Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
OÜ PILVERO
OÜ Pilvero
Räpina valla kaugkütte
võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 ◊
KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener V kutsetunnistus nr 086076
Räpina - Tallinn
2016
1 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Sissejuhatus
Käesolev uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi „Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026“ koostamist alustati 2016. aasta mais ja aruanne valmis OÜs Pilvero Räpina Vallavalitsuse tellimusel 2016. aasta septembris. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldiseks eesmärgiks oli koostada Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkonda energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava peab Räpina Vallavolikogu ja –valitsust ning kohalikke kogukondi aitama soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Käesolevas arengukavas antakse ülevaade Räpina valla, selle arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse valla soojusvarustussüsteemi osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutusvõimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud ja hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ning esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilis-majanduslik analüüs (s.h toodi välja soojuse hinnad peale rekonstrueerimisi), pakutakse soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. Töö olulisimad tulemused esitatakse peatükis 3,4,5 ja 6. Antud arengukava koostamine toimus Räpina valla spetsialistide koostöös OÜ Pilvero töögrupiga, kuhu kuulusid: Ülo Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 086076), Siim Link (Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8, kutsetunnistuse nr 096049) ja Livia Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 065740). Töö täitjad tänavad Räpina valla vastava ala spetsialiste osutatud abi eest lähteandmete saamisel.
2 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Sisukord
Sissejuhatus ...... 2 1 Laiendatud kokkuvõte ...... 10 1.1 Ristipalo küla ...... 10 1.2 Ruusa küla...... 10 1.3 Linte küla ...... 11 1.4 Räpina linn ...... 11 2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad ...... 12 2.1 Piirkonna iseloomustus ...... 13 2.2 Kohaliku omavalitsuse võimekus...... 17 2.3 Pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil ...... 18 2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime ...... 19 2.5 Võimalikud arengud kütuste tarbimises, kütuste hinna prognoosid ...... 19 2.5.1 Kütuste tarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses...... 19 2.5.2 Kütuste hinnaprognoosid ...... 22 2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika ...... 26 2.6.1 Järeldused ja kokkuvõte...... 29 3 Ristipalo küla kaugküttevõrk...... 31 3.1 Olemasolevad soojuse tarbijad...... 31 3.2 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus ...... 32 3.3 Katlamaja ...... 32 3.4 Kaugküttevõrk ...... 33 3.5 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad ...... 34 3.6 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik...... 36 3.7 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang ...... 36 3.7.1 Ristipalo küla erinevad arenguvariandid ...... 36 3.7.2 Majandusliku võrdluse alused...... 37 3.7.3 Alternatiiv 1 ...... 37 3.7.4 Alternatiiv 2 ...... 38 3.7.5 Alternatiiv 3 ...... 39 3.7.6 Alternatiivide võrdlus ...... 39
3.7.7 CO2 heide ja primaarenergia kasutus ...... 41 3.8 Riskianalüüs ...... 41 3.9 Tegevuskava ...... 42 3 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
4 Ruusa...... 43 4.1 Olemasolevad soojuse tarbijad...... 43 4.2 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus ...... 47 4.3 Katlamaja ...... 47 4.4 Kaugküttevõrk ...... 48 4.5 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad ...... 50 4.6 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik...... 51 4.7 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang ...... 52 4.7.1 Ruusa küla erinevad arenguvariandid ...... 52 4.7.2 Majandusliku võrdluse alused...... 53 4.7.3 Alternatiiv 1 ...... 53 4.7.4 Alternatiiv 2 ...... 56 4.7.5 Alternatiivide võrdlus ...... 56
4.7.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus ...... 58 4.8 Riskianalüüs ...... 58 4.9 Tegevuskava ...... 59 5 Linte küla ...... 60 5.1 Olemasolevad soojuse tarbijad...... 60 5.2 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus ...... 64 5.3 Katlamaja ...... 64 5.4 Kaugküttevõrk ...... 64 5.5 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad ...... 66 5.6 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik...... 68 5.7 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang ...... 69 5.7.1 Linte küla erinevad arenguvariandid ...... 69 5.7.2 Majandusliku võrdluse alused...... 69 5.7.3 Alternatiiv 1 ...... 69 5.7.4 Alternatiivi võrdlus olemasoleva olukorraga ...... 70
5.7.5 CO2 heide ja primaarenergia kasutus ...... 71 5.8 Riskianalüüs ...... 71 5.9 Tegevuskava ...... 72 6 Räpina linn ...... 73 6.1 Olemasolevad soojuse tarbijad...... 73 6.2 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus ...... 81 6.3 Katlamaja ...... 81 4 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
6.4 Kaugküttevõrk ...... 82 6.5 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad ...... 84 6.6 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik...... 85 6.7 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang ...... 85 6.7.1 Räpina linna erinevad arenguvariandid ...... 85 6.7.2 Majandusliku võrdluse alused...... 86 6.7.3 Alternatiiv 1 ...... 86 6.7.4 Alternatiivi võrdlus olemasoleva olukorraga ...... 87
6.7.5 CO2 heide ja primaarenergia kasutus ...... 88 6.8 Riskianalüüs ...... 88 6.9 Tegevuskava ...... 89 7 Lisa 1. Ristipalo - Alternatiiv 1 ...... 90 7.1 Toetuseta ...... 90 7.2 Toetusega ...... 92 8 Lisa 2. Ristipalo - Alternatiiv 2 ...... 94 8.1 Toetuseta ...... 94 8.2 50% toetusega ...... 96 9 Lisa 3. Ristipalo - Alternatiiv 3 ...... 98 9.1 Toetuseta ...... 98 9.2 50% toetusega ...... 100 10 Lisa 4. Ruusa - Alternatiiv 1 ...... 102 10.1 Toetuseta ...... 102 10.2 Toetusega ...... 105 11 Lisa 5. Ruusa - Alternatiiv 2 ...... 108 11.1 Toetuseta ...... 108 11.2 50% toetusega ...... 111 12 Lisa 6. Linte - Alternatiiv 1 ...... 114 13 Lisa 7. Räpina - Alternatiiv 1 ...... 117
Joonised Joonis 2.1 Põlva maakond ...... 12 Joonis 2.2 Räpina vald ...... 13 Joonis 2.3 Räpina valla rahvastikupüramiid, 1.01.2016 ...... 14 Joonis 2.4 Räpina valla rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011 ...... 15 Joonis 2.5 Räpina valla võimekuse indeks ...... 18 5 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 2.6 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks 2005 – 2014, GWh ...... 20 Joonis 2.7 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005 ja 2014. aastatel ...... 20 Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050...... 21 Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050...... 21 Joonis 2.10. Nafta hinna prognoos aastani 2025, US$/bbl [World Bank, Oct, 2015]. 1 bbl = 159 l ...... 22 Joonis 2.11. Maagaasi hinna prognoos aastani 2020, $/mmbtu ja $/MWh [World Bank, Oct, 2015] ...... 22 Joonis 2.12. Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta...... 23 Joonis 2.13. Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus ...... 24 Joonis 2.14. Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos ...... 25 Joonis 3.1 Korterelamud ...... 31 Joonis 3.2 Ristipalo küla katlamaja ...... 33 Joonis 3.3 Halupuidukatel ...... 33 Joonis 3.4 Kaugküttevõrgu plokkskeem ...... 34 Joonis 3.5 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel .. 36 Joonis 3.6 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik ...... 38 Joonis 3.7 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik ...... 39 Joonis 4.1 Korterelamud ...... 43 Joonis 4.2 Valla hallatavad objektid ...... 43 Joonis 4.3 Mõisavahe tee 15 ...... 47 Joonis 4.4 Ruusa küla katlamaja ...... 47 Joonis 4.5 Katlad ...... 48 Joonis 4.6 Maapealne võrgulõik...... 48 Joonis 4.7 Kaugküttevõrgu skeem...... 49 Joonis 4.8 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel .. 52 Joonis 4.9 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik ...... 54 Joonis 4.10 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu skeem ...... 55 Joonis 4.11 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik ...... 56 Joonis 5.1 Korterelamud ...... 60 Joonis 5.2 Linte külakeskus ...... 60 Joonis 5.3 Bellus Furnitur OÜ Linte mööblitsehh ...... 60 Joonis 5.4 Linte küla katlamaja ...... 64 Joonis 5.5 Katlad ...... 64 Joonis 5.6 Kaugküttevõrgu skeem...... 66
6 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 5.7 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel .. 68 Joonis 5.8 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik ...... 70 Joonis 6.1 Valla hallatavaid objekte ...... 73 Joonis 6.2 Maxima kauplus...... 74 Joonis 6.3 Riigi hallatavaid hooneid ...... 74 Joonis 6.4 Aia tänava korterelamud ...... 75 Joonis 6.5 Hariduse tänava kortermajad ...... 76 Joonis 6.6 Võhandu tänava korterelamud ...... 76 Joonis 6.7 Võru mnt 5 ja Võõpsu mnt 34a ...... 77 Joonis 6.8 Nooruse tn kortermajad ...... 77 Joonis 6.9 Sireli tänava kortermajad ...... 77 Joonis 6.10 Aia tänava katlamaja ...... 81 Joonis 6.11 Katlad ...... 81 Joonis 6.12 Sireli tänava katlamaja (Sireli 5) ...... 82 Joonis 6.13 Kaugküttevõrgu skeem ...... 83 Joonis 6.14 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel 85 Joonis 6.15 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik ...... 87
Tabelid Tabel 2.1 Valik statistilisi andmed Räpina valla sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta ...... 16 Tabel 2.2 Maagaasi aktsiis Eestis, €/tuh m3 ...... 23 Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus ...... 25 Tabel 3.1 Keskuse põik 4 soojustarbimine, MWh ...... 32 Tabel 3.2 Keskuse põik 6 soojustarbimine, MWh ...... 32 Tabel 3.3 Ristipalo kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus...... 32 Tabel 3.4 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed ...... 33 Tabel 3.5 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad ...... 34 Tabel 3.6 Ristipalo küla tarbimisstsenaariumid ...... 36 Tabel 3.7 Arengualternatiivid ...... 37 Tabel 3.8 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu andmed ...... 38 Tabel 3.9 Kaugküttealternatiivide tehniliste näitajate võrdlustabel ...... 39 Tabel 3.10 2017-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh ...... 40 Tabel 3.11 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs ...... 41 Tabel 3.12 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed ...... 41
7 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 3.13 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava ...... 42 Tabel 4.1 Mõisavahe tee 17 soojustarbimine, MWh ...... 44 Tabel 4.2 Mõisavahe tee 16 soojustarbimine, MWh ...... 44 Tabel 4.3 Mõisavahe tee 18 soojustarbimine, MWh ...... 44 Tabel 4.4 Külakeskuse soojustarbimine, MWh ...... 45 Tabel 4.5 Kool-kultuurimaja soojustarbimine, MWh ...... 45 Tabel 4.6 Kooli töökoja soojustarbimine, MWh ...... 45 Tabel 4.7 Ruusa kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus ...... 46 Tabel 4.8 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed ...... 48 Tabel 4.9 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad ...... 50 Tabel 4.10 Ruusa küla tarbimisstsenaariumid ...... 52 Tabel 4.11 Kaugkütte arengualternatiivid ...... 52 Tabel 4.12 Viimaste reaalaastate keskmine tarbimine ja võrgukadu, MWh ...... 53 Tabel 4.13 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu andmed ...... 54 Tabel 4.14 Kaugküttealternatiivide tehniliste näitajate võrdlustabel ...... 56 Tabel 4.15 Soojuse hind, EUR/MWh ...... 57 Tabel 4.16 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs ...... 58 Tabel 4.17 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed ...... 58 Tabel 4.18 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava ...... 59 Tabel 5.1 Kortermajade soojustarbimine, MWh ...... 62 Tabel 5.2 Üksikelamute soojustarbimine, MWh ...... 62 Tabel 5.3 Valla objektide soojustarbimine (külakeskus), MWh ...... 62 Tabel 5.4 Ettevõtte soojustarbimine (Bellus), MWh ...... 63 Tabel 5.5 Linte kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus ...... 63 Tabel 5.6 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed ...... 65 Tabel 5.7 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad ...... 66 Tabel 5.8 Linte küla tarbimisstsenaariumid ...... 69 Tabel 5.9 Kaugkütte arengualternatiiv ...... 69 Tabel 5.10 Viimaste reaalaastate keskmine tarbimine ja võrgukadu, MWh ...... 69 Tabel 5.11 Kaugküttealternatiivi ja olemasoleva olukorra tehniliste näitajate võrdlustabel .... 70 Tabel 5.12 Soojuse hind, EUR/MWh ...... 71 Tabel 5.13 Kaugkütte SWOT analüüs ...... 72 Tabel 5.14 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed ...... 72 Tabel 5.15 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava ...... 72 Tabel 6.1 Kortermajade soojustarbimine, MWh ...... 79 8 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 6.2 Riiklike objektide soojustarbimine, MWh ...... 79 Tabel 6.3 Valla objektide soojustarbimine (külakeskus), MWh ...... 79 Tabel 6.4 Ettevõtete soojustarbimine, MWh ...... 80 Tabel 6.5 Räpina kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus ...... 80 Tabel 6.6 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad ...... 84 Tabel 6.7 Räpina linna tarbimisstsenaariumid ...... 85 Tabel 6.8 Kaugkütte arengualternatiiv ...... 86 Tabel 6.9 Viimaste reaalaastate keskmine tarbimine ja võrgukadu, MWh ...... 86 Tabel 6.10 Kaugküttealternatiivi ja olemasoleva olukorra tehniliste näitajate võrdlustabel .... 87 Tabel 6.11 Soojuse hind, EUR/MWh ...... 88 Tabel 6.12 Kaugkütte SWOT analüüs ...... 89 Tabel 6.13 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed ...... 89 Tabel 6.14 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava ...... 89
9 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
1 Laiendatud kokkuvõte 1.1 Ristipalo küla Ristipalo küla kaugküttetarbijaid varustab soojusega AS Revekor. Soojuse toodang katlamajas baseerub halupuidul, vastav katel on paigaldatud 2011 a. AS Revekor müüb tarbijatele soojust 2016.a. hinnaga 47 EUR/MWh, mille lisandub EV käibemaks. Koos 20% käibemaksuga on soojuse hind lõpptarbijale 56,4 EUR/MWh. Ristipalo küla kaugküttevõrgus on 2 tarbijat – mõlemad korterelamud on nn võtmetarbijad. Tarbijad on katlamajaga ühendatud vanade amortiseerunud kaugküttetorudega. Torustikku pole peale rajamist uuendatud, see on töötanud kulumisele ning on suhteliselt madala efektiivsusega, kuid need lõigud on suhteliselt lühikesed ja soojuskadu seetõttu suhteliselt väike, võrreldes tarbimisega. Kaugküttevõrgu uuendamine ei ole soojuskadude seisukohalt otstarbekas, kuna kütuse maksumus on suhteliselt madal. Töös on vaadeldud uue hakkpuidukatlamaja ja kaugküttevõrgu rajamist ning alternatiivina individuaalsete pelletikatlamajade rajamist mõlemale majale eraldi. Praegune soojuse hind on madalam, võrreldes uue hakkpuidukatlamajaga ja samas suurusjärgus individuaalsete pelletikatlamajadega. Kortermajade elanikud ei ole individuaallahendustest seni huvitatud olnud. Jätkata olemasoleva olukorraga seni kaua, kui on võimalik säilitada praegune suhteliselt madal soojuse hind (kuni katlakütjate palgakulu ei tõuse oluliselt).
1.2 Ruusa küla Ruusa küla varustab soojusega AS Revekor. Soojuse toodang katlamajas baseerub hakkpuidule. Katlamaja on rekonstrueeritud 2008 a. AS Revekor müüb tarbijatele soojust 2016.a. hinnaga 47 EUR /MWh, mille lisandub EV käibemaks. Koos 20% käibemaksuga on soojuse hind lõpptarbijale 56,4 EUR/MWh. Ruusa küla soojusvõrgus on 6 kaugküttetarbijat – kolm korterelamut ja kolm valla hallatavat hoonet. Kuna tarbijaid on suhteliselt vähe, siis võib võtmetarbijateks lugeda kõiki suuremaid hooneid, va töökoda. Hinnanguliselt tarbivad korterelamud 2015 a andmete põhjal 67% kogu müüdavast soojusest. Tarbijad on katlamajaga ühendatud vanade amortiseerunud kaugküttetorudega. Kaugküttetorustik vajab uuendamist. Uue võrgu rajamisel on soovitav rajada tulevikus ühendamise võimalus Mõisavahe tee 15 hoonele. Töös on vaadeldud uue kaugküttevõrgu rajamist. Alternatiivina individuaalseid lahendusi ei ole vaadeldud, kuna praegustel tarbijatel puudub huvi individuaallahenduste vastu. Soovitav on jätkata kaugküttesüsteemiga ja rekonstrueerida olemasolev võrk selliselt, et tulevikus on võimalik kaugküttevõrguga liita Mõisavahe tee 15 hoone.
10 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
1.3 Linte küla Linte küla varustab soojusega AS Revekor. Soojuse toodang katlamajas baseerub hakkpuidule. Katlamaja on rekonstrueeritud 2005 a. AS Revekor müüb tarbijatele soojust 2016.a. hinnaga 47 EUR /MWh, mille lisandub EV käibemaks. Koos 20% käibemaksuga on soojuse hind lõpptarbijale 56,4 EUR/MWh. Linte küla soojusvõrgus on 10 kaugküttetarbijat – neli korterelamut, neli üksikelamut, üks valla hallatav hoone (külakeskus) ja üks ettevõte (Bellus Furnitur OÜ Linte mööblitsehh). Võtmetarbijateks võib lugeda eelkõige korterelamuid, kes tarbivad 2015 a andmete põhjal 54% kogu müüdavast soojusest ning seejärel Bellus Furnitur OÜ Linte mööblitsehhi, mis tarbib 2015 a andmete põhjal 27% kogu müüdavast soojusest. Kaugküttevõrk on täielikult rekonstrueeritud, st kõik on eelisoleeritud torud. Soovitav on jätkata kaugküttesüsteemiga. Hakkpuidukatla amortiseerumisel 2021 a paiku, vahetada hakkpuidu katel uue vastu.
1.4 Räpina linn Räpina linna varustab soojusega AS Revekor. Soojuse toodang Aia tänava katlamajas baseerub hakkpuidule. Kaks katlamaja (Sireli ja Võru mnt), kus on maagaasikatlad, on reserv- ja tipu katmiseks. Aia tänava katlamaja on rekonstrueeritud 2011 a. 2011 a ühendati erinevad võrgu osad üheks võrguks ja viidi lõpuni kogu kaugküttevõrgu rekonstrueerimine. AS Revekor müüb tarbijatele soojust 2016.a. hinnaga 47 EUR /MWh, mille lisandub EV käibemaks. Koos 20% käibemaksuga on soojuse hind lõpptarbijale 56,4 EUR/MWh. Räpina linna soojusvõrgus on 38 kaugküttetarbijat: 7 valla hallatavat objekti, 4 ettevõtte objekti, 8 riiklikku objekti ja 19 korterelamut. Kütteperioodil tarbivad sooja tarbevett neli tarbijat. Kaugküttevõrk on täielikult rekonstrueeritud, st kõik on eelisoleeritud torud. Soovitav on jätkata kaugküttesüsteemiga.
11 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad Põlva maakond asub Kagu-Eestis. Põlva maakond külgneb põhjast ja loodest Tartu maakonnaga, idast ja kagust Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga, lõunast ja edelast Võru maakonnaga ning läänest Valga maakonnaga. Põlva maakonna administratiivne keskus on vallasisene linn Põlva. Lisaks on maakonnas veel üks vallasisene linn – Räpina, seitse alevikku ja 255 küla. Põlva linn asub Tallinnast 231 km kaugusel, Pärnusse on 199 km, Tartusse 49 km ja Jõhvi 179 km (Joonis 2.1). Nii rahvaarvult kui ka pindalalt on Põlva maakond Eestis tagantpoolt kolmas. 95% maakonna rahvastikust on eestlased. Põlva maakonna ettevõtjad tegutsevad põllumajanduses, metsa- ja puidutöötlemises, turismis, teeninduses, toiduainetööstuses ning paljudel muudel aladel. Tuntumad firmad on Põlva Agro OÜ, Peri Põllumajanduslik OÜ, Suwem AS, Värska Sanatoorium AS, Värska Vesi AS, AS Räpina Paberivabrik, Hobbiton OÜ, Cista AS, OÜ Põlva Peekon, Eesti Kivivabrik OÜ, 8/Nycomed30/2016 Sefa AS, Kõlleste KommimeistridPõlva m aOÜakond ja- P iPõlvairkondlik pTÜortree1 E. estist
PÕLVA MAAKOND
Rahvaarv – 28 218 Pindala – 2 164,16 km² Asustustihedus – 13,0 elanikku km² kohta Maakonna keskus – Põlva linn Omavalitsusüksusi – 13 valda
AHJA
MOOSTE VASTSE KUUSTE RÄPINA KÕLLESTE
VALGJÄRVE PÕLVA MIKITAMÄE
KANEPI LAHEDA VERIORA
ORAVA VÄRSKA 10 km
KANEPI vald
Põlva maakond asub KaguEestis. Põlva maakoJoonisnd külg 2n.e1b Põlva põhja smaakondt ja loodes t Tartu maakonnaga, idast ja kagust Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga, lõunast ja edelast Võru maakonnaga ning läänest Valga maakonnaga.
RäpinaPõlva m vallaaakonn a pindala administr at oniivn e 265,9keskus o n km². vallas is Põhjastene linn P õl piirnebva. Lisaks o Räpinan maakon na valds vee l ü Meeksiks vallasis e vallagane linn – R ä (Tartupina, maakond),seitse alev ikk läänestu ja 255 k ü Põlvala. Põlva l jainn a Moostesub Tallinn as vallaga,t 231 km k au lõunastgusel, Pä rn Veriorausse on 19 9 vallaga, km, Tartus se kagust 49 km ja J Mikitamäeõhvi 179 km. vallaga.Nii rahv aa Idasrvult tk ui külgnebka pindalalt on Räpina Põlva ma ak valdond E es Lämmijärvegatis tagantpoolt kolm as. ning 95% ma vallaakonn a r idapiirahvastiku st ühtib on ees tla Venemaased. läänepiiriga.Põlva maakon na ettevõtjad tegutsevad põllumajanduses, metsa ja puidutöötlemises, turismis, teeninduses, toiduainetööstuses Räpinaning p al vallajudel m u territooriumiludel aladel. Tuntum a asubd firma d 26 on Põ külalva A gr (Pääsna,o OÜ, Peri P õ Tsirksi,llumajandu s Kõnnu,lik OÜ, Suw e Saareküla,m AS, Värska S Raadama,anatoorium AS , Värska Vesi AS, AS Räpina Paberivabrik, Hobbiton OÜ, Cista AS, OÜ Põlva Peekon, Eesti Kivivabrik OÜ, Nycomed Sefa AS, Köstrimäe,Kõlleste Ko m Nulga,mimeistrid O Sillapää,Ü ja Põlva TÜ Rahumäe,. Ristipalo, Jaanikeste, Kassilaane, Leevaku, Linte, Meelva, Mägiotsa, Naha, Pindi, Raigla, Ruusa, Suure-Veerksu, Sülgoja, Toolamaa, Tooste, Põlva maakonna tähtsamad vaatamisväärsused on Suur ja Väike Taevaskoda, Piusa koopad ning Mooste mõisakompleks. Võru Võuküla,ja Põlvam Võiardi),aa piiril asub PVõõpsuokukoda – alevikEdgar Va ljater i Räpinaraamatuka nlinn.gelas teRäpina järgi lood ulinnd Po konuma avalla kesku shalduskeskus,. Ahja ja Võhandu j õkused o non p o p u la a r s e d k a n u u m a tk a j a t e s e a s . L o odusesõprade rõõmuks on Põlvamaale rajatud rohkesti loodus, õppe ja terviseradu. 1 EestiPra eStatistikagustes piir,id http://www.stat.ee/ppees 1961. aastal moodustun-polvaud Põl-vmaakondamaa on k u ltuuriliselt väga mitmekesine. Kõige eripärasemana kuulub siia osa endisest Setomaast – üks väheseid paiku Euroopas, kus pärimuskultuur on tänini osa elulaadist. Enamik Põlvamaast on olnud ka ajaloolise Võrumaa osa ja seetõttu kõneldakse siin peale eesti keele veel võru ja seto keelt. Siin on tegutsenud mitmed Eesti 12 kultuuriloo suurkujud, nagu Jakob Hurt, Johannes Käis ja Jaan Lattik. Põlvamaalt on pärit kirjanik Friedebert Tuglas, kes kirjutas OÜo mPilveroa sünnip 2016aiga A hja kindlalt Eesti kirjanduslukku raamatus „Väike Illimar“. Põlva on eesti laulupeotraditsiooni ja eestikeelse ajakirjanduse sünnikoht.
Uuendatud: 4. mai 2016
http://www.stat.ee/ppe-polva-maakond 1/1 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 8/30/2016 Räpina Parish - Google Maps olemas kõik elukondlikult vajalikud teenused ning kuhu on koondunud vaba aja veetmise Räpina Parish võimalused (Joonis 2.2).2
Map data ©2016 Google 2 km Joonis 2.2 Räpina vald 2.1 Piirkonna iseloomustus 01.01.2016. aasta seisuga elas Räpina vallas 4 686 inimest, mis moodustab maakonna elanikkonnast 16,6% (Tabel 2.1)3. Rahva arv Räpina vallas on viimased viisteist aastat stabiilselt vähenenud. Räpina valla rahvastiku soolis-vanuselise koosseisust ja selle muutumisest annab pildi Joonis 2.34. Räpina valla elanikkonna hulgast 14% on eelkooli- ja kooliealised lapsed vanuses 0–16 eluaastat, 64% on tööealised elanikud vanuses 17–65 eluaastat ja 22% on pensioniealised elanikud.2 Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane, põhiosa elanikest on koondunud Räpina linna (Joonis 2.4). Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 843,8 €5. Räpina Parish RäpinaPõlva vallaCount ymaadest ilma vallasisese Räpina linna maadeta moodustab haritav maa 37,6 %, põllumajanduslik maa (haritava maa + looduslik rohumaa) kokku 42,7 %. Metsamaa moodustab valla territooriumist 41,3 %. Soode, veekogude, võsade, teede alune maa moodustab valla üldpindalast 14%. Räpina linna territooriumist moodustab elamumaa 43,9%. Muu maa (tootmis-, ärimaa, veealune maa, teed-tänavad, pargid, haljasalad ) osatähtsus linna territooriumist on 51%.
2 Räpina valla arengukava aastateks 2017-2030, Räpina 2016. 3 http://www.stat.ee/ppe-55839 4 http://www.stat.ee/ppe-54023 5 Eesti Statistika / http://www.stat.ee/ppe-55839 1/1 13 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 2.3 Räpina valla rahvastikupüramiid, 1.01.2016
14 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 2.4 Räpina valla rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011
15 OÜ Pilvero 2016 8/30/2016 Räpina vald - Valik andmeid - Piirkondlik portree Eestist Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 RÄPINA VALD Tabel 2.1 Valik statistilisi andmed Räpina valla sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta Valik andmeid
2012 2013 2014 2015 2016 Rahvaarv, 1. jaanuar 4 882 4 825 4 774 4 629 4 686 Elussünnid 47 34 27 26 ... Surmad 71 91 86 83 ... Sisseränne 108 101 112 137 ... Väljaränne 152 94 198 203 ... Ülalpeetavate määr 58,0 57,5 57,6 58,3 53,2 Demograafiline tööturusurveindeks 0,70 0,67 0,66 0,65 0,62
Kohalikud eelarved, tuhat eurot Põhitegevuse tulud kokku 3 920,8 4 016,9 4 206,2 4 486,4 ... füüsilise isiku tulumaks 1 852,0 1 963,6 2 142,9 2 288,7 ... Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud kokku 5 622,2 5 095,6 4 883,6 5 002,5 ... üldised valitsemissektori teenused 467,1 455,0 476,4 474,9 ... majandus 894,6 981,8 429,7 595,2 ... vaba aeg, kultuur ja religioon 1 568,1 1 122,5 1 437,0 926,2 ... haridus 1 960,2 1 939,0 1 946,6 2 378,3 ... sotsiaalne kaitse 323,7 333,8 326,9 300,8 ...
Toimetulekutoetused, eurot 39 597,6 38 842,3 41 478,1 26 621,5 ...
Registreeritud töötud 131 145 121 106 ...
Äriühingud 168 176 ...... Müügitulu, miljonit eurot 37,13 40,08 ......
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 711,29 742,70 782,53 843,80 ... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 1 663 1 673 1 687 1 650 ...
Kasutusse lubatud eluruumide pind, m² 0 0 196 412 ... mitteelamute suletud netopind, m² 2 753 1 155 211 354 ...
Üldhariduse päevaõpe Koolid 2 2 2 2 ... Õpilased 488 459 449 435 ...
Üldkasutatavad rahvaraamatukogud 5 5 5 5 ... lugejaid 1 899 1 822 1 708 1 666 ...
XLS andmefail
Uuendatud: 1. juuli 2016 16 OÜ Pilvero 2016 http://www.stat.ee/ppe-55839 1/1 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Ettevõtlus Räpina vallas on kõige enam levinud puidutööstus. Tegeletakse palk- ja muude puitmajade ehitusega, saematerjali tootmisega. Viimastel aastatel on suurenenud mööbli tootmise osakaal. Räpina vallas tegeletakse ka rohkelt põllumajandusega. Põllumajanduses on peamised suunad veise- ja seakasvatus, piima- ja lihatootmine. Tegeldakse ka marja- ja köögiviljakasvatusega ning vilja-, lina-, heinaseemne- ja rapsikasvatusega. Üha enam on levimas ka mahepõllumajanduse viljelemine ning erinevate uuenduslike lahenduste kasutamine põllumajandussaaduste turustamisel. Vanimaks tööstusharuks Räpina vallas on paberitööstus, mille algusaastad ulatuvad aastasse 1734, mil rajati paberi tootmiseks Räpina paberiveski. Paberivabrik toimib täna nii tootmis- kui ka turismiettevõttena. Lisaks paberivabrikule on paberitööstusesse lisandunud ka teisi ettevõtteid, kes oma tegevusega lisavad paberile või kartongile lisandväärtust vormides sellest erinevaid tooteid. Peipsi järv on Euroopa üks kalarohkemaid järvi ja Räpina valla soodne asukoht Lämmijärve kaldal annab võimaluse tegeleda ka kutselise kalapüügiga.6 Elamumajandus Räpina korterelamud on suhteliselt vähe renoveeritud, kompleksselt mitte ükski, korrastatud osaliselt (aknad, uksed, küttesüsteemid, otsaseinad jms). Räpinas on mõni korteriühistu, Ruusal on enamikes korterelamutes KÜd, Lintes ja Ristipalos puuduvad KÜ. Elamuid, kus ei ole KÜsid, haldab ja hooldab AS Revekor. Korterelamutes tehakse järjest enam remonttöid vastavalt energiaaudititele. Tasakaalustatakse soojatorustikke, vahetatakse katuseid, energiakokkuhoidu eesmärgil soojustatakse välisseinu, vundamente. Energiamajandus Räpina vallas on põhiliseks kütteviisiks kaugküte. Räpina vallas tegeleb soojusmajandusega ja kaugküttesüsteemide soojusvarustusega Revekor AS, mille aktsiad kuuluvad 100% Räpina vallale. Vallavalitsus on määranud ja kinnitanud AS-i Revekor nõukogu. Räpina vallas on kehtestatud Räpina linna, Ruusa, Linte ja Ristipalo külade kaugküttepiirkonnad. 2.2 Kohaliku omavalitsuse võimekus Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks (KOV-indeks) näitab linna või valla erinevate võimete summat (nt kvantitatiivne võimekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline võimekus) ehk kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaali midagi ära teha7. 10. oktoobril 2014. a toimus Geomedia OÜs valminud kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi avaldamine. Töö tulemusena on kohalike omavalitsusüksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu, mis hõlmab aastaid 2005-2013. Kokku on näitajaid 29 ja nende põhjal on alates 2005. aastast võimalik analüüsida linnades ja valdades toimuvaid arenguid. Iga KOV saab oma tulemusi võrrelda teiste valdadega ja vastavalt sellele määrata oma arengu seisu, jälgida selle dünaamikat aastate lõikes ja vajadusel kavandada arengustrateegia
6 Räpina valla arengukava aastateks 2017-2030, Räpina 2016. 7 http://geomedia.ee/moiste/ 17 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 muutmist. 2011. aastal oli Räpina valla võimekuse indeks 55,5, millega oldi tol ajal 226 valla hulgas 80 kohal (Joonis 2.5).
Joonis 2.5 Räpina valla võimekuse indeks8 Kahjuks ei ole Siseministeeriumi kodulehel varem asunud andmekogu enam leitav ja seda ilmselt ei täiendata iga-aastaselt. 2.3 Pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil Järgnevalt tuuakse välja Räpina valla üldised arengueesmärgid valdkondade kaupa, mida on kirjeldatud valla arengukava ja valla üldplaneeringu dokumentides. Energiamajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Loodusliku keskkonna hoidmine ning kõikidele nõuetele ja keskkonnanormatiividele vastava keskkonnaseisundi tagamine, olemasolevate kaugküttesüsteemide arendamine valla territooriumil tiheasustustega aladel ja kohaliku energiamajanduse säästlikuks muutmine. Elamumajanduse areng. Elamumajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Kvaliteetse ja hästi toimiva taristu arendamine. Ettevõtluse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Hea ettevõtluskliima ja toimiv kodanikuühiskond, Ettevõtluse arengu soodustamine ning tugevdamine. Elujõuline ja arenev ettevõtlus, Räpina valla avatus kõigile ettevõtlusvormidele, mis ei kahjusta keskkonda. Soojusmajanduse juhtimine KOVi tasandil Vallavalitsuses vastutab soojusmajanduse valdkonna eest vallavanem, kes delegeerib konkreetsed tegevused majandusosakonna vastavale spetsialistile. Soojusmajanduse valdkonna strateegilised otsused võtab vastu valla volikogu ja kinnitab oma määrustega (nt kaugküttepiirkondade kehtestamine, soojusmajanduse arengukava jms). Soojuse hind kogu valla kaugküttetarbijatele on 2016.a. üks, 47 €/MWh + KM, kõigis kaugküttepiirkondades. KAs kooskõlastatud hind on 51,55 €/MWh. Praegu on puitkütuse tarnimise leping hinnaga 9,25 €/pm3, mis võimaldab madalamat soojuse hinda küsida.
8 http://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/KOV-indeks/#story=0 18 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Soojuse hind kogu valla kaugküttetarbijatele on 2016.a. üks, 47 €/MWh + KM, kõigis kaugküttepiirkondades. Räpina valla palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 843,8 €. Statistikaameti kodulehel olevas tabelis (Tabel 1.2) puuduvad andmed hilisemate aastate kohta. Kui võtta elamute eluruumide pinna normaalaasta küttesoojuse erikasutuseks 120 kWh/(m2a), siis nt 56 m2 korteri omanik peaks aastas soojuse eest tasuma 120*56*56,4/1000 = 379 eurot, mis teeb vähem kui töötaja neto kuupalk (~685€/k), see on umbes 5% töötava elaniku keskmisest palgatöö sissetulekust. Kui peres teenivad kaks inimest, siis soojuse osakaal on pere eelarves väiksem, kuid üksikul pensionäril võib see moodustada olulise osa aastasest sissetulekust. Keskmise elaniku järgi vaadates ei tundu tasu aastase soojuse eest olevat väga suur, kuid elanike sissetulekud võivad olla asulati ja töökoha järgi väga erinevad ning mõnedele võib tasu aastase soojuse eest olla ka märksa suurem. Võrreldes Euroopa 28 riigiga, on Eestis majapidamiskulude osakaal (ligi 18 % keskmisest sissetulekust ning vähem kui 60 % Eesti keskmisest sissetulekust teenivatel inimestel ligi 35 % sissetulekust) alla ELi keskmise (vastavalt 22 % ja 41%). Euroopa võrdluses on välja toodud positiivsena laialtlevinud kortermajade majandamisel tegutsevaid korterühistuid ning negatiivsena hoonete väga suur energia kasutus, suured maksuvõlad9. 2.5 Võimalikud arengud kütuste tarbimises, kütuste hinna prognoosid 2.5.1 Kütuste tarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütuste tarbimine soojuse tootmiseks (katlamajades ja elektrijaamades) ajavahemikul 2005- 2014 on kergelt langeva trendiga, jäädes piiridesse 10,3 TWh (10 318 GWh) 2014. aastal ja 14,7 TWh (14676 GWh) 2011. aastal. 2014. aastal tarbiti kütuseid ca 24% vähem (primaarenergia järgi) kui 2005. aastal (Joonis 2.6), kuid arvesse võtta tuleb ka 2014. aasta sooja talve mõju. 2014. aastal oleme jõudnud kütuste tarbimises kriisiaegsele tasemele (aastad 2008-2009).
9 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 19 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
14000 14000
12000 12000
10000 10000
8000 8000
6000 6000
4000 4000
2000 2000
Kütuste tarbimine liigiti, Kütuste tarbimineliigiti, GWh Kütuste tarbimise trend,GWh 0 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kivisüsi Põlevkivi Turvas Puit Maagaas Vedelgaas Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli Põlevkivi- ja biogaas Jäätmekütus Muu kütus Elektrienergia Energia kokku Linear (Energia kokku)
Joonis 2.6 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks 2005 – 2014, GWh10
2005 2014 Muu kütus Kivisüsi Jäätmekütus 7% Muu kütus Põlevkivi 1% 3% Põlevkivi 4% 10% Kerge kütteõli 14% Turvas 4% Põlevkivigaas 3% 11% Põlevkiviõli Turvas Biogaas 8% 3% 0,4% Raske kütteõli Kerge kütteõli 1% 2% Põlevkiviõli 3%
Puit 21% Puit 31%
Maagaas 41% Maagaas 33%
Joonis 2.7 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005 ja 2014. aastatel Kui võrrelda soojuse tootmiseks tarbitud kütuste struktuuri aastatel 2005 ja 2014, siis võib vaadeldud ajaperioodil täheldada päris suuri muutusi. Nimelt on viimastel aastatel, võrreldes varasemate aastatega, vähenenud kõigi fossiilsete kütuste tarbimine ja suurenenud biokütuste tarbimine soojuse tootmiseks. Alates 2013. aastast on lisandunud ka üks uus energiaallikas – jäätmekütus, mida põletatakse Iru Elektrijaama jäätmepõletusplokis – bilansis ~3% 2014. aastal (Joonis 2.7)11. Kokkuvõtvalt võib kütuste tarbimisel Eestis täheldada järgmisi trende:
10 Eesti Statistika 11 Eesti statistika 20 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
1. Kütuste kasutamine energia (elekter, soojus) tootmiseks on vähenenud ja eeldatavalt väheneb veelgi12. Joonis 2.6 näeme kütuste kasutuse vähenemist soojuse tootmisel perioodil 2005-2014. Joonis 2.8 on esitatud soojuse kasutuse muutuse stsenaariumid kuni 2050 aastani ja Joonis 2.9 elektri kasutuse muutuse stsenaariumid samas perspektiivis13. Elektritarbimine jääb pigem stabiilseks või kasvab õige pisut, samas soojusekasutus on languses igas sektoris. 2. Fossiilsete kütuste kasutus väheneb, suureneb taastuvate energiaallikate kasutamine energia muundamisel, seda nii elektri kui soojuse tootmisel. Joonis 2.7 esitatud võrdlusel näeme, et kui 2005. aastal oli puitkütuste osakaal soojuse tootmisel 21%, siis 2015. aastal juba 31%. Huvitav, et turbakasutus ei ole sel ajavahemikul muutunud, olles stabiilselt 3%. 3. Jätkub puitkütuste katlamajade rajamine ja vanade fossiilkütuste katlamajade üleviimine puitkütustele (KIKi toetusmeetmed ja vastav määrus).
Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050.
Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050.
12 ENMAK, www.energiatalgud.ee 13 http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Energiatarbimine&menu-1 21 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
2.5.2 Kütuste hinnaprognoosid Käesolevas töös vaadeldakse vaid energeetikas kasutatavate vedelkütuste (ka maagaasi, kui vedelkütustest sõltuva kütuse) ja hakkpuidu kui peamise kodumaise energeetilise kütuse hindu ja nende muutumise tendentse. Nafta ja maagaas Järgnevalt on esitatud Joonis 2.10 ühe olulisima kütuste globaalse hinnakujundaja, nafta, lähima 10 aasta hinna muutuse Maailmapanga prognoos (nafta hind dollarites barreli kohta). Joonis 2.11 on esitatud teise olulise kütuse, maagaasi, mis mingil määral sõltub nafta hinnast, Maailmapanga hinnaprognoos aastani 202014.
Grude Oil Price Forecast
110 104.1 100 96.2 88.3 90 83.2 78.2 80 73.6 69.3 65.3 70 61.5 $/bbl 57.9 54.6 60 52.5 51.4 50
40
30 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Nominal US Dollars Real 2010 US Dollars
Joonis 2.10. Nafta hinna prognoos aastani 2025, US$/bbl [World Bank, Oct, 2015]. 1 bbl = 159 l
Gaasi hinna prognoos 13 46.0 41.0 12 38.2 41.0 35.8 11 36.2 36.0 27.0 31.0 10 28.0 24.6 24.6 24.6 24.6 24.6 26.0 9
21.0 $/MWh
$/mmbtu 8 16.0 7 11.0 6 6.0 5 1.0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
$/mmbtu $/MWh
Joonis 2.11. Maagaasi hinna prognoos aastani 2020, $/mmbtu ja $/MWh [World Bank, Oct, 2015]
14 http://www.worldbank.org/en/research/commodity-markets. 22 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Siinjuures tuleb silmas pidada, et Maailmapanga hinnad hinnaprognoosis on alati madalamad kui kütuse hind konkreetses riigis, kuna ei sisalda riiklikke makse (näit aktsiis, jne). Kokkuvõtlikult võiks öelda, et maagaasi hind jääb nii IMF kui ka Maailmapanga prognoosides reaalhindades samaks nagu on täna, nominaalhindades võib olla täheldatav ca 1,5%-line kasv aastas, mis on aga pigem tingitud inflatsiooni kasvuprognoosist. Võttes arvesse eelöeldut võiks Eesti Statistikaameti (ES) poolt avaldatud hinnastatistika alusel konstrueerida Eestile kohalduva riikliku maagaasi hinnaprognoosi (vt Joonis 2.12). Joonis 2.12 esitatud maagaasi hind EUR/MWh ei sisalda käibemaksu. Maagaasi hind 2013. ja 2014. aastal on Eesti keskmine, 2015. aasta hind on tegelikult 8 kuu keskmine ja saadud ES lühiajastatistikast, mis hõlmab kütuste hinda vaid energiaettevõtetes. Arvestades kütuste aktsiisipoliitikat Eestis (Tabel 2.2), hakkavad tulevikus tõusma nii maagaasi kui kerge kütteõli hinnad. 2016. aasta alguse naftahind, sellega seoses maagaasi hindki, on aga langenud juba alla 30 USD barrelilt ning paljud analüütikud arvavad, et see niipea oluliselt ei tõuse, olevat veel languseruumigi. See näitab, et tegelikke naftahindu pikaks ajaks ette prognoosida on üsna tänamatu. Tabel 2.2 Maagaasi aktsiis Eestis, €/tuh m3
Tähtaeg €/tuh m3 Kuni 31.12.2015 28,14 Alates 01.01.2016 33,77 Alates 01.01.2017 40,52
Maagaasi hinna prognoos (nominaal)
45 43 41 39 37 35
33 EUR/MWh 31 29 27 25 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Joonis 2.12. Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta. Euroopa Liidus ja s.h Eestis on kliimapoliitika raames võetud pikaajaline suund taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmiseks energiamajanduses ja transpordis. See tähendab ka seda, et suureneb biokütuste osakaal Eesti energiabilansis. Teine oluline mõjur on viimasel ajal muutunud poliitiline olukord, kus EL soovib suurendada kohalike energiaallikate (s.h tahkete biokütuste) kasutuselevõtmist energiamajanduses, et vähendada sõltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist. Viimati nimetatud suund võib taas tuua turba, kui kohaliku
23 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 küttematerjali (kuigi ELi mõistes fossiilne ehk mittetaastuv kütus), kasutamise laienemise. Iseasi, kas kasutuse võtmiseks biokütuste kõrval ka mingeid toetusskeeme pakutakse.
Puitkütused Kui osa eksperte arvavad, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks, siis PIRA Energy Groupi asutaja Gary Ross seda arvamust ei jaga. Tema hinnangul jõuab nafta hind kindlasti lähema viie aasta jooksul taas 100 dollarini barreli eest15. Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega). 2015. aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind16 esimese kvartaliga võrreldes 19,5% kallim (Joonis 2.13). Jätkunud on nii dollari kui küttepuidu kerge kallinemine. Kvartaliga on dollar euro suhtes kallinenud ligi 1%17 ning küttepuit on odavnenud 0,6%18, mis mõlemad täiendavalt tõstavad puidu konkurentsivõimet nafta hinna suhtes. Võttes arvesse eelpooltoodut, on puidu konkurentsivõime nafta suhtes 2015. aasta teises kvartalis, võrreldes eelmise kvartaliga, kasvanud enam kui viiendiku (21%). Aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud ligi 27%19.
Joonis 2.13. Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus
Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0,136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikad: nafta hind - www.plus500.ee, puiduhind - KEM hinnastatistika)20.
15 Äripäev 22.07.2015 16 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 17 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 18 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana 19 www.plus500.ee 20 KEM – Keskühistu Eramets 24 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 2.3 esitatakse viimase viie aasta aastakeskmised puitkütuste hinnad ja Joonis 2.14 soojuseettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos aastani 2025. Segapuudest ja raiejäätmetest valmistatud hakkpuidu aasta keskmiseks kütteväärtuseks on võetud 0,75 MWh/pm3 (suhtelise niiskuse 45% juures)21.
Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus22
Puitkütuse liik 2011 2012 2013 2014 2015* Küttepuud, €/tm 24,17 25,57 23,81 26,74 25,75 Hakkpuit, €/pm³ 12,97 15,84 12,42 11,58 10,74 Hakkpuit, €/MWh 17,29 21,12 16,26 15,44 14,32 *2015 andmed on 8 kuu keskmised ja ei sisalda kõiki ettevõtteid, vaid ainult energiaettevõtteid (allikas: ES, Andmebaas, lühistatistika).
Puiduhakke hinnaprognoos, €/pm³ 18 16 14 12 10
/m3 8 € 6 4 2 0
Joonis 2.14. Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 2.14 on esitatud Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu keskmised hinnad aastatel 2011 kuni 2015 (2015. a kohta on 8 kuu keskmine hind) ja hinnaprognoos kuni aastani 2025. 2011. ja 2012. aasta kõrgem hind oli tingitud peamiselt hakkpuidu laialdasest kasutusest põlevkiviga koospõletamisel Balti Elektrijaamas. Osa hinnatõusu oli põhjustatud ilmselt ka ažiotaažist puitkütuste turul. Lähiajal võib mõnevõrra puitkütuse hinda, peale inflatsiooni, tõsta ka puitkütuste kasutuse suurenemine seoses vedel- ja gaaskütusel olevate katelde üleviimisega puitkütustele (kuigi 2015. aasta lõpu vedelkütuse ja gaasi hinnad seda eriti ei motiveeri). Teine tegur, mis võib hinnatõusu hakata mõjutama on Narva Elektrijaamad OÜ kavatsus hakata taas põletama põlevkivi koos biokütustega (peamiselt puitkütuseid). Proovitakse ilmselt ka jäätmete (jäätmekütuse) koospõletamist. Teise üha laialdasemat kasutust leidva kadumaise biokütusena kasutatava puitpelletite hinnad suure tõenäosusega lähiajal järsult ei suurene. See kütus on maailmas vabalt kaubeldav ja ei ole näha põhjuseid, mis prognoosiks olulist hinnamuutust. Eestis on viimsel ajal hind pigem stabiliseerunud ja olenevalt asukohast, kogusest ja kvaliteedist saab puitpelleteid osta hinnaga 160-180 €/t (big-bag) või 200-220 €/t puhurautoga kohaletoimetamisega. Loomulikult esineb mõnedel tarnijatel veidi kõrgemaid hindu.
21 Puitkütus. Ü. Kask, P. Muiste, V. Vares. EBÜ, 2014. 22 Statistika andmebaas, tabel KE08. 25 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järgnevalt refereeritakse dokumenti „Eesti energiamajandus 2015”. Eesti Arengufondi aruanne, 2015, Tallinn23 (üldeesmärgid, visioon, soojusmajandus, elamumajandus). Eesti energiamajanduse üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesti energiamajanduse pikaajaline visioon aastaks 2050 on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõus. Alljärgnev tekst on väljavõte eelnõust 13.12.2015 seisuga24. Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse rahuldamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Energiasektoris tehtud investeeringud on kaasa toonud kohalike fossiilsete primaarkütuste kasutamise efektiivsuse kahekordistumise, võrreldes tänase tasemega. Vastavalt dokumendis „Euroopa Liidu Energia Teekaart 2050“ sätestatud eesmärkidele on süsinikdioksiidi heitmete tase energiasektoris vähenenud enam kui 80 protsenti (võrreldes 1990. aasta tasemega). Väljakujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmismaht võimaldab vajadusel katta kuni kolmandiku Eesti gaasi tarbimisest. Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samal ajal kui kulud biomassile, elektrile ning mootorikütustele (mootoribensiin ja diislikütus) suurenesid, vähenesid lõpptarbijate kulud kaugküttesoojusele ning fossiilsetele katlakütustele. 2013. aastal oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaima energiasõltuvusmääraga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti energiamajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning on mitmete indikaatorite alusel ELi liikmesriikide hulgas esimeste seas25. Energiamajanduse keskkonnamõjud olid perioodil 2010–2014 mõlemasuunalised. Positiivsetest mõjudest saab välja tuua taastuvate ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemist primaarenergia tarbimises, võrreldes fossiilkütustega. Negatiivne on kasvuhoonegaaside suurenenud heide ning atmosfääri peenosakeste PM2.5 suurenenud keskmine sisaldus suuremate linnade välisõhus ja sellega eeldatavalt kaasnev negatiivne tervisemõju. Eesti positsioon World Energy Council’i poolt koostatavas energia jätkusuutlikkuse indeksis on langenud. Soojusmajanduse põhilised väljakutsed on soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamine (täiendavate investeerimis- ja tegevustoetuste vajaduse vähendamine) ning kodumaiste ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamine soojuse tootmisel. Soojuse tootmine vähenes 2014. aastal nii katlamajades (langus 8% vs 2010) kui ka lõpptarbijate lokaalsetes katelseadmetes (langus 10% vs 2010). Sealjuures suurenes kaugküttesoojuse tootmisel biomassi kasutamise osakaal 38 protsendini (langus 13% vs 2010) ning maagaasi osakaal vähenes 42 protsendini (langus 6% vs 2010). Lähiaastatel väheneb maagaasi osakaal kaugküttes veelgi, tulenevalt biomassile ülemineku jätkuvast trendist. Kaugküttesoojuse hinnatõus on odavamate kütuste kasutuselevõtu abil peatunud, kuid soojuse tarbimise vähenemise tulemusena hakkab tarbija
23 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/46/EAF._Eesti_energiamajandus_2015.pdf 24 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 25 Võrreldavad andmed 2014. aasta kohta polnud analüüsi koostamise hetkel (11.2015) kättesaadavaks tehtud 26 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 jaoks suurenema võrguteenuse osa. Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üheks hinnatõusu leevendavaks lahenduseks soojuse ühistuline tootmine kohalikest ressurssidest. Elamumajanduses on valdkondlikeks väljakutseteks elamufondi madal energiatõhusus ning probleemiks sisekliima standardile mittevastavus. Mitmesuguste uuringute tulemusena on selgunud, et elanikel puudub ilma täiendava toetuseta majanduslik motivatsioon kestlikuks ning energiatõhusamaks rekonstrueerimiseks. Sealjuures on rekonstrueerimisega vaja tegeleda nii korterelamutes kui ka väikeelamutes. Korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas. Perioodil 2014–2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot aastas. Varasemad uuringud on tõestanud, et riigipoolne hoonete rekonstrueerimise toetamine panustab majanduskasvu. Hoonete rekonstrueerimise eesmärgiks ei ole mitte ainult energiatõhususe saavutamine, vaid ka tööjõu tootlikkuse ning tervena elatud aastate kasv läbi parema sisekliima ja majanduskasv. Energiaühistuline tegevus on kogukondlik ühistegevus, mille peamine eesmärk on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja või soojust. Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud Energiaühistute Programmi ülesandeks oli kaasa aidata lõpptarbijate kulude vähendamisele ja parema elukeskkonna loomisele ning uute ettevõtlusvormide motiveerimisele ja investeeringute kaasamisele. Energiaühistute loomiseks Eestis on oluline panustada teavitus- ja nõustamistegevusse (sh piloteerimisse) ning tegeleda vajalike alusandmete koondamise ja analüüsiga. Programmi raames tehtud analüüsid näitavad, et energiaühistutel on Eestis potentsiaali eelkõige korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütteprobleemide lahendamisel. Kaasnev ühiskondlik kasu avaldub maksutulu suurenemise ning küttekulude ja tervisemõjude vähenemise näol. Arengufondi aruande26 koostamise ajal oli Eestis ühistulise energia tootmisega võimalik alustada äriühinguna. Ühistulise tegevuse hoogustamiseks on otstarbekas muuta seadusandlust nii, et äriühingute kõrval oleks ka teistel ühinguvormidel vabamad võimalused energia tootmiseks, edastamiseks ja müügiks energiaühistute ökosüsteem on loodud, energiaühistulise tegevuse hoogustamiseks ning potentsiaali realiseerimiseks on vaja jätkata teavitustegevustega ja luua toetusprogrammid. Energiamajanduse korralduse seadus Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu27 eesmärk on tagada direktiivi ülevõtmine ja luua tingimused riigi 2020. aasta energia lõpptarbimise eesmärgi täitmiseks. Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõul on ka rida olulisi valdkondlikke eesmärke ja ülesandeid: Kogu seaduse eesmärk on suunata ka energiatarbimisega seotud toodete, teenuste ja hoonete hankimisel tähelepanu kogu eluringi kulude vähendamisele, vastukaaluks seni levinud peamisele hankekriteeriumile – odavaim soetusmaksumus. Suunata lõpptarbijaid ise oluliselt ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. See saavutatakse, tagades lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääs oma tarbimisandmetele ning juurutades arukaid ja täpsemaid arvestisüsteeme (nutiarvesteid), kus see on kulutõhus ja teostatav Arendada energiateenuste turgu, mis on eelduseks käesoleva eelnõu tulemuslikuks rakendamiseks ning üldiste eesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb korraldada teabe levitamist (energiatõhususe infopäevadel, infokeskkondades jne) kõikide turuosaliste vahel, et ületada võimalikke turutõrkeid ning vähendada investeeringute riske.
26 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 27 http://eelnoud.valitsus.ee/main#R0qVpmmV 27 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Energiateenuste turu arendamise koosseisus edendatakse nende rahastute kasutamist, mis on eraldatud energiatõhususe suurendamiseks EL-i struktuurivahenditest. Energiatõhususe rahastamisele pööravad aina enam tähelepanu ka Euroopa investeerimispank ja muud Euroopa finantseerimisasutused. Visioon soojusmajanduse valdkonna arenguks aastani 205028 Soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja rakendatavad meetmed peavad lähtuma eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest. Valdkondlikud väljakutsed: Märkimisväärne osa kaugküttesüsteemidest on üle dimensioneeritud ja tehniliselt vananenud. Demograafilise olukorra muutusest ning mikrotootmistehnoloogiate kiirest arengust tulenevalt on paljude kaugküttepiirkondade kestlik areng küsitav, vajalik on selgitada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja nende põhjal jätkusuutlikud kaugküttepiirkonnad. Leida tuleb lahendus piirkondadele, mille kaugküttesüsteemid ei ole kestlikud kas tehnilise seisundi või kõrge soojuse hinna tõttu. Kehtiv kaugküttealane regulatsioon ei motiveeri ettevõtteid investeerima energiatõhusasse tootmisesse. Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.2 (Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne) tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 6.2.1. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus (43 mln € -> ~6,1 mln €/a). 6.2.2. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine (27,5 mln € -> ~3,9 mln €/a). 6.2.3. Soojusmajanduse arengukava koostamine (0,5 mln € -> ~0,07 mln €/a). 6.2.4. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel (7 mln € -> ~1 mln €/a). ÜF meetme 4.3 (Suurema energia- ja ressursisäästu saavutamine ettevõtetes) tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 4.3.1. Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (109 mln € -> ~15,6 mln €/a). Kaugkütteseaduse muutmise seadus Eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi taasesitatud seisuga 07.09.201529. Seaduseelnõuga taotletavad põhilised muudatused on kirjeldatud alljärgnevalt: Soojuse müümisel tarbijale võib soojusettevõtja rakendada kas ühe- või kahetariifset müügihinda. Ühetariifne müügihind arvutatakse soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike kogukulude alusel. Kahetariifne müügihind koosneb püsitasust ja
28 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 29 Eelnõude Infosüsteem. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ docList/9b5a326e-468a-4bdc-b35a-165ae4d31c25 28 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
muutuvtasust ning need arvutatakse püsikulude ja muutuvkulude alusel. Kolm kuud enne kahetariifse hinna rakendamist peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel püsi- ja muutuvtasude kujunemise põhimõtted, mida tuleb rakendada võrgupiirkonna kõikidele tarbijatele võrdväärsetel tingimustel. Võrgupiirkonnas, kus soojuse kaalutud keskmine müügihind ei ületa kehtestatud referentshinda, ei pea soojusenergia hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused. Vastav määrus on vastu võetud 06.01.2016 nr 330. Määrus jõustub 11.01.2016. aastal. Järgnevalt on toodud kaks olulist paragrahvi nimetatud määrusest, millega peab iga toetuse taotleja arvestama: § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgmise meetme väljundnäitaja saavutamisse: 1) renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes megavattides; 2) renoveeritud või uue soojustorustiku (mõeldud kaugküttetorustikku) pikkus kilomeetrites;
3) arvestuslik CO2 vähenemine aastas. § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) soojustorustiku renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine; 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine; 2.6.1 Järeldused ja kokkuvõte Käsitletud dokumentide olulisemad järeldused, mis kehtivad nii kogu riigile kui ka igale omavalitsusele: Soojuse tootmine ja tarbimine vähenevad jätkuvalt. Langustrend on pikaajaline. Peamine asjaolu on elamumajanduses tehtavad renoveerimistööd ja uute energiasäästlike hoonete rajamine Kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomassi) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama. Energiavarustussüsteemide tööst tulenevad keskkonnamõjud peavad jätkuvalt vähenema. Soojusvarustussüsteemide efektiivsus on paranenud ja peab jätkuvalt kasvama. Tulevikus võib käivituda energia ühistuline tootmine (Energiaühistud), milleks on enne vaja kohendada seadusi ja regulatsioone.
30 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012016008 29 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Arvestades eeltoodud trendidega tuleb soovitada, kus vähegi tehnilis-majanduslikult võimalik, renoveerida ja arendada välja kaugküttesüsteeme kohalikel taastuvatel energiaallikatel, koos piirkondliku keskkonnaseisundi parandamisega. Viimast võimaldab paremini kaugküttesüsteem kui palju tihedalt paigaldatud lokaalseid soojusallikaid, mis kasutavad energiaallikana põlevloodusvarasid. Kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides kasutatakse mittepõlevaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseenergia, tuuleenergia, keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel) võib eelistada neid, kui nende baasil toodetud soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. Kohalikud omavalitsused ja soojusettevõtjad ei tohiks unustada, et enne kaugküttesüsteemide renoveerimisele asumist tuleks korraldada soojuse ostukonkurss. (vt Kaugkütteseadus. Vastu võetud 11.02.2003. RT I 2003, 25, 154, jõustumine 01.07.2003. Kehtiv redaktsioon alates 01.01.2015, § 141. Soojuse ostu korraldus). Kirjandus Räpina valla arengukava aastateks 2017-2030, Räpina 2016. Räpina valla üldplaneering, koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2004-2005.a.
30 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
3 Ristipalo küla kaugküttevõrk 3.1 Olemasolevad soojuse tarbijad Ristipalo külas on momendil kokku 2 kaugküttetarbijat – Keskuse põik 4 ja Keskuse põik 6. Mõlemad on korterelamud, mis on rekonstrueerimata, vt ka Joonis 3.1.
Keskuse põik 4 Keskuse põik 6 Joonis 3.1 Korterelamud Korterelamute kaugküttesoojuse eritarbimine oli 2015 a tarbitud andmete põhjal vahemikus 175-180 kWh/(m2a). Tarbijate soojussõlmed on segamistüüpi sõlmed. Soojuse tarbimine on tarbijate juures mõõdetud. Tarbijate 2013-2015 aasta reaalaasta soojuse tarbimisest kuude kaupa annavad ülevaate Tabel 3.1 ja Tabel 3.2. Hoonete soojuse tarbimises on kokkuvõtvalt esitatud allpool toodud tabelis, vt Tabel 3.3.
31 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 3.1 Keskuse põik 4 soojustarbimine, MWh
Keskuse 4 Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 39,10 30,90 32,86 22,20 0,24 3,83 18,70 23,06 26,30 197 2014 38,22 30,60 24,90 15,40 3,00 2,63 18,60 25,00 31,30 190 2015 32,30 28,50 25,50 19,12 3,90 2,78 21,60 23,40 22,75 180 Tabel 3.2 Keskuse põik 6 soojustarbimine, MWh
Keskuse 6 Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 38,50 30,90 33,97 23,50 0,50 3,65 17,55 21,18 24,60 194 2014 35,76 29,15 24,50 15,40 3,20 2,70 18,50 23,80 29,60 183 2015 30,70 27,35 24,80 18,66 3,90 2,91 21,30 22,70 23,00 175
Tabel 3.3 Ristipalo kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus
Aasta Keskuse põik 4 Keskuse põik 6 Kokku Köetav pind, m2 1 333 1 314 2647 Reaalaasta tarbimine, MWh 2013 197 194 392 2014 190 183 372 2015 180 175 355 Normaalaasta tarbimine, MWh 2013 216 213 429 2014 210 202 411 2015 218 212 430 Normaalaasta eritarbimine köetava pinna kohta, kWh/(m2a) 2013 162 162 - 2014 157 154 - 2015 163 161 -
3.2 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus Uusi potentsiaalseid tarbijaid ei ole ette näha. Kortermajade kõrval asuv Ristipalo Pansionaat ei soovi kaugküttega liituda. RMK hoone küttesüsteemi on vastselt uuendatud. Töös vaadeldakse võimalikku soojuse tarbimise muutust, kui kortermajad oleksid rekonstrueeritud. 3.3 Katlamaja Kaugküttesoojusega varustab Ristipalo küla AS Revekor. Katlamajas (vt ka Joonis 3.2) kasutatakse põhikütusena halupuitu. Katlamaja soojuse väljastust ei mõõdeta.
32 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 3.2 Ristipalo küla katlamaja Katlamajja on paigaldatud üks Fesma Alu katel, LUK-300 (300 kW), vt ka Joonis 3.3.
Joonis 3.3 Halupuidukatel Katlamaja on soovitav rekonstrueerida. 3.4 Kaugküttevõrk Kaugküttevõrgu torustik kuulub ASle Revekor. Torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest küttevõrgu osas annab ülevaate Tabel 3.4. Tabel 3.4 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed
Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m KM - Keskuse põik 4 DN50 8 Vana. Kanalis. KM - Keskuse põik 6 DN50 26 Vana. Kanalis Kokku - 34
Kaugküttevõrgu põhiandmed: Kogupikkus: 34 m, Veemaht: 0,2 m3, Kaalutud keskmine diameeter: 54,5 mm. Olemasoleva võrgu plokkskeemi kujutab Joonis 3.4.
33 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 3.4 Kaugküttevõrgu plokkskeem KM – katlamaja. 3.5 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Katlamaja, kaugküttevõrgu ja -süsteemi soojustehnilistest iseloomulikest näitajatest ja indikaatoritest annab ülevaate Tabel 3.5. Tabel 3.5 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad
Normaalaasta/ Näitaja 2013 2014 2015 Ühik Keskmine Tarbitud kütus naturaalühikutes, 352 334 320 384 tm puit Tarbitud kütus energiana, puit 704 668 640 768 MWh Tarbitud kütused energiana 704 668 640 768 MWh KMst väljastatud soojus 408 388 371 446 MWh Katlamaja aastakeskmine 57,9 58,1 58,0 58,0 % kasutegur Tarbimine kokku 392 372 355 430 MWh Võrgukadu kokku 16 16 16 16 MWh Suhteline võrgukadu kokku 4,0 4,2 4,3 3,6 % Võrgu torustike kogupikkus 34 34 34 34 m Võrgu erisoojuskadu 75 75 75 75 W/m Ühendatud tarbimistihedus 11516 10949 10446 12638 kWh/(a*m) Kaalutud keskmine diameeter, 54,5 54,5 54,5 54,5 mm küttevõrk Erikoormuse karakteristika, K 211 201 192 232 kWh/(a*mm*m) Soojustarbimise tihedus 119 113 108 131 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 5,62 5,62 5,62 5,62 kW/m Kaugkütte kasutegur 55,6 55,7 55,5 55,9 % Paljud näitajad on märgatavalt Eesti keskmistest kõrgemad, mis tuleneb sellest, et kaugküttetorustiku pikkus on suhteliselt väike, st kaks tarbijat asuvad koos katlamajaga teineteise vahetus läheduses. Suhteline võrgukadu. Suhteline võrgukadu on suurusjärgus 3,6%, mida võib lugeda väga madalaks näitajaks. Võrdluseks 2014. a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla, Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vahemikus 14-18%.31 Konkurentsiameti (KA) soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtete järgi on lubatavad suhtelised võrgukaod järgmised:
31 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 34 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
2016 a: mitte üle 16%, Alates 2017 a: mitte üle 15%. Suhteline võrgukadu sõltub mitmetest näitajatest: soojuse ülekandejõudlus, kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta), kaugküttevõrgu temperatuurigraafik, kaugküttetorustiku isolatsiooni seisukord. Ühendatud tarbimistihedus on 12 638 kWh/(a*m). Haapsalu, Keila, Jõgeva ja Valgas tarbimistihedus hinnanguliselt vahemikus 2511-2733, Kärdlas on 1164 ja Raplas on 1662 kWh/(a*m).32 Erikoormuse karakteristika K näitab soojustarbimise (kWh/a) suhet võrgupikkuse (m) ja keskmise diameetri (mm) korrutisse ehk see näitab kui optimaalselt on võrk konfigureeritud lähtuvalt soojuse tarbimisest. Aastane soojustarve arvestab soojustarbimist, kaugküttevõrgu summaarne pikkus arvestab tarbijate hajutatust e kaugust katlamajast ning kaalutud keskmine diameeter kaugküttevõrgu dimensioneeritust (st kui sobivalt on valitud torude läbimõõdud ülekantavate soojushulkade jaoks). Dimensioneerituse all mõeldakse optimaalse diameetriga torude paigaldamist vastavalt tarbijate soojuskoormusele. Mida suurem on tarbimine sama võrgukonfiguratsiooni juures, seda suurem ehk parem on erikoormuse karakteristika. Ja vastupidi, mida pikemad on võrgud ja mida suurema läbimõõduga on torud, seda väiksem ehk halvem on erikoormuse karakteristika sama tarbimismahu juures. Optimaalsete diameetritega kaugküttevõrkude korral võib öelda, et mida väiksem on antud karakteristika, seda kaugemal on tarbija(d) katlamajast ning vastupidi, mida suurem on karakteristika, seda lähemal on tarbija(d). Optimaalse kaugküttevõrgu torude läbimõõtude korral, alates kaugküttevõrgu erikoormuse karakteristika väärtustest 70-80 kWh/(a*mm*m), on võrgu hinnakomponendi ja tarbija soojuse hinna muutused suhteliselt väikesed erikarakteristika suurenemise suunas ja alates väärtusest 20 kWh/(a*mm*m) allapoole on muutused märgatavalt suuremad, st soojuse hind tarbijale on eriti tundlik võrgu hinnakomponendist.33 Ristipalo küla võrgu korral on erikoormuse karakteristika väärtus 232 kWh/(a*mm*m). Võib öelda, et erikoormuse karakteristika on suhteliselt kõrge ja võrgust tulenev soojuse hinna komponent ei ole lõpphinnas olulise tähtsusega. Soojustarbimise tihedus näitab tarbitava soojuse kogust kaugküttepiirkonna hinnangulise pindala kohta. Pindala on määratud kaardilt. Euroopas, ei ole kaugküte üldjuhul rakendatav, kui see näitaja on alla 50 kWh/(a*m2). Ristipalo küla võrgu korral on see näitaja 131 kWh/(a*m2). Soojuse ülekandejõudlus näitab tarbijate tarbimiskoormuse (tarbimisvõimsuse, ehk nt soojussõlme paigaldatud küttesoojusvaheti võimsuse) suhet võrgu pikkusesse. Üldjuhul loetakse minimaalseks 1 kW/m ja optimaalseks 2 kW/m. Ristipalo küla võrgu korral on vastav näitaja 5,62 kW/m. Kaugkütte kasutegur on 56%. Konkurentsiameti poolt kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohiks kaugkütte kasutegur Ristipalo küla võrgu korral olla alla 72%. Seda on võimalik oluliselt suurendada katla kasuteguri tõstmisega.
32 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 33 S. Link. Eesti väikeasulate kaugkütte tehnilis-majanduslik põhjendatus. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, 2004. 35 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
3.6 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut olemasoleva olukorra kohta iseloomustab Joonis 3.5.
200 175
150 Tarbijad+võrk Tarbijad 125 100
75 Võimsus, kW Võimsus, 50
25 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 3.5 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga on 194 kW. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 100 kW. 3.7 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang 3.7.1 Ristipalo küla erinevad arenguvariandid Arenguvõimalusena vaadeldakse kaugküttesüsteemiga jätkamist ja individuaallahendustele üleminekut pelletikatlamajade paigaldamisega. Ristipalo küla võrgu korral vaadeldakse kahte erinevat kaugkütte alternatiivi: 1. Uus katlamaja ja kaugküttevõrk, tarbijate olemasolev olukord 2. Uus katlamaja ja kaugküttevõrk, tarbijate korterelamud rekonstrueeritakse pärast katlamaja kaugküttesüsteemi rekonstrueerimist (tarbimisstsenaarium S1) Normaalaasta tarbimise järgi tarbimise muutusi erinevate tarbimisstsenaariumite korral iseloomustab Tabel 3.6. Tabel 3.6 Ristipalo küla tarbimisstsenaariumid
Tarbimine, Muutus, Suhteline Olukord MWh MWh muutus Olemasolev olukord 430 - - S1 - kortermajade rekonstrueerimine 212 -218 -50,7%
Erinevad arengualternatiivid on ülevaatlikult näidatud Tabel 3.7-s.
36 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 3.7 Arengualternatiivid
Alternatiiv Tarbijad Võrk Katlamaja Kütus Uus Uus kaugkütte- 1 Olemasolev olukord Hakkpuit kaugküttevõrk katlamaja, 200kW Kortermajade Uus Uus kaugkütte- 2 rekonstrueerimine Hakkpuit kaugküttevõrk katlamaja, 200kW (stsenaarium S1) Uued 3 Olemasolev olukord - Pellet individuaalkatlamajad
3.7.2 Majandusliku võrdluse alused Investeeringute hindamisel on tuginetud vastavaid lahendusi pakkuvate ettevõtete andmetele, Konkurentsiameti avalikele ja soojusettevõtetest saadud andmetele. Kui investeeringud osutuvad suuremaks, võrreldes käesolevas töös tooduga, siis ka vastavad soojuse hinnad tarbijale suurenevad. Toetusskeemidega tehtavad investeeringud toovad kaasa tööde langemise suhteliselt lühikesele ajaperioodile, mis moonutab teatud mõttes tavapärast turuolukorda. Kui investeeringu maksumused osutuvad vastuvõetamatult kõrgeks, siis ei ole ka otstarbekas neid teostada. Soojuse hinna määramisel lähtutakse teostatavatest investeeringutest. Vaadeldakse kahte varianti: 1. Investeering tehakse toetuseta, 2. Investeering tehakse 50% toetusega. Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei arvestata toetuse korral reguleeritava põhivara hulka toetuse suurust. Kasutatud seadmete eluead ja kasutegurid tulenevad Konkurentsiameti metoodikast: Kaugküttekatlamaja eluiga/amortisatsiooniperiood 16.a. Kaugküttevõrkude eluiga/amortisatsiooniperiood 40.a. Kaugküttealternatiivide korral eeldatakse, et uue süsteemi rajamisel on tegemist eraldi piirkonnaga. 3.7.3 Alternatiiv 1 Sisu: Olemasolevad tarbijad- muutusi ei ole. Soojusallikas: uus hakkpuidukatlamaja. Uus kaugküttevõrk. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda olemasolevatele tarbijatele pärast kaugküttesüsteemi rekonstrueerimist: Investeeringutoetuseta, Investeeringutoetus 50%. Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 3.6.
37 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
200 175 Tarbijad+võrk 150
125 Tarbijad 100
75 Võimsus, kW Võimsus, 50
25 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 3.6 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Kaugküttevõrgu andmed on toodud Tabel 3.8-s. Tabel 3.8 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu andmed
Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m KM - Keskuse põik 4 DN40 8 Eelisoleeritud KM - Keskuse põik 6 DN40 26 Eelisoleeritud Kokku - 34
Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 1.
3.7.4 Alternatiiv 2 Sisu: Olemasolevad tarbijad, kortermajade rekonstrueerimine Soojusallikas: uus hakkpuidukatlamaja. Uus kaugküttevõrk. Eesmärk: Hinnata tarbijapoolsete energiasäästumeetmete mõju soojuse hinnale, kui energiasäästumeetmeid rakendatakse pärast kaugküttesüsteemi rekonstrueerimist: Investeeringutoetuseta, Investeeringutoetus 50%. Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 3.7.
38 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
200 175
150 Tarbijad+võrk Tarbijad 125 100
75 Võimsus, kW Võimsus, 50
25 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 3.7 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik Võrgu konfiguratsioon on sama, mis Alternatiiv 1 korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 2.
3.7.5 Alternatiiv 3 Sisu: Individuaalne pelletikatlamaja. Eesmärk: hinnata soojuse hinda individuaalse pelletikatlamaja korral: Investeeringutoetuseta, investeeringutoetus 50%. Arvutused on toodud Lisas 3.
3.7.6 Alternatiivide võrdlus Kaugküttesüsteemi tehnilistest näitajatest erinevate alternatiivide korral annab ülevaate Tabel 3.9. Tabel 3.9 Kaugküttealternatiivide tehniliste näitajate võrdlustabel
Näitaja Normaalaasta A1 A2 Ühik Kütus Halupuit Hakkpuit Hakkpuit - Uue katlamaja maksumus - 270 000 270 000 EUR Uue kaugküttevõrgu maksumus - 7 000 7 000 EUR Maksumus kokku - 277 000 277 000 EUR Tarbitud kütus naturaalühikutes, halupuit - tm 384 639 319 puit hakkpuit - pm3 Tarbitud kütus energiana, puit 768 512 255 MWh Tarbitud kütused energiana 768 512 255 MWh
39 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Normaalaasta A1 A2 Ühik KMst väljastatud soojus 446 435 217 MWh Katlamaja aasta keskmine 58 85 85 % kasutegur Tarbimine kokku 430 430 212 MWh Võrgukadu kokku 16 5 5 MWh Suhteline võrgukadu kokku 3,6 1,2 2,2 % Võrgu torustike kogupikkus 34 34 34 m Võrgu erisoojuskadu 75 24 24 W/m Ühendatud tarbimistihedus 12638 12638 6235 kWh/m Kaalutud keskmine diameeter, 54,5 43,1 43,1 mm küttevõrk Erikoormuse karakteristika, K 232 293 145 kWh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus 131 131 65 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 5,62 5,62 3,40 kW/m Kaugkütte kasutegur 56 84 83 % Võib näha, et efektiivsusnäitajad paranevad süsteemi rekonstrueerimisel, aga halvenevad tarbimise vähenemisega. Rekonstrueerimist võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel tarbijale aastateks 2016-2026. Momendil on müügihinnaks. 47 EUR /MWh, mille lisandub EV käibemaks. Koos 20% käibemaksuga on soojuse hind lõpptarbijale 56,4 EUR/MWh. Käibemaksuga soojuse hinnad tarbijale investeeringu teotuseta ja 50% toetuse korral on toodud Tabel 3.10-s. Tabel 3.10 2017-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh
Kaugküte Individuaalküte Erinevad tingimused Hakkpuit Hakkpuit Pelletid 0% toetus Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Diskonteerimata 134 215 69 Diskonteeritud 117 189 60 50% toetus Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Diskonteerimata 94 135 62 Diskonteeritud 82 119 54 Hakkpuidukatlamaja investeering on suhteliselt kõrge tänu üldehituse osale. Sellest tulenevalt kujuneb ka soojuse hind suhteliselt kõrgeks. Uus individuaallahendus on odavam, kui rajada uus kaugküttekatlamaja ja samas suurusjärgus praeguse kaugkütte maksumusega. Antud juhul on eeldatud, et pelletikatlamaja mahub kortermaja keldrisse. Kui pelletikatlamaja on vaja välja ehitada siis lisanduvad üldehitustööd ja kujunev soojuse hind on kõrgem. Välja toodud hinnad on perioodi keskmised, mis tähendab et perioodi alguses on hinnad kõrgemad ja lõpu poole madalamad. Tarbimise vähenemine tõstab oluliselt soojuse hinda alternatiiv 1 ja 2 võrdluses.
40 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
3.7.7 CO2 heide ja primaarenergia kasutus
CO2 heite osas muutusi erinevate alternatiivide vahel ei ole. Tinglikult on see kõikide alternatiivide korral 0 t/a, kuna kasutatakse puitkütust. Primaarenergia kasutamise muutused tulenevad absoluutväärtuses tarbijate soojustarbimise muutustest, katla kasuteguri ja võrgukadude erinevustest vastavalt alternatiivile.
3.8 Riskianalüüs Kaugküttesse tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara alusel määratakse põhjendatud tulukus. Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt ainult hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte rekonstrueerimise SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 3.11. Tabel 3.11 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs
Tugevused Nõrkused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu -heitmete hajutatus komponenti soojuse hinnas -uusi liitujaid ei ole -suhteliselt väike kaugküttesüsteem, kõrged ühikinvesteeringu maksumused Võimalused Ohud -erinevad alternatiivsed küttelahendused -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -rekonstrueerimistoetuse saamine -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustus- süsteemide rajamisega -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel 3.12. Tabel 3.12 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed
Risk Leevendusmeede -tarbijate ära langemine -säilitada suhteliselt madal soojuse hind nii -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos kaua, kui on võimalik tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustus- süsteemide rajamisega -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa -soojusmajanduse arengukava koostamine, tuua ülemineku lokaalküttele tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis
41 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
3.9 Tegevuskava
Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud:
CO2 heite vähendamise seisukohalt on soovitav jätkata puitkütustele baseeruva lahendusega. Kaugküttesüsteemiga jätkamise tegevuskava (vt ka Tabel 3.13) on toodud alljärgnevalt. Tabel 3.13 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava
Aeg/ Rahastamise Tegevus Teostaja Maksumus kestus allikas Jätkata olemasoleva AS Revekor - - AS Revekor süsteemiga nii kaua kui võimalik ja säilitada võimalikult madal soojuse hind Elamute soojussõlmede Kortermajad 6000 EUR 2017- Elamute kaasajastamine 2020 remondifondi vahendid Katlamaja AS Revekor Vastavalt töö - AS Revekor, amortiseerumisel, sisule, kui peetakse Vallavalitsus tarbijate poolsete vajalikuks tellida energiasäästumeetmete ekspertarvamus rakendamisel jm oluliste (suurusjärk ca 1000 investeeringu vajaduste EUR) tekkimisel või tarbimismustri muutumisel hinnata olukorda uuesti ja otsustada kas jätkata kaugküttega või minna üle individuaal- lahendustele
42 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
4 Ruusa 4.1 Olemasolevad soojuse tarbijad Ruusa külas on momendil kokku 6 kaugküttetarbijat – kolm kortermaja ja kolm valla hallatavat hoonet. Kõik korterelamud on rekonstrueerimata, vt ka Joonis 4.1.
Mõisavahe tee 17 Mõisavahe tee 16 ja 18 Joonis 4.1 Korterelamud Korterelamute kaugküttesoojuse eritarbimine oli 2015 a tarbitud andmete põhjal vahemikus 158-192 kWh/(m2a). Suuremad valla hallatavad objektid on koolimaja ja külakeskus (vt ka Joonis 4.2), väiksem objekt on kooli kõrval asuv töökoda.
Kool Külakeskus Joonis 4.2 Valla hallatavad objektid Tarbijate soojussõlmedest neli segamissõlmega ja kaks läbivooluga. Soojuse tarbimine on tarbijate juures mõõdetud. Tarbijate 2013-2015 aasta reaalaasta soojuse tarbimisest kuude kaupa annavad ülevaate Tabel 4.1 - Tabel 4.6. Hoonete soojuse tarbimises on kokkuvõtvalt esitatud allpool toodud tabelis, vt Tabel 4.7.
43 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 4.1 Mõisavahe tee 17 soojustarbimine, MWh
Mõisavahe tee 17 Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 24,5 18,8 22,7 10,9 0,0 0,0 0,0 0,0 3,2 10,0 13,3 16,7 120 2014 22,2 16,8 11,1 6,7 1,9 0,0 0,0 0,0 0,0 11,5 15,2 18,5 104 2015 18,9 18,2 15,2 10,9 1,7 0,0 0,0 0,0 1,2 13,6 13,7 15,7 109
Tabel 4.2 Mõisavahe tee 16 soojustarbimine, MWh
Mõisavahe tee 16 Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 39,9 29,2 32,0 21,7 1,4 0,0 0,0 0,0 3,8 15,0 19,1 25,1 187 2014 33,8 23,1 19,9 13,5 4,8 0,0 0,0 0,0 0,0 18,6 20,4 28,3 163 2015 26,7 24,3 18,4 15,5 5,1 0,0 0,0 0,0 1,4 17,9 18,1 22,6 150
Tabel 4.3 Mõisavahe tee 18 soojustarbimine, MWh
Mõisavahe tee 18 Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 58,06 38,80 44,70 27,80 1,21 0,00 0,00 0,00 3,13 25,50 28,77 34,50 262 2014 52,50 37,30 28,30 18,00 7,40 0,00 0,00 0,00 0,00 31,46 35,80 45,60 256 2015 43,40 40,90 32,10 23,70 6,73 0,00 0,00 0,00 3,30 32,00 31,00 36,20 249
44 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 4.4 Külakeskuse soojustarbimine, MWh
Külakeskus Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 11,0 10,0 8,0 6,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,0 5,0 6,0 7,0 55 2014 12,0 8,0 7,0 4,0 2,0 0,0 0,0 0,0 2,0 6,0 5,0 9,0 55 2015 8,0 8,0 7,0 5,0 2,0 0,0 0,0 0,0 1,0 6,0 7,0 7,0 51
Tabel 4.5 Kool-kultuurimaja soojustarbimine, MWh
Kool-kultuurimaja Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 44,0 32,0 41,0 24,0 1,0 0,0 0,0 0,0 7,0 21,0 21,0 27,0 218 2014 47,0 30,0 25,0 15,0 6,0 0,0 0,0 0,0 2,0 20,0 21,0 33,0 199 2015 34,0 29,0 28,0 19,0 6,0 0,0 0,0 0,0 3,0 24,0 22,0 24,0 189
Tabel 4.6 Kooli töökoja soojustarbimine, MWh
Kooli töökoda Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 2,5 2,0 2,5 1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 1,5 1,5 1,7 14 2014 2,5 2,0 1,5 1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 1,5 2,0 12 2015 2,0 2,0 2,0 1,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 1,5 1,5 13
45 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 4.7 Ruusa kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus
Aasta Mõisavahe tee 17 Mõisavahe tee 16 Mõisavahe tee 18 Külakeskus Kool-kultuurimaja Kooli töökoda Kokku Köetav pind, m2 835 945 1 573 365 1 470 99 5287 Reaalaasta tarbimine, MWh 2013 120 187 262 55 218 14 856 2014 104 163 256 55 199 12 789 2015 109 150 249 51 189 13 761 Normaalaasta tarbimine, MWh 2013 131 205 288 60 239 15 938 2014 115 180 283 61 220 13 871 2015 132 181 302 62 229 15 920 Normaalaasta eritarbimine köetava pinna kohta, kWh/(m2a) 2013 158 217 183 165 162 152 - 2014 137 190 180 167 150 134 - 2015 158 192 192 169 156 153 -
46 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
4.2 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus Üheks potentsiaalseks tarbijaks võib pidada Mõisavahe tee 15 hoonet (vt ka Joonis 4.3), kuid momendil ei ole kortermaja elanikud konkreetset huvi üles näidanud. Siiski on soovitav kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel teha väljavõte selle hoone jaoks, mis võimaldab tulevikus hoonet võrku läbi lõikamata ühendada.
Joonis 4.3 Mõisavahe tee 15 Töös vaadeldakse võimalikku soojuse tarbimise muutust, kui kortermajad on rekonstrueeritud. 4.3 Katlamaja Kaugküttesoojusega varustab Ruusa küla AS Revekor. Katlamajas (vt ka Joonis 4.4) kasutatakse põhikütusena hakkpuitu. Katlamaja soojuse väljastust on mõõdetud.
Joonis 4.4 Ruusa küla katlamaja Katlamajja on paigaldatud üks hakkpuidukatel REKS HKRSV 600 (600 kW) ja üks halupuidukatel Fesma Alu LUK-300 (300 kW), vt ka Joonis 4.5.
Hakkpuidukatel, REKA Halupuidukatel LUK 300 47 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 4.5 Katlad Katlamaja on rekonstrueeritud 2008 a. 4.4 Kaugküttevõrk Kaugküttevõrgu torustik kuulub AS-le Revekor. Kaugküttevõrku ei ole rekonstrueeritud. Enamus torusid asuvad maa all kanalis. Siiski on üks lõik ka maapealne ja suhteliselt halvas seisukorras isolatsiooniga, vt Joonis 4.6.
Joonis 4.6 Maapealne võrgulõik Torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest küttevõrgu osas annab ülevaate Tabel 3.4. Tabel 4.8 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed
Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m KM - Mõisavahe tee 16 DN80 60 Vana. Kanalis Mõisavahe tee 16-Mõisavahe tee 18 DN65 30 Vana. Kanalis KM - H1 DN100 40 Vana. Kanalis H1 - Külakeskus DN32 150 Vana. Kanalis H1 - H2 DN100 80 Vana. Kanalis H2 - H3 DN65 30 Vana. Kanalis H3 - Mõisavahe tee 17 DN50 30 Vana. Maapealne H2-H4 DN80 85 Vana. Kanalis H4 - H5 DN65 180 Vana. Kanalis H5 - Kooli töökoda DN25 22 Vana. Kanalis H5 - Kool DN65 70 Vana. Kanalis Kokku - 777 Kaugküttevõrgu põhiandmed: Kogupikkus: 777 m, Veemaht: 6,6 m3, Kaalutud keskmine diameeter: 70,1 mm. Olemasoleva võrgu skeemi kujutab Joonis 4.7. Kaugküttevõrk on soovitav rekonstrueerida.
48 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 4.7 Kaugküttevõrgu skeem M15 – Mõisavahe tee 15; M16 – Mõisavahe tee 16; M17 – Mõisavahe tee 17; M18 – Mõisavahe tee 18; KK – külakeskus; TK – Kooli töökoda.
49 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
4.5 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Katlamaja, kaugküttevõrgu ja -süsteemi soojustehnilistest iseloomulikest näitajatest ja indikaatoritest annab ülevaate Tabel 4.9. Tabel 4.9 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad
Normaalaasta/ Näitaja 2013 2014 2015 Ühik Keskmine Tarbitud kütus 1720 1575 1582 1792 m3 naturaalühikutes, hakkpuit Tarbitud kütus energiana, 1376 1260 1266 1434 MWh hakkpuit Tarbitud kütused energiana 1376 1260 1266 1434 MWh KM-st väljastatud soojus 1202 1129 1120 1269 MWh Katlamaja aastakeskmine 87,4 89,6 88,5 88,5 % kasutegur Tarbimine kokku 856 789 761 920 MWh Võrgukadu kokku 346 340 359 348 MWh Suhteline võrgukadu kokku 28,8 30,1 32,1 27,5 % Võrgu torustike kogupikkus 777 777 777 777 m Võrgu erisoojuskadu 70 69 73 71 W/m Ühendatud tarbimistihedus 1102 1015 979 1184 kWh/(a*m) Kaalutud keskmine diameeter, 70,1 70,1 70,1 70,1 mm küttevõrk Erikoormuse karakteristika, K 16 14 14 17 kWh/(a*mm*m) Soojustarbimise tihedus 30 28 27 32 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 0,53 0,53 0,53 0,53 kW/m Kaugkütte kasutegur 62,2 62,6 60,1 64,2 % Suhteline võrgukadu. Suhteline võrgukadu on suurusjärgus 28%, mida võib lugeda väga kõrgeks näitajaks. Võrdluseks 2014. a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla, Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vahemikus 14-18%.34 Konkurentsiameti (KA) soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtete järgi on lubatavad suhtelised võrgukaod järgmised: 2016 a: mitte üle 16%, Alates 2017 a: mitte üle 15%. Suhteline võrgukadu sõltub mitmetest näitajatest: soojuse ülekandejõudlus, kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta), kaugküttevõrgu temperatuurigraafik, kaugküttetorustiku isolatsiooni seisukord.
34 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 50 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Ühendatud tarbimistihedus on 1 184 kWh/(a*m). Haapsalu, Keila, Jõgeva ja Valgas tarbimistihedus hinnanguliselt vahemikus 2511-2733, Kärdlas on 1164 ja Raplas on 1662 kWh/(a*m).35 Erikoormuse karakteristika K näitab soojustarbimise (kWh/a) suhet võrgupikkuse (m) ja keskmise diameetri (mm) korrutisse ehk see näitab kui optimaalselt on võrk konfigureeritud lähtuvalt soojuse tarbimisest. Aastane soojustarve arvestab soojustarbimist, kaugküttevõrgu summaarne pikkus arvestab tarbijate hajutatust e kaugust katlamajast ning kaalutud keskmine diameeter kaugküttevõrgu dimensioneeritust (st kui sobivalt on valitud torude läbimõõdud ülekantavate soojushulkade jaoks). Dimensioneerituse all mõeldakse optimaalse diameetriga torude paigaldamist vastavalt tarbijate soojuskoormusele. Mida suurem on tarbimine sama võrgukonfiguratsiooni juures, seda suurem ehk parem on erikoormuse karakteristika. Ja vastupidi, mida pikemad on võrgud ja mida suurema läbimõõduga on torud, seda väiksem ehk halvem on erikoormuse karakteristika sama tarbimismahu juures. Optimaalsete diameetritega kaugküttevõrkude korral võib öelda, et mida väiksem on antud karakteristika, seda kaugemal on tarbija(d) katlamajast ning vastupidi, mida suurem on karakteristika, seda lähemal on tarbija(d). Optimaalse kaugküttevõrgu torude läbimõõtude korral, alates kaugküttevõrgu erikoormuse karakteristika väärtustest 70-80 kWh/(a*mm*m), on võrgu hinnakomponendi ja tarbija soojuse hinna muutused suhteliselt väikesed erikarakteristika suurenemise suunas ja alates väärtusest 20 kWh/(a*mm*m) allapoole on muutused märgatavalt suuremad, st soojuse hind tarbijale on eriti tundlik võrgu hinnakomponendist.36 Ruusa küla võrgu korral on erikoormuse karakteristika väärtus 17 kWh/(a*mm*m). Võib öelda, et erikoormuse karakteristika on suhteliselt madal ja võrgust tulenev soojuse hinna komponent on lõpphinnas olulise tähtsusega. Soojustarbimise tihedus näitab tarbitava soojuse kogust kaugküttepiirkonna hinnangulise pindala kohta. Pindala on määratud kaardilt. Euroopas, ei ole kaugküte üldjuhul rakendatav, kui see näitaja on alla 50 kWh/(a*m2). Ruusa küla võrgu korral on see näitaja 32 kWh/(a*m2). Soojuse ülekandejõudlus näitab tarbijate tarbimiskoormuse (tarbimisvõimsuse, ehk nt soojussõlme paigaldatud küttesoojusvaheti võimsuse) suhet võrgu pikkusesse. Üldjuhul loetakse minimaalseks 1 kW/m ja optimaalseks 2 kW/m. Ruusa küla võrgu korral on vastav näitaja 0,53 kW/m. Kaugkütte kasutegur on 64%. Konkurentsiameti poolt kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohiks kaugkütte kasutegur Ruusa küla võrgu korral olla alla 72%. Seda on võimalik oluliselt suurendada võrgukadude vähendamisega.
4.6 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut olemasoleva olukorra kohta iseloomustab Joonis 4.8.
35 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 36 S. Link. Eesti väikeasulate kaugkütte tehnilis-majanduslik põhjendatus. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, 2004. 51 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
500 450 400 Tarbijad+võrk Tarbijad 350 300 250 200 Võimsus, kW Võimsus, 150 100 50 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.8 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga on 465 kW. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 250 kW. 4.7 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang 4.7.1 Ruusa küla erinevad arenguvariandid Arenguvõimalusena vaadeldakse kaugküttesüsteemiga jätkamist ja individuaallahendustele üleminekut ei vaadelda, kuna katlamaja on rekonstrueeritud ja hoonete haldaja sõnul ei ole kortermajad individuaallahendustest huvitatud. Ruusa küla võrgu korral vaadeldakse kahte erinevat kaugkütte alternatiivi: 1. Uus kaugküttevõrk, tarbijate korral olemasolev olukord 2. Uus kaugküttevõrk, tarbijate korral rekonstrueeritakse korterelamud pärast katlamaja kaugküttesüsteemi rekonstrueerimist (tarbimisstsenaarium S1) Normaalaasta tarbimise järgi tarbimise muutusi erinevate tarbimisstsenaariumite korral iseloomustab Tabel 4.10. Tabel 4.10 Ruusa küla tarbimisstsenaariumid
Tarbimine, Muutus, Suhteline Olukord MWh MWh muutus Olemasolev olukord 920 - - S1 - kortermajade rek. 574 -347 -37,7%
Erinevad arengualternatiivid on ülevaatlikult näidatud Tabel 4.11-s. Tabel 4.11 Kaugkütte arengualternatiivid
Alternatiiv Tarbijad Võrk Katlamaja Kütus Uus 1 Olemasolev olukord Olemasolev Hakkpuit kaugküttevõrk Kortermajade rek. (stsenaarium Uus 2 Olemasolev Hakkpuit S1) kaugküttevõrk
52 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
4.7.2 Majandusliku võrdluse alused Investeeringute hindamisel on tuginetud vastavaid lahendusi pakkuvate ettevõtete andmetele, Konkurentsiameti avalikele ja soojusettevõtetest saadud andmetele. Kui investeeringud osutuvad suuremaks, võrreldes käesolevas töös tooduga, siis ka vastavad soojuse hinnad tarbijale suurenevad. Toetusskeemidega tehtavad investeeringud toovad kaasa tööde langemise suhteliselt lühikesele ajaperioodile, mis moonutab teatud mõttes tavapärast turuolukorda. Kui investeeringu maksumused osutuvad vastuvõetamatult kõrgeks, siis ei ole ka otstarbekas neid teostada. Kuna soojuse hind on määratud nelja piirkonna peale ühine, siis ei ole võimalik Ruusa piirkonda süsteemist meelevaldselt eraldada. Seetõttu vaadeldakse soojuse hinna muutust kõigi nelja piirkonna peale ja leitakse hinnamuutus olemasoleva soojuse hinna suhtes. Vaadeldakse kahte varianti: 1. Investeering tehakse toetuseta, 2. Investeering tehakse 50% toetusega. Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei arvestata toetuse korral reguleeritava põhivara hulka toetuse suurust. Kasutatud seadmete eluead ja kasutegurid tulenevad Konkurentsiameti metoodikast: Kaugküttevõrkude eluiga/amortisatsiooniperiood 40-45 a. Soojuse hinna määramisel ei arvestata baasaastana normaalaasta tarbimistega, vaid viimaste aastate keskmiste tegelike tarbimistega, vt ka Tabel 4.12. Tabel 4.12 Viimaste reaalaastate keskmine tarbimine ja võrgukadu, MWh
Räpina Ruusa Linte Ristipalo Kokku Kütus Hakkpuit Hakkpuit Hakkpuit Halupuit Tarbimine 7813 802 970 373 9958 Võrgukadu 1153 348 297 16 1814 Kokku 8966 1150 1267 389 11772
4.7.3 Alternatiiv 1 Sisu: Olemasolevad tarbijad - muutusi ei ole. Soojusallikas: olemasolev hakkpuidukatlamaja. Uus kaugküttevõrk. Eesmärk: Hinnata soojuse hinna muutust tarbijatele pärast kaugküttesüsteemi rekonstrueerimist: Investeeringutoetuseta, Investeeringutoetus 50%. Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.9.
53 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
500 450 400 Tarbijad+võrk 350 Tarbijad 300 250 200 Võimsus, kW Võimsus, 150 100 50 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.9 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Katlamaja maksimaalne soojuskoormus koos võrgukaoga on 430 kW. Kaugküttevõrgu andmed on toodud Tabel 4.13-s. Tabel 4.13 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu andmed
Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m KM - Mõisavahe tee 16 DN80 60 Eelisol. Mõisavahe tee 16-Mõisavahe tee 18 DN65 30 Eelisol. KM - H1 DN100 40 Eelisol. H1 - Külakeskus DN32 150 Eelisol. H1 - H2 DN65 58 Eelisol. H2 - Mõisavahe tee 17 DN50 11 Eelisol. H2 - H3 DN80 36 Eelisol. H3 - H4 DN65 234 Eelisol. H4 - Kooli töökoda DN25 22 Eelisol. H4 - Kool DN65 70 Eelisol. Kokku - 712 Kaugküttevõrgu skeemi kujutab Joonis 4.10.
54 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 4.10 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu skeem M15 – Mõisavahe tee 15; M16 – Mõisavahe tee 16; M17 – Mõisavahe tee 17; M18 – Mõisavahe tee 18; KK – külakeskus; TK – Kooli töökoda.
55 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 4. 4.7.4 Alternatiiv 2 Sisu: Olemasolevad tarbijad, kortermajade rekonstrueerimine Soojusallikas: olemasolev hakkpuidukatlamaja. Uus kaugküttevõrk. Eesmärk: Hinnata tarbijapoolsete energiasäästumeetmete mõju soojuse hinnale, kui energiasäästumeetmeid rakendatakse pärast kaugküttesüsteemi rekonstrueerimist: Investeeringutoetuseta, Investeeringutoetus 50%. Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.11.
500 450 400 350 Tarbijad+võrk Tarbijad 300 250 200 Võimsus, kW Võimsus, 150 100 50 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.11 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik Katlamaja maksimaalne soojuskoormus koos võrgukaoga on 303 kW. Võrgu konfiguratsioon on sama, mis Alternatiiv 1 korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 5.
4.7.5 Alternatiivide võrdlus Kaugküttesüsteemi tehnilistest näitajatest olemasoleva ja uue võrgu korral annab ülevaate Tabel 4.14. Tabel 4.14 Kaugküttealternatiivide tehniliste näitajate võrdlustabel
Näitaja Normaalaasta A1 A2 Ühik Kütus Hakkpuit Hakkpuit Hakkpuit - Uue kaugküttevõrgu maksumus - 180 000 180 000 EUR Maksumus kokku - 180 000 180 000 EUR
56 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Normaalaasta A1 A2 Ühik Tarbitud kütus naturaalühikutes, 1792 1480 991 m3 hakkpuit Tarbitud kütus energiana, hakkpuit 1434 1184 793 MWh KM-st väljastatud soojus 1269 1048 701 MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur 89 89 89 % Tarbimine kokku 920 920 574 MWh Võrgukadu kokku 348 128 128 MWh Suhteline võrgukadu kokku 27,5 12,2 18,2 % Võrgu torustike kogupikkus 777 712 712 m Võrgu erisoojuskadu 71 28 28 W/m Ühendatud tarbimistihedus 1184 1293 806 kWh/m Kaalutud keskmine diameeter, 70,1 65,5 65,5 mm küttevõrk Erikoormuse karakteristika, K 17 20 12 kWh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus 32 32 20 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 0,53 0,58 0,40 kW/m Kaugkütte kasutegur 64 78 72 % Võib näha, et efektiivsusnäitajad paranevad süsteemi rekonstrueerimisel, aga halvenevad tarbimise vähenemisega. Momendil on müügihinnaks 47 EUR /MWh, mille lisandub EV käibemaks. Koos 20% käibemaksuga on soojuse hind lõpptarbijale 56,4 EUR/MWh. Rekonstrueerimist võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel tarbijale aastateks 2017-2026. Käibemaksuga soojuse hinnad tarbijale investeeringu teotuseta ja 50% toetuse korral alternatiivi rakendumise aastal võrreldes praegu kehtiva hinnaga on toodud Tabel 4.15-s. Tabel 4.15 Soojuse hind, EUR/MWh
Olemasolev Alt 1 Alt 2 Toetus Käibemaks soojuse hind Hind Muutus, % Hind Muutus, % KM-ta 47,0 48,1 49,2 0% 2,3 4,7 KM-ga 56,4 57,7 59,0 KM-ta 47,0 47,4 48,4 50% 0,9 3,0 KM-ga 56,4 56,9 58,1 Toetuste abiga on võimalik soojuse hinnatõusu tarbijatele mõnevõrra leevendada. Võrkude rekonstrueerimisel 50% toetusega jääb hinnatõus tarbijatele 1% piiridesse. Hindasid erinevatel aastatel vaadeldaval perioodil ja perioodide keskmisena on võimalik näha lisades.
57 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
4.7.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus
CO2 heite osas muutusi erinevate alternatiivide vahel ei ole. Tinglikult on see kõikide alternatiivide korral 0 t/a, kuna kasutatakse puitkütust. Primaarenergia kasutamises tulenevad absoluutväärtuses muutused tarbijate soojustarbimise muutustest ja võrgukadude erinevustest vastavalt alternatiivile.
4.8 Riskianalüüs Kaugküttesse tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara alusel määratakse põhjendatud tulukus. Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt ainult hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte rekonstrueerimise SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 4.16. Tabel 4.16 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs
Tugevused Nõrkused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu -heitmete hajutatus komponenti soojuse hinnas -uusi liitujaid ei ole -suhteliselt väike kaugküttesüsteem Võimalused Ohud -erinevad alternatiivsed küttelahendused -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -rekonstrueerimistoetuse saamine -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustus- süsteemide rajamisega -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel 4.17. Tabel 4.17 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed
Risk Leevendusmeede -tarbijate ära langemine -säilitada suhteliselt madal soojuse hind nii -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos kaua, kui on võimalik tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustus- süsteemide rajamisega -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa -soojusmajanduse arengukava koostamine, tuua ülemineku lokaalküttele tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis
58 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
4.9 Tegevuskava
Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud:
CO2 heite vähendamise seisukohalt on soovitav jätkata puitkütustele baseeruva lahendusega. Kaugküttesüsteemiga jätkamise tegevuskava (vt ka Tabel 4.18) on toodud alljärgnevalt. Tabel 4.18 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava
Aeg/ Rahastamise Tegevus Teostaja Maksumus kestus allikas Kaugküttevõrgu Projekteerimisettevõte 3600 EUR+KM 2016, 2 AS Revekor rekonstrueerimise koostöös AS-ga kuud projekt Revekor Kaugküttevõrgu Ehitusettevõte 180 000 2017, 3- AS Revekor, laen, rekonstrueerimine koostöös AS-ga EUR+KM 4 kuud 50% toetust ELi Revekor (SF) rahadest KIK’i kaudu Elamute soojussõlmede Kortermajad ~10000 EUR +KM 2017- Elamute vahendid kaasajastamine 2020
59 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
5 Linte küla
5.1 Olemasolevad soojuse tarbijad Linte küla soojusvõrgus on 10 kaugküttetarbijat – neli korterelamut, neli üksikelamut, üks valla hallatav hoone (külakeskus) ja üks ettevõte (Bellus Furnitur OÜ Linte mööblitsehh). Kõik korterelamud on rekonstrueerimata, vt ka Joonis 5.1.
Tammistu tee 10 ja 14 Tammistu tee 16 ja 14 Joonis 5.1 Korterelamud Korterelamute kaugküttesoojuse eritarbimine oli 2015 a tarbitud andmete põhjal vahemikus 119-165 kWh/(m2a). Normaalaasta keskmine eritarbimine on 178 kWh/(m2a). Valla hallatav objekt on külakeskus (vt ka Joonis 5.2).
Joonis 5.2 Linte külakeskus Ainukese ettevõttena on kaugküttetarbija Bellus Furnitur OÜ Linte mööblitsehh (vt ka Joonis 5.3).
Joonis 5.3 Bellus Furnitur OÜ Linte mööblitsehh Tarbijate soojussõlmedest on enamus segamissõlmega. Bellus Furnitur OÜ Linte mööblitsehhi soojusssõlm on plaatsoojusvahetiga.
60 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Soojuse tarbimine on tarbijate juures mõõdetud. Tarbijagruppide 2013-2015 aasta reaalaasta soojuse tarbimisest kuude kaupa annavad ülevaate Tabel 5.1 - Tabel 5.4. Tarbijagruppide soojuse tarbimises on kokkuvõtvalt esitatud allpool toodud tabelis, vt Tabel 5.5.
61 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 5.1 Kortermajade soojustarbimine, MWh
KE Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 109 86 100 53 3 0 0 0 9 56 70 76 561 2014 110 79 61 41 0 0 0 0 0 62 80 90 523 2015 87 78 71 53 12 0 0 0 8 56 61 73 499
Tabel 5.2 Üksikelamute soojustarbimine, MWh
ERA Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 18 12 11 8 0 0 0 0 2 6 5 8 69 2014 12 10 10 5 0 0 0 0 0 6 9 11 63 2015 10 9 8 7 2 0 0 0 1 8 11 12 69
Tabel 5.3 Valla objektide soojustarbimine (külakeskus), MWh
Vald Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 28 21 24 24 0 0 0 0 2 13 14 13 139 2014 21 15 12 7 0 0 0 0 0 12 13 17 97 2015 18 15 13 9 1 0 0 0 1 12 13 15 97
62 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 5.4 Ettevõtte soojustarbimine (Bellus), MWh
Ettevõtted Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 54 39 55 30 1 0 0 0 0 26 34 41 280 2014 60 40 33 21 0 0 0 0 0 27 40 45 265 2015 49 43 33 23 4 0 0 0 2 30 28 40 251
Tabel 5.5 Linte kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus
Aasta Korterelamud Eramud Vald Ettevõtted Kokku Köetav pind, m2 3 396 510 589 1 680 6174 Reaalaasta tarbimine, MWh 2013 561 69 139 280 1048 2014 523 63 97 265 947 2015 499 69 97 251 916 Normaalaasta tarbimine, MWh 2013 615 75 152 306 1149 2014 577 69 107 292 1046 2015 604 83 118 304 1108 Normaalaasta eritarbimine köetava pinna kohta, kWh/(m2a) 2013 181 148 258 182 - 2014 170 136 181 174 - 2015 178 163 200 181 -
63 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
5.2 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus Potentsiaalseid uusi soojustarbijaid ei ole. Kuigi hoonete haldaja sõnul ei ole rekonstrueerimisi oodata, vaadeldakse töös teoreetilise alternatiivina võimalikku soojuse tarbimise muutust, kui kortermajad on rekonstrueeritud. 5.3 Katlamaja Kaugküttesoojusega varustab Linte küla AS Revekor. Katlamajas (vt ka Joonis 5.4) kasutatakse põhikütusena hakkpuitu. Katlamaja soojuse väljastus on mõõdetud.
Joonis 5.4 Linte küla katlamaja Katlamajja on paigaldatud üks hakkpuidukatel REKA HKRSV 500 (500 kW) ja üks halupuidukatel Fesma Alu LUK-300 (300 kW), vt ka Joonis 5.5.
Hakkpuidukatel, REKA Halupuidukatel LUK 300 Joonis 5.5 Katlad Katlamaja on rekonstrueeritud 2005 a. 5.4 Kaugküttevõrk Kaugküttevõrgu torustik kuulub AS-le Revekor. Kaugküttevõrk on täielikult rekonstrueeritud, st kõik torud on eelisoleeritud torud. Torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest küttevõrgu osas annab ülevaate Tabel 5.6.
64 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 5.6 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed
Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m KM - H1 DN100 5 H1 - H2 DN40 60 H2 - Antsovi DN25 18 H2 - H3 DN40 38 H3 - Poltani DN25 15 H3 - H4 DN32 38 H4 - Kirotarbi DN25 12 H4 - Liiske DN25 45 H1 - H5 DN100 97 H5 - Bellus DN50 107 H5 - Tammistu tee 10 DN80 24 Tammistu tee 10 - H6 DN80 40 H6 - Külakeskus 2x50mm 195 Ecoflex Thermo Twin H6 - Tammistu tee 14 DN80 80 Tammistu tee 14 - H7 DN65 36 H7 - Tammistu tee 16 DN50 18 H7 - Tammistu tee 18 DN50 50 Kokku - 878
Kaugküttevõrgu põhiandmed: Kogupikkus: 878 m, Veemaht: 5,47 m3, Kaalutud keskmine diameeter: 58,2 mm. Olemasoleva võrgu skeemi kujutab Joonis 5.6.
65 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 5.6 Kaugküttevõrgu skeem T10 – Tammistu tee 10; T14 – Tammistu tee 14; T16 – Tammistu tee 16; T18 – Tammistu tee 18; KK – külakeskus; L – Liiske; K – Kirotarbi; P – Poltani; A -Antsov; KM - katlamaja.
5.5 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Katlamaja, kaugküttevõrgu ja -süsteemi soojustehnilistest iseloomulikest näitajatest ja indikaatoritest annab ülevaate Tabel 5.7. Tabel 5.7 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad
Normaalaasta/ Näitaja 2013 2014 2015 Ühik Keskmine Tarbitud kütus naturaalühikutes, hakkpuit 2033 1984 1655 2076 m3 Tarbitud kütus energiana, hakkpuit 1626 1587 1324 1661 MWh KM-st väljastatud soojus 1314 1260 1228 1405 MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur 80,8 79,4 92,7 92,7 %
66 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Normaalaasta/ Näitaja 2013 2014 2015 Ühik Keskmine Tarbimine kokku 1048 947 916 1108 MWh Võrgukadu kokku 265 313 312 297 MWh Suhteline võrgukadu kokku 20,2 24,9 25,4 21,1 % Võrgu torustike kogupikkus 878 878 878 878 m Võrgu erisoojuskadu 48 56 56 53 W/m Ühendatud tarbimistihedus 1194 1078 1043 1262 kWh/(a*m) Kaalutud keskmine diameeter, küttevõrk 58,2 58,2 58,2 58,2 mm Erikoormuse karakteristika, K 21 19 18 22 kWh/(a*mm*m) Soojustarbimise tihedus 29 26 25 31 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 0,34 0,34 0,34 0,34 kW/m Kaugkütte kasutegur 64,5 59,7 69,2 66,7 % Suhteline võrgukadu. Suhteline võrgukadu on suurusjärgus 21%, mida võib lugeda suhteliselt kõrgeks näitajaks. Võrdluseks 2014. a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla, Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vahemikus 14-18%.37 Konkurentsiameti (KA) soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtete järgi on lubatavad suhtelised võrgukaod järgmised: 2016 a: mitte üle 16%, Alates 2017 a: mitte üle 15%. Suhteline võrgukadu sõltub mitmetest näitajatest: soojuse ülekandejõudlus, kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta), kaugküttevõrgu temperatuurigraafik, kaugküttetorustiku isolatsiooni seisukord. Ühendatud tarbimistihedus on 1 262 kWh/(a*m). Haapsalu, Keila, Jõgeva ja Valgas tarbimistihedus hinnanguliselt vahemikus 2511-2733, Kärdlas on 1164 ja Raplas on 1662 kWh/(a*m).38 Erikoormuse karakteristika K näitab soojustarbimise (kWh/a) suhet võrgupikkuse (m) ja keskmise diameetri (mm) korrutisse ehk see näitab kui optimaalselt on võrk konfigureeritud lähtuvalt soojuse tarbimisest. Aastane soojustarve arvestab soojustarbimist, kaugküttevõrgu summaarne pikkus arvestab tarbijate hajutatust e kaugust katlamajast ning kaalutud keskmine diameeter kaugküttevõrgu dimensioneeritust (st kui sobivalt on valitud torude läbimõõdud ülekantavate soojushulkade jaoks). Dimensioneerituse all mõeldakse optimaalse diameetriga torude paigaldamist vastavalt tarbijate soojuskoormusele. Mida suurem on tarbimine sama võrgukonfiguratsiooni juures, seda suurem ehk parem on erikoormuse karakteristika. Ja vastupidi, mida pikemad on võrgud ja mida suurema läbimõõduga on torud, seda väiksem ehk halvem on erikoormuse karakteristika sama tarbimismahu juures. Optimaalsete diameetritega kaugküttevõrkude korral võib öelda, et mida väiksem on antud karakteristika, seda kaugemal on tarbija(d) katlamajast ning vastupidi, mida suurem on karakteristika, seda lähemal on
37 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 38 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 67 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 tarbija(d). Optimaalse kaugküttevõrgu torude läbimõõtude korral, alates kaugküttevõrgu erikoormuse karakteristika väärtustest 70-80 kWh/(a*mm*m), on võrgu hinnakomponendi ja tarbija soojuse hinna muutused suhteliselt väikesed erikarakteristika suurenemise suunas ja alates väärtusest 20 kWh/(a*mm*m) allapoole on muutused märgatavalt suuremad, st soojuse hind tarbijale on eriti tundlik võrgu hinnakomponendist.39 Linte küla võrgu korral on erikoormuse karakteristika väärtus 22 kWh/(a*mm*m). Võib öelda, et erikoormuse karakteristika on suhteliselt madal ja võrgust tulenev soojuse hinna komponent on lõpphinnas olulise tähtsusega. Soojustarbimise tihedus näitab tarbitava soojuse kogust kaugküttepiirkonna hinnangulise pindala kohta. Pindala on määratud kaardilt. Euroopas, ei ole kaugküte üldjuhul rakendatav, kui see näitaja on alla 50 kWh/(a*m2). Linte küla võrgu korral on see näitaja 31 kWh/(a*m2). Soojuse ülekandejõudlus näitab tarbijate tarbimiskoormuse (tarbimisvõimsuse, ehk nt soojussõlme paigaldatud küttesoojusvaheti võimsuse) suhet võrgu pikkusesse. Üldjuhul loetakse minimaalseks 1 kW/m ja optimaalseks 2 kW/m. Linte küla võrgu korral on vastav näitaja 0,34 kW/m. Kaugkütte kasutegur on 67%. Konkurentsiameti poolt kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohiks kaugkütte kasutegur Linte küla võrgu korral olla alla 72%. Seda on võimalik oluliselt suurendada võrgukadude vähendamisega.
5.6 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut olemasoleva olukorra kohta iseloomustab Joonis 5.7.
550 500 450 400 Tarbijad+võrk Tarbijad 350 300 250
200 Võimsus, kW Võimsus, 150 100 50 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 5.7 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga on 540 kW. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 250 kW.
39 S. Link. Eesti väikeasulate kaugkütte tehnilis-majanduslik põhjendatus. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, 2004. 68 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
5.7 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang 5.7.1 Linte küla erinevad arenguvariandid Arenguvõimalusena vaadeldakse kaugküttesüsteemiga jätkamist ja individuaallahendustele üleminekut ei vaadelda, kuna katlamaja ja kaugküttevõrgud on rekonstrueeritud ja hoonete haldaja sõnul ei ole tarbijad individuaallahendustest huvitatud. Linte küla võrgu korral vaadeldakse ühte teoreetilist kaugkütte alternatiivi: 1. Kortermajade rekonstrueerimine Normaalaasta tarbimise järgi tarbimise muutusi erinevate tarbimisstsenaariumite korral iseloomustab Tabel 5.8. Tabel 5.8 Linte küla tarbimisstsenaariumid
Tarbimine, Muutus, Suhteline Olukord MWh MWh muutus Olemasolev olukord 1108 - - S1 - kortermajade rek. 776 -332 -29,9%
Arengualternatiiv on ülevaatlikult näidatud Tabel 5.9-s. Tabel 5.9 Kaugkütte arengualternatiiv
Alternatiiv Tarbijad Võrk Katlamaja Kütus 1 Kortermajade rek. (stsenaarium S1) Olemasolev Olemasolev Hakkpuit
5.7.2 Majandusliku võrdluse alused Kuna soojuse hind on määratud nelja piirkonna peale ühine, siis ei ole võimalik Linte piirkonda süsteemist meelevaldselt eraldada. Seetõttu vaadeldakse soojuse hinna muutust kõigi nelja piirkonna peale ja leitakse hinnamuutus olemasoleva soojuse hinna suhtes. Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei arvestata rahalist toetust reguleeritava põhivara hulka. Soojuse hinna määramisel ei arvestata baasaastana normaalaasta tarbimistega, vaid viimaste aastate keskmiste tegelike tarbimistega, vt ka Tabel 5.10. Tabel 5.10 Viimaste reaalaastate keskmine tarbimine ja võrgukadu, MWh
Räpina Ruusa Linte Ristipalo Kokku Kütus Hakkpuit Hakkpuit Hakkpuit Halupuit Tarbimine 7813 802 970 373 9958 Võrgukadu 1153 348 297 16 1814 Kokku 8966 1150 1267 389 11772
5.7.3 Alternatiiv 1 Sisu:
69 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Olemasolevad tarbijad – kortermajade rekonstrueerimine. Soojusallikas: olemasolev hakkpuidukatlamaja. Olemasolev kaugküttevõrk. Eesmärk: Hinnata soojuse mõju soojuse hinnale pärast kortermajade rekonstrueerimist. Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 5.8.
500 450 400 Tarbijad+võrk 350 Tarbijad 300 250 200 Võimsus, kW Võimsus, 150 100 50 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 5.8 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Katlamaja maksimaalne soojuskoormus koos võrgukaoga on 420 kW. Kaugküttevõrgu konfiguratsioon on sama, mis olemasoleva olukorra korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 6.
5.7.4 Alternatiivi võrdlus olemasoleva olukorraga Kaugküttesüsteemi tehnilistest näitajatest olemasoleva olukorra ja Alternatiiv 1 võrdluses annab ülevaate Tabel 5.11. Tabel 5.11 Kaugküttealternatiivi ja olemasoleva olukorra tehniliste näitajate võrdlustabel
Näitaja Normaalaasta A1 Ühik Kütus Hakkpuit Hakkpuit - Tarbitud kütus naturaalühikutes, hakkpuit 2076 1586 m3 Tarbitud kütus energiana, hakkpuit 1661 1269 MWh KM-st väljastatud soojus 1405 1073 MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur 85 85 % Tarbimine kokku 1108 776 MWh Võrgukadu kokku 297 297 MWh Suhteline võrgukadu kokku 21,1 27,7 % Võrgu torustike kogupikkus 878 878 m Võrgu erisoojuskadu 53 53 W/m
70 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Normaalaasta A1 Ühik Ühendatud tarbimistihedus 1262 884 kWh/m Kaalutud keskmine diameeter, küttevõrk 58,2 42,8 mm Erikoormuse karakteristika, K 22 21 kWh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus 31 21 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 0,56 0,42 kW/m Kaugkütte kasutegur 67 61 % Võib näha, et efektiivsusnäitajad halvenevad tarbimise vähenemisega. Momendil on müügihinnaks 47 EUR /MWh, mille lisandub EV käibemaks. Koos 20% käibemaksuga on soojuse hind lõpptarbijale 56,4 EUR/MWh. Rekonstrueerimist võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel tarbijale aastateks 2017-2026. Käibemaksuga soojuse hind tarbijale alternatiivi rakendumise aastal võrreldes praegu kehtiva hinnaga on toodud Tabel 5.12-s. Tabel 5.12 Soojuse hind, EUR/MWh
Alt 1 Olemasolev Käibemaks Muutus, soojuse hind Hind % KM-ta 47,0 48,1 2,3 KM-ga 56,4 57,7 Kortermajade rekonstrueerimise tulemusena võib soojuse hind hinnanguliselt tõusta kuni 2,3%. Hindasid erinevatel aastatel vaadeldaval perioodil ja perioodide keskmisena on võimalik näha lisades.
5.7.5 CO2 heide ja primaarenergia kasutus
CO2 heite osas muutusi erinevate alternatiivide vahel ei ole. Tinglikult on see kõikide alternatiivide korral 0 t/a, kuna kasutatakse puitkütust. Primaarenergia kasutamises tulenevad absoluutväärtuses muutused tarbijate soojustarbimise muutustest.
5.8 Riskianalüüs Kaugküttesse tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara alusel määratakse põhjendatud tulukus. Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt ainult hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja
71 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 5.13. Tabel 5.13 Kaugkütte SWOT analüüs
Tugevused Nõrkused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu -heitmete hajutatus komponenti soojuse hinnas -uusi liitujaid ei ole -suhteliselt väike kaugküttesüsteem Võimalused Ohud -erinevad alternatiivsed küttelahendused -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -rekonstrueerimistoetuse saamine -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustus- süsteemide rajamisega -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel 5.14. Tabel 5.14 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed
Risk Leevendusmeede -tarbijate ära langemine -säilitada suhteliselt madal soojuse hind nii -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos kaua, kui on võimalik tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustus- süsteemide rajamisega -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa -soojusmajanduse arengukava koostamine, tuua ülemineku lokaalküttele tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis
5.9 Tegevuskava Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud:
CO2 heite vähendamise seisukohalt on soovitav jätkata puitkütustele baseeruva lahendusega. Kaugküttesüsteemiga jätkamise tegevuskava (vt ka Tabel 5.15) on toodud alljärgnevalt. Tabel 5.15 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava
Aeg/ Rahastamise Tegevus Teostaja Maksumus kestus allikas Elamute soojussõlmede Elamud ~25000 EUR +KM 2017- Elamute vahendid kaasajastamine 2020 Uue hakkpuidukatla AS Revekor 50 000EUR+KM 2021- AS Revekor, paigaldamine 2026, võimalikud 2kuud toetused tulevikus
72 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
6 Räpina linn 6.1 Olemasolevad soojuse tarbijad Räpina linna soojusvõrgus on 38 kaugküttetarbijat: 7 valla hallatavat objekti, 4 ettevõtte objekti, 8 riiklikku objekti ja 19 korterelamut. Valla hallatavad objektid on järgmised: 1. Vallamaja (Kooli 1) 2. Räpina Ühisgümnaasium/Raamatukogu (Kooli 5) 3. Lasteaed Vikerkaar (Aia 7) 4. Jõe 4 hoone 5. Sillapää loss (Pargi 28) 6. Loomemaja (Pargi 31) 7. Räpina Haigla (Võru mnt 1) Valikut valla hallatavatest hoonetest iseloomustab Joonis 6.1.
a) Vallavalitsuse hoone b) Räpina Ühisgümnaasium
c) Lasteaed d) Räpina Haigla Joonis 6.1 Valla hallatavaid objekte
Eraldiseisvad ettevõtte objektid: 1. Maxima (Pargi 1), vt ka Joonis 6.2 2. OÜ Teilmaa (Kooli 16) 3. Põlva Tarbijate Ühistu (Pargi 3) 4. AS Revekor garaaž
73 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 6.2 Maxima kauplus
Riiklikud objektid: 1. Politsei (Võõpsu mnt 16) 2. Sireli 3 ühiselamu 3. Jõe 8 ühiselamu 4. Nooruse 1 ühiselamu 5. Räpina Aianduskooli õppehoone (Pargi 32) 6. Räpina Aianduskooli võimla (Pargi 32) 7. Räpina Aianduskooli kasvuhoone (Pargi 32) 8. Räpina Aianduskooli garaaž (Pargi põik 1) Valikut riigi hallatavatest hoonetest iseloomustab Joonis 6.3.
a) Räpina Aianduskooli õppehoone b) Sireli 3ühiselamu
c) Jõe 8 ühiselamu d) Nooruse 1 ühiselamu Joonis 6.3 Riigi hallatavaid hooneid
74 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Kõik korterelamud on valdavalt rekonstrueerimata, vt ka Joonis 6.4 - Joonis 6.9. Otsaseinad on rekonstrueeritud nt Võhandu 47, Võhandu 51, Võõpsu mnt 34a, Hariduse 3, Nooruse 4, ja Sireli 10, Aia 10, Võhandu 53, Võhandu 49, Aia 3.
a) Aia 1 b) Aia 3
Alliaks: Google maps pilt
c) Aia 10 (soojustatud 5a tagasi) d) Aia 12 ja 12a
Joonis 6.4 Aia tänava korterelamud Hariduse tn 1 majas Asub AS Revekor kontor ja teisi ettevõtlusega seotud ruume.
75 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
a) Hariduse 1 b) Hariduse 3 Joonis 6.5 Hariduse tänava kortermajad
Võhandu 44 Võhandu 45
Võhandu 47 Võhandu 49 (soojustatud 2016)
Võhandu 51 Võhandu 53 Joonis 6.6 Võhandu tänava korterelamud
76 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Võru mnt 5 Võõpsu mnt 34 a Joonis 6.7 Võru mnt 5 ja Võõpsu mnt 34a
a) Nooruse 2 b) Nooruse 4 Joonis 6.8 Nooruse tn kortermajad Sireli 12 hoones on kaks soojussõlme ja kummalegi soojussõlmele on kaugküttevõrgust oma sisend.
Sireli 10 Sireli 12 Joonis 6.9 Sireli tänava kortermajad
77 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Korterelamute kaugküttesoojuse eritarbimine oli 2015 a tarbitud andmete põhjal valdavalt vahemikus 120-189 kWh/(m2a), va Võhandu 53, kus vastav eritarbimine oli 78 kWh/(m2a). Normaalaasta keskmine eritarbimine on 173 kWh/(m2a). Kütteperioodil tarbivad sooja tarbevett: 1. Räpina Haigla 2. Lasteaed Vikerkaar 3. Sireli 3 ühiselamu 4. Jõe 8 ühiselamu Ühiselamutest kasutab päikesekollektoreid tarbevee soojendamiseks Sireli 3 ühiselamu. Tarbijate soojussõlmedest on enamus segamissõlmega, mõni üksik on plaatsoojusvahetiga. Soojuse tarbimine on tarbijate juures mõõdetud. Tarbijagruppide 2013-2015 aasta reaalaasta soojuse tarbimisest kuude kaupa annavad ülevaate Tabel 6.1 - Tabel 6.4. Tarbijagruppide soojuse tarbimises on kokkuvõtvalt esitatud allpool toodud tabelis, vt Tabel 6.5.
78 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 6.1 Kortermajade soojustarbimine, MWh
KE Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 712 557 632 360 24 0 0 0 75 343 427 479 3608 2014 708 494 419 282 87 0 0 0 70 349 451 545 3403 2015 539 479 441 321 94 0 0 0 44 337 419 433 3107
Tabel 6.2 Riiklike objektide soojustarbimine, MWh
RIIK Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 290 216 243 124 2 0 0 0 27 99 163 180 1344 2014 323 206 166 113 21 0 0 0 21 126 193 229 1397 2015 244 206 178 127 43 0 0 0 26 150 162 183 1317
Tabel 6.3 Valla objektide soojustarbimine (külakeskus), MWh
Vald Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 488 427 490 302 34 0 0 0 49 291 352 384 2817 2014 482 370 336 227 68 0 0 0 52 313 346 444 2639 2015 472 398 373 292 89 0 0 0 85 317 353 356 2735
79 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 6.4 Ettevõtete soojustarbimine, MWh
Ettevõtted Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 58 39 47 34 1 0 0 0 0 24 51 61 314 2014 76 57 49 34 0 0 0 0 0 39 57 67 377 2015 67 63 59 38 7 0 0 0 2 33 51 61 380
Tabel 6.5 Räpina kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus
Aasta Korterelamud Riik Vald Ettevõtted Riik, soe vesi Vald, soe vesi Kokku Köetav pind, m2 21 679 14 342 19 172 1 886 2 079 5 367 64525 Reaalaasta tarbimine, MWh 2013 3608 1261 2656 314 82 161 8083 2014 3403 1315 2478 377 82 161 7816 2015 3107 1235 2574 380 82 161 7540 Normaalaasta tarbimine, MWh 2013 3953 1382 2910 344 82 161 8833 2014 3761 1453 2738 417 82 161 8611 2015 3759 1494 3115 460 82 161 9072 Normaalaasta eritarbimine köetava pinna kohta, kWh/(m2a) 2013 182 96 152 183 40 30 - 2014 173 101 143 221 40 30 - 2015 173 104 162 244 40 30 -
80 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
6.2 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus Potentsiaalseid uusi soojustarbijaid ei ole (võimalik siiski kortermaja Aia 5). Kuigi hoonete haldaja sõnul ei ole rekonstrueerimisi oodata, vaadeldakse töös teoreetilise alternatiivina võimalikku soojuse tarbimise muutust, kui kortermajad on rekonstrueeritud. 6.3 Katlamaja Kaugküttesoojusega varustab Räpina linna peamiselt AS Revekori Aia tn katlamaja. Katlamajas (vt ka Joonis 6.10) kasutatakse põhikütusena hakkpuitu. Katlamaja soojuse väljastus on mõõdetud.
Joonis 6.10 Aia tänava katlamaja Katlamajja on paigaldatud üks hakkpuidukatel Orions-3H4 (3000 kW), vt ka Joonis 6.11.
Joonis 6.11 Katlad Katlamaja on rekonstrueeritud 2011 a. Lisaks Aia tn katlamajale on kasutuses ka Sireli tn katlamaja, vt
81 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 6.12 Sireli tänava katlamaja (Sireli 5) Sireli tänava katlamajas on maagaasikatel TNA135 võimsusega 1500kW (1998 a). Kolmas katlamaja asub Võru mnt 8b, kus on paigaldatud maagaasikatel REW-3000, võimsusega 3000kW (1986). Maagaasikatlaid kasutatakse reserv- ja tipukateldena. Räpina linnas on erinevad võrguosad omavahel ühendatud 2011 a ja kõik kolm katlamaja töötavad ühte võrku. Siiski läbib Sireli katlamajas võrguvesi kogu aeg katlaid. Võrgukao vähendamiseks on soovitav teha ümberehitus selliselt, et võrguvesi ei läbiks katlaid. Vajadusel lüliksid katlad tööle ja soojuse edastamine võrku toimuks automaatselt juhitavana. 6.4 Kaugküttevõrk Kaugküttevõrgu torustik kuulub AS-le Revekor. Kogu torustik on vahetatud eelisoleeritud torude vastu. Kõige vanem torulõik pärineb aastast 1998 (9m Muusikakooli ühendustoru) Kuna võrku on rekonstrueeritud osade kaupa ja erinevatel aegadel, siis ei olnud võimalik kogu võrgu torustiku kohta saada andmeid kõikide võrgulõikude pikkuste ja läbimõõtude kohta. Siiski oli võimalik koostada erinevate andmete baasil oletatav plokkskeem koos teada olevate andmetega, vt Joonis 6.13.
82 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Joonis 6.13 Kaugküttevõrgu skeem
83 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
6.5 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Kuna võrgu osas puudub terviklik ülevaade, siis on katlamaja, kaugküttevõrgu ja -süsteemi soojustehnilistest iseloomulikest näitajad ja indikaatorid toodud osaliselt, vt Tabel 6.6. Tabel 6.6 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad
Normaalaasta/ Näitaja 2013 2014 2015 Ühik Keskmine Tarbitud kütus naturaalühikutes, maagaas 0 0 0 15 1000 m3 Tarbitud kütus energiana, maagaas 0 0 0 137 MWh Tarbitud kütus naturaalühikutes, hakkpuit 13822 13708 12643 14906 m3 Tarbitud kütus energiana, hakkpuit 11058 10966 10114 11925 MWh Tarbitud kütused energiana 11058 10966 10114 12062 MWh KM-st väljastatud soojus 9391 8940 8568 10225 MWh sh maagaasikatel 0 0 0 123 MWh sh hakkpuidukatel 9391 8940 8568 10102 MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur 84,9 81,5 84,7 84,7 % sh maagaasikatel 90,0 90,0 90,0 90,0 % sh hakkpuidukatel 84,9 81,5 84,7 84,7 % Tarbimine, küte 7840 7573 7297 8828 MWh Tarbimine, soe vesi 243 243 243 243 MWh Tarbimine kokku 8083 7816 7540 9072 MWh Võrgukadu kokku 1308 1124 1028 1153 MWh Suhteline võrgukadu kokku 13,9 12,6 12,0 11,3 % Kaugkütte kasutegur 73,1 71,3 74,6 75,2 % Aastatel 2013-2015 ei ole olnud vajadust maagaasikatlaid käitada. Normaalaasta järgi arvestatuna on tipu katmiseks siiski vaja kasutada maagaasikatlaid. Suhteline võrgukadu. Suhteline võrgukadu on suurusjärgus 11%, mida võib lugeda keskmiseks näitajaks. Võrdluseks 2014. a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla, Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vahemikus 14-18%.40 Konkurentsiameti (KA) soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtete järgi on lubatavad suhtelised võrgukaod järgmised: 2016 a: mitte üle 16%, Alates 2017 a: mitte üle 15%. Suhteline võrgukadu sõltub mitmetest näitajatest: soojuse ülekandejõudlus, kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta), kaugküttevõrgu temperatuurigraafik, kaugküttetorustiku isolatsiooni seisukord.
40 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 84 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Kaugkütte kasutegur on 75%. Konkurentsiameti poolt kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohiks kaugkütte kasutegur Räpina linna võrgu korral olla alla 72%. 6.6 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut olemasoleva olukorra kohta iseloomustab Joonis 6.14.
4500 4250 4000 3750 Tarbijad+võrk 3500 3250 Küte+soe vesi 3000 Soe vesi 2750 2500 Hakkpuit 2250 2000 1750 Võimsus, kW Võimsus, 1500 1250 1000 750 500 250 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 6.14 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga on 4215 kW. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 2000 - 2250 kW. 6.7 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang 6.7.1 Räpina linna erinevad arenguvariandid Arenguvõimalusena vaadeldakse kaugküttesüsteemiga jätkamist ja individuaallahendustele üleminekut ei vaadelda, kuna katlamaja ja kaugküttevõrgud on rekonstrueeritud ja hoonete haldaja sõnul ei ole tarbijad individuaallahendustest huvitatud. Räpina võrgu korral vaadeldakse ühte teoreetilist kaugkütte alternatiivi: 1. Kortermajade rekonstrueerimine Normaalaasta tarbimise järgi tarbimise muutusi erinevate tarbimisstsenaariumite korral iseloomustab Tabel 6.7. Tabel 6.7 Räpina linna tarbimisstsenaariumid
Olukord Tarbimine, MWh Muutus, MWh Suhteline muutus Olemasolev olukord 9072 - - S1 - kortermajade rek. 7047 -2025 -22,3% Arengualternatiiv on ülevaatlikult näidatud Tabel 6.8-s.
85 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Tabel 6.8 Kaugkütte arengualternatiiv
Alternatiiv Tarbijad Võrk Katlamaja Kütus 1 Kortermajade rek. (stsenaarium S1) Olemasolev Olemasolev Hakkpuit
6.7.2 Majandusliku võrdluse alused Kuna kaugküttesoojuse hind Räpina vallas on määratud nelja piirkonna peale ühine, siis ei ole võimalik Räpina piirkonna hinda eraldi välja tuua. Seetõttu vaadeldakse soojuse hinna muutust kõigi nelja piirkonna peale kokku ja leitakse hinnamuutus täna kehtiva (2016.09) soojuse hinna suhtes. Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei arvestata rahalist toetust reguleeritava põhivara hulka. Soojuse hinna määramisel ei arvestata baasaastana normaalaasta tarbimistega, vaid viimaste aastate keskmiste tegelike tarbimistega, vt ka Tabel 6.9. Tabel 6.9 Viimaste reaalaastate keskmine tarbimine ja võrgukadu, MWh
Räpina Ruusa Linte Ristipalo Kokku Kütus Hakkpuit Hakkpuit Hakkpuit Halupuit Tarbimine 7813 802 970 373 9958 Võrgukadu 1153 348 297 16 1814 Kokku 8966 1150 1267 389 11772
6.7.3 Alternatiiv 1 Sisu: Olemasolevad tarbijad – kortermajade rekonstrueerimine. Soojusallikas: olemasolev hakkpuidukatlamaja. Olemasolev kaugküttevõrk. Eesmärk: Hinnata soojuse mõju soojuse hinnale pärast kortermajade rekonstrueerimist. Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 6.15.
86 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
4500 4250 4000 3750 Tarbijad+võrk 3500 3250 Küte+soe vesi 3000 2750 Soe vesi 2500 Hakkpuit 2250 2000 1750
Võimsus, kW Võimsus, 1500 1250 1000 750 500 250 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 6.15 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Katlamaja maksimaalne soojuskoormus koos võrgukaoga on 3489 kW. Kaugküttevõrgu konfiguratsioon on sama, mis olemasoleva olukorra korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 7.
6.7.4 Alternatiivi võrdlus olemasoleva olukorraga Kaugküttesüsteemi tehnilistest näitajatest olemasoleva olukorra ja Alternatiiv 1 võrdluses annab ülevaate Tabel 6.10. Tabel 6.10 Kaugküttealternatiivi ja olemasoleva olukorra tehniliste näitajate võrdlustabel
Näitaja Normaalaasta A1 Ühik Kütus Hakkpuit Hakkpuit - Tarbitud kütus naturaalühikutes, maagaas 15 0 tonn Tarbitud kütus energiana, maagaas 137 0 MWh Tarbitud kütus naturaalühikutes, hakkpuit 14906 12100 m3 Tarbitud kütus energiana, hakkpuit 11925 9680 MWh Tarbitud kütused energiana 12062 9680 MWh KM-st väljastatud soojus 10225 8200 MWh sh maagaasikatel 123 0 MWh sh hakkpuidukatel 10102 8200 MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur 85 85 % sh maagaasikatel 90 90 % sh hakkpuidukatel 85 85 % Tarbimine, küte 8828 6803 MWh Tarbimine, soe vesi 243 243 MWh Tarbimine kokku 9072 7047 MWh Võrgukadu kokku 1153 1153 MWh
87 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Normaalaasta A1 Ühik Suhteline võrgukadu kokku 11,3 14,1 % Kaugkütte kasutegur 75 73 % Võib näha, et efektiivsusnäitajad halvenevad tarbimise vähenemisega. Momendil on müügihinnaks. 47 EUR /MWh, mille lisandub EV käibemaks. Koos 20% käibemaksuga on soojuse hind lõpptarbijale 56,4 EUR/MWh. Rekonstrueerimist võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel tarbijale aastateks 2017-2026. Käibemaksuga soojuse hind tarbijale alternatiivi rakendumise aastal võrreldes praegu kehtiva hinnaga on toodud Tabel 6.11-s. Tabel 6.11 Soojuse hind, EUR/MWh
Alt 1 Olemasolev Käibemaks Muutus, soojuse hind Hind % KM-ta 47,0 54,5 16,0 KM-ga 56,4 65,4
Räpina linna kortermajade rekonstrueerimise tulemusena võib soojuse hind hinnanguliselt tõusta kuni 16%. Hindasid erinevatel aastatel vaadeldaval perioodil ja perioodide keskmisena on võimalik näha lisades.
6.7.5 CO2 heide ja primaarenergia kasutus
Normaalaasta maagaasi kasutuse järgi on CO2 heide hinnanguliselt 30 t/a. Kortermajade rekonstrueerimisel (Alternatiivi 1) maagaasi kasutuse järgi vajadust ei ole.
Puitkütuste korral on CO2 heide 0 t/a. Primaarenergia kasutamises tulenevad absoluutväärtuses muutused tarbijate soojustarbimise muutustest.
6.8 Riskianalüüs Kaugküttesse tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara alusel määratakse põhjendatud tulukus. Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt ainult hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi
88 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 6.12. Tabel 6.12 Kaugkütte SWOT analüüs
Tugevused Nõrkused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu -heitmete hajutatus komponenti soojuse hinnas -Eesti tingimustes keskmise suurusega -uusi liitujaid ei ole kaugküttesüsteem Võimalused Ohud -erinevad alternatiivsed küttelahendused -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -rekonstrueerimistoetuse saamine -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustus- süsteemide rajamisega -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel 6.13. Tabel 6.13 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed
Risk Leevendusmeede -tarbijate ära langemine -säilitada suhteliselt madal soojuse hind nii -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos kaua, kui on võimalik tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustus- süsteemide rajamisega -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa -soojusmajanduse arengukava koostamine, tuua ülemineku lokaalküttele tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis
6.9 Tegevuskava
Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud:
CO2 heite vähendamise seisukohalt on soovitav jätkata puitkütustele baseeruva lahendusega. Kaugküttesüsteemiga jätkamise tegevuskava (vt ka Tabel 6.14) on toodud alljärgnevalt. Tabel 6.14 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava
Aeg/ Rahastamise Tegevus Teostaja Maksumus kestus allikas Elamute soojussõlmede Elamud ~50000 EUR +KM 2017- Elamute vahendid kaasajastamine 2020 Sireli tn katlamajas AS Revekor Vastavalt 2017, AS Revekor, võrgu ja katelde hinnapakkumustele 3kuud võimalikud ühenduse ringi toetused tulevikus ehitamine
89 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
7 Lisa 1. Ristipalo - Alternatiiv 1 7.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus 270 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus 7 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 16 875 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 175 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 430 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 435 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Suhteline võrgukadu 1,1 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 512 MWh/a Kütuse maksumus 19,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 10 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 3 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 18 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 111 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 134 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 98 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 117 EUR/MWh
90 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 9 724 9 821 9 919 10 018 10 118 10 220 10 322 10 425 10 529 10 634 Elekter EUR/a 1 032 1 086 1 142 1 202 1 264 1 330 1 399 1 472 1 548 1 629 Vesi, kemik., kanal EUR/a 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 Tegevuskulu EUR/a 7 740 7 817 7 896 7 975 8 054 8 135 8 216 8 298 8 381 8 465 Kokku EUR/a 18 499 18 727 18 960 19 197 19 440 19 687 19 940 20 198 20 462 20 732 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 270 000 253 125 236 250 219 375 202 500 185 625 168 750 151 875 135 000 118 125 Kaugküttevõrk EUR/a 7 000 6 825 6 650 6 475 6 300 6 125 5 950 5 775 5 600 5 425 Käibekapital EUR/a 2 556 2 443 2 335 2 231 2 131 2 036 1 945 1 858 1 774 1 694 Põhjendatud tulukus EUR/a 15 571 14 615 13 660 12 704 11 749 10 794 9 839 8 885 7 930 6 976 Amortisatsioon Katel, korsten EUR/a 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 Võrk EUR/a 175 175 175 175 175 175 175 175 175 175 Amortisatsioon kokku EUR/a 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 Lubatud müügitulu EUR/a 51 120 50 392 49 669 48 951 48 239 47 531 46 829 46 133 45 442 44 758 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 118,9 117,2 115,5 113,8 112,2 110,5 108,9 107,3 105,7 104,1 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 118,9 113,6 108,6 103,8 99,1 94,7 90,5 86,4 82,5 78,8
91 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
7.2 Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus 135 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus 3 500 EUR Katlamaja amortisatsioon 8 438 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 88 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 430 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 435 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Suhteline võrgukadu 1,1 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 512 MWh/a Kütuse maksumus 19,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 10 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 3 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 18 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 79 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 94 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 69 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 82 EUR/MWh
92 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 9 724 9 821 9 919 10 018 10 118 10 220 10 322 10 425 10 529 10 634 Elekter EUR/a 1 032 1 086 1 142 1 202 1 264 1 330 1 399 1 472 1 548 1 629 Vesi, kemik., kanal EUR/a 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 Tegevuskulu EUR/a 7 740 7 817 7 896 7 975 8 054 8 135 8 216 8 298 8 381 8 465 Kokku EUR/a 18 499 18 727 18 960 19 197 19 440 19 687 19 940 20 198 20 462 20 732 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 135 000 126 563 118 125 109 688 101 250 92 813 84 375 75 938 67 500 59 063 Kaugküttevõrk EUR/a 3 500 3 413 3 325 3 238 3 150 3 063 2 975 2 888 2 800 2 713 Käibekapital EUR/a 1 742 1 677 1 614 1 554 1 496 1 441 1 388 1 336 1 287 1 240 Põhjendatud tulukus EUR/a 7 811 7 333 6 855 6 376 5 898 5 420 4 943 4 465 3 987 3 510 Amortisatsioon Katel, korsten EUR/a 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 Võrk EUR/a 88 88 88 88 88 88 88 88 88 88 Amortisatsioon kokku EUR/a 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 Lubatud müügitulu EUR/a 34 835 34 585 34 339 34 099 33 863 33 633 33 408 33 188 32 974 32 766 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 81,0 80,4 79,9 79,3 78,8 78,2 77,7 77,2 76,7 76,2 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 81,0 78,0 75,1 72,3 69,6 67,0 64,5 62,2 59,9 57,7
93 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
8 Lisa 2. Ristipalo - Alternatiiv 2 8.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus 270 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus 7 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 16 875 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 175 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 212 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 217 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Suhteline võrgukadu 2,3 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 255 MWh/a Kütuse maksumus 19,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 5 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 3 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 18 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 179 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 215 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 158 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 189 EUR/MWh
94 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 4 851 4 899 4 948 4 998 5 048 5 098 5 149 5 200 5 252 5 305 Elekter EUR/a 509 535 563 592 623 656 690 726 763 803 Vesi, kemik., kanal EUR/a 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 Tegevuskulu EUR/a 3 816 3 854 3 893 3 932 3 971 4 011 4 051 4 091 4 132 4 174 Kokku EUR/a 9 178 9 292 9 407 9 525 9 645 9 767 9 893 10 021 10 151 10 285 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 270 000 253 125 236 250 219 375 202 500 185 625 168 750 151 875 135 000 118 125 Kaugküttevõrk EUR/a 7 000 6 825 6 650 6 475 6 300 6 125 5 950 5 775 5 600 5 425 Käibekapital EUR/a 2 089 1 984 1 884 1 789 1 698 1 610 1 527 1 447 1 371 1 298 Põhjendatud tulukus EUR/a 15 545 14 590 13 634 12 679 11 725 10 770 9 816 8 862 7 908 6 954 Amortisatsioon Katel, korsten EUR/a 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 16 875 Võrk EUR/a 175 175 175 175 175 175 175 175 175 175 Amortisatsioon kokku EUR/a 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 17 050 Lubatud müügitulu EUR/a 41 774 40 931 40 091 39 254 38 419 37 588 36 758 35 932 35 109 34 289 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 197,0 193,1 189,1 185,2 181,2 177,3 173,4 169,5 165,6 161,7 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 197,0 187,2 177,8 168,8 160,1 151,9 144,0 136,5 129,3 122,5
95 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
8.2 50% toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus 135 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus 3 500 EUR Katlamaja amortisatsioon 8 438 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 88 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 212 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 217 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Suhteline võrgukadu 2,3 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 255 MWh/a Kütuse maksumus 19,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 5 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 3 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 18 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 113 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 135 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 99 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 119 EUR/MWh
96 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 4 851 4 899 4 948 4 998 5 048 5 098 5 149 5 200 5 252 5 305 Elekter EUR/a 509 535 563 592 623 656 690 726 763 803 Vesi, kemik., kanal EUR/a 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 Tegevuskulu EUR/a 3 816 3 854 3 893 3 932 3 971 4 011 4 051 4 091 4 132 4 174 Kokku EUR/a 9 178 9 292 9 407 9 525 9 645 9 767 9 893 10 021 10 151 10 285 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 135 000 126 563 118 125 109 688 101 250 92 813 84 375 75 938 67 500 59 063 Kaugküttevõrk EUR/a 3 500 3 413 3 325 3 238 3 150 3 063 2 975 2 888 2 800 2 713 Käibekapital EUR/a 1 274 1 218 1 164 1 112 1 062 1 015 969 926 884 844 Põhjendatud tulukus EUR/a 7 785 7 307 6 830 6 352 5 874 5 397 4 919 4 442 3 965 3 488 Amortisatsioon Katel, korsten EUR/a 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 8 438 Võrk EUR/a 88 88 88 88 88 88 88 88 88 88 Amortisatsioon kokku EUR/a 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 8 525 Lubatud müügitulu EUR/a 25 489 25 124 24 762 24 402 24 044 23 689 23 337 22 988 22 641 22 298 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 120,2 118,5 116,8 115,1 113,4 111,7 110,1 108,4 106,8 105,2 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 120,2 114,9 109,8 104,9 100,2 95,7 91,4 87,3 83,4 79,6
97 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
9 Lisa 3. Ristipalo - Alternatiiv 3 9.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katla amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Katlamaja maksumus 60 000 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Toodetud soojus 430 MWh/a Kasutegur 90 % Tarbitud kütus 478 MWh/a Kütuse hind 46 EUR/MWh Kütuse hinna relatiivne muut 1,00 % Tarbitud elekter 4 MWh/a Elektri hind 120 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 600 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 69 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 60 EUR/MWh
98 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kütus EUR 21 978 22 198 22 420 22 644 22 870 23 099 23 330 23 563 23 799 24 037 Elekter EUR 516 543 571 601 632 665 699 736 774 814 Remondi ja hoolduskulud EUR 600 606 612 618 624 631 637 643 650 656 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 5 508 5 508 5 508 5 508 5 508 5 508 5 508 5 508 5 508 5 508 Kulud kokku EUR 28 602 28 854 29 111 29 371 29 634 29 902 30 174 30 450 30 731 31 015 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 67 67 68 68 69 70 70 71 71 72 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 67 65 64 62 61 60 58 57 56 55
99 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
9.2 50% toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katla amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Katlamaja maksumus 30 000 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Toodetud soojus 430 MWh/a Kasutegur 90 % Tarbitud kütus 478 MWh/a Kütuse hind 46 EUR/MWh Kütuse hinna relatiivne muut 1,00 % Tarbitud elekter 4 MWh/a Elektri hind 120 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 300 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 62 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 54 EUR/MWh
100 OÜ Pilvero 2016 ARVUTUS
Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kütus EUR 21 978 22 198 22 420 22 644 22 870 23 099 23 330 23 563 23 799 24 037 Elekter EUR 516 543 571 601 632 665 699 736 774 814 Remondi ja hoolduskulud EUR 300 303 306 309 312 315 318 322 325 328 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 2 754 2 754 2 754 2 754 2 754 2 754 2 754 2 754 2 754 2 754 Kulud kokku EUR 25 548 25 797 26 051 26 308 26 568 26 833 27 102 27 375 27 652 27 933 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 59 60 61 61 62 62 63 64 64 65 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 59 58 57 56 55 53 52 51 50 49
Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
10 Lisa 4. Ruusa - Alternatiiv 1 10.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 45 a Kaugküttevõrgu maksumus 180 000 EUR Kaugküttevõrgu amortisatsioon 4 000 EUR/a Olemasolev vara 1 7 910 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 5 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 582 EUR/a Olemasolev vara 2 4 275 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 12 a Olemasoleva vara amortisatsioon 356 EUR/a Olemasolev vara 3 14 352 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 14 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 025 EUR/a Olemasolev vara 4 306 706 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 16 a Olemasoleva vara amortisatsioon 19 169 EUR/a Olemasolev vara 5 297 007 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 36 a Olemasoleva vara amortisatsioon 8 250 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 9958 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 11551 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 97 % Katlamaja kasutegur hakkele 84 % Katlamaja kasutegur halupuidule 58 % Suhteline võrgukadu 13,8 % Muutuvkulud Hakkpuit 11162 MWh/a Hakkpuidu maksumus 16,0 EUR/MWh Hakkpuidu hinna relatiivne muut aastas 1,00 % Halupuit 671 MWh/a
102 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Väärtus Ühik Kütuse maksumus 8,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Tarbitud elekter 226 MWh/a Elektri hind 92 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 1,00 % Vesi, kemikaalid, kanal 800 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 19,3 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind 49,0 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 58,8 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 42,7 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 51,3 EUR/MWh
103 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
104 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
10.2 Toetusega LÄHTEANDMED
Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 45 a Kaugküttevõrgu maksumus 90 000 EUR Kaugküttevõrgu amortisatsioon 2 000 EUR/a Olemasolev vara 1 7 910 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 5 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 582 EUR/a Olemasolev vara 2 4 275 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 12 a Olemasoleva vara amortisatsioon 356 EUR/a Olemasolev vara 3 14 352 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 14 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 025 EUR/a Olemasolev vara 4 306 706 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 16 a Olemasoleva vara amortisatsioon 19 169 EUR/a Olemasolev vara 5 297 007 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 36 a Olemasoleva vara amortisatsioon 8 250 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 9958 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 11551 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 97 % Katlamaja kasutegur hakkele 84 % Katlamaja kasutegur halupuidule 58 % Suhteline võrgukadu 13,8 % Muutuvkulud Hakkpuit 11162 MWh/a Hakkpuidu maksumus 16,0 EUR/MWh Hakkpuidu hinna relatiivne muut aastas 1,00 % Halupuit 671 MWh/a Kütuse maksumus 8,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Tarbitud elekter 226 MWh/a
105 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Väärtus Ühik Elektri hind 92 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 1,00 % Vesi, kemikaalid, kanal 800 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 19,3 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind 48,3 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 58,0 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 42,1 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 50,6 EUR/MWh
106 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
107 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
11 Lisa 5. Ruusa - Alternatiiv 2 11.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 45 a Kaugküttevõrgu maksumus 180 000 EUR Kaugküttevõrgu amortisatsioon 4 000 EUR/a Olemasolev vara 1 7 910 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 5 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 582 EUR/a Olemasolev vara 2 4 275 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 12 a Olemasoleva vara amortisatsioon 356 EUR/a Olemasolev vara 3 14 352 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 14 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 025 EUR/a Olemasolev vara 4 306 706 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 16 a Olemasoleva vara amortisatsioon 19 169 EUR/a Olemasolev vara 5 297 007 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 36 a Olemasoleva vara amortisatsioon 8 250 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 9611 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 11204 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 97 % Katlamaja kasutegur hakkele 84 % Katlamaja kasutegur halupuidule 58 % Suhteline võrgukadu 14,2 % Muutuvkulud Hakkpuit 10815 MWh/a Hakkpuidu maksumus 16,0 EUR/MWh Hakkpuidu hinna relatiivne muut aastas 1,00 % Halupuit 671 MWh/a
108 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Väärtus Ühik Kütuse maksumus 8,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Tarbitud elekter 220 MWh/a Elektri hind 92 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 1,00 % Vesi, kemikaalid, kanal 800 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 20,0 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind 50,1 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 60,1 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 43,7 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 52,4 EUR/MWh
109 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
110 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
11.2 50% toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 45 a Kaugküttevõrgu maksumus 90 000 EUR Kaugküttevõrgu amortisatsioon 2 000 EUR/a Olemasolev vara 1 7 910 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 5 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 582 EUR/a Olemasolev vara 2 4 275 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 12 a Olemasoleva vara amortisatsioon 356 EUR/a Olemasolev vara 3 14 352 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 14 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 025 EUR/a Olemasolev vara 4 306 706 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 16 a Olemasoleva vara amortisatsioon 19 169 EUR/a Olemasolev vara 5 297 007 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 36 a Olemasoleva vara amortisatsioon 8 250 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 9611 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 11204 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 97 % Katlamaja kasutegur hakkele 84 % Katlamaja kasutegur halupuidule 58 % Suhteline võrgukadu 14,2 % Muutuvkulud Hakkpuit 10815 MWh/a Hakkpuidu maksumus 16,0 EUR/MWh Hakkpuidu hinna relatiivne muut aastas 1,00 % Halupuit 671 MWh/a Kütuse maksumus 8,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 %
111 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Väärtus Ühik Tarbitud elekter 220 MWh/a Elektri hind 92 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 1,00 % Vesi, kemikaalid, kanal 800 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 20,0 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind 49,4 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 59,2 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 43,1 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 51,7 EUR/MWh
112 OÜ Pilvero 2016 ARVUTUS
Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
12 Lisa 6. Linte - Alternatiiv 1 LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Olemasolev vara 1 7 910 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 5 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 582 EUR/a Olemasolev vara 2 4 275 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 12 a Olemasoleva vara amortisatsioon 356 EUR/a Olemasolev vara 3 14 352 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 14 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 025 EUR/a Olemasolev vara 4 306 706 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 16 a Olemasoleva vara amortisatsioon 19 169 EUR/a Olemasolev vara 5 297 007 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 36 a Olemasoleva vara amortisatsioon 8 250 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 9626 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 11440 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 97 % Katlamaja kasutegur hakkele 84 % Katlamaja kasutegur halupuidule 58 % Suhteline võrgukadu 15,9 % Muutuvkulud Hakkpuit 11051 MWh/a Hakkpuidu maksumus 16,0 EUR/MWh Hakkpuidu hinna relatiivne muut aastas 1,00 % Halupuit 671 MWh/a Kütuse maksumus 8,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Tarbitud elekter 224 MWh/a Elektri hind 92 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 1,00 % Vesi, kemikaalid, kanal 800 EUR/a 114 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Näitaja Väärtus Ühik Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 20,0 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind 49,1 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 58,9 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 42,8 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 51,4 EUR/MWh
115 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
ARVUTUS
116 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
13 Lisa 7. Räpina - Alternatiiv 1 LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Olemasolev vara 1 7 910 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 5 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 582 EUR/a Olemasolev vara 2 4 275 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 12 a Olemasoleva vara amortisatsioon 356 EUR/a Olemasolev vara 3 14 352 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 14 a Olemasoleva vara amortisatsioon 1 025 EUR/a Olemasolev vara 4 306 706 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 16 a Olemasoleva vara amortisatsioon 19 169 EUR/a Olemasolev vara 5 297 007 EUR/a Olemasoleva vara amortisatsiooniperiood 36 a Olemasoleva vara amortisatsioon 8 250 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 5,57 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 7933 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 9747 MWh/a Hakkest toodetud soojuse osakaal 96 % Katlamaja kasutegur hakkele 84 % Katlamaja kasutegur halupuidule 58 % Suhteline võrgukadu 18,6 % Muutuvkulud Hakkpuit 9358 MWh/a Hakkpuidu maksumus 16,0 EUR/MWh Hakkpuidu hinna relatiivne muut aastas 1,00 % Halupuit 671 MWh/a Kütuse maksumus 8,0 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Tarbitud elekter 191 MWh/a Elektri hind 92 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 1,00 % Vesi, kemikaalid, kanal 800 EUR/a
117 OÜ Pilvero 2016 Räpina valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026
Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 24,2 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %
TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind 55,6 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 66,7 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 48,5 EUR/MWh 2017-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 58,2 EUR/MWh
118 OÜ Pilvero 2016 ARVUTUSED Näitaja Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Hakkpuit EUR/a 149 728 151 225 152 738 154 265 155 808 157 366 158 939 160 529 162 134 163 755 Halupuit EUR/a 5 366 5 419 5 473 5 528 5 583 5 639 5 696 5 753 5 810 5 868 Elekter EUR/a 17 576 17 752 17 929 18 108 18 289 18 472 18 657 18 844 19 032 19 222 Vesi, kemik., kanal EUR/a 800 808 816 824 832 841 849 858 866 875 Tegevuskulu EUR/a 192 189 194 111 196 052 198 013 199 993 201 993 204 013 206 053 208 114 210 195 Kokku EUR/a 365 659 369 315 373 008 376 739 380 506 384 311 388 154 392 036 395 956 399 916 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Olemasolev vara 1 EUR/a 7 910 6 328 4 746 3 164 1 582 0 0 0 0 0 Olemasolev vara 2 EUR/a 4 275 3 919 3 563 3 206 2 850 2 494 2 138 1 781 1 425 1 069 Olemasolev vara 3 EUR/a 14 352 13 327 12 302 11 277 10 251 9 226 8 201 7 176 6 151 5 126 Olemasolev vara 4 EUR/a 306 706 287 537 268 368 249 199 230 030 210 860 191 691 172 522 153 353 134 184 Olemasolev vara 5 EUR/a 297 007 288 757 280 507 272 256 264 006 255 756 247 506 239 256 231 005 222 755 Käibekapital EUR/a 21 618 21 053 20 505 19 972 19 454 18 884 18 400 17 931 17 475 17 031 Põhjendatud tulukus EUR/a 36 309 34 585 32 862 31 140 29 419 27 695 26 064 24 434 22 804 21 175 Amortisatsioon Olemasolev vara 1 EUR/a 1 582 1 582 1 582 1 582 1 582 0 0 0 0 0 Olemasolev vara 2 EUR/a 356 356 356 356 356 356 356 356 356 356 Olemasolev vara 3 EUR/a 1 025 1 025 1 025 1 025 1 025 1 025 1 025 1 025 1 025 1 025 Olemasolev vara 4 EUR/a 19 169 19 169 19 169 19 169 19 169 19 169 19 169 19 169 19 169 19 169 Olemasolev vara 5 EUR/a 8 250 8 250 8 250 8 250 8 250 8 250 8 250 8 250 8 250 8 250 Amortisatsioon kokku EUR/a 30 383 30 383 30 383 30 383 30 383 28 801 28 801 28 801 28 801 28 801 Lubatud müügitulu EUR/a 432 350 434 283 436 254 438 262 440 308 440 807 443 019 445 270 447 561 449 891 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 54,5 54,7 55,0 55,2 55,5 55,6 55,8 56,1 56,4 56,7 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 54,5 53,1 51,7 50,4 49,0 47,6 46,4 45,2 44,1 42,9