DOCSLIB.ORG

Head Soovid Koolilõpetajatele

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Head Soovid Koolilõpetajatele Nr 195 juuni 2020 Head soovid koolilõpetajatele „Selles maailmas pole oluline mitte see, kus me oleme, vaid oma saavutustest ei kustuks ja innustaks teid uutele tegudele see, millises suunas me liigume“, on öelnud Oliver Holmes. ning hirm tundmatu ees ei saaks nii suurt võimu, et tegemata Millises suunas liikuda, seda suunda on teile, head Räpina jääb midagi olulist. valla noored, näidatud mitmete kooliaastate jooksul. Põhikooli Innustan teid kõik jätkama kooliteed läbi elu, olgu siis, kas lõpus olete üheksa aastat saanud laiapõhjalist haridust, mis on akadeemilises või töises mõttes. Õiged väärtused kannavad meid kujundanud teist noored inimesed. Gümnaasiumiosa lõpus on läbi elu ning aitavad saada üle raskustest. haridusele lisandunud juba palju haritust ja ka mõningast koge- Õnnitlen kõiki koolilõpetajaid, soovin ilusat suve ja soovide must. Mis on kogemus? Oscar Wilde on öelnud: „Kogemus on täitumist! nimi, mille kõik annavad oma vigadele.“ Mina lisaksin, et kogemus on ka rõõm kordaminekutest ja õnnestumistest. Sest ka see tee Enel Liin, kuidas te jõudsite kordaminekuteni, peab saama läbikäidud ja Räpina vallavanem teid targemaks tegema. Rõõm saavutustest on tihti palju suurem tunne, kui mure ebaõnnestumise pärast. Soovin teile, et hea tunne Räpina loomemaja püsinäitus väärika ajalooga materjalil pilke püüdmas Räpina Muusikakooli lõpetajad: Regnar Preeden, Lenna- 20. mai hommikuks olid Räpina loomemaja ette ilmunud Emilie Võikar, Eva-Lotta Oimar, Katariina Nagel ja Hanna- põnevad ajahambast näritud pilkupüüdvad „tünnid”. Iga mööduja Marleen Oras. Foto: Aivo Parmson pilk jäi neile pidama, sest neist on lihtsalt võimatu mööda vaadata! Millega on tegemist? Selgub, et koostöös Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi Kevad ning Räpina Paberivabrikuga on loomemaja saanud uue vahva püsinäituse, milles osalevad Räpina Paberivabriku vanad ja vää- Räpina Muusikakoolis rikad paberimasina kuivatussilindrid. Vanim neist on 150-aastane. Uue püsinäituse tekkes loomemaja ette on „süüdi” koroona. Ja läbi saigi see teistmoodi kooliaasta. Kõigile oli see kee- See tähendab, et inimestel oli aega ja idanes uusi ideid. Igavu- ruline, nii õpilastele, lastevanematele kui ka õpetajatele. Kuid sest sünnib nii mõndagi põnevat. Räpina Paberivabrik vahetas kõige kummastavam oli see, et arvestuste ning eksamite tase oli möödunud aastal välja oma kuivatussilindrid ja paberivabriku juhil tavapärasest oluliselt kõrgem ning jäin tulemustega igati rahule. Mihkel Peedimaal tekkis küsimus, kuidas rakendada vanu silind- Paljud meie õpilased esindasid mitmesugustel konkurssi- reid, kahju oleks viia nii ajaloolisi esemeid vanametalli. Helistaski del meie kooli ning valda. Siin need tublid õpilased ongi: Tairi loomemaja juhatajale, et aru pidada. Sellest kõnest hakkas Leo Tolmik, Amalia Belaš, Katariina Nagel, Andry Must, Minna Kütil kohe mõte edasi arenema. Emilia Vürst, Gete-Ly Vija, Matfei Razik, Miriam Metsanurm, „Tööd sai sel keerulisel perioodil loomemaja programmijuht Georg Neimann, Heleriin Liiske, Jaana Mari Kala, Karoliina Eneken Volkov. Muuseumilt saime pildid ja tekstide lähteandmed. Raudberg, Art Hütt, Regnar Preeden, Marleen Möller, Robin Trükikojal oli samuti „koroona-ajal” vähe tööd, nemadki rõõ- Sõukand, Jaan Junson, Birgit Pihlap, Raido Lillemäe, Julian- mustasid meie tellimuse üle. Eile õhtul poole kaheteistkümneni na Kuusmaa ja Mats Truija. Suur tänu teile! paigaldasime silindreid, õhtul kell kaheksa alustasime – siis oli Selle õppeaasta lõpetasid kiituskirjaga järgmised õpilased: hea teha, parkla tühi,” rääkis loomemaja juhataja Leo Kütt näituse Madli Avarmaa, Jaana Mari Kala, Kristel Koido, Lauri tekkimisest loomemaja esisele. Lundve, Lemme Salf, Alfred Vürst, Evaliine Kask, Art Hütt, „Olen ääretult tänulik Enekenile, kes tekstid koostas ja Mariana-Liis Saar, Robin Sõukand, Richard Jürgenson, Raido kujundas plakatid, Toivole, kes varustas piltidega ja loomulikult Lillemäe, Marleen Punnisk, Birgit Pihlap, Marleen Möller, Mihklile, kes kohe oli abivalmis ja temaga koos paigaldasimegi Laura Heering, Miriam Metsanurm, Georg Neimann, Minna silindrid näituseks siia. Leian, et mõisa südames on just õige Emilia Vürst ja Helerin Salve. koht neile paberivabriku silindritele ja sellele ekspositsioonile. Vabaõppe noorema astme tunnistused pälvisid Mia Mirel Asi Siin käib palju turiste ja nii on hea võimalus neile Räpinat natuke (flöödi erialal), Helerin Salve (laulu erialal), Tairi Tolmik (laulu tutvustada,” on Leo Kütt rõõmus. Silindrid kannavad Räpina kohta erialal) ning vanema astme vabaõppe lõputunnistuse Katariina käivat infot ja tutvustavad erinevaid vaatamisväärsusi. Plakatid Paberivabriku kuivatussilindite uus elu loomemaja ees. Nagel (laulu erialal). on vahetatavad, võib-olla leiavad silindritel järgmisel aastal koha Foto: Andrus Karpson Noorema astme põhiõppe tunnistuse teenisid välja: Laura juba uued objektid, mida tutvustada. „See on taaskasutus Räpina Nüüd tasub räpinlastelgi jalutuskäik mõisakompleksi ette Heering, Julianna Kuusmaa, Mauris Meenbek, Miriam Met- moodi. Mitte ainult jalanõud, riided ja mööbel pole taaskasutatav võtta, et näitust ja põnevaid vanu esemeid uudistada. sanurm, Marleen Möller, Adeele Truija ja Art Vizel. vaid ka ajaloolise väärtusega esemed. Väikesed trumlid on 150 Tänavu lõpetasid põhiõppe erialal muusikakooli järgmised aastat vanad ja suur üle saja aasta,” selgitab Leo ja lisab: „Jätsi- Vaike Tammes, noored muusikud: Brigitte Hunt (Erene Petrova klaveriklassist), me meelega need puhastamata ja värvimata, et kuivatussilindrid avalike suhete spetsialist Katariina Nagel (õpetaja Martina Liiveri klaveriklassist), Eva-Lot- püsiksid autentsed jutustades oma väärikast ajaloost.” ta Oimar (õpetaja Martina Liiveri klaveriklassist), Hanna-Marleen Oras (õpetaja Erene Petrova klaveriklassist), Regnar Preeden (õpetaja Brita Blairi löökpilliklassist) ja Lenna-Emilie Võikar (õpetaja Martina Liiveri klaveriklassist). Kindlasti võiksid kõik need lõpetajad jätkata muusikuteed meie koolis ning edaspidi kõrge- mates õppeasutustes. Tooksin eraldi välja Regnar Preedeni, kes on korduvalt ja edukalt võistelnud mitmesugustel löökpillikonkurs- sidel, Katariina Nageli, kes on lisaks klaverimängule näidanud oma annet ka lauljana ning Lenna-Emilie Võikari, kes on samuti klaverikonkurssidel tulemuslikult osalenud. Suur tänu kõigile lapsevanematele ning koostööpartneritele toe ja kannatlikkuse eest! Loodame, et järgmine õppeaasta tuleb veidi kergem. Kõigil soovijatel, nii väikestel kui ka suurtel, on võimalus liituda meie muusikakooli perega. Selleks ootame teid muusikakooli 26. ja 27. augustil kell 16–18 täiendavale vastuvõtule. Täpsemat infot leiate muusikakooli kodulehelt: muusikakool.rapina.ee Ilusat muusikaküllast suve ning jäägem terveks! Marika Klimberg-Hyötyläinen, Räpina Muusikakooli direktor 2 Räpina Rahvaleht juuni 2020 RÄPINA VALLAVOLIKOGU Riik suurendab väikeelamute omanikele 20. mai 2020 istungil mõeldud rekonstrueerimistoetust Seoses Eestis kehtivate piirangute jätkumisega toimus Rä- pina vallavolikogu maikuu istung Loomemaja suures saalis, et Valitsus kinnitas täna COVID-19 majandusmõjude leeven- (välja arvatud ühinenud Kernu valla ja Nissi valla territoo- tagada 2+2 reeglist kinnipidamine. damiseks väljatöötatud elamumajanduse kriisiabipaketi vii- riumil enne 15.10.2017 kehtinud haldusüksuste piirides), Otsusega nr 13 nimetati Räpina vallavolikogu esindajaks mase osa, milleks on väikeelamute rekonstrueerimise toetus. Viimsi vallas, Luunja vallas, Kambja vallas (ühinenud Üle- Räpina valla Keskraamatukogu nõukogusse Räpina vallavolikogu Määrusega said paika uued toetusmäärad ning tingimused. nurme valla territooriumi osas enne 15.10.2017 kehtinud liige Ulla Preeden. Nimetatud esindaja volitused kehtivad neli „Eestis asuvate kodumajapidamiste energiatarve moodustab haldusüksuste piirides), Tartu vallas (enne 15.10.2017 aastat arvates vallavalitsuses vastu võetud Räpina valla Kesk- praegu kogu riigi energiabilansist 40 protsenti, mis on üsna suur kehtinud haldusüksuste piirides) ning enne 15.10.2017 raamatukogu nõukogu moodustamise korraldusest. osa. Elamufondi rekonstrueerimisega on aga võimalik vähendada kehtinud haldusüksusena Tähtvere valla piirides; Otsusega nr 14 anti otsustuskorras Mittetulundusühingule hoonete kütteenergia vajadust kuni poole võrra. Jätkame reno- • 50% ja 50 000 eurot – kõigis ülejäänud asustus- ja haldus- Tegus Veriora tasuta ja tähtajatult kasutada Viluste külas asuva veerimise toetamist, sest energia kokkuhoiu potentsiaal elamutes üksustes. Viluste Põhikooli maaüksusest staadioni ümbrusse jääv maa-ala on märkimisväärne ning ka elamute omanike huvi oma hooneid Lisaks on suvila ja aiamaja terviklikul rekonstrueerimisel toe- ligikaudse pindalaga 2,9 ha, kogukonna ürituste korraldamiseks, korda teha pole sugugi mitte raugenud,“ lausus majandus- ja tuse määr 30 protsenti ja toetussumma 30 000 eurot, kui see rekon- puhke- ja vabaaja veetmiseks vajaminevate ehitiste rajamiseks, taristuminister Taavi Aas. „Riik tegeleb praegu küll aktiivselt strueeritakse toetuse abil üksikelamuks. paigaldamiseks ja kasutamiseks. Kasutusse antava maaüksuse korterelamute korrastamise toetamisega, aga selle kõrval ei tohi Toetuse saajate ringi laiendatakse 2000. aastani kasutusse hooldusniitmise korraldab Räpina vallavalitsus. unustada, et meil on ka hulk väikeelamute omanikke, kes vajavad võetud väikeelamutele ning tervikliku rekonstrueerimise tulemuse- Määrusega nr 10 muudeti Räpina Vallavolikogu 21.03.2018 oma kodu renoveerimiseks abi.“ na peab saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi C. See- määrust nr 10 „Ülesannete delegeerimine
Load more

Recommended publications
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 12 /2019 /// Töö nr 18003243 Räpina valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 18003243 Tartu-Räpina 2019 Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ............................................................................... 3 2.1 Rahvastik ja asustus ...................................................................................................... 3 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus .................................................................................. 10 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ............................................................................. 11 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ......................................................................................... 11 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ...................................................................... 14 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk ................................................................................... 14 4.2 Soojusvarustus ............................................................................................................ 15 4.3 Teedevõrk ................................................................................................................... 15 5 AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ............................................ 17 5.1 Räpina valla ajalooline kujunemine ja asustus.............................................................
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneering
    Räpina Vallavalitsus RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING OLEMASOLEVAST OLUKORRAST TULENEVAD ARENGUEELDUSED JA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee Räpina - Tartu 2004/2005 2 Räpina valla üldplaneering, I köide 3 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................6 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESS...................................................................7 2. ÜLDPLANEERINGU ALUSED .................................................................................................11 2.1. ÕIGUSLIK TAUST .....................................................................................................................11 2.2. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................12 2.2.1. Euroopa Liidu arengudokumendid .................................................................................12 2.2.2. Riiklikud arengudokumendid ..........................................................................................12 2.2.3. Arengukava Põlvamaa arengu põhisuunad....................................................................14 2.2.4. Põlva maakonnaplaneering ............................................................................................14 2.2.5. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel
    VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED………………………….9 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest
    [Show full text]
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030
    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • 47 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    47 buss sõiduplaan & liini kaart 47 Põlva Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 47 buss liinil (Põlva Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põlva Bussijaam: 6:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 47 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 47 buss saabub. Suund: Põlva Bussijaam 47 buss sõiduplaan 87 peatust Põlva Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev Ei sõida Kabeli neljapäev Ei sõida 154B Võru, Tartu reede Ei sõida Aardla laupäev 6:40 89 Võru, Tartu pühapäev Ei sõida Aianduse 121 Võru Tänav, Tartu Postimaja 47 buss info Ülenurme Suund: Põlva Bussijaam Peatust: 87 Reola Reisi kestus: 194 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Kabeli, Aardla, Põdra Aianduse, Postimaja, Ülenurme, Reola, Põdra, Teemeistri, Reola Gaas, Kuuste, Rebase, Sirvaku, Teemeistri Maidla, Liiva, Marga, Tsopi, Vastse-Kuuste, Vastse- Kuuste Kool, Risti, Valgemetsa Tee, Koorvere, Reola Gaas Taevaskoja Tee, Puntarumäe, Mammaste, Ringtee, Põlva Bussijaam, Kooli, Võru Tn, Salu, Rosma, Kuuste Riidsoo, Soo, Lutsu, Partsi Mõis, Partsi, Rihemõtsa, Soohara, Sarvemäe, Pääsna Tee, Vinso, Vahi, Rebase Vändramaa, Kikka, Ilumetsa, Sikamäe, Plotina, Liivi, Järvepää, Selise, Kito, Niitsiku, Päka, Rõssa, Kamnitsa Tee, Orava Haigla, Orava, Orava Haigla, Sirvaku Kamnitsa Tee, Rõssa, Päka, Niitsiku, Sikamäe, Ilumetsa, Kikka, Vändramaa, Verioramõisa, Viluste, Maidla Paisjärve, Veriora, Paisjärve, Viluste, Vinso, Pääsna Tee, Sarvemäe, Soohara, Rihemõtsa, Partsi,
    [Show full text]
  • Räpina Valla Kaugkütte Võrgupiirkonnasoojusmajanduse
    Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 OÜ PILVERO OÜ Pilvero Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 ◊ KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener V kutsetunnistus nr 086076 Räpina - Tallinn 2016 1 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Sissejuhatus Käesolev uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi „Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026“ koostamist alustati 2016. aasta mais ja aruanne valmis OÜs Pilvero Räpina Vallavalitsuse tellimusel 2016. aasta septembris. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldiseks eesmärgiks oli koostada Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkonda energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava peab Räpina Vallavolikogu ja –valitsust ning kohalikke kogukondi aitama soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Käesolevas arengukavas antakse ülevaade Räpina valla, selle arengudokumentide energiamajandust puudutavast
    [Show full text]
  • “Eesti Põlevloodusvarad Ja -Jäätmed” 2005.A
    ISSN 1736-0315 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 Eesti Põlevloodusvarad keemia chemistry vääristamine upgrading energeetika energetics ja -jäätmed keskkonnakaitse environmental protection Estanc AS, Silikaltsiidi 5c, 11216 Tallinn, Eesti, tel: 6 814 200, faks: 6 814 201, e-post: [email protected] nasõbralike kütuste tootmist, kasuta- The main fields of activity of the EBA mist, valdkonna teadus- ja arenduste- are: promotion of R & D on biomass gevust ning energiasäästu nii riigi applications; promotion of environmen- tasandil kui ka elanikkonna seas. tally friendly technologies and energy Põhjalikumalt on EBÜ tegevusest conservation; promotion of co-opera- kirjutatud ajakirjas Eesti Turvas alates tion with other interested partners at ühingu loomisaastast ja Eesti Põlevloo- home and abroad; dissemination of dusvarad ja -jäätmed (selles numbris information on and extension of EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING veel lk 21). Alates käesolevast ajakirja knowledge about biomass via local/ numbrist on EBÜ selle vastutav välja- regional/international seminars and andja, kusjuures üks juhatuse liige information days and in various Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) loodi 21 osaleb ka toimetuskolleegiumi töös. publications, preparation of relevant asutajaliikme poolt Tallinnas 1998. Paljuski on EBÜ taastuvkütustealane training material; submission of aasta maikuus. Alates 1999. aasta tegevus suunatud tulevikku, sest proposals from grass root to national septembrist on EBÜ Euroopa Biomassi vastavalt Euroopa Liidu regulatsiooni- level for revision, and improvement of Assotsiatsiooni (AEBIOM) täievoliline dele peab liikmesmaades taastuva energy-related legislation in Estonia. liige. Praegu kuuluvad ühingusse kütuse ja energia osakaal riigis toode- The EBA has participated in and metsahoolduse, saematerjali tootmise tava kütuse ja energia hulgas lähiaas- contributed directly to various domestic ja töötlemise, jäätmete vääristamise, tatel märgatavalt suurenema.
    [Show full text]
  • Austatud Vallakodanik! Hea Koduvalla Rahvas!
    RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 167 veebruar 2018 0,32 EUR Räpina floristid panustasid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisse 23. jaanuaril esitasime endistele ja praegustele Räpina Aian- duskooli floristi eriala kursuslastele üleskutse osaleda projektis 100 PÄRGA EESTILE. Mõte taoline ettevõtmine ellu viia on idanenud juba ammu ja ootas oma õiget aega. Tänu koolist saadud teadmistele ja kogemustele oskavad lilleseadjad valmistada kaunist, stiilset ja tehniliselt hästi teostatud lillepärga. Üleskutses kutsusime neid asetama pärgi üle Eesti erinevate ausammaste ja mälestusmär- kide juurde, kokku siis vähemalt sada pärga kolme tähtpäevaga. Esimene mälestuspärja asetamise kuupäev on 24.veebruar, teise ja kolmanda pärja valmistamine vastavalt 23. juunil Võidu- pühal ja 20. augustil Taasiseseisvumispäeval. Kõikide projektis osalevatele pärgadele asetatakse meie kooli logoga varustatud lindid. Pärgade kohta ootame fotosid, et hiljem koostada galerii avaldamiseks meie kooli kodulehel ja Räpina Aianduskooli Faceboogi leheküljel. Meil on soov aasta jooksul nende pärgadega katta terve Austatud vallakodanik! Eestimaa ja selle kohta koostame ka interaktiivse kaardi. Mul on väga hea meel ja väga suur au tervitada ja õnnitleda sirgemaks kui see oli iseseisvuse taastamisel ja näitame kõigile, 100 PÄRGA EESTILE ei ole poliitilise alatooniga ettevõtmine. kõiki meie vallas elavaid inimesi meie vaba Eesti 100. sünnipäeva et me oleme rahva ja riigina püsivad. See on floristi eriala armastavate ja südamega oma tööd tege- vate floristide kingitus kõigile eestimaalastele, pakkudes silmailu puhul! Uut sajandit Eesti riigi ajaloos alustame me ka tunduvalt Meie riigi tulevik on meie noored. Seetõttu olen mina arva- ja meelerahu ning juhtides tähelepanu meie ajaloo väärikale suurema omavalitsusena. Nii nagu meie riigi ülesehitamine on musel, et vabaduse väärtusest rääkides ja oma riiki kiitmast, ei mälestamisele.
    [Show full text]
  • RÄPINÄ KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
    RÄPINÄ KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Mehikuurma kalasatam. RÄPINÄ KIHLKUND RÄPINÄ OM VÕROMAA KÕGÕ PIKEMB KIHLKUND. Oodsipalost Meerapallo või olla päält 50 kilomiitre. Kihlkunna piiris Setomaaga omma Mädäjõgi ja Võhandu, a Võõpsost ülespoolõ Peipsi järv. Tõõsõ küle pääl putus tä kokko Tartomaa Võnnu kihlkunnaga ja Võromaa Põlva ni Vahtsõliina kihlkunnaga. Edimäst kõrda om taad kihlkunda nimmat 1636. aastagal. Suurust om Räpinä kihlkunnal päält 550 km². Mädäjõgi om õks lahotanu tan vana piiri veeren kattõ esimuudu elokõrda. Jõõ kurapoolidsõ küle pääl omma nätä Kahkva ja Räpinä nurmõ ja peris suurõ talo. Tõõsõ kaldõ päält paistusõ liivadsõ ni kanarikku täüs palopäälidse ja seto külä nurmi vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ MEHIKUURMA (Ismeene, Usmin) om väikene allõv Peipsi veeren. Taad vanna elo- kotust teedäs esiki Iälahingu aost 13. aastagasaast. 1582. aastagal oll siin jo uma kerik. Mehikuurman om kuul, kala vastavõtu punkt ja satam, piirivalvõ ja tulõtorn. Mehikuurma käü parhilla Tarto maakunna Miikse valla ala. RÄPINÄ (Rapin, Repin) om üts Põlva maakunna ja varramba Põlva rajooni suurõmbit kotussit. Par- hilla om Räpinä peris liinas saanu. Räpinä mõisat om edimäst kõrda nimmat 1582. aastagal. Esiki mõisa ala käünü külli nime omma inämbüste alalõ. Räpinä rahvalõ andva tüüd uma leevätüüstüs, paprõvabrik, mõtsamajand. Siin om kesk- kuul ja aiatüükuul, latsiaid, kultuurimaja ja haigõmaja. VERIORA olõ-õi viil kukki vana – Veriora allõv tegüsi 1930. aastil raudtiijaama mano. Nime sai allõv veidü kavvõmbahe jäänü Veriora mõisa käest. Ku sõidat Räpi- nä-Võro suurttiid vai Tarto- Petseri raudtiid pite, läät kim- mähe ka läbi Veriora. Vana jago, kon oll mõtsapunkt ja haigõmaja ni suurõmba poodi, jääs Räpinä poolõ minnen üle raudtii.
    [Show full text]