2014 2014 5/ MAI 5/ 3,50 € MAI

. EESTI LOODUS Peipsimaa Populaarteaduslik ajakiri. aastast Ilmunud 1933. Peipsimaa: vanausulised • kalapüük • Baeri uurimused • Peipsiveere kaitseala • matkarajad • maad ja rahvad

ISSN 2228-3692 ( võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ( trükis ) 0131-5862 ISSN Vanausulised ja rahvapärimus

Kalapüük ja sibulakasvatus

Matkarajad ja Peipsiveere kaitseala autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2013. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse taimefoto peaauhinna Ireen Trummer. Eesti Looduse fotovõistlus 2014

Tähtajad ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 rovõte), veeloom, väike taim (lähi- või Võistlusfotod palume üles laadida Eesti tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud makrovõte), veetaim ja elurikkus (kesk- Looduse kodulehel 1. septembrist 1. ja kes on pildil. konnaministeeriumi eriauhind). Ainult oktoobrini 2014. Võistluse lõpuõhtu Arvesse lähevad digifotod, mille pikema noorte kategoorias on eriauhind aia- aja ja koha saab teada oktoobri lõpul külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit taime ja kodulooma, sh lemmiklooma Eesti Looduse kodulehelt www.eesti- (noortel 2000). Faili vorming peab olema pildi eest. Hulganisti eriauhindu jagavad loodus.ee. kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. korraldajad. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias Nõuded fotole ning kategooria peab olema määratud Fotode saatus Foto peab olema tehtud Eestis ning õigesti. Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- sellel jäädvustatud vabalt looduses ela- sid tasuta avaldada ajakirjades ja teis- vad loomad, taimed või seened üksi Kategooriad tes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud või mitmekesi. Fotod inimesega harju- Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: pilte võivad korraldajad tasuta kasutada nud loomadest või istutatud taimedest noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, võistlevad omaette noorte kategooria- ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, ettekanded jms). tes (koduloom ja aiataim). Maastikupilte taime- ja seenefotode peaauhind ja võistlusel ei hinnata. esimene auhind nii üld- kui ka noorte Lisainfo: Pildistatud loom, taim või seen peab arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhin- www.eestiloodus.ee olema äratuntav ning autoril võimali- du järgmistes kategooriates: aasta lind, [email protected], kult täpselt määratud. Iga foto juurde käituv loom, väike loom (lähi- või mak- tel 742 1143

LOODUSKALENDER.EE autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD |

Foto: Sille Annuk/Postimees/Scanpix Peipsiääre sibulavanikud

65. aastakäik Nr 5, mai 2014 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 28 Pettus Bandiidi kriivaga 3 Sõnumid Taavi Pae avastas avastas olulise vea Vene topokaardil 7 Veebivalvur 29 EL küsib: vastab Eeva Kirsipuu 8 Mets Liivi ja Peipsi vahel 30 Uusi fakte kalapüügi korralduse Nils Niitra mõtiskleb, mida ta ajaloost Peipsil on kogenud ja leidnud 13 aasta 50 Rääbis, ohustatud vääriskala jooksul Peipsimaal elades Erki Tammiksaar on leidnud Peipsis Baeri pärandit uurides arhiividest 10 Peipsimaa kaart hulga fakte ja jooniseid, mida Külli Kangur ja Andu Kangur 12 Mitmekesine Peipsimaa varem pole keegi kasutanud uurivad, miks Peipsile nii iseloomulik kala kippus vahepeal Taavi Pae vaatleb Peipsi järve 36 Kui seda metsa ees ei oleks! välja surema ümbrust geograafi pilguga: Kultuuriliselt kirev Peipsimaa maastikud, rahvad ja kultuurid 54 Peipsiveere, metsik ja Marju Kõivupuu meenutab mitmekesine 17 Retked vanausuliste juurde: uuemat ja vanemat kaheksaotsristid, tihekülad ja rahvapärimust nii Peipsimaalt kui Madli Jõks annab ülevaate Eesti kõrgpeenrad ka järvelt suurimast kaitsealast, mille tuntumad piirkonnad on Emajõe Toomas Jüriado jagab omi 40 Poster: Jaak Kikas Suursoo ja Piirissaar kogemusi ja teadmisi Peipsi- 42 Intervjuu: Peipsi järvel võiks äärsete vanausulistega 60 Peipsi laevandus läbi aegade kutselisi kalureid olla poole suhtlemisest. Ei puudu ka vähem Liisa-Lota Kaivo arutleb Peipsi kõrvalepõige sibulakasvatusse laevanduse kunagise hiilguse MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna 24 Eesti ja Venemaa ja praeguse tagasihoidlikkuse Arendajate Kogu juhatuse koostööpüüdlused Peipsil põhjuste üle esimehe Urmas Pirkiga ajas juttu Külli Kangur tutvustab Peipsi Rainer Kerge Õhtulehest 66 Matkarajad: Järvselja metsadest järve üldisemalt ning vaatab, Kauksi liivarandadeni 47 Peipsi ranniku huvipakkuvamad kuidas naaberriigid piiriveekogu taimharuldused Katre Palo annab nõu, kuhu uurimise ja majandamisega matkaja võiks Peipsimaal toime tulevad Ülle Kukk toob taimestiku esmajoones oma sammud seada kirjelduses esile kolm just 26 pank Peipsi kaldal Peipsimaale iseloomulikku liiki: 70 Tiit Kändleri essee: Peipsi järv Rein Einasto kirjeldab üht kiirjas ruse, pruun lõikhein ja annab oma inimestega Peipsi tuntumat geoloogilist longus kõrkjas 73 Panin tähele: kase seemneaasta, vaatamisväärsust, millest on valgetähn-pajuliblikas Kallaste linn ka oma venekeelse nime saanud 75 Kroonika 78 Mikroskoop 79 Ristsõna 80 Ajalugu, sünnipäevad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I257I 1 | TOIMETAJA VEERG | FOTO: HELLE RAIDLA FOTO:

65. aastakäik Nr 5, mai 2014

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143

Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected]

Toimetaja Helen Külvik 529 4033, [email protected]

Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected]

Toimetaja Katre Palo 742 1143, [email protected]

Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado Igaühe oma Peipsimaa 742 1143, [email protected]

ks meil tulnud kolleegidega kõrval. Mõni aasta pärast ülikooli, Keeletoimetaja Monika Salo seda numbrit koostades mitu ligi 40 aastat tagasi, matkasime kur- 742 1186, [email protected] korda jutuks, et millest me siis susekaaslastega Kauksist Vasknarva; E Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ õigupoolest kirjutame. Sest ehkki lausa mööda veepiiri, nii et pärast [email protected] näiteks kõikehõlmavast võrgust võib tundus paar päeva, nagu oleksid leida ka kaarte, kuhu ongi resoluut- labajalad paremale viltu. Siis oli veel Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri selt Peipsimaa piir sika-saka peale täitsa olemas iidne Kuru mänd, mille Endla 3, 10122 Tallinn tõmmatud, pole minu teada küll surma üle kurvastab Tiit Kändler, ja Vastutav väljaandja Tiina Talvi keegi eales ametlikult sellist joont Peipsi põhjarannikule pääses ligi ka [email protected] paika seadnud. läbi suvilaõuede trügimata. Taavi Pae kirjutab oma artiklis, et Või neil kordadel, kui olen Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] „üldjuhul nimetatakse Peipsimaaks Piirissaarde sattunud, või kunagi Peipsi järve põhja- ja läänekalda maas- Virvissaare linnuvaatlustornist jär- Tellimine ja info: tel 610 4105 tikke”. Aga kui laialt? Küsisin selle vele kiigates. Kõige tuttavam on e-post [email protected] erinumbri idee autori, mittetulundus- mulle siiski ja vahele ühingu Peipsimaa Turism juhi Kaja jääv ala, kust on mõndagi meenuta- Allilenderi arvamust. Tema nimetas misväärset. Näiteks kunagine põnev peale järveäärsete valdade veel mõnegi retk lääneukrainlaste, Lvivi linna- kaugema omavalitsuse, kes ka ennast valitsuse delegatsiooni tee­juhina. just Peipsimaa mõjusfääri arvavat. Nemad keeldusid kategooriliselt Nii suurt ala me ilmselgelt katta Peipsit järveks nimetamast. Isegi ei suutnud. Ja vahest sellepärast pärast vaprat suplust aprillihakule hakkasin mõtlema oma isikliku omaselt jäises vees ja veendumist, et Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute Peipsimaa üle. Et näiteks Värskas vesi on tõesti mage, raius üks mees, keskuse toetusel või Räpinas arvan ennast olevat et see ON meri. Ja et küll Eesti on hoopis Setumaal. Ja Avinurmes rikas riik: meri lausa kolmes kül- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO või Tudulinnas Alutagusel. Ehkki jes. Temale jäigi Peipsist ilmselt see M M A Ä articles can be found J R H G I järgi tohiksin ennast lausa mälestus. Midagi pole ju katki, kui Õ S at our web site P Peipsimaalt pärinevaks pidada: minu me igaüks omamoodi arvame ja www.eestiloodus.ee igiammustel esimestel elukuudel elas mäletame. Järgnevalt mitmekümnelt 541 787 Trükitud trükikojas meie pere just selles tünnimeistrite leheküljelt leiate toimetuse valiku Trükitoode pealinnas, aga oli heitlike aegade meie autorite arvamusi ja mäleta- Kroonpress tõttu sunnitud lahkuma. misi; just nii seda palun võtkegi. ■ Ent hilisemal ajal olen end tõe- liselt Peipsimaal olevana tundnud ikka vist ainult siis, kui järv on otse

2 I258I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri aegse tootedisaini,ressurssekokkuhoidvapuhtatoot suitsupääsukesi. Vaatlejate silmaettejäikamituEestis näha lendamasesimestelõitel varakevadestkunisügisesaabumiseni”. mitte märgata.Tegemist ontalvituvaliblikaga.Tänusellisele kohastumiselevõimeteda nasusest paabulinnusabasulgede värvidega.Jõulisejaaktiivselendajanaonteda raske silmlaikudega nii esi- kui tagatiibadel. Eks eestikeelne nimigi ole tulnud silmlaikude sar nud päevapaabusilm(Inachis 15. Vihikuid ontrükitud30 Eestis suhteliseltharvailmuvamargivihiku,milleson neli 45-sendistisekleepuvatmarki. 2. mailtulikäibeleEestiesimeneliblikamark.Kunstnik RihoLuuseonkujundanud Ilmunud onmargivihik aastaliblikaga – needonnelimärksõna, mis järgmist seitset aastat jäät Kokkuhoidlikkus, innovatiivsus,mugavusjaefektiivsus mise jakordjubatoodetudmaterjalideringlussevõtuga. likult paljutarbimisestülejäävatmaterjali. jäätmemajanduses, põhieesmärkontaaskasutadavõima Valitsus kinnitas17.aprilliljärgmiseseitsmeaastasuunad Uus jäätmekava suunabrohkem taaskasutama üllatavam leidolikindlastiHiiumaalkohatudmägiraat puna-harksaba, väike-laukhani,ida-mustvaerasjt.Kõige haruldast linnuliiki, näiteks kaelusrästas, stepi-loorkull, ja musträstas. rasvatihane, linavästrik,metsvint,hallvares,kuldnokk ja metsvinte. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid tippaeg. Ülekahetuhandenähtikaaule,naerukajakaid lel oliEestislihavõttepühadeaegukättejõudmasrände lindudest olidettearvatultülepoolehanedjalagled,kel 2000. aastal, kui täheldati koguni 200 linnuliiki. Nähtud ilmale kirja üle 130 vadistel linnuvaatluspäevadelpanditänusuurepärasele 19.–20. aprillilEestiornitoloogiaühingu(EOÜ)igake Imeilus ilmjarohked linnud Kõik taaskasutatavpeabtulevikusminemauuestiringlusse 198 vaatlusnimekirja,osalesvähemalt362linnusõpra. Eesti Posti koostatud margi tutvustuses on kirjas: „Eesti lepidopteroloogide seltsi (ELS) „Täna heakskiidetudkavaseostubeelkõigekaas Mitmes paigaskuuldijubakägusidningnähtipalju Vaatluspäevade ajaloosonrohkemliikenähtudvaid

aastapäeva tähistamiseksvaliti aastaliblikas,kõigilehästituntudjaEestiskõikjal levi

000 linnu 187

000 eksemplari.

io). Ta püüab pilkuilusapunakavärvusejasuurtesinakate autoriõigus liigist. EOÜ-le laekus MTÜ ------FOTO: TOOMAS JÜRIADO juhul, kuijubatootmiselpeetaksesilmasvajadustväl ressurss, midaoleksvõinud palju mõistlikumaltkasu määral ringlusseningvähendadajäätmetesttulenevat jääv materjal äraviskamise asemel võimalikult suurel eesmärki: vältida jäätmete teket, võtta tarbimisest üle Lõuna-Eestist jaTarvo Valker Läänemaalt. Eestist 97liiki.Üle90liigisaidkirjaveelKalleMuru sul seekordPeepVeedla, kellenimekirjakogunesPõhja- üks kord. Hiiumaal Suuresadamas nähtudmägiraat kuidas kasutatakse. sellest, kuidas teda tarbijale kättesaadavaks tehakse ja misel silmas–alatestootekujundamisest,valmistamisest, etappidel peetaksesedaeesmärkipraktilisteotsustetege tida jäätmeteteket.Seeeeldab,ettootekäitusekõikidel keskkonnaminister. tulemuseks ollakasulikumaterjalihävitamine,”selgitas parem kuilihtsaltmäkkekuhjamine,eitohisellegipuhul tada. Kuigiprügipõletusenergiatootmiseksonkindlasti keskkonnariski. ütles keskkonnaministerKeitPentus-Rosimannus. mevaldkonnas kõigepareminiiseloomustamapeaksid,” ( Prunella collaris),kedavaremonEestisnähtudvaid Loodusajakiri Kõige enamlinnuliikenägikahevaatluspäevajook 2020. aastalonjäätmemajandusEestishealjärjel „Kõik see,misliigubprügimäele,onmahakantud Eesti jaoksseatijäätmevaldkonnas kolm strateegilist Eesti Post/Loodusajakiri Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri - - MAI 2014 2014 MAI

ALLIKAS: EESTI POST päevapaabusilm Sel uuelmarginelikul onaastaliblikas EESTI LOODUSEESTI | SÕNUMID | | SÕNUMID I259I EOÜ - - - -

FOTO: MAIE VIKERPUUR 3 | SÕNUMID |

Narva ja Kunda ilmajaam koguvad nüüd andmeid sobivamates kohtades

Meie ilmaprognoosid, eriti Kirde-Eesti kohta, on nüüd- sest pisut täpsemad, sest uuenenud ja parem asukoht on ... Kunda ilmajaam nii Narva kui ka Kunda ilmajaamal. FOTOD: KADRI KAUKSIFOTOD: / KESKKONNAAMET Narva ilmajaam viidi Narva-Jõesuusse 2000. aastal, ent välja kõik mõõteseadmed, seega sai Narva ilmajaamast nüüd kolis keskkonnaagentuur selle tagasi kodulinna. Eesti uusim ning ajakohaseim ilmavaatlusjaam. Narva Vahepealne asukoht võimaldas mõõta vaid merelähedast meteoroloogiajaamas mõõdetakse peale tuule ka pilvede mikrokliimat, mis ei andnud täit ülevaadet Narva ilma- kõrgust, sademeid, nähtavust, lumepaksust, päikesekiir- olude kohta. Narva ilmajaam (taas)rajati Narva Soldina gust ja õhutemperatuuri. lennuväljale ning täidab ka maailma meteoroloogia‑ Koostöös keskkonnaagentuuri ja aktsiaseltsiga Kunda organisatsiooni nõudeid tuulevaatluste tegemise kohta. Nordic Tsement on leitud uus asukoht ka Kunda ilmajaa- Peamine nõue on seotud meteoväljaku asukohaga: tegu male. Selle jaama varasem asupaik ei olnud koostatava peab olema takistustest võrdlemisi kaugel asuva avara detailplaneeringu järgi enam sobilik, pealegi tuli sellele platsiga. See tagab tuule mõõtmiseks vajalike andmete leida maailma meteoroloogiaorganisatsiooni kehtesta- õigsuse ja täpsuse. Meteojaama kolimise käigus vahetati tud nõuetele vastav koht. Nõnda rajati ilmajaam Kunda sadamasse, kus üksiti on paremad võimalused mõõta tuult. Peale tuule kiiruse ja suuna mõõdetakse ranniku- jaamas õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, sade- mete hulka, pilvede kõrgust ja hulka, nähtavuskaugust ja atmosfäärinähtusi. Samuti tehakse Kundas merevaatlusi: mõõdetakse veetaset, veetemperatuuri, soolsust ning vaa- deldakse jääolusid. Kundas alustati ilmavaatlusi 1849. aas- tal, pidevaid vaatlusi aga 1901. aasta jaanuaris. Paraku ei ole osa varasemaid vaatlusandmeid säilinud ning katke- matu andmerida on olemas alates 1945. aastast. Narva ja … Ilmateenistus / Eesti Loodus Eesti parimad noored metsatundjad õpivad prantsuse lütseumis 8.–9. aprillil peeti Luua metsanduskoolis rahvusvahelise Võitnud võistkonna juhendaja Marje Väli kinnitas, et noo- võistluse „Noored Euroopa metsades” Eesti finaal. red ise tunnevad looduse ja metsa vastu suurt huvi, peale Eelvoorust finaali jõudnud kolmeteistkümnest võist- metsandusviktoriini võetakse aktiivselt osa ka bioloogiavõist- konnast saavutas parima tulemuse Tallinna prantsuse lustest. „Ja kui noortel endal on huvi ja soov, siis ei ole takis- lütseumi võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena tuseks ka elukoht Tallinnas,” lisas õpetaja. Võistlustulemused Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Võistkonna juhen- näitavad, et prantsuse lütseumi õpilastele tõi edu eelkõige daja oli õpetaja Marje Väli. edukas toimetulek praktiliste ülesannetega. Sellega kordas Copper Owl oma eelmise aasta tule- „Noored Euroopa metsades” on suurim koolinoortele must: ka siis võideti Eesti finaal. Võitjad esindavad Eestit mõeldud üleeuroopaline metsandusharidust edendav Euroopa finaalis, mis toimub 29. septembrist 3. oktoob- võistlus. rini Saksamaal Eberswaldes. Teise koha saavutas Tallinna Eesti metsaselts / Loodusajakiri 21. kooli võistkond Metsikud Metsad ja kolmanda koha Võhma gümnaasiumi Mardikas. Võistluse peakorraldaja, Eesti metsaseltsi hariduspro- jektide koordinaatori Kristi Parro arvates oli võistluse üks huvitavam osa ettekanded, kus noored tutvustasid oma mõtteid selle kohta, mida nemad teeksid Eesti keskmise metsaomandiga: kümne hektari suuruse metsatukaga. Juttu tuli paljudest võimalustest: puhkemajandusest, loodusretkedest, aga ka traditsioonilisest metsa majan- / EESTI PRIIT METSASELTS PARRO FOTO: damisest. Žüriile meeldis, et noored mõtlevad ka sellele, Võitnud võistkond: prantsuse lütseumi Copper Owl koosseisus Mati kuidas metsa oma eakaaslastele omasemaks muuta. Lepikson, Annaleena Vaher ja Airon Oravas

4 I260I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SÕNUMID |

Tšernobõli linnud on kohanenud ioniseeriva kiirgusega

Briti ökoloogiaühingu ajakirjas Varasemad uuringud Tšernobõlis LLER / ALPHAGALILEO Ų Functional Ecology avaldatud artiklis olid piirdunud inimese, kahe linnu- kinnitavad ökoloogid, et linnud ei ole ja ühe kalaliigiga. Kuna eri liikide Tšernobõli tuumajaama ümbritsevas vastupanuvõime on suuresti erinev, saastatud tsoonis hakanud kiirgusega polnud nende andmete põhjal või- mitte ainult kohanema, vaid lõikavad malik teha üldistusi. Praeguseks on sellest kohati isegi kasu. Midagi sää- andmeid hoopis rohkem. Tšernobõli rast ioniseeriva kiirguse toime kohta ümbruse kaheksast paigast, mis loomadele pole enne avastatud. asuvad jõujaamast eri kaugusel, on Varem oli teada, et pidev radiat- loorvõrkudega püütud 152 lindu Suurnokk-vint (Coccothraustes sioon lagundab antioksüdante ja suu- 16 liigist. Kõigis paikades mõõdeti coccothraustes) on üks liike, kes on

rendab oksüdatiivset stressi. Nüüd radiatsioonitaset ning lindudelt võeti kohanenud eluga radioaktiivselt saastatud A. MOUSSEAUTIMOTHY JA ANDERS M PAPE FOTO: leiti vastupidine efekt: suureneva vere- ja suleproovid. Veres määrati piirkonnas taustkiirgusega on antioksüdantide võtmeantioksüdandi glutatiooni dis kinnitust, et linnud, kes süntee- kogus suurenenud ja oksüdatiivne hulk, oksüdatiivse stressi tase ning sivad rohkem feomelaniini ja vähem stress vähenenud. DNA kahjustused; sulgedes tehti eumelaniini, maksavad selle eest 26. aprillil 1986 aset leidnud kindlaks melaniini kogus. Melaniin lõivu kehvema üldseisundi, vähe- katastroofil olid rängad tagajärjed, on üldlevinud loomne pigment, mis neva glutatioonikoguse ning suure- aga see tekitas teisalt võimaluse on segu eumelaniinist ja feomelanii- neva stressi ja DNA-kahjustustega. uurida ioniseeriva radiatsiooni mõju nist. Feomelaniini süntees kulutab Ioniseeriv kiirgus lõhub rakke, loomadele. Laborikatsetest oli teada, antioksüdante, seepärast on loomad, tekitades äärmiselt reaktsioonivõi- et inimesed ja loomad on võimelised kelle melaniinis on seda komponenti melisi vabu radikaale. Organism kiirgusega kohanema ning pikaaja- rohkem, ioniseeriva kiirguse suhtes kaitseb ennast vabade radikaalide lisel väikeste dooside toimel tekib tundlikumad. eest antioksüdantidega, aga kui neid organismil võime panna vastu suure- Analüüs selgitas, et kiirgustaseme napib, tekib oksüdatiivne stress ja matele doosidele. Väljaspool laborit, suurenedes glutatiooni hulk kas- geneetilised kahjustused, mis põh- looduslikes populatsioonides, polnud vas ning oksüdatiivne stress ja DNA justavad vananemist ja surma. sellist kohanemist nähtud. kahjustused vähenesid. Samuti lei- AlphaGalileo/Loodusajakiri

Sakslased toetavad Aafrika elevandikaitsjaid Saksamaa looduskaitseliit (NABU) päevas. Kui 1970. aastatel elas nitusel hukkus mullu teenistusko- on loonud pargivahtide fondi (Ranger Mustal mandril umbes 1,2 miljo- hustusi täites 85 pargivahti, neist Fund), mille kogutud raha toel saa- nit londikandjat, siis nüüd on neid pooled Aafrikas. Tihti ei tähenda see vad Aafrikas salaküttidega võitlevad alla 444 000. Suurem jagu salaküt- perekonnale mitte ainult kalli ini- pargivahid läbi teha tõhusama koo- tide hangitud elevandiluud veetakse mese, vaid ka peamise toitja hukku. lituse ning hankida oma ohtliku töö Hiinasse, kus sellest tehakse amulette NABU fond on andnud abi jaoks parema varustuse. ja kujukesi. NABU rõhutab, et sala- Etioopia hukkunud või haavatud NABU andmetel tapetakse Aafrika kütid pole vaesed kohalikud, kellele pargivahtide peredele, sel aastal on rahvusparkides sadakond elevanti see on ainus võimalus elatist han- raha saadetud Kenya riiklikule loo- kida, vaid südametud õnnekütid, duskaitseametile, et see võimaldaks kes on sageli seotud narkoäri ja ter- tapetud looduskaitsjate lastel käia rorismiga. kesk- ja ülikoolis. Üldjuhul on nad hoopis pare- Et vandlikaubandusele piir panna, mini relvastatud kui rahvusparki- taotleb NABU rangemaid meetmeid, des töötavad valvurid. Sestap pole sealhulgas tahetakse keelata mis- üllatav, et sageli saavad pargivahid tahes leevendused. Üks nõue on raskelt haavata või kaotavad elu. kogu konfiskeeritud elevandiluu Rahvusvahelise pargivahtide liidu kohe hävitada, et ei tekiks kiusa- (International Ranger Federation) kin- tust seda varastada. Samuti peetakse Saksamaal vajalikuks võhaekspordi Vandliäril on pikk ajalugu. See foto on tehtud täpset registrit. FOTO: FRANK G. ANDFOTO: FRANCES CARPENTERWIKIMEDIA / Dar es Salaamis sadakond aastat tagasi NABU/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I261I 5 | SÕNUMID |

Taanlastel on käsil angerja­ekspeditsioon Taani tehnikaülikooli DTU uurimis- selt 2–10 protsenti noori angerjaid Dana retk algas veebruari lõpus hulgast, mida tõdeti 1970. aastatel. Hirtshalsi sadamast, 14. märtsil võeti 2008. aastal lisas maailma loodus- Bermudal peale kalauurijad ja siir- kaitseliit (IUCN) angerja kriitiliselt duti Sargasso merele. Ekspeditsiooni ohustatud liikide nimistusse. siht on põhjalikult tutvuda angerja Euroopa angerja iseloomulikem kudealadega ja seirata pikka angerja- joon ongi tohutu vahe sigimis- ja kas- vastsete teekonda Euroopasse. vuvete vahel: angerjahakatised peavad Maailmas on teada 19 angerja- hoovuste turjal läbima 6000 kilomeet- liiki, neist kaks, harilik ehk euroopa rit koduteed üle Atlandi. Üks ekspe- angerjas (Anguilla anguilla) ja amee- ditsiooni eesmärke on uurida, kuidas rika angerjas (Anguilla rostrata), on kliimamuutused mõjutanud kala koevad Sargasso meres. Hariliku sigimist ja rännet, samuti selgitatakse, angerja arvukus on viimase 30 aas- millist teed pidi väikesed kalad kulge- taga drastiliselt vähenenud: praegu vad ja millest sel teekonnal toituvad. jõuab Euroopa vetesse hinnanguli- Viimati mainitud teadmisest oleks suur kasu angerjakasvanduste töös. Katsed angerjafarmidega on siiani ebaõnnes- Tööhetk Sargasso meres tunud, edukad kasvandused oleksid ja USA-st. Rahastajad on Taani mere- aga kalavarude taastamiseks hädava- uuringut keskus ja Carlsbergi fond. jalikud: tehisoludes kasvanud angerjad Esimene, samuti Taanist lähtunud

FOTOD: LINE REEHFOTOD: / DTU võiksid asendada loodusest püütuid ja uurimisretk angerja kudealadele sai vähendada sellega survet loodusasur- teoks 101 aastat tagasi, 1913. aas- kondadele. tal. Selle korraldaja Taani bioloog Ekspeditsioonil lööb kaasa 40 Johannes Schmidt otsis toona kin- Taani tehnikaülikooli 78 meetrit pikk Dana on mitme valdkonna eksperti; peale nitust oma hüpoteesile, et angerjad riigi ainus ookeaniuuringuteks sobiv laev, mis taanlaste on nende hulgas teadlasi käivad kudemas Kesk-Atlandil. ongi selle tarbeks ehitatud Prantsusmaalt, Saksamaalt, Rootsist DTU/Loodusajakiri

Soome linnukaitsjad said kohtuvõidu Aul (Clangula hyemalis) on arva- tide arvamusi, käidi välitöödel ning tud ohualdiste (ing vulnerable) lii- kasutati vabatahtlike kogutud pika- kide hulka. Ometi otsustati Soomes ajalisi seireandmeid. Marjaks kulu- 2011. aastal, et seda parti tohib sid ära ka Eesti kolleegidelt saadud kevadel küttida. Soome linnukaitse- arvread, millest nähtus, et Eestiski on organisatsioon BirdLife Finland on aulide arvukus allakäigul. kindel, et selline jaht on asurkonna Põhja-Euroopas ja Lääne-Siberis

jaoks lisaoht. Seetõttu esitati kaebus pesitsevate aulide põhihulk veedab DOMINICFOTO: SHERONYWIKIMEDIA / riigikohtule ja nüüd leidiski Soome talve Läänemerel; Eesti ja Lõuna- kõrgeim kohtuinstants, et auli keva- Soome vetes saab pikasabalist sukel- dine jaht on seadusvastane. parti näha nii kevad- kui ka sügisrände Aul Kaebusele eelnes põhjalik uuri- ajal ning siin sel ajal toimuv avaldab mistöö, mille jooksul koguti eksper- mõju kogu Euraasia asurkonnale. BirdLife/Loodusajakiri

Temperatuur Arktikas võib tõusta 13 kraadi Ameerika ookeani- ja atmosfääriameti Kliimamudelite põhjal muutub tasaja lõpuks kolmteist kraadi, hilis- (NOAA) uuringute põhjal tõuseb kliima lähikümnenditel kiiresti, kevadine aga viis kraadi. Kui läheb

temperatuur Arktikas märksa kiire- ent kui süsinikdioksiidi heidet suu- korda alandada CO2-heide praegu mini kui parasvöötmes. Selle tõttu detakse paremini kontrollida, või- sihiks seatud piirini, oleks tempe- kaob suvine jää, lumi sulab varem, vad muutused sajandi teisel poolel ratuuritõus vastavalt seitse ja kolm muutuvad ökosüsteemid ja suureneb aeglustuda. Nende mudelite järgi kraadi. majanduslik ligipääs piirkonnale. tõuseb hilissügise temperatuur aas- NOAA/Loodusajakiri

6 I262I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | VEEBIVALVUR| SÕNUMID |

Valik Peipsi-teemalisi veebilehti Peipsi järve, Peipsimaa asulate ja vaatamisväärsuste kohta leiab teavet väga paljudest võrgupaikadest, näi- teks kohalike omavalitsuste, äriettevõtete, loodushari- dusinstitutsioonide jt veebilehtedelt. Pakume siin valiku JÜRIADOTOOMAS FOTOD: portaale ja blogisid, mis käsitlevad tervenisti just otseselt Peipsi teemat.

Mustveele nime andnud tumeda rabaveega jõe muudavad kevadel värvirõõmsaks varsakabjad tatud organisatsioon alustas aktiivset tegevust 1994. aastal nime all Peipsi Järve Projekt. Praegune nimi on ühendusel aastast 2000. Peipsi koostöökeskuse eesti-, vene- ja inglis- keelse veebilehe aadress on http://www.ctc.ee/. Kolkjas tegutseva Peipsimaa külastuskeskuse asutas 2009. aastal MTÜ Piiri Peal ja selle eesmärk on alles hoida Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi ja arendada ainu- laadset vanausuliste piirkonda turismipaigana. Uuri lähe- malt http://www.peipsimaa.ee. Keskuse ajaveebi aadress Peipsimaa külastuskeskus tegutseb Kolkjal 19. sajandi lõpus ehitatud on http://peipsimaa.blogspot.com/ endises vanausuliste elumajas Aadressi http://www.peipsi.ee/ on hõivanud 2000. aastal asutatud ning 2009. aastal Mustvee ökoturismi- ühingu ja 2010. aastal Eesti vabatahtlike keskusega ühi- nenud Peipsi infokeskus, mis on seadnud sihi edendada kohalikku elu. Veebilehe tekst on peale eesti keele ka inglise, saksa ja vene keeles. Väga põhjalik on augustis 2011 asutatud mittetulundus-­ ühingu Peipsimaa Turism portaal http://www.visitpeipsi.com/, mis jagab mitmekesist rändurile vajalikku infot viies kee- Lätikeelne turismiinfo on muu hulgas vajalik rohketele les (eesti, vene, inglise, soome, läti). lõunanaabritest kalameestele, kes tulevad siia talvepüügile Mitmelaadset kasulikku teavet võib leida 2009. aasta sügisel pärast ühiseid ümarlaudu tekkinud Peipsiveere turismiettevõtjate võrgustiku MTÜ Sibulatee blogist http://sibulatee.ee/blog/. Vahetevahel ei ole Peipsi-huvilisel ülearune heita pilk ka Mustvees ilmuva ajalehe Peipsirannik / Чудское побережье kakskeelsele veebilehele http://peipsirannik.info/. Vanausuliste eluga aitab ennast kurssi viia kolme- keelne (eesti, vene, inglise) portaal www.starover.ee.

Avinurme puiduait pakub turistidele käsitöötunde, kohalike meistrite tehtud puittarbekaupu ja söömisvõimalust Peipsiga piirnevate puhkekohtade ühisveeb http:// www.peipsiveere.ee/ annab põgusamat teavet majutus- ja söömispaikade, vaatamisväärsuste, infopunktide ning suveniiride ja käsitöö soetusvõimaluste kohta; lisatud on kena fotogalerii. Majutusteave on ka inglise ja läti keeles. Mittetulunduslik vabaühendus Peipsi koostöökeskus püüab kaasa aidata nii Peipsi järve piirkonna kui ka Euroopa piirialade tasakaalustatud arengule. 1993. aasta lõpus asu- Vahel on Euroopa suuruselt neljanda järve veetase tavatult madal

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I263I 7 | MÕTISKLUS | Mets Liivi ja Peipsi vahel

Nils Niitra

August Gailit kurtis Peipsi kandi sünguse ja võõruse üle. Juhan Liiv tahtnuks lapsepõlvekodust järve näha, aga jääb selgusetuks, mida ta Peipsi-vaatega peale hakanuks. Peipsi ei ole ju kunagi tähistanud eestlastele seda avarust, mida kannab endas Läänemere horisont. Metsa taga laotuv tumedaveeline järv tekitas Liivis pigem ängi. Võibolla tahtis ta õppida paremini tundma oma ängi põhjust, lootes, et haigusetekitaja selgumine aitab ravida valu?

eale metsa jääb Liivi ja Peipsi vahele veel mõn- Kolm versta saab „alla” ehk ida poole Pomborisse. Seal elavad dagi. Järve kaldal elavad staroverid, vanausulised, õiged asunikud, kes pole saanud mõisa rammusat põldu, vaid pea- või ka sibulavenelased, nagu kohalikud eestlased P vad kümne küünega põllu endisest raiesmikust kivide ja kändude neid aeg-ajalt kutsuvad. Nende endisaja usust ja kars- vahelt üles kiskuma. kusest on nüüdseks vähe järele jäänud, kirikuski käib Sinna kolivad Ilmasõja ajal Must-Joonas nelja kange poja ja ühe vaid mõni eideke. Aga sibulakasvatuses on nad endiselt tütrega, Otsa Vidrik oma tohlaka ja laisa poja Jaaniga, Settermanni kibedad käed: käsitsi kaevavad kevaditi kõrged peenrad, Jakup, Ude Paul (kes öösiti vahel lambalautu külastab ja kelle maja et siis sügise poole sibulaid erilistes kuurides kuivatada kaks korda maha põleb). Seal tuhnivad maad Pütsepa Jüri ja vana ja seejärel aiaväravas müüa. Reiman ning nendest pisut eemal Rumm nelja pojaga („vanker sai Staroverid on võõraste vastu umbusklikud. Väraval valmis”, öeldi neljandatel ristsetel). seistes põrnitsevad nad mööduvaid jalgrattureid ja auto- Arvo Mägi, „Mis meelde on jäänud“ (Ilmamaa, 2001) sid pika pilguga. Me ei tea siiamaani, mida nad meist mõtlevad. Pärast kolmeteistkümne aasta pikkust elu Peipsist seitsme kilomeetri kaugusel ei tea isegi mina, Sibulavenelaste asustus ei piirdu sugugi vaid kalda­ mida nad minust õieti arvavad. Võibolla mitte midagi? küladega, nagu tavaliselt arvatakse, vaid ulatub üsna süga- Meie, eestlased, oleme neile mõnikord kasulikud, sest vale sisemaale. Nii on vanausuliste järeltulijad end juba ostame sibulaid ja kala, aga see näiksegi olevat kogu meie ammu sisse seadnud Kasepää taha jäävas külas või väärtus. Kui sibulasaak on liiga hea, kurdavad nad meile, ka rannikust lausa 14 kilomeetri kaugusel külas, et sibulaid pole kuhugi panna. Kui sibulad on müüdud, mis kandis kunagi Kirepi nime. Nimi muudeti nõukogude lahtub nende huvi eestlaste vastu. Kui eestlaselt on ajal ära, sest Tartumaal on teinegi Kirepi. midagi vaja, küll nad kõnelevad siis ka eesti keelt! Kui Sisemaal on üsna tavalised segaasustus ja segaabielud. aga eestlasel on midagi vaja, siis mitte sõnakestki! Koosal elab küllalt ka sovhoosiajal sisse rännanud uus- Oma elu üle kurtmine kuulub lahutamatult ka Peipsi venelasi. Kogu see seltskond – staroverid, uusvenelased eestlaste igapäevakombestikku. Ära iial ütle, et sul läheb ja eestlased – on enamasti heas läbisaamises ja rahvusele hästi, muidu hakatakse kadestama. Kunagist ei omistata üleliia suurt tähtsust. Siin lihtsalt ei ole tub- kihelkonda on aegade jooksul nii palju röövitud ja põle- lisid ja tegusaid inimesi nii palju, et saaks neid rahvuse tatud, et parem on vaikselt oma osmikus kükitada, tege- järgi valida. mata kõva häält. Tegelikult on isegi joodikud solidaarne rahvaste pere, kevadeti ja suviti teevad parimad neist taludes abi- See järv, see järv, kui seda kord näeks? … Ükskord ometi on ta töid. Hilissuvel lähevad mehed metsa marjule ja sügisel seda – vististi näinud. Seal kaugel – kaugel – jah, seal! Villu ei tea korjavad seeni, müüvad need kokkuostjale ja valavad siis enam isegi, kui kaugel, aga kaugel pidi see olema, kuhu ta kord teenitu kõrri. Ainult talv on keeruline „tiksumine” inva- ära eksis. Hirmunult ronib Villu mäekühma otsa. See kuuskedega liidsuspensioni abiga, aga külma kätte pole neist keegi sinav mäekühmas seal, ema ütleb, olla Palupera Kuusemägi. Laps surnud. vaatab ümber selge sinise laotuse sisse ja seal — just seal, kust imekohin tuleb, paistab puude vahelt midagi sinist – nii selge kui Minu talukoht kujutab endast Ürg-Peipsi madalikule looja silm! Kuidas ta sätendab, läigib! … Suuremaks ja suuremaks tekkinud tsaariaegset „kinnisvaraarendusprojekti”. lähevad lapse silmad. Ta vahib ja vahib ega mõista imele seletust Kavastu mõisaomanik raadas hulga metsa ja müüs anda … vahib … krundid uusasunikele. 1913. aastal ostis siia maatüki Juhan Liiv, „Vari” Tartumaalt Reolast pärit Moseni-nimeline mees. Talu

8 I264I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | MÕTISKLUS | eelmine peremees Ats rääkis, et too Mosen oli imelik tegelane. Kahvlivarred olnud tal puust, piideks aga nae- lad. Mosen elas savionnis, kui Atsi isa selle koha 1930. aastate lõpus ostis. Toona nimetati osa sellest Koosa ja Emajõe Suursoo vahele jäävast kandist Pomboriks (tähendab porist hei- JÜRIADOTOOMAS FOTO: namaad), metsa oli palju vähem ja kõikjale kuni Emajõe Suursooni oli rajatud asunikutalusid. Võtan aeg-ajalt ette sõjaeelse vabariigi aegsed kaardid ja võrdlen neid uue- mate aerofotodega. Seejärel uitan ringi ja leian üles keset metsa laokile jäänud väikseid eluasemeid, osal neist on pool katustki lääbakil peal. Hiljuti leidsin aga metsast asunikutalu, mida keegi endiselt hooldab ja mis näeb praegugi välja üsna sama- sugune kui saja aasta eest – õnneks pole omanikul raha, et suvekodu plastakendega ära rikkuda. Kaugeim küla enne suursood oli Sookurgu, kus oli omal ajal mitu talu. Nüüd ei ela ega suvita seal enam keegi, sellenimelist külagi enam tänapäeva kaardilt ei leia. Mullu sügisel käisin Sookurgul luusimas. Esimese hoone juures astusin jalga jämeda naela ja kui teises talus ründas mind herilaseparv, hakkasin endalt küsima, mis on sel kadunud tsivilisatsioonil mulle veel varuks. Lõpuks jõudsin siiski õnnelikult küla viimase taluni enne suurt AIMAR RAKKO FOTO: sood. Eluhoonele on millalgi pandud kõva plekk-katus, sestap mädaneb see maja erinevalt teistest hoopis alt ja palkhaaval. Kummargil saab hoones praegugi ringi luusida; laual lebavad ajalehed annavad märku, et veel 1980. aastatel elas siin keegi. Hoolimata lummavast vai- kusest oli Sookurgu siiski algusest peale püsimiseks liiga vesine ja metsik paik. Praegu ei saa siia enam ühtki sõi- detavat teed pidi.

Tänapäeval eelistavad linnast välja kolivad tartlased soetada endale elamise pigem Võru-Otepää või Valga poole ja pelgavad pisut Peipsi kanti. Eestlaste Peipsi- pelgus on tegelikult täiesti irratsionaalne. Küllap pelu- tavad neid siinsed põlis- ja uusvenelased ning vaesus. Küllap pelutab seesama metsikus, millega harjumine võtab omajagu aega. Ent kui keegi küsib, mis teeb Peipsi kandi minu jaoks nii väärtuslikuks, siis just eri kultuu- Sibul ja kala, Peipsi-rahva elujõu alustalad. Pildil on seemnesibulad ride kokkupuude ja eelkõige metsikus: puutumata ja ehk sibula eluringi kolmas aasta ning rannarahva maiuspala vobla ehk liigendatud maastikud, tahumatud inimesed ning ositi kuivatatud särg tänini püsinud vanad asjad ja kombed. Siin ei ole näiteks kombeks teise mehe naist sinatada. Koosa poe juures on Hommikuti linna tööle sõites või õhtuti koju naastes praegugi lasipuu hobuste jaoks ja veel mõne aasta eest näen mööda Kallaste maanteed aina lonkimas üht nägin seal suksut „parkimas”. kõhna karvakasvanud meest, kes endamisi kõneleb. Peipsi kant on tõepoolest alati olnud üsna vaene. Sama teed mööda kõndis omal ajal Tartu, Koosa ja Siinsed kolhoosid ja sovhoosid olid teistest kehvemad; vahet Juhan Liiv. Tean, et see võõraid pelgav siinsed inimesed, olgu , Võnnu, Vara, Peipsiääre, mees lahkub hommikul kodust ja kõnnib terve päeva Alatskivi valla või Kallaste linna elanikud, on nüüdki kuni õhtuni. Kohalikud nimetavadki teda Juhan Liiviks. ülejäänud Tartumaa elanikest vaesemad. Kui tahad, Selle mehe peas valitseb segadus, nagu kurnas segadus et keegi sinu heaks midagi teeb, siis ei ole raha siin Liivigi. Kindlasti aitab kõndimine valu vaigistada, nõnda kunagi olulisim ärgitaja: siin tullakse sulle appi, mitte nagu see vaigistas Liivi. Head teed sulle, Juhan Liiv! Mets ei osutata teenuseid. Loomulikult võetakse abi eest ka on sinu ja Peipsi vahel ikka alles. ■ tasu, ent sellega kaasneb alati tunne, et tegelikult osu- tati sulle teene. Ja kui sind ei austata, siis ei saa teeneid Nils Niitra (1975) on Postimehe ajakirjanik, kes elab Peipsi lähedal ka raha eest. külas ja kasvatab seal lambaid.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I265I 9 10 | PEIPSIMAA | | PEIPSIMAA MAI 2014 MAI LOODUS EESTI I266I

Peipsi järv autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Leego järv MAI 2014 2014 MAI EESTI LOODUSEESTI | PEIPSIMAA | | PEIPSIMAA I267I 11 | MAA JA RAHVAS | Mitmekesine Peipsimaa

Taavi Pae

Üldjuhul nimetatakse Peipsimaaks Peipsi järve põhja- ja läänekalda maastikke. Toponüümi Peipsimaa levikule andis laiema tõuke 1964. aastal ilmunud Aliise Moora raamat „Peipsimaa etnilisest ajaloost” [7]. Anname lühiülevaate Peipsi ümbruse maastikest ja neid kujundavatest teguritest.

ii loodus- kui ka inimteadustes on selge, et piirialad on alati Nhuvitavamad kui tuumalad.

Loodusteaduslikult võime Peipsi PAE TAAVI FOTOD: järve käsitleda tuumalana, ent järve üleminek maismaaks on tähtis mit- mekesisust suurendav tegur. Kultuuri seisukohast on Peipsi järv kahte kultuurivööndit eristav piir. Sellest lääne pool elavad soomeugri­ lased, keda on mõjutanud läänekrist- lus ning kes on võtnud kasutusele ladina tähestiku. Ka hansalinnade liit ulatus just Peipsi järveni, mitte kau- gemale. Ida pool järve valitseb aga idakristlusest tulenev kultuur, kus

KOKOHOHHTLA-JÄRVEHTLA-JTLATTLLA-JÄJÄJÄÄRVRVRRVEVE NARVA Kiviõli Jõhvi Rakvere

adalik guse m uta Al Vasknarva ¥ 2. Vanausuliste Peipsi-äärsed kalmistud pakuvad eksootikat. Kallaste vana kalmistu P l Kallaste pangal ju Mustvee s s Peipsi järv a kasutusel on kirillitsa ja kõneldakse matud [5, 6]. Peipsi järve kohta on l a Jõgeva Kallaste GdovGGdddoov v (Oudova)((OudovOudoovovaa)) a üht slaavi keeltest. Niivõrd olulisi pii- samuti ilmunud mitu raamatut, mida m a rialasid on Euroopaski vähe. Kõige võib nimetada koguteosteks [1, 9]. a selle parim aineline tunnistus on ehk P Piirissaar e Narva ja Jaanilinna vastastikku paik- ip Peipsimaa maastikuline liigestus. TARTU U si g ran nevad linnused. Peipsi paikneb hiiglaslikus selgete a nikum Elva n a d MehMMehikoormaeehikoikkooooorrmama da Peipsimaad on Eesti Looduse veer- piirideta nõos, kus kõrgusvahed on i l ik la RäRäpRRäpinaäpäpininainnaa gudel varemgi põhjalikult käsitletud, väikesed. Kokkuleppeliselt võime v Pihkva Otepää Põlva a jv m VVäVärVärskaärärrssskakkaa näiteks piirkonna asustuse kohta Peipsi nõo piiriks pidada 50 m sama- a a annab teavet Endel Varepi artik- kõrgusjoont (Peipsi keskmine veetase Võru kel Peipsi erinumbris 1973. aastal on umbes 30 m ümp). Antsla PetseriPPee t tserssee PIHKVA [13]. Suurepärase valiku ajaloolise Maastikulise liigestuse järgi ümb- 20 km Peipsimaa eluolust läbi fotosilma ritseb Peipsi järve neli maastiku­rajooni ¥ 1. Peipsi ümbruse maastikurajoonid pakuvad Leonid Mihhailovi raa- (¥ 1). Neist kaks on madalikud­

12 I268I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | MAA JA RAHVAS |

(Alutaguse ja Peipsi rannikumada- lik), mis olid pärast mandrijää taan- dumist sulamisveega üle ujutatud. Peipsist põhja pool asuv metsane, valdavalt tasane ja soine Alutaguse madalik peidab endas siiski arvu- kalt huviväärseid pinnavorme. Neist omapärasemad on kaheldamatult mandriluited ehk kriivad. Mõned uurijad on neid pidanud kunagisteks Peipsi rannamoodustisteks, kuid pilk kaardile näitab üsna selgelt, et ranna- joont markeerivat paigutust neil pole [8]. Suure tõenäosusega on see üks väheseid kohti Eestis, kus võime rää- kida mandriluidetest, mis kujunesid vahetult pärast jääliustiku taandu- ¥ 4. 19. sajandi lõpus ehitatud ja Teises maailmasõjas tugevasti kannatanud Vasknarva kirik mist külmakõrbe oludes. on nüüdseks taastatud ja pilkupüüdev Pihkva järve ümbrus ja Emajõe Suursoo alad hõlmavad Peipsi ran- Peipsimaa etniline kirjusus. test on pikemalt kirjutanud Toomas nikumadaliku. Sealsed alad on Rahvuste mõttes on Peipsimaa alati Jüriado lk 17–23 – toim). samuti madalad, soised ning hõreda olnud piirialale kohaselt kirju, nii Vaid minevikuvormis saame asustusega. varem kui ka praegusajal. Peipsi ida- rääkida vadjalastest ja Alutaguse Kõrgematest aladest ulatub lääne ranniku tunnusmärk on kahtlemata poluvernikutest. Tänapäevaks pea- poolt Peipsini Ugandi lavamaa, mille vanausulised (¥ 2). Vanausulised aegu täiesti hääbunud vadjalaste kõige ilmekam tunnus on Kallaste on vene õigeusu kirikust eraldunud asuala ulatus II aastatuhande esi- linna liivakivipaljand. Just seal pal- usuline liikumine, mis ei tunnista mesel poolel ka Põhja-Peipsimaale. janduvad ainsana kogu Peipsi järve 17. sajandil patriarh Nikoni algatatud Vadjapärasust on leitud nii Ida- ulatuses aluspõhja settekivimid. reforme õpetuses ja jumalateenistuse Eesti murretes kui ka arheoloogias. Neljas Peipsit ümbritsev maastiku­ korras. Kogu maailmas hinnatakse Vadjalaste kultuuri kannavad Jõuga rajoon jääb tervikuna Venemaa terri- vanausuliste hulka paarile miljo- kääpad, millest välja kaevatud ese- tooriumile ning kannab nime Pljussa nile, neid elab eelkõige Venemaa meid saab näha Iisaku muuseumis. lavamaa. Selle kõrgeim ja enim kul- hõredama asustusega piirkondades, Alutaguse metsade vahel kujunes tuuristatud osa paikneb Oudova/ kuid arvukalt on kogudusi ka näiteks välja teinegi huvitav rahvakild, keda Gdovi ümbruses. Põhja-Ameerikas (Peipsi vanausulis- kutsuti poluvernikuteks (pooleusu- listeks). Need olid vadja, eesti ja vene segakeelne elanikkond, kes esialgu olid õigeusklikud, kuid aegamööda sulandusid järjest rohkem luterlikku maailma, käies oma kiriklikke talitusi tegemas Iisakus [4]. Üks vanimaid poluvernikute kirjeldusi pärineb Eesti ajakirjanduse algusaegadest, 1821. aasta Maarahva Nädalalehest Otto Wilhelm Masingu sulest: „Üks reisija innimenne kirju- tab: Tarto ja Narva wahhel, sure Peterpurri tee ääres, on Isako kir- rik, mis Jõhwi kirriko kabbel on, kuhhu õppetaja kolme nädala tagant jutlust tulleb pidama. Selle wei- kese kihelkonna rahwas on muist Poolwernikud, see on makele: pole- usso rahwas. Nemmad on kül meie usku, agga käiwad wenne ridis; rägi- vad kangeste ma-, ja parremaste ¥ 3. Narva jõe algus Vasknarvas. Jõe aastane äravool on laias laastus võrdne kõigi teiste Eesti wenne keelt; kannavad ka ristikesi jõgede äravooluga kaelas; löwad nenda, kuida wen-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I269I 13 | MAA JA RAHVAS |

Vasknarvast läänes algab kat- kematu, peaaegu 30-kilomeet- rine lõuna poole avatud liivarand. Rannikut ääristab luiteahelik, mis kord kõrgeneb ja siis jälle madal- dub. Kõige kompaktsemalt on luited koondunud Smolnitsa küla juures, kus on rohkelt hästi välja kujune- nud mõrd- ehk paraboolluiteid, mida mujal Peipsi luitealal nii ilmekalt ei leidu. Luidete keskmine kõrgus on seal 12 meetrit. Veel kõrgemaid lui- teid kohtame Alajõel. Jõe suudmest idas paiknevate luidete harjad ulatu- vad Peipsi veetasemest peaaegu paar- kümmend meetrit kõrgemale. Kogu Peipsi põhjarannik on palis- ¥ 5. Vasknarva linnuse varemed on peidus majade vahel. Paremini on ta jälgitav jõe poolt tatud väikeste küladega, mis vii- nelaesedki, risti enneste ette, ja kui läänekaldal aga kohati nii tihedalt, mase paari sajandi jooksul on olnud wenne kirrikusse juhtuvad: siis seäl et ei saa alati arugi, kus üks lõpeb ja asustatud peamiselt venelastega. Ida pühade kujude ette küünlaid pan- teine algab. poolt vaadatuna on Kuru esimene newad, ja nende ette kummardavad. Kõige kaugemas kirdenur- küla, mida võib pidada eestlaste Sellepärast, et nemad nenda kahhe gas, Narva jõe lähte juures, asub külaks. Tänapäeval määravad maas- wahhe peäl, neid Poolwernikuks, ehk Vasknarva (¥ 3–5). See on üsna tikuilme muidugi ka arvukad suvilad poleusso rahwaks kutsutakse. Muido omamoodi paik. Sellist suurejoo- ja puhkerajatised, millest suure- on sesamma rahwas üks hea ja tasane nelist vaadet vooluveekogule mujal mad on seotud endise Kohtla-Järve rahwas, ja on tedda ka Tudolinna Eestimaal ei näe. Narva jõe aastane rajooni tööstusettevõtetega. Kihelkonnas, Rannapungerja, ja äravool on enam-vähem võrdne kõigi Kuru ja Mustvee vaheline ala Kaukse wallas leida”. teiste Eesti jõgede summeeritud ära- on etniliselt eestlaste asuala, v.a 1930. aastateks oli poluvernikute vooluga. Huvi pakuvad nii 14. sajan- Lohusuu Veneküla. Avijõe suudmes asuala ahenenud, kuid nad pälvisid dil rajatud ordulinnuse varemed, asuva Lohusuu küla puhul avaldub veel pisut ajaleheruumi. 1930. aasta Pühtitsa nunnakloostrile alluv sära- selgelt küla jaotus eesti (sisemaa- 15. augusti Postimehes on kirjutatud: valt hoolitsetud Prohvet Eeliase kirik- poolne) ja vene külaks (järveäärne). „Need on Peipsi põhjakalda maad klooster kui ka 1930. aastatel Narva Küla jaotumist kinnitavad kaks kiri- nn. „poluwernia” oma hoopis iselaa- jõe vee suunamiseks rajatud põiktam- kut, mis iseloomustavad küla ole- dilise, nii hingeliselt, kombe kui ka mid ehk buunid, mille siht on tagada must kui maamärgid: sisemaal asub keeleliselt rahwa poolest. See on ise laevaliiklus Peipsist Narva jõkke ja sihvakas gooti torniga luteri kirik ja riik ise rahwas oma keele, oma tõeks- reguleerida Peipsi veetaset [2, 3]. järveäärses külas õigeusu kirik. pidamiste ja oma elamiswiisidega. [---] ümbruskonna küladesse, mis- sugused moodustavad endast täiesti uue riigi, oma rahvaga, oma keelega ja oma „pealinna“ Porskowaga ning FOTO: ERNSTWITTOFF FOTO: provintsilinnade Bodgriiva; Mohku, Sahku ja osalt kuulub siia ka Kuru”. Porskova on praegune Vaikla ning Bodgriiva on Liiva küla. Mohku ja Sahku on nüüdseks tühjenenud väikesed metsakülad Iisakust lõuna pool. Praeguseks on see rahvakild täielikult eestistunud; jälgi nende kunagisest kultuurist saab vaadata Iisaku muuseumis.

Peipsimaa asulad: Vasknarvast jõeni. Peipsi rannaäär on üsna tihedalt külasid täis pikitud. Põhja pool on neid hõredamalt, ¥ 6. Aastani 1957, kui valmis sild, käis liiklus üle Omedu jõe parvega. Foto 1920. aastatest

14 I270I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | MAA JA RAHVAS |

Lohusuu ja Mustvee vahel on huviväärsena säilinud posti- jaam, kus on peatunud nii krooni- tud pead kui ka kultuuritegelased. Pärast postijaama sulgemist tegutses eelmisel sajandivahetusel selles hoo- nes leprosoorium, aegade vältel on seal olnud nii kool, seltsimaja kui ka piirivalvekordon. Praegu taastatakse hoonet külakeskuse tarbeks. Veidi lõuna pool asub üks kahest Eesti-poolse Peipsi ranniku linna- dest – Mustvee. Mustvee on Eesti religioossemaid linnu, see ilmneb ¥ 8. Vanausuliste külasid iseloomustab ajalooliste ehitustavade põimumine käepäraste nii linnapildis kui ka rahvaloenduse ehitusmaterjalidega. Pildil traditsiooniline vanausuliste maja Varnja külas järgi: üle poole elanikkonnast (56% üle 15-aastastest elanikest) tunnis- tab kindlat usku. Mustvees on nii tavapärane gooti torniga luteri kirik kui ka õigeusu ehitustraditsioonist lähtuvad vanausuliste, õigeusuliste ja ainuusuliste, s.o õigeusu kirikule alluvate vanausuliste kirik ning moodne baptistide palvela. Mustveest lõuna pool algab kaheksa kilomeetri pikkune tänavküla, mida turismikataloogides on nimetatud Euroopa pikimaks. Vaevalt et keegi on kõikide Euroopa külade pikkuse ära mõõtnud, kuid Eesti asustuspildis on see üpriski omanäoline. Põhjast lõunasse hõlmavad selle tänavküla Raja, Kükita, ja Kasepää. Põhjapoolsed on tüüpilised vanausu- liste külad, aga lõunapoolseim ehk Kasepää on ajalooline eestlaste küla. ¥ 7. Kallaste pank on Eesti pikim liivakivipaljand Peipsimaa asulad: Alutaguselt kus, mille rahvaarv ulatus 1600-ni. Rootsiküla ja Nina on õigeusklike Ugandi lavamaale. Kullavere ja Tollest ajast pärineb linna keskmes venelaste külad, Kolkjas, Kasepääl Kääpa jõe ühinemisest tekkinud lühi- asuv suursugune paraadväljak, kuhu ja Varnjas elavad vene vanausulised kesest Omedu jõest (¥ 6) lõuna pool laulva revolutsiooni eelõhtul püsti- (¥ 8, 9). paikneb taas eestlaste asustusala. tati Eesti viimane Lenini-kuju; selle Eestlaste asulad paiknevad pigem Maapind hakkab tasakesi tõusma, betoonalus on praegugi veel alles. sisemaal; keskus on kahtlemata andes märku, et madalikuala läheb Peaväljakult võiks heita pilgu järvele, Alatskivi, kus asuvad kirik, mõisa- üle Devoni-aluspõhjaliseks Ugandi aga kindlasti tasub käia kuue-seitsme hoone ja Juhan Liiviga seotud pai- lavamaaks. Ranna ja kihelkonna- meetri kõrguse panga all. See ligi gad. Siiski on selles piirkonnas ka keskuse Kodavere vahelt avanevad kilomeetripikkune liivakivipaljand järve ääres mõned väikesed eestlaste maanteelt kaunid vaated Peipsile. on Eesti pikim; absoluutse kõrguse külad, nagu , Lahe ja . Kodavere kirikut ei pane maanteelt saavutab paljand linna lõunaosas peaaegu tähelegi. See on üks vähe- uue kalmistu juures (¥ 7). Seal kõr- Hõreda asustusega Emajõe delta. seid kihelkonnakeskusi, mille ümber gub paljand otse veest kümmekonna Varnjast lõuna pool asustus lõpeb ei ole tekkinud kirikuasulat, kuna meetri kõrgusele. Praegu on Kallaste ja algab omalaadse deltaliku jõge- kasvama hakkas hoopis naaberasula, üks Eesti väiksemaid linnu, oma hiil- desüsteemiga Emajõe Suursoo ala. vanausuliste küla Kallaste. geaegadega võrreldes on kaotatud ligi Asustatud on vaid Emajõe suue Juba 1897. aasta rahvaloenduse pool rahvastikust. Praagal, kus ehitiste vundamentideks järgi elas Kallastel 1354 inimest. 1938. Kallastest lõuna pool on jär- on kasutatud vaiasid. Praagast lõu- aastal sai Kallaste linnaks ning aastail veäärne asustus valdavalt vene- nas jätkub deltalik ja mitme järvega 1950–1959 oli see suisa rajoonikes- keelne, samas usuliselt eripalgeline. (Kalli ja Leegu) soomaastik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I271I 15 | MAA JA RAHVAS |

lõunapoolseim vanausuliste küla Eestis. Palvemaja seal küll puudub, kuid väike külakalmistu ja vaated Lämmijärvele on väga kaunid.

FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: Peipsimaa on kultuuride piiriala: piirkond, kus kohtuvad ja sulandu- vad eri keeled, rahvused ja usud. Kuigi külad on tühjenenud, pakub piiriäärne suurjärv segatuna eri kul- tuuride märkidega ilmselt kõigile avastamisrõõmu. Olgu selleks kaunid liivarannad Peipsi põhjaosas, vahe- tud teeäärsed turud ning vanausu- ¥ 9. Peale kalastamise on Peipsi-äärsete külade traditsiooniline tegevusala olnud liste omalaadne kultuuritaust või köögiviljakasvatus. Kuigi mahud on suuresti vähenenud, on köögiviljapeenrad paljudes salapärane ja kättesaamatu soolaam aedades endiselt au sees Emajõe suudmealal. ■ on esimene Peipsi- sal. Veeväli on seal kõigest 1,7 km 1. Haberman, Juta; Timm, Tarmo; Raukas, Anto äärne küla, mis jääb Emajõest lõuna lai; siin saab mõistetavaks, kuidas sai (toim) 2008. Peipsi. Eesti Loodusfoto, Tartu. poole. Läbi praeguse Meerapalu küla nõukogude ajal korraldada võistlusi 2. Jaani, Ago 2000. Peipsi järve reguleerimise probleem. Regulatsioonirajatised Narva jõe läh- kulgeb Tartu- ja Võrumaa ajalooline üle Peipsi järve ujumises. tes. – Narva jõgi ja veehoidla. Tartu: 114−118. piir. Küla põhjaosas on Pedaspää, Mehikoormast lõuna pool laiu- 3. Järveoja, Mihkel jt 2010. Vasknarva muutunud rannad. – Eesti Loodus 61 (12): 606–612. mis on kuulunud Võnnu kihelkonna vad Räpina ümbruse põllustatud 4. Kulakov, Dmitri; Nurgamaa, Anne 2012. Ahja mõisa haldusse. Ent Meerapalu alad. Naha ja Linte küla kunagi- Rahvamälu ja teaduse vahel: Iisaku poluvertsi- kute keelest. – Iisaku Muuseumi toimetised 1: ise kuulus Räpina kihelkonda. sed jõukad talud ja hooldatud põl- 59–99. Meerapalust idas paikneb madal lud pälvisid enne Teist maailmasõda 5. Mihhailov, Leonid 2008. Peipsimaa asulad = Поселения Причудья. Tallinn. Piirissaar: ligi 90% ulatuses madal- Eesti Hollandi hüüdnime [10]. 6. Mihhailov, Leonid 2013. Peipsi-Pihkva järve soo, mille pind ulatub keskmiselt Hollandlikkust lisas veelgi 1967. asulad = Поселения Чудско-Псковского озера. Tallinn. vaid 60–80 cm üle Peipsi keskmise aastal rajatud Räpina polder, millest 7. Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. veetaseme; kõrgeim koht on Piiri nüüdseks on kujunenud rahvus­ Tallinn. 8. Pae, Taavi jt 2010. Alutaguse kriivad: kas tuulest külas, küündides viis meetrit üle vahelise tähtsusega linnuala. tehtud? – Eesti Loodus 61 (4): 188–191. Peipsi veetaseme. Piirissaar õigus- Räpinast veidi lõuna pool Võhandu 9. Pihu, Ervin; Raukas, Anto (toim) 1999. Peipsi. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus, tab igati oma nime: esiteks on ta piir suudme lähedal asub Võõpsu. Teisel Tallinn. Peipsi ja Lämmijärve vahel, teiseks pool jõge algab Setumaa, kus samuti 10. Räpina – Eesti Holland. – Wõru Teataja, 1935, nr 41, 08.04. on läbi saare kulgenud piir Liivimaa segunevad religioonid ja keeled. 11. Varep, Endel 1973. Külad piki Peipsi piiri. – Eesti ja Peterburi kubermangu vahel. Võõpsus olles tasub ära käia Setumaa Loodus 24 (12): 742–751. Piirissaart peetakse üldiselt vene poolele jäävas Beresje külas, mis on Taavi Pae (1976) on geograaf. asustusega saareks, ent nüüdse Piiri küla loodeots on olnud ja osaliselt on veel praegugi eestlaste küla osa. Kunagine eesti kool ja palvemaja hävis 1944. aastal, sellele kohale on asetatud mälestusrist. Kindlasti tasub Piirissaarel käia lõunapool- seimas Saare külas, mille külatä- nav on säilinud kõige ehedamalt; seal asub ka saare vanausuliste pal- vemaja. Kõige lihtsamini pääseb Piirissaarele Laaksaare sadamast: jäävabal ajal on laevaühendus regu- laarne. Tavapäratum on Piirissaarele kulgeda üle järvejää, nõnda saab jäl- gida ka kalameeste tegevust. Järgmine huviväärne koht paik- neb Peipsi kõige kitsamas kohas – Mehikoormas (¥ 10). See on kaherahvuseline asula, kust tuletorni juurest paistab Venemaa kui peope- ¥ 10. 1938. aastal ehitatud tuletorni juurest näib Venemaa justkui kiviga visata

16 I272I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | RÄNNUSOOVITUS | Retked vanausuliste juurde: kaheksa­ otsristid, tihekülad ja kõrgpeenrad

Toomas Jüriado

Kui keegi satub juhtumisi sõitma Mustvee ja Omedu vahel kõige Peipsi- poolsemal teel, saab ta küllap igasuguste eelteadmistetagi aru, et on sattunud muust Eestist hoopis erinevasse maailma. Veel rohkem tunneb seda Peipsiääre vallas Kolkja ja Varnja vahel ning muidugi Piirissaarel.

u üpris rohked reisijuhikogemused ses piirkon- nas kinnitavad üksiti, et väga täpselt ei pruugi Msiinsete erijoontega kursis olla ka täie teadlik- kusega rännule tulnud inimesed. Seepärast olen pannud kirja seiku, mis on mõnelegi lugejale ehk niigi tuttavad.

Aga ma pole unustanud, et veel paarkümmend aastat JÜRIADOTOOMAS FOTOD: tagasi ei osanud ma ise sõnast „vanausulised” õigupoolest suurt rohkemat arvata, kui meenutada Ida-Tartumaalt pärit isa mälestusi omaaegsetest kanget eesti keelt kõnel- nud habemikest kalameestest ja tublidest ehitajatest.

Nurgake vanausuliste tuleku aegu tekkinud Kallaste linnast

Kust nad on tulnud? Kui palju neid on ja kus nad ela- vad? Küllap tuleb mingist rahvakillust juttu alustades esmalt vastata just sellistele küsimustele. Olen vanausu- listest kuulnud pajatamas õige mitut inimest, kes ennast ise vanausuliseks peavad. Nende meelest väljendab vene vanausuliste üldhulka Eestis viiekohaline arv, kuni 15 000; sama arv on kirjas mahukaimal Eesti vanausulisi esitleval veebilehel [9]. Olen ammu arvanud, et see on ilmselgelt üle pakutud, ja hiljutine rahvaloendus (REL 2011) kin- nitas mu oletust: 31. detsembri 2011. aasta seisuga pidas ennast vanausuliseks 2605 isikut [6]. Eks seegi arv ole Tallinna vanausuliste palvela ehitas 1930. aastal oma abikaasa, vana­ pigem hinnanguline, aga täpsemat ei ole kusagilt võtta. usulise Stefanida viimase tahte kohaselt luterlane Ado Mäeberg [9]. Aeg-ajalt võib kohata lihtsustatud arvamust, et Nõukogude ajal oli hoone sibulkuplita; see taastati 2009. aastal vanausulised tulid Eestisse pärast patriarh Nikoni 1653.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I273I 17 | RÄNNUSOOVITUS |

Beresje toob meelde kusagilt meediast loetud natuke naljaka, aga üksiti kõneka mõtteavalduse: üks Beresjesse õigeusu kloostri rajamise põhjendusi oli just sealsete vanausuliste olemasolu. Kui teada õigeusu kiriku ja vanausuliste ajaloolist pehmelt öeldes pingelist suhet, paneb selline kinnitus mõtlikult pead vangutama.

Miks nad kodumaalt pagesid? 17. sajandi Venemaa kiri- kulõhe on keeruline teema, mida selles kirjutises jõuab puudutada üsna põgusalt. N-ö ametlikus versioonis nime- tati reformi põhjuseks vajadust ühtlustada kirikukom- bed ja pühad raamatud: üha suuremaks paisunud, aga samas nõrga keskvõimuga hiigelriigi territooriumil võisid kohalikud eripärasused olla väga suured. Tegelik ajend oli siiski puhtpoliitiline, lihtsamalt öeldes patriarh Nikoni või- muiha. On ehk huvitav teada, et mitme allika kinnitusel oli Nikon, ilmaliku nimega Nikita Minin/Minov, soome- Ka Piirissaare elanikud on suures osas vanausulised. Fotol on ugri päritolu: mordvalane või mari [3]. Piirissaare tüüpiline „tänav“, pigem lihtsalt kitsas läbikäik majade Esialgu tsaar Aleksei Mihhailovitši soosingut nautinud vahel. See on üks põhjusi, miks siinkirjutaja kindla veendumuse Nikoni ambitsioonid olid sedavõrd suured, et lõpuks ta kohaselt ei sobi see saar (massi)turismi sihtkohaks ja seepärast pole tagandati lihtmungaks ja pagendati, aga reformi kiitis ise- siinseid vaatamisväärsusi selles loos käsitletud valitseja ja kiriku juhtkond heaks. Reformiga ellu viidud muutusi oli väga palju ja osa neist, olen seda korduvalt aasta kirikureformi, mis põhjustas aastal 988 tekkinud kogenud, on Eesti vanausuliste endigi jaoks ebaselged, ja 1589 iseseisvunud vene õigeusu kiriku lõhenemise. samas ka ebaolulised, kuna siinsed kogudused kuulu- Tegelikult elas slaavlasi, esmajoones kalamehi, Peipsi lää- vad preestritute ehk papitute hulka, kelle sakramendid nekaldal ka palju varem ja eks olid nemadki enamasti ja muud rituaalid on niikuinii piiratud ja lihtsustatud. usklikud, järelikult „vanausulised” – järgisid sajandite Küllap on enim tuntud asjaolu, et enne reformi lõid jooksul välja kujunenud usutavasid. Nii on mõnedki kõik õigeusklikud – vanausulised löövad praegugi – risti praegused vanausuliste külad tekkinud enne 17. sajandit. ette kahe sõrmega, pärast reformi aga kolmega. Suuresti Aga tõsi on ka see, et kirikulõhe tõi venelasi siia rohkesti muudeti jumalateenistuste vormi, lähendades seda tuge- juurde, seejuures mõnigi kord mitte otse Venemaalt, vaid vasti kreeka kiriku rituaalile. Näiteks jäid ära maani näiteks Poola kaudu. kummardused; ühehäälset kuidagi karmikõlalist iidset Esimese teadaoleva vanausuliste usuhoonena Eestis kirikulaulu asendasid mitmehäälsed laulud. Tühistati märgitakse 18. sajandi alul tekkinud Räpina kloostrit, kus 1551. aasta kirikukogul vastu võetud kirikuseaduste kogu- tegutsesid nn fedossejevlased, usumehe Feodossi Vassiljevi mik „Stoglav”; selle raames loobuti näiteks ettekirjutusest järgijad [5]. Ossip Jotkin on Mustvee külje all asuvat Raja maalida ikoone ainult Andrei Rubljovi, 14.–15. sajandil pühamut tutvustades ikka maininud, et nende kogudus elanud ikoonimeistri eeskujul. Veel asendas Nikon õigeusu on toonaste Räpina vanausuliste järglane. kiriku kaheksaotsalise risti neljaotsalisega; seetõttu võivad

Praegu on vanausulistel Eestis üksteist kogudust, neist vaid kahe palvelad asuvad Peipsist eemal: üks Tallinnas Kibuvitsa tänaval, teine Tartus Põik tänavas. Ülejäänud üheksa on põhja poolt alates Mustvee, Raja, Kükita, Kallaste, Väike-Kolkja, Suur-Kolkja, Kasepää, Varnja ja Piirissaare. Raja ja Väike-Kolkja kogudus on Eesti vanausuliste rangema kombestikuga haru, juba nimetatud fedossejevlaste esindajad, ülejäänud kuulu- vad pomooride hulka. Vanausuliste külaks nimetatakse sageli ka Võõpsu lähe- dal Pihkva järve loodenurgas asuvat Beresjet ja tõepoolest on seal tüüpiline vanausuliste kalmistu. Kas seal ka tegeli- kult elab vanausuliste tavasid järgivaid usklikke, pole mul seni õnnestunud teada saada. Igatahes on viimase rahva- loenduse andmetel terve Põlvamaa peale 17 vanausulist. Aga küllap on oluline mainida, et mingi hulk inimesi on ennast vanausuliseks nimetanud eranditult kõigis Eesti maakondades, sh üks ka Hiiumaal ja Võrumaal. Vanausuliste kaheksaotsaline rist Mustvee vanausuliste kiriku seinal

18 I274I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | RÄNNUSOOVITUS |

Sibul, Peipsi vanausuliste Nokia Kiiremini müüakse välja need Peipsiveerde viivad ekskursioonid, mis sibulate all tervelt kaheksa, praegu aga neli korda vähem. Eks pea- korraldatakse hilissuvel. Teadagi, muudele toredatele reisivõludele aegu samas proportsioonis ole kahanenud ka valla elanikkond; mis lisandub siis võimalus tuua reisibussiga koju talvine sibulavaru, mil- aga veel olulisem: elanike keskmine vanus on nüüd hoopis suurem le headuses võib kindel olla. kui aastakümneid tagasi. Peipsi sibul on kuulus ning tema kvaliteet tuntud ja kõrges hin- Töö käib samamoodi nagu kakssada või enamgi aastat tagasi: nas. Iseasi, kas kusagil Tallinna või kus tahes turul müüdav Peipsi kõik tehakse käsitsi. Igal pereliikmel oli vanasti oma labidas, elu sibul tõepoolest sealt pärit on. Sestap on kindlam ise kohal käia ja jooksul kulus neid läbi kolm-neli. Peipsiääre ja Piirisaare uhked laiad talvevaru otse vanausuliste memmede käest osta. kandilised sibulapeenrad on väga kõrged: märjal kevadel lubab see Tõsi, edaspidi peaks mujal Eestis kauba ehedust kinnitama varem külvata, sest selline peenar kuivab ja soojeneb kiiremini. Aga pakendile kinnitatud etikett, kus kirjas nimetus „Peipsi sibul” või muidugi on sellist maad ka mõnusam rohida. Suve jooksul peenralt „Peipsi tippsibul”, väljend „Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedi­ nopitud umbrohi visatakse peenravahesse, järgmisel aastal on sa- kava” ning talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nimi. Nimelt kinni- mal kohal peenra keskpaik. Kui külades peeti veel loomi, lisati sügi- tas veterinaar- ja toiduamet mullu septembris Peipsi sibula riikliku sel kasvurammuks sõnnikut. Muid väetisi ja mürke ei kasutata. toidukvaliteedikava. Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, mis on Sibulasööja või -ostja ilmselt tavaliselt ei mõtle, et sibula kas- saanud oma kvaliteedikava. vuring on pikk: esimesel aastal kasvab seemnest tippsibul, teisel Kava tutvustanud teates (www.agri.ee/peipsi-sibul-sai-riikliku- tippsibulast söögisibul ja kolmandal kasvatab mugul õisiku, millest kvaliteedikava) on kirjas, et „tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõr- saab seemneid. getel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade Vahel kaevatakse peenrad ringi, vahel kasvatatakse viljavahetuse sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub mõttes samal peenral järgmistel aastatel teisi köögivilju – kõik ikka 25–150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar nii, nagu esivanemate pikkade kogemuste toel on parimaks viisiks koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, tunnistatud. roosakaspruun või kollane. Sibulat kuivatatakse erilistes avatavate luukidega lavatsites või Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline ustega kuurides: et saaks neid lasta päikesel paitada, vihma eest Venemaalt pärinev kohalik sort „Bessonovski” ja Jõgeva sordiaretuse aga varjule sulgeda. Paar nädalat kuivavad sibulad veel saunas, instituudis aretatud sort „Jõgeva 3”. Kõik tootmisetapid alates seem- kus omaette nipp on anda neile kaks-kolm korda kuni 40–45 kraadi nete ettevalmistamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma iga soojust, et niiskust välja saada. Üks müügieelne näputöö on teadagi toidukvaliteedikavas osaleja talus/tootmiskohas”. Kvaliteedikavaga punuda sibulapalmikud: nende eest saab küsida rohkem raha kui ühinenuid praegu siiski veel väga palju ei ole, nii et küllap jääb esial- lahtiste mugulate eest. gu turulettidele rohkem siiski pigem n-ö tunnustuseta Peipsi sibulat. Kas ja kui kaua Peipsi-äärne sibulakasvatus välismaiste ning Anna Portnova on Kolkja vanausuliste muuseumis rääkinud, et odavamate, aga kaugeltki mitte sama maitsvate siiruviiruliste tulvale Vene ajal oli Peipsiääre valla kogupindalast, 31 ruutkilomeetrist, vastu peab, jääb tuleviku tunnistada.

õigeusu ristid olla nii nelja, kuue kui ka kaheksa tipuga, siinne elu vanausulistele tublisti turvalisem. Olen reisiju- vanausulistel on nad alati kaheksatipulised. hina oma turistidele sageli öelnud, et küllap oli baltisaksa Kuna paljud usklikud tundsid, et rohkete muutustega mõisnikule üsna ükskõik, kas venelane lõi risti kahe või nõustudes taganeksid nad oma esivanemate pühast usust, kolme sõrmega või kui pikk tema habe parajasti oli. Peaasi, tekkiski kirikulõhe – раскол – ning raskolnikuteks kutsu- et tegemist oli tubli, tööka ja üdini ausa rahvaga – ja neid tud vanausulisi hakati jõhkralt ja jõuliselt taga kiusama. omadusi kinnitavad küll eranditult kõik allikad. Pühakojad põletati, vahel ka koos kogudustega; ette oli Suured ja viljakad maad uustulnukaid mõistagi ees ei tulnud juhtumeid, kus kogudus läks maailmalõpukartu- oodanud, nii sai nende põhiliseks tegevusalaks kalapüük; ses ise vabatahtlikult tulesurma. Kirikuraamatud hävitati, hiljem ka aedviljakasvatus ja tööd sisemaal, eriti ehita- vaimulike koolid suleti, preesterkond tapeti või saadeti mine: nii müüri- kui ka puusepatöö. Maanappus sundis asumisele. Hukkus sadu tuhandeid inimesi; eriti rängad välja arendama majade omapärase arhitektuurilahen- olid repressioonid Aleksei Mihhailovitši poja Peeter I ajal. duse; ammugi polnud ruumi põldu pidada. 18. sajandi Arusaadavalt on Peeter I vanausuliste jaoks antikristus. keskel hakati ehitama pühakodasid; esimene neist kerkis Tagakiusamise eest põgenetigi ääremaadele ja välis- 1740. aastal Kükitas. maale. Ise hakkasid „raskolnikud” ennast nimetama Oli paraku selliseidki aegu, kui Vene impeeriumi karis- vanausulisteks (древлеправославные või старообрядцы), tavad sõrmed ulatasid ka siiapoole Peipsit. Eriti rasked heatahtlikumad kõrvalseisjad on neile andnud nime ajad tulid Nikolai I valitsusajal 19. sajandi keskel: püha- староверы/староверцы. Tänapäeval on vanausu- kodasid suleti, Peipsimaale saadeti „pööramiskomisjone”, liste kogudusi peale Venemaa Eestis, Lätis, Leedus, Nina külla ehitati õigeusu kirik, avati (õigeusu) kiriku- Valgevenes, Poolas, Moldovas, Ukrainas, Rumeenias, koolid, vanausulisi ristiti vägisi ümber õigeusklikeks. Bulgaarias, Kasahstanis, USA-s, Kanadas, mitmes Ladina- Vastukaaluks hakkasid jõukamad vanausulised ehitama Ameerika riigis ja Austraalias [7]. nn kodukirikuid, kuhu sai jumalateenistusele kutsuda teisi külaelanikke. Võimalust mööda avati salajasi „tädikoole”, Elu uuel kodumaal. Selleks ajaks, kui põgenikud meie kus õpetust jagasid pühakirjaraamatuid tundvad karmi maile jõudsid, olid Peipsi läänerannadki juba Vene võimu käega naised. Tegelikult ongi Peipsimaa vanausuliste püha- all. Tundub siiski, et esmajoones tänu Balti erikorrale oli kodadest tõelisi kirikuid vaid kaks: sõjaeelse Eesti vabariigi

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I275I 19 | RÄNNUSOOVITUS |

õigeusu kirik (1864) ning kaks pühakoda, millest teen juttu veidi pikemalt. 1877. aastal valminud Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik on Eestis ainulaadne. Ainuusulised või ühis­- usulised – vene sõna единoверы on tõlgitud mitut moodi – olid vanausulised, kes andsid järele ametliku õigeusu kiriku survele ja olid nõus nendega ühinema, aga said alles hoida oma rituaali. Selliste koguduste asutamine oli üks Nikolai I aegseid võtteid vähendada vanausuliste mõju. Mustveesse loodi selline kogudus 1849. Esimene vanausupalvela valmis Mustvees 1802. aas- tal. Suur ja elujõuline kogudus asus insener J. Janseni projekteeritud kirikut ehitama 1927 ja 1930. aasta mais käis pühitsemispäeval suures, tuhat palvetajat mahuta- Mustvee kiriku ikonostaas. Eesti vanausulised on papitud: neil pole vas Mustvee Vanausuliste Kolmainu kirikus 3500 ini- pühitsetud preestrit ja jumalteenistusi peab koguduse liikmete seast mest [5]. Võib tunduda, et kirik on kivist; tegelikult on valitud nastavnik. Seepärast pole ka nende palvelate ikonostaasis õi- tegemist ülekrohvitud palkehitisega. Ikoone on kirikus geusukirikutele omaseid altari juurde viivaid nn kuninglikke uksi ka lähikonna kuulsamatelt ikoonikunstnikelt Gavriil Frolovilt, Pimen Sofronovilt ja Mark Solntsevilt. Vanausuliste Kolmainu kirik asub linna lõunaser- vas. Kui sealt lõuna poole edasi liikuda, tasub lahkuda maanteelt ja pöörata esimesel võimalusel kõige järve- poolsemale teele. Niiviisi saate näha omapärast seitsme kilomeetri pikkust tänavküla, mis koosneb tegelikult nel- jast külast: Rajast, Kükitast, Tihedast ja Kasepääst. Siin leidub hulganisti vanausulistele tüüpilisi maju: tagakül- jelt piiravad elamut П-kujuliselt lahtise või kaetud õuega majandushooned. Siiski on selline majatüüp tavalisem pigem Peipsiääre vallas. Tänavkülas on mitmes paigas põhjust peatuda; päris kindlasti Raja kloostri juures. Praegu kasutatakse pal- velana omaaegset talvekirikut; põhikirikust saab näha ainult Euroopa rahade toel ülesehitatud kellatorni ja Lestovka on huvitav näide Eesti vanausuliste üsnagi omaette seisvate taasrajatud alusmüüre. Need on siiski vaid kahvatu koguduste rituaalis tekkinud erinevuste kohta: mõnes koguduses mälestus teises ilmasõjas maani maha põlenud uhkest kasutatakse neid palvehelmeid, mõnes mitte viie kupliga kirikust. ajal ehitatud Mustvee ning Varnja, mis rajati veidi enne Talvekiriku ja nn kloostri on aidanud kenaks seada seda, kui Nikolai II vanausulistele 1905. aastal „andeks ikka Euroopa rahad. Täiend „niinimetatud” on siin igati andis”, ja sai seetõttu torni alles hiljem. Selline kes-keda-võitlus vältas kuni Eesti iseseisvu- miseni, mis tõi hoopis uue olukorra: vanausulised olid küll vabad uusi pühakodasid ehitama ja oma harjumus- pärast usuelu elama, aga 1920. aastast rangelt valvatud riigipiir eraldas nad vastaskaldal elavatest omastest ning harjumuspärastest turgudest, kuhu seni viidi müüki oma köögivilju. Langenud elatustasemest hoolimata peavad vanausulised just neid paari aastakümmet oma Eesti-elu üheks parimaks perioodiks.

Vanausuliste juures: Mustveest Kallasteni. Väidetavasti läbi linnakese voolava samanimelise jõe tumedast raba- veest nime saanud Mustvee oli mingil kujul olemas vähemalt kaks sajandit enne vanausuliste saabumist. Eesti-vene segaelanikkonnaga Mustveed on vahel nime- tatud ka Eesti kirikute pealinnaks: veidi rohkem kui tuhande elaniku kohta on lausa viis pühakoda. Üks neist, Maja Kallastel on tüüpilise vanausuliste hoonestiili näide: eluruumid Betaania baptistikoguduse oma, valmis alles 2008. aas- ja majandusruumid kõik ühe katuse all; viimaste juurde pääseb ikka tal. Siis veel luteri kirik (1880) ja Püha Imetegija Nikolai läbi kaarsillusega värava

20 I276I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | RÄNNUSOOVITUS | omal kohal, sest ei munki ega nunnasid ole majas olnud; siinsetes tubades elasid omal ajal lihtsalt kirikus teeni- nud ja laulnud naised. Üks tuba on jäetud nii, nagu ta oli siis, kui pakkus peavarju kuulsale ikoonimeistrile Gavriil Frolovile. Frolovi (1854–1930) teene ei olnud mitte ainult lausa maailmakuulsate esindajatega ikooni- kunstnike koolkonna loomine, vaid ka põhjalik haridus- tegevus. Just temalt sai vanaslaavi keele ja vanaaegsete noodimärkide õpetust mitu põlvkonda kohalikke lapsi. Talvekiriku alumise korruse töötoas võib näha ikoonipil- tide Rubljovi-stiilis šabloone ja suurt ristimisvanni. Rajalt ikka lõuna poole edasi sõites tasub uurida, mis vahe on teest paremal paikneval õigeusklike ja vasakul asuval vanausuliste kalmistul, kus Gavriil Frolovi hauda ehib mõni aasta tagasi paigaldatud must marmorrist. Tiheda külas märkate ühel teest paremale jääval punasel majal Gavriil Frolovi kuulsaima õpilase Pimen Sofronovi (1898–1973) mälestustahvlit. Mitmel pool maailmas tun- nustust kogunud ja näiteks ka Vatikanis ja USA-s tööta- nud Sofronov käis enne surma korra 1968. aastal veel kodukülas. Peatust on väärt ka Kasepää valla samanime- line keskus: kõrvuti majades on Peipsi järve elu tuba ning samovarinäitus. Näituse sissetulekuist on toetatud sama tee servas asuvat Kükita vanausuliste palvelat. Omedu kandis jõuame suurele teele tagasi ja sõit läheb edasi Kallastele, minna tuleb kõva tosin kilomeetrit. Kallaste, venepäraselt Krasnaja Gora (’punane mägi’), on nime saanud Peipsi kohal terenduvalt mitu meetrit kõrgelt ja paarsada meetrit pikalt punaselt devoni liiva- Gavriil Frolovi hauale paigaldati mõni aasta tagasi mustast kivi kaljult. Mõneski kohas võib selle kalda sees mär- marmorist rist gata hulgaliselt augukesi. Kui olete kaldapealsel sel ajal, kui käsil on pesitsusaeg, saalib aukudest sisse-välja hulk Jätkame taas Kallaste–Alatskivi–Aovere maanteel. Meie pruune kärmeid linnukesi. See on Eesti suurim kalda- loo kontekstis pole kindlasti ülearune mainida Alatskivi pääsukeste koloonia. lähedal otse Peipsi kaldal seisvat Nina küla, kus asub Samal pangal asub vanausuliste kalmistu, eestlase selle kandi suurim õigeusu pühakoda, Pokrovski ehk silma jaoks ehk harjumatult värvikirev, aga alati ees- Jumalaema Kaitsmise kirik. Rajatud ikka Nikolai I valit- kujulikus korras. Kui Mustvee eksisteeris mingisuguse susajal, et vanausulisi õigesse usku pöörata. asulana kindlasti juba 16. sajandil, siis Kallaste teket seos- tatakse eelkõige vanausuliste tulekuga Peipsi läänekal- Vanausuliste juures: seal, kus tee saab otsa. Aga meie dale. Siin paiknev vanausuliste palvela on Eestis vanim: „teematee” läheb taas järve äärde; mingil hetkel oleme ehitatud 1802. lausa kahe järve vahel: vasakul Peipsi, paremal madala vanni moodi ning mudane ja rohke taimestikuga Lahe ehk järv. Peagi pärast järve teatab viit, et oleme jõudnud Peipsiääre valda. See on Eesti mandriosa väik- seim vald: vaid napp 31 ruutkilomeetrit. Valla vapil on kaheksatipuline rist ja kalavõrk; vähem kui kaheksasaja valla elaniku seas on vaid mõnikümmend eestlast, ülejää- nuist on enamik kas vanausulised või nende järeltulijad. Valla keskuskülas Kolkjas tasub peale passida, et mitte maha magada järsku pööret vasakule, järveäärsele teele. Küladest mööda viivalt trassilt, mida pidi käib liinibuss, näeb valdavalt võsa. Kolkjas avati rahvamaja kõrval 1990. aastail kala- ja sibularestoran. Mu sügavalt isikliku arvamuse järgi küll natuke liiga „euro-”; samas tean, et mõnigi inimene, eriti Läänest tulnu, on iseäralikust söö- gikohast vaimustatud. Küll on siia tulnul lausa kohustus põigata Kolkja Läbi kolme ruumi ulatuv vene ahi Kolkja vanausuliste muuseumis vanausuliste muuseumisse. Olen seal käinud kümneid

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I277I 21 | RÄNNUSOOVITUS |

sibula- ja küüslaugupatside rohkuse üle. Muidugi kasvab peenrail ka muid vilju, aga sibul on siiski ilmselgelt üle- kaalus (vt lisateksti „Sibul, Peipsi vanausuliste Nokia”). Nagu enne öeldud, on selles tänavkülas vanausuliste stiilis maju rohkem kui Rajakülas. Eks saanud esmaasu- kad mõisnikult rendile vähe maad ja seetõttu tuli kõik kompaktselt lähestikku ehitada. Muidugi oli sellistes tihe- külades punasel kukel vahel hea tulepillerkaari pidada. Nüüd on mõni uhke eramu küll kõvasti laiutama haka- nud. Öeldakse, et nende omanikud on sageli mujalt tuli- jad, kes talveks Peipsiäärele enamasti ei jää. Viimane küla sel teel on Varnja. Otse kiriku juures näitab üks viit põhja Kolkja ja teine läände Koosa peale ning lõunasse veel veidi läbi küla kulgev tee lõpeb tun- 1877. aastal valminud Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse tud Varnja jõhvikasoos. Paar kilomeetrit edasi on läbi- Ainuusu kirik matult tüma maa rüpes Koosa jõgi ja veel veidi edasi juba Emajõgi. kordi, ometi olen alati valmis taas Anna Portnova mõnu- said heatahtlikke seletusi kuulama. Vanausuliste muuseu- mid on ka Mustvees ja Varnjas, aga minu ilmselge eelistus on Kolkja. Soovi korral võib üle vaadata, mida kujutab endast samas külas paiknev Peipsimaa külastuskeskus. Kolkjas asub kaks üsna väikest vanausuliste pühakoda: fedossejevlaste Väike-Kolkja ja pomooride Suur-Kolkja palvela. Mulle endale meeldib selle valla jumalakodadest kõige rohkem rõõmsalt oranžiks värvitud Kasepää pal- vela, peatänavast veidi eemal, ikka kenasti korras sur- nuaia kõrval. Kas on meeles: ka Mustvee lähedal olime Kasepääl? Eks Eestis tule ikka selliseid nimekaim-külasid ette. Jalutuskäigul kiriku juurde võib sisse astuda vanas arstipunktimajas asuvasse AmbulARTooriumisse, oma- pärasesse kunstigaleriisse, mille on loonud noored tub- lid Tallinna naisfotograafid. Seal saab näha ka nende vanausulistest tehtud pilte. Ühtlasi annab käik hea või- maluse vaadata kuulsaid vanausuliste aedu. Kui satute samasse külla mitu korda kevade ja suve jooksul, saate „Sibulakaubamaja“ Peipsiääre valla Kasepääl. Peipsi sibulate sekka jälgida, kuidas sibulakasv edeneb, ja suve lõpus koos aia- ilmub aastate jooksul aina rohkem punast tooni, Piirissaare sibulad on pidajatega rõõmustada kuuride külge riputatud priskete siiani kõik kullakarvalised

Varnja vanausuliste kirik ristteel on valla suurim ja uhkeim, telliskividest. Kirik ehitati 1903, soise pin- nase tõttu maasse kaevatud pargiparvedele. Esialgu ei tohtinud pühakojale torni ehitada, aga 1930. aastatel lisati seegi koos tuulekojaga juurde. Vägeva viierealise ikonostaasi tegi kohalik tuntud ikoonimaalija Filipp Mõznikov. Paraku on seegi kirik saanud kaks korda kan- natada ikooniröövlite rüüste läbi. Koguduse liikmed lap- pisid tekkinud auke koduikoonidega, lõpuks leiti mitme toetaja abil võimalus Mõznikovi töö ennistada, nii et nüüdne ainsagi lüngata ikonostaas on Eesti vanausuliste palvelatest kõige uhkem. Kirikust veidi soo poole kõndides leiate tänavast kura- kätt punase tellismaja, kus teisel korrusel asub elava aja- Peipsi vanausulised mehed on esmajoones tuntud kui osavad ja loo muuseum, muuseumist veel mõni samm soo poole julged kalamehed. Tänapäeval on siinsete kalurite tähtis töövahend on paremat kätt Issanda Templisseviimise õigeusu kiriku omamoodi kultusobjektiks muutunud jääsõiduk karakatitsa või ahervare. Vanausuliste koguduse juht Zoja Kutkina ütleb lühendatult karakat oma vaiksel ja tagasihoidlikul moel, et vaid riigi toel see

22 I278I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | RÄNNUSOOVITUS | kirik püsiski: kui riik enam raha ei andnud, kukkus katus sisse. Vanausuliste kirikuid pole toetanud ükski riigikord.

Nõuandeid ja soovitusi. Paraku jäi eelnevas hulk olu- lisi aspekte vanausuliste elust puudutamata. Õnneks on viimase paarikümne aastaga selle omapärase rahvakillu kohta rohkesti kirjutatud ka eesti keeles. Väga hea kiire sissejuhatuse teemasse annab juba 1990. aastatel Hollandi MATRA-KAP programmi toel ilmunud ja hiljem mitu korda uuesti välja antud kolmekeelne (eesti, vene, inglise) brošüür „Vene vanausulised Eestis” [4]. Keda huvitab lähemalt koguduste ajalugu, võiks lugeda samuti kolmes keeles kirikuloo teatmikku „Eesti vanausu- lised” [5]. Põnev on Marju Kõivupuu rohkete kommen- taaridega, vene keelest tõlgitud folkloorikogumik „Isevärki Peipsiveer” [2]. Põnevate tekstide ja ka suurepärast foto- Piirissaarel on mõnes peres tavaks kaevata lauge kurviga peenrad dega paistab silma album „Peipsi veerel” [1], mis alapeal- kirjast „Vanausulised paluvad lauda” hoolimata on midagi 1. Ladõnskaja, Viktoria; Püve, Birgit; Haas, Annika 2011. Peipsi veerel. hoopis enamat kui kokaraamat. Internetist on mõtet üle Vanausulised paluvad lauda. AS Ajakirjade Kirjastus, Tallinn. vaadata näiteks leht „Vene vanausulised Eestis” [9]. 2. Morozova, Nadežda, Novikov, Juri 2008. Isevärki Peipsiveer. Eesti vanausu- Vanausuliste maadel rännates tasub võimaluse korral liste folkloorist ja pärimuskultuurist. Huma, Tartu. 3. Никон (Патриарх Московский). ru.wikipedia.org/wiki/Никон_(Патриарх_ kindlasti püüda käia ka mõnes palvelas. Mõnes neist võe- Московский). 4. Ponomarjova, Galina [1999]. Vene vanausulised Eestis. Tartumaa vanausu- takse eelneval kokkuleppel reisirühmi vastu ja jagatakse liste kultuuri- ja arendusühing. [Tartu]. lahkeid selgitusi; üldjuhul ei panda pahaks, kui tullakse 5. Ponomarjova, Galina; Šor, Tatjana 2006. Eesti vanausulised. Väike kirikuloo teatmik. Huma, Tartu. vaikselt ja viisakalt jumalateenistusele. Võimalusi tasub 6. Rahva ja eluruumide loenduse tulemused – www.stat.ee/rel2011. lähemalt uurida teeliste kirikute võrgupaigast [8]. 7. Старообрядчество – ru.wikipedia.org/wiki/Старообрядчество. 8. Teeliste kirikud – teelistekirikud.ekn.ee. Kindlasti tuleb pühakotta sisenedes kinni pidada tea- 9. Vene vanausulised Eestis – www.starover.ee/est/. tud reeglitest. Riietus peab olema sobiv: lühikesed püksid Toomas Jüriado (1947), MTÜ Loodusajakiri sõnumitoimetaja, on Tartu ja ja katmata õlad kindlasti ei sobi; naised võiksid kanda Tartumaa giid ning juhatanud mõne viimase aasta jooksul mitukümmet va- allapoole põlvi ulatuvat seelikut ja pearätti. Välja tuleb nausuliste juures käinud reisirühma. lülitada mobiiltelefon ning jätta kotti pildikaamerad ja salvestustehnika. Kui mõnes pühakojas ehk tohibki pil- distada, tuleb selleks kindlasti enne luba küsida. ■

Kolkja vanausuliste muuseum võiks Peipsiveerde tulnud reisilisele olla lausa kohustuslik. Ladusas eesti keeles jagab selgitusi Anna Portnova. Eesti keelt valdavad enamasti kõik Peipsiääre vanausulised

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I279I 23 | LOODUSKAITSE | Eesti ja Venemaa koostöö­- püüdlused Peipsil

Külli Kangur

Kalarikka järvena on Peipsi olnud sajandeid inimtegevuse keskmes. Viimasel ajal pole Peipsi tervis kuigi hea, tema ökosüsteem on heitlikus seisundis ning järve tulevikku raske ennustada. Kuidas hoida ja parandada piiriveekogu, mis kuulub kahele üsna erisuguse keskkonnahoiaku ja majandamisviisidega riigile?

eipsi on Eestile väga tähtis oma öises hapnikupuuduses, mudastu- kalarohkuse, ilu ja kultuuri­ mine ja muu halb. Ppärandi poolest, kuid järjest Sama võib öelda väga paljude olulisem ka üleilmses plaanis tohutu, Euroopa veekogude, eriti madalate jär- 3 ligi 25 km mageveevaruna. Magevee vede kohta. Arvatavasti saavutatakse KÜLLI KANGUR FOTO: väärtus üha suureneb, kõige uuemad nimetatud eesmärk vaevalt pooltes Euroopa Liidu raamdokumendid [1] Euroopa veekogudes, ülejäänud vaja- sätestavad, et magevett tuleb käsit- vad senisest märksa karmimaid meet- leda kallihinnalise loodusvarana, meid [1]. Kuidas neid saavutada, kui mitte odava tarbekaubana. veekogu haldavad kaks üsna erimeel- Peipsi üleilmne väärtus ei ole vaid set riiki? majanduslik. Järve elustik on ainu- laadselt liigirikas, seda tänu väga mit- Peipsi keskkonnaprobleemid ula- mekesistele elupaikadele, näiteks eri tuvad üle riigipiiri. Peipsi oma Eesti keskkonnauuringute keskuse järveosade toitelisus varieerub kesk- 3500-ruutkilomeetrise veeväljaga spetsialistid Jüri Tenno ja Aivar Roomet toitelisest liigtoiteliseni. Nii elavad on Euroopa suurim rahvusvaheline proovivõtul Peipsil 2011. aasta märtsis. See siin kõrvuti väga mitmesuguse kesk- järv, millest 44% kuulub Eestile ja oli ainuke kord, kui proove tuli võtta Vene konnanõudlusega liigid, muu hulgas 56% Venemaale. Järve valgla pind- piirivalve hõljukiga, muidu on kasutatud jääaja reliktid ja haruldused. alast kuulub Venemaale ligi kaks Eesti piirivalve hõljukit, mis on tunduvalt ­kolmandikku. mahukam. Hõljuk on küll kulukas, kuid märtsi Vilets seisund. Kuigi pindalalt väga Paraku pole Eesti ja Venemaa muutlikes oludes suure ekspeditsiooni jaoks suur, on Peipsi suhteliselt madal järv: siiani suutnud kokku leppida, mis- ainumõeldav vahend järvel liikumiseks keskmine sügavus on ainult 7,1 m ja sugused on Peipsi probleemid, mil- dusliku varieerumise tõttu võib üks- suurim 15,3 m. Oma madaluse tõttu lised on põhilised reostusallikad, mis nes paari aasta andmete põhjal jõuda on Peipsi kergesti haavatav ja tema on ühised eesmärgid ja kuidas seda hoopis valede järeldusteni. Mida ökoloogiline seisund oleneb suuresti järve majandada. pikemad on andmeread, seda roh- veetasemest järves. kem on lootust avastada ja selgitada Peipsi ei saavuta Euroopa Liidu Pikaaegse seire vajadus. Et Peipsi aeglasi, harvu ja varjatud muutusi veepoliitika raamdirektiivi [2] ees- ökosüsteemi tugevatest ja nõrka- ökosüsteemides. märki – tagada 2015. aastaks vee- dest tahkudest piisavalt aru saada ja Peipsi teadusuuringutel on pikad kogude hea seisund –, kuna järve sellega soodsalt ümber käia, on vaja traditsioonid alates K. E. von Baeri inimtekkelist eutrofeerumist pole pidevat keskkonnaseiret. Põhjuse- kalandusuuringutest 19. sajandi suudetud märgatavalt pidurdada. tagajärje seoste paljususe tõttu on keskel. Kalad on järve muutuste Peipsi vees on liiga palju taimestikku siin äärmiselt keeruline eristada parim indikaator. Baeri ajal domi- soodustavaid toitesooli (põhiliselt omavahel loodusprotsesside (vee- neerinud külmalembesi puhaste lämmastiku- ja fosforiühendeid), mis taseme ja temperatuuri kõikumine, hapniku­rikaste vete kalu – tinti ja soodsa ilma korral panevad vohama äärmuslikud ilmastikunähtused jne) rääbist – on nüüdseks Peipsis üsna vetikad, sealhulgas mürke tootvad mõju ja inimmõju. Vaja on pikki vähe järele jäänud, sest elutingimused sinivetikad, kaasneb kalade surm andmeridu: ilmastikust tingitud loo- on järves kardinaalselt muutunud.

24 I280I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | LOODUSKAITSE |

Aastakümnete jooksul on Eesti oktoobrit. Tagantjärele võib oletada, teadlased Peipsi elustiku ja veekesk- et põhjus võis olla 2002. aasta juuli- konna kohta kogunud üsna ulatus- augusti tugevad sinivetikavohangud liku andmestiku. ja kalade suremine, mida venelased ei tahtnud meile näidata. Paraku katkes osa pikki andmeridu Viperusi on ette tulnud hiljemgi. FOTO: KÜLLI KANGURIFOTO: KOGU 1992. aastal, kui meid ei lubatud Kuid 2003. aastal suudeti esimest enam üle Eesti–Vene kontrolljoone korda korraldada ühisekspeditsioon proove võtma. Keeld vältas üheksa augustis, vetikate kõrgajal. Sellest aastat. Niisama hästi kui puudus ajast praeguseni on ekspeditsiooni võimalus võtta proove peaaegu täie- ülesanded, teekond ja seirepunktide likult Venemaale kuuluvast Pihkva asetus jäänud põhijoontes samaks. Kõiki viimaste aastate suviseid Peipsi ühisekspeditsioone on vedanud laev järvest. Veelgi vähem tuli kõne alla 2004. aasta märtsis tehti üle küm- „Õnneleid”. Pildil on põhjaloomastiku proovivõtt Velikaja jõest. Just selle neaastase vaheaja järel esimest korda ühisekspeditsioon 2012. aasta mais: jõe kaudu jõuab Peipsisse põhiline ka talvised komplekssed veekeemia, (vasakult) Marina Melnik Venemaa riikliku osa fosforist ja lämmastikust. Pihkva vee-elustiku ja põhjasetete uuringud järve- ja jõekalanduse instituudi Pihkva linnas, mis paikneb vaid kuue- üle kogu Peipsi-Pihkva järve, Velikaja osakonnast, Külli Kangur Eesti maaülikoolist, seitsme kilomeetri kaugusel Velikaja jõele pole aga siiani ligipääsu. laevnikud Jüri Zirk ja Jüri Konoplitski jõe suudmest, elab kaks korda roh- Viimastel aastatel on saanud kem inimesi kui Tartus. tavaks võtta kolm korda aastas ühi- Hoolimata aastatepikkustest pin- Samal ajal andis Peipsi ärevaks selt proove Peipsi-Pihkva järvel ja gutustest pole me suutnud vene- tegevaid märke. Suurenes järve üks kord Narva veehoidlal. Eesti lastega kokku leppida ühtses põhja- ja lõunapiirkonna erinevus keskkonnaministeerium on seda jär- veekvaliteedi hindamise metoo- – järve polaarsus – mitme sellise jepidevalt toetanud. dikas. Eestis lähtutakse pinnavee veekvaliteedi näitaja poolest, mis seisundi hindamisel Euroopa Liidu peegeldavad inimtekkelist eutrofee- Eesti ja Vene ekspertide hinnan- veepoliitika raamdirektiivi põhi­ rumist: fosfori- ja klorofüllisisaldus gud järve seisundi kohta lahkne- mõtetest, mis Venemaal ei kehti. vees, sinivetikate osakaal planktonis, vad sageli tunduvalt. Et selgitada Eesti hinnangul on praegu Peipsi vee läbipaistvus. Peamise põhjusena selle põhjusi, oleme võtnud viimas- ja Lämmijärve seisund nii elustiku selgus ohter fosfori sissevool lõuna tel aastatel Peipsil koos venelastega kui ka füüsikalis-keemiliste näita- poolt Pihkva järvest [3]. veekeemia nn paralleelproove: ühi- jate põhjal kesine, Pihkva järvel aga Eesti poolelt Peipsisse kanduv sesse nõusse võetud veeproov jaota- halb. Pihkva järv ja selle valgla kuu- reostus on pärast taasiseseisvumist takse võrdseteks osaproovideks, mida lub peaaegu täielikult Venemaale, küll vähenenud, kuna tööle on kumbki pool analüüsib iseseisvalt, selle järve probleemid saavad lähtuda rakendatud uued puhastusseadmed Tartu ja Pihkva laborites. Tulemused ainult Vene poolelt. See ei luba meil ja vähenenud on põllumajandus- on väga suuresti erinenud, ka viima- aga käsi rüppe lasta, sest Pihkva järve koormus. Ent seegi ei anna kiiret sel korral mullu augustis. vesi mõjutab otseselt Lämmijärve, põhjust hõisata: mida vähemaks 2012. aastal korraldasid Eesti rii- Peipsit ning lõpuks Narva jõe kaudu jääb väliskoormus, seda hoogsa- gikontroll ja Venemaa föderatsiooni ka Läänemerd. malt hakkab varem kogunenud kontrollikoda Peipsi järve keskkon- Eelkõige otsime praegu meetmeid, toit­aineid, eriti fosforit, vabanema nakaitse tagamise ja piiriveekogude kuidas järvede seisundi halvenemine põhjasetetest. Nii suures järves nagu säästliku kasutamise paralleelauditi. peatada. Kokkuleppeid on vaja kii- Peipsi võib võtta aastakümneid, et Selles soovitatakse laiendada võrrel- resti, sest Peipsi stabiilsus ja taastu- vee kvaliteet paraneks. Samuti võib davate näitajate nimistut, lisades ka misvõime on aastatega vähenenud. eeldada, et põllumajandus hoogus- elustiku näitajaid, ja püüelda selle Poliitika tõmbetuultest hoolimata tub taas ning valgla reostuse haju- poole, et eri riikide tulemused roh- peavad kindlasti jätkuma ka ühis- koormus suureneb. kem kokku langeksid. ekspeditsioonid. ■ Mullu augustis võtsimegi ühest Ainus võimalus saada proove Peipsi ja ühest Pihkva järve seire- 1. Horizon 2020. Work programme 2014–2015. Climate action, environment, resource ef- Venemaa poolelt, oli võtta neid koos jaamast ka füto- ja zooplanktoni ficiency and raw materials: 1–76. venelastega. Eesti–Vene piiriveeko- paralleelproovid. Siingi olid tulemu- 2. European Parliament (2000) Directive 2000/60/EC of the European Parliament and gude kaitse ja säästliku kasutamise sed jahmatavalt erinevad: rühmade of the Council establishing a framework for koostööprogramm nägi ette esimese arvukus ja biomass erinesid mitu Community action in the field of water policy. Official Journal L327: 1–72. ühise proovivõtu 2001. aasta suvel, korda ja üle poole zooplanktoni 3. Kangur, Külli; Möls, Tõnu 2008. Changes in kuid Vene poole nõudmisel lükati liike oli määratud erinevalt. Tänavu spatial distribution of phosphorus and nitrogen in the large north-temperate lowland Lake Peipsi väljasõitu järjest edasi ja järvele jõuti augustis on plaanis paralleelproovid (/Russia). – Hydrobiologia 599: 31–39. alles oktoobris. Järgmiselgi aastal ei peale planktoni ka vee klorofüllisi- Külli Kangur (1949) on Eesti maaülikooli vanem- pääsenud me Pihkva järvele enne salduse kohta. teadur, uurinud Peipsit aastakümneid.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I281I 25 | GEOLOOGIA | Kallaste pank Peipsi kaldal Rein Einasto Peipsi järve läänekaldal Kallaste linna kohal kõrgub võrdlemisi pikk ja kaunis Devoni liivakivipaljand. Küllap on linn saanudki oma nime paiknemise järgi liivakiviplatoo kaldajärsaku serval.

igi kilomeetripikkusel ranna- lõigul – 2001. aasta mõõtmiste Ljärgi umbes 930 meetri pikku- sel – asub ridamisi mitu liivakivikal- jut, mida lahutavad kinnikasvanud ENN PIRRUS FOTO: lõigud. Nende kiviseinte kõrgus jääb enamasti alla viie meetri, suurima kõrgus ulatub madalveeseisu ajal aga üheksa meetrini. Kõige kõrgem ja kaunim neist paljandeist paikneb surnuaia kohal. Linna südamest laskuva trepi kõrval võis veel mõni aasta tagasi imetleda kahe avaga 4 meetri pikkust ja 2,5 meetri kõrgust koobast, mis nüüdseks on sügistormide toimel kokku varise- nud. Väiksemaid murrutuskulpaid ja koopaid võib aga loetleda umbkaudu kuuskümmend. Need on kujunenud idatormide ajal, kui veetase Peipsi lää- nekaldal võib tõusta kuni poolteise meetrini ning murdlained uuristavad kaldaalust. Üldjuhul jääb kaljujär- saku ja veepiiri vahele mõne meetri laiune liivariba. Sinna on rüsijää kokku lükanud hulganisti rändkive, mis muudavad rannikumaastiku mit- mekesisemaks. Kallaste panga kõige lõunapool- semat ja ühtlasi kõrgeimat ning ligi 200 meetri pikkust osa ilmestab otse vette ulatuv jalam. See pangalõik on looduskaitse all alates 1959. aastast. Kõrge liivakivisein on hea pesapaik kaldapääsukestele, siin on nende suurim koloonia Eestis [1]. Selleks et paremini hoida Peipsi kalda­ ala, on seatud 200 meetri laiune piiranguvöönd. Nõnda saab kontrolli all hoida kaldaalade kinniehitamist ja muid loodust suuresti häirivaid tegevusi. ¥ 1. Kallaste panga kõrgem lõunaosa. Ülal kaldapääsukeste uurete read

26 I282I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | GEOLOOGIA |

Esindluslik Kesk-Devoni pal- jand. Geoloogiliselt on Kallaste pank üks kaunimaid Kesk-Devoni Aruküla lademe paljandeid Eestis.

Pangajärsakul paljandub „vana TÕNIS SAADRE FOTO: punane” ehk klassikalises teaduskir- janduses Old Red’i nime all tuntud punakaspruun põimkihiline peene- teraline liivakivi. See Devoni peaväljal, Inglismaal jm laialt levinud liivakivikompleks kujunes 390 miljonit aastat tagasi Laurussia kontinenti ümbritsenud madalmeres Kaledoniidide kõrg­ mägedest alanud suurte jõgede deltade veealuses osas. Anne Klees­ ¥ 2. Delta-liivakividele on omane põimjaskihilisus: sellise mustri leiab ka Kallaste panga mendi andmetel kuulub Kallaste alumisest osast paljandi liivakivi koostisesse valda- on näha selged kulutuspinnad nende kalade kivististe olulise leiukohana valt kvarts (75–90%), päevakivide seeriate piiril ja õhukesed savikivi on Kallaste paljand tuntud juba ala- sisaldus jääb vahemikku 7–25% ning vahekihid. Kelmemonoliidi [3] abil tes 19. sajandist. Need seigad kinni- vilgu sisaldus ulatub vahekihiti kuni võiks need liivakivi iseloomulikud tavad ilmekalt Kallaste liivakivipanga 10%-ni. Raskes fraktsioonis on alati detailid ilmestada ka muuseumide rahvusvahelist tähtsust teaduse, geo- esikohal ilmeniit, läbipaistvatest allo- geoloogilisi püsiekspositsioone. turismi ja looduskultuuri vallas. ■ tigeensetest mineraalidest aga apatiit, Pangajärsaku lõunaosas on teada 1. Habermann, Juta; Timm, Tarmo; Raukas, Anto turmaliin ja granaat [2]. läätsjas konglomeraadikiht savikivi (toim) 2008. Peipsi. Eesti Loodusfoto. Tartu. Kindlasti köidab geoloogiahuvilise väikeste veeristega, kust on leitud 2. Kleesment, Anne; Nestor, Heldur; Soesoo, Alvar 2006. Devon Eestis. GEOGuide Baltoscandia. tähelepanu kivimi tüüpiline põim- rüükalade, akantoodide, lõuatute Tallinn. jas mikrokihilisus kallakkihtide see- ja vihtuimsete kivistisi. Nende uuri- 3. Orviku, Karl 1948. Kelmemonoliit. – TRÜ riatega, mille paksus jääb enamasti mine on toonud Eestile ja meie Toimetused, 4. Geoloogia ja geograafia. artu.T vahemikku 10–60 cm (¥ 2). Ühtlasi teadlastele suurt tunnustust. Devoni Rein Einasto (1934) on geoloog, Paevana.

K K Pärnumaa Kutsehariduskeskus U U Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. Tel 442 7883. T [email protected] T S S Kutsekeskharidusõpe:E Kutsekeskharidusõpe: Kutseõpe (keskhariduseKutseõpe alusel): (keskhariduse alusel): E dokumentide vastuvõtt 9. juunistdokumentide 9. juulini vastuvõtt 9. juunist 9. juulinidokumentide vastuvõtt 9. juunistdokumentide 15. augustini vastuvõtt 9. juunist 15. augustini • arvutid ja arvutivõrgudH  arvutid• logistika ja arvutivõrgud  logistika• arvutid klienditeenindaja ja  arvutid• müügikorraldus ja arvutivõrgud  puidupingitööline • autotehnik E  autotehnik klienditeenindaja  majutusteenindus arvutivõrgud  ehitusviimistlus• puidupingitööline (CNC masina operaator) H • ehituspuusepp A  ehituspuusepp• majutusteenindus  metsamajandus• ehitusviimistlus  hooldustöötaja (CNC masina  rätsepatöö • ehitusviimistlus S  ehitusviimistlus• metsamajandus  müüja• hooldustöötaja  hotelliteenindus ope raator)  sekretäritöö E • elektroonikaseadmeteT  elektroonikaseadmete• müüja koostaja  nõrkvoolusüsteemide• hotelliteenindus  juuksur• rätsepatöö  väikeettevõtlus  keevitaja paigaldaja  kosmeetik  ärikorraldus A koostaja • nõrkvoolusüsteemide • juuksur • sekretäritöö  kivi- ja betoon-  pagar-kondiiter  majandusarvestus ja maksundus  koduhooldaja • keevitaja K paigaldaja • kosmeetik • väikeettevõtlus S konstruktsioonide ehitus  puhastusteenindus (HEV)  müügikorraldus • kivi- ja betoonkonst-O • pagar-kondiiter • majandusarvestus ja • ärikorraldus T  kokk  tisler ruktsioonide ehitusO  koostelukksepp• puhastusteenindus maksundus Kutseõpe• koduhooldaja (põhihariduse nõudeta): • kokk L (HEV) dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini Kutseõpe (põhihariduse alusel):Kutseõpe (põhihariduse nõudeta): • koostelukksepp I • tisler  ehituspuusepp (palkmaja ehitaja) K dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulinidokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini S  metsamajandus (raietööline) Kutseõpe (põhihariduse arborist alusel): O T • ehituspuusepp (palkmaja nooremaednik ehitaja) dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini • metsamajandus (raietööline) O • arborist • nooremaednik L Pärnumaa Kutsehariduskeskus I Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. Tel 442 7883. S [email protected] T www.hariduskeskus.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I283I 27 | KAARDID | Pettus Bandiidi kriivaga

Taavi Pae

Lugu sellest, kuidas iga kaarti ei saa usaldada, eriti kui mängus on bandiidid.

012. aasta augustis tegime matka Agusalu looduskaitseala 2kriivadel, Alutaguse tunnuspin- navormidel [1, 2]. Orienteerumiseks kasutasime Vene topograafilisi kaarte mõõtkavas 1 : 10 000, viimased täiendused on tehtud 1980. aastate

a alguses. See kaart on väga detailne, j o reljeefihorisontaalide vahe on üks u k i meeter ja sageli on kasutatud ka pool- nniku oja a m v vavalestalelests i ii e horisontaale. r R k märgitudmäm rgr itud i Matk sai alguse kaitseala edela- d ii d künkadkükünkkadad n osast, Remniku külast kolm kilo- a meetrit põhja pool paiknevalt B peaaegu ida-läänesuunaliselt met- sateelt. Kaardi järgi oli esimese, kirde-edelasuunalise nelja-viie meetri kõrguse Bandiidi kriivani

i id i a d v n ii a r k B - a p o o k a 0 100 200 m ra v ii u r 0 100 200 m ä k 0 0,5 1 km M ¥ 2. 1 : 10 000 topograafiline kaart (C-58- ¥ 3. Bandiidi kriiva LIDARi andmetel maa- 29-B-в-2, mõõdistus 1980, trükitud 1983) ameti kaardiserveris .ee/

KüKüüKKüürakürar ka ReRemniku oja vaevalt sadakond meetrit (¥ 1). kõrgendiku peale. Kuid taas tekkis e sooo mnm Matkates selgus aga, et tee lähe- reljeefiga segadus: seda kõrgendikku ikk u oj duses ei alga ühtegi kõrgendikku. looduses ei olnud. a Jõudnud lõpuks Remniku ojani, liikusime seda mööda mõnisada Miks on viga tekkinud? Võrreldes Remniku meetrit kirde suunas, keerasime siis topograafilisi kaarte ja LIDARi läände ning lõpuks tabasime ka otsi- tehnoloogia abil saadud andmeid, kaardi alus: http://xgis.maaamet tava kriiva. Meie üldine reisisiht oli nähtub selgesti, et Bandiidi kriiva Peipsi järv põhi, seetõttu valisime kriivalt lah- on Vene 1 : 10 000 topograafili- ¥ 1. Bandiidi kriiva asub Remniku külast kumiseks põhja poole viiva metsa- sel kaardil valesti kujutatud. Kaks umbes 3 km põhja pool sihi, mis kaardi järgi suundus uue eralduvat kõrgendikku, üks neist

28 I284I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KAARDID / EL KÜSIB | lõunas ja teine põhjas, on kaardil Bandiidi kriiva on ilmekas näide linna mees, mõned jälle, et vangist liiast (¥ 1, märgitud ristidega). meetodite puuduste kohta. Samas keski põgenenud. Rääkisivad küla- Teistel topokaartidel­ seda viga ei võimaldas stereotopograafiline nõukogusse, sialt miilitsasse. Miilits ole, järelikult on see tekkinud just mõõdistus 20. sajandi teisel poo- andis käsu metsavahile vaadata”” 1 : 10 000 kaardi koostamiseks teh- lel saavutada suhteliselt põhjaliku (Valide Sarkov, sünd 1912, 58 a). tud töödel. kõrgusandmestiku laialdaste alade „Punkrit kontrollides aga leiti: „No Eesti ala kõige ulatuslikum topo- kohta. Küllap on ka nüüdisaegsel mis seal oli? Trehvasidki kakrass, kui graafiline kaardistamine mõõtkavas LIDARi meetodil omad puudused, oma küla Sibalovi Van’ka poisike seal 1 : 10 000 algas 1954. aastal ja kes- mis tuleb alles looduses avastada. ehitaski”” (Filibert Kask, sünd 1901, tis mõningate vahedega kuni 1995. 69 a) [4]. aastani [3]. Siinses artiklis maini- Veider toponüüm. Selle kõrgen- Sama teate järgi ei kutsunudki tud kaardiseeria mõõdistati aastatel diku puhul tekitab küsimusi ka keegi pärast seda sündmust kõrgen- 1970–1984 poole meetri täpsusega. nime – Bandiidi kriiva – päritolu. dikku enam vana nimega. ■ Kaardistamisel kasutati stereoto- Seletuse leiame eesti keele instituudi pograafilist meetodit, mille puhul kohanime­kartoteegist (kohapealse aerofotodelt saadakse fotogramm- hääldusena on märgitud Bandiiti): 1. Pae, Taavi jt 2010. Alutaguse kriivad: kas tuulest tehtud? − Eesti Loodus 61 (4): 188−191. meetrilise töötlemise tulemusena nii „Mäe vanem nimi on olnud 2. Pensa, Margus 2010. Alutaguse kriivad: sõna maastiku piirjooned kui ka reljeef. Stokovaja. 1960. aastate lõpus avas- „kriiva” päritolust. – Eesti Loodus 61 (8): 373. 3. Potter, Heiki 1999. Topograafilise kaardistamise Vead ongi tõenäoliselt sellest tingi- tasid marjulised, et sinna ehitab reljeefiandmed ja nende kasutamine. – www. tud. Kõnealusel juhul on tihedam keegi punkrit. See teave põhjus- geo.ut.ee/kartool/seminar99/potter.htm. 4. Eesti keele instituudi kohanimekartoteek. – taimestikuala määratud positiivseks tas ümbruskonna elanikes hirmu: http://heli.eki.ee/kohanimed. pinnavormiks, mida tegelikkuses ei „Rääkisivad keiksugu irmulugusi leidu (¥ 3). sellest, et nagu keski ullust läinud Taavi Pae (1976) on geograaf.

Millega tegeleb Peipsi koostöökeskus? Eeva Kirsipuu, projektijuht FOTO: ERAKOGU FOTO:

TÜ Peipsi Koostöö Keskus „Idapiiril”, mis räägib elust Eesti- (www.ctc.ee) asutati 1993. Vene piirialal, piiriülesest koostööst Maastal eelkõige keskkonna­ ja piirkonna tulevikuväljavaadetest. probleemide lahendamiseks Eesti- Peale Eesti tegutseme praegu ka Vene piirialal, põhiliselt Peipsi Moldovas, Armeenias, Tadžikistanis järve piirkonnas. Kahekümne aasta ning Gruusias, kus kasutatakse ära jooksul oleme arendanud koos- Eesti kogemusi keskkonnahariduses tööd veemajanduse, kogukonna ja avalikkuse kaasamises. arengu ja keskkonnahariduse vallas. 2004. aastal lõime koos heade Tegutseme projektipõhiselt, meie partneritega näituse „Peipsi järve rahastajate seas on näiteks kesk- elu tuba”, mis ootab uudistajaid konnainvesteeringute keskus, Eesti- Mustvee külje all Kasepää vallas Läti-Vene koostööprogramm ja Eesti Tiheda külas. Püsinäitus annab ter- välisministeerium. vikliku ülevaate järvest ja selle saab end panna kalamehe rolli: tõm- Võrreldes algusaastatega on suu- elustikust. Vaadata saab mulaaže mata jalga kalamehesäärikud, uurida renenud just keskkonnahariduse Peipsi kaladest, 4 x 1,4 m suuruselt püügivahendeid ja arvata ära kalade osakaal. Korraldame koolilastele järve maketilt näeb Peipsi-äärseid alammõõtu. Vaadata saab filmi elust õppepäevi, nn keskkonnapäevi, asulaid, majutuskohti, muuseume, ja kalapüügist Peipsimaal. Näituse oleme välja andnud õppe- ja teabe- vaatetorne jms. Aasta tagasi täiusta- saatetekstid on eesti, vene ja ing- materjale. Näiteks ootavad kasutust sime näitust märkimisväärselt Eesti- lise keeles. Tänu koostööle Kasepää Peipsi viktoriinid: viktoriin.ctc.ee. Läti-Vene ühisprojekti „Inimene ja vallaga on püsinäitus lahti teisipäe- Meie looduslaagrite eesmärk on loodus” toel: huvilisi ootab üle kümne vast laupäevani 10–16.30, muudel muu hulgas lõimimine ja keeleõpe. mängulise käed-külge-eksponaadi, aegadel kokkuleppe järgi. Lisainfo Hiljuti esilinastus ETV-s meie pro- sh Peipsi pusle, linnubingo, rekord- telefonil 5459 3383 ja ctc.ee/peipsi- jekti toel valminud dokumentaalfilm kalade kaalukotid jne. Näituseline piirkond/naitus. ■

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I285I 29 | AJALUGU | Uusi fakte kalapüügi korralduse ajaloost Peipsil

Erki Tammiksaar

Baltisaksa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri roll kalapüügireeglite kehtestamises Peipsi järvel 1859. aastal on üldteada [6, 10, 18]. Samas pole kunagi olnud juttu, et kalapüüki reguleeriti Peipsil ka enne Baeri. Tema Peipsi- ekspeditsioonide (1851–1852) siht oli leida kompromiss eri huvirühmade vahel ja kehtestada ühtsed püügireeglid.

alapüük Peipsil 17. ja 18. sajandil. Vene impeeriu- Kmis võis piiranguteta kalas- tada ilma omanikuta mererannikuil ning järvedes [13: 47]. Teisiti oli see Läänemere-äärsetes kubermangu- des, kus keskajast kehtinud mõisnike tavaõiguse järgi peeti ühele mõisale kuuluvat Läänemere rannajoont PILT: СПФPILT: АРАН, Ф. 129, ОП. 1, № 474, Л. 3 mõisa omandiks. Mõisnik otsustas ise, mil viisil ta kalapüügiõigust kasu- tas: kas ise, välja rentides või hoopis püütud kalalt maksu võttes. Alates kolme versta (umbes 3 km) kaugu- selt rannikust oli kalapüük kõikidele vaba. Samamoodi oli kalapüügiõigus jagatud jõgedel ja järvedel, kus tohtis ¥ 1. Baeri hämmastas Talabski saarte kalameeste nootade suurus. Tema sõnul vajati nooda püüda oma maaga piirnevatel vee­ vedamiseks „hiiglasuurt rege”, mille ette tuli rakendada kaheksa hobust [2: 145] kogudel [15: 5–6]. Ent Peipsil, mis piirnes Eestimaa, läksid Vene impeeriumi koosseisu, ajal andsid tunnistust Peipsi-äärsetes Liivimaa, Pihkva ning Peterburi suurenes Peipsi-äärne rahvastik tun- külades ehitatud ühe- ja kahekor- kubermanguga, ei olnud kuni duvalt: eelkõige asuti elama sobiliku ruselised kivimajad. 1850. aastate 19. sajandi alguseni mingeid kala- rannaga Liivimaale [7: 165–166]. alguseks olid enamikus Liivimaa eesti püügipiiranguid [15: 12]. Polnudki Nootadega kalapüüki harrastanud nimedega külades suures ülekaalus põhjust. Liivimaa kroonik Franz vene kalurid tõrjusid välja selles piir- venekeelsed elanikud, kes maksid Nyenstede kirjutas 1604. aastal: konnas elanud eestlased, kes kasu- mõisnikele küla, paatide arvu või siis „Peipsi järv on nii kalarikas, et varus- tasid võrreldes venelastega märksa nootade pealt maksu [2: 7; 7: 166]. tab kalaga kogu Vene- ja Liivimaad” algelisemaid püügivahendeid [3: 3–4; Ehkki järv oli kalarohke veel [12: 6]. 13: 4, 40; 8: 5]. 18. sajandi lõpulgi [4: 218], hakka- Seda teadsid ka juba keskajal Kõige kõrgemalt hinnati Peipsi sid siiski ilmnema ülepüügi märgid: Peipsi põhjarannikut asustanud rääbist ja latikat, enim läks aga kalade kaal vähenes, võrgud aga vene kalurid. Seega oli ootuspärane, müügiks kuivatatud tint [3: 1; 5: suurenesid ning nende silmasuurus et 18. sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa 119–120]. Kalapüügi tulususest tol ahenes [3: 4; 5: 120; 9: 183]. Seda

30 I286I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | AJALUGU | PILT: СПФPILT: АРАН, Ф. 129, ОП. 1, № 474, Л. 12

¥ 2. Oudova maakonna Rubtsovštšina küla mehed kalapüügil Peipsi keskosas. Kokku oli Rubtsovštšina külal jääl 30 kerest – kalurite hütti. Päeval püüti rääbist ja tinti, öösiti sikuskaga ahvenat ja haugi. Sageli võis püügikoht olla mitu versta kerestest kaugemal. Sinna oli lihtsam jõuda hobustega. Püük kestis esmaspäevast laupäevani, pühapäeval oldi kodus [2: 152] põhjustas üha hoogustuv nootadega Varnjas, kus väljaspool küla elas vates kubermangudes. Peale selle oli tindipüük vene elanikkonna nõud- koguni 220 kalameest [2: 7]. Paljud end Liivimaa linnades sisse seadnud luse tõttu [7: 181]. Eri tüüpi nootade, Peterburi kubermangu kalamehed vene kaluritel arvamus, et väljaspool mutnikute, kahvade ja sikuskatega olid aga sunnitud minema pealinna külasid oli kalapüük Vene seaduste püüti kõiki alates maimudest. õnne otsima. järgi kõikidele vaba. Eelkõige Pihkva järve Talabski Tartu sillakohus reageeris noor- See tekitas Liivimaa elanikkonnas saartel elavate kalakaupmeeste kala püügile 1824. aasta määrusega suurt vastuseisu, sest mujalt tulijates kasumliku vahenduse tulemusel nr 6557, keelates 25. juulist 1. sep- nähti konkurente. Et sisemaalt tuli- jõudis kala suurte linnade turgudele. tembrini Liivimaa Peipsi ranniku- jail oleks siiski võimalik kala püüda, Nii hakkasid teisedki Peipsil kala osas kalamaimude püügi ning üksiti otsustasid Liivimaa kubermangu- püüdma piltlikult linase kangaga, tindipüügi, kuna tindiga koos liiku- valitsus ning Tartu sillakohus 1825. et sissetulekut hoida. Suurtes ahju- vat ka ahvena- ning haugi järelkasv aasta veebruaris kehtestada Peipsi des kuivatatud, hästi müügiks mine- [15: 5v]. Loomulikult ei kehtinud rannikuil Liivimaa kubermangu pii- vaid sama aasta kalamaime kutsuti selline piirang teistes Peipsiga piirne- rides asuvates külades Läänemere segoletki’deks [13: 3; 11: 361–362].

Liivimaa kehtestab piirangud. 19. sajandil vähenesid kalasaagid röövpüügi tõttu ning uute elanike sisseränd Liivimaale lakkas. Abakala ja tõugjas olid Peipsist kadumas, suuri latikaid (kahe-kolmekiloseid) püüti järvest vähe. Veel 18. sajan- dil oli latikas olnud eesti talupoja СПФPILT: АРАН, Ф. 129, ОП. 1, № 474, Л. 8 peamine toidukala, nüüd aga kõige väheväärtuslikumad särg ja kiisk, kevaditi ka jäält püütud rääbis, sest erinevalt venelasest ei söönud eest- lane kurgilõhnalist tinti [13: 40–41]. Kalapuudus sundis vene kalureid rentima suviti sisemaa veekogusid ning võtma end arvele Liivimaa lin- nades. Nii näiteks olid paljud Kauksi ¥ 3. Kereseid kasutati Peipsil kõikjal. Need ehitati rannal reejalastele puusõrestikest, mis nii mõisa kalurid arvele võetud Tartus, väljast kui ka seestpoolt löödi üle kasetohuga. Suviti seisid keresed rannal. Baeri sõnul olid Paides, Põltsamaal ja Narvas. Sama keresed päris soojapidavad, nende juurde kuulusid purjeriidest või kasetohust tuulevarjud oli lugu Kavastu mõisale kuuluvas hobustele. Nooda väljatõmbamisel oli oluline noodapöör

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I287I 31 | AJALUGU |

maanõunike projekti ei arutatud, kuna leiti, et pakutud abinõud ei arvesta kuigivõrd kohalikke olusid, on liiga karmid ning kaluritele järgi- miseks keerulised [13: 61]. Mõisnikud ei andnud aga alla, soovides röövpüüki Peipsil lõpetada. 1848. aastal kirjutas Liivimaa kuber- ner mõisnike palvel oma iga-aastases PILT: СПФPILT: АРАН, Ф. 129, ОП. 1, № 474, Л. 11 keisrile esitatud aruandes, et kalasaak Pihkva järvel väheneb pidevalt, sest Pihkva kubermangu kalurid Talabski saartelt püüavad Liivimaa rannikul keeluajal maimusid, hävitades nii kalade järelkasvu. Liivimaa Pihkva järve äärsed kalurikülad kandvat seetõttu suuri kahjusid. Et olukorda parandada, tegi kuberner ettepaneku piirata suvekuudel kalapüüki kogu Peipsil, kehtestada võrgusilma suurus ¥ 4. Keresed olid umbes 3,5 m pikkused ja 3 m laiused majakesed, mille kõrgus räästani oli ning karmid karistused rikkumiste eest. umbes 1,6 m (harjal 2,3 m). Puid hoiti lae all, põrand oli kaetud pillirooga. Kerese keskel oli tulease. Piirkonniti oli selle materjal erisugune, sageli kasutati tuleasemena puukasti. Igas Peipsile saadetakse Baer. Kalanduse kereses ööbis kuni 20 meest eest vastutas Vene impeeriumis rii- mõisatega samalaadse püügikorra: rüütelkonna maanõunike kogus val- givarade ministeeriumi põllumajan- ühe küla elanikud võivad konku- mis 1843. aastal komisjoni töö põhjal dusosakond. Ministeerium otsustas rente pelgamata kala püüda oma „Liivimaa kalanduse eeskirja” kavand 27. jaanuaril 1851 (ukj) paluda keis- külaga piirneval rannikul kuni kolme [16: 4–12v], mis saadeti seisukoha­ rilt luba korraldada teaduslik eks- versta kauguseni järves. Kaugemal võtuks Liivimaa linnadele ning maa- peditsioon, et uurida kalanduse oli järv kõikidele kalapüüdmiseks kondade sillakohtutele. olukorda kogu Peipsil ning ka vaba [15: 5v]. Tartu sillakohus saatis pärast Läänemere idarannikul. „Liivimaa kalanduse eeskirja” saa- Rahvahariduse ministeeriumi Liivimaa rüütelkonna kalandus­ mist oma ametniku Peipsi ranni- ettepanekul kinnitati 22. veebruaril komisjon. Edumeelsed Tartu maa- kule kalurite püüniseid mõõtma. 1851 (ukj) ekspeditsiooni juhiks juba ­konna mõisnikud, Liivimaa kuber- Tulemuste põhjal leidis sillakohus, et varem Vene impeeriumis teaduse manguvalitsus ning rüütelkond tund- vähemalt Peipsil on „eeskirja elluvii- rakenduslike aspektidega tegelenud sid tõsist muret, et püügieeskirjad mine juba seoses võrkude endi ning Baer. Kunagise kalanduskomisjoni Peipsil polnud üldised ja segoletki’de nende silmade suurustega seotud liige Stackelberg kirjutas Baerile: püük jätkus keelust hoolimata. väga suurte raskustega, sest eeskirjas „ .. nüüdsest võime loota, et lõppude Seetõttu konfiskeeriti kaluritelt võrke nähakse ette kasutada teistsuguseid lõpuks täitub pikk ootus ja kalapüük ja põletati neid [13: 80]. Kõikehõlmava võrke kui Peipsi ääres tavaks [---]. Peipsi järvel korraldatakse sihipära- kalandusreeglistiku väljatöötamiseks Kalurid kasutavad siin samamoodi selt ümber”. otsustas Liivi­maa rüütelkonna aad- tehtud nootasid, mis on väga kal- Baeri juhitud ekspeditsiooni üles- likonvent 1840. aasta augustis luua lid. Seetõttu on täiesti võimatu neid anne oli koguda eri kubermangu- kolmeliikmelise komisjoni. Selle asendada teistsugustega, sest nii kao- des elavate kalurite, mõisnike ja liikmeteks nimetati Liivimaa maa- tab enamik rannaelanikke oma kõige ametnike arvamusi ning kavan- nõunik krahv Reinhold Stackelberg, olulisema omandi ja nende võime dada nende põhjal ühtsed püügi- Liivimaa õuekohtu assessor Magnus teenida elatist halvatakse” [16: 14]. korralduse meetmed Peipsi järvel. von Wolffeldt ning sama õuekohtu sek- Tõepoolest: näiteks talvel rää- Ministeerium määras Baeri abili- retäri asetäitja Carl von Tiesenhausen bise- ja tindipüügil Peipsi keskosas seks Tartu ülikoolis majandustea- [15: 2–2v]. kasutatud süvaveenoot oli eeskirjas dusi õppinud Carl Schultzi, Liivimaa, 1841. aasta algul valmis komisjoni kavandatust (6,4 m) kuni 26 m kõr- Pihkva ja Peterburi kubermangu- töö tulemusel dokument „Kalapüügi gem, sest nii oli võimalik püüda kui dest aga vastavalt sillakohtunik õigusest”, mis sisaldas ettepanekuid, tahes sügavalt [16: 14v]. Nikolai von Ferseni, ispravnik Vassili kuidas korraldada kalapüüki ja kehtes- Pole teada, kas Tartu sillakohtu Krenitsõni ning eriülesannetes amet- tada püügikeeluaegu nii Läänemeres, märkusi arvestati, kuid „Liivimaa niku Mihhail Lazarevski [2: 220]. Peipsil kui ka teistes Liivimaa sise- kalanduse eeskiri” jõudis 1844. aas- On tähelepanuväärne, et komisjoni veekogudes [15: 14–24v]. Liivimaa tal Peterburi. Ent valitsuses Liivimaa töösse ei olnud kaasatud Eestimaa

32 I288I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | AJALUGU | kubermangu esindajat. See võis olla tingitud sellest, et Eestimaa piirnes Peipsiga ainult 30 km ulatuses. Baer koostas kõigi ekspeditsiooni- liikmete jaoks eraldi instruktsioonid. Lazarevski ja Krenitsõn pidid välja selgitama Peipsi-äärsete külade rah- vaarvu oma kubermangudes, seal- hulgas kalurite hulga, piirkonnas levinud püügiviisid ning selgitama, СПФ129, ОП. Ф.PILT: 474, Л. АРАН, № 4 L.1, kas ja millises mahus püütakse piir- konnas maime. Nii Eesti- kui ka Liivimaal tegi samalaadseid uurin- guid Schultz. Ainsana ei teinud kohapealseid uuringuid Fersen, kes ¥ 6. Etnograaf Gustav Ränga hinnangul oli Peipsi sikusk väga originaalse kujuga võrreldes vastutas ennekõike seadusandliku teiste samalaadsete püügivahenditega külje eest. Baeril aitas kohalikega läbi käia Krenitsõn. teaduslikult vähem uuritud kui näi- Baeri ja tema kaaslaste retked Ekspeditsiooni töösse kaasati kõik, teks Baikal Siberis [13: 32]. Peipsi-äärsetesse küladesse kinnitasid kel oli vähimgi kokkupuude kalan- Kalandusinfo kõrval pidi Baeri Liivimaa kuberneri kaebusi, et kala- dusega või kes said aidata informat- ekspeditsioon koguma teavet ka maimud püütakse järvest armutult siooniga. Sel eesmärgil kohtus Baer Peipsi ajaloo, floora, fauna, geoloo- välja. Tema uuritud 2000–3000 kuiva- näiteks 24. mail 1851 (ukj) Võrus gia ja veeolude kohta. Peaeesmärk tatud segoletki hulgas oli väikseid kiisku Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga, oli koguda andmeid kalasaakide ja ahvenaid (3–6 cm) ning latikaid ja paludes tal koguda infot kalapüügi, kohta, kuid nende täpsuses ei saa- särgi (umbes 5 cm). Sageli püüdsid eriti latika kohta Tamula järves, ning nud olla kindel, sest statistika puudus maime ka lapsed kahvadega, sest täis- saata Peterburi näidiseid seal elava- ja enamasti saadi hinnangulisi and- kasvanud olid suviti enamasti heina- ja test haruldastest kaladest [2: 33]. meid kalakaupmeestelt või kaluritelt põllutöödel [2: 21v, 23v]. Baeri hin- Kreutzwald oligi valmis enda sõnul endilt. Arvet peeti eelkõige kallimate nangu järgi oli ühes Peipsil mõõdu- Võru piirkonna „vähejutukaid jär- kalade, s.o tindi, rääbise, siia ja latika ühikuna kasutatavas tünnis (ligikaudu vede ja jõgede elanikke” küsitlema kohta. Teisi liike ei peetud Baeri päe- 92 kg) umbes 40 000 – 60 000 maimu ja saatma Baerile piirituses näidiseid viku põhjal üldse mainimisväärseks. [2: 22v] ning neid müüdi aastas 993,6 Tamula kaladest. Tõenäoliselt ta seda Nii õnnestus Lazarevskil selgitada, tonni [2: 42v; 13: 3]. ka tegi. et näiteks Oudova maakonnas püüti Peipsi võtmeliigiks pidas Baer tinti. 1850. aastal kokku 965 tonni kala See liik oli muutunud 19. sajandi Kalandusekspeditsiooni tulemu- [17: 26v–27]. Ekspeditsiooni hin- keskpaigaks kogu Peipsil peamiseks sed. Kahe pikema ekspeditsiooni nangul sõltus Peipsi rannaäärsetes töönduskalaks ja tema hulk oli Peipsil järel valmis aastail 1851–1852 Peipsi külades kalapüügist kokku 25 600 hakanud suurenema [13: 6]. Baer kohta viis aruannet. Baeri hinnangul inimest, peale selle 1400 inimest, kes laskis Talabski saartel tünni pandud oli Peipsi tema ekspeditsioonide ajal elasid Liivimaa sisealadel [17: 3]. värsked tindid ära lugeda: ühte tünni läks 17 680 tinti, kes kaalusid umbes 92 kg [2: 147v]. Baer arvestas, et kogu Peipsil püüti aastas ligi 18 400 tonni tinti [13: 3] – üle kolme korra enam kui praegu kõiki kalaliike kokku (2013. aastal 5476 tonni). Nõnda oli kujunenud olukord, kus tinti oli küll palju ja nende püüki polnukski vaja piirata (pigem vastu-

PILT: СПФPILT: АРАН, Ф. 129, ОП. 1, № 474, Л. 6 pidi!), ent tindiga koos püüti hulgali- selt ahvena, koha ja haugi järelkasvu. Sellegipoolest oli Baer veendunud, et tindipüüki ei saa täiesti ära kee- lata isegi suviti, kui maime oli järves kõige rohkem [1: 2]. Tema arvates kahjustanuks see märkimisväärselt kalurite rahalist olukorda, sest nad ¥ 5. Järvel kasutati kahte sorti sõiduvahendeid. Ühed olid võrgu- (üleval), teised kalareed (all) sõltusid täielikult tindipüügist. Baer

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I289I 33 | AJALUGU |

selle kohta joonised – seni esimesed teadaolevad kalapüügi kohta Peipsil. Püütud kala ostsid kohe üles kala- kaupmehed, nii et saake oli võimatu

FOTOD: AIMAR RAKKO FOTOD: jälgida. Pihkva järvel, kus rääbist pea- aegu polnud, püüdis tinti 16 mehest koosnev artell; neil oli üle 600 m pik- kune ja 25 m kõrgune süvaveenoot. Kolmele omanikule kuulus Talabski saartel kokku 40 noota [11: 769–770; 13: 37, 42] (¥ 1). Peipsil, rannikust 25–30 km kaugu- sel, püüdis talviti jääl rääbist 12 mehest koosnev nootkond (artell), kellel oli kuus hobust. Nende noot oli sarnane, kuid mõõtmetelt väiksem (¥ 2–5). Võrgu kõrgus võimaldas püüda Peipsi kogu sügavuses edukalt koos rääbi- sega ka siiga, haugi, koha ning ahvenat ¥ 7. Tinti kuivatati Peipsi ja Pihkva järve ääres suurtes ahjudes, mida Baeri hinnangul oli [8: 108–109; 15: 769–774]. kokku umbes 800. Ahjusid oli võimalik kütta vähemalt kaks korda päevas ja iga ahjutäiega Eraldi käsitles Baer kalapüüki saadi keskmiselt kolm tünni (ühte tünni mahtus 32 kg) kuivatatud tinti. Seega oli päevas võimalik toota üle 153 tonni kuivatatud tinti [2: 43, 146v] Peipsil sikutite ja õngedega (¥ 6). Vene õigusaktide järgi peeti sellist mõistis, et tindipüük ja selle tähtsus Tindi kõrval huvitas Baeri veel tei- püüki väga kahjulikuks. Baer oli vas- venelastele oli üks suuri takistusi negi oluline Peipsi töönduskala – rää- tupidisel seisukohal, leides, et ainult üldise kalandusseaduse vastuvõtmi- bis. Baeri hinnangul oli rääbisepüük konksudega püügi lubamine taastaks sel [13: 59]. 1851. aasta kevadel hea, sest üks kalur Peipsi kalavarud kiiresti. Ent tähtsaid Ent tindi suur arvukus mõjutas püüdis ühe ööga Rannapungerja jõe töönduskalu tinti ega rääbist ei olnud halvasti ka teiste kalade toidulauda, suudme lähedalt ühe loomusega võimalik sel moel püüda, seega puu- mistõttu näiteks eestlastele tähtsat 70 000 isendit ehk ligi tonni rääbist dunuks sel piirangul mõte [13: 48]. latikat oli järves väga väheseks jää- [2: 155; 13: 7]. Peamiselt püüti rää- nud. Et leida tasakaal ja üksiti rahul- bist, aga ka tinti talviti keset Peipsit Kalapüügireeglite jõustamine dada eri paikade kalameeste huve, jää pealt ning selleks tuldi kohale isegi Peipsil. 1852. aastal, vahetult enne tuli Baeri meelest tindi arvukust kaugelt sisemaalt. ekspeditsiooni lõppu, kogunesid kõik siiski piirata. Selleks otsustas ta intro- Talvine kalapüük avaldas Baerile selle liikmed Piirissaarel. Liivimaa, dutseerida sinna Läänemerest lõhet tugevat muljet, mistõttu tõenäoli- Peterburi ja Pihkva kubermangu ja meriforelli. See põhines toonasel selt Schultz koostas Baeri ülesandel väga vastuoluliste seisukohtade väärarusaamal, et lõhe ja meriforell paljunevad Peipsis tindivarude põh- jal väga kiiresti ning aitavad sel moel ohjeldada tindi arvukust järves ja see- läbi teiste kalaliikide varud taastuvad. 1852. aasta sügisel lasti Peipsisse 32 lõhet ning 4 forelli ja nende püük pandi kolmeks aastaks keelu alla, see- järel pikendati keeldu Baeri ettepane- kul veel kolmeks aastaks [13: 90–93]. Hilisematel aastatel kogutud vas- tuolulised andmed tõestasid Baerile, et lõhe Peipsis ei paljunenud ega muutunud paikseks, kuid forell ole- vat järve oludega hästi kohanenud. 1860. aasta septembris tegi Baer teise katse introdutseerida Velikaja jõkke 44 lõhet, ent tormide tõttu Emajõe suudmest kaugemale ei jõutud ning veel 27 elusolevat lõhet lasti Peipsisse ¥ 8. Tänapäeval sõidetakse kalu püüdma karakattidega ning kalurid ei ole sunnitud enam [2: 281v]. järvel ööbima nagu vanasti. Põhjanooda püük Nina küla all

34 I290I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | AJALUGU | põhjal tuli nüüd kavandada ühtsed meetmed. Kõige radikaalsemad ettepane- kud pärinesid Liivimaalt, kus sooviti püüki piirata kalade kudemisajal, keelata igasugune maimude püük ning noodapüük keeluajal kõikjal, v.a kohtades, kus teadaolevalt lei- dub palju tinti, samuti taheti kee- lata kalapüük väikeste mutnikutega (umbkaudu 60 m). Pihkva kuber- mangus (eelkõige Talabski saartel) leiti, et kalapüüki ei tohiks lubada mai algusest augusti lõpuni ning kee- lata tuleks maimude püük. Peterburi kubermangus peeti vajalikuks seada takistusi vaid segoletki’de püügile. Eraldi soovi esitasid eesti kalurid, kes soovitasid keelata vene püügiriistade tarvituse Peipsil. Eriti häiris neid asja- olu, et venelased kasutasid talvisel rääbisepüügil suuri süvaveenootasid [13: 61–65]. ¥ 9. Talvine noodapüük Peipsil. Kalurite toimingud noodaga ei ole poolteise aastasaja jooksul Koosolekul oli lihtne jõuda üks- üldse muutunud: juba Baeri ajal olid püügivõtted nii arenenud, et neid pole olnud vaja täiustada meelele segoletki’de püügi keelusta- mises. Seda abinõu toetas võrkudega Mis tundus hea ja arukas mõis- 4. Georgi, Johann Gottlieb 1797. Geographisch- physikalische und naturhistorische kalapüügi (k.a tindi) keelamine nikele, polnud seda kaluritele. Beschreibung des Russischen Reiches. Peipsil jaanipäevast 30. augustini. 1861. aasta septembris kirjutati Königsberg, Th. 1. 5. Hupel, August Wilhelm 1774. Topographische Baeri arvates kahjustas see siiski Baerile Tartust: „Suur osa siinsetest Nachrichten von Lief- und Ehstland. Riga, Bd. 1. eesti talumeeste huve, kelle peatoi- [Liivimaa] rannaelanikest on väga 6. Kaavere, Vello 1984. Targa mehe käigud Peipsile. – Edasi, nr 167–173. duseks oli mutnikutega aasta ringi rahulolematud uute kehtestatud 7. Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. püütav kiisk. Arutlusel oli ka ette- reeglitega ja panevad mängu kõik, Tallinn. 8. Ränk, Gustav 1934. Peipsi kalastusest. – panek keelata püük juba poolest et saavutada nende äramuutmine. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad, 2. Tartu. maist, kuid asjaolu, et sel ajal saadi Hoolimata sellest rõõmustab mind 9. Storch, Heinrich 1797. Historisch-statistisches Gemälde des Russischen Reiches am Ende des Suurjärvel veel häid rääbisesaake, väga, et just targem osa siinpoolse achtzehnten Jahrhunderts. Riga, Bd. 2. sundis üldise keelu lükkama hilise- Peipsi ranna elanikest hindab reeg- 10. Tammiksaar, Erki 2002. Kuulsaim Peipsi uurija – Karl Ernst von Baer. – Eesti Loodus 53 (7–8): male ajale. Ühtlasi soovitati keelata leid õigesti ja hindab neid kui otsest 347–349. kalade kudemise ajal järves müra heategu, mis toob neile otsest kasu” 11. Tideböhl, Arnold von 1856–1857. Der Fischfang und die Fischer des Peipus-Sees. I. Der Winter. tegemine. Järelevalve pandi kohali- [14: 132–132v]. II. Die Zeit des offenen Wassers. III. Die Fischer. kule politseile [13: 66–70]. Ega praegugi pole selles mõttes – Das Inland: 21 (48, 1856): 769–776; 22 (22–23, 1857): 356–364; 373–382. Koosolekul välja töötatud reeg- midagi muutunud: kalur soovib alati 12. Tielemann, Gotthard 1837. Franz Nyenstädt’s leid ei seadustatud siiski kohe, sest rohkem püüda, kalakaitsja aga seab livländische Chronik. Riga und Leipzig. 13. Исследования о состояния рыболовства в России. Baeri ettepanek introdutseerida lõhet piiranguid ning mõtleb kalade järel- Рыболовство в Чудском и Псковском озерах и в Peipsi järve äratas ka keiser Nikolai I kasvule. ■ Балтийском море. Санктпетербург, 1860, т. 1. 14. Oтчеты о ходе работ членов экспедиции. tähelepanu. Loodeti, et see aitab Переписка Бэра с членами комиссии и tõhusalt taastada Kaspia kalavarusid. Artikkel on valminud Eesti maaüli- учреждениями. – СПФ АРАН, ф. 129, оп. 1, № 445. 15. Переписка должностных лиц в Лифляндии по Seepärast käskis keiser saata Kaspiale kooli baasfinantseeritava teema 8-2/ вопросу о выработке закона о рыболовстве в ja Volgale kalandusekspeditsiooni, T12005SPTL raames. Лифляндии. – СПФ АРАН, ф. 129, оп. 1, № 451. 16. Проект закона о рыболовстве в Лифляндии, mille juhiks määrati 1853. aastal выработанной Лифляндской ландратской Baer. Nõnda sai Baer Peipsi püü- 1. Baer, Karl Ernst von 1851. Notizen über коллегией. – СПФ АРАН, ф. 129, оп. 1, № 452. gieeskirjadega uuesti tegeleda alles den Strand von Sirenez bis Kauks und von 17. Статистические данные о крестянах, Noss bis zur Mündung des Embachs. – СПФ занимающихся рыбной ловлей на озерах pärast Kaspia ekspeditsioonide lõppu АРАН (Санкт-Петербургский Филиал Архива Чудском и Псковском, Самра и Долгы и рапорты 1857. aastal. Eeskirjad hakkasid Российской Академии Наук) ф. 129, оп. 1, № 486. Лазаревском. – СПФ АРАН, ф. 129, оп. 1, № 492. 2. Baer, Karl Ernst von 1851–1859. Tagebuch der 18. Ярвекюлг, Арви 1962. К. М. Бэр – основоположник Eesti- ja Liivimaa ning Peterburi ja Reisen zur Untersuchungen der Fischerei im рыбохозяйственных биологических исследований Pihkva kubermangus kehtima 5. det- Peipus und in der Ostsee. – СПФ АРАН, ф. 129, в России. – Гидробиологические исследования 3: оп. 1, № 468. 7–26. sembril 1859 (ukj) [13: 94]. Sel moel 3. Eisen, Johann Georg 1770. Oeconomische Erki Tammiksaar (1969) on geograaf ja teadus- oli Liivimaa mõisnike surve valitsu- Gedanken über die Fischerey auf dem Peipus- loolane, töötab Eesti maaülikooli teadusloo uurimi- See. – Lief- und Curländische Abhandlungen se keskuses ja Tartu ülikooli ökoloogia- ja maatea- sele lõpuks vilja kandnud. der Landwirtschaft 1–6. duste instituudis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I291I 35 | PÄRIMUS | Kui seda metsa ees ei oleks! Kultuuriliselt kirev Peipsimaa WIKIMEDIA MEDVEDEV / FOTO: COMMONS

Marju Kõivupuu

Mis see imevärki tume mühin on, mis kostab nagu määratu linnuparvede tiibade sahin? Aga palju tõelisem, sügavam – ah, nii armas, nii igatsust äratav! See on, mida kahvatu lapse silmad enne väljast otsisid, see on – Peipsi kohisemine! See on, mis vaese lapse kahvatuks kohab – seda, ah seda tahaks ta kord ligidalt näha! Ah – ei või! Paks läbitungimata mets varjab järve ta silma eest ära. Ta ei teagi, mis asi järv on: ema ütleb, metsa taga on suur vesi ja see võib nii imelikult kohada. Tõesti peab ta suur, vägev asi olema, see suur vesi. (Juhan Liiv, „Vari”. Tallinn, 1966: 14)

Kui metsa tagant välja tulla, avaneb vaade suurele veele

eipsi – suur vesi ühendab ja lahutab. Suurte jär- gist Peipsil ja teistelgi veekogudel, siguri-, sibula- ja kur- vede ümber moodustub sageli kultuurilisi ja polii- gikasvatusest kasinal õueaiamaal ning müüritööst Eesti Ptilisi rajavööndeid. Peipsi järvel hakkas etniline raja linnades ja maapiirkondades. moodustuma tuhatkond aastat tagasi, kui järve lõuna- ja idakalda asustasid idaslaavlased. Alates 13. sajandist on Tänapäeval teamegi Peipsiveert esmajoones vene Peipsi järv eraldanud lääne- ja idakristluse ning olnud ka vanausuliste järgi. Kasinatel, põllunduseks väheso- Euroopa ja Venemaa poliitiline piir [5: 95]. bivatel liivastel maalappidel on nad lihvinud aedvilja- Sajanditepikkusest eesti, vadja, isuri ja vene asustus- kasvatuse traditsiooni peaaegu ülima täiuseni. Sügiseti piirkonnast kujunes 18.–19. sajandi jooksul Peipsiveere müüvad nad maanteede veerde üles seatud lettide taga piirkonnas kaks erisuguse keelekasutusega elanike- rühma: eestlased ja venelased. Eestlased olid valdavalt luterlased, venelased kuulusid kahte kogukonda: õige- usklikud ja vanausulised. Jättes kõrvale arvud ja faktid ning akadeemilised

uurimused, saab selle piirkonna inimeste eluolust ja JÜRIADOTOOMAS FOTO: mõttelaadist 19. sajandi lõpul üsna värvika ülevaate Anna Haava autobiograafiliste sugemetega raamatust „Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest” (2006) ning Juhan Liivi jutustusest. Mainimata ei saa jätta August Gailiti „Ekke Moori” (1941), mille tegevus paigutub küll pigem 20. sajandi algusesse. Kui Eesti iseseisvus, sai Eesti-Vene sümboolsest kultuurirajast Peipsil riigipiir, misjärel tihenesid siin- sete vene külade elanike sidemed eesti talupoegadega. Vastastikused majandussuhted olid mõlemale poolele kasulikud: eestlased elatusid põhiliselt põlluharimisest Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline püüab pilku ja kutsub ostma. ning karjakasvatusest, vene vanausulised aga kalapüü- Koortega saab kevadel lihavõttemunad kauniks kirjata

36 I292I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | PÄRIMUS | kohalikku kurki ja tomatit, sibulat ning küüslauku ja muidugi suitsukala, mille hulgas tavalisem on latikas, haruldasem ja seetõttu hinnalisem aga rääbis. Siinseid rannakülasid iseloomustab puitarhitektuur ning nostalgiselt mõjuvad ülimalt pikad tänavkülad, kus madalad majad seisavad kobaras koos. Vanausuliste folk- MARJU KÕIVUPUU FOTO: looris on haja- ja tiheasustusele antud võluv seletus: kui Jumal inimesi maa peale külvas, poetas ta eestlasi tae- vast ükshaaval, vanausulisi aga viskas kamaluga. Nii ela- vadki eestlased laialipillutatult hajakülades ning -taludes, vanausulised aga ligistikku, külg külje kõrval. Vanausulisteks nimetatakse vene vaimulikke ja ilma- likke, kes järgivad vanavene õigeusu kiriku traditsioone ja tõekspidamisi (vt pikemat kirjutist lk 17–23). Peipsi äärde jõudsid vanausulised 17. sajandi lõpus. Arvatavalt esi- mese laine tulijad asusid elama Alutagusele Mustajõele, praegusesse Vaivara valda Ida-Viru maakonnas, ning ela- sid seal 18. sajandini. Suurem vanausuliste kogukond Raja palvela – lahkesti avatud ka neile, keda huvitab vanausuliste asus Peipsi läänerannikule elama pärast Põhjasõda, 1730. usuelu. Esiplaanil palvemaja kellatorn aastate lõpus. Vanausulistel on mitu usuharu. Eestis elavad peami- selt preestrita vanausulised: pomoorid ja fedossejevlased. Viimaseid kutsutakse ka rabskije, s.o tuletis sõnapaarist раб Божий ehk Jumala ori. Oma usutavasid on vanausulised

järginud tänini ega ole naljalt teiseusulistega abiellunud. JÜRIADOTOOMAS FOTO: Kui üldse, siis luterlastest eestlastega, kes abielludes pidid enesestmõistetavalt usku vahetama. Selline abielu oli vanausuliste silmis väiksem patt kui abielu õigeuskliku või nõukogudemeelse ateistliku maailmavaatega inimesega.

Emal kallas, isal kihelkond. Vana­usuliste ütlus „emal kallas, isal kihelkond” võtab tabavalt kokku nende tradit- sioonilise elulaadi ning tööjaotuse naiste ja meeste vahel: naised tegelevad esmajoones kodumajapidamise ja köögi- viljakasvatusega, mehed on põlvest põlve käinud Peipsil ja kaugemalgi kalastamas ning sisemaal ulgtöid tegemas. Beresje küla ja kalmistu asuvad juba lõuna pool, Pihkva järve kaldal Kuid vaestes peredes tuli ka naistel ühes meestega jär- vele kalastama minna. Muuseas, vanausulised nimetavad pilved, siis tuleb saagikas aasta (A. I. Petšjonkina. Kallaste, Peipsit aupaklikult mereks. 2006 < 6: 79). Kristlikest pühakutest austavad kalurid Nikola(i) Vanausuliste omapärased isemeisterdatud hõljuk­ [Mikola]-imetegijat. Tänapäevalgi on vanausuliste hulgas sõidukid „karakatid” või „karakatitsad” (eesti keeli ka levinud jutud kalameeste imelistest pääsemistest Nikola kummijukud) võimaldavad järvele sõita ka siis, kui või Mikola abiga. Koguni üks eestlane olevat surmani jääd veel ei ole, või õrnal jääl. Tänapäeval korraldatakse käinud vanausuliste palvelas vene Mikolale küünalt pane- kevadtalviti karakattide festivali, uhket paraadi, kus mas, tänades sel moel pühakut oma elu päästmise eest. arvukale publikule näidatakse kohalike meistrimeeste Kalale minnes püüti vältida halbu endeid: näiteks loomingut: need liikurid on sulam taaskasutusest ning mööda hiilida vastutulevast kurja silmaga inimesest. kohalikust disainist. Peipsil on keelatud kutsuda jänest nimepidi: siis jäävad See oli nõukogude ajal selline ülesanne „Seda te suudate...” võrgud tühjaks (jänes on kristlikus rahvausus üks vana- Ja vot, üks tegi endale – [võttis] mootorratta mootori, traktori kuradi ilmumiskujusid). Leivakannikat ei tohi hoida rattad pani alla, ja vot, näitas seda. No aga... inimesed ju vaa- tagurpidi, koorik allpool, muidu võib paat ümber minna. tavad. Ja vot, hakkasid ehitama. Vot praegu, kui järvel on lumi, Ka köögiviljakasvatust on saatnud uskumused ja kom- kuidas sa sinna lähed? Masinaga ju ei sõida. Aga praegu on, bed, millest jõudumööda püütakse praegugi kinni pidada: vot, sellised kummid, ja vot, võtsid suuna ja läksid. Vot, võtavad Kui meil kurke külvati, siis tavaliselt räägiti: „Vot, „nikolai suuna ja neil pole teed vaja, on kraav või pole. Rattad on ju kurgid…“ Nikola (Nikolai) päeval [kevadist nigulapäeva suured ja ees nagu juhtsuusk, kaks ratast taga. Alguses hakati tähistatakse 9. mail – MK], tähendab, on vaja kurke külvata. selliseid tegema. Nad on praegu sellised; lennukite õhukum- Ja pärast veel räägitakse, et kurke on vaja maha panna siis, kui mid; ja vot nad on sellised, et neis on kõik mugavused. Nagu taevas on pilves. Mitte nii, et lauspilves, aga vot sellised üksikud auto[s], tema istub, tal on soe… Aga taga on veokast, ja see veab

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I293I 37 | PÄRIMUS |

olnud teha peetripäeval lõkketuld: see usuti soodustavat linakasvu. Lõkkest võeti süsi ja poetati kapsamaale, et söödikuid tõrjuda [1: 174–185].

Piirissaar (sks Borka, vn Межа) on oma 7,5 ruutkilomeetrise pind- alaga Peipsi järve suurim saar, kus asub kolm küla: Piiri (Межа ehk piir; selle küla järgi nimetati vare-

FOTO: INGVAR PÄRNAMÄE INGVAR WIKIMEDIA / FOTO: COMMONS malt kogu Piirissaart), Tooni (Тоня, Тони) ja Saare (vn Желачек, Желачко). Esimesed teated Piirissaare kohta päri- nevad 1370. aasta Pihkva kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihk- valaste vahel Želatšeki saare pärast. Tõenäoliselt tekkis Piirissaarele püsiasustus Põhjasõja järel, kui sinna asusid pomooride usuharru kuulu- Vanausuliste kirik Saare külas Piirissaarel vad vanausulised ning saarel otsi- ka järelvankrit, kui on vaja kalavõrke korda mainitud 1582. aastal ja arva- sid varju sõjaväeteenistusest kõrvale vedada… ta seal veab. Siin on kevadel takse, et küla nimi tuleneb vene sõnast hoidnud noormehed. Põhjasõja järel ka nende näitus. Nad kõik [karakatit- berjoza (’kask’). See on ainuke Setumaa oligi Piirissaar Liivimaa ja Peterburi sad ehk kummijukud] kogutakse välja- küla, kus elavad vanausulised. kubermangu piir. Seal asunud toona kule kokku, seal on näitus, neil on selline kaks küla: venepäraselt vastavalt pidu, et… ja puhvet töötab, ja uhhaad Suvine peetripäev Piirissaarel. Meža ja Želatšek. Rahvapärimuse keedetakse; no, suur pidu (M. Budašov, Eestlastel on tavaks pidada suurejoo- järgi põgenesid noormehed neid 2006 < 6: 104). neliselt jaanipäeva, ent Peipsiveere ähvardava kroonuteenistuse eest vanausuliste suurim suvine püha on teise külla, seega ka teise kuber- Oma kultuuri ja kombeid tutvusta- peetripäev, mida vana kalendri järgi mangu. Ent kohalik urjadnik keeras vad vanausulised iga aasta augustis tähistatakse 12. juunil (ukj 29. juu- samovaridelt kraanid küljest ära, et populaarsel pärimuskultuuri fes- nil) tuletegemise, tantsu ja lauluga. poisse koju tagasi meelitada: kraane tivalil „Peipus”, toidupärandit aga Peetripäevaks püüavad kõik kuna- ei saanud enne tagasi, kui poisid olid populariseerib projekt „Sibulatee”. gised Piirissaare elanikud koju tulla. kodus. Samovar oli nii kallis asi, et Sotsiaalmeedias tegutseb vahva See päev on tähtis ka siinsete kalu- ei jõutud uut osta, aga ilma selleta ei Rändur Rääbis, kellest on saanud rite kombestikus. Peetripäeva pida- saadud läbi. Peipsiveere kultuuripärandi sümbol mise komme taaselustati 1999. aastal Sõjaeelse Eesti vabariigi ajal ja maskott. Tartumaa vanausuliste kultuuri- ja elas Piirissaarel ligi 1200 inimest, Üks enim tuntud ja käidavaid Eesti arendusühingu eestvõttel. neist umbes veerand olid eestla- vanausuliste pühakodasid on ilmselt Suvist peetripäeva tähista- sed, ülejäänud aga venelased, val- Rajaküla (vene Раюши) vanausuliste takse apostlite Peetruse ja Pauluse davalt vanausulised. Saarel oli kaks palvela, kuna seal on elanud ja töö- auks. Peetrus löödi pea alaspidi vanausuliste palvemaja, üks õigeusu tanud ikoonimaali koolkonna rajaja, risti ning Paulus hukati mõõgaga. ja üks luteri kirik. Tänapäeval asub Tšernigovi kubermangus sündinud Traditsiooniliselt on suvine peet- vanausuliste palvela Saare külas ning Gavriil Frolov (1854–1930). Frolovi ripäev olnud esmajoones õigeusu tühjana seisev õigeusu kirik Tooni teened ei piirdunud ainult kiriku mõjusfääris olevate Eesti piirkondade külas. Piiri külast leiab saare kolm rajamise ja kaunistamisega. Mitu – Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti – püha, kalmistut: kaks vanausuliste, üks põlvkonda vanausulisi õppis tema kuigi varasematel sajanditel on seda luteriusuliste oma. Praegu on kogu juures vanaaegsete noodimärkide päeva ilmselt tähistatud kogu Eestis Piirissaar loo­dus­kaitseala. (neumade) abil kirikulaulu ning tema märkimisväärselt ulatuslikumalt. algatusel hakati lastele koolis õpetama Sel päeval on käidud ühiselt vihtu Rannamõisa tamm. Peipsi ääres sir- kirikuslaavi keelt. Raja külast kujunes tegemas, viidud ohvriande püha- gub üks tähelepanuväärne põlispuu Baltikumi vanausuliste jaoks tähtis paikadesse ja jäetud heina- ning – 15 meetri kõrgune Rannamõisa palverännakute koht. põllutööd piksehirmus tegemata. tamm, mis on võetud looduskaitse Kultuurilooliselt on huviväärsed ka Peetripäevast algavad sajud, usuti alla. Heal lapsel on palju nimesid ja vanausuliste kalmistud; siinkirjutaja Kodavere kandis. Vähene vihm sel nii tuntakse seda puud ka Kodavere jaoks huvipakkuvaim asub Beresjes päeval olevat jalgupidi poodud Peetri tamme, tuhandeaastase tamme (Peresis). Beresje küla on esimest silmavesi. Ka Setumaal on kombeks ning rootsiaegse tammena [vt ka 6].

38 I294I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | PÄRIMUS |

Rannamõisa ohvritamm kasvab keskaegsel külakalmistul, dendroloo- gide arvates võib põlispuu olla umbes 400 aastat vana. Matthias Johann Eiseni and- meil käinud kunagi puu avause ette MARJU KÕIVUPUU FOTO: koguni hingedega uks ja õõnsusesse mahtunud kuus meest; õõnsus olnud puu-uudistajate nimesid täis uuris- tatud. Tamme omaaegsest hiilgu- sest ei ole nüüdseks kahjuks kuigi palju järele jäänud. Nagu on teada paljude teistegi pühapuude elulugu- dest, pandi ka see suur õõnes tamm seest põlema ja enamik puust hävis 20. sajandi algupoolel. Rahvasuust on kirja pandud nii mõnigi selline teade, mis ei kõnele tamme erilisest austamisest, näiteks on Ranna mõi- saproua puu õõnsuses pidanud väi- kest privaatkohvituba: Põlist Rannamõisa tamme on inimesed hoolega hoidnud Ranna mõisa proua võtnud oma kohvi Rannamõisa tamm teise, samuti ohvrikiviks ning tamme mälestuseks võeraid tamme õõnsuses vastu [---]. põlispuudega seotud ja üldlevinud seal kunagi kasvanud pühast hiiest: Tammel olid ennem kõiksugu aastaarvud rahvajutu-motiivi kohaselt (puu on Eestlased on käind oma usku seal ja nimetähed sisse lõigutuna näha, kuid seetõttu imeline ja eriline, et ta ei ole tamme all nõidmas, sõjaõnnesid ja ... 1920. aastal on mõisa töölised tamme läinud kasvama mitte seemnest ega See tamm ei ole nii noor, nagu üks mutt põlema pannud, järele on jäänud vaid istikust, vaid mõnest kuulsale isikule ütleb, et 300 aastat. See, et vesi toond 1 oks [7]. kuulunud puidust esemest) läinud Venemaalt, Peipsi old nii kõrge, et sin- August Kitzberg (1855–1927) vee- kasvama tõllatiislist, mille pistnud namaani, – see võib küll õige olla. A kui tis osa oma noorusest Rannamõisas. maasse Rootsi kuningas: see oli vana hiiemets ja üks puu alles Memuaarides pühendab ta paar rida Rannamõisa tamm olevat Rootsi- jäänud, siis ta peab ikka vanem olema. legendaarsele tammele, sealhul- aegne. Rahvas räägib, et Rootsi kuningal RKM II 211, 56/7(21) < Kodavere gas selle hävitamisele. Kirjanik nägi olevat tõllatiisel katki läinud ja ta pist- khk (1966) tamme esimest korda 1870. aastail: nud selle kasvama ja ütles: „Kui see tiisel On neidki, kes usuvad, et maa- [---] mõisa lähedal on see tuttav vana kasvama jääb, siis tuleb Rootsi riik jälle põuest välja tulnud rahad annavad ja kuulus tuhande või enama aastane siia elama.” See tamm oli nii suur, et 12 tunnistust ammustel aegadel sinna tamm, mis mitu inimest korraga õõnes- leeripoissi läinud sinna sisse (tamm on peidetud varandusest: tüvesse mahutas. Sel ajal oli ta veel õige seest õõnes, umbes 1905. a. paiku on teda Selle tamme alla on Rootsi sõja ajal terve, nüüd olevat ta ulakatest inimestest põletatud, mille tagajärjel ainult üks oks venelaste pääletungimisel rootslased vene tule sisse tegemise läbi kannatanud, aga elujõuline on, aga seegi on üsna suur) ja täis hõbedat matnud. Raha himulised ole- üks oks haljendavat veel [3: 104]. joonud pudeli viina. RKM II 83, 493/4 vat ennem kaevamas käinud, kuid keegi ei Puutüve süütamise daatumile vii- (27) < Kodavere khk (1958) olla midagi leidnud. EKLA, AAS ST.-ar. tavates teadetes valitseb aga mõnin- Rannamõisa tamm on tähelepanu- 43, 12/3 < Kodavere khk (1929). ■ gane segadus. Kui eespool toodud väärne veel ühe seiga poolest. Nimelt 1. Hiiemäe, Mall 1985. Eesti rahvakalender IV. pärimusteates viidati 1920. aastatele, teatati 23. juunil 1927. ajalehes Eesti Raamat, Tallinn. siis Mattias Johann Eiseni teates mai- Postimees, et esimesed toed lasknud 2. Hiiemäe, Mall 1978. Kodavere pajatused. Eesti Raamat, Tallinn. nitakse aastat 1905. Üksiti on Eisen pühapuule panna kohaliku mõisa 3. Kitzberg, August 2010. Ühe vana „tuuletallaja” Rannamõisa tamme kohta pannud rendihärra. Eesti iseseisvumise järel noorpõlve mälestused I-II. Eesti mälu. Eesti Päevaleht, Tallinn. kirja paljude Eesti pühapuudega seo- võeti puu toestamine ette kohalike 4. Kurs, Ott 2006. Peispsimaa majandusliku ja kul- tud muistendi rändavatest puudest. meeste algatusel. Hiljem on tammel tuurilise siirdevööndina. – Rajamaade rahvaid. Ilmamaa, Tartu: 95–109. Noorel tammel läinud teed käies vii- tugesid vahetatud mitu korda, viimati 5. Kõivupuu, Marju 2011. 101 Eesti pühapaika. supaelad lahti ning neid sidudes jää- aastatuhande vahetusel. Nii pikaaja- Varrak, Tallinn. 6. Morozova, Nadežda; Novikov, Juri 2008. nud ta teistest maha ning pidanud list ja järjepidevat põlispuu hooldust Isevärki Peipsiveer. Eesti vanausuliste fokloorist sinnasamasse kasvama jääma. pole meie teeneka põlispuude uurija ja pärimuskultuurist. Huma. 7. Puss, Fred 1997. Põlispuud rahvajuttudes ja loo- Kuidas ja miks puu just selle Hendrik Relve väitel teada ühegi teise duses. – Mets ja kultuur [Konverentsi ettekan- koha endale kasvupaigaks on vali- Eesti auväärse puu puhul. ded]. Eesti Roheline Liikumine, Tartu: 21–28. nud, selle kohta on rahvasuus olnud Tamme lähedal asuvat kivi on Marju Kõivupuu (1960) on folklorist, Tallinna käibel muidki seletusi. Nii ongi rahvapärimuses peetud esivanemate ülikooli humanitaarinstituudi teadur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I295I 39 | POSTER | | POSTER | FOTO: PIIA ERETH KASATKINFOTO:

Peipsi lummus

ui on asja Vana-Kasepääle, ja seda on igal aastal mitu Khead korda olnud, leidub üks koht, kus üritan alati käia kaame- raga (Canon EOS 500D, keda detai- lid huvitavad). Umbes küla keskel ulatub järve poolt peaaegu teeni paadikanal, mille vasak kivine kal- las ulatub jälle pikemalt järve. Selle väikese kruusaneeme tipust ava- neb avaram vaade nii järvele kui ka pikemalt külale. Külast paistavad küll vaid mõned katused, aga teed ääristav põlispajude rida on uhkesti nähtaval. Olen seal kohanud varast hommi- kutundi, kui üle järve kerkib verev päike, ja viibinud öises kuuvalguses, mis muudab rootutid ebamaiseks. Lisatud pilt on tehtud sellest kohast sümboolsel päeval: 20. augustil 2011, mil täitus 20 aastat Eesti taasise- seisvumisest. Aga tuuline järv ja rahutu taevas sobivad ehk rohkemgi tänase päeva meeleoludega. Järve ääres elavad toredad inimesed – vene vanausu- lised. Mõnegagi neist on ajapikku kujunenud väga meeldiv ja sõbralik läbikäimine. Aga pildistada pole ma neid eriti söandanud: ehk soovist mitte häirida seda väikest ühtehoid- vat kogukonda, kelle eellased tulidki ju siia sajandeid tagasi varju Venemaa keskvõimu tagakiusamise eest. Ja veel: olles lugenud Urmas Vadi raamatut „Kirjad tädi Annele”, ei saa ma seal kruusaneeme tipus lahti tun- dest, et see oligi koht, kust alustas oma koduteed läbi järve see nime- tuks jäänud salapärane ja saatuslik naine. ■

Jaak Kikas füüsik ja veidi ka fotograaf

40 I296I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I297I 41 | INTERVJUU |

Urmas Pirk on sündnud 20. jaanuaril 1956 Kallaste linnas. Pärast Ranna 8-klassilise kooli lõpetamist õppis 1971–1975 Räpina sovhoostehnikumis ja 1979–1983 Eesti põllumajandusakadeemias agro- FOTOD: ALDO LUUD FOTOD: noomia kaugõppeosakonnas, kus viimane kursus jäi lõpetamata. 1977–1990 töötas Pala kolhoosis mitmes ametis brigadirist esimeheni. Hiljemgi on pidanud mitut ametit, muu hulgas on olnud talunik ja Dagofi sk Kadrina tsehhi juhataja ning kalan- dusnõukogude liige. Alates 2002. aastast Peipsi alamvesikonna kalurite liidu juhatuse esimees ning alates 2008 Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu juhatuse esimees. Abielus, kolm last.

Peipsi järvel võiks kutselisi kalureid olla poole vähem

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimehe Urmas Pirkiga ajas juttu Rainer Kerge Õhtulehest

42 I298I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | INTERVJUU |

Kuidas öeldakse läti keeles „Siin ei tegelikult 72, aga eri firmades töö- Neid on aga tervelt 400 ja see hulk ole kala!”? tab erinev arv inimesi, muidugi on on ikka räigelt ülepingutatud. Me Ei teagi! Lätlased käivad meil Peipsil ka FIEsid. oleme teinud korduvalt taotlusi, et muidugi tihtipeale, aga nendega Täpne termin on tegelikult „aja- püüki võiks lubada ainult sel juhul, suheldakse vene keeles. looline püügivõimalus”. See mõiste kui ühe kaluri kohta on vähemalt 10 on olnud kasutusel 2003. aastast. Siis nakkevõrku. Riigikogu võttis mõni Kaanetatud Peipsi on ümberkaud- said need, kes olid viimased kolm aasta tagasi sellise otsuse vastugi, sete rahvaste kokkusaamispaik. aastat püügivahendeid omanud, ainult et nad kirjutasid: 10 nakke- Kuidas selles paabelis hakkama õiguse järvel edasi püüda. võrku püügiloa kohta. Püügiloale saadakse? Tuleb siin ette rahvuste- Eelmise sajandi lõpus võisid võib aga kanda kolm inimest! Kolme vahelisi konflikte: see on meie järv! Peipsile püüdma tulla kõik ettevõt- võrguga näo peale ei ela Peipsi kalur Üldiselt ei tule. Võib-olla vaadatakse ted ja FIEd, kelle tegevusalaks oli kuidagi ära. natuke kõõrdi, kui mõni jääalusele märgitud kalapüük. Tõsi, seda vaid püügile spetsialiseerunud lätlane juhul, kui keegi juba ees olevaist Mida venelased teisel pool kallast veab hulga kala minema. kalureist loobus oma õigusest püü- teevad? Suuremaid kultuure on siinpool givahenditele. Venelastel on kalurite arv tunduvalt Peipsit viis. Kõigepealt staroverid, kes Selle sajandi alguses võeti igal väiksemaks jäänud. on aastasadadega niivõrd eestistu- aastal igalt püügiõiguse omanikult nud, et nad praktiliselt kõik räägivad 10 protsenti püügiõigusest ära. See Külad on lihtsalt välja surnud? eesti keelt, ja venelastega suheldes tähendab, et 10 protsenti tema püü- Nii ta kipub olema. Suurematel lae- ei pruugi nad vahel üksteisest arugi givahenditest läks oksjonile: kalur vadel on GPS-süsteemid peal ning saada. Staroveride vene keelde on pidi oma vahendid endale tagasi me saame ka Vene poole pealt järvel tulnud eesti keelest päris palju sõnu ostma, aga oksjoni kaudu oli võima- käimisi rohkem kontrollida. ja väljendeid. lik ka mujalt Peipsile püüdma tulla. Erinevalt meist on neil indivi- Siis elavad Peipsi ääres venelased: Nüüd on aga ajalooline püügivõi- duaalpüük. Meil on jagatud laiali ma pean silmas neid, kes on siia tul- malus kinnistatud ja kui keegi kutse- püügivõimsused, neil on jagatud ära nud pärast sõda, 1960ndate paiku. line kalur tahab tulla mujalt Peipsile kala. Meie püüame olümpiasüstee- All on setud, omaette rahvusklass, püüdma, peab ta mõnelt siinselt miga: kes ees, see mees – selle pärast ja kesk järve on sees vadja verd. Ning kalurilt ajaloolise püügiõiguse välja pannakse ka võrkusid rohkem sisse. muidugi eestlased. Suuri konflikte ostma. Tehing kinnitatakse nota- Vene poolel ei saa aga aastaks ette Peipsi ääres nende kultuuride vahel riaalselt, see on umbes nagu litsentsi nähtud kalakvoot täis ka 31. det- ei ole. ostmine. Kellel on ajalooline püügi- sembriks, kirjade järgi püüavad nad võimalus, sellel on raha ja õigus, teis- välja natuke üle 50 protsendi. Kui palju elab siin kandis ühe käega tel ei ole. Nendel on seaduses niisugune mehi? Kutseliste kalurite vahel on ära punkt, et kui kolm aastat on püütud Niisuguseid asju juhtus vanasti. jagatud 3000 suuresilmalist nak- vähem kui 50 protsenti, siis lähe- Nüüd on kontroll võrguvarguste üle kevõrku, üle 900 väiksesilmalise vad kvoodid ümberjagamisele, see tugevam ja piirivalvel on ju täpselt võrgu – kevadiseks särjepüügiks; tähendab, et kolmandal või neljan- näha, mis järve peal toimub. 900 mõrda ja mõrrajadasid ning 20 dal aastal on püük paberite kohaselt Ida-Viru poole peal on küll võrku- aktiivset noota – mutnikku. Sellise suurem. sid tühjendatud ja üle-eelmisel aastal varustusega töötatakse Peipsil Eesti võeti võrkusid ja mõrdasid ka Mustvee poolel. Teiste sõnadega: nad tegelikult ei alt, nii et võrguvargust ikka esineb, aga loe kalu. vähem kui väikejärvede peal. 2009. aasta märtsi alguses käisime Tegelikult ei loe jah. Ma käin aas- Need, kes praegu järvel käivad, fotograaf Aldoga Peipsil jääalusest tas korra-kaks Venemaal ja näen, peavad üksteisest rohkem lugu. püügist lugu tegemas, üks mootor- mis turgudel toimub. Ajal, kui rää- 1990ndate alguses olid võrguvar- saaniga piirivalvekapten oli giidiks. bist ei tohi veel püüdagi, on Pihkva gused küll košmaarsed, aga nüüd Too kontrollis järvel muu hulgas kel- turg rääbist täis. Seda kala, mis turule on välja kujunenud oma kutseline lelgi võrguluba ja pärast kommen- läheb, ei arvestata. kalurkond, ja harrastajad on harras- teeris, et kui luba on 10 võrgu peale, tajad. Tõsi, mõni harrastaja teenib siis sees on neid tõenäoliselt vähe- Planeedi kalavarudega olevat kalapüügiga ka leivakõrvast, kuigi malt 20. juba jupp aega näpud päris põh- ta tegelikult oma saaki müüa ei tohi. See see viga on jah. Toorkala saab jas. Mis seisus on Peipsis kalad? lubade järgi Peipsist püüda aastas Lastelastele ikka jätkub? Eesti poole pealt käib Peipsil umbes umbes 4,5 miljoni euro eest. Kui Ma arvan, et Peipsi kalavarudega ei 400 kutselist kalurit? kõik rehkendused maha pidada, siis ole asi veel hull. Mis ei ole kontrolli Jah, see arv kõigub 400 piiril. keskmist palka saaksid Eesti poolel all, on muidugi see, et võrke pan- Ajaloolise püügiõiguse omanikke on teenida umbes 200 kutselist kalurit. nakse rohkem sisse ja aasta norm

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I299I 43 | INTERVJUU |

on juba kaksteist neist väga viisakalt üles ehitatud, aga see programm ei ole veel lõppenud. Euroopa Kalandusfondi põhimõte on leida kalurile lisateenistuse või- malusi. Me ei anna neile raha võrgu või laeva ostmiseks, aga oleme toe- tanud näiteks turistidele väljalae- nutamiseks mõeldud väikepaatide soetamist. Veel oleme rahastanud majutuskohtadele õhksoojuspum- pade ostmist: pidevalt klientuuri ju pole ja seetõttu ei ole mõistlik ruume kogu aeg kütta, aga mingi soe peab neil sees olema. Natuke oleme aidanud osta metsa- ja põllumasinaid, et füüsilisest isikust ettevõtjal, kaluril, oleks midagi teha Läbinisti Peipsi-ääre mees: Urmas Pirk on sündinud Kallastel ja elab Pala vallas ka nendel päevadel, kui ta pole para- püütakse hästi ruttu ära; püügiaeg Üks kalatööstus toodab põhiliselt jasti järvel kala püüdmas. on kulunud väga lühikeseks. suvisele turule: laatadel on nad igal Järvest välja tulev kala on meil aga pool kogu aeg väljas. Mõned firmad Teie olete Peipsi ääres elanud 95 protsendi ulatuses teada. Võib- on veel, aga neid on vähevõitu. kogu elu? olla mõned latikad, mis Ida-Virumaa Jah, ma olen sündinud siit pool kilo- poole minnes tee ääres ahjudes suit- Teie juhatate MTÜ-d Peipsi Kalan­ meetrit eemal. sevad, ei lähe vahepeal kirja. dus­piirkonna Arendajate Kogu. Millega see tegeleb? Korraldate Kirjeldage, mis on viimase poole Ma olen kuulnud, et Peipsi tee ääres koolitusreise Šveitsi, mis on tuntud sajandi jooksul Peipsi ääres muu- müüdav koha olevat sageli pärit kalariik? tunud! Soomest. Šveitsi müüakse väga palju Eesti kala. Kalanduse poole pealt on muutunud Seda küll. Meil on siinsamas kõr- Siin kohe kõrval asuva firma omanik see, et vanasti püüti kõike ja saagiga val kalatööstus (Urmas Pirk võõ- sai Šveitsis poes katsuda enda toode- tehti kõike. Näiteks 1960ndatel ja rustab korrespondente oma kodutalus tud ja seal müügil olevat kala. 1970ndatel oli järves metsikult peipsi Jõgevamaal Pala vallas Kadrina külas Euroopa Kalandusfondi kaudu tinti, nii et teda kuivatati võrkudega – R. K.), mis töötab paar kuud aastas oleme käinud vaatamas, kuidas põldude peal ja künti mulla sisse. ainult Soome kalaga: ahvenaga ja mujal kala püütakse ja turustatakse; Toona olid veel lubatud traalid ja mida kõike sealt veel sisse tuuakse. aga me ei sõida kohale kahe-kolme- väikekala – ahvenad ja kiisad ja vär- Eks ettevõtja ikka otsib, kust oda- kesi, me läheme ikka terve armaa- gid – läksid loomadele söödaks ja vamalt saab, ja et firmal oleks kogu daga. Paneme bussi silmini täis. igale poole. aeg tegevust; et saaks inimestele 1976. aastal kaotati Peipsi-äärsed palka maksta. Tegelikult on ju Peipsi Bussiga Šveitsi sõita on päris väikesed kalurikolhoosid ära ja ENSV ääres tootmisvõimsust üle! Selle tülikas. ministrite nõukogu määrusega tehti umbes 3000 tonni kalaga, mida siin Natuke küll, aga lennukireisi eest ei üks suur kalurikolhoos, mille ees- aastas töödeldakse, võiks hakkama oleks me jõudnud maksta. Me oleme märgiks seati Lohusuu, Kallaste, saada üks-kaks tööstus­ettevõtet. alati lähtunud sellest, et koolitus­ Mehikoorma, Meerapalu ja natuke Suuremaid, välisturu tarbeks toot- reisidele saaksid võimalikult odavalt ka Omedu arendamine. Muide, sel vaid tööstusi on valmis ehitatud aga kaasa võimalikult paljud. ajal oli kalureid kogu Peipsi peale – viisteist, neist käigus on üheksa. see on siis koos Venemaaga kokku – 1990ndate alguses tahtsid kõik rik- Millega teie MTÜ veel tegeleb? 350–400. Nii et praegu on kalurite kaks saada ja ehitasid aina kalatöös- Peipsi-äärsesse kalanduspiirkonda arv järvel ikka tunduvalt suurem. tusi, nüüd osa seisab. – alates Värskast kuni Vasknarvani 1988 taotlesin mina oma Pala Siseturule orienteerituid firma- – kuulub neli maakonda, kaksküm- kolhoosi – ma olin siis selle esimees sid on samas vähe, võiks rohkem mend üks omavalitsust. Me toe- – kalabrigaadi tagasi. Ja 1990ndate olla. Mehikoormas toodab üks ette- tame kalandusettevõtjaid ja FIEsid alguses tegime kolhoosi kolmeks: ta võte aasta ringi siseturule, aga ta ei näiteks sellega, et teeme Euroopa oli igavene lahmakas, pool Jõgeva töötle ainult Peipsi kala, vaid toob ka Kalandusfondi toel korda kalasada- rajooni. Ma ise jäin siia Ranna ühis- mujalt kala sisse; paar nädalat tagasi maid. 60 protsenti senisest rahast majandisse ja kalabrigaad jäi samuti ostis just kasvandusest säinast. on läinud sadamatele ja praeguseks siia edasi. Pärast seda, kui ma olin teist

44 I300I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | INTERVJUU | korda südamega haiglas, loobusin ma (koha arvukus on ikka tunduvalt ole eriti suur kalasööja. Kõige parem aga tööst majandis ja jäin koju. vähenenud); ja tint on hakanud kala on … Brigaad erastas siis ise kuidagi oma ennast näitama. Tööstuslikku püüki varustuse – sel ajal hakkasid juba väi- tinti veel ei lasta … … vorst? kesed firmad tekkima. 1993–1994 oli Vorst, jah! Ja kõige parem vorst on Peipsil ametlikke, lubadega kalureid … vähemalt Eesti poole peal? raha sukas! ligi 1800; ja palju neid veel niisama Ja-jah! Kuigi, ega Vene poole peal Tegelikult olen ma rohkem sealiha­- kaasas käis! ei tohi teda ka püüda. Meil on sööja, aga ma ei ütle kunagi ära rää- Venemaaga kvoodid jagatud võrdse- bisest. Ja kui ahven on ära puhasta- „Kalur” tähendab teie jutus võrguga tel alustel. tud, siis … Ahven on väga hea kala, püüdjat? teda ma hindan isegi rohkem kui Jah, mina räägin kutselisest kalurist; Peipsil oli vist kolm oma kala: rää- koha. minule on harrastaja ikka harrastaja, bis, peipsi siig ja tint. mitte kalur. Ajakirjanduses, muide, Peipsi-nimelisi kalu on kaks: peipsi Kus Peipsi peal kala kindlasti kipub sageli olema nii, et kui ini- siig ja peipsi tint, kuna rääbist on ka konksu otsa hakkab? Kui ma tahan mene ära upub, siis on ta kalur, aga mujal. Aga Peipsist püütud rääbis on elus esimest korda tavalise õngega niikaua, kui ei upu, on ta harrastaja. maitselt ikkagi natuke erinev. kalale minna, siis kuhu ma Peipsil 1996. aastal avastasid teadlased, peaksin aerutama? et meeletu kalurite hulk on haka- Juurde ei ole kedagi tulnud? Mudil Päris nii ei saagi, et märgid koha ära, nud viimaks kalavarudele mõjuma pole veel kohale jõudnud? nagu paneksid põllu peal toki püsti. ja püügivõimsust vähendati 60 Räägivad, et Narva veehoidlast olla Mehed eelmisel nädalal just kurtsid, protsendile senisest mahust. Sama mudilat leitud; aga Peipsi kohta pole et ei leiagi tänavu kala üles – vesi on suur võimsus on lubatud tänaseni, veel uudist kuulnud. Teinekord on nii madal! Seitse päeva otsisid, kuni ja tegelikult on see täiesti rahul- sattunud järvel püünisesse mõni tuur lõpuks leidsid koha, kuhu mõrrad dav, ainult et kalureid on ikka liiga – nad vahepeal panid Narva veehoid- sisse panna. palju. Poole vähem võiks olla: siis last putket. Seal kasvatatakse neid Kala asukohta muudab näiteks oleks kalureil peaaegu aasta otsa basseinides. veeseis ja vee temperatuur. Asjata tööd, kalade kudemisajad ehk välja Üksikute isenditena on leitud aga ei kutsu venelased Peipsit imede arvatud. Mullu lõpetati püük aga igasuguseid kalu. Ükskord püüti välja järveks. Isegi vanad kalurid, kes on juba oktoobri keskpaigas: kvoodid valgeamuur. Käisid just Eesti-Vene aastakümneid püüdnud – need kah olid täis. kalaläbirääkimised ja amuur toodi vahel otsivad ja jälgivad ja vannuvad. meile laua peale. Mis suunas on viimase 50 aasta jook- Ma mõtlesin, et vanad kalurid tea- sul arenenud Peipsi kalakooslus? Mis on kõige haruldasem kala, mida vad täpselt: kui 5. märtsil on õhu- Koha varem Peipsis peaaegu ei te söönud olete? Vene kalabojaari- temperatuur paar kraadi, päike olnud, koha oli prügikala. Kui kol- del liigub küllap ka maailma puna- paistab ja puhub mõõdukas lõuna- hoosid lagunesid, oli seis selline, et sesse raamatusse kantud liike. tuul, võtab kala vaat just sellest jää- välisturgu veel ei olnud ja siseturul Kalamarja on ikka pakutud, aga see august. polnud koha vastu huvi. Kolme- ei meeldi mulle. Kui ma üldse kala- Kindlasti on kaluritel oma looduse- nelja aastaga saavutas koha – ta kas- marja söön, siis haugimarja. Ma ei märgid, mida nad vaatavad, aga ega vab maru kiiresti – sellise suuruse, et kui ma 1994. aastal tegin koos roots- lastega kalafirma, siis kõige suurem isend, mida ma ise olen käes hoid- nud, kaalus 18,6 kilo. Alla viiekilost koha praktiliselt ei leidunudki, kuigi turg eelistas väik- semaid.

Ühesõnaga: laulev revolutsioon tõi Peipsisse koha. Jah, ja kaotas tasakesi 1990ndate lõpuks tindi ja rääbise: koha sööb ju kõik ära, ta on suur röövkala. Nüüd oleme jõudnud sellisele tasemele, et siiga oleks vaja natuke kaasa aidata, järele kasvatada; aga rääbis on hakanud tasapisi taastuma sadam on Pala valla ainus kalasadam

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I301I 45 | INTERVJUU |

tunda, kui ilm kõigub. Füüsilist tööd teha ma väga enam ei kannata.

Auto saite suvel kätte? Ei saanud! Kõigepealt olin ma nädal aega haiglas. Muide, sel talvel oli palju keskküttekatelde plahvatusi ja kui meilt inspektoriga haiglas küsiti, et mis teil viga on – ühtemoodi käed ja pea kinni seotud – ütlesime meie samuti, et katel plahvatas. Kui haiglast välja saime, käisid tuukrid all: mul olid ju dokumendid kõik seal. Auto oli kaheksa ja poole meetri sügavusel katuse peal, taga- luuk lahti. Sealt oli siis kõigepealt Turistide ja muidu puhkajate tarbeks tulevad Sassukverre ka ujuvkaid luts vastu tulnud. Köied pandi rataste külge ja auto nad ütle, mida ja kus nad jälgivad. Lumesadu oli ka ja sattusimegi tõmmati jalgele, muda sisse, seal on Eks see tarkus tuleb kogemustest. praole. Selle oli külm pisut ära jääta- poolteist meetrit muda. Otsustasime, nud, nii seitse-kaheksa sentimeetrit oli et kui jää ära läheb, siis tõstame ta Kas te ise käite veel järve peal? jääd peal, ning lumi oli kõik ühtlaseks üles. Jää läks aga ära ajal, kui ma Enam eriti mitte. Vahepeal ei käinud väljaks sadanud. Sõitsime üle valli ja olin parajasti Saksamaal messil. Kui ma paar aastat üldse – pärast seda, kukkusime prauh! läbi jää. Autol lõi ma tagasi tulin, käis juba mutipüük, kui pidin ära uppuma. elektrilised uksed-aknad kõik lukku, toona oli see kevadel veel lubatud. ma mõtlesin, et nüüd on lõpp. Tuukrid tallasid seal mitu hekta- Hakkasite järve kartma? Inspektor oli teinud just suitsu rit põhja läbi, aga ei mingit autot! Kõhe oli jah. ning tal oli aken natuke alla lastud, Aastaid hiljem üks kalur ütles, et lõi selle siis jalgadega puruks ning kuule, ma tõmbasin sinu auto otsa Kuidas te uppumisohtu sattusite? tõmbas ennast jää peale. Mul oli oma mutid puruks. Eks ta sellega Läksin läbi jää autoga. vanem poeg kaasas, too sai kuidagi liigutas ka auto mujale. Pärast tuli See oli hästi külmal 1998. aasta katuseluugi lahti ja kargas katusele. välja, et üks teine kalur oli veel mu talvel, kogu aeg oli 30–32 miinus- Mina ronisin kah viimaks katusele, autot edasi vedanud. ■ kraadi ja nädal varem oli pakane aga kui ma välja sain, siis autot enam jäässe praod sisse kiskunud. Sellise vee peal näha polnud. Inspektor külmaga lihtsalt tekivad niisugused ja poiss võtsid joped seljast, sidu- poolteist kilomeetrit pikad ja 40–50 sid otsapidi kinni ja viskasid mulle, meetrit laiad praod. niimoodi tõmbasid mu läbi vee jää Ma tulin just Tallinnast kalan- peale. Nemad märjaks ei saanud. dusnõukogust, oli juba kerge vide- Kaldani jäi 2,8 kilomeetrit, vik, ning inspektor kutsus kaasa, et Mustvee poolt oli külgtuul. Andsin lähme vaatame, mida meie mehed poisile korralduse, et jookse kaldale, seal järvel teevad, mis tingimused on. ehk leiad mõne auto; mina jooksen ju Lipsu võtsin kaelast ära, aga viigi- aeglaselt. Pool kilomeetrit enne kallast püksid olid ikka jalas – no nii, nagu tuli ta meile ühe Moskvitšiga vastu. sa linnast ikka tuled. Selleks ajaks olid mul käed läinud Sõitsime siis minu Nissaniga ülesse suureks nagu õhupallid, üks kõrv oli välja. suurem kui pea; inspektoril sama- moodi. „Üles” tähendab selles konteks- 28. jaanuaril me uppusime ja aasta tis …? lõpus, detsembris, käisin ma juba Keset järve, piiri äärde. Sõitsime karkudega – ei saanud ilma liikuda. navigaatori järgi tagasi – need olid Ära võttis tervise, peksis hambad just tulnud järvel kasutusse – ja kui suust välja ja selg valutas. kalda tuled paistma hakkasid, pani Täpselt aasta pärast uppumist inspektor navigaatori ära, et sõidame käisin seljaoperatsioonil, seejärel läks Kiirtee järvele: Sassukverest on Peipsile kõige tulede peale. paremaks, aga siiamaani annab ihu lühem väljasõit, siin läheb kohe sügavaks

46 I302I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | TAIMED | Peipsi ranniku huvipakkuvamad taimharuldused

Ülle Kukk

Peipsi järve rannikuala taimkatet on eri aegadel korduvalt uuritud. Huviobjekt on olnud kas vahetu kalda- ja veetaimestik või laiem, kolme-nelja kilomeetri laiune rannikuvöönd, kus on selgitatud taimekooslusi ja liigilist koosseisu. Rannikuäärsel taimestikul on väga tähtis roll tuuletõkestaja ja mullakinnistajana, samuti reostuse vähendajana [2].

ui järvede suurtaimestiku all pidada silmas vees, veepiiril Kja sellest kõrgemal, osalt isegi sadade meetrite kaugusel kaldast kasvavaid liike, kuulub Peipsi järve KUKKTOOMAS FOTO: liikide nimekirja eelmise sajandi lõpu seisuga 129 taksonit, neist tõelisi vee- taimi on 48 [5]. Uuringutel on selgu- nud ka haruldasi taimeliike: laiemast rannikuvööndist kokku 46 liiki [4]. Neid on eri aegadel käidud otsimas ja plaanistamas. Siinsesse artiklisse on valitud sel- lised järve vahetu kaldavööndi tai- meliigid, kelle levila asub kas ainult või peamiselt Peipsi rannikul ja järve valg­alale jäävate jõgede kallastel.

Kiirja ruskme õisikud on vaid putkõitega ning suhteliselt laiad ja lamedad. See tunnus eristab teda sarnasest liigist kolmisruskmest

Need on kiirjas ruse, juurduv kõrkjas tikuga kuni poole meetri kõrgune ja pruun lõikhein. Püüan tutvustada, kollakasroheline taim korvõieliste mis liikidega on tegemist ja milline sugukonnast. Lehed on enamasti leitud enne 1920. aastat leitud 1921–1970 on nende osatähtsus Eesti levikualal kolme- kuni viiejagused või -lõhi- leitud pärast 1971. aastat liikide üldareaali seisukohalt. sed, paljad ja tiivulise rootsuga. Kiirjas ruse on perekonna kolmest Eestis Lehehõlmad on piklikud või piklik- leiduvast liigist kõige haruldasem [3], Kiirjas ruse (Bidens radiata) on süstjad ja tipmine hõlm külgmistest kasvades üksnes Peipsi ja Emajõe kallastel üheaastane tugeva narmasjuures- palju pikem. Korvõisikud on püs-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I303I 47 | TAIMED | FOTO: ANNELIFOTO: PALO

Juurduv kõrkjas on oma nime saanud pikkade kaarduvate võsude tõttu, mis mullapinnani kaardudes kergesti juurduvad. Paremal pildil juurduva kõrkja pähikud tised erkkollaste mõlemasuguliste Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) on terav. Need tunnused eristavad putkõitega, vahel harva leidub ka toodud viimaste, 2004.–2009. aastal teda metskõrkjast (Scirpus silvaticus), servmisi keelõisi. kontrollitud andmete põhjal on sellel kellel on kõik pähikud raotud ja Eestis tavalisest kolmisruskmest liigil Eestis praegu ainult seitse leiu- ümarad. Taim õitseb juunis ja juulis. (Bidens tripartita) eristavad teda kol- kohta, mis kõik asuvad Meerapalu, Metskõrkjas on metsataim, ent lakas värvus, sissepoole kõverdunud Parapalu ja Piirissaare külade piires. juurduv kõrkjas kasvab luha ja lodu- hambad lehtede servadel ja kõrgusest Populatsioonide suurus on 10–150 metsa kraavides ja järvekallastel, umbes kaks korda laiemad korvõisi- isendit. enamasti hajusalt, kuid kogumikena. kud. Ka välimisi üldkatise lehekesi Kiirjas ruse on kontinentaalse on rohkem (kiirjal ruskmel 9–12, Euraasia liik ja Eestis oma areaali ida- kolmisruskmel 5–8). Taim õitseb piiril. Eestis kuulub ta looduskaitse juuli lõpust või augusti algusest sep- alla (teine kategooria) ja punase raa- tembrini. matu (2008) järgi kuuendasse, ohu- Kiirjas ruse kasvab tavaliselt rüh- aldiste liikide kategooriasse. miti või hõredate laikudena üle- ujutatavas liivases kaldavööndis, ka Juurduv kõrkjas (Scirpus radicans) on kraavides, tiikide kallastel ja turba- kolmekandiliste lehistunud vartega pinnasel, eelistades hõreda taimes- 60–120 cm kõrgune mitmeaastane leitud enne 1920. aastat tusega avakooslusi. Eesti levila on rohttaim lõikheinaliste sugukonnast; leitud 1921–1970 kitsas ja aastakümnete jooksul veelgi ta kasvab murusalt. Lineaalne ja ser- leitud pärast 1971. aastat vähenenud. Eesti taimede leviku­ vadest kare lehelaba on tupest mitu Juurduv kõrkjas on Eestis olnud varem atlase [3] järgi on üksikuid leiukohti korda pikem. Osaõisikute külgmised laiemalt levinud kui Peipsi ääres [3]. Näiteks veel Tartu lähedal, Peipsi looderan- pähikud on kõik raolised, ainult kesk- Tallinnast kadus liik inimtegevuse tõttu nikul ja isegi Eesti kirdenurgas, kuid mine pähik on raotu; pähikute tipp umbes 90 aastat tagasi

48 I304I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | TAIMED |

Hilissügisel on taimed üsna omapä- rase välimusega, kuna õitsevate varte kõrval asuvad pikad steriilsed võrsed, mis kaarjalt maha paindudes tippu- dest juurduvad; sügise poole kaar- KUKKTOOMAS FOTO: duvad maha ka viljunud varred ja juurduvad. Selline vegetatiivne pal- junemine on liigile väga iseloomulik. Juurduva kõrkja peamine levi- kuala Eestis on samuti Peipsi lää- nekaldal, aga üksikuid leiukohti on ka Viljandimaal ja Võrumaal Tamula järve kaldal. Uuemaid levikuand- meid on EELISe andmetel praegu teada 15 kohast. Peipsi ääres kasvab juurduv kõrkjas peamiselt veepiiril kõduvallidel, mudastunud loikudel roostikes, ka suubuvate vooluvete kallastel ja kaldalähedastel madal- sooniitudel. Juurduva kõrkja areaal on lai, ula- tudes Kaug-Idast Euroopa põhja- ja keskpiirkondadeni. Samas on see kat- kendlik, levila piires on suuri alasid, kus liik puudub. Tegemist on mada- like liigiga. Eestis kasvab kõnealune Pruun lõikhein kuulub papüürusega samasse perekonda, ent erinevalt Niiluse ääres kasvavast liik oma areaali loodepiiril. Juurduv perekonnakaaslasest on Peipsi kallastel levinud taim üheaastane ja enamasti vaid kuni viie kõrkjas on teise kategooria loodus- sentimeetri kõrgune kaitsealune taim, Eesti punases raa- matus on ta arvatud seitsmendasse, ’mustjas’ iseloomustab õisiku vär- ulatub mõnekümnest kuni tuhat- ohulähedaste liikide kategooriasse. vust. Pruuni lõikheina õitsemisaeg konna isendini. on juulist septembrini ja viljad val- Levilalt on ka pruun lõikhein Pruun lõikhein (Cyperus fuscus) on mivad augustikuus või hiljem. ennekõike lõunapoolse Eurosiberi üheaastane kuni 20 cm kõrgune Pruun lõikhein kasvab järvemada- liik: kasvab Skandinaavia lõuna- rohttaim lõikheinaliste sugukon- like niisketel või märgadel kallastel, osas, Kesk- ja atlantilises Euroopas, nast ja selle perekonna ainuke Eestis jõgede lammidel, eelkõige üleujuta- Vahemere maades ja Balkanil. Eesti kasvav liik. Taimel on arvukad püs- tavates avakooslustes. Kuna tegemist on selle liigi areaali põhjapiir. Pruun tised kolmekandilised varred, mis on üheaastase taimega, idanevad lõikhein on teise kategooria taim, on enamasti lehtedest pikemad. Ka seemned neile soodsates vähese kon- punases nimestikus kuulub ta samuti pähikuid on rohkesti, osa neist on kurentsi oludes ja leiukohad ei tar- ohulähedaste kategooriasse. raoga, osa raota; pähikute tiheda vitse igal aastal asuda täpselt samas Kõik käsitletud liigid on Eestis asetuse tõttu meenutab õisik nutti. paigas. oma areaali piiril. Nende leiukohti on Ladinakeelne liiginimetus fuscus Eestis on pruun lõikhein teada teada alla kahekümne, sestap on nad valdavalt Peipsi kallastel. Kaks ees- igati väärt tähelepanu ja kaitset. ■ pool kirjeldatud liiki on levinud pea- 1. Eesti punane raamat, 2008. Eesti Teaduste miselt järve läänekalda lõunapoolses Akadeemia looduskaitse komisjon. elurikkus. osas, ent pruuni lõikheina leiukohad ut.ee/prmt.php (27.04.2014). 2. Kalda, Aino 2000. Peipsi järve ranniku taim- jäävad rohkem järve loode- ja põh- kate. – Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, jakaldale, Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru 79. kd. Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn: 235–245. maakonna piiresse. Mitu varase- 3. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim) 2005. Eesti tai- mat sisemaa leiukohta idapoolsetes mede levikuatlas. Tartu: 58, 344, 388. 4. Kukk, Ülle 2000. Peipsi piirkonna haruldased maakondades ei ole hiljem kinni- ja ohustatud taimeliigid. – Eesti Loodusuurijate tust leidnud, siiski on Loode-Eestis Seltsi aastaraamat, 79. kd. Teaduste Akadeemia leitud enne 1920. aastat kirjastus, Tallinn: 246–252. leitud 1921–1970 mõned uuemad leiud, mida tuleb 5. Mäemets, Helle; Mäemets, Aime 2000. Peipsi leitud pärast 1971. aastat veel kontrollida. Kokku on praegu järve suurtaimestikust läbi aegade. – Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 79. kd. Pruun lõikhein kasvab nüüdisajal peamiselt EELISe andmetel Eestis teada 17 Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn: 122–152. Peipsi rannaliival [3], väga harva Peipsist leiukohta. Neist lõunapoolseim asub Ülle Kukk (1937) on botaanik, eeskätt tegelnud kaugemal Piirissaarel. Populatsioonide suurus kaitstavate taimede ja kodumaiste ilutaimedega.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I305I 49 | OHUSTATUD LIIK |

Rääbis, ohustatud vääriskala Peipsis

Külli Kangur, Andu Kangur

Aastasadu on Peipsi ääre elanikud söönud ja kiitnud rääbist. Südasuviti sõitis ka sisemaa rahvas kalurite juurde tutvust uuendama ja rääbist hankima. Veerand sajandit tagasi oli rääbist külluses, müüdi kastide kaupa. Kalurid rääkisid, et rannapiiga ei saa enne mehele, kui oskab teha rääbisest seitseteist eri rooga. Tõeline maiuspala on suitsutatud rääbis. Rääbis oli Peipsis arvukas kuni 1980. aastate lõpuni, siis aga kadus järsku. Lausa katastroofilise allakäigu tõttu on see kalaliik praegu Eesti punases raamatus (2008) arvatud äärmiselt ohustatud liikide hulka. Viimastel aastatel on teda saanud küll maitsta, päris kadunud ta järvest ei ole, kuid saagid ei küüni kaugeltki hiilgeaegade tasemeni.

alapopulatsioonide järsku arvamatuid nihkeid, nagu näitavad Rääbise keskkonnanõudlused ja kahanemist nii meres kui ka järve kalasaake iseloomustavad aeg- elutsükkel. Siiglaste sugukonda kuu- Kmagevees on viimastel aas- read alates 1931. aastast. Hüppelise luv rääbis on avavees elutsev parve- takümnetel tähele pandud mitmel muutuse äärmuslik näide on rääbi- kala. Ta on Põhja-Euroopa puhaste pool maailmas [13]. Ka Peipsi kala- sepopulatsiooni hääbumine ligi vee- hapnikurikaste külmade magevee- koosluses on toimunud järske ette- randsaja aasta eest. kogude asukas. Rääbise ainevahetuse

50 I306I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | OHUSTATUD LIIK | jaoks kõige soodsam veetempera- kalaturul: mida hinnalisem kala, seda tused just kalade puhul. Rääbise tuur on 7–9 ºC [12]. Täiskasvanud suurem võib olla erinevus kirja pan- elutsükli iseärasused (lühike eluiga, rääbised väldivad elupaiku, kus vesi dud ja tegeliku saagi vahel. varane sigimine, hilissügisene kude- soojeneb üle 18–19 ºC või hapniku Ka 1988. aastal võis saagiga (2700 aeg) muudavad tema populatsiooni sisaldus langeb alla 2 mg liitris [16]. tonni, neljandik kogusaagist) veel keskkonnatingimuste muutuste suh- Rääbis toitub kõige aplamalt tempe- rahule jääda. Järgnes kiire lan- tes iseäranis tundlikuks. ratuuril 15–16 ºC, ent kui tempera- gus: rääbisesaagid kahanesid paari Peipsi rääbisesaagid on olnud aas- tuur tõuseb üle 18–20 ºC, väheneb aasta jooksul olematuks, 1991. aas- tati üsna muutlikud (¥ 1). Soome tema söögiisu järsult [19]. tal kadus rääbis töönduspüükidest. rääbisepopulatsioonide kohta on Nagu siiglastele tüüpiline, koeb Seda on hakatud nimetama rääbise teada, et varude suurus võib aastati rääbis hilissügisel, talve hakul kollapsiks. kõikuda mitu korda [9, 14]; need (novembris-detsembris), ja tema vast- Pihkva järves, Peipsi madalamas ja tõusud ja langused toimuvad ena- sed kooruvad kevadel pärast jää lagu- suurema toitelisusega lõunaosas oli masti sünkroonselt mitmes järves nemist. Mari koetakse Peipsis kõvale rääbis nagu Võrtsjärveski juba varem korraga laial alal [10]. Samal ajal kui liivasele-kruusasele-kivisele põhjale sama hästi kui kadunud. Peipsis, kahanes rääbisevaru järsult ühe kuni kuue meetri sügavusel [17]. Aastatel 1995–1999 ilmus rääbis ka mõnes Soome lõunapoolsemas Suguküpseks saab rääbis Peipsis taas mõnekümne tonniga püügi­ järves (näiteks Pyhäjärvi, Puulavesi). enamasti teisel eluaastal; üldjuhul statistikasse, kuid alates 2001. aas- See viitab laial alal toimivate kliima- elab ta ainult kolme kuni viie aasta tast rääbisepüük keelati. Taas on tegurite mõjule [9, 14]. vanuseks [17]. Rääbis sööb kogu teda lubatud püüda alates 2007. Et selgitada ilmastiku rolli, kõr- oma elu jooksul loomset planktonit aastast. Registreeritud saagid (mullu vutasime rääbisesaakide muutusi ja selle toidu vähesus võib tingida 9,5 tonni) on jäänud siiski napiks ja jääolude ja veetemperatuuri muu- rääbisepopulatsiooni allakäigu [1]. lubatud kvooti (mullu kogu piiri- tustega [7]. Selleks kasutasime Eesti veekogul 15 tonni) pole täis saadud. meteoroloogia- ja hüdroloogiainsti- Rääbise käekäik Peipsis viimasel Meie katsepüükidel on viimastel tuudi igapäevaseid andmeid veetem- ajal. 1980. aastate lõpul oli rääbis aastatel traali sattunud vaid üksikud peratuuri kohta alates 1924. aastast. püügi suuruse järgi tähtsaim töön- rääbised. duskala Peipsis. Tema saagid suure- Selgus, et tõenäoliselt oli rääbise nesid aasta-aastalt. Mõne teadlase Miks rääbisepopulatsioon hääbus kollapsi põhjus kolme äärmuslike hinnangul aitas rääbisevaru kasvule ega taastu? Põhjusi võib olla mitu, ilmaoludega aasta kumulatiivne Peipsis kaasa see, et alates 1960. aas- nii looduslikke, mida inimene üldju- mõju 1980. aastate lõpul. 1988. tatest ei püütud teda enam kudemis- hul muuta ei saa, kui ka inimtegevu- aasta suvi oli erakordselt kuum: ajal [17]. Ent uut tüüpi väga tõhusa sest tulenevaid. Püüdsime selgitada, juunis mõõdeti Peipsis kõrgeim püünise – kastmõrra – järkjärguline millised keskkonnamuutused olid veetemperatuur (28,8 ºC) kogu vaat- kasutuselevõtt 1970.–1980. aastail rääbise kollapsiga seotud, uurides lusperioodi jooksul alates 1924. aas- suurendas püügisurvet. kliima, järve eutrofeerumise, jõud- tast; kuumalaine (veetemperatuur 1987. aastal registreeriti viimase salt kasvava kohapopulatsiooni ja üle 26 ºC) kestis kaks nädalat ja ka 80 aasta teadaolevalt suurim rää- kalapüügi võimalikku mõju rääbise- keskmine veetemperatuur avavee­ bisesaak: 3271 tonni. Tol aastal oli varudele. perioodil (st jäävabal ajal) oli viimase see ligi kolmandik kogu Peipsi kala- Elukeskkonna muutustele rea- 80 aasta kõrgeim. Juulis põhjustas saagist Tegelik saak võis olla veelgi geerib kogu veeökosüsteem, kuid sinivetikas Planktothrix agardhii Peipsis suurem, arvestades rääbise nõudlust eriti silmatorkavad on need muu- veeõitsengu ja kalade huku [8]. FOTOD: AIMAR RAKKO FOTOD:

Siiglaste sugukonda kuuluv rääbis on läbi aegade olnud kõrgelt hinnatud saakkala, eriline maiuspala on ta suitsutatuna

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I307I 51 | OHUSTATUD LIIK |

3500 jääminekut kiirelt soojeneb ning mais ja juunis on veetemperatuur 3000 3000 28,8° C keskmisest kõrgem, võib mõne aja tonnides 2500 pärast märgata rääbisepopulatsiooni rääbiskoha

lasaak kosumist [7]. 2000 Ka varaseim 1500 jääminek Ilmastiku kõrval on inimese põh- justatud eutrofeerumine teine 1000 tähtis keskkonnategur, millel on 500 pikaajaline mõju kalakooslusele. Eutrofeerumist peetakse rääbise­ 0 1 3 4 9 populatsioonide allakäigu põhjuseks 1931 199 1961 1955 1937 197 1952 1979 1997 1967 1976 1970 1985 1958 199 1964 2012 1940 1982 1988 2003 200 2006 2000 paljudes Euroopa järvedes [16]. ¥ 1. Koha ja rääbise töönduslikud saagid Peipsist. Rääbisesaagid on olnud aastati üsna Eutrofeerumine ehk vee toitaine- muutlikud. 1991. aasta rääbise kollapsile eelnes koha arvukuse suurenemine 1980. aastate sisalduse kasv mõjub kaladele kahel lõpul. Kollapsi põhisüüdlane polnud tõenäoliselt siiski koha, vaid hoopis kolm äärmusliku põhilisel moel: vähendades hapniku ilmastikuga aastat: erakordselt kuum 1988. aasta suvi koos tugeva veeõitsenguga ning hulka vees ning kogudes koelmutele äärmiselt varane jääminek 1989. ja 1990. aastal muda. Peipsis võivad eutrofeerumine ja Ilmselt sai hukka ka palju rääbist: luts ja peipsi siig, on kliima soo- liiga soe ilm koosmõjus kalade eluolu äärmuslikud olud ületasid kõikjal jenemisega raskem kohaneda kui järsult rikkuda: kalad võivad suurel selle tundliku külmaveelise kala talu- kevadel kudejatel, sest kevadel alal hukkuda, kuna surnud vetika- vuse piiri. Tuule ja lainetuse mõjul kudejad saavad marja koorumist massi lagunedes jääb hapnikku vees kergesti segunev madal Peipsi ei paku paremini kevadiste varieeruvate õige napiks. 2002. aastal, kui kalad kuumalainete ajal külmaveekal­ adele ilmastiku- ja toitumisolude järgi hulgi surid, kahanes lahustunud jaheda veega pelgupaiku, nagu Soome ajastada [11]. hapniku hulk öösel avavees kahe suuremad sügavad järved. Muutlik veetemperatuur kevadel milligrammini liitris [5]. Kuumale suvele järgnes kaks pärast jää sulamist võib mõjutada Tugevate sinivetikavohangute ilma püsiva jääkatteta talve. 1989. rääbisevastsete toitumisolusid, nende (veeõitsengute) järel Peipsil ladestub ja 1990. aastal kadus Peipsi jääkate arengut ja seega põlvkonna tugevust. lagunev vetikamass põhja ja rääbise- varem kui kunagi enne vaatlus­ Soojas vees areneb zooplankton kii- koelmud mudastuvad, mistõttu sügi- perioodi jooksul (¥ 2). remini, pakkudes rääbisemaimudele sel koetud mari võib mattuda setete Tõenäoliselt ebaõnnestus rääbise toekamat suupistet. Kui vesi pärast alla ja lämbuda [7]. sigimine Peipsis neil aastatel täielikult. Nimelt oleneb rääbise marja areng ja 123 põlvkonna tugevus jääkatte kestusest 114 ning selle tekke ja lagunemise ajast. Varane jääminek teeb rääbise järel- 105 kasvule kurja. Kui jääkate on ebapüsiv, 96 JOONISED:TÕNU MÖLS

st nõrk ja liikuv või puudub aeg-ajalt si jäämineku päev 87 alates aasta algusest

talve jooksul üldse (¥ 2), ulatub lai- Peip nete mõju Peipsis põhjani, rääbise mari 78 192019301940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 võib mattuda laguneva vetikamassi ja 1991 1,5 a põhjasetete alla ning hukkuda. s

Kohe pärast 1989. aasta jäämine- 1,2 llap ko

kut tekitas Peipsis veeõitsengu räni- sis 0,9 vetikas Aulacoseira islandica, vee pH tõusis järsku üle 10 ja järve põhja- 0,6 rääbise (°C) Peip osas nähti surnud kalu [8]. 0,3 skmine veetemperatuur

Pärast sääraseid vintsutusi kol- Aasta esimese 100 päev ke 0 mel järjestikusel aastal kaduski rää- 192019301940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 bis 1991. aastal töönduspüükidest. ¥ 2. Jäämineku aeg Peipsil (ülemisel joonisel) on aastati suuresti varieerunud, kahel rääbise Seesugune ajaline nihe vastab rää- kollapsile eelnenud aastal (1989 ja 1990) oli see väga varane. Joonisel on jääst vabanemise bise kiirele arengule (suguküpsus juba päevana tinglikult silmas peetud päeva, kui veetemperatuur tõuseb ühe soojakraadini või teisel eluaastal) ja lühikesele elueale üle selle; tegelikult võib jää lagunemine ja jääminek Peipsil kesta paar-kolm nädalat. Rääbise (enamasti kolm kuni viis aastat). kollapsile eelnenud 1990. aastal oli aasta esimese saja päeva keskmine veetemperatuur Hilissügisel ja talvel kudevatel (alumisel joonisel) kõige kõrgem kogu vaatlusperioodi jooksul alates 1924. aastast. Tumeda külmaveekalaliikidel, nagu rääbis, vöödiga on mõlemal joonisel tähistatud kuupregressioon

52 I308I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | OHUSTATUD LIIK |

Paljudes järvedes mõjutab rääbise arvukust tunduvalt röövkalade arvu- kus [2], näiteks nii mõneski Soome järves võtab rääbisemaimude seas matti põhiliselt ahven [3]. Peipsis on rääbisesööjate esirinnas koha. 1960. aastatel oli rääbis koha toidus tindi järel üks dominante [18], veel 1990. aastate keskel võis kohamagudest leida tindi, kiisa ja ahvena kõrval üksikuid rääbisejää- nuseid [4]. Koha- ja rääbisesaakide suuruse vahel on ilmnenud tugev negatiivne seos, mis avaldus ajalise nihkega kuni seitse aastat: kui koha- saak suurenes, siis mõne aasta pärast rääbisesaak vähenes [7]. 1980/1990 kümnendivahetuse paiku toimus Peipsis märkimisväärne nihe eri toitumistüübiga kalaliikide Rääbisepüük kastmõrraga. Rääbisepüügil väga tõhusaks osutunud kastmõrd võeti järk-järgult vahekorras: koha saagid suurenesid kasutusele 1970.–1980. aastail; see suurendas püügisurvet tunduvalt plahvatuslikult just enne rääbise kadu- mist (¥ 1). Muidugi tekib kohe küsi- Kuigi kolm äärmusaastat laastasid 7. Kangur, Külli et al. 2014. Collapse of the vendace (Coregonus albula) population in Lake Peipsi: cumu- mus, kas koha pistis rääbise nahka. rääbisepopulatsioone mitmes järves lative effects of extreme weather events in summer Väga arvuka koha toitumissurve laial alal, erineb populatsioonide and winter and predator-prey interactions. – sub- mitted to Boreal Environment Research. võis rääbisepopulatsiooni kahanemi- edasine käekäik paiguti tugevalt. 8. Laugaste, Reet et al. 2001. Algae. – Pihu, E.; sele tõepoolest kaasa aidata. Koos vii- Erinevalt Peipsist on Soome sügava- Haberman, J. (eds.). Lake Peipsi. Flora and Fauna. Sulemees Publishers, Tartu: 31–49. mastel aastatel arvuka ahvenaga on ta tes järvedes rääbisevarud enamasti 9. Marjomäki, Timo J.; Huolila, M. 2001. Long- arvatavasti ka tähtis põhjus, miks rää- taastunud ja jälle arvukad [15]. term dynamics of pelagic fish density and vendace (Coregonus albula (L.)) stocks in four bisepopulatsioon ei suuda madalseisust Peipsi kahjuks mängib eutrofeeru- zones of a lake differing in trawling intensity. – välja tulla, seda enam, et ka tindivarud mise ning järve madaluse kõrval tõe- Ecology of Freshwater Fish10: 65–74. 10. Marjomäki, Timo J. et al. 2004. Spatial synch- on ajaloolises madalseisus [6]. näoliselt ka suur püügisurve. rony in the inter-annual population varation of Rääbise sigimine võis ebaõnnes- vendace (Coregonus albula (L.)) in Finnish lakes. – Annales Zoologici Fennici 41: 225–240. Võrdlus teiste kaladega. Olulise tuda ka tänavusel liiga lühikese jää- 11. Nyberg, Per et al. 2001. Recruitment of pelagic negatiivse seose oleme leidnud perioodiga soojal talvel. Ilmselt pole fish in an unstable climate: studies in Sweden’s four largest lakes. – Ambio 30: 559–564. ka latika- ja rääbisesaakide vahel. külmalembesed kalad parasvöötme 12. Ohlberger, Jan et al. 2008. Temperature-related Latikas küll rääbist ei söö, pigem suurtes madalates järvedes võime- physiological adaptations promote ecological divergence in a sympatric species pair of tempe- tasub selle seose taga näha ilmastiku lised nüüdiskliima ekstreemsustele rate freshwater fish,Coregonus spp. – Functional ja eutrofeerumise üldmõju, millest vastu seisma. ■ Ecology 22: 501–508. 13. Olden, Julian D. et al. 2007. Small fish, big fish, oli juttu eespool. Kohale ja latikale red fish, blue fish: size-biased extinction risk sobib sama laadi keskkond: mõlemad 1. Auvinen, Heikki 1988. Factors affecting the of the world’s freshwater and marine fishes. – year-class strength of vendace (Coregonus albula Glob. Ecol. Biogeogr. 16: 694–701. on soojade, vähese läbipaistvuse ja (L.)) in Lake Pyhäjärvi (Karelia, SE-Finland). – 14. Sarvala, Jouko, et al. 1999. Portrait of a flou- suure toitelisusega veekogude asu- Finnish Fisheries Research 9: 235–243. rishing freshwater fishery: Pyhäjärvi, a lake in 2. Heikinheimo, Outi 2001. Effect of predation SW-Finland. – Boreal Environment Research 3: kad. Peipsi jätkuv eutrofeerumine, on the low-density dynamics of vendace: signi- 329–345. hägustuv ja soojenev vesi on neile ficance of the functional response. – Canadian 15. Valkeajärvi, Pentti et al. 2010. Vendace stocks Journal of Fisheries and Aquatic Sciences 58: 2009–2010. Index of density for vendace, perch, soodus [6]. 1909–1923. smelt, whitefish and roach almost for 100 Vastupidi, positiivne seos on ilm- 3. Helminen, Harri et al. 1997. Patterns in Finnish lakes. – Riista- ja kalatalous: 1–23. vendace recruitment in Lake Pyhäjärvi, sou- 16. Winfield, Ian. J. et al. 2004. Conservation nenud rääbise- ja lutsusaakide vahel. th-west Finland. – Journal of Fish Biology 51 ecology of the vendace (Coregonus albula) in Mõlemad on puhaste, külmade ja (Supplement A): 303–316. Bassenthwaite Lake and Derwent Water, U. K. – 4. Kangur, Andu 2000. Feeding of pikeperch, Annales Zoologici Fennici 41: 155–164. Stizostedion lucioperca (L.), in Lake Peipsi. – hapnikurikaste vete kalad, kes koe- 17. Ефимова, А. И. 1966. Ряпушка Чудского озера. Proceedings of the Estonian Academy of Гидробиологические Исследования 4. Валгус, vad hilissügisel. Siiglased, luts ja tint Sciences. Biology Ecology 49: 98–108. Таллин: 140–174. 5. Kangur Külli et al. 2005. Fish kill in Lake Peipsi reageerivad keskkonnaolude muu- 18. Пиху, Эрвин Р. 1966. Рыбохозяйственное значение in summer 2002 as a synergistic effect of cyano- щуки, окуня, судака и налима в Псковско-Чудском tustele Peipsis teisiti kui koha ja bacterial bloom, high temperature and low wa- озере. Гидробиологические исследования 4. ter level. – Proceedings of the Estonian Academy latikas. Kõigi nende külmaveeliste Валгус, Таллин: 235–248. of Sciences. Biology Ecology 54: 67–80. 19. Потапова, Ольга И. 1978. Крупная ряпушка kalade varud on märgatavalt vähe- 6. Kangur, Külli et al. 2013. Long-term effects of Coregonus albula L. Наука, Ленинград. nenud, eutrofeerumine ja soojene- extreme weather events and eutrophication mine ohustab ilmselt nende liikide on the Fish community of shallow lake Peipsi Külli Kangur (1949) ja Andu Kangur (1944) on (Estonia/Russia). – Journal of Limnology 72 (2): hüdrobioloogid, töötanud limnoloogiakeskuses ala- allesjäämist Peipsis. 376–387. tes 1972. aastast.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I309I 53 | KAITSEALA |

Peipsiveere, metsik JAN SIIMSON FOTO: ja mitmekesine

Madli Jõks

Peipsiveere on Eesti suurim looduskaitseala, edestades paarisaja hektariga Alam-Pedjat

Argisaginast eemal Ida-Tartumaal Peipsi madalikul laiub Eesti suurim looduskaitseala – Peipsiveere. See ligi 35 000 hektari suurune ala hõlmab osa kuuest vallast (Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara, Võnnu ja Piirissaare) ning on koduks paljudele haruldastele liikidele ja kogu Euroopas tähtsatele kooslustele.

aljud loodusesõbrad tunnevad Ka põllumajandus ei ole siin kan- Pilka, Jõmm-, Pedaspää ja Meerapalu seda kanti Emajõe-Suursoo dis ülemäära au sees: kaitsealal ei soo), mis erinevad üksteisest vanuse Pkaitsealana. Tõepoolest, Ema­ asu ühtegi põllumajandusregistrisse ja ilme poolest [1]. jõe Suursoo võtab uuest, tänavu ellu kantud põldu ning ka endiseid soo- Omamoodi isoleeritud paik on kutsutud Peipsiveere looduskaitse- heinamaid ja luhaniite ei ole juba muidugi Piirissaar. See 7,5 km2 alast enda alla valdava enamiku, ent aastakümneid kasutatud [1]. suurune saar paikneb Peipsi jär- kaitseala hõlmab ka Emajõe suudme- Peipsiveere inimtühjus pole ülla- ves, Emajõe suudmest 15 km kau- ala ning Piirissaare. tav, on ju Emajõe Suursoo Eesti suu- gusel. 2011. aasta rahvaloenduse Kokku on tegu omalaadse hõre- ruselt viies soostik ja meie suurim järgi elab saarel alaliselt 53 inimest dalt asustatud ning raskesti ligipää- deltasoostik. Soostikuks nimetatakse ning asub kolm küla: Piiri, Tooni ja setava piirkonnaga, kus loodusel Suursood seetõttu, et sooalad on Saare. Loodusolude poolest sarnaneb on võimalik omasoodu toimida. eraldatud hulga mineraalmaasaar- Piirissaar ülejäänud kaitsealaga: val- Autoteid on siin vähe – nii mujalt tega: kaitsealal asub kokku umbes 80 dav osa saarest on madalsoo (lammi- tulnud kui ka kohalikud elanikud soosaart, enamik neist on kunagised soo), kõrgem ning liivasem on vaid liiguvad suurel määral hoopis vee- liivased rannavallid. Soomaastikku saare põhja- ja kirdekallas [1]. teid mööda. Kaitseala kirdeosas asub liigestavad ka jõed: Emajõgi, selle lausa terve küla, ehkki ilma alaliste lisajõgi Ahja ning harujõed Koosa ja Mitmekesised elupaigad. Peipsi­ elaniketa, kuhu pääseb vaid mööda Kalli jaotavad soostiku soolaamadeks veere on kogu Euroopa jaoks olu- Emajõge: . (Varnja, Kavastu, Suur-, Surnu-, line loodus- ja linnuala, mis kuulub

54 I310I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KAITSEALA |

Natura 2000 võrgustikku (kui Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala, mis hõlmab kogu kaitse- EK / FOTER.COM

ala, ning Emajõe-Suursoo loodus- Č ala, mis kätkeb endas kogu kaitseala maismaa-osa). Emajõe-Suursoo ja Piirissaar on üksiti arvatud rahvus- vaheliselt tähtsate märgalade ehk RUDO JUREFOTO: Ramsari-alade hulka [1, 2]. Eelkõige on Peipsiveere loodud Emajõe deltasoostiku, Peipsi järve rannasoostike ja Piirissaare märg­ alade ning rannamaastike kait- seks. Ent siinne loodus on siiski märksa mitmekesisem, nõnda on kaitse-eesmärkide seas kirjas hulk muidki Natura loodusdirektiivi elu- paigatüüpe. Näiteks vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, Ruiklaste sugukonda kuuluv väikehuik on pesitsusajal äärmiselt pelglik, tegutsedes eeskätt huumustoitelised järved ja järvi- hundinuiastikes ja roostikes kud, jõed ja ojad, niiskuslembe- sed kõrgrohustud,­ rabad, siirde- ja soostuvad ja soo-lehtmetsad ning leidub kaitsealal ka liigirikkaid aru- õõtsiksood, nokkheinakooslused, raba- ja siirdesoometsad. Leidub ka niitusid lubjavaesel mullal [1, 3]. liigirikkad madalsood, vanad loodus- rohundirikkaid kuusikuid, kuulda- metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad vasti on leitud ka lammi-lodumetsi Hulk eritüübilisi järvi ja jõgesid on ning siirdesoo- ja rabametsad [1, 3]. ja vähesel määral vanu laialehiseid olulised kalade elupaigad ja kude- metsi ning laialehiseid lammimetsi. misalad. Suuremad vooluveekogud Maismaa-elupaikadest leidub Et Peipsiveere metsaelupaikadest on Emajõgi ja Ahja jõgi koos mitme Peipsiveerel enim soo- ja metsaelu- täit selgust saada, tuleks paikkonna lisa- ja harujõega. Väikese languga paiku. metsi taas põhjalikult inventeerida sügavad jõed voolavad madalate Soostikus on ülekaalus madalsood, [1, 4, 5]. kallastega sängorgudes, kohati on valdab mätlik suurtarna-madalsoo, Soodest ning metsadest märksa jõed järvetaoliselt laienenud ja voo- jõgesid ääristab vöönditena tarna- vähem on Peipsiveerel rohumaid. lusuund võib muutuda, olenevalt luhasoo. Suuri siirdesoid on kolm: Ka rohumaa elupaigatüübid vajavad Peipsi veetasemest. edelas Jõmmsoo, kirdes Varnja ning uut inventuuri. Kõige levinumad Peale Peipsi järve, mis hõlmab idas Pedaspää soo. Rabasid on üks, rohumaad on siin niiskuslembesed suure osa kaitsealast, leidub seal Meerapalu raba. kõrgrohustud. See on ainuke rohu- veel üheksa järve: Äijärv, Sirkjärv, Metsades on enam levinud kolm maa-elupaigatüüp, mille kaitse on Lääniste Ahijärv, Võngjärv, Leego elupaigatüüpi: vanad loodusmetsad, kirjas kaitse-eesmärgina. Tõenäoliselt järv, Soitsejärv, Koosa järv, Kalli järv ning Liitesaarõ lomp [1].

Peipsiveerel võib hea tahtmise korral kohata peaaegu kõiki Eesti

FOTO: AIMAR RAKKO FOTO: imetajaliike, ohtralt linnuliike ning hulka haruldasi kahepaikseid, kalu, putukaid ja taimi. Suurematest maismaaimetajatest on siin tüüpilised orav, metsnugis, hunt, ilves, rebane, kährik, mäger, põder, metssiga ja metskits. Kaitseala lõunaosas on nähtud karusid. Pisiimetajaid on piirkonnas leitud kokku 19 liiki, tegelikult võib neid olla rohkemgi. Sealhulgas käsitii- valistest on kaitsealal leitud põhja- nahkhiirt, suurkõrva, suurvidevlast Praaga on küla, kuhu pääseb vaid veeteed mööda. Vähe sellest, ka küla majade vahel saab ja veelendlast, kes kõik kuuluvad tihtipeale liigelda vaid veesõidukitega. Pildil on Tartu ülikooli välitöökeskus Praagal teise kaitsekategooriasse.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I311I 55 | KAITSEALA |

kurg, ent pesitsemast pole teda siit leitud [1, 7].

Siinsed veekogud on head pea- tus- ja puhkepaigad rändlindudele. Kevaditi peatuvad Peipsi järvel arvu- kalt merivardid, punapea-vardid, tuttvardid ja sõtkad, samuti väikelui- ged, rabahaned ja suur-laukhaned. Mõnel aastal on Emajõe suudmealal nähtud väikekosklaid. Pärast vaiksemaid suvekuid hak- kavad linnud uuesti liikuma augustis. Koosa järvele, jõgede suudmetesse ja Piirissaare lahtedesse ilmuvad siis hul- gakaupa uju- ja sukelpardid. Kuni vee jäätumiseni võivad siin peatuda sõt- kad, jääkosklad ja rohukosklad. Teised sügisesed külalised on merivart, jär- Nn roheliste konnade, s.o järve- ja tiigikonna omapära on välised kõlapõied. Teised Eesti vekaur, punakurk-kaur, laululuik päriskonnalised laulavad sisemiste kõlapõite abil, nii et näha on vaid paisuv kurgualune ja väikeluik. Väikeluike peetakse Peipsiveere looduskaitseala suurima Rikkalik vetevõrgustik koos kalas- kaid ning mustviireid, hajusalt leidub kaitseväärtusega linnuliigiks [1, 7, 8]. tiku, veelindude ja talvituvate kahe­ kalakajakaid ja jõgitiirusid. paiksetega loob iseäranis soodsad Kinnikasvavad väikejärved, samuti Natura linnudirektiivis märgi- olud veelistele ja poolveelistele ime- Peipsi ja Lämmi järve kaldaroosti- tud, seega kaitseväärtuslikud kogu tajaliikidele, nagu mügri, ondatra, kud, on hea elupaik roostikulindu- Euroopas, on 11 Peipsiveerel pesit- vesimutt, mink, saarmas ja kob- dele: kühmnokk-luigele, hüübile, sevat linnuliiki: väikekajakas, hüüp, ras. Saarmas ja kobras on märgitud rästas-roolinnule, roo-ristikulinnule, merikotkas, roo-loorkull, soo-loor- Natura loodusdirektiivi lisades ning väikekajakale, mustviirele, valgetiib- kull, kalakotkas, kaljukotkas, väike- nende loomade kaitse on üks ala viirele ja roo-loorkullile. Mujal Eestis pistrik, teder, väikehuik ja rohunepp. kaitse-eesmärke [1, 3]. ohustab roostikulinde tihti roostike Tähelepanu väärib saarma ja teiste niitmine, kuid Peipsiveerel seda poolveeliste imetajate koondumine muret ei ole. Põhjuseks on taas siin- kopra tekitatud paisjärvedele, kus sete alade halb ligipääsetavus inime- toitumis- ja varjetingimused on tal- sele [1, 7]. vel tunduvalt paremad kui mujal. Soodes pesitseb 74 liiki linde. Karmidel talvedel võivad koprapai- Neist kõige arvukamad on elupaiga sude ülevoolu kohad olla neile loo- suhtes vähenõudlikud liigid, nagu madele ainus võimalus pääseda vee mets- ja sookiur, metsvint, salule- Rohekärnkonn, sibulapeenarde põlisasukas, alla toituma. Ka mõned suure loo- helind, kõrkja-roolind, pruunselg- on Eestis välja suremas DIZZIGNWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS duskaitseväärtusega linnud, näiteks põõsalind ja rootsiitsitaja. Lagedatel valgeselg-kirjurähn ja must-toone- madal- ja siirdesooaladel on tüüpi- kurg, käivad koprapaisudel toitu lised liigid veel teder, tikutaja, soo- otsimas [1]. kiur ja suurkoovitaja, põõsassoodes

pruunselg-põõsalind ning puissoos AIMAR RAKKO FOTO: Palju pesapaiku lindudele. Kokku metskiur, metsvint ja salu-lehelind, on Peipsiveerel kohatud vähemalt kellele kohati lisanduvad metsalin- 176 linnuliiki, kellest 141 liiki on nud. Meerapalu raba lagedamatel ala- võimalikud või kindlad pesitsejad. del võib kohata ka rüüta, mudatildrit, Mitmekülgsel maastikul leiavad mudaneppi ja väikekoovitajat [1, 7]. Tõugjas on Eestis haruldaseks jäänud ja endale sobiva pesapaiga vee- ja met- Emajõe-Suursoo avarad maas- kantud meie punasesse raamatusse, tema salinnud, nii soos, roostikus kui ka tikud on sobivad pesitsuspaigad püük on aasta läbi keelatud. See liik elutseb niidul pesitsejad [1, 7]. kalju-, meri-, ja kalakotkastele, kes Peipsi ja Võrtsjärve vesikonna suuremates Veelindudele meeldivad Peipsi­ kõik kuuluvad esimesse kaitseka- veekogudes, Peipsiveere kaitseala on talle veere veekogud eelkõige rohke kal- tegooriasse [1, 7]. Peipsiveere loo- väga oluline kude- ja eluala.Tõugjas on Eesti dataimestiku ja häirimatuse tõttu. duskaitsealal käib toitumas Eestis suurim omamaine karpkalaline ning ainuke Neil võib kohata väike- ja naerukaja- äärmiselt haruldane must-toone- röövtoiduline nende hulgas

56 I312I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KAITSEALA |

Rändepeatusi teevad Peipsiveerel lin- Täiesti eriline maailm nudirektiivi liikidest väikeluik, väike- Kastre mõisani kulges tee kultiveeritud maastikus. Kes aga ületab Kikkasaare parve Ahja koskel ja väikekajakas. Veel 15 siin jõel, see satub täiesti erilisse maailma. pesitsevat linnuliiki kuuluvad Eesti Ahunapalu ümbrus on üks päratu soo üksikute soosaartega, mille kagupoolset külge katab looduskaitseseaduse järgi eri kaitseka- Peravalla metsamassiiv, mis on lõigatud läbi soosoontest. tegooriatesse ja 14 linnuliiki on kan- Kevadeti on kogu see soo veest üle ujutatud. Luht algas Ahja jõe luhaga ja ulatus tud Eesti punasesse raamatusse [1, 7]. Peipsini. Tee Kikkasaare parvest seisis kevadeti viie kilomeetri ulatuses vee all, alles siis tõuseb tee esimestele soosaartele, kus asub paar talu. Kaduvad konnad ja sibulapõllud. [---] Eesti 11 kahepaikseliigist on Peipsi­ Vee alanemise järel lainetas selle asemel päratu suur rohtla, kus vete ääres pesitsesid veerel kohatud üheksat: hari- ja täh- pardid ja teised veelinnud. nikvesilikku, rabakonna, rohukonna, Mina olin ka omamoodi rändlind, ainult selle vahega, et kui rändlinnud Peravalla soodes- tiigi- ning veekonna, mudakonna, se ja metsadesse kevadel tagasi tulid, rändasin mina ära kindlale maale, kust naasin siis, rohe- ja harilikku kärnkonna. Ala kui sügisesed linnud juba lahkunud olid. kaitse-eesmärkide sekka on märgitud Sügiseste suurvihmade tõttu tõusid uuesti luhad. Soodest ja madalmetsadest mõjus- neist kolm: rohe-kärnkonn, muda- tatud kliima oli kuivalt moreenmaastikult sisserännanud inimestele harjumatu. Igal sügisel konn ja rabakonn [1, 3, 6]. kannatas mu tervis suurte häirete all. Ma võisin paha aimamata magama jääda, kuid tulin öösiti vappekülma värinatega pooleldi teadvusele, kuulsin mingisugust tohutut pasuna- Kahepaiksete jaoks on eriti oma- koori oma kõrvades ja tundsin südame metsikut tagumist vaheldumisi südametegevuse pärane ning tähtis roll Piirissaarel. nõrgenemisega, mis tunne oli seotud paanilise hirmuga. Selline olukord kestis mõnikord Saar on ajast aega olnud neile oluline hommikuni, millele järgnes loppis ja purustatud olek. Ühel sellisel ööl kirjutasin ma koguni elupaik, eriti mudakonnale, rohe- oma testamendi. Kui ma sellest hiljem kõnelesin vana Luigaga, ütles too, et see on vana kärnkonnale ja rabakonnale, kelle Peravalla eriline halltõve liik, mille all kannatavad kõik sisserändajad. seisund on maismaaelupaikade kadu- Kui pakane sügisveed, mis luhtadele laiali olid valgunud, sileda jääpeegli alla kaanetas mise tõttu aasta-aastalt halvenenud. ja lund veel ei olnud, siis oli maailm lahti. Lumeta külm liitis kõik luhad, järved ja jõed ja tõi Piirissaare traditsioonilised kõrged tervise tagasi. Siis oli võimalik Leego ja Kallijärve kaudu sõita uiskudel Peipsile. sibula- ja köögiviljapeenrad pakuvad Milline vabadus! Minna sinna, kuhu viib jää, kas Pärapalu või Hapnasaare suunas. Õhtuti kahepaiksetele turvalist keskkonda, õitsevad tähed taevas ja jalgade all kui suured leegitsevad söed ja uisud lõikavad vaheda kus varjuda ning toitu otsida. vihinaga sesse valevusse. Kui imepisikeseks muutuvad kõik mured. Lõpmatus ja igavik Ent nüüd, kus saare elanikkond hoiavad sind kättpidi ja sa tõuseksid nagu lendu jääl alumise ja ülemise maailma vahele. Su väheneb ja vananeb, kaob tasapisi südames on õnnis ükskõiksus ja rahu. traditsiooniline põllumajandus ning Enesesse tardunud pole see alumine maailm siiski mitte. Talvine mets on vaikne. Aga kunagised köögiviljapõllud kasva- sääl kuskil kaugel taliteel puristab mõni hobune. Siis äkki kuuled mingisugust kummalist vad võssa. See omakorda soodustab heli, mis meenutab puuhalgude ladumist koormasse, arvad seda metsakrati tööks, kuid samas jookseb metsahämarusest tähtede ja kuu valgele suur kari põtru. Nende teravad sõ- kahepaiksetest toituvate loomade, rad lõikavad jäässe raudse raksumisega. Jääkillud lendavad vastu taevast. Üksteist toredat nimelt nastiku, kährikkoera ja mets- looma sööstavad üle lodu ühest metsast teise. Hinge kinni pidades jälgid nüüd uhket sõitu. sea levikut ja surve kahepaiksetele Mets elab. suureneb veelgi [1]. [---] Piirissaarel asub kahepaiksete Kevadeti lõikavad suurveed kõik sõiduteed läbi, siis muidugi viib paat Peravallast välja. püsiseireala ning ühtlasi Eesti kõige Ühel varakevadel tahan mina aga metsateid mööda Läänistesse pääseda. Tahtes lühendada pikemat aega jälgitud mudakonna teed, valin ma talitee ja põikan metsas laiale soonetisele, millest läbiminek osutub võima- asurkond [1]. tuks. Ma solistan mõnes paigas kõhuni külmas vees ja jõuan pika matka järel kuus-seitse kilomeetrit Läänistest Rasina-poolsele maanteele. Kalad ja putukad. Peipsiveere jär- [---] vedes ja jõgedes elutseb hulk harul- Dr. Juhan Luiga kirjutab kuskil, et loodus organiseerib inimese meeli. Kui tuline õigus tal dasi kalaliike: harjus, võldas, tõugjas, on! Iga lagendikurahvas oleks sellise raske ajaloolise saatuse juures, mille osaliseks on saa- hink, vingerjas ja säga. Nelja viimati nud eesti rahvas, ammugi kaotanud närvid ja kidunud. Põhjamaine loodus ja inimese elav nimetatu kaitse on seatud ala kaitse- side sellega on eesti rahva vaimu hoidnud terve ja mehise. eesmärgiks. Henrik Visnapuu oma koolmeistriajast Ahunapalus 1907–1910, mälestusteraamatus „Päike Sihiks on seatud ka kolme putu- ja jõgi” (Eesti Päevaleht, Akadeemia 2010) kaliigi – laiujuri, tõmmuujuri ja suur-rabakiili kaitse. Leidub teisigi mõru vesipipar, väike konnarohi, siniste õitega taimeliigil aga suured kaitsealuseid (nt männisinelane ja pruun lõikhein ja juurduv kõrkjas. ning elujõulised populatsioonid. rohe-tondihobu) ning haruldasi Üks olulisimaid, samuti silmator- Siiski võib arvata, et selle liigi arvu- kuuejalgseid [1, 3]. kavaimaid on teise kaitsekategoo- kus väheneb siingi tasapisi: enim ria taim sinine emajuur, mis Eestis ohustab liiki siin madalsoode võsas- Taimeliike leiab Peipsiveere kaitse- kasvab väga vähestes paikades. Siin, tumine [1, 3]. eesmärkide nimestikust vähem kui Emajõe Suursoos ning Piirissaarel, on Kaitsealal leidub teisigi kaitse- loomi: sinine emajuur, kiirjas ruse, sel niiskeid niitusid eelistaval tume- aluseid taimeliike: kummeli-võt-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I313I 57 | KAITSEALA |

omavalitsuse vastuseisu tõttu siiski teoks. Ka uue looduskaitsealaga polnud kõik sugugi päri. Näiteks Piirissaare valla elanikud kogusid ligi- FOTO: AIMAR RAKKO FOTO: kaudu 80 allkirja Peipsiveere kaitse- ala loomise vastu. Selle pärast jäeti Piirissaare külade tuumikalad ja Piirissaare sadama ala kaitsealast välja.

Uus kaitse-eeskiri liidab varase- mad kaitsealad ühte. Selline käik oli vajalik ning otstarbekas seetõttu, et Peipsiveere loodusmaastik on tervik, mida ühendab Peipsi veetaseme kõi- kumine. Samasuguse tervikuna esi- tati ala Euroopa Komisjonile Natura linnu- ning loodusalaks. Tervikala kaitset on kergem kor- raldada, näiteks oli võimalik koos- tada alale ühtne kaitsekorralduskava, mille eelnõu vaatab praegu üle kesk- konnaamet. Et nii Piirissaare kui ka Emajõe-Suursoo sookaitseala kaitse- Hink (ülal) ja vingerjas – nende kahe jõepõhjas vingerdaja hea käekäik on üks Peipsiveere kord olid nagunii aegunud ja vajasid kaitse-eesmärke uuendust, oli igati mõistlik hakata uut meheina, juurduvat kõrkjat, villast soomaastikke. Piirissaar võeti kaitse kaitsekorda looma tervikala kohta. katkujuurt, ahtalehist ängelheina, alla kümme aastat hiljem Piirissaare Uue kaitsekorra suurim muutus siberi võhumõõka, karukolda ja zooloogilis-botaanilise kaitsealana, võrreldes varasemaga: varem kehtis lääne mõõkrohtu. Samuti kasvab siin et hoida alles haruldusterikkad kogu alal õigupoolest piiranguvööndi hajusalt, väikeste rühmadena mitut taime- ja loomakooslused. Emajõe kaitserežiim, ent praegu kuulub liiki käpalisi: sookäpp, soovalk, soo- suudmeala on lindude rände- ja suur osa Emajõe Suursoost, samuti hiilakas, kahkjaspunane sõrmkäpp, pesitsusalana kaitse all olnud alates Piirissaare kanalist lääne poole jääv kuradi-sõrmkäpp ja soo-neiuvaip [1]. 2006. aastast [1]. saare osa sihtkaitsevööndisse. Eriti liigirikas kaitstavate soon- Seega on praeguse Peipsiveere Kokku on kaitsealal nüüd 6 siht- taimede poolest on Piirissaar. Peale oluliste koosluste eest kantud hoolt kaitsevööndit ja 14 piiranguvööndit. sinise emajuure kasvavad seal teise ühtekokku üle 30 aasta. Suurim sihtkaitsevöönd on Suursoo kaitsekategooria liigid mõru vesi- Peipsiveere kaitseala hakati looma sihtkaitsevöönd (9009,7 ha), suurim pipar, väike konnarohi, pruun 2010. aasta alguses. Esialgu oli kesk- piiranguvöönd aga Emajõe suudme- lõikhein, kiirjas ruse ja ka mitu kol- konnaametil plaanis rajada hoopis ala piiranguvöönd (12 502,7 ha). manda kaitsekategooria liiki [1]. rahvuspark, mis ei saanud mitme Kokku kuulub kaitsealast piirangu- Peipsiveere samblad väärivad samuti tähelepanu. Loodusdirektiivis märgitud roheline kaksikhammas ning läikiv kurdsirbik on märgitud ala kaitse-eesmärkide seas, ent leidub ka teise kaitsekategooriasse kuuluvat turd-lühikupart ning teisigi suhteli- selt haruldasi liike [1, 3].

Keeruline ajalugu. Peipsiveere loo- WIKIMEDIA / JOE PELL COMMONS FOTO: duskaitseala kaitse-eeskiri võeti vastu 2013. aasta detsembris ning jõustus 2014. aasta jaanuaris. Tegelikult on piirkond loodus- kaitse all olnud märksa kauem. Emajõe Suursoo sookaitseala rajati juba 1981. aastal, et hoida Eesti suu- Säga on Eestis hävimisohus, Emajõe delta on tema peamine pelgupaik ja kudeala. Pildil on rima deltasoostiku iseloomulikke säga Hispaania pikimas, Ebro jões

58 I314I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KAITSEALA | vöönditesse 15 152,2 ha ja sihtkait- sevööndisse 19 457,8 ha [1]. Ulatuslikke hooldus- ega taasta- mistöid pole Peipsiveerel praegu ette

nähtud. Erinevalt paljudest Eesti AIMAR RAKKO FOTOD: märgaladest on siinsed sood säilinud looduslikena ja pole vajadust koos- lusi taastada. Küll on plaanis inven- teerida elupaiku, seirata haruldasi liike ning paremini korraldada loo- dusturismi. Emajõe Suursoo looduskeskus Kavastu külas on hea paik, kust alustada Peipsiveerega tutvumist kas paadiga või mööda matkarada Peipsiveere kutsub külla. Peale otsesema looduskaitsetegevuse on Peipsiveere looduskaitseala sihiks seatud tutvustada piirkonna loodus- väärtusi üldsusele. Nagu öeldud, pää- seb siia põhiliselt veeteid pidi, mida on hakatud aasta-aastalt üha enam kasutama. Jõgedel saab aega veeta nii kala püüdes kui ka lihtsalt paa- diga sõites, Emajõel korraldatakse Tartust algavaid parvematku ning lodjasõite, jää ja lume alla mattunud Peipsil ja Suursoo veekogudel retki Mootorsõidukiga tohib Peipsiveerel liigelda vaid teedel ja veekogudel, välja arvatud Koosa järvel ATV-dega (nn talvesafarid). Jalgsi liikujaile on kaitsealal üks Kultuurimälestistest saab kaitse- tutvuda kaitseala kaitse-eeskirjaga matkarada: 2,5 km pikkune Emajõe alal uudistada Kavastu piiskopilin- või küsida teavet keskkonnaametist õpperada, mis algab Kavastu külast. nuse varemeid, Kullamäe kiviaja või kaitseala teabepunktist. Matkajal Matkaraja algusse pääseb autoga, asulakohta, Akali kiviaja asulakohta tasub eelkõige silmas pidada, et sealsamas on Emajõe-Suursoo loo- ja Ahunapalu kalmistuid. Ahunapüla telkida ja lõket teha tohib ainult duskeskus, Kantsi lõkke- ja telkimis- külas Vääbnassaare soosaarel väärib tähistatud kohtades või õuemaal koht ning paadisild. Looduskeskuses pilku Kotkapesa mänd, mille vanu- maaomaniku nõusolekul ning moo- asub kaitseala teabepunkt; matka- seks on hinnatud 430 aastat [1]. torsõidukiga tohib kaitsealal sõita rajal saab tutvuda Emajõe, lammi- Peipsiveerel peab aga kindlasti vaid teedel. Marju, seeni ja muid metsa, tarnamättalise madalsoo ja meeles pidama, et siin ollakse loo- metsa kõrvalsaadusi on lubatud kor- sookaasikuga. dusel külas. Seepärast tasub enne jata kõikjal. Koosa järvel ei tohi käia 1. aprillist kuni 31. juulini, et tagada lindudele rahulik pesitsusaeg [3]. Loodussäästlik matkaja ja huvi- line on Peipsiveerel väga oodatud ja saab siit kindlasti omalaadse loodus­ FOTO: AIMAR RAKKO FOTO: elamuse. ■

1 Peipsiveere looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024. 2. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. www.riigiteataja.ee/ akt/790098. 3. Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri. www. riigiteataja.ee/akt/131122013004. 4. Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. 5. Valk, Uno 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn. 6. Rohe-kärnkonna (Bufo viridis) inventuur Peipsiveere looduskaitsealal. 2012. MTÜ Põhjakonn & Wouter de Vries. Tallinn. 7. Luigujõe, Leho; Kuresoo, Andres, 2013. Ülevaade Peipsiveere looduskaitseala linnustikust ja kaitse- meetmetest. Eesti Maaülikool. Tartu. 8. Paal, Uku 2012. Lindude sügisränne Mehikoormas 2012. aastal. – Hirundo 25: 78–99.

Peamine Peipsiveere liiklusvahend on ilmselt paat. Pildil on Leego järve raudvara, vana kütt Madli Jõks (1989) on keskkonnaameti Jõgeva- Vello Vainura oma kodujärvel Tartu regiooni looduskaitsebioloog.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I315I 59 | VEETEED | Peipsi laevandus läbi aegade

Liisa-Lota Kaivo

Peipsi on Euroopa suurimaid järvi, tänapäeval ühtlasi suurim piirijärv. Kauba- ja reisiteena on sel olnud vaiksemaid ja ärksamaid aegu, sedamööda on arenenud laevastik ning tegeldud sadamaehituste ja muude laevaliikluseks vajalike ümberkorraldustega.

eipsi laevanduse areng on olnud omanäoline: ühest kül- Pjest väga konservatiivne, tei- sest küljest äkiliste muutustega. Järve

kaubalaevastikus olid 600 aastat ehk ERM FK 473:18 FOTO: hansaajast 20. sajandi keskpaigani kasutusel arhailise ehitusviisiga lod- jad, mis hävisid Teises maailmasõjas. Pärast seda uusi lotjasid ei ehitatud, tarvitusele võeti hoopis puksiiri- dega veetavad pargased. Uuenduste rakendus Peipsil oli takistatud, kuna järvel ei ole kunagi olnud laevaühen- dust merega. Hiigeljärve vett merre kandev Narva jõgi on veehulga poolest küll niisama suur kui kõik teised Eesti jõed kokku, kuid takistusi seavad kärestikud. Samuti alamjooksul asuv Euroopa võimsaim juga, mis alates 1957. aastast on paraku olnud ter- venisti inimese teenistuses, voolates ¥ 1. Omal ajal oli laevastik Peipsil ja Emajõel märksa mitmekesisem ning veoliiklus aktiivsem läbi Narva hüdroelektrijaama tur- kui tänapäeval. Pildil laetakse lotja Mustvee sadamas biinide. Järske muutusi Peipsi lae- rahvusvahelisele reisi- ja kaubalae- meeskond jaksas neid vajaduse vanduse arengus on aga tinginud vandusele Läänemere piirkonnas. korral ka mööda maad lohistada. asjaolu, et Peipsi on vaheldumisi Kindlaid teateid viikingilaevade Veeteede arendamine ja suuremad olnud nii ühe riigi siseveekogu kui kohta Peipsil ei ole. Eesti alade esi- sadamaehitused tol ajajärgul kind- ka eri riikide piiriveekogu. mene ja seni ainuke viikingilaeva- lasti tavaks ei olnud. leid tuli päevavalgele 2008.–2009. Läänemere laevandusele puhusid aastal Saaremaal Salmes, kus pin- Hansaaeg. Alates 13. sajandist läks eluvaimu sisse viikingid, kelle lae- nasest kaevati välja kahe laeva jää- kaubavahetus Novgorodi, Pihkva jt vad olid Põhja-Euroopas esimesed nused [1]. Ent Peipsi lõunarannikul idapoolsete aladega peamiselt han- piisavalt suured merekindlad alu- asus Irboska maalinn (esimene teade sakaupmeeste kätte. Eesti linnadest sed. Kui viikingid võtsid 8. sajandil pärineb 862. aastast), mida peetakse kuulusid Hansa liitu Tartu, Tallinn, kasutusele purje, avardusid liiku- viikingite kantsiks. Tõenäoliselt sei- Pärnu ja Viljandi. misvõimalused tunduvalt: suunduti lasid Skandinaavia päritolu mere- Kaubandus Novgorodiga oli väga kaugetesse paikadesse rüüstama, sõitjad maalinna ikka üle Peipsi. tähtis. Hiliskeskaegne Novgorod oli kauplema ja elama. Nii panid Viikingilaevad olid võrdlemisi väi- oma 30 000 elanikuga tollal üks Skandinaavia verd meresõitjad aluse kesed ning madala süvisega, tugev Euroopa suuremaid linnu, mis tähen-

60 I316I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | VEETEED | das väga aktiivset kaubavahetust­ suundunud kaubandust üritas Rootsi Lääne-Euroopaga. Kaubatee Tartu ja 17. sajandi teisel poolel tagasi tuua,

Novgorodi vahel kulges läbi Pihkva: pidades korduvalt läbirääkimisi Vene EAA FOTOD: Emajõge mööda Peipsile, sealt riigiga ning sõlmides mitmesuguseid Velikaja jõe kaudu Pihkvasse ja edasi kokkuleppeid. Ent need jõupingutu- väiksemaid jõgesid pidi Ilmeni järvele sed ei viinud sihile: kaubandus Valge ning Volhovi jõge mööda Novgorodi. mere kaudu jäi ikkagi tugevaks kon- Kuigi kaubavedu merelt Pihkvasse kurendiks. tundub loogilisem läbi Narva sadama, Vene-Rootsi vaheline kaubandus kehtisid Hansa liidus omad reeg- kuigivõrd siiski toimis, kuid Tartu lid: kaubad võisid liikuda vaid liidus langes suuremate kauplemiskeskuste olevate linnade vahel. Tartu seisis hulgast välja. Hoolimata tartlaste ¥ 2. Peipsi laevastik Pihkva sadamas linna hoolega selle eest, et Narva ei saaks ägedast vastuseisust hakkas varem vallutamise ajal 26. mail 1919. aastal hansalinnaks. Need asjaolud võimal- Tartut läbinud kaubandus mööduma dasid Tartu kaubandusel õitseda üld- linnast lõuna poolt, kulgedes Pihkva– joontes 13. sajandist Liivi sõjani [12]. Vastseliina–Riia maanteel ning ida Läänemerel võtsid hansakaupmehed poolt veeteed mööda Pihkvast Narva. kasutusele uue laevatüübi: mahuka Viimati mainitud veoteed üritasid merelaeva koge, mille kõrge parras Tartu kaupmehed oma laevastikuga pakkus tõhusat kaitset madalate par- häirida. rastega viikingilaevade eest; koge oli Seevastu Narvas läks Rootsi ajal kaubaveos märksa tulutoovam kui elu ülesmäge. 1648. aastal liideti viikingilaev. Narvaga Ivangorod ja Ingerimaa Tallinna rae ürikutest ilmneb, et keskusena edenes elu jõudsalt [14]. 1479. aastal käisid Tallinna koge- Soovides taastada linna läbivat tulu- meistrid Tartus laevaehitustarkust sat kaubavoogu, üritasid tartlased ¥ 3. Aurulaev „Taara” huvireisijatega Peipsil. jagamas ja lotjasid ehitamas. Ordu­ 17. sajandi teisel poolel mitmel kor- Pilt pärineb ajavahemikust 1920–1940 meister plaanis laevu kasutada ral muuta Pärnu–Tartu veetee lae- Moskva suurvürstiriigi vastasel sõja- vatatavaks, kuid see mõte ei saanud Tsaariajal oli Peipsi järv riigi sise- käigul Peipsile [9]. Nii saabus Peipsile teoks [12]. veekogu, ida- ja läänekalda ning tolleaegne moodne laevaehitusviis Kaupu veeti toona endiselt ena- piirkonna suurimate sadamate Tartu ehk nn Friisi laevaehitustehnoloo- masti lotjadega. Vene kalamehed ja Pihkva vahel sai vabalt laevatada. gia. Selle jälgi võib Peipsi paadiehitu- kasutasid neid 16.–17. sajandil eriti Siseveelaevandus arenes seda- ses leida tänapäevalgi: ka nüüdisajal aktiivselt suurte kalakoguste kokku- mööda, kuidas edenesid veeteede muudetakse paadid veekindlaks ostmiseks: kala oli paastutoit [13]. ääres paiknenud tootmisettevõt- planguvahedesse topitud linataku Nagu praegu nappis ka toona Peipsi ted. Veetransport oli ka toona kõige abil. Takuriba kaetakse puitliistuga ääres häid looduslikke sadamakohti, soodsam veoliik. Võhandu jõe alam- ning see omakorda kinnitatakse seetõttu jäid suuremad lodjad jär- jooksule rajati 1734. aastal Räpina plangutuse külge metallklambritega vesadamates reidile ja kaubad viidi paberivabrik; lotjadega veeti sinna (¥ 4). maalt laevale paatidega. toorainena kasutatavat linast kaltsu. Läänemerel asendusid koged aja- Esimene teadaolev Peipsi lae- Peipsisse suubuvate laevateede ääres pikku ajakohasemate laevadega, vanduse heaks tehtud veeteearen- tegutsesid ka Kesk-Eesti arvukad kuid Peipsil ehitati arhailisi, hiig- dus pärineb Põhjasõja-eelsest ajast. klaasikojad, sealhulgas Võisiku klaasi- lasliku raapurje ja algelise tüüriga Sobiva tuulega sai Peipsilt üsna vabrik, mis oli omal ajal Eesti suurim lotjasid ilma suuremate uuendusteta hõlpsalt purjetada piirkonna ühte tööstusettevõte. Võisiku vabrikandi 20. sajandi keskpaigani. suurimasse sadamasse Tartusse. C. Amelungi ja Tartu kaupmehe Peipsi lähedal oli siiski üks täpselt F. Wegeneri algatusel ja kulul ehi- Kaubavahetus vähenes Rootsi ja vastassuunda keerav jõekäänd. tati 1842. aastal Baltimaade esimene Poola ajal. Hansakaubanduse hiil- Purjelaevade ajastul oli vastutuule- reisiaurik „Juliane Clementine”, mis geaja lõpp ei ole seotud üksnes Liivi lõik ilmselt suur ja tülikas takistus, hakkas sõitma Tartu–Vasknarva– sõja algusega 1558. aastal. Allakäik millest mööda pääsemiseks kaevati Pihkva liinil. algas juba 15. sajandil, kui Novgorodi kanal. See Uue-Kastre linnusest 18.–19. sajandil oli taas päeva- vabariigis suurenes Moskva-Venemaa ehk hilisemast Kantsi kõrtsist veidi korral Pärnu–Tartu veetee rajamine. mõjuvõim. Alates 1550. aastast are- Peipsi poole asuv kanal on näha Sestap hakati 1821. aastal puhas- nes Venemaa ja Lääne-Euroopa juba Põhjasõja-aegsel maakaardil. tama Emajõge ning aasta hiljem jõuti vaheline kaubandus Valgel merel, Kanalit on aegade jooksul süven- rajada kaks kilomeetrit Kuude külast keskus oli Arhangelsk. Keerulistel datud ja laevatee läheb sealt läbi ka algavat Uusna-Viljandi kanalit. Siis aegadel Läänemerelt Valgele merele nüüdisajal. suri töid juhatanud insener Braun ja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I317I 61 | VEETEED |

kajastati isegi 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingus, millega lubati Eestil alandada Peipsi järve keskmist veetaset kuni ühe jala ehk 0,3 meetri võrra [6].

FOTO: EMAJÕE LODJASELTS FOTO: Narva jõe põhjalikuma uurimise esimene ajajärk algas 1902. aastal, kui insener Köning alustas Tsaari- Venemaa teedeministeeriumi üles- andel uuringuid, et kavandada Pihkva–Tartu–Narva laevateed. Köningi ekspeditsioon lõpetas töö 1909. aastal, kuid veetaseme ja ära- voolu mõõtmisi jätkati siseveeteede talituse juhendusel kuni 1918. aas- tani [8]. Paraku oli 30 miljonit kuld- rubla Tartu–Pihkva–Narva veetee ja Narva hüdrosõlme rajamiseks Vene impeeriumile liiga suur raha ning ¥ 4. Peipsi kalurilootsikute tihendamiseks kasutatakse tänapäevani hansakogedelt pärit ehitust ei alustatud [3]. moodust: nn torutamist. Tõrvatud takule asetatakse puuliist, mis omakorda kinnitatakse metallist klambritega Sõdade ajajärk: 1914–1920. Peipsi ettevõte soikus. Narvast Tartusse ja dega. Mitmekordne ümberlaadimine flotilli nime kandnud sõjalaevas- sealt edasi Pärnusse viiva veetee ehi- tõstis kaubaveo hinda ja ebasoodsate tik loodi Esimese maailmasõja ajal tus tuli taas päevakorda 19. sajandi ilmastikuoludega oli reisijate ümber- 1915. aasta talvel. Selleks relvas- teisel poolel [15]. asumine järvel ühelt aluselt teisele tati viis reisilaeva suurtükkidega. Alates 1803. aastast plaaniti ajada tülikas ja ohtlik [5]. Flotilli lipulaevaks sai ratasaurik Tallinna–Peipsi kanal, selle tarvis tehti 19. sajandil oli Peipsi lodjanduse „Jurjew”, mis relvastati kuulipildu- hulgaliselt uurimis- ja loodimistöid. kuldaeg: järvel tegutses arvatavasti jatega. Flotilli kuulus ka abilaevu. Kaaluti ka trasse Rannapungerjast kuni pool tuhat lotja. Pärast esimest Saksa okupatsiooni Tallinna, Loksale, Kunda ja Vokka. 1903. aastal asutati Tartus Liivimaa 1918. aastal sattusid laevad Vene Nimetatud kanali asjus peeti kirjava- aurulaevasõidu selts, kes tegeles rei- valgekaartlaste valdusse, aastatel hetust veel aastatel 1851–1853, kuid sijate- ja kaubaveoga Peipsi vesikon- 1918–1919 olid nad lühikest aega siis jäi plaan seisma [11]. nas. Seltsile kuulus kuus aurikut ka Vene Punakaardi kasutuses. 1857. aastal asutati Narvas ning kaks suurt mootorpaati. 1920. Lotjasid kasutati Esimese maailmasõja Kreenholmi manufaktuur, mis aastal muudeti ühenduse nime: sel- ajal dessantlaevadena sõdurite veda- kasutas Narva joa veejõudu ning lest sai Tartu aurulaeva selts. miseks. Seejärel hõivas Peipsi sõjalae- oli tollal suurim vabrik Venemaal. 19. sajandi teisel poolel ja 20. vastiku Eesti Vabariigi sõjavägi ning Kreenholmi vesirattad ja hilisemad sajandi esimesel veerandil ujutasid see nimetati Peipsi laevastiku divisjo- turbiinid olid omal ajal ühed maa- Peipsi järve peaaegu perioodiliselt niks. Laevadest said suurtükilaevad. ilma suurimad. korduvad kõrgveed üle sadu ruutki- Vabadussõjas osales Peipsi laevas- Peipsi oli 20. sajandi alguseni lomeetreid kaldalähedasi maid. See tiku divisjon kahel korral (25. mai suure laevastiku ja aktiivse kaubaliik- raskendas loomulikult kohalike ela- kuni 5. juuni ja 11.–18. oktoober lusega Vene tsaaririigi siseveekogu. nike ettevõtlust: maa kannatas liig- 1919) Eesti vägede ja Vene valge­ Piirkonna suurimad sadamad olid niiskuse all, vee taandumisel lõksu kaartlaste pealetungis Pihkvale: tulis- Tartu, Pihkva ja Narva-Kulgu, mis jäänud kalamaimud surid, kaldad tati Punaarmee kogunemiskohti ja kõik asuvad Peipsist kaugemal jõge- said purustusi, eriti drastiliselt vähe- saadeti maale dessante (vt ka ¥ 2). del. Peipsi-äärsetest sadamatest suu- nes Piirissaare pindala. Meremuuseumi ekspositsiooni rimad olid Mustvee ja Võõpsu, järve Nende üleujutuste tõttu tõstatati andmetel oli Peipsi laevastiku divis- idakalda keskuseks oli Raskopeli laht korduvalt küsimus Peipsi veetaseme joni ülemaks Vabadussõja esimesel ja seal asuv Podlipje asula. alandamise või vähemalt reguleeri- poolel Aleksander Vunk, teisel poo- Peipsil on läbi aegade tekitanud mise kohta. Liivi- ja Eestimaa maa- lel August Maanidi. Kaitseväe Peipsi probleeme looduslike sadamakoh- kultuuri büroo (das Liv-Estländische divisjoni kuulusid lipulaev „Torm”, tade puudus. Sadamad on jõesuud- Bureau für Landeskultur) eestvõt- suurtükipaadid „Ahti”, „Vanemuine”, metes, mis aga sageli ummistuvad. tel koostati 20. sajandi alul Tartu– „Tartu”, „Taara” ja „Uku”, mootor- Reisiaurikud ja suuremad lodjad Pihkva–Narva veetee arendamise ja paadid „Kõpu” ja „Kotkas”. Peipsi peatusidki enamasti eemal järvel, Peipsi reguleerimise kava. Probleemi sõjalaevastikku hoiti teovõimalisena kuhu kaup ja inimesed viidi paati- peeti väga tähtsaks, mistõttu seda ka järgnenud rahuajal.

62 I318I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | VEETEED |

Eesti Vabariigi aeg ehk aastad 1920–1939. Tartu rahulepinguga suleti Eesti-Vene piir ja Eesti laevas- tiku sõidupiirkond vähenes üle poole. Peipsist sai piiriveekogu. Erinevalt tänapäevast kuulus Eestile kolmandik MARGUS UUDAM FOTO: Pihkva järvest ehk kogu Salusaare ja Velikaja delta vaheline kallas. Kõik Peipsi reisiaurikud (19 tk) ja enamik lotjasid (80–90%) jäid Eesti vetesse. Pärast sõda toodi veel uusi laevu juurde. Laevatamine Eesti vetes elavnes, veoteenuse pakkujaid oli isegi üleliia, mistõttu ei olnud laevadel piisavalt tööd ja nendegi vedude eest maksti odavat tasu. Enamik lotjadest amortiseerus ja suuremaid lotjasid enam ei ehitatud [5]. Peale arvuka kauba- ja reisilae- vastiku, mis teenindas võrdlemisi väikest piirkonda, jäi kasutusse Esimese maailmasõja ajal loodud ja Vabadussõjas võidelnud Peipsi divis- ¥ 5. Peipsi-Emajõe lodi „Jõmmu” valmis 2006. aastal. Ta on 12 meetrit pikk ja 7,5 meetrit lai joni sõjalaevastik, asutati ka piiri- ning tema kerekuju võimaldab sõita üsna madalas 80 cm sügavuses vees valvelaevastik. Piirivalvevalitsusele kuulus vahilaev „Erilane”. Rannapungerja, Alajõe ja Vasknarva Mustvee sadamas (0,3 km pikkuselt), Siseveekogudel oli liinilaevandus Peipsi põhjaosas, Omedu, Kallaste, Emajõe suudmes Praagal (0,5 km), küllaltki tihe. Tartust väljusid pea- Nina, Kolkja ja Varnja läänekal- Võhandu jõe suudmes (0,5 km) ja aegu üle päeva aurikud Vasknarva ja dal, Mehikoorma ning Piirissaare Piirissaare väinas ehk Eesti värava- Värskasse. Vasknarvast viis järgmine Lämmijärves ning Värska, Kulje tes (2 km). Faarvaatri laius oli kesk- aurikuliin edasi Kulgu sadamasse (Kuulja), Kolpino (Kul`kna), Budoviž miselt poolsada meetrit. Narvas. (Puudovissa), Lisje (Lisja), Krupp Enamjagu kaupu veeti endi- (Ruuba) ning Anohovo Pihkva järve Hakati lahendama Peipsi veeta- selt lotjadega. Keskmiselt olid need läänekaldal. seme probleemi. Erakordselt vee- 18 meetri pikkused ja 10 meetri Lohusuusse rajati saja meetri rohke 1924. aasta järel otsustati võtta laiused purjelaevad, mille laadu- pikkused muulid, et jõesuuet ei päevakorda Peipsi järve veetaseme ruumi kõrgus ulatus 1,8 meetrini ja peaks iga kahe-kolme aasta tagant alandamine rahulepingus lubatud mahutavus 80–100 registritonnini. süvendama. Nii sinna kui ka piirides. Üleujutuste põhjustena loet- 1929. aastal seilas Peipsil ja Emajõel Rannapungerjale ehitati sadama- leti mitu asjaolu: ajuti suur sademete 72 lotja, 1941. aastal 112. Vältimaks sillad. Kallaste sadamat esialgu ei hulk ja suur juurdevool vesikonnast Vene vetesse sattumist, pidid Eesti arendatud, kuigi kaaluti selle ehita- Peipsi järve, järve madalad kaldad laevad Vasknarva ja Praaga vahel lii- mist piirkonna varjusadamana [5]. ja seik, et äravool Narva jõe kaudu geldes hakkama kasutama ringteed. Kallastel oli Tartuga hea maismaa- oli piiratud [4]. Üheks võimalikuks Eesti Vabariigi ajal käis ka sada- ühendus. See oli üks põhjus, miks üleujutuste algpõhjuseks peeti ka maehitus. Mustvee sadamas ehitati siit ei veetud kuigi palju kaupu välja 19. sajandi teisel poolel hoogustu- muule ja puust randumiskai. 1929. veeteed mööda. Vaid reisilaevade nud maaparandust ja sellest tingitud aastal rajati sadama ja Mustvee tarbeks ei tasunud sadamat ehitada. veerežiimi muutust. jaama vahele raudteeühendus [5]. Reisilaevnikel oli odavam kalli sada- Vee alandamiseks otsustati paran- Ka Võõpsu sadamas tehti uuendusi: mamaksu tasumise asemel peatuda dada väljavoolu järvest: eemaldada pikendati sadamasilda ja laiendati järvel ning maksta paadimehele. tuli Narva jõe lähtes olevad liivama- jõge. Need kaks olid tollal ainuke- Tol ajal süvendati mitu korda dalikud, süvendada jõe ülemjooks sed Peipsi-äärsed sadamad, kus võeti Piirissaare liivaga ummistunud kana- ja kitsendada lähet, et voolukiirus sadamamaksu [2]. Ülejäänutes oli lit, et laevad ei peaks peatuma poole suureneks. Süvenduskava kinnitas lahtine reid, s.t suuremad laevad kilomeetri kaugusel reidil [2]. Värska Eesti valitsus 1928. aastal, järgmi- peatusid järvel, enamasti 250 meetri sadamat hakati aktiivsemalt kasu- sel aastal algasid ettevalmistustööd. kuni kilomeetri kaugusel kaldast. tama Värska sõjaväelaagrite korral- Süvendustöödeks vajalikud masi- Suuremad sadamakohad Mustvee damise tõttu [5]. Süvendustöödega nad, sh süvendaja „Hiiglane”, ehi- ja Võõpsu järel olid Lohusuu, hoiti vabad faarvaatrid ehk laevateed tati Eestis. Peipsi järve alandustöid

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I319I 63 | VEETEED |

valt. Pärast sõda oli Emajõel ja Peipsil 114 lodjast alles kõigest neli. Tartu sadama laevastikus töötas viimane lodi 1953. aastani. Eesti NSV ajal asutati riikliku veondusettevõttena Peipsi jõe- laevandus, mille laevastik komp- FOTO: PRIIT PULLERITS/SCANPIXFOTO: lekteeriti varem eraisikute ja aktsiaseltside valduses olnud lae- vadest. Ettevõtte põhibaasiks sai 80 alusega Tartu sadam ning põhiüles- andeks reisi- ja kaubavedu Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel, Emajõel ja selle lisajõgedel, Võrtsjärvel ja Narva jõel. Tähtsaimad kaubaveosed olid Tartusse ja Pihkvasse veetavad pal- giparved, tarbepuit ja küttepuud. Reisilaevad liiklesid samadel liinidel nagu enne sõda, kuid tunduvalt har- vemini. Reisiliinide kogupikkus oli ¥ 6. Peipsi järve kõige uuem sadam: 2013. aasta oktoobris avatud Räpina sadam tol ajal 798 kilomeetrit. juhatas insener E. Tiltsen. Narva jõe nakus enamik flotilli juhtkonnast ja Peipsi laevandusele allusid ka lähet süvendati ning puurimise ja meeskondadest. Taganemisel uputati Kulgu sadam Narvas (kuus reisi- lõhkamise käigus kätte saadud paas Peipsi põhja- ja looderanniku lähedal laeva) ja Pihkva sadam (kümme paigutati setete püüdmiseks mõeldud peaaegu kõik flotilli kuulunud laevad. alust). Hiljem Pihkva sadam eraldus, buunidesse. Vasknarva buunid olid Saksa ajal tõsteti need aga jälle veesü- seevastu liideti juurde Pärnu jõe­ toonase Eesti vabariigi mahukaim gavusest üles ja võeti kasutusele. sadam. Laevastikku täiendati põhi- tehnorajatis. 1944.–1945. aasta talvel hakkasid liselt Tartu laevaremonditöökodades Samal ajal kui süvendati Narva sakslased looma Peipsi sõjalaevastikku, ehitatud alustega, väiksemaid alu- jõge, kindlustati ka Peipsi ja Pihkva mille NSV Liidu väed 1944. aasta seid toodi ka Narva kaudu, kus neid järve kaldaid paljudes külades, augustis purustasid. Samal aastal toodi lohistati ümber joa. kokku 10 715 meetrit. Peipsi kalda- Peipsile Nõukogude relvajõudude 25. Peipsi jõelaevanduse põhjal asu- kindlustuste tõhusust ei ole paraku üksik soomuskaatrite brigaad. tati 1960. aastal Tartu jõesadam, mis uuritud [10]. Teine maailmasõda mõjus sisevete samuti korraldas kaupade ja inimeste Eesti valitsus asutas 1920. aas- kaubalaevastikule ilmselgelt hävita- siseveekogudel. 1988. aastal tal Narva hüdroelektrijaama ehi- tuse komisjoni, mis hiljem nimetati ümber projekteerimise bürooks. Selle kohustus oli hüdrojaama ja Narva– Tartu–Pihkva laevatee rajamise jaoks uurida Narva jõge [8]. Hüdrojaama ja veeteed projekteeriti August Velneri REPRO: MAIDLA/SCANPIX OVE juhatusel, kuid rahapuudusel ei saanud riik ehitust ette võtta [3]. Suuresti takistas seda ka Narva vab- rikantide vastuseis [7].

Teine maailmasõda ja Eesti NSV. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aas- tal sai Peipsi sõjalaevastiku divisjo- nist – kokku kümme aurikut – Peipsi flotill. See oli varustatud ristlejalt „Aurora” demonteeritud õhutõrje- suurtükkidega, mille tulega püüti häirida sakslaste liikumist piki Peipsi idakallast. ¥ 7. Meremuuseumi kogust pärinev maal lodjast. On teada, et 1929. aastal seilas Peipsil ja 1941. aasta 22. juulil hukkus Emajõel 72, 1941. aastal 112 lotja. Pärast Teist maailmasõda oli alles kõigest neli lotja ning Mustvee reidil sakslaste lennurün- viimane lodi töötas Tartu sadama laevastikus 1953. aastani

64 I320I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | VEETEED | kuulus sadamale seitse reisi-, neli vedur- ja kuus kaubalaeva, ühtlasi kolm liikurlaeva ehk märgipanijat, ujuvkraana, kolm süvendajat jm. Nõukogude ajal süvendati võrdlemisi

sagedasti jõesuudmeid, rekonstruee- EMAJÕE LODJASELTS FOTO: riti ja rajati sadamaid, näiteks ehitati valmis Kallaste sadam. 1941. aastal 185 000 tonnini ula- tunud kaubavedu kahanes pärast sõda 63 000 tonnini aastas. Aastaks 1987 suurenes kaubavedude hulk 242 000 tonnini aastas. Seevastu reisijate arv, mis 1941. aastal oli 663 000 inimest aastas, suurenes sõja järel 87 000 reisijalt vaid 103 000 rei- sijani aastal 1987. Tol ajajärgul, 1960. aastate algu- ses, rajati Võrtsjärve äärde limnoloo- giajaam, mille valduses on siiani Eesti ¥ 8. Peipsil puudub laevaühendus merega, mistõttu tuleb laevad merele vedada mööda siseveekogudel ekspeditsioone tege- maismaad. Pildil tõstetakse lodi „Jõmmu” välja Mustvee sadamas, et ta saaks asuda oma vad järveuurimislaevad „Limnoloog” esimesele merereisile Peterburi ja sealt edasi Novgorodi (pilt on tehtud 2009. aastal) ja „Ökoloog”. Tartu ülikoolile kuulus uurimislaev „Prometheus”. teenistuslaevad üle veeteede ametile konna tähtis tuluallikas. Peipsi järv Kohe pärast Teist maailmasõda ja sadam erastati. Nende paarikümne­ ja tema laevandusajalugu on eksooti- algasid taas Narva jõe vee-energia aasta jooksul on enamik jõesadama line isegi enamikule eestlastele, saati kasutusuuringud. Peterburis (toona laevadest müüdud või läinud vana- siis välismaalastele. ■ Leningrad) paiknenud projektee- rauaks, vaid mõned on alles ja oota- rimis- ja uurimisasutused alustasid vad oma taassündi. Kahjuks läks 1. Baburin, Andri 2013. Kes seilasid Salme laeva- des? – Eesti Loodus 64 (9): 526–529. esimesi hüdroloogilisi ekspeditsioone mullu vanarauaks ka ainuke seni säi- 2. Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laeva- juba 1945. aastal [8]. linud Vabadussõjas võidelnud laev: sõit 1923. ja 1924. aastal, 1925. Riigi Statistika Keskbüroo, Tallinn 1949. aastal asuti taastamisajale suurtükipaat „Uku”. 3. Endoja, Aado; Roose, Antti 1991. Narva meri. – omase rutakusega projekteerima ja Sellegipoolest on üht-teist loo- Eesti Loodus 42 (5): 292–297. 4. ERA.1354.1.877 – Ministeeriumi seaduseel- ehitama Eesti-Vene suurimat hüd- tustandvat: riigi, Euroopa Liidu ja nõud, ettepanekud, kavad, eelarved ja muud rotehnilist rajatist: Narva hüdro- kodanikuühenduste toetusel are- materjalid Peipsi järve veepinna alandamise asjus 1926–1940. elektrijaama. Kiirustamise tõttu tehti nevad veeteed ja külalissadamad. 5. ERA.891.1.329 – Siseveeteede korraldamise mitu põhimõttelist viga, näiteks ei Mõned aastad tagasi said uue kuue kava. Andmed Peipsi järve sadamate tegevuse kohta 1924–1925.a. Kirjavahetus sadamate üle- raiutud veehoidla alla jäävalt maa- Vasknarva, Laaksaare, Piirissaare ja vaatuse küsimuses. alalt metsa ega kooritud turvast [3]. Varnja sadam, mullu avati Räpina 6. Jaani, Ago 2000. Peipsi järve veetaseme regulee- rimise probleem. Regulatsioonirajatised Narva jõe Aastaks 1955 oli võimas, keskmiselt sadam ja loodetavasti rekonstrueeri- lähtes. – Narva jõgi ja veehoidla: artikleid hüdro- 408 m3 sekundis voolava veega jõgi takse ka Mustvee sadam. loogiast, keskkonnaseisundist ja veemajandusest. Piiriülese Koostöö Keskus, Tartu: 114–118. taltsutatud ja käivitus kaks esimest Oluline teetähis on 2006. aasta 7. Juske, Anto 2005. Narva jõe hüdroenergia ra- turbiini. Eesti idapiirile oli tekkinud aprill, kui lodjaselts sai valmis kendusest läbi aegade. − Jõed ja kanalid. Eesti maaparandajate Selts, Tallinn: 65–81. uus, 191 km2 pindala ja keskmiselt ning lasi vette Emajõe-Peipsi lodja 8. Järvet, Arvo 2002. Narva jõe äravoolu on mõõde- 1,8 meetri sügavune veekogu Narva „Jõmmu”. Tänavu teeb lodi Emajõel tud terve sajand. − Eesti Loodus 53 (12): 604-606. 9. Kreem, Juhan 2002. The Town and its Lord. Ilo, veehoidla, millest Eesti piiresse jääb ja Peipsil huvireise juba üheksan- Tallinn, 77−78. 34,6 km2. Veehoidla paisutus ulatus dat hooaega, ühtlasi käiakse teis- 10. Kullus, L.-P.1967. Peipsi pealetungist ja tuisklii- vadest. − Eesti Loodus 18 (10): 643−645. kuni 38 kilomeetrit ülespoole [8]. telgi siseveekogudel. Kahjuks on 11. Meikar, Toivo 1986. Peipsi−Tallinna kanali pro- „Jõmmu” praegu ainuke reisilaev jekt. − Eesti Loodus 37 (10): 667−668. 12. Mereleksikon. 1996. Eesti Eesti taasiseseisvumise järel veon- Peipsil Piirissaare praami kõrval. Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 317−319. 1991. aastal sai Peipsist On lootust, et sellele tuleb mõnin- 13. Piirimäe, Helmut 1998. Tartu kaubateed (kuni dus hääbus. Põhjasõjani). − 6. Forum Balticum. Euroopa kui taas piiriveekogu ning praeguseks gast lisa, sest lodjaselts ehitab suu- sild – euroopalikud teed Tartu ja Pihkva vahel. ei ole laevaliiklus Peipsi lääne- ja remat lotja ning peagi lisanduvad Tartu: 69–88. 14. Pärna, Ants 1975. 100 laeva. Valgus, Tallinn. idakalda vahel endiselt taastatud. mõned Soomest toodud reisilaevad. 15. Selart, Anti 1996. Narva jõgi – Virumaa idapiir Paraku on Peipsi kauba- ja reisilae- Kohalikku laevanduspärandit ja loo- keskajal. − Akadeemia 12: 2539–2556. 16. Talts, Mait 2005. Pärnu–Viljandi–Tartu veeteest. − vastik vaikselt hääbunud: ei ole lei- duse omapära väärtustav veeturism Jõed ja kanalid: artiklite kogumik. Tallinn, 4–10. tud, mida vedada ja kuhu vedada. võikski olla Peipsi laevanduse kan- Liisa-Lota Kaivo (1978) on geograaf ja lodjaseltsi 1994. aastal anti Tartu jõesadama dev idee: sellest võiks kujuneda piir- eestvedaja, uurinud Peipsi laevanduse ajalugu.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I321I 65 | MATKARADA | Järvselja metsadest Kauksi liivarandadeni

Katre Palo

Tänavu oleme juba tunda saanud esimesi suviseid soojalaineid. Küllap on need ergutanud mõtteid, millist Eestimaa kohta sel suvel vaatama minna. Kindlasti aitavad Peipsimaa erinumber ja alljärgnevad matkasoovitused seda otsust langetada.

ttevalmistatud matkaradadel on hea rännata. Pole tarvis muretseda selle pärast, et satume eramaale, kus uitajatesse kurjalt suhtutakse. Ei ole ka ohtu

E JÜRI PERE FOTO: eksida, sest viidad juhatavad meid alati välja või tagasi algusesse. Pealegi leidub sellistel radadel arvukalt teabe- tahvleid, mis aitavad piirkonda ja loodusväärtusi pare- mini tundma õppida. Heidame pilgu Peipsi läheduses leiduvatele tähistatud matkaradadele. Alustame lõunast Järvseljalt ja lõpetame Peipsi põhjakaldal Kauksis.

Paksus metsas. Peipsi-äärsel madalikul, umbkaudu kuue kilomeetri kaugusel Peipsist, laiuvad ühed Eesti väär- tuslikumad metsad: Järvselja metsakvartalid. Selle paiga väärtus seisnebki ennekõike pikas metsandusajaloos, kuid tähelepanuväärsed on ka mitu võimsat puuhiidu. Piirkond on looduskaitse all, väikest osa praegusest kait- sealast on kaitstud juba alates 1924. aastast. Praegu Eesti maaülikooli sihtasutusena tegutsev Järvselja õppe- ja katsemetskond on siin õppe- ja teadustööga tegele- nud läbi aegade. Nõnda on Järvselja metsa rajatud ka met- sandussuunitlusega matkarada – Järvselja õpperada –, mis möödunud sügisel avati uuendatud kuues. Peaaegu 4,5 kilomeetri pikkust teekonda on hea alustada suure teabetahvli juurest, neist ühe leiab Järvselja jahilossi ja teise söökla eest. Õpperajal on üle kolme­kümne pisema teabetahvli, mis tutvustavad kat- seala, muid metsamajanduse ja -kasvatusega seotud objekte, pärandkultuuriväärtusi, põlismetsa, kõrgeid puid, sealhulgas 380 aasta vanust ja 33 meetri kõrgust Kuningmändi (¥ 1), Uulika raba ning keskkonna­ ¥ 1. Tartumaal oleva Järvselja õpperaja uhkeim vaatamisväärsus on uuringute torni SMEAR (Station for Measuring Ecosystem- Kuningmänd: umbes 380 aasta vanune männipuu, kelle kõrgus ulatub Atmosphere Relations). See on võrdlemisi uus rajatis, mis 33 meetrini ja ümbermõõt 3,3 meetrini aitab teadlastel uurida metsa ökosüsteemi ja atmosfääri vahelisi seoseid. lane aknaraam, samuti omanäoline Järvselja ürgmetsa Matkatee kulgeb enamasti kvartalisihtidel, mõnel lõi- tähis „Raudhunt” (¥ 2). gul ka mööda laudteed, teekonnal pakuvad vaheldust Kel jaksu vähem, võib ette võtta lühema rännaku, sest matkaonnid, väliõppeklass ja National Geographic’u kol- eraldi saab läbida lõunapoolsema 1,7 kilomeetri pikkuse

66 I322I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | MATKARADA | FOTO: JÜRI PERE FOTO: FOTO: LIINA KARROFELDTFOTO:

¥ 2. Järvselja matkarada kulgeb enamjaolt mööda kvartalisihte ja möödub ka Ürgmetsa sihtkaitsevööndist. Selle servas leiab metallikunstnik P. Saare 1970. aastate alguses kujundatud tähise „Raudhunt”. Taies tähistab hundipesakonda, kelle ¥ 4. Emajõe õpperada algab looduskeskuse juurest ja kulgeb 2,5 metsandusüliõpilased siit 1950. aastatel leidsid kilomeetri pikkuse ringina jõe lammialal, mistõttu võib suurvee ajal olla üle ujutatud ja läbitamatu või siis põhjapoolsema 2,8-kilomeetrise ringi. Järvselja õpperaja kohta saab põhjalikumalt lugeda Eesti Looduse Õpperada on 2,5 kilomeetri pikkune ja tutvustab jõe veebruarinumbrist, kus on ka matkaraja kaart. kaldaala kooslusi: jõeäärset lammi, tarnamätastega piki- tud vesist heinamaad ja sookaasikut. Retk kulgeb lõi- Emajõe vesine kaldaala. Liikudest lõunast põhja poole, guti laudteel ja hakkpuiduga kaetud jalgrajal, üks rajaosa leiame järgmise tähistatud raja Emajõe Suursoo serval ühtib ka vana taliteega. Raja iseärasuste tõttu on tark kunagise Kantsi kõrtsi ja praeguse RMK Emajõe-Suursoo tulla siia kummikutes. Ent vahel ei pääse nendegagi ligi, looduskeskuse juurest: siit algab Emajõe õpperada sest õpperada jääb Emajõe mõjualasse ning on suurvee (¥ 4). ajal üle ujutatud. Hetkeolukorda rajal saab enne koha- lesõitu järele uurida riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kodulehelt. Matkateel on loodusega tutvumisel abiks kaheksa teabetahvlit, puhkepausi saab pidada kol- mes pinkidega lõkkepaigas.

FOTO: MALLE ORAS MALLE FOTO: Matkajatel tasub kindlasti uudistama minna vanas kõrtsimajas tegutsevat looduskeskust nii ekspositsioo- nide kui ka ajaloolise hoone enda pärast. Ürikute põhjal on teada, et 14. sajandi lõpus rajati siia Varbeki (Warbeck) ehk Uue-Kastre linnus, mis pidi kaitsma Tartu piisko- pilinnust. Ühtlasi oli selle otstarve valvata Emajõge kui kaubateed: linnusest mööduvatelt laevadelt korjati tol- limaksu. Põhjasõja ajal, 1704. aastal, peeti lähikonnas jõelahing ja selle käigus linnus purustati. Alles 18. sajandi lõpukümnenditel ärkas paik uuesti ellu: varemetele ehitati kõrtsihoone, mida hakati nime- tama Kantsi kõrtsiks. See kooskäimiskoht tegutses üsna pikka aega, kuni 1920. aastateni. Paraku jäi hoone hiljem tühjaks ja hakkas lagunema. Praeguse ilme ja tegevusala sai ajalooline hoone 2004. aastal.

Padakõrve sipelgariik ja Alatskivi mõisahäärber. Tartu maakonna piires jäävad Peipsimaale veel kaks tähistatud matkateed: Padakõrve ning Alatskivi matkarada. Ilmeka nimega Padakõrve matkarada on 3,6 kilo- meetrit pikk ja kulgeb samanimelisel kaitsealal. Rajal saab tutvuda omapärase sipelgamaailma ja metsakoos- ¥ 3. Padakõrve matkarajal on tähelepanu all laanekuklased. Nende lustega. Iseäranis tähelepanuväärne on Padakõrve kaitse- suur asurkond Padakõrvel on üks põhjus, miks ala on kaitse all juba ala suur laanekuklaste asurkond (¥ 3). Kaitse alla võeti alates 1964. aastast sipelgariik juba 1964. aastal, toona Alatskivi metsasipel-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I323I 67 | MATKARADA |

tamme ja Punast allikat, loomulikut nautida ka ilusaid vaateid pargist (hirveaiast) lossile ja vastupidi. Kuigi aja jooksul on Alatskivi matkarada mõnevõrra uuendatud, saab hea ülevaate selle kohta Eesti Looduse 2007. aasta FOTO: MAIMU ARRO FOTO: augustinumbrist.

Pala kooli loodusrajad. Jõgeva maakonnas leiab tähis- tatud ja teabetahvlitega loodusraja Palalt. Matkaraja on rajanud ja selle eest kannab hoolt Pala põhikool. Teekonda tuleb alustada kooli staadionilt ning rännata saab kuni seitsme kilomeetri pikkusel ringil. Võib võtta ette ka lühema retke, pöörates sobivas kohas tagasi tei- sele teeharule, mis viib staadionile. Siinse mõhnastiku tõttu on loodusrada võrdlemisi rel- jeefne ja mitmekesine. Ent peale huvitava maastiku pöö- ratakse teabetahvlitel tähelepanu metsa elupaikadele ja ¥ 5. Alatskivi matkaraja huviväärsused on loss, selle looduslikult ja asukatele, aga ka metsamajandamisega seotud töödele, maastikuliselt mitmekesine park ning piirkonna kultuurilugu. Pildil on paisjärve ehk Veski- ja Lossijärve vahelt üle viiv Turbasild sest siin on tegu majandusmetsaga. Näiteks on vaatluse all uuendusraie, metsakultuurid, metsanoorendikud, gate kolooniana. Putukateadlase Ants-Johannes Martini lamapuidu tähtsus, metsloomade lisasöötmine ja suur- andmetel tegutseb Padakõrvel vähemalt paarkümmend kiskjad, linnud, sh suluspesitsejad, metsa eri rinded jmt. liiki sipelgaid [1]. Kooli mäel asub ka lõkkekoht. Matkarada kulgeb lõunast põhja mööda metsasisest kruusateed ja on läbitav ka sõidukiga. Kaitseala tutvus- Luited ja liivaseljandikud Ida-Virumaal. Peipsimaa lii- tava teabetahvli leiab nii raja alguses kui ka lõpus, ent vane põhjakallas Kauksis on küllap paljudele tuntud peale nende on tee ääres neli tahvlit, mis selgitavad lähe- suvituspaik. Matkahuvilistele on siin ette valmistatud malt sipelgate elukorraldust ja käekäiku. Võimaluse korral võiks raja läbida vaid ühes suunas, et säästa sipelgate asurkonda: nii hukkub neid jala või ratta all vähem. Et leevendada matkajate mõju, on tea- FOTO: JÜRI PERE FOTO: betahvlite juurde rajatud teelaiendid, kuhu saab oma sõi- duvahendid uudistamise ajaks parkida. Jalgsi liikudes on mõistlik kõndida vaid kruusakattega teel. Igal juhul tuleb teada, et tegu on sihtkaitsevööndiga, kus tohib liikuda ainult teedel ja radadel, keelatud on teha lõket ja telkida. Padakõrve matkaraja lõpus on võimalus võtta suund kohe Alatskivi matkarajale: see jääb umbes viie-kuue kilomeetri kaugusele Alatskivi alevikku. Siingi on tegu kaitsealaga, täpsemini maastikukaitsealaga, kus kantakse hoolt mõisapargi, ürgoru, järvede ja piirkonna pärand- kultuurmaastike eest. Ka 4,5-kilomeetrine matkarada tutvustab neid loodus- ja kultuuriloolisi väärtusi. Raja alguse leiab Alatskivi kalmistu esiselt, tee kul- geb paisjärvede vahelt üle Turbasilla (¥ 5) ning seejärel mööda järve põhjakallast Kalevipoja sängini. Muistendi järgi tulnud Kalevipoeg Venemaalt, väsinud siin kandis ära ja hakanud otsima puhkekohta. Mugava aseme jaoks haaranud ta metsast palgi, kraapinud sellega paraja hun- niku kokku ning heitnud sinna magama. Sängi juurest suundub rada tagasi järve juurde, kul- geb mööda läänevärava alleed ja juhatab Alatskivi lossi hoovile. Uhke mitme nurgatorniga mõisahoone lasi Alatskivile ehitada parun Arved Georg von Nolcken aas- tatel 1880–1885. Uusgootika stiilis loss on Inglise kuning- liku Balmorali suveresidentsi vähendatud koopia: just sellise soovis parun oma armastatule kinkida. Peale eespool nimetatu saab Alatskivi matkarajal ¥ 6. Kauksi oja kallastel kulgev matkarada tutvustab palumetsa uudistada omaaegset hirveaeda, linaleotiiki, truuduse kooslust, ühtlasi on rajal hästi vaadeldav luidete läbilõige

68 I324I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | MATKARADA | FOTO: JÜRI PERE FOTO:

¥ 7. Iisaku külje all algab Kotka matkarada, mis annab ülevaate erisugustest maastikutüüpidest ja mandriluidetest, samuti soost, selle kujunemisest kaks rada, mis mõlemad algavad RMK Kauksi loodus- Kõige suuremaid elamusi pakub siin luiteahelik ja keskuse õuelt. selle võimsad luited: suurimad ulatuvad kohati kuni Kauksi oja õppematkarada on 3,6 kilomeetrit kaheksa meetrini üle Peipsi veepinna. Suurepärast vaa- pikk ning kulgeb ürgse Kauksi oja sängi ümber (¥ 6). det Peipsile saab nautida kõrgel luitel olevalt platvormilt Matkatee seitse teabetahvlit juhivadki tähelepanu oja (¥ 8). Tähelepanuväärne on ka liivapinnasel kasvav orule ja sealsele taimekooslusele, kuid ka kõrgetele oma- psammofiilsetest ehk liiva armastavatest taimedest pärase kujuga mändidele ja Peipsi järvele. koosnev taimestik ning eri vanuses ja kujuga tammed. Teine, Kauksi-Rannapungerja ehk Luite matkarada Peipsist üksjagu sisemaa pool Iisaku külje all kulgeb on mõnevõrra pikem: 4,4 kilomeetrit. Sellel juhatavad kotkaste järgi nime saanud Kotka matkarada (¥ 7). õige suuna kätte kollased ristkülikukujulised tähised Kuigi vaatetorni praegu ei pääse ja Iisaku juures ootab puudel, samuti aitavad õigel teel püsida kollased RMK raja alguse laudtee värskendust, on paikkonna loodus lindid. Matkatee suundub looduskeskuse juurest mööda meeliköitev. Peipsi kaldaala Rannapungerja jõe suudmeni, läbides Raja alguse leiab kalmistu parklast, kus on tutvu- muu hulgas Kauksi telkimisala. miseks teabetahvel koos matkaraja kaardiga. Sealt liigutakse Õpetaja sohu, seejärel mööda kõrgeid liiva- seljandikke ning lõpetuseks Rüütli rappa. Sel pikal, ligi kaheksa­kilomeetrisel teekonnal on olulisemad vaa- tamisväärsused metsa kasvukohatüübid, Peipsi järve

FOTO: JÜRI PERE FOTO: taganemisel tekkinud liivaseljandikud, lagesoo ja selle taimestik, soosaared ning laugas. Matkarajal leiab oma- jagu võimalusi teha puhkepeatusi: siin on mitu lõk- kekohta, katusealune, püstkoda ja metsaonn. Õiget teeotsa aitavad rajal hoida valge-sinine märgistus puu- del ja piktogrammid postidel. Kotka matkarajaga sai ring peale Peipsimaa tähistatud matkaradadele. Valik on üsna mitmekesine: on lühemaid ja pikemaid rännuteid, tutvustatakse metsa ja metsan- dust, märgalasid, kultuurilugu ja luiteid, loomulikult ka Peipsi järve. Kõik siin mainitud matkarajad leiab üles Peipsimaa kaardilt lk 10–11. ■

1. Martin, Ants-Johannes 2002. Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala kaitsekor- ralduskava. ¥ 8. Luite matkaraja olulisemad vaatamisväärsused on luited, mis Katre Palo (1978) geograaf ja Eesti Looduse toimetaja, peab lugu matkamisest kohati kõrguvad kuni kaheksa meetrit üle järvepinna Eesti looduses.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I325I 69 | ESSEE | Peipsi järv annab tooni oma inimestega

Tiit Kändler

Nii nagu helihark annab õige helikõrguse koorile, nõnda annab Peipsi järv õige tooni siinse rahva mõistmiseks. Reisisime Tiina Kaljundiga üle kahe aasta mööda Peipsi äärt, et kirjutada kena inimlik raamat Kõrvemaast, Pandiverest ja Alutagusest. Loodetavasti ilmub see peagi. Järve eneseni pole sugugi lihtne pääseda. Kuid mis ühendab neid paiku? Erakordsed ja põlised inimesed. Vaid Peipsi veer säherdusi sünnitab.

ht siinse paikkonna sümbo- elaniku, heatahtliku eaka venelanna Eestis ainus näide, kuidas üksipäini liks kuulutatud ja väidetavalt juhatatuna tema tagahoovist. Selgus, riistategemisest on sündinud ehk Ü370-aastast Kuru mändi otsi- et mänd, vältimatu kõigis turismijuh- omapärasem ühistegevus, mis läbi des kulus meil õige mitu katsepäe- tides ja -veebikülgedel, on juba üpris muutunud aegade on olnud paind- vapoolikut, mille käigus tutvusime ammu surnud, see tähendab kuiva- liku tegutsemisviisi alus. siinse kaootilise tarastamise, kaose nud. Perenaine ei osanud männi kehastustena tegutsevate koerte ja oksamustrite ilu vääriliselt hinnata Vadi kui kaugema kandi kultuuri- oma sisemusse pöördunud rahvaga. ja päris nõudlikult, millal too ohtlik elu arenes 1903. aastal loodud Wadi Jonni jätmata leidsime Kuru puu ometi kord maha saetakse. Laulu ja Mängu Seltsi Metsakaja männi lõpuks ühe endisest kooli- See-eest pääsesime tänu män- tegevusena, see oli ka esimene, 1997. majast elumajaks ümber ehitatud nile Peipsi luitele, kust leidsime eest aastal taastatud selts Avinurme val- korratu värvuse ja kujuga hoone kunagise pumbakaevu, millest siiski las. „Siin on Vadi küla, kes elab oma vett välja meelitada ei õnnestunud. missiooni kandes, oma ajalugu uuri- Kuigi giid soovitab Kuru puhul, et des ja oma küla mainet hoides ning „parima mulje siinsest puhkuse­ kujundades,” on kirjas Avinurme miljööst saate majade vahel ja lui- valda tutvustavas raamatus. temetsas jalutades”, soovitame meie Külavanem Aire Jago teab täpse- oma konte sinna mitte pista, sest malt, mis on selle suurustleva lause koerad on kurjad, aiad kokku ehita- taga. Ta kõneleb, kuidas Metsakaja tud ja uusrahvas veel kurjem. Sama taasloodi ja külarahvas võttis tõsiselt kehtib Smolnitsani välja. nõuks taastada oma iidne koolimaja. Töö päädis 2008. aastal, koolimaja Kui ollakse millegi taga, siis ei pruu- 120. aastapäeval, selle vahva majaga, gita olla ilmtingimata millegi vastu. mida nüüd huvilised näha saavad. Ja Alutaguse tundub olevat ühtlane, võivad mõtiskleda Heino Kiigest, sel- tasane, soine ja metsane. Alutaguse lest koolist kasvanud isemõtlejast. on olnud rahvast hõre, isegi hõredam kui kõrb, mis eesti keeles on tähen- Lohusuu vana koolimaja seinal danud paikkonda, kus metsas harva on mälestustahvel keelemehele ja inimesi elamas kohtab. rahvavalgustajale Otto Wilhelm Ses mõttes on Alutaguse sarnane Masingule, kes sündis lähedal asu- Kõrvemaaga. Kui põldu on vähe ja vas Ülejõe külas ja kelle köstrist teid hõredalt, millega siis siinmail isa maja oli üks esimesi kohti, kus Vadi külavanem Aire Jago on uhke uueks elu üleval on hoitud? Elu on üleval hakati õpetama eesti kirjakeelt. tehtud vana koolimaja üle hoidnud igaüks üksi. Alutaguse on Avinurmelt ja Vadilt tulnuna vilk-

70 I326I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | ESSEE | sab meelde vadjalaste keelekomme eriti ohtralt kasutada õ-häälikut, ka seal, kus põhjaeestlane sai läbi o-ga. Kas pole see mitte põhjus, miks siin sündinud Masingul tuli pähe vaja- TIIT KÄNDLER FOTOD: dus see häälik ka kirjapildis eris- tada? See mõte on meelevaldne, kuid ometi ilus. Helistame koolimaja ees seisvalt teadetetahvlilt saadud telefoninumb- ril Lohusuu kooli ajalootoa pidajale ja kooliõpetaja Helle Vaher sõidab kähku kohale. Tema on siin imeini- mene, seitsmendat põlve lohusuu- lane, ja kellelt siis veel siinseid asju ei kuuleks. „Lapsed ei tea, kuidas nende vanavanemad elasid, siin väikeses muuseumis on see näha,” näitab Vaher meile vanade laiade põran- dalaudadega koolitubasid täis kala- Iisaku muuseum näitab, et kohamuuseumi koht on oma kohas püügiriistu ja majapidamisriistu ja kooliriistu muidugi ka. Näitab koo- Mustvee koguduse õpetajal Eenok Tudulinna koguduses puhkes lile president Pätsu kingitud „Eesti Haameril sai 2013. aasta 1. oktoobril 1930. aastatel kirikutüli, mis sai Entsüklopeedia” köiteid („raama- täis 50 aastat Mustvee luteri kogu- alguse 1923. aastal õpetajaks tul- tuid köideti ka Lohusuus”), kõne- duse teenimist. „Olen praegu kõige nud Voldemar Kuljuse jumalatee- leb, et samas koolis õppisid ja õpivad vanem ühel kohal teeninud vaimulik nistuste liiga ilmalikust käsitlusest. praegugi ka vene klassid, vene kul- Eestis,” ütleb ta jutu hakatuseks, kui Tema kirikut peetakse koguni esi- tuuriseltsidega korraldatakse ühiseid meid pärast teenistust oma koju teed meseks vabakirikuks Eestis. Osa üritusi, nõnda et maantee ei lahutagi jooma kutsub. Majja, mille on ise ehi- koguduseliikmeist keeldus Kuljuse kaht Lohusuu küla. tanud ja kust kiriku torn kätte paistab, jutlusi kuulamast ja hakkas koos mis sest, et nõukogude ajal ehitatud käima vennastekoguduse palvema- Ninasi postijaamas on kuulsatest tööstuskobakas kirikuhoone ette jääb. jas. „Usutüli” lõppes sellega, et tõsi- külalistest teadaolevalt läbisõidul Kirikute rohkus on Mustvee võti. usklikud koguduseliikmed ehitasid peatunud Katariina II (1764), heli- „Kirikul on siin kohas tähtsus, see 1939. aastal vana kiriku kõrvale uue loojad Robert Schumann ja Ferenc pole kõrvaline punkt,” teab Haamer kiriku, mille kellatorn oli erandli- Liszt, kirjanikud Elias Lönnrot ja ja tema poole sajandi vanust tead- kult ida poole. Teadjad kinnitavad, et Honoré de Balzac (1843). 1881. aas- mist tasub uskuda. „Esimest korda kirikusõja jälgi on Tudulinnas tunda tal sai tulevane tsaar Aleksander III elus tulin ma Mustveesse 28-aas- tänini, siiamaani ei lähe mõni naaber Ninasil teate Aleksander II-le kor- taselt, 12. septembril 1963. aastal. naabri juurde. raldatud atentaadist ja oli sunnitud 5. septembril olin siia määratud, kuid Nõukogude režiimi tulles lõhuti Peipsi-äärses külas riigivõimu üle polnud ordineeritud.” „Istusin Peipsi vana kiriku torn maha, seintesse lõi- võtma. järve kaldal kivi otsas päikesepaiste- gati väravad, aknad suleti ning hoo- lisel päeval ja mõtlesin, kas on mind nesse paigaldati jahuveski seadmed. Piilsisse sisemaale tuli raudne ruun. saadetud idapiirile piirivalvuriks,” 1980. aastate lõpust jäi kirik lõplikult Reisivaguni asemel valmis 1930. aas- meenutab Haamer. kasutuseta. Nüüdseks on Tudulinna tate alul silikaatkivist jaama- Elu kulges nõnda, et 1990. aastate kirikust alles ainult hale puuvare: hoone, mille on projekteerinud alul oligi ta tulevaste piirivalvurite palkseinad ja aknaaugud. Eestis arhitekt Hendrik Otlood. Hoone suu- õpetaja. Meie kaitsevägi algas piiri- harukordsele, 18. sajandist pärit ja rus annab aimu Piilsi kandi tol ajal valvest; Haamer õpetas piirivalvureid muinsuskaitse all olevale puitkirikule plaanitud tulevikust. Jaam suleti, kolm ja pool aastat. „Rääkisin neile pole suudetud leida uut otstarvet ega kui 1968. aastal lõpetati Avinurme eestlase eetikast. Piirivalvurid istusid peremeest. ja Mustvee­ vaheline raudteeliiklus, küljega minu poole, rääkisin neile Tudulinna hüdroelektrijaam mis oli majandushädade ning sõja­ ristiusustamisest ja poole tunniga see­vastu ehitati komsomoli löök­ õuduste kiuste andnud siinsele kan- muutsid nad rakurssi, rääkisin kaks ehitusena aastatel 1947–1950. dile elu ja mõtte. Vahepeal selles tundi korraga, missugused me peak- Hans Leberecht on sellest kirjuta- majas elati, nüüd seisab hoone tühja, sime olema.” Kõrv kikkis, jäid kuu- nud novelli „Metsajõel”. Esimese räsitu ja kurvana. lama nii eestlane kui ka venelane. komsomoli löökehituse aunime

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I327I 71 | ESSEE |

tuba, klassituba, talutuba ja loodus- tuba. Kaks huvitavalt sisustatud kor- rust, kuhu tasub ränduril kindlasti minna. Peasaali näituse valdav osa tutvus- tab 17.–18. sajandil Iisaku ümbrus- konnas välja kujunenud vadja, eesti ja vene segakeelset elanikkonda. Oma usutunnistuselt olid nad algul õigeusklikud, kuid Rootsi kirikusea- duse järgi pidid kuuluma luteri kiri- kusse. Samas pidasid nad endiselt õigeusu paaste, kandsid kaelaristi, lõid venelaste kombel ristimärki ja kirikusse minnes kandsid puna- sega tikitud valgeid kirikuriideid. Luterlikust kirikust erinevate usu- kommete tõttu hakati neid kutsuma pooleusulisteks ehk poluvernikuteks. Muuseum annab ühe oma alus- hinge Anne Nurgamaa eestvõttel välja toimetisi, kust saab lugeda nii Krestomaatiline Kuru mänd on väärikalt surnud paikkonna keelest kui ka meelest. Eestis sai endale 1947. aastal taas- silla alt läbi kaevatud kraavi. Uus jõe- Ilmunud on ka tema raamat Iisaku tatud Leevaku hüdroelektrijaam säng muutis nii üleujutuste ilmet kui poluvernikutest. Võrumaal; sellest sai Juhan Smuul ka laevatatavust. „Kui varem sõideti hoogsa poeemi „Järvesuu poiste bri- Rannapungerja jõe sadamasse ka Jõuga kääbastikus Iisaku lähe- gaad” ning Paul Haavaoks raamatu suuremat sorti reisilaevadega Tartust, dal on teada üle kolmesaja kääpa. „Eelkarastumine”. siis nüüd ei pääse enam ükski laev 12. sajandi vadjalaste kääbastes on jõe suudmest sisse, see on setteid surnud maetud kääpaalusesse maa- Peressaares Virumaa idaosas asu- täis kantud,” ütles Kangur. Nüüd on pinda kaevatud üle meetri sügavusse sid suured riigi tagavaramaad, kus Järuskal katusega jõgi või täpsemalt hauda. Sealt on rohkelt leitud vadja- asustustihedus oli äärmiselt väike. katusega sild üle jõe. päraseid ehteid ja tööriistu. 1933. aasta sügisel otsustati rajada Seda võib lugeda paljudest reisi- Eesti suurim uudismaa-asundus üld- Iisaku on üllatavalt asine ja kaunis juhtidest ja ajalooraamatutest. Teine pindalaga 1700 hektarit. Peressaare paik ühtekokku. Siin on tunda, et elu asi on need kalmed ise üles leida. uudismaa piires puudusid varem käib. Kõige kõrgem Iisaku kodanik Vähemasti 2013. aastal ei olnud ühendusteed ja hobusega sai liikuda on valge toonekurg, kes istub kiriku Iisakult Kuremäele kulgeva tee ainult talvel. Seetõttu tuli rajada teid kõrval mäeküljel kasvava männi peal veel mingeid viitasid. Ka koha- kogupikkusega 17,5 kilomeetrit. otsas pesal, mida teatakse siin olnud pealsed ei tea neist suurt midagi. Tegelikeks asundustöödeks läks alles olevat juba 19. sajandi lõpust alates. Muuseumist saime juhiseid ja nõnda 1935. aastal. Vangide tööga kuiven- Elu käis ja käib osaliselt siiani kriiva- selgus, et need Eesti suurimad kal- dati maa ja rajati ühendusteed. Kõik del, mis on eesti keeli liivaseljandi- med on suisa maantee kõrval, met- see on vajunud ajamerre, nagu haih- kud. Nende vahele madalale märjale saveeres ja metsa all. tub Peipsisse hoolimatult visatud tehti pakkteed või siis rajati talve- pabeross. teed. Kriivade elu näeb eriti hästi Kuru külast alates on maanteelt Varesmetsa kandis, aga ka teel Rüütli Peipsi luidetele pääseda üsnagi Lemmaku külavanem Ilmar Kangur sohu. tulutu ja kohati isegi riskantne ette- pajatas mulle loo, kuidas Ranna­ Iisaku muuseum on ainus paik võte. Kuru külapoe ees tahvlil võib pungerja jõgi ei lase oma käitumist Eestis, kus saab näha vadjalaste ja küll rippuda kaart, millel on näida- kuidagi ennustada. Ta rääkis, et kui poluvernikute kultuuri pärandit. tud võimalikud juurdepääsukorido- nõukogude ajal otsustati ehitada Reaalne, ohtralt esemeid sisaldav rid kõrgtarastatud eramaade vahel, Järuskast allavoolu Mustvee–Jõhvi väljapanek on sisukas ja põhjalik. kuid see on tõenäoliselt pleekinud ja maanteele uus sild, siis ei lammuta- Viimastest leidudest näiteks kivi- üsna kasutu. tud alul vana silda, vaid tehti esmalt aegne, elegantselt töödeldud luust Peipsi veerel tasub kulgeda siinse uus veidi põhja poole kuivale maale. õngeots Rannapungerjalt. Siin on asise põlisrahva toel. ■ Seejärel suleti jõe vool iidses sängis, suurepäraselt sisustatud kooliõpetaja lammutati vana sild ja juhiti jõgi uue tuba, meistrite tuba, pritsumeeste Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

72 I328I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | PANIN TÄHELE | Kaskedel on seemneaasta

Fotot kommenteerib botaanik ja taimefüsioloog Arne Sellin

arasvöötme, eriti selle põh- japoolsemate alade puudele, Psealhulgas kaseliikidele, on ise- loomulikud aeg-ajalt korduvad kül- luslikud õitsemis- ja viljumisaastad. Neid nimetatakse seemneaastateks JÜRIADOTOOMAS FOTO: (ingl mast years). Metsanduses kasu- tatakse okaspuude puhul sagedamini käbiaasta mõistet. Mullu oli rikkalik käbiaasta kuu- sel. Kindlasti on lugejad nii mõnelgi aastal märganud raske marjakoorma all kaarduvaid pihlakaoksi või rohket tõrusaaki tammedel, ent järgneval aastal ei tarvitse vilju leidagi. Eestis on kasel, lepal, haaval, saarel ja jala- kal seemneaasta kahe-kolme, män- nil, lehisel ja tammel kolme kuni viie ning kuusel nelja kuni kuue aasta tagant. Rikkalik õitsemine ja viljumine on väga ressursimahukas ning sõl- tub suurel määral puu sisemistest toitainevarudest, seega on mõistetav, miks seemneaastaid ei ole igal aastal. Praegune aasta on kaskedel eriti urvarohke – mõnigi puu on lausa pruun, sest lehed ei paista Varuainete suunamine valmivatesse urbade vahelt välja viljadesse vähendab seetõttu kasel tunduvalt juurdekasvu ja ka lehes- küllastamise” teooria järgi jääb seem- ja kollasel kasel (Betula alleghani- tiku pindala, millest johtub väik- neaastatel märksa rohkem seemneid/ ensis). sem fotosünteetiline produktsioon vilju tarbijatest üle ning sel on samuti Ilma mõjuga saab seletada ka ja urbade moodustamine seemne­ suur panus taimepopulatsioonide vanarahva tähelepanekuid, et kui aastale järgneva(te)l aasta(te)l. püsimisse ja laienemisse. puudel on väga rohkelt isasurbi, Seemneaastate kordumist põh- Kolmas on „keskkonna ennusta- võib oodata head viljasaaki, s.t samad justavad tegurid pole veel lõplikult mise” hüpotees: osa taimeliike on ilmastikutegurid soosivad head vilja- selged, kuigi on teada, et see ole- võimelised ära tundma, millal on saaki. Helme kihelkonnast on kirja neb puuliigist, kliimast, ilmastikust sobivaimad tingimused idandite tär- pandud: lepaurvad – leivaurvad, ja kasvuoludest. Ühelt poolt on kamiseks ja seemikute arenguks. kaseurvad – kesvaurvad, haavaurvad­ tegemist liikide evolutsiooni jook- Teiselt poolt olenevad seemne- – kaeraurvad. sul kujunenud elustrateegiatega, aastad suurel määral ilmastikust, Ida-Aasia segametsades kasvava mis teatud tingimustes suurendavad eriti eelmise aasta ilmastikuoludest. lamedalehise kase (Betula platy­ nende edukust. Põhja-Euroopas õitsevad aru- ja soo- phylla) urvarohkus on positiivses Rohkem pooldajaid on leidnud kased rikkalikult samal aastal väga seoses õitsemisele eelnenud aasta kolm teooriat. Esimese kohaselt suurtel territooriumidel, nii liigi sees mai-juuni keskmise õhutempera- aitavad aeg-ajalt korduvad seemne­- kui ka eri liigid eri aastatel sünkroni- tuuriga ja päikesepaisteliste tundide aastad tuultolmlevatel liikidel tõhus- seeritult. See kinnitab piirkondlikult summaga. Soomes oleneb kaseõite tada tolmlemist või suurendada sarnase ilmastiku rolli seemneaastate rohkus samuti eelmise aasta juuni- seemnesaaki, millel on otsustav esilekutsumises. kuu päikesepaiste summaarsest kes- tähtsus populatsioonide uuenemises. Seemneaastate ajalist kokkulan- tusest ajal, kui urvad moodustuvad. Muu hulgas paraneb seemnete kvali­ gemist on pandud tähele ka sama Eestis ei ole asjaomaseid uuringuid teet: suureneb idanevus. regiooni tuultolmlevatel okas- ja tehtud, kuid isasurbade rohkuse Teise teooria, õietolmust, õitest või lehtpuudel, Põhja-Ameerikas näi- järgi otsustades on tõenäoliselt tule- viljadest toituvate loomade „toiduga teks palsamnulul (Abies balsamea) kul kase seemneaasta. ■

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I329I 73 | PANIN TÄHELE | Valgetähn-pajuliblikas

Heinrich Grasswald: Elan Tallinna läänepoolses äärelinnas. Kui päike oli lõpuks hakanud soojendama meie hilist kevadet, siis märkasin akna tagant mööda lendavat liblikat, kes

oli nagu koerliblikas, aga mitte päris. INDREKFOTO: ROHTMETS Ükspäev oli see liblikas mul toas ja kahtluseta tundsin temas ära paju- liblika. Siiamaani olen teadnud, et pajuliblikas on lõuna poolt Eestisse sisse rüsiv liik. On see siis tavaline, et ta on juba põhjarannikul ja talvitub siin nagu teised koerliblikad?

Vastab zooloog Mati Martin

algetähn-pajuliblikast (Nym­ phalis xanthomelas) on meie Valadel saanud väga tavaline päevaliblikaliik. Teda kohtab alates varakevadest, kui ta võistleb koos koerliblikaga kirjuliblika tiitli pärast, Valgetähn-pajuliblikas meenutab välimuselt veidi koerliblikat, kuid on temast tunduvalt suurem. ja uuesti alates suve teisest poolest, Foto on tehtud 10. aprillil 2014 kui koorub uus põlvkond. Sageli aetakse teda segi koerliblikaga, kelle ehkki talv oli olnud päris karm, aga masse kohta, väga sageli ehitistesse, arvukus on praegu madalseisus. paksu lumevaibaga? Tõepoolest, ent ka puuõõnsustesse ja mujale. Tegelikult ei ole tegemist Eestile 2013. aasta kevadel olid liblikad Kõnealuse liigiga on väga sarnane uue liblikaliigiga. Kõnealust liiki on kohe pärast tavatult hilist lumesula- läänepoolse levikuga kollatähn-paju- kohatud meie aladel ka varem, ent mist platsis ja lausa minu koduõuel liblikas (N. polychloros), kes on Eestis harva. Arvataksegi, et see liik ei ole Elva linnas. levinud peamiselt Saaremaal; mand- meie alal püsiasukas, vaid lendab 2013. aastal oli kohalik liblika- rilt on teda leitud harva. Selle liigi aeg-ajalt sisse idast. Liik on levi- populatsioon Eestis väga arvukas suurt arvukuse kasvu pole märgatud, nud Jaapanini välja, seega on tegu ja võib-olla sai lisa ka piiri tagant. kuigi möödunud sajandi kolmeküm- transeuraasia boreaalse metsaliigiga. Niisuguse sisserände omapära seis- nendatel aastatel märgati arvukuse Selliseid sisselende on olnud ka aas- neb selles, et liik on levinud igal suurenemist Kuressaare kandis. tail 1925–1928 Narvas ja 1982–1987 pool Eestis ja suhteliselt arvukalt. Viimastel aastatel on see liik olnud Matsalus. Seni oli valgetähn-paju- Eriti palju valgetähn-pajuliblikaid oli Saaremaal paiguti üsna arvukas. liblikaid leitud peamiselt Ida-Eestist, tänavu aprilli teisel poolel Lahepera Põhimõtteliselt võib Eestis kohata ent viimatine arvukuse kasv ilmnes järve ääres Peipsi kaldal, kus umbes veel kolmandatki eelmistega sarnast Lääne-Eestis. poolekilomeetrisel teelõigul jalutades liblikat – suur-kärbtiiba (Nymphalis Kunagi varem pole see liblikas kohtasin vähemalt 15 isendit. Seal vaualbum). Viimati nähti teda Eestis olnud nii arvukas kui praegu. Erki kandis on palju neile sobivaid toidu- 1959. aastal. Õunapi väitel on arvukuse suurene- taimi. Valgetähn-pajuliblika röövikud Liblika leiuandmeid võib sisestada mist täheldatud viimase kümne aasta toituvad peamiselt remmelgatel, aga Eesti looduseuurijate seltsi kodulehel jooksul. Mina nägin seda liiki oma ka haabadel ja paplitel. www.elus.ee avanevasse andmebaasi suhteliselt pika entomoloogikarjääri Neid liblikaid kohtame varakeva- või aadressil loodus.keskkonnainfo. jooksul looduses esimest korda alles del ja uuesti suve teisel poolel see- ee/lva. Tänavu on valgetähn-pajulib- 16. augustil 2012. aastal Põlvamaal tõttu, et nad talvituvad valmikuna likas valitud üheks tähelepanu vää- Lokko turismitalu põllul. nagu paljud teisedki koerlibliklased: rivaks liigiks, kelle kohta kogutakse Ilmselt 2012. aasta suve teisel poo- koerliblikas, väike-kärbtiib, päeva- andmeid. lel toimuski üks arvukamaid kõne- paabusilm, leinaliblikas, aga ka põua- Nii et nautigem ilusa valgetähn- aluse liblika rändeid meie aladele. libliklaste hulka kuuluv ja kõigile pajuliblika lendu! Kas see liik meile Jäin huviga ootama järgmist kevadet. tuttav lapsuliblikas. Talvitumiseks ka pikemaks ajaks silmailuks jääb, Kas tõesti jääb see liik meil püsima, poevad nad juba augustis varjulise- näitab aeg. ■

74 I330I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | KROONIKA |

Fototibud on jälle üle loetud 28. aprillil sai Estonia kontserdisaalis Soe ja joone alla 14. fotovoistlus „Looduse aasta foto”. põuane aprill Rein Marani juhitud hindamisko- misjonil, kuhu kuulusid veel Arne Jürikuu esimese poole ilmad oli muutlikud: kord Ader, Märt Haamer, Heiko Kruusi, Tiit päikeselised, kord pilves, aeg-ajalt sadas vihma, mõni päev oli tuuline ning päevane õhusoe jäi Leito, Sandor Liive, Tiit Pääsuke, Tõnu enamasti allapoole kümmet pügalat. Kuu teise Talpsep, Urmas Tartes, Sirje Tooma ja poole ööd ja hommikud olid kõrgrõhkkonnas Toomas Tuul, tuli auhinnaväärilised siin-seal sageli miinuskraadidega, päevad aga fotod välja valida ligi 8500 töö seast, kohati lausa suvesoojad. Vihma ei tulnud paar Remo Savisaare hülgekonflikti tabamus „Mine nädalat kusagil, alles paaril viimasel aprillipäeval mille on teinud 1150 autorit. ära!” võitis jaotises „Loomad tegutsemas” Lastest said kategooriavõidu Leana sadas veidi. Põud muutis kogu Eesti äärmiselt Jete Korb (loomapildid), Marten Poder (looduspildid) ja Grete Johanna Korb tuleohtlikuks. Ilmateenistuse andmeil oligi aprill pikaajali- („Inimene ja loodus”), noortest Karl Jakob Toplaan (loomapildid) ja Anton sest keskmisest omajagu soojem (5,8° vs. 3,9°), Hallik (nii looduspiltide kategoorias kui ka kategoorias „Inimene ja loodus”). tublisti sajuvaesem (16 mm vs. 34 mm) ja päike- Täiskasvanutel oli võistlusjaotisi tavapäraselt hoopis rohkem. Parima selisem (285 vs. 179 päikesepaistetundi). Suurim loomaportree on teinud Margus Kaidja, kategoorias „Loomad tegutsemas” õhutemperatuur 23,1° mõõdeti 21. aprillil Pärnu- võitis Remo Savisaar, Valdur Maibach pälvis esikoha kahes kategoorias: Saugas, väikseim temperatuur, –8,2° aga 2. ap- „Loomad oma keskkonnas” ja „Mustvalged looduspildid”. Taime- ja seene- rillil Lääne-Nigulas. Kõige rohkem (14 mm) sadas fotode esikoht läks Marko Poolametsale, võidurõõmu maitsesid ka Mati Kose ööpäeva jooksul 9. aprillil Sõrves. („Inimene ja loodus”) ja Minna Varikmaa („Vormimängud looduses”). 01.–23.04 RMK interaktiivne metsaviktoriin Kõige paksema koore riisus Andrus Allikas, kelle parimaks maastikufotoks kooliõpilastele. valitud pilt „Karge hommik” tunnistati ühtlasi peaauhinna – Tansaania reisi – vääriliseks. Foto kirjelduses on öeldud: „Tehtud 2014. aastal Kaberneeme rannas selle aasta koige külmemal hommikul. Tuul oli läbiloikavalt külm, meri auras ja enne päikesetousu muutus taevas tumelillakaks. Tuul tekitas merel huvitavaid liikumisi”. Allikas sai selle foto eest ka parima Soome lahe teemalise pildi eriauhinna. Mainime veel kolme eriauhinda: parima foto aasta JÜRIADOTOOMAS FOTO: loomast viigrist on teinud Kaido Haagen, aasta linnust jäälinnust Taavi Nagel ja aasta liblikast päevapaabusilmast Kerli Sosi. Auhinnafotosid näeb võrgu- paigast http://laf.looduseomnibuss.ee/?page_id=799. Fotovõistluse lõpuüritusel esitleti albumit „Loodusfoto aastaraamat 2014”. 2. aprill: naerukajakad on kohal Võistluse korraldasid Looduse Omnibuss, Eesti looduskaitse selts ja Eesti Energia. 02., 09., 23. ja 30.04 Eesti rohelise liikumise laf.looduseomnibuss.ee/Uudistaja keskkonnafilmide kuu Kumus. 03.04 Algas keskkonnaameti keskkonna- hoidliku haridustegevuse konkurss Suurkiskjate tekitatud kahjud on „Keskkonnakäpp 2014”; auhinnakandi- vähenenud daate sai esitada 30. aprillini. 03., 09., 15., 17. ja 24.04 Keskkonnaameti Eelmisel aastal sai keskkonnaamet 203 taotlust suurkiskjate tehtud kahjude loodusõhtud Raplas (Mart Jüssi rääkis hüvitamise kohta, kokku hüvitati kahjusid 121 332 euro eest. hüljestest ja Läänemerest), Toilas (Mart Suurimat kahju tekitasid lambaid murdnud hundid: mullu hukkus see- Jüssi, „Soome lahe ja hüljeste aasta”), tõttu 647 lammast, kolmandiku võrra vähem kui näiteks 2011. aastal. Jõgeval (Veljo Runnel, „Kaunimad Vähesel määral murdsid hundid ka vasikaid, koeri ja kodukitsi. Pruunkarud linnulaulud”) ja Türil (Mati Kaal looma- käisid mullu rüüstamas 157 mesitaru, ühtlasi hukkusid karude rünnaku tõttu aeda­dest ja elurikkusest), Otepääl (Arvo mõned veised ja lambad. Et ilvese arvukus on Eestis tunduvalt kahanenud, Tuvikene, „Kalade maailm”) ja Hiiumaal Orjakul (Arne Ader) ning Kuressaares tuleb tema tegevusega seotud kahjusid hüvitada üsna harva. Suurkiskjate (Triin Reitalu, „Botaanikuna Borneol”) ja kahju hüvitatakse peaaegu täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ette Hiiumaal Palade loodushariduskeskuses nähtud omavastutus 64–128 eurot kahjude kohta aastas. (Hendrik Relve). Keskkonnaametilt saab küsida toetust ka suurkiskjate kahjustuste vältimi- 04.04 Eesti geoloogiakeskuse XXII aprilli- seks tehtud kulutuste katteks: amet hüvitab 50% kuludest. Mullu laekus selli- konverents „Geoloogialt ühiskonnale” seid taotlusi 21 põllumajandustootjalt ning seda laadi kulutusi hüvitati kokku Tallinnas. ligi 28 700 euro eest. Looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu õigusaktide alusel 04.04 Päästeamet teatas tuleohtliku aja algu- hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi sest kogu Eesti territooriumil. ja ilvese tekitatud kahju ning kulutused kahjustuste ärahoidmiseks. 05., 13. ja 18.04 Looduse Omnibussi sõidud Keskkonnaamet/Loodusajakiri Tallinnast: Juminda poolsaarele;

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I331I 75 | KROONIKA |

Mõnistesse Eesti lõunatippu ja Lätti Näitus „Eesti Loodus 80” (ka Tartust ja Pärnust) ning Soomaale ja Viljandisse. Tartus Baeri maja (Veski 4) saalis saab vaadata näitust 07.04 Tallinnas avati Pärnamäe jäätmejaam. ajakirja Eesti Loodus ajaloost. Näitus valmis eelmi- 07.04 EOÜ loodusõhtul Tartu loodusmajas sel sügisel ja oli lühikest aega väljas TÜ raamatuko- rääkis Tuul Sepp („Igavese nooruse gus. Nüüd on Baeri maja väsimatu näitusekorraldaja JÜRIADOTOOMAS FOTO: otsingul: vananemiseuuringud kala­ Vaike Hang väljapanekut toimetuse töötajate kaasabil kajakal”). täiendanud ja uuendanud. 07.–08.04 Läänemere merekeskkonna kaitse Ajakirja esimene number ilmus 1933. aasta veeb- komisjoni keskkonna- ja põllumajan- ruaris. Poliitiliste olude tõttu väljaandmine katkes Osake näitusest dusekspertide nõupidamine Tallinnas. 1940 ning jätkus 1958. aastast. Praegu on käsil ajakirja 65. aastakäik. Näitus 07., 14. ja 21.04 Loodusõhtud rahvusraamatu- kogus: „Hundid, karud, ahmid” (Lassi heidab pilgu ajakirja minevikku ja tänapäeva. Rautiainen); „Jäälind – hää lind” (Riho Eesti Loodus on populaarteaduslik ajakiri, mis on mõeldud loodushuvilis- Kinks) ning Matsalu loodusfilmide fes- tele. Eesti autorid ja fotograafid käsitlevad oma artiklites loodust ja kultuuri, tivali filmid. looduskaitset ja olulisi keskkonnaprobleeme, matkaradu, uudiseid kodu- ja 08. ja 22.04 11. Matsalu loodusfilmide festivali välismaalt jne. filmid Tartu loodusmajas. Ajakiri on internetis: www.eestiloodus.ee; sama veebilehe kaudu saab aja- 09.04 Eesti maaülikooli kolmapäevalugude kirja ka tellida. Baeri majas asub Eesti Looduse toimetus, kust saab osta nii sarjas rääkis Merle Karro-Kalberg tee- Eesti Looduse varasemaid numbreid kui ka teisi loodusajakirju: Eesti Mets, mal „Puu kui indulgents”. Horisont ja Loodusesõber. 09. ja 30.04 Tartu loodusmaja loodusõhtud: Eesti Loodus „Rännak Põhja-Jäämerele” (Timo Palo) ja „Kalade maailm” (Arvo Tuvikene). 10.04 Keskkonnaamet avas Lahemaa rah- vuspargi looduskeskuses piirkonna Elektroonikaromudest saab edaspidi loodust ja kultuuriväärtusi tutvustava lihtsamalt vabaneda püsiekspositsiooni. 10.04 Lodi Jõmmu alustas Tartus varahom- Valitsus kiitis 3. aprilli istungil heaks mikuse linnulauluretkega Looduslodja keskkonnaminister Keit Pentus- retkede sarja. Rosimannuse esitatud määruse muu- 10.04 Narvas peeti rahvusvahelise vee- datuse, mille järgi peavad suured päeva konverents „Vesi ja energia. elektroonikamüüjad edaspidi väike- Reoveekäitluse energiakasutus”. seadmeid, näiteks mobiiltelefone ja KESKKONNAMINISTEERIUMFOTO: 10., 15.–23. ja 22.04 Tartu loodusmaja tradit- mp3-mängijaid, tasuta vastu võtma. siooniline kevadkonverents, loodusma- Ajad muutuvad ja elektroonikaromudki ja õpilaste kevadpühade näitus ning Varem sai elektroonikariista tagasi anda siis, kui osteti poest uus, nüüd on teistsugused: see foto on Tallinna õpilaskonverents „Meie elukeskkond”, jäätmejaamas tehtud kümme aastat tagasi millega tähistati Maa päeva. võib oma vananenud või kasutuskõlb- 10. ja 26.04 Keskkonnaameti väliseminar matuks muutunud seadme poodi viia ning tasuta ära anda ka siis, kui uut „Sõrvemaa ja sõrulased – teineteisele asemele ei osteta. See puudutab just väikseid seadmeid, nagu näiteks mp3- loodud” Saaremaal Annekülas ning mängijad või mobiiltelefonid. Väike elektroonikaromu on selline seade, mille väljasõit Viljandist Eesti vabaõhumuu- küljepikkus on kuni 25 sentimeetrit. Tasuta vastuvõtmise nõue puudutab seumisse ja Tallinna loomaaeda. neid müügikohti, millel on müügipinda üle 400 ruutmeetri. 12.04 11. linnalinnulaupäevak LiLiLa TÜ bo- Seadusemuudatuse põhjus on see, et elektroonikaromusid jõuab liiga palju taanikaaias. olmeprügi hulka. Uuringutulemused näitavad, et segaolmejäätmetes leidub 1,8 12.04 Keskkonnaameti noore looduskaitsja protsenti mitmesuguseid elektroonikaseadmeid. See on koguseliselt ligikaudu kursuse „Junior Ranger” jätkuseminar Vilsandi rahvuspargis. 5400 tonni, peaaegu niisama palju, kui aastas elektroonikaromusid kokku 12.04 Eesti looderannikul lekkis punkerda- korjatakse. Elektri- ja elektroonikaseadmed on tähtis kokku korjata seetõttu, mise käigus merre raskekütteõli; mõni et saaks uuesti ringlusesse võtta neis leiduvad (vääris)metallid. Pealegi võib päev hiljem jõudsid reostuslaigud ran- mõnes seadmes olla ohtlikke aineid, mis võivad kahjustada keskkonda. nikule ja algas reostustõrje. Määrusega kehtestati ka uus elektroonikaromude kogumise määr aasta- teks 2014–2019. Seni on nõutav koguda aastas vähemalt neli kilogrammi 20. aprill: lihavõttetibud kodumajapidamiste elektroonikaromusid iga elaniku kohta, kuid edaspidi tuleb koguda viis kilogrammi. 2011. aastal koguti Eestis elaniku kohta üle viie kilogrammi elektroonikaromusid. Aastal 2016 tuleb Eestis kokku korjata vähemalt 45 protsenti turule las- FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: tud elektri- ja elektroonikaseadmete kogusest, 2019. aastal aga 65 protsenti. 2011. aastal oli kogumismäär 50,9 protsenti, mistõttu üleminek rangemale normile ei ole järsk, kuid 65 protsendi saavutamiseks on vaja teha pingutusi. Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

76 I332I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri FOTO: JOEL BERGLUND / WIKIMEDIA edukama sigimise tagamisekssagelilähestikku Ebapärlikarbid (Margaritifera margaritifera) elavad kuna paljudkarbidlihtsalteileiakassobivatkalavõi kohtakaevumiseks. Arvatakse, et viljastumisest suguküpsuseni elabvaidüks ebapärlikarp miljonist, vad nadsattumaliivaselepinnasele,kuhukaevunultveedavad ligiviisaastat. aastase jõe-võimeriforellilõpustele,kusnadelavad ligi aasta.Seejärelpea noorkalade kuikaelupaigaolemasolust.Vastsed peavadkinnitumaühe-kahe ligi kolmesaja-aastaseks. 134-aastaseks elanudebapärlikarpe,kuidkülmemaskliimasvõivadnadelada kõrgpunkti javeekogudhakkasidinimtegevusemõjulreostuma. kas kiirestivähenema20.sajandialguspoolel,milröövpüüksaavutasoma detakistusi jatakistadasettekandumistjõkke. junemise ja elupaikade tingimusi. Näiteks on plaanis eemaldada kalade rän dase jaohustatudebapärlikarbikaitsetegevuskava. Aprilli algusesallkirjastaskeskkonnaministerKeitPentus-Rosimannusharul- tegevuskava Kinniti ebapärlikarpidekaitse Suvine aialinnupäevikasubveebilehelwww.eoy.ee/aed. Veebilehelt leiab kajuhiseidlinnusõbralikuaialoomiseksjamääramisabi. vate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse. ja väljatrükkida.Ühtlasilubabkaardirakendusjälgidateisteprojektisosale- Kõik päevikussesisestatudandmedjakommentaaridonvõimaliksalvestada saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muudki loomad. veebirakenduse abilvõibigaüksluuaomaisiklikuaialinnupäeviku,kuhu mist javajadusekorralmuutustelereageerida. jälgida kümneteaialindudelevikujapesitsemisedukuseiga-aastastmuutu mate lindudekäekäigustvõrdlemisivähe.Aialinnupäevikuabilsaabedaspidi peaaegu igapäev, teamejusttavalise- linnupäevik”. rahvateaduse projektis „Suvine aia vaid lindejaosalemauuespikaajalises linnuhuvilisi jälgima oma aiaspesitse Eesti ornitoloogiaühing(EOÜ)kutsub aialinnuvaatlus Algab suvine Ebapärlikarbil on väga keeruline elutsükkel. Nimelt sõltuvad nad nii sobivate Ebapärlikarbil on väga keeruline elutsükkel. Nimelt sõltuvad nad nii sobivate Ebapärlikarp onEestipikaealisimselgrootuloom.Eestisleitudkuni Ajalooliselt onebapärlikarpolnudrohkearvulineliik,kuidarvukushak Tegevuskava eesmärkonparandadalooduskaitsealuseebapärlikarbi pal Aialinnupäeviku pidamineonlihtnejaigaühelejõukohane.Selleksloodud Kuigi aialindudegapuutumekokku autoriõigus ­ -

FOTO: PIERRE SELIM / WIKIMEDIA Aialinnupäeviku „kaanelind”punarind rahastas Eurooparegionaal arengu fond. ohud nendeelupaigale. ja püük ning line oht karpide häirimine jõelõikudele. Samutionolu kaladel jõudaebapärlikarpide sud, miseilasepiisavalarvul Tegevuskava koostamist Suur takistusonkoprapai MTÜ Keskkonnaministeerium/ Loodusajakiri mitmelaadsed Loodusajakiri EOÜ ------14.04 22.04 19.04 17.–20.04 Näitus„Palmid japiiblitaimed” 17.04 14.–17.04 Roheline nädal Tallinna ülikoolis; 12., 29.ja30.04 TÜ loodusmuuseumilinnuretk 12. 12.04 29.04 Seekordsel metsanädalalkäisid 28.04–03.05 26.04 24.05 25.04 24.–26.04 Maamess Tartus. 24.–25.04 Baltimaastikufoorum Tallinnas ja 22.04 21.–27.04 Kolmeteistkümnendad Supilinna 28. aprill:esimesedtoomingaõied ja27.04 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu siht-

Tallinnas. reelupaikade modelleerimine” seminar koondamine, shterritoriaalmere me- neerimiseks looduskaitseliseteabe Tartu keskkonnahariduskeskusekesk Tallinna botaanikaaias. viimane õhtu Tartus. Roy S saladused”. John Morrisonifotonäitus„Arktika 17.04 avati samasKanada suursaadiku koolidele jalasteaedadele. peprogrammide pakkumistüldharidus- Keskkonnaamet alustaskevadiste õp- Rahvusvaheline õuesõppepäev 6.–9. ning linnuviktoriinjalinnuvaatlusretk üritus „Ohhoo,tiigielukad!” Tartus Pärnumaale Audrupoldrile,loodus- puhkepiirkonnas. Vapramäel” ningmatkamaraton Elva asutuse matkapäev„Linnudjaloomad tahtlikele T koolituspäev„RoheliseERL telgi”vaba- „Negavatt” suur finaal. näituse „Kagu-Eesti ristipuu”. ning Pähnilooduskeskuse Võrumaal ja maja japüsinäituse„Metsasonväge!” avasRMK Viimsi looduskeskuse uue metsamehed koolidestundeandmas. helist konnapäeva. Vastseliina gümnaasiumiõpilastele. loengu Eestikliimastjasellemuutustest. KIK-i jaener KIK-i Tallinna loomaaiastähistatirahvusv Karula rahvuspar Laulasmaal. vandamine –kas,kesjamillal?”. loeng: EerikP Eesti looduseuurijateseltsiavatud Ain Kallis pidas T projekti „Eestimer ELF-i päevad Tartus. konnabussi ekskursioon Võrumaale. MAI 2014 2014 MAI

klassi õpilastele. trideri tee- ja filmiõhtute sarja trideri tee-jafilmiõhtutesarja artus. giasäästukonkursi giasäästukonkursi uura „Eestifosforiidikae- EESTI LOODUSEESTI artu rahvaülikoolis artu gi loodushariduspäev gi loodushariduspäev | KROONIKA | | KROONIKA ealade pla- . . I333I

a- -

FOTO: TOOMAS JÜRIADO 77 78 | MIKROSKOOP | looduslikus keskkonnasvajaeilähe(kuiehkmõni sed, tegelikulttäitsaosavad. kunst omaette.Selleskunstisolemekameie,inime nupukam väljaarvata).Unustamineonväärtuslikelu tavad hästiomasöötjatjasöögikutset. sõprade ligi. Kes akvaariumi peab, teab, et kalad mäle vad paljuaegakoossõpradegajahoiduvadparveski tulla kindlatelkella-võiaastaaegadel. jätavad kaladhästimeeldepaiku,kuhusobibtagasi või isegituhandetekilomeetritekauguselt.Samuti täiskasvanuna, etisejärglasianda,mõnikordsadade tavad eluaeg oma sünnikodu lõhna ja naasevad sinna udujutt. Kalademäluonvägapikk.Paljudkaladmäle M Haugi mälu MAI 2014 MAI LOODUS EESTI I334I Kirjutage, joonistage japildistagemeile! auhinnapakkumised ningkaastööd. Samale aadressile onteretulnud auhindade loosimisesaastalõpus! kuhjas”. Igaõigevastus osaleb Kirja teemaksmärkige„Nõelheina- aadr numbrist ningsaatkehiljemalt1. Vastuseid otsigesiinsestajakirja 9. 8. 7. 6. 5. 4. 3. 2. 1. NÕEL HEINAKUHJAS Kes kalupareminitunneb,teabmuidugi,etseeon Muidugi eipeakaladmeelesasju,midaneiloma Parvekalad peavadhästimeeleskaüksteist,veeda-

essil [email protected]. Kes onfotol? Mis onsegoletki’d Miks keeras urjadnikPiirissaare samo 1960. aastatest? Mis nimekannabStokov Kus sai V Kuidas kasutatiPeipsi tinti1960.–1970.aastatelpõllumajanduses? Mitu aastatkestabsibulaeluring? Kui vana onEestiv Miks nimetataksePeipsit vene keelesimedejär mälu öeldaksekestvatvaidmõnesekundi. mälu. Siis, kui tal midagi meeles ei püsi. Haugi õne mehekohtaöeldakse,ettalonhaugi ene tsaariksAleksander ? anim kalakajakas? aja mägi Agusalu looduskaitsealal alates aja mägiAgusalulooduskaitsealalalates

juuniks juuniks ­

autoriõigus

■

II I? 8. 7. 9. 6. 5. 4. 3. 2. 1. Möödunud kuuvastused varidel kraanid küljestära?

ja ühinetunnusonneilvaid kakspaariuhkeidsilmlaiketiibadeülaküljel(lk Fotol onnoored lõhed,keda lastakseJägalajõkke(lk Räägitakse, etsajaaastaeestviisjää minemapoolNinaküla(lk Kõik 11Eestikahepaikseliikionlooduskaitse all(lk (lk elutsev Maailma ohustatuimakshülgealamliigiks peetakseSaimaajärves hooldavad temaelupaikametssead(lk kasvab Eestisv Harilik põldkortsleht Marimo festivali Jaapanispeetaksejärv Kuigi päevapaabusilm jaööpaabusilmadonmõlemadliblikad,polenadlähemaltsugulased Kolloomia elabEestis vaid ühespaigas:Elv pulmadeajalsiniseksisanerabakonn (lk Eesti loomadestvärvub

15). veks? MTÜ - - - - Loodusajakiri FOTO: KAIDO HAAGEN, EESTI LOODUSE FOTOVÕISTLUS 2013 aid Upsitalukunagistelpõldudel Viidumäel, seal

epalli auks(lk 64). 64). a raudteejaamas (lk

50).

44). 22). 22).

9).

33).

48). 48). at saimaa viigrit at saimaaviigrit

19).

| RISTSÕNA |

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. juuniks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti lahendanute vahel loosime välja MTÜ Loodusajakirja ühe ajakirja poole aasta tellimuse. Eelmise ristsõna auhinna sai Triin Õim Tartust. Õige vastus oli „ ... uusurbanistid; kindlasti feissbuuki ka”. Kokku saime 35 õiget vastust.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I335I 79 | AJALUGU / SÜNNIPÄEVAD |

75 aastat tagasi

Läbitud biotoobid. Rannikuvee biotoopi- dest tuleb märkida roostikku, mis esineb

ühtlase roometsana Emajõe suudmest KALEV RATTISTE FOTO: ligi kilomeetri pikkuselt Varnja poole. Kuni Varnjani leidub veel üksikuid rootük- ke. Teise biotoobi moodustavad suured rändrahnude külvid vees Nina, Rootsi ja Sarikvere kohal (kala-, naeru- ja hõbeka- jakate puhkepaigad). Rannabiotoopidest esines mudarand paljude kõdunevate tai- mede- ja loomaosadega (möödunud aas- ta roojäänused, rohkelt limuste ja kalade jäänuseid) Koosa ja Varnja vahemikus. Märg liivarand pajupõõsastega Koosa jõe suudmealal. Mujal omab liivarand paljastu iseloomu, vaid kohati on kaetud hõreda rohutaimestikuga [Vadim Želnin: Marta on teadaolevalt Eesti vanim kalakajakas: 3. juunil saab ta 33-aastaseks. Ta on sündinud Ornitoloogilisi vaatlusi Peipsi lääneranni- 1981. aastal Matsalus Kakrarahul. Tema partner Oskar saab 24. mail 25-aastaseks, ta on kult 1938. a. suvel, 1939] sündinud 1989. aastal samuti Kakrarahul. Tänavu on neil 20. kooseluaasta. Sel aastal munes Marta oma esimese muna 3. mail. Martal on vasakus jaklas valge plastrõngas tekstiga PU93 ja Oskaril paremas jalas rõngas POV4 50 aastat tagasi

Elanikkonna arstlik kontroll näitas, et Lehekuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi Balti vabariikidest on elanikkonna laius- 220 (sünd 1794) 16.05 Jüri Teras, arstiteadlane, mikrobioloog ja sist nakatumise protsent kõige suurem 29.05 Johann Heinrich von Mädler, saksa protozooloog Eesti NSV-s. Difüllobotrioosi (laiussist astronoom ja meteoroloog, TÜ professor 85 (sünd 1929) tekitatud usstõbe) esineb vabariigi kõiki- (surn 1874) 05.05 Endel Tünder, kirurg, TÜ emeriitprofessor des rajoonides, kuid kõige tugevam kolle 195 (sünd 1819) 07.05 Kalvi Aluve, arhitekt ja ajaloolane asub Peipsi–Pihkva veekogu kallastel, 16.05 Johann Voldemar Jannsen, ajakirjanik, (surn 2009) rahvusliku liikumise tegelane, (surn 1890) 09.05 Olev Maimets, arstiteadlane (surn 1996) kus mõnes punktis oli elanikkond laius- 135 (sünd 1879) 23.05 Kalju Põldvere, zooloog ja morfoloog, sist nakatunud kuni 58% (Kondratjeva, 30.05 Konstantin Ramul, psühholoog (surn 1975) TÜ emeriitprofessor (surn 2011) 1960). Sama autori järgi moodustab 125 (sünd 1889) 80 (sünd 1934) difüllobotrioos 1% kõigist aasta jooksul 02.05 Eduard Markus, loodus- ja kooligeograaf 26.05 Leo Aumees, ornitoloog ja Vilsandi Eesti NSV-s registreeritud haigustest ning (surn 1971) looduskaitseala juhataja (surn 1973) 13% helmintoosidest. Erinevate elukutse- 120 (sünd 1894) 26.05 Leo Vallner, hüdrogeoloog tega inimesed nakatusid erinevalt: kalu- 19.05 Vladimir Fainberg, akušöör-günekoloog, 28.05 Helle Martinson, keemik ja teaduspoliitik rid 62,5%; kolhoosnikud 76,9%; töölised TÜ professor (surn 1971) 75 (sünd 1939) 110 (sünd 1904) 05.05 Kalju Eilart, loomakasvatusteadlane 53,8%; koduperenaised 60,3%. [H. Tell: 13.05 August Marland, fütopatoloog, 15.05 Peet Konsin, füüsik Laiussist ja tema levikust Eesti NSV-s, TÜ professor (surn 1973) 19.05 Imbi Tehver, füüsik 1964] 105 (sünd 1909) 70 (sünd 1944) 09.05 Selma Lätt, rahvaluuleteadlane (surn 1969) 25.05 Jaak Jaaniste, astrofüüsik, astronoomia 22.05 Eduard Laugaste, rahvaluuleteadlane populariseerija 25 aastat tagasi (surn 1994) 65 (sünd 1949) 100 (sünd 1914) 09.05 Illimar Altosaar, biokeemik 07.05 Nora Tammoja, aiaarhitekt (surn 1996) 15.05 Tiit Lepmann, matemaatik Ümbermõõt 3,10 m, kõrgus 7 m. Peipsi 95 (sünd 1919) 27.05 David Vseviov, ajaloolane põhjarannikul Kuru külas endise kooli- 17.05 Gustav Naan, kosmoloog, Eesti TA liige 60 (sünd 1954) maja lähedal kasvab omapärase kujuga (surn 1994) 11.05 Georg Aher, bioloog ja haridustegelane mänd. Tema vanust hinnatakse kaugelt 19.05 Juhan Peegel, ajakirjandus- ja kirjandus- 13.05 Ago Kõrgvee, arstiteadlane üle 300 aasta, mõnede arvates võiks see teadlane, Eesti TA liige (surn 2007) 28.05 Tiit Raid, ihtüoloog küündida koguni 400 aastani. Ajakirjas 19.05 Kaljo Villako, gastroenteroloog, 55 (sünd 1959) „Eesti Mets” (1932, 1) ilmus pikem artik- röntgenoloog ja radioloog, 06.05 Tõnis Kanger, keemik kel Kuru mändidest. Juba tol ajal hinnati TÜ emeriitprofessor (surn 2001) 07.05 Heiki Valk, arheoloog 27.05 Arnold Jannus, viroloog, TÜ 50 (sünd 1964) jändrikku 300aastaseks. Kuulsa männi lä- emeriitprofessor 14.05 Erik Puura, rakendusgeoloog ja hikonnas kasvab hulk järeltulijaid, millel 90 (sünd 1924) keskkonnateadlane on samuti tuultes ja luiteliivas painutatud 12.05 Ingeborg Veldre, hügieenik, 45 (sünd 1969) kentsakas kuju. [Helmut Joonuks: Kuru bioloogiadoktor (surn 2013) 04.05 Lauri Lutsar, zooloog mänd, 1989] 13.05 Jaan Rebane, filosoof (surn 1993)

80 I336I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ja kutsuvad: Kaunid Kontserdid Käsmus 2014

05.06 Lindpriid 06.06 Lenna Kuurmaa ja Karl-Erik Taukar 07.06 Jaan Tätte & Udupasun 08.06 Vallatud Vestid uue kavaga 10.06 Kihnu Virve tänukontsert (erikülalised Kukerpillid jt) 11.06 Polyphon 40 (solistideks Koit Toome, Jaan Elgula jt)

Kontserdid toimuvad Magnum Merelaval algusega kell 20.00 Lisainfo: kkk.virufolk.ee

Piletid müügil Piletilevi müügipunktides ja www.piletilevi.ee

Tavahinnad 15/13 eurot. Veebruaris ja märtsis (või kuni pileteid jätkub) EMT Topeltpluss klientidele piletid 20% soodsamalt. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri PRINT FOTO VIDEO KOOL POOD RENT HOOLDUS autoriõigus MTÜ Loodusajakiri