RÄPINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018-2029

TÄIENDATUD AS EMAJÕE VEEVÄRK POOLT JAANUAR 2019

Tellija: Räpina Vallavalitsus Töö nr: 01-18 (RÄ2-18) Projektijuht: Karin Erimäe Koostajad: Karin Erimäe Karin Kivi

Tallinn, juuni 2018

Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...... 4 2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ...... 5

2.1 ÕIGUSLIK BAAS ...... 5 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ...... 5 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ...... 6 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid ...... 6 2.2 IDA-EESTI VEEMAJANDUSKAVA ...... 7 2.2.1 Pinnaveekogumid ...... 8 2.3 RÄPINA VALLA ARENGUKAVA 2018-2022 ...... 9 2.4 RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING ...... 9 2.5 RÄPINA VALLA VEEMAJANDUSPROJEKTID ...... 9 2.5.1 Põlvamaa veemajandusprojekt – Põlva linn, Põlva, Räpina ja Ahja vald ...... 9 2.5.2 Räpina linna Võhandu tänava ühiskanalisatsiooni ja –veevärgi rekonstrueerimine lõigus Võru maantee kuni Pargi tänav ...... 10 2.5.3 Veriora aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ...... 10 2.5.4 Räpina linna Võhandu tänava (Võru-Räpina tee-Võõpsu mnt) vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ...... 10 2.6 VEE ERIKASUTUSLOAD...... 10 3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 13 3.1 ÜLEVAADE ...... 13 3.2 ELANIKKOND ...... 14 3.3 LEIBKONNA SISSETULEK JA MAKSUVÕIME ...... 14 3.3.1 Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs ...... 15 3.4 VEE-ETTEVÕTLUS ...... 15 3.5 RÄPINA VALLA EELARVE ...... 15 4. KESKKONNASEISUND ...... 17 4.1 REOVEEKOGUMISALAD ...... 17 4.2 PERSPEKTIIVSED REOVEEKOGUMISALAD ...... 20 4.3 PINNAKATE JA SELLE EHITUS, ...... 22 4.4 PINNAVESI ...... 22 4.5 PÕHJAVESI, ...... 24 4.6 LOODUSKAITSEOBJEKTID ...... 25 5. VEEVARUSTUS ...... 27 5.1 ÜLEVAADE ...... 27 5.2 VEETOODANG JA VEETARBIMINE ...... 27 5.3 OLEMASOLEVAD VEEVÄRGI EHITISED ...... 31 5.3.1 Räpina linn...... 31 5.3.2 Ristipalo küla ...... 34 5.3.3 Leevaku küla ...... 35 5.3.4 Ruusa küla ...... 37 5.3.5 Linte küla ...... 39 5.3.6 Võõpsu alevik ...... 41 5.3.7 Mehikoorma alevik ...... 42 5.3.8 Aravu küla, ...... 45 5.3.9 Veriora alevik ...... 48 5.3.10 Leevi küla ...... 51 5.3.11 Viluste küla ...... 54 6. KANALISATSIOON ...... 58 6.1 ÜLEVAADE ...... 58 6.2 REOVEE VOOLUHULGAD KÄESOLEVAL AJAL JA PERSPEKTIIVSELT ...... 58

1 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

6.3 OLEMASOLEVAD KANALISATSIOONIEHITISED ...... 63 6.3.1 Räpina linn...... 63 6.3.2 Ristipalo küla ...... 64 6.3.3 Leevaku küla ...... 65 6.3.4 Ruusa küla ...... 66 6.3.5 Linte küla ...... 66 6.3.6 Võõpsu alevik ...... 67 6.3.7 Ruusa küla ...... 68 6.3.8 Mehikoorma alevik ...... 69 6.3.9 Aravu küla ...... 70 6.3.10 Veriora alevik ...... 71 6.3.11 Leevi küla ...... 73 6.3.12 Viluste küla ...... 73 7. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ...... 75

7.1 SADEMEVEE SÜSTEEME REGULEERIVAD TÄHTSAIMAD PÕHIMÕTTED ...... 75 7.1.1 Helcom soovitused ...... 75 7.2 OLEMASOLEV OLUKORD ...... 76 7.2.1 Räpina linn...... 76 7.2.2 Viluste küla ...... 76 7.2.3 Võõpsu alevik ...... 76 7.2.4 Linte küla ...... 77 7.2.5 Mehikoorma alevik ja Aravu küla ...... 77 7.2.6 Veriora alevik ...... 77 7.2.7 Leevi küla ...... 77 7.3 SADEMEVEE SÜSTEEMIDE PÕHIPROBLEEMID ...... 77 7.4 SADEMEVEE SÜSTEEMIDE ARENDAMINE ...... 77 8. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID ...... 78 8.1 EESMÄRGID ...... 78 8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID ...... 79 8.2.1 Puurkaevpumplad ...... 79 8.2.2 Ühisveevarustus ...... 79 8.2.3 Ühiskanalisatsioon ...... 79 8.2.4 Reoveepuhasti ...... 80 8.2.5 Sademeveekanalisatsioon ...... 97 8.2.6 AS Emajõe Veevärk tehnika ja tarkvara ...... 97 8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE ...... 98 8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUSED ...... 98 8.4.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemidega seotud investeeringud ...... 99 8.5 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUVAD MAHUD JA MAKSUMUSED ...... 99 9. FINANTSANALÜÜS ...... 101

9.1 EESMÄRK JA ÜLDISED EELDUSED ...... 101 9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED ...... 101 9.2.1 Finantsanalüüsi metoodika ...... 101 9.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused ...... 102 9.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud ...... 102 9.3 NÕUDLUSANALÜÜS ...... 103 9.3.1 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis ...... 103 9.3.2 Mõjud tuludele ...... 104 9.4 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED ...... 104 9.4.1 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud) ...... 104 9.4.2 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud) ...... 104 9.4.3 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele ...... 104 9.5 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS ...... 105 9.5.1 Tulude eeldused ...... 105

2 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

9.5.2 Finantsprognooside tulemused – AS Revekor ...... 105 9.5.3 Finantsprognooside tulemused – AS Emajõe Veevärk ...... 107 10. FINANTSPROJEKTSIOONIDE TABELID ...... 109 LISAD ...... 121 LISA 1 JOONISED ...... 122 LISA 2 INVESTEERINGUTE TABEL...... 123

3 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

1. SISSEJUHATUS

Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on koostatud AS Infragate Eesti töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui „Konsultandile“. Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev: Karin Erimäe Projektijuhtimine, veevarustuse, kanalisatsiooni, sademevee- kanalisatsiooni ja tuletõrjeveevarustuse jooniste ja rajatiste skeemide koostamine. Veevarustuse, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja tuletõrjeveevarustuse investeeringuprojektide väljatöötamine. (2018) Karin Kivi Olemasoleva olukorra kirjeldamine, veevarustuse, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja tuletõrjeveevarustuse investeeringuprojektide väljatöötamine. (2018) Nevel Jõgi Sotsiaalmajanduslik üldiseloomustus ja finantsanalüüs. (2018) (NJ Invest OÜ) AS Emajõe Teostatud on vajalikud täiendused AS Emajõe Veevärk spetsialistide Veevärk poolt. Täiendatud või lisatud tekst ja tabelid on märgitud rohelisega. (Jaanuar 2019) Leping nägi ette olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukorra kirjeldamise ja analüüsi, veemajanduslike probleemide ning nendest tulenevate eesmärkide määratlemise, investeeringuprojektide hindamise lühi- ja pikaajalises perspektiivis. Ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse järgselt vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks vähemalt 12 aastat. Täiendatud kava tuleb volikogu poolt uuesti kinnitada. Käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava piirkond hõlmab Räpina linna, Ristipalo küla, Leevaku küla, Ruusa küla, Võõpsu aleviku, Linte küla, Veriora aleviku, Leevi küla, Viluste küla, Mehikoorma küla ja Aravu küla. Vastavalt lähteülesandele koostatakse realistlik, omavalitsuse eelarve võimalusi, valla ja vee- ettevõtjate vahelisi opereerimislepinguid ning halduslepinguid arvestav Räpina valla ÜVK arendamise kava aastateks 2018-2029. Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks. Projektide prioriteetsusest lähtuvalt ning omafinantseeringu leidmise võimalustest, on tegevused jaotatud kahte etappi: • lühiajaline investeeringuprogramm 2018-2023; • pikaajaline investeeringuprogramm 2024-2029. Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostatakse vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ning looduslikule seisundile. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mille peab heaks kiitma Räpina vallavolikogu ning selle alusel toimub edaspidi veemajanduse valdkonna arendamine Räpina vallas.

4 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid.

2.1 ÕIGUSLIK BAAS

Alljärgnevalt on loetletud käesoleva arendamise kava koostamise seisukohast põhilised veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist reguleerivad riigisisesed, Euroopa Liidu ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid.

2.1.1 Riigisisesed õigusaktid 02.06.1993 a vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja - teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ning kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Eestis 10.02.1999 a vastu võetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ning - kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Veeseadus on vastu võetud 11.05.1994 a. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ning veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist. Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused: • Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid.“ Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest; • Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003 a “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded“; • Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002 a „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“; • Keskkonnaministri määrus nr 9, 27.01.2003 a „Põhjaveevaru hindamise kord“; • Keskkonnaministri määrus nr 60, 17.10.2002 a “Põhjaveekomisjoni põhimäärus”. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine; • Keskkonnaministri määrus nr 37, 29.07.2010 a “Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta,

5 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“; • Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996 a “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“; • Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012 a „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“; • Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001 a “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“; • Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005 a “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”; • Keskkonnaministri määrus nr 57, 19.03.2009 a “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid”; • Riigikogu seadus „Keskkonnatasude seadus“, vastu võetud 07.12.2005 a.

2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid • Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: veeseadus, ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed; • Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ – eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: veeseadus, veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded; • Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: veeseadus, rahvatervise seadus, ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid; • Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamine; • Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ; • Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ, käsitleb üleujutuste riski hindamist ja maandamise regulatsiooni; • Ohtlike ainete pinnavette juhtimise direktiiv 76/464/EMÜ; • Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ.

2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid • Räpina Vallavolikogu 21.05.2014 a määrus nr 19: Räpina valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri;

6 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

• Räpina Vallavolikogu 27.05.2009 a määrus nr 9: Räpina valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskiri; • Räpina Vallavolikogu 21.12.2011 a määrus nr 15: Räpina valla põhimäärus; • Räpina Vallavolikogu 20.07.2015 a määrus nr 8: Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027; • Räpina Vallavolikogu 21.09.2016 a määrusega nr 10: Räpina valla arengukava aastateks 2017-2030 (kehtetu alates 31.12.17); • Räpina Vallavolikogu 21.04.2010 a määrus nr 6: Räpina valla ehitusmäärus; • Räpna Vallavolikogu 27.06.2006 a määrus nr 7: Räpina valla üldplaneering; • Räpina Vallavolikogu 18.06.2014 a otsus nr 20: Vee-ettevõtja määramine; • Meeksi Vallavolikogu 09.05.2013 määrus nr 9: Meeksi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise eeskiri; • Meeksi Vallavolikogu 09.05.2013 määrus nr 8: Meeksi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskiri; • Meeksi Vallavolikogu 11.09.2012 määrus nr 14: Meeksi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2025; • Meeksi Vallavolikogu 28.01.2010 määrus nr 1: Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine; • Meeksi Vallavolikogu 06.11.2014 otsus nr 9: Vee-ettevõtja määramine; • Veriora Vallavolikogu 28.11.2013 määrus nr 21: Veriora valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskirja ning liitumis- ja teenuslepingute kinnitamine; • Veriora Vallavolikogu 30.05.2017 määru nr 2: Veriora valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017 – 2028.

2.2 IDA-EESTI VEEMAJANDUSKAVA

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda ja üheksa alamvesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 a protokollilise otsusega nr 1. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest. Räpina vald kuulub Ida-Eesti vesikonda. Ida-Eesti veemajanduskavaga planeeritud meetmetega on võimalik tutvuda Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ptk 8.3-8.4 (kättesaadav lingilt: http://www.envir.ee/sites/default/files/ida- eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf) .

7 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Joonis 2.1 Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad

2.2.1 Pinnaveekogumid Eestis on moodustatud pinnaveekogumid, mille seisundit jälgitakse ja hinnatakse pidevalt. Pinnaveekogumite moodustamise alused Pinnaveekogumitena on eristatud kõik olulised ja selgelt eristuvad pinnavee osad, mis on: • kõik vooluveekogud, mille valgala on vähemalt 10 km2 või suurem; • kõik maismaa seisuveekogud, mille veepeegli pindala on vähemalt 0,5 km2 või suurem; • kogu rannikuvesi. Eksperthinnangute põhjal on tehtud erandeid järgmiste veekogude määramisel pinnaveekogumiteks: • vooluveekogu, mille valgala pindala on 10–25 km2 ja mis suubub vooluveekogusse, kuid milles ei ole tüübiomaste tunnuste kindlakstegemiseks piisavalt vett; • vooluveekogu, mille valgala pindala on väiksem kui 10 km2; • maismaa seisuveekogu, mille veepeegli pindala on väiksem kui 50 ha. Võhandu jõest on moodustatud seitse veekogumit, lisaks on moodustatud veekogum Viluste ojast. Kõikide veekogumite seisundit jälgitakse. Tabel 2.1 Pinnaveekogumite seisundid1

Veekogumi KOONDSEISUND Pinnaveekogum kood 2010 2013 2015 Eesmärk 2021 Viluste oja 1006000_1 hea hea hea hea Võhandu_1 1003000_1 hea kesine kesine kesine Võhandu_2 1003000_2 hea kesine kesine hea Võhandu_3 1003000_3 hea kesine kesine hea Võhandu_4 1003000_4 kesine kesine kesine hea Võhandu_5 1003000_5 kesine kesine kesine hea Võhandu_6 1003000_6 kesine kesine kesine kesine ÖP Võhandu_7 1003000_7 kesine kesine hea väga hea

1 Allikas: http://www.envir.ee/sites/default/files/lisa_9._ie_keskkonnaeesmargid_ja_erandite_seadmine.pdf

8 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

2.3 RÄPINA VALLA ARENGUKAVA 2018-2022

Räpina valla arengukava on vastu võetud Räpina Vallavolikogu 20.09.2017 nr 8. Räpina valla arengukavas kajastatud ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni arengueesmärgid on järgmised: • Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine; • lahendada Linte küla sademevee probleem. Sademevesi valgub kanalisatsiooni ja põhjustab reoveepuhasti töös häiringuid.

2.4 RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING

Seaduses sätestatud korras kehtestatud üldplaneeringu olemasolu korral tuleb detailplaneeringu koostamisel ja projekteerimisel lähtuda kehtestatud üldplaneeringust. Räpina valla üldplaneering kehtestati Räpina Vallavolikogu 27.06.2006 määrusega nr 7. Üldplaneeringu on koostanud OÜ Hendrikson&Ko. Üldplaneeringu koostamisel määratleti Räpina valla ruumilised arengusuunad, maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitamistingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud, kompaktse asustusega alad. Räpina vallas on tiheasustusaladena määratud Räpina linn ja Võõpsu alevik. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on Ruusa küla keskus ja tootmishoonete maa-ala, Linte küla keskus ja tootmishoonete maa-ala, Ristipalo küla keskus ja tootmishoonete maa-ala, Rahumäe küla keskus ja tootmishoonete maa-ala, Leevaku küla keskus ja tootmishoonete maa-ala. Väljavõte Räpina valla üldplaneeringust: Üldplaneeringuga määratakse reoveekogumisalad vastavalt Räpina valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavas kavandatud aladele: 1. Räpina linn (tiheasustusala piirides); 2. Ristipalo küla (detailplaneeringu kohustusega ala piirides); 3. Linte küla (detailplaneeringu kohustusega ala piirides); 4. Ruusa küla (detailplaneeringu kohustusega ala piirides); 5. Leevaku küla (detailplaneeringu kohustusega ala piirides); 6. Võõpsu alevik (tiheasustusala piirides). Väljaspool reovee kogumisala ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavat ala on põhimõttelised lahendused omapuhasti või kogumiskaevud. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 meetrit ning see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumise suhtes allavoolu. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest ning maapinna langusest. Veevarustus hajakülades toimub salv- ja puurkaevudel. Põhjavee reostusohu vältimiseks on soovitav kasutada veevarustuse tagamisel mitme kinnistu peale ühist puurkaevu.

2.5 RÄPINA VALLA VEEMAJANDUSPROJEKTID

2.5.1 Põlvamaa veemajandusprojekt – Põlva linn, Põlva, Räpina ja Ahja vald Projekti raames rekonstrueeriti aastatel 2008-2011 Räpina linna, Ruusa, Linte, Leevaku ja Ristipalo vee- ning kanalisatsioonitorustikud. Rekonstrueeriti Räpina linna, Ruusa, Linte ja Leevaku külade reoveepuhastid. Räpina linnas rekonstrueeriti ca 0,4 km ja rajati ca 9,0 km veetorustikke, rekonstrueeriti ca 0,98 km ja rajati ca 7,8 km isevoolset kanalisatsioonitorustikke ning rajati ca 4,3 km survekanalisatsioonitorustikke.

9 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

2.5.2 Räpina linna Võhandu tänava ühiskanalisatsiooni ja –veevärgi rekonstrueerimine lõigus Võru maantee kuni Pargi tänav Projekti raames rekonstrueeriti ca 0,57 km kanalisatsiooni- ja ca 0,35 km veetorustikke. Rekonstrueerimistööd teostati Võhandu tänaval lõigus Võru maantee kuni Pargi tänav.

2.5.3 Veriora aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine Projekt on KIK-i 15.09.2010 otsuse järgi saanud toetust Veriora aleviku ühisveevärgi ja – kanalsiatsiooni rekonstrueerimiseks. Projekti raames nähti ette rekonstrueerida kõik olemasolevad ühiskanalisatsioonitorustikud, ehitada uus reoveepumpla ning rajada antud majapidamisteni ka ühisveevõrk.

2.5.4 Räpina linna Võhandu tänava (Võru-Räpina tee-Võõpsu mnt) vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine AS Revekor on koostanud rahastustaotluse Võhandu tänava (lõigus Võru – Räpina tee – Võõpsu mnt) vee- ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimiseks. Projekti eesmärgiks on rekonstrueerida Räpina linnas Võhandu tänaval (lõigus Võru – Räpina tee – Võõpsu mnt) vee- ja kanalisatsiooni torustikud. Võhandu tänava vaadeldav lõik asub Põlva maakonnas, Räpina linnas Võru-Räpina tee nr 65 km 43,41 ja Tartu-Räpina-Värska tee nr 45 km 63,56 vahel. Ette on nähtud rekonstrueerida ca 0,53 km kanalisatsioonitorustikke ja ca 0,17 km veetorustikke.

2.6 VEE ERIKASUTUSLOAD2

Põlva-Valga-Võru regiooni Keskkonnaameti poolt on AS-ile Revekor väljastatud 29.04.2016.a. vee-erikasutusluba nr L.VV/327068. Viimati muudetud 03.11.2017 Keskkonnaameti 03.11.2017.a. korralduses nr 1-3/17/2787. Vee-erikasutusloa kehtivuse lõpp on määramata. Vee-erikasutuse piirkond on Põlva maakond, Räpina vald, Räpina linn. Vee-erikasutusloaga on lubatud veekogumine, -töötlus ja –varustus. Jõgeva-Tartu regiooni Keskkonnaameti poolt on AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud 01.04.2018.a. vee-erikasutusluba nr L.VV/330311. Vee-erikasutusluba on tähtajatu. Vee- erikasutuse piirkond on Tartumaa, Meeksi vald, Mehikoorma alevik ja Aravu küla. Vee- erikasutusloaga on lubatud veekogumine, töötlus ja varustus ning kanalisatsioon ja heitveekäitlus. Põlva-Valga-Võru regiooni Keskkonnaameti poolt on Veriora Vallavalitsusele väljastatud 01.04.2015.a. vee-erikasutusluba nr L.VV/326043. Viimati muudetud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja 27.09.2016.a. korralduses nr 1-3/16/2445. Vee- erikasutusloa kehtivuse lõpp on määramata. Vee-erikasutuse piirkond on Põlvamaa, Veriora vald, Veriora alevik, Viluste ja Leevi külad. Vee-erikasutusloaga on lubatud põhjavee võtmine üle 5 m³ ööpäevas ja heitvee suublasse juhtimine. Põlva-Valga-Võru regiooni Keskkonnaameti poolt on AS-ile Revekor väljastatud 01.07.2016.a. vee-erikasutusluba nr L.VV/327778. Vee-erikasutusloa kehtivuse lõpp on määramata. Vee- erikasutuse piirkond on Põlva maakond, Räpina vald, Leevaku, Linte ja Ruusa külad. Vee- erikasutusloaga on lubatud põhjavee võtmine üle 5 m³ ööpäevas ja heitvee suublasse juhtimine. Tabel 2.2 Vee-erikasutuslubades lubatud veevõtud puurkaevudest Räpina vallas3

Veehaare/puurkaev, Veekiht Aastas, m3 Kvartalis, m3 katastri nr Kastani tn PK - 10578 D2 100 000 25 000 Jõe tn (Sireli; reservis) PK - 11266 D2 pole määratud pole määratud Mehikoorma aleviku PK - 25411 D2 12000 3000 Veriora keskuse PK - 11015 D2 13000 3250

2 Allikas: https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=avalik_otsing&act=avalik_stat_koond&u=20150414143159 3 Allikas: Vee-erikasutusluba nr L.VV/327068; L.VV/322939; L.VV/326043; L.VV/327778

10 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Veehaare/puurkaev, Veekiht Aastas, m3 Kvartalis, m3 katastri nr Viluste Põhikooli PK - 11022 D2 3200 800 Ruusa PK - 10958 D2 9 100 2 275 Linte PK - 11019 D2 9 100 2 275 Leevaku PK - 50982 D2 5 480 1 370 Märkused: D2- Kesk-Devoni põhjaveekogum Tabel 2.3 Vee-erikasutusloas toodud seirenõuded põhjaveele Räpina vallas4

Proovivõtukoha Proovi võtmise Seiratavad näitajad nimetus/katastri nr sagedus ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Jõe tn (Sireli; escherichia coli, fluoriid, hägusus, kolooniate arv 22oC, reservis) üks kord aastas lahustunud hapnik (O2), lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, PK - 11266 oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Kastani tn PK – escherichia coli, fluoriid, hägusus, kolooniate arv 22oC, lahustunud üks kord kolme 10578 hapnik (O2), lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, aasta jooksul oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv 22 °C, Mehikoorma aleviku lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, raud, üks kord aastas PK - 25411 sulfaat,Vesinikioonide kontsentratsioo n, Värvus ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Veriora keskuse escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv 22oC, üks kord kolme PK - 11015 lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, pH, aasta jooksul raud, sulfaat, värvus ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Viluste Põhikooli escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv 22oC, üks kord aastas PK - 11022 lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv 22oC, Ruusa PK - 10958 üks kord aastas lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv 22oC, Linte PK - 11019 üks kord aastas lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus ammoonium, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Leevaku escherichia coli, fluoriid, hägusus, kloriid, kolooniate arv 22oC, üks kord aastas PK - 50982 lõhn, mangaan, naatrium, nitraat, nitrit, oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus Tabel 2.4 Vee-erikasutusloaga keskkonda suunatavale heitveele kehtestatud piirnormid Räpina vallas5

Reoveepuhasti nimetus, Lubatud vooluhulk Suurim lubatud Suubla, kood Reostusnäitajad kood m3/a sisaldus mg/l BHT7 15 Heljum 25 Räpina linna Võhandu jõgi, 180 000 Püld 1,5 reoveepuhasti, PO128 VEE1003000 Nüld 45 KHT 125 BHT7 15 Heljum 40 Räpina linna Vabaduse tn Räpina paisjärv, Püld 1 sademeveeväljalask, VEE2070510 Nüld 45 PO122 KHT 125 naftasaadused 5 BHT7 15 Räpina linna Võhandu tn Võhandu jõgi, Heljum 40 sademeveeväljalask, VEE1003000 Püld 1 PO121 Nüld 45

4 Allikas: Vee-erikasutusluba nr L.VV/327068; L.VV/322939; L.VV/326043; L.VV/327778 5 Allikas: Vee-erikasutusluba nr L.VV/327068; L.VV/322939; L.VV/326043; L.VV/327778

11 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Reoveepuhasti nimetus, Lubatud vooluhulk Suurim lubatud Suubla, kood Reostusnäitajad kood m3/a sisaldus mg/l KHT 125 naftasaadused 5 BHT7 25

Heljum 35 Lämmijärv, Mehikoorma septik, TM400 Püld 2 207560 Nüld 60 43680 KHT 125 BHT7 40 Meeksi oja, Aravu biotiigid, TM402 1820 Heljum 35 1007600 KHT 150 BHT7 40 Veriora aleviku biopuhasti, Pahtpää jõgi, 13000 Heljum 35 PO144 VEE1006400 KHT 150 BHT7 40 Viluste Põhikooli Pahtpää jõgi, 3200 Heljum 35 biopuhasti, PO062 VEE1006400 KHT 150 BHT7 40 Poldri kraav, Heljum 35 Linte biopuhasti, PO131 27 300 1007503 pH 9 KHT 150 BHT7 40 Võhandu jõgi, Heljum 35 Leevaku biopuhasti, PO133 7 360 VEE1003000 pH 9 KHT 150 BHT7 40 Võhandu jõgi, Heljum 35 Ruusa biopuhasti, PO136 27 300 VEE1003000 pH 9 KHT 150 Tabel 2.5 Väljalaskme seire nõuded Räpina vallas6

Väljalaskme nimetus/kood Proovi võtmise sagedus Seiratav näitaja Räpina linna Vabaduse tn BHT7, KHT, Heljum, Naftasaadused, üks kord aastas sademeveeväljalask, PO122 Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld) Räpina linna Võhandu tn BHT7, KHT, Heljum, Naftasaadused, üks kord aastas sademeveeväljalask, PO121 Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld) Räpina linna reoveepuhasti, PO128 üks kord poolaastas Tsink (Zn), Vask( Cu) BHT7, Elektrijuhtivus, KHT, Heljum, Lahustunud hapnik (O2), pH, Räpina linna reoveepuhasti, PO128 üks kord kuus Temperatuur, Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld) BHT7, KHT, Heljum, Üldfosfor (Püld), Mehikoorma septik, TM400 üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld), pH BHT7, KHT, Heljum, Üldfosfor (Püld), Aravu biotiigid, TM402 üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld), pH BHT7, Elektrijuhtivus, KHT, Heljum, Lahustunud hapnik (O2), pH, Veriora aleviku biopuhasti, PO144 üks kord kvartalis Temperatuur, Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld) BHT7, Elektrijuhtivus, KHT, Heljum, Lahustunud hapnik (O2), pH, Viluste Põhikooli biopuhasti, PO062 üks kord poolaastas Temperatuur, Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld) BHT7, Elektrijuhtivus, KHT, Heljum, Lahustunud hapnik (O2), pH, Linte biopuhasti, PO131 üks kord kvartalis Temperatuur, Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld) BHT7, Elektrijuhtivus, KHT, Heljum, Lahustunud hapnik (O2), pH, Leevaku biopuhasti, PO133 üks kord kvartalis Temperatuur, Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld) BHT7, Elektrijuhtivus, KHT, Heljum, Lahustunud hapnik (O2), pH, Ruusa biopuhasti, PO136 üks kord kvartalis Temperatuur, Üldfosfor (Püld), Üldlämmastik (Nüld)

6 Allikas: Vee-erikasutusluba nr L.VV/327068; L.VV/322939; L.VV/326043; L.VV/327778

12 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

3.1 ÜLEVAADE

Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 28 „Meeksi valla, Räpina valla ja Veriora valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine" alusel on ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste taotlused rahuldatud. Uus omavalitsusüksus Räpina vald on moodustunud Räpina valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamisele järgnevast päevast, s.o 22. oktoober 2017. Räpina Vallavolikogu valimistulemused avalikustati 21.10.2017 Põlvamaa ajalehe Koit vahendusel. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9¹ lõike 1 punkti 3 ja Meeksi Vallavolikogu 28.12.2016 otsusega nr 27, Veriora vallavolikogu 28.12.2016 otsusega nr 38 ja Räpina Vallavolikogu 28.12.2016 otsusega nr 78 kinnitatud ühinemislepingu punkti 5.1. kohaselt kehtivad kuni uute õigusaktide kehtestamiseni lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9² kohaselt on Räpina vald ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldõigusjärglane. Räpina vald asub Põlva maakonnas. Valdade ühinemisel tekkis uus Räpina vald pindalaga 609, 67 km². Valla keskuseks on Räpina linn. Räpina vald piirneb loodest Kastre vallaga, läänest Põlva vallaga, lõunast Võru vallaga ning kagust Setomaa vallaga. Idast külgneb Räpina vald Peipsi järvega.

Joonis 3.2 Haldusreformi käigus moodustunud Räpina vald7 Räpina valda läbivateks olulisemateks maanteedeks on Räpina-Võru ja Tartu-Räpina-Värska tugimaanteed.

7 Allikas: Maa-ameti geoportaal. www.maaamet.ee.

13 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

3.2 ELANIKKOND

Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2017 Räpina valla elanike arv 6542 inimest. Ühinenud valla koosseisu kuulub 65 küla, 3 (Võõpsu, Veriora ja Mehikoorma) alevikku ja 1 (Räpina) vallasisene linn. Valla elanike arv on viimasel 10 aastal pidevalt vähenenud, mis on iseloomulik nii kogu Eestile kui ka Räpina vallale ning Põlvamaale. Tabel 3.1 Räpina valla elanike arvu muutused viimase 10 aasta jooksul8 Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 Endise Räpna valla elanike arv 5 150 5 200 5 030 4 930 4 882 Endise Meeksi valla elanike arv 720 710 690 640 542 Endise Veriora valla elanike arv 1 440 1 420 1 420 1 390 1 347 KOKKU 7 310 7 330 7 140 6 960 6 771 Muutus 0,27% -2,59% -2,52% -2,72% Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 Endise Räpna valla elanike arv 4 825 4 774 4 629 4 686 4 611 Endise Meeksi valla elanike arv 543 536 530 583 581 Endise Veriora valla elanike arv 1 335 1 315 1 324 1 366 1 350 KOKKU 6 703 6 625 6 483 6 635 6 542 Muutus -1,00% -1,16% -2,14% 2,34% -1,40% Seoses elanikkonna sissetulekute kasvuga hakatakse tulevikus otsima paremaid elu- ja keskkonnatingimusi, mille tõttu on tõenäoline elanike arvu vähenemine ka tulevikus. Alljärgnevalt on ära toodud Põlvamaa elanike arvu prognoos lähtuvalt Statistikaameti poolt avaldatud prognoosist. Tabel 3.2 Põlvamaa elanike arvu prognoos9 Aasta 2016 2018 2020 2024 2027 Elanike arv kokku 26 916 26 358 25 766 24 657 23 853 Eelnevast tabelist on näha, et Statistikaamet on eesseisvateks aastateks prognoosinud Põlva maakonna elanike arvu stabiilselt vähenemist, iga-aastaselt ca 1%.

3.3 LEIBKONNA SISSETULEK JA MAKSUVÕIME

Vee- ja kanalisatsiooniteenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste standartide järgi vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ei peaks ületama 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek maakonna – Põlvamaa osas - on kajastatud Tabel 3.3. Tabel 3.3 Leibkonnaliikme kuu netosissetulek Põlvamaal eurodes10 Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 Põlvamaa 417,1 436,5 418,5 445,7 466,0 Eesti 476,1 510,9 555,7 585,6 633,0 Põlvamaa näitaja osakaal Eesti 87,6% 85,4% 75,3% 76,1% 73,6% näitajast

8 Allikas: Statistikaamet (22.01.2018) 9 Allikas: Statistikaamet 10 Allikas: Statistikaamet ST08

14 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

3.3.1 Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs Tabel 3.4 näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse. Kujunevad tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiri (4%) piiridesse. Tabel 3.4 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe Räpina vallas 2014.a.

Vee- Veeteenuste kulutus Veetariif Kanalisatsiooni- Elanike ühik- teenuste leibkonnaliikme Vee-ettevõte KM-ta tariif KM-ta tarbimine kulukuse kohta määr €/m3 €/m3 l/el/päev €/kuus % AS Revekor 0,906 1,262 61 58 1,0% AS Emajõe Veevärk 1,219 1,542 41 50 0,8% Allikas: AS Revekor; AS Emajõe Veevärk Märkused: Hinnad ei sisalda käibemaksu; kulukuse tase on välja arvutatud, kasutades 2018.a. leibkonnaliikme keskmist kuu netosissetulekut Põlvamaal; arvutuse käigus on kasutatud kaalutud keskmine elanike ühiktarbimine.

3.4 VEE-ETTEVÕTLUS

Räpina Vallavolikogu 18.06.2014 otsuse nr 20 alusel on Räpina vallas vee-ettevõtteks määratud AS Revekor. AS Revekori aktsionäriks on 100% Räpina vald ning tegevusaladeks on veemajandus, elamumajandus, küttemajandus, linna heakord, ehitus ja remonttööd. Veemajanduses tegeldakse puurkaevude ja veetrasside hoolduse, ekspluatatsiooni ja remondiga. Hooldatakse ja tagatakse puhastusseadmete nõuetekohane töö11. Meeksi Vallavolikogu 06.11.2014 otseuse nr 9 alusel on kehtestatud Mehikoorma aleviku ja Aravu küla piirkonnas vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk on 2004. aastal 22 omavalitsuse poolt loodud organisatsioon. 2017. aastal liitus ettevõttega veel 4 omavalitsust. Ettevõte osutab veeteenust 77 asulas, mis asuvad 4 maakonna 25 omavalitsuses. Ettevõtte eesmärgiks on tagada jätkusuutlik majandamine läbi kvaliteetse veeteenuse pakkumise ning ressursisäästliku tarbijakäitumise juurutamine. 12 Veriora vallas haldas ühisveevärki ja –kanalisatsiooni Veriora Vallavalitsus (äriregistri kood 75020246), kes osutas ÜVK teenust Veriora alevikus ning Leevi ja Viluste külades.13 Perspektiivselt on ette nähtud, et endise Veriora valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni haldamisega hakkab tegelema AS Revekor.

3.5 RÄPINA VALLA EELARVE

Räpina valla eelarvestatud 2018. aasta tulude maht on 7,6 mln €. Suuremateks tuluallikateks on planeeritud üksikisiku tulumaks ning toetused. Eelarvestatud tegevuskulude maht on 2018. aastal 7,4 mln €. Eelarve ülevaade on ära toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 3.5 Räpina valla 2018.a. eelarve eurodes Põhitegevuse tulud kokku 7 634 925 Maksutulud 3 951 042 sh tulumaks 3 769 042 sh maamaks 182 000 Tulud kaupade ja teenuste müügist 443 525 Saadavad toetused tegevuskuludeks 3 235 058 sh tasandusfond ja toetusfond 3 125 436 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 109 622

11 Allikas: AS Revekor. http://www.revekor.ee/tegevusalad/ (22.01.2018) 12 Allikas: Emajõe Veevärk. http://www.evv.ee/ (22.01.2018) 13 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028

15 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Põhitegevuse tulud kokku 7 634 925 Muud tegevustulud 5 300 Põhitegevuse kulud kokku 7 406 402 Antavad toetused tegevuskuludeks 693 735 Muud tegevuskulud 6 712 667 Põhitegevuse tulem 228 523 Allikas: Räpina valla 2018. aasta eelarve14 Arengukava koostamise hetkel puudusid valdade liitmise tõttu Räpina valla finantsvõimekuse analüüsiks vajalikud finantsandmed. Kuivõrd analüüsis ei ole arvestatud valla otsese rahalise toetusega, ei mõjuta Räpina valla finantsvõimekuse hindamine veeettevõtete finantsanalüüsi tulemusi.

14 Räpina Vallavolikogu. Räpina valla 2018. aasta eelarve. https://www.riigiteataja.ee/akt/426022018052 (21.03.2018)

16 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

4. KESKKONNASEISUND15

4.1 REOVEEKOGUMISALAD

Vastavalt Keskkonnaministri 02.07.2009 a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“ on Räpina vallas kinnitatud Räpina reoveekogumisala.

Joonis 4.1 Räpina, registrikood RKA0650328, pindala 214 ha, koormus 3 120 ie, Räpina linn, Ristipalo küla, Raigla küla, Köstrimäe küla, Sillapää küla16 Vastavalt Keskkonnaministri 02.07.2009 a käskkirjale nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ on Räpina vallas kinnitatud Ristipalo, Ruusa, Linte, Leevaku ja Võõpsu reoveekogumisala.

Joonis 4.2 Ristipalo, registrikood RKA0650327, pindala 9 ha, koormus 200 ie, Ristipalo küla17

15 Allikas:Keskkonnaministeerium. http://register.keskkonnainfo.ee/ 16 Allikas: Keskkonnaregister 17 Allikas: Keskkonnaregister

17 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Joonis 4.3 Ruusa, registrikood RKA0650325, pindala 11 ha, koormus 231 ie, Ruusa küla18

Joonis 4.4 Linte, registrikood RKA0650326, pindala 10 ha, koormus 214 ie, Linte küla19

18 Allikas: Keskkonnaregister 19 Allikas: Keskkonnaregister

18 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Joonis 4.5 Leevaku, registrikood RKA0650324, pindala 7 ha, koormus 184 ie, Leevaku küla20

Joonis 4.6 Võõpsu, registrikood RKA0650594, pindala 16 ha, koormus 234 ie, Võõpsu alevik21

20 Allikas: Keskkonnaregister 21 Allikas: Keskkonnaregister

19 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Joonis 4.7 Mehikoorma, registrikood RKA0780445, pindala 25 ha, koormus 501 ie, Mehikoorma alevik22 Veriora alevikus, Leevi, Viluste ja Aravu külades reoveekogumisalasid ei ole määratud.

4.2 PERSPEKTIIVSED REOVEEKOGUMISALAD

Vastavalt VV määrusele nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“ saab reoveekogumisalaks määrata asula, mille elanike arv on üle 50 inimese ja reoveekogumisala minimaalseks suuruseks saab olla 5 ha. Lisaks lähtutakse reoveekogumisala määramisel põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutusi, sealhulgas pinnavee kaitstust. Põhjavee kaitstuse järgi reoveekogumisala määramisel tuleb arvestada järgnevate reostuskoormustega: • kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 ie-d (inimekvivalenti); • keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie-d; • nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie-d. Lisaks eelnevalt nimetatud kriteeriumitele tuleb reoveekogumisala määramisel arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumitega, milleks on: • tuleb arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas. Räpina vallas nähakse ette ühe reoveekogumisala moodustamist (perspektiivse reoveekogumisala piir on esitatud Lisa 1 joonistel) Veriora alevikus. Perspektiivne reoveekogumisala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Tabel 4.1 Perspektiivne reoveekogumisala

Nimetus Reostuskoormus, ie Pindala, ha Ie/ha Põhjaveekaitstus Veriora 431 23 18,7 keskmisel kaitstud

22 Allikas: Keskkonnaregister

20 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Joonis 4.8 Perspektiivne Veriora reoveekogumisala (tähistatud rohelisega) Lisaks nähakse ette Räpina reoveekogumisala laiendamist, reoveekogumisalasse lisatakse Võhandu tn ääres paiknev Kaurimäe kinnistu.

Joonis 4.9 Planeeritav Räpina reoveekogumisala laiendus (laiendatav osa tähistatud rohelisega ning olemasolev reoveekogumisala kollasega)

21 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

4.3 PINNAKATE JA SELLE EHITUS23, 24

Räpina vald paikneb Lämmijärve rannikul, mis on madal ja ulatub mõne meetri kõrgemale järvepinnast. Lääne suunas algab kõrgem lainja reljeefiga ala, kus on pinnakatteks moreen ning millel lasuvad jääpaisjärvesetted. Veel kaugemale läände jääb rohkete laugaste, järvede ning soosaartega Meelva raba. Ala keskosas laiub lainjas moreentasandik, mida liigestavad Võhandu ja selle lisajõgede ürgorud, Võhandu ääres paljandub kohati liivakivi. Ala lõunapoolseimas osas esineb rohkem mõhnastikke ja muid mandrijää servakuhjatisi. Räpina lähedal lõunas paikneb meteoriitse päritoluga Tsõõrikmäe kraater. Endise Veriora valla territooriumi pinnakatte moodustavad Kvaternaariajastu – jääaja ja pärastjääaja – setted. Pinnakate koosneb omavahel põimunud glatsiaalsetest, fluvioglatsiaalsetest (jääjõelistest) ja limnoglatsiaalsetest (jääjärvelistest) setetest. Glatsiaalsed setted on esindatud peamiselt kahe eriilmelise saviliivmoreeniga. Sügavamal on moreen lillakashalli värvusega ja võib sisaldada jämepurdu (lubjakiviveeriseid) kuni 50 %. Moreeni ülemine osa on kollaka- kuni punakaspruuni värvusega, jämepurru sisaldus 5 – 25% (keskmiselt 15%). Konsistentsilt on moreen kõva- kuni voolavplastne (sügavamal), võib sisaldada eriteraliste liivade vahekihte. Kesk-Devoni liivakivid on valdavalt peeneteralised ning aleuriitsed savi vahekihtide ning läätsedega. Koosnevad kvartsist, põimjaskihilised. Ladestiku ülemises osas on kivimid heledavärvilised, alumises punakaspruunid. Kuna veeladestik on looduslikult anaeroobses keskkonnas, siis esineb vees kõrgenenud Mn+, NH4+ ja Fe2+ sisaldust. Endise Meeksi valla territooriumit hõlmab 1/3 osas Emajõe-Suursoo maastikukaitseala, Natura 2000 ala ja piirneb idapiiri mööda Peipsi järvega. Maastikurajooni järgi on endine Meeksi vald Kagu-Eesti lavamaa kaguosas, on pinnavormilt tasane, 20-40 m üle merepinna. Suure osa pindalast moodustavad metsad ja sood, samuti on palju kevaditi järve poolt üleujutatavaid alasid. Põllumaa moodustab kogu pindalast 12%, looduslik rohumaa 13%. Peipsi ääres on valdavalt leede-, leet-, glei- ja soomullad, mis ei ole viljakad ja mis on kevadeti ja sügiseti liigniisked.

4.4 PINNAVESI

Räpina valla territooriumil paiknevad pinnaveekogumid on esitatud alljärgnevates tabelites.

Tabel 4.2 Räpina valla jõed25

Pikkus Kood Asukoht Nimetus lisaharudega, km Raigla küla; Ristipalo küla; Võõpsu alevik; Köstrimäe küla; Nulga küla; Rahumäe küla; Sillapää küla; Sülgoja küla; Pindi küla; Haavapää küla; Jõevaara küla; Pääsna küla; Võhandu VEE1003000 Sarvemeä küla; Leevaku küla; Jaanikeste küla; Kassilaane 179,4 jõgi küla; Ruusa küla; Võuküla küla; Jõeveere; Himmaste küla; Leevi küla; Vareste küla; Vinos küla; Räpina linn; Toolamaa küla; Viira küla Mädajõgi VEE1006600 Ristipalo küla; Suure-Veerksu küla; Sülgoja küla 30,9 (Mädäjõgi) Kirmsi küla; Rahumäe küla; Pahtpää küla; Mõtsavaara VEE1006400 küla; Tsirksi küla; Veriora alevik; Viluste küla; Kassilaane Pahtpää jõgi 15,6 küla; Võika küla; Nulga küla VEE1049500 Viira küla Lutsu jõgi 51,5

Tabel 4.3 Räpina valla järved26

Kood Asukoht Nimetus Pindala, ha Raigla küla; Linte küla; Naha küla; Tooste küla; Parapalu küla; VEE2075600 Peipsi järv 351 052,4 Jõepera küla; Meeksi küla; Mehikoorma küla

23 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 24 Allikas: Meeksi valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2025 25 Allikas: Keskkonnaregister 26 Allikas: Keskkonnaregister

22 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Kood Asukoht Nimetus Pindala, ha VEE2113500 Saareküla küla Haabsaarõ järv 0,8 VEE2127100 Leevi küla Helmjärv 1,7 VEE2113710 Saareküla küla Järveots (Saareküla Järveots) 2,4 VEE2128410 Leevi küla Kaagataja järv 0,1 VEE2129730 Nohipalo küla Kamarusjärv 0,4 Keskmäne Suujärv (Meenikunnu VEE2129710 Nohipalo küla 1,7 Keskmäne Suujärv) VEE2126800 Koolmajärve küla; Timo küla Kuulma järv 6,4 VEE2127300 Lihtensteini küla Kõvvõrjärv (Leevi Kõvvõrjärv) 0,6 Leevaku küla; Jaanikeste küla; VEE2112320 Leevaku paisjärv 46,8 Võuküla küla VEE2087920 Leevi küla Leevi veskijärv (Leevi paisjärv) 2,7 VEE2129400 Nohipalo küla Leeväti järv 3 VEE2113600 Meelva küla; Toolamaa küla Meelva järv 76 VEE2126900 Leevi küla Mustjärv (Leevi Mustjärv) 2,1 VEE2129800 Nohipalo küla Mustjärv (Nohipalo Mustjärv) 22,2 VEE2126500 Timo küla Mustjärv (Timo Mustjärv) 2,4 VEE2126510 Timo küla Mõujärv 0,6 VEE2113610 Meelva küla; Mägiotsa küla Paabu lomp (Meelva paisjärv) 0,6 VEE2113100 Mägiotsa küla Padojärv 2,8 VEE2126400 Haavapää küla Palojärv (Haavapää Palojärv) 0,5 VEE2111530 Ruusa küla Rehäjärv 0,7 VEE2070510 Räpina linn Räpina järv (Räpina paisjärv) 19,3 VEE2113700 Saareküla küla Saareküla järv 6,2 VEE2126300 Tormsi küla; Viira küla Saarjärv 12,3 Suur Suujärv (Meenikunnu Suur VEE2129720 Nohipalo küla 5 Suujärv) VEE2095110 Meeksi küla Umbjärv (Mehikoorma Umbjärv) 13 VEE2113300 Mägiotsa küla Umbjärv (Määrästü Umbjärv) 0,9 Vahtsõnõ järv (Verioramõisa Vahtsõnõ VEE2129230 Verioramõisa küla 0,7 järv) VEE2129700 Nohipalo küla Valgõjärv (Nohipalo Valgõjärv) 7 VEE2129220 Verioramõisa küla Vanajärv (Verioramõisa Vanajärv) 0,6 VEE2087910 Veriora alevik Veriora järv (Veriora paisjärv) 4,2 VEE2127000 Leevi küla Viinakuajärv (Leevi Viinakuajärv) 2,1 VEE2112300 Võiardi küla Virosi järv 11,3

Tabel 4.4 Räpina valla ojad27

Kood Asukoht Nimetus Pikkus, km VEE1005900 Haavapää küla; Leevi küla; Vinso küla Haavapää oja 5,1 Kalassaarõ oja VEE1007800 Aravu küla; Jõepera küla; Meeksi küla 3,8 (Pihuste oja) VEE1006200 Leevaku küla; Jaanikeste küla Leevaku oja 6,6 Leevaku küla; Kanassaare küla; Ruusa küla; Võuküla Lipõssilla oja VEE1006100 6 küla (Võuküla oja) VEE1006900 Nohipalo küla Madala oja 7,2 VEE1007600 Aravu küla; Meeksi küla Meeksi oja 8,3 VEE1008000 Meerapalu küla Meerapalu oja 3,3 Linte küla; Kõnnu küla; Mägiotsa küla; Naha küla; VEE1007500 Naha oja 7,7 Meeksi küla Kunksilla küla; Leevi küla; Lihtensteini küla; Vareste Palumõisa oja VEE1005700 13,3 küla (Palomõisa oja) Pustõniku oja VEE1007900 Jõepera küla 2,6 (Kruushaua oja) VEE1006800 Nohipalo küla Rebasmäe oja 12,1 VEE1050000 Kõnnu küla; Mägiotsa küla Savimäe oja 9,2 VEE1003017 Süvahavva küla; Sarvemäe küla Silkoja 1,2 VEE1003018 Süvahavva küla; Sarvemäe küla Sokkoja 2,9 VEE1049600 Koolmajärve küla; Timo küla; Viira küla Timo oja 6,1 VEE1006300 Köstrimäe küla; Meelva küla; Toolamaa küla Toolamaa oja 4,4 VEE1007300 Ristipalo küla Varesmäe oja 8,9 Suure-Veerksu küla; Kikka küla; Männisalu küla; Väike- VEE1007200 Veerksu küla; Vändra küla; Kullamäe küla; Nohipalo Veerksu oja 18,8 küla; Verioramõisa küla

27 Allikas: Keskkonnaregister

23 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Kood Asukoht Nimetus Pikkus, km Verioramõisa küla; Nohipalo küla; Vinso küla; Kikka VEE1007206 Verioja 6,9 küla Virosi oja (Viluste VEE1006000 Pääsna küla; Ruusa küla; Võuküla küla; Võiardi küla 7,4 oja)

Tabel 4.5 Räpina valla peakraavid28

Kood Asukoht Nimetus Pikkus, km Köstrimäe küla; Meelva küla; Linte küla; Linte peakraav VEE1006500 Mägiotsa küla; Raadama küla; Räpina linn; 11,9 (Raadama oja Tooste küla VEE1007700 Kõnnu küla; Mägiotsa küla Kureküla peakraav 11,1 VEE1007400 Raigla küla; Köstrimäe küla; Tooste küla Raigla peakraav 6,9 Varrõperä oja (Määrastu VEE1049800 Saareküla küla 6,0 peakraav, Määrästü oja) Kanassaare oja (Võuküla VEE1006101 Ruusa küla 5,8 peakraav)

4.5 PÕHJAVESI29, 30

Räpina valla aladel kasutatakse tarbeveena Kesk-Devoni veekompleksi põhjavett. Kesk- Devoni veekompleks levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning –läätsedega (kogupaksus ulatub kuni 250 meetrini). Ligikaudu kolmandiku veekogumi mahust hõlmavad savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Räpina linna kirde- ja idaosas on põhjavesi reostunud mineraalväetistega. Põhjavee looduslik kaitstus Räpina vallas on keskmiselt ja suhteliselt kaitstud.

Joonis 4.10 Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte Räpina valla kohta

28 Allikas: Keskkonnaregister 29 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 30 Allikas: Meeksi valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2025

24 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

4.6 LOODUSKAITSEOBJEKTID

Räpina vallas paiknevad või sellega külgnevad kaitstavad loodusobjektid on leitavad Keskkonnaregistrist. Igal objektil on kaitsevöönd, milles planeeritav tegevus, sh torustiku ehitus ja rekonstrueerimine, peab olema kooskõlastatud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooniga. Räpina vallas on 8 hoiuala ja 7 kaitseala. Kaitsealuse liigi leiukohti on 471 ja 32 kaitsealuse liigi püsielupaika. Rahvusvahelise tähtsusega Natura alasid on 18. Tabel 4.6 on toodud Räpina valla kaitstavate looduspaikade nimekiri (v.a. kaitsealused liigid).

Tabel 4.6 Räpina valla kaitstavad looduspaigad31

Asukoht Registrikood Nimetus Pindala, ha Tüüp Rahumäe küla KLO2000123 Kirmsi hoiuala 219,8 Hoiuala Võõpsu alevik; KLO2000124 Lüübnitsa hoiuala 1 550,1 Hoiuala Raigla küla Suure-Veerksu KLO2000016 Mädajõe hoiuala 23,5 Hoiuala küla; Sülgoja küla Raigla küla; Köstrimäe küla; KLO2000128 Räpina poldri hoiuala 1 502,4 Hoiuala Linte küla; Tooste küla Võiardi küla KLO2000020 Virosi järve hoiuala 11,7 Hoiuala Leevi küla; Vareste KLO2000018 Palomõisa oja hoiuala 0,4 Hoiuala küla Haavapää küla; Võhandu jõe hoiuala KLO2000021 18,5 Hoiuala Leevi küla (Põlva) Jõeveere küla, Võhandu jõe hoiuala KLO2000084 20,1 Hoiuala Koolma küla (Võru) Viira küla, Kuulmajärve Himmaste küla, KLO1000184 1016,2 Maastikukaitseala maastikukaitseala Koolmajärve küla Rahumäe küla; Rahumäe mõisa KLO1200101 6,9 Kaitsealune park Nulga küla metsapark Räpina linn KLO1200113 Räpina mõisa park 8,5 Kaitsealune park Haavametsa küla KLO1000218 Järvselja looduskaitseala 187,9 Looduskaitseala Kassilaane küla; Kirmsi küla; PLO1001061 Kirmsi looduskaitseala 79,4 Looduskaitseala Rahumäe küla Kõnnu küla; Meelva küla; Toolamaa; KLO1000652 Meelva looduskaitseala 2136,6 Looduskaitseala Saareküla; Mägiotsa küla Lihtensteini küla; Nohipalo küla; Meenikunno Vinso küla, Leevi KLO1000641 3027,6 Looduskaitseala looduskaitseala küla; Veroramõisa küla Nulga küla PLO1001060 Nulga looduskaitseala 111,3 Looduskaitseala Peipsiveere Parapalu küla KLO1000624 34610 Looduskaitseala looduskaitseala Kikka küla KLO1000473 Ilumetsa kuusik 2 Puistu Uuendamata piiridega Meeksi küla KLO1200084 Meeksi park 3,1 park, puistu, arboreetum Sarvemäe küla; Timo küla; Vinso küla; Haavapää küla; Himmiste vana kaitsekorraga KLO1000315 Võhandu jõe ürgorg 712,6 küla; Leevi küla; ala Süvahavva küla; Viira küla; Vareste küla Meerapalu küla; Emajõe-Suursoo ja RAH0000054 18983.3 Ramsar Parapalu küla Piirissaar Rahumäe küla RAH0000213 Kirmsi loodusala 219,8 Natura (loodusala) Himmiste küla; RAH0000236 Kuulmajärve loodusala 1016.2 Natura (loodusala) Koolmajärve küla;

31 Allikas: Keskkonnaregister

25 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Asukoht Registrikood Nimetus Pindala, ha Tüüp Viira küla; Naruski küla, Timo küla, Tromsi küla Võõpsu alevik, RAH0000231 Lüübnitsa loodusala 1 550,5 Natura (loodusala) Raigla küla Kõnnu küla; Meelva küla; Mägiotsa küla; Saareküla RAH0000080 Meelva linnuala 2 083,6 Natura (linnuala) küla; Toolamaa küla Kõnnu küla; Meelva küla; Mägiotsa küla; Saareküla RAH0000207 Meelva loodusala 2 083,6 Natura (loodusala) küla; Toolamaa küla Nohipalo küla; Verioramõisa küla; Leevi küla; RAH0000079 Meenikunno linnuala 3027,6 Natura (linnuala) Lihtensteini küla; Vinso küla Nohipalo küla; Verioramõisa küla; Leevi küla; RAH0000208 Meenikunno loodusala 3027,6 Natura (loodusala) Lihtensteini küla; Vinso küla Suure-Veerksu RAH0000024 Mädajõe loodusala 23,5 Natura (loodusala) küla; Sülgoja küla Nohipalo küla RAH0000645 Oodsipalo loodusala 75 Natura (loodusala) Kassilaane küla; RAH0000229 Pahtpää loodusala 4,8 Natura (loodusala) Rahumäe küla Meerapalu küla; RAH0000690 Peipsiveere linnuala 34610 Natura (linnuala) Parapalu küla Meerapalu küla; RAH0000692 Peipsiveere loodusala 34610 Natura (loodusala) Parapalu küla Ristipalo küla; Sülgoja küla; Köstrimäe küla; RAH0000235 Räpina loodusala 56,2 Natura (loodusala) Nulga küla; Räpina linn; Sillapää küla Köstrimäe küla; Linte küla; Raigla RAH0000102 Räpina poldri linnuala 1 502,4 Natura (loodusala) küla; Tooste küla Võiardi küla RAH0000228 Virosi loodusala 11,7 Natura (loodusala) Haavapää küla; Sarvemäe küla; Süvahavva küla; Himmaste küla; Võhandu jõe ürgoru Jõeveere küla; RAH0000066 249,6 Natura (loodusala) loodusala Koolma küla, Leevi küla; Vareste küla; Vinso küla; Viira küla

26 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5. VEEVARUSTUS

5.1 ÜLEVAADE

Endise Räpina valla territooriumil osutab rendilepingu alusel AS Põlva Vesi varade kasutamisel veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust AS Revekor. AS Revekor kuulub 100% Räpina vallale. AS Revekor osutab veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust Räpina linnas, Ristipalo külas, Leevaku külas, Linte külas ja Ruusa külas. Mehikoorma alevikus ja Aravu külas kuuluvad varad AS-ile Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk osutab veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust Mehikoorma alevikud ja Aravu külas. Endise Veriora valla territooriumil hakkab perspektiivselt veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust osutama AS Revekor. Andmed Räpina valla veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Räpina Vallavalitsuselt, AS-ilt Emajõe Veevärk ja AS-ilt Revekor. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.2 VEETOODANG JA VEETARBIMINE

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus ning sellest tulenev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist, seega ei ole kavas ette nähtud investeeringuid tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. Valla kohustuseks on hoolitseda tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ning eelvoolude arendamise eest. Veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel tuleb arvestada tööstuse vajadusega ja suunata süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Räpina vallas on ette nähtud ühisveevärgi laiendamine piirkondadesse, kus täna puudub võimalus ühisveevärgiga liitumiseks. Osaliselt on Räpina vallas veevõrke, mis on halvas seisukorras ning vajavad rekonstrueerimist. Räpina valla veetoodang ja -tarbimine on kirjeldatud Tabel 5.1.

27 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 5.1 Räpina valla veetoodang ja -tarbimine

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Räpina linn ja Ristipalo küla 85 77 82 77 77 72 71 71 71 70 70 69 69 68 68 Väljapumbatud põhjavesi m3 156 784 050 729 215 415 954 492 031 569 108 646 209 747 310 16 11 15 11 11 Arvestamata vesi m3 7 242 7 195 7 149 7 103 7 057 7 011 6 965 6 921 6 875 6 831 254 903 543 659 582 Arvestamata vesi % 19% 15% 19% 15% 15% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 68 65 66 66 65 65 64 64 63 63 63 62 62 61 61 Veevarustuse tarbimine kokku m3 902 881 507 070 633 174 758 343 928 512 097 681 288 873 479 40 40 40 39 39 38 38 38 37 37 36 36 36 35 35 Elanike veetarbimine m3 897 831 332 895 458 999 583 168 753 337 922 506 113 698 304 28 25 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 005 050 175 175 175 175 175 175 175 175 175 175 175 175 175 Ühiktarbimine l/d 55 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Elanike arv kokku in 2 743 2 504 2 478 2 452 2 425 2 397 2 371 2 345 2 319 2 294 2 269 2 244 2 219 2 194 2 170 Veevarustusega liitunud elanike arv in 2 042 1 864 1 845 1 825 1 805 1 784 1 765 1 746 1 727 1 708 1 689 1 670 1 652 1 633 1 615 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% Leevaku küla Väljapumbatud põhjavesi m3 2 107 2 198 1 877 2 039 2 009 1 980 1 980 1 950 1 921 1 891 1 891 1 861 1 832 1 832 1 802 Arvestamata vesi m3 321 542 376 407 401 395 395 390 384 378 378 372 366 366 360 Arvestamata vesi % 15% 25% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Veevarustuse tarbimine kokku m3 1 786 1 656 1 501 1 631 1 608 1 584 1 584 1 561 1 537 1 513 1 513 1 490 1 466 1 466 1 442 Elanike veetarbimine m3 1 732 1 596 1 468 1 582 1 559 1 535 1 535 1 512 1 488 1 464 1 464 1 441 1 417 1 417 1 393 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 54 60 33 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 Ühiktarbimine l/d 70 64 60 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 Elanike arv kokku in 155 155 153 152 150 148 147 145 144 142 140 139 137 136 134 Veevarustusega liitunud elanike arv in 68 68 67 67 66 65 65 64 63 62 62 61 60 60 59 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% Ruusa küla Väljapumbatud põhjavesi m3 5 007 5 228 5 563 5 374 5 323 5 272 5 221 5 196 5 145 5 094 5 042 4 991 4 966 4 915 4 864 Arvestamata vesi m3 474 528 728 585 579 574 568 566 560 554 549 543 540 535 529 Arvestamata vesi % 9% 10% 13% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% Veevarustuse tarbimine kokku m3 4 533 4 700 4 835 4 789 4 744 4 698 4 653 4 630 4 585 4 539 4 494 4 448 4 425 4 380 4 334 Elanike veetarbimine m3 3 880 4 100 4 051 4 005 3 960 3 914 3 869 3 846 3 801 3 755 3 710 3 664 3 641 3 596 3 550 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 653 600 784 784 784 784 784 784 784 784 784 784 784 784 784 Ühiktarbimine l/d 59 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 Elanike arv kokku in 200 200 198 196 194 191 189 187 185 183 181 179 177 175 173 Veevarustusega liitunud elanike arv in 180 180 178 176 174 172 170 169 167 165 163 161 160 158 156 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% Linte küla Väljapumbatud põhjavesi m3 4 509 3 916 4 367 4 370 4 328 4 286 4 244 4 203 4 161 4 119 4 077 4 035 3 994 3 952 3 910 Arvestamata vesi m3 670 655 633 671 665 658 652 646 639 633 626 620 613 607 601 Arvestamata vesi % 15% 17% 14% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Veevarustuse tarbimine kokku m3 3 839 3 261 3 734 3 699 3 663 3 628 3 592 3 557 3 522 3 486 3 451 3 416 3 380 3 345 3 309 Elanike veetarbimine m3 3 448 2 885 3 361 3 326 3 290 3 255 3 219 3 184 3 149 3 113 3 078 3 043 3 007 2 972 2 936

28 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 391 376 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 Ühiktarbimine l/d 98 82 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 Elanike arv kokku in 221 221 219 216 214 212 209 207 205 202 200 198 196 194 192 Veevarustusega liitunud elanike arv in 96 96 95 94 93 92 91 90 89 88 87 86 85 84 83 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% Võõpsu alevik Väljapumbatud põhjavesi m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 428 2 855 4 283 5 710 7 086 Arvestamata vesi m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 143 286 428 571 709 Arvestamata vesi % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 10% 10% 10% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 285 2 570 3 854 5 139 6 377 Elanike veetarbimine m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 285 2 570 3 854 5 139 6 377 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ühiktarbimine l/d 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 80 80 80 80 80 Elanike arv kokku in 252 252 249 247 244 241 239 236 233 231 228 226 223 221 218 Veevarustusega liitunud elanike arv in 0 0 0 0 0 0 44 88 132 176 218 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 19% 39% 59% 80% 100% Mehikoorma Väljapumbatud põhjavesi m3 3 599 3 267 3 652 3 610 3 597 6 956 6 929 6 902 8 040 8 009 7 978 7 946 7 916 7 885 7 854 Arvestamata vesi (omatarve+veekadu) m3 1 198 975 938 998 994 696 693 690 804 801 798 795 792 788 785 Arvestamata vesi (omatarve+veekadu) % 33% 30% 26% 28% 28% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veetarbimine kokku m3 2 401 2 292 2 714 2 612 2 602 6 261 6 236 6 212 7 236 7 208 7 180 7 152 7 124 7 096 7 069 Elanike veetarbimine m3 2 152 2 114 2 526 2 427 2 417 6 076 6 051 6 027 7 051 7 023 6 995 6 967 6 939 6 911 6 884 Ettevõtete veetarbimine m3 249 178 188 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 Ühiktarbimine l/d 67 66 79 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 Elanike arv kokku in 200 200 200 200 199 198 198 197 196 195 194 194 193 192 191 Ühisveevärgiga liitunute arv (püsielanikud) in 88 88 88 88 88 138 138 137 155 154 153 153 152 152 151 Hooajaline elanikkond in 51 51 51 51 51 164 163 163 202 201 200 200 199 198 197 Tarbijate arv asutustes in 26 26 26 26 26 26 26 26 25 25 25 25 25 25 25 Ühisveevärgiga liitunute osakaal % 44% 44% 44% 44% 44% 70% 70% 70% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% (püsielanikud) % Aravu Väljapumbatud põhjavesi m3 780 1 407 1 048 725 722 719 716 713 711 708 705 702 699 697 694 Arvestamata vesi (omatarve+veekadu) m3 355 963 600 247 246 245 244 243 242 241 240 239 238 237 236 Arvestamata vesi (omatarve+veekadu) % 46% 68% 57% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% Veetarbimine kokku m3 425 444 448 478 476 474 472 470 469 467 465 463 461 459 457 Elanike veetarbimine m3 425 444 448 478 476 474 472 470 469 467 465 463 461 459 457 Ettevõtete veetarbimine m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ühiktarbimine l/d 25 27 27 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 Elanike arv kokku in 84 84 84 84 84 83 83 83 82 82 82 81 81 81 80 Ühisveevärgiga liitunute arv in 46 46 46 46 46 45 45 45 45 45 45 44 44 44 44 Ühisveevärgiga liitunute osakaal % % 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% Veriora alevik Väljapumbatud põhjavesi m3 5 598 5 569 5 564 5 496 5 428 5 383 5 315 5 383 5 496 5 610 5 723 5 837 6 587 7 336 8 086 Arvestamata vesi m3 560 557 556 550 543 538 531 538 550 561 572 584 659 734 809 Arvestamata vesi % 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku m3 5 038 5 012 5 008 4 947 4 885 4 844 4 783 4 844 4 947 5 049 5 151 5 253 5 928 6 603 7 277 Elanike veetarbimine m3 4 855 4 829 4 825 4 764 4 702 4 661 4 600 4 661 4 764 4 866 4 968 5 070 5 745 6 420 7 094

29 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 Ühiktarbimine l/d 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 Elanike arv kokku in 431 431 427 422 417 413 408 404 399 395 391 386 382 378 374 Veevarustusega liitunud elanike arv in 238 238 236 233 230 228 225 228 233 238 243 248 281 314 347 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 56% 58% 60% 62% 64% 74% 83% 93% Leevi küla Väljapumbatud põhjavesi m3 3 650 3 650 3 650 3 464 3 577 3 577 3 541 3 541 3 504 2 458 2 579 2 701 2 823 2 944 2 944 Arvestamata vesi m3 1 460 1 460 1 460 1 386 1 431 1 431 1 416 1 416 1 402 246 258 270 282 294 294 Arvestamata vesi % 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku m3 2 190 2 190 2 190 2 079 2 146 2 146 2 124 2 124 2 102 2 212 2 321 2 431 2 540 2 650 2 650 Elanike veetarbimine m3 1 095 1 095 1 095 984 1 051 1 051 1 029 1 029 1 007 1 117 1 226 1 336 1 445 1 555 1 555 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 Ühiktarbimine l/d 60 60 61 55 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Elanike arv kokku in 209 209 207 205 202 200 198 196 194 191 189 187 185 183 181 Veevarustusega liitunud elanike arv in 50 50 49 49 48 48 47 47 46 51 56 61 66 71 71 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 27% 30% 33% 36% 39% 39% Viluste küla Väljapumbatud põhjavesi m3 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 Arvestamata vesi m3 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 Arvestamata vesi % 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Veevarustuse tarbimine kokku m3 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 Elanike veetarbimine m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 Ühiktarbimine l/d 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elanike arv kokku in 112 112 111 110 108 107 106 105 104 103 101 100 99 98 97 Veevarustusega liitunud elanike arv in 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Allikas: AS Emajõe Veevärk, AS Revekor, Konsultandi hinnang, elanike arvu prognoos vastavalt Statistikaameti RV092 andmetele, elanike arvu aluseks on võetud 2016. aasta andmed (avaldatud KIK-i koduleheküljel: https://www.kik.ee/sites/default/files/2016_rahvaarv_asustusyksustes_stat.amet.xlsx). Arvestamata vesi (sh omatarbe vesi) = väljapumbatud põhjavesi – veevarustuse tarbimine kokku

30 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3 OLEMASOLEVAD VEEVÄRGI EHITISED

5.3.1 Räpina linn

5.3.1.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Räpina linnas võetakse joogivee tootmiseks vajalik põhjavesi ühisveevarustuse Kastani tänava puurkaevust. Jõe tänava (Sireli) puurkaev on reservis. Kastani tänava puurkaev Puurkaev asub Veetorni kinnistul (katastritunnus 70501:003:0049). Puurkaevu katastri nr on 10578. Puurkaevu pumpla seadmed, sh süvaveepump on välja vahetatud 2004. aastal. Pumpla on tehniliselt heas seisukorras. 2004. aastal ehitati Kastani puurkaevpumpla ümber kaheastmeliseks pumplaks. Kastani puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 m. Kinnistu on eraldatud piirdeaiaga, olemas on juurdepääsutee ja teenindusplats. Piirdeaed, juurdepääsutee ja teenindusplats on heas seisukorras. Kastani veehaarde puurkaevul veetöötlusseadmed puuduvad. Puurkaevu vesi ei vaja puhastamist. Jõe tänava (Sireli) puurkaev Jõe tänava puurkaev (reservis) on rajatud 1966. aastal. Puurkaevu katastri nr on 11266. Pumpla hoone on rekonstrueeritud aastal 2001. Pumpla põhja sügavust on tõstetud, paigaldatud on uued hüdrofoorid ja seadmed. Puurkaevu sügavus on 150 m. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m. Jõe tn puurkaev asub Sireli tn 9 kinnistul (katastritunnus 70501:005:0117). Kinnistul puuduvad piirdeaed, juurdepääsutee ja teenindusplats. Alljärgnevates tabelites on esitatud ülevaade Räpina linna puurkaevude andmete kohta.

Tabel 5.2 Räpina linna puurkaevud32 Puurkaevu Sanitaarkaitseala Puurimise aeg Veekiht katastri nr PK sügavus, m ulatus, m PK - 10578 1977 D2 150 30 PK - 11266 1966 D2 150 50

Tabel 5.3 Räpina linna puurkaevude konstruktsioonid33

Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 324 0-28 219 -1-116 PK - 10578 168 110-150 168 (perfofilter) 117-145 324 5-16 219 0-97 PK - 11266 168 95-150 168 (perfofilter) 108-140

Tabel 5.4 Räpina linna puurkaevude proovipumpamise andmed34 Puurkaevu Tootlikkus, Veetaseme Eritootlikkus, Pumpamise aeg katastri nr m3/h alanemine, m m3/h*m PK - 10578 04.07.1977 5,04 3,0 1,80 PK - 11266 05.08.1966 11,90 3,0 4,0

32 Allikas: Keskkonnaregister 33 Allikas: Keskkonnaregister 34 Allikas: Keskkonnaregister

31 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 5.5 Räpina linna puurkaevude pumpade andmed35 Puurkaevu Paigaldamise Pumba tootlikkus Tõstekõrgus, Paigaldatud pump nr aeg m3/h m Grundfos PK - 10578 2011 2,2 40 MS4000 R PK - 11266 1998 Lowara 4,5 80

5.3.1.2 Veetöötlus Räpina linna ning linnaga ühendatud Ristipalo asulat varustab joogiveega Kastani puurkaev. Kastani tn puurkaev asub Veetorni kinnistul (katastritunnus 70501:003:0049). Puurkaevu pumpla seadmed, sh süvaveepump on välja vahetatud 2004. aastal. Pumpla on tehniliselt heas seisukorras. 2004. aastal ehitati Kastani puurkaevpumpla ümber kaheastmeliseks pumplaks. Puurkaevust pumbatakse vesi maapealsesse reservuaari, mille maht on 2x75 m3 ning sealt kolme võrgupumbaga veevõrku. Vee reservuaari maht 150 m3 (täituvuse osa 130 m3) ei taga kahe ööpäeva tarbimise normi, milleks on ca 320 m3. Kastani puurkaevul veetöötlusseadmed puuduvad. Puurkaevu vesi ei vaja puhastamist. Kastani puurkaevpumpla hoonesse on paigaldatud kaugvalvesüsteem, mis edastab tulekahju, elektrikatkestuse ja sissetungimishäire. Automaatika abil mõõdetakse ja edastatakse olemasolevast pumplast järgmisi parameetreid: • veetase II astme mahutites; • veetase puurkaevus; • veekogus mahutites; • II astme pumbad töötavad/seisavad; • II astme pumpade sagedus (kui sagedusmuundurid väljastavad väljundsagedust); • võrku pumbatava veekogus; • võrgusurve.

5.3.1.3 Puurkaevude veekvaliteet Vastavalt vee erikasutusloa nõuetele on vaja Räpina linna veehaarde puurkaevudest (katastri nr-id 10578 ja 11266) vähemalt üks kord kolme aasta jooksul võtta atesteeritud proovivõtja poolt veehaarete kõikidest puurkaevudega avatud põhjaveekihtidest esinduslikud põhjavee proovid. Proovidest teostatakse akrediteeritud laboratooriumi poolt analüüsid vähemalt järgmiste näitajate osas: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, Coli-laadsed bakterid, enterokokid, escherichia coli, kolooniate arv 22°C. Alljärgnevas tabelis on esitatud Räpina linna puurkaevu veekvaliteedi näitajad aastal 2015. Kõik näitajad vastavad I kvaliteediklassile.

Tabel 5.6 Räpina linna puurkaevu veekvaliteet aastal 201536

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Kastani Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK-10578 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 28.10.2015 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 <0,05 2 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 2500 2500 578 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 <1 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 0,1 5 Kloriid mg/l 250 250 350 13 6 Lõhn pall 2 2 3 1 7 Mangaan μg/l 50 100 200 <10 8 Nitraat mg/l 50 50 50 <1 9 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 <0,002 10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 0,6 11 Raud μg/l 200 1000 10 000 22

35 Allikas: AS Revekor 36 Allikas: Katseprotokoll nr TL2015/V3210K, TL2015/V3210B; Protokoll nr KL2015/V49027K

32 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Kastani Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK-10578 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 28.10.2015 I II III 12 Sulfaat mg/l 250 250 350 19 13 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,4 14 Värvus pall 5 5 10 0 15 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 16 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 0 18 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

5.3.1.4 Veevõrk Räpina linnas ja Risptipalo külas kasutab ühisveevärgi teenust ca 74% Räpina linna ning Ristipalo küla elanikkonnast. Emajõe-Võhandu projekti raames rekonstrueeriti ca 60% Räpina linna ja Ristipalo küla veetorustikest. Räpina linna veetorustiku kogu pikkus on ca 12,3 km. Rekonstrueeritud torustike materjaliks on plast, rekonstrueerimata torustike materjaliks malm. Räpina linna olemasolevate veetorustike asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.1.5 Tuletõrje veevarustus Räpina linna tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrje hüdrantidega, loodusliku tuletõrjevee võtukohaga ning maa-aluste mahutitega. Torustikele on paigaldatud maapealsed hüdrandid. Linna territooriumil paikneb 8 hüdranti. Lisaks on välja ehitatud üks looduslik tuletõrje veevõtukoht Võhandu 2 maja taga paisjärve ääres. Päästeametil on võimalik vett võtta ka Kastani tänava puurkaevpumpla veereservuaarist, mille maht on 150 m3 ning reoveepuhastiga samal kinnistul asuvast tiigist. Räpina linna hüdrantide asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.1.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Allpooljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Kõik näitajad vastavad piirnormidele.

Tabel 5.7 Joogivee kvaliteet Räpina linnas aastal 201737

Ristipalo Räpina Määrus nr 82; Joogivee Nr Näitaja Ühik Pansionaat Aianduskool direktiiv 98/83/EC 19.04.2017 19.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, 1 Lõhn lahjendusaste 1 1 ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, 2 Maitse lahjendusaste 1 1 ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, 3 Värvus mg/l Pt 0 0 ebaloomulike muutusteta

37 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0823B; TL2017/V0823K; TL2017/V0824B; TL2017/V0824K

33 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Ristipalo Räpina Määrus nr 82; Joogivee Nr Näitaja Ühik Pansionaat Aianduskool direktiiv 98/83/EC 19.04.2017 19.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, 4 Hägusus NTU <1 <1 ebaloomulike muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,5 6 Ammoonium mg/l 0,5 0,06 0,06 7 Üldraud μg/l 200 45 45 8 Elektijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 604 602 9 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 10 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

5.3.1.7 Veevarustuse põhiprobleemid Räpina linna veevarustuse põhiprobleemid on: • osa Räpina linna veetorustikest on halvas seisukorras ning põhjustavad veelekkeid; • Kastani tn II- astme pumpla reservuaari mahuks on käesoleval ajal 150 m3. Reservuaari mahtu on vajalik suurendada, et säilitada tipptundide tarbimist ning võimaldada II-astme pumpla töötamist ühtlases režiimis.

5.3.2 Ristipalo küla

5.3.2.1 Puurkaevud ja puurkaevpumplad Ristipalo ühisveevärk on ühenduses Räpina linna ühisveevärgiga, saades sealt kogu vajamineva tarbevee. Räpina linna ühisveevarustust teenindab kaks puurkaevu (Kastani ja Jõe (reservis) tänava puurkaev).

5.3.2.2 Veetöötlus Ristipalo ühisveevärk on ühenduses Räpina linna ühisveevärgiga. Räpina linna puurkaevul veetöötlusseadmed puuduvad. Puurkaevu vesi ei vaja puhastamist.

5.3.2.3 Puurkaevude veekvaliteet Ristipalo küla vajaminev tarbevesi saadakse Räpina linna Kastani puurkaevust, mille veekvaliteet on esitatud ptk 5.3.1.3.

5.3.2.4 Veevõrk Ristipalo külas kasutab ühisveevärgi teenust valdav osa Ristipalo küla elanikkonnast. Küla veetorustikud on rekonstrueeritud või uued. Ristipalo küla veetorustike kogupikkus on ca 1,6 km. Torustike materjaliks on peamiselt plast ja läbimõõduks De50-110. Ristipalo küla olemasolevate veetorustike asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.2.5 Tuletõrje veevarustus Ristipalo küla tuletõrjevee võtmiseks saab kasutada tankla juures asuvat tiiki, mille maht on 800 m3. Juurdepääsutee on heas korras. Tiiki on vajalik paigaldada rakked, et tagada veevõtmise võimalus ka talvel. Ristipalo küla tuletõrje veevõtu asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.2.6 Joogivee kvaliteet Ristipalo küla ühisveevärk on ühenduses Räpina linna ühisveevärgiga, seega saadakse vajaminev tarbevesi Räpina linna veevõrgust, mille veekvaliteet on esitatud ptk 5.3.1.6.

5.3.2.7 Veevarustuse põhiprobleemid Ristipalo küla veevarustuse põhiprobleemid on: • tuletõrje veevõtukoht vajab korrastamist. Tiiki paigaldatakse rakked, et tagada veevõtmise võimalus ka talvel.

34 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.3 Leevaku küla

5.3.3.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Leevaku küla ühisveevarustuses kasutatakse ühte puurkaevu. Puurkaev asub Leevaku külas katastriüksusel tunnusega 70702:001:0982 (Leevaku). Pumplahoones paikneva puurkaevu koordinaadid on: y= 696917; x= 6443830. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 47 m. Puurkaev on rajatud aastal 2012 ja puurkaevu sügavuseks on 120 m. Puurkaevpumpla hoone on soojustatud ja kaetud profiilplekiga. Pumpla juurde on rajatud juurdepääsutee.

Tabel 5.8 Leevaku küla puurkaev38

Sanitaarkaitseala Puurkaevu katastri nr Puurimise aeg Veekiht PK sügavus, m ulatus, m PK-50982 2012 D2 120 50

Tabel 5.9 Leevaku küla puurkaevu konstruktsioonid39 Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 273 0-7 PK-50982 168 0-90 146 (manteldamata) 90-120

Tabel 5.10 Leevaku küla puurkaevu proovipumpamise andmed40

Puurkaevu katastri Veetaseme Eritootlikkus, Pumpamise aeg Tootlikkus, m3/h nr alanemine, m m3/h*m PK-50982 08.04.2012 55,0 40 1,44

Tabel 5.11 Leevaku küla puurkaevu pumpade andmed41

Puurkaevu nr Paigaldamise aeg Paigaldatud pump Pumba tootlikkus m3/h Tõstekõrgus, m PK-50982 2012 SAER NS95-C/16 4″ 1,4 65

5.3.3.2 Veetöötlus Leevaku küla puurkaevpumplasse on paigaldatud puurkaevu vee töötlemiseks aeratsioonil põhinev raua- ja mangaanieraldussüsteem. Projekteeritud puhastatud vee kogus on 3 3 Qmax,h=3m /h, Qmax,d=30 m /d. Veetöötlusseadmed paigaldati aastal 2012.

5.3.3.3 Puurkaevude veekvaliteet Vastavalt vee erikasutusloa nõuetele on vaja Leevaku küla puurkaevust (katastri nr 50982) vähemalt üks kord aasta jooksul võtta atesteeritud proovivõtja poolt kõikidest puurkaevudega avatud põhjaveekihtidest esinduslikud põhjavee proovid. Proovidest teostatakse akrediteeritud laboratooriumi poolt analüüsid vähemalt järgmiste näitajate osas: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, Coli-laadsed bakterid, enterokokid, escherichia coli, kolooniate arv 22°C. Alljärgnevas tabelis on esitatud Leevaku küla puurkaevu veekvaliteedi näitajad aastal 2017. I kvaliteediklassile mittevastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga.

Tabel 5.12 Leevaku küla puurkaevu veekvaliteet aastal 2017 42

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Leevaku Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 50982 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 19.04.17 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 0,05

38 Allikas: Keskkonnaregister 39 Allikas: Keskkonnaregister 40 Allikas: Keskkonnaregister 41 Allikas: AS Revekor 42 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0818B; Katseprotokoll nr TL2017/V0818K

35 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Leevaku Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 50982 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 19.04.17 I II III μS cm-1 2 Elektrijuhtivus 2500 2500 2500 503 20˚C 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 24,2 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 ˂0,1 5 Kloriid mg/l 250 250 350 1,7 6 Lõhn pall 2 2 3 1 7 Mangaan μg/l 50 100 200 88 8 Naatrium mg/l 200 200 350 1,9 9 Nitraat mg/l 50 50 50 ˂1 10 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 0,003 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 1,1 12 Raud μg/l 200 1000 10 000 1630 13 Sulfaat mg/l 250 250 350 3,0 14 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,5 15 Värvus pall 5 5 10 5 16 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 18 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 0 19 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

5.3.3.4 Veevõrk Leevaku küla veetorustik on täies ulatuses rekonstrueeritud. Torustiku läbimõõduks on De50- 75 mm ja materjaliks plast. Torustiku ligikaudne pikkus on ca 995 m. Leevaku küla olemasolevate veetorustike asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.3.5 Tuletõrje veevarustus Leevaku külas on võimalik tuletõrje vett võtta hüdroelektrijaama juures tammil Võhandu jõest.

5.3.3.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Alljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Kõik näitajad vastavad piirnormidele.

Tabel 5.13 Joogivee kvaliteet Leevaku külas aastal 201743

Määrus nr 82; Joogivee direktiiv Leevaku Külakeskuse Nr Näitaja Ühik 98/83/EC kraan 19.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 1 Lõhn lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 2 Maitse lahjendusaste 1 muutusteta

43 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0821B; Katseprotokoll nr TL2017/V0821K

36 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Määrus nr 82; Joogivee direktiiv Leevaku Külakeskuse Nr Näitaja Ühik 98/83/EC kraan 19.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 3 Värvus mg/l Pt 0 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 4 Hägusus NTU ˂1 muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 6 Üldraud μg/l 200 ˂20 7 Mangaan μg/l 50 ˂10 8 Naatrium mg/l 200 9 Alumiinium μg/l 200 10 Elektijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 507 11 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 12 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

5.3.3.7 Veevarustuse põhiprobleemid Leevaku küla veevarustuse torustikud ja rajatised on heas seisukorras ning käesoleva arengukavaga investeeringuid ette ei nähta.

5.3.4 Ruusa küla

5.3.4.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Ruusa puurkaev asub Ruusa külas katastriüksusel tunnusega 70702:003:0053 (Pumbamaja). Pumplahoones paikneva puurkaevu koordinaadid on: y= 694632; x= 6438394. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 47 m. Puurkaev on rajatud aastal 2010 ja puurkaevu sügavuseks on 60 m. Puurkaevpumpla hoone on soojustatud ja kaetud profiilplekiga. Pumpla juurde on rajatud juurdepääsutee.

Tabel 5.14 Ruusa küla puurkaev44

Puurkaevu katastri Sanitaarkaitseala Puurimise aeg Veekiht nr PK sügavus, m ulatus, m PK-26514 2010 D2 60 30

Tabel 5.15 Ruusa küla puurkaevu konstruktsioonid45

Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 140 0-36 PK-26514 115 (filtrita) 36-60 115 (manteldamata) 36-60

Tabel 5.16 Ruusa küla puurkaevu proovipumpamise andmed46

Puurkaevu katastri Veetaseme Eritootlikkus, Pumpamise aeg Tootlikkus, m3/h nr alanemine, m m3/h*m PK-26514 27.10.2010 6,8 6,4 1,08

Tabel 5.17 Ruusa küla puurkaevu pumpade andmed47

Puurkaevu nr Paigaldamise aeg Paigaldatud pump Pumba tootlikkus m3/h Tõstekõrgus, m PK-26514 2010 OFR 4N 4/13 4″ 1,1 51

5.3.4.2 Veetöötlus Ruusa küla puurkaevpumplasse on paigaldatud puurkaevu vee töötlemiseks aeratsioonil põhinev raua- ja mangaanieraldussüsteem. Projekteeritud puhastatud vee kogus on 3 Qmax, h=4 m /h. Veetöötlusseadmed paigaldati aastal 2010.

44 Allikas: Keskkonnaregister 45 Allikas: Keskkonnaregister 46 Allikas: Keskkonnaregister 47 Allikas: AS Revekor

37 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.4.3 Puurkaevude veekvaliteet Vastavalt vee erikasutusloa nõuetele on vaja Ruusa küla puurkaevust (katastri nr 26514) vähemalt üks kord aasta jooksul võtta atesteeritud proovivõtja poolt kõikidest puurkaevudega avatud põhjaveekihtidest esinduslikud põhjavee proovid. Proovidest teostatakse akrediteeritud laboratooriumi poolt analüüsid vähemalt järgmiste näitajate osas: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, Coli-laadsed bakterid, enterokokid, escherichia coli, kolooniate arv 22°C. Alljärgnevas tabelis on esitatud Ruusa küla puurkaevu veekvaliteedi näitajad aastal 2017. I kvaliteediklassile mittevastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga.

Tabel 5.18 Ruusa küla puurkaevu veekvaliteet aastal 201748

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Ruusa Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 10958 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 19.04.2017 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 0,10 2 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 2500 2500 444 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 >40 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 0,2 5 Kloriid mg/l 250 250 350 4,6 6 Lõhn pall 2 2 3 1 7 Mangaan μg/l 50 100 200 253 8 Naatrium mg/l 200 200 350 3,1 9 Nitraat mg/l 50 50 50 <1 10 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 0,006 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 3,1 12 Raud μg/l 200 1000 10 000 4710 13 Sulfaat mg/l 250 250 350 4,1 14 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,6 15 Värvus pall 5 5 10 15 16 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 18 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 0 19 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

5.3.4.4 Veevõrk Ruusa küla veevõrguga on ühendatud kaheksa korruselamut, kuus eramut, kool- kultuurimaja, kauplus, külakeskus-lasteaed, puidufirma ja katlamaja. Veetorustik on rajatud aastal 2012. Torustiku läbimõõduks on De32-75 mm ja materjaliks plast. Torustiku ligikaudne pikkus on 2,1 km. Ruusa küla olemasolevate veetorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.4.5 Tuletõrje veevarustus Ruusa küla tuletõrje veevarustus on lahendatud Ruusa põhikooli juures asuva maa-aluse mahutiga, mille maht on 30 m3. Mahuti täitmine toimub veevõrgust. Samuti on Ruusa külas asuval tööstusettevõttel Sverix AS olemas oma veevõtukoht. Planeeritakse rajada tuletõrje veevõtukoht ka Ruusa oja juurde. Ruusa küla tuletõrje veevõtu asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.4.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust

48 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0816B; Katseprotokoll nr TL2017/V0816K

38 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Allpooljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Kõik näitajad vastavad piirnormidele.

Tabel 5.19 Joogivee kvaliteet Ruusa külas aastal 201749

Määrus nr 82; Joogivee direktiiv Ruusa põhikool Nr Näitaja Ühik 98/83/EC 19.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 1 Lõhn lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 2 Maitse lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 3 Värvus mg/l Pt 0 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 4 Hägusus NTU 1,5 muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7 6 Ammoonium mg/l 0,5 <0,05 7 Üldraud μg/l 200 48 8 Mangaan μg/l 50 10 9 Elektijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 536 10 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 11 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

5.3.4.7 Veevarustuse põhiprobleemid Ruusa küla veevarustuse põhiprobleemid on: • vajalik on juurde rajada tuletõrje veevõtukoht.

5.3.5 Linte küla

5.3.5.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Linte puurkaev asub Linte külas katastriüksusel tunnusega 70701:002:0120 (Puurkaevu). Pumplahoones paikneva puurkaevu koordinaadid on: y= 702936; x= 6450482. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 40 m. Puurkaev on rajatud 1972 aastal (rekonstrueeritud aastal 2010) ja puurkaevu sügavuseks on 140 m. Puurkaevpumpla hoone on soojustatud ja kaetud profiilplekiga. Pumpla juurde on rajatud juurdepääsutee.

Tabel 5.20 Linte küla puurkaev50

Puurkaevu katastri Sanitaarkaitseala Puurimise aeg Veekiht PK sügavus, m nr ulatus, m PK - 11019 1972 D2 140 50

Tabel 5.21 Linte küla puurkaevu konstruktsioonid51

Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 324 0-15 219 0-106 PK - 11019 114 99-140 114 (perfofilter) 106-140

49 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0819B; Katseprotokoll nr TL2017/V0819K 50 Allikas: Keskkonnaregister 51 Allikas: Keskkonnaregister

39 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 5.22 Linte küla puurkaevu proovipumpamise andmed52

Puurkaevu katastri Veetaseme Eritootlikkus, Pumpamise aeg Tootlikkus, m3/h nr alanemine, m m3/h*m PK - 11019 10.12.1972 11,88 5,0 2,52

Tabel 5.23 Linte küla puurkaevu pumpade andmed53

Puurkaevu nr Paigaldamise aeg Paigaldatud pump Pumba tootlikkus m3/h Tõstekõrgus, m PK - 11019 2010 OFR 4N 4/13 4″ 1,1 51

5.3.5.2 Veetöötlus Linte küla puurkaevpumplasse on paigaldatud puurkaevu vee töötlemiseks aeratsioonil põhinev raua- ja mangaanieraldussüsteem. Projekteeritud puhastatud vee kogus on Qmax, h=4 m3/h. Veetöötlusseadmed paigaldati aastal 2010.

5.3.5.3 Puurkaevude veekvaliteet Vastavalt vee erikasutusloa nõuetele on vaja Linte küla puurkaevust (katastri nr 11019) vähemalt üks kord kolme aasta jooksul võtta atesteeritud proovivõtja poolt kõikidest puurkaevudega avatud põhjaveekihtidest esinduslikud põhjavee proovid. Proovidest teostatakse akrediteeritud laboratooriumi poolt analüüsid vähemalt järgmiste näitajate osas: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, Coli-laadsed bakterid, enterokokid, escherichia coli, kolooniate arv 22°C. Alljärgnevas tabelis on esitatud Linte küla puurkaevu veekvaliteedi näitajad aastal 2017. I kvaliteediklassile mittevastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga.

Tabel 5.24 Linte küla puurkaevu veekvaliteet aastal 201754

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Linte Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 11019 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 19.04.2017 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 0,15 2 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 2500 2500 519 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 21,5 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 0,4 5 Kloriid mg/l 250 250 350 2,6 6 Lõhn pall 2 2 3 2 7 Mangaan μg/l 50 100 200 127 8 Naatrium mg/l 200 200 350 3,7 9 Nitraat mg/l 50 50 50 <1 10 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 0,006 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 2,1 12 Raud μg/l 200 1000 10 000 1610 13 Sulfaat mg/l 250 250 350 2,0 14 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,5 15 Värvus pall 5 5 10 5 16 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 18 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 0 19 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

5.3.5.4 Veevõrk Linte küla on veetorustik on rajatud aastal 2012. Torustiku läbimõõduks on De50-75 mm ja materjaliks plast. Torustiku ligikaudne pikkus on 700 m. Linte küla olemasolevate veetorustike asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

52 Allikas: Keskkonnaregister 53 Allikas: AS Revekor 54 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0817B; Katseprotokoll nr TL2017/V0817K

40 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.5.5 Tuletõrje veevarustus Linte külas on tuletõrje veevõtmiseks kasutada Linte kuivati ja Bellus Furniture OÜ juures asuvad tuletõrje veevõtukohad. Veevõtukohad on tähistatud siltidega ja vett on võimalik võtta aastaringselt.

5.3.5.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Allpooljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Kõik näitajad vastavad piirnormidele.

Tabel 5.25 Joogivee kvaliteet Linte külas aastal 201755

Määrus nr 82; Joogivee direktiiv Linte Külakeskus Nr Näitaja Ühik 98/83/EC 19.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 1 Lõhn lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 2 Maitse lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 3 Värvus mg/l Pt 0 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 4 Hägusus NTU <1 muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7 6 Ammoonium mg/l 0,5 <0,05 11 Üldraud μg/l 200 26 14 Mangaan μg/l 50 <10 19 Elektijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 510 20 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 21 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

5.3.5.7 Veevarustuse põhiprobleemid Linte küla veevarustuse torustikud ja rajatised on heas seisukorras ning käesoleva arengukavaga investeeringuid ette ei nähta.

5.3.6 Võõpsu alevik

5.3.6.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Võõpsu alevikus kasutatakse veesaamiseks salvkaeve või eraomandis olevaid puurkaeve. Alevikus on ca 114 hoonestatud kinnistut. Selle piirkonna puhul on vajalik rajada ühine puurkaev ja veevõrk.

5.3.6.2 Veetöötlus Võõpsu alevikus puudub puurkaevpumpla, seega puuduvad ka veetöötlusseadmed. Rajatava puurkaevpumpla hoonesse nähakse ette ka veetöötlusseadmete paigaldamine.

55 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0820B; Katseprotokoll nr TL2017/V0820K

41 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.6.3 Puurkaevude veekvaliteet Võõpsu alevikus puudub puurkaev, seega puuduvad ka veeanalüüsid.

5.3.6.4 Veevõrk Võõpsu alevikus puudub väljaehitatud veevõrk. Vajalik on rajada ühine veevõrk.

5.3.6.5 Tuletõrje veevarustus Võõpsu alevikus on Päästeametil võimalik tuletõrje vett võtta paadisadama juurest, Võhandu jõest.

5.3.6.6 Joogivee kvaliteet Võõpsu alevikus puudub välja ehitatud veevõrk, seega puuduvad ka veevõrgust võetavad joogivee analüüsid.

5.3.6.7 Veevarustuse põhiprobleemid Võõpsu aleviku veevarustuse põhiprobleemid on: • alevikus kasutatakse veesaamiseks salvkaeve. Vajalik on rajada ühine puurkaev ning paigaldada veetöötlemisseadmed; • alevikus puudub ühisveevärk. Vajalik on rajada ühine veevõrk.

5.3.7 Mehikoorma alevik56

5.3.7.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Mehikoorma aleviku puurkaev asub Meeksi külas katastriüksusel tunnusega 45401:005:0056. Pumplahoones paikneva puurkaevu koordinaadid on: y= 703536; x= 6460617. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 32 m. Puurkaev on rajatud 2009. aastal ja puurkaevu sügavuseks on 70 m. Mehikoorma alevikus asub üks puurkaev, mis varustab kuut kortermaja, Mehikoorma kauplust, Mehikoorma põhikooli, kuut ühepereelamut, sidejaoskonda, perearstipunkti, seltsikeskust, lastehoidu, vallamaja.

Tabel 5.26 Mehikoorma aleviku puurkaev57

Puurkaevu katastri Sanitaarkaitseala Puurimise aeg Veekiht PK sügavus, m nr ulatus, m PK - 25411 2009 D2 70 30

Tabel 5.27 Mehikoorma aleviku puurkaevu konstruktsioonid58

Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 219 0-40 PK - 25411 114 38-70 114 (pilufilter) 42-64

Tabel 5.28 Mehikoorma aleviku puurkaevu proovipumpamise andmed59

Puurkaevu katastri Veetaseme Pumpamise aeg Tootlikkus, l/s Eritootlikkus, l/s*m nr alanemine, m PK - 25411 19.08.2009 3,3 3,0 1,1

Tabel 5.29 Mehikoorma aleviku puurkaevu pumpade andmed60

Puurkaevu nr Paigaldamise aeg Paigaldatud pump Pumba tootlikkus m3/h Tõstekõrgus, m PK - 2541 info puudub SAER NF98-E/28 11,0 60

56 Allikas: Meeksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2025 57 Allikas: Keskkonnaregister 58 Allikas: Keskkonnaregister 59 Allikas: Keskkonnaregister 60 Allikas: Räpina Vallavalitsus

42 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Joonis 5.1 Mehikoorma aleviku puurkaevpumpla

5.3.7.2 Veetöötlus Mehikoorma aleviku puurkaevpumplasse on paigaldatud raua- ja mangaanieraldusfiltrid.

5.3.7.3 Puurkaevude veekvaliteet Vastavalt vee erikasutusloa nõuetele on vaja Mehikoorma aleviku puurkaevust (katastri nr 25411) vähemalt üks kord aastas võtta atesteeritud proovivõtja poolt kõikidest puurkaevudega avatud põhjaveekihtidest esinduslikud põhjavee proovid. Proovidest teostatakse akrediteeritud laboratooriumi poolt analüüsid vähemalt järgmiste näitajate osas: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, Coli-laadsed bakterid, enterokokid, escherichia coli, kolooniate arv 22°C. Alljärgnevas tabelis on esitatud Mehikoorma aleviku puurkaevu veekvaliteedi näitajad aastal 2017. I kvaliteediklassile mittevastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga.

Tabel 5.30 Mehikoorma aleviku puurkaevu veekvaliteet aastal 201761

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Mehikoorma Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 25411 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 05.04.2017 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 0,07 2 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 2500 2500 482 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 8,0 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 0,1 5 Kloriid mg/l 250 250 350 1,4 6 Lõhn pall 2 2 3 1 7 Mangaan μg/l 50 100 200 151 8 Naatrium mg/l 200 200 350 3,8 9 Nitraat mg/l 50 50 50 <1 10 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 0,003 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 1,3 12 Raud μg/l 200 1000 10 000 409 13 Sulfaat mg/l 250 250 350 6,2 14 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,6 15 Värvus pall 5 5 10 0 16 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 18 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 0 19 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

61 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0673K, TL2017/V673B

43 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.7.4 Veevõrk Mehikoorma aleviku veesüsteem on rekonstrueeritud Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekti raames (aastatel 2008-2010). Tööde käigus rekonstrueeriti ca 335 m veetorustikke. Torustike materjaliks on plast. Osaliselt on alevikus veevõrk välja ehitamata, seega on vajalik veevõrgu laiendamine. Mehikoorma aleviku olemasolevate veetorustike asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.7.5 Tuletõrje veevarustus Mehikoorma alevikus maatükil katastrinumbriga 45401:005:0120 tee äärses piirkonnas on maa-alune mahuti, mida kasutatakse tuletõrje veevõtukohana. Olemasolev veevarustussüsteem ei võimalda saada vett tuletõrje vajaduseks veevõrgust, seega ei ole hüdrante paigaldatud.

5.3.7.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Allpooljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Kõik näitajad vastavad piirnormidele.

Tabel 5.31 Joogivee kvaliteet Mehikoorma alevikus aastal 201762

Mehikoorma kauplus Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv Nr Näitaja Ühik A ja O 98/83/EC 05.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 1 Lõhn lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 2 Maitse lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 3 Värvus mg/l Pt 0 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 4 Hägusus NTU <1 muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,5 <0,05 11 Üldraud μg/l 200 <20 14 Mangaan μg/l 50 <10 19 Elektijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 454 20 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 21 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

5.3.7.7 Veevarustuse põhiprobleemid Mehikoorma aleviku olemasolevad veevarustuse torustikud ja rajatised on heas seisukorras. Vajalik on veevõrgu laiendamine.

62 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0676K; nr TL2017/V0676B

44 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.8 Aravu küla63, 64

5.3.8.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Aravu küla puurkaev asub Aravu külas katastriüksusel tunnusega 45401:001:0230. Puurkaevu koordinaadid on: y= 698421; x= 6459452. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 45 m. Puurkaev on rajatud 1969. aastal ja puurkaevu sügavuseks on 75 m. Aravu külas asuv puurkaev varustab kahte kortermaja, nelja ühepereelamut ja Aravu Rahvamaja. Aravu küla puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rajati uus puurkaevpumpla hoone. Puurkaevpumpla hoone teenindamiseks rajati juurdepääsutee ning plats autode parkimiseks ning ümberpööramiseks. Hoone sise- ja välisseinad on kaetud vertikaalse trapetsprofiilplekiga. Puurkaev asub hoonest väljaspool. Puurkaevu paigaldati PE-tõusutoruga uus süvaveepump (jõudlus 3,2m3/h, võimsus 0,75kW) ning kiirliiteühendus tõusutorule. Süvaveepumbaga pumbatakse põhjavesi puurkaevust puurkaevpumplasse ja sealt edasi läbi rauaeraldusfiltrite küla veevõrku. Pumpla on varustatud PLC kaudu kaugvalve funktsiooniga.

Tabel 5.32 Aravu küla puurkaev65

Puurkaevu katastri Sanitaarkaitseala Puurimise aeg Veekiht PK sügavus, m nr ulatus, m PK - 7354 1969 D2 75 50

Tabel 5.33 Aravu küla puurkaevu konstruktsioonid66

Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 324 0-6 219 -1-46 PK - 7354 114 43-75 114 (perfofilter) 53-70

Tabel 5.34 Aravu küla puurkaevu proovipumpamise andmed67

Veetaseme Puurkaevu katastri nr Pumpamise aeg Tootlikkus, l/s Eritootlikkus, l/s*m alanemine, m PK - 7354 28.05.1969 2,0 2,0 1,0

Tabel 5.35 Aravu küla puurkaevu pumpade andmed68

Puurkaevu nr Paigaldamise aeg Paigaldatud pump Pumba tootlikkus m3/h Tõstekõrgus, m PK - 7354 2013 ZDS QS4X.5-8 6,0 70

63 Allikas: Meeksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2025 64 Allikas: OÜ Miridon Põhiprojekt töö nr 13297-2 65 Allikas: Keskkonnaregister 66 Allikas: Keskkonnaregister 67 Allikas: Keskkonnaregister 68 Allikas: Räpina vallavalitsus

45 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Joonis 5.2 Aravu küla puurkaevpumpla

5.3.8.2 Veetöötlus 2013. aastal koos puurkaevpumpla rekonstrueerimisega paigaldati ka veetöötlusseadmed. Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi aereerimisseade rauaeraldusfiltritesse. Põhjavesi aereeritakse suruõhuga, millega antakse vette õhuhapnikku. Enne rauaeemaldusfiltreid on paigaldatud aereerimisseade, kus vees olev raud ja mangaan saavad oksüdeerida ja üleliigne õhk õhueraldusklapi kaudu eralduda. Vees oksüdeeritud raud ja mangaan eraldatakse filtris. Süvaveepumpa juhitakse rõhulülitiga. Ruumi õhuniiskuse vähendamiseks on paigaldatud kondensaatõhukuivati. Paigaldatud on kaks täisautomaatset survefiltrit. Rauasade püütakse kinni filtritäite osakeste pinnale. Kinnipüütud osakesed eemaldatakse filtritäite uhtumisega. Filtermaterjali läbi uhtumiseks kasutatakse toorvett. Filtri uhtumise käigus tekkiv uhtevesi juhitakse kanalisatsiooni (kogumismahutisse). Rauaeraldusseadmetele eelneb hüdrofoor (500L).

5.3.8.3 Puurkaevude veekvaliteet Vastavalt vee erikasutusloa nõuetele on vaja Aravu küla puurkaevust (katastri nr 7354) vähemalt üks kord aastas võtta atesteeritud proovivõtja poolt kõikidest puurkaevudega avatud põhjaveekihtidest esinduslikud põhjavee proovid. Proovidest teostatakse akrediteeritud laboratooriumi poolt analüüsid vähemalt järgmiste näitajate osas: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, Coli-laadsed bakterid, enterokokid, escherichia coli, kolooniate arv 22°C. Alljärgnevas tabelis on esitatud Aravu küla puurkaevu veekvaliteedi näitajad aastal 2017. I kvaliteediklassile mittevastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga.

Tabel 5.36 Aravu küla puurkaevu veekvaliteet aastal 201769

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Aravu Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 7354 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 01.11.2017 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 0,29 2 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 2500 2500 629 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 22,3 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 0,9 5 Kloriid mg/l 250 250 350 24 6 Lõhn pall 2 2 3 1 7 Mangaan μg/l 50 100 200 224 8 Naatrium mg/l 200 200 350 8,8

69 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V2946K, TL2017/V2946B

46 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Aravu Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 7354 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 01.11.2017 I II III 9 Nitraat mg/l 50 50 50 <1 10 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 0,003 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 1,0 12 Raud μg/l 200 1000 10 000 4260 13 Sulfaat mg/l 250 250 350 32 14 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,4 15 Värvus pall 5 5 10 10 16 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 18 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 0 19 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

5.3.8.4 Veevõrk Aravu küla veevõrk on rekonstrueeritud aastatel 2007-2013. Torustike materjalikd on plast ning läbimõõt de32-63. Aravu küla olemasolevate veetorustike asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.8.5 Tuletõrje veevarustus Aravu külas puudub tuletõrjeveevõtukoht. Tuletõrje vett on võimalik võtta pumplahoone juurest.

5.3.8.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Allpooljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Kõik näitajad vastavad piirnormidele.

Tabel 5.37 Joogivee kvaliteet Aravu külas aastal 201770

Aravu küla Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv Nr Näitaja Ühik korterelamu 98/83/EC 01.11.2017 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 1 Lõhn lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 2 Maitse lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 3 Värvus mg/l Pt 0 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 4 Hägusus NTU <1 muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,5 <0,05 11 Üldraud μg/l 200 102

70 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V2947K, TL2017/V2947B

47 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Aravu küla Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv Nr Näitaja Ühik korterelamu 98/83/EC 01.11.2017 14 Mangaan μg/l 50 <10 19 Elektijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 541 20 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 21 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

5.3.8.7 Veevarustuse põhiprobleemid Olemasolev veevõrk on Aravu külas rekonstrueeritud ja seega lähitulevikus investeeringuid ei vaja.

5.3.9 Veriora alevik71

5.3.9.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Veriora keskuse puurkaev asub Veriora aleviku keskuses kortermajade juures. Puurkaevu koordinaadid on: y= 697743; x= 6434024. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 51 m. Puurkaev on rajatud 1969. aastal ja puurkaevu sügavuseks on 180 m. Puurkaevpumpla hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 1999. aastal, mille käigus vahetati välja pumpla torustik ning paigaldati rauaärastusseadmed. Puurkaevpumplasse on paigaldatud 10 m3 suurune hüdrofoor. 2012. aastal teostati puurkaevu betoonkambri remonttööd ning vahetati välja pumpla sisene toruarmatuur. Puurkaevpumpla territoorium on piiratud aiaga.

Joonis 5.3 Veriora aleviku keskuse puurkaevpumpla (katastri number 11015) 72 Fotod: OÜ Alkranel 2.11.2016.

71 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 72 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028

48 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 5.38 Veriora keskuse puurkaev73

Puurkaevu katastri Sanitaarkaitseala Puurimise aeg Veekiht PK sügavus, m nr ulatus, m PK - 11015 1969 D2 180 50

Tabel 5.39 Veriora keskuse puurkaevu konstruktsioonid74

Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 219 -1-132 PK - 11015 114 129-180 114 (perfofilter) 133-180

Tabel 5.40 Veriora keskuse puurkaevu proovipumpamise andmed75

Puurkaevu katastri Veetaseme Pumpamise aeg Tootlikkus, l/s Eritootlikkus, l/s*m nr alanemine, m PK - 11015 04.12.1969 10,0 12,0 0,8

5.3.9.2 Veetöötlus Veetöötlusseadmetena on Veriora aleviku keskuse puurkaevpumplas kasutusel aereeritav rauaeraldusfilter.

5.3.9.3 Puurkaevude veekvaliteet Vastavalt vee erikasutusloa nõuetele on vaja Veriora alevikus keskuse puurkaevust (katastri nr 11015) vähemalt üks kord kolme aasta jooksul võtta atesteeritud proovivõtja poolt kõikidest puurkaevudega avatud põhjaveekihtidest esinduslikud põhjavee proovid. Proovidest teostatakse akrediteeritud laboratooriumi poolt analüüsid vähemalt järgmiste näitajate osas: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, Coli-laadsed bakterid, enterokokid, escherichia coli, kolooniate arv 22°C. Alljärgnevas tabelis on esitatud Veriora aleviku puurkaevu veekvaliteedi näitajad aastal 2017. I kvaliteediklassile mittevastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga.

Tabel 5.41 Veriora keskuse puurkaevu veekvaliteet aastal 201776

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee Veriora tootmiseks kasutatava või kasutada keskuse Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 11015 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 26.04.2017 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 0,05 2 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 2500 2500 561 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 4,5 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 0,2 5 Kloriid mg/l 250 250 350 18 6 Lõhn pall 2 2 3 1 7 Mangaan μg/l 50 100 200 29 8 Naatrium mg/l 200 200 350 9,0 9 Nitraat mg/l 50 50 50 <1 10 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 0,009 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 0,9 12 Raud μg/l 200 1000 10 000 720 13 Sulfaat mg/l 250 250 350 23 14 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,6 15 Värvus pall 5 5 10 0 16 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 18 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 15 19 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

73 Allikas: Keskkonnaregister 74 Allikas: Keskkonnaregister 75 Allikas: Keskkonnaregister 76 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0931K; nr TL2017/V0931B

49 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.9.4 Veevõrk Veriora aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1890 meetrit, mis on kogu ulatuses 2012.a. rekonstrueeritud. Veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...De110 mm. Veriora aleviku põhjaosas puudub paljudel kortermajade ja eramajade elanikel käesoleval ajal ühisveevärgiga liitumise võimalus. Salvkaevudest saadav vesi pole joogikõlbulik ning on mikrobioloogiliselt reostunud. Üle joogiveele kehtestatud piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) on olnud nii coli-laadsete bakterite, enterokokkide kui ka Escherichia coli näitajad. Vajalik on veevõrgu laiendamine. Veriora aleviku olemasolevate veetorustike asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.9.5 Tuletõrje veevarustus Veriora aleviku tuletõrjevee varustus põhineb tuletõrje veevõtukohal, mis paikneb paisjärve juures. Vee kättesaadavus on järvest hea, kuid veevõtukoht on tähistamata ning puuduvad nõuetekohane veevõtukaev.

5.3.9.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Allpooljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Piirnormidele mitte vastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga.

Tabel 5.42 Joogivee kvaliteet Veriora alevikus aastal 201777

Määrus nr 82; Joogivee Veriora raamatukogu Nr Näitaja Ühik direktiiv 98/83/EC 26.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, 1 Lõhn lahjendusaste 1 ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, 2 Maitse lahjendusaste 1 ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, 3 Värvus mg/l Pt 0 ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, 4 Hägusus NTU 8,2 ebaloomulike muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7 6 Ammoonium mg/l 0,5 <0,05 11 Üldraud μg/l 200 621 14 Mangaan μg/l 50 19 19 Elektijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 564 20 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 21 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

77 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0934B, nr TL2017/V0934K

50 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.9.7 Veevarustuse põhiprobleemid Veriora aleviku veevarustuse põhiprobleemid on: • Veriora aleviku põhja- ja kirdeosa piirkonna elanikel puudub käesoleval ajal kvaliteedinõuetele vastava joogivee saamise võimalus, kuna salvkaevudest saadav vesi pole joogikõlbulik ning on mikrobioloogiliselt reostunud. • Tuletõrje veevõtukoht on tähistamata ning puuduvad nõuetekohane veevõtukaev.

5.3.10 Leevi küla78

5.3.10.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Leevi küla Hooldekodu puurkaev (PK-13455) asub Leevi küla keskuses hooldekodu juures. Puurkaevu koordinaadid on: y= 690188; x= 6427304. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 66 m. Puurkaev on rajatud 1996. aastal ja puurkaevu sügavuseks on 70 m. Puurkaev ja pumplahoone on rajatud hooldekodu juures asuva tiigi äärde. Puurkaev asub raudbetoonist raketest kaevus, mis on rajatud muldesse. Kaev pole veetihe, mistõttu on kõrgema pinnaveetaseme korral puurkaevu päis osaliselt vee all. Puurkaevpumplas paikneb 100 l hüdrofoor. Pumpla sisu ja seadmed on rahuldavas seisukorras. Puurkaevpumplal on tagatud 10 meetrine sanitaarkaitseala, mis ei ole aiaga piiratud.

Joonis 5.4 Leevi küla Hooldekodu puurkaevpumpla ja veetöötlusjaam (katastri number 13455) 79 Fotod: OÜ Alkranel 2.11.2016.

78 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 79 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028

51 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Leevi küla Suurfarmi puurkaev (PK-11163) asub Leevi küla idaosas farmi juures. Puurkaevu koordinaadid on: y= 690285; x= 6427716. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 64 m. Puurkaev on rajatud 1972 aastal ja puurkaevu sügavuseks on 115 m. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on puurkaevpumplas kasutusel hüdrofoor mahuga 8 m3, mis paikneb osaliselt muldes. Hüdrofoor on vana ning käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Välja on vahetatud puurkaevpumpla pump. Puurkaevpumplal on tagatud ca 50 meetrine sanitaarkaitseala, mis pole piiratud aiaga.

Joonis 5.5 Leevi küla Suurfarmi puurkaevpumpla (katastri number 11163) 80 Fotod: OÜ Alkranel 2.11.2016.

Tabel 5.43 Leevi küla puurkaevud81

Puurkaevu katastri Sanitaarkaitseala Puurimise aeg Veekiht PK sügavus, m nr ulatus, m PK - 13455 1996 D2 70 10 PK - 11163 1972 D2 115 50

Tabel 5.44 Leevi küla puurkaevude konstruktsioonid82

Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 159 (manteltoru) 2-49 PK - 13455 133 (filtrita) 46-70 133 (manteldamata) 46-70 426 0-14 324 -1-75 PK - 11163 168 65-115 168 (traatfilter) 75-110

Tabel 5.45 Leevi küla puurkaevude proovipumpamise andmed83

Puurkaevu katastri Veetaseme Pumpamise aeg Tootlikkus, l/s Eritootlikkus, l/s*m nr alanemine, m PK - 13455 13.08.1996 1,2 5,2 0,2 PK - 11163 20.06.1972 8,0 5,0 1,6

5.3.10.2 Veetöötlus Leevi küla Hooldekodu puurkaevust pumbatakse vesi ligikaudu 50 meetri kaugusele hooldekodukodusse, kus paiknevad veetöötlusseadmed. Veetöötlusseadmetena on kasutusel uued raua- ja mangaanieraldusfiltrid, mis paiknevad hooldekodus. Leevi küla Suurfarmi puurkaevpumplas veetöötlusseadmed puuduvad.

80 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 81 Allikas: Keskkonnaregister 82 Allikas: Keskkonnaregister 83 Allikas: Keskkonnaregister

52 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.10.3 Puurkaevude veekvaliteet Leevi küla ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude veevõtt jääb alla 5 m3 ööpäevas, mistõttu ei ole vee-erikasutusluba veevõtuks vaja. Alljärgnevas tabelis on esitatud Leevi küla puurkaevude veekvaliteedi näitajad aastal 2017. I kvaliteediklassile mittevastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga. Leevi küla Suurfarmi puurkaevu (katastri nr 11163) põhjavee kvaliteedi kohta analüüsid puuduvad.

Tabel 5.46 Leevi küla puurkaevude veekvaliteet aastal 201784

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee Leevi tootmiseks kasutatava või kasutada Hooldekodu Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 13455 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 26.04.2017 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 0,16 2 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 2500 2500 369 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 >40 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 0,1 5 Kloriid mg/l 250 250 350 4,7 6 Lõhn pall 2 2 3 1 7 Mangaan μg/l 50 100 200 203 8 Naatrium mg/l 200 200 350 3,2 9 Nitraat mg/l 50 50 50 <1 10 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 0,005 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 4,2 12 Raud μg/l 200 1000 10 000 5700 13 Sulfaat mg/l 250 250 350 6,3 14 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,8 15 Värvus pall 5 5 10 10 16 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 18 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 219 19 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

5.3.10.4 Veevõrk Leevi külas on kaks eraldiseisvat veevõrku, mis baseeruvad kahel puurkaevul: Leevi Hooldekodu puurkaev (katastri nr 13455) ja Leevi Suurfarmi puurkaev (katastri nr 11163). Leevi Hooldekodu puurkaevust saavad vett Kooli tänavast põhjapoole jäävad tarbijad: hooldekodu, raamatukogu, kultuurimaja, sotsiaalmaja ning üks kortermaja (ca 10 elanikku). Leevi Suurfarmi puurkaevust saavad vett ca 40 korter- ja eramajade elanikku ning puidutööstus. Leevi küla Hooldekodu piirkonna ühisveevärgi torustike kogupikkus on ca 520 meetrit. Torustikud on rekonstrueeritud kasutades plasttorusid läbimõõduga De32...De40 mm. Leevi Suurfarmi puurkaevul baseeruva veevõrgu kogupikkus on ca 860 meetrit. Torustikud on peamiselt rajatud 1970-1980ndatel aastatel ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Leevi küla olemasolevate veetorustike asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

5.3.10.5 Tuletõrje veevarustus Leevi küla tuletõrje veevarustus põhineb veevõtukohal, mis asub Võhandu jõel paisu juures. Veevõtt toimub Rosma-Tike-Leevi teel tammi pealt. Veevõtukoht on vastavalt tähistatud. Lisaks on Leevi küla keskusesse hooldekodu juurde rajatud tuletõrje veevõtukoht (tiik). Veevõtukoht on tähistatud.

5.3.10.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee

84 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0929K; nr TL2017/V0929B

53 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Allpooljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Kõik näitajad vastavad piirnormidele.

Tabel 5.47 Joogivee kvaliteet Leevi külas aastal 201785

Määrus nr 82; Joogivee direktiiv Leevi hooldekodu Nr Näitaja Ühik 98/83/EC 26.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 1 Lõhn lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 2 Maitse lahjendusaste 1 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 3 Värvus mg/l Pt 0 muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike 4 Hägusus NTU <1 muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 8,0 6 Ammoonium mg/l 0,5 <0,05 11 Üldraud μg/l 200 <20 14 Mangaan μg/l 50 17 19 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 322 20 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed 21 PMÜ/100ml 0 0 bakterid

5.3.10.7 Veevarustuse põhiprobleemid Leevi küla veevarustuse põhiprobleemideks on: • Suurfarmi puurkaevpumpla ning ühisveevarustuse torustikud on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Kvaliteedinõuetele vastava joogivee tagamiseks on vajalik lisaks paigaldada veetöötlusseadmed. Suurfarmi puurkaevpumpla vajab rekonstrueerimist; • vajalik on veevõrgu laiendamine, kinnistuteni, kus puudub võimalus ühisveevärgiga liitumiseks; • Hooldekodu puurkaevpumpla kaev pole veetihe, mistõttu on kõrgema pinnaveetaseme korral puurkaevu päis osaliselt vee all.

5.3.11 Viluste küla86

5.3.11.1 Puurkaevud ja puurkaevupumplad Viluste kooli puurkaev asub Viluste küla keskuses koolimaja läheduses. Puurkaevu koordinaadid on: y= 696760; x= 6432936. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on 55 m. Puurkaev on rajatud 1973. aastal ja puurkaevu sügavuseks on 105 m. Viluste kooli puurkaevpumplasse on paigaldatud uus hüdrofoor mahuga 100 liitrit. Pumplas on rekonstrueeritud ka torustik ning elektrisüsteem. Puurkaevust pumbatakse vesi ligikaudu 90 meetri kaugusele koolimajja, kuhu on paigaldatud rauaärastusfiltrid. Puurkaevpumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Puurkaevpumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitseala, kuid ala ei ole piiratud aiaga.

85 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0932B, nr TL2017/V0932K 86 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028

54 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Joonis 5.6 Viluste küla puurkaevpumpla (katastri nr 11022) ja veetöötlusjaam 87 Fotod: OÜ Alkranel 2.11.2016.

Tabel 5.48 Viluste küla puurkaev88

Puurkaevu katastri Sanitaarkaitseala Puurimise aeg Veekiht PK sügavus, m nr ulatus, m PK - 11022 1973 D2 105 30

Tabel 5.49 Viluste küla puurkaevu konstruktsioonid89

Puurkaevu katastri nr Manteltoru diameeter ja seina paksus, mm Intervall, m 219 -1-36 168 32-80 PK - 11022 114 76-105 114 (perfofilter) 80-86 114 (perfofilter) 95-105

Tabel 5.50 Viluste küla puurkaevu proovipumpamise andmed90

Puurkaevu katastri Veetaseme Pumpamise aeg Tootlikkus, l/s Eritootlikkus, l/s*m nr alanemine, m PK - 11022 23.08.1973 1,3 5,5 0,2

5.3.11.2 Veetöötlus Viluste küla ühisveevõrgus tarbitakse käesoleval ajal ühe puurkaevu vett, mis suunatakse tarbijatele peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on koolimajas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid.

87 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 88 Allikas: Keskkonnaregister 89 Allikas: Keskkonnaregister 90 Allikas: Keskkonnaregister

55 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

5.3.11.3 Puurkaevude veekvaliteet Vastavalt vee erikasutusloa nõuetele on vaja Viluste küla puurkaevust (katastri nr 11022) vähemalt üks kord aastas võtta atesteeritud proovivõtja poolt kõikidest puurkaevudega avatud põhjaveekihtidest esinduslikud põhjavee proovid. Proovidest teostatakse akrediteeritud laboratooriumi poolt analüüsid vähemalt järgmiste näitajate osas: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, Coli-laadsed bakterid, enterokokid, escherichia coli, kolooniate arv 22°C. Alljärgnevas tabelis on esitatud Viluste küla kooli puurkaevu veekvaliteedi näitajad aastal 2017. I kvaliteediklassile mittevastavad näitajad on tabelis esitatud tumedama tekstiga.

Tabel 5.51 Viluste küla puurkaevu veekvaliteet aastal 201791

Sotsiaalministri määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada Viluste Põhikooli Nr Näitaja Ühik kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi PK - 11022 kontrollinõuded" lisa 2 alusel 26.04.2017 I II III 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 0,20 2 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 2500 2500 378 3 Hägusus NTU 1,5 2 3 12,7 4 Fluoriid mg/l >1,2–≤1,5 ≥1,5–≤1,7 ≥1,5–≤4,01 0,2 5 Kloriid mg/l 250 250 350 1,4 6 Lõhn pall 2 2 3 1 7 Mangaan μg/l 50 100 200 108 8 Naatrium mg/l 200 200 350 3,5 9 Nitraat mg/l 50 50 50 <11 10 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 <0,002 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 2,4 12 Raud μg/l 200 1000 10 000 2140 13 Sulfaat mg/l 250 250 350 <1 14 pH pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 7,7 15 Värvus pall 5 5 10 0 16 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0 18 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1ml 100 100 ≤300 8 19 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 ≤10 0

5.3.11.4 Veevõrk Viluste külas on üks veevõrk, mis baseerub küla keskuses koolimaja läheduses asuval Viluste puurkaevul (katastri nr 11022). Puurkaevu kaudu saavad vett üksnes Viluste Põhikooli tarbijad (õpilased, õpetajad, töötajad). Viluste külas on kokku ca 137 m veetorustikke. Torustikud on rajatud 2002.a. plasttorudest läbimõõduga De40 mm. Viluste küla veevõrk on võrdlemisi uus ning lekked ja veekaod on väikesed. Viluste küla olemasolevate veetorustike asukoht on Lisa 1 joonistel.

5.3.11.5 Tuletõrje veevarustus Viluste Põhikooli sissesõidu tee juures paikneb tuletõrje veevõtukoht. Tagatud on paakauto juurdepääs ning asukoht on vastavalt märgistatud.

5.3.11.6 Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös

91 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0930K; nr TL2017/V0930B

56 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. Allpooljärgnevas tabelis on esitatud joogivee analüüside tulemused. Kõik näitajad vastavad piirnormidele.

Tabel 5.52 Joogivee kvaliteet Viluste külas aastal 201792

Määrus nr 82; Joogivee Viluste Põhikool Nr Näitaja Ühik direktiiv 98/83/EC 26.04.2017 Tarbijale vastuvõetav, 1 Lõhn lahjendusaste 1 ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, 2 Maitse lahjendusaste 1 ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, 3 Värvus mg/l Pt 0 ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, 4 Hägusus NTU <1 ebaloomulike muutusteta 5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7 6 Ammoonium mg/l 0,5 <0,05 11 Üldraud μg/l 200 <20 14 Mangaan μg/l 50 34 19 Elektijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 380 20 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 21 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0

5.3.11.7 Veevarustuse põhiprobleemid Viluste küla ühisveevärk on heas tehnilises seisukorras ning lähitulevikus investeeringuid ei vaja.

92 Allikas: Katseprotokoll nr TL2017/V0933B, nr TL2017/V0933K

57 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

6. KANALISATSIOON

6.1 ÜLEVAADE

Endise Räpina valla territooriumil osutab rendilepingu alusel AS Põlva Vesi varade kasutamisel veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust AS Revekor. AS Revekor kuulub 100% Räpina vallale. AS Revekor osutab veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust Räpina linnas, Ristipalo külas, Leevaku külas, Linte külas ja Ruusa külas. Mehikoorma alevikus ja Aravu külas kuuluvad varad AS-ile Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk osutab veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust Mehikoorma alevikud ja Aravu külas. Endise Veriora valla territooriumil hakkab perspektiivselt veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust osutama AS Revekor. Andmed Räpina valla kanalisatsioonisüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Räpina Vallavalitsuselt, AS-ilt Emajõe Veevärk ja AS-ilt Revekor. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.2 REOVEE VOOLUHULGAD KÄESOLEVAL AJAL JA PERSPEKTIIVSELT

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus ning sellest tulenev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist, seega ei ole kavas ette nähtud investeeringuid tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. Valla kohustuseks on hoolitseda tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ning eelvoolude arendamise eest. Veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel tuleb arvestada tööstuse vajadusega ja suunata süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Räpina vallas on ette nähtud ühiskanalisatsiooni laiendamine piirkondadesse, kus täna puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Osaliselt on Räpina vallas kanalisatsioonivõrke, mis on halvas seisukorras ning vajavad rekonstrueerimist. Räpina valla veetoodang ja -tarbimine on kirjeldatud Tabel 6.1.

58 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 6.1 Räpina valla reovee vooluhugad

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Räpina linn ja Ristipalo küla Reoveepuhastisse m3 90 069 101 146 125 739 104 057 86 795 80 766 75 501 74 987 74 473 73 958 73 444 72 930 72 443 71 929 71 441 jõudvad vooluhulgad Infiltratsioon m3 22 099 33 138 59 474 38 501 21 699 16 153 11 325 11 248 11 171 11 094 11 017 10 939 10 866 10 789 10 716 Infiltratsioon % 25% 33% 47% 37% 25% 20% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine m3 67 970 68 008 66 265 65 556 65 096 64 613 64 176 63 739 63 302 62 865 62 428 61 990 61 576 61 139 60 725 kokku Elanike kanalisatsioon m3 45 268 44 185 42 691 41 982 41 522 41 039 40 602 40 165 39 728 39 291 38 854 38 416 38 002 37 565 37 151 Asutuste, ettevõtete m3 22 702 23 823 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 kanalisatsioon Ühiktarbimine l/d 61 65 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 Kanalisatsiooniga liitunud in 2 042 1 864 1 845 1 825 1 805 1 784 1 765 1 746 1 727 1 708 1 689 1 670 1 652 1 633 1 615 elanike arv Kanalisatsiooniga liitunud % 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% elanike osakaal Leevaku küla Reoveepuhastisse m3 1 992 2 101 1 853 1 960 1 931 1 903 1 874 1 874 1 846 1 817 1 817 1 789 1 760 1 760 1 732 jõudvad vooluhulgad Infiltratsioon m3 274 549 359 387 381 376 370 370 365 359 359 353 348 348 342 Infiltratsioon % 14% 26% 19% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine m3 1 718 1 552 1 494 1 572 1 550 1 527 1 504 1 504 1 481 1 458 1 458 1 435 1 413 1 413 1 390 kokku Elanike kanalisatsioon m3 1 665 1 504 1 468 1 530 1 507 1 484 1 462 1 462 1 439 1 416 1 416 1 393 1 370 1 370 1 347 Asutuste, ettevõtete m3 53 48 26 42 42 42 42 42 42 42 42 42 42 42 42 kanalisatsioon Ühiktarbimine l/d 67 61 60 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 Kanalisatsiooniga liitunud in 68 68 67 67 66 65 64 64 63 62 62 61 60 60 59 elanike arv Kanalisatsiooniga liitunud % 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% elanike osakaal Ruusa küla Reoveepuhastisse m3 4 528 5 102 5 585 5 530 5 475 5 421 5 366 5 338 5 284 5 229 5 174 5 119 5 092 5 037 4 982 jõudvad vooluhulgad Infiltratsioon m3 94 410 889 880 872 863 854 850 841 832 824 815 811 802 793 Infiltratsioon % 2% 8% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% Kanalisatsiooni tarbimine m3 4 434 4 692 4 696 4 650 4 604 4 558 4 512 4 489 4 443 4 397 4 350 4 304 4 281 4 235 4 189 kokku Elanike kanalisatsioon m3 3 905 4 143 4 100 4 054 4 008 3 962 3 916 3 893 3 847 3 801 3 754 3 708 3 685 3 639 3 593 Asutuste, ettevõtete m3 529 549 596 596 596 596 596 596 596 596 596 596 596 596 596 kanalisatsioon Ühiktarbimine l/d 59 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 Kanalisatsiooniga liitunud in 180 180 178 176 174 172 170 169 167 165 163 161 160 158 156 elanike arv Kanalisatsiooniga liitunud % 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% elanike osakaal

59 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Linte küla Reoveepuhastisse m3 9 882 10 966 16 995 12 483 12 356 12 229 12 102 11 975 11 848 11 721 11 721 11 594 11 467 11 340 11 214 jõudvad vooluhulgad Infiltratsioon m3 6 360 7 852 13 419 8 943 8 852 8 761 8 670 8 579 8 488 8 397 8 397 8 306 8 215 8 124 8 033 Infiltratsioon % 64% 72% 79% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% Kanalisatsiooni tarbimine m3 3 522 3 114 3 576 3 540 3 504 3 468 3 432 3 396 3 360 3 324 3 324 3 288 3 252 3 216 3 180 kokku Elanike kanalisatsioon m3 3 132 2 737 3 203 3 167 3 131 3 095 3 059 3 023 2 987 2 951 2 951 2 915 2 879 2 843 2 807 Asutuste, ettevõtete m3 390 377 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 kanalisatsioon Ühiktarbimine l/d 95 83 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 Kanalisatsiooniga liitunud in 90 90 89 88 87 86 85 84 83 82 82 81 80 79 78 elanike arv Kanalisatsiooniga liitunud % 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% elanike osakaal Võõpsu alevik Reoveepuhastisse m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 512 3 023 4 535 6 046 7 502 jõudvad vooluhulgad Infiltratsioon m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 227 453 680 907 1 125 Infiltratsioon % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 285 2 570 3 854 5 139 6 377 kokku Elanike kanalisatsioon m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 285 2 570 3 854 5 139 6 377 Asutuste, ettevõtete m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kanalisatsioon Ühiktarbimine l/d 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 80 80 80 80 80 Kanalisatsiooniga liitunud in 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 44 88 132 176 218 elanike arv Kanalisatsiooniga liitunud % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 19% 39% 59% 80% 100% elanike osakaal Mehikoorma alevik Reoveepuhastile juhitud m3 10 566 9 962 11 861 9 556 9 521 7 071 7 043 7 016 8 279 8 247 8 215 8 183 8 151 8 119 8 087 reovee kogus Infiltratsioon m3 8 240 7 769 9 250 7 071 7 045 1 061 1 057 1 052 1 242 1 237 1 232 1 227 1 223 1 218 1 213 Infiltratsioon % 78% 78% 78% 74% 74% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine m3 2 326 2 193 2 611 2 485 2 476 6 010 5 987 5 964 7 037 7 010 6 982 6 955 6 928 6 901 6 874 kokku Elanike müüdud kanal m3 2 077 2 015 2 423 2 300 2 291 5 825 5 802 5 779 6 852 6 825 6 797 6 770 6 743 6 716 6 689 Ettevõtete müüdud kanal m3 249 178 188 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 Ühiktarbimine l/d 66 64 77 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Elanike arv kokku in 200 200 200 200 199 198 198 197 196 195 194 194 193 192 191 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv in 86 86 86 86 86 133 133 132 156 155 154 154 153 153 152 (püsielanikud) Hooajaline elanikkond in 53 53 53 53 53 169 168 168 201 200 199 199 198 197 196 Tarbijate arv asutustes in 26 26 26 26 26 26 26 26 25 25 25 25 25 25 25

60 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal % 43% 43% 43% 43% 43% 67% 67% 67% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% (püsielanikud) % Aravu küla Reoveepuhastile juhitud m3 595 619 615 641 639 636 634 631 629 626 624 621 619 616 614 reovee kogus Infiltratsioon m3 170 175 174 181 181 180 179 179 178 177 176 176 175 174 174 Infiltratsioon % 29% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% Kanalisatsiooni tarbimine m3 425 444 441 460 458 456 455 453 451 449 447 445 444 442 440 kokku Elanike müüdud kanal m3 425 444 441 460 458 456 455 453 451 449 447 445 444 442 440 Ettevõtete müüdud kanal m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ühiktarbimine l/d 25 27 26 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 Elanike arv kokku in 84 84 84 84 84 83 83 83 82 82 82 81 81 81 80 Ühiskanalisatsiooniga in 46 46 46 46 46 45 45 45 45 45 45 44 44 44 44 liitunute arv Ühiskanalisatsiooniga % 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% liitunute osakaal % Veriora alevik Reoveepuhastisse m3 5 927 5 896 5 892 6 083 6 011 5 938 5 890 6 011 6 131 6 251 6 371 6 492 7 285 8 079 8 872 jõudvad vooluhulgad Infiltratsioon m3 889 884 884 912 902 891 884 902 920 938 956 974 1 093 1 212 1 331 Infiltratsioon % 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine m3 5 038 5 012 5 008 5 170 5 109 5 048 5 007 5 109 5 211 5 313 5 416 5 518 6 192 6 867 7 541 kokku Elanike kanalisatsioon m3 4 855 4 829 4 825 4 987 4 926 4 865 4 824 4 926 5 028 5 130 5 233 5 335 6 009 6 684 7 358 Asutuste, ettevõtete m3 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 kanalisatsioon Ühiktarbimine l/d 53 53 54 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 Kanalisatsiooniga liitunud in 249 249 246 244 241 238 236 241 246 251 256 261 294 327 360 elanike arv Kanalisatsiooniga liitunud % 58% 58% 58% 58% 58% 58% 58% 60% 62% 64% 66% 68% 77% 87% 96% elanike osakaal Leevi küla Reoveepuhastisse m3 3 600 5 385 5 385 5 107 5 276 5 276 5 221 5 221 5 166 2 560 2 689 2 818 2 946 3 075 3 075 jõudvad vooluhulgad Infiltratsioon m3 1 446 3 231 3 231 3 064 3 165 3 165 3 132 3 132 3 100 384 403 423 442 461 461 Infiltratsioon % 40% 60% 60% 60% 60% 60% 60% 60% 60% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine m3 2 154 2 154 2 154 2 043 2 110 2 110 2 088 2 088 2 066 2 176 2 285 2 395 2 504 2 614 2 614 kokku Elanike kanalisatsioon m3 1 095 1 095 1 095 984 1 051 1 051 1 029 1 029 1 007 1 117 1 226 1 336 1 445 1 555 1 555 Asutuste, ettevõtete m3 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 kanalisatsioon Ühiktarbimine l/d 60 60 61 55 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Kanalisatsiooniga liitunud in 50 50 49 49 48 48 47 47 46 51 56 61 66 71 71 elanike arv

61 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kanalisatsiooniga liitunud % 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 27% 30% 33% 36% 39% 39% elanike osakaal Viluste küla Reoveepuhastisse m3 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 jõudvad vooluhulgad Infiltratsioon m3 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine m3 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 kokku Elanike kanalisatsioon m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Asutuste, ettevõtete m3 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 kanalisatsioon Ühiktarbimine l/d 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsiooniga liitunud in 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 elanike arv Kanalisatsiooniga liitunud % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% elanike osakaal

62 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

6.3 OLEMASOLEVAD KANALISATSIOONIEHITISED

6.3.1 Räpina linn

6.3.1.1 Kanalisatsioonivõrk Räpina linna ühiskanalisatsioon on suuremas osas rekonstrueeritud ja välja ehitatud. Kanalisatsioonivõrk koosneb ca 11,2 km isevoolsest kanalisatsioonitorustikust ja ca 5,2 km survekanalisatsiooni torustikust. Rekonstrueeritud torustike materjaliks on plast, rekonstrueerimata torustike materjaliks keraamika, asbesttsement või teras. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõtudeks on 160-315 mm, survekanalisatsiooni torustiku läbimõõtudeks on 63-160 mm. Räpina linna olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.1.2 Reoveepumplad Räpina linna kanalisatsioonisüsteemi kuulub 18 reoveepumplat Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepumplate rajamise aastad, tootlikus ning hinnang seisundile.

Tabel 6.2 Ülevaade Räpina linna reoveepumplatest93 Pumpla nimi Rajamise aeg Hinnang seisundile Luha tn 6 2010-2012 Hea Kalevi 2010-2012 Hea Jõe tn 2 2002, rekonstrueeritud 2012 Hea Võõpsu mnt 6 2010-2012 Hea Kalevi tn 3 2010-2012 Hea Meeksi mnt 10 2010-2012 Hea Vabaduse tn 34 2010-2012 Hea Männi tn 2 2010-2012 Hea Koidu tn 11 2010-2012 Hea Aia tn 26 2010-2012 Hea Tartu mnt 32 2010-2012 Hea Vabaduse tn 2010-2012 Hea Piiri 2010-2012 Hea Apteegi 2010-2012 Hea Pääsu tn 12 2010-2012 Hea Võhandu tn 2002, rekonstrueeritud 2012 Hea Sillapää 2010-2012 Hea Naglandi 2010-2012 Hea Räpina linna reoveepumplate asukohad on esitatud joonistel Lisa 1 joonistel.

6.3.1.3 Reovee puhastusseadmed Räpina linna reoveepuhasti asub Linna puhastusseadmed kinnistul (katastritunnus 70703:008:0031). Olemas on juurdepääsutee ja teenindusplats, mis on heas seisukorras. Kinnistu on eraldatud piirdeaiaga. Räpina linnale ehitati uus reoveepuhasti Emajõe-Võhandu projekti raames, aastal 2010. Tegemist on aktiivmuda tehnoloogial baseeruva reoveepuhastiga. Räpina linna reoveepuhasti puhastusprotsess koosneb mehaanilisest puhastusest, bioloogilisest puhastusest ning settekäitlusest. Ekstreemsete vooluhulkade ühtlustamiseks on moodustatud olemasolevast biotiigist puhvermahuti. Tehnohoone paikneb osaliselt protsessimahutite peal.

93 Allikas: AS Revekor Infragate Eesti AS 63 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 6.3 Räpina linna reoveepuhasti tehnilised näitajad94 Parameeter Projekteeritud, m3/d VV. määrus Vee erikasutus 29.11.2012 nr Vooluhulk, m3/d 455 luba 99 Pärast Pärast Pärast Reostusnäitaja Enne puhastamist puhastamist puhastamist puhastamist

mg/l mg/l mg/l mg/l BHT7 462 15 15 15 HA 354 25 25 25 Nüld 85 - 45 45 Püld 19 1,5 1,0 1,5 Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“. Tabel 6.4 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 201795

Reostus-näitaja Piirväärtus, 28.03.17 07.06.17 04.09.17 11.09.17 25.09.17 24.10.17 mg/l1 väljavool väljavool väljavool väljavool väljavool väljavool

BHT7 15 5,2 5,8 4,3 3,0 5,4 18 Heljum 25 6 4,4 5,4 6 3,1 6,9

Püld 1,5 0,49 0,79 1,9 2,27 0,89 0,43

Nüld 45 12,9 9,0 9,5 10,8 11 16 KHT 125 28,2 26 19 24,8 16 55 Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr LV/327068 kehtestatud piirväärtused

6.3.1.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Räpina linna kanalisatsiooni põhiprobleemid: • osa kanalisatsioonitorustikke on halvas seisukorras ning vajavad rekonstrueerimist.

6.3.2 Ristipalo küla

6.3.2.1 Kanalisatsioonivõrk Ristipalo kanalisatsioonivõrk on ühenduses Räpina linna kanalisatsioonivõrguga, juhtides kogu külas tekkiva reovee linna kanalisatsioonivõrku. Küla kanalisatsioonivõrk on heas seisukorras. Torustke materjaliks on plast. Ristipalo küla kanalisatsioonitorustike kogu pikkus on ca 1,3 km. Ristipalo küla olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.2.2 Reoveepumplad Ristipalo küla territooriumil paikneb üks reoveepumpla. Reoveepumpla on rajatud ajavahemikus 2010-2012. aastal. Tegemist on kompaktpumplaga, mille seisukord on hea. Ristipalo küla reoveepumplate asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.2.3 Reoveepuhastusseadmed Ristipalo kanalisatsioonivõrk on ühenduses Räpina linna kanalisatsioonivõrguga, juhtides kogu külas tekkiva reovee kanalisatsioonivõrgu kaudu Räpina linna reoveepuhastisse.

94 Allikas: Vee-erikasutusluba LV/327068 95 Allikas: Analüüsid nr 315, 1055 ja Analüüsiakt TA17001355; TA17002331; TA17002619 - Heitvesi Infragate Eesti AS 64 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

6.3.2.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Ristipalo küla kanalisatsioonisüsteemi torustikud ja rajatised on heas seisukorras ning käesoleva arengukavaga investeeringuid ette ei nähta.

6.3.3 Leevaku küla

6.3.3.1 Kanalisatsioonivõrk Leevaku küla kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud aastal 2012. Küla kanalisatsioonivõrk koosnev ca 0,38 km survekanalisatsioonist ja ca 1,0 km isevoolsest kanalisatsioonist. Torustike kogupikkus on ca 1,38 km. Torustike materjaliks on plast. Küla kanalisatsioonivõrk on heas tehnilises seisukorras. Leevaku küla olemasolevate kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.3.2 Reoveepumplad Leevaku küla kanalisatsioonivõrku kuulub üks reoveepumpla. Reoveepumpla on rajatud 2012. aastal. Tegemist on kompaktpumplaga, mille seisukord on hea. Leevaku küla reoveepumpla asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.3.3 Reovee puhastusseadmed Leevaku küla reoveepuhasti asub Puhastusseadme kinnistul (katastritunnus 70702:001:0121). Reoveepuhasti on rajatud 2012. aastal. Leevaku küla reoveepuhasti baseerub aktiivmuda tehnoloogial. Reovesi pumbatakse reoveepuhastusse ca 350 m kaugusel asuvast reoveepumplast. Puhasti mahutid on raudbetoonist, tehnoloogiliste seadmete jaoks on tehnohoone. Leevaku küla reoveepuhastamine toimub järgnevates etappides: • mehaaniline puhastus; • bioloogiline puhastus; • fosforiärastus (keemiline sadestamine); • jääkmuda tihendamine mudatihendis; • järelpuhastus biotiikides (ca 810 m2). Reoveepuhasti projekteerimisel on tagatud võimalus anoksilise kambri juurde ehitamiseks. Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“. Tabel 6.5 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 201796

Piirväärtus, 28.03.17 08.06.17 20.09.17 25.10.17 Reostusnäitaja mg/l1 väljavool väljavool väljavool väljavool BHT7 40 4,9 7,7 3,5 <3 Heljum 35 5 8,5 5 7,4 KHT 150 27,5 44 36,1 26 Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr L.VV/327778 kehtestatud piirväärtused

6.3.3.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Leevaku küla kanalisatsioonisüsteem on heas seisukorras ning käesolevas arengukavas investeeringuid ette ei nähta.

96 Allikas: Analüüs nr 313 – Heitvesi, Analüüsiakt TA17001357 – Heitvesi, Analüüs nr 1053 – Heitvesi, Analüüsiakt nr TA17002615 - Heitvesi Infragate Eesti AS 65 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

6.3.4 Ruusa küla

6.3.4.1 Kanalisatsioonivõrk Ruusa küla kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud aastal 2012. Torustike kogupikkus on ca 2,3 km (sh ca 0,28 km survekanalisatsioon). Torustike materjaliks on plast ja läbimõõduks De90-De160. Ruusa küla kanalisatsioonivõrk on heas seisukorras. Ruusa küla olemasolevate asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.4.2 Reoveepumplad Ruusa küla kanalisatsioonivõrku kuulub üks reoveepumpla. Reoveepumpla on rajatud 2012. aastal. Tegemist on kompaktpumplaga, mille seisukord on hea. Ruusa küla reoveepumpla asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.4.3 Reovee puhastusseadmed Ruusa reoveepuhasti asub Reoveepuhasti kinnistul (katastritunnus 70702:003:0078). Ruusa küla reoveepuhasti on rajatud aastal 2010. Tegemist oli biokile tehnoloogial baseeruva reoveepuhastiga, mis ehitati 2012. aastal aktiivmudapuhastiks. Ruusa küla reoveepuhasti koosneb: • võrekaev; • pumpla-ühtlustusmahutisse (V=30 m3); • aeratsioonimahuti; • järelsetiti; • biotiigid. Ruusa küla reoveepuhastis toimub fosforiärastus keemiliselt. Biotiigid puhastati 2014. aasta suvel. Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“. Tabel 6.6 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 201797

Piirväärtus, 20.03.17 08.06.17 12.09.17 25.10.17 Reostusnäitaja mg/l1 väljavool väljavool väljavool väljavool BHT7 40 6,3 19 5,5 11 Heljum 35 6 7,5 6 10 KHT 150 33,8 48 43,1 37 Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr L L.VV/327778 kehtestatud piirväärtused

6.3.4.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Ruusa küla kanalisatsiooni põhiprobleemid: • reoveepuhastisse on vajalik paigaldada automaatne võreseade ja automaatika.

6.3.5 Linte küla

6.3.5.1 Kanalisatsioonivõrk Linte küla kanalisatsioonivõrk rekonstrueeritud aastatel 2010-2012. Küla kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 1,48 km (sh ca 0,13 km survekanalisatsioon). Torustike materjaliks on plast ja läbimõõduks De90-160 mm. Linte küla olemasolevate kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

97 Allikas: Analüüsid nr 312, 1052 – Heitvesi; Analüüsiakt TA17001358; TA17002613 - Heitvesi Infragate Eesti AS 66 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

6.3.5.2 Reoveepumplad Linte küla kanalisatsioonivõrku kuulub üks reoveepumpla. Reoveepumpla on rajatud 2012. aastal. Tegemist on kompaktpumplaga, mille seisukord on hea. Linte küla reoveepumpla asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.5.3 Reovee puhastusseadmed Linte küla reoveepuhasti asub Puhastusseadme juurdelõige kinnistul (katastritunnus 70701:002:0155) ja biotiik asub Biotiigi kinnistul (katastritunnus 70701:002:0154). Küla reoveepuhasti rekonstrueeriti 2012. aastal. Reovee puhastamine toimub järgnevates etappides: • mehaaniline puhastus; • reovee ühtlustamine ühtlustusmahutis (vajadusel); • fosforiärastus (keemiline sadestamine); • jääkmuda tihendamine; • järelpuhastus biotiikides. Reoveepuhasti projekteeritud maksimaalne vooluhulk on 44 m3/d, keskmine vooluhulk 20 m3/d ja reostuskoormus 200-400 ie. Reoveepuhasti heitvesi vastab kehtestatud normidele. Küla probleemiks on kinnistutelt kanalisatsiooni infiltreeruv sademevesi. Sademevesi tekitab häiringuid reoveepuhasti töös. Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“. Tabel 6.7 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 201798

Piirväärtus, 20.03.17 08.06.17 12.09.17 25.10.17 Reostusnäitaja mg/l1 väljavool väljavool väljavool väljavool BHT7 40 6,4 <3 3,8 <3 Heljum 35 5 5,8 5 8,3 KHT 150 25,5 23 20,0 18 Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr L.VV/327778 kehtestatud piirväärtused

6.3.5.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Linte küla kanalisatsiooni põhiprobleemid: • olmekanalisatsiooni sattuv sademevesi põhjustab häiringuid reoveepuhasti töös. Kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud. Probleemi lahendamiseks on vaja kinnistusisesed torustikud rekonstrueerida, kuid käesoleva arengukavaga ei nähta ette investeeringuid kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimiseks.

6.3.6 Võõpsu alevik

6.3.6.1 Kanalisatsioonivõrk Võõpsu alevikus puudub praegusel hetkel välja ehitatud kanalisatsioonivõrk. Kasutusel on kogumismahutid, mille tehniline seisukord ei ole teada.

6.3.6.2 Reoveepumplad Võõpsu alevikus puudub kanalisatsioonitorustik, seega puuduvad ka reoveepumplad.

98 Allikas: Analüüsid nr 314, 1054 – Heitvesi; Analüüsiakt TA17001356, TA17002617 - Heitvesi Infragate Eesti AS 67 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

6.3.6.3 Reovee puhastusseadmed Võõpsu alevikus puudub ühine kanalisatsioonisüsteem. Reovee kogumiseks kasutatakse kogumismahuteid.

6.3.6.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Võõpsu aleviku kanalisatsiooni põhiprobleemideks on: • reovee kogumiseks kasutusel olevate kogumismahutite tehniline seisukord ei ole teada; • puudub ühine kanalisatsioonisüsteem ja reoveepuhasti.

6.3.7 Ruusa küla

6.3.7.1 Kanalisatsioonivõrk Ruusa küla kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud aastal 2012. Torustike kogupikkus on ca 2,3 km (sh ca 0,28 km survekanalisatsioon). Torustike materjaliks on plast ja läbimõõduks De90-De160. Ruusa küla kanalisatsioonivõrk on heas seisukorras. Ruusa küla olemasolevate asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.7.2 Reoveepumplad Ruusa küla kanalisatsioonivõrku kuulub üks reoveepumpla. Reoveepumpla on rajatud 2012. aastal. Tegemist on kompaktpumplaga, mille seisukord on hea. Ruusa küla reoveepumpla asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.7.3 Reovee puhastusseadmed Ruusa reoveepuhasti asub Reoveepuhasti kinnistul (katastritunnus 70702:003:0078). Ruusa küla reoveepuhasti on rajatud aastal 2010. Tegemist oli biokile tehnoloogial baseeruva reoveepuhastiga, mis ehitati 2012. aastal aktiivmudapuhastiks. Ruusa küla reoveepuhasti koosneb: • võrekaev; • pumpla-ühtlustusmahutisse (V=30 m3); • aeratsioonimahuti; • järelsetiti; • biotiigid. Ruusa küla reoveepuhastis toimub fosforiärastus keemiliselt. Biotiigid puhastati 2014. aasta suvel. Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“. Tabel 6.8 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 201799

Piirväärtus, 20.03.17 08.06.17 12.09.17 25.10.17 Reostusnäitaja mg/l1 väljavool väljavool väljavool väljavool BHT7 40 6,3 19 5,5 11 Heljum 35 6 7,5 6 10 KHT 150 33,8 48 43,1 37 Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr L L.VV/327778 kehtestatud piirväärtused

6.3.7.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Ruusa küla kanalisatsiooni põhiprobleemid:

99 Allikas: Analüüsid nr 312, 1052 – Heitvesi; Analüüsiakt TA17001358; TA17002613 - Heitvesi Infragate Eesti AS 68 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

• reoveepuhastisse on vajalik paigaldada automaatne võreseade ja automaatika.

6.3.8 Mehikoorma alevik100

6.3.8.1 Kanalisatsioonivõrk Mehikoorma alevikus on kanalisatsioonisüsteem välja ehitatud ainult osaliselt ning vajalik on kanalisatsioonivõrgu laiendamine. Osaliselt on kanalisatsioonivõrk rekonstrueeritud (aastatel 2008-2010), kuid enamus isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Rekonstrueeritud isevoolse kanalisatsioonitorustike läbimõõt on de110-200, materjaliks plast. Survekanalisatsioonitorustiku läbimõõt on de110 ja materjal plast. Amortiseerunud torustike materjaliks keraamika, asbotsement ning läbimõõt eeldatavalt dn200. Mehikoorma aleviku olemasolevate kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.8.2 Reoveepumplad Mehikoorma aleviku kanalisatsioonivõrku kuulub üks reoveepumpla. Reoveepumpla on rajatud 2010. aastal. Pumpl aseisukord on hea. Mehikoorma aleviku reoveepumpla asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.8.3 Reovee puhastusseadmed Mehikoorma aleviku reoveepuhasti rekonstrueeriti 2008-2010 a Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekti raames. Tööde käigus korrastati reoveepuhasti hoone koos aia, reoveekaevude, reoveetorustiku ja madalpingekaablitega. Reovee puhastamine toimub järgnevates etappides: • septik; • võre; • järelpuhastus biotiikides. Reoveepuhasti heitvesi vastab kehtestatud normidele. Peale puhastamist suunatakse Mehikoorma reovesi biotiikidest suublaks olevasse Peipsi järve.

Joonis 6.1 Mehikoorma aleviku reoveepuhasti Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“.

100 Allikas: Meeksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2025 Infragate Eesti AS 69 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 6.9 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 2018101

12.03.18 Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l1 väljavool BHT7 25 36 Heljum 35 19 KHT 125 90 Nüld 60 35 Püld 2 23 Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr L.VV/330311 kehtestatud piirväärtused

6.3.8.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Mehikoorma aleviku kanalisatsiooni põhiprobleemid: • osaliselt on kanalisatsioonivõrk amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist; • kanalisatsioonivõrku tuleb laiendada piirkondadesse, kus see puudub; • reoveepuhasti jõudlus ei ole piisav ning see vajab laiendamist (sageli on probleeme ka fosfori nõuete täitmisega).

6.3.9 Aravu küla102

6.3.9.1 Kanalisatsioonivõrk Aravu külas on rekosntrueeritud 2011. aastal 335 m (De75 PE) survekanalisatsioonitorustikke, 2013. aastal 90 m (De 63 PE) survekanalisatsioonitorustikke ja 7 m (de 110 PVC) isevoolset kanalisastioonitorustikku. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Aravu küla olemasolevate kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.9.2 Reoveepumplad Arvavu külas on kaks reoveepumplat. Üks reoveepumpla (rajatud 2013. aastal) asub puurkaevu juures ning pumpab veetöötlusest tekkiva heitvee kanalisatsioonivõrku. Teine reoveepumpla asub vallamaja juures. Reoveepumplate tehniline seisukord on hea. Aravu küla reoveepumplate asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.9.3 Reovee puhastusseadmed Aravu küla reoveepuhastamiseks on kasutusel võrekaevust, septikust ning biotiikidest koosnev reoveepuhasti. Heitvesi suunatakse suublasse (Meeksi ojja).

Joonis 6.2 Aravu küla reoveepuhasti

101 Allikas: Analüüsiakt TS18000423 - Heitvesi 102 Allikas: Meeksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012-2025 Infragate Eesti AS 70 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“. Tabel 6.10 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 2017103

05.09.17 Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l1 väljavool BHT7 40 30 Heljum 35 45 KHT 150 95 Nüld 0 7,4 Püld 0 1,1 Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr L.VV/330311 kehtestatud piirväärtused

6.3.9.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Aravu küla kanalisatsiooni põhiprobleemid: • isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist;

• biotiik on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

6.3.10 Veriora alevik104

6.3.10.1 Kanalisatsioonivõrk Ühiskanalisatsiooniga on varustatud peamiselt aleviku keskuse ning Mustaoja tn korrusmajade ja Jaama tn eramajade elanikud. Ülejäänud alevikus on reovee kogumiseks kasutusel kogumismahutid. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta andmed puuduvad. Veriora aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse Veriora reoveepuhastile eelnevasse reoveepumplasse isevoolselt. Veriora alevikus on ca 2020 m isevoolseid ning ca 55 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Uuemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160...De200 mm. Survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on kasutatud De90 mm. Olemasolev kanalisatsioonitorustik Veriora alevikus on 2012. a rekonstrueeritud, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Veriora alevikus ei ole kogu alev ühiskanalisatsiooniga ühendatud, seega on vajalik kanalisatsioonivõrgu laiendamine. Veriora aleviku olemasolevate kanalisastioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.10.2 Reoveepumplad Suurem enamus Veriora aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on paisjärve juurde Mustjõe tänavale rajatud üks reoveepumpla. Reoveepumpla on rekonstrueeritud 2012. aastal ning on heas seisukorras. Veriora aleviku reoveepumpla asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.10.3 Reovee puhastusseadmed105 Veriora aleviku reovee puhastamine toimub aleviku keskuses Räpina mnt ääres asuvas reoveepuhastis. BIO 100 tüüpi reoveepuhasti ning järelpuhastuseks kasutatav biotiik pindalaga 1800 m2 rajati Veriora asulasse 1978. aastal. 1999. aastal puhasti rekonstrueeriti ning ehitati ümber BIO 50 tüüpi reoveepuhastiks. Biotiiki rekonstrueeriti 2001. a, mille käigus

103 Allikas: Analüüsiakt TA170022114 - Heitvesi 104 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 105 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 Infragate Eesti AS 71 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 biotiiki suurendati pindalani 3300 m2. Biotiik on viimati korrastatud ning settest puhastatud 2016. a. alguses. BIO 50 tüüpi aktiivmudapuhasti projekteeritud jõudlus on kuni 3 26,4 kgBHT7/d (440 ie), hüdrauliline koormus kuni 75 m /d. BIO-tüüpi reoveepuhasti on puhastitüüp, milles ühisesse kompaktsesse metallkesta on paigaldatud aeratsioonikambri ja mudatasku tüüpi setitiga pneumaatilise aeratsiooniga aktiivmudaseade. Aeratsioonikamber ja setiti on omavahel eraldatud kahekordse kaldu asetseva metallist vaheseinaga, mille allosas on pilud mudatagastuseks ja keskel plaatsiibritega avad mudatagastuse reguleerimiseks, vaheseinte vaheline mahuosa moodustab õhueralduskambri. Setiti pinnale kerkinud sette eemaldamine toimub ejektori abil, milles imiefekt tekib aeratsioonipoolt tekitatud vee ringliikumisest aeratsioonikambris. Heitvesi juhitakse ülevoolurennide abil järelpuhastuseks biotiiki pindalaga 3300 m2. Biotiigi väljavool suubub Pahtpää jõkke. Veriora aleviku reoveepuhasti mahutid ja seadmed on amortiseerunud ning reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Joonis 6.3 Veriora aleviku reoveepuhasti 106 Fotod: OÜ Alkranel 29.03.2016 ja 2.11.2016. Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“. Tabel 6.11 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 2017107

Piirväärtus, 23.03.17 21.06.17 25.09.17 27.12.17 Reostusnäitaja mg/l1 väljavool väljavool väljavool väljavool BHT7 40 7,8 3,9 <3 4,3 Heljum 35 9,7 9,8 4,5 9,2 KHT 150 32 30 50 35

106 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 107 Allikas: Analüüsiakt TA17000522, TA17001510, TA17002319, TA17003169 - Heitvesi Infragate Eesti AS 72 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr L L.VV/326043 kehtestatud piirväärtused

6.3.10.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Veriora aleviku kanalisatsiooni põhiprobleemid: • reoveepuhasti on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist; • osal alevikust puudub kanalisatsioonivõrk, seega on vajalik selle laiendamine.

6.3.11 Leevi küla108

6.3.11.1 Kanalisatsioonivõrk Ühiskanalisatsioon on rajatud keskasulasse ja suurfarmi piirkonda. Kanalisatsioonisüsteemiga on lisaks era- ja kortermajadele ühendatud Leevi Hooldekodu, kultuurimaja, sotsiaalmaja ja puidutööstus. Leevi külas on kokku ca 1825 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioonitorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Leevi küla olemasolevate kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

6.3.11.2 Reoveepumplad Leevi küla kanalisatsioon on isevoolne ning reoveepumplad kanalisatsioonisüsteemis puuduvad.

6.3.11.3 Reovee puhastusseadmed Leevi küla reovee puhastamine toimub küla idaosas farmi läheduses asuvas ringkanal tüüpi reoveepuhastis, mis rajati 1970. aastal. Puhastisse suunatakse farmi maa-alal tekkiv ja küla majapidamiste reovesi. Praegusel ajal reoveepuhasti ei tööta ning on täielikult amortiseerunud. Põhipuhastina töötab puhastile järgnev biotiik pindalaga ca 1900 m2. Biotiik on mudastunud ning täielikult kinni kasvanud. Heitvesi juhitakse Palumõisa ojja. Vee erikasutusluba heitvee suublasse juhtimiseks puudub. Sellest tulenevalt puuduvad andmed suublasse juhitava heitvee analüüsitulemuste kohta.

6.3.11.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Leevi küla kanalisatsiooni põhiprobleemid: • ühiskanalisatsiooni torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on amortiseerunud; • reoveepuhasti ei tööta ning on amortiseerunud. Põhipuhastina kasutatav biotiik on mudastunud ja kinni kasvanud.

6.3.12 Viluste küla109

6.3.12.1 Kanalisatsioonivõrk Viluste külas on ühiskanalisatsiooni süsteemiga käesoleval ajal varustatud üksnes Viluste Põhikool. Põhikooli kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse kooli territooriumi kirdeosas asuvasse reoveepuhastisse. Kokku on rajatud ca 120 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, mille rajamisel on kasutatud plasttorustikke (PVC) läbimõõduga De160 mm. Kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Viluste küla olemasolevate kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel.

108 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 109 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 Infragate Eesti AS 73 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

6.3.12.2 Reoveepumplad Viluste küla kanalisatsioon on isevoolne ning reoveepumplad kanalisatsioonisüsteemis puuduvad.

6.3.12.3 Reovee puhastusseadmed Viluste Põhikooli reovee puhastamine toimub kooli territooriumil asuvas reoveepuhastis. Tegemist on MIT-6.9 tüüpi kompaktpuhastiga, mis on rajatud 2002. a. Tegemist on Kanadas välja töötatud puhastiga, kus koonilise mahuti keskosas on aerotank ning äärtes järelsetiti. Eelsetiti puhastil puudub. Järelpuhastiks on projekteeritud serpentiinkraav koos pajuvõsa istandusega. Puhastusprotsessis tekkinud heitvesi suunatakse suublasse Pahtpää jõkke. Viluste Põhikooli reoveepuhasti on rahuldavas seisukorras ning tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademevesi, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Viluste puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad.

Joonis 6.4 Viluste Põhikooli reoveepuhasti 110 Fotod: OÜ Alkranel 29.03.2016 ja 2.11.2016. Alljärgnevas tabelis on esitatud reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldused. Eesti Vabariigis kehtestatakse veekogusse juhitavale heitveele nõuded Keskkonnaameti poolt arvestades Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise, kontrollimise meetmed“. Tabel 6.12 Reoveepuhastist suublasse juhitava heitvee saasteainete sisaldus aastal 2017111

23.03.17 21.06.17 25.09.17 27.12.17 Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l1 väljavool väljavool väljavool väljavool

BHT7 40 140 <3 13 20 Heljum 35 100 <2,0 31 28 KHT 150 190 <15 55 60 Märkused: 1 - vee-erikasutusloaga nr L L.VV/326043 kehtestatud piirväärtused

6.3.12.4 Kanalisatsiooni põhiprobleemid Viluste küla kanalisatsioonisüsteemi tehniline seikord on hea ning lähiajal investeeringuid ei vaja.

110 Allikas: Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 111 Allikas: Analüüsiakt TA17000523, TA17001511, TA17002320, TA17003170 - Heitvesi Infragate Eesti AS 74 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

7. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE

7.1 SADEMEVEE SÜSTEEME REGULEERIVAD TÄHTSAIMAD PÕHIMÕTTED

7.1.1 Helcom soovitused Üheks olulisemaks dokumendiks sademevee süsteemide reguleerimisel on Helsingi Komisjoni (HELCOM) poolt koostatud soovitused. Ühtlustamaks Läänemeremaade keskkonna-poliitikat sademevee kontrolli osas võttis Helsingi Komisjon vastu alljärgnevad sademevee käitlust mõjutavad soovitused: 1. 1984. aastal soovitus 5/1 naftasaaduste sisalduse piiramiseks sademevees; 2. 1996. aastal soovitus 17/7 asula territooriumilt ärajuhitava sademevee reostuse piiramiseks; 3. 2000. aastal liideti need ühtseks soovituseks 23/5, mille eesmärgiks on veereostuse vähendamine asulate sademeveekanalisatsiooni kehtestatud nõuetele vastavaks kohendamise teel. Kontroll nende soovituste täitmise üle jäi Helsingi Komisjonile. Vastavalt soovitustele kohustusid liikmesriigid kolme aasta pärast teavitama Komisjoni, mida on tehtud soovituste juurutamiseks liikmesriikides. Ülevaade soovitustest 23/5 ja selle täitmisest on esitatud alljärgnevalt.

Asulate reostuskoormuse vähendamine sademevee nõuetekohase ärajuhtimise teel 1. Et vältida sademevee kvaliteedi halvenemist, tuleks rakendada vajalikke abinõusid juba reostusallika juures (näit tänavate kuivpuhastamine ja bensiinis plii sisalduse vähendamine). 2. Sõltuvalt sademevee reostatuse iseloomust, tuleks võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et minimeerida ühis- ja lahkvoolsesse kanalisatsiooni sattuva sademevee kogust (näit kohalike infiltratsioonisüsteemide abil, kui geoloogilised tingimused seda lubavad). 3. Saastatud sademevett tugevalt reostatud tööstusterritooriumitelt (laadimis- ja laoplatsid) tuleks puhastada eraldi, vajalikud on õli- ja liivapüüdurid; abinõud peaksid põhinema kohalikel uuringutel ja iga üksikjuhtumit tuleks käsitleda eraldi. 4. Kui lahkvoolse kanalisatsiooni sademevesi kogutakse tiheda liiklusega aladelt või piirkonnast, kus sademevee esimene kogus on tugevalt reostatud, siis: 5. sademevee esimene osa tuleks juhtida äravoolu ühtlustavatesse mahutitesse; 6. võimaluse korral tuleks see vesi puhastada eraldi sademevee või asula reovee puhastusseadmetel. 7. Ühisvoolse kanalisatsiooni korral ei tohiks ülevoole lubada rohkem kui 10 korda aastas või siis ei tohiks nende kogus ületada 10% kanalisatsiooni vooluhulgast (mitut ülevoolu juhtu ühe päeva jooksul käsitletakse ühe juhuna). Seda võib saavutada kanalisatsioonivõrkude sobiva planeerimisega ja vooluhulka ühtlustavate mahutite rajamisega, kusjuures eesmärgiks peaks olema sademevee esimese enimreostunud osa suunamine eraldi puhastusele. Et vähendada ülevoolude reostuskoormust, tuleks ühisvoolsete kanalisatsioonivõrkude väljalasud varustada puhastusseadmetega.

Õlisisalduse piiramine sademevees 1. Õlist tootmisvett, jahutusvett ja muud vett tootmisüksustest, teenindusjaamadest, töökodadest ja teistest tehastest nagu ka sademevett aladelt, kus naftasaadusi käideldakse või hoitakse, ei tohiks ilma efektiivseid veereostust vähendavaid abinõusid rakendamata juhtida otse sademevee kanalisatsiooni või veekogusse. 2. Õlise vee kohta tehastest ja aladelt, mis juba on ühendatud sademevee kanalisatsiooniga, tuleks kiiresti teha uuringud ja võtta tarvitusele vastavad abinõud, nagu näiteks: • õliste jäätmete kogumine reostusallika juures; • õlise vee kogumine ja eraldi puhastamine; • õlise vee sademevee kanalisatsiooni juhitud koguste piiramine; • vajadusel eelpuhastuse läbinud sademevee suunamine asula reoveepuhastile.

Infragate Eesti AS 75 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Sätteid 2 - 5 soovitatakse rakendada ainult uute ja renoveeritud kanalisatsioonivõrkude puhul (ehitatud pärast 01.01.1998). Lisaks soovitusele 23/5 on jõus ka soovitus 7/3 (eeldatavalt liidetakse see soovitustega 9/2 ja 16/9, mis käsitlevad asulate reovee puhastamist ja lämmastiku ärastamist), mis soovitab Läänemeremaadel: • hooldada ja renoveerida kanalisatsioonitrasse viisil, mis minimeerib nende lekkimise ja pinnasevete infiltratsiooni; • aasta keskmine infiltratsioon ei tohiks üle 100% ületada kanalisatsioonivõrgu aasta keskmist vooluhulka kuiva ilma korral; • uute kanalisatsioonisüsteemide rajamisel tuleks eelistada lahkvoolset või pool- lahkvoolset kanalisatsiooni.

7.2 OLEMASOLEV OLUKORD

Räpina vallas on sademevee kanalisatsioon välja ehitatud Räpina linnas ja Viluste külas. Ülejäänud asulates sademeveesüsteem puudub.

7.2.1 Räpina linn Räpina linn - Tartu maantee sademeveekanalisatsioon Piirkonna sademeveetorustiku pikkuseks on ca 0,7 km, torustiku materjaliks on plast ning läbimõõduks 200 mm. Piirkonnas kokku kogutud sademevesi suubub kraave mööda Räpina paisjärve. Valgala suurus on ca 8 ha-d. Räpina linn - Vabaduse tänava ja Võõpsu maantee sademeveekanalisatsioon Piirkonna sademeveetorustiku pikkuseks on ca 1,2 km, torustiku materjaliks on plast ning läbimõõduks 250-400 mm. Vabaduse tänava sademeveetorustik suubub Räpina paisjärve. Enne Räpina paisjärve suubumist läbib sademevesi õli-liivapüüduri. Võõpsu maantee sademeveetorustik suubub linna piiril asuvasse magistraalkraavi, kraavi mööda (ca 400 m) jõuab sademevesi Võhandu jõkke. Valgala suurus on ca 18 ha-d. Räpina linn - Võru maantee sademeveekanalisatsioon Räpina Ühisgümnaasiumi territooriumilt juhitakse sademevesi Kooli tänava kraavi mööda Rahu tänava kollektorisse ning sealt edasi mööda Võru maantee kraavi Võhandu jõkke. Valgala suurus on ca 6 ha-d. Lisaks väljaehitatud sademeveesüsteemile on Räpina linnas vajadus sademevee kanalisatsiooni väljaehitamiseks on AS Räpina Haigla territooriumil ning Kooli-Pargi-Võhandu tänavate vahelisel alal. Räpina linna olemasolevate ja perspektiivsete sademevee torustiku asukoht on esitatud Lisa 1 joonistel.

7.2.2 Viluste küla Viluste Kooli juurde on rajatud sademeveekanalisatsioon, mille abil kogutakse kokku kooli ümbruse sademevesi ja juhitakse lähedalasuvasse soosse. Ülejäänud Viluste külas sademeveesüsteemid puuduvad. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

7.2.3 Võõpsu alevik Võõpsu alevikku on projekteeritud sademeveesüsteem, mis koosneb plasstorudest läbimõõduga 250-400 mm. Projekteeritud torustiku pikkus on ca 400 m ja eesvooluks on projekteeritud kraav. Räpina maantee valgala suurus ca 2 ha-d. Sadama tänavale on projekteeritud sademeveetorustik pikkusega 200 m ning eesvooluks on projekteeritud kraav Veski tänava äärde. Projekteeritud kraavist valgub sademevesi läbi truubi Võhandu jõe ääres asuvale olemasolevale lodu alale.

Infragate Eesti AS 76 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

7.2.4 Linte küla Linte külas on probleemiks sademevee imbumine olmekanalisatsiooni kinnistutelt. Korruselamute piirkonnas on kinnistusisesed torustikud amortiseerunud ning nende kaudu imbub olmekanalisatsiooni sademevesi. Kuna tegemist on kinnistusisese probleemiga, siis käesoleva arengukavaga sademeveesüsteemi jaoks investeeringuid ette ei nähta.

7.2.5 Mehikoorma alevik ja Aravu küla Sademeveetorustikud Mehikoorma alevikus ja Aravu külas puuduvad. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

7.2.6 Veriora alevik Sademeveekanalisatsioon Veriora alevikus puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

7.2.7 Leevi küla Sademeveekanalisatsioon Leevi külas puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

7.3 SADEMEVEE SÜSTEEMIDE PÕHIPROBLEEMID

Räpina vallas esineb sademevee süsteemidega probleeme Võõpsu alevikus. Räpina valla sademeveesüsteemi põhiprobleemideks on: • sademevee kanalisatsiooni puudumine probleemsetel aladel; • sademevesi satub olmekanalisatsiooni, mis koormab reoveepuhastit ja tekitab häiringut selle stabiilses töös.

7.4 SADEMEVEE SÜSTEEMIDE ARENDAMINE

Räpina valla sademevee süsteemide arendamisel lähtutakse arengukava koostamisel selgunud probleemsetest aladest. Räpina vallas vajab sademevee süsteem arendamist Võõpsu alevikus. Räpina vallas on sademevee süsteemi arendamise eesmärkideks: • ehitada välja sademeveesüsteem probleemsetel aladel; • vähendada sademevee hulka, mis satub olmekanalisatsiooni.

Infragate Eesti AS 77 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

8. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID

8.1 EESMÄRGID

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist: • tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; • kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest; • tagada sademevee ära juhtimine probleemsetelt aladelt. Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest dokumentidest: • Räpina valla üldplaneering; • Räpina valla arengukava; • Räpina valla seni kehtiv ÜVK arendamise kava aastateks 2015-2027; • olulisemad detailplaneeringud. Räpina valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada: Tehniliste aspektidega: • vajalik vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine; • osa vee- ja kanalisatsioonivõrgu torustikest on amortiseerunud või ületamas oma kasutusiga; • tuletõrjevee vajadused, laiendus, kvaliteedi kontroll; • puuduvad osaliselt andmed vee- ja kanalisatsioonivõrgu asukoha, materjalide ja torustike läbimõõtude kohta. Keskkonna aspektidega: • elamud, kus puudub ühiskanalisatsioon, koguvad reovett kogumismahutitesse. Mahutite tehniline seisukord on teadmata, mistõttu kujutavad need endast potentsiaalset ohtu keskkonnale; • osadel elanikel puudub võimalus reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks; • veekaod vanadest veetorustikest; • kasutusest väljas, tehniliselt mittekorras puurkaev võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Majanduslike aspektidega: • vee- ja kanalisatsioonitorustiku ja rajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise maksumused. Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna VK-süsteemide seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja õigusaktidest: • joogivee vastavus Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ (RTL 2001,100,1396); • puurkaevu veekvaliteedi vastavus Sotsiaalministri 02.01.2003 määrus nr 1, “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded” (RTL 2003,9,100); • suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 29. november 2012. a määrusele nr 99 ning Euroopa Ühenduse asula reovee direktiivile nr 91/271; • olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõuetele vastava joogivee kättesaadavus tarbimispunktis; • reovee kogumine ja puhastamine reovee kogumisalalt. Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtub Konsultant: • Räpina valla, AS-i Emajõe Veevärk ja AS-i Revekor rahalistest vahenditest ning abiraha jasooduslaenude saamise võimalustest;

Infragate Eesti AS 78 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

• olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ning selle vastavusest nõuetele, järgides kehtivat seadusandlust; • vajadustest ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni väljaarendamiseks ning olemasolevate süsteemide laiendamiseks või alternatiivsete lahendite rakendamiseks.

8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID

8.2.1 Puurkaevpumplad Võõpsu alevikus nähakse ette uue puurkaevpumpla rajamine. Kuna tegemist on puurkaevu rajamisega kindlasse asukohta, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive ei ole. Leevi külas on vajalik Suurfarmi puurkaevpumpla rekonstrueerida ning paigaldada veetöötlusseadmed.

8.2.2 Ühisveevarustus Räpina vallas veevõrgu rekonstrueerimisel/rajamisel alternatiivsed lahendused puuduvad. Töös käsitletud asumites tuleb olemasolev veevarustussüsteem vajadusel rekonstrueerida ja laiendada. Kuna tegemist on veetorustiku rajamise ja rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

8.2.3 Ühiskanalisatsioon Piirkondades, kus on käesoleval ajal ühiskanalisatsioon olemas, alternatiivsed lahendused puuduvad. Töös käsitletud asumites tuleb olemasolev kanalisatsioonisüsteem vajadusel rekonstrueerida/laiendada. Kuna tegemist on põhiliselt kanalisatsioonitorustiku rajamise ja rekonstrueerimisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole. Võõpsu alevikus, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, saab kaaluda järgmisi alternatiive: • alternatiiv 1 – tavalise ühiskanalisatsiooni rajamine; • alternatiiv 2 – vaakumkanalisatsiooni rajamine; • alternatiiv 3 – kogumismahutite rajamine. Alternatiivide kaalumisel on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga ühendatakse 114 kinnistut. Tabel 8.1 Võõpsu aleviku ühiskanalisatsiooni alternatiivi 1 rajamismaksumus

Tööde nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus, € Kanalisatsioonivõrgu rajamine 531 575,00 Isevoolne kanalisatsioonitoru (de160-315) m 3 105 135,00 419 175,00 Väike reoveepumpla (Q = kuni 5 l/s) kmpl 4 20 000,00 80 000,00 Survekanalisatsioonitoru (de32-110) m 405 80,00 32 400,00 Ehitustööde maksumus kokku 531 575,00 Ehitustööde ettenägematu kulu (5%) 26 578,75 Teenused 45 183,88 Projektijuhtimine (2%) kmpl 1 10 631,50 Projekteerimine (4%) kmpl 1 21 263,00 Omanikujärelevalve (2,5%) kmpl 1 13 289,38 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projekteerimise ja 603 337,63 omanikujärelevalve kuluga Tabel 8.2 Võõpsu aleviku ühiskanalisatsiooni alternatiivi 2 rajamismaksumus

Tööde nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus, € Kanalisatsioonivõrgu rajamine 764 250,00 Isevoolne kanalisatsioonitoru (de160-315) m 1 710 135,00 230 850,00 Survekanalisatsioonitoru (de32-110) m 410 80,00 32 800,00 Reoveepumpla kuni 10 l/s kmpl 1 27 000,00 27 000,00 Vaakumkanalisatsioonitoru (de110-160) m 1 790 90,00 161 100,00 Vaakumkanalisatsiooni liitumiskaev kmpl 29 2 500,00 72 500,00 (materjal+rajamine) 1,9 m sügav Vaakumjaama rajamine kmpl 1 150 000,00 150 000,00 Vaakumjaama hoone rajamine kmpl 1 90 000,00 90 000,00 Ehitustööde maksumus kokku 764 250,00 Infragate Eesti AS 79 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tööde nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus, € Ehitustööde ettenägematu kulu (5%) 38 212,50 Teenused 64 961,25 Projektijuhtimine (2%) kmpl 1 15 285,00 Projekteerimine (4%) kmpl 1 30 570,00 Omanikujärelevalve (2,5%) kmpl 1 19 106,25 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projekteerimise ja 867 423,75 omanikujärelevalve kuluga Tabel 8.3 Võõpsu aleviku ühiskanalisatsiooni alternatiivi 3 rajamismaksumus

Tööde nimetus Ühik Kogus Ühikhind Maksumus, € Kanalisatsioonivõrgu rajamine 159 600,00 Kogumismahuti (5m3) kmpl 114 1 400,00 159 600,00 Ehitustööde maksumus kokku 159 600,00 Ehitustööde ettenägematu kulu (5%) 7 980,00 Teenused 13 566,00 Projektijuhtimine (2%) kmpl 1 3 192,00 Projekteerimine (4%) kmpl 1 6 384,00 Omanikujärelevalve (2,5%) kmpl 1 3 990,00 Kogumaksumus koos ettenägematu kulu, projektijuhtimise, projekteerimise ja 181 146,00 omanikujärelevalve kuluga Tabel 8.4 Võõpsu aleviku ühiskanalisatsiooni alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Jrk Kululiik Ühik I alternatiiv II alternatiiv III alternatiiv nr 1 Elektrienergia EUR / a 129 116 0 2 Isevoolsete torude läbipesemise kulud EUR / a 1 553 855 0 3 Reoveepumplate hoolduskulud EUR / a 1 000 250 0 4 Vaakumjaama hoolduskulud EUR / a 0 500 0 5 Tööjõu kulu EUR / a 5 200 6 500 0 6 Kogumismahuti tühjendamine EUR / a 0 0 39 944 7 Lisanduvad ekspluatatsioonikulud KOKKU EUR / a 7 882 8 221 39 944 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Alternatiiv 1, alternatiiv 2 ja alternatiiv 3 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu nüüdisväärtuse võrdlus 10, 15 ja 30 aasta perspektiivis on esitatud Tabel 8.4 ja Tabel 8.5. Kogukulude nüüdisväärtus on leitud reaalse diskontomäära 6% alusel. Tabel 8.5 Võõpsu aleviku ühiskanalisatsiooni alternatiivide võrdlus investeeringumaksumuse ja ekspluatatsioonikulude alusel Rajamismaksumus, Opereerimise NV 10 NV 15 NV 30 aastat, Alternatiiv EUR kulu, EUR aastat, EUR aastat, EUR EUR Alternatiiv 1 603 338 7 882 619 761 638 300 670 242 Alternatiiv 2 867 424 8 221 871 074 890 410 923 725 Alternatiiv 3 181 146 39 944 427 201 521 156 683 032 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks on Alternatiiv 1.

8.2.4 Reoveepuhasti Räpina vallas on reoveepuhastid enamasti heas tehnilises seisukorras. Rekonstrueerimist vajavad Veriora aleviku ja Leevi küla reoveepuhastid, lisaks on ette nähtud Võõpsu alevikku reoveepuhasti rajamine ja Mehikoorma reoveepuhasti laiendamine.

1.1.1.1 Võõpsu alevik Perspektiivselt ühendatakse ühiskanalisatsiooniga ca 114 kinnistut ning perspektiivne reostuskoorumus on seega 114x2,21= 252 ie (+/-15%). Arvestades, et perspektiivse reostuskoormuse juures on võimalik kasutada tehasevalmidusega kompaktpuhasteid, siis individuaallahendusega r/b mahutitega alternatiive ei kaaluta (r/b mahutitega lahendus on kallim kui kompaktlahendus). Võõpsu aleviku reovee puhastamiseks on võimalik kaaluda järgnevaid alternatiive: • alternatiiv 1 – SBR tehnoloogial põhinev aktiivmudapuhasti kompaktpuhasti; • alternatiiv 2 – biokile tehnoloogial põhinev kompaktpuhasti; Infragate Eesti AS 80 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

• alternatiiv 3 – võreseadmest, septikus ja pinnasfiltrist koosnev reoveepuhasti; • alternatiiv 4 – Võõpsu reoveekogumisalal kokku kogutav reovesi juhitakse Ritipalo kanalisatsioonivõrku ning seejärel puhastamiseks Räpina reoveepuhastile. Alternatiiv 1 Võõpsu aleviku reovee puhastamiseks rajatakse Võõpsu alevikku uus aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial põhinev kompaktpuhasti ja metallkarkassil tehnohoone. Rajatava reoveepuhasti puhastusprotsessi kirjeldus on kirjeldatud järgnevalt. Kokku kogutav reovesi suunatakse tehnohoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse ning seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse annuspuhasti koosseisu kuuluvasse kogumismahutisse. Suurema vooluhulga korral või bioloogilise puhastuse avariiolukorras juhitakse kogumismahuti ülevool reoveepuhasti avariimöödavoolu kaudu biotiiki, mille väljavool juhitakse proovivõtukaevu ja sealt edasi suublasse. Kogumismahutisse koguneb reovesi annuspuhasti reovee puhastustsükli ajal, siis kui bioloogilisse puhastusprotsessi reovett ei juhita (juhtida ei saa). Kogumismahutist pumbatakse reovesi bioloogilise puhastuse etappi. Puhastusprotsessi läbiviimiseks kasutatakse bioloogilise puhastusprotsessi mahutit, milles puhastusprotsess viiakse läbi aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial. Bioloogilise puhastusprotsessi mahutisse paigaldatakse puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Õhupuhurite töö juhtimine toimub protsessimahutis oleva hapnikuanalüsaatori ja puhurite tööd juhtivate sagedusmuundurite abil. Bioloogiline puhastusprotsess annuspuhasti mahutites hõlmab orgaanilise aine ärastamist, samuti fosfori ja lämmastiku tõhustatud bioloogilist ärastust 8-12 tunni pikkuste protsessi tsüklite raames. Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse ka fosfori keemilist sadestamist. Sadestuskemikaali doseerimine toimub bioloogilise puhastuse protsessimahutitesse. SBR mahutite settimistsüklis settib aktiivmuda mahutite põhja ja puhastatud, nõuetele vastav heitvesi juhitakse proovivõtukaevu ja siis suublasse. Settinud aktiivmuda pumbatakse tühjendusfaasi järgselt liigmudana SBR mahutitest liigmudatihendisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi, mis juhitakse isevoolselt tagasi reovee kogumismahutisse. Tihendatud sete veetakse edasisele käitlemisele (tahendamisele ja kompostimisele) selleks vajalikku tehnoloogiat omava lähima reoveepuhasti juurde. Antud jõudlusega reoveepuhastile eraldi settetahendusseadmete paigaldamine ei ole majanduslikult ja tehnoloogiliselt mõistlik. Reoveepuhasti konstruktiivne lahendus Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil sandwich lae- ja seinapaneelidest piiretega tehnohoone. Hoone ühes ruumis paiknevad reoveepuhastuse tehnoloogilised seadmed ja teises ruumis reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Reoveepuhastuse bioloogilise puhastuse mahuti, kogumismahuti ja liigmudatihendi rajatakse maa-aluse kompaktpuhastina. Mahutitesse paigaldatakse bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud seadmed. Puhastusprotsessi mahutite suurused on järgmised: • reovee kogumismahuti – 25 m3; • annuspuhasti bioloogilise protsessi mahuti –80 m3; • liigmudatihendi – 25 m3. Tabel 8.6 Võõpsu aleviku reoveepuhasti alternatiiv 1 rajamismaksumus

Pos Maksumus, Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind nr EUR 1 Uue tehnohoone ehitamine Kogum 1 25 000,00 25 000,00 Reoveepuhasti (SBR kompaktpuhasti 250 ie) 2 Kogum 1 70 000,00 70 000,00 paigaldamine, sh tehnoloogiliste seadmete paigaldamine Reoveepuhasti mehaanilise puhastuse seade koos 3 Kogum 1 12 000,00 12 000,00 paigaldamisega 4 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 18 000,00 18 000,00 Infragate Eesti AS 81 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Pos Maksumus, Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind nr EUR 5 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega Kogum 1 30 000,00 30 000,00 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 6 Kogum 1 4 500,00 4 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 7 m 150 35,00 5 250,00 (tehnohoone ja rajatava puhasti ümber), H=1,7 m 8 Haljastustööde teostamine m2 500 5,00 2 500,00 9 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine (freesasfalt) m2 250 30,00 7 500,00 10 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 174 750,00 11 Ettenägematud kulud 5% reast 10 8 737,50 12 Projekteerimiskulu 5% reast 10 8 737,50 13 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 10 4 368,75 14 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 10 4 368,75 15 Alternatiiv 1 investeeringumaksumus kokku 200 962,50 Alternatiiv 2 Rekonstrueeritava reoveepuhasti osadeks on: • võrehoone; • septik (2x30 m3); • biokile tehnoloogial põhinev tehasevalmidusega kompaktpuhasti (250 ie). Reovee mehaanilise puhastuse etapis eemaldatakse võreseadme abil reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse, seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse septikusse. Reovee mehaaniline puhastamine toimub nii võreseadme kui septiku abil. Septikust juhitakse mehaaniliselt puhastatud reovesi biokile tehnoloogial põhinevale kompaktpuhastisse. Biokile puhasti suunatakse heitvesi proovivõtukaevu ning seejärel suublasse. Reoveepuhasti konstruktiivne lahendus Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil valmistatud tehnohoone. Hoone ühes ruumis paiknevad reoveepuhastuse tehnoloogilised seadmed ning teises ruumis reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Septik, biokile kompaktpuhasti rajatakse (paigaldatakse) maa-aluste mahutitena. Kompaktpuhastisse paigaldatakse bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud seadmed. Tabel 8.7 Võõpsu aleviku reoveepuhasti alternatiiv 2 rajamismaksumus

Pos Maksumus, Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind nr EUR 1 Uue tehnohoone ehitamine Kogum 1 25 000,00 25 000,00 2 Septik (2x30 m3) koos paigaldamisega tk 2 9 000,00 18 000,00 Reoveepuhasti (biokile kompaktpuhasti 250 ie) 3 paigaldamine, sh tehnoloogiliste seadmete Kogum 1 55 000,00 55 000,00 paigaldamine Reoveepuhasti mehaanilise puhastuse seade koos 4 Kogum 1 15 000,00 15 000,00 paigaldamisega 5 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 18 000,00 18 000,00 6 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 7 Kogum 1 4 500,00 4 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 8 m 150 35,00 5 250,00 (tehnohoone ja rajatava puhasti ümber), H=1,7 m 9 Haljastustööde teostamine m2 500 5,00 2 500,00 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine 10 m2 250 30,00 7 500,00 (freesasfalt) 11 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 165 750,00 12 Ettenägematud kulud 5% reast 11 8 287,50 13 Projekteerimiskulu 5% reast 11 8 287,50 14 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 11 4 143,75 15 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 11 4 143,75 16 Alternatiiv 1 investeeringumaksumus kokku 190 612,50

Infragate Eesti AS 82 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Alternatiiv 3 Võõpsu alevikus kokku kogutav reovesi suunatakse tehnohoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse, seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse septikusse. Reovee mehaaniline puhastamine toimub nii võreseadme kui septiku abil. Septikust pumbatakse mehaaniliselt puhastatud reovesi esimesse pinnasfiltrisse (vertikaalvooluline). Esimese filtri läbinud reovesi kogutakse kokku ja suunatakse teise pinnasfiltrisse (horisontaalvooluline). Puhastussüsteemi efektiivsuse suurendamiseks paigaldatakse nii vertikaalse kui ka horisontaalse pinnasfiltri järele pumpla, mille vahendusel pumbatakse puhastatav reovesi uuesti vertikaalvoolulise filtri algusesse. Vee ringluse tulemusel saavutatakse oluliselt parem reovee puhastusefektiivsus. Pinnasfiltrist suunatakse heitvesi proovivõtukaevu ja sealt suublasse. Kombineeritud pinnasfiltri kaeviku põhi ja küljed isoleeritakse ümbritsevast pinnasest geomembraaniga. Vertikaalvoolulise pinnasfiltri täidisena kasutatakse nt kergkruusa. Horisontaalvoolulise pinnasfiltri täidisena kasutatakse nt kergkruusa, mille fraktsioon on 2- 4 mm. Võõpsu reoveepuhasti koormust arvestades on pinnasfiltri pindala ca 1250 m2. Reoveepuhasti konstruktiivne lahendus Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil sandwich lae- ja seinapaneelidest piiretega tehnohoone. Tehnohoonesse paigaldatakse võreseade ning elektri- ja automaatikakilp. Rekonstrueeritava reoveepuhasti osadeks on: • tehnohoone; • septik (2x30 m3); • kombineeritud pinnasfilter (vertikaal- ja horisontaalvooluline pinnasfilter) ca 1250 m2; • ringluspumpla. Tabel 8.8 Võõpsu aleviku reoveepuhasti alternatiiv 3 rajamismaksumus

Pos Maksumus, Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind nr EUR 1 Uue võrehoone ehitamine Kogum 1 20 000,00 20 000,00 2 Septik (2x30 m3) koos paigaldamisega tk 2 9 000,00 18 000,00 Reoveepuhasti mehaanilise puhastuse seade koos 3 Kogum 1 15 000,00 15 000,00 paigaldamisega 4 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 5 Kombineeritud pinnasfiltri rajamine (1250 m2) Kogum 1 135 000,00 135 000,00 6 Vihmutuspumpla koos paigaldamisega Kogum 1 10 000,00 10 000,00 7 Retsirkulatsioonipumpla koos paigaldamisega Kogum 1 10 000,00 10 000,00 8 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 Võrehoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 9 Kogum 1 2 500,00 2 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 10 m 150 35,00 5 250,00 (tehnohoone ja rajatava puhasti ümber), H=1,7 m 11 Haljastustööde teostamine m2 500 5,00 2 500,00 12 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine (freesasfalt) m2 250 30,00 7 500,00 13 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 255 750,00 14 Ettenägematud kulud 5% reast 13 12 787,50 15 Projekteerimiskulu 5% reast 13 12 787,50 16 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 6 393,75 17 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 6 393,75 18 Alternatiiv 1 investeeringumaksumus kokku 294 112,50 Alternatiiv 4 Võõpsu alevikus kokku kogutav reovesi pumbatakse reoveepumpla ning survekanalisatsioonitorustiku kaudu Ristipalo ühiskanalisatsioonivõrku, millest suunatakse reovesi Räpina reoveepuhastile. Ristipalo ja Võõpsu ühendamiseks on vajalik rajada ca 3 km survekanalisatsioonitorustikku ning 1 reoveepumpla.

Infragate Eesti AS 83 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 8.9 Võõpsu aleviku reoveepuhasti alternatiiv 4 rajamismaksumus

Pos Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind Maksumus, EUR nr 1 Reoveepumpla Kogum 1 27 000,00 27 000,00 2 Survekanalisatsioonitoru (de32-110) m 3 000 80,00 240 000,00 3 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 267 000,00 4 Ettenägematud kulud 5% reast 13 13 350,00 5 Projekteerimiskulu 5% reast 13 13 350,00 6 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 6 675,00 7 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 6 675,00 8 Alternatiiv 4 investeeringumaksumus kokku 307 050,00 Tabel 8.10 Võõpsu aleviku reoveepuhastuse alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4 Pos nr Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 6 919,06 6 795,31 15 122,81 7 829,25 1.1. Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5%) 3 345,73 3 556,98 2 727,81 7 226,25 Tehnoloogiliste seadmete amortisatsioon 1.2. 2 568,33 2 233,33 2 345,00 603,00 (6,7%) Elektri- ja automaatikaseadmete 1.3. 1 005,00 1 005,00 1 005,00 0,00 amortisatsioon (6,7%) 1.4. Pinnasfiltri amortisatsioon (6,7%) 0,00 0,00 9 045,00 0,00 2. Heitvee puhastuse otsekulud kokku 9 005,76 9 005,76 7 520,00 129,23 Elektrienergia otsekulu reovee 2.1. 5 520,00 5 520,00 5 520,00 0,00 puhastamisele (0,5 EUR/m3) Kemikaali kulu reovee puhastamisele 2.2. 485,76 485,76 0,00 0,00 (0,044 EUR/m3) Tihendatud sette (3% KA) transport (kuni 2.3. 20 km) ja käitlus (tahendamine, 3 000,00 3 000,00 0,00 0,00 kompostimine) 12 EUR/m3 Septikute tühjendamise ja sette 2.4. 0,00 0,00 2 000,00 0,00 käitlemise kulu Elektrienergia otsekulu reovee 2.5. 0,00 0,00 0,00 129,23 pumpamisel 3. Ekspluatatsioonikulu kokku 15 924,82 15 801,07 22 642,81 7 958,48 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Alternatiiv 1, alternatiiv 2, alternatiiv 3 ja alternatiiv 4 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu nüüdisväärtuse võrdlus 10, 15 ja 30 aasta perspektiivis on esitatud Tabel 8.11 ja Tabel 8.10. Kogukulude nüüdisväärtus on leitud reaalse diskontomäära 6% alusel. Tabel 8.11 Võõpsu aleviku reoveepuhastuse alternatiivide võrdlus investeeringumaksumuse ja ekspluatatsioonikulude alusel Investeeringu Opereerimise NV 10 aastat, NV 15 aastat, NV 30 aastat, Alternatiiv maksumus, EUR kulu, EUR EUR EUR EUR Alternatiiv 1 187 162,50 15 924,82 278 753,06 316 210,82 380 747,47 Alternatiiv 2 190 612,50 15 801,07 281 213,71 318 380,39 382 415,54 Alternatiiv 3 294 112,50 22 642,81 422 756,55 476 016,11 567 777,97 Alternatiiv 4 307 050,00 7 958,48 340 736,90 359 456,53 391 708,92 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks on Alternatiiv 1.

1.1.1.2 Veriora alevik Veriora aleviku reoveepuhasti perspektiivne reostuskoormus on 430 ie (+/- 15%). Veriora aleviku reovee puhastamiseks on võimalik kaaluda järgnevaid alternatiive: • alternatiiv 1 – olemasoleva Veriora reoveepuhasti asemele rajatakse uus aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial põhinev individuaallahendusega raudbetoonkonstruktsioonist reoveepuhasti; • alternatiiv 2 - olemasoleva Veriora reoveepuhasti asemele rajatakse uus aktiivmuda läbivoolurežiimi tehnoloogial põhinev individuaallahendusega raudbetoonkonstruktsioonist reoveepuhasti;

Infragate Eesti AS 84 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

• alternatiiv 3 - olemasoleva Veriora reoveepuhasti asemele rajatakse võreseadmest, septikust ja pinnasfiltrist koosnev reoveepuhasti; Alternatiiv 1 Veriora aleviku reovee puhastamiseks rajatakse olemasoleva Veriora reoveepuhasti asemele uus aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial põhinev individuaallahendusega raudbetoonkonstruktsioonist ja metallkarkassil tehnohoonega reoveepuhasti. Rajatava reoveepuhasti puhastusprotsessi kirjeldus on kirjeldatud järgnevalt. Kokku kogutav reovesi suunatakse tehnohoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse ning seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse annuspuhasti koosseisu kuuluvasse kogumismahutisse. Suurema vooluhulga korral või bioloogilise puhastuse avariiolukorras juhitakse kogumismahuti ülevool reoveepuhasti avariimöödavoolu kaudu biotiiki, mille väljavool juhitakse proovivõtukaevu ja sealt edasi suublasse. Kogumismahutisse koguneb reovesi annuspuhasti reovee puhastustsükli ajal, siis kui bioloogilisse puhastusprotsessi reovett ei juhita (juhtida ei saa). Kogumismahutist pumbatakse reovesi bioloogilise puhastuse etappi. Puhastusprotsessi läbiviimiseks kasutatakse bioloogilise puhastusprotsessi mahutit, milles puhastusprotsess viiakse läbi aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial. Bioloogilise puhastusprotsessi mahutisse paigaldatakse puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Õhupuhurite töö juhtimine toimub protsessimahutis oleva hapnikuanalüsaatori ja puhurite tööd juhtivate sagedusmuundurite abil. Bioloogiline puhastusprotsess annuspuhasti mahutites hõlmab orgaanilise aine ärastamist, samuti fosfori ja lämmastiku tõhustatud bioloogilist ärastust 8-12 tunni pikkuste protsessi tsüklite raames. Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse ka fosfori keemilist sadestamist. Sadestuskemikaali doseerimine toimub bioloogilise puhastuse protsessimahutitesse. SBR mahutite settimistsüklis settib aktiivmuda mahutite põhja ja puhastatud, nõuetele vastav heitvesi juhitakse proovivõtukaevu ja siis suublasse. Settinud aktiivmuda pumbatakse tühjendusfaasi järgselt liigmudana SBR mahutitest liigmudatihendisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi, mis juhitakse isevoolselt tagasi reovee kogumismahutisse. Tihendatud sete veetakse edasisele käitlemisele (tahendamisele ja kompostimisele) selleks vajalikku tehnoloogiat omava lähima reoveepuhasti juurde. Antud jõudlusega reoveepuhastile eraldi settetahendusseadmete paigaldamine ei ole majanduslikult ja tehnoloogiliselt mõistlik. Reoveepuhasti konstruktiivne lahendus Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil sandwich lae- ja seinapaneelidest piiretega tehnohoone, mis rajatakse raudbetoonist mahutite peale toetuvana. Hoone põranda moodustab mahutite katteplaat. Hoone ühes ruumis paiknevad reoveepuhastuse tehnoloogilised seadmed ja teises ruumis reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Reoveepuhastuse bioloogilise puhastuse mahuti, kogumismahuti ja liigmudatihendi rajatakse maa-aluse raudbetoonmahutite kompleksina, mis paiknevad tehnohoone all. Mahutite raudbetoonist katteplaat moodustab tehnohoone põranda. Mahutitesse paigaldatakse bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud seadmed. Olemasolevad biotiigid kogupindalaga ca 3300 m2 puhastatakse settest ja jäetakse kasutusele avariimahutitena reoveepuhasti bioloogilise puhastuse jõudlust ületava suure hüdraulilise koormuse korral. Biotiikide väljavool suunatakse heitvee proovivõtukaevu kaudu suublasse. Puhastusprotsessi mahutite suurused on järgmised: • reovee kogumismahuti – 50 m3; • annuspuhasti bioloogilise protsessi mahuti –120 m3; • liigmudatihendi – 50 m3. Tabel 8.12 Veriora aleviku reoveepuhasti alternatiiv 1 rajamismaksumus

Infragate Eesti AS 85 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Pos Maksumus, Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind nr EUR Likvideerimis- ja lammutustööd (sh olemasoleva 1 Kogum 1 20 000,00 20 000,00 tehnohoone lammutamine) 2 Uue tehnohoone ehitamine Kogum 1 25 000,00 25 000,00 3 Uue bioloogilise puhastuse r/b mahutite rajamine Kogum 1 230 000,00 230 000,00 Reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmed koos 4 Kogum 1 80 000,00 80 000,00 paigaldamisega 5 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 18 000,00 18 000,00 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega (sh 6 Kogum 1 30 000,00 30 000,00 vajadusel liitumispunkti ümbertõstmine) Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 7 Kogum 1 4 500,00 4 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 8 m 130 35,00 4 550,00 (tehnohoone ja rajatava puhasti ümber), H=1,7 m 9 Okastraataia rajamine, H=1,6 m (biotiikide ümber) m 350 20,00 7 000,00 10 Haljastustööde teostamine m2 900 5,00 4 500,00 11 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine (freesasfalt) m2 150 30,00 4 500,00 12 Biotiikide puhastamine settest, sh sette käitlus m2 3 300 8,00 26 400,00 13 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 454 450,00 14 Ettenägematud kulud 5% reast 13 22 722,50 15 Projekteerimiskulu 5% reast 13 22 722,50 16 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 11 361,25 17 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 11 361,25 18 Alternatiiv 1 investeeringumaksumus kokku 522 617,50 Alternatiiv 2 Veriora aleviku reovee puhastamiseks rajatakse olemasoleva Veriora reoveepuhasti asemele uus aktiivmuda läbivoolurežiimi tehnoloogial põhinev individuaallahendusega raudbetoonkonstruktsioonist ja metallkarkassil tehnohoonega reoveepuhasti. Rajatava reoveepuhasti puhastusprotsessi kirjeldus on kirjeldatud järgnevalt. Kokku kogutav reovesi suunatakse tehnohoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse ning seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse ühtlustusmahutisse. Suurema vooluhulga korral või bioloogilise puhastuse avariiolukorras juhitakse ühtlustusmahuti ülevool reoveepuhasti avariimöödavoolu kaudu biotiiki, mille väljavool juhitakse proovivõtukaevu ja sealt edasi suublasse. Ühtlustusmahuti rajatakse enne bioloogilise puhastuse etappi (reovee hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse ühtlustamiseks). Mahuti varustatakse sukelseguritega, mis väldivad heljumi väljasettimist. Ühtlustusmahutist reovee bioloogilisse puhastusse pumpamiseks paigaldatakse mahutisse sukelpumbad. Reovee bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks rajatakse raudbetoonist bioloogilise puhastuse läbivoolurežiimiga aktiivmudapuhasti mahutite kompleks, millesse paigaldatakse puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Bioloogiline puhastusprotsess hõlmab nitrifikatsioonil ja denitrifikatsioonil põhinevat lämmastiku tõhustatud ärastamist ning fosfor keemilist sadestamist sadestuskemikaali lisamisel. Õhupuhurite töö juhtimine toimub nitrifikatsioonimahutis oleva hapnikuanalüsaatori ja puhurite tööd juhtivate sagedusmuundurite abil. Bioloogiliselt puhastatud heitvee ja aktiivmudasuspensiooni eraldamine toimub järelsetitis, kus aktiivmuda settib aeglase vee voolukiiruse tingimustes setiti põhja ja puhastatud, nõuetele vastav heitvesi voolab ülevoolurenni proovivõtukaevu. Settinud aktiivmuda pumbatakse enamuses tagasi bioloogilise puhastusprotsessi algusesse ning väike osa liigmudana raudbetoonmahutite kompleksis asuvasse liigmudatihendisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi, mis juhitakse isevoolselt tagasi reovee bioloogilise puhastuse algusesse denitrifikatsioonimahutisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi, mis juhitakse isevoolselt tagasi reovee kogumismahutisse. Tihendatud sete veetakse edasisele käitlemisele (tahendamisele ja kompostimisele) selleks vajalikku tehnoloogiat omava lähima reoveepuhasti juurde. Antud

Infragate Eesti AS 86 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 jõudlusega reoveepuhastile eraldi settetahendusseadmete paigaldamine ei ole majanduslikult ja tehnoloogiliselt mõistlik. Reoveepuhasti konstruktiivne lahendus Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil sandwich lae- ja seinapaneelidest piiretega tehnohoone, mis rajatakse raudbetoonist mahutite peale toetuvana. Hoone põranda moodustab mahutite katteplaat. Hoone ühes ruumis paiknevad reoveepuhastuse tehnoloogilised seadmed ja teises ruumis reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Reoveepuhastuse bioloogilise puhastuse mahutid, ühtlustusmahuti ja liigmudatihendi rajatakse maa-aluse raudbetoonmahutite kompleksina, mis paiknevad tehnohoone all. Mahutite raudbetoonist katteplaat moodustab tehnohoone põranda. Mahutitesse paigaldatakse bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud seadmed. Olemasolevad biotiigid kogupindalaga ca 3300 m2 puhastatakse settest ja jäetakse kasutusele avariimahutitena reoveepuhasti bioloogilise puhastuse jõudlust ületava suure hüdraulilise koormuse korral. Biotiikide väljavool suunatakse heitvee proovivõtukaevu kaudu suublasse. Puhastusprotsessi mahutite suurused on järgmised: • reovee ühtlustusmahuti – 30 m3; • aktiivmudapuhasti – 100 m3; • järelsetiti – 40 m2; • liigmudatihendi – 50 m3. Tabel 8.13 Veriora aleviku reoveepuhasti alternatiiv 2 rajamismaksumus

Maksumus, Pos nr Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind EUR Likvideerimis- ja lammutustööd (sh olemasoleva 1 Kogum 1 20 000,00 20 000,00 tehnohoone lammutamine) 2 Uue tehnohoone ehitamine Kogum 1 25 000,00 25 000,00 3 Uue bioloogilise puhastuse r/b mahuti rajamine Kogum 1 220 000,00 220 000,00 Reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmed koos 4 Kogum 1 100 000,00 100 000,00 paigaldamisega 5 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 18 000,00 18 000,00 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega (sh 6 Kogum 1 30 000,00 30 000,00 vajadusel liitumispunkti ümbertõstmine) Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 7 Kogum 1 4 500,00 4 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 8 m 130 35,00 4 550,00 (tehnohoone ja rajatava puhasti ümber), H=1,7 m 9 Okastraataia rajamine, H=1,6 m (biotiikide ümber) m 350 20,00 7 000,00 10 Haljastustööde teostamine m2 900 5,00 4 500,00 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine 11 m2 150 30,00 4 500,00 (freesasfalt) 12 Biotiikide puhastamine settest, sh sette käitlus m2 3300 8,00 26 400,00 13 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 464 450,00 14 Ettenägematud kulud 5% reast 13 23 222,50 15 Projekteerimiskulu 5% reast 13 23 222,50 16 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 11 611,25 17 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 11 611,25 18 Alternatiiv 2 investeeringumaksumus kokku 534 117,50 Alternatiiv 3 Veriora alevikus kokku kogutav reovesi suunatakse tehnohoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse, seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse septikusse. Reovee mehaaniline puhastamine toimub nii võreseadme kui septiku abil. Septikust pumbatakse mehaaniliselt puhastatud reovesi esimesse pinnasfiltrisse (vertikaalvooluline). Esimese filtri läbinud reovesi kogutakse kokku ja suunatakse teise pinnasfiltrisse (horisontaalvooluline). Puhastussüsteemi efektiivsuse suurendamiseks paigaldatakse nii vertikaalse kui ka horisontaalse pinnasfiltri järele pumpla, mille vahendusel pumbatakse puhastatav reovesi uuesti vertikaalvoolulise filtri algusesse. Vee ringluse

Infragate Eesti AS 87 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 tulemusel saavutatakse oluliselt parem reovee puhastusefektiivsus. Pinnasfiltrist suunatakse heitvesi proovivõtukaevu ja sealt suublasse. Kombineeritud pinnasfiltri kaeviku põhi ja küljed isoleeritakse ümbritsevast pinnasest geomembraaniga. Vertikaalvoolulise pinnasfiltri täidisena kasutatakse nt kergkruusa. Horisontaalvoolulise pinnasfiltri täidisena kasutatakse nt kergkruusa, mille fraktsioon on 2- 4 mm. Veriora reoveepuhasti koormust arvestades on pinnasfiltri pindala ca 2150 m2. Olemasolevad biotiigid kogupindalaga ca 3300 m2 puhastatakse settest ja jäetakse kasutusele avariimahutitena reoveepuhasti bioloogilise puhastuse jõudlust ületava suure hüdraulilise koormuse korral. Biotiikide väljavool suunatakse heitvee proovivõtukaevu kaudu suublasse. Reoveepuhasti konstruktiivne lahendus Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil sandwich lae- ja seinapaneelidest piiretega tehnohoone. Tehnohoonesse paigaldatakse võreseade ning elektri- ja automaatikakilp. Rekonstrueeritava reoveepuhasti osadeks on: • tehnohoone; • septik (2x50 m3); • kombineeritud pinnasfilter (vertikaal- ja horisontaalvooluline pinnasfilter) ca 2150 m2; • ringluspumpla; • olemasolevad biotiigid (kogupindalaga ca 3300 m2). Tabel 8.14 Veriora aleviku reoveepuhasti alternatiiv 3 rajamismaksumus

Maksumus, Pos nr Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind EUR Likvideerimis- ja lammutustööd (sh olemasoleva 1 Kogum 1 20 000,00 20 000,00 tehnohoone lammutamine) 2 Võrehoone ehitamine Kogum 1 20 000,00 20 000,00 Reoveepuhasti mehaanilise puhastuse seade koos 3 Kogum 1 15 000,00 15 000,00 paigaldamisega 4 Septik koos paigaldamisega kmpl 2 10 000,00 20 000,00 5 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 6 Pinnasfiltri rajamistööd (2150 m2) Kogum 1 330 000,00 330 000,00 7 Ringluspumpla koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega (sh 8 Kogum 1 15 000,00 15 000,00 vajadusel liitumispunkti ümbertõstmine) Võrehoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 9 Kogum 1 3 000,00 3 000,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 10 m 130 35,00 4 550,00 (tehnohoone ja rajatava puhasti ümber), H=1,7 m 11 Okastraataia rajamine, H=1,6 m (biotiikide ümber) m 350 20,00 7 000,00 12 Haljastustööde teostamine m2 900 5,00 4 500,00 13 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine (freesasfalt) m2 150 30,00 4 500,00 14 Biotiikide puhastamine settest, sh sette käitlus m2 3300 8,00 26 400,00 15 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 499 950,00 16 Ettenägematud kulud 5% reast 15 24 997,50 17 Projekteerimiskulu 5% reast 15 24 997,50 18 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 15 12 498,75 19 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 15 12 498,75 20 Alternatiiv 3 investeeringumaksumus kokku 574 942,50

Tabel 8.15 Veriora aleviku reoveepuhastuse alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Pos nr Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 17 874,44 19 001,94 31 374,56 1.1. Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5%) 10 202,94 9 990,44 6 048,56 Tehnoloogiliste seadmete amortisatsioon 1.2. 5 661,50 7 001,50 2 211,00 (6,7%) Elektri- ja automaatikaseadmete amortisatsioon 1.3. 2 010,00 2 010,00 1 005,00 (6,7%) 1.4. Pinnasfiltri amortisatsioon (6,7%) 0,00 0,00 22 110,00 2. Heitvee puhastuse otsekulud kokku 14 745,70 14 745,70 14 417,00

Infragate Eesti AS 88 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Pos nr Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/aastas Elektrienergia otsekulu reovee puhastamisele 2.1. 9 417,00 9 417,00 9 417,00 (0,5 EUR/m3) Kemikaali kulu reovee puhastamisele (0,044 2.2. 828,70 828,70 0,00 EUR/m3) Tihendatud sette (3% KA) transport (kuni 20 2.3. km) ja käitlus (tahendamine, kompostimine) 12 4 500,00 4 500,00 0,00 EUR/m3 2.4. Septikute tühjendamise ja sette käitlemise kulu 0,00 0,00 5 000,00 3. Ekspluatatsioonikulu kokku 32 620,13 33 747,63 45 791,56 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Alternatiiv 1, alternatiiv 2 ja alternatiiv 3 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu nüüdisväärtuse võrdlus 10, 15 ja 30 aasta perspektiivis on esitatud Tabel 8.15 ja Tabel 8.16. Kogukulude nüüdisväärtus on leitud reaalse diskontomäära 6% alusel. Tabel 8.16 Veriora aleviku reoveepuhasti alternatiivide võrdlus investeeringumaksumuse ja ekspluatatsioonikulude alusel Investeeringu Opereerimise kulu, NV 10 NV 15 NV 30 Alternatiiv maksumus, EUR EUR aastat, EUR aastat, EUR aastat, EUR Alternatiiv 1 522 617,50 32 620,13 702 348,69 779 076,53 911 272,30 Alternatiiv 2 534 117,50 33 747,63 720 432,56 799 812,46 936 577,52 Alternatiiv 3 574 942,50 45 791,56 836 228,88 943 938,05 1 129 512,12 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks on Alternatiiv 1.

1.1.1.3 Leevi küla Võttes arvesse Leevi küla ühiskanalisatsiooniga liitunute arvu (50) ning perpektiivselt ühendatavate kinnistute arvu (ca 29 elanikku), seega on Leevi küla reoveepuhasti perspektiivne reostuskoormus on ca 80 ie (+/- 15%). Leevi küla reovee puhastamiseks on võimalik kaaluda järgnevaid alternatiive: • alternatiiv 1 – võrehoonest, septikust ja biotiikidest koosnev reoveepuhasti; • alternatiiv 2 – võrehoonest ja kompaktpuhastist koosnev reoveepuhasti; • alternatiiv 3 – võrehoonest, septikust ja pinnasfiltrist koosnev reoveepuhasti. Alternatiiv 1 Rekonstrueeritava reoveepuhasti osadeks on: • automaatvõrega võrehoone; • septik - 20 m3; • biotiigid (olemasolevad ca 1900 m2). Leevi külas tekkiv ja kokku kogutav reovesi suunatakse rajatavasse võrehoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse ning seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse septikusse. Reovee mehaaniline puhastamine toimub nii võreseadme kui septiku abil. Septikus toimub reovees sisalduva peenhõljumi ja liivaosakeste settimine ning selle tulemusena väheneb reovee orgaanilise aine koormus ja heljumi koormus. Septikust voolab reovesi esimesse biotiiki. Biotiike kasutatakse reovee bioloogiliseks puhastamiseks. Biotiigist voolab reovesi aeglaselt läbi. Biotiikide projekteerimisel tuleb koormuse arvestamisel lähtuda Eesti kliimaoludes esinevast talveperioodist. Soovituslik biotiikide ööpäevane koormus Eesti kliimaoludes on 500 ie/ha. Arvestades Leevi küla reoveepuhasti reostuskoormuseks 80 ie, siis on vajalik biotiikide pindala ca 1600 m2. Olemasolevate biotiikide kogupindala kokku on ca 1900 m2, seega on vajalik olemasolevate biotiikide rekonstrueerimine. Biotiigist suunatakse heitvesi proovivõtukaevu ning seejärel suublasse. Automaatvõrega (vertikaalne) võrekaev rajatakse maa-alusene r/b kaevurõngastest. Võrekaevu peale rajatakse maapealne võrehoone. Võrehoones paiknevad reoveepuhasti Infragate Eesti AS 89 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 elektri- ja automaatikakilp. Septik rajatakse maa-aluse klaasplastmahutina. Olemasolevad biotiigid puhastatakse sinna kogunenud settest. Tabel 8.17 Leevi küla reoveepuhasti alternatiiv 1 rajamismaksumus

Pos Maksumus, Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind nr EUR Likvideerimis- ja lammutustööd (olemasoleva ringkanali 1 Kogum 1 10 000,00 10 000,00 likvideerimine) 2 Võrehoone ehitamine/paigaldamine Kogum 1 20 000,00 20 000,00 3 Septik (20 m3) koos paigaldamisega Kogum 1 8 000,00 8 000,00 Reoveepuhasti mehaanilise puhastuse seade koos 4 Kogum 1 15 000,00 15 000,00 paigaldamisega 5 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 6 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 Võrehoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 7 Kogum 1 2 500,00 2 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 8 m 150 35,00 5 250,00 (võrehoone ja rajatava puhasti ümber) 9 Okastraataia rajamine (biotiikide ümber) m 300 20,00 6 000,00 10 Haljastustööde teostamine m2 600 5,00 3 000,00 11 Juurdepääsutee rajamine m2 500 30,00 15 000,00 Olemasoleva biotiigi rekonstrueerimine (sh sette 12 m2 1 900 8,00 15 200,00 käitlemine) 13 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 129 950,00 14 Ettenägematud kulud 5% reast 13 6 497,50 15 Projekteerimiskulu 5% reast 13 6 497,50 16 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 3 248,75 17 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 3 248,75 18 Alternatiiv 1 investeeringumaksumus kokku 149 442,50 Alternatiiv 2 Rekonstrueeritava reoveepuhasti osadeks on: • automaatvõrega võrehoone; • kompaktpuhasti, annuspuhasti - jõudlus 80 ie; • olemasolev biotiik (1900 m2). Leevi külas tekkiv ja kokku kogutav reovesi suunatakse rajatavasse võrehoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse ning seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse annuspuhasti koosseisu kuuluvasse kogumismahutisse. Suurema vooluhulga korral või bioloogilise puhastuse avariiolukorras juhitakse kogumismahuti ülevool reoveepuhasti avariimöödavoolu kaudu biotiiki (ca 1900 m2), mille väljavool juhitakse proovivõtukaevu ja sealt edasi suublasse. Kogumismahutisse koguneb reovesi annuspuhasti reovee puhastustsükli ajal, siis kui bioloogilisse puhastusprotsessi reovett ei juhita (juhtida ei saa). Kogumismahutist pumbatakse reovesi bioloogilise puhastuse etappi. Reovee bioloogiline puhastus toimub annuspuhasti bioloogilise protsessi mahutis kolme 8- tunnise tsüklina ööpäevas. Annuspuhastuse bioloogiline protsessi hõlmab järgmisi tsükleid: • nitrifikatsioon; • denitrifikatsioon; • setitamine; • heitvee väljavool. Nitrifikatsioonifaasi aeroobsetes tingimustes rikastatakse reovee ja aktiivmudasuspensiooni hapnikuga õhustussüsteemi abil, toimub orgaanilise aine degradatsioon ja ammooniumlämmastiku nitrifitseerimine. Denitrifikatsioonifaasi anoksilistes tingimustes toimub denitrifikatsiooniprotsess, milles moodustuv gaasiline lämmastik eraldub atmosfääri. Aeratsioonisüsteem ei tööta. Ühtlase ja efektiivse õhustuse tagamiseks on protsessimahuti põhja paigaldatud SBR peenmull aeratsioonisüsteem. Õhu bioloogilise puhastuse protsessi juhtimiseks kasutatakse kompressorit, mis on paigaldatud reoveepuhasti elektri- ja

Infragate Eesti AS 90 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 automaatikakilpi. Setitamise faasis toimub muda settimine bioloogilise puhastusprotsessi mahutite põhja ja puhastatud heitvee eraldamine aktiivmudast. Sel ajal ei tööta aeratsioonisüsteem. Peale settimist pumbatakse puhastatud heitvesi annuspuhasti protsessimahutist pumbaga survetorustiku kaudu proovivõtukaevu ning seejärel isevoolselt suublasse. Automaatvõrega (vertikaalne) võrekaev rajatakse maa-alusene r/b kaevurõngastest. Võrekaevu peale rajatakse maapealne võrehoone. Võrehoones paiknevad reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Annuspuhasti rajatakse maa-aluse klaasplastist kompaktpuhastina. Biotiigid puhastatakse sinna kogunenud settest. Tabel 8.18 Leevi küla reoveepuhasti alternatiiv 2 rajamismaksumus

Pos Maksumus, Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind nr EUR Likvideerimis- ja lammutustööd (olemasoleva ringkanali 1 Kogum 1 10 000,00 10 000,00 likvideerimine) 2 Võrehoone ehitamine/paigaldamine Kogum 1 20 000,00 20 000,00 Reoveepuhasti (kompaktpuhasti) ja tehnoloogiliste 3 Kogum 1 40 000,00 40 000,00 seadmete paigaldamine Reoveepuhasti mehaanilise puhastuse seade koos 4 Kogum 1 15 000,00 15 000,00 paigaldamisega 5 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 6 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 Võrehoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 7 Kogum 1 2 500,00 2 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 8 m 150 35,00 5 250,00 (võrehoone ja rajatava puhasti ümber) 9 Okastraataia rajamine (biotiikide ümber) m 300 20,00 6 000,00 10 Haljastustööde teostamine m2 600 5,00 3 000,00 11 Juurdepääsutee rajamine m2 500 30,00 15 000,00 Olemasoleva biotiigi rekonstrueerimine (sh sette 12 m2 1 900 8,00 15 200,00 käitlemine) 13 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 161 950,00 14 Ettenägematud kulud 5% reast 13 8 097,50 15 Projekteerimiskulu 5% reast 13 8 097,50 16 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 4 048,75 17 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 4 048,75 18 Alternatiiv 1 investeeringumaksumus kokku 186 242,50 Alternatiiv 3 Rekonstrueeritava reoveepuhasti osadeks on: • automaatvõrega võrehoone; • septik – 20 m3; • kombineeritud pinnasfilter (vertikaal- ja horisontaalvooluline pinnasfilter) – 400 m2; • vihmutuspumpla; • retsirkulatsioonipumpla. Leevi külas tekkiv ja kokku kogutav reovesi suunatakse rajatavasse võrehoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse ning seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse septikusse. Reovee mehaaniline puhastamine toimub nii võreseadme kui septiku abil. Septikus toimub reovees sisalduva peenhõljumi ja liivaosakeste settimine ning selle tulemusena väheneb reovee orgaanilise aine koormus ja heljumi koormus. Septikust voolab reovesi vihmutuspumplasse. Septiku järele rajajatakse pumpla, milles olev reoveepump pumpab mehaaniliselt puhastatud reovee perioodiliselt vertikaalvoolulisele pinnasfiltrile. Heitvesi pihustatakse filtrile filtri kohale paigaldatud vihmutite abil. Vihmutuspumplasse pumbatakse ka fosfori keemiliseks sadestamiseks vajalik fosfori ärastamise kemikaal. Leevi küla reoveepuhasti pinnasfilter (pindala 400 m2) rajatakse kombineeritud süsteemina. Kombineeritud pinnasfiltris on vertikaalvooluline pinnasfiltersüsteem paigaldatud horisontaalse läbivooluga pinnasfiltri peale. Vertikaalvooluline pinnasfilter ei küllastu kunagi

Infragate Eesti AS 91 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 veega, mille tõttu on seal aeroobsed tingimused. Toimub orgaanilise aine lagundamine ja ammooniumlämmastiku nitrifikatsioon. Reovesi pihustatakse pinnasfiltrile septikus asuva pumba ja vihmutite abil. Vertikaalvoolulise filtri läbinud reovesi jõuab horisontaalvoolulisse pinnasfiltrisse, milles valitseb anoksiline keskkond, kus toimub nitrifitseeritud lämmastiku denitrifikastioon ja jätkub samas orgaanilise aine lagunemine. Horisontaalvoolulisest filtrist voolab heitvesi retsirkulastioonipumplasse. Retsirkulatsioonipumpla abil pumbatakse osa heitvett bioloogilise puhastussüsteemi pinnasfiltrisse tagasi. Sellega tagatakse heitvee suurem puhastusefektiivsus. Heitvesi, mida tagasi ei pumbata, voolab pumpla ülevoolu kaudu proovivõtukaevu ning see järel suublasse. Automaatvõrega (vertikaalne) võrekaev rajatakse maa-alusene r/b kaevurõngastest. Võrekaevu peale rajatakse maapealne võrehoone. Võrehoones paiknevad reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Kombineeritud pinnasfiltri kaeviku põhi ja küljed isoleeritakse ümbritsevast pinnasest geomembraaniga. Vertikaalvoolulise pinnasfiltri täidisena kasutatakse nt kergkruusa. Horisontaalvoolulise pinnasfiltri täidisena kasutatakse nt kergkruusa, mille fraktsioon on 2-4 mmLeevi küla reoveepuhasti koormust arvestades on pinnasfiltri pindala 400 m2. Olemasolev biotiik likvideeritakse. Tabel 8.19 Leevi küla reoveepuhasti alternatiiv 3 rajamismaksumus

Pos Maksumus, Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind nr EUR Likvideerimis- ja lammutustööd (olemasoleva ringkanali 1 Kogum 1 10 000,00 10 000,00 likvideerimine) 2 Võrehoone ehitamine/paigaldamine Kogum 1 20 000,00 20 000,00 3 Septik (20 m3) koos paigaldamisega Kogum 1 8 000,00 8 000,00 Reoveepuhasti mehaanilise puhastuse seade koos 4 Kogum 1 15 000,00 15 000,00 paigaldamisega 5 Reoveepuhasti välistorustikud koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 6 Kombineeritud pinnasfiltri rajamine (400 m2) Kogum 1 45 000,00 45 000,00 7 Vihmutuspumpla koos paigaldamisega Kogum 1 10 000,00 10 000,00 8 Retsirkulatsioonipumpla koos paigaldamisega Kogum 1 10 000,00 10 000,00 9 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldamisega Kogum 1 15 000,00 15 000,00 Võrehoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos 10 Kogum 1 2 500,00 2 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav laiusega 4 m) rajamine 11 m 150 35,00 5 250,00 (võrehoone ja rajatava puhasti ümber) 12 Okastraataia rajamine (biotiikide ümber) m 300 20,00 6 000,00 13 Haljastustööde teostamine m2 600 5,00 3 000,00 14 Juurdepääsutee rajamine m2 500 30,00 15 000,00 15 Olemasoleva biotiigi likvideerimine Kogum 1 15 000,00 15 000,00 16 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 194 750,00 17 Ettenägematud kulud 5% reast 13 9 737,50 18 Projekteerimiskulu 5% reast 13 9 737,50 19 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 4 868,75 20 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 4 868,75 21 Alternatiiv 1 investeeringumaksumus kokku 223 962,50 Tabel 8.20 Leevi küla reoveepuhastuse alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Pos nr Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 4 996,06 6 476,06 9 589,06 1.1. Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5%) 2 986,06 3 572,73 3 224,06 Tehnoloogiliste seadmete amortisatsioon 1.2. 1 005,00 1 898,33 2 345,00 (6,7%) Elektri- ja automaatikaseadmete amortisatsioon 1.3. 1 005,00 1 005,00 1 005,00 (6,7%) 1.4. Pinnasfiltri amortisatsioon (6,7%) 0,00 0,00 3 015,00 2. Heitvee puhastuse otsekulud kokku 6 062,40 6 062,40 5 800,00 Elektrienergia otsekulu reovee puhastamisele 2.1. 4 800,00 4 800,00 4 800,00 (0,5 EUR/m3) Kemikaali kulu reovee puhastamisele (0,044 2.2. 422,40 422,40 0,00 EUR/m3)

Infragate Eesti AS 92 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Pos nr Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/aastas Tihendatud sette (3% KA) transport (kuni 20 2.3. km) ja käitlus (tahendamine, kompostimine) 12 840,00 840,00 0,00 EUR/m3 2.4. Septikute tühjendamise ja sette käitlemise kulu 0,00 0,00 1 000,00 3. Ekspluatatsioonikulu kokku 11 058,46 12 538,46 15 389,06 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Alternatiiv 1, alternatiiv 2 ja alternatiiv 3 investeeringumaksumuste ning ekspluatatsioonikulu nüüdisväärtuse võrdlus 10, 15 ja 30 aasta perspektiivis on esitatud Tabel 8.20 ja Tabel 8.21. Kogukulude nüüdisväärtus on leitud reaalse diskontomäära 6% alusel. Tabel 8.21 Leevi küla reoveepuhasti alternatiivide võrdlus investeeringumaksumuse ja ekspluatatsioonikulude alusel Investeeringu Opereerimise NV 10 aastat, NV 15 NV 30 Alternatiiv maksumus, EUR kulu, EUR EUR aastat, EUR aastat, EUR Alternatiiv 1 149 442,50 11 058,46 211 942,23 237 953,52 282 768,85 Alternatiiv 2 186 242,50 12 538,46 256 155,91 285 648,40 336 461,55 Alternatiiv 3 223 962,50 15 389,06 310 032,23 346 229,80 408 595,24 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks on Alternatiiv 1.

1.1.1.4 Mehikoorma alevik Puhasti dimensioneerimisel on lähtutud vee-ettevõtte reostuskoormuse ja vooluhulkade andmetest. Täiendava uuringuna teostatakse enne tehnoloogilise projekti koostamist eksperthinnang praeguse reoveepuhasti võimekuse kohta. Mehikoorma aleviku reovee puhastamiseks on võimalik kaaluda järgnevaid alternatiive: ➢ alternatiiv 1 – olemasoleva Mehikoorma reoveepuhasti asemele rajatakse uus aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial põhinev individuaallahendusega raudbetoonkonstruktsioonist reoveepuhasti; ➢ alternatiiv 2 - olemasoleva Mehikoorma reoveepuhasti asemele rajatakse uus aktiivmuda läbivoolurežiimi tehnoloogial põhinev individuaallahendusega raudbetoonkonstruktsioonist reoveepuhasti; Alternatiiv 1 Mehikoorma aleviku reovee puhastamiseks rajatakse olemasoleva Mehikoorma reoveepuhasti asemele uus aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial põhinev individuaallahendusega raudbetoonkonstruktsioonist ja metallkarkassil tehnohoonega reoveepuhasti. Rajatava reoveepuhasti puhastusprotsessi kirjeldus on kirjeldatud järgnevalt. Kokku kogutav reovesi suunatakse tehnohoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse ning seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse annuspuhasti koosseisu kuuluvasse kogumismahutisse. Suurema vooluhulga korral või bioloogilise puhastuse avariiolukorras juhitakse kogumismahuti ülevool reoveepuhasti avariimöödavoolu kaudu biotiiki, mille väljavool juhitakse proovivõtukaevu ja sealt edasi suublasse. Kogumismahutisse koguneb reovesi annuspuhasti reovee puhastustsükli ajal, siis kui bioloogilisse puhastusprotsessi reovett ei juhita (juhtida ei saa). Kogumismahutist pumbatakse reovesi bioloogilise puhastuse etappi. Puhastusprotsessi läbiviimiseks kasutatakse bioloogilise puhastusprotsessi mahutit, milles puhastusprotsess viiakse läbi aktiivmuda annuspuhastuse tehnoloogial. Bioloogilise puhastusprotsessi mahutisse paigaldatakse puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Õhupuhurite töö juhtimine toimub protsessimahutis oleva hapnikuanalüsaatori ja puhurite tööd juhtivate sagedusmuundurite abil. Bioloogiline puhastusprotsess annuspuhasti mahutites hõlmab orgaanilise aine ärastamist, samuti fosfori ja lämmastiku tõhustatud bioloogilist ärastust 8-12 tunni pikkuste protsessi tsüklite raames. Infragate Eesti AS 93 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse ka fosfori keemilist sadestamist. Sadestuskemikaali doseerimine toimub bioloogilise puhastuse protsessimahutitesse. SBR mahutite settimistsüklis settib aktiivmuda mahutite põhja ja puhastatud, nõuetele vastav heitvesi juhitakse proovivõtukaevu ja siis suublasse. Settinud aktiivmuda pumbatakse tühjendusfaasi järgselt liigmudana SBR mahutitest liigmudatihendisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi, mis juhitakse isevoolselt tagasi reovee kogumismahutisse. Tihendatud sete veetakse edasisele käitlemisele (tahendamisele ja kompostimisele) selleks vajalikku tehnoloogiat omava lähima reoveepuhasti juurde. Antud jõudlusega reoveepuhastile eraldi settetahendusseadmete paigaldamine ei ole majanduslikult ja tehnoloogiliselt mõistlik. Reoveepuhasti konstruktiivne lahendus Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil sandwich lae- ja seinapaneelidest piiretega tehnohoone, mis rajatakse raudbetoonist mahutite peale toetuvana. Hoone põranda moodustab mahutite katteplaat. Hoone ühes ruumis paiknevad reoveepuhastuse tehnoloogilised seadmed ja teises ruumis reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Reoveepuhastuse bioloogilise puhastuse mahuti, kogumismahuti ja liigmudatihendi rajatakse maa-aluse raudbetoonmahutite kompleksina, mis paiknevad tehnohoone all. Mahutite raudbetoonist katteplaat moodustab tehnohoone põranda. Mahutitesse paigaldatakse bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud seadmed. Olemasolevatest kahest biotiigist kogupindalaga 2 835 m2 (esimese biotiigi pindala ca 1780 m2 ja teise ca 900 m2) puhastatakse settest ja jäetakse kasutusele avariimahutitena reoveepuhasti bioloogilise puhastuse jõudlust ületava suure hüdraulilise koormuse korral. Biotiikide väljavool suunatakse heitvee proovivõtukaevu kaudu suublasse. Puhastusprotsessi mahutite jagunevad järgmiselt: • reovee kogumismahuti; • annuspuhasti bioloogilise protsessi mahuti; • liigmudatihendi. Tabel 8.22 Mehikoorma aleviku reoveepuhasti alternatiiv 1 rajamismaksumus

Maksumus, Pos nr Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind EUR Likvideerimis- ja lammutustööd (sh 1 olemasoleva tehnohoone Kogum 1 20 000,00 20 000,00 lammutamine) 2 Uue tehnohoone ehitamine Kogum 1 25 000,00 25 000,00 Uue bioloogilise puhastuse r/b 3 Kogum 1 230 000,00 200 000,00 mahutite rajamine Reoveepuhasti tehnoloogiliste 4 Kogum 1 80 000,00 80 000,00 seadmed koos paigaldamisega Reoveepuhasti välistorustikud koos 5 Kogum 1 18 000,00 18 000,00 paigaldamisega Elektri- ja automaatikaseadmed koos 6 paigaldusega (sh vajadusel Kogum 1 30 000,00 30 000,00 liitumispunkti ümbertõstmine) Tehnohoone kütte- ja 7 ventilatsiooniseadmed koos Kogum 1 4 500,00 4 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav 8 laiusega 4 m) rajamine (tehnohoone m 120 35 4 200,00 ja rajatava puhasti ümber), H=1,7 m Okastraataia rajamine, H=1,6 m 9 m 380 20 7 600,00 (biotiikide ümber) 10 Haljastustööde teostamine m2 5000 3 15 000,00 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi 11 m2 100 30 3 000,00 taastamine Biotiikide puhastamine settest, sh 12 m2 2 000 8 16 000,00 sette käitlus 13 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 423 300,00 14 Ettenägematud kulud 5% reast 13 21 165,00 15 Projekteerimiskulu 5% reast 13 21 165,00 16 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 10 582,50

Infragate Eesti AS 94 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

17 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 10 582,50 18 Alternatiiv 1 investeeringumaksumus kokku 486 795,00 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Alternatiiv 2 Mehikoorma aleviku reovee puhastamiseks rajatakse olemasoleva reoveepuhasti asemele uus aktiivmuda läbivoolurežiimi tehnoloogial põhinev individuaallahendusega raudbetoonkonstruktsioonist ja metallkarkassil tehnohoonega reoveepuhasti. Rajatava reoveepuhasti puhastusprotsessi kirjeldus on kirjeldatud järgnevalt. Kokku kogutav reovesi suunatakse tehnohoonesse, kus toimub reovee mehaanilise puhastuse etapp. Võreseadme abil eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse ning seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Võreseadme läbinud reovesi suunatakse ühtlustusmahutisse. Suurema vooluhulga korral või bioloogilise puhastuse avariiolukorras juhitakse ühtlustusmahuti ülevool reoveepuhasti avariimöödavoolu kaudu biotiiki, mille väljavool juhitakse proovivõtukaevu ja sealt edasi suublasse. Ühtlustusmahuti rajatakse enne bioloogilise puhastuse etappi (reovee hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse ühtlustamiseks). Mahuti varustatakse sukelseguritega, mis väldivad heljumi väljasettimist. Ühtlustusmahutist reovee bioloogilisse puhastusse pumpamiseks paigaldatakse mahutisse sukelpumbad. Reovee bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks rajatakse raudbetoonist bioloogilise puhastuse läbivoolurežiimiga aktiivmudapuhasti mahutite kompleks, millesse paigaldatakse puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised seadmed. Bioloogiline puhastusprotsess hõlmab nitrifikatsioonil ja denitrifikatsioonil põhinevat lämmastiku tõhustatud ärastamist ning fosfor keemilist sadestamist sadestuskemikaali lisamisel. Õhupuhurite töö juhtimine toimub nitrifikatsioonimahutis oleva hapnikuanalüsaatori ja puhurite tööd juhtivate sagedusmuundurite abil. Bioloogiliselt puhastatud heitvee ja aktiivmudasuspensiooni eraldamine toimub järelsetitis, kus aktiivmuda settib aeglase vee voolukiiruse tingimustes setiti põhja ja puhastatud, nõuetele vastav heitvesi voolab ülevoolurenni proovivõtukaevu. Settinud aktiivmuda pumbatakse enamuses tagasi bioloogilise puhastusprotsessi algusesse ning väike osa liigmudana raudbetoonmahutite kompleksis asuvasse liigmudatihendisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi, mis juhitakse isevoolselt tagasi reovee bioloogilise puhastuse algusesse denitrifikatsioonimahutisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi, mis juhitakse isevoolselt tagasi reovee kogumismahutisse. Tihendatud sete veetakse edasisele käitlemisele (tahendamisele ja kompostimisele) selleks vajalikku tehnoloogiat omava lähima reoveepuhasti juurde. Antud jõudlusega reoveepuhastile eraldi settetahendusseadmete paigaldamine ei ole majanduslikult ja tehnoloogiliselt mõistlik. Reoveepuhasti konstruktiivne lahendus Reoveepuhasti koosseisu kuulub metallkonstruktsioonil sandwich lae- ja seinapaneelidest piiretega tehnohoone, mis rajatakse raudbetoonist mahutite peale toetuvana. Hoone põranda moodustab mahutite katteplaat. Hoone ühes ruumis paiknevad reoveepuhastuse tehnoloogilised seadmed ja teises ruumis reoveepuhasti elektri- ja automaatikakilp. Reoveepuhastuse bioloogilise puhastuse mahutid, ühtlustusmahuti ja liigmudatihendi rajatakse maa-aluse raudbetoonmahutite kompleksina, mis paiknevad tehnohoone all. Mahutite raudbetoonist katteplaat moodustab tehnohoone põranda. Mahutitesse paigaldatakse bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud seadmed. Olemasolevatest kahest biotiigist kogupindalaga 2 835 m2 (esimese biotiigi pindala ca 1780 m2 ja teise ca 900 m2) puhastatakse settest ja jäetakse kasutusele avariimahutitena reoveepuhasti bioloogilise puhastuse jõudlust ületava suure hüdraulilise koormuse korral. Biotiikide väljavool suunatakse heitvee proovivõtukaevu kaudu suublasse. Puhastusprotsessi mahutite jagunevad järgmiselt: • reovee ühtlustusmahuti; • aktiivmudapuhasti;

Infragate Eesti AS 95 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

• järelsetiti; • liigmudatihendi. Tabel 8.23 Mehikoorma aleviku reoveepuhasti alternatiiv 2 rajamismaksumus

Maksumus, Pos nr Töö kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind EUR Likvideerimis- ja lammutustööd (sh 1 olemasoleva tehnohoone Kogum 1 20 000,00 20 000,00 lammutamine) 2 Uue tehnohoone ehitamine Kogum 1 25 000,00 25 000,00 Uue bioloogilise puhastuse r/b mahuti 3 Kogum 1 220 000,00 190 000,00 rajamine Reoveepuhasti tehnoloogiliste 4 Kogum 1 100 000,00 100 000,00 seadmed koos paigaldamisega Reoveepuhasti välistorustikud koos 5 Kogum 1 18 000,00 18 000,00 paigaldamisega Elektri- ja automaatikaseadmed koos 6 paigaldusega (sh vajadusel Kogum 1 30 000,00 30 000,00 liitumispunkti ümbertõstmine) Tehnohoone kütte- ja 7 ventilatsiooniseadmed koos Kogum 1 4 500,00 4 500,00 paigaldamisega Keevispaneelaia (sh üks värav 8 laiusega 4 m) rajamine (tehnohoone m 120 35 4 200,00 ja rajatava puhasti ümber), H=1,7 m Okastraataia rajamine, H=1,6 m 9 m 350 20 7 000,00 (biotiikide ümber) 10 Haljastustööde teostamine m2 5000 3 15 000,00 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi 11 m2 100 30 3 000,00 taastamine Biotiikide puhastamine settest, sh 12 m2 2000 8 16 000,00 sette käitlus 13 Reoveepuhasti investeeringumaksumus 432 700,00 14 Ettenägematud kulud 5% reast 13 21 635,00 15 Projekteerimiskulu 5% reast 13 21 635,00 16 Omanikujärelevalve kulu 2,5% reast 13 10 817,50 17 Projektijuhtimise kulu 2,5% reast 13 10 817,50 18 Alternatiiv 2 investeeringumaksumus kokku 497 605,00 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Tabel 8.24 Mehikoorma aleviku reoveepuhastuse alternatiivide ekspluatatsioonikulu võrdlus aastas

Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Pos nr Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 15 353,33 16 421,67 1.1. Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5%) 7 720 7 455 1.2. Tehnoloogiliste seadmete amortisatsioon (6,7%) 5 633 6 967 Elektri- ja automaatikaseadmete amortisatsioon 1.3. 2 000 2 000 (6,7%) 2. Heitvee puhastuse otsekulud kokku 3 939,46 3 939,46 Elektrienergia otsekulu reovee puhastamisele (0,62 2.1. 591,00 591,00 EUR/m3) Kemikaali kulu reovee puhastamisele (0,044 2.2. 420,46 420,46 EUR/m3) Tihendatud sette (3% KA) transport (kuni 20 km) ja 2.3. 2 928,00 2 928,00 käitlus (tahendamine, kompostimine) 12 EUR/m3 3. Ekspluatatsioonikulu kokku 19 292,80 20 361,13 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta Tabel 8.25 Mehikoorma aleviku reoveepuhastuse alternatiivide võrdlus investeeringumaksumuse ja ekspluatatsioonikulude alusel

Alternatiiv Investeeringu maksumus, EUR Opereerimise kulu, EUR Kokku, EUR Alternatiiv 1 486 795,00 19 292,80 506 087,80 Alternatiiv 2 497 605,00 20 361,13 517 966,13 Märkused: Maksumused on esitatud käibemaksuta

Infragate Eesti AS 96 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Reoveepuhastuse alternatiivide analüüsi põhjal selgus, et majanduslikult soodsaimaks alternatiiviks on Alternatiiv 1.

8.2.5 Sademeveekanalisatsioon Räpina vallas sademeveekanalisatsiooni alternatiivsed lahendused puuduvad. Vajalik on Võõpsu alevikus sademeveekanalisatsiooni välja ehitamine. Kuna tegemist on sademevee kanalisatsioonitorustiku rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive sisuliselt ei ole.

8.2.6 AS Emajõe Veevärk tehnika ja tarkvara AS-i Emajõe Veevärk teeninduspiirkond hõlmab ca 90 asulat, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenuste osutamiseks on muude vajalike rajatiste kõrval kasutuses ca 350 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 73% teeninduspiirkonna torustikest on erinevate varasemate projektide käigus rekonstrueeritud. Vee-ettevõtte kasutab oma igapäeva töös erinevaid IT tarkvara lahendusi ja tehnika võimalusi veemajandustaristul toimetamiseks. Veemajandustaristu toimekindluse suurendamisele suunatud tehnikaga seotud investeeringute kuludeks võivad olla, kuid pole piiritletud: mobiilsete ja statsionaarsete elektrigeneraatorite soetamine, automaatjuhtimissüsteemi varundamine kriisiolukordadeks, joogiveereservuaaride ümberdimensioneerimine ja desinfitseerimine, mobiiline reoveepuhasti, sooja ja külmakindel veepaak (koos pumba, generaatori, desinfitseerimisseadmetega) multi-lift alusel, raud (III)sulfaadi mahuti multi-lift alusel (mis vastab ADR kaubaveo tingimustele), portatiivsed laborid põhjavee, joogivee, reovee, reoveesette, pinnavee ja heitvee omaseire tegemiseks, vajalikud laboriseadmed ja seadusandluse poolt etteantud näitajate määramiseks ja piirväärtuste kontrollimiseks ning puhastusprotsessi jälgimiseks (sh erinevad mõõteseaded, andurid jms). Täpsed tehnilised lahendused sõltuvad piirkonna eripäradest ja veemajandustaristu tehnilistest lahendustest. Veemajandustaristu toimekindluse ja turvalisuse suurendamiseks vajab uuendamist AS Emajõe Veevärgi ehitiste läbipääsusüsteemid. Tulevane süsteem peaks olema elektroonilise tuvastamisega, mille andmeside on krüpteeritud. Läbipääsusüsteem peab salvestama kasutust ja lubamatuid avamiskatseid. Juurdepääsuõiguste lisamine - kustutamine peab olema lahendatud paindlikult ja turvaliselt läbi kesksüsteemis oleva tarkvara kaudu ning võimalik ainult volitatud isikutel. Arvestades, et AS Emajõe Veevärk teeb koostööd erinevate partneritega, siis eelmainitud süsteem lubaks turvaliselt anda õigused kolmandatele osapooltele kõrgendatud kontrolli alusel. Lukusüsteem peab vastama kehtivatele nõuetele/õigusaktidele ja tagama ühelt poolt kindla ja turvalise lukustamise ning teiselt poolt jätma hädaolukorras võimaluse kiireks väljapääsemiseks. Läbipääsusüsteeme peab olema võimalik avada varuvariandina ka mehaaniliselt. Lukusüsteemid peavad olema ilmastukindlad ja töökindad nii veehaarde ehitiste kui reovee eripärast tulenevates keskkondades (loetelu ei ole lõplik, aga selleks võivad olla näiteks liigniisked ruumid, reovee agressiivsetest omadustest tingitud keskkond jmt). AS Emajõe Veevärk põhilisemad IT tarkvara lahendused, mis tänasel päeval ettevõtte kasutusel, on järgmised: • kaugjälgimissüsteem; • hoolduse haldustarkvara; • kliendisuhete haldamise ja finantsarvestuse tarkvara; • kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteem; • vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaardirakendus; • kodulehe iseteeninduskeskkonnas. Oleks vajalik läbi viia integratsioon erinevate IT tarkvara lahenduste vahel. Kõikidel programmidel on järjepidevalt vajalik täiendada kaitset infotehnoloogiliste muudatuste ja uuenduste tulemusel tekkinud keskkonna nö võimalike turvaaukude eest, keskkonna eripärast sõltuvalt kasutajate kasutamismugavust ning info kättesaadavust ettevõtte ja kliendi/teiste kasutajate vahel. Kaugjälgmissüsteemi ja kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteemi uuendamisel on vajalik võtta ette süsteemne uuendus/täiendus, nii aruandluse poole pealt kui ka kasutusmugavuse osas. Kaaluda vajadusel ka programmi vahetamist. Uuendamist vajab kasutajaliides/tarkvara Infragate Eesti AS 97 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kui ka reaalsed seadmed objektidel, mis võimaldavad kaugjälgimist/juhtimist. Kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteem uuendamisel oleks vajalik püsivõrk, mis tõstaks meie veekadude hindamise võimekust ja vähendaks kütusekulu (süsteemi töökindlus, keskkonnasäästlik veeteenus). Kliendisuhete haldamise ja finantsarvestuse tarkvara infotehnoloogiliste muudatuste ja uuenduste tulemusel tuleb kaasajastada kogu tarkvara, võimaldada süsteemi andmemahtude automaatset analüüsi, parandada info kättesaadavust ettevõtte ja kliendi vahel. Vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaardirakendus uuendamisel on vajalik võtta ette programmi uuendus/täiendus, nii kaardirakenduse poole pealt kui ka kasutusmugavuse osas. Kaaluda vajadusel ka programmi vahetamist. Uuendamist vajab kogu tarkvara – kasutajaliides/tarkvara kui ka mobiilne rakendus/geolaud, mis võimaldab programmi jälgida ja jagada töökäske läbi erinevate tehnikaseadmete (sülearvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid). Tulenevalt eelnevast oleks vajalik soetada/uuendada tehnika ja tarkvara: - süsteemi töökindluse parandamiseks; - kiirendamaks teenuse taastamiseks avariide korral; - kvaliteetsema ja keskkonnasäästlikuma veeteenuse osutamiseks. Vee-ettevõte jaoks on tehnika soetamine suunatud olemasoleva veemajandustaristu kiiremaks ja kvaliteetsemaks toimimiseks sh avariide aja ning tarkvara uuendamine ja integratsioon võimaldab tulevikus osutada paremat veeteenust kõigile veetarbijatele.

8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE

Investeeringuprojektide prioritiseerimine teostati lähtuvalt projektide mõjust kohaliku keskkonnaseisundi parandamiseks, mõjust elanike heaolule ning Räpina valla, AS-i Emajõe Veevärk ja AS-i Revekor rahalisest võimekusest. Esmaülesanneteks on järgnevad tegevused: • ühisvee ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine; • reoveepuhastite rekonstrueerimine; • pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine.

8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUSED

Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele jagab Konsultant investeeringud kahte ajajärku: • lühiajaline investeeringuprogramm 2018-2023; • pikaajaline investeeringuprogramm 2024-2029. Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ning looduslikule seisundile. Investeeringuprojektid on tähistatud projekti tüüpide alusel järgnevalt: Projekt A: Puurkaevpumplate rekonstrueerimine/rajamine/likvideerimine/ veetöötlus A-1 Puurkaevude (pumplate/veetöötluste) rekonstrueerimine A-1.1 Lühiajaline programm A-1.2 Pikaajaline programm A-2 Puurkaevude (pumplate/veetöötluste) rajamine (uude asukohta) A-2.1 Lühiajaline programm A-2.2 Pikaajaline programm Projekt B: Veevõrgu rekonstrueerimine/rajamine B-1 Veevõrgu rekonstrueerimine (olemasoleva süsteemi asendamine) B-1.1 Lühiajaline programm B-1.2 Pikaajaline programm B-2 Veevõrgu rajamine (laiendamine)

Infragate Eesti AS 98 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

B-2.1 Lühiajaline programm B-2.2 Pikaajaline programm Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine C-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (olemasoleva süsteemi asendamine) C-1.1 Lühiajaline programm C-1.2 Pikaajaline programm C-2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (laiendamine) C-2.1 Lühiajaline programm C-2.2 Pikaajaline programm Projekt D: Reoveepuhastite rekonstrueerimine/rajamine/likvideerimine D-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine (vana puhasti parandamine, laiendamine jms) D-1.1 Lühiajaline programm D-1.2 Pikaajaline programm D-2 Reoveepuhasti rajamine (uus puhasti uude asukohta) D-2.1 Lühiajaline programm D-2.2 Pikaajaline programm Projekt E: Sademevee süsteemide rekonstrueerimine/rajamine E-1 Sademevee süsteemide rekonstrueerimine (vana süsteemi ümberehitamine, parendamine) E-1.1 Lühiajaline programm E-1.2 Pikaajaline programm E-2 Sademevee süsteemide rajamine (uute valgalade väljaehitamine) E-2.1 Lühiajaline programm E-2.2 Pikaajaline programm Käesoleva arendamise kava investeeringuprojektide kirjeldamisel on välja toodud ainult need projektid, mille väljaarendajaks ning rahastajaks on piirkonna vee-ettevõtte või vallavalitsus kas otseselt või läbi erinevate keskkonnaprogrammide ja projektide. Kõiki ülejäänud investeeringuid, mis rahastatakse kinnisvaraarendajate poolt või liitumistasudest, ei kajastata (osaliselt kajastatakse joonistel, kuid investeeringute tabelis neid ei arvestata) käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas.

8.4.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemidega seotud investeeringud Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga on ette nähtud amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamine piirkondadesse, kus käesoleval ajal puudub võimalus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga liitumiseks, amortiseerunud puurkaevpumplate rekonstrueerimine, puurkaevpumplate ja survetõstepumplate rajamine ning tuletõrje veevõtukohtade korrastamine. Asulatepõhine skemaatiline lahendus on esitatud Lisas 1 esitatud joonistel ja detailne investeeringute tabel on esitatud Lisas 2.

8.5 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUVAD MAHUD JA MAKSUMUSED

Investeeringuprojektide orienteeruvad mahud on esitatud Lisas 2. Maksumuste hindamisel on võetud arvesse KIK-i koduleheküljel avaldatud ühikhindasid (https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/veemajanduse-programm-6). Mehikoorma lühiajalise investeeringute programmi torustike projekti I etapi ühikhinnad põhinevad KIK-ist positiivse otsuse saanud taotluse andmetel. Lähtuvalt investeeringuprojektide kavandatud ajast on arendamise kava peatükis „Finantsanalüüs“ ja majandusarvutustes investeeringute hinnad kirjeldatud jooksevhindadena vastava investeeringuaasta kohta. Jooksevhinnad arvestavad inflatsioonist tulenevaid hindade muutusi. Investeeringuprojektide maksumuste koond püsihindades lühi- ja pikaajalises programmis on esitatud alljärgnevates tabelites.

Infragate Eesti AS 99 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 8.22 Räpina valla lühiajalise programmi investeeringute koondmahud, €

Lühiajaline ja Lühiajaline investeeringuprogramm 2018-2023 Jrk Asula pikaajaline nr 2018 2019 2020 2021 2022 2023 KOKKU programm KOKKU 1 RÄPINA LINN 429 036,25 0,00 362 508,75 0,00 0,00 429 036,25 0,00 429 036,25 2 RISTIPALO KÜLA 1 725,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1 725,00 0,00 1 725,00 3 LEEVAKU KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 4 RUUSA KÜLA 20 700,00 0,00 0,00 0,00 0,00 20 700,00 0,00 20 700,00 5 LINTE KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 6 VÕÕPSU ALEVIK 1 404 648,25 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 7 MEHIKOORMA ALEVIK 2 057 047,48 0,00 121 790,09 1 096 110,79 0,00 0,00 111 000,00 1 328 900,88 8 ARAVU KÜLA 117 788,75 0,00 0,00 0,00 67 788,75 50 000,00 0,00 117 788,75 9 VERIORA ALEVIK 1 228 228,75 0,00 0,00 94 765,75 852 891,75 0,00 0,00 947 657,50 10 LEEVI KÜLA 582 814,25 0,00 0,00 0,00 0,00 46 025,30 414 227,70 460 253,00 11 VILUSTE KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KOKKU 5 841 988,73 0,00 484 298,84 1 190 876,54 920 680,50 547 486,55 525 227,70 3 306 061,38

Tabel 8.23 Räpina valla pikaajalise programmi investeeringute koondmahud

Jrk Pikaajaline investeeringuprogramm 2024-2029 Asula nr 2024 2025 2026 2027 2028 2029 KOKKU 1 RÄPINA LINN 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 RISTIPALO KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3 LEEVAKU KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 4 RUUSA KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 5 LINTE KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 6 VÕÕPSU ALEVIK 0,00 280 929,65 280 929,65 280 929,65 280 929,65 280 929,65 1 404 648,25 7 MEHIKOORMA ALEVIK 284 146,60 222 000,00 222 000,00 0,00 0,00 0,00 728 146,60 8 ARAVU KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 9 VERIORA ALEVIK 280 571,25 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 280 571,25 10 LEEVI KÜLA 122 561,25 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 122 561,25 11 VILUSTE KÜLA 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 KOKKU 687 279,10 502 929,65 502 929,65 280 929,65 280 929,65 280 929,65 2 535 927,35

Infragate Eesti AS 100 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

9. FINANTSANALÜÜS

9.1 EESMÄRK JA ÜLDISED EELDUSED

Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava programmi elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüs on koostatud, hindamaks Räpina valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab kohalik vee- ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada. Finantsprognooside eesmärgiks on esitada Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmavad finantsprognoosid, mis kajastaksid nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju. Prognooside eelduseks on, et Räpina vallas ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste opereerimise ja haldamisega tegelevad täna ja ka perspektiivselt AS Revekor ja AS Emajõe Veevärk, mis on ühtlasi arengukavas kajastatavate investeeringuprogrammide elluviijad. Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel Räpina vallas. Vee-ettevõtluse üldkulud, mis käesolevas finantsanalüüsis kajastamist leiavad, on tuletatud ettevõtete AS Revekor ja AS Emajõe Veevärk esitatud andmete baasilt. Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid. Nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) pikaajaliselt on saavutatud veemajanduskulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja).

9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED

9.2.1 Finantsanalüüsi metoodika Keskkonnaministri määruse nr 59, 22.12.2014, “Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine” avatud taotlemise korral” § 13 lg 2 p 4 kohaselt tuleb projekti majandus- ja finantsanalüüs läbi viia määruse lisa 2 esitatud juhendi kohaselt. Juhendmaterjali kohaselt on see koostatud Euroopa Komisjoni (edaspidi EK juhendmaterjalid) dokumentide Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects; Guidance on the Methodology for carrying out Cost-Benefit analysis, The new programming period 2007–2013” ja Euroopa Komisjoni otsuse 2012/21/EL, „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ põhjal. Käesoleva finants-, sotsiaal-, ja majandusanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud EK juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüsi põhitulemused sobituvad samade eelduste ja nõuetega, mille esitab meetme määrus ja selle lisa 2. Meetme määruse juhendist juhindutakse sedavõrd, et oleks tagatud analüüsile esitatavate miinimumnõuete täitmine ning ühtsete baasandmete esitamine. Vastavalt EK juhenditele on finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani. Infragate Eesti AS 101 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

9.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab ära analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet. Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt EK dokumentide ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister vmt), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab AS Revekor ja AS Emajõe Veevärk praegust veemajandustegevust, olemasolevat ning ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisel loodavat infrastruktuuri. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse AS Revekor ja AS Emajõe Veevärk olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener- tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist. Elanike vooluhulkade leidmisel on võetud aluseks Räpina valla poolt esitatud andmed möödunud aastate kohta, mille alusel oli tehtud elanike tuleviku prognoos (vt Finantsprojektsioonide tabel 1 ja 4). Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on 2016-2029 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2017. a sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele. Tabel 9.1 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika112

Indikaator 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Tarbijahinnaindeks 0,1% 3,4% 2,7% 2,5% 2,5% 2,0% Varade kasulik eluiga. Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks võetud meetme- määruse juhendis sätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt: • võrgud ja torustikud – 40 aastat; • reservuaarid ja mahutid – 40 aastat; • masinad ja seadmed – 15 aastat. ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti, pikkusega 12 aastat, mis hõlmab baasperioodi (2017.a.) ja prognoosiperioodi (2018-2029). Prognoosiperiood hõlmab investeeringu elluviimise perioodi aastatel 2018-2029. Finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2018. aasta hinnangulistest hinnatasemetest. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes (€).

9.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud Räpina valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi põhiindikaatorid on kirjeldatud peatükis 8. Finantsanalüüsi hõlmatakse valla investeeringuprogrammist nii lühiajaline kui ka pikaajaline osa. Investeeringuprogrammi maksumuse indikaatorid tuuakse välja alljärgnevas tabelis. Tabel 9.2 Investeeringuprogrammi maksumused (€) Kõik investeeringukulutused Investeeringukulutused püsihindades Lühiajaline osa – AS Revekor 1 859 372 Pikaajaline osa – AS Revekor 1 807 781 Kokku – AS Revekor 3 667 153 Lühiajaline osa – AS Emajõe Veevärk 1 446 690

112 Allikas: Rahandusministeerium Infragate Eesti AS 102 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Kõik investeeringukulutused Investeeringukulutused püsihindades Pikaajaline osa – AS Emajõe Veevärk 728 146 Kokku – AS Emajõe Veevärk 2 174 836 KOKKU – AS Revekor ja 5 841 989 AS Emajõe Veevärk Kõik investeeringukulutused Investeeringukulutused jooksvates hindades Lühiajaline osa – AS Revekor 1 984 041 Pikaajaline osa – AS Revekor 2 152 408 Kokku – AS Revekor 4 136 449 Lühiajaline osa – AS Emajõe Veevärk 1 529 010 Pikaajaline osa – AS Emajõe Veevärk 837 582 Kokku – AS Emajõe Veevärk 2 366 592 KOKKU – AS Revekor ja 6 503 041 AS Emajõe Veevärk Allikas: Konsultandi arvutused Investeeringuprogrammi maksumus on kohandatud jooksvatesse hindadesse, võttes arvesse ehitushinna oodatava tõusu tulevikus, kui 2018. aasta püsihindades iga-aastased investeeringumaksumused korrutatakse vaadeldava aasta ehitushinna keskmise tõusu indeksiga ning saadakse maksumus tegelikes nominaalhindades (jooksev hinnatase, mis vastab ehitustööde elluviimise eeldatavale ajagraafikule). Investeeringute elluviimise ajakava on välja toodud ka pikaajalistes finantsprojektsioonides (vt finantsanalüüsi lisa 3 ja 6 „Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus“).

9.3 NÕUDLUSANALÜÜS

9.3.1 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis Järgnevas tabelis kirjeldatakse majapidamiste veetarbe (elanike veetarbimine liitrites elaniku kohta päevas – l/el/päev) praegust taset ning perspektiivi. Pikemaajalised prognoosid on välja toodud finantsanalüüsi lisades 1 ja 4 „Eeldused“. Perspektiivne kanalisatsioonitarbe suhtarv on võrdsustatud veetarbe suhtarvuga. Tabel 9.3 Majapidamiste veetarbe dünaamika (liitrit 1 elaniku kohta päevas) Vee-ettevõte Asulad 2017 2018 2019 2020 2021 2022 AS Revekor Räpina linn ja Ristipalo küla 60 60 60 60 60 60 AS Revekor Leevaku küla 60 65 65 65 65 65 AS Revekor Ruusa küla 62 62 62 62 62 62 AS Revekor Linte küla 97 97 97 97 97 97 AS Revekor Võõpsu alevik 0 0 0 0 0 0 AS Revekor Veriora alevik 56 56 56 56 56 56 AS Revekor Leevi küla 61 55 60 60 60 60 AS Revekor Viluste küla 0 0 0 0 0 0 AS Emajõe Veevärk Mehikoorma alevik 79 76 76 76 76 76 AS Emajõe Veevärk Aravu küla 27 29 29 29 29 29 Allikas: Konsultandi eeldused Tööstustarbijate, ettevõtete ja asutuste perspektiivse vee- ja kanalisatsioonitarbe prognoosimisel lähtutakse 2017.a. tegeliku tarbimise tasemest. Eeldatakse et tarbimismahud jäävad konstantseks. Pikemaajalised prognoosid on esitatud finantsanalüüsi lisades 1 ja 4 „Eeldused“. Tabel 9.4 Veeteenuste tarbijaskond Räpina vallas Indikaator 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Ühisveega ühendatud elanike arv 2 604 2 578 2 549 2 573 2 546 2 526 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud 2 606 2 581 2 552 2 572 2 545 2 528 elanike arv

Aastased müügimahud, vesi 90 056 87 035 86 487 89 539 88 934 88 472 kokku Veetöötlus-jaamas toodetud vesi 108 630 103 667 103 058 101 447 100 758 100 238

Aastased müügimahud, heitvesi 88 986 86 207 85 637 88 520 87 890 87 471 Puhastatud heitvesi 174 837 146 329 128 915 120 152 114 544 113 966 Allikas: Konsultandi arvutused

Infragate Eesti AS 103 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Märkused: Tabelis on kajastatud andmed Räpina vallas AS Revekor ja AS Emajõe Veevärk opereerimispiirkondade kohta Eelnevas tabelis on kirjeldatud Räpina valla ühisveevärgiga ühendatud elanike arvu, kanalisatsiooniga ühendatud elanike arvu, samuti tarbimismahtude prognoosid ning tootmismahtude prognoosid, tulenevalt Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest.

Veetootmismahtudele avaldab mõju veelekete oodatav alanemine torustike rekonstrueerimistööde tulemusena, individuaalse tarbimismahu kasv ja uued liitumised.

Reoveepuhastusmahtude eeldatav muutus sõltub kolmest põhitegurist. Torustike rekonstrueerimise tulemusena langeb osaliselt infiltratsiooni osakaal. Teiseks teguriks on tarbimismahu kasv, tulenevalt individuaalse tarbimismahu oodatavast kasvust. Kolmandaks teguriks on uued liitumised.

9.3.2 Mõjud tuludele Tulude prognoosimisel on aluseks Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise korral saavutatav vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioon. Tulusid mõjutab sealjuures nii veevarustusteenuse kui ka kanalisatsiooniteenuse omahinna- ning tariifitaseme muutumine. Investeeringuprogrammi elluviimise mõjul suureneb kapitalikulude maht veemajandustegevuses (s.t. põhivara kulum suureneb). Suurenevad ka muud olulisemad ekspluatatsioonikulu liigid. Kokkuvõttes, investeeringuprogrammi elluviimine põhjustab vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide tõusu võrreldes praeguse olukorraga (vt finantsanalüüsi lisa 1 ja 4 ”Eeldused”). Kujunevad vee- ja kanalisatsioonitariifid ulatuvad tasemele, mille puhul elanike kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele moodustavad 0,7% kuni 2,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (nn kulukuse määr) ning samal ajal on tagatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste jätkusuutlik osutamine.

9.4 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED

9.4.1 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud) Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele, kemikaalikulud, keskkonnakulud: veeressursi maks ja heitvee saastetasu.

9.4.2 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud) Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud, administratiivkulud ja hoolduskulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 2 ja 5 „Tulude ja kulude analüüs“.

9.4.3 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele Eespool viidatud veetootmise ja reoveepuhastusmahtude muutumine tuleneb ühe põhjusena veelekete ning kanalisatsioonitorustike infiltratsiooni vähenemisest. Järgnevas tabelis on ära toodud perspektiivne arveldamata vee (sh lekked ja omatarbe vesi) ning infiltratsiooni osakaal. Tabel 9.5 Arveldamata vee osakaal ja infiltratsioon Arvestamata vesi 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Räpina linn ja Ristipalo küla – AS Revekor 19% 15% 15% 10% 10% 10% 10% Leevaku küla – AS Revekor 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Ruusa küla – AS Revekor 13% 11% 11% 11% 11% 11% 11% Linte küla – AS Revekor 14% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Võõpsu alevik – AS Revekor 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Veriora alevik – AS Revekor 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Leevi küla – AS Revekor 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% Viluste küla – AS Revekor 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Mehikoorma alevik – AS Emajõe Veevärk 26% 28% 28% 10% 10% 10% 10%

Infragate Eesti AS 104 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Arvestamata vesi 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Aravu küla – AS Emajõe Veevärk 57% 34% 34% 34% 34% 34% 34% Infiltratsioon 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Räpina linn ja Ristipalo küla – AS Revekor 47% 37% 25% 20% 15% 15% 15% Leevaku küla – AS Revekor 19% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Ruusa küla – AS Revekor 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% Linte küla – AS Revekor 79% 72% 72% 72% 72% 72% 72% Võõpsu alevik – AS Revekor 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Veriora alevik – AS Revekor 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Leevi küla – AS Revekor 60% 60% 60% 60% 60% 60% 60% Viluste küla – AS Revekor 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Mehikoorma alevik – AS Emajõe Veevärk 78% 74% 74% 15% 15% 15% 15% Aravu küla – AS Emajõe Veevärk 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% Allikas: Konsultandi arvutused Märkus: Arveldamata vesi= arveldamata vee hulk (m³)/ veetootmismaht (m³), veelekked koos omatarbega

9.5 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS

9.5.1 Tulude eeldused Tulude prognoosimisel on baasiks täisstsenaariumile vastavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Pikaajalised tariifiprognoosid on esitatud finantsanalüüsi lisas 1 ja 4 ”Eeldused”. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 2 ja 5 „Tulude ja kulude analüüs“.

9.5.2 Finantsprognooside tulemused – AS Revekor Investeeringuprogrammi elluviimine eeldab finantseerimise jagunemist järgmiselt: • Investeeringuprogrammi elluviimiseks eeldatakse, et AS Revekor taotleb ja saab rahalist toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) programmidest; • Finantsanalüüsis arvestatakse, et SA KIK toetusprogrammi rahaeraldistega suudetakse katta abikõlbuliku investeeringuprogrammi maksumusest 1 375 tuhat eurot perioodil 2018 kuni 2023, mis on 70%-85% investeeringutest; • Investeeringute finantseerimiseks ülejäänud 2 761 tuhande euro ulatuses (abikõlbulike investeeringute omaosalused ja mitteabikõlbulikud investeeringud) võtab AS Revekor laenu. • Analüüsis ei ole arvesse võetud arengukava investeeringuprogrammi asenduskulutusi, sest kõigi nimetatud varade eluiga ületab analüüsitava perioodi pikkust. Eelnevalt kirjeldatud finantseerimispõhimõtted on esitatud pikemate prognoosidena arengukava finantsanalüüsi lisas 3 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Analüüs näitas, et kasutatud eeldustel suudab AS Revkor investeeringuprogrammi ellu viia ning on seejuures rahaliselt jätkusuutlik. AS Revekor ÜVK teeninduspiirkonna summaarsed veemajandustegevuse rahavood on positiivsed (vt finantsanalüüsi lisa 3 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”).

Infragate Eesti AS 105 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 9.6 Finantseerimise allikad ja rahaline jätkusuutlikus – AS Revekor Ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 FINANTSEERIMINE Omafinantseering Laen €/a 54 376 0 29 851 273 956 112 225 138 429 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424 Kokku kodumaine finantseerimine €/a 54 376 0 29 851 273 956 112 225 138 429 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424

Toetus EL rahaline abi €/a 308 132 0 69 653 639 231 35 185 323 001 0 0 0 0 0 0 Kokku finantseerimine €/a 362 509 0 99 505 913 187 147 410 461 430 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424

RAHAVOOD JA JÄTKUSUUTLIKKUS Laekumised 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku finantseerimine €/a 362 509 0 99 505 913 187 147 410 461 430 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424 Müügitulud €/a 210 111 240 039 238 216 260 147 258 838 283 139 324 318 377 630 408 837 445 835 485 885 528 402 Kokku laekumised €/a 572 619 240 039 337 721 1 173 334 406 249 744 568 782 369 703 215 740 933 784 574 831 398 880 826

Väljaminekud Kokku tegevuskulud €/a 198 349 200 038 202 700 205 537 209 434 213 380 216 668 221 505 226 410 231 746 237 193 242 679 Projekti investeering €/a 362 509 0 99 505 913 187 147 410 461 430 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424 Laenude tagasimaksed €/a 0 0 4 211 17 909 23 520 30 442 53 344 69 624 86 229 103 165 120 441 138 062 Intressikulud €/a 340 897 1 512 5 721 12 364 17 954 27 567 45 281 55 945 66 176 75 965 85 302 Kokku väljaminekud €/a 561 198 200 935 307 928 1 142 355 392 729 723 205 755 630 661 995 700 680 739 825 779 112 818 468

Kokku rahavoog €/a 11 422 39 104 29 792 30 979 13 520 21 363 26 739 41 220 40 253 44 749 52 286 62 358 Kumulatiivne rahavoog € 11 422 50 526 80 318 111 298 124 818 146 181 172 920 214 140 254 393 299 141 351 427 413 786

Laenu teenindamise kattekordaja 34,61 44,58 6,21 2,31 1,38 1,44 1,33 1,36 1,28 1,26 1,27 1,28

Allikas: konsultandi arvutused

Infragate Eesti AS 106 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

9.5.3 Finantsprognooside tulemused – AS Emajõe Veevärk Investeeringuprogrammi elluviimine eeldab finantseerimise jagunemist järgmiselt: • Investeeringuprogrammi elluviimiseks eeldatakse, et AS Emajõe Veevärk taotleb ja saab rahalist toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) programmidest; • Finantsanalüüsis arvestatakse, et SA KIK toetusprogrammi rahaeraldistega suudetakse katta abikõlbuliku investeeringuprogrammi maksumusest 1 707 tuhat eurot perioodil 2019 kuni 2029, mis on 79% investeeringutest; • Abikõlblike projektide omafinantseering jaguneb omavalitsuse ja vee-ettevõtte vahel järgmiselt. Investeeringute finantseerimiseks 281 tuhande euro ulatuses (abikõlbulike investeeringute omaosalused) võtab AS Emajõe Veevärk osaliselt laenu. Kohaliku omavalitsuse finantseering (abikõlbulike investeeringute omaosalused ja mitteabikõlbulikud investeeringud) on 186 tuhat eurot. • Analüüsis ei ole arvesse võetud arengukava investeeringuprogrammi asenduskulutusi, sest kõigi nimetatud varade eluiga ületab analüüsitava perioodi pikkust. Eelnevalt kirjeldatud finantseerimispõhimõtted on esitatud pikemate prognoosidena arengukava finantsanalüüsi lisas 6 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Analüüs näitas, et kasutatud eeldustel suudab AS Emajõe Veevärk investeeringuprogrammi ellu viia ning on seejuures rahaliselt jätkusuutlik. AS Emajõe Veevärk ÜVK teeninduspiirkonna summaarsed veemajandustegevuse rahavood on positiivsed (vt finantsanalüüsi lisa 6 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”).

Infragate Eesti AS 107 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 9.7 Finantseerimise allikad ja rahaline jätkusuutlikus – AS Emajõe Veevärk Täita valged tühjad lahtrid Ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Omafinantseering Rahaliste vahendite algjääk (EVV) €/a 1 000 1 000 10 000 22 200 44 400 44 400 Laen (EVV) €/a 0 8 397 84 575 8 842 56 829 0 0 0 Osakapitali suurendamine (KOV) €/a 0 16 559 149 032 20 700 Kokku kodumaine finantseerimine €/a 1 000 25 956 233 608 29 542 10 000 22 200 56 829 44 400 44 400 0 0 0

Toetus EL rahaline abi €/a 0 95 834 862 503 38 247 40 000 88 800 227 317 177 600 177 600 0 0 0 Kokku finantseerimine €/a 1 000 121 790 1 096 111 67 789 50 000 111 000 284 147 222 000 222 000 0 0 0

RAHAVOOD JA JÄTKUSUUTLIKKUS Laekumised Kokku finantseerimine €/a 1 000 121 790 1 096 111 67 789 50 000 111 000 284 147 222 000 222 000 0 0 0 Müügitulud €/a 8 370 8 341 20 065 19 989 21 897 25 405 27 831 27 724 30 372 30 256 33 146 33 018 Intressitulud €/a Kokku laekumised €/a 9 370 130 131 1 116 176 87 777 71 897 136 405 311 978 249 724 252 372 30 256 33 146 33 018

Väljaminekud Kokku tegevuskulud €/a 8 638 8 830 10 615 10 800 10 992 11 959 12 170 12 385 12 603 12 826 13 053 13 283 Projektiväline investeering €/a Projekti investeering €/a 0 121 790 1 096 111 67 789 50 000 111 000 284 147 222 000 222 000 0 0 0 Laenude tagasimaksed €/a 0 0 0 0 5 091 5 091 7 932 7 932 7 932 7 932 7 932 7 932 Intressikulud €/a 0 69 1 140 2 678 3 226 3 532 4 353 5 804 5 467 5 130 4 793 4 455 Muud €/a Kokku väljaminekud €/a 8 638 130 690 1 107 866 81 267 69 309 131 581 308 602 248 121 248 002 25 888 25 777 25 671

Kokku rahavoog €/a 732 -559 8 310 6 510 2 588 4 824 3 376 1 604 4 370 4 368 7 368 7 347 Kumulatiivne rahavoog € 732 174 8 483 14 993 17 581 22 405 25 781 27 385 31 755 36 123 43 491 50 839 Allikas: konsultandi arvutused

Infragate Eesti AS 108 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

10. FINANTSPROJEKTSIOONIDE TABELID

Tabel 1 Eeldused – AS Revekor; Tabel 2 Tulude ja kulude analüüs – AS Revekor; Tabel 3 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikus – AS Revekor; Tabel 4 Eeldused – AS Emajõe Veevärk; Tabel 5 Tulude ja kulude analüüs – AS Emajõe Veevärk; Tabel 6 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikus – AS Emajõe Veevärk.

Infragate Eesti AS 109 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 1 Eeldused – AS Revekor

Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Tarbijahinnaindeks % 3,4% 2,7% 2,5% 2,5% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0%

Müügimahud: veevarustusteenus Majapidamised €/m3 0,78 0,91 1,04 1,04 1,15 1,15 1,26 1,45 1,67 1,78 1,91 2,04 2,19 Asutused, ettevõtted €/m3 0,84 0,91 1,04 1,04 1,15 1,15 1,26 1,45 1,67 1,78 1,91 2,04 2,19 kasv % 0% 7% 15% 0% 10% 0% 10% 15% 15% 7% 7% 7% 7% Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised €/m3 1,16 1,26 1,45 1,45 1,60 1,60 1,76 2,02 2,32 2,48 2,66 2,85 3,04 Asutused, ettevõtted €/m3 1,08 1,26 1,45 1,45 1,60 1,60 1,76 2,02 2,32 2,48 2,66 2,85 3,04 kasv % 0% 17% 15% 0% 10% 0% 10% 15% 15% 7% 7% 7% 7% Taskukohasus Veeteenuste % majapidamiste % 0,9% 1,0% 1,1% 1,1% 1,2% 1,1% 1,2% 1,4% 1,6% 1,6% 1,7% 1,8% 1,9% netosissetulekust €/kuu Leibkonnaliikme keskmine sissetulek 481,75 494,65 506,87 519,39 529,62 540,22 551,02 562,04 573,28 584,75 596,44 608,37 620,54 s Räpina linn ja Ristipalo küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3 82 050 77 729 77 215 72 415 71 954 71 492 71 031 70 569 70 108 69 646 69 209 68 747 68 310 Arvestamata vesi m3 15 543 11 659 11 582 7 242 7 195 7 149 7 103 7 057 7 011 6 965 6 921 6 875 6 831 Arvestamata vesi % 19% 15% 15% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku m3 66 507 66 070 65 633 65 174 64 758 64 343 63 928 63 512 63 097 62 681 62 288 61 873 61 479 Elanike veetarbimine m3 40 332 39 895 39 458 38 999 38 583 38 168 37 753 37 337 36 922 36 506 36 113 35 698 35 304 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 26 175 Ühiktarbimine l/d 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Elanike arv kokku in 2 478 2 452 2 425 2 397 2 371 2 345 2 319 2 294 2 269 2 244 2 219 2 194 2 170 Veevarustusega liitunud elanike arv in 1 845 1 825 1 805 1 784 1 765 1 746 1 727 1 708 1 689 1 670 1 652 1 633 1 615 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% KANALISATSIOON 125 73 104 05 Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad m3 86 795 80 766 75 501 74 987 74 473 73 958 73 444 72 930 72 443 71 929 71 441 9 7 Infiltratsioon m3 59 474 38 501 21 699 16 153 11 325 11 248 11 171 11 094 11 017 10 939 10 866 10 789 10 716 Infiltratsioon % 47% 37% 25% 20% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3 66 265 65 556 65 096 64 613 64 176 63 739 63 302 62 865 62 428 61 990 61 576 61 139 60 725 Elanike kanalisatsioon m3 42 691 41 982 41 522 41 039 40 602 40 165 39 728 39 291 38 854 38 416 38 002 37 565 37 151 Asutuste, ettevõtete kanalisatsioon m3 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 23 574 Ühiktarbimine l/d 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 Kanalisatsiooniga liitunud elanike arv in 1 845 1 825 1 805 1 784 1 765 1 746 1 727 1 708 1 689 1 670 1 652 1 633 1 615 Kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal % 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% 74% Leevaku küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3 1 877 2 039 2 009 1 980 1 980 1 950 1 921 1 891 1 891 1 861 1 832 1 832 1 802

Infragate Eesti AS 110 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Arvestamata vesi m3 376 407 401 395 395 390 384 378 378 372 366 366 360 Arvestamata vesi % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Veevarustuse tarbimine kokku m3 1 501 1 631 1 608 1 584 1 584 1 561 1 537 1 513 1 513 1 490 1 466 1 466 1 442 Elanike veetarbimine m3 1 468 1 582 1 559 1 535 1 535 1 512 1 488 1 464 1 464 1 441 1 417 1 417 1 393 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 33 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 Ühiktarbimine l/d 60 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 Elanike arv kokku in 153 152 150 148 147 145 144 142 140 139 137 136 134 Veevarustusega liitunud elanike arv in 67 67 66 65 65 64 63 62 62 61 60 60 59 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad m3 1 853 1 960 1 931 1 903 1 874 1 874 1 846 1 817 1 817 1 789 1 760 1 760 1 732 Infiltratsioon m3 359 387 381 376 370 370 365 359 359 353 348 348 342 Infiltratsioon % 19% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3 1 494 1 572 1 550 1 527 1 504 1 504 1 481 1 458 1 458 1 435 1 413 1 413 1 390 Elanike kanalisatsioon m3 1 468 1 530 1 507 1 484 1 462 1 462 1 439 1 416 1 416 1 393 1 370 1 370 1 347 Asutuste, ettevõtete kanalisatsioon m3 26 42 42 42 42 42 42 42 42 42 42 42 42 Ühiktarbimine l/d 60 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 Kanalisatsiooniga liitunud elanike arv in 67 67 66 65 64 64 63 62 62 61 60 60 59 Kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal % 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% Ruusa küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3 5 563 5 374 5 323 5 272 5 221 5 196 5 145 5 094 5 042 4 991 4 966 4 915 4 864 Arvestamata vesi m3 728 585 579 574 568 566 560 554 549 543 540 535 529 Arvestamata vesi % 13% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% Veevarustuse tarbimine kokku m3 4 835 4 789 4 744 4 698 4 653 4 630 4 585 4 539 4 494 4 448 4 425 4 380 4 334 Elanike veetarbimine m3 4 051 4 005 3 960 3 914 3 869 3 846 3 801 3 755 3 710 3 664 3 641 3 596 3 550 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 784 784 784 784 784 784 784 784 784 784 784 784 784 Ühiktarbimine l/d 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 62 Elanike arv kokku in 198 196 194 191 189 187 185 183 181 179 177 175 173 Veevarustusega liitunud elanike arv in 178 176 174 172 170 169 167 165 163 161 160 158 156 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad m3 5 585 5 530 5 475 5 421 5 366 5 338 5 284 5 229 5 174 5 119 5 092 5 037 4 982 Infiltratsioon m3 889 880 872 863 854 850 841 832 824 815 811 802 793 Infiltratsioon % 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3 4 696 4 650 4 604 4 558 4 512 4 489 4 443 4 397 4 350 4 304 4 281 4 235 4 189 Elanike kanalisatsioon m3 4 100 4 054 4 008 3 962 3 916 3 893 3 847 3 801 3 754 3 708 3 685 3 639 3 593 Asutuste, ettevõtete kanalisatsioon m3 596 596 596 596 596 596 596 596 596 596 596 596 596 Ühiktarbimine l/d 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 Kanalisatsiooniga liitunud elanike arv in 178 176 174 172 170 169 167 165 163 161 160 158 156 Kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal % 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% 90% Linte küla VEEVARUSTUS Infragate Eesti AS 111 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Väljapumbatud põhjavesi m3 4 367 4 370 4 328 4 286 4 244 4 203 4 161 4 119 4 077 4 035 3 994 3 952 3 910 Arvestamata vesi m3 633 671 665 658 652 646 639 633 626 620 613 607 601 Arvestamata vesi % 14% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Veevarustuse tarbimine kokku m3 3 734 3 699 3 663 3 628 3 592 3 557 3 522 3 486 3 451 3 416 3 380 3 345 3 309 Elanike veetarbimine m3 3 361 3 326 3 290 3 255 3 219 3 184 3 149 3 113 3 078 3 043 3 007 2 972 2 936 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 Ühiktarbimine l/d 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 97 Elanike arv kokku in 219 216 214 212 209 207 205 202 200 198 196 194 192 Veevarustusega liitunud elanike arv in 95 94 93 92 91 90 89 88 87 86 85 84 83 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% 43% KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad m3 16 995 12 483 12 356 12 229 12 102 11 975 11 848 11 721 11 721 11 594 11 467 11 340 11 214 Infiltratsioon m3 13 419 8 943 8 852 8 761 8 670 8 579 8 488 8 397 8 397 8 306 8 215 8 124 8 033 Infiltratsioon % 79% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% 72% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3 3 576 3 540 3 504 3 468 3 432 3 396 3 360 3 324 3 324 3 288 3 252 3 216 3 180 Elanike kanalisatsioon m3 3 203 3 167 3 131 3 095 3 059 3 023 2 987 2 951 2 951 2 915 2 879 2 843 2 807 Asutuste, ettevõtete kanalisatsioon m3 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 373 Ühiktarbimine l/d 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 99 Kanalisatsiooniga liitunud elanike arv in 89 88 87 86 85 84 83 82 82 81 80 79 78 Kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal % 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% 41% Võõpsu alevik VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3 0 0 0 0 0 0 0 0 1 428 2 855 4 283 5 710 7 086 Arvestamata vesi m3 0 0 0 0 0 0 0 0 143 286 428 571 709 Arvestamata vesi % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 10% 10% 10% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku m3 0 0 0 0 0 0 0 0 1 285 2 570 3 854 5 139 6 377 Elanike veetarbimine m3 0 0 0 0 0 0 0 0 1 285 2 570 3 854 5 139 6 377 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ühiktarbimine l/d 0 0 0 0 0 0 0 0 80 80 80 80 80 Elanike arv kokku in 249 247 244 241 239 236 233 231 228 226 223 221 218 Veevarustusega liitunud elanike arv in 0 0 0 0 44 88 132 176 218 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 19% 39% 59% 80% 100% KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad m3 0 0 0 0 0 0 0 0 1 512 3 023 4 535 6 046 7 502 Infiltratsioon m3 0 0 0 0 0 0 0 0 227 453 680 907 1 125 Infiltratsioon % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3 0 0 0 0 0 0 0 0 1 285 2 570 3 854 5 139 6 377 Elanike kanalisatsioon m3 0 0 0 0 0 0 0 0 1 285 2 570 3 854 5 139 6 377 Asutuste, ettevõtete kanalisatsioon m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ühiktarbimine l/d 0 0 0 0 0 0 0 0 80 80 80 80 80 Kanalisatsiooniga liitunud elanike arv in 0 0 0 0 0 0 0 0 44 88 132 176 218 Kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 19% 39% 59% 80% 100% Veriora alevik Infragate Eesti AS 112 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3 5 564 5 496 5 428 5 383 5 315 5 383 5 496 5 610 5 723 5 837 6 587 7 336 8 086 Arvestamata vesi m3 556 550 543 538 531 538 550 561 572 584 659 734 809 Arvestamata vesi % 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku m3 5 008 4 947 4 885 4 844 4 783 4 844 4 947 5 049 5 151 5 253 5 928 6 603 7 277 Elanike veetarbimine m3 4 825 4 764 4 702 4 661 4 600 4 661 4 764 4 866 4 968 5 070 5 745 6 420 7 094 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 Ühiktarbimine l/d 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 Elanike arv kokku in 427 422 417 413 408 404 399 395 391 386 382 378 374 Veevarustusega liitunud elanike arv in 236 233 230 228 225 228 233 238 243 248 281 314 347 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 55% 55% 55% 55% 55% 56% 58% 60% 62% 64% 74% 83% 93% KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad m3 5 892 6 083 6 011 5 938 5 890 6 011 6 131 6 251 6 371 6 492 7 285 8 079 8 872 Infiltratsioon m3 884 912 902 891 884 902 920 938 956 974 1 093 1 212 1 331 Infiltratsioon % 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3 5 008 5 170 5 109 5 048 5 007 5 109 5 211 5 313 5 416 5 518 6 192 6 867 7 541 Elanike kanalisatsioon m3 4 825 4 987 4 926 4 865 4 824 4 926 5 028 5 130 5 233 5 335 6 009 6 684 7 358 Asutuste, ettevõtete kanalisatsioon m3 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 Ühiktarbimine l/d 54 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 Kanalisatsiooniga liitunud elanike arv in 246 244 241 238 236 241 246 251 256 261 294 327 360 Kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal % 58% 58% 58% 58% 58% 60% 62% 64% 66% 68% 77% 87% 96% Leevi küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3 3 650 3 464 3 577 3 577 3 541 3 541 3 504 2 458 2 579 2 701 2 823 2 944 2 944 Arvestamata vesi m3 1 460 1 386 1 431 1 431 1 416 1 416 1 402 246 258 270 282 294 294 Arvestamata vesi % 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku m3 2 190 2 079 2 146 2 146 2 124 2 124 2 102 2 212 2 321 2 431 2 540 2 650 2 650 Elanike veetarbimine m3 1 095 984 1 051 1 051 1 029 1 029 1 007 1 117 1 226 1 336 1 445 1 555 1 555 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 1 095 Ühiktarbimine l/d 61 55 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Elanike arv kokku in 207 205 202 200 198 196 194 191 189 187 185 183 181 Veevarustusega liitunud elanike arv in 49 49 48 48 47 47 46 51 56 61 66 71 71 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 27% 30% 33% 36% 39% 39% KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad m3 5 385 5 107 5 276 5 276 5 221 5 221 5 166 2 560 2 689 2 818 2 946 3 075 3 075 Infiltratsioon m3 3 231 3 064 3 165 3 165 3 132 3 132 3 100 384 403 423 442 461 461 Infiltratsioon % 60% 60% 60% 60% 60% 60% 60% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3 2 154 2 043 2 110 2 110 2 088 2 088 2 066 2 176 2 285 2 395 2 504 2 614 2 614 Elanike kanalisatsioon m3 1 095 984 1 051 1 051 1 029 1 029 1 007 1 117 1 226 1 336 1 445 1 555 1 555 Asutuste, ettevõtete kanalisatsioon m3 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 1 059 Ühiktarbimine l/d 61 55 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 Kanalisatsiooniga liitunud elanike arv in 49 49 48 48 47 47 46 51 56 61 66 71 71 Kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal % 24% 24% 24% 24% 24% 24% 24% 27% 30% 33% 36% 39% 39% Infragate Eesti AS 113 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Viluste küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 859 Arvestamata vesi m3 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 129 Arvestamata vesi % 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Veevarustuse tarbimine kokku m3 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 Elanike veetarbimine m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Asutuste, ettevõtete veetarbimine m3 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 Ühiktarbimine l/d 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elanike arv kokku in 111 110 108 107 106 105 104 103 101 100 99 98 97 Veevarustusega liitunud elanike arv in 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Veevarustusega liitunud elanike osakaal % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad m3 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 913 Infiltratsioon m3 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 183 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 Elanike kanalisatsioon m3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Asutuste, ettevõtete kanalisatsioon m3 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 730 Ühiktarbimine l/d 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsiooniga liitunud elanike arv in 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%

Infragate Eesti AS 114 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 2 Tulude ja kulude analüüs – AS Revekor

Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

TEGEVUSRAHAVOOD Tegevustulud Tulud veevarustusteenustelt €/a 69 779 76 054 86 904 86 274 94 237 93 738 102 558 117 495 136 787 148 104 161 513 176 032 191 445 Majapidamised €/a 44 963 49 427 56 284 55 654 60 555 60 056 65 507 74 886 87 787 95 674 105 414 116 005 127 217 Asutused €/a 24 816 26 626 30 620 30 620 33 682 33 682 37 051 42 608 49 000 52 429 56 100 60 027 64 228 Tulud kanalisatsiooniteenuselt €/a 97 435 105 076 120 026 119 084 130 027 129 398 141 527 162 090 188 756 204 341 222 827 242 834 264 074 Majapidamised €/a 68 816 71 561 81 484 80 542 87 630 87 001 94 891 108 457 127 080 138 347 152 214 167 277 183 228 Asutused €/a 28 619 33 515 38 543 38 543 42 397 42 397 46 637 53 632 61 677 65 994 70 614 75 557 80 846 Muud vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud €/a 26 868 28 981 33 109 32 857 35 882 35 702 39 054 44 733 52 087 56 391 61 495 67 019 72 883

Tegevustulud kokku €/a 194 082 210 111 240 039 238 216 260 147 258 838 283 139 324 318 377 630 408 837 445 835 485 885 528 402

Tegevuskulud Energia €/a 33 576 30 524 28 928 28 107 27 806 28 215 28 611 28 489 29 406 30 319 31 479 32 665 33 827 Energiakulud RVP jaamas ja pumplates €/a 20 146 17 344 15 504 15 043 14 578 14 793 14 996 14 831 15 303 15 765 16 352 16 951 17 538 Energiakulu veetootmises €/a 13 430 13 180 13 425 13 064 13 228 13 421 13 615 13 659 14 102 14 554 15 127 15 714 16 289 Muud materjalid, tasud ja teenused €/a 18 231 17 150 16 712 16 382 16 404 16 665 16 924 16 976 17 473 17 972 18 586 19 213 19 831 Vee erikasutustasud €/a 7 948 7 748 7 856 7 610 7 708 7 820 7 933 7 959 8 217 8 480 8 814 9 156 9 491 Saastetasud €/a 6 743 5 767 5 131 4 956 4 804 4 875 4 942 4 887 5 043 5 195 5 389 5 586 5 780 Kulumaterjalid ja teenused reovee puhastamisel €/a 3 540 3 635 3 725 3 817 3 892 3 970 4 049 4 130 4 213 4 297 4 383 4 470 4 560 Tööjõukulud €/a 65 846 67 610 69 280 70 991 72 390 73 838 75 314 76 821 78 357 79 924 81 523 83 153 84 816 Administratiiv kulud €/a 56 307 57 816 59 244 60 707 61 903 63 141 64 404 65 692 67 006 68 346 69 713 71 107 72 529 Masinate kulud €/a 24 591 25 250 25 874 26 513 27 035 27 576 28 127 28 690 29 263 29 849 30 446 31 055 31 676 KULUM €/a 0 1 359 1 359 2 410 12 052 14 909 18 839 33 450 44 033 54 827 65 838 77 068 88 524 Tegevuskulud kokku €/a 198 551 199 708 201 397 205 110 217 590 224 343 232 218 250 118 265 538 281 238 297 583 314 262 331 203 Tegevuskasum €/a -4 469 10 402 38 642 33 105 42 557 34 495 50 920 74 200 112 092 127 599 148 252 171 623 197 200 kasv % 0,0% 332,8% 271,5% -14,3% 28,6% -18,9% 47,6% 45,7% 51,1% 13,8% 16,2% 15,8% 14,9% Kumulatiivne tegevuskasum €/a -4 469 5 933 44 575 77 681 120 238 154 733 205 653 279 853 391 945 519 544 667 796 839 419 1 036 619

Infragate Eesti AS 115 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 3 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikus – AS Revekor

Ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 FINANTSEERIMINE Omafinantseering Laen €/a 54 376 0 29 851 273 956 112 225 138 429 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424

Kokku kodumaine finantseerimine €/a 54 376 0 29 851 273 956 112 225 138 429 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424

Toetus

EL rahaline abi €/a 308 132 0 69 653 639 231 35 185 323 001 0 0 0 0 0 0

Kokku finantseerimine €/a 362 509 0 99 505 913 187 147 410 461 430 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424

RAHAVOOD JA JÄTKUSUUTLIKKUS Laekumised 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku finantseerimine €/a 362 509 0 99 505 913 187 147 410 461 430 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424 Müügitulud €/a 210 111 240 039 238 216 260 147 258 838 283 139 324 318 377 630 408 837 445 835 485 885 528 402

Kokku laekumised €/a 572 619 240 039 337 721 1 173 334 406 249 744 568 782 369 703 215 740 933 784 574 831 398 880 826

Väljaminekud

Kokku tegevuskulud €/a 198 349 200 038 202 700 205 537 209 434 213 380 216 668 221 505 226 410 231 746 237 193 242 679 Projekti investeering €/a 362 509 0 99 505 913 187 147 410 461 430 458 051 325 585 332 097 338 738 345 513 352 424 Laenude tagasimaksed €/a 0 0 4 211 17 909 23 520 30 442 53 344 69 624 86 229 103 165 120 441 138 062 Intressikulud €/a 340 897 1 512 5 721 12 364 17 954 27 567 45 281 55 945 66 176 75 965 85 302

Kokku väljaminekud €/a 561 198 200 935 307 928 1 142 355 392 729 723 205 755 630 661 995 700 680 739 825 779 112 818 468

Kokku rahavoog €/a 11 422 39 104 29 792 30 979 13 520 21 363 26 739 41 220 40 253 44 749 52 286 62 358

Kumulatiivne rahavoog € 11 422 50 526 80 318 111 298 124 818 146 181 172 920 214 140 254 393 299 141 351 427 413 786

Laenu teenindamise kattekordaja 34,61 44,58 6,21 2,31 1,38 1,44 1,33 1,36 1,28 1,26 1,27 1,28

Infragate Eesti AS 116 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 4 Eeldused – AS Emajõe Veevärk

Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Tarbijahinnaindeks 3,4% 2,7% 2,5% 2,5% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Veevarustuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised €/m3 1,219 1,219 1,219 1,341 1,341 1,475 1,475 1,622 1,622 1,785 1,785 1,963 1,963 Asutused, ettevõtted €/m3 1,219 1,219 1,219 1,341 1,341 1,475 1,475 1,622 1,622 1,785 1,785 1,963 1,963 kasv % 0,0% 0,0% 0,0% 10,0% 0,0% 10,0% 0,0% 10,0% 0,0% 10,0% 0,0% 10,0% 0,0% Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised €/m3 1,542 1,542 1,542 1,696 1,696 1,866 1,866 2,052 2,052 2,258 2,258 2,483 2,483 Asutused, ettevõtted €/m3 1,542 1,542 1,542 1,696 1,696 1,866 1,866 2,052 2,052 2,258 2,258 2,483 2,483 kasv % 0,0% 0,0% 0,0% 10,0% 0,0% 10,0% 0,0% 10,0% 0,0% 10,0% 0,0% 10,0% 0,0% Taskukohasus Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust % 1,2% 1,2% 1,1% 2,0% 2,0% 2,1% 2,2% 2,4% 2,3% 2,5% 2,4% 2,6% 2,6% Leibkonnaliikme keskmine sissetulek €/kuus 504,9 518,4 531,2 544,4 555,1 566,2 577,5 589,1 600,8 612,9 625,1 637,6 650,4 Mehikoorma alevik VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3/a 3 652 3 610 3 597 6 956 6 929 6 902 8 040 8 009 7 978 7 946 7 916 7 885 7 854 Arvestamata vesi (omatarve+veekadu) m3/a 938 998 994 696 693 690 804 801 798 795 792 788 785 Arvestamata vesi (omatarve+veekadu) % 26% 28% 28% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veetarbimine kokku m3/a 2 714 2 612 2 602 6 261 6 236 6 212 7 236 7 208 7 180 7 152 7 124 7 096 7 069 Elanike veetarbimine m3/a 2 526 2 427 2 417 6 076 6 051 6 027 7 051 7 023 6 995 6 967 6 939 6 911 6 884 Ettevõtete veetarbimine m3/a 188 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 Ühiktarbimine l/d 79 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 76 Elanike arv kokku in 200 200 199 198 198 197 196 195 194 194 193 192 191 Ühisveevärgiga liitunute arv (püsielanikud) in 88 88 88 138 138 137 155 154 153 153 152 152 151 Hooajaline elanikkond in 51 51 51 164 163 163 202 201 200 200 199 198 197 Tarbijate arv asutustes in 26 26 26 26 26 26 25 25 25 25 25 25 25 Ühisveevärgiga liitunute osakaal (püsielanikud) % % 44% 44% 44% 70% 70% 70% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% KANALISATSIOON Reoveepuhastile juhitud reovee kogus m3/a 11 861 9 556 9 521 7 071 7 043 7 016 8 279 8 247 8 215 8 183 8 151 8 119 8 087 Infiltratsioon m3/a 9 250 7 071 7 045 1 061 1 057 1 052 1 242 1 237 1 232 1 227 1 223 1 218 1 213 Infiltratsioon % 78% 74% 74% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3/a 2 611 2 485 2 476 6 010 5 987 5 964 7 037 7 010 6 982 6 955 6 928 6 901 6 874 Elanike müüdud kanal m3/a 2 423 2 300 2 291 5 825 5 802 5 779 6 852 6 825 6 797 6 770 6 743 6 716 6 689 Ettevõtete müüdud kanal m3/a 188 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 185 Ühiktarbimine l/d 77 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 73 Elanike arv kokku in 200 200 199 198 198 197 196 195 194 194 193 192 191 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv (püsielanikud) in 86 86 86 133 133 132 156 155 154 154 153 153 152 Hooajaline elanikkond in 53 53 53 169 168 168 201 200 199 199 198 197 196 Tarbijate arv asutustes in 26 26 26 26 26 26 25 25 25 25 25 25 25 Ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal % 43% 43% 43% 67% 67% 67% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% (püsielanikud) % Aravu küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi m3/a 1 048 725 722 719 716 713 711 708 705 702 699 697 694 Arvestamata vesi (omatarve+veekadu) m3/a 600 247 246 245 244 243 242 241 240 239 238 237 236 Arvestamata vesi (omatarve+veekadu) % 57% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% 34% Veetarbimine kokku m3/a 448 478 476 474 472 470 469 467 465 463 461 459 457

Infragate Eesti AS 117 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elanike veetarbimine m3/a 448 478 476 474 472 470 469 467 465 463 461 459 457 Ettevõtete veetarbimine m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ühiktarbimine l/d 27 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 Elanike arv kokku in 84 84 84 83 83 83 82 82 82 81 81 81 80 Ühisveevärgiga liitunute arv in 46 46 46 45 45 45 45 45 45 44 44 44 44 Ühisveevärgiga liitunute osakaal % % 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% 55% KANALISATSIOON Reoveepuhastile juhitud reovee kogus m3/a 615 641 639 636 634 631 629 626 624 621 619 616 614 Infiltratsioon m3/a 174 181 181 180 179 179 178 177 176 176 175 174 174 Infiltratsioon % 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 28% Kanalisatsiooni tarbimine kokku m3/a 441 460 458 456 455 453 451 449 447 445 444 442 440 Elanike müüdud kanal m3/a 441 460 458 456 455 453 451 449 447 445 444 442 440 Ettevõtete müüdud kanal m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ühiktarbimine l/d 26 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 Elanike arv kokku in 84 84 84 83 83 83 82 82 82 81 81 81 80 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv in 46 46 46 45 45 45 45 45 45 44 44 44 44

Infragate Eesti AS 118 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 5 Tulude ja kulude analüüs – AS Emajõe Veevärk Ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

TEGEVUSRAHAVOOD Tegevustulud Tulud veevarustusteenustelt €/a 3 767 3 753 9 031 8 996 9 857 11 364 12 452 12 403 13 590 13 537 14 833 14 775 Majapidamised €/a 3 541 3 527 8 783 8 748 9 584 11 091 12 152 12 103 13 260 13 207 14 470 14 412 Asutused €/a 226 226 248 248 273 273 300 300 330 330 363 363 Tulud kanalisatsiooniteenuselt €/a 4 541 4 524 10 969 10 926 11 972 13 971 15 308 15 249 16 708 16 643 18 236 18 165 Majapidamised €/a 4 256 4 239 10 655 10 612 11 627 13 626 14 929 14 869 16 291 16 225 17 776 17 705 Asutused €/a 285 285 314 314 345 345 380 380 418 418 459 459 Muud vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud €/a 63 64 66 67 68 70 71 72 74 75 77 78 Tegevustulud kokku €/a 8 370 8 341 20 065 19 989 21 897 25 405 27 831 27 724 30 372 30 256 33 146 33 018

Tegevuskulud Energia €/a 2 429 2 480 3 870 3 931 3 994 4 689 4 764 4 840 4 918 4 996 5 076 5 158 Energiakulud RVP jaamas ja pumplates €/a 607 619 482 489 497 590 600 610 619 629 639 650 Energiakulu veetootmises €/a 1 823 1 861 3 388 3 442 3 497 4 098 4 164 4 231 4 298 4 367 4 437 4 508 Muud materjalid, tasud ja teenused €/a 2 520 2 570 2 872 2 920 2 969 3 161 3 214 3 269 3 325 3 381 3 439 3 498 Vee erikasutustasud €/a 374 380 690 701 712 835 848 861 875 889 904 918 Saastetasud €/a 216 220 170 173 176 209 212 215 219 222 226 229 Kulumaterjalid ja teenused veetöötluses €/a 751 769 788 804 820 836 853 870 888 905 923 942 Kulumaterjalid ja teenused reovee puhastamisel €/a 905 928 951 969 989 1 008 1 029 1 049 1 070 1 092 1 113 1 136 Muud kulud €/a 273 273 273 273 273 273 273 273 273 273 273 273 Tööjõukulud €/a 2 527 2 589 2 653 2 705 2 759 2 815 2 871 2 928 2 987 3 047 3 108 3 170 Administratiiv kulud €/a 615 631 646 659 672 686 699 713 728 742 757 772 Masinate kulud €/a 547 560 574 585 597 609 621 634 646 659 672 686 KULUM €/a 2 056 2 056 20 840 20 840 20 840 20 840 20 840 20 840 20 840 20 840 20 840 20 840 Tegevuskulud kokku €/a 10 694 10 886 31 455 31 640 31 832 32 799 33 010 33 224 33 443 33 666 33 892 34 123 Tegevuskasum €/a -2 323 -2 545 -11 390 -11 652 -9 935 -7 394 -5 178 -5 500 -3 071 -3 410 -747 -1 105 kasv % -21,0% -9,6% -347,5% -2,3% 14,7% 25,6% 30,0% -6,2% 44,2% -11,1% 78,1% -48,0% Kumulatiivne tegevuskasum €/a -4 244 -6 789 -18 179 -29 831 -39 765 -47 159 -52 337 -57 837 -60 908 -64 318 -65 065 -66 170 Allikas: konsultandi arvutused

Infragate Eesti AS 119 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

Tabel 6 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikus – AS Emajõe Veevärk

Täita valged tühjad lahtrid Ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Omafinantseering Rahaliste vahendite algjääk (EVV) €/a 1 000 1 000 10 000 22 200 44 400 44 400 Laen (EVV) €/a 0 8 397 84 575 8 842 56 829 0 0 0 Osakapitali suurendamine (KOV) €/a 0 16 559 149 032 20 700 Kokku kodumaine finantseerimine €/a 1 000 25 956 233 608 29 542 10 000 22 200 56 829 44 400 44 400 0 0 0

Toetus EL rahaline abi €/a 0 95 834 862 503 38 247 40 000 88 800 227 317 177 600 177 600 0 0 0 Kokku finantseerimine €/a 1 000 121 790 1 096 111 67 789 50 000 111 000 284 147 222 000 222 000 0 0 0

RAHAVOOD JA JÄTKUSUUTLIKKUS Laekumised Kokku finantseerimine €/a 1 000 121 790 1 096 111 67 789 50 000 111 000 284 147 222 000 222 000 0 0 0 Müügitulud €/a 8 370 8 341 20 065 19 989 21 897 25 405 27 831 27 724 30 372 30 256 33 146 33 018 Intressitulud €/a Kokku laekumised €/a 9 370 130 131 1 116 176 87 777 71 897 136 405 311 978 249 724 252 372 30 256 33 146 33 018

Väljaminekud Kokku tegevuskulud €/a 8 638 8 830 10 615 10 800 10 992 11 959 12 170 12 385 12 603 12 826 13 053 13 283 Projektiväline investeering €/a Projekti investeering €/a 0 121 790 1 096 111 67 789 50 000 111 000 284 147 222 000 222 000 0 0 0 Laenude tagasimaksed €/a 0 0 0 0 5 091 5 091 7 932 7 932 7 932 7 932 7 932 7 932 Intressikulud €/a 0 69 1 140 2 678 3 226 3 532 4 353 5 804 5 467 5 130 4 793 4 455 Muud €/a Kokku väljaminekud €/a 8 638 130 690 1 107 866 81 267 69 309 131 581 308 602 248 121 248 002 25 888 25 777 25 671

Kokku rahavoog €/a 732 -559 8 310 6 510 2 588 4 824 3 376 1 604 4 370 4 368 7 368 7 347 Kumulatiivne rahavoog € 732 174 8 483 14 993 17 581 22 405 25 781 27 385 31 755 36 123 43 491 50 839 Allikas: konsultandi arvutused

Infragate Eesti AS 120 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

LISAD

Infragate Eesti AS 121 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

LISA 1 JOONISED

Jooniste loetelu: VK-01 Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jooniste asikoha skeem VK-02 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Räpina linn VK-03 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Ristipalo küla VK-04 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Leevaku küla VK-05 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Ruusa küla VK-06 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Linte küla VK-07 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Võõpsu alevik VK-08 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Veriora alevik VK-09 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Viluste küla VK-10 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Leevi küla VK-11 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Aravu küla VK-12 Olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Mehikoorma alevik

Infragate Eesti AS 122 Tallinn 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029

LISA 2 INVESTEERINGUTE TABEL

Lisatud eraldi fail: Räpina valla invest_tabel

Infragate Eesti AS 123 Tallinn 2018