Väljaandja: Räpina Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 79, 974
Räpina valla jäätmekava kinnitamine
Vastu võetud 27.10.2004 nr 23
Aluseks võttes kohaliku omavalituse korralduse seaduse paragrahv 22 lõike 1 punkti 36.4 ja jäätmeseaduse paragrahv 42 lõike1 ja paragrahv 59 lõike 1 Räpina Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Kinnitada Räpina valla jäätmekava (lisatud). 2. Määrus jõustub 01.november 2004.a. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi võib esitada halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 alusel ja § 10 sätestatud nõudeid järgides 30 päeva jooksul kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse võib esitada ka kohaliku maa- ja linnakohtu kaudu. Kaebuse esitamise tähtaeg algab päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud saama.
Volikogu esimeesOskar TUVIK
KINNITATUD Räpina Vallavolikogu 27.oktoobri 2004.a määrusega nr 23
Räpina valla jäätmekava 2005-2009 Tellija: Räpina Vallavalitsus Töö teostaja: OÜ Alkranel Projektijuht Alar Noorvee OÜ Alkranel Tartu 2004 Sissejuhatus Käesolev jäätmekava on Räpina valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad järgnevateks aastateks. Jäätmekava on koostatud juhindudes üleriigilisest ja Põlvamaa jäätmekavast ning lähtudes kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Räpina valla jäätmekava sisaldab üldist ülevaadet vallast, jäätmemajanduse hetkeolukorra kirjeldust ja ülevaadet ning analüüsi jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2005 – 2009 ja esitab tegevuskava eesmärkide elluviimiseks. Jäätmekavas tuuakse välja ka püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused aastaks 2004. Jäätmekava on koostanud Räpina Vallavalitsuse tellimusel OÜ Alkranel vastavalt töövõtulepingule nr 12-04-04. Töös osalesid OÜ Alkranel spetsialistid Alar Noorvee ja Riina Raasuke. Koostööd tehti jäätmekava koostamisel Räpina valla töötajatega, Räpina Aianduskooli keskkonnakaitse eriala üliõpilastega, jäätmekäitlusettevõtetega ning Põlvamaa Keskkonnateenistusega. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena Jäätmeseadusemõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse§ 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseadusereguleerimisalasse: • välisõhku suunatavad saasteained; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed. • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 1 / 44 1. Jäätmekava eesmärgid Eesti Keskkonnastrateegias määratletud jäätmemajanduse põhieesmärgid on: 1. Jäätmetekke vältimine; 2. Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; 5. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmekava eesmärgiks on korraldada Räpina valla jäätmekäitlust võimalikult ökonoomselt ja keskkonnasäästlikult vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja püüeldes jäätmemajanduse põhieesmärkide täitmise poole.
Kuna jäätmemajanduse korraldus, kus jäätmevaldajal on olnud suur otsustusõigus oma jäätmekäitluse korralduse üle, ei ole taganud Räpina vallas rahuldavat olukorda ning organiseeritud jäätmekäitluse osa on madal, on eesmärgiks luua kogu valda hõlmav ühtne jäätmekäitlussüsteem. Sinna hulka kuuluvad muu hulgas: • korraldatud olmejäätmevedu; • taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumine ja taaskasutamine; • ohtlike jäätmete käitlus; • biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine; • ehitusjäätmete käitlus; • tootmises tekkivate jäätmete käitlus; • elanikkonna teavitamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine. 2. Jäätmekäitlusalane seadusandlus
2.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästava arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonna-alases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse(RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta(EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta(EÜT L 377, 31.12.1991).
Jäätmeseadusegamääratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 4. Detsembril 2002 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Samuti on valminud Põlvamaa jäätmekava.
Jäätmemajanduse planeerimisel on oluline koht ka Pakendiseadusel(vastu võetud 21.04.2004), mis esitab pakendile ja pakendi kasutamisele üldised nõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest.
Saastetasu seadus(10.02.1999) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra.
Keskkonnajärelevalve seadus(07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused.
Jäätmeseaduseja Pakendiseadusealusel on välja antud rida määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka jäätmeliikide käitluse tingimusi. Üheks olulisemaks on keskkonnaministri määrus Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded(29.04.2004), mis käsitleb prügilate kaudu kogu jäätmekäituse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni. 2.2. EL direktiivid Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid:
• Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta(EÜT L 194, 25.7.1975). Täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991) • Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta(EÜT L 377 31.12.1991).Täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994) Eespool toodud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on:
• Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta(EÜT L 194, 25.07.1975). Täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987) • Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta(EÜT L 078, 26.03.1991)
Leht 2 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta(EÜT L 365, 31.12.1994) • Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide(PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996) • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta(EÜT L 269, 21.10.2000) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes(EÜT L 037, 13.02.2003) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta(EÜT L 037, 13.02.2003) Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid:
• Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses(EÜT L 181 04.07.1986) • Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta(EÜT L 182, 16.07.1999) • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates(EÜT L 332, 28.12.2000) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta(EÜT L 332, 28.12.2000)
Oluline eri keskkonnavaldkondi, sealhulgas ka jäätmekäitlust, reguleeriv raamdirektiiv on Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv(96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.
2.3. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel
Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus, mis jõustus 1. mail 2004. Jäätmeseaduson kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealase seadusandlusega. Vastavalt Jäätmeseaduseleon jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusegaon kohalikele omavalitsustele kehtestatud järgmised õigused ja kohustused: 1. Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); 2. Jäätmete liigitikogumise ja sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); 3. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks (§ 39 lõige 1); 4. Koostöö tegemine teiste kohalike omavalitsustega Jäätmeseadusenõuete täitmiseks. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (§ 42 lõige 1); 5. Jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§ 44 lg 5); 6. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava avalikustamine, avaliku välja paneku ja avaliku arutelu korraldamine (§ 56-58); 7. Jäätmekava avaliku välja paneku ja avaliku istungi tulemuste avaldamine kohalikus ajalehes (§ 58); 8. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava ajakohastamine kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 ja lõige 4); 9. Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. (§ 44 lõige 4) 10. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, v.a. probleemtoodete puhul tootja vastutuse rakendumisel (§ 65 lõige 2); 11. Korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2); 12. Korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine) (§ 66 lõige 4); 13. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega Konkurentsiseadusealusel kehtestatud korras. (§ 67 lõige 1 ja 2); 14. Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine ((§ 69 lõige 3); 15. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. (§ 70); 16. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71); 17. Arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§ 79); 18. Jäätmeseaduserikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3);
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 3 / 44 19. Jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (§ 128 lõige 5); 20. Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ. (§ 128 lõige 6)
Eesti Vagariigis kehtiva Keskkonnajärelvalve seadusejärgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsuseüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa–ametit maakasutuse, maakorralduse, maa– arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).
Pakendiseadusekohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).
Vastavalt Jäätmeseaduse§ 39 ja 42 peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama järgmist informatsiooni:
1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. 6) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8) jäätmehoolduse rahastamist. 2.4. Omavalitsuse jäätmekäitlusalane õigus Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad jäätmehoolduseeskiri ja heakorra eeskiri. Jäätmehoolduseeskiri on Räpina vallas kehtestatud vallavolikogu 10.oktoobri 2002 määrusega nr 13. Jäätmehoolduseeskiri määrab vallavalitsuse, territooriumi valdaja ja jäätmevaldaja kohustused jäätmehoolduse korraldamisel. Eeskiri sätestab nõuded eriliigiliste jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Jäätmevaldajatel on kohustus kasutada kõiki abinõusid jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldajal tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga, toimetada jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutada need vastavalt jäätmeseadusenõuetele. Kinnistul või krundil tekkinud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda vastavatesse mahutitesse, taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi. Jäätmehoolduseeskirjas on kehtestatud nõuded jäätmemahutitele ja nende paigutamisele. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kuus. Kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi ja kompostitakse, võib mahutit tühjendada harvemini. Jäätmevaldajad on kohustatud liituma Räpina Vallavalitsuse poolt organiseeritud korraldatud jäätmeveoga.
Seoses uue Jäätmeseadusevastuvõtmisega (28.01.04) ja Räpina valla jäätmekava valmimisega tuleb jäätmehoolduse eeskirja kas muuta või koostada uus jäätmehoolduse eeskiri. Räpina valla Heakorraeeskiri on kehtestatud vallavolikogu 18. juuni 2003 määrusega nr 19. Heakorraeeskirjaga on reguleeritud nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on osaliselt seotud ka jäätmemajanduse korraldamisega. Heakorraeeskiri sätestab vallavalitsuse ja kinnistuomanike kohustused prügikonteinerite paigaldamiseks ja prügiveo korraldamiseks avalikes kohtades ning kruntidel. 2.5. Jäätmekava seos Üleriigilise jäätmekavaga ja Põlvamaa jäätmekavaga
Üleriigiline jäätmekavaon kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002 otsusega. Üleriigiline jäätmekavaanalüüsib jäätmehoolduse olukorda ja seab vastavalt keskkonnastrateegias püstitatud suundadele
Leht 4 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine jäätmekäitluse eesmärgid Eestis. Üleriigilisel jäätmekavalon samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja Ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine, • parima tehnika kasutamine, • jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise eelistamine jäätmetest energia tootmisele, • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas.
Üleriigiline jäätmekavatoob välja rajatavate prügilate asukohad ja teeninduspiirkonnad. Vastavalt jäätmekavale ladestatakse tulevikus nii Põlva- kui ka Võru-, Tartu- ja Valgamaalt pärinevad jäätmed Kagu-Eesti regionaalprügilas. Kuni prügila valmimiseni ladestatakse Põlvamaa jäätmed Adiste ja Aardlapalu prügilates (nn tugiprügilad). Üleriigilise jäätmekavakohaselt on Kagu-Eesti regionaalprügila valmides vaja rajada jäätmete kogumis- ja sortimiskeskused (jäätmejaamad). Räpinale lähim jäätmejaam kavandatakse Põlvasse. Tabel 1. Rajatav prügila, tugiprügilad ja jäätmejaamad (allikas: Üleriigiline jäätmekava, 2002). Prügila, I järk Teeninduspiirkond Tugiprügilad Jäätmejaamad Kagu-Eesti prügila Võrumaa Räpo Võru Põlvamaa Adiste Põlva Tartumaa Aardlapalu Tartu Valgamaa Valga Valga
Maakonda täpsemalt käsitleb Põlvamaa jäätmekava, kus on toodud ülesanded ja meetmed jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning üleriigilises jäätmekavasseatud eesmärkide täitmiseks. Põlvamaa jäätmekava on senini eelnõu staadiumis ja pole keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud.
Põlvamaa jäätmekavasette nähtud tegevusskeemis on Räpina valla jäätmemajanduse planeerimisel oluline arvestada järgmisi printsiipe: • maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine; • orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; • ehitus- ja lammutusjäätmete eraldamine olmejäätmetest ning kohapealne sortimine ja osaline töötlemine; materjali taasväärtustamine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate kaasamine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi; • jäätmekogumisjaamade ja -punktide rajamine tiheasustuspiirkondadesse; • ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest ohtlike jäätmete konteinerite paigaldamine. Olmelise päritoluga ohtlike jäätmete kogumise süsteemi edasiarendamine bensiinijaamade baasil; • ohtlike jäätmete kogumise konteinerite paigaldamine ettevõtetes. Maakondlik jäätmekava juhib tähelepanu vajadusele pideva selgitustöö läbiviimiseks elanikkonna hulgas. Liigiti kogumise ja jäätmete koguse vähendamiseks peab elanikkonda motiveerima, näiteks jäätmekäitluse hinna ja keskkonnateadlikkuse tõstmise kaudu. Põlva maakonnas tekkivaid segaolmejäätmeid võib ladestada Adiste prügilasse, uueks ladestuskohaks saab Kagu-Eesti regionaalprügila. Maakondlik jäätmekava näeb ette võimaluse, et omavalitsused võivad osa oma kohustusi jäätmekäitluse korraldamisel delegeerida piirkondlikule jäätmekeskusele. Jäätmekeskus võiks kuuluda omavalitsuste omandisse. Rajatud on AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus. 3. Räpina valla sotsiaal-majanduslik ülevaade 3.1. Asend ja asustusmuster Räpina vald paikneb Põlva maakonna idaosas. Põhjast piirneb Räpina vald Tartu maakonda kuuluva Meeksi vallaga, läänest Põlva ja Mooste vallaga, lõunast Veriora vallaga ning kagust Mikitamäe vallaga. Valla idapiiril on Peipsi järv ning vallapiir ühtib eesti-vene riigipiiriga.
Räpina valla kogupindala on 265,9 km2. Halduskeskus on Räpina linn, valla territooriumile jääb lisaks Võõpsu alevik ja 26 küla. Valda läbib riikliku tähtsusega Tartu-Värska-Petseri maantee. Maakonnakeskus Põlva paikneb Räpina linnast 29 km ja Lõuna-Eesti piirkonnakeskus Tartu 63 km ning Võru linn 45 km kaugusel. Tallinnasse on 248 km. Asustus on vallas jaotunud suhteliselt ühtlaselt. Kõige rohkem inimesi elab Räpinas ja selle ümbruses. Hõredamalt on asustatud soised alad valla kaguosas. Asustus puudub loodeosas (Meelva raba) ja Räpina poldril. Teenindus ja vaba aja veetmise võimalused on suuremas osas koondunud Räpina linna. Võõpsu alevikust on kujunenud Räpina valla ja ka kogu maakonna suviste kultuuriürituste keskus. Küladest on tõmbekeskuseks
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 5 / 44 kujunenud Leevaku, Linte, Ruusa, Naha, Ristipalo ja Sillapää. Neis külades asuvad erinevad ettevõtted, kellest enamik tegeleb metsatööstuse ja põllumajandusega, toimub ka suhteliselt aktiivne seltsielu. 3.2. Looduskeskkond Räpina valla idaosa paikneb Lämmijärve rannikul. Suurema osa sellest hõlmab Räpina polder, mis ei täida enam esialgset eemärki, aga on oluline lindude rände- ja pesitsusala. Valla lääneossa jääb rohkete laugaste, järvede ning soosaartega Meelva raba, kuhu on moodustatud Meelva maastikukaitseala. Vallast voolab läbi Eesti pikim, Võhandu jõgi, millel asub ka Räpina paisjärv. Aluspõhjaks on Räpina vallas liivakivi ja pinnakatteks on peamiselt moreen. Põhjavesi on kaitstud ainult osaliselt. Maavaradest leidub kõige enam turvast. Tootmine käib Meelva maardla Määrastu tootmisalal (161,5 ha) ja Tuurapera maardla Tuurapera tootmisalal (205,2 ha). Vähesel määral leidub liiva ja kruusa, aga praeguseks on olemasolevad karjäärid ammendunud ning nende laiendamist takistavad maaküsimused. Räpina vallas on järgmised Natura 2000 eelvalikualad: • Meelva hoiuala – olemas olev MKA, sealhulgas Meelva järv ja Padojärv; • Räpina poldri hoiuala – lindude rände ja pesitsusala kaitseks, teiste hulgas sookure, rukkiräägu ja väike- konnakotka elupaik; • Kirmsi hoiuala – märgala kaitseks; • Pahtpää püsielupaik – kollase kiviriku elupaik (II kategooria kaitsealune taim); • Viroste hoiuala – Viroste järv • Räpina hoiuala – Räpina paisjärv ja Võhandu jõgi kuni Ristipaloni, tiigilendlase püsielupaik; • Mädajõe hoiuala – Mädajõgi; • Lüübnitsa hoiuala – kavandatav maastikukaitseala, osaliselt Räpina valla territooriumil. Räpina vald jääb RMK Räpina – Värska puhkeala piirkonda. Vallas on Toolamaa, Ristipalo, Rahumäe ja Meelva igaüheõiguse puhkekohad, 40 km pikkune viidastatud jalgrattarada ja Toolamaa matkarajad. Lisaks on hulk supluskohti Võhandu jõe ääres ja Lämmijärve kaldal. Osadesse ujumiskohtadesse on paigutatud ka riietumiskabiinid, prügikastid ja WC-d. Räpinas on neli suuremat parki. 3.3. Maakasutus Räpina valla üldpindala on 26592,9 ha, millest põllumajanduslik maa moodustab 43%. Sellest Räpina poldri alla kuuluvad 1294 ha (13% valla maadest) on kasutusest väljas. Sõltuvalt poldri kraavi veeseisust on seda eelmistel aastatel osaliselt niidetud, enamjaolt riigimaa hooldustööna. Metsamaa moodustab valla territooriumist 42%. Soode, veekogude ja võsade alune maa moodustab valla üldpindalast 14%. Räpina linna territooriumist moodustab elamukrundialune maa 44%, millest haritavat maad on 12,3 ha. Muu maa (veealune maa, teed-tänavad, jäätmaad) osatähtsus linna territooriumist on 51%. Räpina valla üldpindalast on riigimaad 29%, sellest enamus (7080 ha) on riigimetsa. 3.4. Rahvastik ja tööhõive Tabel 2. Valla elanike arv asulate lõikes seisuga 23.04.2004 (Räpina Vallavalitsuse andmed) Asula Elanikke Räpina linn 2846 Linte 302 Ristipalo 280 Ruusa 258 Võõpsu alevik 247 Leevaku 199 Köstrimäe 194 Raigla 169 Sillapää 163 Naha 124 Rahumäe 112 Raadama 103 Tooste 96 Meelva 93 Võuküla 79 Kassilaane 70 Mägiotsa 69 Sülgoja 65 Toolamaa 58
Leht 6 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine Nulga 57 Jaanikeste 56 Kõnnu 52 Võiardi 35 Saareküla 32 Suure-Veerksu 30 Pääsna 25 Tsirksi 19 Pindi 18 Kokku 5851
Muukeelset rahvastikku on valla elanikkonnast kuuendik. Märkimisväärseid suvilapiirkondi vallas pole, ka endised suvilad on praegu suuremalt osalt asustatud aastaringselt. Suvel käib vallas hulgaliselt matkajaid ja puhkajaid. Peamised elamutüübid on vallas paljukorterilised elamud ja ühepereelamud. Räpina linnas on kaks suuremat korterelamute piirkonda. Statistikaameti andmeil (2000. a. rahvaloenduse andmed, korrigeeritud 2003) elab korterelamutes üle poole Räpina linna elanikest. Maapiirkondades on korterelamuid vähem ja need on väiksemad, mõned vaid paari korteriga. Peamiselt asuvad need suuremates külades - Ruusal, Leevakul, Lintes, Ristipalos, Rahumäel ja Raiglas. Maapiirkondade rahvastikust elab korterelamutes umbes veerand.
Tööealised moodustavad räpina vallas elanikkonnast 62%, sealhulgas Räpina linnas 64%. Registreeritud töötuid on 01.09.2004 seisuga kokku 161, mis moodustab 4,4% tööealisest elanikkonnast. Räpina linnas on töötute osakaal 3,6% ja linna lähiümbruse külades on see veel madalam. Kaugemates külades on töötute osakaal suurem. Kõige suurem on töötute osakaal Toolamaal (15%) ja Lintes (13%), väiksem on registreeritud töötute osakaal Kassilaane, Leevaku ja Mägiotsa külades. 3.5. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Räpina linnas töötab AS Räpina Haigla, mis teenindab peamiselt Räpina, Mikitamäe, Värska, Veriora ja Orava valda. AS Räpina Haigla osutab ambulatoorset eriarstiabi teenust: kirurgia-, neuroloogia-, hambaravi- ning ambulatoorset (koduõendus) ja statsionaarset hooldusraviteenust. Raviosakonnas viibivad lisaks patsientidele ka hooldatavad. Raviosakond on kujunemas hooldus- ja järelravihaiglaks. Haiglal on 30 litsentseeritud hooldusravi kohta, osutatakse institutsionaalset hooldusravi ja hooldust, sh. psüühiliste erivajadustega inimestele. Räpinas asub ka EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu, kus on koht 30 vanurile ja puudega inimesele. 3.6. Haridus Räpina vallas on tänase seisuga kaks lasteaeda: Räpina linna territooriumil asuv hetkel seitsme rühmaga Räpina lasteaed Vikerkaar ja Ruusa külas asuv Ruusa lasteaed, kus on üks liitrühm. Alusharidust omandavad Räpina valla lapsed Naha Algkoolis, Ruusa Põhikoolis ja Räpina Ühisgümnaasiumis. Räpina Ühisgümnaasiumis õpib 705 õpilast. Kutsehariduse andmisega tegeleb ligi 500 õpilasega Räpina Aianduskool. 3.7. Ettevõtlus Räpina vallas on 197 ettevõtet, sealhulgas 70 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 127 äriühingut (seisuga 01.01.2003). Suurimad ettevõtted ja tööandjad Räpina vallas on Astel AS, RMK Räpina Metskond, Varola OÜ, Revekor AS, Räpina Haigla AS, Räpina Paberivabrik AS, Matrix-Puit AS, Räpina Tarbijate Ühistu, Hobbiton OÜ, Estfurn OÜ ning Räpina Vallavalitsus koos hallatavate asutustega. Suurim tööstusharu Räpina vallas on puidutööstus. Tegeldakse peamiselt saematerjali tootmise ning puitkilpmajade ning palkmajade ehitusega. Suurimateks tööandjateks on puidutöötlemisettevõtetest Astel AS ja Varola OÜ. Lisaks on Räpina vallas paberitööstus. Räpina Paberivabrikus valmistatakse makulatuurist kartongi, ehituspappi, akvarellpaberit ning mitmesuguseid kartongist ja paberist tooteid. Kartongi ja paberitoodete valmistamisega tegeleb ka Tegopak OÜ. Puidutööstuse ettevõtted asuvad Räpina linnas ja Linte, Ruusa, Ristipalo, Kõstrimäe ning Sillapää külas. Põllumajanduses on peamised suunad veise- ja seakasvatus. Suurimad põllumajandustootjad Räpina vallas on Räpina POÜ ja Jõekääru talu (sea- ja veisekasvatus), OÜ Ruusa Farmer ja Kõlliste talu (veisekasvatus) ning Punni ja Koolimaa talu (seakasvatus). Tegeldakse ka marja- ja köögiviljakasvatusega ning lina-, heinaseemne ja rapsi kasvatamisega. Kalandusega tegelevad Ko Fish OÜ ja Salo-Kala TÜ, lisaks FIEd.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 7 / 44 Ettevõtluse edendamiseks lõid Räpina linn ja vald 1999. a sihtasutuse Räpina Inkubatsioonikeskus (rahvasuus tuntud kui Räpina Äriabikeskus). Sihtasutuse asutamise peamine idee oli luua innovatiivne nõustamis-, koolitus- ja mentoritoetusega ning inkubaatoriteenustega soodne äri- ja töökeskkond ettevõtetele. 4. Räpina valla jäätmemajanduse olukord Räpina vallas omab kaks ettevõtet luba jäätmete tekitamiseks ja kohapeal käitlemiseks. Lisaks tegutseb vallas 4 jäätmeluba omavat ettevõtet, kes tegelevad teiste poolt tekitatud jäätmete käitlemisega. Jäätmeluba omavaid jäätmekäitlejaid on Põlva maakonnas veel, aga Räpina vallas nad hetkel ei tegutse. Jäätmeluba omavad ettevõtted on toodud tabelis 9 (ptk 4.3.).
Käideldud jäätmehulkadest saab jäätmearuannete kaudu üsna hea ülevaate. Jäätmeseadusekohaselt peavad jäätmearuande esitama kõik jäätmeluba omavad isikud ja ohtlikke jäätmeid tekitavad isikud, isikud kes kõrvaldavad, taaskasutavad, koguvad ja veavad ohtlikke jäätmeid, koguvad ja veavad teiste poolt tekitatud metallijäätmeid ning vedavad tavajäätmeid teenustööna (kuid ei oma jäätmeluba), isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad) ning ohtlike jäätmete tekitajad (välja arvatud kodumajapidamised). Kõik jäätmeluba omavad ettevõtted on jäätmearuanded esitanud, aga kogu vallas tekkinud jäätmehulgad neis siiski ei kajastu. 4.1. Tekkivad jäätmete kogused ja nende üleandmis-võimalused Alljärgnevalt on kirjeldatud jäätmeteket ja jäätmete üleandmisvõimalusi Räpina vallas. Jäätmetekke ja üleandmisvõimaluste kirjeldamisel on esitatud andmed järgmiste jäätmeliikide kohta: • Kõigis inimtegevuse valdkondades tekkivad jäätmed; - Kodumajapidamistes tekkivad olmejäätmed; - Ettevõtetes, asutustes jm tekkivad olmejäätmetega sarnased jäätmed; - Pakendi- ja paberijäätmed; - Biolagunevad jäätmed; - Ohtlikud jäätmed; - Ehitus- ja lammutusjäätmed; • Põllumajandusjäätmed; • Metallijäätmed; • Puidutööstuse jäätmed; • Reoveesetted; • Muud jäätmed, mis sõltuvad ettevõtte profiilist. Räpina vallas pole ühtegi töötavat prügilat, lähim avatud ladestuskoht on Adiste prügila Põlva vallas. Lisaks sellele ladestatakse Räpina vallast kogutud jäätmeid ka Aardlapalu prügilas. Asbesti sisaldavad ehitusjäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilasse või Räpo prügilasse, kuna Adiste prügilasse on nende ladestamine keelatud. Suur osa tekkivatest puidujäätmetest kasutatakse küttena väljaspool Räpina valda. Räpina Paberivabrik käitleb vanapaberit, suurem osa sellest kogutakse väljaspool Räpina valda. Riikliku statistika põhjal Räpina vallas tekkinud jäätmekogused on toodud tabelis 3. Tabel 3. Jäätmeteke Räpina vallas 2002. ja 2003. aastal (riikliku statistika põhjal) 2002 2003 Jäätmete liik Ettevõtetest Majapidamistest Ettevõtetest Majapidamistest Segaolmejäätmed 336,5 233,0 366,8 255,9 Puidujäätmed 2413,0 3021,0 Ehitus- ja 33,5 lammutusjäätmed Reovee käitlemise 350,0 325,0 jäägid Eraldi kogutud 0,1 11,2 0,1 pakendijäätmed Metallijäätmed 5,4 60,9 Elektri ja 2,3 0,1 4,5 elektroonikaseadmed Ohtlikud jäätmed 174,3 2,1 13,2 5,5 Sõnnik 4200,0 Muud jäätmed 194,0 62,0 0,2 Jäätmeid kokku 7673,21 237,43 3893,6 266,2
Mitmete jäätmeliikide osas on statistilised andmed väheusaldusväärsed. Eriti kehtib see segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, vanarehvide jm. osas, kus toimub jäätmete segunemine ja nende ebaõige deklareerimine. Samuti jääb suur osa tekkivatest jäätmekogustest ametlikust statistikast välja, kuna paljud valla elanikud pole jäätmeveosüsteemiga liitunud. Puudujääke esineb ettevõtete jäätmetekke andmetes.
Leht 8 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine 4.1.1. Segaolmejäätmed Riikliku statistika põhjal Räpina vallas tekkinud segaolmejäätmete ja nendega sarnaste jäätmete kogused aastatel 2002 ja 2003 on toodud tabelis 4. Tabel 4. Segaolmejäätmete teke Räpina vallas 2002 2003 Segaolmejäätmeid majapidamistest, 233,0 255,9 t/a Segaolmejäätmete sarnased jäätmed 336,5 366,8 ettevõtetest, t/a Kokku 569,5 622,7 Kogu segaolmejäätmete teke, kg/a el 95 110 Majapidamistest saadavate jäätmete 39 45 teke, kg/a el Segaolmejäätmete sarnaste jäätmete 56 65 teke, kg/a el
Statistikas kajastuvad jäätmehulgad ei vasta tõenäoliselt tegelikule olukorrale. Puudusi esineb jäätmearuannete esitamises, kus tihti puuduvad andmed jäätmete päritolu kohta ja segaolmejäätmetena deklareeritakse ka muid jäätmeliike. Suurima ebatäpsuse tekitab siiski asjaolu, et jäätmearuannetes kajastub ainult jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete kogus. Suur osa jäätmevaldajatest aga ei ole jäätmeveoteenusega liitunud. Erinevused kahe aasta jäätmehulkade vahel võivad olla tingitud nii jäätmete hulga kasvust kui statistiliste andmete täpsustumisest.
2004. aastal Räpina valla elanike seas läbi viidud jäätmeküsitlusest (kokku küsitleti 110 inimest, kellest 68 olid Räpina linnast ning 42 teistest asulatest) selgub, et jäätmeveoleping on vaid 43% vastanutest. Korterelamute elanikel on lepingud jäätmevedajatega sõlmitud, aga eramajades kasutatakse jäätmeveoteenust vähe. Räpina linnas on jäätmeveoleping 54% ja väljaspool linna vaid 27% vastanutest. Samas küsitluses paluti elanikel hinnata ka jäätmeteket oma majapidamises. Saadud andmete kohaselt tekib aastas elaniku kohta keskmiselt 134 kg jäätmeid. Eramajades hinnati jäätmekoguseks 125 kg/a elaniku kohta ja korrusmajades 147 kg/a elaniku kohta. Tõenäoliselt on paljud vastajad tekkivaid jäätmekoguseid siiski alahinnanud. Küsitlusest selgus, et üsna suur osa jäätmetest põletatakse või käideldakse ebaselgel viisil. 2000. aasta andmetel koguti Põlvamaal Üleriigilise jäätmekava kohaselt 204 kg olmejäätmeid elaniku kohta, Põlvamaa jäätmekava kohaselt on jäätmeteke elaniku kohta 158,1 kg/a. Tegelik jäätmeteke on tõenäoliselt suurem. Olmejäätmete teke Eestis on hinnanguliselt 180 kg/a inimese kohta maapiirkonnas (hajaasustuses) ja ~250 kg/a inimese kohta tiheasustuses (Allikas «Jäätmekava koostamise juhend». REC Estonia, 2003). Seda arvestades on käesolevas töös arvestatud keskmiseks jäätmetekkeks Räpina linnas 250 kg/a elaniku kohta ja maapiirkondades 180 kg/a elaniku kohta. Olmejäätmete sarnaseid jäätmeid ettevõtetes tekib sõltuvalt omavalitsusüksuse iseloomust hinnanguliselt 100-150 kg/a elaniku kohta (Allikas «Jäätmekava koostamise juhend». REC Estonia, 2003). Arvestades Räpina valla ettevõtete iseloomu ja jäätmestatistikat on see pigem veel väiksem. Käesolevas töös on ettevõtetes hinnanguliselt tekkiva jäätmekoguse arvutamisel arvestatud 90 kg/ a elaniku kohta. Tabelis 5 on toodud hinnangulised Räpina vallas tekkivad segaolmejäätmete kogused. Tabel 5. Hinnangulised segaolmejäätmete kogused Räpina vallas. Rahvaarv Segaolmejäätmeid Segaolmejäätmetega majapidamisest, t/a sarnaseid jäätmeid ettevõtetest, t/a Räpina linn 2846 712 285 Ülejäänud vald 3005 541 301 Sh Linte 302 54 30 Sh Ristipalo 276 50 28 Sh Ruusa 258 46 26 Sh Võõpsu 243 44 24 Kokku 5851 1252 585
4.1.1.1. Segaolmejäätmete koostis Segaolmejäätmete koostis on väga muutlik, see sõltub nii jäätmetekitaja harjumustest ja vajadustest kui ka aastaajast. Olulist rolli jäätmete koostisel mängivad tarbimisharjumused ning jäätmete sorteerimine ja käitlemine koha peal. Maapiirkondades ja mõnedes eramajades on võimalik biolagunevaid jäätmeid kompostida, ahiküttega
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 9 / 44 elamutes saab selleks sobivaid jäätmeid põletada. Suvel ja sügisel on jäätmete hulgas rohkem biolagunevat materjali. Räpina vallas ei ole segaolmejäätmete koostist uuritud. «Jäätmekava koostamise juhendi» kohaselt sisaldavad olmejäätmed väikelinnades ja maapiirkondades 47-52% orgaanilisi jäätmeid, 17-21% paberit ja pappi, 6-7% plastikut, 7-13% klaasi, 3% metalli, 2-3% tekstiili, 2% kummi, 1-2 % ohtlikke jäätmeid ja 11% muid jäätmeid, seal hulgas tuhka. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on hinnanguliselt ca 30%. (Allikas: Üleriigiline jäätmekava, 2002), väikelinnades ja maapiirkondades võib see olla mõnevõrra väiksem. AS Vaania poolt 2000. aastal läbi viidud uuringust «Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eesti erinevates piirkondades» selgub, et pakendijäätmed moodustavad ligikaudu poole tekkivast paberist ja papist, 80% nii metallist kui plastikust ja enamuse klaasijäätmetest. Tabelis 6 on toodud hinnanguline kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostis Räpina vallas, sealhulgas erinevate pakendimaterjalide sisaldus segaolmejäätmetes.
Tabel 6. Hinnanguline kodumajapidamistes tekkivate segaolmejäätmete koostis Räpina vallas Fraktsioon Osatähtsus, massi %-des Teke tonnides Sellest pakend (t) Orgaanilised jäätmed 48 601 Paber ja papp 19 238 119 Plastik 7 88 70 Klaas 7 88 87 Metall 3 38 30 Tekstiil 2 25 Kumm 2 25 Ohtlikud jäätmed 1 13 Muud (s.h tuhk) 11 138
4.1.2. Pakendijäätmed Elanikkonna ostujõu suurenemine on muutnud tarbimisharjumusi ja suurendanud oluliselt pakendatud kauba osakaalu. Enamik pakendeist on ühekordsed ja siiani ei ole loodud pakendijäätmetele toimivat taaskasutussüsteemi. Seetõttu moodustavad pakendid suure osa segaolmejäätmetest. Üleriigilise jäätmekava kohaselt moodustab paber- ja papp-pakend 50% kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest, kaaspakend moodustab klaasijäätmetest peaaegu 100%, plasti- ja metallijäätmete hulgas on pakendit umbes 80%. Pakendijäätmete teket inimese kohta hinnatakse Üleriigilises jäätmekavas 100 kg/a, neist 34% paber ja papp, 24% klaas, 20% plastik , 9% metall, 12% komposiit ja 1% puit. Pakendijäätmed on suhteliselt kerged, aga võtavad enda alla suure mahu. Nii on pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist 30%, aga mahult moodustavad nad kuni 60%. Räpina vallas tekkivad hinnangulised pakendijäätmete kogused on toodud tabelis 6. (vt eelnevat ptk 4.1.1.1.). Hetkel kogutakse pakendijäätmeid peamiselt taarapunktide kaudu, kus elanikud saavad üle anda klaasist ja plastist joogipakendeid. Plastpudelite vastuvõtmine taarapunktides on toiminud ebaregulaarselt, kuid hetkel kogutakse taarapunktides plasttaarat ja alumiiniumtaarat. Pakendijäätmete kogumiskonteinereid on vallas siiani olnud vähe. Räpina linnas on pakendijäätmete kogumiskohti vaid kaks: vallavalitsuse hoones (klaas-, metall- ja plasttaara) ning Räpina POÜ tanklas (klaastaara). Väljaspool linna kogumispunkte ei ole. Taarapunktid on Räpinas, Võõpsus, Ruusal ja Lintes. 4.1.3. Biolagunevad jäätmed Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Lisaks kuuluvad biolagunevate jäätmete hulka muud kompostitavad jäätmed nagu haljastusjäätmed, aiajäätmed ja kalmistutel tekkivad biolagunevad jäätmed. Samuti võib biolagunevate jäätmete alla liigitada reoveemuda. 4.1.3.1. Vanapaber ja papp Paber, papp ja kartong moodustavad segaolmejäätmetest 17-21% (REC Estonia, 2003). Prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas on paberi osa oluliselt väiksem, sest palju paberijäätmeid põletatakse. Suur osa vanapaberist on taaskasutatav uue paberi tootmiseks, kui materjal puhta ja kuivana kokku koguda. Räpinas on vanapaberi kogumiseks ainult üks kogumispunkt, mis asub vallavalitsuse hoones. Eraldi kogutakse vallavalitsuses, politseimajas ja Räpina raamatukogus tekkinud paberijäätmeid, kuid materjal ei ole tihti kvaliteetne, sest paberikonteinerisse pannakse ka muid jäätmeid. Kõik soovijad võivad viia eraldi kogutud vanapaberit Räpina Pabervabrik AS territooriumile, kes kasutab vanapaberit toorainena uue paberi tootmiseks. Väljaspool Räpina linna puuduvad igasugused võimalused vanapaberi üleandmiseks. Vallast kogutud paberijäätmete koguse kohta andmed puuduvad, aga tõenäoliselt on need väga väikesed. Suur osa tekkivast vanapaberist põletatakse ja osa satub segaolmejäätmete hulka.
Leht 10 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine 2004. aastal läbi viidud jäätmeküsitlusest selgub, et 79% vastanutest põletab paberijäätmeid. 17% viskab need olmejäätmete konteinerisse ja kõigest 3% viib taaskasutatavate jäätmete konteinerisse. Veidi rohkem põletatakse paberit väljaspool linna, Räpinas omakorda viiakse rohkem paberit kogumiskonteinerisse. See on seletatav suurema keskkütet kasutavate majade arvu ja kogumiskonteinerite olemasoluga Räpinas. 4.1.3.2. Kompostitavad jäätmed «Jäätmekava koostamise juhendi» kohaselt moodustavad väikelinnades ja maapiirkondades biolagunevad jäätmed olmejäätmetest 47-52%. Seda arvestades tekib Räpina vallas ligi 600 tonni biolagunevaid olmejäätmeid aastas. Biolagunevatele olmejäätmetele lisanduvad ka teised biolagunevate jäätmete liigid – reoveesete, puidujäätmed, loomsete ja taimsete kudede jäätmed jt. Haljastusjäätmed tekivad nii koduaedades kui tänavate ja avalike haljasalade ning surnuaedade hooldamisel. Räpina linnas tekkivad haljastusjäätmed kompostitakse AS Revekorile kuuluval väljakul. Suuremad oksad põletatakse. Komposti viivad ära talunikud. Suurim biolagunevaid jäätmeid tootev ettevõte on OÜ Pekero, kes tegeleb köögivilja töötlemisega. Tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse oma kompostimisväljakul, vedelad jäätmed suunatakse Linte reoveepuhastisse. Jäätmeküsitluse andmeil kompostib toidujäätmeid 50% vastanutest. 30% paneb need olmejäätmete konteinerisse ja ülejäänud kõrvaldavad muul viisil või neil ei teki toidujäätmeid, mis suuremas osas tähendab ilmselt kasutamist loomasöödana. Linnas kompostib toidujäätmeid 43% ja olmejäätmete konteinerisse paneb 40% vastanutest. Väljaspool linna on need arvud vastavalt 61% ja 12%. Aiajäätmeid kompostib 63% küsitlusele vastanutest, põletab 36% ja olmejäätmete konteinerisse paneb 3%. Ülejäänud 11% aiajäätmeid ei teki, need inimesed elavad enamasti linnas. Väljaspool linna ei pane ükski küsitlusele vastanu aiajäätmeid olmejäätmete hulka. Samuti kompostitakse ja põletatakse maal rohkem aiajäätmeid. 4.1.3.3. Reoveesetted Räpina valla ühiskanalisatsioonist tulevat reovett puhastatakse neljas puhastis. Räpina linna reovee puhastamiseks on AS Revekorile kuuluv OXYD- tüüpi puhasti. Ruusa ja Linte puhasteid haldab OÜ Ruusa Teenus. Need koosnevad septikust ja aerotankist ning Ruusal on lisaks kaks biotiiki. Ristipalo reovesi puhastatakse biotiigis. Reoveesette käitluseks omab jäätmeluba AS Revekor ja tema tegeleb ka teiste puhastite mudakäitlusega. Reoveesetteid praktiliselt ei töödelda, sest puuduvad selleks vajalikud mudaväljakud. Puhastist eemaldatud liigmuda viivad talunikud ära. Keskkonnaministri määruse «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded»kohaselt on nõuetele vastava töötlemata reoveesette kasutamine lubatud haljastuses ja rekultiveerimisel, aga põllumajanduses seda kasutada ei tohi. Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on sette kasutamine täiesti keelatud. Hetkel puudub ülevaade Räpina vallas asuvatest reoveepuhastitest ära viidud setete edasise saatuse üle. Samuti ei võeta setteproove, mis võimaldavad määrata töötlemata sette sobivust kasutamiseks haljastuses ja rekultiveerimisel. 4.1.4. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekitavaid tööstusettevõtteid Räpina vallas ei ole. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed sarnanevad majapidamistes tekkivatega: vanaõlid ning muud õlidega seonduvad jäätmed, vanad akud ning patareid ja elavhõbedalambid. Lisaks kodumajapidamistes tekkivad ravimite ja kodukeemia jäägid ning värvijäätmed. 4.1.4.1. Majapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Räpinas AS Revekor hoovil, aadressil Võhandu 23a. Seal saab üle anda vanu patareisid, värvijäätmeid, päevavalguslampe, õliseid jäätmeid. Õliseid jäätmeid ja vanu akusid saab üle anda ka tanklates asuvates kogumispunktides, mida praegu on Räpinas kolm: • Lukoili tankla, Vabaduse 2 • Mahta kütuse tankla, Meeksi mnt 25 • Räpina POÜ tankla, Ristipalo Kord aastas korraldatakse vallas ohtlike jäätmete kogumisringe, mille käigus kogutakse elanikelt tasuta mitmesuguseid ohtlikke jäätmeid, näiteks õli- ja värvijäätmeid, vanu ravimeid, patareisid ja akusid, pestitsiide, kodukeemiat, luminestsentslampe ja elavhõbedajäätmeid. Tasu eest on kogumisringide käigus olnud võimalik ära anda vanu rehve. Ohtlike jäätmete kogumisringe korraldab vallavalitsus ja toetab maakonna keskkonnateenistus. Läbi viib aktsioone AS Epler&Lorenz. Kogumisringide käigus tühjendatakse ka vallas asuvaid ohtlike jäätmete kogumispunkte. Kogumisringe on siiani korraldatud viiel aastal. 2003. aastal oli osavõtjaid 60 ja 2004. aastal 45 inimest. Kogumisaktsioonide käigus elanikelt saadud jäätmehulgad kahel viimasel aastal on toodud tabelis 7. Kogumispunktide kaudu kogutud jäätmekoguseid eraldi esitatud ei ole.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 11 / 44 Tabel 7. Räpina vallas kogumisaktsioonide käigus kogutud jäätmete hulgad. jäätmete liik 2003 2004 kg tk kg tk akud 4252 2693 patareid 66,5 28,3 värvijäätmed 654 211 ohtlike aineid 219 188 sisaldav pakend vanaõli 202 46 õlifiltrid 44 26 ravimid 36,5 6,5 luminestsentslambid 42,5 170 50,75 203 elavhõbe 0 0,07 olmekeemia 17 11 pestritsiidid 18 4 elektroonikaseadmed 2752 120 1089 52 külmikud 1669 54 1120 24 vanarehvid 200 0 kokku, kg 10172,5 5473,62
Jäätmeküsitlusest selgub, et peaaegu kõik vastanud arvavad ennast teadvat, millised jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete kogumispunkti asukohta teab 2/3 vastanutest, kogumispunkti kasutajaid on veidi vähem. Patareisid kogub enda väitel eraldi 68% vastanutest ja muid ohtlikke jäätmeid 47%.
4.1.4.2. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtjatel on kohustus koguda ettevõttes tekkinud ohtlikke jäätmeid ja anda need üle jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete käitlemise teenust Räpina vallas pakub AS Epler&Lorenz. 2003. aastal koguti riikliku jäätmestatistika alusel Räpina valla ettevõtetest 13t ohtlikke jäätmeid. Kinnistilahuseid Räpina haiglast kogub OÜ Hindber, 2003. aastal anti neid üle 180 kg. 4.1.4.3. Jääkreostus Ohtlike jäätmete hulka võib liigitada ka ohtlike ainetega saastunud pinnase. Räpina vallas on jääkreostus seotud eelkõige vanade kütusemahutite ja põllumajanduslike väetise- ning mürkkemikaaliladudega. Need kujutavad endast ohtu pinna ja põhjaveele. Reostus võib jõuda nii kaevudesse kui veekogudesse, sealhulgas Võhandu jõkke. Jääkreostusobjektide puhul komplitseerib olukorda ebamäärane vastutus tekkinud keskkonnareostuse eest ning reostunud pinnase koguse hindamise keerukus. Jääkreostuse objektide nimekiri Räpina vallas on esitatud tabelis 8. Reostuse likvideerimisel on eelisjärjekorrad olnud kütusemahutid ja mürgilaod. Väetisehoidlatest tuleneva reostuse likvideerimine on jäänud hilisemaks. Tabel 8. Jääkreostuse objektid Räpina vallas Jääkreostuse objekt Asukoht Olukord 1 Kassilaane mürgiladu Kassilaane Likvideeritud 2000 2 Räpina Lossi Sillapää loss Ohutustatud 2001 vedelküttehoidla 3 Sillapää maaalused Sillapää küla Puhastatud 2001, kütteõlimahutid oletatavasti mõningane pinnasereostus 4 Raigla mürkkemikaalide Raigla Likvideeritud 2002 ladu 5 Sireli katlamaja Räpina linn Likvideeritud 2002 6 Linte kütusemahutid Linte Puhastatud 2002, märgatav pinnasereostus 7 Sillapää maapealsed Sillapää küla Masuudijäägid, kütteõlimahutid likvideerimisel 8 Räpina Tuletõrjeühingu Räpina linn Lagunenud pakendis kemikaalid kemikaalid vanas kuuris, likvideerimisel 9 Lepiski väetisehoidla Väike-Veerksu Väetisega saastunud muldpõrand
Leht 12 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine 10 Pääsna väetisehoidla Pääsna Mineraalväetis muldpõrandaga küünis 11 Ruusa väetisehoidla Ruusa Mineraalväetise jäägid muldpõrandaga küünis 12 Puusta väetisehoidla Leevaku Mineraalväetis betoonpõrandal, saastunud kaev 13 Võuküla väetisehoidla Võuküla Mineraalväetise jäägid asfaltpõrandal 14 Kase talu küün Väetis muldpõrandaga (väetisehoidla) küünis 15 Arvo Abramson’ i Saareküla Väetis vanas taluküünis taluküün (väetisehoidla)
4.1.5. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed on: • riskijäätmed (teravad esemed, nakkusohtlikud jäätmed); • ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed (kemikaalide jäägid, kasutatud ilmutid, kinnitid, filmid, elavhõbedalambid, patareid jne); • Segaolmejäätmed; • Muud jäätmed. Peamise osa tervishoiuasutuste jäätmetest moodustavad olmejäätmed.
Vallas asuval Räpina Haiglal on 2003 aastal tekkinud 0,28 t ohtlikke jäätmeid ja 16 t olmejäätmeid. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on sõlmitud lepingud AS-iga Epler&Lorenz, kinnistilahuseid kogub OÜ Hindber. Olmejäätmete veoks on sõlmitud lepingud teiste jäätmevedajatega. Esmatasandi tervishoiuasutuste jäätmekäitluse kohta andmed puuduvad. 4.1.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest– mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi jäägid). Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade renoveerimine ja lammutamine. Tekkivat ehitus- ja lammutusjäätmete hulka on väga raske hinnata. Riikliku statistika järgi tekkis Räpina vallas 2003. aastal 33,5 t ehitusjäätmeid. Tegelikult on kogused oluliselt suuremad. Osa ehitusjäätmeid võivad olla käideldud deklareerituna näiteks olmejäätmeteks. Põlvamaa jäätmekavas on hinnatud ehitusjäätmete teket linna elaniku kohta 200 kg/a ja valla elaniku kohta 100 kg/a. Neid koguseid arvestades tekib Räpina linnas 568 t ülejäänud vallas 283 t ehitusjäätmeid aastas. Ka see hinnang ei pruugi olla eriti täpne. Ehitus- ja lammutusjäätmete eraldi kogumist ja ladestamist Räpina vallas korraldatud ei ole. Neid saab üle anda jäätmekäitlejatele ja ladestatakse Adiste prügilasse. Asbesti sisaldavad ehitusjäätmed ladestab AS Ragn-Sells Aardlapalu või Räpo prügilasse. Ehitusjäätmeid kasutatakse Räpinas täitematerjalina, neis sisalduvaid puidujäätmeid kasutatakse kütteks ja metallijäätmed antakse eraldi üle. Kohati on vallas probleeme ehitusjäätmete hunnikutega (omavolilised ehitusjäätmete mahapanekukohtad). 4.1.7. Tootmises tekkivad jäätmed Suurem osa ettevõtetest Räpina vallas tegeleb puidutööstuse või põllumajandusega. Lisaks puidu- ja põllumajandusjäätmetele tekib ettevõtetes peamiselt segaolmejäätmeid, metallijäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Viimatinimetatud jäätmeliike on käsitletud vastavate alapeatükkide juures. 4.1.7.1. Puidujäätmed Puidujäätmeid tekib Räpina vallas tööstusjäätmetest kõige rohkem. Riikliku statistika kohaselt tekkis 2003 aastal 3227,6 t puidujäätmeid. Tegelikult on see kogus veelgi suurem, kõik ettevõtted ei esita jäätmearuandeid. Puidujäätmed on väärtuslik küttematerjalina ja suurem osa neist taaskasutatakse. 2003. aastal anti jäätmekäitlejatele üle vaid 2,64 t puidujäätmeid. Suuremad puidujäätmete tootjad kasutavad tootmisjääke koha peal soojusenergia tootmiseks, ülejäänud kütteks sobivad jäätmed müüakse väljapoole valda.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 13 / 44 Valla välisilmet rikuvad vanad saepuru ja muude puidujääkide hunnikud, mida leidub pea iga puidutööstusettevõtte juures. Varem ei omanud puidujäätmed sellist turuväärtust ja prügilasse ladestamise raha säästes jäi suur osa puidujääkidest lihtsalt vedelema. 4.1.7.2. Põllumajandusjäätmed Põllumajanduslikule tootmisele iseloomulikud jäätmed on sõnnik (läga), loomasööda jäägid, lõpnud loomad; samuti tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn. tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud).
Kõige suuremal hulgal tekib sõnnikut. Jäätmeseadusereguleerimisalasse ei kuulu mullaviljakuse parandamiseks või mujal taaskasutatud sõnnik. Veeseadusekohaselt loetakse ka sõnnikut ja silomahla väetiseks, kui selle kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega. Seega on raske otsustada, millal pidada sõnnikut jäätmeteks ja millal mitte. 2002. aasta jäätmestatistika kohaselt tekkis vallas 4200 t sõnnikut. Tegelikult on kogused suuremad, sest aruandeid on esitanud vaid kaks suuremat põllumajandusettevõtjat. 2003. aastal pole sõnniku teket üldse märgitud. Räpina valla põllumajandusettevõtetes tekkinud loomseid jäätmeid matavad ettevõtted enamasti oma territooriumile. Põlva maakonnas asuvat Kiuma loomsete jäätmete matmispaika ei kasutata või kasutatakse vähe. Põllumajanduses tekkivad väetiste, pestitsiidide ja tõrjevahendite koguste ja käitlemise kohta andmed puuduvad, aga tõenäoliselt tekib neid vähe. Suuremate väetise- ja pestitsiidikogustega on tegemist olnud jääkreostuste likvideerimisel. Suuremas koguses tekkib põllumajandustootjatel kilejäätmeid, mis on tegelikult taaskasutatavad. Praegu ladestatakse need prügilasse või sagedamini ilmselt põletatakse. 4.1.7.3. Energeetikajäätmed
Elamute kütmiseks on Räpina vallas neli katlamaja: kas Räpinas, üks Lintes ja üks Ruusal. Räpina katlad töötavad maagaasil, Linte ja Ruusa katelde kütmiseks kasutatakse küttepuid. Katlamajades tekkiv tuhk ohtlikke jäätmeid ei sisalda. Tekkivate tuhakoguste kohta andmed puuduvad. 4.1.8. Metallijäätmed Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Metallijäätmete kogumissüsteem on Eestis seni hästi toiminud. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele. Ettevõtted andsid Räpina vallas 2003. aastal EMEXile üle 60,9 t metallijäätmeid. Tegelikku tekkekogust ei ole teada, osa üle antud jäätmetest võis olla kogunenud juba varem. Elanikkonnalt kogutud metallijäätmete kohta andmed puuduvad, vallas ei ole ka ühtegi metallijäätmete üleandmise kohta. Ametlikult keegi elanikkonnalt metallijäätmeid kokku ei osta. Jäätmeküsitluse põhjal selgub, et mitteametlikult seda ilmselt tehakse. Tõenäoliselt ostetakse mitteametlikult eraisikutelt metallijäätmeid kokku ja müüakse need omakorda metallijäätmete kokkuostu maha. Metallijäätmeid on võimalik Räpina valla elanikel üle anda Põlvas FIE Toomas Kokk´ale. 4.1.9. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad Elektri- ja elektroonikaseadmed võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid, näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanades külmikutes on osoonikihti lõhkuvad freoonid. Jäätmestatistika andmeil kogus AS Epler&Lorenz 2003. aastal Räpina vallas eraisikutelt 4,5 t ja ettevõtetelt 0,06 t kasutuselt kõrvaldatud elektri ja elektroonikaseadmeid. Elanikud saavad vanu elektroonikaseadmeid ja kodumasinaid ära anda igaaastaste kogumisringide käigus koos ohtlike jäätmetega. Kogumisringe korraldab Räpina Vallavalitsus ja viib läbi AS Epler&Lorenz. Rahastamist toetab Põlvamaa keskkonnateenistus. 4.1.10. Muud jäätmed 4.1.10.1. Vanarehvid Vanarehvid on sellised jäätmed, mis takistavad prügilas jäätmete kokkusurumist. Seepärast ei tohi tükeldamata kasutatud rehve jäätmeseadusealusel prügilasse vastu võtta ja alates 16. juulist 2006 ei tohi rehve üldse prügilasse ladestada. Praegu saavad elanikud vanarehve tasu eest üle anda igaaastaste ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. 2003. aastal koguti 200 t vanarehve, 2004. aastal vanarehve ära ei antud. Ettevõtetes tekkinud ja jäätmekäitlejatele üle antud vanarehvi koguste kohta andmed puuduvad. Tõenäoliselt ettevõtted rehvide käitlemisega tegeldud ei ole, need kogutakse lihtsalt hunnikusse. Halvemal juhul põletavad nii eraisikud kui ettevõtted rehve.
Leht 14 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine 4.1.10.2. Vana mööbel Vana mööbli üleandmiseks vallas hetkel võimalused puuduvad. Selle äravedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida või mööbel ise prügilasse vedada. Kulude vältimiseks viiakse vanad mööbliesemed lihtsalt korrusmajade prügikonteineri kõrvale. Korterelamute jäätmekäitlust korraldav AS Revekor ei suuda jäätmete omanikku kindlaks teha ja kellelegi mööbli äraveo eest arvet esitada ei saa. Lahendusena on AS Revekor kogunenud vanamööbli koos haljastusjäätmetega ära põletanud. Samas võib vanadel mööbliesemetel olla põletamiseks mittesobivaid osi ja seda ei saa lugeda sobivaks lahenduseks. 4.1.10.3. Kalmistujäätmed Vallas on kolm kalmistut – Ristipalo, Liivamäe ja Lepistu. Kõigile kalmistutele on valla poolt paigaldatud jäätmekonteinerid, mida regulaarselt tühjendatakse
Kalmistutel tekivad kahte liiki jäätmed. Üks osa neist on biolagunevad ja teine mitte (kilekotid, kunstlilled, küünlalaused jne). Hetkel kogutakse need kõik kokku ühte konteinerisse. Kalmistutel on jäätmete kogumine korraldatud nii, et jäätmemahuti asub kalmistu väravas, et inimesed saaksid mõõda minnes tekkivad jäätmed sinna visata. Paraku peetakse tihti jalavaeva liiga suureks ja jäätmed lendavad lähima põõsa alla. Eriti halb on olukord Ristipalo kalmistul. 4.2. Jäätmetekke prognoos Tulevikus on ette näha tekkivate olmejäätmete hulga kasvu. Seda eelkõige pakendijäätmete arvelt, mille hulka olmejäätmetes suurendab tarbimise kasv ja elanikkonna ostujõu tõus. Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui järjest rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse. Selleks annab võimalusi pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendumine ja teiste jäätmeliikide kohtsortimise arendamine. Võib oletada, et olmejäätmete teke suureneb peamiselt tarbimise kasvu arvelt umbes 3 kuni 5 protsenti aastas. Üleriigilise jäätmekavakohaselt tuleks olmejäätmete koguse kasv stabiliseerida aastateks 2005 kuni 2006, aastaks 2006 tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv. Jäätmestatistika võib lähiaastatel näidata oluliselt suuremat olmejäätmetekke kasvu. Korraldatud jäätmeveo rakendumisega arvestatakse sinna juurde ka seni jäätmeveoga mitteliitunud majapidamiste ja ettevõtete jäätmeteke. Oodata on ka statistika täpsustumist tänu jäätmevaldajate registri loomisele. Sarnaselt olmejäätmete koguse kasvuga on ennustatav ka paralleelselt majanduskasvuga tööstusjäätmete ja ehitusjäätmete koguste kasv ~5% aastas. Kuivõrd Räpina vallas on peamisteks tööstusjäätmeteks puidujäätmeid, mis on väärtustatud toorainena ja millele leidub turgu, siis on loota, et kõrvaldamisele suunatavad jäätmekogused on stabiliseerumas ja enamus tekkivatest jäätmetest suunatakse taaskasutusse. 4.3. Räpina vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Olmejäätmete kogumisega ja veoga tegelevad Räpina vallas Ragn-Sells AS ja Põlva Heakord AS. Jäätmeluba olmejäätmete veoks Põlva maakonnas omavad ka Cleanaway Tartu AS ja A.L.M. Kotton OÜ, aga Räpinas nad siiani tegutsenud ei ole. Olmejäätmete veo korraldamisega Räpina vallas tegelevad ka kommunaalteenuseid pakkuvad AS Revekor ja OÜ Ruusa teenus, aga jäätmeveoga nad ise ei tegele ja selleks jäätmeluba ei oma. Räpina vallas jäätmeluba omavad ettevõtted on toodud tabelis 9. Tabel 9. Räpina piirkonnas jäätmeluba omavad ettevõtted ettevõte tegevusala märkused Räpina Paberivabrik AS Paberi- ja papitoodete tootmine Vanapaberi ümbertöötlemine Revekor AS Reoveepuhastus Epler&Lorenz AS Keskkonnaohtlike jäätmete kogumine ja töötlemine Ragn-Sells AS Tava- ja ohtlike jäätmete käitlemine Suurim jäätmekäitleja vallas Põlva Heakord AS Tavajäätmete käitlemine, Adiste prügila Hindber OÜ Ohtlike jäätmete kogumine ja vedu Kinnistilahuste kogumine A.L.M. Kotton OÜ Tavajäätmete käitlemine Hetkel ei tegutse Räpinas Cleanaway Tartu AS Tavajäätmete käitlemine Hetkel ei tegutse Räpinas Toomas Kokk FIE Vanametalli kokkuost Hetkel ei tegutse Räpinas
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 15 / 44 Ragn-Sells AS tegeleb Räpina vallas peamiselt olmejäätmete veoga, teenindades nii ettevõtteid, korteriühistuid kui eramuid. Kliente on kokku 250, neist 207 era- ja 43 äriklienti. Lisaks veab Ragn-Sells AS tellimusel muid jäätmeliike. Põlva Heakord AS pakub Räpina vallas mitmekülgset jäätmekäitlusteenust. Peamiselt teenindatakse ärikliente. Põlva Heakord AS haldab Räpina vallale lähimat töötavat prügilat Adistes. Ohtlike jäätmete kogumisega tegeleb Räpina vallas Epler & Lorenz AS, korraldades nii ettevõtete kui elanikkonna ohtlike jäätmete käitluse. Ettevõte viib läbi igaaastaseid ohtlike jäätmete ja vanade kodumasinate kogumisringe ning käitleb ohtlike jäätmete kogumispunktide kaudu kogutud jäätmeid. Ohtlike fotograafias tekkinud kinnistijäätmete kogumiseks on jäätmeluba ka Hinber OÜ-l, kes kogub kinnistilahuseid muuhulgas Räpina haiglast.
FIE Toomas Kokil on jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks, aga Räpina valda ta oma tegevust laiendanud ei ole. Räpina paberivabrik tegeleb paberi- ja papitoodete tootmisega ja kasutab toorainena vanapaberit. Vähesel määral kasutatakse Räpina vallas kogutud vanapaberit, ülejäänu tuuakse väljastpoolt. Planeeritav tootmisvõimsus on 25 t vanapaberit ööpäevas. AS Revekor tegeleb reoveepuhastusega, lisaks endale kuuluva Räpina linna reoveepuhasti haldamisele käitleb ka OÜ Ruusa Teenus puhastites tekkivat reoveesetet. Lisaks korraldab AS Revekor korterelamute jäätmemajandust ja linna avalike kohtade heakorra tagamist. Lintes ja Ruusal on analoogse tegevusvaldkonnaga Ruusa Teenus OÜ.
4.4. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 4.4.1. Jäätmete taaskasutamine
Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel. Kõige ulatuslikumalt taaskasutatakse Räpina vallas puidujäätmeid ja sõnnikut, aga nende tekke ja kasutamse kohta on andmed puudulikud. Ametlikus statistikas on andmed taaskasutatavate paberijäätmete, reoveesette ja biolagunevate jäätmete kohta. Paberijäätmeid kasutab toorainena Räpina paberivabrik, peaaegu kogu paber on kogutud väljastpoolt valda. 2002. aastal kasutati 635 t ja 2003. aastal 759 t vanapaberit. Reoveesette taaskasutamise kogused on 2002. aastal 250 t ja 2003. aastal 220 t, biolagunevaid jäätmeid taaskasutati vastavalt 40 ja 35 t. Biolagunevad jäätmed on avalikel haljasaladel tekkinud ja seejärel kompostitud haljastusjäätmed. Nii reoveesette kui biolagunevate jäätmete taaskasutamise viiside ja kohtade üle on ülevaade puudulik. Lisaks eelpoolnimetatutele leiavad suures osas taaskasutust ka ehitus- ja metallijäätmed. Ehitusjäätmetest sorteeritakse välja osa taaskasutatavaid materjale (puit, metall jt), ülejäänut kasutatakse pinnasetäitena. Jäätmete taaskasutamisel on eelduseks nende eraldi kogumine. Olmejäätmetes sisalduvate materjalide eraldi kogumiseks on Räpinas praegu tingimused kesised. On vaid üks vanapaberipaberi ja üks klaasi kogumispunkt. Rohkem võimalusi on ohtlike jäätmete üleandmiseks. Sorteerimisvõimaluste parandamiseks on Räpina linna plaanis rajada jäätmejaam, mis teenindaks kogu Räpina piirkonda. 4.4.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Räpina vallas kõrvaldatakse jäätmeid peamiselt prügilasse ladestamise teel, lisaks toimub ka jäätmete põletamine või muul viisil kõrvaldamine (ebaseaduslikud meetodid). Enim kasutatavad prügilad Räpina vallast kogutud jäätmete ladestamiseks on Põlva vallas asuv Adiste prügila, mis on Põlvamaa tugiprügilaks (haldaja AS Põlva Heakord) ja Aardlapalu prügila Tartu maakonnas (haldaja Cleanaway AS). Ehitusjäätmeid on Ragn-Sells vedanud ka enda polt hallatavasse Räpo prügilasse. Tabelis 10 on toodud eelnevatel aastatel Räpina vallast kogutud jäätmete kõrvaldamise andmed esitatud jäätmearuannete põhjal. Tabel 10. Räpina vallast kogutud jäätmete kõrvaldamine Jäätmeliik Jäätmekogused, t Adiste prügila Aardlapalu prügila Räpo prügila 2002 2003 2002 2003 2002 2003 Segaolmejäätmed122,3 109,6 387,9 433,2 Puidujäätmed 2,6 Pakendijäätmed 11,2 Ehitusjäätmed 26 kokku 122,3 123,4 387,9 433,2 0 26
Leht 16 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine Tegelikkuses võivad prügilasse ladestatud jäätmete kogused erineda statistikast. Põhjuseid on selleks mitu: • jäätmeid deklareeritakse vale jäätmeliigina; • ei ole teada kõigi ladestatud jäätmete päritolu; • Adiste prügilas puudub kaal, jäätmete kogus on hinnanguline. Loomsete jäätmete kõrvalduskohana toimib Põlvamaal Kiuma loomsete jäätmete matmispaik (Põlva Põllumajandusliku OÜ halduses), mis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud, kuid Räpina valla põllumajandusettevõtjad seda ei kasuta. Kõik Räpina vallas asunud prügilad on praeguseks suletud. Võõpsus ja Mägiotsa külas asusid tavajäätmete prügilad. Sillapää külas asuvasse Jaama puidujäätmete ladestusse ladestati peamiselt puidujäätmeid. 4.5. Jäätmekäitluse finantseerimine
Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Räpina vallas järgmiselt: 1. Ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. 2. Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele või läbi kommunaalteenuseid pakkuva ettevõtte. 3. Valla eelarvest finantseeritakse: • kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist; • kogumiskampaaniate korraldamist; • avalikesse kohtadesse ja tänavatele paigutatud prügikastide hooldamist; • vallamajas asuva kogumispunkti haldamist; • teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud tegevusi. 4. Põlvamaa keskkonnateenistus finantseerib KIKi abiga jääkseostuse likvideerimist ja osaliselt kogumiskampaaniate korraldamist. 2003. aastal oli Räpina valla eelarves jäätmehooldusele määratud summa 200 000 krooni, kulutati 143 040 krooni; 2004. aastal oli eelarves ette nähtud 233 820 krooni, eelarv täitmine oli 152 147 krooni ulatuses. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta kõik jäätmete käitlemisega seotud kulud (peab katma jäätmekäitluskoha rajamis- kasutamis- sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud).
Pakendijäätmete ning probleemtoodete kogumist hakkavad Jäätmeseadusekohasel korraldama tootjad ning see toimub tootja finantseerimisel. Tarbijale peab pakendijäätmete ja probleemtoodete üleandmine olema tasuta. Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30,0 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Seega peaks Räpina vallast kogutud jäätmete ladestamisel prügilasse laekuma iga tonni pealt 22,5 krooni valla eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks. 4.6. Jäätmemajanduse probleemid Räpina vallas
Nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus. Paljud jäätmevaldajad Räpina vallas ei ole liitunud jäätmeveosüsteemiga. Jäätmeküsitlusele vastanutest oli jäätmeveo lepingu sõlminud vaid 60 %, eramajaomanikest vaid 40 %. Takistuseks saab enamasti vana harjumus jäätmete eest mitte maksta ja jäätmekäitlusteenust peetakse tihti liigseks kuluks. Tekkivatest jäätmetest püütakse lahti saada muul viisil. Nii viiakse tekkinud jäätmed näiteks metsa alla või teeäärtesse, rikkudes niiviisi valla välisilmet. Vallal tuleb igal aastal teha lisakulutusi niisuguste omaalgatuslike prügilate likvideerimiseks. Paljud jäätmeveo teenuse tellinud elanikud kurdavad selle üle, et võõrad inimesed kasutavad oma jäätmetest lahti saamiseks nende konteinereid ja nemad on sunnitud selle eest maksma. Sama juhtub ka avalike prügikastidega, mille teenindamise eest hoolitseb vald. Tänavatel kipuvad prügikastid tihti kiiresti täis saama ja üle ajama just sinna poetatud olmejäätmete tõttu. Teine osa probleemist on jäätmete põletamine ja matmine. Levinud on kõigi materjalide põletamine, mis tuld võtavad. Sealhulgas põletatakse näiteks plastik-, kilepakendieid ja plastpudeleid, samuti vanu rehve ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmeid. Ka jäätmeküsitlusele vastanutest tunnistasid mitmed, et põletavad plastikut. Samuti põletatakse tõenäoliselt põllumajanduses tekkivad kilejäätmed suures osas, kuigi tegemist on taaskasutatava materjaliga.
Ehitusjäätmete ebaseaduslik ladestamine.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 17 / 44 Sarnaselt olmejäätmetega ei taheta ka ehitusjäätmete käitlemise eest maksta. Ehitusjäätmete vedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida või jäätmed ise prügilasse viia. Selle asemel kallatakse ehitus- ja lammutusjäätmete koormad tihti vanadesse karjääridesse, teeäärtesse või muudesse selleks mitte ette nähtud kohtadesse. Ehitusjäätmete kasutamine pinnasetäitena on aktsepteeritav, kui need ei sisalda ohtlikke jäätmeid, aga seejuures ei tohiks rikkuda valla välisilmet. Praeguses olukorras riivavad sorteerimata ehitusprahi hunnikud silma mitmel pool vallas. Vanad puidutööstuse jäätmed. Räpina valla suurim tööstusharu on puidutööstus, kus tekib suures koguses erinevaid puidujäätmeid. Suurem osa neist on taaskasutatavad ja omavad arvestatavat turuväärtust, seepärast tekib puidujäätmeid vähe. Probleem on vanade saepuruhunnikutega, mis ei oma enam sellist kasutusväärtust, kuna puidujäätmed on niiskunud. Selliseid puidujäätmete hunnikuid võib näha enamiku puidutöötlemisega tegelevate ettevõtete juures.
Liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste vähesus. Liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalusi ei ole Räpina vallas piisavalt. Vanapaberit saab üle anda vaid vallamajas asuvas kogumispunktis ja Räpina Paberivabriku territooriumil. Ainus klaasikonteiner asub Räpina POÜ tanklas ja lisaks saab klaastaarat viia vallamajas asuvasse kogumispunkti koos plast- ja metalltaaraga. Väljaspool linna pole ühtegi kohta eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks. Ohtlikke jäätmete kogumispunkte on rohkem, vanaõlisid ja vanu akusid saab üle anda kolmes tanklakogumispunktis ja kõiki majapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid AS Revekor õuel (Võhandu 23a) asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti ning kord aastas toimuvate kogumisringide käigus. Samuti kogutakse kogumisaktsioonide ajal kodumasinaid ja elektroonikajäätmeid. Peale pakendi ja paberijäätmete üleandmisvõimaluste tuntakse puudust püsivast võimalusest ohtlikke jäätmete ja elektroonikajäätmete ning kodumasinate üleandmiseks. Samuti pole midagi teha vana mööbliga, lehtklaasiga, metallijäätmetega ning põllumajanduses tekkivate kilejäätmetega.
Madal keskkonnateadlikkus ja informatsiooni vähesus. Räpina vallas on probleemiks madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlust puudutava informatsiooni vähesus. Elanikepoolne väärade jäätmekäitlusmeetodite kasutamine on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Inimestel puudub arusaam selle kohta, milliseid keskkonna- ja terviseriske toob endaga kaasa jäätmete põletamine ja matmine. Ka jäätmete sorteerimine on vähe levinud, tihti pannakse kõik jäätmed kokku ühet konteinerisse. Jäätmeküsitlusest selgub, et linnas elavad inimesed sorteerivad jäätmeid veidi rohkem kui maal. Kõige rohkem kogutakse eraldi ohtlikke jäätmeid. Valla elanikel pole piisavalt informatsiooni olemasolevate jäätmekäitlusvõimaluste kohta. Tihti ei olda teadlikud olemasolevate eraldi kogutud jäätmete kogumispunktide asukohtadest, samuti pole kõik elanikud kuulnud iga- aastastest kogumisaktsioonidest. Räpina vallas ei ole siiani elanike teavitamisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele eriti tähelepanu pööranud. Jäätmeküsitlusest selgus, et eriti tuntakse puudust täiskasvanutele suunatud tegevusest. Järelevalve puudulikkus. Keskkonnajärelevalve seadusega on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada keskkonnajärelevalvet. Tegelikkuses on Räpina valla poolt teostatav järelevalve olnud puudulik. Kuigi valla jäätmehoolduseeskiri kohustab liituma jäätmeveo teenusega, pole suur osa elanikest seda teinud. Vallal puudub ülevaade jäätmeveoga mitteliitunutest ja nende jäätmekäitlusharjumustest. Reoveesette käitlemine. Räpina valla puhastusseadmetes tekkiva reoveesette käitlemisega tegeleb vallale kuuluv AS Revekor, kellel on ka vastav jäätmeluba. Puhastitest tuleva sette töötlemiseks puuduvad hetkel sobivad tingimused. Sete tõstetakse puhastist välja tahenema ja sellega kogu settekäitlus ka piirdub. Tahenenud sette viivad ära talunikud, seejuures puudub ülevaade, kellele ja millistes kogustes see läheb. Samuti pole teada, mida reoveesettega edasi tehakse.
Keskkonnaministri määruse «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded»kohaselt on töötlemata (sh. kompostimine) reoveesette kasutamine põllumajanduses keelatud ja ka haljastuses ning rekultiveerimisel kasutatav sete peab vastama määruses ette antud normidele. Sette sobivuse määramiseks tuleb võtta setteproove. Ka seda ei ole Räpinas olemasolevate andmete kohaselt tehtud. Kalmistute ümbruse prügistamine. Räpina valla kalmistutele on valla poolt paigutatud segajäätmete konteinerid, aga sellest hoolimata on kalmistute ümbrus prügistatud. Kalmistute lähiümbrus on kaetud haudadelt koristatud jäätmetega, sealhulgas on palju plastijäätmeid. Eriti suur on probleem Ristipalo kalmistul. Prügikonteinerid asuvad üldjuhul peavärava juures, et mööduvad kalmistu külastajad saaksid jäätmed sinna tuua. Jalavaeva peetakse aga tihti liigseks ja jäätmed visatakse lähimast kohast üle aia.
Leht 18 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine Vana mööbli käitlemine. Vana mööbli üleandmiseks vallas hetkel võimalused puuduvad, selle äravedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida ja loomulikult tuleb teenuse eest ka tasuda. Suur osa elanikest isegi ei tea, mida tuleks vana mööbliga ette võtta või siis välditakse nende prügilasse vedamisest tulenevaid kulutusi. Vanad mööbliesemed viikase tavaliselt jäätmekonteineri kõrvale, aga hiljem ei tunnista neid keegi omaks ja nii ei saa kellelegi ka arvet esitada. Lahendusena on AS Revekor kogunenud vanamööbli koos haljastusjäätmetega ära põletanud. Samas võib vanadel mööbliesemetel olla põletamiseks mittesobivaid osi ja seda ei saa lugeda sobivaks lahenduseks. 5. Jäätmehoolduse arengusuunad Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: 1. Jäätmetekke vältimine; 2. Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4. Jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Arvestades Räpina valla jäätmemajanduse olukorda ja jäätmemajandusega seotud probleeme on jäätmehoolduse üldised eesmärgid vallas: • jäätmetekke stabiliseerimine; Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv; 2. tarbimisharjumuste muutus. • illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine; Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus jäätmekäitlussüsteemi; 2. kontroll jäätmekäitluse üle. • jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine. Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv; 2. sorteerimis- ja lahuskogumisvõimaluste olemasolu. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: • uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • kõikide ettevõtete jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Olmesfääris on eesmärkideks: • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine. Peatükkides 5.1.- 5.6. on esitatud Räpina valla jäätmemajanduse arengusuunad ja vajalikud tegevused aastateks 2005-2009. Lisaks on välja toodud olulised ettevalmistavad tegevused jäätmemajanduse arendamisel, mis tuleks ellu viia juba 2004. aasta jooksul. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Räpina vallas on: 1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine; 2. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine; 4. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; 5. Koostöö teiste omavalitsustega; 6. Jäätmejaama rajamine. 5.1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine
Vastavalt jäätmeseaduseleon kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Jäätmeseadusejärgi on korraldatud jäätmeveo rakendamise tähtaeg 1. jaanuar 2005. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta(desse) kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel suureneb oluliselt omavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel ja korraldamisel. Uue süsteemi eelis on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas vedu ning
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 19 / 44 kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel on väga tähtis informeerida elanikke, et nad mõistaksid ja aktsepteeriksid uut süsteemi. Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega Määruses peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas vähemalt järgmine info: • jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; • veopiirkonnad; • vedamise sagedus ja aeg; • jäätmeveo teenustasu piirmäär; • jäätmekäitluskohad; • kasutatavad konteinerite tüübid; Jäätmevaldajate register
Enne korraldatud olmejäätmeveo sisseviimist luuakse jäätmeseadusekohaselt jäätmevaldajate register ja kehtestatakse registri pidamise kord. See võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekoguseid ja jäätmevaldajaid erinevates piirkondades. Korraldatud olmejäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket linnas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on soovitav kasutada olemasolevat hooneregistrit/kinnisturegistrit, kombineerides andmeid rahvastikuregistri andmetega ning vallavalitsusel ja jäätmekäitlejatel oleva informatsiooniga. Korraldatud jäätmeveo konkursil eri- või ainuõiguse saanud jäätmevedaja esitab registrisse andmeid vallast kogutud jäätmete kohta. Kui on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitlust ise, on ka neil kohustus esitada andmeid jäätmevaldajate registrisse sarnaselt jäätmevedajaga. Jäätmeveo piirkond
Jäätmeseadusekohaselt kehtestab omavalitsus jäätmeveo piirkonnad, millesse kuulub üldjuhul kuni 10 000 elanikku. Räpina vald ja linn liitusid 2002. aastal ja 2004. aasta alguse seisuga elab Räpina vallas 5851 inimest. Vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, mis on piisavalt suur, et puudub vajadus luua ühine veopiirkond mõne naaberomavalitsusega. Tabelis 11 on toodud hinnangulised segaolmejäätmete kogused Räpina valla asulates. Tabel 11. Hinnangulised segaolmejäätmete kogused Räpina valla asulates Asula Elanikke Hinnanguline jäätmeid, t/a Maht, Prügikoor- Prügikoor- jäätmekogus m3(prügiautos maid aastas maid kuus (20 elaniku kohta, 3 (20 m3auto) m3auto) kg/a 0,22 kg/m ) Räpina linn 2846 250 711,5 3234,1 161,7 13,5 Linte 302 180 54,4 247,1 12,4 1,0 Ristipalo 280 180 50,4 229,1 11,5 1,0 Ruusa 258 180 46,4 211,1 10,6 0,9 Võõpsu alevik 247 180 44,5 202,1 10,1 0,8 Leevaku 199 180 35,8 162,8 8,1 0,7 Köstrimäe 194 180 34,9 158,7 7,9 0,7 Raigla 169 180 30,4 138,3 6,9 0,6 Sillapää 163 180 29,3 133,4 6,7 0,6 Naha 124 180 22,3 101,5 5,1 0,4 Rahumäe 112 180 20,2 91,6 4,6 0,4 Raadama 103 180 18,5 84,3 4,2 0,4 Meelva 96 180 17,3 78,5 3,9 0,3 Tooste 93 180 16,7 76,1 3,8 0,3 Võuküla 79 180 14,2 64,6 3,2 0,3 Mägiotsa 70 180 12,6 57,3 2,9 0,2 Sülgoja 69 180 12,4 56,5 2,8 0,2 Kassilaane 65 180 11,7 53,2 2,7 0,2 Toolamaa 58 180 10,4 47,5 2,4 0,2 Nulga 57 180 10,3 46,6 2,3 0,2 Kõnnu 56 180 10,1 45,8 2,3 0,2 Jaanikeste 52 180 9,4 42,5 2,1 0,2 Saareküla 35 180 6,3 28,6 1,4 0,1 Võiardi 32 180 5,8 26,2 1,3 0,1 Suure-Veerksu 30 180 5,4 24,5 1,2 0,1 Pääsna 25 180 4,5 20,5 1,0 0,1 Pindi 19 180 3,4 15,5 0,8 0,1 Tsirksi 18 180 3,2 14,7 0,7 0,1
Leht 20 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine Kokku 5851 1252,4 5692,73 284,64 23,72
Konkurss Jäätmeveopiirkonda jäätmevedaja leidmiseks peab korraldama avaliku konkursi konkurentsiseadusegakehtestatud korras. Konkursi võitnud ettevõttel on antud veopiirkonnas määratud jäätmeliikude osas eri- või ainuõigus kuni 3 aastat. Esimesel konkursil võib määrata lühema eri- või ainuõiguse kestvuse, et paremini hajutada ebamäärasusest tulenevaid riske. Samas võib lühem kestvus suurendada majanduslikku kulu. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: • veopiirkond; • veetavad jäätmeliigid; • eeldatavad jäätmekogused; • jäätmekäitluskohad; • eri- või ainuõiguse kestus; • veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; • jäätmeveo teenustasu piirmäär. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatavad jäätmevaldajad Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Jäätmeseadusemõistes peavad korraldatud jäätmeveoga liituma ka olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted ja asutused (kaubandus, teenindus, koolid, lasteaiad). Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeloaga tuleb lubada üksnes erandkorral. Ettevõtete jäätmeveo korraldamine sõltub suuresti iga ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest. Korraldatud jäätmeveoga tuleb haarata avalikud asutused, nagu koolid, lasteaiad ja kultuurimajad ning olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted. Kuna olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekib suuremal või vähemal määral kõigis töötavates ettevõtetes, siis peavad korraldatud jäätmeveoga liituma Räpina vallas kõik ettevõtted võrdsetel alustel eramajapidamistega. Kui vallavalitsus peab seda põhjendatuks, võivad erandina korraldatud jäätmeveost välja jääda ettevõtted, kelle olmejäätmete vedu saab paremini organiseerida väljaspool korraldatud jäätmeveo süsteemi, kuna neil tekib valdavalt muid jäätmeid ja vähem segaolmejäätmeid (nt. tööstus- ja tootmisettevõtted, põllumajandusettevõtted ning tervishoiuasutused). Ettevõtted, kes on põhjendatud olmejäätmete veo eraldiseisvana korraldama, tuleb välja selgitada enne korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist.
Jäätmeseadusekohaselt võib korraldatud jäätmeveo jätta organiseerimata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus.
Jäätmeseadusejärgi loetakse iga jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seadus ei nõua eraldi jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel osapoolte kohustusi ja õigusi sätestava lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine on vajalik jäätmevaldaja vastutuse tagamiseks juhul, kui jäätmevaldaja rendib jäätmekäitlejalt konteinerit. Lepingut on vaja ka siis, kui jäätmevaldaja leiab, et talle miinimumpaketist ei piisa. Probleemiks võib kujuneda võlglaste teke, võlga on lihtsam sisse nõuda lepingu olemasolul. Seepärast on soovitav, et konkreetses piirkonnas jäätmeveo konkursi võitnud jäätmevedaja sõlmiks piirkonna jäätmevaldajatega lepingud. Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid
Jäätmeseadusekohaselt võib korraldatud jäätmevedu hõlmata ka muid jäätmeid peale olmejäätmeteveo, kui seda tingib oluline avalik huvi. Hetkel on mõistlik lisaks olmejäätmetele korraldatud jäätmeveo raames koguda eraldi vanapaberit ja -pappi kohtades, kui jäätmevaldajal tekib neid suuremas koguses. Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Räpina vallas hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga: • segaolmejäätmete kogumine ja vedu; • vanapaberi kogumine ja vedu keskküttega korterelamutes (kui korterelamus on vähemalt 6 korterit). Jäätmeveo teenustasu piirmäär Vallavolikogu kehtestab jäätmeveo teenustasu piirmäärad. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Selleks, et
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 21 / 44 soodustada jäätmete liigiti kogumist, tuleb piirhindade määramisel jälgida, et taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumisel ei tuleks hind jäätmetekitajale kõrgem kui ainult segaolmejäätmete kogumisel. Jäätmeveo sagedus
Jäätmeseadusejärgselt peab tiheasustusaladel olema prügikonteinerite tühjendamissagedus vähemalt kord kuus. Hajaasustusaladel on soovitav minimaalne tühjendamissagedus vähemalt kord kvartalis. Kui olmejäätmete hulka pannakse toidujäätmeid, siis on nii jäätmevaldajale kui jäätmevedajale ebameeldiva lõhna vältimiseks mugavam tihedam konteineri tühjendamine. Jäätmekavas toodud soovitavad minimaalsed jäätmeveosagedused on määratud arvestades jäätmeseadusega määratud nõudeid, valla üldplaneeringus määratud asustuse tüüpi, elanikke arvu ja asustustihedust, lähedust teistele asulatele ning ligipääsetavust jäätmeveokitele. Jäätmeveosagedused määratakse valla jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmete vedu on regulaarne ja selle sagedust saab jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete piires muuta kokkuleppel jäätmevedajaga.
Olmejäätmeid tuleb jäätmeseadusekohaselt tiheasustusega aladel vedada vähemalt kord kuus. Räpina valla üldplaneeringu projektis on tiheasustusega aladeks määratud Räpina linn, Võõpsu alevik ja Linte küla. Lisaks on soovitatav kord kuus vedada jäätmeid suurematel kompaktse asustusega aladel, mille hulka kuuluvad Ruusa ja Leevaku. Samuti Räpina vahetus läheduses asuvates Ristipalo ja Sillapää külades. Korterelamute minimaalne soovitatav jäätmeveo sagedus on kord kahe nädala tagant. Hõredamalt asustatud aladel võib liigsete kulude ja juurdepääsuteede lõhkumise vältimiseks vedada olmejäätmeid kord kvartalis. Sellisel juhul ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna biolagunevaid jäätmeid. Soovitavad jäätmeveosagedused asulate kaupa on toodud tabelis 12. Suvilate ja aiamajade juurest tuleks jäätmeid vedada samuti vähemalt kord kvartalis. Hõreda asustusega väikese elanike arvuga küladesse võib paigutada ühiskonteinerid, kuhu saavad jäätmeid tuua kõik külaelanikud. Jäätmekonteinerite arv ja asukoht peaksid olema valitud nii, et maksimaalne kaugus konteinerist ei ületaks ühegi majapidamise jaoks üldjuhul 2 km. Konteinerid peaksid asuma kohtades, kuhu külaelanikel on jäätmeid mugav tuua ja kuhu jäätmeveokiga on hea juurdepääs. Tabelist 12 on näha, millistes külades võiks kasutada ühiskonteinereid. Konteiner tuleb valida piisavalt suur, et see mahutaks tekkiva jäätmehulga. Jäätmeveole tehtavad kulutused jagatakse kõigi külas asuvate majapidamiste vahel.
Tabel 12. Soovitavad jäätmeveo sagedused ja konteinerite kasutamine asulate kaupa Asula Elanikke Jäätmeveo minimaalne Jäätmekonteinerid sagedus Räpina linn 2846 kord kuus iga maja juures Linte 302 kord kuus iga maja juures Ristipalo 280 kord kuus iga maja juures Ruusa 258 kord kuus iga maja juures Võõpsu alevik 247 kord kuus iga maja juures Leevaku 199 kord kuus iga maja juures Köstrimäe 194 kord kvartalis iga maja juures Raigla 169 kord kvartalis iga maja juures Sillapää 163 kord kuus iga maja juures Naha 124 kord kvartalis iga maja juures Rahumäe 112 kord kvartalis iga maja juures Raadama 103 kord kvartalis iga maja juures Tooste 96 kord kvartalis iga maja juures Meelva 93 kord kvartalis iga maja juures Võuküla 79 kord kvartalis iga maja juures Kassilaane 70 kord kvartalis iga maja juures Mägiotsa 69 kord kvartalis iga maja juures Sülgoja 65 kord kvartalis iga maja juures Toolamaa 58 kord kvartalis iga maja juures Nulga 57 kord kvartalis iga maja juures Jaanikeste 56 kord kvartalis iga maja juures Kõnnu 52 kord kvartalis ühiskonteinerid Võiardi 35 kord kvartalis ühiskonteinerid Saareküla 32 kord kvartalis ühiskonteinerid Suure-Veerksu 30 kord kvartalis ühiskonteinerid Pääsna 25 kord kvartalis ühiskonteinerid
Leht 22 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine Tsirksi 19 kord kvartalis ühiskonteinerid Pindi 18 kord kvartalis ühiskonteinerid
Konteinerid Jäätmeveokitegasaab tühjendada ainult standardmõõdus konteinereid. Praegu on elanikud endale soetanud ka standarditele mittevastavaid konteinereid. Mittestandartsete konteinerite tühjendamine on raskendatud ja võib muuta teenuse kallimaks. Mõistlik oleks konteineripark ühtlustada. See on kergem, kui jäätmetekitajad on võtnud konteinerid rendile. Olukorras, kus jäätmetekitaja on mittesobiva konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama.
Korraldatud jäätmeveo tarbeks peab iga majapidamine omale rentima või ostma standardile vastava prügikonteineri, mille suuruse saab valida vastavalt vajadustele. Väikseima sobiva konteineri maht on 80 l. Suvila- ja aiamaade komplekside juurde võib paigaldada ühe ühise konteineri. Kui jäätmeteke majapidamises on tõesti väga väike (sorteeritakse taaskasutatavaid jäätmeid ja kompostitakse biolagunevaid jäätmeid), võib mitme majapidamise peale kasutada üht konteinerit. Jäätmete kõrvaldamine
Lähtuvalt jäätmeseaduse§ 32 sätestatud läheduse põhimõttest jäätmekäitluses tuleb jäätmed taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Üleriigilise jäätmekavakohaselt on kuni Kagu-Eesti regionaalprügila valmimiseni Põlvamaal määratud tugiprügilaks Adiste prügila. Seega peab läheduse põhimõtet järgides kuni Kagu-Eesti prügila valmimiseni kõrvaldama Räpina vallast kogutavaid segaolmejäätmeid Adiste prügilas. Adiste prügilas ei või aga kõrvaldada asbestijäätmeid, mida peab suunama kõrvaldamiseks Aardlapalu prügilasse. Eesmärgid korraldatud jäätmeveo organiseerimisel • Kõigi jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemiga; • Maksimaalselt kõigi tekitatud jäätmete kokkukogumine jäätmeveosüsteemi raames; • Korraldatud jäätmeveo rakendamine alates 01.01.2005. Vajalikud tegevused: • uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 2004. aasta jooksul; • korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 2004. aasta jooksul; • jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 2004. aasta jooksul; • korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine 2005. aasta I pool; • korraldatud jäätmeveo käimapanek 2005. aasta II pooles; • elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustest. 5.2. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamiseks on vaja suurendada taaskasutatavate jäätmete hulka. Jäätmete taaskasutamiseks on nad vaja eelnevalt sorteerida ja lahus koguda. Efektiivseim on jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, et vältida jäätmete segunemist ja tagada saadavale materjalile parim kvaliteet.
Jäätmeseadusegaon kohalikele omavalitsustele pandud kohustus jäätmete sortimise korraldamiseks. Alates 2008. a. 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud töötlemata jäätmete ladestamine. Muu hulgas käsitletakse töötlemisena (sorteerimisena) tekkekohas liigiti kogumist. Kohtsorteerimise edendamine on prioriteet ka Üleriigilises jäätmekavas. Jäätmeseadusnõuab liigiti kogutud jäätmetele vajadusel järelsortimise läbiviimist, kui see on tehniliselt teostatav ja pole ülemäära kulukas. Põlvamaa jäätmekava eesmärk lähiaastateks on taaskasutada 30% segaolmejäätmetest. Kohtsorteerimist tuleks rakendada järgnevatele jäätmeliikidele: • paberi- ja papijäätmed; • pakendijäätmed; • probleemtooted; • ohtlikud jäätmed; • suuremõõtmelised jäätmed; • biolagunevad jäätmed; • metallijäätmed; • ehitus- ja lammutusjäätmed.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 23 / 44 Eesmärk: • Juurutada jäätmete kohtsorteerimine ettevõtetes ja majapidamistes aastateks 2006-2007 Jäätmete eraldikogumise sihtarvud Räpina vallas aastaks 2009 võrreldes 2004. aastaga on järgmised • Vähendada ladestatavate pakendijäätmete kogust 50%; • Vähendada ladestatavate paberi- ja papijäätmete kogust 50%; • Taaskasutada linna ja asulate haljasaladel tekkivaid haljasjäätmed 80% ulatuses; • Taaskasutada ühepereelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses; • Taaskasutada korterelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 15% ulatuses. Vajalikud tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks on esitatud jäätmekava järgnevates alapeatükkides. 5.2.1. Segaolmejäätmed
2003. aastal koguti Räpina valla majapidamistest vaid 45 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Tegelik jäätmeteke oli tõenäoliselt mitu korda suurem. Paljud jäätmevaldajad ei ole liitunud jäätmeveo teenusega ja suur osa kogumata jäänud jäätmetest käideldakse illegaalselt. Olmejäätmete ebaseadusliku käitluse vähendamiseks tuleb jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmevaldajad. Räpina vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, seda eelkõige pakendijäätmete arvel. Enne kui saab rääkida jäätmekoguste vähendamisest, tuleb jäätmete teke stabiliseerida. Prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamisel on oluline roll jäätmete sorteerimisel, lahuskogumisel ja taaskasutamisel. Jäätmetekke vähendamiseks ja sorteerimise suurendamiseks saab elanikke suunata majanduslike meetmete abil. Selleks peab iga jäätmetekitaja ise maksma oma jäätmete käitlemise eest ja liigiti kogutud jäätmete käitlemine peab olema odavam, kui segajäätmete käitlemine. See motiveerib elanikke kulude vähendamiseks jälgima jäätmete teket ja neid rohkem sorteerima. Eesmärgid segaolmejäätmete kogumisel:
• Elaniku kohta tekkiva olmejäätmete hulga stabiliseerimine aastateks 2006-2007. • Kohtsorteerimise juurutamine. Vajalikud tegevused: • Teavituskampaaniate korraldamine elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasõbralike harjumuste juurutamiseks. • Majanduslike mõjutajate kasutamine vähendamaks jäätmete teket ja suurendamaks korduvkasutatavate pakendite ja materjalide osakaalu. 5.2.2. Pakendijäätmed Seoses tarbimise kasvu ja kõrgenenud nõuetega kauba pakendamisele on tekkivate pakendijäätmete hulk kasvanud ja kasvab ilmselt veel. Jäätmetekke stabiliseerimise ja prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise juures tuleb pakendijäätmetele pöörata suurt tähelepanu. Pakenditeemat ja pakendijäätmete kogumissüsteemi käsitleb 21. aprillil 2004. aastal Riigikogus vastu võetud pakendiseadus. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Prioriteediks on seatud pakendijäätmete vältimine, tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine, pakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, sh nende süsteemne kogumine. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumine ning korduv- ja taaskasutus. Pakendiseaduseson määratud pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise sihtarvud. Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise järgmises ulatuses: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas, • pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb pakendiseadusette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma. Pakendiettevõtja on lisaks eelloetletule kohustatud: • tagama turustatud pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise vastavalt kehtestatud sihtarvudele, sh katma tegevustest tulenevad kulud;
Leht 24 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine • vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega; • tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. Tagatisrahaga koormatud pakendeid tuleb tagasi võtta müügikohas või selle vahetus läheduses. Teiste pakendite tagasivõtmiskohustuse võivad pakendiettevõtjad delegeerida keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile (pakendiorganisatsioonile). Vastavalt pakendite ja pakendijäätmete kogumis- ja korraldamiskohustusele saab kohalik omavalitsusorgan delegeerida pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse organiseerimise pakendiettevõtjatele ja eelnimetatud organisatsioonile, kes peab katma pakendite ja pakendijäätmete kogumisega seotud kulud.
Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid). Pakendeid, millele ei ole kehtestatud tagatisraha ning mida ei saa linnas tegutsevatesse müügi ja kokkuostukohtadesse tagastada, kogutakse pakendijäätmete kogumiskohtades. Kogumiskohad peaks olema Räpina linnas ja suuremates külades. Kogumispunktide asukohad võivad olla kaupluste juures, Räpinas võiks pakendijäätmete üleandmisvõimalus olla ka jäätmejaamas. Pakendijäätmete kogumispunktid peaksid olema tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel. Peale Räpina linna peaks pakendijäätmete üleandmisvõimalused kindlasti olema Võõpsus, Lintes, Ruusal ja Leevakul. Neid kogumispunkte saaksid kasutada ka hajaasustuses elavad inimesed.
Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ja kogumispunktides. Eesmärgid pakendijäätmete kogumisel: • pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide välja arendamine; • pakendi ja pakendijäätmete eraldikogumine tekkekohas alates 2005. a; • pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt 50 % ulatuses. Vajalikud tegevused: • koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja pakendjäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine; • pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamine 2005. aasta jooksul. Pakendijäätmete kogumiskonteinerite paigutamine Räpinasse suuremate kaupluste juurde, Räpina jäätmejaama, Võõpsule, Lintesse, Ruusale ja Leevakule; • elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist. 5.2.3. Biolagunevad jäätmed
Jäätmeseadusemõistes on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Neid jäätmeid on prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas praegu kuni 70%. Jäätmeseadusnäeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Selleks on seatud piirangud biolagunevate jäätmete sisaldusele prügilasse ladestavate olmejäätmetes hulgas järgmiselt: 1) mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist, 2) mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist, 3) mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks on tarvis biojäätmeid teistest olmejäätmetest eraldi koguda. Eraldi tuleb koguda vanapaberit ja –pappi, mida saab materjalina taaskasutada. Hiljemalt 2010. aastaks tuleb ilmselt seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda ka teised biolagunevad jäätmed ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine). 5.2.3.1. Vanapaber ja -papp Tekkivatest vanapaberi ja -papi kogustest suure hulga moodustavad pakendijäätmed, samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning kontorijäätmed. Hinnanguliselt moodustavad segaolmejäämetes pakendijäätmed vanapaberist ja -papist ligikaudu 50 protsenti. Vanapaberi ja -papi ladestamist prügilasse tuleb Euroopa Liidu prügiladirektiivi(1999/31/EC) alusel piirata. Vanapaberi ja -papi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist vanapaberit võib kogumispunkti viia ja millist mitte. Ümbertöötlemiseks ei sobi kiletatud või määrdunud paber ja papp. Vanapaberi hulka visatud olmejäätmed võivad rikkuda kogu konteineri sisu. Määrdunud paberi võib panna kompostitava materjali
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 25 / 44 hulka, kui seda ei ole liiga palju. Kiletatud paber kompostimiseks ei sobi. Üldiselt ei ole otstarbekas paberit kompostida, kuna paber laguneb aeglaselt ja on eraldi kogutuna vääruslikum materjal teisese toormena. Hinnanguliselt on segaolmejäätmetes paberi osakaal ligikaudu 1/4 jäätmete massist, seega moodustab vanapaberi eraldi kogumine olulise osa kogu jäätmete taaskasutussüsteemi arendamisest. Praegu Räpina vallas olevad vanapaberi üleandmisvõimalused ei ole piisavad. Jäätmete eraldi kogumise edendamiseks tuleb suurendada vanapaberi kogumispunktide arvu Räpina linnas ja pakkuda kogutud paberijäätmete üleandmiseks võimalusi ka väljaspool linna. Vanapaberi üleandmiseks luuakse võimalus rajatavasse jäätmejaama Võhandu 23a, samuti pakub võimalust paberijäätmete üleandmiseks Räpina Paberivabrik. Jätkuvalt peab jätkama vanapaberi eraldikogumist vallamajas, raamatukogus ja võimalusel ka teistes vallaasutustes. Vanapaberi eraldikogumine tuleb sisse seada korraldatud jäätmeveo raames vähemalt 6 korteriga keskküttega korterelamutes, kus puudub võimalus paberijäätmete põletamiseks. Täiendavalt võib paigutada vanapaberi konteinerid paralleelselt pakendijäätmete konteineritega Võõpsus, Lintes, Ruusal ja Leevakul. Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberi- ja papijäätmetele on oluline suunata taaskasutusse ettevõtetes tekkiv vanapaber. Ettevõtete puhul raskendab tavaliste vanapaberikonteinerite paigaldamist vanade dokumentide taaskasutusse suunamisel võimaliku konfidentsiaalse info levik, seetõttu on tähtis tagada konteinerite suletus ja võimalike dokumendipaberite purustamine kas tekkekohas või vastava paberi kogumisega tegeleva ettevõtte poolt. Vanapaberi eraldikogumine peaks olema kohustuslik ettevõtetes, kus tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas. Kaubanduses tekivad paberi- ja papijäätmed peamised pakenditest. Pakendimaterjalis leiduva vanapaberi ja papi eraldikogumine kaubandusettevõtetes peab olema ettevõtetele kohustuslik. Eesmärgid vanapaberi kogumisel:
• juurutada vanapaberi ja -papi eraldikogumine kodumajapidamistes, asutustesja ettevõtetes; • aastaks 2009 taaskasutada 50% tekkivast vanapaberist ja -papist
Vajalikud tegevused: • vanapaberi eraldi kogumine korraldatud jäätmeveo raames keskküttega korterelamutes (kui korterelamus on vähemalt 6 korterit); • paberijäätmete eraldi kogumine ettevõtetest, kui ettevõttes tekib üle vanapaberit üle 50 kg nädalas alates 2005. aastast; • valla asutustes (koolid, lasteaiad, raamatukogud jt.) vanapaberi eraldi kogumine alates 2005. aastast; • vanapaberikonteinerite paigutamine lisaks Räpina linna jäätmejaamale ka Võõpsu, Linte, Ruusa ja Leevaku asulatesse. 5.2.3.2. Kompostitavad jäätmed Kodumajapidamistes tekkivate toidu- ja aiajäätmete kompostimine toimub Räpina vallas juba suhteliselt suures ulatuses. Eramajapidamistes tekkivad kompostitavad jäätmed tuleb eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul, seda eriti juhul, kui prügiveo sagedus on väiksem kui kord kuus. Korruselamutes biolagunevate jäätmete kompostimist koha peal korraldada ei saa. Tulevikus võib osutuda vajalikuks biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ka korruselamutes ja ettevõtetes, et vähendada biolagunevate jäätmete sisaldust prügilasse ladestatavates olmejäätmetes. Linna ja suuremate asulate avalikel haljasaladel tekkinud haljastusjäätmed ja samuti kalmistujäätmed tuleb võimalikult suures ulatuses kompostida. Linnas kompostitakse hetkel haljastusjäätmeid AS-ile Revekor kuuluval kompostimisväljakul. Samuti on aeg-ajalt haljastusjäätmeid Räpinas põletatud. Kalmistutel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks tuleb sinna paigutada konteinerid biolagunevate jäätmete kogumiseks. Igal kalmistul peaks olema vähemalt üks biolagunevate jäätmete konteiner, Ristipalo kalmistul, kus praegu toimub kõige suurem prügistamine, võiks neid olla vähemalt kaks. Kui tulevikus rajatakse kompostimisväljakud reoveepuhastite juurde, tuleks haljastusjäätmed suunata kompostimisele koos reoveesettega. Alternatiiviks on suunata Kagu-Eesti regionaalprügila valmimise järgselt tekkivad biolagunevad jäätmed kompostimiseks regionaalprügilasse, kuivõrd prügila juurde on kavandatud ka kompostimine. Eesmärgid kompostitavate jäätmete käitlemisel: • laiendada biolagunevate jäätmete kompostimist eramajapidamistes, taaskasutada eramajapidamistes biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses aastaks 2009; • laiendada haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimist, 2008. aastaks kompostida 80% tekkivatest haljastusjäätmetest; • alustada kalmistutel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimist, aastaks 2009 kompostida 80% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest; • alustada biolagunevate jäätmete eraldikogumist korrusmajades ja ettevõtetes, aastaks 2009 kompostida 20% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest. Vajalikud tegevused:
Leht 26 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine • teavitustöö eramajadele biolagunevate jäätmete kompostimise edendamiseks 2005-2006; • reoveepuhastite juurde kompostimisväljakute rajamisel arvestada sealsetel kompostimisväljakutel ka biolagunevate jäätmete kompostimisega; • kõigi linna haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimisse suunamine alates 2005; • väljaspool linna olevatel haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimisse suunamine alates 2006. aastast; • Kalmistutele konteinerite paigaldamine biolagunevate jäätmete kogumiseks 2005. aasta jooksul; • Kalmistutelt kogutavate biolagunevate jäätmete kompostimisse suunamine; • Ettevõtetes biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates 2008. aastast; • Korrusmajadest biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates 2008. aastast. 5.2.3.3. Reoveesetted
Reoveesette kasutamine tuleb viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Reoveesette kasutamisel põllumajanduses tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded».Määrus keelab töötlemata sette kasutamise põllumajanduses. Selle tagamiseks on vaja saada ülevaade reoveesette kasutamise kohta. Tulevikus on plaanis Räpina linna reoveepuhasti uuendamine ja sinna kompostimisväljaku rajamine. Reoveesette kompostimine suurendab selle kasutusvõimalusi ja võimaldab komposti ka müüa. Reoveemuda kompostimisel on tulemus parem, kui sellele lisada muud orgaanilist ainet. Kompostimisprotsessi edendamiseks võib kasutada vallas tekkivaid haljastusjäätmeid ja vajadusel lisaks puidujäätmeid (nt puukoor). Eesmärgid reoveesette käitlemisel: • viia reoveesette käitlemine ja kasutamine kooskõlla kehtivate õigusaktidega aastal 2005; • saavutada kontroll reoveesette kasutamise üle; • alustada reoveesette kompostimist aastal 2005-2006. Vajalikud tegevused: • päeviku sisseviimine reoveesette töötlemise ja kasutusse andmise kohta; • regulaarsete setteproovide võtmine vastavalt kehtivatelele nõuetele; • reoveesette ja haljastusjäätmete kompostimisväljakute rajamine reoveepuhastite juurde 2005-2007; • reoveesette ning haljastus- ja kalmistujäätmete suunamine kompostimiseks rajatavatele kompostimisväljakutele ja nende kompostimine. 5.2.4. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete eraldamine muudest jäätmetest on oluline keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlikke jäätmete eraldi kogumist. 5.2.4.1. Kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse, jäätmejaama või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr. Ohtlike jäätmete sorteerimise soodustamiseks peab elanikele tagama võimalused nende üleandmiseks. Säilima peaksid olemasolevad kogumispunktid bensiinijaamades ja praegu Räpinas asuva ohtlike jäätmete kogumispunkti asemele rajatavas jäätmejaamas (Võhandu 23A). Samuti tuleks jätkata igaaastaseid ohtlike jäätmete kogumisringe vallas, et tagada ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused ka väljaspool Räpina linna. 5.2.4.2. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ettevõttel koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtetel, kellel tekib suuremas koguses ohtlikke jäätmeid, peaks olema nn. ettevõttesisene ohtlikke jäätmete kogumispunkt, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ning kontrollida ettevõtte jäätmete liikumist ja organiseerida jäätmete kogumist ja vedu. 5.2.4.3. Probleemtooted
Jäätmeseadustoob jäätmemajanduse korraldusse sisse probleemtoodete mõiste. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonna-häiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 27 / 44 Jäätmeseaduspaneb probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumise ja keskkonnaohutu käitlemise eest vastutuse tootjale. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Mootorsõidukite osade hulka kuuluvad ka vanarehvid. Seega peavad tootjad (seaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad) korraldama nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise. Kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada ja tootjatega koostööd tehes ja elanikke teavitades. Seni on probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumine olnud Räpina vallas üsna edukas ja elanikele harjumuspärase süsteemi võiks säilitada ning veelgi täiendada. Probleemtoodete kogumine peab toimuma koos teiste ohtlike jäätmete kogumisega omavalitsuse ja eelpool nimetatud tootjate koostöös. Probleemtoodete kogumiseks tehtavad kulutused katavad tootjad. Probleemtooteid tuleks koguda igaaastastel ohtlike jäätmete kogumisringidel ja Räpina linna rajatavas jäätmejaamas. Tootja vastutuse rakendumisel on otstarbekas jätkata akude kogumist senises süsteemis, kogumisvõrgustiku ülalpidamiskulusid hakkavad edaspidi katma tootjad (tootjaorganisatsioon). Akude kogumine võiks toimuda • bensiinijaamades asuvates kogumispunktides koos vanaõlide kogumisega, • jäätmejaamas ja • akude müügikohtades. Patareide kogumispunktide arvu tuleks Räpina vallas suurendada. Patareikastid tuleks paigutada käidavatesse ja hästi nähtavatesse kohtadesse. Patareikastid võiksid olla paigutatud kauplustesse, vallavalitsuse hoonesse jäätmete kogumispunkti juurde ja võimaluse korral ka koolidesse. Mootorsõidukid ja nende osad Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve.
Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Kui tootjad on valmis finantseerima, võib kaaluda vanarehvide vastuvõtmist jäätmejaamas. Omavalitsuse peamised tegevused antud valdkonnas saavad olla teavitustöö ja järelevalve. Valla territooriumil tegutsevatelt autode lammutus- ja remonditöökodadelt tuleb nõuda tegutsemis- ja kauplemislube välja andes tootja vastutuse põhimõtte täitmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85 protsenti sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 protsenti sõiduki keskmisest massist. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Räpina vallas võiks elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid koguda • jäätmejaamas, • kogumisaktsioonide käigus ning • elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohtades. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas.
PCB-sid sisaldavad seadmed PCB-sid sisaldavaid tooteid kasutatakse Eestis vähe ja väga spetsiifilistel aladel. PCB-sid sisaldavad peamiselt trafopunktides kasutatavad õlid. Tõenäoliselt ei ole omavalitsusel vaja antud jäätmeliigi osas tootja vastutuse süsteemi sekkuda. Eesmärgid ohtlikke jäätmete kogumisel: • vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilasse; • ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine linnaelanikele. Vajalikud tegevused: • ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine igal aastal; • ohtlike jäätmete kogumine jäätmejaamas ja tanklates; • koostöö tootjatega probleemtoodete kogumisüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel. 5.2.4.4. Jääkreostus Saastunud pinnase kahjutustamise ja jääkreostuse likvideerimisega tegeldakse konkreetsete objektide kaupa. Esmalt tuleb jääkreostus likvideerida seal, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja/või
Leht 28 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine keskkonnale (nt põhjavee saastumise oht). Seejärel asutakse järk-järgult likvideerima jääkreostust paikades, kus otsene oht inimeste tervisele ja keskkonnale puudub. Eesmärk: • Elanike ja keskkonna ohutuse tagamine, praeguseks kindlaksmääratud jääkreostusobjektide likvideerimine aastaks 2009. Vajalikud tegevused: • Jääkreostusobjektide järk-järguline likvideerimine. Eelisjärjekorras saastuse likvideerimine objektidelt, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele.
5.2.5. Tervishoiuasutuste jäätmed
Vastavalt keskkonnaministri määrusele «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded»on eelnevalt töödeldud tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine tavaprügilatesse täielikult keelatud alates 31. detsembrist 2004. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali alusel võib tervishoiujäätmete tekitajad jagada esmatasandi, teise ja kolmanda tasandi tervishoiuasutusteks: 1. Esmatasandi tervishoiuasutused on kohaliku tähtsusega, nt: • perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud, mis osutavad esmatasandi meditsiiniabi ja igapäevast ambulatoorset esmaabi; • perearstid ja hambakliinikud; • hooldekodud ja rehabilitatsiooniasutused eakatele inimestele; • koduõed, kes teostavad hooldust kodus; • loomakliinikud ja loomaarstid; 2. Teise tasandi tervishoiuasutused on: • maakonnahaiglad, mis pakuvad statsionaarset hooldust, kaasa arvatud tavaliselt sisemeditsiin ja üldkirurgia; • eriarstid, kes osutavad spetsiifilist meditsiiniabi ja töötavad kas iseseisvate eraarstidena või haiglate või polikliinikute ambulatoorsetes osakondades; • sünnitushaiglad ja –majad; • meditsiiniuurimisinstituudid ja suuremad laboratooriumid; • kohtuekspertiisi asutused; • verekeskused. 3. Kolmanda tasandi tervishoiuasutused Kolmanda tasandi tervishoiuasutused on suuremad haiglad, mis praegu asuvad ainult Tallinnas ja Tartus, st ülikooli- ja spetsialiseeritud haiglad, mis on võimelised osutama kõrgeima tasandi meditsiiniteenust. Lisaks neile on Tartu Kliinikum seotud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnaga kui õppehaigla, Tallinnas on kolmanda tasandi haigla Mustamäe haigla ning veel mitmed väga spetsiifilised haiglad või keskused (onkoloogia, psühhiaatria, suguhaigused jne), mis samuti asuvad Tallinnas. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali kohaselt on Räpina haigla, kui teise tasandi tervishoiuasutus, kogumispunktiks, mis peab vastu võtma jäätmed väikestelt ümbruskonna jäätmetekitajatelt. Seega tuleb Räpina haiglasse rajada esmatasandi tervishoiuasutuste riskijäätmete kogumispunkt. Tervishoiujäätmed tuleb sorteerida, pakendada ja vastavalt märgistada. Riskijäätmete hoidmiseks peab haiglas olema eraldi ruum. Vastavalt pakendatud nakkusohtlikud jäätmed tuleb suunata kahjutustamiseks Tartusse SA TÜ Kliinikumi kahjutustamiskeskusesse. Teravad ja torkivad esemed tuleks kahjutustamiseks valada kipsi. Esmatasandi tervishoiuasutustes tekkivad riskijäätmed tuleb viia Räpina haiglas asuvasse kogumispunkti. Muud tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete vedamiseks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga. Kodu- ja põllumajandusloomade tervishoiul tekkivad riskijäätmed tuleb suunata kahjutustamiseks rajatavasse Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskusesse, need enne vastavalt pakendades ja märgistades. Eesmärk tervishoiuasutuste jäätmete kogumisel: • Esmatasandi tervishoiuasutuste kaasamine riskijäätmete kogumissüsteemi aastaks 2006. Vajalikud tegevused:
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 29 / 44 • Räpina haiglasse riskijäätmete kogumispunkti loomine 2005. aastal; • Esmatasandi tervishoiuasutustele teabe jagamine kogumispunkti kohta; • Tervishoiu riskijäätmete suunamine SA TÜ Kliinikum kahjutustamiskeskusesse. 5.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Keskkonnakaitse ja ressursikasutuse eesmärkidest lähtudes peab suurendama ehitusjäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja võimalikult suurel määral taaskasutada ehituse käigus. Eraldi tuleb ehitus- ja lammutusjäätmetest sorteerida: • puidujäätmed; • kiletamata paber ja papp; • metallijäätmed; • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips); • raudbetoon ja betoondetailid; • kiled; • ohtlikud ehitusjäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgnevalt: • Sorteeritud jäätmete taaskasutamine (kas otseses ringluses või andes taaskasutatavat materjali üle jäätmekäitlejatele); • Telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine uute ehitiste juures; • Jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; • Sorteeritud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete kasutamine kütteks; • Kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel.
Täitematerjalina võib kasutada eelnevalt sorteeritud ehitusjäätmeid, mis ei sisalda ohtlikke jäätmeid, kile- ja paberijäätmeid ning metalli. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Räpinale lähimas, Adiste prügilas ei ole võimalust asbesti sisaldavate jäätmete ladestamiseks, need tuleb vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks mujale (näiteks Aardlapalu prügilasse). Ehitusjäätmete käitlemise tingimused peab määrama ehitusloas. Ehitusprojektides (või ehitusloa taotlustes) peaks olema näidatud ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; pinnasetööde mahtude bilanss; selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; jäätmete üleandmine. Ehitusjäätmete eraldi käitlemist tuleks kindlasti nõuda juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle ühe kuupmeetri päevas või üle 10 kuupmeetri kogu ehitusperioodi kestel. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Põlva valla ja linna jäätmekava kohaselt on kavandatud Põlva piirkonda ehitusjäätmete käitlussõlm. Praegusel ajahetkel ei ole veel selge, kas ja millal ehitusjäätmete käitlussõlm Põlva piirkonda luuakse, kuid selle valmimise järgselt võib kaaluda ka Räpina vallas tekkivate ehitusjäätmete suunamist Põlva ehitusjäätmete käitlussõlme. Täpsed tingimused ehitusjäätmete käitlemiseks kinnitatakse jäätmehoolduseeskirja lisaga «Ehitusjäätmete käitlemise kord». Eesmärgid ehitusjäätmete käitlemisel: • Saavutada kontroll tekkivate ehitusjäätmete ja nende käitlemise üle; • Ehitusjäätmete maksimaalne liigitikogumine (sh. ohtlikud ehitusjäätmed); • Taaskasutada 2009. aastaks vähemalt 80 % tekkivatest ehitusjäätmetest. Vajalikud tegevused: • Jäätmehoolduseeskirja ja selle ehitusjäätmete käitlemist puudutava lisa kehtestamine 2004. aasta jooksul; • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus aastast 2005; • Räpina valda ehitusjäätmete hulgas leiduvate püsijäätmete ladestusala rajamine (pinnasetäite-koha rajamine); • Teavitustöö ehitusjäätmete sorteerimise edendamiseks. 5.2.7. Tootmises tekkivad jäätmed Uute või rekonstrueeritavate ettevõtete puhul on oluline silmas pidada jäätmevaese tehnoloogia rakendamist ja parima võimaliku tehnika rakendamist, vähendamaks jäätmete ohtlikkust ja suurendamaks nende taaskasutust. Jäätmekäitlusega tuleb arvestada juba tootmise kavandamisel.
Leht 30 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes, tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti sortimist ja kohtsortimist. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud jäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik. Eesmärgid: • Uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • Kõikide ettevõtete jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. 5.2.7.1. Puidujäätmed
Kuna Räpina vallas tegutseb mitmeid puidutööstusettevõtteid, on puidujäätmete küsimus vallas lahendust vajav probleem. Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Võimalused selleks on järgmised: • Kadude (jäätmehulkade) vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika rakendamine; • Puidujäätmete kasutamine teisese toormena. Puidujäätmete koguste vähendamine võimalik lihtsate võtetega (tuleb vältida puidujäätmete niiskumist, laialikandumist ja saastumist muude ainetega), mis võimaldavad neid suuremas ulatuses taaskasutada ja teisese toormena turustada. Puidujäätmed võib ohtlikuks muuta puidu töötlemine mitmesuguste lisaainetega (liimid, peitsid, värvid, lakid). Tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamisel on peamiseks võimaluseks tootmises kasutatavate ohtlike ainete väljavahetamine vähemohtlike ainete vastu, samuti on oluline ka ohtlike ainetega töödeldud ja töötlemata puidujäätmete segunemise vältimine. Siiski ei ole puidutööstuses enamasti ohtlike puidujäätmete teke oluliseks probleemiks, kuivõrd lisaainetega puidu töötlemine toimub enamasti tööstusprotsessi lõppfaasis, kust enam jäätmeid oluliselt ei teki. Kõik tekkivad puidujäätmed tuleks suunata taaskasutusse, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Vajalik on juba ladustatud puidujäätmetele kasutusvõimaluste leidmine. Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised (mitte ohtlikud puidujäätmed): • puidujäätmete põletamine energia tootmiseks; • puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega; • puidujäätmete (nt puukoore) kasutamine haljastuses, mis on leidnud rakendust näiteks Räpina Aianduskoolis; • saepuru kasutamine loomadele allapanuks. Räpina vallas on probleemiks puidutööstusettevõtete juures leiduvad puidujäätmete ladestuspaigad (peamiselt saepuru). Varem kogunenud puidujäätmete taaskasutamist raskendab puidu kvaliteedi langus. Peamisteks lahendusteedeks oleks puidujäätmete põletamine või kasutamine kompostimisel. Puidujäätmete taaskasutamisel tuleb lähtuda nii majanduslikest kui keskkonnakaitselistest kaalutlustest. Olemasolevate puidujäätmete ladestamisega kaasnevad keskkonnamõjud on küll olmejäätmete ladestutega võrreldes oluliselt väiksemad. Siiski oleks soovitav välja selgitada puidujäätmete ladestuskohtade keskkonnaohtlikkus. Vajalik oleks samuti puidutööstustele teha ettekirjutus olemasolevate ladestute likvideerimiseks, seejuures on sobilik teha koostööd näiteks roeveesette kompostimisel puidujäätmete kasutamiseks. Eesmärk puidujäätmete käitlemisel: • olemasolevate puidujäätmete ladestuskohtade likvideerimine; • tekkivate puidujäätmete maksimaalne taaskasutusse suunamine. Vajalikud tegevused: • Puidujäätmete ladestuskohtade keskkonnaohtlikkuse väljaselgitamine; • Ettevõtetele ettekirjutuste tegemine ladestute likvideerimiseks; • Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks; • Puidujäätmete kasutamine reoveesette kompostimisel. 5.2.7.2. Põllumajanduses tekkivad jäätmed
Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Veterinaarkorralduse seadusja Loomatauditõrje seadusning põllumajandusministri määrus «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord». Seoses loomsete jäätmete töötlustehase rajamisega Väike-Maarjasse tuleb seada eesmärgiks olemasolevate loomsete jäätmete matmispaikade sulgemine. Lõpetada tuleb kindlasti loomsete jäätmete matmine valla põllumajandusettevõtjate poolt oma territooriumil. Pärast nimetatud töötlustehase avamist Väike-Maarjas tuleb loomsed jäätmed koguda, vastavalt märgistada ja toimetada kõrvaldamiseks Väike-Maarjasse.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 31 / 44 Loomaväljaheited, nagu sõnnik on kasutatavad põllumajanduses väetisena ning on sel moel ka laialdast kasutust leidnud. Sõnniku kasutamisel tuleb selle hoidmise ja taaskasutamise korraldamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine). Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jmt) taaskasutuseks on parimaks võimaluseks nende kompostimine ja hilisem komposti kasutamine. Omaette probleemiks on põllumajandusettevõtetes tekkivad kilejäätmed, mille käitlus pole senini nõuetekohaselt korraldatud. Vajalik on kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine. Näiteks võiks põllumajandusettevõtjate kulul korraldada vähemalt kord aastas kilejäätmete kogumisringi. Alternatiivseks lahenduseks on Räpinasse rajatavasse jäätmejaama kilejäätmete kogumiskonteineri paigutamine.
Eesmärk põllumajandusjäätmete käitlemisel: • põllumajanduses tekkivate riskijäätmete (loomsete jäätmete) keskkonnaohutu käitlemine; • tekkivate taaskasutamiseks sobivate jäätmete maksimaalne taaskasutamine. Vajalikud tegevused: • loomsete jäätmete matmispaikade likvideerimine 2005; • loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse peale tehase käivitumist; • põllumajanduses tekkivate kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine 2005. aasta jooksul. 5.2.7.3. Energeetikajäätmed
Energia tootmisega tegeletakse Räpina vallas vaid peamiselt soojusenergia saamise tarbeks katlamajades. Räpina linna kaks katlamaja töötavad gaasiküttel, mistõttu energeetikajäätmeid neis ei teki. Linte ja Ruusa katlamajad kasutavad kütusena puitu, mille põletamisel tekib tuhka. Linte ja Ruusa katlamajades tekkivat tuhka võib kasutada põllumajanduses või haljastuses. Selleks tuleb vältida ohtlike materjale ja aineid sisaldava puidu kasutamist kütteks. 5.2.8. Metallijäätmed Kuna metallijäätmeid väärtustatakse, on neid siiani võrreldes teiste jäätmeliikidega rohkem eraldi kogutud. Ettevõtted on metallijäätmeid müünud EMEXile, elanikkonnalt pole neid aga ametlikult keegi kokku ostnud. Ettevõtetel tuleks metallijäätmete kogumist jätkata senisel viisil, kus metallijäätmed kogutakse eraldi ja müüakse vanametalli kokkuostjale. Elanikkonnalt metallijäätmete kogumiseks tuleks pakkuda võimalust neid väiksemates kogustes rajatavas jäätmejaamas üle anda. See on eriti vajalik juhul, kui ükski ettevõtja ei tunne huvi elanikkonnalt metallijäätmete kokkuostu vastu. Kuna ametlikult elanikkonnalt metallijäätmete kokkuostuga Räpina vallas ükski ettevõte ei tegele, on soovitav kord aastas koostöös mõne metallijäätmeluba omava ettevõttega metallijäätmete kogumisringi korraldamine. Eesmärk metallijäätmete kogumisel: • eraldada metallijäätmed maksimaalselt prügilasse ladestatavate jäätmete hulgast. Vajalikud tegevused: • metallijäätmete konteineri paigutamine rajatavasse jäätmejaama; • metallijäätmete iga-aastase kogumisringi korraldamine; • elanike teavitamine metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas. 5.2.9. Muud jäätmed 5.2.9.1. Suuremõõtmelised jäätmed (peamiselt vana mööbel) Suuremõõtmeliste jäätmete kogumiseks on ette nähtud koht Räpinasse Võhandu 23A rajatavasse jäätmejaama. Valla elanikke tuleb teavitada võimalusest, et suuremõõtmelisi jäätmeid on võimalik jäätmejaamas tasuta üle anda. Kord aastas on soovitav suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringi korraldamine vallas. Selleks tuleb kindlaks määrata kogumiskohtade asupaigad vallas kogumisringi käigus ning vaja on teha teavitustööd kogumisringide toimumise aja ja koha kohta. Kaaluda võib kogumisringi korraldamist jäätmeveo teenustasu arvelt. Eesmärk suuremõõtmeliste jäätmete kogumisel: • vältida valla territooriumi risustamist suuremõõtmeliste jäätmetega. Vajalikud tegevused:
Leht 32 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine • suuremõõtmeliste jäätmete kogumise korraldamine rajatavas Räpina jäätmejaamas; • suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringide korraldamine kord aastas; • elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest. 5.2.9.2. Kalmistujäätmed Kalmistute ümbruse risustamise vältimiseks tuleks suurendada konteinerite arvu kalmistutel ja paigutada need nii, et kasutamine oleks kõigile mugav. Lisaks on oluline juhtida elanikkonna tähelepanu kalmistute räämas ümbrusele ja vallavalitsuse poolt astutud sammudele olukorra muutmiseks. Seda saab teha näiteks ajaleheartiklite kaudu ja jäätmekampaaniate käigus. Kalmistutel tekkivate biolagunevate jäätmete eraldi kogumist on käsitletud kompostitavate jäätmete peatüki all.
Eesmärk kalmistujäätmete kogumisel: • Kalmistute ümbruse risustamise vältimine. Vajalikud tegevused: • Lisakonteinerite paigaldamine kalmistutele; • Elanikkonna teavitamine ja probleemile tähelepanu juhtimine; • Kalmistutelt tekkivate biolagunevate jäätmete suunamine kompostimisele. 5.3. Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine
Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seadusejärgi on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve teostaja. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus Järelvalve tõhustamine on vajalik jäätmekäitlusalaste rikkumiste vähendamiseks. Selleks omakorda on oluline jäätmevaldajatest ülevaate saamine, mille juures aitab korraldatud jäätmeveoga seoses loodav jäätmevaldajate register. Keskkonnajärelevalvega peaks omavalitsuses tegelema kindlad inimesed. Järelevalve tõhustamiseks võib koostööd teha keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse, teiste omavalitsuste ja jäätmevedajatega. Tõhusaks võib osutuda elanike kaasamine jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisel. Eesmärk järelvalve tõhustamisel: • jäätmekäitlusalaste rikkumiste viimine miinimumini. Vajalikud tegevused: • keskkonnajärelvalvega tegelevate isikute määramine; • eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine; • korraldatud jäätmeveo rakendamine. 5.4. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanikkonna kaasamist ja teavitustöö tegemist. Jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning jäätmete sorteerimine tekkekohas sõltub suurel määral elanike teadlikkuses. Elanikkonnale keskkonnateadlikkuse edendamise võib jagada järgnevateks etappideks: • Üldine keskkonnaharidus – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest; • Konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne Räpina vallas tuleb tegeleda mõlema poolega. Üldine keskkonnaharidus on vajalik eelkõige keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste juurutamiseks, jäätmete liigiti kogumise edendamiseks ja keskkonda kahjustavate jäätmekäitlusmeetodite vältimiseks. Konkreetset jäätmekäitlusinfot tuleks Räpina vallas kindlasti jagada järgmiste teemade kohta: • Korraldatud jäätmevedu puudutavad küsimused. Elanikele on vaja selgitada, milleks on sellist jäätmekäitluse korraldust vaja ja mida see endaga kaasa toob. Elanikud peavad olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 33 / 44 • Pakendijäätmete kogumist puudutavad küsimused. Koos pakendijäätmete kogumissüsteemi loomisega tuleb inimesed õpetada ka seda kasutama. • Jäätmete sorteerimispõhimõtted ja liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimalused. Elanikke tuleb teavitada jäätmete kogumispunktide asukohtadest ja kogumisringide toimumisest. • Biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalused eramajades. • Ohtlikke jäätmeid puudutav info ja nende üleandmisvõimalused. Teavitustöö peamised põhimõtted: • Tutvustada jäätmetega ümberkäimist kui keskkonnasõbralikkuse kriteeriumit; • Teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes; • Teavitustöö peab käima käsikäes jäätmetega korrektselt ümberkäimiseks loodud võimalustega. Kui selgitatakse jäätmete liigiti kogumise vajadust, siis peavad olema loodud ka võimaluse jäätmeid liigiti üle anda; • Teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt.); • Tähtis on praktiliste näidete tutvustamine ja kogemuste omandamise põhjal elanike teadlikkuse kasvatamine, seda eriti jäätmete kohtsorteerimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas. • Elanike jäätmeteadlikkuse arendamine on pikaajaline protsess, mis ei saa piirduda üksikute teavituskampaaniatega, vaid peab olema järjepidev; • Teavitustööd on vaja teha kõigi sihtgruppide seas, kelleks on kinnistute omanikud, kortermajade elanikud, hajaasustuse elanikud, koolilapsed ja ettevõtjad. • Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et elanikkonda ei koormataks jagatava infoga üle, laialt jagatav info peab olema lihtsalt arusaadav ja samas peab olema kättesaadav spetsiifilisem teave. • Kuna muukeelset elanikkonda on Räpina vallas ametlike andmete kohaselt ligikaudu üks kuuendik rahvastikust, siis on vajalik eraldi venekeelse jäätmekäitlusinfo jagamine.
Info jagamiseks võib kasutada erinevaid kanaleid, sõltuvalt sihtgrupist ja olemasolevatest võimalustest. Info jagamiseks võib kasutada näiteks kohalikku ajakirjandust, infovoldikuid, plakateid, internetti ja infopäevi. Laste ja noortega tegelemisel on hea kasutada erinevaid keskkonnateemalisi võistlusi ja mänge.
Eesmärgid keskkonnateadlikkuse edendamisel: • elanikele konkreetse jäätmekäitlusinfo jagamine; • jäätmetega korrektse ümberkäimise juurutamine elanikkonna hulgas (ebaõigete jäätmekäitlustoimingute minimiseerimine); • sorteerimis- ja eraldikogumisharjumuste juurutamine elanikkonna hulgas. Vajalikud tegevused: • Teavitusprojektide kava väljatöötamine; • Igaaastaste teavitusprojektide läbiviimine aastatel 2005-2009. Ulatuslikuma teavitustöö tegemiseks tuleb ilmselt rahalist abi otsida ka väljastpoolt valda (nt keskkonnateadlikkuse projektide taotlemine keskkonnafondidest), võimalik on kaasata ka kohalikke ettevõtjaid. Võimalikud tegevused info jagamiseks lähiaastail: • Infopäevad korraldatud jäätmeveo tutvustamiseks ja kohustuste selgitamiseks; • Infovoldikud pakendijäätmete kogumise kohta; • Infovoldikud jäätmekäitlusnõuete, arengusuundade ja jäätmete üleandmiskohtade osas; • Infovoldiku koostamine eri jäätmeliikide, nende käitlemise ja üleandmisvõimaluste kohta (nt biolagunevate jäätmete kompostimine koduaias ja komposti kasutamisvõimalused, pakendijäätmete liigiti kogumine, ohtlike jäätmete eraldi kogumine jne.); • Infotahvlid jäätmete kogumispunktide juures, mis selgitavad eri jäätmeliikide eraldikogumist; • Aktiivne teavitustöö jäätmekogumiskampaaniate toimumise ajal; • Jäätmekäitlusalased artiklid kohalikus ajalehes; • Lastele ja noortele suunatud sellekohased mängud ja võistlused. 5.5. Koostöö teiste omavalitsustega Teiste omavalitsustega teeb Räpina vald koostööd eelkõige AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus raames, mis tegeleb Kagu-Eesti regionaalprügila rajamise ja tulevikus ka haldamisega. Koostöös naaberomavalitsustega võib osutuda kasulikus ka näiteks pakendijäätmete kogumissüsteemi väljatöötamisel ning muudes valdkondades jäätmehoolduse arendamisel. Üheks võimalikuks koostööalaks võib ka olla Põlvasse ehitusjäätmete käitlussõlme rajamise korral Räpina valla ehitusjäätmete suunamine nimetatud käitlussõlme. Samuti võib kaaluda koostööd metallijäätmete, suuremõõtmeliste jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamisel. 5.6. Jäätmejaama rajamine Jäätmejaam on sorteeritud jäätmete kogumiskeskus, kus elanikud saavad üle anda eraldi kogutud taaskasutatavaid ja ohtlikke jäätmeid. Hetkel Räpina vallas selline koht puudub, aga plaanis on rajada
Leht 34 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine Räpina piirkonda teenindav jäätmejaam Räpina linna. Jäätmejaam peaks valmima 2005. aasta jookul. Kinnitatud on detailplaneering sorteeritud jäätmete vastuvõtukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks AS Revekor kommunaaljaoskonna territooriumile asukohaga Võhandu tn. 23a (Räpina Vallavolikogu 25.02.2004. otsus nr.16). Kavas on hakata elanikelt koguma eraldi sorteeritud paberit ja pappi, pakendijäätmeid, ehitusjäätmeid (lehtklaas), suuremõõtmelisi jäätmeid (kodumasinad, vana mööbel), elektroonikajäätmeid (telerid, arvutid), vanu rehve ning ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete hulka liigituvad patareid, akud, vanad ravimid, päevavalguslambid, majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, lakid, lahustid, masinaõli, taimekaitsevahendid, kodumasinad ja muud sarnased jäätmed. Kuna lehtklaasi hetkel Eestis kokku ei osteta, pole lehtklaasikonteineri paigaldamisel mõtet. Lisaks nimetatutele tuleks jäätmejaamas elanikelt vastu võtta väiksemates kogustes metallijäätmeid ja võimalusel korraldada põllumajanduses tekkivate kilejäätmete kogumist.
Tootja vastutuse alla kuuluvate jäätmeliikide kogumisel tuleb teha koostööd tootjate või nende poolt volitatud organisatsiooniga. Vanade rehvide kogumist pole mõtet alustada enne, kui on tootjatelt saadud nõusolek selle finantseerimiseks, sest vallale võib kulu osutuda muidu liialt suureks. 5.6.1. Jäätmejaama jõudvad jäätmekogused Eraldi konteinerid peaksid jäätmejaamas olema järgmistele jäätmeliikidele: • vanapaber ja –papp; • klaaspakend; • muud pakendid ja pakendijäätmed; • metallijäätmed; • ohtlikud jäätmed.
Vallas tekib vanapaberit hinnanguliselt 238 t aastas. Suur osa sellest põletatakse ja kui paberi kogumispunkte rajatakse juurde, nagu käesolev jäätmekava ette näeb, siis ei jõua jäätmejaama ilmselt rohkem kui 5 % tekkivatest paberijäätmetest. See on umbes 130 m3aastas. Jäätmejaamas võiks paberijäätmete tarbeks olla kaks 4,5 m3konteinerit.
Klaaspakendi kogumiseks piisab ühest 2,5 m3konteinerist, kuhu saab kokku panna nii valge kui värvilise klaasi. Klaaspakendijäätmeid tekib vallas hinnanguliselt 85 t aastas. Osa neist ostetakse taarapunktides tagasi ja 1. jaanuarist 2005 rakendub pakendiseadusekohaselt karastusjoogi ja lahja alkoholi pakendile tagatisraha. Tagatisrahaga pakendid tõenäoliselt jäätmejaama enamasti ei jõua. Kui arvestada, et tekkivast jäätmekogusest jõuab jäätmejaama 5-10 %, siis aastas tuleb klaasijäätmeid 1,7-3,4 m3.
Tagatisrahata pakendijäätmetele hakkab pakendiseadusekohaselt alates 1. jaanuarist 2005 kehtima tasuta tagasivõtmise kohustus, jäätmete kogumise eest peavad maksma pakendiettevõtjad. Üks kogumiskoht võiks olla jäätmejaamas. Pakendijäätmeid võib koguda kokku ühte konteinerisse ja rakendada järelsorteerimist. Pakendijäätmete konteiner ei pea tingimata asetsema varjualuses, nagu detailplaneering ette näeb, sest pakendijäätmete hulgas on väga vähe materjali, mida niiskus võiks oluliselt kahjustada. Tagatisrahaga pakendijäätmed, nagu metallist ja plastist joogitaara, satub kogumiskonteinerisse ilmselt vähe. Kui arvestada, et tekkivatest pakendijäätmetest jõuab jäätmejaama 5%, siis oleks aastane kogus umbes 75 m3. Tegelik pakendijäämete kogus sõltub teiste kogumispunktide olemasolust ja elanikkonna valmidusest pakendijäätmete eraldi kogumiseks. Reaalselt jäätmejaamas kogutavad pakendijäätmete hulgad on ilmselt väiksemad. Piisab kahest 2,5 m3konteinerist, mis võimaldab vajadusel ka eri liiki pakendeid eraldi koguda. Konteinerid pakendijäätmete tarbeks tuleb muretseda pakendiettevõtjatel. Jäätmejaama jõudvate metallijäätmete hulka on väga rase hinnata. Tõenäoliselt väga suurtes kogustes metallijäätmeid jäätmejaama ei tooda, sest neid saab müüa ka kokkuostjale. Konteiner on vajalik väiksemate metallikoguste üleandmiseks. Metallijäätmed pole tihti kompaktsed ja võivad enda alla võtta suure mahu, seepärast oleks otstarbekas kasutada 8 m3konteinerit. Ohtlike jäätmete kogumispunkt on tulevase jäätmejaama territooriumil ka praegu olemas. Jäätmejaamas võiks säilida sama süsteem. Jäätmekogused tõenäoliselt kasvavad veidi, kui inimesed harjuvad jäätmejaama kasutama. Kogumiskonteinerite suuruse valikul tuleks lähtuda praegu olemasolevatest konteineritest ja nende täituvusest. Kõigi jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus peaks olema piisav, et vältida nende ületäitumist. Ohtlike jäätmete konteinereid tuleks tühjendada vähemalt kord aastas. 6. Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 35 / 44 Jäätmekäitluse keskkonnamõju võib olla • mõju inimeste tervisele ja heaolule, • looduskeskkonna reostamine. Täpsemalt vaadelduna võib nii inimeste tervist ja heaolu kui ka looduskeskkonda mõjutada jäätmekäitluses tekkiv nõrgvesi, reovesi, hais, visuaalne (esteetiline) pilt, müra, mis seostub jäätmekäitlusega, prügilagaasid, jäätmete põletamisest või jäätmeveost tulenev õhusaaste. Samuti mõjutab oluliselt keskkonda ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse. Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seetõttu tuleb vaadelda igat jäätmekäitluse etappi eraldi. 6.1. Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõju
Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sorteerimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist. Olmejäätmete kogumine võib mõjutada inimeste elukeskkonda ebameeldiva haisu levitamise kaudu. See oht tekib siis, kui olmejäätmekonteineritesse pannakse toidujäätmeid ja neid ei tühjendata piisavalt sageli. Kui Räpinas õnnestub täita jäätmekavas esitatud eesmärke, suurendada jäätmete sorteerimist ja eraldikogumist, luues elanikele võimalusi eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks ja motiveerides neid keskkonnateadlikkuse tõusu, majandusliku kasu ning järelvalve tõhustamise kaudu, siis väheneb ka jäätmete tekkest ja kogumisest tulenev keskkonnamõju. 6.2. Jäätmeveo keskkonnamõju
Jäätmeveo peamisteks keskkonnamõjudeks võib pidada jäätmeveomasinate tekitatavaid heitgaase ja võimalikku jäätmete sattumist keskkonda jäätmeveo ajal. Jäätmeveo keskkonnamõjude alla võib liigitada ka jäätmeveoga kaasnevad potentsiaalne hais ja müra. Üks olulisemaid jäätmeveoga seotud keskkonnamõjude vähendajaid on korraldatud olmejäätmevedu. See võimaldab jäätmete kogumist logistiliselt paremini korraldada ja vähendada jäätmeveokite poolt läbitavaid vahemaid ning transpordist tingitud keskkonnamõju. Korraldatud jäätmeveo rakendamisel välditakse jäätmeveo keskkonnamõju ka seoses sellega, et välditakse olukorda, kus üht maja teenindab üks jäätmevedaja ja tema naabrit teine vedaja ning seeläbi väheneb jäätmete kogumisel õhku paisatavate heitgaaside hulk. Vajadust jäätmete transpordi järele vähendab jäätmete taaskasutamine koha peal. 6.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Valdavaks jäätmekäitlusviisiks Räpina vallas on siiani olnud jäätmete ladestamine prügilasse. Prügilatega kaasnevad prügilate reovee probleemid (nõrgvesi, valgvesi) ja prügilagaaside tekkega seotud probleemid (suur osa prügilagaasidest on kasvuhoonegaasid), lisaks kaasnevad prügilatega veel mitmed ebameeldivused, nagu hais ja lenduv prügi. Põhiliseks viisiks jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjude vähendamiseks, on kõrvaldatavate jäätmekoguste sihipärane vähendamine ja taaskasutatavate jäätmekoguste suurendamine. Olulisteks aspektideks on seejuures orgaaniliste jäätmete biokäitluse juurutamine ja sel moel orgaaniliste jäätmete prügilasse ladestamise vähendamine, pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamine, vanapaberi ja ohtlike jäätmete eraldikogumine. Korraldatud jäätmevoega rakendamisega saab ära hoida omavoliliste prügilate tekitamist ja ka ebakorrektset jäätmetega ümberkäimist. Kõige suuremaks probleemiks on praegu metsaalused, kuhu on tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapanemise kohad. Samuti on probleemne põletamiseks mitte sobivate jäätmete põletamine. Eelkõige on see põhjustatud inimeste teadmatusest, millist kahju jäätmed tekitavad loodusele ning järelevalve puudumisest jäätmekäitluse üle. Kompostimisväljakute ja jäätmetekogumis punkti rajamisel tuleb juba projekteerimise käigus arvestada ka tulevikus tekkivate keskkonnamõjudega ja neid võimaluste piires vältida või minimeerida. 6.4. Kokkuvõte Jäätmekäitluse negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on vaja rakendada käesolevas jäätmekavas loetletud tegevusi, mis aitavad korrastada jäätmekäitlust, suurendada jäätmete sortimist ja taaskasutust, vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid ning seega ka ohtlike jäätmete sattumist keskkonda. Eesmärk on suurendada taaskasutatava materjali ringlust ning vältida selle ladestumist looduskeskkonnas. 7. Jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang
Leht 36 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine Räpina vallas asunud prügilad on nüüdseks kõik suletud. Nende juures olulist loodusvarade vajadust enam ei ole. Vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel, ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade katmisel ja planeeritava jäätmejaama ning kompostimisväljaku rajamisel. Vaja minevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise ning projekteerimise käigus. 8. Tegevuskava ja investeeringute vajadus Jrk nr Tegevused2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku Rahastamis- (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) allikad 1. Korraldatud 85 0 0 20 0 105 jäätmeveo organiseerimine 1.1. Uue * jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 1.2. Korraldatud* jäätmeveo määruse kehtestamine 1.3. Jäätmevaldajate 50 50 VE registri asutamine ja andmebaasi loomine 1.4. Jäätmevaldajate * * * * * registri haldamine 1.5. Korraldatud 20 20 40 VE jäätmeveo konkursi läbiviimine 1.6. Korraldatud 15 * * * * 15 VE jäätmeveo rakendamine 2. Pakendijäätmete eraldikogumine 2.1. Pakendijäätmete * ET kogumissüsteemi loomine 2.2. Pakendijäätmete * * * * * ET kogumissüsteemi haldamine 3. Vanapaberi 37 39 41 43 45 204 ja –papi eraldikogumine 3.1. Vanapaberi * * * * * JVT eraldi kogumise korraldamine korraldatud jäätmeveo raames üle kuue korteriga keskküttega korterelamutes 3.2. Vanapaberikonteinerite 17 18 19 20 21 94 JVT, VE paigutamine Võõpsu, Ruusa, Linte ja
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 37 / 44 Leevaku asulatesse 3.3. Paberijäätmete * * * * * ET, JVT eraldikogumine ettevõtetest 3.4. Paberijäätmete 20 21 22 23 24 111 VE eraldikogumine valla asutustest 4. Kompostitavate 22 23 25 26 27 123 jäätmete eraldikogumine ja käitlus 4.1. Haljasaladel 5 5 6 6 6 28 VE tekkivate jäätmete kompostimisse suunamine 4.2. Kalmistutel 17 18 19 20 21 95 VE biolagunevate jäätmete konteinerite paigaldamine ja jäätmete kompostimisse suunamine 4.3. Ettevõtetes * * ET, JVT biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine 4.4. Korruselamutes * * JVT biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine Jrk nr Tegevused2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku Rahastamis- (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) allikad 5. Reoveesette0 152 1002 27 29 31,0 1241 käitlus 5.1. Reoveesette * * * * * käitlemise ja kasutamise päeviku sisseviimine ning pidamine 5.2. Regulaarsete 2 2 2 3 3 12 ET setteproovide võtmine 5.3. Reoveesette 150 1000 1150 F, VE, ET ja haljastusjäätmete kompostimisväljaku rajamine 5.4. Reoveesette 25 26 28 79 VE, ET ning haljastus ja kalmistujäätmete suunamine kompostimisväljakule ning kompostimine
Leht 38 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine 6. Ohtlike 175 186,25 208 229 280 1078 jäätmete käitlus 6.1. Ohtlike 15 16 17 17 18 83 F, VE jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine 6.2. Tanklate 5 5 6 6 6 28 F, VE kogumispunktide haldamine 6.3. Ohtlike 5 5 6 6 6 28 F, VE jäätmete kogumine jäätmejaamas 6.4. Probleemtoodete * ET, F kogumissüsteemi väljatöötamine koostöös ettevõtjatega 6.5. Probleemtoodete * * * * * ET kogumissüsteemi haldamine 6.6. Jääkreostuse 150 160 180 200 250 940 F, VE, ET likvideerimine 7. Tervishoiuasutuste 35 11 11 12 12 81 jäätmete kogumise korraldamine 7.1. Jäätmehoolduseeskirja* tervishoiuasutuste jäätmete käitlemist puudutava lisa kehtestamine 7.2. Riskijäätmete 25 25 ET, F kogumispunkti loomine Räpina haiglasse 7.3. Esmatasandi * * tervishoiuastustele kogumispunkti kohta info jagamine 7.4. Tervishoiuasutuste 10 11 11 12 12 56 ET riskijäätmete suunamine kogumispunkti ja edasisele käitlusele TÜ Kliinikumi 8. Ehitusjäätmete 35 35 käitluse korraldamine 8.1. Jäätmehoolduseeskirja* ehitusjäätmete käitlemist puudutava lisa kehtestamine
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 39 / 44 8.2. Ehitus- ja * * * * * lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusloa taotluse koosseisus 8.3. Püsijäätmete 35 35 VE, F ladestusala rajamine Jrk nr Tegevused2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku Rahastamis- (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) allikad 9. Puidujäätmete 55 35 40 130 likvideerimine 9.1. Puidujäätmete 25 25 ET ladestuskohtade keskkonnaohtlikkuse selgitamine 9.2. Vanade 30 35 40 105 ET puidujäätmete ladestuskohtade likvideerimine 9.3. Puidujäätmete * * * * * taaskasutamine materjalina või kütteks 9.4. Puidujäätmete * * * * kasutamine reoveesetet kompostimisel 10. Põllumajandusjäätmete 60 32 8 9 9 118 käitluse korraldamine 10.1. Loomsete 50 25 75 ET jäätmete matmispaikade likvideerimine 10.2. Loomsete (*) * * * * jäätmete suunamine Väike- Maarja käitlustehasesse 10.3. Põllumajanduses 10 7 8 9 9 43 VE, ET, tekkivate JVT kilejäätmete üleandmisvõimaluste loomine 11. Metallijäätmete 10 6 7 8 9 40 kogumise korraldamine 11.1. Metallijäätmete 5 5 VE konteineri paigutamine jäätmejaama 11.2. Metallijäätmete 5 6 7 8 9 35 VE, F iga- aastase kogumsiringi korraldamine 12. Suuremõõtmeliste 17 19 20 22 23 101 jäätmete kogumise korraldamine
Leht 40 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine 12.1. Suuremõõtmeliste 12 13 13 14 14 66 VE, F, jäätmete JVT kogumisringide korraldamine 12.2. Suuremõõtmeliste 5 6 7 8 9 35 VE, JVT jäätmete kogumine jäätmejaamas 13. Kalmistute 11 12 12 13 13 61 ümbruse risustamise vähendamine 13.1. Lisakonteinerite 11 12 12 13 13 61 VE paigaldamine kalmistutele 14. Keskkonnajärelevalve tõhustamine 14.1. Keskkonnajärelevalvega* tegelevate isikute määramine 14.2. Eraisikute * * * * * ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine 15. Jäätmekäitlusinfo 30 35 40 45 50 200 jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine 15.1. Teavitusprojektide * kava väljatöötamine 15.2. Iga- 30 35 40 45 50 200 F, VE, ET aastaste teavitusprojektide läbiviimine: 16. Jäätmejaam 250 42 44 46 49 431 16.1. Jäätmejaama 210 210 F, VE rajamine 16.2. Jäätmejaama 40 42 44 46 49 221 F, VE haldamine KOKKU 939 1442 482 502 548 3913 sh valla 278 296 258 308 314 1454 eelarvest ca
9. Võimalikud rahastamisallikad Räpina valla jäätmemajanduse korraldamisel on suurimaid investeeringuid lähiaastatel vaja: • uute jäätmekäitluskohtade rajamiseks (jäätmejaam, kompostimisväljakud, riskijäätmete kogumispunkt); • jäätmete liigiti kogumise juurutamiseks.
Kogu maailmas on keskkonnapoliitikas üldtunnustatud põhimõtete saastaja maksabja tootja vastutusrakendamine. Ka Eesti Vabariigi jäätmekäitlusalane seadusandlus järgib samu põhimõtteid. Jäätmeseaduseson sätestatud, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja (jäätmetekitaja). Samuti sätestab jäätmeseadus, et korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja on kohustatud tasuma jäätmeveo teenustasu, seejuures peab teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud.
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 41 / 44 Alates 01. maist 2004 laekub omavalitsuste eelarvesse 75% olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Vastavalt jäätmeseaduseletuleb see summa kulutada sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks.
Osadest toodetest tekkivate jäätmete käitlemine on tootjate korraldada. Nii peavad pakendiettevõtjad pakendiseadusekohaselt korraldama pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise ette antud taaskasutuse sihtarvude täitmiseks. Probleemtoodete kogumise ja käitlemise eest vastutavad samuti ettevõtjad või edasimüüjad. Sisuliselt maksab nende jäätmete kogumise ja käitlemise kinni lõpptarbija juba kaupa ostes. Seega on jäätmekäitlusega seotud kulutuste katmine õigusaktidega pandud jäätmetekitajale. Suuremaid investeeringuid ei jõua tarbijad siiski üksi kinni maksta ja neid tuleb rahastada riigi ja omavalitsuse vahenditest või fondide kaudu. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid: 1. jäätmetekitajad (nende poolt makstav jäätmeveo teenustasu), 2. tootja vastutus, 3. kohaliku omavalitsuse eelarve, 4. riiklikud vahendid (RIP - riiklike investeeringute programm), 5. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, 6. abirahad (EL struktuurfondid). Kokkuvõte Räpina valla jäätmekava 2005 – 2009 koostamisel koostati ülevaade ja analüüsiti jäätmemajanduse hetkseisu Räpina vallas. Sellest lähtuvalt toodi välja valla jäätmemajanduses olevad probleemid, püstitati eesmärgid jäätmemajanduse arendamiseks 2009. aastani ja koostati tegevuskava püstitatud eesmärkide täitmiseks. Lisaks toodi jäätmekavas ära eesmärkide täitmiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused, mis täita 2004. aasta jooksul. Räpina valla jäätmekava 2005 - 2009 koostamisel on arvestatud kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega. Arvestatud on jäätmeseadusestja pakendiseadusesttulenevate muudatustega jäätmemajanduse korraldamisel. Räpina vallas tekkivad olmejäätmete ladestatakse hetkel peamiselt Adiste ja Aardlapalu prügilates. Samas ei kasuta suur osa elanikkonnast üldse jäätmekäitlusteenust. Vallas on võimalik üle anda ohtlikke jäätmeid kolmes tanklakogumispunktis (vanaõlid ja akud) ja ühes ohtlike jäätmete kogumispunktis. Lisaks sellele iga-aastaste kogumisaktsioonide käigus, kus võetakse vastu ka vanu kodumasinaid ja elektroonikaseadmeid. Taaskasutavate jäätmete üleandmisvõimalused on Räpina vallavalitsuse hoones (plast-, metall- ja klaastaara ning vanapaber), on üks klaasikonteiner ja Räpina Paberivabrikusse saab viia vanapaberit. Räpina linna planeeritakse jäätmejaama rajamist. Ettevõtluses tekivad peamiselt puidujäätmed ja põllumajandusjäätmed. Puidutööstus on valla suurim tööstusharu ja enamik seal tekkivaid jäätmeid läheb taaskasutusse. Olulisemad jäätmemajanduse probleemid Räpina vallas on järgmised: • nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus, sealhulgas valla prahistamine; • liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste vähesus; • madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlusalase informatsiooni vähesus; • vanade puidutööstusjäätmete ladestuskohad. Räpina valla jäätmemajanduse arendamisel on üldisteks eesmärkideks: • jäätmetekke stabiliseerimine; • illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine; • sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine. Nende eesmärkide täitmiseks on oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasv ja sorteerimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsorteerimise edendamine, sorteeritud jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Räpina vallas on: • Korraldatud jäätmeveo organiseerimine; • Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine; • Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; • Koostöö teiste omavalitsustega; • Jäätmejaama rajamine. Väljatoodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmemajandust Räpina vallas. Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist ning suurendatakse nende teadmisi jäätmetega ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekava rakendamine on oluline, et säilitada Räpina vallas meeldiv elukeskkond ja tagada säästev areng. Kasutatud kirjandus 1. Eeluuring orgaaniliste jäätmete käitlemiseks Tartu linnas. Tartu: Eesti Põllumajandusülikool, 2001.
Leht 42 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine 2. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC Estonia, 2003. 3. Kalle, R. Põlvamaa jäätmeaudit. Lõputöö maastikukaitse ja -hoolduse erialal. Tartu: Eesti Põllumajandusülikool, 2000 4. Põlva linna ja valla jäätmekava. Tartu: OÜ Hendrikson & Ko, 2004. 5. Põlvamaa jäätmekava. Tartu: AS Kobras, 2002. 6. Riiklik juhendamterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. Dancee, 2001. 7. Räpina valla arengukava 2003 – 2013. Räpina: Räpina Vallavalitsus, 2003. 8. Võhandu 23 A detailplaneering. Räpina: Räpina Vallavalitsus, 2004 9. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2002.
Lisa 1 Räpina Vallavolikogu 27.10.2004 määrusele nr 23
Räpina Vallavolikogu 21.oktoober 2004 nr 9-4.7/1970 Õiend Räpina Vallavolikogu 20.09.2004 otsuse nr 55 «Räpina valla jäätmekava I lugemine» alusel ei esitatud 18.10.2004 seisuga vallavalitsuse kantseleile ühtegi parandust ega täiendust Räpina valla jäätmekavasse. Vallavolikogu saalis 19.oktoobril 2004 toimunud avalikul arutelul esitas Põlvamaa Keskkonnateenistus parandused jäätmekava koostajale OÜ Alkranel esindajatele. Voldemar Salomon Vallasekretär
Lisa 2 Räpina Vallavolikogu 27.10.2004 määrusele nr 23
Räpina valla võimalike jäätmekogumispunktide ja jäätmekäitluskohtade nimekiri 1. Jäätmejaam Võhandu 23a Vastu võetakse järgmisi jäätmeliike: • vanapaber ja papp • pakendijäätmed • ohtlikud jäätmed • suuremõõtmelised jäätmed • elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed • metallijäätmed (väiksemates kogustes) • vanarehvid 2. Vanapaberi kogumispunktid • Räpina linna jäätmejaamas • Räpinas suuremate kaupluste läheduses • Võõpsu, Linte, Ruusa ja Leevaku asulates 3. Pakendijäätmete kogumispunktid • Räpina linna jäätmejaamas • Räpinas suuremate kaupluste läheduses • Võõpsu, Linte, Ruusa ja Leevaku asulates 4. Ohtlikud jäätmed • Räpina linna jäätmejaamas • Räpina Lukoili tankla, Vabaduse 2 • Räpina Mahta kütuse tankla, Meeksi mnt 25 • Räpina POÜ tankla, Ristipalo 5. Kompostimisplatsid • Räpina reoveepuhasti juures (reoveesette kompostimine koos haljastusjäätmete ja tulevikus biolagunevate jäätmetega) • Ruusa reoveepuhasti juures (reoveesette kompostimine koos haljastusjäätmete ja tulevikus biolagunevate jäätmetega)
Räpina valla jäätmekava kinnitamine Leht 43 / 44 • Linte reoveepuhasti juures (reoveesette kompostimine koos haljastusjäätmete ja tulevikus biolagunevate jäätmetega)
Leht 44 / 44 Räpina valla jäätmekava kinnitamine