DOCSLIB.ORG

Peipsimaa Populaarteaduslik Ajakiri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Peipsimaa: vanausulised • kalapüük • Baeri uurimused • Peipsiveere kaitseala • matkarajad • maad ja rahvad EESTI LOODUS MAI 5/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € MAI 5/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN Peipsimaa Peipsimaa Matkarajad ja Peipsiveere kaitseala jaPeipsiveere Matkarajad Vanausulised jarahvapärimus Vanausulised Kalapüük ja sibulakasvatus autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2013. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse taimefoto peaauhinna Ireen Trummer. Eesti Looduse fotovõistlus 2014 Tähtajad ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 rovõte), veeloom, väike taim (lähi- või Võistlusfotod palume üles laadida Eesti tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud makrovõte), veetaim ja elurikkus (kesk- Looduse kodulehel 1. septembrist 1. ja kes on pildil. konnaministeeriumi eriauhind). Ainult oktoobrini 2014. Võistluse lõpuõhtu Arvesse lähevad digifotod, mille pikema noorte kategoorias on eriauhind aia- aja ja koha saab teada oktoobri lõpul külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit taime ja kodulooma, sh lemmiklooma Eesti Looduse kodulehelt www.eesti- (noortel 2000). Faili vorming peab olema pildi eest. Hulganisti eriauhindu jagavad loodus.ee. kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. korraldajad. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias Nõuded fotole ning kategooria peab olema määratud Fotode saatus Foto peab olema tehtud Eestis ning õigesti. Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- sellel jäädvustatud vabalt looduses ela- sid tasuta avaldada ajakirjades ja teis- vad loomad, taimed või seened üksi Kategooriad tes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud või mitmekesi. Fotod inimesega harju- Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: pilte võivad korraldajad tasuta kasutada nud loomadest või istutatud taimedest noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, võistlevad omaette noorte kategooria- ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, ettekanded jms). tes (koduloom ja aiataim). Maastikupilte taime- ja seenefotode peaauhind ja võistlusel ei hinnata. esimene auhind nii üld- kui ka noorte Lisainfo: Pildistatud loom, taim või seen peab arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhin- www.eestiloodus.ee olema äratuntav ning autoril võimali- du järgmistes kategooriates: aasta lind, [email protected], kult täpselt määratud. Iga foto juurde käituv loom, väike loom (lähi- või mak- tel 742 1143 LOODUSKALENDER.EE autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD | Foto: Sille Annuk/Postimees/Scanpix Peipsiääre sibulavanikud 65. aastakäik Nr 5, mai 2014 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 28 Pettus Bandiidi kriivaga 3 Sõnumid Taavi Pae avastas avastas olulise vea Vene topokaardil 7 Veebivalvur 29 EL küsib: vastab Eeva Kirsipuu 8 Mets Liivi ja Peipsi vahel 30 Uusi fakte kalapüügi korralduse Nils Niitra mõtiskleb, mida ta ajaloost Peipsil on kogenud ja leidnud 13 aasta 50 Rääbis, ohustatud vääriskala jooksul Peipsimaal elades Erki Tammiksaar on leidnud Peipsis Baeri pärandit uurides arhiividest 10 Peipsimaa kaart hulga fakte ja jooniseid, mida Külli Kangur ja Andu Kangur 12 Mitmekesine Peipsimaa varem pole keegi kasutanud uurivad, miks Peipsile nii iseloomulik kala kippus vahepeal Taavi Pae vaatleb Peipsi järve 36 Kui seda metsa ees ei oleks! välja surema ümbrust geograafi pilguga: Kultuuriliselt kirev Peipsimaa maastikud, rahvad ja kultuurid 54 Peipsiveere, metsik ja Marju Kõivupuu meenutab mitmekesine 17 Retked vanausuliste juurde: uuemat ja vanemat kaheksaotsristid, tihekülad ja rahvapärimust nii Peipsimaalt kui Madli Jõks annab ülevaate Eesti kõrgpeenrad ka järvelt suurimast kaitsealast, mille tuntumad piirkonnad on Emajõe Toomas Jüriado jagab omi 40 Poster: Jaak Kikas Suursoo ja Piirissaar kogemusi ja teadmisi Peipsi- 42 Intervjuu: Peipsi järvel võiks äärsete vanausulistega 60 Peipsi laevandus läbi aegade kutselisi kalureid olla poole suhtlemisest. Ei puudu ka vähem Liisa-Lota Kaivo arutleb Peipsi kõrvalepõige sibulakasvatusse laevanduse kunagise hiilguse MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna 24 Eesti ja Venemaa ja praeguse tagasihoidlikkuse Arendajate Kogu juhatuse koostööpüüdlused Peipsil põhjuste üle esimehe Urmas Pirkiga ajas juttu Külli Kangur tutvustab Peipsi Rainer Kerge Õhtulehest 66 Matkarajad: Järvselja metsadest järve üldisemalt ning vaatab, Kauksi liivarandadeni 47 Peipsi ranniku huvipakkuvamad kuidas naaberriigid piiriveekogu taimharuldused Katre Palo annab nõu, kuhu uurimise ja majandamisega matkaja võiks Peipsimaal toime tulevad Ülle Kukk toob taimestiku esmajoones oma sammud seada kirjelduses esile kolm just 26 Kallaste pank Peipsi kaldal Peipsimaale iseloomulikku liiki: 70 Tiit Kändleri essee: Peipsi järv Rein Einasto kirjeldab üht kiirjas ruse, pruun lõikhein ja annab tooni oma inimestega Peipsi tuntumat geoloogilist longus kõrkjas 73 Panin tähele: kase seemneaasta, vaatamisväärsust, millest on valgetähn-pajuliblikas Kallaste linn ka oma venekeelse nime saanud 75 Kroonika 78 Mikroskoop 79 Ristsõna 80 Ajalugu, sünnipäevad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I257I 1 | TOIMETAJA VEERG | FOTO: HELLE RAIDLA FOTO: 65. aastakäik Nr 5, mai 2014 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik 529 4033, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo 742 1143, [email protected] Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado Igaühe oma Peipsimaa 742 1143, [email protected] ks meil tulnud kolleegidega kõrval. Mõni aasta pärast ülikooli, Keeletoimetaja Monika Salo seda numbrit koostades mitu ligi 40 aastat tagasi, matkasime kur- 742 1186, [email protected] korda jutuks, et millest me siis susekaaslastega Kauksist Vasknarva; E Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ õigupoolest kirjutame. Sest ehkki lausa mööda veepiiri, nii et pärast [email protected] näiteks kõikehõlmavast võrgust võib tundus paar päeva, nagu oleksid leida ka kaarte, kuhu ongi resoluut- labajalad paremale viltu. Siis oli veel Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri selt Peipsimaa piir sika-saka peale täitsa olemas iidne Kuru mänd, mille Endla 3, 10122 Tallinn tõmmatud, pole minu teada küll surma üle kurvastab Tiit Kändler, ja Vastutav väljaandja Tiina Talvi keegi eales ametlikult sellist joont Peipsi põhjarannikule pääses ligi ka [email protected] paika seadnud. läbi suvilaõuede trügimata. Taavi Pae kirjutab oma artiklis, et Või neil kordadel, kui olen Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] „üldjuhul nimetatakse Peipsimaaks Piirissaarde sattunud, või kunagi Peipsi järve põhja- ja läänekalda maas- Virvissaare linnuvaatlustornist jär- Tellimine ja info: tel 610 4105 tikke”. Aga kui laialt? Küsisin selle vele kiigates. Kõige tuttavam on e-post [email protected] erinumbri idee autori, mittetulundus- mulle siiski Mustvee ja Varnja vahele ühingu Peipsimaa Turism juhi Kaja jääv ala, kust on mõndagi meenuta- Allilenderi arvamust. Tema nimetas misväärset. Näiteks kunagine põnev peale järveäärsete valdade veel mõnegi retk lääneukrainlaste, Lvivi linna- kaugema omavalitsuse, kes ka ennast valitsuse delegatsiooni tee juhina. just Peipsimaa mõjusfääri arvavat. Nemad keeldusid kategooriliselt Nii suurt ala me ilmselgelt katta Peipsit järveks nimetamast. Isegi ei suutnud. Ja vahest sellepärast pärast vaprat suplust aprillihakule hakkasin mõtlema oma isikliku omaselt jäises vees ja veendumist, et Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute Peipsimaa üle. Et näiteks Värskas vesi on tõesti mage, raius üks mees, keskuse toetusel või Räpinas arvan ennast olevat et see ON meri. Ja et küll Eesti on hoopis Setumaal. Ja Avinurmes rikas riik: meri lausa kolmes kül- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO või Tudulinnas Alutagusel. Ehkki jes. Temale jäigi Peipsist ilmselt see M M A Ä articles can be found J R H G I Avinurme järgi tohiksin ennast lausa mälestus. Midagi pole ju katki, kui Õ S at our web site P Peipsimaalt pärinevaks pidada: minu me igaüks omamoodi arvame ja www.eestiloodus.ee igiammustel esimestel elukuudel elas mäletame. Järgnevalt mitmekümnelt 541 787 Trükitud trükikojas meie pere just selles tünnimeistrite leheküljelt leiate toimetuse valiku Trükitoode pealinnas, aga oli heitlike aegade meie autorite arvamusi ja mäleta- Kroonpress tõttu sunnitud lahkuma. misi; just nii seda palun võtkegi. ■ Ent hilisemal ajal olen end tõe- liselt Peipsimaal olevana tundnud ikka vist ainult siis, kui järv on otse 2 I258I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SÕNUMID | Imeilus ilm ja rohked linnud 19.–20. aprillil Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) igake- vadistel linnuvaatluspäevadel pandi tänu suurepärasele ilmale kirja üle 130 000 linnu 187 liigist. EOÜ-le laekus 198 vaatlusnimekirja, osales vähemalt 362 linnusõpra. MAIEVIKERPUUR FOTO: Vaatluspäevade ajaloos on rohkem liike nähtud vaid 2000. aastal, kui täheldati koguni 200 linnuliiki. Nähtud lindudest olid ettearvatult üle poole haned ja lagled, kel- lel oli Eestis lihavõttepühade aegu kätte jõudmas rände tippaeg. Üle kahe tuhande nähti ka aule, naerukajakaid Hiiumaal Suuresadamas nähtud mägiraat ja metsvinte. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid rasvatihane, linavästrik, metsvint, hallvares, kuldnokk (Prunella collaris), keda varem on Eestis nähtud vaid ja musträstas. üks kord. Mitmes paigas kuuldi juba kägusid ning nähti palju Kõige enam linnuliike nägi kahe vaatluspäeva jook- suitsupääsukesi. Vaatlejate silma ette jäi ka mitu Eestis sul seekord Peep Veedla, kelle nimekirja kogunes Põhja- haruldast linnuliiki, näiteks kaelusrästas,
Recommended publications
  • Jaanuar 2019

    Jaanuar 2019

    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022

    Avinurme Valla Arengukava 2013-2022

    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

    Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub

    Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub

    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
  • Peipsiääre Valla Üldplaneering

    Peipsiääre Valla Üldplaneering

    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-035 Asukoht (L-Est’97) X 6499828 Y 682127 Peipsiääre valla üldplaneering seletuskiri KOOSKÕLASTAMISEKS Planeeringuala: TARTUMAA, PEIPSIÄÄRE VALD Tellija: PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA November 2020 TARTU Peipsiääre valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Peipsiääre valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Peipsiääre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Peipsiääre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Peipsiääre Vallavalitsus Tartu mnt 4, Alatskivi alevik 60201 Peipsiääre vald Tartu maakond Kontaktisik: Raimond Võimre Ehitusspetsialist Tel 530 15887 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-035 Objekti aadress: Tartumaa,
  • Damise Insenertehnilise Kava Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

    Damise Insenertehnilise Kava Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tööd toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Tellija: MTÜ Lahepera Järv Töö nr: 16166 Lahepera järve ökoloogilise seisundi paran- damise insenertehnilise kava keskkonnamõju hindamise aruanne Vastutav täitja Ma- dis Metsur Tallinn 1 14 juuni 2018 Lahepera järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne MAVES SISUKORD 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................... 6 1.1 EESMÄRK ............................................................................................................................... 6 1.2 VAJADUS ................................................................................................................................ 6 1.3 ASUKOHT ............................................................................................................................... 7 1.4 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALA ................................................................................. 8 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ..................... 9 2.1 JÄRVEMUDA KASUTUSVÕIMALUSED ................................................................................... 9 2.2 ÜLDISED ALTERNATIIVID ................................................................................................... 11 2.3 JÄRVE TERVENDAMISE I ETAPI TÖÖDE TEHNILISED ALTERNATIIVID .............................. 12 2.4 MUUD PROJEKTI RAAMES KÄSITLETUD VÕIMALIKUD TEGEVUSED
  • Jahipiirkonna Nimi)

    Jahipiirkonna Nimi)

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-15 Peipsiääre, JAH1000089 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Jahiühing Mäger 1.2. Registrikood 80073042 1.3. Aadress Koosa, Vara vald, 60420 Tartumaa 1.4. Esindaja nimi Nikolai Kisseljov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5154831 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Nikolai Kisseljov Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Alatskivi maastikukaitseala Vabariigi valitsuse 21.07.2006 määrus nr 169 § 4 lg 3 ja 6 ning § 11 lg 3 „Alatskivi nimetus/ maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Püsielupaigas piirangu kirjeldus on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine.
  • TSELLULOOSITEHASELE TARTU VALDA, TABIVERE LÄHISTELE! Projektinädal Laeva Põhikoolis 6

    TSELLULOOSITEHASELE TARTU VALDA, TABIVERE LÄHISTELE! Projektinädal Laeva Põhikoolis 6

    Nr 240 JUUNI 2018 Selles numbris: Vallavanema vastuvõtt koolidele 4 TSELLULOOSITEHASELE TARTU VALDA, TABIVERE LÄHISTELE! Projektinädal Laeva Põhikoolis 6 ME EI NÕUSTU SIINSE LOODUSE NING ELUKESKKONNA OHUSTAMISEGA! Saadjärve festival 11 Koostöönädal Kõrveküla koolis 12 Tabivere tegusad inimesed kogunesid protetiaktsiooniks tselluloositehase rajamise vastu Tabivere lähistele. Fotol korraldajad: vasakult Kristiina Värnik, Karin Värnik, Gaidy Tuul, Triinu Täpsi, Tarmo Raudsepp, Merle Koorts, Liia Koorts. Suur suvine avastusretk 14 Foto videost: Mati Sepp JA MUUDKI LAHEDAT LUGEMIST! VALLA INFO 2 Kokkuvõte vallavolikogu istungist 24.05.2018 Kokkuvõtte istungi protokolli põhjal tegi Tiit Helm Istungist võttis osa 21 volikogu liiget, puu- parandustega määrusena vastu võtta. gada, kui seada isiklik kasutusõigus Tartu valla dusid Marike Adamka, Valentina Aman, Arvi Volikogu otsustas 21 poolthäälega võt- kasuks avalikult kasutatava tee valdamiseks Lossmann ja Varmo Veski. Käsitlemisele tuli ta vastu Tartu valla reovee kohtk0äitluse ja sealsetele majapidamistele. 11 päevakorrapunkti. äraveo eeskirja. Kuna Pükste vkt 7 omanikuga ei ole või- 1. J. V. Veski nimelise Maarja-Magdaleena 5. Sümboolikakonkursi tulemuste kin- malik kontakti saada ning Pükste vkt 11 oma- Põhikooli põhimäärus nitamine nik ei ole nõus isikliku kasutusõiguse sead- Valla jurist Tõnu Vesi tutvustas paranduset- Vallavanem Jarno Laur tutvustas 04.01.- misega avalikult kasutatava tee valdamiseks, tepanekuid kooli uue põhimääruse tekstis. 04.02.2018 toimunud valla sümboolika ava- jäetakse need objektid kasutusõiguse seadmi- Ettepanekud olid järgmised: jätta välja liku konkursi tulemusi. Kokku laekus 41 sest välja. Volikogu otsustas 21 poolthäälega täpsustus koolikohustuslike isikute elukoha konkursitööd, neist viis ei vastanud konkursi nõustuda isikliku kasutusõiguse seadmisega kohta; laiendada õppeaastas hinnatavate pe- nõuetele. Hindamiskomisjon valis välja 11 sellega nõustunud majapidamiste omanikele. rioodide nimistut (poolaasta, veerand, trimes- tööd, mis esitati riigikantselei juures tegut- 8.
  • Eksperthinnang 709/1217 VK

    Eksperthinnang 709/1217 VK

    Eksperthinnang 709/1217 VK Hinnatav vara: 1/3 mõtteline osa hoonestatud maaüksusest Saare tee 13, Lohusuu alevik, Mustvee vald, Jõgeva maakond Vara tüüp: ühepereelamu kõrvalehitistega kinnistamata maaüksus Tellija: Tallinna Linnavaraamet Vabaduse väljak 10, Tallinn Hindamisaruande kuupäev: 18.12.2017 Hindaja: OÜ UUS MAA Kinnisvarabüroo Virumaa Äriregistrikood 11235500 Turu plats 5 44310 Rakvere tel 322 3601 e-post [email protected] 2 Sisukord Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja klauslid ......................................................... 4 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus ............................................................................. 4 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................... 5 3.1 Kinnistu andmed ................................................................................................................................ 5 3.2 Asukoht .............................................................................................................................................. 5 3.3 Maaüksus .......................................................................................................................................... 7 3.4 Hooned .............................................................................................................................................
  • Räpina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2018-2029

    Räpina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2018-2029

    RÄPINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018-2029 TÄIENDATUD AS EMAJÕE VEEVÄRK POOLT JAANUAR 2019 Tellija: Räpina Vallavalitsus Töö nr: 01-18 (RÄ2-18) Projektijuht: Karin Erimäe Koostajad: Karin Erimäe Karin Kivi Tallinn, juuni 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 4 2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ................................................................. 5 2.1 ÕIGUSLIK BAAS .............................................................................................................................................. 5 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ........................................................................................................................... 5 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ........................................................................................................................ 6 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid ....................................................................................................................... 6 2.2 IDA-EESTI VEEMAJANDUSKAVA ..................................................................................................................... 7 2.2.1 Pinnaveekogumid .................................................................................................................................