Peipsimaa: vanausulised • kalapüük • Baeri uurimused • Peipsiveere kaitseala • matkarajad • maad ja rahvad EESTI LOODUS MAI 5/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € MAI 5/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN Peipsimaa Peipsimaa Matkarajad ja Peipsiveere kaitseala jaPeipsiveere Matkarajad Vanausulised jarahvapärimus Vanausulised Kalapüük ja sibulakasvatus autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2013. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse taimefoto peaauhinna Ireen Trummer. Eesti Looduse fotovõistlus 2014 Tähtajad ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 rovõte), veeloom, väike taim (lähi- või Võistlusfotod palume üles laadida Eesti tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud makrovõte), veetaim ja elurikkus (kesk- Looduse kodulehel 1. septembrist 1. ja kes on pildil. konnaministeeriumi eriauhind). Ainult oktoobrini 2014. Võistluse lõpuõhtu Arvesse lähevad digifotod, mille pikema noorte kategoorias on eriauhind aia- aja ja koha saab teada oktoobri lõpul külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit taime ja kodulooma, sh lemmiklooma Eesti Looduse kodulehelt www.eesti- (noortel 2000). Faili vorming peab olema pildi eest. Hulganisti eriauhindu jagavad loodus.ee. kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. korraldajad. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias Nõuded fotole ning kategooria peab olema määratud Fotode saatus Foto peab olema tehtud Eestis ning õigesti. Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- sellel jäädvustatud vabalt looduses ela- sid tasuta avaldada ajakirjades ja teis- vad loomad, taimed või seened üksi Kategooriad tes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud või mitmekesi. Fotod inimesega harju- Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: pilte võivad korraldajad tasuta kasutada nud loomadest või istutatud taimedest noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, võistlevad omaette noorte kategooria- ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, ettekanded jms). tes (koduloom ja aiataim). Maastikupilte taime- ja seenefotode peaauhind ja võistlusel ei hinnata. esimene auhind nii üld- kui ka noorte Lisainfo: Pildistatud loom, taim või seen peab arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhin- www.eestiloodus.ee olema äratuntav ning autoril võimali- du järgmistes kategooriates: aasta lind, [email protected], kult täpselt määratud. Iga foto juurde käituv loom, väike loom (lähi- või mak- tel 742 1143 LOODUSKALENDER.EE autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD | Foto: Sille Annuk/Postimees/Scanpix Peipsiääre sibulavanikud 65. aastakäik Nr 5, mai 2014 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 28 Pettus Bandiidi kriivaga 3 Sõnumid Taavi Pae avastas avastas olulise vea Vene topokaardil 7 Veebivalvur 29 EL küsib: vastab Eeva Kirsipuu 8 Mets Liivi ja Peipsi vahel 30 Uusi fakte kalapüügi korralduse Nils Niitra mõtiskleb, mida ta ajaloost Peipsil on kogenud ja leidnud 13 aasta 50 Rääbis, ohustatud vääriskala jooksul Peipsimaal elades Erki Tammiksaar on leidnud Peipsis Baeri pärandit uurides arhiividest 10 Peipsimaa kaart hulga fakte ja jooniseid, mida Külli Kangur ja Andu Kangur 12 Mitmekesine Peipsimaa varem pole keegi kasutanud uurivad, miks Peipsile nii iseloomulik kala kippus vahepeal Taavi Pae vaatleb Peipsi järve 36 Kui seda metsa ees ei oleks! välja surema ümbrust geograafi pilguga: Kultuuriliselt kirev Peipsimaa maastikud, rahvad ja kultuurid 54 Peipsiveere, metsik ja Marju Kõivupuu meenutab mitmekesine 17 Retked vanausuliste juurde: uuemat ja vanemat kaheksaotsristid, tihekülad ja rahvapärimust nii Peipsimaalt kui Madli Jõks annab ülevaate Eesti kõrgpeenrad ka järvelt suurimast kaitsealast, mille tuntumad piirkonnad on Emajõe Toomas Jüriado jagab omi 40 Poster: Jaak Kikas Suursoo ja Piirissaar kogemusi ja teadmisi Peipsi- 42 Intervjuu: Peipsi järvel võiks äärsete vanausulistega 60 Peipsi laevandus läbi aegade kutselisi kalureid olla poole suhtlemisest. Ei puudu ka vähem Liisa-Lota Kaivo arutleb Peipsi kõrvalepõige sibulakasvatusse laevanduse kunagise hiilguse MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna 24 Eesti ja Venemaa ja praeguse tagasihoidlikkuse Arendajate Kogu juhatuse koostööpüüdlused Peipsil põhjuste üle esimehe Urmas Pirkiga ajas juttu Külli Kangur tutvustab Peipsi Rainer Kerge Õhtulehest 66 Matkarajad: Järvselja metsadest järve üldisemalt ning vaatab, Kauksi liivarandadeni 47 Peipsi ranniku huvipakkuvamad kuidas naaberriigid piiriveekogu taimharuldused Katre Palo annab nõu, kuhu uurimise ja majandamisega matkaja võiks Peipsimaal toime tulevad Ülle Kukk toob taimestiku esmajoones oma sammud seada kirjelduses esile kolm just 26 Kallaste pank Peipsi kaldal Peipsimaale iseloomulikku liiki: 70 Tiit Kändleri essee: Peipsi järv Rein Einasto kirjeldab üht kiirjas ruse, pruun lõikhein ja annab tooni oma inimestega Peipsi tuntumat geoloogilist longus kõrkjas 73 Panin tähele: kase seemneaasta, vaatamisväärsust, millest on valgetähn-pajuliblikas Kallaste linn ka oma venekeelse nime saanud 75 Kroonika 78 Mikroskoop 79 Ristsõna 80 Ajalugu, sünnipäevad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MAI 2014 EESTI LOODUS I257I 1 | TOIMETAJA VEERG | FOTO: HELLE RAIDLA FOTO: 65. aastakäik Nr 5, mai 2014 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik 529 4033, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo 742 1143, [email protected] Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado Igaühe oma Peipsimaa 742 1143, [email protected] ks meil tulnud kolleegidega kõrval. Mõni aasta pärast ülikooli, Keeletoimetaja Monika Salo seda numbrit koostades mitu ligi 40 aastat tagasi, matkasime kur- 742 1186, [email protected] korda jutuks, et millest me siis susekaaslastega Kauksist Vasknarva; E Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ õigupoolest kirjutame. Sest ehkki lausa mööda veepiiri, nii et pärast [email protected] näiteks kõikehõlmavast võrgust võib tundus paar päeva, nagu oleksid leida ka kaarte, kuhu ongi resoluut- labajalad paremale viltu. Siis oli veel Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri selt Peipsimaa piir sika-saka peale täitsa olemas iidne Kuru mänd, mille Endla 3, 10122 Tallinn tõmmatud, pole minu teada küll surma üle kurvastab Tiit Kändler, ja Vastutav väljaandja Tiina Talvi keegi eales ametlikult sellist joont Peipsi põhjarannikule pääses ligi ka [email protected] paika seadnud. läbi suvilaõuede trügimata. Taavi Pae kirjutab oma artiklis, et Või neil kordadel, kui olen Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] „üldjuhul nimetatakse Peipsimaaks Piirissaarde sattunud, või kunagi Peipsi järve põhja- ja läänekalda maas- Virvissaare linnuvaatlustornist jär- Tellimine ja info: tel 610 4105 tikke”. Aga kui laialt? Küsisin selle vele kiigates. Kõige tuttavam on e-post [email protected] erinumbri idee autori, mittetulundus- mulle siiski Mustvee ja Varnja vahele ühingu Peipsimaa Turism juhi Kaja jääv ala, kust on mõndagi meenuta- Allilenderi arvamust. Tema nimetas misväärset. Näiteks kunagine põnev peale järveäärsete valdade veel mõnegi retk lääneukrainlaste, Lvivi linna- kaugema omavalitsuse, kes ka ennast valitsuse delegatsiooni tee juhina. just Peipsimaa mõjusfääri arvavat. Nemad keeldusid kategooriliselt Nii suurt ala me ilmselgelt katta Peipsit järveks nimetamast. Isegi ei suutnud. Ja vahest sellepärast pärast vaprat suplust aprillihakule hakkasin mõtlema oma isikliku omaselt jäises vees ja veendumist, et Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute Peipsimaa üle. Et näiteks Värskas vesi on tõesti mage, raius üks mees, keskuse toetusel või Räpinas arvan ennast olevat et see ON meri. Ja et küll Eesti on hoopis Setumaal. Ja Avinurmes rikas riik: meri lausa kolmes kül- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO või Tudulinnas Alutagusel. Ehkki jes. Temale jäigi Peipsist ilmselt see M M A Ä articles can be found J R H G I Avinurme järgi tohiksin ennast lausa mälestus. Midagi pole ju katki, kui Õ S at our web site P Peipsimaalt pärinevaks pidada: minu me igaüks omamoodi arvame ja www.eestiloodus.ee igiammustel esimestel elukuudel elas mäletame. Järgnevalt mitmekümnelt 541 787 Trükitud trükikojas meie pere just selles tünnimeistrite leheküljelt leiate toimetuse valiku Trükitoode pealinnas, aga oli heitlike aegade meie autorite arvamusi ja mäleta- Kroonpress tõttu sunnitud lahkuma. misi; just nii seda palun võtkegi. ■ Ent hilisemal ajal olen end tõe- liselt Peipsimaal olevana tundnud ikka vist ainult siis, kui järv on otse 2 I258I EESTI LOODUS MAI 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SÕNUMID | Imeilus ilm ja rohked linnud 19.–20. aprillil Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) igake- vadistel linnuvaatluspäevadel pandi tänu suurepärasele ilmale kirja üle 130 000 linnu 187 liigist. EOÜ-le laekus 198 vaatlusnimekirja, osales vähemalt 362 linnusõpra. MAIEVIKERPUUR FOTO: Vaatluspäevade ajaloos on rohkem liike nähtud vaid 2000. aastal, kui täheldati koguni 200 linnuliiki. Nähtud lindudest olid ettearvatult üle poole haned ja lagled, kel- lel oli Eestis lihavõttepühade aegu kätte jõudmas rände tippaeg. Üle kahe tuhande nähti ka aule, naerukajakaid Hiiumaal Suuresadamas nähtud mägiraat ja metsvinte. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid rasvatihane, linavästrik, metsvint, hallvares, kuldnokk (Prunella collaris), keda varem on Eestis nähtud vaid ja musträstas. üks kord. Mitmes paigas kuuldi juba kägusid ning nähti palju Kõige enam linnuliike nägi kahe vaatluspäeva jook- suitsupääsukesi. Vaatlejate silma ette jäi ka mitu Eestis sul seekord Peep Veedla, kelle nimekirja kogunes Põhja- haruldast linnuliiki, näiteks kaelusrästas,