“Eesti Põlevloodusvarad Ja -Jäätmed” 2005.A

ISSN 1736-0315 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 Eesti Põlevloodusvarad

keemia chemistry vääristamine upgrading energeetika energetics ja -jäätmed keskkonnakaitse environmental protection

Estanc AS, Silikaltsiidi 5c, 11216 Tallinn, Eesti, tel: 6 814 200, faks: 6 814 201, e-post: [email protected] nasõbralike kütuste tootmist, kasuta- The main fields of activity of the EBA mist, valdkonna teadus- ja arenduste- are: promotion of R & D on biomass gevust ning energiasäästu nii riigi applications; promotion of environmen- tasandil kui ka elanikkonna seas. tally friendly technologies and energy Põhjalikumalt on EBÜ tegevusest conservation; promotion of co-opera- kirjutatud ajakirjas Eesti Turvas alates tion with other interested partners at ühingu loomisaastast ja Eesti Põlevloo- home and abroad; dissemination of dusvarad ja -jäätmed (selles numbris information on and extension of EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING veel lk 21). Alates käesolevast ajakirja knowledge about biomass via local/ numbrist on EBÜ selle vastutav välja- regional/international seminars and andja, kusjuures üks juhatuse liige information days and in various Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) loodi 21 osaleb ka toimetuskolleegiumi töös. publications, preparation of relevant asutajaliikme poolt Tallinnas 1998. Paljuski on EBÜ taastuvkütustealane training material; submission of aasta maikuus. Alates 1999. aasta tegevus suunatud tulevikku, sest proposals from grass root to national septembrist on EBÜ Euroopa Biomassi vastavalt Euroopa Liidu regulatsiooni- level for revision, and improvement of Assotsiatsiooni (AEBIOM) täievoliline dele peab liikmesmaades taastuva energy-related legislation in Estonia. liige. Praegu kuuluvad ühingusse kütuse ja energia osakaal riigis toode- The EBA has participated in and metsahoolduse, saematerjali tootmise tava kütuse ja energia hulgas lähiaas- contributed directly to various domestic ja töötlemise, jäätmete vääristamise, tatel märgatavalt suurenema. Ühingu and international projects. The closest kütusevarumise, soojustehniliste uksed on avatud uutele liikmetele. foreign partners are STEM, SWEBIO, seadmete projekteerimise, valmistami- Lähemat infot saate juhatuse liikmetelt FINBIO and DANBIO, just to mention se, paigaldamise ja remontimise, ja EBÜ kodulehelt www.eby.ee. some of them. soojuse ja elektrienergia tootmise, You can read more about the activity of jaotamise ja müümisega tegelevad Estonian Biomass Association the EBA in the journals Eesti Turvas. ettevõtted ning teadusasutused, samuti The EBA founded on 5 May 1998 in Estonian Peat and Eesti koolituses, nõustamises ja mitmetel Tallinn is a non-profit association. Põlevloodusvarad ja -jäätmed. Estonian muudel erialadel töötavad üksikisikud. Today the Association is composed of Combustible Natural Resources and Ühingu põhimärk on taastuvkütuste consultants in energy, scientists, fuel Wastes (see also in this number pp alase teabe koondamine ja levitamine suppliers, DH-companies, technology 21). From this number of the journal ning selles valdkonnas tegutsevate suppliers, energy service companies, the EBA is a responsible publisher ettevõtete ja üksikisikute huvide etc. Since September 1999 the EBA participating in the Editorial Board’s koondamine ja esindamine riigi struk- has been a member of the European work as well. tuuriüksustes. Propageerime keskkon- Biomass Association (AEBIOM). Ülo Kask

Eesti Biokütuste Ühingu juhatuse liikmed alates 12. märtsist 2005. Members of the Estonian Biofuel Association since March 12, 2005

Andrus Taal Enn Pärnamäe Ülo Kask Jaan Mehik

Tamult AS, Ümera 11-20, Eraküte AS, 51014 Tartu, TTÜ soojustehnika instituut, Kuressaare Soojus AS, Tallinn, tel 609 1401 ja Tartu osakond, tel 506 5785 Kopli 116, 11712 Tallinn, tel Kalevi 1a, 93802 511 4281 [email protected] 620 39085 ja 532 910, faks Kuressaare, tel 453 1260 [email protected] www.erakyte.ee 620 3901 ja 505 2751, faks 453 1265 [email protected], www.ttu.ee

Ajakiri ilmub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel Turba Teabe The issue of the journal OSAÜHING PEATINFOLTD. EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING is sponsored by the Estonian Environmental Investment Centre Vastutav väljaandja – Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Teostus Turbateabe OÜ SISUKORD

Selles numbris Nr 1/2 2005 Contents Estanc AS ...... 1 EESTI PÕLEVLOODUS- VARAD JA -JÄÄTMED Eesti Biokütuste Ühing. Estonian Biofuels Association. Ülo Kask . 2 Eesti Biokütuste Ühingu liikmed. ESTONIAN COMBUSTIBLE Members of the Estonian Biofuels Association ...... 2 NATURAL RESOURCES AND Kivisüsi ja pruunsüsi Haktacolt ...... 4 WASTES Kivisüsi Söeteeninduse AS-ist ...... 4 Ajakiri vahetas välja varem GEOLOOGIA. KAEVANDAMINE. GEOLOGY. MINING ilmunud ajakirja EESTI TURVAS. ESTONIAN PEAT Eesti geoloogilise kaardi (mõõtkavas 1:50 000) andmebaas. Ajakirjade üksiknumbrite Database of the Estonian 1:50,000 Geological Base Map. Ott saamiseks võtke ühendust Pruulmann, Jüri Plado...... 6 peatoimetajaga Turba kaevandamisest Eestis läbi aastakümnete. Peatoimetaja / Editor-in-Chief Peat extraction in Estonia. Mall Orru ...... 7 Rein Veski Raamat/Book: Turvas ja elekter Ellamaalt. Sõpruse pst 233-48 Heldor Pitsner, Ants Tammaru ...... 9 13420 Tallinn Eesti Geoloogiakeskuse publikatsioonid. Tel/fax 372 652 9297 Publications of the Geological Survey of Estonia ...... 10 E-mail [email protected] Turbavaru uuringutest, muutumisest ja kasutamisest Eestis Keeletoimetaja aastatel 1999–2004. Exploration, reserves and utilization Urmas Noor tel 5591 6622 of peat in Estonia in 1999–2004. Mare Kukk ...... 11 Inglise keel Riina Süld Raamat/Book: Esimesest Eesti põlevkivitööstusest Kujundus Ville Väär 5561 7839 Kiviterini. Ivar Rooks ...... 12 Kasutatavate soode nimekiri ja nende turbavaru. Trükikoda Erkotrükk Usable mires and peat reserves of Estonia. 1000 eks Janne Tamm, Viiu Salo ...... 13 Tellimine ja reklaam The exploitation of Estonian peat resources. Tel/fax 372 652 9297 Eesti turbavarude kasutamine. Tuuli Rasso, Kärg Kama ...... 14 E-mail [email protected] Milline on tegelikult turbatööstuse olukord Eestis. Reklaami hinnakiri koos What is the real situation of Estonian peat industry? kujundamistasuga kr: Erki Niitlaan ...... 16

MUSTVALGE ENERGEETIKA. ENERGETICS 1 lk 2260 Raamat/Book: Põlevkivi põletustehnika. Arvo Ots ...... 17 1/2 lk 1250 Tahked tavajäätmed kütuseks. Solid waste as fuel. 1/4 lk 680 Aadu Paist, Agu Ots, Ülo Kask...... 18 1/8 lk 390 Mõtteid EBÜ koosolekult. Meeli Hüüs ...... 21 VÄRVILINE Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2003–2004 ilmunud Tagumisel sisekaanel publikatsioonid. List of publications of the members 1 lk 6600 of the Estonian Biofuels Association 2003–2004...... 21 1/2 lk 3700 SENET – ühise sotsiaalse vastutuse töövahendid Tagakaanel energeetika valdkonnas. SENET – Tools for Corporate 1 lk 9980 Social Responsibility in Energy field. Livia Kask...... 22 1/2 lk 6000 Eesti Keskkonnastrateegia 2030 ja Keskkonnategevuskava Esikaanel kokkuleppel Käibemaksu ei lisata 2007–2013 koostamine. Estonian Environmental Strategy 2030 and Environmental Action Plan 2007–2013. Evelin Urbel..... 23 BBN – Baltic Biomass Network. Aare Vabamägi, Ülo Kask...... 23

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 3 REKLAAM KIVISÜSI ja PRUUNSÜSIHAKTACOLT Tel 6613688 e-post [email protected] AS HAKTACO tõi Venemaalt Hakassiast KIVISÜSI mark D Eesti turulePRUUNSÖE ehk LIGNIIDI pikaleegiline kütteväärtusega 5300 kcal/kg. NB! Toome söe Venemaalt Hakassiast. Pruunsüsi on müügil meie müügikohtades 30–150- Kivisöe hind: mm tükkidena (peenemate osakeste osakaal kuni 10%) DK (konsentraatsüsi) fraktsiooniga 50–100 mm kütteväärtusega 4440 kcal/kg. Võib kütta kõikides (peenemate osakeste osakaal kuni 10 %). kolletes, mis sobivad puidule ja briketile: pliidid, Eraisikutele 1229+5%km= 1290.45 kr/t ahjud, ustega kaminad, “Jotul”-tüüpi malmahjud, Firmadele 1229 + 18 % km = 1450.20 kr/t „Pioneer“-tüüpi pliidid. Põlemiseks on vaja anda DPK (sordisüsi) fraktsiooniga 50– 200 mm õhku resti alt või koldeukses olevatest õhupiludest. (peenemate osakeste osakaal kuni 10 %) Põlemisel ei teki ebameeldivat lõhna, tuhka tekib vähe Eraisikutele 1105+5%km=1160.25 kr/t nagu puidu põlemisel. Firmadele 1105 + 18 % km = 1303.90 kr/t Pruunsöe hind: Eraisikutele 860+5%km=903.00 kr/t Firmadele 860 + 18 % km = 1014.80 kr/t

Müügikohad avatud MEIE MÜÜGIKOHAD E– R 9.00–16.30 Maardus, Vana-Narva mnt 28, tel 637 9353; 5668 4548 Soovi korral saate meilt tellida söeveoks kuni 5-tonnise Keilas, Tööstuse 7, kalluri. Veoteenuse hind lisandub söe hinnale tel 678 1813; 5662 3167

KIVISÜSI SÖETEENINDUSE AS-ist

Mooni 78/3, Tallinn 13424, tel 657 78 25 www.soeteeninduse.ee E-post: [email protected]

Telefon: 657 78 24, faks 657 78 21 Sekretär 657 78 20 Aadress: Mooni 78/3, 13424 Tallinn Kivisöe hindu filiaalides küsige Avatud: E–R 9– 17 telefonidel Tallinn 650 77 54 Söeteeninduse AS-il on müügil Haapsalu 47 20189 Brikett (pakitud) alusel Pärnu 44 20198 Küttepuud Tartu 7 371775 Türi 38 74215 Kivisüsi (tükisuurus 50– 100 mm) Sepasüsi Kivisöe müük üle Eesti (soovijatele veovõimalus) Küsige hinda infotelefonil

Söeteeninduse AS-i Tallinna ladu Nõlva 9, 10416 Tallinn, tel 650 77 54, avatud: 8.00– 16.00 Söeteeninduse AS-i Haapsalu filiaal Lihula mnt 20, 90510 Haapsalu, tel 47 20189 Söeteeninduse AS-i Särevere filiaal Särevere alevik, 72101 Järvamaa, tel 38 74215, avatud: E–– R 8.30 16.30 Söeteeninduse AS-i Pärnu filiaal Papiniidu 5, 80042 Pärnu, tel 44 20198, avatud: E–– R 8.30 16.30 Söeteeninduse AS-i Tartu filiaal Teguri 55, 50107 Tartu, tel 7 371775 Puisteainete estakaad Viljandis Viljandi, Reinu tee, tel 51 72 628

4 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 SISUKORD

KEEMIA JA KEEMIATÖSTUS. CHEMISTRY AND Toimetuskolleegium: CHEMICAL INDUSTRY Editorial Board: Põlevloodusvarade ja -biojäätmete õlipotentsiaali ÜLO KASK, hindamine Rock-Evali analüsaatoriga. soojusenergeetika / thermal Evaluation of the oil potential of combustible natural engineering, Tallinna Tehnikaüli- resources and wastes by Rock-Eval analysis. Ille Johannes ...... 24 kooli soojustehnika instituudi teadur / Research scientist of Thermal Põlevkivi ja kummijäätmete termiline töötlemine Engineering Department of Tallinn tahke soojuskandjaga utteseadmes. University of Technology, Eesti Bio- Thermal processing of oil shale and rubber wastes in a solid kütuste Ühingu juhatuse liige / heat carrier unit. Vahur Oja, Alfred Elenurm, Ilme Rohtla ...... 27 Board member of the Estonian Biofuels Association, Eesti Kütte- ja Plastjäätmete vesikonversioon. Ventilatsiooniinseneride Ühingu lii- Water conversion of plastic wastes. Laine Tiikma, Vilja Palu ...... 29 ge / Member of the Estonian Heat Raamat/Book: „Paul Kogerman ja tema aeg“ esitlus ...... 30 and Ventilation Engineers Association, Eesti Soojustehnika Inseneride Seltsi liige / Member of VARIA the Estonian Thermal Engineering Kuivõrd peitub terviseohte turba kaevandamises Engineers Association, Kulli 20, ja kasutamises. Possible health risk of peat extraction and 11317 Tallinn, GSM 055 32910, e-mail: [email protected] utilization. Hans Orru ...... 31 Metsamarjakasvatus mahajäetud turbaaladel. ANU KESKPAIK, Wild berry cultivation in exhausted peat fields – ehitus ja haldamine / civil engineering and administration, a possibility to restore mires. Taimi Paal ...... 33 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine. Ühingu tegevdirektor / Managing Ülevaade Eesti ajakirjandusest 2004. aastal. Director of the Estonian Power and Local energy sources and their use – a review of articles Heat Association, Punane 36, 13619 Tallinn, tel 372 655 6278, in the Estonian press in 2004. Rein Veski ...... 34 fax 372 655 6276, Summaries of the main articles ...... 45 GSM 051 59 724, SB Keskkütteseadmed AS ...... 46 e-mail [email protected], http://www.epha.ee AS Maves – keskkonnakorralduse- ja konsultatsioonifirma...... 46 AS ENER E.A...... 47 MEELIS PEETRIS, hüdrotehnika / hydraulic Napal AS – katlamajade rajamine ja teenindus ...... 48 engineering, Eesti Maa-ameti juht- konna nõuniku kohusetäitja / Adviser to the Management, Esto- REKLAAMID/ADVERTISEMENTS: nian Land Board, Mustamäe tee Estanc (1), Eesti Biokütuste Ühing (2, 21), AS Haktaco (4), Söetee- 51, 10602 Tallinn, tel ninduse AS (4), Eesti Geoloogiakeskus (10), Eesti Jõujaamade ja 372 665 0618, fax [Meelis Peet- Kaugkütte Ühing (22), SB Keskkütteseadmed AS (46), AS Maves ris] 372 699 6854, e-mail [email protected] (46), AS ENER E.A. (47), AS Napal (48)

REIN VESKI, Vastutus ajakirjas avaldatud arvamuste, uurimuste ja muude kaastööde kütusekeemia ja -tehnoloogia / fuel sisu eest on ainult nende autoritel. chemistry and technology, Turba- The responsibility for the opinions expressed in the articles, studies and teabe OÜ juhataja / Head of Peat Info Ltd., TTÜ põlevkivi instituudi other contributions signed rests solely with their authors. vanemteadur / Senior researcher Kui soovite avaldada kaastööd ja reklaami või kui te ei ole vormistanud of Department of Oil Shale ajakirja EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED tellimust Research at Tallinn University of (ilmub kord aastas, tellimine aastaks 40 kr) või soovite osta varem ilmu- Technology, Eesti Biokütuste Ühin- gu liige / Member of the Estonian nud sama ajakirja (40 kr number) või ajakirja EESTI TURVAS numbreid Biofuels Association, Eesti Turbalii- (üksiknumber 15 kr, ajakirja 1993–1997 numbrid registritega kokkuköide- du liige / Member of the Estonian tult 210 kr), siis pöörduge toimetusse. Peat Association, Eesti Keemia Estonian Combustible Natural Resources and Wastes can be subscribed to Seltsi liige / Member of the Esto- and obtained at the Editorial Office. Estonian Peat (1993–2001) can also nian Chemical Society, Sõpruse be obtained at the Editorial Office. pst. 233–48, 13420 Tallinn, tel/fax 372 652 9297, Rein Veski, Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn Estonia, tel/fax e-mail [email protected] 372 652 9297, e-mail [email protected]

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 5 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Eesti geoloogilise kaardi (mõõtkavas 1:50 000) andmebaas

tud ja tärkandmetega sidumata and- on lisatud tärkandmed ning kokku on mestik tülikas. liidetud üle mitme kaardilehe ulatuva- Geoloogilise informatsiooni pare- te nähtuste erinevad osad. Andmebaa- ma säilitamise, töötlemise ja levitami- siga töötamiseks kasutatakse Inter- se huvides on Maa-ametis kõik seni graph GeoMedia tarkvara. GeoMedia Eesti Geoloogiakeskus OÜ digitali- võimaldab kergesti Microstation’i seeritud ja Maa-ameti kontrollitud formaadis andmeid andmebaasi lisa- geoloogilise kaardi andmed viidud da ja oskab andmebaasist tehtud väl- üle-eestilisse andmebaasi. Nähtustele javõtteid konverteerida kõikidesse Ott Pruulmann Jüri Plado Maa-ameti geoloo- Maa-ameti geoloogia gia osakonna pea- osakonna juhataja kt, spetsialist TÜ geoloogia instituudi vanemteadur

Geoloogiline kaart annab informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist võimaldamaks selle ratsio- naalset kasutamist ning kaitset. Eestis alustati mõõtkavas 1 : 50 000 olevate komplekssete geoloogiliste kaartide tootmist 1960. aastatel (näiteks Erisa- lu ja Tassa, 1965; Strumbur ja Jõgi, 1965). Sajandivahetusel oli vasta- Joonis 1. Geoloogilise baaskaardi andmebaasi struktuuri iseloomustav UML skeem. vamõõtkavalise kaardiga kaetud um- Figure 1. A typical UML scheme fragment of the database bes pool Eesti territooriumist. Aastal 1992 (Kajak jt) valminud aluspõhja, kvaternaarisetete, maavarade, geo- morfoloogilise, hüdrogeoloogilise, põhjavee kaitstuse ning antropogeen- se koormuse kaardi tugilegendid said aluseks Maa-ameti kui geoloogilise kaardistamise vahetu tellija initsia- tiivil koostatud juhendile geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks (Ju- hend…, 2004; 2005). Juhend, mis on leitav ameti veebilehekülje kaudu (www.maaamet.ee), on riikliku geoloogilise kaardistamise alusmaterjal. Digitaalkaardi koostamisel on ole- masolevaid paberkaarte täpsustatud ja viidud need baaskaardi lehtede kaupa Microstation Design (DGN) failides- se. Baaskaardi lehtede kaupa kaardi tootmine on põhjendatav suure and- mehulga ning hõlpsa trükikaardi val- mistamisega, kuid kasutamise (digi- Joonis 2. Väljavõte geoloogia kaardirakendusest aadressil www.maaamet.ee. taalse vaatlemise ja analüüsi) seisuko- Figure 2. Excerpt of the geological Web map application at http://www. hast on kaardilehtede vahel tükelda- maaamet.ee/

6 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Turba kaevandamisest Eestis läbi aastakümnete

Mall Orru helagunenud turvas enam kasutust kütteks Laugesoo turvast 1876. aas- Eesti Geoloogiakeskuse rakendusgeoloo- leidnud aianduses. Eesti aiandites ka- tast, Lavassaares hakati turvast samu- gia osakond sutatakse sellest vaid 5%, ülejäänud ti varakult kaevandama (Valk, 1988). eksporditakse paljudesse riikidesse Enne II maailmasõda oli Eestis Turvas on olnud paljude aastakümne- üle kogu maailma. turbaühistuile ja elanikele välja rendi- te vältel Eesti majanduses tähtsal ko- Kütteturba kasutamise traditsioo- tud 422 soost 14 003 ha allapanutur- hal. Turvast kasutatakse nii kütteks nid ulatuvad juba 19. sajandisse. Esi- ba kaevandamiseks. Tänaseks on ena- (hästilagunenud turvas) kui ka allapa- mesed kirjalikud teated on 1861. aas- mik neist turbavõtukohtadest maha nu- ja aiandusturbana (vähelagunenud tast, mil turvast kasutati Sindi kalevi- jäetud ja kinni kasvanud. Allapanu- turvas). Viimasel aastakümnel on vä- vabriku kütteks. Ilmatsalus kasutati turvast kaevandati 1939. aastal

Algus eelmisel leheküljel kõikidele nähtusklassidele. On aga ka mene samm geoloogiliste kaartide le- selliseid tunnuseid, mis esinevad vaid vitamisel, mistõttu soovitame geoloo- enamlevinud ruumiandmete formaati- kindlate nähtusklasside juures. Vii- giliste kaartide tellijal esmalt kaardi- desse. GeoMedia kasutab ruumiand- mased jagunevad omakorda veel ka- rakendusest kontrollida, kas soovita- mete käitlemisel vahevara kontsept- heks. Esimesel juhul iseloomustab va ala kohta on kaart olemas. Alles siooni: ruumi- ja tärkandmed salves- tunnus kindlat eksemplari. Näiteks on seejärel, kui on selge, et kaart vajalik- tatakse mõne levinud andmebaasisüs- igal isojoonel kindel kõrgusväärtus, ku ala katab, ent kaardirakenduse teemi (nt MS Access) tabelitesse. igal tektoonilisel rikkel oma nimi. poolt pakutav rasterkuju ei rahulda Ruumiandmete indekseerimise ja pä- Sellisel juhul salvestatakse tunnus sa- tellija vajadusi, tuleks pöörduda Maa- ringute optimeerimisega tegeleb aga masse tabelisse koos ruumiandmete- ameti poole ning täita vastav avaldus GeoMedia ise. Samas oskab ga (Nähtus_1 joonisel 1). Teisel juhul digitaalandmete tellimiseks. Kaardi- GeoMedia kasutada ka spetsiaalsete iseloomustab tunnus mõnda nähtus- lehtede kaupa on võimalik tellida ka ruumiandmebaaside (nt Oracle klassisisest nähtustegruppi. Näiteks trükikaarti. Spatial) võimalusi. ühe aluspõhjakihistu erinevad avamu- Andmebaasi ülesehitusel on järgi- sed moodustavad nähtuste grupi, mil- Kirjandus tud relatsiooniliste andmebaaside lel vastavad tunnused on samad. Sel- Erisalu, E., Tassa, V. 1965. Aruanne teooria nõudmisi, alustades semantili- lised tunnused on salvestatud iseseis- komplekssest geoloogilis-hüdrogeo- sest modelleerimisest ja lõpetades re- vasse tabelisse (Nähtus_2_info jooni- loogilisest kaardistamisest mõõtkavas latsioonide normaliseerimisega. Kõik sel 1), mis seotakse ruumiandmetega 1:50 000. Geoloogia Valitsus, EGF andmebaasi relatsioonid (tabelid) on läbi tunnuse “Kood” (vastavad näh- 2540, 455 lk. normaliseeritud Boyce-Codd nor- tustegrupid on eraldi defineeritud ka Juhend Eesti geoloogiliseks digitaal- maalkujuni, mis elimineerib andme- geoloogilise kaardistamise juhendis, kaardistamiseks mõõtkavas 1:50 000, baasist kõikvõimalikke anomaaliaid seetõttu on neile antud ka iseseisvad versioon 1.0. Maa-amet, 2004, 172 ja andmeliiasust. koodid). lk. Andmebaasi ülesehituses on näha Praegu on valminud ja andmebaa- Juhend Eesti geoloogiliseks digitaal- kindlaid struktuure. Kõikidele ruumi- si viidud 8 baaskaardi lehe andmestik kaardistamiseks mõõtkavas 1:50 000, andmetele on tärkandmetena lisatud Põhja-Eestis ja 4 kaardilehe osaline versioon 1.1. Maa-amet, 2005, 180 vastava nähtuse kood geoloogilise andmestik Kagu-Eestist. Käesoleva lk. kaardistamise juhendist (Juhend…, (2005) aasta lõpuks valmivad Võsu, Kajak, K., Kala, E., Koppelmaa, H., 2005). Koodi alusel on võimalik mää- Kadrina, Karepa ja Rakvere kaardile- Perens, H., Põldvere, A., Raudsep, rata iga andmebaasis oleva punkti, he andmed. Valminud kaardilehtede R., Savitskaja, J., Vingisaar, P., jooneosa ja ala tähendus. Juhendi sisu andmestiku ja kaardistuse hetkeseisu- Perens, R. 1992. Eesti geoloogiliste on kajastatud ka andmebaasis ga on võimalik tutvuda Maa-ameti kaartide (mõõtkava 1:50 000) tugile- (META_Juhend joonisel 1). See või- avaliku teenuse kaardiserveri kaudu gendid. Eesti Geoloogiakeskus, EGF maldab luua vaate, kus igale nähtuse- (geoloogia kaardirakendus alt; joonis 4615, 200 lk. le on lisatud ka tema nimi ja definit- 2). Loodud andmebaasi abil on või- Strumbur, H., Jõgi, S. 1965. Aruanne sioon. Kajastatud on ka nähtuste esita- malik kõiki andmetes tehtud muuda- otsingu-kaardistamistöödest Suur- misviis trükikaardil (tunnused Kiht, tusi ja uute andmete lisamist jooksvalt Tallinna ja selle ümbruse territooriu- Värv ja Stiil). ka kaardiserveris kajastada. mil mõõtkavas 1:50000. Geoloogia Mainitud tunnused on omased Geoloogia kaardirakendus on esi- Valitsus, EGF 2394, 644 lk.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 7 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE

1 771 000 m³ (Raudsepp, 1946). oli Eesti metsade säästmine. Tolle aja tati Eestis 1957. aastal, mis tõi kaasa Kütteturba kaevandamist jätkati arvutuste kohaselt asendas üks hektar intensiivse rabade kasutuselevõtu: eelmisel sajandil järgmiselt: Ellamaa 3–4 m paksuse turbakihiga sood 30 1958 (Võlla), 1962 (Rannu, Hiiesoo), (1919), Harku (1919), Kõrgesoo ha keskmist metsa (Raudsepp, 1946). 1963 (Laiküla, Keava, Õmma, (1919), Kuiksilla (1920), Meleski Süsteemsed andmed turba kae- Parika), 1965 (Ikepera), 1966–1967 (1920), Lavassaare (1922), Võru vandamismahu kohta on alates 1961. (Kavasoo, Kungjärve, Turvalepa, (1922), Pääsküla (1923), Laugesoo aastast, mil hakati koostama turbava- Tõnumaa, Änglema, Tuurapera, Ess- (1923), Lehtse (1923), Lubjaahju ru bilansse. Üht-teist õnnestus leida soo, Lokuta, Niibi, Peningi, Pindi, (1926), Nõlvasoo (1928) ja Koigi kaevandamismahtude kohta aastaist Viirika, Voore, Võlla, Keava, Kõrge- (1949). 1953–1960. Turba kaevandamist ise- soo, Kõrsa, Tähtvere, Laiküla, Lavas- Kaevandatud kütteturvast kasutati loomustas 1950. aastatel ja 1960. aas- saare laiendus, Retla, Põdrasoo, tollal näiteks Meleski ja Järvakandi tate alguses kaevandamise jätkumine Meelva, Ohtu, Parika, Peetla, Peeri, klaasivabrikus (Nõlvasoo ja Meleski töösse võetud aladelt, maha jäeti pea- Rae, Rääma, Umbsoo, Umbusi, turbamaardlaist), Narvas Kreenholmi miselt väikesed alusturbarabad. Kae- Tolkuse, Orgita, Õisu, Õmma, Endla, vabrikus (Kõrgessoost). Kuni aastani vandamise maht oli 475 000– Imsi, Kõverdama), 1968 (Lagesoo, 1936 moodustas Eesti kütusebilansist 500 000 t/a. Sausti, Soosaare Tässi osa), 1969 turbaküte 6,7 %. 1936. aasta küttere- Allapanuturba kohta arvestust ei (Keressaare, Kivijärve, Uuemõisa), form kavandas tõsta turbakütte osa- peetud. Vähelagunenud turba (alus- 1970 (Laukasoo), 1971 (Roosa), tähtsuse 27 %-ni. Reformi eesmärk turba) kogumine freesmeetodil juuru- 1972 (Kurgsoo, Möksi), 1973 (Lipni-

Tabel 1. Turba tootmisalade arv (N), pindala (S ) ja toodang aastatel 1953–2004 (Eesti maavaravarude bilansside andmetel). Table 1. Number (N) of peat production areas, area (S) and peat production in 1953–2004 (according to Estonia‘s mineral resources balances)

Toodang. 1982 74 11320 1351 830 2181 Aasta. Production, 103 t Kokku. NSha 3 1983 75 13540 1552 1190 2742 Year Total, 10 t 0202* 0201* 1984 75 13100 1394 768 2162 1953 18 8901 ... 475 475 1985 73 12920 1042 969 2011 1954– ...** ... 1800 2400 4200 1986 75 11243 1497 1339 2836 1960 1987 76 10285 1362 1243 2605 1961 12 151 404 555 1988 74 10250 1100 1250 2350 1962 10 8500 104 133 237 1989 70 10300 640 850 1490 1963 17 23205 138 761 899 1990 68 12000 440 550 990 1964 17 23205 165 828 993 1991 46 15000 391,0 536,0 927,0 1965 17 23205 174 831 1005 1992 66 15000 656,0 690,0 1346 1966 17 23205 307 1086 1393 1993 63 15000 196,6 334,7 531,3 1967 36 20206 354,4 902 1256,4 1994 56 15000 616,0 628,8 1244,8 1968 76 26582 642 1078 1720 1995 47 15000 389,4 622,9 1012,3 1969 72 28059 710 1091 1801 1996 58 15000 436,8 687,0 1123,8 1970 70 26570 899 735 1634 1997 59 15000 480,4 593,8 1074,2 1971 69 25130 970 1248 2218 1998 60 15000 145,2 188,3 333,5 1972 69 16683 866 938 1804 1999 62 15000 834,0 566 1400,0 1973 71 10745 1084 1320 2404 2000 63 20000 151,0 608,7 759,7 1974 81 11935 145 752 897 2001 62 20000 718,0 125,4 843,4 1975 74 11522 1210 1321 2531 2002 62 20000 1174,1 334,1 1508,2 1976 72 12360 1079 1109 2188 2003 62 20000 478,6 533,0 1011,6 1977 70 12702 1239 1020 2259 2004 60 20000 400 362 762 1978 74 12612 909 1543 2452 Kokku. 33 640,5 38 156,7 71 797,2 1979 75 10466 1328 1120 2448 Total 1980 78 15615 1325 544 1869 * 0202 – vähelagunenud turvas. Lightly humified peat. 1981 74 11883 596 718 1314 0201 – hästilagunenud turvas. Highly humified peat. ** Andmed puuduvad. No data.

8 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE ku), 1975 (Pääsküla), 1979 (Mõrda- soodsate ilmasti- ma, Kantsi, Sooniste). Seega võeti kuolude korral üle Maardlate arv Pindala 1966–1967 aastal kasutusse 38 ühe miljoni tonni Number of deposits Area, ha maardlat, sellele eelnenud 7 aastaga 8 aasta (tabel 1). Lä- 90 30000 80 ja järgneva 12 aastaga 15 maardlat. hiaastail toodangu 25000 Lisaks sellele algas 1963. aastal maht ei suurene, 70 Oru briketitehasele eraldatud Puhatu sest turba kogumi- 60 20000 maardlal tootmispindade ettevalmis- se pinnakihiline 50 15000 tamine. Uute maardlate kasutuselevõ- tehnoloogia (u 10 40 tu tulemusena kasvas tootmisalade cm/a) ei võimalda 30 10000 pindala 8901 ha-lt (1953) ning ulatus ettevõtete käsutu- 20 5000 koos aastail 1967–1968 lisandunud ses olevatelt mäe- 10 alusturba tootmisaladega 1969. aas- eraldistelt (joonis 0 0 taks 28 059 ha-ni, mis jäi Eestile üht- 2) oluliselt rohkem lasi kõigi aegade suurimaks näitajaks turvast kaevanda- 1953 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 (joonis 1). da. Kokkuvõttena märgime, et pärast Arvestades Joonis 1. Kaevandatavaid maardlad aastatel 1953–2004. II maailmasõda võib täheldada kolme reaalset olukorda Figure 1. Deposits excavated in 1953–2004 etappi: 1) kuni Oru briketitehase käi- Eestis, kus priori- kulaskmiseni aastal 1965; 2) kaevan- teet on soode kait- damismahu tõus alates 1965. aastast sele, võib aastatoodangut 1 500 000 t Kirjandus üle miljoni tonni aastas, mille tingis pidada optimaalseks, kuigi lubatud Raudsepp, A., 1946. Eesti NSV tur- 1967.–1968. aastal kasutusele võetud aastane kasutusmäär on 2 780 000 t. basood, Tartu. hulk uusi alusturba tootmisalasid ja Turba kaevandamise maht (vähe- Valk, U. 1988. Eesti sood, Tallinn. 1985.–1986. aastal alustatud väetus- ja hästilagunenud turvas) ja tootmis- turba kaevandamine; 3) turbakaevan- alade pindala aastate lõikes on esita- damismahu vähenemine pärast 15 jär- tud tabelis 1. jestikku kõrgseisu aastat esmakordselt jälle alla ühe miljoni t aastas Käesolev artikkel on osa Keskkonna- 1990. aastal. Põhjuseks oli majandus- investeeringute Keskuse finantseeri- likest muutustest tingitud turba nõud- tud tööst „Turbaalade jätkusuutlik luse vähenemine siseturul ning turba- kasutamine ja kaitse” (KIK-i nõuko- tööstuse osaline ümberorienteerimine gu otsus 28. septembrist 2004, pro- välisturu nõuetele vastavaks. jekt nr 25. 1990. aastate ja 2000. aastate alguses kaevandati turvast vaid väga

Pitsner, H., Tammaru, A. Turvas ja elekter Ellamaalt Nissi Vallavalitsus: Tallinn, 2004. 127 lk. (In Estonian, summary in English “Peat and electricity from Ellamaa”, 126–127) Staaþikad elektrikud Heldor Pitsner ja Ants Tammaru, kelle elu on olnud seotud Ellamaa elektri- jaamaga, panid kirja loo turbakae- vandamisest, Sooniste-Ellamaa asula tekkest ja elektritootmisest Ellamaal, mis sai alguse üle 80 aasta tagasi. Saatesõnas viidatakse Joonis 2. Tegutsevad ja mahajäetud turbatootmisalad. sama teemat käsitlenud teistele trü- Figure 2. Deposits in operation (tegutsev turbatootmisala) and abandoned kistele. deposits (mahajäetud turbatootmisala)

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 9 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Eesti Geoloogiakeskuse publikatsioonid Publications of the Geological Survey of Estonia Eesti Geoloogiakeskus. Geological Survey of Estonia Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, tel: (372) 672 0094, fax (372) 672 0091, e-mail: [email protected], URL:http://www.egk.ee

matule “Paekivi Eesti ehitistes elamupiirkondade planeerimi- relationship of rock types and I” (selle tutvustuse leiate aja- sel on oluline omada teavet sedimentary structures in com- kirja eelmises numbris, lk 37). ühe või teise piirkonna põhja- bination with fossil distribu- Kui eelmises raamatus toodi veevarust. Põhjavee tarbevaru tion and stratigraphic scale) are esile ja iseloomustati meie olu- kasutamist on käsitletud nii ük- available on the CD-ROM. lisemaid ehituspaeliike, siis sikute veekomplekside kui ka seekord on keskendutud kolme maakondade ja veehaarete maakonna – Harju-, Rapla- ja kaupa. Raamat on koostatud ja Järvamaa ehitistes kasutatud trükitud Eesti Keskkonnami- paekivile. Esile on tõstetud nisteeriumi tellimisel ja finant- Eesti parimad ehituseks sobi- seerimisel. vad paeliigid, mis on oma hea- dust tõestanud läbi sajandite Eesti Geoloogiakeskuse aas- pikkuse kasutusloo. Raamat on taraamat 2004. Toimetaja: M. piltjutustus kolme maakonna Kukk. EGK: Tallinn. 2005. 131 paekivist, millega tutvumiseks lk. (In Estonian, summary in on üks paremaid võimalusi jäl- English: Annual of the Geolo- gida kivi ehitiste seintes ja de- gical Survey of Estonia, p. 2). tailides. Käesolev aastaraamat on 15. Suuroja, K. Põhja-Eesti klint. EGK tegevust tutvustav aasta- Toimetaja I. Puura. EGK: Tal- ülevaade. Aastaraamatu põhi- linn. 2005. 220 lk. osa moodustavad Geoloogia- Kui Eesti looduses on üldse keskuse 2004. aastal riiklike midagi sellist, mis võiks üle- sihtprogrammide ja lepingulis- maailmselt tähelepanu väärida te lõpetatud tööde põhjal koos- Estonian Geological Sec- ja võõramaalase mällu sööbi- tatud ja EGK geoloogiafondi tions. Bulletin 6. Mehikoor- da, siis võiks selleks olla Põh- esitatud käsikirjaliste aruanne- ma (421) drill core. Editor ja-Eesti klint. Seega on igati te referaadid; lisaks EGK töö- Anne Põldvere. Geological mõistetav, et just Põhja-Eesti tajate trükis ilmunud tööde lü- Survey of Estonia. Tallinn, klinti tahetakse esitada hikokkuvõtted. Põlevloodusva- 2005. 67 pp. UNESCO maailmapärandi ko- radest on käsitlust leidnud tur- The Mehikoorma drill hole on miteele selle kandmiseks maa- vas. Uuriti tootmisalade laien- the coast of Lake Peipsi was ilma kultuuri- ja looduspärandi damisvõimalusi. Aastaraama- Põhjavee seisund 1999.–2003. established in the course of a nimekirja. Senini on Põhja- tus on 65 referaati, aine-, auto- aastal. Toimetaja: R. Perens. complex geological-hydrogeo- Eesti klindi tähelepanuväärsus- ri- ja kohanimede register ning EGK: Tallinn. 2005. 100 lk. logical mapping in the 1970s. teks pakutud eeskätt selle geo- andmed EGK geoloogiafondis Käesolev raamat on üles ehita- The drill hole penetrates the loogilist eripära (paljanduvate olevate tööde kohta ja nimeki- tud kui artiklite kogumik, mil- upper part of the Palaeoprote- kivimikihtide suurt ulatust ja ri asutuse isikkoosseisust 2005. les tippspetsialistid iseloomus- rozoic crystalline basement, mitmekesisust, neis leiduvate aasta 1. juuli seisuga. Aastaraa- tavad Eesti põhjavee seisundi Ediacaran (earlier Upper Ven- kivististe rohkust ja head säili- matu erialatoimetajad: J. Kivi- erinevaid aspekte aastatel dian), Cambrian, Ordovician vust), siis autori arvamust silla (regionaalgeoloogia) ja L. 1999–2003 tehtud põhjavee and Devonian sedimentary mööda tuleks rohkem rõhutada Savitskaja (hüdrogeoloogia). seisundi uuringutest riikliku rocks, and Quaternary deposits. Põhja-Eesti klindi, st Balti keskkonnaseire allprogrammi The lithological description of klindi keskse osa ajaloolis-kul- “Põhjaveeseire” raames. Li- the core is supplemented by tuurilist eripära ning seda eel- saks põhjavee tugivõrgu seire- the profile, the photo-log and a kõige kolme Läänemere äärset le on eraldi iseloomustatud generally accepted legend, pro- riiki (Rootsit, Eestit, Vene- Pandivere veekaitseala põhja- viding information on the maad) ühendava sümbolmaas- vee kvaliteedi seiret ja põhja- mineral composition and other tiku – Viikingite Teena. Viikin- vee seisundit Adavere ja Põlt- characteristics of the rock. The gite idasuunalistel pürgimustel samaa piirkonna nitraaditundli- rock samples were examined oli oluline osa klindijärsakute- kul alal. Seoses joogiveena ja by different laboratory meth- le kerkinud linnuste (Borg- joogiveeallikana kasutatavale ods. The Ordovician part was holm, Lindanes, Laadoga jt) põhjaveele esitatavate kvalitee- additionally studied for stable ning siis ka Rootsi, Eesti ja dinõuete kehtestamisega on isotopes and subjected micro- Vene pealinnade tekkel. eraldi peatükina käsitletud palaeontological analyses as Perens, H. Paekivi Eesti ehi- probleemsete komponentide: well. Altogether 17 specialists Eesti Geoloogiakeskuse trü- tistes II. Harju ja Järva maa- kloriidide, sulfaatide, lämmas- from different fields were in- kiseid saab osta EGK raama- kond. EGK: Tallinn. 2004. 144 tikühendite, mikrokomponenti- volved in the study. tukogust, Kadaka tee 82, lk. (In Estonian, summary and de, radionukliidide jt esinemist The appendixes to the bulletin 12618 Tallinn. list of illustrations in English). Eesti põhjavees. Raamatus esi- treating of the Mehikoorma Tel: (372) 672 0072, Käesolev raamat on jätkuks tatakse ettepanekuid põhjavee drill care (photos and descrip- faks (372) 672 0091, EGK varasematele püüdlustele kvantitatiivse ja keemilise sei- tions of selected intervals and e-post: [email protected] tutvustada meie ehitistes kasu- sundi korraldamiseks järgneva- thin sections, laboratory data tatud paekivi ning järjeks raa- tel aastatel. Uute tööstus- ja and drawings illustrating the

10 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Turbavaru uuringutest, muutumisest ja kasutamisest Eestis aastatel 1999–2004

(Pärnumaa), Pilkuse ja Illaste (Rapla- on turba uuringuaruannete tulemused, maa), Leinasoo ja Õisu (Viljandi- riiklikus maavarade registris toimu- maa). nud muutused ja maakondade kesk- Lisaks Geoloogiakeskusele on tur- konnateenistustelt saadud kaevanda- Mare Kukk bavaru uurinud OÜ J. Viru Markðei- misandmed. Olulist infot saadakse ka Eesti deribüroo, kes hindas ümber Võrumaa maavarade kaevandamislubadelt. Va- Geoloogiakeskuse Ess-soo (Esso) maardla turbavaru. rude muutuste käsitlemisel lähtutakse geoloogiafondi Peaaegu kõikide maakondade soo- keskkonnaministri kinnitatud käskkir- juhataja de turbas on uuritud kahjulike ja ra- jadest. Andmed Eesti maavarade, seega ka dioaktiivsete elementide sisaldust. Nii Nii hästi- kui vähelagunenud tur- turba kohta, koondatakse pärast geo- nende kui varasemate uuringuandme- ba varu muutumise peamised põhju- loogiliste uuringute läbiviimist ja vate põhjal on saadud koondpilt kahju- sed aastatel 1999–2004 (tabel 1) on rude kinnitamist Eesti Maavarade like elementide levikust Eesti turbas geoloogiliste uuringute tulemusena Komisjonis andmebaasi, milleks on [2]. Et saada täielikumat infot turba arvutatud varu uutes maardlates, ole- riiklik maavarade register; selle koos- kvaliteedi kohta, nüüdisajastatakse pi- masolevates maardlates täiendavate tamist alustas OÜ Eesti Geoloogia- devalt Eesti-keskset turbalaborit Eesti uuringute tagajärjel ümberhinnatud keskus registri volitatud töötlejana Geoloogiakeskuses. varu ja turba kaevandamisega kaasne- 1996. aastal. Eesti turbavaru kohta peetakse ar- vad muutused. Sellest lühidalt alljärg- Käesolevaga on vaatluse alla võe- vestust Eesti Vabariigi maavaravarude nevalt. tud aastad 1999–2004, eelmine üle- iga-aastaste koondbilansside näol, Ülalnimetatud ajavahemikul kan- vaade hõlmas aastaid 1992–1998 [1]. mis koostatakse Eesti Geoloogiakes- ti esmakordselt riiklikku maavarade Viimase kuue aasta jooksul on Eestis kuses riikliku maavarade registri raa- registrisse ja turbabilanssi 131 turba- läbi viidud hulk turbauuringuid, val- mes. Turbabilansi koostamise aluseks maardlat (15 Harjumaal, 2 Hiiumaal, davalt Eesti Geoloo- giakeskuse spetsia- Tabel 1. Eesti turbavaru aastatel 1999–2004 (1999.–2004. aasta koondbilansside alusel). listide poolt. Lisaks Table 1. Estonian proved peat reserves and probable resources in 1999–2004 mitme maakonna (Tartu, Põlva, Pärnu, Varu Varu aasta lõpuks mln t. Saare, Võru) maava- uuritus. Reserves by the end of the year million t rade ülevaatekaartide Exploration koostamisele tehti level 0201* 0202** Kaevandatud aktiivne hulgaliselt geoloogi- varu tuhat t. Proved Mined reserves lisi uuringuid turba- Aasta.Year reserves/ Aktiivne. Passiivne. Aktiivne. Passiivne. thousand t maardlates. Turba le- probable Economic Potentially Economic Potentially vikut, kvaliteeti ja resources economic economic 0201 0202 varu hinnati-arvutati tarbevaru 182,7 61,4 58,2 11,3 475,3 289,1 järgmistes maardla- 2004 tes: Ääsmäe (Harju- reservvaru 716,4 396,8 92,3 92,3 maa), Rannu (Ida-Vi- tarbevaru 241,1 60,4 60,1 11,1 533,0 478,6 rumaa), Niibi (Lää- 2003 reservvaru 678,9 381,0 92,3 89,2 nemaa), Armiko (Lää- tarbevaru 242,1 60,0 60,8 10,8 323,0 1174,1 ne-Virumaa), Koon- 2002 ga (Pärnumaa), Piila reservvaru 683,4 375,2 94,8 85,8 11,1 (Saaremaa), Sangla tarbevaru 242,9 57,5 56,2 10,1 125,4 718,3 (Tartumaa) ja kordu- 2001 reservvaru 695,6 364,7 99,5 82,5 valt Soosaare maard- tarbevaru 244,1 58,8 55,7 10,1 151,0 608,7 las (Viljandimaa). 2000 Keskkonnakaitselise reservvaru 720,5 363,1 100,8 82,6 suunitlusega hinnan- tarbevaru 243,8 58,8 55,9 10,1 250,0 1016,1 guid anti järgmiste 1999 reservvaru 683,8 351,0 94,9 809,6 maardlate kohta: Rannu (Ida-Virumaa), * 0201 – hästilagunenud turvas. Highly humified peat. Kaseraba ja Rääma ** 0202 – vähelagunenud turvas. Lightly humified peat.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 11 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE

10 Ida-Virumaal, 9 Järvamaal, 2 Jõge- Tabel 2. Aastatel 1999–2004 kaevandatud turvas tuhat t. vamaal, 5 Läänemaal, 3 Lääne-Viru- Table 2. Peat mined in 1999–2004, thousand t maal, 12 Pärnumaal, 6 Põlvamaal, 14 Aasta. Year Raplamaal, 7 Saaremaal, 3 Tartumaal, Maakond. 17 Valgamaal, 11 Viljandimaal, 15 County 1999 2000 2001 2002 2003 2004 1999–2004 Võrumaal). Selle tulemusena suure- Harjumaa 150,0 90,9 72,9 128,8 77,5 29,8 549,9 nes turbavaru 1999. ja 2000. aastal Hiiumaa 8,1 7,60 7,5 6,8 4,5 2,0 36,5 märgatavalt. 2001. aastal oli ülekaalus Ida-Virumaa 6,0 11,1 10,6 52,3 194,7 200,0 474,7 bilansilise varu vähenemine ja seda Jõgevamaa 29,8 23,2 19,9 43,0 19,8 20,4 156,1 erinevatel põhjustel – täiendavate Järvamaa 87,0 31,0 73,6 98,6 39,6 34,9 364,7 geoloogiliste uuringute tulemused, Läänemaa 35,7 33,0 32,2 52,8 44,7 29,3 227,7 varude mahakandmine kaitsealadelt ja Lääne-Virumaa 51,9 25,9 20,8 43,2 19,2 11,3 172,3 maardlaplaanide digitaliseerimisest Põlvamaa 31,4 6,30 15,3 21,1 5,9 11,8 91,8 tingitud soode pindala ning turba varu Pärnumaa 487,0 384,9 418,0 689,3 443,1 260,9 2683,2 muutused põhjustasid vaadeldud aja- Raplamaa 42,4 27,3 32,0 51,3 51,2 23,3 227,5 vahemikus geoloogilise varu ümber- Saaremaa 17,4 5,8 12,0 14,9 7,8 9,1 67,0 hindamise enam kui 130 maardlas. Tartumaa 220,8 65,3 72,5 188,8 71,8 96,7 701,7 Tootmisalade piires viidi kaevandaja- Valgamaa 8,5 10,8 8,5 10,9 11,3 10,2 130,2 te näpunäidete kohaselt sisse väikse- Viljandimaa 63,5 26,3 30,1 69,7 14,2 11,7 224,0 maid parandusi tootmisalade jääkva- Võrumaa 26,6 10,3 17,8 36,7 6,3 13,0 158,9 rudes. Kui 2002. aasta turbavaru püsis enam-vähem muutumatuna, siis 2003. ja 2004. aastal oli taas mõningane turvast kaevandatud Pärnumaal, kus nelja. juurdekasv. Kokkuvõttes on hästilagu- ligi 90 % turbast annab Lavassaare Statistilistest andmetest turbavaru nenud turba bilansiga arvele võetud maardla. Peamine kaevandaja oli AS ning turba kaevandamise ja kasutami- varu suurenenud 172,341 mln t ja vä- Tootsi Turvas. Veel suurem osakaal se kohta on huvitatud nii turbauurijad helagunenud turba oma 39,743 mln t (kuni 95 %) on Sangla maardlal Tar- kui turbaettevõtted. Info varu ja kae- võrra, kui maha arvata ka vaadeldud tumaal. Kaevandab AS Sangla Tur- vandamise kohta saadab Eesti Geoloo- ajavahemikus kaevandatud turvas. vas. Küll on Tartumaal kaevandatava giakeskus igal aastal koondbilansside- 1999.–2004. aastal kaevandati turba kogus rohkem kui kolmandiku na (sh turba koondbilansi) pärast nen- Eestis kokku 1,869 mln t hästilagune- võrra väiksem Pärnumaal saadavast. de kinnitamist Eesti Maavarade Ko- nud ja 4,285 mln t vähelagunenud tur- Ida-Virumaal on erinevalt teistest misjonis Statistikaametile, Keskkonna- vast (tabelid 1 ja 2), kokku 6,154 mln maakondadest kaevandamine hoo- ministeeriumile, Maa-ametile kui töö t. Aastate lõikes on kaevandamine ol- gustunud. Puhatu maardlas on AS tellijale ja maakondade keskkonnatee- nud kõikuv, seda eelkõige muutlikest Tootsi Turvas toodangut suurenda- nistustele. Infot andmebaasi kohta ilmastikutingimustest tulenevalt. Keh- nud. Igal pool mujal on kaevandami- saab ka Eesti Geoloogiakeskuse kodu- vad ilmastikutingimused olid 2000. ne püsinud enam-vähem stabiilsena. leheküljelt aadressil www.egk.ee. aastal, mil nii hästi- kui vähelagune- 2004. aasta alguse seisuga oli va- nud turvast kaevandati eelmise aasta- bariigis kaevandamislubasid välja Kirjandus ga võrreldes 60 % vähem. Seejärel antud 44 firmale 98 turbatootmisalal Kukk, M. Eesti maavarade (s.h. tur- hakkas kaevandamismaht uuesti kas- (kõige rohkem mäeeraldisi oli Harju- ba) muutused bilansilistel alustel. – vama. 2004. aastal aga põhjustas vih- maal ja Pärnumaal). Neist oli 2004. Eesti Turvas/Estonian Peat. 2000/ mane suvi uue languse 2000. aasta ta- aastal kasutuses 70 eraldist. Turvast 2001. 21. (Summary: Changes in Es- semele. tootvatel ettevõtetel oli 1–4 mäeeral- tonian mineral resources (incl. peat) Maakondade turbavaru (tabel 2) ja dist (tootmisala), millest korraga oli on a balanced basis). sellest tingituna ka lubatud ja tegeli- reeglina kasutuses 1–2. Keskmisest Orru, M., Orru, H. Kahjulikud ele- kult kaevandatav kogus on väga eba- oli erinev olukord Harjumaal, kus 15 mendid Eesti turbas. EGK: Tallinn. ühtlane. Läbi aastate on kõige rohkem tootmisalast kasutati 2004. aastal vaid 2003. 144 lk. (Summary in English).

Rooks, I. Esimesest Eesti põlevkivitööstusest Kiviterini. 1938–1998. Mälestused ja faktid. Kohtla-Järve, 2004. 132 lk.

Mälestiste- ja ajalooraamatu koostaja on Ivar Rooks, kes töötas ettevõttes 43 aastat, alustades vahetusmeistrina ja lõpetades tehnikadirektorina. Esimene Eesti õlitööstus rajati 1924. aastal. Ettevõtte ennesõjaaegset aega on kajastatud mitmes juubelikogumikus, selles käsitletakse aega alates 1938. aastast kuni Viru Keemia Grupi loomiseni, kes 2004. aastal tähistas ettevõtte 80. aastapäeva. Raamat on rikkalikult illustreeritud.

12 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Kasutatavate soode nimekiri ja nende turbavaru 1072,5 mln t. Seega on registris uuri- soid palju kasutuses Pärnu, Ida-Viru ja tud turbavaru 464,3 mln t (1536,8– Viljandi maakonnas. Tagasihoidlikult 1072,5) maardlatena arvele võtmata. leiavad sood kasutamist Hiiumaa kõr- Kasutatavate soode nimekirjas on val veel Põlva ja Saare maakonnas. toodud maakondade kaupa 158 Vabariigi Valitsuse 14. augusti maardlat või maardla osa. Turbavaru 1996 määruse nr 213 põhjal on turba on esitatud varude kategooriate ja ka- kriitiliseks varuks sätestatud 1590 mln sutusalade kaupa, võttes arvesse re- t, kasutatavaks varuks 775 mln t. Ka- gistri, turbavaru bilansi [3] ja kaevan- sutatavates maardlates on turbavaru damis- ning kasutuslubade andmeid. kokku 627 205 tuhat t (~627 mln t), sh Töö käigus lisati registrisse kasutata- aktiivset varu 576 mln t. Seega oleks vate soode nimekirja alusel veel 6 uut kehtiva määruse järgi kohalikel kesk- turbamaardlat, mille kohta koostati ka konnateenistustel veel võimalusi laien- registrikaardid ja seega saadi kasutata- dada kasutatavate maardlate nimekirja OÜ Eesti Geoloogiakeskuse maavarade turbale ringi arvutatuna umbes 200 osakonna juhataja Janne Tamm ja vanem- vate soode turbavaruks 135 701,91 geoloog Viiu Salo. ha-l kokku 627,205 mln t (vt tabel), mln tonni võrra. Janne Tamm, Head of Department of millest aktiivset varu on 576,46 mln t Mineral Resources, and Viiu Salo, Senior 123 132,44 ha-l. Seega on jäetud Ees- Kirjandus Geologist, Geological Survey of Estonia tis uuritud turbavarust 402 490 ha-l 1. Kasutatavate soode turbavarude täp- (538 191–135 701) 1,769 mld t sustamine. J. Tamm, V. Salo. Eesti Käsitletav töö “Kasutatavate soode (2,396–0,627) kasutatavate soode va- Geoloogiakeskus. 2003. 100 lk. turbavarude täpsustamine” [1] koostati rudest välja. Sellest aktiivset varu 2. Eesti turbavarud. Koostas M. Orru. 2003. a. Keskkonnaministeeriumi tel- 228 000 ha-l (351 475–123 132) 0,96 RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, limusel kasutatavate soode nimekirja mld t (1,536–0,576). 1992. 146 lk. (Summary: Estonian põhjal. Kasutatavateks loetakse selli- Kõige enam kasutavaid soid on Peat Resources) seid soid või nende osi, mille turbava- Harjumaal – 25 maardlat, kõige vä- 3. Eesti Vabariigi 2002. a. maavaravaru kaevandatakse või on võimalik tule- hem Hiiumaal – vaid üks maardla. Ka rude koondbilansid (seisuga vikus kasutusele võtta vastavalt Kesk- on kasutusel olevate soode pindala 01.01.2003) M. Kukk. Eesti Geoloo- konnaministeeriumi poolt 1996. aastal Harjumaal suurim 19 511 ha. Veel on giakeskus. 2003, 189 lk. koostatud (Vabariigi Valitsuse 13. augusti 1996. aasta istungi pro- tokoll nr 56 p 2.) ja 2000. aastal Tabel. Kasutatav turbavaru maakondades 1. jaanuari 2003 seisuga tuh t. täiendatud nimekirja alusel. Table. Usable peat reserves by counties. 1 January 2003, thousand t Eesti Geoloogiakeskuse Varu*. Reserves or resources* poolt 1992. aastal välja antud Maakond. Soid. Pindala ha. County Mires Area, ha Ta Tp Ta Tp Ra Rp Ra Rp Kokku. teatmiku “Eesti turbavarud” 0202 0202 0201 0201 0202 0202 0201 0201 Total andmetel moodustab kogu Ees- Harju 25 19511,60 4747 130 18715 2706 2112 51287 14232 93929 ti geoloogiliselt uuritud vähe- ja Hiiu 1 761,51 153 459 206 1363 2181 hästilagunenud turba varu (tar- Ida-Viru 6 14734,59 1456 14269 4177 1868 3 44599 400 66772 Jõgeva 12 13989,77 465 1650 1178 46575 2661 52529 be-, reserv- ja prognoosvaru) Järva 15 7558,68 917 5051 1610 18 18766 1417 27779 538 191 ha-l 2,39 mld t [2, lk Lääne 5 2184,55 661 51 1566 13 1064 4279 246 7880 94], millest aktiivset turbavaru Lääne-Viru 15 9707,51 1369 3624 2882 12 29004 3750 40641 on 351 475 ha-l 1536,8 mln t. Põlva 5 1194,78 798 1935 418 1149 4300 Pärnu 11 16253,82 8731 43 27026 987 17258 38713 7 92765 Riiklikus maavarade regist- Rapla 9 4967,61 5767 11435 949 11 4243 107 22512 ris (edaspidi register, esmane Saare 3 2571,68 356 1897 578 1818 2869 7518 alus RT I 1994, 86 / 87, 1488, Tartu 4 13157,76 3815 16780 704 2477 36575 1962 62313 Valga 19 5115,16 974 1344 2156 14145 3437 22056 § 7) on kokku 279 turbamaard- Viljandi 17 14352,26 6897 18 19858 362 1934 125 41349 2580 73123 lat. Kõikide registrisse kuulu- Võru 17 9640,63 2413 30 2941 50 557 37279 7637 50907 Kokku. vate turbamaardlate või nende 164 135701,91 39519 272 128550 8999 37247 169 371144 41305 627205 osade kohta on koostatud re- Total gistrikaardid ja pindalal *Ta – aktiivne tarbevaru. Proved or probable reserves. Tp – passiivne tarbevaru. 359 209 ha on arvele võetud Prefeasible or feasible resources. Ra – aktiivne reservvaru. Probable reserves. Rp – passiivne reservvaru. Prefeasible resources. turbavaru 1614,15 mln t, mil- 0202 – vähelagunenud turvas. Lightly humified peat. 0201 – hästilagunenud turvas. lest aktiivset turbavaru on Highly humified peat.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 13 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE The exploitation of Estonian peat resources

energy sources in the internal electric- the EIA in case of areas smaller than ity market and the Long-Term Public 150 ha. Fuel and Energy Sector Development The SAO is of the opinion that the Plan approved by the Estonian Parlia- limit of 150 ha is not reasoned with re- ment (State Gazette I, 23.12.2004, 88, spect to the requirement for the EIA 601). Treatment of peat as a non-re- because the draining of a peat quarry, newable resource assumes a decision no matter how small, always influ- on how long peat reserves suitable for ences the environment and water re- Tuuli Rasso, Kärg Kama, extraction will last. Such a decision gime of a larger area. Without carrying audit manager, SAO auditor, SAO has not been taken, neither has been out the EIA the extraction in valuable assessed the purpose of use of the lim- natural sites is not avoided. When as- The State Audit Office (SAO) audited ited reserves of peat. Despite the deci- sessing the environmental impact local the activities of the State in planning sion on whether to consider peat as a inhabitants’ opinion about the planned and managing the use of Estonian peat renewable or non-renewable natural extraction activity will also become resources. The objective of the audit resource, the State has to review the clearer. In case the extraction permit was to clarify whether the State en- assessment of scientists and the per- will newertheless be issued, more sures a sustainable use of peat re- mitted rates of use of peat, to further strict measures should be taken based serves. Today extraction permits is- research where appropriate. The State on the results of the EIA in order to sued by the Ministry of Environment has also to decide on whether and reduce the environmental impact of allow peat extraction in an area of with which intensity peat reserves extraction. 19,500 ha. should be used in the future. Regardless of the size of produc- The taxation of the mineral rights tion area, every peat company should Essential findings: is one of the possibilities to regulate have a permit for a special use of wa- The use of peat reserves has not the use of natural resources. The exist- ter in addition to the extraction per- been organised in a sustainable way. ing rates for mineral extraction charge mit. The permit for a special use of Enacted by the Government the annual have been established without re- water foresees more strict conditions rate of use of peat reserves is searching the impact of taxation on for draining the peatland and direct- 2,780,000 tonnes. According to the re- the environment, economy and social ing the drainage water into water- search made by the Institute of Ecol- sphere. The State does not use the courses. The permit involves require- ogy of Tallinn University in March charge for the mineral extraction as a ments for monitoring the quality of 2005 (Ilomets, 2005), all natural tool for regulating either the extrac- drainage water. peatlands together generate only tion volumes or the extraction activity The audit showed that only a few 400,000 to 500,000 tonnes of peat an- in certain regions. peat production companies possessed nually. Comparing these figures it is Insufficient attention has been a permit for a special use of water. If clear that the annual increment of peat paid to the assessment of an envi- the drainable area is bigger than 100 is more than five times lower than its ronmental impact while granting ha, the environmental impact assess- rate of use. Although due to the peat extraction permits. Peat extrac- ment has also to be carried out while weather conditions the actual rate of tion causes irreparable damage to the issuing permits for a special use of extraction of peat has been lower than environment. Thus, it is necessary to water. Until today this requirement has the permitted rate, it has exceeded the assess the environmental impact of the been followed only in 50 percent of increment of peat two or three times, planned activity before the decision the cases. remaining within the limits of incre- on issuing an extraction permit is Degraded peatlands not re- ment in the years with very un- taken and a permit for the special use claimed. Today in Estonia there are favourable weather conditions. of water is granted. The requirement approximately 8,000 to 15,000 ha of So far the Government has consid- for an environmental impact assess- abandoned areas that were earlier used ered peat as a renewable natural re- ment (EIA) has been in force since 1 for peat extraction and that were not source, whose use, in view of the prin- January 2001. rehabilitated after harvesting. In gen- ciples of sustainable development, The EIA of the planned extraction eral, peat moss does not begin to grow must not increase its increment. As the activity is obligatory when the surface spontaneously in the drained and ex- extraction volumes of the peat exceed of the harvesting area exceeds 150 ha, tracted areas and therefore no incre- its increment, the use of peat reserves but as the audit established this re- ment of peat takes place. The de- is not sustainable. At the same time, quirement has not always been satis- graded peatlands are a source of a per- peat has to be regarded as a non-re- fied. In case of an area smaller than manent environmental pollution and newable energy source pursuant to the 150 ha, the Ministry of Environment represent a great fire risk as well. Directive 2001/77/EC of the European and the county environmental depart- Most of the abandoned harvesting ar- Parliament and of the Council of 27 ments had to decide separately on the eas are owned by the State. Although a September 2001 on the promotion of need to carry out the EIA. Until today landowner must rehabilitate aban- electricity produced from renewable the institutions have never required doned areas, the State does not have

14 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE an overview of the residual reserves of tion permits, regardless of the size of 15 000 ha kaevandajate poolt maha- peat in these areas and of the environ- the harvesting area. To initiate amend- jäetud alasid, kus paljudel juhtudel on mental impact, as well as of whether ments to the Environmental Impact turvas lõpuni kaevandamata jäetud. these areas have to be re-extracted or Assessment and Environmental Man- Kuivendatud soodest eralduv süsihap- rehabilitated. The State has not as- agement System Act accordingly. pegaas on oluline keskkonnaprob- signed finances to rehabilitate aban- • To require the availability of a per- leem, nagu ka mustade väljade tule- doned areas. mit for a special use of water and a ohtlikkus. Riigikontroll soovitas 20 As the abandoned areas have been regular monitoring of the quality of aastaks puutumata soodele kaevanda- drained, the residual peat has started to drainage water of all peat producers. mislubade väljaandmine peatada ja decompose. During the first 10 years • In order to start the peat extraction suunata sellal tootjaid kaevandama after draining ca 15 to 20 tonnes of in abandoned, non-exhausted produc- mahajäetud, ammendamata varuga peat per ha will be decomposed. At tion areas, to suspend until 2025 issu- aladele. the same time, CO2 will be emitted ing new extraction permits when it Uute soode kasutuselevõtmisel tu- into the air. In Estonia the amount of comes to peatlands and parts of leks kindlasti korraldada keskkonna-

CO2 originating from the drained peatlands which have not been af- mõjude hindamine, mis on kohustus- peatlands exceeds, for example, the fected by extraction. To initiate neces- lik alates 150-ha ala kaevandamisse- amount of CO2 originating from the sary amendments to the legislation, võtmisel. Riigikontroll tuvastas auditi traffic approximately nine times. including the Earth’s Crust Act, in or- käigus, et kuigi keskkonnamõju hinda- By approving the Public Fuel and der to gain objectives of the develop- mist on võimalik nõuda ka väiksema- Energy Sector Development Plan the ment plan. tel soodel, pole seda kordagi tehtud. Parliament decided that the draining • To initiate the rehabilitation of de- Seadust rikkudes on kolmel korral an- of new peatlands has to be stopped graded State-owned peatlands whose tud ilma keskkonnamõju hindamata until 2025 and only the peat of drained re-exploitation is not feasible. kaevandamisluba ka suuremale soole harvesting areas can be used until that • To work out a financing scheme to kui 150 ha. Riigikontroll soovitas date. But this position has not been cover costs of rehabilitation in case a keskkonnaministril 150 ha piir seadus- stated in laws and preparations for tak- company becomes insolvent, e.g. by test kaotada, nii et edaspidi peaks kae- ing new peatlands into use have not establishing a State guaranteed fund or vandamise planeerimisel kõigi soode stopped. a sub-fund under some financial insti- (nii uute soode kui mahajäetud alade tution or requiring rehabilitation of a puhul) keskkonnamõju hindama. Main proposals to the Minister of deposit of a company before issuing Keskkonnaminister esitas auditile Environment: an extraction permit. ametliku vastuse, milles ta mitmete et- • To consider the benefits and draw- The audit report with an English tepanekute täitmisega ka nõustus. Järg- backs of defining peat as a renewable summary is available at: www.riigi misena tutvub auditi aruande ja mi- or non-renewable natural resource, kontroll.ee. nistri selgitustega Riigikogu. Vajadu- thereafter to take a clear position on sel korraldab Riigikontroll ettepaneku- defining peat as a renewable or non- Eesti turbavarude kasutamine te täitmise jälgimiseks ka järelauditi. renewable natural resource and, de- Riigikontroll tegi auditi selgitamaks, Auditi täistekst on kodulehel www. pending on the decision, initiate neces- kas riik on taganud turbaressursi jät- riigikontroll.ee. sary amendments to the legislation. kusuutliku kasutamise. Auditi käigus Based on the amendments to reassess tuvastati oluliste probleemidena turba References. Kirjandus critical and usable reserves of peat and liigne kaevandamine, varude raiskami- Ilomets, M. (koostaja), 2005. Turba its annual rates of use and, where ap- ne ja negatiivsete keskkonnamõjudega juurdekasv Eesti soodes. Lõpparuanne propriate, carry out a scientific re- arvestamatajätmine. Keskkonnainvesteeringute Keskuse search to assess the increment of peat. Valitsus nimetab turvast taastuvaks rakenduslikule uurimisprojektile. Tal- On the basis of the outcome and the loodusvaraks, mida ei tohiks kaevan- linna Ülikooli ökoloogia instituut, 65 decisions taken, to initiate amend- dada üle juurdekasvu piiri. Samas on lk. (In Estonian: Increment of peat in ments to the legal acts in order to valitsus turba kriitilise ja kasutatava the peatlands of Estonia). change the size of reserves and the an- varu ning kasutusmäärade kehtestami- nual rates of use. sel arvestanud vaid turba prognoosita- • To develop the principles of charg- va koguvaru suurusega, mitte juurde- Toimetuskolleegiumi märkus: ing for extraction. For this purpose, to kasvuga. Kehtestatud kasutusmäär Keskkonnaministri, majandus- ja conduct a research of the impact of 2,78 mld t ületab Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniministri ning rahan- charge for the mineral extraction and ökoloogia instituudi teadlaste hinnan- dusministri seisukohad kontrollaruan- analyse the expediency of distribution gul (Ilomets, 2005) turba juurdekasvu de „Turbavarude kasutamine“ (OSIV- and utilization of income, taking into (400 000–550 000 t) viiekordselt. Ka 2-6/0571 14.07.2005) kohta on lisatud account other taxes, external costs of tegeliku kaevandamisega on kasutus- aruande lõppu. Aruande ja ministrite utilization of peat, etc. In view of the määra kahe- kuni kolmekordselt ületa- seisukohtadega tutvumiseks tuleb ava- above, to initiate increasing the charge tud. da IV auditiosakonna peakontrolöri for mineral extraction. Kaevandamislubade väljaandmine Olav Lüüsi koostatud kokkuvõte • In case of the mechanized extrac- on viimastel aastatel intensiivistunud, „Kontrollaruanne“ (http://www.riigi tion of peat, to assess the environmen- praegu on käigus 19 500 ha tootmis- kontroll.ee/) ja edasi „Kontrolliaruan- tal impact before issuing new extrac- alasid. Selle kõrval on aga 8000– de terviktekst (pdf).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 15 ENERGEETIKA Milline on tegelikult turbatööstuse olukord Eestis

parandus on põhjaveereþiimi rikkunud ammendumas tootmisalasid jäeti tõesti või on see kuidagi teisiti inimtegevusest korrastamata maha. Praeguseks on need mõjutatud ning puuduvad kaitsealused inimesed Eesti turbatööstusest läinud. taime- ja loomaliigid jms. Kui kaevan- Kahjuks ei täpsusta auditi autorid daja soovib uut luba taotleda, siis on tal mahajäetud tootmisaladest rääkides, kas Erki Niitlaan see võimalik ainult eespool nimetatud sinna on sisse arvatud näiteks 100 aas- Eesti Turbaliidu te- aladele. tat tagasi või nõukogude ajal ammen- gevdirektor Kasutatavates nimekirjas olevates dud alad. Ei ole õige teha üldistusi ja [email protected] soodes jätkub turvast ilma juurdekasvu süüdistada tänaseid kaevandajaid eba- arvestamata praeguse kaevandamise õnnestunud erastamises ja riigiasutuste Ülevaade ajaloost mahu juures enam kui 750 aastaks, kui puudulikus haldussuutlikkuses. Samuti Turba tööstuslikul kaevandamisel on arvestada kõiki aktiivseid varusid (neid ei ole mitte kõik mahajäetud alad halvas Eestis pikad traditsioonid. Varasemad millel puuduvad otsesed loodus- või olukorras, mitmed neist on loodustunud teated turba mehhaniseeritud kaevanda- muinsuskaitselised piirangud), siis sellisel määral, et spetsialistki ei oska mise kohta viivad meid aastasse 1861. 1600 aastaks!!! Kui võtta arvesse eelda- arvata, et seal kunagi turvast kaevanda- Esimene turbaküttel elektrijaam alustas tavad kaod ja teiselt poolt täna mini- ti. Nüüd kehtivad kaevandajatele väga tööd 1918. aastal. Esimene turbabriketi- maalne prognoositav juurdekasv, siis on ranged nõuded, kuidas ja millal tuleb tehas ehitati Eestis 1939. aastal. 1930. see aeg veel vähemalt kolmandiku võr- kaevandamise lõpetamisel rikutud maa aastate lõpus oli Eestis loodud nüüdis- ra pikem. Maavarade kui ressursi pla- korrastada. Pärast kaevandamislubade aegne turbatööstus, kütteturba osakaal neerimisel maailma praktikas arvesta- väljastamist ei ole tänased kaevandajad tööstuse küttebilansis oli ligi 12 % (küt- takse perioodiga 40–50 aastat. Pike- tootmisalasid niisama maha jätnud. teaine hinna alusel). 1960. aastatel abis- maks perioodiks ei suuda keegi ette Eesti Turbaliit toetab kindlasti mõ- tati Soomet nende turbatööstuse rajami- näha ega prognoosida ühe või teise res- tet, et mahajäetud tootmisalad tuleb kor- sel. Tänaseks on kütteturba osakaal sursi vajadust ega tarbimist, samuti ei rastada ja selleks on riiklik süsteem va- Soomes kogu primaarenergiabilansist ole mõtet kulutada raha uuringutele, kui jalik. Ka on meil käimas arutelu Kesk- 7 %, Eestis on see koos puiduga ~11 %. see hakkab ennast alles paarisaja aasta konnaministeeriumi spetsialistidega, pärast tagasi teenima. Kui tegu ei ole kuidas seda ühiselt teha. Ilmselt oleks Kas turba kasutamine on jätkusuut- jätkusuutlikkusega, siis mis see on? tulnud seda tööd varem alustada, et rii- lik? Kuigi turba tekke ja kasutamise vahe- gikontrolli auditi tegemise ajaks oleks 2005. aasta juulis avaldas Riigikontroll kord ei ole täpselt teada, on tema kasu- tulemusi ette näidata olnud. auditi turbaressursi kasutamistest Eestis. tamine jätkusuutlikum kui ühelgi teisel Riigikontrolli audit heidab ette, et tur- maavaral Eestis. Selleks ajaks, kui Ees- Kas alati on vaja teha keskkonnamõ- vast kui ressurssi ei kasutata jätkusuutli- tis täna kasutavateks varudeks arvatud ju hindamist? kult. Turbaalad hõlmavad Eesti pind- turvas otsa saab, on enamik muid maa- Nagu eespool öeldud, on enamik prae- alast ~22 %, sellest kolmandik on uuri- varasid juba ammu ammendunud. Olgu gu kasutusel olevatest tootmisaladest tud ja maardlatena arvel. Uuritud varust lisatud, senine maavarade kaevandami- lastud käiku 20–45 aastat tagasi. Seega, on alla ühe kolmandiku loetud kasutata- se ajalugu on näidanud, et nõudlus ühe kui me räägime lubade väljastamisest, vaks varuks (kasutatavate soode nimeki- või teise maavara järele lõpeb enne kui mis algas pärast Eesti iseseisvumist, siis ri, praegu veel seadustamata), millest see maavara otsa saab. tegu ei ole sisuliselt uute lubadega, vaid omakorda on kaevandamislubadega olemasolevatele tootmisaladele nõutava kaetud suhteliselt väike osa. Turba kae- Kuidas on tekkinud mahajäetud dokumentatsiooni vormistamisega. Ala- vandamiseks antud mäeeraldiste pindala tootmisalad? tes 1995. aastast on Eestis välja antud on kokku ~19 500 ha ehk ~1,8 % kõi- Valdav osa praegu Eestis kasutusel ole- ainul kümmekond uut maavara kaevan- gist turbaaladest. Vastavalt põhikaardile vatest tootmisaladest on avatud vahemi- damisluba mäeeraldisele, kus varem ei moodustavad Eestis erinevat tüüpi sood, kus 1960–1985. Alates 1990. aastate kaevandatud. Seda ei ole just palju. Kui mille puhul võib eeldada, et tegu on val- algusest peab Eestis turbakaevandajal praegu soovib keegi taotleda turba kae- davalt looduslikus olekus olevate alade- olema kaevandamisluba. Kõik ettevõt- vandamisluba ja teha ka geoloogilise ga, 8,4 % ehk teisisõnu ~380 000 ha. ted, kes soovisid tegevust jätkata, pidid uuringu, siis tuleb selleks ilma liialda- Sellest üle 200 000 ha on võetud loo- taotlema 1992.–1994. aastal maavara mata arvestada 4–5 aastaga, et kõik do- duskaitse alla, kus kunagi kaevandamist kasutusloa, mis vormistati vastavalt kumendid korda saada. Tootmisala väl- ei toimu. Siiski ei tähenda see, et ülejää- seadusele kaevandamislubadeks. Samal jaehitamine ja turbalasundi kuivendami- nud aladel võiks hakata kohe turvast ajal toimus ka ettevõtete erastamine. ne võtab omakorda aega vähemalt neli kaevandama. Alade kohta, kus kaevan- Enamikul juhtudel toimus see õnnestu- aastat. Paraku puudustele haldusmenet- damine üldse põhimõtteliselt võib kõne nult, kuid mõned ettevõtted sattusid luses (venitamine lubade andmisel ja alla tulla, on koostatud eespool nimeta- siiski inimeste kätte, kes ei soovinudki teiste vajalike dokumentide vormistami- tud kasutatavate soode nimekiri. Sinna tootmist jätkata, vaid eelistasid kasu sel) Riigikontrolli auditis tähelepanu ei on arvatud looduskaitseliselt vähem- saada ettevõtte pankrotti ajamisest. juhita. Iga aastaga esitatakse kaevanda- väärtuslikud turbaalad, kus näiteks maa- Kõige ilmekam näide on siin Oru tur- jatele uusi lisanõudmisi, mida peab jäl- batööstuse saatus. Ammendunud või gima ja arvestama, igasugune arendus-

16 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 ENERGEETIKA tegevus takerdub sageli pikkadesse bü- teised riigid küll. Päris kindlasti ei saa taastumatu loodusvara? rokraatlikesse toimingutesse. Paraku ette heita, et turvast eksporditakse, sest Lõpuks tuleks käsitleda ehk avalikkust hinnatakse vähe inimeste tööd ja aega, samamoodi impordib Eesti tooret ja kõige enam huvitavat teemat, kas turvas mis selleks kulub ja ei arvestata sellega, kaupu, mida meil endal ei ole. See ongi on siis taastuv või taastumatu loodusva- et kõik see kajastub toodangu lõpphin- normaalne turumajandus ja koostöö ra. Päris ühest vastust ei saagi sellele nas, kui selleni kunagi üldse jõutakse. ning jääb arusaamatuks, miks Riigikont- küsimusele anda. Hiljuti Soomes rah- Kuigi haldusmenetluse seadus näeb roll ei ole rahul, et Eesti on turba eks- vusvahelise teadlaste rühma tehtud ette, et haldusmenetlus peab olema pro- pordilt liidrite hulgas, kui meie välis- uuringus jõuti järeldusele, et turvas on portsionaalne ja sellega ei tohi kaasne- kaubanduse bilanss on niigi negatiivne. aeglaselt taastuv loodusvara. Ilmselt nii da arendajale ülemääraseid kulutusi, Sisuliselt püütakse leida puudusi ka tuleb ka meil seda käsitleda. Juurdekas- teeb Riigikontroll ettepaneku algatada seal, kus Eestil tegelikult hästi läheb. vu osas on ta taastuv ja üle selle kaevan- kõigi turba kaevandamislubade menet- Vaadeldes tänaseid kaevandamis- datud osas taastumatu. Kuna turba juur- luse käigus keskkonnamõju hindamine. mahtusid, siis tõepoolest vähelagune- dekasv on väiksem kui vajadus selle jä- Siinkirjutaja on veendunud, et keskkon- nud turvast kaevandatakse rohkem. Siin rele, siis on EL kuulutanud turba taastu- namõju hindamist on vaja teha, kuid tuleb aga arvestada, et geoloogiliselt matuks loodusvaraks. Ilmselt ei ole ka mitte alati, vaid üksnes seal, kus see on paikneb vähelagunenud turvas, kui seda Eestil selles küsimuses õigust eriarva- sisuliselt põhjendatud. Praegu Eestis soos esineb, hästilagunenud turba peal musele. Seetõttu tuleks lõpetada jutud kehtiv seadus, mis tuleneb EU direktii- ning ilma seda enne kaevandamata ei turbast kui taastuvast ressursist, Eesti vide nõuetest, ütleb, et keskkonnamõju ole hästilagunenud turba kaevandamine turbavarud on piisavad, et kaevandami- hindamise eesmärk on anda loa andjale võimalik. Kuna enamik rabasid on ka- ne saaks jätkuda praeguses mahus. Ühe teavet õige ja pädeva otsuse tegemiseks. sutuses juba aastakümneid, siis lähi- probleemina sellega seoses nimetab Eestis on turvast kaevandatud väga pik- kümnendil hakkab neis vähelagunenud audit avatud tootmisaladelt eralduvaid ka aega, selles ei ole midagi erakordset turvas ammenduma ja järjest rohkem kasvuhoonegaase. Nii see tõepoolest ega eriti keskkonnaohtlikku. Nii Kesk- tekib tootmisalasid, kus saab kaevanda- on, kuid seetõttu on eriti imelik, et riik konnaministeeriumis kui keskkonnatee- da hästilagunenud turvast. Samas on ka just aeglustab kaevandamise mahtudele nistustes töötavad kõrgharidusega spet- neid tootmisalasid, kus ka hästilagune- piiranguid seades avatud tootmisalade sialistid, kellel on olemas kogemused ja nud turvas on otsas. Tõepoolest tekib ammendamist ja kordategemist. Oleks teadmised, mida loa andmine endaga küsimus, mis edasi teha, kas jätkata või ju loogiline, et avatud varu tuleks täieli- kaasa toob. Soovitus algatada igal juh- tootmine lõpetada? Kui jätkamine on kult kasutada, mitte lasta osa sellest sü- tumil keskkonnamõju hindamine on majanduslikult kasulik, s.t meil on tarbi- sinikdioksiidina õhku haihtuda. Turba- vastavaid ametnikke alahindav ja vastu- ja ja pakutakse sobivat hinda, siis seda liit on korduvalt oma sõnavõttudes rõ- olus haldusmenetluse põhimõtetega. tehakse igal juhul kuni kaevandatava hutanud, et kui riik peab vajalikuks tur- Kahju on, et sellise soovituse annab Rii- varu ammendumiseni. Samas on ka aja bakaevandamist reguleerida kitsendus- gikontroll, kes peaks oma tegevuses märk hästilagunenud turba aina suure- te kaudu, siis tuleks kehtestada piir toot- kõiki Eesti õigusakte arvestama. nev kasutamine aianduses. Ilmselt puu- mispindadele, ehk teisisõnu, kui suur dusid auditi koostajatel andmed uutest maa-ala võiks kaevandajatel kasutuses Miks hästilagunenud turvast kaevan- investeeringutest hästilagunenud turba olla. Meie arvates võiks see olla datakse vähem? kaasamiseks kasvumuldade tootmisel ~25 000 ha, et tagada turbatööstusele Veel ühe olulise teemana on Riigikont- Eestis. Seda suunda arendatakse mitmes stabiilne areng. Selline piirang soodus- roll käsitlenud oma auditis vähe- ja häs- ettevõttes: ASB-Greenworld Eesti OÜ, taks ka rikutud alade korrastamist, sest tilagunenud turba kaevandamise vahe- Biolan Baltic OÜ, Eesti Turbatooted kui kaevandamislube on lubatud ulatu- korda. Olgu lugejale öeldud, et kõige AS, ERA Valduse AS, Langham OÜ, ses väljastatud, siis enne uusi alasid ei lihtsamalt selgitades on vähelagunenud Mikskaar AS, Tootsi Turvas AS, Torfex antaks, kui vanad on ammendatud ja turvas see, mida sobib kasutada aiandu- AS, Treffex AS jpt. korrastatud. Samuti võiks teha riik mak- ses, kuid ei sobi kütteks, ja hästilagune- Selleks, et ressursse maksimaalselt susoodustusi ettevõtetele, kes kaevan- nud turvas see, mida saab kasutada küt- kasutada, mille poole tuleb püüelda, davad turvast varem kuivendatud või teks ja aianduses. Kuni Nõukogude Lii- peaks riik tegema otsuseid, mis seda rikutud aladelt või aladelt, kus praegu du lagunemiseni tarbiti turvast siseriik- soodustaksid ning seda on ka tehtud. turvas veel kõduneb. Pärast kaevanda- likult, peamiselt põllumajanduses ja Hästilagunenud turba suuremaks kasu- mist alad korrastatakse. Tingimuste loo- energeetikas. Tõepoolest, praegu suu- tuselevõtuks on vähendatud selle ressur- mine soo taastumiseks viib kaevandatud rem osa Eestis kaevandatud nii aiandus- simaksu, menetluses olev keskkonnata- ala arengu umbes 4000–5000 või enam kui kütteturbast eksporditakse. Pärast sude seadus ei näe turba kütusena kasu- aastat tagasi ja turbateke hakkab jälle põllumajanduse restruktureerimist vä- tamisel ette CO2 maksu, Eesti Teaduste otsast pihta. henes Eestis järsult allapanu- ja aian- Akadeemia energeetikanõukogu soovi- dusturba kasutamine. Paljud kohalikud tas riigil rohkem toetada turba kui kütu- Kokkuvõte katlamajad ehitati ümber imporditavale se kasutuselevõtmisega seotud uurin- Riigikontrolli auditis käsitatakse Eesti- gaasile ja kodumajapidamistes võeti tur- guid, parandada õigusruumi jm. Tartu le väga olulisi küsimusi. Kahjuks ei ole babriketi asemel kasutusele teised kütu- linnas on käimas arendustöö turba laial- selles suudetud mõista süsteemi terviku- sed, mida oli rohkem saada kui varem. dasemaks kasutuselevõtuks elanike na ja selle toimimist ning seetõttu on Kindlasti ei ole majandustingimuste keskkütte ja sooja veega varustamisel, kohati antud põhjendamata soovitusi. muutumisest tingitud nõudlus turba jä- sama toimub juba aastaid Tootsis ja Siiski juhib audit tähelepanu mitmele rele kaevandajate süü. Mis saaks olla Puhjas. Praegu tegutsevad ettevõtted lahendamist vajavale probleemile. Loo- tootjatel selle vastu, kui nad saaksid väljavad varu maksimaalselt. Lisaks sel- dame, et tehtud töö annab tõuke laiema oma toodangut Eestis realiseerida. Para- lele on taaskasutusse võetud vahepeal tegijate ringiga ühistööks. ku ei taheta Eestis enam turvast, samas ilma peremeheta olnud tootmisalasid. aga mitmed Euroopa Liidu liikmes- ja Kas turvas on siis ikkagi taastuv või

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 17 ENERGEETIKA Tahked tavajäätmed kütuseks

Jäätmekütus Kui jäätmete tekitajana oleme arenenud Jäätmekütus (RDF – refuse riikidele järele jõudmas, siis jäätmetest derived fuel) on põlevjäätme- nüüdisaja nõuetele vastavaks vabanemi- test valmistatud kindla koosti- seks on veel palju teha. se, tükisuuruse ja tihedusega kütus. On kasutusel ka inglis- Põletamiskõlblikud jäätmed keelne nimi refuse (REF), mis Katlakoldes on kütusena võimalik kasu- tähendab valikuliselt kogutud tada mitmesuguseid jäätmeid. Põletata- Aadu Paist, Agu Ots, Ülo Kask põlevjäätmete massi. Jäätme- vate jäätmete hulka võib lugeda tarvita- TTÜ soojustehnika instituut kütuse tootmiseks on vaja tud pakendeid, nagu paber- ja kartong- jäätmed sorteerida, põlemi- pakendid, plast-, puit-, tekstiilpakendid Eestis nagu mujalgi Euroopa Liidus on seks vajalikud fraktsioonid ette valmis- jms. Pakendijäätmeid kogutakse eraldi jäätmete energeetiline kasutamine üks tada (purustada) või vajaliku tükisuuru- fraktsioonina või sorditakse segaolme- osa jäätmekäitlusest ja jäätmepoliitikast, seni pressida (joonis 1). Jäätmekütust jäätmete hulgast. Elektroonika- ja auto- mida suunavad vastavad eurodirektiivid. on võimalik põletada koos tavakütuse- romude lammutamisel tekkivad jäät- Seoses mitme olulise Euroopa Nõukogu ga, nt hakkpuidu või turbaga või anda med, nagu plast, tekstiil, isolatsiooni- ja ja Parlamendi direktiivi, nagu: lisakütusena tsemendipõletamise polstrimaterjalid, puit, kummi jm on sa- • jäätmepõletusdirektiiv 2000/76/EÜ; pöördahju. Jäätmekütust peetakse keh- muti põletatavad. • romusõidukidirektiiv 2000/53/EÜ; tivate õigusaktide kohaselt tavajäät- Jäätmete põletamisest huvitatud fir- • elektroonikaromudirektiiv 2002/96/ meks. Seega tuleb jäätmekütuse põleta- madel tuleks eelkõige tähelepanu pöö- EÜ; misel järgida jäätmepõletamise reeg- rata olmejäätmetele. Olmejäätmetes esi- • pakendidirektiiv 94/62/EÜ; leid. Jäätmepõletusmääruse nõudeid ei neb paberit, pappi, biolagunevaid köö- • jäätmedirektiiv 75/442/EMÜ; kohaldata vaid järgnevate jäätmeliikide gi- ja sööklajäätmeid, tekstiili, toiduras- • prügiladirektiiv 1999/31/EÜ põletamisel (põletatakse nagu tavalist vasid, puitu, plaste jms. Põletada sobib ülekandmisega Eesti õigusaktidesse on kütust): ka osa aia- ja haljastusjäätmetest. Põle- Eesti riigil tekkinud suured jäätmete • põllumajanduse ja metsanduse taim- tamiskõlblike jäätmete kogusest ja nen- taaskasutuse kohustused. Jäätmehierar- sed jäätmed; de energeetilisest väärtusest antakse hia kohaselt tuleb eelkõige vähendada • toiduainetööstuse taimsed jäätmed, ülevaade tabelis 1. jäätmete teket, suunata neid võimalikult juhul kui töötlemisel tekkiv soojus Põletatavaid jäätmeid tekib üle va- rohkem korduvkasutusse. kasutatakse ära; bariigi ebaühtlaselt. Esireas on Harju- Jäätmete põletamise eesmärk on • tselluloosi tootmise ja tselluloosist maa koos Tallinnaga (331 224 t/a), järg- jäätmete kõrvaldamine koos põlemis- paberi tootmise kiulised taimsed mise grupi moodustavad Tartumaa, soojuse kasutamisega. Seega saab ära jäätmed, juhul kui need põletatakse Lääne-Virumaa (53 000–71 000 t/a), kasutatud jäätmematerjalis sisalduv kee- nende tekkekohas ja tekkiv soojus edasi Pärnumaa, Lääne Virumaa, Järva- miline energia, mis muidu läheks kaotsi. kasutatakse ära; maa, Viljandimaa (15 000–20 000 t/a), Vastavalt Jäätmeseadusele (RTI 2004, • puitjäätmeid, kui need ei sisalda oht- kõige vähem tuleb jäätmeid Hiiumaalt, 9, 52; 31, 208) on jäätmete energiakasu- likke aineid. Jõgevamaalt, Läänemaalt ja mujalt tus jäätmete taaskasutuse üks moodu- (11 000–20 000 t/a). Eespool toodud seid. Ilma jäätmete energiakasutuseta Jäätmeseadus määrab jäätmekäitluse jäätmekoguses pole arvestatud autode võib Eesti Vabariigil osutuda raskeks suuna järgnevateks aastateks. Nii ei tohi vanarehvide ja puidujäätmetega. Puidu- täita kohustusi EL-i liikmesriigina 1. jaanuarist 2008 prügilates enam vastu jäätmed põletatakse juba praegu pea- võtta ja ladestada sortimata olmejäät- aegu täielikult ära ja seetõttu nende kõr- meid. Ette on nähtud biolagunevate ol- valdamine ei kujuta probleemi. mejäätmete prügilatesse ladestamise tun- Mõnda liiki põlemiskõlblikest jäät- duv piiramine. Prügilasse ladestatavate metest võiks põletamisele saata vaid osa olmejäätmete hulgas ei tohi ka biolagu- tekkivast kogusest. Näiteks biolagune- nevaid jäätmeid massi järgi olla üle: vaid jäätmeid võiks nii kompostida kui 45 % alates 16. juulist 2010; ka biogaasijaamades kääritada biogaasi 30 % alates 16. juulist 2013; saamiseks anaeroobselt. Põletamisel te- 20 % alates 16. juulist 2020. kib probleeme PVC plastiga, mis tule- nevad selle koostisest. Puhtas PVC po- Nagu näha, väheneb tulevikus tunduvalt lümeeris on 57 % kloori, omaduste pa- biolagunevate jäätmete ladestamise või- randamiseks lisatakse plasti raskmetal- malus prügilatesse. Kuid jäätmeid on le, nagu plii või kaadmium. PVC põle- misel tekkivad suitsugaasid sisaldavad Joonis. Granuleeritud jäätmekütus (jäät- vaja kõrvaldada. Jäätmete käitlemisel t t tuleb prügilasse ladestamise asemel suures koguses vesinikkloriidi HCl, mis megraanulid) Q a = 6,82 MWh/t, W = k k k mõjub korrodeeruvalt põletusseadme 5,4%, A = 5,7%, C = 58,2%, H = juba praegu tõsiselt arvestada nende k k konstruktsioonile. Kuigi PVC-d loetak- 8,36%, N = 0,23%, S = 0,18%. põletamise võimalusega. se tavajäätmeks, võivad selle põlemis- Figure. Granulated waste fuel (waste Jäätmete tekitajana on Eesti võrrel- r r dav arenenud lääneriikidega. Valdavat jäägid (koldetuhk, räbu, lendtuhk) ja granules) Q i = 6.82 MWh/t, W = 5.4%, d d d d suitsugaaside puhastusjäägid osutuda A = 5.7%, C = 58.2%, H = 8.36%, N osa kaupadest pakendatakse ja pakke- d raskmetallide ja klooriühendite sisaldu- = 0.23%, S = 0.18% materjalina levivad üha laiemalt plastid.

18 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 ENERGEETIKA

Tabel 1. Põletamiskõlblike jäätmete teke Eestis 2003. med on väga hetero- Tabel 3. Olmejäätmete niiskus, tuhasus aastal ja nende tarbimisaine alumine kütteväärtus. geense ja muutliku ning elementaarkoostis. Table 1. Generation of combustible waste in Estonia in koostisega, siis esin- Table 3. The humidity, ash content and 2003 and the lower calorific value of waste dusliku proovi saami- elemental composition of municipal seks tuleb analüüsita- waste Jäätme nimetus Kogus t/a MJ/kg vat materjali võtta suu- Näitaja Sisaldus % Segaolmejäätmed 510 655 10,5 res koguses, mis oma- Wa 31,0 Paberi- ja kartongijäätmed 33 968 12,7 korda on seotud suurte Ac 26,9 Plasti- ja kummijäätmed 8 576 34 kulutustega. Tabelis 3 C 21,5 Toiduainetööstuse- (v.a liha- ja tuuakse olmejäätmete H 3,0 kalatööstus) ning köögi- ja 7 975 10,0 keskmistatud proovi O 16,9 sööklajäätmed mõned põlemistehnili- N 0,5 Aia-, haljastus- ja 6 905 9,0 sed parameetrid. Ra- S 0,2 kalmistujäätmed kendamist on leidnud Tekstiili- ja rõivajäätmed 3 918 15 meetod, mis seisneb misprotsessist ning heitmete piirväärtus- Komposiit- ja segapakendid 1 365 12,5 jäätmete omaduste test kinnipidamist. Eesmärk on ohu väl- Tööstusreovee 10,0 6 172 määramises selle üksi- timine inimestele ja keskkonnale. Jäät- kohtpuhastussetted (kuivaine) kute komponentide mete põletamine kujutab suurt ohtu, kui Kokku 579 534 (paber, papp, plast, puit see toimub aegunud tehnoloogia, mitte- jt) omaduste määrami- piisava kontrolli või vananenud sead- se tõttu ohtlikeks jäätmeiks, mida tuleb ses ja suhtelise koguse hindamises. metega. Et jäätmete põletamisel tagada ka vastavalt käidelda. Suitsugaaside Meetod on eelistatum, kuna tulemus põlemisprotsessi optimaalset kulgemist puhastamine kloorist on tehniliselt või- saadakse väiksema töökuluga, sest ena- ja piisavat täielikust, tuleb rangelt kinni malik, kuid kallis. PVC plasti põletami- miku jäätmekomponentide omadused pidada ette nähtud põlemisreþiimist. ne tavajäätmetele mõeldud põletussead- on varem määratud või kirjandusest lei- Põlemisgaaside temperatuuri tuleb hoi- mes on seotud tunduvate lisakulutuste- tavad. da pärast põlemisõhu viimast sisseand- ga. Seepärast oleks otstarbekas PVC Olmejäätmete üks olulisi komponen- mist kogu kolde mahus vähemalt plast tavajäätmeina põletamisele mine- te nüüdisajal on plastid, mille kogus jäät- 850 °C juures 2 sekundi jooksul. Põle- vatest jäätmetest eraldada. metes pidevalt suureneb. Plasti keskmine misprotsessi täielikkuse oluline näitaja kütteväärtus 29,6 MJ/kg on lähedane ki- on orgaanilise süsiniku üldsisaldus Jäätmete koostis ja omadused visöe omale. Üks jäätmekütuste kütte- (TOC – total organic carbon) räbus ja Jäätmete põletamine eeldab võrdlemisi väärtuse suurenemise põhjuseid ongi koldetuhas, mis peab olema alla 3 %. üksikasjalist teavet jäätmete koostisest plastide osakaalu suurenemine nendes. Põlemisseadmed peavad olema varusta- ja omadustest. Kasutades jäätmeid kü- Jäätmete põletamine vähendab tuntud vähemalt ühe lisapõletiga, et tagada tusena, on vaja teada jäätmete kütte- duvalt nende mahtu, seega vajadust ka põlemisgaasidele vajalik temperatuur väärtust, niiskust ja tuhasust, tuha ise- prügilate järele. Jäätmete põletamisel põletusseadme käivitamisel, seiskamisel loomu, kahjulike ainete (kloor, väävel tekkiv tuhk on steriilne. Selle ladustami- ja häirete korral. Põletusseadmed pea- jt) sisaldust, tüki suurust, lendosade si- ne prügilasse ei meelita ligi närilisi ja vad olema varustatud automaatikaga, saldust, põlemistehniliste arvutuste te- linde ega kujuta erilist ohtu keskkonna- mis tagaks jäätmete põletamiseks ette- gemiseks ka orgaanilise aine elemendi- le. andmise katkestamise põlemisgaaside koostist. Seega tuleb määrata samad Jäätmepõletamisele esitatavad puhastusseadmete tööhäirete või põle- suurused, mis tavakütuste korral. Kuna nõuded misgaaside temperatuuri ettenähtust jäätmed on erinevate materjalide segud, Jäätmeid võib põletada ainult selleks madalamale langemise korral. Jäätmete siis on nendest valmistatud kütuse oma- otstarbeks ette nähtud või kohandatud põletamisel tekivad omakorda jäätmed dused määratud üksikute komponentide seadmetes. Põletusseadmed peavad ole- (jäägid), mis oma koostiselt võivad olla omaduste ja osatähtsusega. ma varustatud kontrollitud ja taadeldud nii tava- kui ohtlikud jäätmed. Kui nen- AS Vaania uuris olmejäätmete koos- mõõte- ja seireseadmetega, mis peavad de jääkide keemiline koostis ja füüsika- tist Eesti asulates (tabel 2). Kuna jäät- võimaldama jälgida ette nähtud põle- lised omadused võimaldavad, tuleb need võtta kasutusele, näiteks täitema- Tabel 2. Olmejäätmete koostis Eestis (AS Vaania andmetel). terjalina teedeehituses või muude ehitis- Table 2. The composition of municipal waste in Estonia (according to AS Vaania) te juures. Tingituna potentsiaalsest oht- likkusest keskkonnale on jäätmete põle- Koostisosa Tallinn* Pärnu Rapla Aravete Kiiu Loo Keskmine tamine seotud suure hulga mõõtmiste ja Orgaaniline 41,5 32,1 38,2 48,2 56 40,2 42,3 seirega, võrreldes tavaliste kütuste põle- (biolagundatav) tamisega. Paber ja kartong 23,8 14,1 24,6 24,6 19,5 40,9 25,3 Klaas 2,4 5,6 1,6 3,6 0 1,6 2,7 Jäätmepõletusseadmed Metall 5,4 6,7 11,8 0,1 0,7 2,1 3,9 Jäätmeid saab põletada nn massina Plast 19,1 2,6 5,5 10,4 4,12 5,7 11,6 (masspõletus – incineration), mis koos- Puit 2,1 8,2 1,2 3,6 11,9 1,3 3,3 neb mitme jäätmeliigi segust, näiteks Püsijäätmed 1,0 28,6 10,6 5,3 3,1 4,9 6,7 segaolmejäätmetest või jäätmete sorti- Komposiitmaterjalid 4,0 2,1 5,3 3,1 0,6 2,1 3,4 misjääkidest. Teine võimalus on valmis- Tekstiil 0,6 0 1,2 0 4,1 1 0,9 tada jäätmetest kindla koostise, tükisuu- Ohtlikud jäätmed 0,1 0 0 1,1 0 0,2 0,2 ruse ja tihedusega kütus ehk jäätmekü- Keskmine põlevjäätmete sisaldus olmejäätmetes 41,1 tust (RDF). Masspõletamine eeldab * Keskmistatud andmed, mis on saadud neljas linnaosas tehtud uuringu alusel. spetsiaalse jäätmepõletustehase olemas-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 19 ENERGEETIKA olu, kuna segaolmejäätmete masspõleta- Nordic Tsement (KNT), kuid suurte ko- kavandatav ja puitkütusel tööle hakkav mine ei ole võimalik taoliste jäätmete guste suhteliselt kõrge tuhasusega jäät- soojus ja elektrienergia koostootmis- ebamäärase koostise ja konsistentsi tõttu mekütuse põletamine vajab veel täien- jaam. Selle võimsus oleks piisav Tallin- tavakütuseid põletavates seadmetes. Põ- davat uurimist, kuna tuhk jääb tsemen- na lähiümbruse jäätmetest tänasel päe- lemistehnilises mõttes on RDF-i võima- diklinkrisse. Pöördahjude kütmiseks val potentsiaalselt toota võidava RDF-i lik põletada koos mõne tavakütusega, kasutatakse praegu kütusena 2. sordi põletamiseks. Jäätmete põletamiseks tu- näiteks hakkpuidu või turbaga või anda põlevkivi pommi kütteväärtusega leks rajada spetsiaalsed jäätmekütuse lisakütusena tsemendipõletusahju või 12,5 MJ/kg, mida tuuakse Aidu karjääri või jäätmete masspõletusseadmetega lisada kergkruusa tootmise ahju. Jäät- rikastusvabrikust. Jäätmekütuse võima- koostootmisjaamad. mekütuse põletamiseks olemasolevates liku kasutuse eeliseks KNT-s on: põletusseadmetes on vaja need kohan- • õigusaktides sätestatud tehnilised või- Kokkuvõte dada jäätmete põletusele vastavaks, mis malused on täidetud (KNT-s on pai- Kokkuvõtteks võib öelda, et tulevikus nõuab väga suuri investeeringuid. galdatud gaasiliste heitmete pidev- on biolagunevate jäätmete ladestamine Nüüdisaegses jäätmepõletussead- mõõteseadmed ja 2004. aastal korral- prügilatesse väga piiratud, seega nende mes muundatakse energiat (toodetakse dati ka suitsugaasides dioksiinide ja kõrvaldamine saab toimuda kas kom- soojust ja elektrienergiat) kõrge kasute- furaanide sisalduse mõõtmisi); posteerimise või põletamise teel (sh ka guriga, tagatakse heitgaaside efektiivne • tahke põlemisjäägi, tuha puudumine kääritamisel tekkiva biogaasi põletami- puhastamine ja jäätmete mahu oluline (jääb tsemendi koostisesse); ne). Kogemused näitavad, et komposti- vähenemine. • põletamisvõimsus on piisav; mine on aeganõudev ja töömahukas Jäätmepõletusseadmeid võib üldiselt • kuna tegemist on peaaegu aastaring- protsess, millega kaasnevad kahjulikud liigitada: selt toimuva tootmisprotsessiga, ei keskkonnamõjud. Lisaks on komposti- • seadme võimsuse; teki probleeme põletamisel tekkiva misväljakuteks vaja suurt ala, seevastu • põletatavate jäätmete liigi (töötlema- soojusenergia kasutamisega suve- jäätmete kääritamine ja põletamine toi- ta jäätmed, jäätmekütus); kuudel; muvad suhtelisel väikesel territooriumil, • põletusseadme tüübi järgi. • ettevõtte huvi jäätmekütuse kasuta- milleks rajatud ettevõtted võivad paik- miseks. neda asulate vahetus läheduses. Nüüdis- Võimalikud jäätmekütuse põletajad Tehasel on plaanis hakata põletama ka aegsel tehnikal põhinev jäätmepõletus- Eestis tahkeid jäätmekütuseid. Kuna klinkri tehas ei ole keskkonnale ohtlik. Jäätme- Analüüsides jäätmekütuse põletamise kloorisisaldus on piiri peal, siis tahkete te põletamisel on ohtlike ainete päästud võimalusi Eestis, peab märkima, et suuri jäätmekütuste laiem kasutamine on seo- (emissioon) väga rangelt normeeritud. põletusseadmeid, kus oleks tehniliselt tud kloorisisalduse suurenemise riskiga Päästude lubatud piirväärtusest kinnipi- võimalik korraldada jäätmekütuse põle- klinkris ehk tsemendi kvaliteedi halve- damiseks kasutatakse tõhusaid põlemis- tamist vastavalt keskkonnaministri 4. nemisega. saaduste puhastusseadmeid. Põhjuseks, juuni 2004. aasta määrusele nr 66 (Jäät- Häädemeestes asuv AS Maxit Esto- miks jäätmepõletustehaseid Eestisse mepõletustehase ja koospõletamise raja- nia (endine Optiroc) tehas valmistab sa- veel rajatud pole, on nende kõrge ehi- mise, kasutamise ja sulgemise nõuded), vist kergkruusa. Sellel firmal on samu- tusmaksumus ja suur käidukulu, mis omavad Eestis peamiselt kahe majan- ti ohtlike jäätmete käitluse litsents ja teevad neis toodetava energia kalliks ja dusharu, energiamajanduse ja ehitusma- jäätmeluba. Jäätmetest kasutatakse seal nüüdisajal konkurentsivõimetuks. Jäät- terjalitööstuse ettevõtted. vanaõli ja loomsete jäätmete käitlemise mekütuse põletamiseks majanduslike Energiamajanduse sektoris on täide- tehasest saadavat loomse massi jahu (u võimaluste loomine vajab poliitilist tatud vähemalt üks määruse nõue, kasuta- 4 000 t/a), kuid seoses vanaõli piiratud het ja vastava regulatsiooni loomist. da võimalikult palju jäätmete põletami- mahuga kaalutakse ka tahkete jäätmete sel tekkivat soojust. Katlamajade valikul ja neist valmistatud kütuse põletamist. Kasutatud kirjandus: tuleb lähtuda tehnilistest kriteeriumitest, RDF-i põletamiseks ei ole veel etteval- Williams, P. T., 1998. Waste Treatment and mille nõuded oleksid seal juba täidetud mistusi tehtud, kuid põletatav kogus Disposal. või ümberkorralduste käigus (investee- oleks kordi väiksem kui KNT oma. Energy vision 2030 for Finland. 2002. VVT Kergkruusa tootmisel toimub sisuliselt Energy. EDITA Helsinki. rimise korral) suhteliselt väikeste kulu- Waste Prevention and Minimization. Final dega täidetavad. jäätmete taaskasutus, sest ei teki sekun- Report Commissioned by the European Arvestades vajalike investeeringute daarseid jäätmeid, kõik seotakse tootes- Commission, DG XI, 1999. Darmstadt. suurust biokütuse katlamaja jäätmepõle- se ja kasutust leiab põlemisel eraldunud Energia Suomessa. Tekniika, talous ja tustehase määrusega vastavusse viimi- soojus. ympäristövaigutuksed, 2004. VTT Protses- seks, on vähe tõenäoline, et Eesti väi- Kuna Maxit Estonia pöördahi on sid EDITA. Helsinki. kestes ja keskmise suurusega tahkekütu- tunduvalt lühem kui KNT ahi, vaid 9 m Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 31, 208). seid põletavates katlamajades tahke pikkune, peab kasutatav kütus olema Keskkonnaministri 29. aprilli 2004 määrus nr 38. Prügila rajamise, kasutamise ja sulge- jäätmekütuse põletamine end värava- ühtlasem ja peenema fraktsiooniga kui maksu kehtestamata majanduslikult seda on võimalik kasutada KNT-s. mise nõuded (RTL 2004, 56, 938; 108, Jäätmekütuse põletamist võiks kaa- 1720). õigustaks. Väravamaksu all tuleb mõis- Keskkonnaministri 4. juuni 2004. a määrus ta raha, mida jäätmekütuse tarnija tema luda Ahtme Elektrijaama kavandatavas nr 66. Jäätmepõletustehase ja koospõletus- toodud jäätmekütuse põletamise eest tahketel biokütustel (ja turbal) tööle tehase rajamise, kasutamise ja sulgemise soojuse tootjale maksab (seega tasu hakkavas keevkihtkoldega katlas. Vas- nõuded (RTL 2004, 83, 1316). jäätmete käitlemise eest). Jäätmekütuse tav ettepanek tuleks teha AS Eesti Ener- Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2004. a põletamine ilma väravamaksuta ei ole giale ja AS Kohtla-Järve Soojusele, et määrus nr 352. Mootorsõidukite ja nende praegustes tingimustes majanduslikult nad saaksid kalkuleerida lisainvestee- osade kogumise, tootjale tagastamise, taas- tasuv. ringu maksumust ja projekti tasuvust. kasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord Ehitusmaterjalitööstuse ettevõtetest Teiseks mõeldavaks jäätmekütuse põle- ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad. (RT on jäätmepõletajana tuntud AS Kunda tamise kohaks võiks kujuneda Väosse I 2004, 85, 579).

20 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 ENERGEETIKA

energia tootmine, ehitised, seadusandlus nies and Institutions in the Nordic Coun- jms) ja vastava koostöö sõlmimine välis- tries in the Baltic Sea Region, Kalmar, maa spetsialistidega. Sweden, 2004, 431–437. Repromo-projektis osalemine oli Kask, Ü. Biokütused + jäätmed, kas tule- EBÜ-le suur väljakutse. Maria Habicht vikus energeetika pääsetee? Rmt: Taastu- (SA Archimedes) võttis kokku tähtsamad vate energiaallikate uurimine ja kasutami- sündmused: osaleti kahel töökoosolekul ne. Viienda konverentsi kogumik. In: EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING Investigation and Usage of Renewable välismaal (Maria Habicht, Ülo Kask), Energy Sources. Fift Conference Repromo tutvustamine (EBÜ boks, semi- Proceedings. Peatoimetaja/Ed in chief V. Mõtteid EBÜ koosolekult nar, trükised) näitusel Enerex 2004 Tiit. OÜ Halo Kirjastus, Tartu, 2004, 49– (Meelis Luberg, Andrus Prinztal, Meeli Meeli Hüüs 59. (Summary: Biomass + waste. Is it the Hüüs), koostati-kontrolliti infopanka Eesti EBÜ tegevdirektor salvation of the future energy? p 54.) partnerite kohta (biokütused Livia Kask, Kivit, K., Niidumaa, M., Muiste, P. Kütuse- päikeseenergia Teolan Tomson), koostati 12. märtsil 2005 tulid EBÜ liikmed kokku na kasutatavate raiejäätmete potentsiaal põhjalik materjal AS Tertsi tegevuse koh- harvendus- ja uuendusraies. Ibid, 118– Haabneemel AS Tamult ruumes. Seal ta prügilagaasi kasutamisel (Indrek 123. (Summary: Potential of harvesting võeti kokku viimaste aastate tegevus ja Tiidemann). Kiideti heaks EBÜ osalemi- residues from thinning and final felling as valiti uus juhatus. Tehti ettekandeid, aval- ne partnerina uues ühisprojektis, mida fuel, p 123.) dati arvamust edasise töö kavandamise Eestis koordineeriks Tartus paiknev SA Muiste P., et al. Sustainable balance of kohta, kuid samas jäeti uuele juhatusele Arcimedes, kelle finantskäive suurus on biofuels supply-demand in Estonia. – Pro- vabad käed tegevust korraldada. Senise- nd välispartnerite nõuetele vastav. Raskus- ceedings of the 2 World Conference and le kauaaegsele EBÜ tegevdirektorile punkti üleminek EBÜ-st SA Archimede- Technology Exhibition on Biomass for En- Meeli Hüüsile avaldati tunnustust tehtud sele oli ühtlasi komplimendiks Maria ergy, Industry and Climate Protection, töö eest. Rome, Italy, Vol.1, 2004, 568–571. Habichtile Repromo-projekti kindlakäeli- Jüri ja Andrus Taal (AS Tamult) tutvus- Muiste, P., Kakko, T. Energy wood har- se juhtimise eest. Kiitust sai ka Repromot tasid oma ettevõtet. Nende hinnangul on vesting in Estonia. – NSR Conference on tutvustav EBÜ Interneti-leht (Eha Kask), soojusenergia tootjatel Eestis raskusi forest operations 2004. – Proceedings. seda projektijuhi Christian Eppu poolt. biokütuse kättesaadavuse ja toimivate Silva Carelica 45. University of Joensuu, Sealt ja ajakirja eelmisest numbrist leiate süsteemide (just soojustrasside) efektiiv- 2004, 72–78. foto Eesti Vabariigi presidendist EBÜ sel majandamisel võrreldes välismaail- Paist, A., Kask, Ü., Kask, L. Pilliroo põle- stendi juures, Repromo ettevõtmistest ja maga, kus on olemas riiklikud toetused tuskatsete tulemusi. Rmt: Taastuvate muust. ENEREX-il kuulutati välja ka järje- energiaallikate uurimine ja kasutamine. biokütuste kasutamiseks ja meetmed kordsed biokütustealase konkursi võit- Viienda konverentsi kogumik. In: Investi- energiaefektiivsete süsteemide ehitami- jad. gation and Usage of Renewable Energy seks. Nad tundsid muret ka väike- ehk Uue juhatuse valimine kulges kiiresti Sources. Fift Conference Proceedings. eramajapidamiste varustamisel biokütus- ja vaidlusteta. Tehti ettepanek valida ju- Peatoimetaja/Ed in chief V. Tiit. OÜ Halo tega. Meie naabritel Venemaal, kellega hatus 4-liikmeline ja seega juhib nüüd Kirjastus, Tartu, 2004, 53–59. (Summary: Tamult on aastatepikkuses koostöös, on EBÜ-d Kuressaare Soojus AS-i esindaja- The results of combustion tests of reed, p pelletid juba jõuliselt siseturule murdmas, na Jaan Mehik, AS Tamulti esindajana 59.) neil on oma kogemused vastavate katel- Palu, V., Veski, R., Luik, H. Taastuv- ja Andrus Taal, TTÜ soojustehnika instituu- seadmete paigaldamisel, mis võib ka fossiilkütusesegude termokeemilise vedel- di esindajana Ülo Kask ja AS Eraküte meil järgimist leida. Oluliseks peeti ühin- damise saaduste lahutamise meetod. Ibid, esindajana Enn Pärnamägi. gu aktiivsemat lävimist poliitikute ja just 124–128. (Summary: Method to separate Riigikogu esindajatega. Jaan Mehik tut- products obtained by thermochemical liq- Eesti Biokütuste Ühingu liikmete vustas infomaterjali ”Hakkpuidu tootmine uefaction of renewable and fossil fuels 2004–2005 ilmunud publikatsioonid. AS Kuressaare Soojus“. mixtures, p 128.) List of publications of the members of EBÜ osalus Valdur Tiidu poolt 2005. Parve, T., Paist, A., Nuutre, M., Aluvee, R. the Estonian Biofuels Association Biokütuste tuha koostise mõju katla tüübi- aasta sügisesse kavandatavast TEUK-ist 2004–2005 le. Ibid, 60–63. (Summary: The influence sai samuti heakskiidu. (Algus ajakirjades EESTI TURVAS. 1999, of ash-forming elements on the running of Meeli Hüüsi arvates oleks võinud olla 4, 22 ning EESTI PÕLEVLOODUSVARAD biomass fired boilers, p 63.) ühingu huvi ”Intelligent Energy – Europe” JA -JÄÄTMED, 2003, 21 ja 2004, 26. The Roos, I. Ühisrakendusprojektide teostami- projekti vastu suurem. Põhjuseks on vast beginning in the journals EESTI TURVAS: sest Eestis. Ibid, 97–105. (Summary: ka osaluse puudumine programmis ESTONIAN PEAT 1999, 4, 22, and EESTI Development of joint Implementation ALTENER ja SAVE, kus finantskäive või- PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED: projects in Estonia, p 105.) maldanuks EBÜ-l olla vaid alltööpartner. ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL Veski, A., Tiikma, T. Biokütuste veekatel- Ülo Kask ja Rein Veski andsid ülevaa- RESOURCES AND WASTES 2003, 21, des põletamise soojustehnilistest problee- te, seekord EBÜ taotletud ajakirja ”Eesti and 2004, 26) midest. Ibid, 88–96. (Summary: Some Põlevloodusvarad ja -jäätmed”, väljaand- thermal engineering problems in burning mise käigust. 2005 biofuels in water heating boilers, p 96.) Katrin Heinsoo (Eesti Põllumajanduse Kuldpere, K., Kask, Ü. Veonduses kasuta- Veski, R., Palu, V., Bljahhina, I., Kruuse- Ülikooli zooloogia ja botaanika instituut) tavad vedelad biokütused. – Keskkonna- ment, K., Vink, N., Kask, L., Kask, Ü. Pil- rääkis Eestis reovete puhastamise pro- tehnika, 2005, 3, 44–47. liroo termokeemiline destruktsioon. Ibid, 72–79. (Summary: Thermochemical jektidest märgalade abil. Tema erihuvi on Veski, R. Eesti ja Soome keskkonnaette- võtete taastuvkütuse- ja jäätmealane dectruction of reed, p 79.) pajukasvatus (tehnoloogia, masinad, koostöö. Keskkonnatehnika, 2005, 1, 16– Veski, R. Taastuvate energiaallikate uuri- 17. mine ja kasutamine. – Keskkonnatehnika, Veski, R., Palu, V., Luik, H., Krusement, K. 2004, 1, 46–47. Thermochemical liquefaction of reed. – Veski, R. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäät- Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 2005, med. – Eesti Põlevloodusvarad ja -jäät- 54, 1, 45–56. med, 2004, 2. Veski, R. Kohalikud energiaallikad ja nen- 2004 de kasutamine. – Eesti Põlevloodusvarad Auväärt, K., Uri, U., Muiste, P. Leachate ja -jäätmed, 2004, 38–53. composition and environmental risks from Veski, R. Taastuvate energiaallikate uuri- waste wood dumps. – Proceedings of the mine ja kasutamine ning põlevkiviener- th EBÜ 2005 aasta üldkoosolek. 4 International Conference on the Estab- geetika. – Keskkonnatehnika, 2004, 6, General meeting of EBA in 2005 lishment of Cooperation Between Compa- 53–54.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 21 ENERGEETIKA SENET* – ühise sotsiaalse vastutuse töövahendid energeetika valdkonnas

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing The Estonian Power and Heat Association

Livia Kask ile omase majandus-, õigus- ja standar- sed võimud sageli energiaettevõtete TTÜ soojustehnika dikeskkonna tekkimist selles valdkon- omanikud – seega oma olemuselt insti- instituudi teadur nas. Kitsam valdkond on sotsiaal- ja tutsioonid, mille pühendumine ÜSV-le majandusmõjude sidumine energiasääs- on hädavajalik. SENET-projekti käigus töötatakse välja tuga ja tarbijale orienteeritud energia- SENET on üks esimesi projekte, vahendid „ühise sotsiaalse vastutuse“ teenuste arendamine kohalikul tasandil. mis kogub informatsiooni, kuidas ja (ÜSV, inglise keeles Corporate Social Peamine on võtta kasutusele ÜSV kont- mismoodi on ÜSV-d rakendatud. Selle Responsibility – CSR) printsiibi raken- septsiooni strateegiad ja tegevused ning eesmärk on soovitada ÜSV lõimimist damiseks energiamajanduses. tutvustada selle kaudu säästliku ener- energiavaldkonda ja katsetada kontsept- SENET-projekti tulemusena püütak- giakasutuse vajadust. Seda saab teha siooni praktikas. se rakendada ÜSV kontseptsiooni ja kohaliku omavalitsuse ja töötajate-töö- Projekti tulemustest teavitatakse tei- luua piiriülene võrgustik kohalikele andjate liitude vahelise sotsiaalse dia- si huvigruppe ja projektist huvitatud omavalitsustele ja energeetika valdkon- loogi arendamise kaudu. SENET ärgi- osapooli. SENET-i projekti tulemusena na ühingutele ratsionaalse ning jätku- tab ühinemisele ja tegutsemisele ühine- saab Läänemere regioon olema üks esi- suutliku energiakasutuse kontekstis ja maks rahvusvahelise võrgustikuga ja mestest, kes võtab ÜSV rakendamist laienenud Euroopa Liidu tingimustes. ühtlustamaks energiasäästuprogramme tõsiselt ja teeb seega suure panuse Lis- laienenud Euroopa Liidus. SENET-isse saboni 2000 istungi otsuste täideviimi- ÜSV lühidalt on kaasatud järgmised linnad ja regioo- seks. ÜSV kontseptsioon kasvas välja Lissa- nid: Uusimaa regioon ja Vantaa linn boni istungist aastal 2000. Eesmärk sea- Soomes, Steiermarki regioon ja Grazi SENET-i tegevused ti 2010. aastaks, mil Euroopa peaks vas- linn Austrias, Riia regioon ja Ogre linn SENET organiseerib informatsiooni ja- tama järgmisele kirjeldusele: enim kon- Lätis, Kaunase linn ja regioon Leedus gamist ja koolitust Balti riikides, taga- kurentsivõimeline ja kiire reageerimise- ning terve Eesti. Eestist osalevad pro- maks olemasoleva EL-i ÜSV kontsept- ga teadmistel baseeruv majandus maail- jektis Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte siooni levimist. Moodustatakse ÜSV mas, mis on võimeline jätkusuutlikule Ühing ning Eesti Omavalitsusliitude kontseptsiooni ja ratsionaalse energia- majanduskasvule koos töökohtade arvu Ühendus. kasutuse koostöövõrk kohalike omava- suurenemise ja tööhõive paranemise litsuste ja eriala ühenduste vahel. On ning parima sotsiaalse koostööga. SENET-projekt ja ÜSV kontsept- korraldatud ÜSV rakendamisele pühen- ÜSV on vabatahtlik keskkonnaalase sioon datud õppepäevi, konsultatsioone ja ja sotsiaalse hoolivuse liitmine igapäe- SENET-i abil õpetatakse, selgitatakse ja teostatavusuuringuid. Näiteks on tutvus- vaste (äri)toimingutega, arvestades sea- võetakse kasutusele ÜSV kontseptsioon tatud energiaauditite tegemise ja ESCO dustest tulenevate nõuete ning lepingu- energia efektiivsuse valdkonnas Lääne- kontseptsiooni. Omandatud teadmisi liste kohustustega. ÜSV annab lisaväär- mere regioonis. Eri huvigruppide ühi- testitakse pilootprojektide ettevalmista- tust keskkonna- ja sotsiaalsele suhtlemi- nenud huvid on projekti hästi kaasatud, mise ja ellurakendamise käigus. Avatud sele. kuna osalejad on nii avalikust sektorist on informatsiooni edastav veebileht ÜSV üldalused on kasumlik äri, ter- kui ka energiaspetsiifilistest organisat- (www.esprojects.net), mis peaks tagama ved ja rahulolevad töötajad, parem sioonidest. info levimise ja osapoolte üldise tead- keskkonnaseisund, head huvigruppide Selline lähenemine on ÜSV raken- likkuse kasvu. vahelised suhted ning avalike ja erahu- damise alustala munitsipaalenergeetika vide koostöö. efektiivsuse arendamisel. Esiteks mõju- Peamine ootus ÜSV kontseptsiooni tab energeetikavaldkonna efektiivsus rakendamisega on ettevõtluses parema ühiskonda kui tervikut. Lahendada on EESTI JÕUJAAMADE JA ettevõtte kasumlikkuse ja maine saavu- vaja küsimused seoses energia varus- KAUGKÜTTE ÜHINGU tamine. tuskindluse, ressursside, säästu, tehno- KONTAKTANDMED: loogia, õhukvaliteedi, hinnaga jm. Tei- Aadress: Punane 36, 13619 SENET-projekti eesmärgid seks on kohalikud ja regionaalsed ener- Tallinn (AS Tallinna Küte SENET-projekti eesmärgid on uuene- giaettevõtted tavaliselt olulised kohali- nud Euroopa Liidu piiriülese võrgustiku ku ja regionaalse kogukonna mõjutajad. peamajas) arengu edendamine, et kiirendada EL- Kolmandaks on kohalikud ja regionaal- Üldtelefon: 655 6275, Faks: 655 6276 E-post: [email protected] * SENET – Applying Corporate Social Responsibility Concept and cross-border Kodulehekülg: www.epha.ee networking of local authorities and energy associations towards rational and sustainable energy use in the context of the enlarged EU.

22 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 ENERGEETIKA Eesti Keskkonnastrateegia 2030 ja Keskkonnategevuskava 2007–2013 koostamine Evelin Urbel naga seotud seadusandlikele dokumen- valt EL-i 6. keskkonnategevuskava vald- Säästva Eesti Insti- tidele ja protsessidele. KS-i koostamisel kondadele ja KS 2010 peatükkidele: tuudi projektijuht, kavandatakse ka “uue põlvkonna” kesk- • keskkond, tervis ja elu kvaliteet; Loodusvarade konnategevuskava koostamise ja raken- • maastike ja looduse mitmekesisuse säästliku kasutami- damise loogika ning seotus oluliste säilitamine; se ja jäätmetekke ühiskonnaprotsesside ja rahastamiska- • loodusvarade säästlik kasutamine ja vähendamise töö- nalitega. Samuti koostatakse KS-i prot- jäätmetekke vähendamine; rühma juht sessi osana KTK aastaiks 2007–2013. • kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu Eesti KS-i koostamine kestab ajava- kvaliteet; Keskkonnaministeerium on käivitanud hemikul 2005–2006 ja on avatud osa- • keskkonnakorraldus. protsessi Keskkonnastrateegia 2030 lusprotsess. Kuna keskkonnastrateegia Keskkonnaministeerium avab ka kodu- (KS) ja Keskkonnategevuskava 2007– on elukeskkonda oluliselt mõjutav do- lehe, kus kogu KS-i protsessi on võima- 2013 (KTK) väljatöötamiseks. Selle kument, siis on kõigil kodanikel võima- lik jälgida ja selle kohta arvamust aval- eesmärk on määratleda üldine keskkon- lik anda oma panus strateegiadokumen- dada. Kodulehele pannakse üles ka kõik napoliitika kuni aastani 2030 ja täpsem di väljatöötamisse, osaledes ja avalda- vahe- ja lõpptulemused ning eelnõud, keskkonnategevuskava aastani 2013, des arvamust foorumitel ja nõustajatena mida saab soovi korral kommenteerida. luues sellega eeldused edasiseks Eesti töörühmade juures. Avalikkuse kaasamiseks on KS-i terviklikuks arenguks. KS määratleb Keskkonnastrateegia väljatöötami- protsessis kavandatud neli foorumit, keskkonna kasutamise ja kaitse põhi- seks on moodustatud viis töörühma, mil- millest sissejuhatav foorum on juba toi- mõtted, eesmärgid koos keskkonnasei- le juures huvilistel on võimalik tegutseda munud. Foorumid on avalikud ning seal sundi indikaatoritega, institutsionaalse nõustajana selleks töörühmadele eelne- esitletakse vahe- ja lõpptulemusi ning süsteemi arengu ja eri allikatest kesk- valt soovi avaldades. Nõustajatele saade- samuti saab avalikkus esitada ettepane- konnakaitseks kasutatavate vahendite takse regulaarselt strateegia vahetulemusi kuid. Foorumite vahepeal on kõik stra- tasakaalustatud kasutamise. Keskkonna- ja muid materjale, mida nad saavad kom- teegiaga seotud materjalid saadaval ka strateegia on oluline lähtekoht keskkon- menteerida. Töörühmad jaotuvad vasta- kodulehel. BBN – Baltic Biomass Network Aare Vabamägi, SA Regionaalsed Energia- valitud Ida-Viru maakond kui suure po- te ja biokütuste tootjate teadlikkuse keskused juhataja tentsiaaliga tööstus- ja energeetikapiir- tõstmine regionaalsete biomassi (biokü- Ülo Kask, TTÜ soojustehnika instituudi kond. Projekti käigus kaardistatakse tuste) ressursside modelleerimise abil; teadur maakonna taastuvad energiaressursid • GIS baasil tulevase võimaliku ener- (peamiselt biomass) GIS põhiselt ja geetilise (energiavõsa jt energiataimed need on avalikuks kasutuseks tulevaste- jms) maakasutuse ja kohalike biokütus- le biomassi põhiste energiaüksuste pla- te ressursside kaardistamine; neerijatele ja investeerijatele. Soome • ruumilise planeerimise indikaatorite näidispiirkond on Põhja-Karjala re- harmoniseerimine bioenergiaprojektide gioon, Lätis Tukumsi regioon, Leedus ettevalmistamiseks; Kaunase regioon, Poolas Pomorze re- • regionaalse võimekuse tugevdamine gioon ja Saksamaal Brandenburgi re- uute põllumajandus- ja metsastruktuuri- gioon. de kasutuselevõtmiseks biomassil tööta- Ülo Kask (paremal) ja Aare Vabamägi (esi- Ees ootab piisavalt palju huvitavat vate energiatootmisüksuste loodussõb- plaanil) Potsdamis / Ülo Kask and Aare Va- tööd, mitmeid kohtumisi ja kogemuste ralike kütustega varustamise eesmärgil. bamägi (in front). Peeter Muiste foto vahetusi Soomes ja Saksamaal juba sa- 14. – 16. juunil toimus Potsdamis mas valdkonnas tehtuga tutvumiseks ja INTERREG III B projekti “BBN – Bal- INTERREG IIIB programmist rahasta- parima teabe ärakasutamiseks. Projekti tic Biomass Network” töökoosolek. tavas projektis Baltic Biomass Network tutvustavad materjalid avaldatakse loo- Kohal olid järgmiste projekti part- (Balti biokütuste alane koostöövõrgus- davas infoportaalis. nerite esindajad lisaks juhtivale partne- tik) osaleb kokku 11 partnerit, kusjuu- Tegevused on jagatud kolmeks töö- rile: University of Applied Sciences res juhtiv partner on Potsdami Kauban- paketiks (work package), mis omakorda Eberswalde Saksamaalt, Tallinna Tehni- dus- ja Tööstuskoda. Eesti poolt osale- koosneb kuuest verstapostist (milestone). kaülikool, EC-Baltic Renewable Centre vad projektis Tallinna Tehnikaülikool Projekti peamised eesmärgid on: Poolast, Lithuanian Forest Inventory (projektijuht Ülo Kask), Eesti Põlluma- • regioonidevahelise koostöö arenda- and Management Institute, Lithuanian jandusülikool (projektijuht Peeter mine bioenergia alal regionaalse pla- Energy Institute, Vides Projekti Lätist, Muiste) ja SA Regionaalsed Energia- neerimise ja kohaliku administratsiooni SA Regionaalsed Energiakeskused Ees- keskused (projektijuht Aare Vabamägi). tasandil; tist, Josek Ltd Soomest, Regional Muudest Balti mere äärsetest riikidest • Balti mere regioonis lihtsalt kasuta- Council North Karelia Soomest ja Eesti osalevad Soome, Läti, Leedu, Poola ja tavate ja ühildatavate bioenergia pro- Põllumajandusülikool. Saksamaa. Projekti kestuseks on kavan- jektide planeerimismeetodite ja uute Esimesel töökoosolekul osalesid datud kolm aastat ja see lõpetatakse bioenergiaalaste maakasutussüsteemide Eestist Peeter Muiste EPÜ-st, Ülo Kask 2007. aasta detsembris. integreerimise arendamine; TTÜ-st ja Aare Vabamägi SA REK-ist. Projekti näidispiirkonnaks Eestis on • regionaalsete planeerijate, investori-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 23 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS Põlevloodusvarade ja -biojäätmete õlipotentsiaali hindamine Rock-Evali analüsaatoriga

RE analüsaatoris toimub proovi väi- saadud intensiivsuste järgi leitud tegu- kese koguse (olenevalt orgaanilise aine reid. Esitatud jooniselt on näha, et püro- sisaldusest ja selle lenduvusest 270 lüüsil hoitakse katse alguses tempera- mg) temperatuuri programmeeritud kii- tuur kolm minutit konstantselt 300 0C ja rusega tõstmine kahes protsessis: 1) pü- seejärel tõstetakse kiirusega 5 0/min rolüüs inertgaasi (heelium, lämmastik) kuni 800 kraadini. Põletamisel tõstetak- keskkonnas ja 2) mittelenduva jäägi põ- se temperatuur kohe katse algusest kii- Ille Johannes letamine õhu keskkonnas. Moodustuva- rusega 10 0/min kuni 850 kraadini. TTÜ põlevkivi instituut te süsivesinike kogus määratakse leek- Joonisel 2 esitatud karakteristikute ionisatsioondetektoriga (FID) ning pü- sümbolitel on alljärgnev sisu: otseselt rolüüsil ja põletamisel tekkivate CO ja mõõdetavad, 1 grammi proovi kohta Vedelkütuse defitsiit ja hinna pidev tõus 2 ning orgaaniliste jäätmete järjest kasvav CO kogused infrapunaspektroskoopia- arvutatud suurused: kogus on intensiivistanud uuringuid õli ga (IP). S1 pürolüüsil temperatuuril 300 0C saamise võimaluste kohta kõrgmoleku- Kasutusel on [3] neli täiendavate lenduvad orgaanilised ühendid (HC) laarsetest looduslikest materjalidest ja moodulite poolest erinevat RE 6 modi- mg/g, s.t vabad ja/või proovi struktuuri- tehisjäätmetest. fikatsiooni (joonis 1). ga nõrgalt seotud HC; Klassikaliseks meetodiks tahkekütu- Näitena on toodud RE 6 standardsel S2 pürolüüsil temperatuurivahemikus se õlipotentsiaali hindamisel on pool- seadmel registreeritavad katsetulemu- 300650 0C lenduvad HC mg/g, s.t ter- koksistamine Fischeri retordis standar- sed, kus sirglõigulised graafikud kirjel- milise lagunemise tulemusel moodustu- dis ISO 647-74 ette nähtud tingimustel: davad programmeeritud temperatuuri- vad HC; muutust ning kõverjoonelised pürolüü- T S2 maksimumile vastav tempera- 20 g proovi temperatuuri tõstmine vahe- max mikku 250260 0C 10 minuti jooksul, ja sil (ac) ja põletamisel (df) lenduvate tuur 0C; seejärel temperatuurini 510 0C kiirusega produktide detekteerimisel saadavate S3 orgaanilise aine pürolüüsil lendu- 0 0 signaalide intensiivsuse muutust (joonis vad CO ja CO mg/g; 5 /min ja hoidmine 510 C juures 10 2 minutit. Määratakse retorti jääva pool- 2). Lendunud ainete koguse arvutami- S4 orgaanilise aine pürolüüsijäägi seks kasutatakse etalonainete analüüsil põletamisel lenduvad CO ja CO mg/g; koksi ja lendsaadustest kondenseeritud 2 vee ja õli saagised ning gasomeetrisse kogutud gaasi maht ja keemiline koostis. Teatavasti iseloomustab vedelkütuse toormeid lisaks õlisaagisele ka nende pürolüüsi kiirus. Ülevaatliku informatsiooni nii pürolüüsil eralduvate orgaaniliste ühendite ja süsinikoksiidide koguse kui ka moodustumise kineetika kohta on võimalik saada ka Rock-Evali ana- lüsaatori (RE) kasutamisel. Kuna Eestis seni RE-d kasutatud ei ole, on käesoleva artikli eesmärk RE tutvustamine ning selle seadme esma- kordne rakendamine nii Eesti põlevloo- dusvarade kui ka biomassi erimite õli- potentsiaali hindamiseks.

Rock-Evali meetodi kirjeldus RE analüsaator loodi 1977. aastal Prant- susmaa Nafta Instituudis (Institut Français du Pétrole) [1]. Pärast mitmeid täiendusi on tootmises viimane modifikatsioon RE 6 [2]. Instruktsioon RE 6 kasutamise kohta on toodud Internetist [3]. RE-d on seni peamiselt kasutatud orgaanilises geokeemias settekivimite vanuse, tüübi ja moodustumisradade kirjeldamiseks ning naftaluures süsivesinikpotentsiaali Joonis 1. Rock-Eval 6 modifikatsioonid ja määratavad karakteristikud: klassikaline FID iseloomustamiseks. Viimasel ajal on RE detektor ja automaatne prooviandja, klassikaline + IP detektor, täielik analüüs jadaprot- 6 menetlust laiendatud pinnase süsivesi- sessina, täielik analüüs paralleelprotsessina. nikega reostuse hindamisele [4]. Figure 1. Modifications of a Rock-Eval 6 instrument and the characteristics estimated [3]

" Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS

räitsakad ja männikoor – osaliselt kattu- vad väikesed hallid horisontaalsed kolmnurgad. Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) on uuritud proovidest madalaim Eesti põlevkivides ning kõige kõrgem turbas. Süsinikusisaldus biomassiproovides jääb nende vahele ja suureneb reas pilliroog < paju < kuuseoksad < männisae- puru < männikoor vahemikus 37,6– 44,7 % (joonis 3 a). Pürolüüsitava süsiniku protsent (PC) ei korreleeru TOC-ga. Kui dik- tüoneemakilda PC (3,93 %) on ana- loogselt TOC-ga kõige madalam, siis kukersiidi PC (30,5 %) ületab tunduvalt teiste uuritud proovide PC väärtust. Kõige suurema TOC-ga turbal on aga PC väärtus teiseks kõige madalam (10,4 %) (joonis 3mb). S1 näitab temperatuuril 300 oC lenduvate HC tühist osa Eesti põlevkivi- des (ligi 1 mg/g). Kui kivimite puhul iseloomustab suur S1 väärtus reeglina suurt vaba HC sisaldust (iseloomulik õliliivadele või õliga reostunud pinnase- Joonis 2. Näide Rock-Eval 6 standardseadmega saadud graafikutest parameetrite sõltuvuse le), siis biomassi puhul on suur väärtus kohta analüüsi kestusest (min): a – orgaanilised ühendid pürolüüsil; b – CO pürolüüsil; c tingitud eelkõige selle makromolekuli

– CO2 – pürolüüsil; d – CO põletamisel; e – CO2 põletamisel; f – CO ja CO2 põletamisel. nõrkade hapniksidemete katkemisest Figure 2. An example of the plots of parameters versus time obtained using a standard (joonis 4 a). Rock-Eval 6 instrument [3] S2 väärtust nimetatakse ka õlipo- tentsiaaliks (petroleum potential). See Otseselt mõõdetavatest suurustest arvu- mis näitab meetodi rakendatavust kütu- on kukersiidil oluliselt suurem (366 mg/ tatavad karakteristikud: sekeemias. g) ja diktüoneemakildal oluliselt väik- PC – pürolüüsitav orgaaniline süsinik Käesolevas töös RE 6 instrumendi- sem (46,2 mg/g) kui teistel proovidel %; ga määratud karakteristikud on toodud (98–183 mg/g) (joonis 4 b). Sealjuures RC – jääksüsinik e poolkoksi jääv or- joonistel 3 a ja b ning 4 a–f. Et saavuta- on proovide järjestus analoogne jooni- gaaniline süsinik %; da näitlikumat ja paremini võrreldavat sel 3 b toodud PC väärtuste järjestu- TOC – summaarne orgaaniline süsinik materjaliesitust, on proovid igal jooni- sega. PC + RC %; sel esitatud karakteristiku suurenemise S3 väärtused kujutavad pürolüüsil PI – (production index) evolutsiooniin- järjekorras. Konkreetse proovi tähistus hapniksidemete katkemisel eralduva deks (autori ettepanekul) S1/(S1+S2), kõigil joonistel on sama. Sealjuures on CO2 kogust (joonis 4 c). Nagu võis mis iseloomustab orgaanilise aine evo- tähistustele püütud anda kergesti jälgita- oodata, on need kogused kui ka järjes- lutsiooni taset;, vat loogilist vormistust. Nii on põlev- tus sarnane joonisel 4 a toodud S1 väär- HI – vesinikuindeks 100S2/TOC; maavarad kujutatud ühevärvilistena: tustega. Ainult turba puhul, mille kom- OI – hapnikuindeks 100S3/TOC; kukersiit kui süsinikurikkaim – must, paktsema süsinikstruktuuri tõttu jääb BI – bituumeniindeks 100S1/TOC. diktüoneemakilt kui süsinikuvaeseim – palju süsinikku poolkoksi (vt joonis 3), valge ja turvas – hall. Biomassiproovi- on kergesti lenduva HC kogus oluliselt Õlipotentsiaali hindamine de struktuur on kujutatud järgmiselt: väiksem kui pürolüüsil eralduv CO2 ko- Käesolevas töös hinnati kukersiitpõlev- pilliroog – vertikaalsed triibud, paju – gus. kivi, diktüoneemakilda, turba ning viie vertikaalne hall silinder, kuuseoksad – RE analüüsil saadud S2 maksimu- biomassiproovi (männisaepuru, männi- kaldjooned, männisaepuru – heledad mile vastavat pürolüüsitemperatuuri koor, kuuseoksad, paju ja pilliroog) õli- potentsiaali. Kasutatud lähteained olid Tabel. Lähteainete iseloomustus %. kuivatatud toatemperatuuril ning pee- Table. Characteristics of initial samples, % nestatud desintegraatorveskis (tabel 1). Proov. Sample Wa Ad (CO ) OA. OM Katsetulemused saadi RE 6 (klassikali- 2 min ne + IP detektor) seadmel Kopenhaage- Kukersiit. Kukersite 0,6 37,2 12,8 50,5 nis Taani ja Gröönimaa Geoloogiakes- Diktüoneemakilt. Dictyonema 1,4 81,2 0 16,0 kuses (Geological Survey of Denmark shale and Greenland). Uuritud proovide RE Turvas. Peat 12,9 6,8 0 93,2 karakteristikute vahelisi matemaatilisi Pilliroog. Reed 7,5 3,0 0 97,0 seoseid ja võimalust modelleerida klas- Paju. Willow 7,2 1,6 0 98,4 sikalise RE 6 andmete alusel pürolüüsi Männisaepuru. Pine sawdust 9,1 0,4 0 99,6 kineetikat tutvustatakse artiklites [5, 6]. Männikoor. Pine bark 8,8 2,1 0 97,9 Siin tuuakse andmetetöötluse see osa, Kuuseoksad. Spruce branches 7,9 3,5 0 96,5

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 25 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS

T loetakse kivimite vanuse ja porsumisastme indikaato- max riks. Seaduspäraselt on joonisel 4 d toodud proovidest kõige kõrgemad T väärtused põlevkividel (423 ja 411 oC) ning max kõige madalamad pillirool, kuuseokstel, pajul ja männikoor- tel (308319 oC). Sealjuures reastuvad proovid T järgi ran- max gelt vastupidi joonisel 4 e esitatud hapnikuindeksite kasvule. HI väärtused kinnitavad, et ligi kolmveerand sajandit Eestis õlitootmiseks kasutatud kukersiidi orgaaniline aine TOC % PC % (proovis sisalduva orgaanilise süsiniku suhtes) on konkuren- ditult parim HC allikas (joonis 4 f). Üle kahe korra madalama õlipotentsiaaliga on puidutööstuse jäägid männisaepu- ru, kuuseoksad ja paju. Viimasele on HI järgi lähedane diktüoneemakilt. Hoolimata suurest kasutamata varust maa- põues, jääb diktüoneemakilda õlipotentsiaal tema mineraal- Joonis 3. Summaarse orgaanilise süsiniku (a) ja pürolüüsitava aine kõrge sisalduse tõttu (tabel 1, joonis 4 b) väheperspek- orgaanilise süsiniku (b) sisaldus uuritud proovides: 1 tiivseks isegi võrreldes madalate HI väärustega (376260) diktüoneemakilt; 2 kukersiit; 3 pilliroog; 4 paju; 5 pilliroo, männikoore ja turbaga. Viimaste eelis põlevkivide kuuseoksad; 6 männisaepuru; 7 männikoor; 8 turvas. ees on väga väike mineraalosa sisaldus. Figure 3. The total content of organic carbon (a) and pyrolysable carbon content (b) of the samples studied: 1 Tänuavaldus Dictyonema shale, 2 Kukersite, 3 reed, 4 willow, 5 Autor tänab Taani ja Gröönimaa Geoloogiakeskuse vanem- spruce branches, 6 pine sawdust, 7 pine bark, 8 peat teadurit Jørgen A. Bojesen Koefoed ning TTÜ põlevkivi instituudi teadurit Kristjan Kruusementi ja Vilja Palu katseand- mete eest ning Sihtasutust Eesti Teadusfond töö toetamise eest grantidega nr 5357 ja 5360.

Kirjandus Espalité, J., Laporte, J. L., Madec, M., Marquis F., Leplat, P., Paulet, J., Boutefeu, A. Méthode rapide de charactérisation des roches mères, de leur potential pétrolier et de leur degré dévolution. Revue de lInstitut Français du Pétrole, 1977, 32, 2342. S2, mg/g S1, mg/g Behar, F., Beaumont, V., De, B., Penteado, H. L. Rock-Eval 6 technology: performance and development Oil & Gas Science and Technology. Rev. IFP, 2001, 56, 111134. Rock-Eval 6. Users Guide // http://www.vinci-technologies.com. Lafargue, E., Marquis, F., Pillot, D. Rock-Eval application in hydrocarbon exploration, production, and soil contamination studies. Revue de lInstitut Français du Pétrole, 1998, 53, 421437. Johannes, I., Kruusement, K., Palu, V., Veski, R. Evaluation of oil potential of Estonian oil shales and biomass by Rock- C o

, Eval data. Oil Shale, 2006 (kirjastamisel).

max Johannes, I., Kruusement, K., Veski, R. Characterisation of T S3, mg/g pyrolysis kinetics of oil shales and biomass by classic Rock- Eval data. Oil Shale, 2006 (kirjastamisel).

Ots, A. Põlevkivi põletustehnika. Tallinn, 2004. 768 lk.

Raamatusse on koondatud pi- kaajaliste teoreetiliste ja katse- HI OI liste uuringute üldistatud tulemused. Suur osa uuringutest on läbi viidud otseselt tööstus- seadmetes. Raamatus antakse ülevaade põlevkivist kui kütu- sest, selle põletamisest, s.h peenendamisest, põlemisest, tuha moodustumisest ja omadustest, kolde ja konvek- Joonis 4. Uuritud proovide (tähistust vt jooniselt 3) Rock- tiivküttepinna saastumisest, soojusülekandest, metalli Evali karakteristikud (af). kõrgtemperatuursest korrosioonist, väliskeskkonda mõ- Figure 4. The Rock-Eval characteristics (af) of the samples jutavate põlemissaaduste tekkest jm. studied (sample patterns see Figure 3)

$ Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS Põlevkivi ja kummijäätmete termiline töötlemine tahke soojuskandjaga utteseadmes

Vahur Oja, Alfred Elenurm, Ilme Rohtla TTÜ keemiatehnika instituut

Tahkekütuste termilisel töötlemisel ut- misreþiimil temperatuuripiirkonnas 480–500 oC moodustuvad lenduvate la- gunemissaadustena õli, gaas ja püroge- neetiline vesi, mille kogus ja keemiline iseloom sõltub kütuse orgaanilise aine (OA) keemilisest koostisest, aga ka töö- deldava tahkekütuse läbikuumutamise kiirusest ja moodustunud aurugaasisegu viibimisajast lagundamistemperatuuri piirkonnas. Oluline tegur lenduvate uttesaaduste Joonis. Tahke soojuskandjaga utteseadme skeem. moodustumisel tahkekütuse termilisel la- Figure. The oil shale retorting unit with solid heat carrier: 1 – drier; 2 – dry shale gunemisel on kütuse OA vesiniku ja süsi- cyclone; 3 – mixer; 4 – rotary reactor drum; 5 – dust separator; 6 – heat niku sisaldus ja suhe. Mida suurem on regeneration furnace; 7 – heat-carrier cyclone; 8 – ash cyclone; 9 – waste heat suhe H:C, seda lähedasem on tahkekütu- boiler; 10 – ash exchanger se orgaaniline osa oma koostise poolest tatakse tsüklonis 2 suitsugaaside voolust koostisega tuhk, mis suunatakse läbi se- naftale ning seda suurem on õli saagis ning suunatakse segistisse 3, kus üks osa gisti 3 koos lagundatava põlevkiviga kütuse OA-st termilisel lagunemisel. põlevkivi segatakse 1,8–2,0 osa kuuma reaktorisse 4. Põletamisel saadud tuha Tahkekütuse termiline töötlemine (750–800 oC) soojuskandjaga. Saadud ülejääk lahutatakse tuhatsüklonis 8. tahke soojuskandja meetodil põhineb segu suunatakse pöörlevasse trummel- Suitsugaasides ja tuhas sisalduvat jääk- ülikiirel soojusülekandel kõrge tempe- reaktorisse 4, kus temperatuuril 450– soojust kasutatakse soojusvahetajates 9 ratuuriga polüdispersselt peeneteraliselt 480 oC toimub 15–20 min kestel põlev- ja 10. Enne välisõhku laskmist puhasta- tuhksoojuskandjalt lagundatavale pee- kivis sisalduva OA lagunemine vedela- takse suitsugaasid elektrifiltri abil lend- nestatud tahkekütusele. Sõltuvalt töö- teks ja gaasilisteks uttesaadusteks. tolmust. deldava tahkekütuse granulomeetrilisest Põlevkiviosakeste ja soojuskandja Õli saagis kukersiitpõlevkivi utmisel koostisest, soojusülekandetegurist ja peeneteralisus ja suur eripind loovad tahke soojuskandjaga utteseadmes ula- soojusjuhtivusest toimub soojuse üle- tingimused heaks segunemiseks ning in- tub 53–54 %-ni põlevkivi OA-st. Utte- kanne suures osas tingimustes, kus pee- tensiivseks soojusülekandeks soojus- gaasi saagis on 17–18 %, pürogeneeti- nes kütuseosakeses peaaegu täielikult kandjalt põlevkivile. list vett tekib 6–8 %. Õlist ja uttegaasist puudub temperatuurigradient [1]. See Reaktoris moodustunud lenduvad saadav soojusenergia moodustab 76– tagab kütuseosakese ühtlase ülikiire lä- uttesaadused lahutatakse tahke uttejäägi 78 % põlevkivi põlemisel saadavast bikuumutamise. ja soojuskandja segust separaatoris 5, kütteväärtusest. Tehnoloogiline protsess tahke soo- puhastatakse lendtolmust separaatoris 5 Kukersiitpõlevkivi termilisel lagun- juskandjaga utteseadmes toimub kolmes paiknevates tsüklonites ning suunatakse damisel tahke soojuskandjaga seadmes üksteisele järgnevas etapis: kondensatsioonisüsteemi, kus mitmeast- moodustuvatele vedelatele ja gaasiliste- 1) seadmesse antava põlevkivi kuivata- melistes jahutites-kondensaatorites la- le uttesaadustele on iseloomulik suhteli- mine ja eelkuumutamine kuumade hutatakse lenduvatest uttesaadustest eri- selt kõrge küllastumata süsivesinike si- suitsugaaside voolus; nevate keemispiiridega õlifraktsioonid saldus. Summaarse õli elemendikoostis 2) kuivatatud põlevkivi termiline lagun- ja uttegaas. on tabelis 1. damine segunemisel kuuma tuhksoo- Poolkoksi ja soojuskandja segu ju- Tabel 1. Õli elemendikoostis juskandjaga reaktoris koos poolkoksi hitakse separaatorist 5 tehnoloogilisse Table 1. The elemental composition of tekkega; koldesse 6. Uttejäägi (poolkoksi ja soo- oil 3) poolkoksi ja järele jäänud soojus- juskandja segu) põlemissoojus 1,05– kandja segu põletamine soojuskandja 1,25 MJ/kg on küllaldane katmaks sead- Element % saamiseks ning selle üleskuumutami- messe antava põlevkivi termiliseks la- C 82,35 seks. gundamiseks vajaliku soojuskandja ko- H 9,98 guse üleskuumutamiseks nõutava tem- S 0,70 Peenestatud < 25 mm põlevkivi (joonis) peratuurini. N 0,25 suunatakse kuivatisse 1, kus kuuma suit- Tehnoloogilises koldes moodustu- Cl 0,07 sugaasi (700–750 °C) voolus toimub nud tuhajääk juhitakse koos suitsugaasi- O* 6,65 põlevkivist niiskuse eraldamine ja põ- dega läbi tsüklonite süsteemi, kus tsük- Kokku. 100,00 levkivi eelkuumutamine temperatuurini lonis 7 eraldatakse suitsugaasist suhteli- Total 150–160 °C. Kuivatatud põlevkivi lahu- selt suuremateralise granulomeetrilise * Arvutatud vahest. By difference.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 27 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS

Põhimass õli heteroaatomeid sisalda- Tabel 3. Väävli jagunemine põlevkivi ja põlevkivi-kummi segu termilisel töötle- vaid ühendeid on fenoolid ja neutraal- misel tahke soojuskandjaga utteseadmes (kummit 10,9 %). sed hapnikühendid. Table 3. Distribution of sulphur in oil shale and an oil shale-rubber mixture from Uttegaas sisaldab eteeni, propeeni ja thermal processing in the semi-coking unit with solid heat carrier (rubber 10.9 %) teisi nende küllastumata homolooge keskmiselt 3335 mahuprotsenti, metaa- Põlevkivi-kummi ni, etaani jt parafiinseid süsivesinikke Saadus. Product Põlevkivi. Oil shale segu. Oil shale- 3537 mahuprotsenti. Uttegaasi põle- rubber mixture Osa- Osa- 3 Sisaldus. Sisaldus missoojus on seejuures üle 42 MJ/m tähtsus. tähtsus. 3 Content Content (>10 000 kcal/m ). Share, % Share, % Tahke soojuskandjaga termilise Raskeõli. Heavy oil S, % 0,61 2,37 0,53 2,42 töötlemise meetodit on võimalik raken- Keskõli. Middle oil S, % 0,75 1,96 0,64 1,96 dada ka mitmesuguste tööstuslike jäät- Gaasiturbiinkütus. Gas turbine fuel S, % 0,80 0,43 0,75 0,47 mete, sealhulgas kummijäätmete, näi- Bensiinifraktsioon. Petrol fraction S, % 0,90 1,76 0,79 1,82 teks kulunud autorehvide utiliseerimi- Uttegaas. Semi-coking gas H2S mahu(vol)% 4,5 15,41 3,85 11,06 d seks. Kummijäätmetes sisalduv potent- Tuhajääk. Ash residue S t, % 1,86 75,41 1,59 80,23 siaalne soojusenergia (ligikaudu 32 MJ/ Suitsugaas. Combustion gas SO2 mahu(vol)% 0,031 2,37 0,026 2,29 kg) on võrreldav kõrgekvaliteetse söe Kokku. Total, % 99,71 100,25 põlemissooojusega. Tehniliselt ja keskkonnakaitse nõu- Kummi utteõli koostis erineb põlevkivi- ga kaasnevaid keskkonnaprobleeme. deid arvestades on võimalik kummijäät- õlist üle kümne korra madalama fenool- Märgiti, et käsitletud tahkekütuse termi- meid kompleksselt utiliseerida tahke sete ühendite sisalduse (tabel 2) ja sa- lise töötlemise seade, mille abil on või- soojuskandjaga utteseadmes töödeldes muti madala benso(a)püreeni kui kant- malik taaskasutada termilise töötlemise peenestatud kummijäätmeid segus põ- serogeense indikaatori sisalduse poo- protsessis tööstuslikke jäätmeid koos levkiviga. Kummijäätmete termilisel la- lest. põlevkiviga on unikaalne ning on vaja- gunemisel seadme reaktoris järele jää- Põlevkiviga protsessi viidud karbo- lik jätkata sellise seadme toetamist, nud poolkoksis sisalduv potentsiaalne naatne anorgaaniline osa toimib sõltu- arendamist ja kasutamist [2]. soojusenergia ei lähe seejuures kaotsi, valt töötlemisreþiimist tuhksoojuskand- Eestis on õli tööstusliku tootmise vaid kasutatakse ära tehnoloogilises ja ettevalmistamisel tehnoloogilises kogemus põlevkivi-rehvi segust olemas protsessis soojuskandja üleskuumutami- koldes happelise iseloomuga väävli- ja Narva Õlitehases, kus majandusaastal seks ning seadmest väljub tehnoloogili- klooriühendeid siduva komponendina. 1999/2000 saadi 8035 t peenestatud ses koldes läbipõlenud tuhk. Väävli jagunemine utmisel (tabel 3) kummijäätmetest 2491 t õli ja 562 000 3 Laboratoorsetel utmiskatsetel, samu- sõltub temperatuurireþiimist poolkoksi m gaasi ning kasutati sellele lisaks tei- ti ka tööstuslikust tahke soojuskandjaga põletamisel tehnoloogilises koldes, sa- si orgaanilisi jäätmeid, millest saadi 3 utteseadmest võetud õliproovide ana- muti ka koldeprotsessi liigõhutegurist. 740 t õli ja 35 000 m gaasi [3]. Kum- o lüüsil saadud tulemustest nähtub, et Kõrgema koldetemperatuuri (üle 800 C) mijäätmete pürolüüsi kogemus põlevki- kummi utteõli sisaldab võrreldes põlev- juures laguneb tahkes uttejäägis sisal- vi-gaasigeneraatoris on ka Kohtla-Jär- duv CaCO . Tekkinud vaba kaltsiumok- vel [4]. Kui lisada juurde võimalus ka- kiviõliga rohkem kergemaid fraktsioo- 3 ne, mille sisaldus segus põlevkiviõliga siid soojuskandja koostises muudab ta sutada kummijäätmeid kütusena ette- vähendab utmisel saadava summaarse keemiliselt aktiivseks happeliste ühen- võttes Kunda Nordic Tsement, peaks dite, sealhulgas divesiniksulfiidi (H S), olema Eestis tekkivate kummijäätmete õli viskoossust. 2 vääveldioksiidi ja fenoolsete ühendite kasutamise küsimus lõplikult lahenda- Peenestatud autorehvide utmine suhtes. tud. Seda juhul, kui suudetakse lahenda- standardses alumiiniumretordis Termilisel lagunemisel tekkinud da kogumise ja purustamise probleemid Katseteks võetud kummipuru tuhasus Ad divesiniksulfiid seotakse reaktoris ke- ning luuakse vajalikud majanduslikud oli 3,32 %, väävlisisaldus Sd 1,23 %. misorptsiooni teel kaltsiumsulfiidina ja organisatsioonilised eeltingimused, t Utmisel tekkis õli 52,3 %, vähe gaasi ja (CaS) tahke uttejäägi koostisse. mis motiveeriksivad kõik selles protses- palju tahket OA-rikast koksi (tabel 2). Õlisse mineva üldväävli suhtes toi- sis osalejaid. mib soojuskandja üldiselt vähema ak- Tabel 2. Uttesaaduste saagised kummi- tiivsusega. Samas aga on täheldatud, et Kirjandus massist ja õli iseloomustus. õli aktiivsete, s.o vaskplaati korrodeeri- 1. ×óõàíîâ ×. Ô. Îñíîâû òåîðèè âû- Table 2. Products obtained by rubber vate väävliühendite eemaldamine õli ñîêîèíòåíñèâíîãî ïðîöåññà òåðìè- semi-coking and the characteristics of koostisest toimub siis, kui soojuskand- ÷åñêîé ïåðåðàáîòêè òîïëèâ è ïóòè oil obtained ja regenereerimisel tõstetakse tempera- óïðàâëåíèÿ êà÷åñòâîì ïîëó÷àåìûõ tuuri koldes üle 780 oC. ïðîäóêòîâ. Èçâ ÀH ÑÑÑÐ. Îòäåëå- Saadus ja selle iseloomustus. The Septembris 1996 viidi ÜRO Baseli íèå òåõí íàóê. 1954, 8, 722. product and the characteristics of oil Konventsiooni sekretariaadi ülesandel Õli. Oil, % 52,3 2. United Nations Environment Prog- Pürogeneetiline vesi. Pyrogenetic 1,4 Kanada teadlaste osavõtul läbi uuring ramme. Case study on the recovery of water, % jäätmete taaskasutamise võimaluste hazardous wastes in Estonia at an oil Poolkoks. Semi-coke, % 39,8 kohta Narva Õlitehases. Uuringu põhjal shale distillation unit in Narva. Eleventh Gaas. Gas, % 6,5 jõuti järeldusele, et kummijäätmete uti- session. Manchester, 913 September Kokku. Total, % 100,0 liseerimine segus peenpõlevkiviga tah- Õli. Oil 1996. 70 p. 20 3 ke soojuskandjaga utteseadmes ei aval- Tihedus. Dencity d 4, g/cm 0,9277 3. Estonian Energy 19912000. S % 0,82 da olulist mõju keskkonnale võrreldes Ministry of Economic Affairs. Tallinn, Õli fenoolid. Oil phenols, % 2,7 üksnes põlevkivi termilise töötlemise- 2001. 86 pp. Kinemaatiline viskoossus. Kinematic 5,95 ga. 4. Joonas, R., Jefimov, V., Pulemjotov, viscosity (20 °C), cSt Ühisuuringu ettekandes soovitati I. Doilov, S. Waste tires as raw material Leekpunkt. +7 Flash point, °C in closed cup süvendada õhuemissiooni monitoorin- for producing alternative liquid fuel. Hangumistemperatuur. Pourpoint, °C –27,5 gut, samuti uurida tuhaärastussüsteemi- Oil Shale. 1997, 14, 1, 6775.

& Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS Plastjäätmete vesikonversioon

Sobivam tee plastisegust ebasoovita- % vate lagusaaduste eraldamiseks on la- 120 gundamine reagentide toimel (vesi, glükoolid, happed). Paljud plastid lagunevad kõrgel temperatuuril (400– 80 500 oC) atmosfäärirõhul veeauru toimel. Hüdrolüüsile on tundlikud atsetaal-, amiid-, ester- ja eetersidemeid sisaldavad polümeerid. Hüdrolüütiline dest- 40 Laine Tiikma, Vilja Palu ruktsioon toimub funktsionaalsete rüh- TTÜ põlevkivi instituut made kohalt. Hüdrolüüsi soodustab ha- pete ja aluste lisamine. Hüdrolüütilisel 0 Plastjäätmed koos vanarehvidega moo- destruktsioonil lagunevad segus olevad 250 300 350 400 450 dustavad olulise osa olmeprügist. Plasti- polüestrid (nt PET, polükarbonaadid) ja °C de utiliseerimisviise on palju (taaskasu- Jääk. Residue polüamiidid (nt kapron, nailon), süsinik- Kaprolaktaam. Caprolactam tamine plastina, ladestamine, põletami- sidemetega plastid mitte. Hüdrolüüsisaa- ne, pürolüüs), sobivaima utiliseerimise Õli. Oil dused on heteroaatomeid sisaldavate Gaas. Gas tehnoloogia valikul tuleks lähtuda lagu- plastide lähtemonomeerid (kahealuseli- saaduste koostisest ja nende perspektiiv- sed happed ja alkoholid, diamiinid jt), Joonis. Kapronvõrgu lagusaaduste saa- susest kemikaalide või vedelkütuste mis lähevad vette ja on sealt eraldatavad gised sõltuvalt vesikonversiooni tempe- tootmiseks. Mootorikütuste korral on ning kasutatavad plastide sünteesil lähte- ratuurist % lähteainest. sobivamad sirge ja hargnenud ahelaga materjalina. Figure. Dependence of the yield of ning monotsüklilised küllastunud süsi- Hüdrolüüsiga analoogiliselt lagune- destruction products of caprone net on vesinikud, hapnikuühendid on ebasoovi- vad plastid veega superkriitilistel tingi- the temperature of water conversion, % tavad koostisosad. Klooriühendid ei sobi mustel (374,2 oC, 220,5 atm). Autorehvi- vedelkütuste koostisesse. Kaksiksideme- dest saadi [2] superkriitilise veega õli Vesikonversioonil superkriitilistel tingi- tega ühendid muudavad kütuse keemili- 44 % lähteainest. Vesikonversiooni õli mustel saadi 12,5 minutiga tereftaal- selt ebastabiilseks. Plastjäätmete püro- saagisele mõjus soodsalt NaOH lisami- hapet 91 % teoreetiliselt võimalikust. lüüsil vedelkütuseks saab kahjuks lähtu- ne, rehvide lagundamisel (>370 oC, 30 Tööstuses kasutatav polüamiide (nai- da vaid plastide segust, kuna nende eris- min) saadi näiteks põhiliselt küllastunud lon, kapron) sisaldavate jäätmete (nt vai- tamine on võimalik enamasti toote liigi alifaatseid süsivesinikke, järele jäi rehvi pade) lagundamine nn Zimmer AG prot- või ka tootele kantud plasti tähise järgi. koostisosa tahm. Samas töös selgitati, et sessis toimub veeauruga fosforhappe Markeerimata plasti sorteerimine nõuaks rehvide koostises olev väävel desakti- juuresolekul [6]. See menetlus nõuab erianalüüside tegemist, mis pole majan- veerib katalüsaatori MnO2-Ce2O3/Al2O3 teiste polümeersete materjalide eemalda- duslikult põhjendatud. toime. mist enne töötlemist, tülikaks osutus ka Plastide pürolüüsil hakitakse polü- Katsed polüeteeniga [3] kinnitasid fosforhappe soolade eemaldamine polü- meer väiksemateks molekulideks, mis teoreetilisi oletusi, et PE vesikonversioo- amiidi lagusaadustest. Nailoni lagunemi- sisaldavad kaksiksidemeid ja hargnenud ni saadused sarnanevad saagiselt ja ne kiirenes temperatuuri ja rõhu tõusuga; ahelaid. Plastide lagundamist kiirendab koostiselt pürolüüsi omadega, erinedes leeliselise katalüsaatori NaOH/KOH li- vabadeks radikaalideks lagunevate ühen- vaid suurema küllastusastme poolest samine langetas destruktsiooniks vaja- dite (asoühendid autorehvide puhul) või tänu veest eralduva vesiniku liitumisele. likku energiat ja temperatuuri; saadi nai- plasti pundumist soodustavate lahustite, PET lagunes juba 265 oC juures [4, lon-6 (kaproni) lähtemonomeer kapro- näiteks tetraliini lisamine. 5], st allpool vee kriitilist temperatuuri. laktaam puhtusastmega 85–99 % [7]. Plastjäätmete segu töötlemisel tuleks Allpool kriitilist temperatuuri läbi viidud esimeses etapis elimineerida vedelkütus- destruktsioon võimaldas saada puhtaid te koostisesse ebasobivad heteroaatomid Tabel 1. Plastide lagunemise aktivat- sioonienergia kJ/mol [1]. monomeere, mis temperatuuri tõstes ja saadud jääk suunata edasisele püro- hakkasid lagunema. Nailon-66 täielik lüüsile. Table 1. Activation energy of plastics destruction, kJ/mol [1] vesikonversioon monomeeriks superkrii- Üks tehnoloogilisi lahendusi on ast- tilistel tingimustel toimus 30 min jook- meline pürolüüs erinevatel temperatuuri- Plast. Plastics* kJ/mol sul [8]. del (tabel 1), mis põhineb plastide kuni PVC (1. aste: HCl eraldumine) 136 TTÜ põlevkivi instituudis tehti eri- kaks korda erineval lagunemisenergial. PVC (2. aste) 217 nevate plastjäätmete vesikonversioon 3 Madalamal temperatuuril lagunevad PS 172 autoklaavis (20 või 500 cm ) superkriiti- plastide väiksema aktivatsioonienergiaga o Kapron 211 listel tingimustel temperatuuril 380 C, sidemed. Toodud tabeli põhjal on võima- kestusega 4 tundi, plasti ja vee massi- lik esimesel astmel eraldada hetero- PET 214 PP 220 suhtega 1:3 (tabel 2). aatomitest ainult kloori. Hapnikku ja PET-i lagundamisel tekkisid valged lämmastikku sisaldavate plastide (PET, PE 268 PE/PS (1:1) 166 vees, benseenis, tetrahüdrofuraanis ja at- kapron) lagunemisenergia on lähedane setoonis lahustumatud tereftaalhappe PS ja PVC süsivesinikosa lagunemis- * PVC – polüvinüülkloriid. Polyvinyl- kristallid, mis sublimeerusid autoklaavi energiale. Pealegi laguneb näiteks PE ja chloride; PS – polüstüreen. Polystyrene; seintele. PS segu isegi madalamal temperatuuril Kapron. Caprone; PET – polüetüleen- Polükarbonaadi lagunemisel saadi kui kapron ja PET. Seega on pürolüüsi- tereftalaat. Polyethylene terephthalate; sellele polümeerile iseloomulikult palju temperatuuri astmelise tõstmise käigus PP – polüpropeen. Polypropylene; PE – CO2 ja 36 % vesifaasi pinnale kihistuvat võimalik vaid osaliselt eemaldada hap- polüeteen. Polyethylene. õli, mis õhekihikromatograafia alusel nikku, kloori ja lämmastikku.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 29 KEEMIA JA KEEMIATÖÖSTUS

Tabel 2. Plastide lagusaaduste saagised vesikonversioonil superkriitilistel tingimustel % lähteainest. Table 2. The yield of destruction products of plastics by supercritical water, % of initial plastic Saadus. Product PET Polükarbonaat. PVC Kapron. Rehvid. Polycarbonate Caprone Tyres Gaas. Gas 12,12* 11,34* 13,83* 5,85* 17,00** Benseenis lahustuv õli. Benzene soluble oil 8,70 72,86 4,47 15,39 43,50 Tetrahüdrofuraanis lahustuv õli. Tetrahydrofurane soluble oil 0 1,00 17,14 16,63 Ei määratud Atsetoonis lahustuv õli. Acetone soluble oil 0,14 0 0 2,01 0,70 Tahke jääk. Solid residue 74,35*** 5,41 43,62 60,12 33,24 Vees lahustuvad ühendid. Water soluble compounds 4,69** 9,39** 20,94** 0** 5,56 * Määrati kinnise ja avatud autoklaavi massivahest. Calculated as a difference between the mass of a closed and an open autoclave. ** Määrati bilansivahest. Calculated from the balance difference. *** Tereftaalhappe kristallid koos tahke jäägiga. Terephtalic acid crystals with solid residue. koosnes põhiliselt heteroühenditest viidi läbi erinevatel temperatuuridel ja and Appl. Pyrolysis, 1998, 46, 1–13. (75 %), mono- ja polüaromaatseid süsi- kestusel, kaproni ja vee massisuhtel 1:2. 2. Park, S., Gloyna, E. F. Statistical study vesinikke oli vastavalt 2,2 ja 12,3 % ning Gaasi kogus määrati kinnise ja avatud of the liquefaction of used rubber tyre in alifaatseid süsivesinikke 10,5 %. PVC autoklaavi massi vahest, vesilahusesse supercritical water. – Fuel, 1997, 76, 11, (plastifikaatori sisaldus 44 %) lagunemi- jäi kaprolaktaam ja benseeniga pesti väl- 999–1003. sel tekkis suur kogus HCl, mis jäi vesi- ja õli, vees ja benseenis mittelahustunud 3. Su, X., Zhao, Y., Zhang, R., Bi, J. faasi, kuna on teada, et plastifitseerimata osa oli tahke jääk. Lagusaaduste saagis Investigation on degradation of poly- PVC-st tekib seda 58,3 %. sõltuvalt temperatuurist katsete põhjal ethylene to oils in supercritical water. – Kapronist vees lahustuvat kaprolak- optimaalseks osutunud kestusel (1,5 tun- Fuel Processing Technology, 2004, 85, taami ei tekkinud, saadi vees lahustuma- di) on toodud joonisel. Kaproni lagune- 1249–1258. tu õli ja 60 % tahket jääki. On huvitav mine monomeeriks toimub temperatuu- 4. Fang, Z., Smith, R. L. Jr, Inomata, H., märkida, et rehvide vesikonversioon va- ril kuni 350 oC, kõrgemal temperatuuril Arai, K. Phase behavior and reaction of litud tingimustel (380 oC, 4 h) andis tekib põhiliselt õli ja suureneb eralduva polyethylene terephthalate-water system sama palju õli kui seda tekkis 400 oC gaasi osa (joonis). Järelikult on kaproni at pressures up to 173 MPa and tempera- juures 30 min jooksul [3], mis näitab, et lähtemonomeeri kaprolaktaami taastoot- tures up to 490 oC. – J. Supercritical temperatuur mõjutab protsessi olulise- miseks vaja kapronvõrgu vesikonver- Fluids, 1999, 15, 3, 229–243. malt kui kestus. Samas võib oletada, et sioon viia läbi temperatuuril kuni 350 oC. 5. Masuda, T., Miwa, Y., Tamagawa, A., tekkinud õlid on erineva koostisega. Nel- Plastjäätmete segu utiliseerimine on Mukai, S. R., Hashimoto, K., Ikeda, Y. jatunnise vesikonversiooni õli sisaldas otstarbekas teha kolmeastmelise protses- Degradation of waste poly(ethylene vaid 22 % heteroühendeid, üle 50 % õlist sina: esimesel astmel lagundada madala- terephthalate) in a steam atmosphere to moodustasid polüaromaatsed süsivesini- mal temperatuuril vesikonversiooni teel recover terephthalic acid and to mini- kud, alifaatseid süsivesinike oli 20 %. heteroaatomeid sisaldavad plastid (PVC, mize carbonaceous residue. – Polym. Tulemuste põhjal võib öelda, et enam polükarbonaat, kapron, polüetüleen- Deg. and Stab., 1997, 58, 3, 315–320. õli tekkis polükarbonaadist ja rehvidest. tereftalaat), kusjuures lagusaadused eral- 6. A.G. Zimmer Caprolactam Recovery Suur tahke jäägi ja tetrahüdrofuraanis la- duvad vette (soolhape, kaprolaktaam) Process. hustuva õli (asfalteenid) saagis kapronist või sublimeeruvad (tereftaalhape); teisel 7. Bockhorn, H., Donner, S., Gernsbeck, ja PVC-st viitavad sellele, et nii pikk ve- astmel lagundada kõrgemal temperatuu- M., Hornung, A., Hornung, U. Pyrolysis sikonversiooni kestus ei ole õigustatud ei ril pürolüüsi teel süsinikahelaga polü- of polyamide 6 under catalytic con- monomeeri ega õli saamise seisukohast. meerid õliks ning kolmandal astmel kül- ditions and its application to reutilization Uuriti vanade kapronist kalavõrkude lastada saadud õli küllastamata ühendid of carpets. – J. Anal. and Appl. Pyrol., vesikonversiooniga utiliseerimise ja kap- hüdrogeenimise teel. 2001, 58/59, 79–94. roni lähtemonomeeri kaprolaktaami saa- 8. Meng, L., Zhang, Y., Huang, Y., mise võimalust sõltuvalt töötlemistingi- Kirjandus Shibata, M., Yosomiya, R. Studies on the mustest. Eestis utiliseeritavate kalavõr- 1. Bockhorn, H., Hornung, A., Hornung, decomposition behavior of nylon-66 in kude kogus ei ole suur – Eesti Kalurite U. Stepwise pyrolysis for raw material supercritical water. – Polym. Deg. and Liidu andmeil umbes 50 t aastas. Katsed recovery from plastic waste. – J. Anal. Stab., 2004, 83, 389–393. Raamat: „Paul Kogerman ja tema aeg“ esitlus 3. detsembril 2004 esitleti Tallinna Teh- nikaülikoolis raamatut “Paul Kogerman ja tema aeg” (koostanud Aili Kogerman, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2004. 283 lk), milles käsitleti Eesti põlevkivi- keemia alusepanija elu ja tegevust.

On 3rd December 2004 a book “Paul Kogerman and his time” (compiled by Aili Kogerman, Estonian Academy Publishers, 2004. 283 pp), treating of the life and activities of the founder of Esto- nian oil-shale chemistry, was presented at Tallinn University of Technology. Foto Viivi Ahonen

30 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 VARIA Kuivõrd peitub terviseohte turba kaevandamises ja kasutamises

omakorda toiduahelasse ja tekitada ter- olevad mikroorganismid võivad põhjus- viseohu. Artiklis leiavad käsitlust turba- tada näiteks alveoliitset allergiat. Eriti tööstuse eri etappidel ja turbaküttel suur on oht siseruumides turba pakki- moodustuva õhusaaste mõjul tekkida misliinide vahetus läheduses. Püsivate Hans Orru võivad terviseohud. kahjustuste ilmnemisel on kirjeldatud Tartu Ülikooli tervis- Seatud üleannete täitmiseks hinnati sellest tulenevat kutsehaigust – „turba- hoiu instituut, Eesti esimese sammuna turbatööstuse töötaja- raba töötaja kopsu“. Samas on väga pal- Geoloogiakeskus, te võimalikku allumist erinevatele tervi- ju ka kõneaineks olnud, et turbatööstu- keskkonnatervise seohtudele kvalitatiivselt kirjanduse ses tekkiv lendtolm ohustab mingil spetsialist andmeil. Turba kasutamisega kaasneva- määral lähielanikke. WHO hinnangutel te terviseriskide hindamiseks võeti tur- põhineva analüüsi järgi lisandub Soo- Töötervishoid ja inimeste tervis turba- baproovid Tartus kütteks kasutatavatest mes 1-% tõenäosusega turbatolmu eks- tööstuse sektoris on teemad, mis mõju- maardlatest ja võrreldi neid teiste maa- positsiooni tõttu igal aastal üks turbatol- tavad suhteid tootja, töötajate ja toot- de kütteturbaga. Saadud andmete alusel must tingitud surmajuht (Kartastenpää mispiirkonna elanikkonna vahel. Sel arvutati turba põletamisel väljuvate jt, 1998). põhjusel on neile probleemidele üle saasteainete heitkogus; nende ainete Bioloogiliste ja keemiliste ohutegu- maailma laialdaselt tähelepanu pööra- hajuvuse modelleerimiseks kasutati rite kõrval on oluline arvestada füüsika- tud. Kuigi antud küsimust on ka Eestis programmi AEROPOL. Lisaks kasutati list ohtu – tootmisel tekkivat müra. Töö- tõstatatud, puudusid siiani selles vallas ECRHS II (European Community masinate läheduses võib see ulatuda teaduslikud uuringud. 2005. aasta juu- Respiratory Health Survey) projekti ja kahjuliku 85–90 dB-ni (Niskanen, nis kaitses autor (Orru, 2005) samal tee- Tartu linnaõhu seire raames saadud 1998). Masinatest eemal tugev heli mal Tartu Ülikooli tervishoiu instituudis mõõtmisi ning võrreldi neid teiste linna- sumbub, ulatudes 100 m kaugusel 55 magistritöö. Järgnevalt saadud tulemus- de õhu saasteainete sisaldusega ja sea- dB-ni, 400 m kaugusel 50 dB-ni ja 600 test pikemalt. duslikult sätestatud piirsisaldusega. m kaugusel 45 dB-ni. Öösel võib see Keskkonna kvaliteedi ja tervise va- Õhus leiduvate tahkete osakeste poolt häirida ümberkaudseid elanikke (Rint- helised seosed on rahvatervise seisuko- põhjustatud võimaliku terviseriski hin- tilä jt, 1997). halt väga olulised ja maailmas laialda- damiseks kasutati Maailma Tervishoiu- Eeltoodu näitab, et turbatööstuse selt uuritud teemad. Probleem on tähtis organisatsiooni (WHO) väljatöötatud töötajad puutuvad kokku otseste tervi- ka turbatööstuse sektoris, kus Eestis programmi AirQ 2.2.3. seohtudega (eeskätt hingamisteede hai- töötab ligi 1300 inimest, neist 200 Tar- gused), millele Eestis on siiani vähe tä- tu maakonnas. Turba tootmise ja kasu- Turba kaevandamisel tekkivad helepanu pööratud. Teemat oleks vaja tamisega kaasnevatele tervisemõjudele terviseohud edaspidi uurida, et minimiseerida turba- on siiani vähe tähelepanu pööratud – Turba kaevandamisel avalduvaid tervi- tööstusega kaasnevat riskitaset. uuringud on keskendunud eelkõige öko- seriske on uuritud põhiliselt suure turba- Eesti paljude turbatootmisettevõtete loogilistele aspektidele (Joosten, Clark, tootmismahuga riikides Kanadas, Iiri- masinapark on vananenud ega vasta 2003). Kütteturba kasutamise võib jaga- maal, Rootsis ja Soomes. Kõige tolma- nüüdisaegsetele nõutele. Traktorikabii- da viieks keskkonda mõjutavaks eta- vamateks töödeks on turba freesimine ja nid pole hermeetilised ja töötaja hinga- piks: 1) raba ettevalmistamine kaevan- laadimine (Vartiainen jt, 1998). Juhul misvööndisse võib pääseda ohtlik kogus damiseks; 2) turba kaevandamine; 3) kui ei kasutata kaitsevahendeid, võib tolmu. Vananenud turbakogujad tuleks turba vedu; 4) soojusenergia tootmine ja peentolm sügavamale hingamisteedesse asendada moodsamate pneumokoguja- 5) jäätmete ladustamine. tungides põhjustada tervisekahjustusi, tega, kus seadmest väljuv (suru)õhk ju- Turbatööstuse töötajad alluvad mit- näiteks diagnoositi ligi pooltel uuritud hitakse läbi tolmuseparaatorite, mis vä- mele terviseohule (turbatolm, müra), turbatööstuse töötajatel krooniline bron- hendab heittolmu kogust. Töömasinaid kuid sellest tulenevaid terviseriske on hiit (Cormier jt, 1990). Paljudel juhtu- ja veovahendeid tuleks tolmust piisavalt Eestis vähe käsitletud. Turbatolmule al- del ei pruugi turbatolmu toime tagajär- sageli puhastada ja maanteevedude luvad nii tootmisprotsessiga seotud töö- jed olla rasked, ent ka silmade ja nina ajaks tuleb koormad nii kinni katta, et tajad kui lähielanikkond. Turba veol al- ärritus ning hingeldamine viitavad tur- turbatolm ei satuks maanteele või selle luvad ohule nii turba laadijad, vedajad batööstuse tervisemõjudele. ümbrusse. Turba laadimine tuleks kat- kui katlamaja töötajad. Turba põletami- Kõige enam on turbatööstuse tööta- kestada, kui tuul kannab kahjulikes ko- sel tekib jällegi hulgaliselt saasteaineid, jail kirjeldatud ülitundlikkusest põhjus- gustes tolmu lähedaste inimelamute või mis heidetakse elukoha lähedal õhku. tatud kopsupõletiku (Hypersensitivity veekogude poole. Eestis on tõstatatud õhukvaliteedi tervi- Pneumonitis) esinemist (Cormier jt, Heittolmu vähendamine aitab paran- semõjude probleem, ent uuemad tea- 1998). See on üle maailma levinud kop- dada töötajate ja elanikkonna tervislik- duslikud uuringud selles valdkonnas suhaigus, mis on põhjustatud immuun- ku seisundit. Turbatolmu bioloogilise puuduvad. Käesolev artikkel keskendub vastusest suurele sissehingatud mikroor- komponendi suhtes ülitundlikud inime- turbakütte intensiivistumisel turbatöös- ganismide (Monocillum sp., Penicillum sed peaksid vältima töötamist turba- tuse töötajatele ja Tartu linna elanikele citreonigrum) antigeenide hulgale. Järg- tööstuses. Ettevõtted peaks hoolitsema tekkivatele terviseriskidele. Ladestatud nenud ligi 700 turbatööstuse töötaja selle eest, et nende töötajad käiksid re- raskmetalle sisaldava turbatuha leostu- seas läbi viidud uuringus Kanadas Que- gulaarselt tervisekontrollis ning tööter- misel võivad toksilised ained sattuda becis (Duchaine jt, 2004) leiti, et turbas vishoiuarstid oleksid vastava koolituse

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 31 VARIA saanud ja oskaksid võimalikke enim le- Tartus 2000. ja 2001. aastal läbi mõõt- asukohta. Turba põletamisel tekkivate vinud haigusi (Hypersensititity Pneu- mised. Analüüsil selgus, et raskmetalli- eriheitmete koguseks võeti vastavate monitis, krooniline bronhiit) diagnoosi- de sisaldus Tartu linna välisõhus on võr- mõõtmiste puudumisel aluseks eelnevas da. Turbatööstuse tootmisväljad peaksid reldes 20 teise Euroopa linnaga madal. määruses toodud kogus. Maksimaalseks soovitavalt olema lendtolmu leviku tõ- Eeskätt vanaadiumi, arseeni, vase, man- võimsuseks, mis tulevikus realiseeruks, kestamiseks eraldatud lähedalolevast gaani ja plii sisaldus. Mõnevõrra kõr- võeti: 18,9 MW Ropka, 36 MW Anne inimasustusest tiheda metsaribaga. gem oli tsingi ja väävli kontsentrat- ja 45 MW Turu tänava katlamaja puhul. Tööandja kohustus on tagada tööta- sioon. Kaadmiumi ja koobalti sisaldus Katlamajade turbaküttest põhjusta- jale võimalus kaitsevahendite kasutami- jäi Euroopa linnade keskmiste tasemele. tud õhusaaste aastakeskmise ja maksi- seks. Kõige paremini sobivad hingamis- Võrreldes teiste linnadega leidus Tartu maalse tunnikeskmise tekkida võiva teede kaitsmiseks tolmurespiraatorid. õhus aga enam niklit, mis on ohtlik saasteainete kontsentratsiooni model- Pikemas perspektiivis on kindlasti soo- raskmetall, kuna võib põhjustada der- leerimiseks kasutati programmi vitav vananenud masinapark välja vahe- matiiti, pigmentatsioonihäireid, rase- AEROPOL, mis põhineb Gaussi saaste- tada, mis tagab ka paremad mikrokli- dustoksikoosi, peapööritust ja tugevat lehviku kontseptsioonil. Saadud andme- maatilised tingimused töötajatele. Kuna köha. Kui võrrelda nikli kontsentrat- te modelleerimisel saadi PM10 (tahked turbatööstuses mõõdetud mürarikkas siooni õhus (keskmiselt 7 ng/m3, 50-% osakesed aerodünaamilise diameetriga töökeskkonnas tohib töötaja viibida väärtustest 4–46 ng/m3, maksimaalselt alla 10 μm) maksimaalseks aastakesk- kuni 8 tundi, peab tööandja tagama töö- 102 ng/m3) sihtväärtusega (20 ng/m3), miseks (halvimate tingimuste korral ar- tajale võimaluse kasutada kõrvaklappe. mis hakkab kehtima aastast 2010, tuleb vutatud) sisalduseks välisõhus 1,5 μg/ Kuigi masinatest eemal tugev heli küll seda hinnata küllalt kõrgeks. Kuigi ni- m3 ja maksimaalseks tunnikeskmiseks sumbub, võib see siiski ümberkaudseid metatud norm kehtib aasta keskmise si- sisalduseks 19 μg/m3. Modelleerimise 3 elanikke häirida. Seega tuleks vältida salduse kohta, on eeltoodud siiski prob- alusel saadud PM10 sisaldus (1,5 μg/m ) töötamist öösiti. Kuna ettevõtetel pole lemaatiline ja võimaliku terviseohu alli- jäi tunduvalt alla kehtivast aastasest lühikese tootmisperioodi (kuivad suve- kas. piirnormist (40 μg/m3). Ka maksimaal- ilmad) tõttu võimalik aega valida, ker- Teistest uuritud linnadest oli puh- ne tunnikeskmine sisaldus (19 μg/m3) ei kib esile raskesti lahendatav eetiline taim õhk põhjapoolsetes Skandinaavia ületa ööpäevast piirnormi (50 μg/m3). probleem. Samas näitas analüüs, et tegu linnades Reykjavikis, Göteborgis ja Vääveldioksiidi (SO2) puhul saadi mak- on küll ohtliku, kuid mitte väga ohtliku Umeås ning ka Albacetes. Keskmisest simaalseks aastakeskmiseks sisalduseks töökeskkonnaga ja terviseriske on või- kõrgem oli saasteainete sisaldus lõuna- 1,9 μg/m3 ja maksimaalseks tunnikesk- 3 malik vähendada suhteliselt lihtsate va- poolsetes tööstuslinnades (Barcelona, miseks sisalduseks 44 μg/m . SO2 puhul henditega. Et see vajab investeeringuid, Verona, Torino ja Galdakao). Analüüsist on lubatud ööpäevaseks keskmiseks sion selge, kuid töötervishoius on käibel järeldub, et raskmetallide sisaldus Tartu salduseks 125 μg/m3. Lämmastikdiok- 3 fraas: terve töötaja on tööandjale parim linna välisõhus on võrreldes 21 teise siidi (NO2) puhul vastavalt 4 μg/m ja ja kõige kasulikum töötaja. uuritud linnaga madalam, seega on ma- 65 μg/m3 ning süsinikmonooksiidi (CO) 3 3 dalam ka terviserisk. puhul 28 μg/m ja 42 μg/m . NO2 luba- Turbaküttest tuleneva terviseriski Turbaküttest tulenevate võimalike tud ööpäevane keskmine sisaldus on hindamine saasteainete modelleerimiseks vajaliku 200 μg/m3 (tegemist on sihtväärtusega, Uuring näitas, et Tartu lähiümbruse soo- heitkoguse arvutamiseks kasutati Kesk- mis hakkab kehtima piirväärtusena alade (Möllatsi, Sangla) turba kahjulike konnaministri 2. augusti 2004. a määru- tes aastast 2010) ning CO puhul 8 tun- elementide sisaldus jääb väiksemaks nii ses nr 99 “Põletusseadmetest välisõhku ni keskmine piirväärtus 10 000 μg/m3. lubatud piirväärtusest (keskkonnami- eralduvate saasteainete heitkoguste Seega jääb modelleerimisel leitud nistri 2. aprilli 2004. a määrus nr 12 määramise kord ja määramismeetodid” sisaldus tunduvalt alla seaduslikult sä- „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete si- toodud metoodikat (RTL, 12.08.2004, testatud piirväärtusest. Sellest tulene- salduse piirnormid“, RTL, 16.04.2004, 108, 1724). Turbast toodetud aastaseks valt võib väita, et katlamajadest väljuv 40, 662) kui Eesti keskmisest (Orru, energiakoguseks võeti 80 000 MWh õhusaaste ei mõjuta oluliselt keskkonda Orru, 2003), mistõttu pole tegu olulise Ropka, 210 000 MWh Anne ja 270 000 ja elanikkonna tervist. Saasteainete inimtervisele ohtlikke raskmetalle sisal- MWh Turu tänavakatlamajas. Võimali- maksimaalne kontsentratsioon välis- dava turbaga. ku soojuse ja elektri koostootmisjaama õhus sõltub hetkel valitsevast tuule Et hinnata raskmetallide tegelikku asukohana määrati Turu tänava katla- suunast ja tekib ligikaudu 600 m kau- kogust õhus, viidi ECRHS II projekti maja, kuigi viimasel ajal on alternatiivi- gusel saasteallikast, suhteliselt piiratud raames mitmetes Euroopa linnades, sh na pakutud ka Anne katlamaja praegust maa-alal. Et meteoroloogilised tingimused on muutlikud, ei Tabel 1. Modelleeritud maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon Tartus aastal 1998 μg/m3. kesta maksimaalne saaste- Table 1. Modeled maximum hourly average concentrations in Tartu in 1998, μg/m3 ainete kontsentratsioon vä- lisõhus mõnest tunnist CO NO2 TSP* kauem. Muude allikate Peatänavad. Main streets 5 000–10 000 800–1 200 1 000–2 000 (liiklus, kohtküte) lisandu- Kortermajad, kohtküte. Apartment 4 000–12 000 300–600 2 000–5 000 misel võib maksimaalne buildings, local heating saasteainete kontsentrat- Ühepereelamud, kohtküte. 3 000–10 000 200–400 1 000–3 000 sioon tõusta aga kümneid Detached houses, local heating kordi kõrgemaks. Arvesta- Kaugkütte piirkonnad. Central 2 000–5 000 200–800 500–1 500 des kõigi saasteallikatega heating areas (liiklus, kaugküte, kohtküte Lubatud sisaldus. Limit value 10 000 (8 tunni 200 (sihtväärtus kuni 50 (PM 10 jt) on saasteainete võima- keskmine; 2010; fraktsioonile; 8 hours average) limit value up to 2010) for PM ) likku kontsentratsiooni Tar- 10 tu linna välisõhus model- * Tahked osakesed. Solid particles. leerinud M. Kaasik (2003).

32 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 VARIA

Selles leitud kontsentratsioon ületab soodides. Lihtsamate võimalustena on plant workers. – Am. J. Respir. Crit. meteoroloogiliste tingimuste kokkusat- maailmas pakutud: Care Med., 158, 412–417. tumisel oluliselt saasteainetele lubatud • viibi siseruumides nii palju kui või- Duchaine, C., Cormier, Y., Mériaux, A., piirväärtust välisõhus (tabel 1). malik ja hoidu suure liiklusega ala- Pageau, P., Chabot, M., Israel-Assayag, Et hinnata täpsemalt turba põletami- dest; E., Goyer, N., Cloutier, Y., Lazure, L. sel tekkivatest <10 μm suurusega tahke- • piira õues aktiivseid tegevusi vara- 2004. Santé respiratoire des travailleurs test osakestest (PM10) tulenevat tervise- jastel hommikutundidel tugeva päi- et qualité de l’air des tourbicres du riski, modelleeriti eeltoodud maksi- kesekiirguse käes; Québec possédant des systcmes de maalse aastakeskmise PM10 kontsentrat- • hoidu sportimast kõrge saastastusega dépoussiérage. – IRRST Rapport R- siooni põhjal programmi AirQ 2.2.3. välisõhus, sest aktiivse tegevuse kor- 363. kasutades võimalik kaotatud eluaastate ral suureneb sissehingatava õhu ko- Health Effects Institute. 2001. Airborne arv 100 000 elanikul. Kuna tegemist oli gus. Particles and Health: Epidemiologic programmi esmakordse katsetusega, Evidence. HEI Perspectives. Health kasutati juba installeeritud Euroopa Inimesed vajavad keskkonnatingi- Effects Institute, Cambridge MA. keskmisi näitajaid. Suremuse riskitase- musi, mis oluliselt ei piiraks nende te- Health Effects Institute. 2002. Under- mena (RR) kõikidesse õhusaaste põh- gutsemist. Lahendusi õhukvaliteedi pa- standing the Health Effects of Compo- justatud haigustesse arvestas programm randamiseks ja õhusaastest põhjustatud nents of the Particulate Matter Mix: 1,06. AirQ 2.2.3. kasutab modelleerimi- terviseriskide vähendamiseks peaks Progress and Next Steps. HEI Perspec- sel andmeid, mis põhinevad Ameerika pakkuma pikaajaline keskkonna- ja ter- tives. Health Effects Institute, Boston Vähiassotsiatsiooni kohortuuringul visepoliitika. MA. (Pope jt, 2002). Eelnevalt modelleeritud Töö tulemusena ei leidnud kinnitust Joosten, H., Clark, D. 2003. Wise Use 3 PM10 kontsentratsiooni (1,5 μg/m ) alu- hüpotees, et turbakütte intensiivistumi- of Mires and Peatlands. International sel tuli Tartu linna elanikel turbakütte ne muudab Tartu linna õhu kvaliteedi Mire Conservation Group and mõjul ühes aastas kaotatud eluaastate oluliselt halvemaks, suurendades elani- International Peat Society. NHBS, arvuks 33 (piirid 9–57). Mudeli põhjal ke terviseriski ning põhjustades selle Devon, UK. avaldub kaotatud eluaastate arv enim kaudu suurel hulgal täiendavaid haiges- Kaasik, M. 2003. Domestic heating and just vanematel üle 65-aastastel inimes- tumisi. Kõigi saasteallikate, sh turbaküt- urban air pollution in Northern Europe. tel. Võrdluseks modelleeriti iga-aastasel te koosmõjul tekkiv õhusaaste, on küll In: Proceedings of the 4th International linnaõhu seirel reaalselt mõõdetud PM10 oluline terviseriski allikas linnakesk- Conference on Urban Air Quality, 2003, kontsentratsiooni (www.tartu.ee/hlp) konnas. Kirjeldatud uurimistöö oli rah- Prague, 163–165. keskmise väärtuse (32 μg/m3) alusel vatervise seisukohast oluline, kuna töös Kartastenpää, R., Varjoranta, R., Ranta- kõigi saasteallikate poolt põhjustatud kasutatud metodoloogia abil leitud tule- krans, E., Saari, H., Selin, P., Marjaaho, kaotatud eluaastate arv Tartu linna ela- mused võimaldavad süsteemselt hinna- J. 1998. Turvetuatannon pölypäästöt ja nikel. Tulemuseks saadi keskmiselt ta õhusaastest põhjustatud terviseriske ympäristö. Pölypäästöt ja niiden enam kui 1000 kaotatud eluaastat (pii- elanikkonnal. Töö tulemused aitavad leviäminen imukokoojavaunutuotan- rid 470–1620). Seega enam kui 20 kor- tõhustada saaste piiramise meetmeid ja nossa. Loppuraporti. Ilmatieteen laitos/ da rohkem. Tulemust interpreteerides ja kütuse kasutust ning seega parandada Ilmanlaatu. Helsinki. arvestades keskmiseks elueaks 75 aas- nii linlaste elukeskkonda kui ka töötaja- Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympä- tat, kaotame turbakütte tõttu 2–3 näda- te töötingimusi. Samuti tõendas see tur- ristömelun aiheuttajana. Jyväskylän lat oma elust ning õhusaaste tõttu Tartus batolmust tulenevate tervisekaebuste Yliopisto. Ympäristöntutkimuskeskus. tervikuna kuni kolmveerand aastat. Pea- uurimise vajalikkust turbatööstuse töö- Tiedonantoja, 151. miselt seostatakse õhusaastega hinga- tajatel ka Eestis. Lisaks sellele vajaksid Orru, H. 2005. Kütteturba kaevandmise misteede, südame- ja veresoonkonna põhjalikumat käsitlust õhusaastest põh- ja kasutamisega tekkivad terviseriskid. haiguseid, mis on põhjustatud tahketest justatud negatiivsed tervisemõjud. Täp- Magistritöö. TÜ (www.hot.ee/turbast/ osakestest ja neis sisalduvatest raskme- semate ja laiaulatuslikumate tulemuste hans_orru_mag.pdf) tallidest (Helth..., 2001, 2002). saamiseks tuleks mõõta saasteainete si- Orru, M., Orru, H. 2003. Kahjulikud saldust Eesti linnades. Samuti leida elemendid Eesti turbas. Tallinn. Kokkuvõte efektiivseid meetodeid, mis aitavad sel- Pope, C. A. III, Burnett, R. T., Thun, M. Analüüsist tulenevalt ei ole katlamajade gitada seoseid linnaõhu saaste ning sü- J., Calle, E. E., Krewski, D., Ito, K., põhjustatud õhusaaste puhul tegu oluli- dame- ja veresoonkonna ning hingamis- Thurston, G. D. 2002. Lung cancer, se terviseohu allikaga, küll on seda teede haiguste vahel. Kuigi need on cardiopulmonary mortality, and long- kohtküte ja liiklus. Rahvatervise ja õhu- enam levinud haigused, mida seostatak- term exposure to fine particulate air kvaliteedi seisukohast on majade ülevii- se õhusaaste poolt põhjustatud negatiiv- pollution. – J. Am. Med. Assoc., 287, mine linnas kaugküttele hoopis positiiv- sete tervisemõjudega, ei tohiks ka see- 1193–1194. ne samm. Mõõtmiste arvu suurendami- juures alahinnata kergemaid tervisekae- Rinttilä, R., Suutari, E., Selin, P., Marja- ne ja püsiva seire alustamine on peami- buseid elanikkonnal. aho, J., Väyrynen, T. 1997. Turvetuo- sed ning esmased vahendid hindamaks tannon ympäristövaikutusten arviointi. õhu saastatuse taset ja ennetavate meet- Kirjandus Ohje turvetuotannon luontovaikutusten mete kasutuselevõtmist. Õhukvaliteedi Cormier, Y., Boulet, L. P., Berube- sekä pöly- ja melihaitan arvioinnista. pidev jälgimine annaks infot võimali- Genest, F. 1990. Effects of chronic Turveteollisuusliito, Jyskä. kest eriti kõrgetest õhusaasteepisoodi- organic dust exposure on respiratory Vartiainen, M., Jantunen, M., Willmann, dest, mis võimaldaks elanikke kohe function and airway responsiveness in P., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, T., Marja- hoiatada tekkinud terviseohust. Levinui- peat moss factory workers. – Arch. aho,T., Selin, P. 1998. Turvetuotannon mad soovitused õhusaastest põhjustatud Environ. Health, 45, 20–23. pölypäästöjen ympäristöterveysriski. tervisekaebuste vähendamiseks ei vasta Cormier, Y., Israel-Assayag, E., Bedard, Loppuraportti. Kansanterveyslaitoksen inimeste ootustele ja on kasutavad vaid G., Duchaine, C. 1998. Hypersensitivity julkaisuja B 11/1998. väga kõrge õhusaaste lühiajalistes epi- pneumonitis in peat moss processing

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 33 VARIA Metsamarjakasvatus mahajäetud turbaaladel

Taimi Paal ga. Ettevalmistatud alale rajatakse jõh- mine looduslikes tingimustes on mitme- Eesti maaülikool, metsandus- ja maaehi- vikakultuur kas seemnete külviga [1] te takistavate tegurite tõttu küllaltki vae- tusinstituut või viimastel aastatel Henn ja Juta valine. Vilbaste aretatud hariliku jõhvika Ahtalehise mustika kasvatamine (Oxucoccus palustris) sortidega. freesturbaväljadel on kestnud ligikaudu Sordiehtsat jõhvikaistandikku väeta- 15 aastat. Taimed jõuavad juba kolman- takse pärast pistikute või ettekasvatatud dal aastal pärast istutamist saagikande- taimede juurdumist kombineeritud täis- ikka ja 5.–6. aastal võib korraliku hool- väetisega (N10P20K20 + mikroelemen- duse korral saada saaki kuni 7 t/ha. Ka did) koguses 200 kg/ha [2]. Umbes mustikaistandikku ilmuvad peagi raba- viiendal aastal pärast istandiku rajamist le iseloomulikud taimeliigid nagu jõhvi- ilmuvad selliselt rajatud istandusse kaistandiku puhulgi. Tihedad mustika- samblaliigid, nagu raba-karusammal varred katavad rabapinna paari-kolme (Polytrichum strictum) ja hellik (Funa- aastaga ja peatavad seega ka minerali- Autor keset sooniitu ussitatra (Poly- ria hygrometrica). Muud rabataimed, seerunud rabapinnase kandumise tuule- gonum bistorta) keskel Tartu–Võru nagu tupp-villpea (Eriophorum vagina- ga ümbritsevatele aladele, mis on ise- maantee ääres jaanipäeva aegu. tum), kanarbik (Calluna vulgaris), kask loomulik taimestumata seisvatele am- The author in the middle of the snake- (Betula spp.), harilik mänd (Pinus mendatud turbaväljadele. weed in the boggy meadow on Tartu– sylvestris) hakkavad kasvama juba is- Ka mustikaistandikke väetatakse. Võru highway around Midsummer Day tandiku rajamise aastal. Heaks näiteks Hektarile antakse umbes 300 kg tasa- on Pärnumaale Mätta rappa 1976. aastal kaalustatud täisväetist (N10P20K20 + Eestimaal on seismas tuhandeid hekta- jõhvika külvi teel rajatud kultuur, mis mikroelemendid) [2]. Kuna kasutatud reid ammendatud freesturbavälju. Taim- tänapäeval meenutab kunagi kuivenda- väetisekogus on väike, siis pole ohtu ka katte areng sellistel aladel, kus lagune- tud looduslikku raba. ümbritsevale loodusele ja väetiste vette mata jääkturba kiht on veel küllaltki Teine väga hea ammendatud frees- sattumisele. paks (0,5–1,5 m) on äärmiselt aeglane. turbarabadel kultiveeritav taim on Põh- Metsa kultiveerimine sellistel aladel ei ja-Ameerikast pärinev mustika perekon- Kirjandus ole olnud edukas kõrge veetaseme ja na esindaja ahtalehine mustikas (Vacci- Vilbaste, H., Vilbaste, J. Ader, K. 1997. toitainete puuduse tõttu. Üks võimalik- nium angustifolium). Siin võib tekkida Cranberry – the crape of the North. – ke taimkatte taastamise mooduseid ja küsimus võõrliikide sissetoomise õigus- http://www.loodus.ee/nigula/reserve.html. sellega CO2 lendumise pidurdamine on tatusest, kuna on oht, et liik võib haka- Noormets, M., Karp, K., Paal, T. kasvatada neil aladel mustika ja jõhvika ta levima meie looduslikesse kooslus- Recultivation of opencast peat pits with perekonda kuuluvaid marjataimi. tesse. Julgust annab see, et juba enne II Vaccinium culture in Estonia. 2003 Jõhvikaistanduse rajamiseks on so- maailmasõda on introdutseeritud kän- Fourth International Conference on bilikud alad, mille jääkturbakiht on vä- nasmustikasorte Saksamaale, kus nad ei Ecosystems and Sustanaible Develop- hemalt 0,5 m. Turbaväli tasandatakse ja ole muutunud looduslikele kooslustele ment ECOSUD 2003. Siena, Italy. peakraav suletakse reguleeritava tammi- ohuks. Mustikaliste seemneline paljune- 2003. 1105–1114. Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine. Ülevaade Eesti ajakirjandusest 2004. aastal Ülevaade võtab kokku 2004. aastal ajakirjan- dit EL, sulgudes tähistab see ajakirja ”Eesti Reykjavikis peeti kliima ja energeetika töö- duses kajastamist leidnud sündmused. Nagu Loodus”. Koostaja ei püüdnud nagu eelmistes- koosolek (KT 1). varem, leiate tärniga (*) viidete nimekirja üle- ki ülevaadetes oma seisukohta lugejale peale 2004. aasta oli valge toonekure aasta (LHE vaate lõpust. Ka seekord sirviti peamiselt suu- suruda ja seal, kus oli vastandlikke arvamusi, 28.2, RV 9.12). Kas see toob Eestisse pere remaid Eestis ilmunud ajalehti ja ajakirju ning püüti ka nendele viidata. suurenemise? Tuleks soodustada suurperede kasutati Internetti teabe leidmiseks märksõna- loomist, kuna hädavajalike energiat kulutavate de abil perioodilistest väljaannetest, kust see Loodus ja keskkond, Kyoto ja Rio seadmete kasutuskoefitsient suureneb (EP oli tehtud võimalikuks. Lugeja peaks alljärgne- Aasta 2004 peategelane oli kliima (ML 29.12, 10.1, ÄPL 12.5), soovitatav oleks elada öko- vat ülevaadet võtma kui sündmusi siduvat vt veel: PM 25.2, ÄP 25.2, 10.11, Horisont 3, majas (RV 11.11). Pulmade ajal tekkis näiteks teksti talle vajaliku artikli leidmiseks. Loetavu- EP 27.5, PM 27.5, 6.11). Kui ka järgmistel aas- 13 t CO2, tuleks püüelda süsinikneutraalse elu- se huvides on püütud tekstidest või pealkirja- tatel on nii, võivad kliimamuutused tuua majan- viisi poole (EP 6.4). EL tahaks ohjeldada pöö- dest välja noppida olukorda paremini tabavaid duskahju, mis aastaks 2065 ületaks kogu maa- rast tarbimist, kas või kütuse energiamaksuga ütlusi. Ruumi kokkuhoiu taotlusest tingituna kir- ilma sisemajanduse kogutoodangu (EE 21.10). (EP Keskkond IV). Ilmselt tuleb odavam ja jandusviidetes ilmumisaastat ei tooda, kuna Loodusressursse tarbitakse 20 % enam kui seega loodust säästvam 364 eri alluvuses ole- ülevaade viitab vaid aastal 2004 ilmunud teks- loodus suudab tagada (PM 22.10), ka Eestis va Eesti looduskaitseala keskne valitsemine tidele. Kokkuhoiu eesmärgil kasutatakse teks- võiks olla ressursikasutus läbimõeldum (EP 16.1). Eestlaste ökoloogilist teadlikkust tis EE-d AS Eesti Energia tähenduses, sulgu- (EPLVJ). Viimase 40 aasta tugevaim maavärin väljendas Veneetsia biennaalil üles pandus des tähendab EE ajakirja „Eesti Ekspress“. ja hiidlained Kagu-Aasias ajasid kogu maailma avalik hobupeldik (EP 7.9). Euroopa Liidu asemel kasutame tekstis lühen- ärevusse (ÄP 28.12, EP 29.12, PM 30.12). Bushi süüdistati USA metsade hävitamises

34 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 V ) RI) maksumaksja raha abil (EP 10.1), kriitikud nikatsiooniministeeriumile (LHE 24.7). Hinna- Maailm ja poliitika süüdistasid teda Kyoto protokollist taandumi- ti põlevkivielektri olelusringi (*KT). 200 rikkamal inimesel on rohkem vara kui nen- ses (PM 28.4, 8. ja 21.12), Pentagon hoiatas, Europarlamendi valimistel tõestas Strandberg de kahel miljardil vähem edukal liigikaaslasel et kliimasoojenemine on terrorismist veelgi olematu reklaamikampaaniaga Eesti roheliste (PM 7.1). Jaanuari algul hirmutati, et kommu- hullem (EP 26.2, PM 26.2), Bushi-vastane film jõudu kui protestipartei (EP 15.6, 29.9). Kam- nismipainest kosuvatel riikidel pole asja Euroo- sai tagatipuks Kuldse Palmioksa (EP 24.5). paaniaks ei saa vist lugeda tema rohelist häält pa klubis kavandatavasse sakstekambrisse Samal ajal polnud ka Kreml huvitatud Kyoto lastesaadetes (EP 3.8). Kodanikul on õigus (EP 6.1). Kuid ettevõtja võib õigust nõuda leppest ja võrdles seda isegi GULAG-iga (EP hästi toimivale keskkonnale (TK VI, VII). Euroopa Komisjonis ja Kohtus (ÄP 16.1). Elu 15.4, PM 19.5, 3.6), kuid oli võimalus, et Vene- Riigil olid kavas rohelised riigihanked (EP 7.10, on nii seatud, et rikkamad riigid tekitavad suu- maa võib siiski lõpuks päästa Kyoto kliimalep- Siililegi Selge 12.11). 2006. aasta keskkonna- rema osa keskkonnakahjudest, vaesemad aga pe (EP 25.5, 21.6, PM 24.9). Riigiduuma kinni- maksu eeldatakse koguda riigieelarvesse 550 maksavad (ÄP 7.6). taski leppe oktoobris 2004 (PM 1. ja 23.10, mln kr ja 130 mln kr kohalikesse eelarvetesse EL-i abiprogrammidest on Eestile avatud esi- 19.11, ÄP 11.11). Kliima soojenemine võib ka (EP 24.8). mesed kolm allpool toodutest: maakerale kasu tuua (EP 25.5), kuid tapab Kuid on olemas veel EMAS EL-i keskkonna- - PHARE, ISPA, SAPARD (mõeldud liituva- samas ennekõike taimi ja putukaid (PM 9.1, juhtimise ja auditeerimise süsteem (KT 13, tele riikidele); 21.12, EP 25.5). Lambad aitavad sellele suun- Siililegi Selge 20.3). EAS annab (ÄP 22.10) - TACIS (SRÜ riikide ja Mongoolia-suunaline dumisele kaasa, röhitsedes kasvuhoonegaasi taotlejale kuni 200 000 kr nõustamistoetust abiprojekt); metaani (EE 28.10). Kuidas aga hinnata loodu- (ÄP 21.5). Kas selliseks tooteks on näiteks ka- - CARDS (Balkani riikide abiprogramm). sest lähtuvalt inimest: kas tööl reohunt ja vabal hekojalised WC-potid (PM 8.9)? Või bioplast, ISPA-st saadi raha Jõelähtme prügila ehitami- ajal ökolammas (EP 13.8)? Lammas vist ei mis olevat jätnud TÜ mainele piinliku pleki (PM seks, Pääsküla prügila sulgemiseks, veepu- sobi, kui just ei mõelda ökoloogiliselt vagur 5.10). Nobeli rahupreemia anti keskkonnaala- hastamiseks, tuhavälja ja settetiikide sulgemi- nagu lammas. se tegevuse eest Kenya aktivistile (EP 9.10, seks jm otstarbeks (Siililegi Selge 20. 3). Seni kuni inimene loodust ekslikult enda oman- PM 9.10). Alates 1. maist 2004 on lisandumas uued diks peab (EP 2.2), tuleb ennast harjutada ka programmid (ÄP 12.3). Eesti on EL-i eelarves mõttega, et nüüd veel globaliseeruv (PM 22.9) Natura 2000 kirjas vaid projektide omafinantseeringuga (ÄP Maa jätkab kunagi ilma inimeseta elu taas Märtsi- ja aprillikuud aastal 2004 võib vast kir- 8.6). EL-iga liitumine tõstis inflatsiooni 3,7 %-le maailmaookeani ümber (PM 21.1) ja ilma jutiste arvu poolest nimetada Eesti Natura kuu- (PM 8.6). Ettepanek euro kasutusvõtmiseks eluks vajaliku hapnikuta, kui peaksime seda deks. Natura 2000 idee sai tuule tiibadesse otsustati teha kohe pärast liitumist (PM 16.1, liialt põletamise peale raiskama (EPLVJ). Siit Rapla- ja Läänemaal (ÄP 29.4). Aastal 2004 ÄP 16.1, 23.7). Euroopa komisjoni portfellid vajadus seletada inimesele tema enda kaits- kirjutati, et maaomanikel on vähe infot Natura said jagatud. Keskkonna eest vastutab Stavros mist looduskaitse kaudu (EL 1). Samas tuleks asjandusest arusaamiseks ja vastuväidete te- Dimas, energeetika eest László Kovács (ÄP harjuda mõttega, et kliima soojenemine võib gemiseks (ÄP 4., 8., 16. ja 18.3) ning elanike 13.8). hoopis tuua Euroopasse külma (ÄP 23.1), süü- otsesest vastuseisust (PM 8.3), selle loodus- Ennustati rahulikku aastat Eesti poliitikas, kui di oleks selle stsenaariumi juures päike ja kaitseprogrammi läbikukkumisest ja kahjust just valitsusliidus ei soovita esile kutsuda era- ookean, mitte inimene (Horisont 5). Või toovad majandusele (ÄP 15.3). Ilmus ka asjakohaseid korralisi valimisi (ÄP 9.1). Majandus kogus jõu- kliimamuutused Põhja-Euroopasse sooja (PM selgitusi, et tegu pole kollitamisega (ÄP 19.3, du (ÄP 7. ja 8.6). Majandusvabaduse indeksis 19.8)? Mont Blanci tipp igatahes sulab (EP PM 20.3, Siiliga Serviti 20.3), olgugi et Natura oldi ülikõrgel kohal (ÄP 13.1, 13.8), jooksev- 10.8). Soome ootab aastat 2050 35 kraadi 2000 kataks enam kui kuuendiku Eestist, kust konto puudujääk aastal 2003 oli 15 % (PM soojema ilmaga (EP 24.5) ja uus jääaeg seega maaomanikke siiski küüditama ei hakata (PM 27.1). Konkurentsivõime (ÄP 6.10) poolest üle- meid veel ei ohusta (PM 7.7)? 20.3). Keskkonnaministeeriumis räägiti samas tas Eesti nelja EL-i riiki (PM 27.4) ja oli maail- Ühelt poolt hävitab inimene loodust oma kont- vahetuskruntidest (PM 29.10), Viimsis kardeti, mas 20. riik (ÄP 14.10). rollimatu tegevusega, teisalt kulutab aega ja et neid hakatakse just nende poolsaarelt and- energiat kaitsmaks ohustatud loomi ja taimi ma (PM 4.11). Kaitsealuseid metsi lisandus Julgeolek ning nende elupaiku (Natura 2000 2). Kui aga kolmandik (EM 2). Aega nappis ja arvati, et Julgeolek pole seotud mingi X naaberriigi või- külarahvas hakkas karusid söötma kaitsealal, 10 000 omaniku kooskõlastust ei jõuta saada maliku kallaletungiga, vaid kätkeb võimalust saadi hoopis riielda (PM 28.5), hundid said ise 1. maiks (ÄP 23., 24 ja 26. 3, PM 16.4). Tehti saada toitu ja arstiabi ning tagatist loodus- ja söönuks (PM 4.6). isegi ettepanek muuta kogu Eesti Natura 2000 sotsiaalse keskkonna ebasoovitava mõju, k.a Kes teaks, kas meil oleks nüüd vähem prob- kaitsealaks (ÄP 15.3). Minister lausus, et usu pinnal tekkivate ohtude eest (*PM 3.4). leeme loodusega, kui elujõuliseks oleks osutu- Natura on maamehe kullaauk (PM 8.11, ÄP Ehk teiste sõnadega Eesti huvidele vastab lai nud meie esivanematest erineva liigi nean- 8.11). Metsamees ütles, et struktuurirohke pal- julgeolekukontseptsioon, mille kohaselt on rii- dertaallaste võidukäik, kuna nende aju mass judele liikidele sobiv elukeskkond tähendab gikaitse eesmärk sõjaliste, majanduslike, ühis- oli inimese omast suurem (PM 5.5). metsamehele riknenud puud (RV 11.11). Kasu kondlike, poliitiliste ja keskkonnariskide maan- ERL ei soovi parteistuda (EL 3, PM 28.9, EP hakkab loodus meile tooma 50 aasta pärast damine, julgeolekuriskide plahvatuslik tõus 29.9, 2.10), ennemini võiks politiseeruda või (PM 10.4) ning ei lõpeta elu maal ega sea elule nõuab kaitsesüsteemi, millesse on haaratud muutuda rahvaliikumiseks (EP 6.10, *RV ja majandusele asjatuid tõkkeid (ÄP 29.4, riik, kohalikud omavalitsused, erasektor, kol- 14.10), Euroopa omad sooviksid küll (EP 12.5). Seda meelt oli ka jurist, et Natura 2000 manda sektori institutsioonid, teadlased ja ko- Keskkond IV, *TK VIII). Eestimaal on kaks ro- peaks mitte seadma piiranguid, mis ohustavad danikuühendused (Sirp 24.12). heliste organisatsiooni ELF ja ERL, kes sekku- inimliiki (ÄP 7.6). Valitsus tegi Natura eelvaliku Meid teeb rahutuks võimalus kokku põrgata vad ärimeeste projektidesse, olgu need seotud (ÄP 16.4, PM 21.4). Lõplikus nimekirjas on 1,4 asteroidiga (EP 28.12), samuti teevad rahu- tselluloositehase rajamisega, põlevkivikaevan- mln ha kaitstavat maad (ÄP 6.8), vahendeid tuks Vene hävituslennukid Eesti taevas (PM 5., duste, prügilate või turbakaevandamisega (ÄP kaitsmiseks oodatakse EL-ist (ÄP 24.9). 9. ja 19.3), Vene poliitikute Baltikumi-vaenuli- 23., 24. ja 29.3). Roheliste arvates on kesk- Tungi loodusesse tuleks suunata (EP 2.6), kud ettevõtmised (ÄP 8.3, PM 11.3) ja Vene- konnastrateegia 2010 jõuetu ja liialt leplik põ- muudame Eesti ürgseks idee kohaselt tähen- maa geopoliitilised huvid Baltikumis (PM 17.3, levkivienergeetika suhtes (EP 19.8). Uute öko- daks see 50 aastast keeldu tungida meie met- 23.12), pidev kaigaste kodaratesse loopimine loogiliste tööstusettevõtete rajamine on aga sistuma pandud loodusesse, hiljem ka soovita- (PM 2.7). Venemaa ähvardab ka ennetavate Eestis samas juba välistatud (EP 23.8). Ei jäe- tavalt siseneda loodusesse ühekaupa. Järgne- löökidega (PM 9. ja 18.9, 2.10, EP 14.9), töö- ta rõhutamata, et rikkuse loomine peab mahtu- vatel aastasadadel müüksime superluks-reisi- tab välja uut tuumaraketti (EP 19.11), infosõda ma looduse piiridesse (ÄP 9.6). Pahuksis ol- pakette Eesti loodusesse ja elaksime saadud käib täiel rindel (ÄP 15.11). lakse keskkonnaministriga (EP 30.9), kuid põ- tuludest (EP 9.6). Matsalus juba oodataksegi Balti riigid peaksid olema tähelepanelikud Ve- levkivienergeetikast tingituna andis ERL kliima- rikast turisti (ÄP14.7). nemaa propagandaoperatsioonide (PM 29.9) ohustaja auhinna ikkagi Majandus- ja Kommu- ja ebasoovitava majandusliku sekkumise suh-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 !# VARIA tes (EE 30.9), suurendama kaitsekulutusi (EP ilma nendeta veelgi kallim (PM 23.1). Akadee- vikakogu kasvab Viira soos (PP 23.9). Rappa 27.9) ja panema õigel ajal plinkima terrorivär- mikud valisid preemiaväärilisi teadlasi (EP tasub minna mustikat kasvatama (MaM 4). Ar- vid (PM 22.11). Pole välistatud ka dioksiini sat- 10.1). vutati kokku Harjumaa turbavarud (*HM 30.3) tumine mõne riigimehe suppi (PM 1. ja 13.12, Teadlase mõõdupuuks olgu tsiteeritavus (PM ja hinnati väikese Ess-soo väärtus (RV 14.10, EP 13.12). Ohu vähendamiseks tuleks teistele 12.4), ütlevad suuremad kirjutajad, samas kui LõL 7.10). oskuslikult selgitada meie minevikku (EP 7.5). on olemas majandusega seonduvaid valdkon- Aastal 2002 põlenud Pääsküla raba taastamis- Lisaks kollitab Vene demokraatia aja otsasaa- di, kus teised meie eest uurimistööd ära ei tee projekt (*EPLVJ) sai valmis (NS 27.2, EPT 3.3, mine ja tsaristlik võimuideoloogia (ÄP 13.4, PM (EP 31.5), vaatamata sellele, kas tsiteeritakse 28.8). Pääsküla rabas toimub kaks korda aas- 27.9, 4.10, 17.12), sellest ka nn 100 kirjas (PM või mitte. Teaduse rahastamine sai uue kont- tas rabajooks (ÄP8.9). Nõmme võib saada 29.9, 4.10, EP 30.9). Kas Venemaad ootab riigi septsiooni (EP 17.6). Teadus- ja arendusraha maastikukaitseala (EPT 28.4, ÄP 15.11). lagunemine, kui maailm loobuks fossiilkütus- on viie aastaga kahekordistunud (ÄP 21.9), ar- Sohu rajatud Tartu vanglahoone vajub (PM test (EP 17.7). mastusabielu poliitikutega pole siiski loota (ÄP 13.4). Soo ründab kunagi rajatud maaparan- Paul Goble arvates saab Venemaast moslemi- 20.9). T&A-le kulub Eestis vaid 0,7 % SKT-st, dussüsteeme (ML 30.9). Prügiettevõte „rün- riik (28.8, LHE 11.9, EP 16.9, Möte 12.10). EL-is keskmiselt 1,9 % (PM 13.10). daks“ Anija valla Kaiesood, et rajada sinna „International Herald Tribune“ teab, et Nõuko- Teadusraha tuleb ka EL-ist (ÄP 14.7, PM jäätmekäitluskeskus (ST 7.7). Soojalgpall on gude satelliitide hulka kuulub Eesti, kes saab 13.10). EAS-i käes oli 460 mln kr tõukefondide väsitav spordiala (EP 22.11). Akstes leiti soo- 100 % gaasist Venemaalt (EP 6.10), mis võib raha (EP 3.5, ÄP 9.6). Teadusparkide tähtsus kraavist uppunud naine (PM 14.6). kunagi riigi lämmatada (EP 24.12). on kasvamas (ÄP 15.6). Teadlased tutvustasid Muda (ML 11.3) Eesti Nokiaks! Loosung, mis Ohtu nähakse ka muutkultuurides (ÄP 26.7, oma töid tehnoloogiamessidel (EP 3.6). KIK tähendab Eestile soome ravituristide ümmar- EP 27.7), ohtlikes raudteevedudes (PM 16.6, annab keskkonnaprojektidele 150 mln kr (ÄP damisel saadud miljoneid kroone (ÄPL 3.6). Pealinn 8.10, ÄP 29.10), rünnakutes naftatoot- 4.5, 4.8, 1.10, ÄPL 12.5, 16.6, EP 18.6). Ees- Muda ja turba aminohappelist koostist on uuri- miskeskustele (ÄP 15.12), teistes rahvusvahe- ti kalleim labor on EL Teaduse Tippkeskuse tud (EPLVJ) ja muda asemel annab ka turvast lise terrorismi nähtudes (PM 11.2), sh energia- (ÄP 24.8) pooljuhtpäikeseenergeetika mater- raviprotseduurideks kasutada: saab ihu ilusaks süsteemidele (Ehituskaar 1). Eesti elas üle 3- jalide ja seadiste oma, mis sai alguse NSVL-i ja reumast lahti (Arter 4.12). magnituudilise maavärina (PM 22. ja 27.9, EP aegsest tavalisest pooljuhtmaterjalide laborist Kambja eksperimentaalne reoveepuhasti avati 22., 23. ja 28.9). Soome kardab äärmuslaste (Horisont 2). TTÜ avas energeetikamaja (LL 2003. aasta sügisel. Solki puhastab rootsi rünnakut oma tuumajaamale (PM 22.5), meie 27.8). paju, mida lõigatakse kolme aasta tagant hakk- Sosnovõi Boris olevale (EP 10.6). puiduks, taolisi märgalasid leiab ka mujalt Kui on oht, on vaja võtta meetmeid. Eesti suh- Kaitsealad (*MaM 5, 9). Schnelli tiigi tühjakslaskmine või- tus seni leigelt EL-i vedelkütuse julgeolekuva- Paljud maastikukaitsealad on loodud raba kait- maldab sealt muda ja rämpsu välja saada ning ru nõudesse, nüüd tehti siiski avalik pakkumi- seks või on raba nende koostisosa (EL 1, 2). salapäraselt kaduma läinud prügiurnid leida ne 6000 m3 autobensiini ja 10 000 m3 diislikü- Kas kuivendustööd võivad mõjutada objekti (EPT 1.04 – lisame, et tegu võis olla ka 1. ap- tuse hoiustamiseks (ÄP 19.3). Parimad pakku- kõrval paiknevat kaitsealust Pihla raba (EL 3). rilli teatega). mised tulid Rootsist (PM 22.4). Riik ostis Nor- Kirjutatud on laukarabaga Marimetsa loodus- ra Statoililt viie päeva riikliku bensiinivaru (ÄP kaitsealast (EL 2), rabavõlust seoses Sõbesoo Turbatööstus 21.12). Venelased ostsid Eestis suurima ma- rabaga (*N 20.4), Ida-Virumaast kui müstilisest Turvas toormena on kukalt kratsima panev suudihoidla (PM 6.11, ÄP 8.11, ÄL 24.11). Lisa- rabade maast (PR 9.7), Tihu Suurjärvest (EL maare. Tootmise laiendamine ei meeldi rohe- me, et energeetika kuulub Vene võimu taasta- 1), rabamatka ekstreemsusest (ÄPL 16.4), listele, Pärnumaa turbatööstus on pidurdunud mise arsenali, mille juurde käib ka majandus- Raplamaa rabaelustiku hoiualadest (ÄPL kvootide taha, riik näeks hea meelega, et tur- luure (ÄP 18.11). On ka arvamusi, et Vene fir- 29.4), Soomaa (S 11.5, ÄP 23.11) avastami- vast vääristataks (ÄP 4.3, EP 23.4) kodumaal made investeeringud tugevdavad Eesti majan- sest ratta seljas (LL 6.8), kui vihm ei lase sin- (*PP 13.1). Tuletame meelde, et turbast sündis dust (ÄP 13.10, ÄL 24.11) ning meie kaitse- na bussiga sõita (PM 19.8), Nätsi raba Turba. Nissi vald esitles Heldor Pitsneri ja Ants strateegia peab sõjalist rünnakut väheusuta- botaanilis-zooloogilisest keelualast (EL 9), Tammaru raamatut „Turvas ja elekter Ella- vaks (PM 29.10). matkarajast läbi Luhasoo vaikuse (EL 11), maalt“ (*HM 18.6). EL-i katse seadustada 120 päeva kütusevaru Saaremaa looduse hoidmisest (EL 6), ränna- Turvas toob ka valda raha. Tallinnas aga vae- senise 90 päeva asemel ei läinud läbi (ÄP 3.6). kust Emajõe Suursoos (ML 30.9), jaaniöö (S takse kava vähendada valla kaevetasusid ta- Poliitiku arvates tuleks energeetilise julgeoleku 11.7) ja sügise kutsest rappa (ÄPL 19.11), sandusfondi tehtavate maksete abil (PP 25.5). huvides luua ühine elektriturg Soome, Leedu Kikepera rabast ja selle Jõhve ojast (S 28.10). AS Tootsi Turvas (*PR 1.12) sai 2003. aastal ja Poolaga (ÄP 21.4). Oluliseks julgeolekus Minister Villu Reiljan soovitas peatada kaitse- 2,7 mln kr kasumit (PM 17.4), ettevõttega on peetakse häid suhteid USA-ga (PM 29.5). aluste maatükkide erastamise (ÄP 2.4). Loo- liidetud kuus ettevõtet (PM 4.9). Alustati hakk- USA-l on näiteks valuutareserve kolmeks mi- dushoiualadel elamist pole vaja peljata (HM puidu tootmist (PP 12.10). Raplamaa TOP-is nutiks (ÄP 15.11)! 24. 8). Karula rahvuspargi põllumajandus-loo- 2. kohal olev Eravalduse AS-i käive ja kasum Vajalik oleks rahvuslik riskikapitali fond (ÄP duskaitseline europrojekt oli lõppemas (RV on olnud tõusuteel, seda konkurentsis meie, 12.5, 26.8), praegusest tunduvalt väiksem vä- 9.12). Natura võrgustike ja alade loomisel sat- Läti, Leedu, Saksa, Soome ja Rootsi turbakae- lisdefitsiit (Informer VI). tusid Läänemaal tähelepanu alla Haapsalu vandajatega (ÄPL 29.4). Nafta hinnatõus sun- Pessimistid või hoopiski optimistid arvavad, et piiskopilinnus nahkhiirtega, Tagalahe muda- dis turbaettevõtteid katkestama turbaveo möö- võimalus näha järgmist sajandit on 50:50 (EP maardla, turbaraba ja rannaniidud (LE 20.4). da maismaad Euroopasse (ÄP 9.8). AS 19.7). Kuid pärast ühe inimpõlve möödumist ei Looduskaitsjad pidasid märgalade (LE 3.2) ja Torfeksi toodangust vaid 10 % läheb Eesti aia- pruugi ka enam ajalugu olla (TK X, EP 30.12). ökoloogid ökoloogiakonverentsi (KT 2). Paljas- pidajatele (ÄP 21.6). Edukaks kauplemiseks saare tipus on linnuparadiis (EPT 26.5). Maa- on vaja teada turba koostist (*EPLVJ). Teadus ilma ülerahvastatus hävitab troopikaliike (PM Kui kuival kevadel põles plokkturvas Lavas- Teadlased tundsid ennast tõrjutuna rahasta- 19.11). saares ja sügisel seenemetsas (PP 4.5, VoM misotsuste tegijatest-pooljumalatest (ÄP 9.1). 3.8), siis vihmane suvi, eeskätt juuni (PM 6.7, Professor võrdles Eesti Teadusfondi poliitbü- Raba ja muda 5.8, 12.10, EP 8., 29. ja 31.7, 3. ja 6.8, 28.9, rooga (PM 3.2), poliitik arvas, et valida on pea- Kuna rabasid kaitstakse Euroopa Liidu Natura ÄP 30.7) takistas turbakaevandajaid. Tõusis raha- ja projektisüsteemi vahel (PM 11.2) ja ja- 2000 võrgustikus, tuleb kaevandamisel arves- päevakorda ilmaennustuste usaldatavus gamine jääb vast edaspidigi ägama inimliku tada, et kasutatakse ainult kuivendatud soo- (EP7.8). AS TORF-i juhataja Anton Pärnapuu patukoorma all (EP 19.4). Viisakamalt väljen- alade turvast ning uusi alasid ei kuivendata ei mäleta nii ebasoodsat suve 40 aasta jooksul dades olevat tegu ETF-i identiteedikriisiga (PM kuni aastani 2025 (*VM 9.12). Eestis leidub ka (LE 3.8), jäi veel õhkõrn lootus ilma parenemi- 23.3). Samas tuleks aga harjuda mõttega, et haruldasi turbasamblaid (EL 3), ilmus sammal- sest (S. 5.8). Sügisel 2004 küsis Eesti Turba teadmised ja teadusuuringud on kallid, kuid elu de ja samblike raamat (PM 18.6). Suurim jõh- Liit ressursi- ja maamaksu soodustusi, kuna

36 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 VARIA kaevandatud oli vaid 454 000 t turvast (PM Mets teha tutvust naabritega (ÄP 29.3). Varastelt on 15.10), suveks oli kogutud veerand kavanda- Eestlane on puu-usku, mida kinnitas ligikaudu võetud harvester „hoiule“ (EP 16.6). „Õnneks“ tud turbast (ÄP 28.7). Vihm nurjas ka briketi- 100 000 vabatahtliku-rahvatantsija-laulja kava pole kallitele metsamasinatele alati tööd anda tootmise Kiviõlis (PM 8.10). Öökülmad võtsid ja tegu istutada laulupäevaga seoses üle Eesti (ÄP 6.10) ja neid on ka liisinguga keeruline poole mustikasaagist (ÄP 30.7). Jõhvikat miljon puud (PM 24.1, 3.5, EM 1–3, EP 24.3, osta (ÄP 17.11). Palgi vääristamine on alates (Kasu 15.10) kasvatatakse ka põllul (ÄL 3.5, 21.12, ML-ML 25.3, 12.4, HM 4.5, ÄP 1996. aastast suurenenud neli korda (ÄP 27.10). 10.5), samas kui postiseaduse eelnõu soosib 19.5). Pärnakad pahandasid kesklinnas laaditud pa- puude kasutamist rämpspostiks (PM 29.1) ja RMK (*ML-ML 29.1, ÄP 22.12) teenis riigile kendatud turba pärast (PP 18.5). Urvaste rah- hiiemetsi oleks vaja samuti kaitsta (EP 9.11). 172 mln kr metsatulu (ÄP 23.1), vihmast hoo- vas oli 2079 häälega Ess-soo uue kaevandus- Koolid kavatsesid taaselustada koolimetsan- limata jätkus ka külastajaid nende rajatud mat- ala vastu (EP 15.9, LõL 16.9, PM 15.10, 4.11). dust (ML-ML 29.11, 7.11). Valitsust süüdistati karadadele (EM 2, EP 11.8). Räägitakse ka Raba küsimuses vastandusid Roheline Urvas- kõige muu kõrval ka peremetsanduse (ÄP mitmeeesmärgilisest metsamajandusest ja te ja OÜ Ketal (*WT 18.9, WT 14. ja 16.10, 17.11) lammutamises (ÄP ja ÄPL 11.2 , HM mittepuidulisest tootmisest ehk metsa kõrval- 27.11). 27.2, EM 4). Metsaseadust muudetakse (ML- kasutusest. Ettevõte sobiks börsile kui leskede Paul Goble tuletab meelde Venemaa survet ML 29.1, 25.3, Siililegi Selge 20.312.11, EM 4, ja orbude aktsia (ÄP 6.10). Ilmus „Sinu Mets“ nafta ja gaasi kaudu. Eestile tähendaks see HM 17.8, ÄP 16.11) ja raietehnoloogiat uuen- nr 2. 1992. aasta sünge talve kordumist (EP 30.12). dati (EM 2). EL-i metsatoetusi saab taotleda Kaarli puiestee Tallinnas kavandati lageraie- See oli taust, mis sünnitas ajakirja „Eesti Tur- 2005. aastal (ML-ML 29.1). alaks (EP 26.10, PM 2. ja 4.11), mujal Tallinnas vas“, mille järglaseks on „Eesti Põlevloodusva- Quo vadis Eesti mets (EM 4)? Paigast on ära raiuti 2004. aastal kokku 1400 puud (EP rad ja -jäätmed“. Siis orienteeriti turbatööstust loomulik metsade liigiline koosseis: kõigepealt 19.10). Pole teada, kas ja millised pehkinud kütteturba kasutamisele. läheb sae alla kallis okaspuu, järele jäävad põlispuud ohustavad pealinlasi (EP 23.9, PM Sedasama teeb nüüd Fortum Heat Energy lehtpuu- ja soostunud, majanduslikult vähe- 23.9). koostöös ärimees Tiit Veeberiga, kavandades väärtuslikud metsad (EL 8). Juurehaigus on Võib arutada, kas lepik on võsa või mets (EL 1) endiselt Tartu pool miljardit maksvat koostoot- vahest ohuks (PM 26.11). Sügistormid ei ja kas hall lepp on Eesti metsade tuhkatriinu misjaama, lootes et EE ostab 75 % biokütu- säästnud metsa (PM 17.11). Kasvu ja kasutu- (EL 3). Ei ole (EM 2). Oleks vajalik kehtestada sest toodetud elektrienergiast (ÄP 26.1). Tartu se vahe tõttu väheneb männimetsa pindala raievanuse miinimum kuusikutele (ÄP 17.11). halduskohtus arutati teemaga seonduva igas sekundis 1 m2 ja kuusemetsade oma 5 m2 Firma Marimets töötleb Maris kaske ja veab Möllatsi raba turbakaevandamisloa tühistamist võrra ning selle asemele tekib samas sekundis laudu Eestisse (ÄP 16.9). (ÄP 22.3, 16.9, EP 12.9). 1 m2 lepavõsa ja haavikut (*ML 27.5). Kas sel- Eesti Põlevkivis ollakse seisukohal, et nende les peitub tõde, miks tahetaks tagatisraha met- rekultiveeritud maastikud ei jää oluliselt alla ju- Kulu ja põlengud sa istutamiseks kohe (EM 3). Hinnati raiejäät- mala poolt loodule (ÕL 22.3). 2003. aastal registreeriti Eestis 2508 kulupõ- mete energeetilist potentsiaali (EPLVJ). Metsa lengut ja kulu põletamisest tingitud tulekahju, raiuti SMI hinnangul 2002. aastal 11,5 mln tm, Metsaümbertöötlemise tööstus hukkus kolm inimest, hävis või sai tõsiselt kan- s.h 3,1 % raiutud puidust oli metsakuiv ja 15% Teateid laekus mitmesuguseid: Rootsis omale natada 63 hoonet, sh 12 elumaja, 4 suvilat ja 3 raiemahust moodustasid raiejäätmed, oksad ja nime saanud AS Toftan (ÄPL 28.1) kavatses sauna, 3 kasvuhoonet jm (Loodus 2). Kulutule koor. Puidu jagunemine sortimentidesse on suurendada laudade sorteerimisvõimsust (ÄP puhul ei päästa ka kohustuslik kodude suitsu- järgmine: jäme- ja peenpalk 45, paberipuu 20– 8.1), inglastele kuuluv Scanforest minevat hin- andur (PM 1.10). Mõni mõtleb, palju kulu me- 22, küttepuu 18–20 ning jäätmed 15 % (*ML gusele (ÄP 12.2), Viisnurk sulges kahjumis gavatte ära põles, mida oleks ehk andnud kat- 26.8). Raie võib seiskuda metsamajanduskava puidudivisjoni (17.2, ÄP 23.9) ja liimpuiduvab- lasse ajada, või energiavõsa või muid energia- puudumise tõttu (ÄP 10.11). Raiepiirangud (ÄP riku (PM 4.4), viimase sai omale Lehtpuutööt- kultuure samalt kulualalt. Kuluheina mõttetu 3., 13. ja 16.12) ei meeldi puidutöötlejatele. Va- lemise AS (ÄP 8.9, PM 7.9), seega sai otsa põletamisega saavad otsa ka mitmed pisiloo- hetevahel arutletakse säästva metsanduse suuskade suurtootmine Eestis (ÄL 27.10). mad ja putukad (HiM 5.4). (RV 11.11) ja säästva Eesti üle (KT 3, 6). Ke- TVMK oli kolimas Tallinnast Kohilasse, Tallinn Araabia vanasõna ütleb: kuivanud pilliroog ei vadsuvine raierahu ja puude küpseks tunnista- saab ruumi uuele elamurajoonile (ÄP 26.2, otsi tule seltskonda, kirjutises kasutati vanasõ- mise uued põhimõtted vähendasid raiet 25.8, PM 28.5), aastal 2003 põles kolm suurt na lustimajade (PP 8.3), mitte Pärnu rannas (EE.1). puidutööstust (ÄP 26.3). Strandi hotelli taga puhkenud roopõlengu koh- Metsakuivenduskraavidel on nii parem- kui pa- SmartWood võttis Imavere (Kinnisvara 10.11) ta (PP 27.4). Rocca al Mares kattis pillirootuhk hupool (EL 3). Raadamist on aetud segi lage- keskkonnasertifikaadi (ÄP 27.4) ja andis ka ta- ümbruskonna mustade räitsakatega (PM 26.4, ja riigi soodustatud röövraiega (ÄP 19.3). USA gasi (ÄP 4.8), Stora Enso (ÄP 1. ja 18.10, ÕL 10.5), linna ümbruse tühermaad (EPT 6.4) ja Kanada tegid koostööd metsandusfirmade 23.11) avas Venemaal teise saeveski (PM ja kulu mujal Eestis lõõmas aprillis (PM 19., 20. kartellikokkuleppe avastamiseks (PM 26. ja 26.4) ja avab Imaveres liimpuittalade tehase ja 26.4). Varem oli linn rannas osa pillirootihni- 27.5, ÄP 27.5, 16-6), maksupettus pahandas (ÄP 13.4. 19.10), 26.10). Saetööstus läks kust hävitanud (PP 7.1). Natura alasse arvatud ka meie maksuametit (ÄP 1.6). Raieõiguse müüki (ÄP 13.4) ja saab Eesti võimsaima pro- Vagula järve äärest poleks tohtinud pilliroogu müügi tulust tohib kulusid maha arvata (ML-ML fiillaua höövelliini (ÄP 21.6), Taani liimpuidute- koristada (WT 10.10). Koguvasse ehitatakse 29.1, ÄP 23.2, ÄPL 12.5). has kolis Jõgevamaale (ÄP 20.5), Paikuse pillirookatuseid (EP19.8). Kopteri ja satelliidi (PM 8.1, EP 12.1) ning kok- Saeveski on töökoht paljudele (ÄP 21.6, Karuputke ei võta isegi tuli, lambad vajavad kuostupunktides kontrolli tugevdamise abil loo- 29.12), Põlvamaa lastemööblitootja osutus putke väljasöömiseks 7–10 aastat, ja et nad detakse vähendada seni riigi tegevuse(tuse)ga edukaks (ÄP 19.7), Valgamaa vineeritehas ellu jääksid, tuleb neile anda muud sööta lisaks soositud metsavargusi (PM 20.1). Tekib küsi- vahetas juhti ja nime (ÄPL 26.8), Võrumaa ma- (MaM 4). Putkealasid kaardistatakse (PM 5.7). mus, miks on vaja neid ettevõtmisi, kui ministri jandus rajaneb suuresti puidutööstusel (ÄP Sitsiilia külas toimusid kummalised põlengud, arvates on ebaseaduslik raie vaid 1 % (ÄP 3.9), Euroopa suurim uksetootja West-Wood mida ei osanud isegi teadlased seletada (EP 23.9, Siililegi Selge 12.11). Kavandatud kopte- oli Lääne-Virumaa TOP-is esi-, Aru Grupp tei- 13.4). rid ja satelliidid vastaksid ennemini 50-% ille- sel kohal (ÄPL 16.9, 26.11), EUR-aluste nõue Metsatulekahjude oht on igal kevadel olnud gaalse raie vastu võitlemisele, seda arvu pea- on rakendumas (ÄP 21.9), Balcas Eesti sae- suur (ÄP 6.5), Rapla- ja Harjumaa metsapõ- vad rohelised tõenäoseks (RV 14.10). Rootsi veski otsib uusi lahendusi (ÄP 17.11). Saepalgi lengud juhatasid sisse metsatulekahjude aasta importpuidust olevat 20 % illegaalne (EM 2). hind on tõusnud (ÄP 18.10, 2.11). 2004 (LHE 3.4, HM 11.5). Elu pakub ootama- WWF nõuab EL-ilt salajase metsaäri kuuluta- Kui Toftan saeb ainult mändi, siis Imaveres tuid stsenaariume: kobras langetas puu elekt- mist kuriteoks (ÄP 17.11). Pettused on metsa- saetakse kuuske (ÄP 24.9). Eestisse imporditi rijuhtmetele, mahalangenud juhtmed süütasid tööstuses samuti sagedased (ÄP 17.5). Kopte- 2003. aastal saepalki: männipalki 365 000 metsa, kuumus pani plahvatama metsas vede- rijutt jäi katteta (PM 5.2, 13.4), metsaomanike- (muutus eelmise aastaga 56 %) ja kuusepalki lenud sõjaaegse lõhkekeha (PM 22.5). le soovitatakse rajada korralikke piirisihte ning 428 000 tm (muutus 106 %) (ÄP 15.9). Toor-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 37 VARIA meimport (PM 17.5) oli lage saavutamas, Ima- hoonesse (ÄP 18.6) hiiglaslik õllesaal (PM Ajakirjanik arvas aga, et rapsist ei saada taas- vere ja Paikuse saeveskil on see 40 %, Näpi 20.1) või büroo- ja kortermaja (KV 29.12). tuvenergiat ja tuuleenergia osatähtsuse kasva- Saeveskis isegi kuni 50 % (ÄP 12.5). Ka kase- Sonny Aswani lemmiklaps Horizon Tselluloosi tamine on samuti väär ning süüdistas valitsust palki veetakse sisse (ÄP 21.12). Toormepõud ja Paberi AS toodab jõupaberit, kotte, tualett- ja näilises keskkonnasõbralikkuses, vaatamata süvenevat veelgi aastal 2005 (ÄP 24.9). See- köögipaberit jm (ÄP 14.9, ÄPL 30.9). Põhja-Iiri sellele, et tunnistas rapsi põlevkivist kiiremini eest ostetakse metsa üles Venemaal ja paberivabrik toob tootmist Eestisse (ÄP taastuvaks (*ÄP 30.8). Kasvatada tuleks rapsi müüakse sinna metsatööstusseadmeid (ÄP 1. 25.10). Läti valitsus otsustas pärast seitse aas- taastuval moel (EP 14.9). ja 4.10). Roni REM kasutab oma toodangu tat kestnud läbirääkimisi mitte toetada Jekab- Biokütuse maksuvabastus osutus aastalõpu valmistamiseks 80 % ulatuses kaske (S 19.8). pilsi tselluloositehase projekti (ÄP 15.1). Iiri pa- seisuga blufiks (EP 30.12) ja riigi osalus bio- Selle firma mees päästeti surmasuust saepu- berivabrik võib samas kolida Tallinna lähistele diisliäris küsitavaks (ÄP 23.12), vaatamata sel- rupunkris (S 23.3). Puidutööl on kõrge risk hai- (ÄP 2.2). lele, et VI raamprogramm soosib alternatiiv- gestuda (ÄPL 12.5). Äripäev tervitas esimesena 2,6 mld kr maksva seid mootorikütuseid (ÄP 3.12). 2003. aastal Eesti palkmajad (ÄP 14.9, ÄPL 26.11) jõuavad norrakate tütarfirma Estonian Cell tselluloosite- alustati Kohtla-Järve linnavalitsuse ja TTÜ põ- otsaga isegi Hiinasse (Ärielu 8), puidust grill- hase ehitamist Kundasse, mille ehitamine sai levkivi instituudi projektiga, mille kohaselt ha- lauad USA-sse (ÄP 25.5). Venemaal eelista- üheks ajakirjanduse lüpsilehmaks (ÄP 11.2, 4. katakse AS Atko Grupi bussidel kasutama rap- takse Soome puukaupa Eesti omale (ÄP ja 18.3, 5.5, 3.6, 21.9, 20.10, PM 4.3, 29.9, 8. sist toodetud diislikütust (PR 4.5, 8.9). Profes- 24.9). ja 29.11, ÄL 20.10), ka veel ehitamata tehase sor ütles, et kahjuks ei saa rapsiõli diislikütuse- laiendamine (PM 10.12, ÄP 10. ja 13.12), kuna le lisada üle 5–10 % (PM 8.9). Graanulid, brikett ja puusüsi nii saadakse rakendust lehtpuule, eeskätt haa- Linatuder on perspektiivne õlikultuur, mida vil- Puidugraanulid, pelletid, graanulküte, prullid, vale ja eksporttoodangu üle miljardi krooni (ÄP jeletakse paljudes maades (MaM 5). EL toetab puruskid – heal lapsel mitu nime (Ehitaja 9). 15.1). Merko alustas ehitamist oktoobris 2004 kanepi tööstuslikku kasvatamist Saaremaal, OÜ Delcotek toodab pelleteid 24 000 (ka: (PM 21.9, ÄP 21. ja 29.9), valmis saab tehas millest saaks soovi korral valmistada õli, jahu, 30 000), AS Flex Heat 65 000, Läti piiri lähedal aprillis 2006 (EP 13.12). nööri, riiet, paberit või katlakütet (ML 19.8, PM paiknev AS Hansa Graanul aga 102 000 t/a, AS Mets ja Puu ekspordib aastas üle 150 000 8.10, ÄL 13.10). Aga põhust ehita kas või maja toormeks kasutatava saepuru hind tõusis 20– tm haavapaberipuud. Erihaavapaberipuu eest (ÕL 4.6). 40-lt 50–70 kroonini puistekuupmeetrilt, mida makstakse sadamas 280–310, haavapaberi- Joogiks mitte päris kõlblik piiritus oleks sattu- vajatakse 6–7 m3 ühe tonni graanulite valmis- puu eest 180 kr/tm (ÄP 15.1). Eesti peab taganud aktsiisivabalt Eesti turule puskarõli nime all tamiseks, valmistoodangu tonni hind on 1200– ma poole e 140 000 tm Kundale vajaminevast (ÄP 10.5). Salapiiritus voolas Venemaalt Ees- 1500 kr (ÄP 16.1, ÄP 21.7, ÄPL 26.8, 26.11), haavapuidust aastas (ÄP 7.4). tisse voolikut mööda (ÄP 13.12). Aastate jook- ostja maksab juba 1950 kr + eraisik lisaks 5 ja Oodati paberi- ja metsatööstusettevõtete kasu- sul Eestis varastatud viljast läks osa piiritusete- juriidiline isik 18 % käibemaksu (*EP 11.2). mi suurenemist maailmas (ÄP 13. ja 15.1), hastesse (PM 18.3, ÄP 22.3) ja sealt arvata- Uue saepurugraanulitehas Graanul Invest ra- samas kui Hiina ja Ida-Euroopa hakkas ohus- vasti mitte vedelkütuste turule. Suhkrust (PM jamine Imaverre pingestab veelgi toormeturgu, tama Rootsi metsatööstust (ÄP 17.2). Saksa- 3.5), mille üleliigsetest varudest oli enne EL-i toodang on mõne aasta pärast 60 000 t (ÄP maal avati suur tselluloositehas (ÄP 26.10). minemist palju juttu, on samuti piirituse (ÄPL 21.7). Imavere on nii küla kui linn ettevõtete Kuna paberivaba tulevik ei terendu, siis on löö- 12.5) toore. Hävitati 200 000 l salaalkoholi ühiselt rajatud kõrtsiga (MaM 3, ÄP 2.7). OÜ gi all vihmametsad (EP 31.8) (ÄP19.7). Briketer algatas Hiiumaal saepurubriketi tootmise (HiM 30.1, ÄPL 20.5). Tabiveres pressi- Raps ja piiritus Prügi takse laast briketiks (VoM 6.1), Jõgeval tehak- AS Weroli Tehastele, kelle aktsiatest kuulub Uus jäätmeseadus toovat aastal 2005 kaasa se märjast saepurust küttegraanuleid, aastas 98,2 % Põllumajandusministeeriumile, ennus- saastemaksu ja prügiveohinnatõusu suurene- 2000 t (VoM 11.3). Finforest Eesti AS tarnib tati edu söödaproteiini, toiduõli (ÄP 6.2, VoM mise ning valikkogumise nõude, nt taaskasuta- hakkpuitu Soome ja Rootsi tselluloositööstuse- 4.3) ja 150–200 mln kr maksma minevas teha- tavate ja biolagunevate jäätmete eraldi kogu- le ning saepuru Imavere ja Väike-Maarja graa- ses rapsiõlist biodiislikütte tootmisel (MaM 1, mise (EP 12.1, 12.5, 17.8, 12.10, 23.12, PM nulitehastele (ÄP 15.9). Hakkpuidu- ja saepu- EP 10.6, 17.8, *N 4,11, PR 8.9, 5.11, PM 23.1, 5.3, 23.4, 20.5, 8., 9. ja 12.10, KT 2, 3, rukatlaid võib saada suurhoonetele Leedust 25.11). Jõgeval moodustati ala arendamiseks ÄP 17.2, 5. ja 13.5, 13. ja 18.10, 1., 10., 17. ja (Ehitaja 9). isegi sihtasutus Tehniliste Põllukultuuride Tööt- 19.11, KoduMaja 2, Siililegi Selge 20.3, EP OÜ Eesti Süsi toodab grillsütt juba viiendat lemispark (*VoM 3.1). Samas aga tüüris Werol Keskkond IV, EPT 3.5, KÜ 5, 6, 8, Koduvald aastat, ikka alates 30–50 kuni 90 t kuus ja kä- võlgadesse (EP29.12). 3.6, Informer VI, EPP 10.4, ÕL 9.10, HM sitsi pakitult, et anda tööd kohalikele, kel viina- Eestis oleks võimalik rapsi kasvatada 88 000 12.10, 2.11, 10.12, LHE 20.11, Mustamäe IX), viga küljes ei ole (*LõL 5.2). Turul valitseb kolm ha-l aastas, 2004. aastal oli rapsiseemnete õli- uued tegijad jäätmekäitlusturule (ÄP 11.3). suurt tegijat (2004. aasta toodang): OÜ Kagu sisaldus 40 % (MaM 6, 12). Talunikud teenisid Prüginormi kehtestamine ei ole kooskõlas taot- Mets 2000, OÜ Barbetec 1500, OÜ GreenCoal rapsi (ÄP 28.10) pealt 277 mln kr/a, eestlaste lusega vähendada jäätmeid (ÕL 12.7). Prügi- Estonia 1200 ja ülejäänud 1300 t, käivet on, lauaõlist on kolmandik rapsiõli (EP 24.7). Pa- konteinerid jõuavad ka taluõue (MaM 11). Val- aga kasum on väike (*ÄP 26.7). Eestis põletati duvihmad rikkusid Viljandimaa rapsisaagi (PM dadest saavad prügimajanduse korraldajad männikändudest esmaklassilist tõrva iga valit- 5.8). Looduskahjustusi täheldati ligi 30 %-l rap- (ÄPL 12.5). Prügimäed saaks kujundada bio- suse tarbeks (*ML 4.11). si- ja rüpsipõldudel (EP 11.4). reaktorprügilateks (*KT 2). Prügimaksu võiks Riik pole siiani toetanud rapsist biokütuste toot- kehtestada kõigile (EP 30.9)? Jäätmekäitlus- Paber ja tselluloos jaid, sobivaks toetuseks oleks olnud aktsiisiva- ettevõtted koguvad kasumit (EP 25.5, ÄP 270 aasta juubelit tähistanud Räpina paberi- bastus või aktsiis kuni suuruseni, mida raken- 25.5). Pakendiseadus soodustab taara taaska- vabrik (EE 13.5, 21.9) teeb aastas 1000 t datakse fossiiltoormest valmistatud kütusele sutamist (KT 4, 5, RV 9.12) ja võib hindu tõsta (2005 juba 5000) vanapaberist 19. sajandist (ÄPL 12.5, PM 27.9), olgugi et minister Taavi (ÄPL 11.2, ÄP 19.7, 19.8, LL 27.8, ML 4.11, EE pärit masinatega ökopaberit. Eestis tekib vana- Veskimägi rääkis 0-määrast kõigile taastuv- 11.11, RV 11.11). Vajadus tekkis taaskasutus- paberit 40 000–70 000 t, millest korjatakse energiaallikatele (EP 17.8). Unistus töö ja leiva organisatsiooni järele (ÄP 8., 12., 26. ja 29.10, kokku 12 000 t (PM 13.1, EP 21.4). Koguda ei maale tulemisest kollaste rapsipõldude kaudu 1., 14. ja 21.12, Kasu 15.10, PM 18., 20. ja sobi peamiselt kiletatud või fooliumiga paberit. oli täide minemas (EP 14.8). Sedasi mõeldi ka 29.10) ja tagatisraha kehtestamiseks (PM PVC-kattega kiirköitjate ja olmeprahi põletami- Raiesmiku talus, kui osteti õlipress (ÄP 21.9). 7.12). Eesti ei taotlenud ainsa riigina pakendite se eest määrati OÜ Ravenile 14 000 kr trahvi Kui fossiilenergia pannakse maksu alla (EP kogumisele üleminekuaega (ÄP 14.10). (ÄP 29.3). 26.8), paraneks olukord taastuvenergiaallikate See kõik ei haaku kuidagi sellega, et Tallinnas Emil Fahle tegi pankroti äärel kõõluvast Tallin- juurutamisel veelgi. Muugale kavandatud soja- on kaduma läinud 70 000 t prügi (ÕL 20.2), na tselluloosivabrikust tsaaririigi eduka ettevõt- õlitehas võib tõrjuda Eestis kasvatatava rapsi ning prügi tekib vähem, kui monopol (ÄP 7.7) te (EPT 26.3). Nüüd tehakse järele jäänud veisesöödaturult välja (PM 28.5). tahaks. Osa prügist tassivad 800 kajakat laia-

38 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 VARIA li (HM 14.12). Kui prügi napib, tõuseb ladesta- ja Loksa moodustavad ühise jäätmeveopiir- se kasvatades jäätmetelt kaks korda (ÄP mise hind (EPT 13.4). konna (Sõnumitooja 6.10). 16.4), komposti peaks igaüks meist valmista- Kagu-Eesti prügi oodatakse Jõelähtmes (EP Otsiti kohta Tallinna prügila jäätmejaamale ja ma oma koduaias (PM 4.6). 24.3). Tallinna Prügila sooviks (PM 19.2, ÄP -keskusele (EPT 27.1, PM Kinnisvara 16.6, Viru Ramm on kompost turbast ja põlevkivi- 7.9) arutada jäätmeturismi küsimusi (EPT HM 7.9, EP 8.10), laadimisjaamad tõhustavad poolkoksist (Innoeesti 24.4). Tallinna Vesi 10.2) lahus turumajanduse küsimustest. jäätmekäitlust (ÄPL 11.2), innovatiivsus jäät- müüb reoveemudast valmistatud kasvumulda Prügila tee alguses Maardu fosforiidikarjääris mekäitluses tuleks kasuks (KT 6). Põhja-Lää- (EPAed 21.5). avati mälestusmärk taludele, mis jäid kunagi nemaa jäätmejaam tuleb arvatavasti kas kaevandusele ette (HM 18.5). Maardu linnavo- Pullapää prügilasse või Espre külla (LE 18.12), Rehvid ja plast likogu esimees Hans Vinkmann tuletas meel- ka Võrumaale tuleb oma jaam (WT 10.7). Rap- Alates 16. juulist 2006 ei tohi enam prügilasse de, et Tallinna Prügila põhi murdub viie aasta la jäätmekäitluskeskus on esimene omataoline ladestada isegi purustatud rehve, seepärast pärast, avades reovee tee põhjavette (HM Eestis, kus töödeldakse sorteerimata olme- ja otsitakse lahendusi ja investeeringuteks vaja- 27.1), ametnikud on Vinkmannile pahased, suuremõõtmelisi jäätmeid (ML 22.6, ÄP 17.11). likku 4–5 mln kr (EP 12.2, 9.8, LHE 26.6, ÄL väites, et põhi on nii kindel, et reovesi jõuab Jäätmevedu jääb omavalitsuste õlule (ÄP 6.10). Plaan koguda vanu rehve nurjus (EP alles 20–25 aasta pärast kõrval oleva Ülgase 19.3). 29.4). Rehvide kogumine läheks tootjale kaevudesse (HM 6.2). Nõrgvee imbumist vet- Lagujasse ei soovita europrügilat (EP 2.2, maksma 10 kr tükk ehk 1400 kr/t (EP 21.6), la- te kardetakse ka mujal (EP 21.6). Kogu seda 12.11, ÄP 4.2), Elva ei soovi ka olla samas dustamistasu juurde (LL 11.7). Jõelähtme prügila ümber käinud kemplemist vana prügila järelhooldaja (EPP 2.10), ollakse Kohtla-Järve keemiaettevõte Novotrade Invest ajakirja ülevaadetes kajastades tekib parata- vastu ka Loode-Eesti Jäätmekäitluskeskuse AS alustas vanarehvide ja plastjäätmete kogu- matult küsimus, kes võtab vastutuse võimalike AS-i kavadele (HM 20.1, PM 2.10). Sobivad mist ette valmistama. Tahetakse purustada õnnetuste eest enda peale ja mis see kellelegi alad on kas põllud või turbarabad ja karjäärid aastas 8 000–10 000 t rehve, korduskasutada maksma läheb. Või on risk kindlustatud? Prü- (HM 18.6, EP 2.10). Ohtulased kardavad rotte, metalli ja osa kummist, ülejäänust valmistada gitihendusrull surub prügi tihedaks – 1000– kajakaid ja prussakaid (HM 6.1), jõgisoolastele ruberoidisarnast katusekattematerjali ning 1250 kg/m3 (KT 2). Tallinna europrügila oli ka ei suudetud selgitada prügila kasulikkust (PM hüdro- ja soojusisolatsioonimaterjale (EP 7.5). poliitikute tüliõunaks (EE 8.4). Jutu jätkuks, et 24.11). Haapsalu tahab omale prügipolitseid Eestis on oma plastikutehased (ÄP 17. ja 20.5, prügila naabruses vanades Ülgase fosforiidi- (LE 10.1), Keilas ja Sakus ollakse prügila vas- ÄPL 3.6, 26.11, ÄL 27.10), Hiiumaast on aga kaevanduse käikudes pesitsevad nahkhiired tu (EP 16.6, PM 17.6, 13.12), surnuaias (PM saanud lausa Eesti plastitööstuse keskus (EP (EP 21.6). 14.4) mõeldakse, kuidas maksustada sinna 7.9). Ilmus teade, et Estiko Plastar hakkab Tulevase ooperiteatri ja raekoja kohal laiub olmeprügi toojaid (Koit 13.7). Väikesaartelt tootma biolagunevat kilet (PM 29.9). hiiglaslik prügimägi (EPT 30.4). Akvalangistid hakkab laev prügi ära tooma (EP 8.6). Plasti osatähtsus Mustamäe linnaosa olme- otsisid prügi vee alt (EP 16. ja 20.9, PM 21.9). Taani energiagigant Elsam kavandas Eestisse jäätmetes oli 2,8 %, puidul 5,5, paberil ja papil Heakorrakuul korraldatakse lehe- ja oksarisu 1,5 mld kr maksva soojus- ja elektrienergiat 11,6 ning kummil 0,2 % (KÜ 8.4). Plastiku akt- äravedu (EPT 12.4; EP 16.11). Vanade liiprite tootva prügipõletustehase (EP 21.1). EL-is on siisimaks (ÄP 13. ja 22.9) alkoholi- ja karastus- lõppkäitlemiseks aga tuli konkurss teha (ÄP üle 400 jäätmepõletustehase, Eestis põletatak- joogipudelite eest on 80 ja muu pakendi eest 1.10). se peamiselt puidujäätmeid ja mõnisada tonni 100 kr/kg, paberil ja kartongil, k.a kihiline kar- Kadunud on ka 150 mln kr ulatuses pakendi pakendijäätmeid aastas (EP 21.1). tong olenemata päritolust 40 kr/kg (ÄP 19.7, aktsiisist vabastatud plasttaarat (ÄP 16.3). Krabide jt koorikloomade ning putukate katte- ÄP 22.9), millega pole ettevõtjad nõus (ÄP Tootjavastutus (ÄP 5.2, ML 19.2) jäätmete eest kiht kitiin on näide kunagisest prügimaterjalist, 28.7), olgugi et see nendevahelist konkurentsi vajab vast senisest enam lahtirääkimist. millest toodetava kitosaani eest makstakse ei mõjuta (ÄP 23.7). Küll aga kipub tüli tekkima Eesti tulevikuvisiooniks kõlbab nüüdisaegse nüüd 10 kr/g (ÕL 13.11). jäätmekäitlusettevõtete vahel (ÄP 28.9). Hokkaido saare mõne piirkonna inimeste ko- Hea uudis ekslinnapealt on, et prügi hinnatõu- Tallinna Jäätmete Sorteerimistehase paber ja hustus eristada 29 prügi kategooriat 1500 eri- su hakatakse pidurdama (ÕL 4.12, ÄP 14.12). papp läheb hulgimüüjatele, plastpudelid ja osa neva asjaga, mida ja kuidas eristada, näiteks: kogutud kilest plastitehasesse. Osa materjali süttivad ja põlevad materjalid, plast (kile, kar- Korjused ja kompost müüakse Lätti ja Leetu. Puidu-, tetrapaki- ja bid), plastpudelid, alumiinium, metallpurgid, Korjused e eri- ja kõrge riskiga loomsed jäät- paberijäätmed lähevad katlamajadesse põleta- klaaspudelid ja -purgid olenevalt värvist (sini- med viiakse kohalike tahtest olenemata (ML miseks. Plastitehase OÜ ostab iga kuu 250 t sed, rohelised, mustad), patareid, ajalehed, 7.10) Väike-Maarjasse (Põllult Põske IX), kus plastjäätmeid, vanade kastide eest antakse paberkarbid, muud paberid, riided, mittepõle- neid kuumutatakse 133 oC juures 8-baarise 2000 kr/t, kile eest 1000–2000 kr/t. Ettevõte vad asjad (katkine klaas ja keraamika), suure- rõhu all 20 min, veetustatud mass peenenda- müüb graanuleid ja helbeid Hiina turule, ka mõõtmelised jäätmed jm. Pesta tuleb, näiteks takse ja põletatakse Kunda tsemendiahjudes Euroopasse ja USA-sse (ÄL 24.11). Valmista- kohvikooretopse, eraldada sellelt plast- ja (MaM 10). Tüliõunaks oli tehase madal korsten takse ette plastjäätmete utiliseerimist koos plekkosa, mida kogutakse erinevatesse prügi- (ÄP 1.12). Tööd alustatakse 2005. aastal (PM põlevkiviga (*EPLVJ). kastidesse, linnast tuuakse oma prügi koju sor- 28.12). Uus käitlustehas muudab kasutuks ka teerimiseks (Ärielu 11). Võib ennast veel lohu- veel hiljuti keskkonnaloa saanud uued matmis- Kilt kollitab tada, et kuulsa Kyoto lähistel ja Tokyos on keh- paigad, nagu rajati Teedla mõisa (ML 20.2), Alustame ülevaadet Eesti vanema põlevkivi testatud veel ainult 16 prügi eristamise kate- kuid hoiab ära, et kevadpäike ei sulataks mül- diktüoneemakildaga. Sõmeru vald keeldus väl- gooriat. Ja ka optimistliku ütlusega: tekitan kas seakorjused välja (PM 14.4) või lehmalau- jastamast Kunda Nordic Tsemendile tsemendi- jäätmeid, järelikult elan (ÕL 8.5). Kuid senised ta jäävad vedelema veisekorjused (PM 23.4). lubjakivi varu geoloogilise uuringu luba Toolse- taarapunktid kaovad (EP 15.4). Seafarmid ja kalatööstused levitavad haisu ja Lääne maardlas, kohas kuhu Nõukogude Liidu Pariisi prügila nõlvadel hakkavad pärast 2010. seadusandlust oli vaja täiustada, et ettevõtteid mäetööstus kavandas omal ajal fosforiidikar- aastat lehmad ammuma (PM 16.6). Pääsküla korrale kutsuda (EP 12.4, PM 15.4). Kadunu- jääri. Põhjuseks teadmine, et Marokos saab prügilat kavatsetakse hakata sulgema 2005. kese kremeerimise tuhast eraldatud süsinikust fosforiit varsti otsa, mis kutsuks esile ebaterve aasta kevadel, kunagi kerkivad sinna hüppe- tehti kõrgsurveaparaadis omastele teemant huvi pae ja diktüoneemakilda all asuva fosforii- mäed jm spordirajatised (EPT 28.4), sulgemi- (EP 10.8). dimaagi vastu, vaatamata sellele, et maak on sel on ka Sindi prügila (KT 5). Pullapää prügilat Tallinn vajab kuut puulehtede kompostimisväl- vaene ja rikastamine keeruline ning kattes olev taheti katta Väikese viigi saviga (LE 4.3), mida jakut, neist esimene võtab vastu 3000 t (EP kilt iseeneslikult süttiv. Ohu märgiks oli ka tead- varem veeti Bürgermeistri holmile (LE 29.1), 2.2, 28.10). Adru kõlbab ka otse väetiseks aia- laste seitse aastat tagasi antud hinnang, et fos- AS Uikala Prügila (PR 26.9, 14.10) aktsiaid maale (Kodukiri 2). Ettevõtlik mees veab suvi- foriiti kaevandada enne paarikümmet aastat ei müüdi eraettevõtetele (ÄP 7.9), Pärnumaa lasse toidu ja saepurujäätmeid ning laseb vih- ole mõeldav (Kuulutaja 2.4). Nüüd on see aeg saab uue prügila (ÄP 24.9, ML 30.9), Tallinnas maussidel neist komposti teha (LE 27.4, ÕL täis tiksumas. tehti prügikampaaniat (Mustamäe IX), Kuusalu 8.5), Eesti Jäätmeringluse OÜ teenib vihmaus-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 39 VARIA

Üks fosforiidiriik Nauru läks pankrotti (EP 8.5). aktiivset põlevkivivaru, siis TTÜ professor si (PR 23.5). Kas võib olla selle põhjus Kiviõli Meie fosforiidisõja kangelane ja Eesti üks po- Enno Reinsalu nimetab seda müüdiks. Kae- tuhamäe ekstreemspordikeskus, kus peaksid pulaarsemaid poliitikuid 1990. aastatel Juhan vandamiskõlblik on alla veerandi registris arvel tulema laskumisnõlvad mäesuusatajatele ja Aare on aktiivsest avalikust elust tagasi tõmbu- olevast põlevkivist ja seegi pole kõik kaubasta- lumelauduritele ning snowtubingu-rada ning nud ning teeb tööd raamatu ja filmi kallal, mis tav. Suur osa looduskaitsealadel paiknevast kus suvel jätkatakse mootorrataste mäkketõu- käsitleb aega, kui eestlased Moskvas Nõuko- varust on samas sobiva tehnoloogia abil kae- suvõistlustega ning ehitatakse mäealusele ala- gude Liitu lagundasid (PR 26.11). vandatav (PR 28.5). le tsiklite võistlus- ja harjutusrada (PM 9.6, TTÜ mäeinstituut sulges Tallinnas õppelabori 28.7, EP 29.7, ÄP 17.11). Põlevkivi (M&M 13.1), TPÜ Akadeemilise raamatukogu Kütusest värvaine väljapesijad „toodavad“ 50 Põlevkivi (*PP 1.7) on Eesti energeetika alus- fuajees oli näitus „Eesti Põlevkivi: teadus ja kg tõrvmusta ülihappelist ködi kuupmeetri koh- talasid. Kütte-Jõu ja Kiviõli kaevandusasulad tööstus läbi aegade“ (M&M 27.1, EPLVJ). Toi- ta (PM 6.5). rajati kunagi aastatel 1920 ja 1922, et varusta- mus konverents paest ja põlevkivist (KT 2). da Tallinna Tselluloosivabrikut, viinavabrikuid ja Nafta ja Hodorkovski meiereisid ning Tallinna ja Püssi Elektrijaama Põlevkivikeemiatööstus Mais oli nafta hind 13,5 aasta kõrgeim (ÄP põlevkiviga (ML 2.9). Põlevkivi tööstusliku kaevandamisega läinud 5.5), kuid 42 USD/barrel ei pidavat veel kriisi Küsitakse, kas Eesti läks euroliitu koos põlev- sajandi algul pandi algus ka Eesti põlevkivikee- tähendama (PM 19.5), augustis oli hind 40,03 kiviga (PR 21.5). Elektrituru avamisega olevat miatööstusele, mis vajaks investeeringuid va- (ÄP 6.8), septembris USA-s üle 50 (PM 29.9, kaevurid arvestanud (PR 21.5) kui sündmuse- nade tehnoloogiate väljavahetamiseks ja jäät- ÄP 12.10), detsembris 56,35 USD/barrel (ÄP ga, mis ei jää tulemata. Eesti Põlevkivi aasta mete vähendamiseks (*ÄPL 11.2). Põlevkiviõli 30.12), 1970. aastatel maksis barrel 80–90 tä- kasum oli 182 mln kr (PR 14.6). Otsitakse teid toodang oli: VKG 160 000, Narva EJ Õlitehas nast dollarit (EP 7.9). Kriise on olnud seni kuus säilitada põlevkivi senine hind (*PR 11.11). Op- 100 000 ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 60 000 (ÄP 19.5). Aastal 2006 olevat nafta hind vaid timeeritakse põlevkivi kaevandamist, täienda- t/a (ÄL 1.12). Arvatakse, et põlevkiviõli, mis 22 USD/barrel (PM 10.11). Nafta hinda kergi- takse kaevandamisseadust (EPLVJ). Nüüd veetakse põhiliselt Rotterdami piirkonda ja ka tas ka orkaan Ivan (ÄP 20.9). kaevandatakse sekundis 333 kg põlevkivi ja Leetu, leevendaks kütteõli hinnahüppeid Ees- Venemaa naftatoodanguks aastal 2005 ennus- muudetakse samal ajal joogikõlbmatuks 6 t tis (Ärielu 12). Hollandis segatakse põlevkiviõli tati 500 mln t (ÄP 23.3), naftasektori mõju bör- vett (*ML 27.5). raske ja väga viskoosse vene naftaga laevakü- sile oli suur (ÄP 12.4). Mure Vene õlimiljardäri Aidu, Aidu-Liiva ja Aidu-Nõmme külas elas ku- tuseks (ÄL 1.12). Estonia kaevanduse katla- Mihhail Hodorkovski arreteerimise pärast (ÄP nagi kolmandik Maidla külanõukogu elanikest, maja läks põlevkivilt üle põlevkiviõlile (PR 25.5) on samaaegselt mure Venemaa eemal- kes said oma kodu eest piltlikult ühe Moskvitði 16.1). dumise pärast demokraatiast ja õigusriigist ostmise raha (PR 28.11). Eesti rikkaim vald Kiviõli keemiatööstuse 2003. aasta puhaska- (ÄP 7.1). Võimud sundisid Jukost omanikke elab oma maapõues oleva põlevkivi arvelt (PM sum oli 0,3 mln kr (ÄP 17.3), keskkonnatrahv vahetama (ÄP 13.2). Samal ajal oli Jukose 14.1), valus ja vaevas, kuna on rikkaim ka 11 500 kr (PM 12.3). Kavatseti kaevata EE üheksa kuu kasum kasvanud 71 % (PM 2.2) ja keskkonnaprobleemidelt: maa vajub ja väri- peale konkurentsiametisse põlevkivi pärast Venemaa majanduskasv nafta toel 7,3 % (PM seb, lõheneb, hooned vajuvad viltu, vett on ja (EP 30.8). 5. ja 7.2), Jukosel oli kava tõsisemalt siseneda ei ole ka, kaevust saab ainult kohvivärvilist (PR Meie põlevkivitööstusest olid huvitatud hiinla- Euroopa, sh Leedu turule (Ärielu 4, PM 20.10). 8.2). Riigikogulased käisid kohapeal olukorra- sed. Fushun Mining Group Co. Ltd kasutab Samal ajal hakkasid pangad kartma, et jäävad ga tutvumas (PR 28.9). Vahepeal valmis minis- kaks korda rohkem põlevkivi kui VKG ning õli pankrotti mineva Jukose (ÄP 28.5, PM 21.6) teeriumis kava kärpida Mäetaguse, Illuka ja toodetakse eranditult ühetüübilistes 200-ton- laenurahast ilma (ÄP 28. ja 29.4) ja Vene börs Vaivara vallalt kolmandik ressursimaksust ta- nistes retortides, VKG aga kasutab tootmises kiskus korduvalt alla (ÄP 29.4, ÄP 28. ja 31.5, sandusfondi tehtavate maksete abil (PP 25.5, kolme eri suurusega retorte vahemikus 40– 3. ja 4.62, 8.12). Rootslased kavatsesid Putini PR 30.8, 24.11), kuna Tallinnale tehti rikkuses 1000 t. Külalised olid väga huvitatud just VKG Jukose aktsiate langetamise pärast kohtusse pika puuga ära (PR 16.1). Omavalitsus oli kär- kõige suuremast retordist (PR 3.6, 26.8). kaevata (ÄP 29.10). betele vastu (PR 17.10). Lisandumas on VKG Alates aastast 2005 kehtestatakse põlevkiviõli- Mai lõpus algas Hodorkovski kohtuprotsess Aidu Oil Ojamaa (ML 1.4, 6.5, PR 7.5, 30.9, ÄP le ja maagaasile ning kivi- ja pruunsöele aktsiis (ÄP 31.5). Greenspan hoiatas nafta hinna 30.9) ja Usnova kaevandus (EP 21.4). Kunda teatavate soodustustega elektrienergia tootja- drastilise tõusu eest (PM 29.4). Ennustus: tap- Nordic Tsement hakkab kaevandama 2005. tele ja kodumajapidamistele (PM 10.9). Kohtla- pes Hodorkovski, tapab Venemaa iseenda (ÄL aastal Ubja põlevkivikarjäärist põlevkivi ja teeb Järvel levinud ebameeldiv hais ei pärinenud 15.12). Venemaale on aga esmatähtis taasta- heatahteinvesteeringuid Upja (Kuulutaja 23.1, VKG-st (PR 12.8). Küll aga pärineb generaa- da kontroll nafta üle (ÄP 21.6, 6.7). Ärimehed 4.6). Mäeinsener Arvi Parbol kava Eestis põ- torgaas VKG-st, mida kasutatakse küttevee, saadavad perekonnad igaks juhuks välismaale levkivi kaevandada ei ole (Reaktor 31.12). auru ning elektrienergia tootmiseks (PR 23.7). (ÄL 6.10). Vene riik otsustas Jukose tükeldada Vaesemaid kunagisi põlevkivivaldu võib päästa (ÄP 14.10). Jukos andis USA-s sisse pankroti- hea äriplaan, nagu Kohtla-Nõmme valla SA Poolkoks kaitseavalduse (PM 16.12) hoidmaks ära firma Kohtla Kaevandus-Muuseum (ÄP 17.2) tali- VKG kavandab rajada poolkoksimäe lamedas- sundmüüki (ÄP 3.12). See ei takistanud sajan- spordikeskusega aherainemäel (ML 4.3). se ossa uue nõuetele vastava poolkoksiprügi- di oksjoni: viie minutiga sai Vene riiulifirma Sompa kaevandusest on järel vaid arhitektuur- la, valitsuses oli arutusel vette suunatavate fe- Jukose Juganskneftegazi omanikuks (EP se väärtusega varemed (PR 18.2). Kaitsemi- noolide heite vähendamise riikliku programmi 21.12, ÄP 21.12), mis läks kohe Rosneftile, nisteerium tahab Sirgalasse püsipolügooni eelnõu aastateks 2004–2014, ohu allikateks ehk tagasi riigi kontrolli alla (EP 24.12, ÄP (PR10.06). Kiruna linna Rootsis ähvardab libi- on vanad põlevkivi töötlemisjääkide prügilad ja 24.12). semine tühjadesse kaevanduskäikudesse (EP põlevkiviõli jääke või setteid sisaldavad jääk- Pantvangidraama (ÄP 1.6), terror Iraagis (PM 29.9 ja PM 29.9). Metsaeksperdid arvavad, et reostuskolded ning vähemal määral fenoole si- 17.6, ÄP 18.6, 7. ja 26.7), Norra naftatöötajate kaevandamine tegi metsale kasu (PR 26.9). saldavad kaevandusveed (PR 12.5). VKG tegi streik (ÄP 21.6) ja teadmine et Norral jätkub Kui Aidu karjäär lõpetas oma Vanaküla osast avatud pakkumise rajatava poolkoksiprügila naftat kaheksaks aastaks (PM 18.6, ÄP 18.6) vee pumpamise, jäi kuivaks ka Kohtla jõgi (PR geodeetilisteks uuringuteks ja eelprojekti koos- kergitasid samuti nafta hinda (ÄP 14.7, 26.7). 25.8). Tallinna–Narva maantee Kukruse ja tamiseks (ÄP 7.5). Kallis nafta pitsitab EL-i majandust (ÄP 2.6) ja Jõhvi vaheline teelõik kolib eelplaneeringu ko- Kiviõli volikogu otsustas tagasi lükata Sonda täidab Vene riigi kassat (ÄP 12.10). Kui aga haselt pärast 2007. aastal algavat renoveeri- volikogu ettepaneku algatada halduspiiride peaks muutuma selgelt nähtavaks langus naf- mistööd teisele poole Kukruse mäge (PR muutmine, millega oleks poolkoksimägi liiguta- tatootmises, väljuvad naftahinnad kontrolli alt 8.10). tud naabervalla omandusse, kuhu on projekti (ÄP 7.10). Alati on ka keegi, kes näeb naftahin- Põlevkiviga seotud tööstuste keskkonnastra- “Life-ENV” raames veetud poolkoksist, turbast na tõusus kasu: väheneks nõudlus (ÄP 26.10). teegiat tahetakse muuta (*PR 4.11). Kui amet- ja sealägast tehtud segu ning istutatud noored Jukose nurkasurumisest sai aasta täis 2004. likult on maavaravaru bilansis üle 550 mln t puud, uurimaks poolkoksi kasutamise võimalu- aasta keskel (ÄP 5. ja 14.7), lõpuks hakati et-

40 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 VARIA tevõtte vara müüma (ÄP 21.7, PM 22. ja 23.7), ta on eestlane, kuna Narva põlevkivielektrijaa- räägiti oktoobris 2004, EJKÜ (EPLVJ) korral- nafta ammutamine siiski jätkus (ÄP 30.7), ol- made elekter oli kõige kallim maailmas (PM das isegi vastavasisulise konverentsi (ÄP gugi et korraldus lõpetamiseks oli antud (EP 19.2). Meile see siis nii ei tundunud, kuna mak- 25.10, PM 27.10). 29.7). Kriisi Jukose sulgemises Eestile ja Lee- sime vaid 4 kopikat kilovatt-tunni eest. Ega Alati on keegi, kes täpselt teab, et elektriener- dule ei nähtud (ÄP 14. ja 30.7). Putin aga väi- praegugi pole teada põlevkivielektrienergia te- gia hinnatõus ei too teiste kaupade järsku kal- tis, et tema küll ei soovi Jukose pankrotti (ÄP gelik maksumus, võib-olla on see ühiskonnale linemist (ÄP 17.3), kui Riigikogu peaks elektri 13.9, EP 18.11), teod on samas vastupidised 2 või isegi 4 kr/kWh (EP 29.1, ÕL 27.2, EL 2), hinna suhtes seisukoha võtma (ÕL 27.3). Tei- (EP 30.11), Mart Helme näeb Jukoses kaarti kirjutatakse isegi müüdist „odav põlevkivielek- salt tõstavad hüvitised maaomanikele (EP Venemaa suures poliitilises mängus, mis võib ter“ ja et ehk hakkab energeetikas puhuma 11.11, PM 3. ja 16.11, ÄP 9. ja 16.11) elektri ja ka Eestit ohustada (ÄP 28.9), arvestades et lootusetuul (Ehitaja 3). gaasi hinda (EP 21.5, 17.9). naftat jätkub 30 aastaks (EP 29. ja 30.9), Ve- Kardeti et elektrituru avamine toob kaasa hin- Arvestada tuleb ka sellega, et Eesti heitelimii- nemaal aga 40 aastaks (RV 14.10, S 2.12), natõusu (ÄP 12.1, 17.6, EP 15.4). Minister dist sai EE 87 % omale (PM 22.4). Venemaa ja OPEC kompenseerivad teiste piir- Atonen lubas ootamatult viia elektrituru avami- Elektrihinna kiire tõus jäi Energiaturu inspekt- kondade languses olevate naftaväljade too- se eelnõu valitsusse eesmärgiga avada juba siooni suure koormuse ja selgunud objektiivse- dangut (RV 11.11, ÄP 10.12), energiaallikaid aastal 2005 elektriturg konkurentsile viiendiku te asjaolude tõttu 2005. aastasse (ÄP 7.7, jätkub aga siiski 80 aastaks (EP 13.11). Fidel ulatuses ja teha soodustusi koostootjatele (EP 31.8, 2. ja 3. ja 17.9, EP 31.8, PM 2., 4. ja 6.9). Castro teatas naftavälja avastamisest meres 6.2, PM 6.2, ÄP 9.2), et kohe järgnevate tege- Tõus tulevat kuni kümnendik elektri hinnast (ÄP 28.12). Leidub ka lohutajaid, kes nimeta- mistega hakata pidurdama elektrituru avamist, (ML 4.11), elektrituru inspektsioon arvutas tõu- vad nafta hinna tõusu vaid „struktuurseks turu- mis avaks näiteks vaid 15 % turust alles aastal suks 5,5 % (EP 7.10). Kõva sõna oli EE loobu- nihkeks“, mis ei saa olla kestev (ÄP 5.11) või 2006 ja teeks alternatiivsetel müüjatel turule mine ampritasust (PM 30.10, 27. ja 30.11, ÄP väidavad, et varud hoopiski suurenevad (EP tulemise raskemaks (EP 10.2, PM 10.2, ÄP 2., 4., 22. 29. ja 30.11, EP 11., 18., 27. ja 19.11), samas kui langus tootmises võib saa- 10.2). Atonenilt hakati mitmesuguseid selgitu- 30.11). Narva Elektrijaama elektrienergia hind buda juba aastal 2010 (ÄP 10.12), kui aga te- si nõudma (PM 7.2, ÄP 26.2). Hirmutati avatu- langeb (ÄP 16.11). Hea uudis oli, et NRG-tekib majanduskaos, kolitakse (ulmekirjanduses) rule tükkiva Vene karu ja muude ohtudega (EP hingu luhtumine alandas elektri kWh hinda kosmosesse (EP13.11). Saturni kuul Titaan 23.1, ÄP 9. ja 13.2, 27.4), kuid oli hääli, et oda- 1,67 senti, halb oli see, et tarbijale hinda ei juba märgati võimalikku süsivesinikujõge vat energiat tuleks kas või Venemaalt osta, et alandatud (PM 4.11). Elektrienergiale rakenda- (EP6.7). säilitada oma põlevkivivaru (ÄP 12.2), oht oli takse aktsiisi alates 2010. aastast ettevõtetele Bushi tagasivalimine olevat väiksema tähen- jääda siiski sõltlasseisundisse (PM 4.3). Oli ka 7,8 ja eraisikutele 15,64 kr/MWh (PM 10.9). dusega maailmamajandusele, seda ootavad arvamusi, et vene elektrit karta ja selle ostust Uued EE hinnakirjad elektrile kehtestati alates ennekõike USA nafta-, farmaatsia- ja kaitse- kasu saada pole võimalik, kuna Vene tootmis- märtsist 2005 (ÄP 1.11, 2. ja 6.12, PM 30.11, 2. tööstuse firmad (ÄP 28.9). tingimused ei vasta EL-i nõuetele (ÄP 10.2), ja 10.12). samas kui Soome sealt ostab (ÄP 17.2). Elekter ja elektriturg EE nõukogu liige arvab, et Eestile sobiks im- Eesti Energia investeeringud Tallinna esimene elektrijaam sai 24. märtsil portelektrile suletud, kuid kodumaistele koos- Nagu tavaliselt, tõi EE elektrienergia hinnatõst- 2004 91-aastaseks, algaastatel lämmatas põ- tootjatele avatud turg (PM 12. ja 20.2). Sellel miskava kaasa kirjutiste laine, miks energeeti- levkivitoss Kalamaja, osa elektrit osteti siiski jutul oleks jumet, kui Põlvas ei seisaks Taanilt ka peab põlevkivil põhinema (ÄP 20.1, *ÕL Ellamaalt (EPT 23.3). kingiks saadud ligi 10 mln kr maksev koostoot- 27.2, EP 11.2), samas kui Läti kavandab osta Maailmas toodeti elektrienergiat 12 958, sel- misjaam, mis võimaldaks toota energiat kesk- elektrienergiat Valgevenest siis, kui Eesti sul- lest Eestis 3,9 Mtse (ton of coal equivalent) konnasäästlikumalt ja odavalt kui põlevkivist geb oma põlevkivikatlad (PM 27.1). Siis veel ehk 0,030 % ) (Elektriala 2). Aasta algas nagu (EP Laupäev 28.2, ÄP 23.11). ministritoolis Atonen arvas, et sisuliselt pea- tihti EE elektri kiirustatud hinnatõstmiskavade- Väljast hoiavad elektriturul silma peal Fortum, aegu nullist ülesehitatavat põlevkivienergeeti- ga (PM 8., 9., 10. ja 16.1, ÄP 8., 22. ja 23.1, EP Gazprom, E.ON, Vattenfall ja Elsam (EP 18.2), kat ei peaks riik doteerima (PM 24.1). Nurise- 23.1). Tuletame meelde kodutarbijate põhitarii- mis olevat eelduseks, et EE monopol juba lähi- ti selle üle, et EE kavandab miljarditesse ulatu- fid (EP 8.1): aastail paratamatult murdub (EE 19.2). vaid investeeringuid keevkihttehnoloogial põhi- Kuupäev Senti Vattenfall tahaks ka Elsamit (ÄP 23.12). nevate põlevkivienergiaplokkide ehitamiseks, 1. V 1997 65 Elektrituruinspektsioon pidas 20-kroonist elekt- ootamata ära Eesti energeetika arengukava 1. I 1998 65 ri püsitasu õigustamatuks (EP 4.3, *ÄP 25.3), kinnitamist Riigikogus (PM 22. ja 23.1), kava 1. I 1999 75 ajakirjanik arusaamatuks (PM 9.3), akadeemik kiideti heaks septembris 2004 (EP 24.9). Uute 1. I 2001 90 tarbijavaenulikuks jõuvõtteks (ÄP 12.3), tarbi- plokkide katsetused algasid samuti septembris 1. IV 2002 105 jad õhu müügiks (PM 9.3). Ampritasu keelusta- (PM 4.9). Elektrituru avamine aastal 2013 peamine Riigikogus kukkus läbi, vaatamata taks põlevkivikatelde renoveerimise (ÄP 2.12) Uus hind on jagatud komponentideks (PM 30 000 toetusallkirjale (EP 7.5). EE õigustas EL-i vaesematele jagatavast 5 triljonist kroo- 3.3). Uued tariifid (ÄP 22.1) ja elektrienergia hinnatõusu elektrienergia kättesaadavuse suu- nist loodetakse osa ka Eesti energeetikasekto- õiglane hind (PM 19.1, 7., 13. ja 26.2, ÕL 13.1, renemisega (ÄP 15.3), millest siiani pole tead- risse (PM 20.2). 14.2, ÄP 22.1, Elektrileht 28.2) või hinna õigus- jate arvates eriti midagi ette võetud (ÄP 20.5). EE kavandab 15 aasta jooksul elektrihinna tamine (ÄP 2.2, EP 14.2, PM 11.3) olid nagu Minister Atonen lubas ka EE kolmeks lõhkuda tõusu, mida on nimetatud ka hinna liigutamise varemgi hasartse arutuse objektiks, nagu miks (EE 11.3, PM 12. ja 13.3, 1.4, ÄP 12.3, EP perpetuum mobile’ks (PM 3.3, ÄP 12.3) ja lae- peame või ei pea elektrit valmistama põlevki- 30.3), mis mõjutaks halvasti krediidihinnangut nude toel investeerida 45 mld kr (PM 22.1, ÄP vist (*PM 2. ja 18.2, EP 14.2, *ÕL 14. ja 26.2, (EP 30.3, ÄP 29. ja 30.3). 7.5), teistel andmetel maksaks kuus uut katelt ML 22.4) või miks väiketarbija (ML 12.2, EP 13. Elektrituru avamise teema (PM 16.3, 15.4, EP 20 mld kr (Reaktor 31.12). ja 27.2, 3.3, PM 12. ja 20.2) või elektriga kütja 17.4) lainetas mitmel korral avalikkuse ees Rahvaliit keelaks EE-l kodutarbijate arvel ka- ja suvilaomanik saab hinnatõusuga peksa (EP nagu jutud valitsuse toetusest sellele (ÄP 5.3) sumit teenida (ÄP 15. ja 16.3). EE 12 kuu audi- 27.2, 6.12, PM 27.2, ÄP 27.2, 19.3). ning ettevõtjate huvist avatud elektrituru vastu teerimata kasum oli üle poole miljardi krooni Fortumi (ÄP 12.5, 3.6) elektri hind jääb samaks (*ÄP 12.3). Poliitikud seostasid turu avamist (PM 23.4, ÄP 23.4). (ÄP 28.1), kuid EE monopoolse seisundiga ra- energiaalase sõltumatusega (ÄP 31.3). Kui Internet elektrijuhtmest võiks olla kunagi heaks hul ei olda (ML 18.3, PM 8.12). EE lubab seo- Atonen (EP 29.5) läks valitsuse toega Riigikok- äriprojektiks (PM 11.3, ÄP 11. ja 12.3, ML ses uue hinnatõusuga inimlikumaks muutuda ku turgu avama, hääletati see arutelu punkt EE 25.3), samas kui liinivargused jäävad mänguks (ÄP 16.2). Siinkohal ühe välismaale elama läi- nõukogu liikme Ants Paulsi ettepanekul välja surmaga kõhu- ja peatäie nimel (EP 9.6). Kui nud eestlase kogemus Moskvas õppimise (PM 21.5, ÄP 21.3), märtsi algul kergitati esile surma ei saada (ja liine samuti pole), jäävat ajast. Nimelt sõimas teda üks Moskva Ener- Atoneni-Kubitsa-Oki riigisaladuse skandaal Maarjamaa EE andmetel õige pea veeta ja lei- geetika Instituudi professor ainult selle eest, et (PM 8.6). Uuest turu avamise kontseptsioonist vata, rääkimata elektrist (EP 22.6).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 41 VARIA

Leedus arutati Leedu elektrijaotusvõrkude lima toasooja (Kinnisvara 2.6). Soomes on maal on Eesti energeetikast oma nägemus müüki EE-le (PM 29.1), samas kui Eestis põh- pooled hooned kaugküttel (KT 5). ehk kava rajada hea gaasijaam, sahinate järgi jendati hinnatõusu vajadusega renoveerida Tuhala nõiakaevus olev energiasammas ole- Saha-Loo ja Väo paekarjääri vahelisele alale, jaotusvõrkudesse (*EP 11.2, PM 23.4). Leedu vat positiivse elektromagnetilise kiirguse voog, puitküttega koostootmisjaam (EE 19.2) või oli võrkudest on huvitatud ka Vene Ühendatud mis tänu vertikaalsetele paelõhedele meetri- taoline kava hoopiski tema elukaaslase isal Elektrisüsteemid (PM 2.2). EE-l oli ka kava laiuse keerisena üles pääseb (S 22.7). Padu- (EP 3.3). Taanlane tahaks kasutada koostoot- ühendada Balti turgu (PM 19.4), rajada kahe vihmad ajasid suvel nõiakaevu uuesti keema misjaamas hoopiski prügi (EP 12.8). aastaga merekaabel (ÄP 27.4, 20.5, 14.6, (PM 8.7). Maagaasi kasutamise kasvu põhjendatakse 17.8, 14.9, EP 19.5) ja sulgeda Narva tuhaväli Õhust hapnikku neelav mootor paneb aluse arengukavaga ja vajadusega varustada ener- nr 2 (EP 13.4). kiirete ja odavate lennukite tootmiseks (ÕL giakandjatega paiku, kus pole puid ega turvast 29.3). ja EL-i Phare programmi rahadega, mis toetab Energia gaasijuhtme ehitamist (LõL 29.1). Poliitikud ütlesid väga selge sõna EE mono- Põlevkivi alternatiivid Veebruaris 2004 räägiti Pärnu Rannahotellis poolse tegevuse kohta (*Tribüün V/VI). Marek Kütuse- ja energiamajanduse arengukava bioenergia seminaril puidujäätmete perspek- Strandberg nendib, et oleme saanud teadmi- määratleb tuleviku. Selle järgi on maagaas tiivsusest soojusenergia tootmisel (PP 27.2), sed selle kohta, mis on energia ja kuidas see Eesti energeetikas kõige arvestatavam alter- juunis kavandasid aktsiaseltsid Pärnu Soojus muutub ning muudki, kuid ei tea veel, kuidas natiiv põlevkivile, turvas on konkurentsivõime- ja Tootsi Turvas, kelle enamusaktsiad kuulu- peab toimima ökosüsteemikeskses maailmas line kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas, vad vastavalt Vapole ja Vattenfallile, turbaküt- (PM 7.2). Tema arvates ei seisa muutused taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt tel koostootmisjaama ehitamist Pärnusse, Eesti elektripõllul tehnoloogia, vaid tahte ja biokütustel baseeruvas elektri- ja soojusener- kuna turvas on piirkonna kõige odavam kütus, mõistmise taga (EP 29.1). Strandberg muidu- gia koostootmises ning tuuleenergias, arenda- ligi kaks korda odavam kui maagaas (PP 1.7). gi teab ja ka Raivo Vilu, kirjutades Eesti jätku- takse ka hüdroenergeetikat, mille tehniliselt ra- Septembris kirjutasid Eesti Gaas, EE ja For- suutlikkusest keskkonnaruumi ja ökoloogilise kendatavaks koguressursiks Eestis on u 40 tum Termest alla ühiste kavatsuste protokollile jalajälje kontseptsioonist (Elamu 2–4). Tuleks MW. Riik kohustub soodustama taastuvener- rajada Pärnusse maagaasiküttel elektri ja soo- arvestada ettepanekutega, mis võimaldavad giaallikate kasutamist, aastaks 2010 peab juse koostootmisjaam (*PP 16. ja 30.9, 7.10). vähendada maja küttekulusid kuni 75 % (ÄP nende osakaal ulatuma 5,1 %-ni elektrienergia Mõne arvates võtavad gaasikatlad võimaluse 28.4). Energiatehnoloogia eelistamist peetak- brutotarbimisest (*VM 9.12). muid kütuseid kasutada (PP 3.6). Võrru raja- se samuti vajalikuks (ÄP 10.5). Balti ja Põhja- Akadeemik Anto Raukas ja ELF-i tegevjuht takse hakkpuidukatlad (ÄP 19.4). Venelastel oli la riigid arutasid jätkusuutliku energeetika Toomas Trapido arutasid alternatiivse energia- kava käivitada Muuga sadamas gaasküttel arendamise võimalusi (ÄP 13.12), Eestis peeti ga varustamise küsimusi, akadeemiku märk- töötav elektrijaam (EE 26.2). Silmet käivitas järjekordne keskkonnafoorum (EPLVJ). sõnadeks olid põlevkivi ja väike tuumajaam, gaasil töötava koostootmisjaama (EP 6.4). EE on turgu valitsevat seisundit kuritarvitades looduskaitsjal taastuvenergiaallikad (EP 14.2). Masiner AS kavatses panna Harjumaal 2005. tekitanud tarbijatele ligi 80 miljoni kroonise Akadeemik Arvo Ots ei näe põlevkivienergee- aastal tööle koostootmisjaamu kokku paneva kahju, surudes väikestele elektrivõrkudele tikale Eestis tõsist alternatiivi (ÄP 27.5). Eesti tehase (ÄL 29.9). peale kõrgema hinna, leiab Eesti Jõujaamade Põlevkivi peadirektor Mati Jostov ütles, et kui Ühelt pool toimub energeetikavaldkonnas ja Kaugkütte Ühing, nii kirjutas Postimees (ML riik kui omanik käsib oma kaevanduse kinni kogu aeg midagi, kuid vähe, suuremad re- 8.12). panna, siis ta ka paneb. Ta pooldavat ka alter- konstrueerimised jäetakse pärast aastat 2015 Algav kütteperiood tõi käibemaksukohustuse natiivenergeetika arendamist riigi eelarve kau- (kivisüsi, maagaas või tuumkütus) (Elektriala (ÄP 12.8, 1. ja 14.12). du (PM 15.12). Alternatiiviks pakkus EJKÜ 3). Siis tõuseb ka kivisöe hind, kuid praegustes Energeetika tulevik sõltub uute naftaallikate aseesimees Mati Meos ja ka Raukas kohali- hindades saaks sellest elektri kätte 10, maa- avastamisest, energeetilise efektiivsuse suure- kust kütusest energia hajustootmist (ÄP 20.1, gaasist aga 25 USD/MWh (ÄP 17.12). nemisest, uutest energiaallikatest ning alterna- PM 18.2). Keskkonnaministeeriumi kantsler Arukülas pandi prügipõletamiskatel seisma tiivsetest fossiilkütustest (ÄP 18.5) ja taastuv- Sulev Vare rõhutas, et vaatamata renoveerita- (*ST 17.3). Valdadelt nõutakse kunagi Rahan- energiaallikatest (ÄP 17.5). 125 000 kr maksev vate elektriplokkide parematele näitajatele va- dusministeeriumi laenatud soojamiljoneid ta- auto tippkiirusega 110 km/h sõidaks ühe pum- nadega võrreldes, tuleb veelgi kiiremas tem- gasi (PM 19.4). pamisega suruõhu abil linnas 300 km (PM pos arendada keskkonnasõbraliku alternatiiv- Põlevkivi asendamise huve täidab igasugune 5.10) jättes reostuse linnapiirest välja. energia tootmist (PM 11.2), kuna toodame põ- kvoodiäri kohaselt rajatud soojusettevõte. Ma- Täiesti uut moodi energeetika võib hakata põ- levkivist „odavat“ elektrit keskkonna arvel (PR rek Strandberg peab kvoote loteriivõiduks, hinema aine kuuendal olekul, mis ei ole ei kõva 12.2). Ajakirjanik ei pane surmapatuks toota mida ei tohi kasutada laiskuse ja hoolimatuse ega vedel, ei gaas ega plasma (EP 6.2). elektrienergiat põlevkivist, elektriga aga kütma edasiseks toetamiseks, abiminister Olavi Tam- Kuule rajatavates kaevandustes saaks kütuse- küll ei peaks (ÄP 6.9). Arvatakse, et ka paari- memäe arvates ei muuda saastekogustega na kasutatavat heelium-3 (PM 10.1). Energia kümne aasta pärast toodetakse elektrienergiat kauplemine täielikult energeetikapoliitikat (*EP saamiseks tuleks Kuule esialgselt kavandada põlevkivist ning vaid kümnendik taastuvener- 17.4). Samas aga on EE-l võimalus teenida päikesepaneelid või tuumaelektrijaam (EP giaallikatest ja viiendik gaasist (PM 10.11). kasvuhoonegaasidelt miljardeid kroone (ÄP 15.1). Marsil otsiti vett ja elu, kulgur saatis EE nõukogu liige Olev Liik kirjutas mööda- 24.5, 21.9, ÄP 3.11, EP 8.11), kvootidega Maale enneolematult täpseid fotosid, leiti jäljed pääsmatusest investeerida lähema aasta jook- saaksid kaubelda (KT 5, 6) 43 asutust Eestis veest ja atmosfäärist põlevgaasi metaani (PM sul energeetikasse 40 mld kr, kuid ei täpsusta (ÄP 25.10). Saastemüük aga teeks võsastu- 8.1, EP 26.1, 4. ja 30.3). energiakandjat (PM 22.1). Seda teeb EE, aval- vas Eestis energiavõsa (ML 29.7) tasuvaks EuroNews aga käis Ida-Virumaal uurimas põ- dades kava rajada 300-MW gaasiturbiin ja in- (EP 22.5, ML 29.7). Soomes tõstab saaste- levkivienergeetika ümberkorralduste mõju piir- vesteerida paar miljardit krooni taastuvener- kvootidega kauplemine hoopiski 15–20 % konna elanikele (PR 13.2). giasse, tõstes selle osatähtsuse lähikümnendil elektri hinda (ÄP 8.10). Valdur Lahtvee kirjutab Rohelise Energia ostmine (S 7.12) säästvat 10 %-ni (PM 22.1). Ahtmesse tuleb kombijaam EE säästumeetmetest, kuna seda rõhub ka EL põlevkivi (PP 1.12). Suuremaid ostjaid auta- (Ehitaja 3/4) ja arvatavasti hakkab see kasuta- (ÄP 8.4). Valmis energiasäästu (KT 5) toetus- sustati Iru soojuselektrijaama korstna otsas ma turvast, põlevkiviõli ja biomassi (PR 24.3), portaal (ML 23.9). (ÄL 13.10). Pole selge, kellele on kasulik rohe- olgugi et koht oleks ideaalne tõestamiseks, et Lugeja kirjutas, et taastuvelektri osakaalu ei line maksureform (Informer VI, EP 1.9, PM 1.9, põlevkivi võiks olla väga sobiv toore nüüdis- ole võimalik tõsta üle 10–15 %, seega ei rahul- ÄP 1. ja 21.9, ML 4.11, Siililegi Selge 12.11), aegses koostootmisjaamas. Mingi muu kütus da taastuvenergeetika meie majanduse vaja- sakslastele on (RV 9.12). Ka säästavad kesk- sobiks ükskõik millisesse teise Eestimaa otsa. dusi (PM 23.2). Eestis on energeetiliselt kasu- kütte- ja kaugküttepiirkonnad nii raha kui ener- Mati Meos peab biomassi ja turvast etemaks tatava biomassi teoreetiline energiasisaldus giaallikaid (VoM 8. ja 27.1, PP 30.9, Pealinn koostootmisjaama kütuseks kui põlevkivi (*ÄP kaugelt üle 20 TWh/a, puidu asemel saaks 14.5, EPLVJ), mõni arvab, et need toovad kal- 12.3). EE nõukogu esimehel Urmas Sõõru- kasutada pilliroogu ja hundinuia (*MaM 5).

42 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 VARIA

Raivo Vilu panustab gaasiturbiinidele, päikese- Kehv turba-aasta oli kütusehinna peamine Päike patareidele ja tuulegeneraatoritele (ÄP 7.5). kasvataja (PP 14.10). Kunagi TÜ-ga seotud õpetlane Wilhelm Ost- Tegelikult toimub põlevkivienergeetika õõnes- Kaugküttesoojuse hinnad (kodutarbijale käibe- wald oli öelnud sadakond aastat tagasi, et tamine juba aastaid, vaatamata suure hulga maksuta, august 2004): Narva 235 (põlevkivi), majandus muutub maksimaalselt vahetut päi- energeetikute ja poliitikute vastuseisule (ÄP Tootsi 304 (freesturvas), Värska 310 (gaas), keseenergiat kasutavaks (*ML 27.5). Päikesel 7.4, *EP 23.4) ning eks Iru elektrijaama (EP Põlva 360 (puit), Imavere 372 (puukoor ja sae- on praegu tuhande aasta aktiivseim periood, 3.5, ÄP 3.5, PM 31.5, ) tuleks ka sisemise puru), Tartu 384 (gaas, turvas, puit), Pärnu 434 kuid arvatakse, et sellel pole kliima soojenemi- õõnestamise alla liigitada, samuti EE kava (turvas ja põlevkiviõli), Maardu 445 (gaas), sega seost (EP 8.7). Kui pikk saab olema tee- teha seasõnnikust elektrit (PM 5.6, EP 7.12). Paldiski 466 (hakkpuit ja põlevkiviõli), Haapsa- kond solaarühiskonda (Ehitaja 3)? Tartu botaa- Tõsi on Enn Soosaare väide, et põlevkivi an- lu 473 (hakkpuit ja põlevkiviõli), Taebla 497 nikaaeda kütab 45-kW päikesepatarei (PM nab väikesele riigile sõltumatuse (ÄP 27.9), (tükkturvas), Kehtna 498 (põlevkiviõli), Sõrve 3.6), päikeseenergia kasutajaid koguneb juur- kuid paljude silmaklappidega põlevkiviener- 500 (hakkpuit ja kivisüsi) ja Tamsalu 550 MWh de (ÄP 21.7), mobiiltelefoni aku saab päikese- geetikute ja poliitikute ringkaitse võib viia selle- (põlevkiviõli) (ML 14.10). Kütuse valiku järgi on patarei abil täita tunniga (PM 8.6). Eestis oli ni, et loetud aastatega oleme tõesti olukorras, Põlvamaa tõeliselt roheline maakond (ÄP käivitumas esimene Baltikumi soojuspumbate- kus tuleb paaniliselt hakata ümber orienteeru- 30.11). Puukoorekatlamaju ehitatakse ka Ees- has (ÄP 26.7, ÄL 27.10). ma teistele energiaallikatele, omades selleks tis (KT 1). Ehitus- ja lammutusjäätmed anna- Ðveitsis ehitati 650 kg kaaluv solaarkuubik, nappi omamaist kogemust. Et tõsta taastuv- vad samuti küttematerjali (Ehituskaar 1). mis koos väikese tuulegeneraatoriga töötleb elektrienergia osatähtsust 5,1 %-ni tuleks ole- Kui kütus varutud, on vaja tikke, Viljandi tiku- joogiveeks kas 600 l mere- või 5000 l „solgi- masolevate tuulikute arvu tõsta ligi sajakord- vabrik valmistas pika tiku, et täiendada vett“ (Homme 5.2). Saksamaa saab maailma seks (EP 21.8) olukorras, kus riik on kohusta- Guinessi rekordite raamatut (PM 29.11). Korst- suurima päikeseelektrijaama (EP 21.1, 2.2, tud, aga EE pole huvitatud, samas seda mitte napühkija (ÄP 15.12) väljakutse oli 140 kr HiM 31.1). Ida-Püreneedes kasutati päikese- väites. Ministeeriumis aga on aru saadud, et pluss töö eest (EP 16.9). Muuga sadamasse energia muundamiseks vaakuumtorudest pa- põlevkivi aeg saab Eestis varsti otsa (*ÄP rajatakse üle miljardi maksvat söeterminaali neele ja LiBr sobivaid omadusi (MaM 2). 8.11), s.o umbes samal ajal kui lõppevad naf- (HM 2.4, EE 27:5). Soojuspumbad (WT 5.10, ÄP 6.10, ÄL 27.10, tavarud. Kohtla-Järvele juba kavandatakse PM 21.12) saavad päikeseenergiat maapinna autorehvi-, liipri- ja puitutöötlemistehast (EP Gaas kaudu (ÄP 10.3, Elektriala 4), õhust (Ehitaja 2, 5.11). Eesti oma gaas on biogaas (EP 11.11) ja kuna- Elektriala 4, 5) või mõlemast korraga (ÄP 7.4). Rohelised ei taha tuumajaama ega alandatud gi valgustati vanimaid Soome lahe tuletorne, Tartu leiutaja kasutab enda leiutatud kütte- ja keskkonnamakse põlevkivisektoris, mis pärsi- kaasa arvatud Keri saare torni, kohaliku loo- ventilatsioonisüsteemi (ÄP 24.9). vad alternatiivsete allikate turule tulemist (ÄP dusliku gaasiga (EE 18.3, LL 22.12). Holland- Ameerika juhtivamaid päikesekiirguse mõju 1.9). lastel on kava alustada elektrienergia tootmist uurijaid vallandati, kuna kiitis liialt päevitamist Suvila või majaomanik on vahest ka valikute Narva linna prügimäe biogaasist (19. 11). Sõn- solaariumipäevitamise assotsiatsioonilt uuri- ees, kas maksta elektriliini eest 130 000– nik annaks samuti gaasiks kääritada (*MaM 5). mistoetuseks saadud raha eest (EP 6.5). 220 000 kr ja liitumistasud või osta generaator Euroopa suurim vedelsõnnikumahuti asub Vii- Keskkonnaeetika ja -semiootika olid arutlusel 35 000–40 000 kr eest (suvilasse kaasaskan- ratsi seafarmis (ÄP 24.3). Gaasistada saab ka Eestis (EP 23.9). Hiinal valmib päikesetele- tav 10 000 kr), panna püsti 300 000 kr maksev biomassi (*Ehituskaar 2). skoop (RP 25.10). tuulegeneraator või 200 000-kr päikesepatarei Eesti Gaasi 2003. majandusaasta oli eelmisest (ÄP 8.9). Eestis arendatakse kütuseelemendi- parem (ÄP 10.2). Kavas oli ehitada gaasijuhe Vesi ja reoveesetted projekti (EE 4.11). Vändrast Pärnu linna piirini (PP 17.1, ÄP 23.1, Teadlased uurivad EL-i nõudel Eesti veekogu- Kui me Eestis räägime alternatiividest põlevki- EP 22.4), juhe valmib 2006. aasta lõpus, et ri- de seisundit (EP 17.1) ja ilma selle nõudeta ka vile, siis maailm räägib enam naftakeskselt: kastada Pärnu energeetikat. Vändra sai gaasi- Rõuge Suurjärve sügavust ja saladusi (EE kallis nafta avab tee taastuvenergiale (ÄP katlamajad (ÄP 26.11). Eesti Gaasil oli ka kava 12.2). Käidi Rootsis hüdroenergia konverentsil 11.10). rajada gaasitoru Soome (EP 24.5). Soome sõl- (KT 5). Eesti magevee koguvaru on 21 114 Kokku võttes alternatiivide juttu, lisame et Rii- tuvus Vene gaasist suureneb (KT 5). Ida-Viru mln m3 (KT 1). Männiku karjääridest kavanda- gikogu andis ajakirjaniku arvates selge sõnu- suuremaid ettevõtjaid ja Vene gaasi tarbijaid takse Tallinnale vett hankida (PM 22.1, EP mi, tehes seaduse abil mõttetuks investeerin- AS Nitrofert läks suurte investeeringute toel 23.11), Keila jõele hüdroelektrijaam rajada (ÄP gud hakkpuidust või tuulest elektri tootmisse, taas täisvõimsusel tööle (ÄP 12.1, ÄPL 26.11). 11.2, 5.5), Haapsalu Väike Viik saab pärast piirates EE-le pandud taastuvenergia ostuko- Eesti Gaas ootab elektrihinna tõusu, et alusta- süvendamist puhta merevee (PM 9.6). Võrts- hustust (PM 15.12) ja ministeeriumi kava tuua da uut läbimurret tarbijateni (EP 17.12, ÄP 6. ja järve limnoloogiajaamal täitus 50 aastat (MÜ turule taastuvelektritootjaid (ÄP 2.12). 20.12). 18.11). Teaduslik uurimistöö käib ja kõige muu kõrval Naabrite juures: Leedu müüs 34 % Leedu Veejõud olevat üks energeetika tuleviku taga- on teada lehepinnaindeks pajuistandustes Gaasi aktsiatest Gazpromile (ÄP 27.1), Vene- tisi (ÄPL 11.2). 1930. aastal töötas Eesti jõge- (Biology 1). Põlevkivile alternatiivsete energia- maa keeras Valgevene gaasikraane kinni, ohu del üle 700 turbiini (ÄPL 11.2). Kevad keerutas allikate uurimise küsimusi arutatakse iga-aas- märk neile, kes panustavad liialt Vene odava- oma suurveega Linnamäe hüdrojaama (KT 1) tastel TEUK-i konverentsidel (*KT 1, 6, *MaM le gaasile. Suurenes osalus Latvijas Gazes generaatoreid (EPT 30.3). Eesti jõgedes peitu- 6), REPROMO projekti üritustel (EPLVJ) ja ka (ÄP 2.11). Gazpromil oli kava tõsta Eestisse vat nüüd vähe jõudu (ÄPL 11.2) ja kus on pal- ENEREX-il (Elektriala 2, EPLVJ). Islandist tarnitava gaasi hinda (EP 16.6, PM 16.6), nii ju, kasutavad seda venelased. Siiski on Eestil saab esimene puhast energiat kasutav riik (ÄL nagu uudistega ikka, teatati järgmine päev, et võimalus Narva jõkke ise panna kuni kümme 24.11). hind ei tõuse (EP 17.6, PM 26.10). Venemaa 50-kW turbiini (EP 11.8, ÄL 29.9), lisaks veel Riigituumal „õnnestus“ kukutada ka Gazpromi teisi umbes 200 kohas (VoM 7.9). Räpina saab Kütuse hind aktsiat (ÄP 23.8). Pärast seda tuli teade Gazp- oma 365-kW hüdroelektrijaama (LõL 19.2). Briketi hind tõusis rekordtasemele (PM 14.10, romi ja Rosnefti ühinemisest (ÄP 16.9) ning Põlva paisjärve vesi oli hakkamas elektrit jah- ÄP 15.10). Tootsi Turba briketi hind tõusis Statoili soovist koos Gazpromiga puurida maa- vatama (Koit 26.10). 1400-lt kuni 1990 kr/t, puitbriketi hinnaks kuju- gaasi Arktikas (PM 13.9). Boliivia rahvas toetas Aastalõpu tulvavesi lõhkus kalatrepi puudumi- nes 1350–1400 kr/t, küttepuul 350–400 kr/tm, gaasivarude riigistamist (EP 19. ja 20.7). se tõttu vee-erikasutusloata jäänud Kotka tam- kivisöel 1200 kr/t, pruunsöel 798 kr/t (EP 29.9). Reola Gaasi gaas on bensiinist poole odavam mi (ST 7.1, 31.3) ja uuristas Kahala järve Taandatud kütusekulud näitasid soodsamaks (ÄP 9.6), kuid nafta hinnaralli lõi ka vedelgaa- Aabrami tammi (ST 14.1). Vetla hüdroelektri- puitkütte (ÄP 13.10), kuid ka selle hind ehma- si hinna lõpuks ülesse (PM 26.10), seadus viis jaam ujutab Anija meeste maid (EP 2.11). tas majaomanikke, kui kase eest küsiti juba gaasi töötlemise tollilattu (EP 29.11). Suurvesi uputab Soomaad (EP 26.3, PM 450–700 ja lepa eest 300–400 kr/m3 (ÄP 26.3). Tõraveres jäeti katki vilja jahvatamine 16.11). Küttepuud olid läinud hinda (N 27.11). elektrienergia tootmise kasuks (PM 14.12).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 43 VARIA

Küla soovib, kuid Keskkonnaministeerium ja 25.11), ilmselt arvavad nii ebateadlikud (ML Tuumasaladused lekivad isegi Los Alamose la- Lahemaa RPA ei toeta 1924. aastal rajatud 23.12). Sakslased rääkisid Tallinnas oma ko- borist (EP 20.7). Tðetðeenia ebastabiilsus võib Nõmmeveski elektrijaama taastamist, vaata- gemustest taastuvenergiaallikate juurutamisel ohustada tuumajaamu (EP 6.9). Hiinal on vaja mata sellele, et ettekäändeks toodud vesipapp (ÄP 26.10). aastaks 2050 200 suurt ohutut tuumajaama on inimkultuuri märgi taastamisega täiel mää- Strandbergi arvates tuleks ehitada mandrilt (ÄL 29.9). ral nõus (ST 24. ja 31.3, 28.4, 14.7). Vee pai- Saaremaale raudteesild koos tuulikutega, mis Kompileeris Rein Veski sutamise luba siiski anti (ST 30.6). Arvatakse, toodaksid elektrit veduritele (EP 12. ja 23.10). et energia tuleb kalade arvelt (EP 8.6). Raudtee vastaste relvaks sai idee muutmine Pihkva linn on üks Peipsi reostajaid (PM 17.3). absurdseks (ÄP 23.11). Kirjandus* Riisipere põhjavesi osutus naftalõhnaliseks ja Gotland saab aastal 2025 hakkama ilma fos- Ehituskaar -maitseliseks (HM 10.9). Kaevandused rikuvad siilkütusteta (PM 1.6). Kilo vesinikku asendab 02 Link, S., Kask, Ü. Biomassi gaasistamine ja joogivett (EP 2.11). Kohtla-Järvel ollakse huvi- tulevikus nelja liitrit bensiini (EP 29.11). Ioon- saadava gaasi kasutamine tatud reoveesüsteemi uuendamisest (ÄP mootor vajab tööks hoopiski väärisgaas Elektriala 30.8). Tallinna Vee reoveepuhastites eralda- ksenooni (PM 17.11). Kasu oleks nanotehno- 06. Tiit, V. VI konverents Taastuvate energiaal- takse põhja settiv muda ja pinnal ujuvad õlid loogiast (EP 11. ja 20.11). likate uurimine ja kasutamine (EP 20.1). Laulasmaa ja Kiruna said reoveepu- EP - Eesti Päevaleht hastid (KT 1) Tuuma- ja termotuumaenergia 11.02. Tänavsuu, T. Pelletite levikut Eestis pär- Rõuge energiapark annab kohalikele turismi- Eesti on ümbritsetud teiste riikide tuumajaa- sib tootjate orienteeritus ekspordile objektidele lisaväärtuse (LõL 19. ja 26.2). Ro- madega ja Soome võib erainvestorite ehitatav 11.02. Ots, A. 46 miljardit krooni on mõistlik in- helise Energia ostjad toetavad taastuvener- kolmas jaam juurde tulla. Erainvestori huvi näi- vesteering geetika arengut (Loodus 1). Teadlased soovi- tab, et tuumaenergeetika võib vabas turuma- 17.04. Debatt: Miljardite eest sooja õhku tavad pumphüdrojaamadesse pumbata vett janduses läbi lüüa (EE 13.5). Eestis koguti all- 23.04. Toomet, V., Neudorf, R. Kombijaamad tuulikute abil (Elektriala 3). kirju tuumaenergia vastu (EP 29.7). pakuvad Eesti Energiale konkurentsi Lõuna-Aafrika Lesotho veeprojekt viis pistise- EL kaalub ise maailma esimese termotuuma- EPT – Eesti Päevaleht Tallinn andjad kohtu ette (EP 10.1). Hispaanias kat- reaktori ehitamist (PM 19.1) ja on eesõiguse EPLVJ – Eesti Põlevloodusvarad ja -jäät- kestati jõgede ümberpööramise plaan (PM pärast tülis Jaapaniga (PM 13.11). med 2004 19.6). Inimesed surevad maailmas massiliselt Eesti ja tuumaenergia seondub Sillamäe maa- 2004 Puhkan, A. Turba kaevandamisest ja solgisurma (EP 30.8). Vee jälgede tõestamine gijärve kaudu, mis sisaldab 12 mln t radioak- soode taastamisest 2004 Orru, H. Miks on oluline kahjulike ele- Marsil oli aasta teadussaavutus (PM 21.12). tiivseid jäätmeid (KT 3, 6, Ehitaja 12, ÄL 17.11, mentide sisalduse määramine turbas Homme 2.12), nende töötlemisvõimalustega HM – Harjumaa Tuul (EP 11.11) ja mõttest rajada Eestisse ohutu 30.03. Liiväär, E. Maapõue peidetud rikkused Eesti looduslikust tuuleressursist piisaks kogu (PM 26.7) (kohver)tuumajaam (ÄP 20.1, EP 18.06. Maksin, T. Turba sündis turbast (I) riigi energiavajaduse katmiseks, vaja oleks 14.2) või renoveerida Leedu tuumajaam (ÄP KT – Keskkonnatehnoloogia aga riigi abi (EE 29.4). Aastatel 1997–2003 7.4, 6.8, PM 18.9). 1980. aastate lõpus tehtud 01 Veski, R. Taastuvate energiaallikate uurimi- möllas Eestis 6 tornaadot (PM 17.6). Satelliidi- uurimistöö põhjendas tuumajaama rajamist ne ja kasutamine pildil on näha näiteks 2001. aasta suvetormi Eestis aastal 2005 (ÄP 12.5). EE loobus ka- 01 Lehtla, R. Olelusringi hindamine jõuab Ees- kirvetöö (EE 21.10). Tuul ja energia (Ehitus- vast rajada Eestisse kas või kohvertuumajaam tisse kaar 1, Ehitaja 4), tuuleenergia (ÄP 19.8), kuid (PM 19.2). Autokasti mahtuv tuumajaam ole- 02 Võsu, A. Bioreaktorprügila. Mis see on? tuuleveskid jäävad seisma euronõuete tõttu, vat ka terroristikindel (PM 7.9). Lõunaleht – LõL kuna jahust saadi liiga maitsev pudru (Loodus Soome viies tuumareaktor maksab 47 mld kr, 05.02. Mäesalu, I., Tootsen, Ü. Kus sütt, seal 2). Kas on midagi olulist tegemata jäetud? Sa- mõeldakse juba kuuendast reaktorist ja Kyoto tolmu mas kõrts 150-aastases tuuleveskis (LL 9.6) leppest lahtiütlemisest (ÄP 19.2, PM 25.11). MaM – Maamajandus EL-i ei ärrita. Rootsi ostaks Soome tuumaenergiat (ÄP 05. Raudla, H. Biomass kogub ja annab ener- Pakri hiiglaslik tuulepark on kerkimas Soome 1.10). Austria on pahuksis naabritega nende giat abiga, kuna neil on Eestis odavam kui kodu- tuumaambitsioonide pärast (PM 1.6). Mihama ML – Maaleht maal kasvuhoonegaase vähendada (PM 9.1, tuumajaama aurulekkes hukkus neli inimest 29.07. Koppel, A. Energiavõsa aeg on käes 11.12, ÄP 9.1, LHE 10.1, 9.10), Türisalus ker- (EP 10.8). USA rahastab tuumamaterjalide 19.08. Pitk, M., Sihvart, A., Laiapea, H. Saarla- kivad tuulikud koostöös Taaniga (KV 22.12). äravedu Läti Salaspilsis suletud reaktorist (PM sed tahavad hakata kanepit kasvatama Tuulikud tulevad kõrgemad kui Oleviste kiriku 2.6). Vene tuumaohutus on samal tasemel kui 26.08. Aitsam, V. Iga eestlase kohta 450 tm torn Tallinnas (ML 29.12). Heitkoguste müük Tðernobõli katastroofi eel (EP 26.8). puitu toob ligikaudu 10 % tuulikute tulust (ÄP 14.6). Soomes tuvastati Tðernobõli tseesiumi kõrget 04.11. Anger, T. Tõrv ja tärpentin Saaremaalt Toila (PM 28.5, EP 12.10, Kinnisvara 13.10, taset pohlades, mustikates ja põdralihas, euro- ML-ML – Maalehe Metsaleht ÄP 12.10), Pakri jt tuulepargid toovad Eestisse normide taset ületasid vaid riisikad, ka pärast 29.01. Aitsam, V. Äkkpööre metsa ei passi lähiaastatel 43 (ÄP 14.6, 9.11, EP 12.11, PM kupatamist (EP 10.1, EM 1), Põhja-Rootsis N – Nädaline 1.12), aastaks 2010 60 tuulikut ja nende võim- kanti Tðernobõli arvele 800 vähijuhtu (PM 20.04. Kuuse, S. Rabavõlu. 2. sus tõuseb 120 MW-ni ehk kütuse- ja energia- 22.11), Eestis aga on see-eest 4800 meest, 04.11. Tammsaar, T. Biodiislikütusel on Eestis majanduse pikaajalises riiklikus arengukavas kes said kiiritada Tðernobõlis (PM 26.4). Ees- tulevikku lubatud (EP 21.8, ÄP 23.8, PR 26.9) 5,1 %-ni tis on radioaktiivset saastet vähemaks jäänud PM – Postimees tarbitud elektrist (ÄP 23.8). Taastuvelektriener- (ÄP 11.3). Radioaktiivse loodusliku radooni oht 02.02. Lahtvee, V. Miks põlevkivielekter? gia kokkuostuhinnaks pakuti 81 s/kWh (PM on suurim Kaius ja Haljalas (EP 10.4). Kaugelt 03.04. Ernits, P. Millist vihmavarju me tegelikult 15.11), peaks olema aga 1 kr/kWh ehk 2 sen- Ovrutðist Ukrainas tuuakse Eestisse maiustu- vajame? ti hinnatõusu kodutarbijale (ÄP 22.12). Suure- se (ei kuulu piiril kontrolli alla) nime all kon- PP – Pärnu Postimees arvuline Eesti tuuleenergiaasjatundjate dele- denspiima. Muretseda pole vaja, kuna kombi- 01.07. Mets, A. Vatenfall ja Vapo kavandavad gatsioon käis Riias (KT 1). naat soetas piima radioaktiivsest saastast pu- Pärnusse turbaküttel kombijaama Kevadel 2004 alustab OÜ Est Wind Power Vai- hastamise seadmed, mis kõrvaldavad poole 01.05. Paluoja, S. Estonia toob maapõuesüga- vinasse ja Päitesse 28 tuulikuga tuulepargi ehi- tunniga kaheksast tonnist piimast kuni 80 % vusest elektrile toitu tamist PR 2.7, 14.10), Varja tuulepargist võib radioaktiivset tseesiumi. Ka pole Alpide jalamil PR – Põhjarannik saada Eesti suurim (PR 17.3). sündinud nelja kõrvaga kass radiatsiooni, vaid 04.11. Fraiman, J. Põlevkiviga seotud tööstus- Toilas arvatakse, et tuulikud rikuvad tervist (ML tavapärase geenimutatsiooni tulem (ÕL 27.3). Järg lk 46

44 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 SUMMARIES OF THE MAIN ARTICLES

Ott Pruulmann, Jüri Plado. Database of the tuted 576 million tons (on 123,132 ha). Accord- egy is an open process where all stakeholders Estonian 1:50,000 Geological Base Map ing to the State Register of Mineral Resources can contribute to the final strategic document The geological mapping of Estonia’s territory of Estonia the total area of peat deposits is by participating in and expressing their opinion started in the 1960s. Almost half of Estonia’s 359,209 ha and the total peat reserves are 2.4 at forums and in workgroups as members or territory has been mapped since then. By order billion tons. So, about 1.77 billion tons of esti- consultants. of the Estonian Land Board, the digitalization mated peat reserves in Estonia have not been Ille Johannes. Evaluation of the oil poten- of the Geological map started in 2003. The data included in the peat reserves of usable mires. tial of combustible natural resources and of the Geological Base Map is produced by Erkki Niitlaan. What is the real situation of wastes by Rock-Eval analysis sheets in a Microstation design format and is Estonian peat industry? An overview of the Rock-Eval analysis method thus not suitable for data analysis and working The article deals with the situation of the Esto- is given. The pyrolysis characteristics of two with large areas. The different layers of the map nian peat industry. Problems arisen in the ar- Estonian oil shale samples (Kukersite and are divided between separate files. Such a data ticle have also been treated by Tuuli Rasso ja Dictyonema shale), the peat sample and five structure (and a Microstation design format) is Kärg Kama (p 14). biomass waste samples (pine sawdust, pine suitable for producing a paper map. This was Aadu Paist, Agu Ots, Ülo Kask. Solid waste bark, spruce branches, willow, reed) were de- in the beginning the main purpose of the map- scribed using data obtained by researchers at ping. Today, the need for digital maps is higher as fuel Today waste management is regulated by dif- the Geological Survey of Denmark and than for paper maps, necessitating thus the cre- Greenland by a traditional Rock-Eval 6 instru- ation of a database. The database has been ferent directives, legal acts and regulations. The incineration of waste significantly decreases its ment. Based on the Rock-Eval data the oil po- designed and currently digitized data have been tential of the samples was compared. inserted. The database uses a relational data quantity. Waste may also replace fossil fuels in model, which allows various queries to be opti- the production of heat and power. This article Vahur Oja, Alfred Elenurm, Ilme Rohtla. Ther- mized. Each table is normalized to a Boyce- treats of the quantity and typical composition of mal processing of oil shale and rubber Codd normal form. The elements that represent the municipal waste generated in Estonia and wastes in a solid heat carrier unit the same feature across several map sheets considers its potential use for energy produc- The thermal processing of oil shale fines with a are joined, creating a seamless database. The tion. solid heat carrier has been developed at an oil database is available on the Estonian Land Livia Kask. SENET – Tools for the Corpo- factory operated by Narva Power Plants Inc. Board’s web site at www.maaamet.ee. The web rate Social Responsibility in energy field Two industrial units with a capacity of 3,000 tons map application of the geological map includes The SENET is a CSR (Corporate Social Re- of oil shale per day each are in operation. The all current digitized and approved geological sponsibility) cooperation of Finnish, Austrian solid heat carrier method is also applied to the data and through the database fast updates are and Baltic energy experts and public utilization of industrial waste rubber scraps. The possible. organisations. The SENET Project aims at fos- solid heat carrier process for the thermal de- tering the development of sustainability net- composition of solid fuel is based on the effect Mall Orru. Peat extraction in Estonia works in order to facilitate the integration of of an ultrarapid heat transfer from the finely The article overviews the extraction of peat in acceding countries’ neighbouring regions in the ground heat carrier to the crushed fuel. The Estonia in the first years of Estonian peat in- common EU space, thus promoting the social calorific value of the solid residue (semi-coke) dustry, of which in the years 1953–2004 accord- and economic cohesion and ensuring the com- from thermal decomposition is used to effect ing to the balances of mineral resources of Es- pliance of national sustainability-related legis- the technological process and only the ash with tonia. lation with the EU legislation and standards, as a minimum content of organic residue is directed Mare Kukk. Data about peat explorations, well as the development of customer-oriented to the ash disposal system. The vapour-gas reserves and utilization in Estonia for 1999– services on the local level. The objective is to mixture produced in the rotary-drum reactor is 2004 adopt common strategies and action plans divided by a multistage condensation system During the last six years (1999–2004) a lot of based on the Corporate Social Responsibility into different oil fractions and a high-calorific geological explorations have been carried out Concept (CSRC) and to promote the rational semi-coking gas. in Estonia to determine the peat distribution and use of energy as a basis for the CSRC. This Laine Tiikma, Vilja Palu. Water conversion quality as well as to estimate reserves in sev- will happen through the development of coop- of plastic wastes eral peat deposits. Almost all of these works eration between municipal authorities and as- The conversion of plastic wastes (rubber tyres, were carried out by geologists of the Geologi- sociations of employers and workers who par- polyamide, PET, PVC, polycarbonate) by sub- cal Survey of Estonia. Changes in Estonian peat ticipate in the social dialogue, thus strengthen- and supercritical water was observed. The pos- reserves were fixed by annual summarised bal- ing the capacity and skills of local and regional sibility of a stepwise treatment of the plastics ances of mineral reserves, peat included. The stakeholders in the Baltic States. The SENET mixture was considered. The treatment allows balances have been compiled within adminis- stimulates and facilitates collaboration and net- (1) removal of unsuitable heteroatoms from tering the State Register of Mineral Resources working between authorities and associations plastics and monomers by hydrolysis at lower of Estonia. In 1999–2004, 131 new peat de- to join international energy sustainability net- temperature, (2) pyrolysis of the residue to raw posits were included in the Register and re- works and harmonise energy sustainability oil at higher temperature and (3) upgrading of serves of more than 130 deposits were re-esti- programmes within the enlarged EU. The re- the oil obtained. mated. The peat reserves expressed by bal- gions and cities involved in the SENET are ances increased by 212 million tons. The infor- Uusimaa Region and the City of Vantaa of Fin- Hans Orru. Possible health risk of peat ex- mation about the amounts of peat extracted has land, Steierrmark Region and the City of Graz traction and utilization been received from companies of different coun- of Austria, Riga Region and the City of Ogre of The article presents data on the impact of peat ties of Estonia. In 2004, there were 44 firms in Latvia, Kaunas Region of Lithuania and the extraction on human health and deals with the Estonia that excavated peat in 70 areas. whole of Estonia. health risk arising from burning peat. Janne Tamm, Viiu Salo. Usable mires and Evelin Urbel. Estonian Environmental Strat- Taimi Paal. Wild berry cultivation in ex- peat reserves of Estonia egy 2030 and Environmental Action Plan hausted peat fields – a possibility to restore By order of the Estonian Ministry of Environ- 2007–2013 mires ment a list of the mires which can be exploited At present the Estonian Ministry of Environment Simple and effective methods for the rehabili- both nowadays and in the future has been com- is working out the Environmental Strategy for tation of exhausted milled peat areas by estab- piled on the basis of the State Register of Min- 2030 and the Environmental Action Plan for lishing cranberry (Oxucoccus palustris) and low- eral Resources of Estonia, the summarised bal- 2007–2013. The main goal of the Strategy is to bush blueberry (Vaccinium angustifolium) plan- ances of mineral resources and the data on define a general environmental policy till 2030 tations are introduced. Plantations can be es- mining and utilization permits. The list includes and a more specific action plan till 2013, which tablished by sowing seeds (cranberry) or by 158 peat deposits or their parts covering will create a good basis for its further develop- planting various plants or seedlings (cranberry, 135,702 ha. Peat reserves in this area calcu- ment. The environmental strategy is an impor- blueberry). A subnatural plant cover will start to lated by the beginning of 2003 were 627,205 tant input into environment-related regulations develop in the beginning of the first year after million tons, of which, active resources consti- and processes. The development of the Strat- planting. Mosses appear some years later.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 45 REKLAAM

KESKKONNAKORRALDUS- JA KONSULTATSIOONIFIRMA

AS Maves (asutatud 1991) on üks MEIE TEENUSED: Eesti juhtivaid keskkonna- • keskkonnaauditeerimine ja keskkonnamõju hindamine korraldus- ja konsultatsiooni- • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade koostamine firmasid. Pakume oskusteavet • veemajanduskavade koostamine pinnase, vee ja jäätmete alal. • jäätmekavade koostamine Rajame puurkaeve ning teeme • projektijuhtimine, projekttaotluste ja -arengukavade hüdro- ja ehitusgeoloogilisi töid. koostamine Omame pikaajalist rahvusvahelist • keskkonnauuringud: koostöökogemust. • hüdro- ja ehitusgeoloogia, hüdroloogia Maves Ltd, established in 1991, is • põhjaveevarud one of Estonia's leading private • heitvee reostuskoormuse mõõtmine ja puhastialane companies working in the field of nõustamine • reostunud alad ja seire environmental consulting. Maves • ekspertarvamused provides professional consultancy • survetorustike lekkeotsing (vee-, soojus- ja on environmental management, kütusetorustikud) and research services to • põhjavee- ja pinnasereostuse lokaliseerimine ja industries, government agencies puhastamine and project developers. • puurkaevude projekteerimine ja puurtööd Based on specific professional • juhendmaterjalide koostamine know-how, the services provided enable our clients to achieve their Marja 4D, 10617 Tallinn, environmental and business tel (+372) 656 7300, faks (+372) 656 5429, targets. e-mail: [email protected], Url: http://www.maves.ee

te keskkonnastrateegiat tuleb ha- 27.02. Lahtvee, V. Energiatrall kata muutma jääb 11.11. Gamzejev, E. Eesti Põlev- ÄP – Äripäev SB KESKKÜTTESEADMED AS on 1993. aastal asutatud kivi otsib muutunud turuolukorras 12.03. Meos, M. Eesti Energialt keskkütteseadmete hulgi- ja projektimüügi firma. Aastal 2000 uusi arenguteid oodatakse uut ideoloogiat panime tööle esimese pelletipõleti. Alates sellest propageerime, 01.12 Romanovitð, G. Turba jä- 25.03. Ots, M. Kas elektri hinna- müüme, häälestame ja hooldame pelletipõleteid, anname nõu ja rele on nõudlus suurem kui jak- tõus on põhjendatud? aitame leida lahendusi kütteprobleemidele. satakse toota 26.07. Rozental, V. Grillsöe toot- Meie tegevuse loogiline jätk oli 14.10. Silm, S. Vodja mõisas anti mine ratsa rikkaks ei tee stardipauk rohelisele rahvaliiku- 30.08. Oja, T. Valitsuse näiline PELLETIKESKUSE AVAMINE misele keskkonnasõbralikkus ST – Sõnumitooja 08.11. Õim, F. Põlevkiviaeg Ees- 2005. aasta lõpus Tallinnas Veerenni 53A / Töökoja 1 17.03. Koppelmaa, K. Aruküla ti energeetikas saab otsa Näited meie valikusse kuuluvatest toodetest ja kaubamärkidest prügikatel enam ei tööta? ÄPL – Äripäeva Lisa TK – Tegelikkuse Keskus 11.02. Möldre, T. Keemiatööstus ESBE reguleerventiilid ja täiturmootorid. VIII Strandberg, M. Euroopa ja püüdleb puhta keskkonna poole rohelised Rootsi firma UVE AB keskkütteautomaatika. VM – Valgamaalane Muud lühendid: Biology – 09.12. Rebane, E. Kütuse- ja Proceedings of the Estonian Pelletite (puidugraanulid läbimõõduga 6–12 energiamajanduse arengukava Academy of Sciences. Biology. mm) põletid IWABO VILLA ja IWABO. määratleb tuleviku Ecology, EE – Eesti Ekspress, STI 20 VTP „PELLE”, parim saadaolevaist VoM – Vooremaa EL – Eesti Loodus, EM – Eesti pelletikateldest. 03.01. Lukas, J. Jõgeva alevikus Mets, EPP – Elva Postipoiss, Universaalkatlad TUK ja LUK parim loodi sihtasutus tehniliste põllu- EPT – Eesti Päevaleht Tallinn, lahendus suurema võimsusega kultuuride töötlemiseks HiM – Hiiu Maa, KÜ – Korteri- pelletipõletitele. WT – Wõrumaa Teataja ühistu, Kuulutaja – Lääne-Viru- Tahke kütuse katlad Dakon FB ja Viadrus 18.09. Kononenko, E. Urvaste maa nädalaleht, LE – Lääne Elu, U22 sobivad kasutamiseks ka rahvas asus Ess-soo nimel võit- LHE – Lääne-Harju Ekspress, LL pelletipõletiga. lusse – Linnaleht, M&M – Mente & EZZE tagasilöögiklapid ja Tatramati ÕL – SL Õhtuleht Manu, MÜ – Maaülikool, NS – soojaveeboilerid. 26.02. Hamburg, A. Põlevkivi vil- Nõmme Sõnumid, RV – Roheline kuv tuluke ehk odava elektri või- värav, S – Sakala, ÄL – Ärileht. Külastage meid ja meie uut PELLETIKESKUST: malikkusest Veerenni 53A / Töökoja 1, 11313 Tallinn www.esbe.ee, [email protected], tel 677 5845, faks 677 5288

46 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2005 AS ENER E.A. TEGEVUSALAD • Soojusenergia tootmine ja müük • Mehaaniliste tööstuskütteseadmete ja -kuumutus- kollete tootmine ja paigaldamine Turba 3 80041 Pärnu. • Elektrimontaaþi- ja installatsioonitööd. Tel 447 8096, faks 4478090, Elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldamine www.ener.ee [email protected] • Elektri-, side- ja automaatikaseadmete ning -süsteemide projekteerimine • Tootmisprotsesside juhtimisseadmete tootmine • Aparaadiehitusprojekteerimine

Eelkolle on jaotatud kaheks tsooniks, gaasistamis- ja põlemiskambriks. Selline jaotus tagab kütuse täielikuma põlemise ja kindlustab eelkolde kõrge kasuteguri. Gaasistamiskambri seinad on soojust akumuleerivast materjalist, mis tagab kõrge soojuskiirguse kütuse pinnale ja võimaldab kasutada suhteliselt niisket kütust. Kolde põhjas on elliptiliselt liikuv rest (liiguvad sektsioonid 1 ja 3) kütuse ühtlaseks põletamiseks. Kütuse etteande- ja põlemisprotsessi juhtimine toimub mikrokontrolleriga lähtuvalt lahkuvate suitsugaaside hapnikusisaldusest ja temperatuurist ning katla koormusest. Eelkolle sobib kasutada erinevate kateldega DKVR, KVGM, KADRINA, KIVIÕLI jt võimsusvahemikus 300...3000 kW. Kütusena on kasutatav hakkpuit, puukoor, saepuru ning tükk- ja freesturvas niiskusesisaldusega 30...60 %.

Katla DKVR-10 kolle ümberehitatuna hakkpuiduküttele Koldesse paigaldatakse liikuv trepprest, lisatakse vajalikud juhtimissüsteemid, hakke etteande kraap ja liikuva põhjaga hakkeladu.

Puusöe tootmise seadmed, puusüsi

C% Ad %Wa % Tüki suurus mm Grillsüsi % >83 <4 <8 0–150 Tehnoloogiline süsi % >85 <4 <15 5–120 Vaata ka www.hot.ee/greencoal Pildil: OÜ Greencoal Estonia esimene söeahi.

Operaatorpaneelid: ESA ja Allen-Bradley. Kontrollerid: Saia PCD ja Rockwell Allen-Bradley. www.datlog.ee

Datlog OÜ, Turba 3, 80041 Pärnu, [email protected], tel 5645 3605, 447 8095

Uue suunana on AS ENER E.A. alustanud aktiivset koostööd Hollandi firmadega Insulcon BV, turustamaks erinevaid kõrgkvaliteedilisi müüritis- ja isolatsioonmaterjale, ning KARA Energy System BV, turustamaks erinevaid katlaseadmeid. Esindame kõrvalolevaid kaubamärke. Täiendav teave ja täpsem tootetutvustus www.insulcon.com ja www.kara.nl KATLAMAJADE RAJAMINE JA TEENINDUS Nõmme tee 95 / Tüve 22A, 11317 Tallinn • Tel. +372 6 274 700, faks +372 6 274 710 E-post [email protected] • http://www.napal.ee/

AS NAPAL on soojusseadmeid importiv ja paigaldav kodumaise kapitaliga ettevõte

AS Napal on juba 12 aastat projekteerinud ning rajanud nüüdisaegseid keskkonna- sõbralikke lokaal- ja kaugküttekatlamaju. Eestis oleme ehitanud ja renoveerinud NAPAL erineva võimsusega katlamaju kogu- võimsusega üle 630 MW. Arvestades KYOTO protokollis sätestatut looduskaitse AS NAPAL ASUTATI 1993. a kohta on ka üks meie tulevikusuundadest TEGEVUSALAD arendada taastuvkütustel (nt hakkpuit) põhinevaid tehnoloogiaid. Lokaal- ja kaugküttekatlamaja- de rajamine, renoveerimine. Projekteerimine (soojustehnili- Taustal: 16. septembril 2005 avati uus sed süsteemid, gaasivarustus- AS Võru Soojuse 10 MW keskkonnasõbralik süsteemid), omanikujärele- hakkpuidu katlamaja valve ja soojustehnilised tööd. Teede projekteerimine ja ehitamine.

TUNTUMAD TELLIJAD: Aeroc, Alexela Terminal, Anne Soojus, Balti Laevaremondi- tehas, Eesti Energia, Eesti Põlevkivi, Eraküte: Haapsalu, TOOTED Jõgeva, Põlva, Valga, Tallinn, Eurodek, Fortum Termest, Iru vee, termaalõli- ja SEJ, Narva Kreenholm, aurukatlad; Pakterminal, Põlva Piim, AS NAPAL-i viimastest projekteeritud ja peatöövõtjana keskkonnasõbralikud Rakvere Piim, Tallinna Piim, ehitatud töödest nimetame Sillamäe SEJ uut gaasil koostootmisjaamad; Saku Õlletehas, Scan Trans, töötavat Caterpillar koostootmisjaama (6 MWel ). Eriti põlevkiviõli-, masuudi-, Silikaat AS, Sillamäe SEJ, väärtuslikuks loetakse firma spetsialistide kogemusi kergõli- ja gaasipõletid; Sillamäe Terminal Oil, Silmet auru- ja termaalõlikatlamajade rajamisel ja hooldamisel sagedusmuundurid; AS, Tallinna Küte, Tallinna ning põlevkiviõli kasutamisel mehitamata katlamajades. toruarmatuur; Piimatööstus, Tallinna veetöötluskemikaalid Tehnikaülikool, Trendgate

NAPAL Ltd

NAPAL Ltd was founded in 1993 and since then has been importing and installing heat- generating plant, incl. remotely controlled automatic boiler Narva Kreenholmi aurukatlamaja houses. The company designs gas and electricity supply network connection, automatic equipment, heat-generating plant, and roads, as well as builds roads within boiler- house territory. NAPAL Ltd has put into operation or renovated boilers of capacity of over TTÜ katlamaja Sõpruse pst 172 lokaalkatlamaja 600 MW. Especially valuable is the company specialists' experience in establishing and maintaining vapour- and thermal oil-fuelled boilers, as well as in using shale oil. Estonia Kaevanduse katlamaja Silikaadi Kaubahoovi katlamaja Merirahu katlamaja