RÄPINA VALLAVALITSUS

RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING

SELETUSKIRI

Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee

Räpina-Tartu 2004/2006

Räpina valla üldplaneering aastani 2015 2

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 3 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Sisukord

1 SISSEJUHATUS...... 5 2 RÄPINA VALLA MAAKASUTUSTINGIMUSED ...... 6 2.1 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD...... 6 2.1.1 Käesoleva planeeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alad tulenevalt avalikust huvist väljaspool linnu ja aleveid...... 7 2.1.2 Detailplaneeringu kohustusega ranna ja kalda piiranguvöönd...... 7 2.1.3 Maakonna teemaplaneeringuga ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtusliku kultuuri-, maastiku- ja külamiljööga detailplaneeringu kohustusega alad ...... 8 2.2 SÄILITAMISELE KUULUVATE LOODUSVÄÄRTUSLIKE MAASTIKE JA KOOSLUSTE KASUTUSTINGIMUSED ...... 8 2.3 LIIKLUSSKEEM JA TEEDEVÕRK ...... 11 2.3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 14 2.3.2 Elektrivarustus/tänavavalgustus...... 16 2.4.3. Gaasivarustus ...... 17 3. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ...... 18 4. ÜLEVAADE ÜLDPLANEERINGUST MAAKASUTUSE JUHTFUNKTSIOONIDE KAUPA...... 19 4.1 ÄRI- JA BÜROOHOONE MAA (Ä)...... 19 4.2 ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA (AA)...... 20 4.3 VÄIKEELAMU MAA (EV) ...... 21 4.4.1 Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks miljööväärtuslikel aladel (traditsioonilised linna- ja külamiljööd, väärtuslike maastike alad ning üksikobjektid) .....24 4.5 KORTERELAMU MAA (EK) ...... 27 4.6 LIIKLUSMAA (LT) JA LIIKLUST KORRALDAVA JA TEENINDAVA EHITISE MAA (LE)...... 29 4.7 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA (OJ)...... 31 4.8 TEHNOEHITISE MAA (OT)...... 33 4.9 TOOTMISMAA (TT)...... 33 4.10 MÄETÖÖSTUSMAA (TM) ...... 36 4.11 PUHKE- JA VIRGESTUSMAA (PP)...... 36 4.12 SADAMA MAA (LS) JA LAUTRIKOHAD ...... 37 4.13 SUPELRANNA MAA (PR) JA SUPLUSKOHAD...... 38 4.14 HALJASALA JA PARKMETSA MAA (HP), LOODUSLIK HALJASMAA (HL) JA KAITSEHALJASTUSE MAA (HK) ...... 39 4.15 KALMISTU MAA (K) ...... 40 4.16 VEE-ALA (V) ...... 41 4.17 PÕLLU- JA METSAMAJANDUSMAA (MP JA MM) ...... 41 5 RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ...... 46 5.1 ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ...... 46 5.2 ETTEPANEK MAADE MUNITSIPALISEERIMISEKS ...... 46 5.3 ETTEPANEK TEEDE MUNITSIPALISEERIMISEKS...... 47 5.4 DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS ...... 48 5.5 MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS...... 48 LISA 1 AVALIKULT KASUTATAVATEKS RESERVEERITAVAD TEED JA TÄNAVAD....49

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 4

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 5 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

1 Sissejuhatus

Räpina valla üldplaneering algatati Räpina Vallavolikogu otsusega nr 70 26.11.2003. Planeeringu koostamiseks sõlmis omavalitsus töövõtulepingu OÜ-ga Hendrikson & Ko.

Vastavalt Planeerimisseadusele koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. Käesoleva üldplaneeringu ala hõlmab kogu Räpina valda selle administratiivpiirides, sh vallasisese staatusega Räpina linna.

Planeeringu koostamise esimeseks etapiks oli esmalt lähteandmete kogumine, et saada ülevaade planeeringuala sotsiaal-kultuurilistest, majanduslikest ning looduslikest eeldustest ja eripäradest ning lahendamist vajavatest probleemidest. Olemasolevate andmete ja nn tugiplaani alusel töötati koostöös kohalikest spetsialistidest ja ettevõtjatest koosneva juhtgrupiga seminaride käigus välja valla ruumilise arengu põhimõtted ja eskiiskaart, mis said aluseks käesoleva planeerimisettepaneku koostamisel. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisele andsid oma panuse ka piirkonna koolilapsed, kelle koostatud tajukaartidest on lühiülevaade toodud planeeringu I köites. Planeeringu esimese etapi materjalid on koondatud köitesse „Räpina valla üldplaneering aastani 2015. Olemasolevast olukorrast tulenevad arengueeldused ja ruumilise arengu põhimõtted“. Planeeringu teises etapis keskenduti planeerimisettepaneku väljatöötamisele peatähelepanuga perspektiivsele maakasutusele ja erineva juhtfunktsiooniga maade kasutus- ja ehitustingimustele. Teise etapi tulemus on koondatud käesolevasse köitesse ja selle juurde lahutamatu osana kuuluvatesse kaartidesse: • Kaart 1. Maakasutuskaart. M 1 : 15 000 • Väljavõtted Võõpsu alevikust ning , ja küladest. M 1 : 8 000 • Kaart 2. Räpina linna maakasutuskaart. M 1 : 5 000 • Kaart 3. Räpina linna tehnovõrgud. M 1 : 8 000

Üldplaneeringu protsessi oli kaasatud litsentseeritud keskkonnamõjude hindaja Kuido Kartau, iga etapi käigus toimus planeeritavate alternatiivide ja põhimõtete ning planeeritud tegevusega kaasnevate mõjude hindamine. Maakasutuspõhimõtete mõjude hindamise kokkuvõte on toodud planeeringu I köites.

Üldplaneeringu kaartidele on kantud erinevatest allikatest pärinev informatsioon ja seetõttu võib kaardimaterjalis esineda mõningaid ebatäpsusi ning planeerijatest mitteolenevaid kõrvalekaldeid tegelikust olukorrast (näiteks muinsuskaitsealuste objektide asukohad). Seetõttu tuleb planeeringu kaardimaterjali kasutada vaid vastavalt mõõtkavale üldises täpsusastmes.

Üldplaneeringu protsessi on kajastatud esimeses köites. Üksikasjalikum ülevaade protsessist on toodud üldplaneeringu protseduuriliste lisade köites.

Töö koostamisel konsultandina osalenud planeerimis- ja keskkonnakorraldusfirma Hendrikson & Ko tänab kõiki töö valmimisele kaasaaidanuid, eriti Räpina vallavalitsuse ja Põlva maavalitsuse spetsialiste.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 6

2 Räpina valla maakasutustingimused

2.1 Detailplaneeringu kohustusega alad

Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi väiksema osa kohta. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral.

Detailplaneering on: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) alus maa-alade kruntideks jaotamise korral.

Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

Peale üldplaneeringus näidatud detailplaneeringukohustusega alade tuleb omavalitsusel detailplaneeringu algatamist kaaluda järgmiste maa-alade puhul: → Ühepereelamute, aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb kolmest või enamast nimetatud hoonest, mille omavaheline kaugus on alla 100 m. → Eraldiseisev üle 1000 m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga. → Kämpingu või motelli maa-ala. → Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala. → Spordikompleksi või supelranna maa-ala. → Mõisakompleks koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga. → Sadama, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos nende teenindamiseks vajaliku maaga. → Tehnomastide püstitamise puhul.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 7 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

2.1.1 Käesoleva planeeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alad tulenevalt avalikust huvist väljaspool linnu ja aleveid Põlva maakonnaplaneeringuga on määratud tiheasustusaladena ja detailplaneeringu kohustusega aladena Räpina vallas: → Räpina linn administratiivpiires (tiheasustusala); → Võõpsu alevik (tiheasustusala); → Ruusa küla keskus ja tootmishoonete maa-ala (detailplaneeringu kohustusega ala); → Linte küla keskus ja tootmishoonete maa-ala ala (detailplaneeringu kohustusega ala); → küla keskus ja tootmishoonete maa-ala ala (detailplaneeringu kohustusega ala); → Rahumäe küla keskus ja tootmishoonete maa-ala ala (detailplaneeringu kohustusega ala); → Leevaku küla keskus ja tootmishoonete maa-ala ala (detailplaneeringu kohustusega ala).

Lisaks maakonnaplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega aladele sätestab Räpina valla üldplaneering detailplaneeringu kohustusega aladeks: → Toolama küla endise mõisa ja tootmismaa maa-ala Samuti määratakse detailplaneeringu koostamise kohustus: → Kõikidel arendatavatel ärimaa juhtfunktsiooniga maa-aladel; → Kõikidel arendatavatel tootmismaa juhtfunktsiooniga maa-aladel; → Kõikidel reserveeritavatel elamumaadel. → Säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike ja maastike ja koosluste aladel.Vt.p.2.2.

Tiheasustusalad on kantud tumesinise, detailplaneeringu kohustusega alad, mis on ühtlasi ka reoveekogumisalad, helesinise katkendjoonega ning detailplaneeringu kohustusega alad, mis pole reoveekogumisalad, rohelise katkendjoonega maakasutusplaanile.

2.1.2 Detailplaneeringu kohustusega ranna ja kalda piiranguvöönd Ranna ja kalda piiranguvöönd Looduskaitseseaduse tähenduses on tervikuna detailplaneeringu kohustusega ala, kuna kaldal asuvad väärtuslikud looduskooslused, kus eksisteerib suur avalik huvi ja mille kasutamine peab toimuma võimalikult säästlikult, et oleks tagatud maastike väärtuste säilitamine ja laiapõhjaline huvide kaitse.

Piiranguvöönd on kantud helesinise katkendjoonega maakasutusplaanile.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 8

2.1.3 Maakonna teemaplaneeringuga ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtusliku kultuuri-, maastiku- ja külamiljööga detailplaneeringu kohustusega alad

→ Räpina linn ja selle lähiümbrus – I tähtsusklassi väärtuslik maastik. Ala suurus on 13 km2. Ala sisse jäävad Räpina looduskaitsealune park ja Rahumäe looduskaitsealune park; → Võhandu jõe ürgorg – I tähtsuskklassi väärtuslik maastik. Räpina vallas asub alast ca 18 km2, suurem osa alast jääb valda. Väärtuslik maastik kattub enamasti Võhandu jõe MKA territooriumiga ning suures osas ka Võhandu-Palumaa huvimetsaga. 2003. aastal on koostatud „Võhandu ürgoru maastikuhoolduskava”. → Võõpsu asula – II tähtsusklassi väärtuslik maastik. Võõpsu asula väärtuslikust maastikualast asub suurem osa Mikitamäe vallas, Räpina valla territooriumist hõlmab ala ca 1 km2. 2003. aastal on koostatud „Võõpsu aleviku ja küla maastikuhoolduskava”; → Meelva – III tähtsusklassi väärtuslik maastik. Ala suurusega 9 km2 hõlmab Meelva küla ja Meelva järve ümbruse. Ala kattub osaliselt Meelva maastikukaitsealaga; → Leevaku – III tähtsusklassi väärtuslik maastik. 5 km2 suuruse pindalaga Leevaku väärtuslik maastikuala hõlmab huvitava lõigu Võhandu jõe kesk- ja alamjooksust, ala keskmesse jääb Leevaku küla;

Nimetatud väärtuslike maastike maakonnaplaneeringus toodud kasutamistingimusi peab järgima. Väärtusliku kultuuri-, maastiku- ja külamiljööga detailplaneeringu kohustusega alade arendamistingimused ja -põhimõtted lisaks detailplaneeringu kohustusele on toodud punktis 4.4.1 Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks traditsiooniliste külamiljöö ja maastikega aladel.

Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel on vallavalitsusel õigus väärtuslikul miljööalal detailplaneeringu nõudest loobuda.

Punktis nimetatud alad on kantud vastavalt tasemele lillakassinise, violetse või oranži katkendjoonega maakasutusplaanile.

2.2 Säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste kasutustingimused

Kõikide säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja kooslustega osaliselt või täielikult kattuvatel ehitamisõigust taotlevatel aladel tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine. Neist võib loobuda omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ja keskkonnateenistuse nõusolekul, asendades need projekteerimise keskkonnakaitseliste tingimustega.

Säästva arengu seaduse § 9 Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine lg 2 ütleb, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamise üks põhialuseid on eritüübiliste

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 9 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

ökosüsteemide ja maastike säilitamine ning süsteemi loomine looduslikest ja poollooduslikest kooslustest asustuse ja majandustegevuse mõju tasakaalustamiseks ning kompenseerimiseks. Räpina valla keskkonna arendamise üks strateegilisi põhimõtteid on säilitada olemasolev väärtuslik keskkond, tagada looduse bioloogiline mitmekesisus, kaitsta poollooduslikke kooslusi, märgalasid ja vääriselupaiku.

Kaitsealuste objektide kasutamist reguleerivad kaitsealade kaitse- eeskirjad, kaitsekorralduskavad ja/või muud seadused (Looduskaitseseadus) ja määrused, millega määratakse koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmise erinõuded ja kasutustingimused.

Lisaks kaitsealustele objektidele ja aladele loetakse säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike maastike ja koosluste ehk väärtuslike rohealade hulka käesoleva planeeringu järgselt järgmised alad:

→ Vääriselupaigad ja potentsiaalsed vääriselupaigad. o Säilitamise ja kasutustingimused: Vääriselupaikade kaitse korraldamise ja kasutamise tingimused ja korra määrab Metsaseaduse § 31 Võtmebiotoop. Võtmebiotoop metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Metsa majandamise käigus tuleb võtmebiotoobi moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada. Võtmebiotoobi klassifikaatori ja võtmebiotoobi väljavaliku juhendi kinnitab keskkonnaminister. Võtmebiotoobi kaitse eraõiguslikule isikule ja omavalitsusele kuuluvas metsas toimub Metsaameti ja metsaomaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Riigimetsas korraldab võtmebiotoobi kaitset riigimetsa majandaja Metsaameti ettekirjutuse kohaselt. Lepinguga määratakse metsaomaniku kohustused võtmebiotoobi kaitsel ning riigipoolsed kohustused võtmebiotoobi kaitsele kaasaaitamisel, samuti bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest ja lepingust tulenevate metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjude hüvitamiseks või täiendavate kulude tasumiseks.

→ Märgalad o Säilitamise ja kasutustingimused: Eesti poollooduslike märgalade inventeerimise käigus anti ülevaade nende looduskaitselise väärtuse hindamisest, kaitsest ja majandamisest ning esitati konkreetsed soovitused inventeeritud märgalade edaspidiste majandamistingimuste ja kaitse kohta. Vt. Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Borset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E., 1999. Eesti märgalade inventeerimine 1997. a. Projekti „Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia“ aruanne. Eesti Loodusfoto, 166 + xxviii lk.

→ Natura alad o Säilitamise ja kasutustingimused: Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või EÜ

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 10

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Väljaspool kaitsealasid asuvatele Natura aladele on rakendatud ajutised piirangud Keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a määrusega nr 24, Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel. Ajutiste piirangutega alad inventeeritakse ja võetakse kaitse alla püsielupaigana, hoiu- või kaitsealana ning neile koostatakse kaitseeeskirjad ja kaitsekorralduskavad mille alusel peab toimuma edaspidine tegevus nimetatud aladel vastavalt looduskaitseseadusele. Üldplaneeringu koostamise hetkeks on Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrusega nr 183 kinnitatud hoiualade nimekiri Põlva maakonnas; Lüübnitsa, Räpina poldri, Mädajõe, Kirmsi, Virosi järve hoiuala. Üks Natura 2000 eelvalikuala on siiani ajutise kaitse all (Räpina). Pahtpää on püsielupaik Keskkonnaministri 14. septembri 2005.a määrusega nr 61. „Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“.“

→ Pärandkooslused o Säilitamise ja kasutustingimused: 2001. aastast kehtib üle Eesti ühtne niitude kaitsekorraldussüsteem, mis on vastavuses ELi maaelu arengu määrusega. Kaitsekorralduslepinguid sõlmivad talunike, osaühingute jt. hooldajatega keskkonnateenistused või kaitsealade administratsioonid. Lepingus näidatakse niidu tüüp, suurus, asukoht, omand jm. juriidilised üksikasjad ning hoolduse viis. Hooldus on kas niitmine koos heinakoristamisega, karjatamine, ka võsaraie. Toetust saab ka rohumaade taastamise eest, sõltuvalt algsest võsastumise astmest. Vt Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus.

→ Roheline võrgustik Roheline võrgustik on määratud Põlva maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ning käesoleva planeeringuga on võrgustiku koridoride ja tuumalade piire täpsustatud. Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Käesoleva planeeringuga on kogu valla ulatuses täpsustatud rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride piire. o Igasuguse arendustegevuse soovil peab arvestama maakonna teemaplaneeringus toodud planeeringuliste tingimustega. o Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. o Tugialade ja koridoride lähedal väljaspool rohelise vööndi piiri võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 11 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

o Metsakategooria on üldjuhul tulundusmets. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%. o Väga oluline on ka tuumalade äärealade säilitamine – need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis jäävad tuumalast välja. o Arendustegevuste puhul, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb detailplaneeringu käigus ning keskkonnamõju hindamisel tähelepanu pöörata rohevõrgustiku koridoride ja tuumalade funktsioneerimisele. o Räpina linnale on linna rohevõrgustiku olemasolu ja selle säilitamine üheks olulisemaks põhimõtteks. Rohevõrgustiku vähendamine linnas ei ole lubatud ning see peab jääma tervenisti avalikku kasutusse. o Tiheasustusalade rajamine rohevõrgustiku aladele on keelatud. o Tootmisobjektide rajamine rohevõrgustiku aladele on keelatud o Rohevõrgustiku toimimist takistavate infrastruktuurielementide rajamise korral tuleb näha ette meetmed võrgustiku normaalset toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. o Rohevõrgustiku aladel arendustegevuse planeerimisele peab eelnema vastava ala väärtust ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks täpsustav uuring. Uuringu tellib vallavalitsus asjasthuvitatud isiku kulul. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt otsustab volikogu arendustegevuse lubamise või keelustamise alal. Arendustegevuse lubamise korral koostab vallavalitsus detailplaneeringu lähteülesande, mis kooskõlastatakse volikogu vastava komisjoni (keskkonnakomisjoni) ja keskkonnateenistusega. Kruntide suurused ja muud ehituslikud tingimused tulenevad konkreetsetest kohapealsetest oludest.

→ Ristipuud (Ristimets) Ristipuude all mõistetakse teeäärset suuremat puud või üksikut puud ristimetsas, mille tüvesse matuselised teel kalmistule lõikavad ristimärgi. Ristipuude väärtus seisneb meie pärandkultuuris, ulatudes eelkristlikku hingestatud looduseusu perioodi ning on sulandunud ka arvestatava tugevusega nii kohalikku luterlikku kui ka ilmalikku matusekombestikku. Tavaõiguse kohaselt ristipuid ei langetatud, kuid seadusliku kaitse puudumise tõttu on vajalik käesoleva planeeringuga teha ettepanek Räpina vallas asuvate ristipuude kohaliku kaitse alla võtmiseks. 2006 aastal hakatakse ette valmistama ristipuude kaitsemeetmete väljatöötamist.

Lähtudes nende alade väljakujunenud ilme säilitamise soovist, on seal elutegevuse reguleerimiseks kehtestatud mõningad täiendavad vallapoolsed erinõuded detailplaneeringute ja keskkonnamõju hindamise kohustuse näol Vt. pt. 4 Ülevaade üldplaneeringust maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa.

2.3 Liiklusskeem ja teedevõrk

Räpina vallas on riigimaanteid 153,8 km sh. tugimaanteid 29,1 km ja kõrvalmaanteid 124,7 km. Vallavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks määratud teid on vallas 109, 4 km erateid 81,7 km. Tänavaid ja kõnniteid on Räpina vallas kokku 29,8 km sh. Räpina linnas 18, 4 km tänavaid ja 6, 8 km kõnniteid, Võõpsu alevikus 4,6 km tänavaid. Metsateid, mis paiknevad

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 12

riigimetsa maadel ja on valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatavad teed, on vallas 53 km. Kokku on vallas 427,7 km teid.

Number Nimetus Klass Sanitaarkaitsevöönd Tugimaanteed T-45 TARTU - RÄPINA - VÄRSKA IV * 200 m T-65 VÕRU - RÄPINA IV * 200 m T-62 KANEPI - LEEVAKU V * 60 m Kõrvalmaanteed T-109 VERIORA - SOOHARA V 60 m T-186 Räpina-Rasina V * 60 m T-187 TAMMISTU - TOOTSI V * 60 m T-188 RÄPINA - V 60 m T-191 LEEVAKU - RAHUMÄE V 60 m T-192 JAAMA - RAHUMÄE V 60 m T-193 RÄPINA - KAHKVA V 60 m T-196 TÕGONITSA - SUURE-VEERKSU V 60 m T-202 TEE V 60 m T-203 MEELVA TEE V 60 m T-204 TOOLAMAA - KUREKÜLA V 60 m T-206 RAHUMÄE - KAHKVA V 60 m SUURE-VEERKSU - VÄIKE- T-217 VEERKSU V 60 m T-218 KIRMSI - KANASAARE V 60 m T-225 PUSTA - RUUSA V * 60 m T-226 RAHUMÄE - VÕUKÜLA V 60 m T-227 LINTE - KÕNNU - KUREKÜLA V 60 m T-228 LEEVAKU - SAAREKÜLA V 60 m T-292 RÄPINA - V * 60 m

* Tee klass on määratud Maanteeameti poolt. Ülejäänutel määratud vastavalt olemasolevatele ja perspektiivsetele liikluskoormustele.

Arendamispõhimõtted: → Räpina linn o Planeeringuga nähakse ette linnatänavatele jalgratta- ja kõnniteede rajamine ohutu liiklemise tagamiseks vastavalt Eesti projekteerimisnormidele; o Planeeringuga nähakse ette kõikide linnatänavate mustkatte alla viimine vastavalt koostatud teehoiukavale;

Teedevõrgu arendamise prioriteetsed suunad on: → Igapäevase elutegevuse toimimiseks vallale kuuluvate teede sõidetavuse parandamine; → Sõidetavuse parandamine, vaadete avamine ja tähistuse parandamine samuti nendel teedel, mis omavad valla puhkemajanduse seisukohast suuremat tähtsust; → Valla mastaabis ennekõike piirkondlike keskuste, suuremate puhkealade ja teiste tähtsamate alade vahel on primaarne viia teed tolmuvaba katte alla. Asfaltkatet on soovitav vältida väljakujunenud traditsioonilise

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 13 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

maastikuilme säilitamise eesmärgil. Pikemas perspektiivis on vajalik viia kõik vallale kuuluvad teed tolmuvaba katte alla; → Ajalooliste teede rekonstrueerimisel tuleks hoiduda nende väljakujunenud laiuse, kuju, looklevuse ja tervikstruktuuri lõhkumisest.

Vastavalt kehtivale Teeseadusele määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. See toimub tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallavalitsuse ja omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. Käesoleva planeeringuga on reserveeritud mitmed teed ja tänavad ning kergliiklusteed avalikuks kasutuseks.

Liiklusmaade reserveerimine Vt. Pt. 4.6 Liiklusmaa (LT) ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa (LE)

Ühistransport Ühistranspordi arengus nähakse ette intensiivsema linna ja valla vahelise transpordi vajadust. Tulevikus on vajalik ühistranspordi arendamine eelkõige linna lähialade ja ka kogu valla elanikkonnale linnaga parema ühenduse tagamiseks. Võimaliku ühistranspordi arenguna nähakse ette ennekõike linna ja olemasolevate asustuskeskuste ning kavandatavate tiheasustusalade vahelise ühistranspordi sageduse ja intervallide korrigeerimist ja tihedamaks muutmist vastavalt asustusalade päevasele pendelrände ja planeeritavate alade realiseerumisele. Tallinn-Tartu-Põlva-Petseri raudteed nähakse ka edaspidi olulise transpordikoridorina.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 14

Tehniline infrastruktuur Toimiv infrastruktuur on eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arengule omavalitsuses. Tehniliste infrastruktuuride edasise arendamise suund peab olema edaspidiselt süsteemsete võrkude rajamine selliselt, et loodaks eeldused piirkonna arenguks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Räpina valla tehnilise infrastruktuuri üldisi suundumusi on käsitletud teemavaldkondade kaupa.

2.3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Käesolev planeering lähtub veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamisel kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12-aastase perioodi kohta. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on aluseks konkreetsete investeerimiskavade ja -projektide rahastamiseks erinevate institutsioonide poolt. Arengukava olemasolu võimaldab määrata finantseerimise, valla omavahendite, riiklike vahendite, fondide ja abiprogrammide vajadused ja võimalused. Arengukava on alusdokumendiks Euroopa Liidu institutsioonide poolt

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 15 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Eesti riigile antava abi saamisel Eesti keskkonnaseisundi parandamiseks ja Euroopa Liidu normidega vastavusse viimiseks. Räpina vald jääb Võhandu jõe valgalale. Pinnase- ja põhjavesi on ainult osaliselt kaitstud. Ühise veevarustuse ja reoveekäitlusega on hõlmatud nii Räpina linn kui ka mitmed külad. Võõpsu alevikus on senini veel ühine veevarustus ja reoveekäitlus välja arendamata. Veevarustuse ja reoveekäitluse väljaehitamine hajaasustuses on reeglina maaomaniku ülesanne. Kuna ehitustegevus on seal ajaliselt ja ruumiliselt hajutatud, ei ole otstarbekas suuremate süsteemide rajamine. Siiski, kui võimalik, on igati säästlik mitme kinnistu peale ühise veevarustuse ja reoveekäitluse korraldamine.

Maakasutus- ja ehitustingimused: Veevarustuseks kasutada võimalusel olemasolevaid puurkaeve või mitme kinnistu peale ühist puurkaevu. See tagaks kaevule parima töörežiimi, kasutades antud tingimustes optimaalset alandust, hoiaks kokku kulusid kaevu rajamisele ja vähendaks põhjavee reostusohtu. Salvkaevud on ohustatud pindmise reostuse poolt. Seetõttu peab kaevu asukoht olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid jne) suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist võimalikult kaugel (mitte vähem kui 10 m).

Reoveekogumisalade määramine: Vastavalt kehtivale Räpina valla üldveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavale ning Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr. 48 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid, määratakse käesoleva planeeringuga reoveekogumisaladena Räpina vallas järgmised asulad: → Räpina linn tiheasustusala piirides; → Ristipalo küla detailplaneeringu kohustusega ala piires; → Linte küla detailplaneeringu kohustusega ala piires; → Ruusa küla detailplaneeringu kohustusega ala piires; → Leevaku küla detailplaneeringu kohustusega ala piires; → Võõpsu küla tiheasustusala piires.

Reoveekogumisalad on kaardil märgitud tumesinise (ühtlasi tiheasustusala) ning helesinise (ühtlasi detailplaneeringu kohustusega ala) katkendjoonega.

Reoveekäitluse lahendamisel on põhimõttelised lahendused omapuhasti või kogumismahuti. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m ning see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu (Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrus nr. 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded). Nn imbsüsteemide kasutamisel omapuhastina tuleb silmas pidada, et nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades on bioloogiliselt puhastamata heitvee pinnasesse juhtimine keelatud (Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrus nr. 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord). Seal tuleb imbsüsteem isoleerida põhjaveest ning puhastatud heitvesi juhtida veekokku. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusest nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ on heitvee pinnasesse immutamine reoveekogumisalal on keelatud. Kogumismahutite kasutamisel peab tagama reovee jõudmise neist reoveepuhastisse, selleks peaks reoveetekitaja sõlmima vastava lepingu puhastusseadmete haldajaga. → Räpina linn Linna peapumplast ja Jõe tn pumplast suunatakse vesi linna kaguosas asuvasse biopuhastisse. Kuna biopuhasti ei suuda vastu võtta hüdraulilist koormust on otstarbekas ehitada uus reoveepuhasti.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 16

→ Külad, hajaasustus o Ristipalo küla Reoveepuhasti puudub, reovesi suundub isevoolselt biotiikidesse. Puhastuskvaliteedi tõstmiseks oluline ehitada septik ja korrastada olemasolevaid biotiike. Praegune süsteem ohustab reostustundlikku Võhandu jõge. o Linte küla Reovesi isevoolsena pumplasse ja sealt biopuhastisse. Probleemiks sadevee imbumine kanalisatsiooni (muudab reoveepuhasti töö ebastabiilseks). Vähendamaks Lämmijärve reostuskoormust on vajalik rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik ning biopuhasti ja näha ette küla keskuses sadevee ärajuhtimise süsteem. o Ruusa küla Ühisvoolsest kanalisatsioonist suunatakse reovesi biopuhastisse. Reovee järelpuhastamiseks kaks biotiiki. Vähendamaks Võhandu jõe reostuskoormust oluline rekonstrueerida olemasolev kanalisatsioonitorustik ning puhastada biotiigid. o Leevaku küla Reovesi suundub isevoolselt biotiikidesse. Reovee puhasti puudub ning sellest tulenevalt ohustab sealne reovesi saastetundlikku Võhandu jõge. Oluline on rekonstrueerida kanalisatsioonitrassid, ehitada väikepuhasti või septik ning korrastada biotiigid.

Väljaspool reoveekogumisalasid peab omapuhasti rajamisel arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m ning see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu (“Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171). Nn filtersüsteemide kaudu heitvee hajutatult pinnasesse immutamisel tuleb täita Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” nõudeid. Eelkõige põhjavee säästmiseks ja kaitseks, on pikaajalises perspektiivis vajalik vallas läbi viia järgmised tööd ja uuringud: → Valla puur- ja salvkaevude täpne inventeerimine, selle alusel mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine; → Kogumiskaevude seisukorra ülevaatamine ning vastava registri loomine, vajadusel omanikele ettekirjutuste tegemine;

2.3.2 Elektrivarustus/tänavavalgustus Räpina valla territooriumil teostab elektrivarustust Eesti Energia AS Jaotusvõrk. Suuremad probleemid on seotud tänavavalgustuse ja elurajoonide välisvalgustusega. Elektrivarustuses suuremaid muutusi ei kavandata. 0,4 kV liinide ehitamine toimub vastavalt nõudlusele ehitusprojektide alusel.

Räpina linnas nähakse ette Kastani tn- mnt. 0,4 KV ja 10 kV liinide rekonstrueerimine. Projekt on aastast 2000 tellitud AS Eesti Energia poolt ning OÜ Enereli projekteeritud. Projekt näeb ette vastava piirkonna õhuliini demonteerimist ning uue maakaabli paigaldamist tänava serva. Vastavalt võrkude haldaja arendamis ja rahastamisvõimalustele realiseeritakse see vastavalt projektis ettenähtule.

Maakasutus- ja ehitustingimused: Æ Tänavavalgustuse kavandamisel lähtuda funktsionaalsusest, valgustatud peavad olema eelkõige suurema inimeste kontsentratsiooniga kohad, nagu bussipeatused, aktiivsemalt kasutatavad liikumisteed, haljas- ja puhkealad jmt, et tagada suurem turvalisus avalikult kasutatavatel aladel.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 17 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Æ Valgustid peavad olema ilmastiku- ning vandaalikindlad. Æ Elektriliinide rajamisel on visuaalse häirimise vältimiseks soovitav kasutada olemasolevaid trasse ja maakaabelliine.

2.4.3. Gaasivarustus Koos rajatavate vee-ja kanalisatsioonitrasside ning T-45 Tartu-Värska maantee rekonstrueerimise käigus näeb Räpina soojamajanduse arengukava otstarbekaks ehitada gaasitrass Räpina haldushoone juurest piki Võõpsu maanteed ja Vabaduse tänavat kuni Pääsu tänava ristmikuni ning piki Tartu maanteed kuni Oja tänava ristmikuni. Vabaduse tänaval ja Tartu maanteel asuvate suurte hoonete kasutuselevõtt sõltub kommunikatsioonide olemasolust kinnistul. Aastaid on tühjalt seisnud Vabaduse 2 (endine koolihoone), 30 (endine haigalahoone) ja Tartu mnt. 18 (endine vene põhikool), 2 (korterelamu). Kütteprobleemid on vajalik lahendada ka hooldekodus. Vabaduse tn ja Tartu mnt piirkonnas on suur huvi gaasivõrguga liituda ka eramute omanikel.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 18

3. Planeeringu elluviimise võimalused

Üldplaneeringu põhiülesanne on määrata omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Eesmärkide kaudu ruumis kavandatud maakasutuse (või üldist ruumilist) arengut saab vastavalt erinevatele seadustele ning võimalustele ellu viia ja rakendada erineval moel, üldplaneeringuga on võimalik koheselt muuta maakasutuse sihtotstarvet, kehtestades maale mingi uue, senisest erineva sihtotstarbe või siis reserveerida maad vastavalt soovitud maakasutuse otstarbele. Kõige levinum planeeringu rakendamise viis on planeeringuga maa-ala reserveerimine mingi kindla juhtfunktsiooniga. Sellist lähenemist kasutatakse ka käesolevas üldplaneeringus.

Maade reserveerimisel ei toimu kohest maaüksuste sihtotstarbe muutmist, vaid maa-alad reserveeritakse mingiks kindlaks otstarbeks, et antud ala oleks vajaduse korral tulevikus võimalik kasutada ettenähtud otstarbel. Olemasolevat maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt, maaomanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib. Kui maad soovib kasutada planeeringus reserveeritud funktsioonil keegi teine kui maaomanik ise, tuleb tal sõlmida rendi- või hoonestusõiguse leping või maa praeguselt maaomanikult ära osta. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub tiheasustusaladel läbi detailplaneeringute ning hajaasustusaladel läbi projekteerimistingimuste. Arendustegevusel on kohustuslik arvestada kehtestatud üldplaneeringuga sätestatud arengusuundi.

Üldplaneeringu elluviimiseks on lisaks reserveerimisele võimalik koheselt muuta maakasutuse sihtotstarvet, kehtestades maale mingi uue, senisest erineva sihtotstarbe vastavalt üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtivale Maakatastriseaduse § 18, katastriüksuse sihtotstarbe määramine. Üldplaneeringu elluviimiseks võib kasutada kinnisasja sundvõõrandamist (so kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtiva Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel. Vastavalt üldplaneeringu kehtestamise hetkel kehtivale Planeerimisseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud üldplaneeringuga: → nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; → piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. Kui üldplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ning juhul, kui planeering kitsendab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus sellest kinnisasja omanikule ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päeva. Üldplaneeringuga tehakse ettepanekud maade munitsipaliseerimiseks(vt pt 5.2). Maade munitsipaliseerimine toimub Maareformi seaduse § 25. Maa munitsipaalomandisse andmine alusel.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 19 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

4. Ülevaade üldplaneeringust maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa

Käesolevas peatükis käsitletakse Räpina valla üldplaneeringu lahendust peamiste maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa. Juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab ära edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Käesolevas peatükis käsitletakse maakasutuse juhtfunktsioone järgmiselt: a. Planeeringus kasutatava maakasutuse juhtfunktsiooni kirjeldus. b. Ülevaade üldplaneeringuga kavandatust. c. Tingimused maade arendamiseks. d. Tingimused detailplaneeringute koostamiseks.

4.1 Äri- ja büroohoone maa (Ä)

Maakasutuse juhtfunktsioon on äri- ja büroohoonete maa (Ä), käesoleva planeeringuga mõeldakse selle all: kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maad, büroo ja kontorihoonete maad.

Äri- ja büroohoone juhtfunktsiooniga maad reserveeritakse: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Pargi, Rahu ja Võõpsu tänavatest moodustuv kolmnurkne eramute vaheline ala, äri- ja büroohoone maa ning väikeelamu maa segafunktsioon; o Võhandu tn sidehoone ja vana bensiinijaama vaheline ala; o Tartu mnt 2 kinnistu; o Tartu mnt 1 ja 1a kinnistul asuvate hoonete ümbrus, äri- ja büroohoone maa ning üldkasutava hoone maa segafunktsioon; o Vabaduse 2a/2b kinnistu; o Vana kultuurimaja ja Võhandu tn vaheline ala; o Võõpsu mnt äärse olemasoleva hoonestusala, Võru mnt pikenduse ja Kalevi tn vaheline ala, üldkasutatava hoone maa ja väikeelamu maa segafunktsioon; o Väike ja Metsa tn ristmikust loodesse jääv ala, üldkasutatava hoone maa ja väikeelamu maa segafunktsioon; → Leevaku külas: o Tartu-Räpina maantee ja Leevaku kaupluse vaheline ala.

Äri- ja büroohoonete maa arendamistingimused: Säilivad kõik senised olemasolevad ärimaad. Täiendavaid ärimaa juhtfunktsiooniga alasid reserveeritakse käesoleva planeeringuga maadele, mille kohta on olemas selge arendamissoov ja –plaan, et suurendada töökohtade mitmekesisust ja elukondlikku teenindust. Peamiselt toimub Räpina valla ärimaade arendamine Räpina linnas äri- ja büroohoone maade ning tootmismaadele antud ärimaa kõrvalfunktsiooni andmise kaudu (tootmise- ja äri segafunktsiooniga alad, kus on võimalik arendada nii äri- kui tootmistegevust või ühte kahest). Ärimaa funktsiooni lubatakse arendada ka elamumaa kõrvalfunktsioonina puhkemajandusliku teeninduse arendamise eesmärkidel. Ärimaa kõrvafunktsiooni rakendamisel looduslikult väärtuslikel aladel ja elamumaadel on kõige olulisemaks kriteeriumiks keskkonnasäästlik majandamine, mis oleks looduskeskkonna suhtes

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 20

võimalikult väikese koormava efektiga ning lubatud on puhkemajanduslik teenindus, toitlustamine ja majutusteenus.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Ala juhtfunktsiooniks on ärimaa; → Kõrge väärtusega loodus- ning miljööpiirkondades on eelistatud arengusuunaks puhkemajanduslik teenindus; → Ärimaade planeerimisel kõrge väärtusega loodus- ning miljööpiirkondades tuleb arvestada nimetatud piirkondades ajaloolis- kultuuriliste ja arhitektuuriliste tingimustega ja piirkondlike ehitusnõuetega; → Lähtuvalt detailplaneeringuga täpsustatud funktsioonist tuleb määrata parkimisvajadus vastavalt kehtivatele parkimisnormidele, selliselt, et tänavapoolne ala jääks haljastuse ja jalakäijate tsooniks, parklate rajamine ei tohiks toimuda haljasalade arvelt; → Ärifunktsiooni rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute maaomanike ja valdajate huve ega õigusi; → Elamumaal ärilistel eesmärkidel ehitamiseks on vallavalitsusel õigus nõuda planeeritava tegevusega kaasneda võivate mõjude hindamist; → Elamumaal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendamise täpsustatud suunaks peab olema puhkemajanduslik teenindus.

4.2 Üldkasutatava hoone maa (AA)

Üldkasutatava hoone maa all mõistetakse tervishoiu- ja hoolekandeasutuse; teadus-, haridus- ja lasteasutuse; spordi-, kultuuri- ja kogunemisasutuse: usu- ja tavandiasutuse maad. Planeeringus ei eristata üldkasutatavate hoonete maad kuuluvuse järgi omavalitsuse, riigi või eraomandisse.

Üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooniga maad reserveeritakse täiendavalt käesoleva planeeringuga: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Räpina, Tartu mnt 1 ja 1a kinnistul asuvate hoonete ümbrus, äri- ja büroohoone maa ning üldkasutava hoone maa segafunktsioon; o Väike ja Metsa tn ristmikust loodesse jääv ala, väikeelamu maa ja üldkasutatava hoone maa segafunktsioon; o Võõpsu mnt äärse olemasoleva hoonestusala, Võru mnt pikenduse ja Kalevi tn vaheline ala, väikeelamu maa ja üldkasutatava hoone maa segafunktsioon; → Võõpsu külas: o Võõpsu külakeskuse maa; → Linte külas: o Linte külakeskuse maa.

Üldkasutatavate hoonete maa arendamistingimused: Üldplaneeringuga reserveeritakse üldkasutatava kasutusega maade ja hoonete juhtfunktsiooniga maid täiendavalt Võõpsu alevikus ja Linte külas. Ühiskondlike hoonete maana säilivad kõik olemasolevad ühiskondlikud hooned (haridusasutused, ühiskondlikud teenindusasutused, külakeskused jne).

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 21 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Olemasolevad üldkasutatavate hoonete maad jäävad peamiselt Räpina linna, mille asustusstruktuuri arendamine ja koondamine toimub keskuse vajadusi arvestades. Erinevate asutuste koondamisel ja arendamisel Räpina linna tuleb vallasisese ühistranspordi korraldamisega tagada osutatavate teenuste kättesaadavus kõigile valla elanikele.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Ala juhtfunktsiooniks on üldkasutatavate hoonete maa; → Avalikel funktsioonidel kasutatavate hoonete rajamine toimub läbi detailplaneeringu; → Arendatavate maa-alade täpne kasutus täpsustub algatatavate detailplaneeringutega; → Parkimisvajadus määratakse vastavalt detailplaneeringuga täpsustatud vajadusele; → Alade arendamisel pöörata suuremat tähelepanu (kõrg)haljastusele, kergliikluse ligipääsetavusele ja liiklusohutusele.

4.3 Väikeelamu maa (EV)

Ühepereelamu maa kompaktse hoonestusega aladel ja maatulundusmaa elamu õuemaal (hajaasustuses). Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised.

Väikeelamu maa juhtfunktsiooniga maid reserveeritakse täiendavalt käesoleva planeeringuga: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Oja, Tartu ja Vabaduse tn elamumaade vahelised maad ja EELK sihtotstarbeta maa-ala; o Kalda tee pikendusel asuv maa-ala; o Piiri ja Vabaduse tn elamumaade vahelised hoonestamata maad kuni järveni; o Meeksi mnt äärne olemasolevate elamumaade vaheline tühi ala mõlemal pool sõiduteed; o Pärna, Metsa, Kuuse ja Karja tänavate elamumaade vahelised hoonestamata maad; Väike ja Metsa tn ristmikust loodesse jääv ala reserveeritakse väikeelamu maa ja üldkasutatava hoone maa segafunktsiooniga; o Võõpsu mnt, Metsa tn ja Raigla mnt elamumaade vahelised hoonestamata maad; Võõpsu mnt äärse olemasoleva hoonestusala, Võru mnt pikenduse ja Kalevi tn vaheline ala reserveeritakse väikeelamu maa ja üldkasutatava hoone maa segafunktsiooniga; o Raigla mnt äärsed olemasolevate elamumaade vahelised hoonestamata maad Raigla suunas kuni tootmismaani Ristipalo suunal linna piirini; o Tartu mnt 11; o Võhandu ja Aia tänava nurgal asuv riigiomandis olev maa-ala reserveeritakse väikeelamu ja korterelamu maa segafunktsiooniga; o Apteegi tänava elamuala ja perspektiivse tootmisala vaheline maa- ala Võru mnt ja Nurme tn vahel;

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 22

o Võru maantee ja linna piiri vahel asuv ala Räpina 35/10 kV alajaamast olemasoleva elamualani; o Pargi, Rahu ja Võõpsu tänavatest moodustuv kolmnurkne eramute vaheline ala, äri- ja büroohoone maa ning väikeelamu maa segafunktsioon; o Võhandu ja Aia tänava nurgal asuv riigiomandis olev maa-ala reserveeritakse väikeelamu- ja korterelamu maa segafunktsiooniga; → Ristipalo külas: o Liivamäe kalmistust Ristipalo poole paiknevate olemasolevate elamumaade vaheline ala kuni Koidu kinnistu kraavini; o Estakaadi tänava pikendusel asuv ala; → Köstrimäe külas: o Tartu mnt äärsed maad: lõuna suunas linna piirist kuni küla teeni; põhja suunas linna piirist kuni Köstrimäe teeni; → Võõpsu alevikus: o Lokuta tee ja Räpina – Värska tee vaheline ala; o Aia tänava ja Turu tänava pikendusena vabal põllumaal; → Pääsna külas: o Pääsna – Reomäe tee ja Võhandu jõe vaheline ala Kivisilla talust Pääsna taluni; → Ruusa külas: o Raudtee ning Ruusa küla ühepereelamute vaheline maa-ala; o Ruusa küla ühepereelamutest läände jääv maa-ala; → külas: o Puumani talu ja Romani talu maadele elamumaade laiendamine; → Võukülas: o Pedakmäe kinnistu ja Ruusa – Puusta tee vaheline ala; → külas; o Orava talu maadel Leevaku – Rahumäe tee ja Võhandu jõe vaheline ala; → Rahumäe külas: o Rahumäe tee ja Leesika taluni viiva tee vaheline ala Võhandu jõeni; → Sillapää külas: o Räpina – Kahkva tee ja Võhandu jõe vaheline ala Puskari talu teest kuni Varuski talu teeni; → Linte külas: o Ala „Maarjamäe” ohverdamiskohast põhja pool; o Linte korterelamute tagune maa-ala kuni Andrese talu maade piirini; → Leevaku külas: o Tartu – Räpina ja Kanepi – Leevaku maanteede ristmikust põhja poole jääv ala.

Väikeelamumaa arendamistingimused: Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele võib vallavalitsuse loa alusel lubada ärimaa kõrvalfunktsiooni 25% ulatuses (vt. 4.2. Äri- ja büroohoone maa (B)) eesmärgiga soodustada piirkonna puhke- ja teenustesektori arengut eelkõige hajaasustuses väärtuslikel loodus- ja külamiljööga aladel.

Käesoleva planeeringuga väikeelamumaadena reserveeritud aladel on väikseim ehitusõigust omav katastriüksus või krunt Räpina linnas 0,12 ha ning mujal 0,5 ha, erandina võib lubada väiksemale katastriüksusele või krundile ehitamist vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt olemasolevast asustusstruktuurist.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 23 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Käesoleva planeeringu järgselt on lubatud segaehitusalade (elamu ja ärimaa) määratlemine kohtades, kus erineva funktsiooniga maade arengueeldused kattuvad, et võimaldada mitmekesist arengut. Elamualade tihendamisel (ehitamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine) juba hoonestatud külakeskustes ja traditsioonilise külamiljööga aladel tuleb järgida traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korruselisus, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit ja asustusstruktuuri, et säiliksid ajalooliselt väljakujunenud tüpoloogilised iseärasused. Uute elamute ja elamualade laiendamisel lähtuda olemasoleva hoonestuse arhitektuurilistest traditsioonidest ja mahtudest. Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). Nimetatud asjaolud tuleb tagada läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate detailplaneeringute lähteülesannete või projekteerimistingimuste. Elamualade arendamisel tuleb tagada normatiivne mürakaitse, luues selleks maksimaalselt looduslikke mürabarjääre.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Maa-ala juhtfunktsiooniks on elamumaa, mille ehitise tüübiks peab jääma ühepereelamu; → Parkimine tuleb elamumaa arendamisel lahendada kruntide piires; → Maade arendamisel miljööväärtuslikes piirkondades tuleb koostada detailplaneering ning järgida nimetatud piirkondades määratletud ettekirjutusi vastavalt käesoleva üldplaneeringu pt 4.4.1 ning Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust määravad keskkonnatingimused” määratule; → Juhul, kui elamumaal ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate loodusväärtuslike (vt punkt 2.2) ja kultuuriliselt väärtuslike (vt. Punkt 2.1.3) maastike ja koosluste võrgustikuga, kaitsealuse objektiga või kaitsemetsaga, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura hoiualade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise ja detailplaneeringu nõudest loobuda, asendades selle projekteerimise keskkonnakaitseliste tingimustega; → Elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndis tuleb koostada detailplaneering ning järgida seadusandlikke piiranguid; → Elamumaal ärilistel eesmärkidel ja avalikel funktsioonidel ehitamiseks on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut; → Ärimaa arendamisel elamualade kõrvalfunktsioonina ei tohi kaasnevad mõjud (liiklusvoogude suurenemine ning keskkonnamõjud) avaldada elamisaladele olulist negatiivset mõju; → Detailplaneeringu lähtetingimustes peab esitama nõude, et ehitusprojekti mahus tuleb lahendada piirete tüüp ja värvilahendus ning anda hoonetele värvipassid.

Tehnovõrkude väljaarendamine elamualadel toimub kokkuleppel arendajaga.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 24

4.4.1 Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks miljööväärtuslikel aladel (traditsioonilised linna- ja külamiljööd, väärtuslike maastike alad ning üksikobjektid) Miljööväärtusega hoonestusalad on linnaehituslikult omapärased linnaosad, kvartalid või ansamblid, millel on oma plaanistruktuur ning mahuline ülesehitus, hoonestustüüp ja –laad, värvilahendus ja detailid ning haljastuse iseloom.

Lähtudes Keskkonnaministeriumi ja Muinsuskaitse inspektsiooni poolt 2001.a koostatud projektist ”Räpina linnaehituslikud väärtused” kajastatud miljööväärtuslikest aladest on Räpina üldplaneeringus määratud 5 miljööväärtusega hoonestusala Räpina linnas: 1. Apteegi tänav. Linna üks vanimaid algupärasel kujul ja hoonestusega säilinud tänavaid, muuhulgas asuvad alal esimesed nõukogudeaegsed originaalsetena säilinud aedlinnaliku miljööga tüüpelamud. Tühjadele kohtadele võib kavandada olemasoleva hoonestuslaad ja- tüübiga sobivat uushoonetsust. 2. Vabaduse tänav. Linna üks väheseid 20.saj alguses hoonestatud tänavaid, mille vanemad hooned tuleb säilitada. Hoonestus on valdavalt 1- 2 kordsed viilkatusega elamud. Hooned paiknevad Vabaduse tänava ääres kindla rütmiga. Piirdeaiad ja haljastus tuleb kujundada hoonestusega sarnases kujunduslaadis. 3. Rahu tänav. 1954.a peaaegu üheaegselt ja planeeringukohaselt väljaehitatud nõukogude aegsete tüüpelamutega tänav. Tänava eripära tuleneb kaarjast kujust, ühe külje avatusest ja põlispuude alleest. Tänava uushoonestusega tihendamine ei ole lubatud. 4. Võõpsu, Meeksi, Kastani ja Metsa tn vaheline aedlinnalik ala. 1934 ja 1954 .a planeeritud iseloomulik aedlinna ala – regulaarsete tänavatevõrgu ning hoonestuse mahulise struktuuriga (rütm, paiknemine, mastaap). 5. Pilpaküla. 1970-80.a aastatel Räpina Metsamajandis toodetud puidust näidisasum. Piirkonna väljaehitamisel ei ole kõikjal planeeringut järgitud. Hoonetus on ääretult kompaktne.

Miljööväärtusega hoonestusala määratlemisel on arvesse võetud järgmisi aspekte: ‰ Piirkonna hoonestuse arhitektuurne eriilmelisus ja homogeensus ‰ Hoonete ehituslikud mahud ja paiknemine krundil (kaugus tänavajoonest jne) ‰ Hoonete välisviimistlus (sh värvilahendus) ‰ Haljastuse iseloom ‰ Reljeef

Käesoleva planeeringuga määratakse väärtuslike mõisakompleksidena: 6. Ruuna mõisa hooned Pääsna külas (peahooone, park, maakivist kõrvalhoone); 7. Võiardi külas säilinud mõisahooned, elamu-valitsejamaja ja sealsed kõrvalhooned.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 25 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Käesoleva planeeringuga määratakse kultuuri- ja miljööväärtuslike üksikobjektidena Räpina vallas: 1. Pastoraadi peahoone (Tartu mnt 1); 2. Pastoraadi juurde kuuluv kiriku abiõpetaja elamu; 3. Kiriku leerimaja( Tartu mnt 5), kahekordne tellishoone, telliskivi dekoratiivladu; 4. Räpina endine vallamaja koos kõrvalhoonega Vabaduse tn. ( maakivi arhitektuuri näide);

Käesoleva planeeringuga täpsustatakse kasutustingimused ja määratakse väärtuslike maastikena Maakonna teemaplaneeringuga määratud väärtuslikud maastikud: → Meelva III tähtsusklassi väärtuslik maastik. Ala suurusega 9 km2 hõlmab Meelva küla ja Meelva järve ümbruse. Ala kattub opsaliselt eelva maastikukaitsealaga; → Leevaku III tähtsusklassi väärtuslik maastik. 5 km2 suuruse pindalaga Leevaku väärtuslik maastikuala hõlmab huvitava lõigu Võhandu jõe kesk- ja alamjooksust, ala keskmesse jääb Leevaku küla; → Räpina linn ja selle lähiümbrus I tähtsusklassi väärtmaastik. Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek rahvusmaastikuks määramiseks. Ala suurus on 9 km2. Ala sisse jäävad Sillapää looduskaitsealune park ja Rahumäe looduskaitsealune park; → Võõpsu asula II tähtsusklassi väärtuslik maastik. Võõpsu asula väärtuslik maastikuala hõlmab ca 2 km2 suurust territooriumi; → Võhandu jõe ürgoru I tähtsuskklassi väärtmaastik. Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek rahvusmaastikuks määramiseks. Ala suuruseks on ca 9 km2. Väärtuslik maastik kattub enamasti Võhandu jõe MKA territooriumiga. Väärtuslik maastik kattub suures osa ka Võhandu-Palumaa huvimetsaga.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 26

Traditsioonilise külamiljöö ja miljööväärtuslike alade ning üksikobjektide kaitse- ja arendamistingimused:

Üldised kaitse ja ehitamistingimused: → Nimetatud aladel edaspidise tegevuse peamiseks põhimõtteks on ajaloolise asustusstruktuuri säilitamine ja taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavus ajaloolisele üldilmele ning ajaloolise struktuuri taastamine; → Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga; → Miljööväärtusega aladel tuleb järgida aladele koostatud maastikehoolduskavades sätestatud tingimusi; → Miljööväärtusega aladel tuleb säilitada olemasolev krundistruktuur, hoonestuse mastaap, -laad ja hoonete paiknemine, teede ja tänavatevõrk, haljastus jm iseloomulikud näitajad; → Vältida tuleb olemasolevast hoonestuse mastaabist silmatorkavalt erinevaid hoonete planeerimist ja projekteerimist; → Säilitada tuleb alale iseloomulik piirdeaedade ja haljastuse lahendus; → Uute tänava- ja teekoridoride rajamisel ja kruntide moodustamisel säilitada väljakujunenud tänava- ja teedevõrk ning krundijaotus; → Uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga, peavad arvestama olemasolevate hoonete vormikõnet ja sobima ümbrusesse; → Vältida abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet. Abihooned ja nende välisviimistlus peavad sobima elamutega. → Vältida uute hoonete rajamist avanevate kaugvaadete kohale/ette; → Säilitada traditsiooniline haljastus ja kõrghaljastus; → Vältida sünteetilisi viimistlusmaterjale ja plastaknaid. → Traditsiooniliste ja naturaalsete ehitusmaterjalide kasutamine. Puitakende ja fassaadilaudiste materjalid. Akende asendamisel hoone algse akende ruudujaotuse säilitamine; → Majade värvimisel kasutada kohalikke iseloomulikke naturaalseid värvitoone;

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 27 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Räpina linn: → Soovituslik on Räpina miljööväärtusega hoonestusaladele teemaplaneeringu koostamine; → Üldjuhul ei ole miljööväärtusega hoonestusala tihendamine uusehitistega lubatud; → Kuna valdaval osal Räpina miljööväärtusega hoonestusaladest on eelkõige oluline tänavapilt, siis tuleb hoonete ümberprojekteerimisel arvestada tänavapoolse fassaadilahenduse säilitamise vajadusega algupärasel kujul: o Elamute juurdeehitised rajada nii, et säiliks olemasoleva hoone maht. Uus osa ehitada maja hoovipoolsesse külge või madalama osana olemasoleva ehitise pikenduseks. Juurdeehitiste eeskujuks võtta asustatud ala kõige iseloomulikud näited; o Juurdeehitused on lubatud krundi sügavusse ning sama katusekaldega kui olemasolev, olemasolev ehitusjoon tuleb säilitada; o Samasuguse arhitektuurse lahendusega hoonetüüpide puhul tuleb hoonete ümberprojekteerimisel ja/või renoveerimisel välja töötada üks, olemasoleva arhitektuurse lahedusega sobiv lahendus; o Üldjuhul ei ole lubatud miljööväärtusega hoonestusalal paiknevale hoonele korruse peale ehitamine, katusekuju ja – kalde muutmine. Vajaliku valgustuse tagamiseks on soovitav kasutada lamekatuseaknaid.

→ Detailplaneeringuga seada arhitektuurinõuded; → Majade ümberehitused ja fassaadide muudatused ning piirete-väravate muutmine/ehitamine kooskõlastada vallavalitsusega. Vallavalitsusel koostada välisviimistluspass ehitus ja renoveerimistöödeks: o Säilitamisele või taastamisele kuuluvad majale ja piirkonnale iseloomulikud kujundusprintsiibid: ƒ akende kuju, asend fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, ƒ uste, varikatuste ja katusekarniiside kujundus, ƒ seinte viimistlusmaterjal, ƒ värvilahendus, ƒ piirete kõrgus ja materjal, ƒ kujunduselt sobivad väravad. → Väärtuslike üksikobjektide

4.5 Korterelamu maa (EK)

Korterelamu maa – ridaelamu ja kahe- või enamakorruseliste korterelamute maa. Korterelamute alumistel korrustel võivad paikneda ka äri- ja bürooruumid ning üldkasutatavad ruumid. Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 28

Korterelamu maa juhtfunktsiooniga maid reserveeritakse täiendavalt käesoleva planeeringuga: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Aianduse ja Nooruse tn nurgal olev ala; o Aia tänava ääres lasteaiast kagus olev ala; o Nooruse tänavast läänes olev ala; o Võhandu ja Aia tänava nurgal asuv riigiomandis olev maa-ala reserveeritakse väikeelamu- ja korterelamu maa segafunktsiooniga; o Paberivabriku tootmismaa ja Võhandu jõe vaheline ala reserveeritakse väikeelamu- ja korterelamumaa segafunktsiooniga. → Leevaku külas: o Tartu – Räpina ja Kanepi – Leevaku maanteede ristmikust lääne poole jääv ala;

Olemasoleva ja reserveeritud korterelamumaa juhtfunktsiooniga maade arendamis- ja projekteerimistingimused:

→ Kõikidele reserveeritavatele korterelamumaadele võimaldatakse ärimaa kõrvalfunktsioon 25% ulatuses (vt. 4.2. Äri- ja büroohoone maa (B)) eesmärgiga soodustada teenustesektori arengut; → Käesoleva planeeringuga korterelamumaadena reserveeritud aladel on väikseim ehitusõigust omav katastriüksus või krunt 2000 m, erandina võib lubada väiksemale katastriüksusele või krundile ehitamist vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt ajaloolisest asustusstruktuurist; → Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). Nimetatud asjaolud tuleb tagada läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate detailplaneeringute lähteülesannete; → Elamualade arendamisel tuleb tagada normatiivne mürakaitse, luues selleks maksimaalselt looduslikke mürabarjääre.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

→ Maa-ala juhtfunktsiooniks on elamumaa, mille ehitise tüübiks peab jääma korterelamu; → Parkimine tuleb elamumaa arendamisel lahendada kruntide piires; → Elamumaal ärilistel eesmärkidel ja avalikel funktsioonidel ehitamiseks on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut; → Ärimaa arendamisel elamualade kõrvalfunktsioonina ei tohi kaasnevad mõjud (liiklusvoogude suurenemine ning keskkonnamõjud) avaldada elamisaladele olulist negatiivset mõju.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 29 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

4.6 Liiklusmaa (LT) ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa (LE)

Liiklusmaa – maantee, puiestee, tänav või muu liikluseks kavandatud rajatis koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde ja haljas- või muude eraldusribadega. Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa – liiklust teenindavate hoonete ja rajatiste ala: jaamahoonete, terminaalide, dispetšerpunktide jne teenindusmaa, samuti parklad ja parkimishooned.

Liiklust teenindava ehitise maana on parklamaad reserveeritud: → Räpina linnas o Liivamäe kalmistu tee ja Räpina POÜ tankla tootmismaa vahelisele alale; o Kooli tn ja Võõpsu mnt ristmikul asuva parkla laienduseks.

Kergliiklusmaa juhtfunktsiooniga maad reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Jalgrattateed – konkreetne maanteede kõrvale rajatav avalikult kasutatav asfalteeritud tee jalgrattaga või jalgsi liiklemiseks. o Räpina – Võru mnt: Võru mnt ristist Nulga küla teeristini; o Räpina – Linte tee: Tartu mnt ristist kuni Linte külani; o Tartu – Koidula mnt: Nulga külast läbi Räpina kuni Võõpsu sillani; o Räpina-Meeksi mnt: Meeksi mnt. ristist kuni linnapiirini.

→ Kergliiklusteed – valdavalt olemasolevatel erateedel ja eramaadel avalikuks kasutamiseks jalgsi, suuskadel või jalgrattaga liiklemiseks reserveeritavad teed ja rajad. o Räpinas Vabaduse tn 20 ja 18 eramute vahelt kuni paisjärveni; o Räpinas Võhandu 36 ja 38 eramute vahelt jõeni; o Räpinas Jõe tn 1 ja 3 eramute vaheline allika juurde viiv tee; o Räpinas Kultuurimaja tn 4 ja 6 vahelt Piiri tänavani; o Räpinas läbipääs Aianduse tänavalt Jõe tänavale; o Räpinas Estakaadi tänavalt Kalevi tänava suunas; o Sillapää külas Kahkva teelt mööda Kruusamäe kinnistu läänepoolset serva Võhandu jõeni; o Ristipalo külas Lokuta kinnistu tee Võhandu jõeni; o Võukülas Ruusa – Puusta teelt mööda Rusari talu metsateed Kindrali hauani; o Jaanikeste, Võuküla ja Pindi külas Leevaku – Rahumäe teelt Võhandu jõe äärne metsarada kuni Pindi külani; o Võukülas Saksingu talu teed mööda Võhandu jõeni; o Ruusa külas Rusa talu metsatee Võhandu jõe supluskohani; o Pääsna külas Pääsna – Reo teelt Pääsna sillani ning reserveeritud puhke- ja virgestusmaa alani; o Pääsna külas Pääsna – Reo teelt üle Uibo talu maade Võhandu jõeni; o Meelva külas Meelva järve kaldal munitsipaliseeritavalt teelt vähekasutatava ujumiskohani; o Saarekülas ligipääs munitsipaliseeritavalt teelt Saareküla järve kaldal asuva perspektiivse puhkekohani; o Toolamaa külas RMK puhkekohast Meelva järveni; o Leevaku külas hüdroelektrijaama juurest mööda Võhandu jõe kallast perspektiivse puhkealani;

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 30

o Linte ja külades Lämmijärve kaldal poldri vallil;

→ Tähistatud matkarada – viitadega tähistatud, mööda avalikult kasutatavaid teid, erateid ja eramaal asuvaid radu kulgev avalikult kasutatav marsruut jalgsi, suuskadel või jalgrattaga liiklemiseks. o Tooste ja Raigla külas Räpina poldril algav ja lõppev ning läbi Köstrimäe, Toolamaa, Saareküla, Jaanikeste, Nulga, Rahumäe, Sillapää ja Ristipalo külade ning Räpina linna kulgev RMK poolt tähistatud matkarada; o Perspektiivne suusarada - Sillapää ja Nulga külas Räpina linnast algav ja mitmes kohas RMK tähistatud matkarajani kulgev marsruut.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse liiklusmaad avalikult kasutatavaks järgmistes kohtades: → Vastavalt 24. novembri 2004 määrusega nr 24. kinnitatud Räpina valla teede, tänavate, parklate, sildade ja erateede ühtsele nimekirjale. Vt. lisa 1. Täiendavalt tehakse ettepanek avalikult kasutatava liiklusmaa reserveerimiseks Räpina linnas: o Jõe tänavalt algav tupiktee; o Meeksi maanteelt eramuteni viivad 2 juurdepääsu; o Väike tänavalt eramuteni viivad 3 juurdepääsu; o Võõpsu maanteed ja Pärna tänavat ühendav kõnnitee. o

Liiklusmaa ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa arendamistingimused: Esmajärjekorras peab tagama avalike paadisadamate, -lautrite, -supelrandade ja -traditsiooniliste supluskohtade, avalike lõkke- ja telkimisplatside juurde viivate teede avaliku kasutamise võimalus, nende korrastamise ning parkimise ja prügimajanduse probleemide lahendamine, et inimeste liikumist suunata ning sellega minimiseerida tundlike rannakoosluste koormamist. Reserveeritud elamumaade ja puhkealade arendamisel on soovitav arvestada väljakujunenud teedevõrguga, teid mitte õgvendada ja laiendada. Soovitav on püüda säilitada piirkonnale omane väljakujunenud maastikuline tervikilme. Valla kohalike liiklusolude parandamiseks tuleb koostada kohalik teeregister vastavalt Teeseadusele. Teeregistris registreeritakse kohalikud maanteed, tänavad, jalgteed ja jalgrattateed ning erateed ligi 20 erineva näitaja alusel. Sama seaduse kohaselt koostatav kohalike teede teehoiukava eeldab tõepäraste andmete olemasolu. Läbi teehoiukava toimub riigipoolne teehoiu rahastamine, seega saab riik rahastada ainult registreeritud maanteid. Kohaliku teeregistri alusel on võimalik koostada teede arengukava, millega seatakse prioriteedid ning eesmärgid teede rekonstrueerimiseks ja mustkatte alla viimiseks ning avalikuks kasutamiseks.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 31 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks liiklusmaa ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maal:

→ Maa-alade juhtfunktsiooniks on vastavalt kas liiklusmaa või liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa. → Naftasaaduste hoidmisehitiste ehitusel ja ekspluatatsioonil täita vastavaid veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrus nr. 172. Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded. → Kavandada kaitsemeetmed kahjulike mõjude elamu- ja puhkealadele kandumise vältimiseks. → Vastavalt Teeseadus § 36 on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud: o ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus; o ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; o takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; o paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; o kaevandada maavara ja maa-ainest; o teha metsa uuendamiseks lageraiet; o teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd. → Vastavalt Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, esitatud müra normmürataseme tagamiseks võtta tarvitusele meetmed: o Maanteede kaitseistandike rajamine ja kõrghaljastuse säilitamine müra ja saasteainete leviku piiramiseks; o Müratõkkeseinte või müravallide rajamine; o Sanitaarkaitsevööndis ehitustegevuse aluseks on omavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut.

4.7 Jäätmekäitluse maa (OJ)

Jäätmekäitluse (jäätmete kogumise, ladustamise ja ümbertöötlemise) ala ning sellega seotud hoonete ja rajatiste maa. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise maa tähistatakse lisamärgistusega.

Täiendavat jäätmekäitluse maad reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Võõpsu alevikus Kraavi tänavas Kure alajaama tagune maa biolagunevate jäätmete kompostimisväljaku maana; → Linte külas biolagunevate jäätmete kompostimisväljaku maa.

Reoveesette ja teiste biolagunevate jäätmete kompostimist võib ette näha ka Räpina linnas asuval reoveepuhasti tehnoehitise maa laiendusel. Vt. Punkt 4.8.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 32

Rajatud Räpina piirkonda teenindav jäätmejaam Räpina linna. Jäätmejaam valmis 2005. aastal. AS Revekor kommunaaljaoskonna territooriumil asukohaga Võhandu tn. 23a (Räpina Vallavolikogu 25.02.2004. otsus nr.16).

Kõik Räpina vallas asunud prügilad on praeguseks suletud. Võõpsus ja Mägiotsa külas asusid tavajäätmete prügilad. Sillapää külas asuvasse Jaama puidujäätmete ladestusse ladestati peamiselt puidujäätmeid. Lähim avatud ladestuskoht on Adiste prügila Põlva vallas. Lisaks sellele ladestatakse Räpina vallast kogutud jäätmeid ka Aardlapalu prügilas. Asbesti sisaldavad ehitusjäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilasse või Räpo prügilasse, kuna Adiste prügilasse on nende ladestamine keelatud. Suur osa tekkivatest puidujäätmetest kasutatakse küttena väljaspool Räpina valda. Räpina Paberivabrik käitleb vanapaberit, suurem osa sellest kogutakse väljaspool Räpina valda. Räpina vallas omab kaks ettevõtet luba jäätmete tekitamiseks ja kohapeal käitlemiseks. Lisaks tegutseb vallas 4 jäätmeluba omavat ettevõtet, kes tegelevad teiste poolt tekitatud jäätmete käitlemisega. Jäätmeluba omavaid jäätmekäitlejaid on Põlva maakonnas veel, aga Räpina vallas nad hetkel ei tegutse. Põlva maakonnaplaneering ja üleriigiline jäätmekava näevad ette jäätmehoolduse arengueeldusena Kagu-Eesti jäätmekäitluskeskuse rajamist, eesmärgiga väikeprügilate sulgemine või ümberkujundamine komposteerimisplatsideks.

Jäätmekäitluse maa arendamistingimused:

→ Põlvamaa jäätmekava jäätmehoolduse korraldamine näeb võimalusena Kagu-Eesti regionaalprügila (jäätmekeskus) loomist, millele omavalitsused delegeerivad osa oma kohustusi jäätmekäitluse korraldamisel. Lisaks püüavad omavalitsused ise ja omavalitsusühenduste (jäätmekeskuse) abil korraldada jäätmekäitlust parimal võimalikul tasandil. → Jäätmekäitlus planeeringualal toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale ja jäätmekavale, mis põhineb Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Jäätmeseaduses sätestatud korrale.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks jäätmekäitluse maal:

→ Detailplaneering tuleb kooskõlastada Põlvamaa keskkonnateenistusega. → Vastavalt Veeseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele heitvee puhastamiseks sätestatud nõuete kohaselt tuleb detailplaneeringuga ette nähe meetmed jäätmekäitluse maal tekkiva nõrgvee kogumiseks ja puhastamiseks kohapeal või juhtimiseks lähimasse sobivasse reoveepuhastisse juhul, kui maakondlik keskkonnateenistus ei sätesta teisiti. → Detailplaneeringuga on vajalik ette näha meetmed jäätmekäitluse maal tekkiva reoveesette kogumiseks ja töötlemiseks vastavalt Veeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, kui keskkonnateenistus ei sätesta teisiti.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 33 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

4.8 Tehnoehitise maa (OT)

Inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluv maa. Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat tootvad ja jaotavad, puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevad ettevõtted.

Täiendavat tehnoehitiste maad reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Võru mnt-l Rahu tn vastas olev haljasala perspektiivse katlamaja rajamiseks; o Reoveepuhastusjaama territooriumi laiendamiseks; → Leevaku külas: o Tartu – Räpina maantee, pinnasetee ja kõrgepingeliini vahelisel alal perspektiivse puurkaevu rajamiseks; o Leevaku poest kirdesse jääval alal perspektiivse puhastusseadme rajamiseks; → Linte külas: o Perspektiivse puhastusseadme rajamiseks OÜ Varola tootmismaadest edelas; o Perspektiivne biolagunevate jäätmete ladustamise maa-ala vanal tootmisalal perspektiivsest puhastusseadmest põhjas; o Tammistu – Tootsi maantee ääres olemasoleva reoveepuhasti maaeralduse laiendamiseks; → Võõpsu alevikus: o Olemasoleva elamupiirkonna ning Võhandu jõe vahelisel alal perspektiivse puhastusseadme rajamiseks.

Tehnoehitise maa arendamistingimused:

→ Reovete kogumine toimub põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsiooni või kogumiskaevude abil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord peab väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

4.9 Tootmismaa (TT)

Tootmismaa - Tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt tootmismaa maa- alad: → Vallasiseses linnas Räpinas: o AS Astel ümbritseva maa-ala reserveerimine olemasolevast tootmismaast kuni linna piirini; o OÜ Hobbitoni kinnistu tootmismaa laiendamine Nurme tn ja Võru mnt vahel kuni Apteegi tn reserveeritava elamumaani; o Ristipalo tankla tootmismaa laiendamine Võõpsu mnt ja reoveepuhastusjaama vahel;

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 34

→ Sillapää külas: o OÜ Hobbitoni kinnistu tootmismaa laiendamine kuni Kerdo talu maadeni; → Ristipalo külas: o Tootmismaa laiendamine Estakaadi kinnistust (linna piirist) Ristipalo suunas; → Ruusa külas: o Olemasolevate tootmismaade vaheline ala Pusta – Ruusa teeni; → Meelva külas: o Kütimäe talu juurde viiva tee ja Meelva küla – Mägiotsa küla teede vaheline ala; → Kõnnu külas: o Kõnnu sigala aluse tootmismaa laiendamine Rätsepa talu maadele; → Linte külas: o Olemasolevate tootmismaade laiendamine AS Varola hoonetest poldri suunas kuni poldri teeni ning teisel pool asfaltteed tootmismaade piiride korrigeerimine ühtsele joonele olemasoleva tootmismaaga.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 35 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Tootmismaa arendamistingimused:

→ Käesoleva planeeringu eesmärgiks on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtt, uute alade reserveerimine Räpina linna äärealadele ning nende eraldamine elamualadest rohelise puhvertsooniga. Olemasolevate tööstusalade tihendamine ja uute kasutuselevõtt eeldab ala täpset keskkonnaseisundi hindamist; → Olemasolevatele tootmismaadele, sh põllumajanduslike tootmishoonete maale antakse mitmekesisema arengu võimaldamiseks ärimaa kõrvalfunktsioon, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina; → Keskkonda ohustada võiva tootmise kavandamisel tuleb hinnata selle mõju keskkonnale läbi viies keskkonnamõju hindamine vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele; → Olemasolevatel/taaskasutusse võetavatel tootmismaadel tuleb jääkreostuse (pms peremeheta metalli- ja ehitusjäätmed) olemasolul see eelnevalt likvideerida. Suurematele ja ümbritsevale keskkonnale olulisemat mõju avaldavatele tootmismaadele on vajalik luua ümbritsev kaitsehaljastuse maa juhtfunktsiooniga ala, leevendamaks võimalikku tootmistegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju; → Põllumajanduslike tootmishoonete maa-aladel tuleb täita veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a. määrus nr. 288 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded; → Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel eelistada tootmist, mis ei oleks potentsiaalselt ohtlik põhjaveele (nt mahepõllumajandus, puidu ja roo töötlemine, nn puhtad tehnoloogiad). Tootmismaale võib rajada naftasaaduste hoidmisehitisi, kui täidetakse veekaitsenõudeid vastavalt Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusele nr. 172; → Loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad peavad oma asukoha, projektlahenduse, tehnoloogia ja mikrokliima poolest vastama veterinaarnõuetele.

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

→ Ala juhtfunktsiooniks on tootmismaa ärimaa kõrvalfunktsiooniga, mis võimaldab maa-aladel arendada kas äri- või tootmistegevust või nimetatud funktsioonide kombinatsiooni; → Detailplaneeringu raames tuleb koostada keskkonnamõju hindamine, kui lähedusse jäävad elamud või ühiskondlikud hooned ning kui tootmisega kaasneb hoonest või krundilt väljuv oluline keskkonnamõju; → Detailplaneeringuga tuleb lahendada parkimine vastavalt kehtivatele parkimisnormidele; → Detailplaneeringuga tuleb tagada kaitsehaljastuse rajamine; → Vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sadevete kogumise ja puhastamise.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 36

4.10 Mäetööstusmaa (TM)

Tähistab kaevandatavaid alasid, karjääride ja turbatootmise alla jäävaid alasid. Siia võivad kuuluda ka tootmisega seotud ja seda teenindavad spetsiifilised maapealsed hooned, rajatised, ladustamisplatsid jms.

Käesoleva planeeringuga ei reserveerita täiendavalt mäetööstusmaana maa-alasid.

Põlvamaa maakonnaplaneerigu kohaselt tuleb kasutusele võetud karjäärid ammutada täielikult, kasutades uusimaid tehnoloogiaid ja mehhanisme. Mäetööstusmaa arendamistingimused lähtuvad Maapõue seadusega reglementeeritust.

4.11 Puhke- ja virgestusmaa (PP)

Puhke- ja virgestusmaa - heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi-, kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike, põhiliseks kasutuseks on tegevus välisõhus.

Nimetatud funktsiooni kandvate aladena reserveeritakse: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Räpina kooli staadion; o Pilpakülas Kuuse ja Karja tn nurk; o Võhandu tn äärne väljak (endine tuletõrje väljak); → Nulga külas - Leevaku külas: o Võhandu jõe äärsed alad; → Leevaku külas: o Leevaku spordiplats; o Generaatori kinnistu ja Leevaku külakeskuse vaheline ala; → Linte külas: o Linte ohverdamiskoht „Maarjamägi“; o Linte külaplats; o Saarepera sadama ümbrus; o Linte krossirada; → Raigla külas: o Linna piiri, Karja tn jätku ning Raigla mnt vahele jääv metsaala; o Perasoonetsa sadama naabruses olev supelrand; → Naha külas: o Naha külaplats - Pärnametsa ja Pärna talude vaheline ala: → Pääsna külas: o Võhandu jõe äärne ala Pääsna küla reserveeritavast väikeelamumaast kagus.

Puhke- ja virgestusmaadena reserveeritakse kõik planeeringukaardil toodud ilusa vaatega kohad avalikult kasutatava maana ning neile peab olema tagatud avalik juurdepääs. Ilusad vaatekohad on planeeringukaardil toodud leppemärgiga. Ilusad vaatekohad asuvad: → Tooste külas: o Räpina poldri linnuvaatlustorn;

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 37 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

→ Meelva külas: o Vaade Kureküla maanteelt Meelva järvele; → Toolamaa külas: o Vaade Toolamaa külast kagusse; → Leevaku külas: o Vaade Tartu-Räpina maanteelt Võhandu jõele; → Jaanikeste külas, I: o Vaade Palopää teelt Võhandu jõele; → Jaanikeste külas, II: o Vaade Palopää teelt Võhandu jõele; → Linte külas: o Kunnumäelt vaade Peipsi järvele.

Puhke- ja virgestusmaa arendamistingimused:

→ Tagada kergliikluse ja autotranspordi juurdepääs kavandatavatele puhke- ja virgestusmaadele ning osutatavate teenuste komplekssus; → Arendada välja terviklik viidasüsteem; → Vastavalt puhke- ja virgestusmaa kasutusotstarbele varustada need vajalike elementidega: telkimisplats, lõkkeplats, küttepuud, välikäimla, prügiurnid ja antud koha kasutamise nö kodukorrareeglid; → Korraldada reguleeritud parkimine; → Autokaravanide parkimisnormid ja -kohad tuleb täpsemalt välja arendada detailplaneeringute raames; → Looduse õpperadade ja kergliiklusteede süsteem siduda puhke- ja virgestusmaadega. → Puhke- ja virgestusmaa arendamine toimub maaomaniku ja vallavalitsuse vahelisel kokkuleppel;

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

→ Ala juhtfunktsiooniks on puhke- ja virgestusmaa; → Avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkeotstarbeliste hoonete ja rajatiste rajamiseks on detailplaneering kohustuslik; → Vallavalitsusel on õigus nõuda kavandatud tegevusega kaasneda võivate keskkonnamõjude hindamist.

4.12 Sadama maa (LS) ja lautrikohad

Sadama maa – reisi-, kala- ja kaubasadamate maa, koos sadama territooriumile jäävate eriotstarbeliste teenindavate hoonete ja rajatistega, kui neid ei ole võimalik või otstarbekas eraldi maa-aladena tähistada. Paadisadam on paatide ja teiste rannasõidus sõitvate väikelaevade teenindamiseks kohandatud väikesadam koos alale jäävate eriotstarbeliste hüdrotehniliste ja muude rajatiste, ohutust tagava navigatsioonimärgistusega ning esmaste teenustega ala vastavalt teede- ja sideministri 12. juuli 1999. a. määrusele nr 40 Harrastusmeresõitjatele teenuseid osutavate sadamate klassifikatsioon ja nendes sadamates osutatavate teenuste üld- ja miinimumnõuded.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 38

Rannalautri koht - on looduslikult sobiv randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja maale tõmmata koos alale jäävate minimaalsete eriotstarbeliste teenindavate rajatistega.

Sadama maa funktsiooni kandvate aladena reserveeritakse käesoleva planeeringuga: → Võõpsu alevikus: o Võõpsu vanasadama-ala; → Linte külas: o Saarepera sadama-ala; → Raigla külas: o Perasoonetsa sadama-ala vastavalt kehtestatud Põlva maakonna Räpina Valla Raigla küla Peipsiäärse ranna-ala detailplaneeringule; Lautrikohad: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Räpina paisjärvel langenute mälestussammaste pargiga külgnevas osas; o Võhandu jõe kirdepoolsel kaldal, enne Võru mnt silda; o Võhandu jõel, enne Räpina paisjärve pargi servas; → Võõpsu alevikus: o 2 lautrikohta Võhandu jõe ääres.

Saarepera ja Perasoonetsa sadamate juurde on käesoleva planeeringuga ette nähtud puhke- ja virgestusmaa juhtfunktsiooniga alad.

4.13 Supelranna maa (PR) ja supluskohad

Supelranna maa - supelrannad nõuetekohase teenindusega. Supluskoht - on tervistavate omadustega ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse ja ujumise võimaldamine.

Ametlikke supelrandasid Räpina vallas ei ole, kuid on kehtestatud Raigla küla Lämmijärve ääres asuva rannaala detailplaneering, millega nähakse ette supelranna rajamine Perasoonetsa sadama naabrusesse. Avalikult kasutatava supluskohad (maakasutuskaardil tähistatud leppemärgiga) asuvad: • Räpina linnas paisjärve idakaldal; • Linte külas Saarepera sadamas Lämmijärve ääres; • Raigla külas Perasoonetsa sadamas Lämmijärve ääres; • Ruusa külas Võhandu jõe ääres (reserveeritava väikeelamu maa läheduses); • Leevaku külas Võhandu jõe ääres; • Võiardi külas Viroste järve idakaldal; • Võõpsu alevikus Võhandu jõe ääres (vanasadama läheduses); • Meelva külas Meelva järve idakaldal.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 39 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Supluskohtade arendamistingimused:

→ Kõikidele traditsioonilistele supluskohtadele, mis asuvad avalikult kasutatava veekogu ääres, peab olema tagatud avalik juurdepääs; → Suplusvee kvaliteet peab traditsioonilistes supluskohtades vastama kehtestatud normatiividele vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr. 247 25. 07. 2000. a. Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele juhul kui seda kasutab rohkem kui 100 inimest ööpäevas; → Viroste ja Meelva järve avalikult kasutatavad supluskohad arendada supelrandadeks; → Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus; → Tagada supluskohtade ja suplusvee terviseohutus.

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

→ Traditsioonilise supluskoha rendamisel avalikuks supelrannaks tuleb täita kehtestatud tervisekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr. 247 25. 07. 2000. a. Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele; → Viroste ja Meelva järve avalikult kasutatavatele supluskohtadele algatada detailplaneering ning keskkonnamõju hindamine supelranna moodustamiseks millega määrata teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus ning hinnata mõjud keskkonnale.

4.14 Haljasala ja parkmetsa maa (HP), looduslik haljasmaa (HL) ja kaitsehaljastuse maa (HK)

Haljasala ja parkmetsa maa – valdavalt linnalisele asulale iseloomulikud puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikud ja poollooduslikud metsaalad või inimese poolt rajatud haljasrajatiste alad.

Looduslik haljasmaa – looduspärased alad, kus inimtegevuse mõju on vähene.

Kaitsehaljastuse maa – eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest.

Räpina linna rohelise üldilme säilitamist tuleb pidada äärmiselt oluliseks, et tagada keskuse funktsioneerimine meeldiva elu- ja puhkepaigana. Seetõttu on üldplaneeringus suurt tähelepanu pööratud rekreatiivse väärtusega rohelistele puhkepiirkondadele ning ka kuliss- ja puhvertsoonidele. Määratletud on vabaõhu puhkealad aktiivse puhkuse veetmiseks, mis aitavad kaasa piirkonna kui tervise- ja loodusturismi keskuse arengule;

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse haljasala ja parkmetsa maad: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Räpina mõisa park;

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 40

o Langenute mälestussammaste park; o Pargi tn park (Puuaia sõja mälestusmärgi juures) ja vesiveski vastas olev poolsaar; o Võõpsu mnt haljasala (Võõpsu mnt 16 ja 18 vahel); o Vallavalitsuse esine haljasala; o Rahu tn äärsed kaks haljasala; o Laste mänguväljak Nooruse 2 kinnistu kõrval; o Laste mänguväljak Aia tn 3 kinnistu kõrval; o Haljasala Aianduse ja Jõe tn ristmikul; o Haljasala Sireli tn katlamajast põhjas; o Ala Karja tn ja Meeksi mnt ristmikust idas; o Vana kultuurimaja plats Vabaduse tn ääres; o Tartu maantee äärne park; o Haljasala Tartu mnt 11 ja Tartu mnt 11A vahel; o Ala Räpina kiriku ja Rahu tn vahel; o Võõpsu mnt lõunapoolne serv Rahu tänavast Pargi tänavani; → Ristipalo külas: o Haljasala Ristipalo tanklast idas.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse loodusliku haljasmaad: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Võhandu jõe mõlemal kaldal hoonestamata alad vesiveskist kuni linna piirini; o Hoonestamata alad Linte pkr suubumiskoha naabruses Räpina paisjärve; o Piiri tänava lõpus asuva korterelamu tagune ala; o Võhandu jõe kaldaalad Räpina pargist ülesvoolu; → Sillapää külas: o Lepistu kalmistust põhja ja ida poole jäävad alad; → Ristipalo külas: o Võhandu jõe ja Ristipalo tankla ning Liivamäe kalmistu vaheline maa;

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse kaitsehaljastuse maad: → Ristipalo külas: o Linna piiri ja reserveeritava tootmismaa vahelisel alal; → Ruusa külas: o Raudtee ja reserveeritava elamuala vahelisel alal.

4.15 Kalmistu maa (K)

Kalmistu maa – matmispaik, mis kultuuri- ja keskkonnaobjektina mõjutab külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi.

Käesoleva planeeringuga reserveeritakse täiendavalt kalmistu maad: → Ristipalo külas: o Uue kalmistu maa reserveerimine - riigimetsa maadele Räpina Metskonna nr 3 katastri üksusele Räpina-Värska mnt ääres Kalamehe kinnistu vastas; o Olemasoleva kalmistu laiendamine Võõpsu aleviku, Võhandu jõe ja Räpina suunas.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 41 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Üldised tingimused detailplaneeringute koostamiseks: → Ala juhtfunktsiooniks on kalmistumaa; → Soovitav on paralleelselt detailplaneeringuga koostada keskkonnamõjude hindamine; → Ala planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 28. detsembri 2001. a määrusega nr 156 Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele kehtestataud nõudeid ning määrata nõutud sanitaarkaitseala.

4.16 Vee-ala (V)

Vee-ala - looduslikud sise- ja rannaveealad ning kunstlikud veekogud.

Veeala arendamistingimused:

→ Veealade Looduskaitseseadusest ning Veeseadusest tulenevad olulisemad piirangud on kantud planeeringu maakasutusplaanile; → Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a. määrusele nr. 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine tuleb Läänemerele ja kõigile avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kantud veekogudele tagada avalik juurdepääs.

4.17 Põllu- ja metsamajandusmaa (MP ja MM)

Põllu- ja metsamajandusmaa – põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja aretustegevusega seotud maa ning metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa.

Põllu- ja metsamajandusmaa arendamistingimused: Põllu- ja metsamajandusmaana ehk maatulundusmaana on määratletud suurem osa valla territooriumist. Elamumaade reserveerimisel on arvestatud vajadusega säilitada head põllu- ja metsamaad. Omavalitsuse võimalused põllu- ja metsamajandusliku tegevuse suunamisel on peamiselt teavitamine, eriti seoses Euroopa Liiduga liitumisel avanenud uute ja laienevate võimalustega taotleda põllumajandus- ja keskkonnatoetusi, mis on suunatud peamiselt põllumajanduse kui elulaadi säilitamisele ja põllumajandusmaastike loodushoiule. Põllumajandusmaastike loodushoid on oluline kogu valla maastikupildi kujunemisel. Poollooduslike koosluste kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka väärtuslike üksikelementide säilitamisele. Vaadete säilitamiseks on vajalik niita ka põllupeenraid ja kasutusest väljas olevaid alasid. Põllumajandusmaa kasutamisel tuleb täita veekaitsenõudeid (Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”). Kaitsemetsade majandamisel tuleb järgida Metsaseaduse nõudeid lähtudes peamiselt kaitseomaduste ja rekreatiivsete väärtuste tõstmisest. Valla metsaressursse tuleb kasutada mitmekülgselt ja säästlikult, et tagada nii majanduslik tulu kui ka metsade bioloogiline mitmekesisus. Veekogude kaldaaladel säilitada ja luua majanduslikult kasutamatuid metsareserve. Esmajoones on soovitav elamute rajamine vanadele talukohtadele.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 42

Olemasolevatel põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga maadel elamute arendamis- ja projekteerimistingimused:

→ Põllu- ja metsamajandusmaal väikseim ehitusõigust omav katastriüksus, kinnistu või krunt on suurusega 1 ha, erandjuhul võib vallavalitsus vastavalt hästi põhjendatud kaalutlusotsusele toetudes nõudest loobuda; → Põllu- ja metsamajandusmaale igale ehitusõigust omavale katastriüksusele on käesoleva planeeringu alusel võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet maast tulu saamise eesmärgil; → Juhul, kui põllu- ja metsamajandusmaal ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike (vt. punkt 2.2) ja kultuuriliselt väärtuslike (vt. Punkt 2.1.3) maastike ja koosluste võrgustikuga, kaitsealuse objektiga või kaitsemetsaga, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura hoiualade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise ja detailplaneeringu nõudest loobuda asendades selle projekteerimise keskkonnakaitseliste tingimustega; → Soovitav on ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllu- ja metsamaid ning väärtuslike biotoopidega alasid. Juhul, kui ehitustegevuseks soovitakse kasutada nimetatud alasid, on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringut; → Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad, väravad ning väikevormid; → Uute elamute planeerimisel ja ehitamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). Nimetatud asjaolud peab tagama läbi vallavalitsuse poolt väljastatavate detailplaneeringute lähteülesannete ja projekteerimistingimuste; → Veekogu ranna või kaldaga piirnevate kinnistute jagamisel tekkivate uute katastriüksuste ja kinnistute ranna või kaldaga piirnev osa ei tohi jääda lühemaks kui 100 m; → Detailplaneering tuleb koostada juhul, kui ühele krundile või katastriüksusele kavatsetakse rajada enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 100 m või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 4 abihoonet, samuti kui katastriüksust soovitakse jagada enam kui kaheks katastriüksuseks; → Detailplaneering tuleb koostada juhul, kui erinevatele kruntidele või katastriüksustele rajatavate elamute vaheline kaugus jääb põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga aladel väiksemaks kui 100 m; → Tühjalt seisvad ja lagunevad endised tootmishooned tuleb vastavalt Maareformi seaduse paragrahv 6 korrastada või kõrvaldada kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 43 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Käesoleva planeeringuga põllu- ja metsamajandusmaale ehitamisel peab järgima punkt 4.4.1 Tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks traditsiooniliste külamiljöö ja maastikega aladel toodud tingimusi. Elamute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast maastikulist üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. Elamute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida antud kohale iseloomulikku külatüüpi. Haguküla tüüp Haguküla põhitunnuseks on õuede asetus ühel või kahel pool küla läbivat teed, paari- kolmesaja meetri kaugusel nii teest kui üksteisest, kusjuures iga õue juurde viib peateelt kõrvaltee. Peateega seob iga elamut õuetee, mida tihti servavad puud: pajud, pärnad, saared, vahtrad jne. Haguküla planeeringut kohtame peamiselt 19. saj. lõpul kas uudismaadele rajatud külades või mitmel pool suurematel põllumassiividel, kus talud kruntimise käigus põldude servadele laiali paigutati ning küla peatee põllumassiivi keskele rajati. Sageli on taluõued omavahel ühendatud veel piki põllu serva kulgeva teega.

- Võimalike uute elamu õuealade asukohad.

Joonis. 3. Haguküla - Tooste

Ahelküla tüüp Ahelkülad, kuuludes õuede asetuse poolest piki teid, põlluservi ja veekogude kaldaid ridajate külade hulka, erinevad ridaküladest eelkõige kompaktse külaala puudumisega. Ahelkülades asuvad õued üksteisest mõnevõrra kaugemal, nii et nende vahele jääb väiksemaid või suuremaid põllu- ja heinamaatükke ning kopleid. Ahelkülades asuvad taluõued 100-200 m kaugusel üksteisest. Rida- ja ahelküla omavaheline seos on ilmne, seda enam, et teatud tingimustel võib ridaküla muutuda ahelkülaks ja vastupidi. Seepärast võib neid vaadelda ühtse ridaja vormi variandina.

- Võimalike uute elamu õuealade asukohad.

Joonis. 4. Ahelküla- Mägiotsa

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 44

Ridaküla tüüp Ridakülas paiknevad õued enamasti üsna tihedalt üksteise kõrval, moodustades kompaktse, ümbritsevatest kõlvikutest eralduva külaala. Üldkujult on ridakülad üsna varieeruvad. Väikesed ridakülad on pea alati sirged, kuid pikemad, järgivad looduses esinevaid kõverjooni.. Tavaliselt asuvad õued ühel pool talusid ühendavat teed, vastu karja- ja heinamaid, kuna teisel poole teed laiuvad põllud.

- Võimalike uute elamu õuealade asukohad.

Joonis. 5. Ridaküla - Naha.

Siiski leidub mitmetes külades teiselgi pool teed talude põhirea vastas mõni õu või asuvad õued osalt vaheldumisi mõlemal pool teed. Kahepoolsetes ridakülades asuvad õued mõlemal pool teed, kusjuures teine rida on sageli lühem või hõredam põhireast. Jõgede ääres asuvates suuremates külades on samuti kaks õuede rida, teine teisel poole jõge, kumbki oma tee ääres, mis kohati eemaldub jõest mööda põlluserva kaugemale. Hoolimata külaala kompaktsusest on ridakülagi hoonestuse tihedus üsna varieeruv. Väiksemates külades asuvad tavaliselt kõik õued tihedalt koos üksteise kõrval, suuremates leidub sageli otsmiste õuede vahel suuremaid või väiksemaid aiamaalappe, mis muudab üldise hoonestuse pisut hõredamaks. Tänavküla tüüp Peale suhteliselt korrapäratu kujuga ridajate külade esines Eestis ka täiesti korrapärase kujuga ridajaid külasid. Nendest paistavad kõige enam silma tänavkülad oma sirge, enamasti planeeritud tee ja korrapäraselt otse tänava äärde paigutatud õuede ja hoonetega, kuna kõik aiamaad jäävad õuede taha. Tänavkülade territoriaalne levik on otseselt seotud vene rahvusest elanikkonna asualadega Peipsi järve kaldal ja Narva jõe ääres. Peipsi ääre venelaste tänavkülade planeering oli otseselt seotud valitsevate, läänevene ja pihkva õuedele sarnaste õuetüüpidega, kus suhteliselt väikesed majandushooned olid ühendatud elamuga. Kogu see hoonetekompleks paiknes reeglina otse tänava ääres.

-võimalike uute elamu õuealade asukohad.

Joonis. 6. Tänavküla - Võõpsu.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 45 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Eesti külavormidele omase üldise varieeruvuse tõttu ja Räpina piirkonnale omase hajali paiknevate õuedega külatüüpide enamvähem selgeilmelise plaaniga külade kõrval esineb arvukalt ka selliseid, mis koosnevad erisugustest osadest ning mida on raske eristada selgeilmeliste külatüüpidena. Erinevatel aegadel, maakasutuse iseloomu (nt. lapipõllusüsteem) ning ka maastikuliste iseärasuste tõttu on moodustunud segailmelised nn. hajakülad. Sellistes piirkondades ehitamise soovil tuleb säilitada piirkonnale iseloomulik hajaasustatud üldilme, katastriüksuste jagamine enam kui kaheks üksuseks peab toimuma selliselt, et ehitatavad hooned ei asuks üksteisele lähemal kui 0,5 km.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 46

5 Räpina valla üldplaneeringu elluviimine

5.1 Üldplaneeringu rakendamiseks vajalikud tegevused

Üldplaneeringu koostamise raames kerkisid esile tegevused, mille teostamine on üldplaneeringus määratletu elluviimiseks hädavajalik. Räpina valla kontekstis on olulised eelkõige järgmised tegevused:

→ Miljööväärtuslike alade ja objektide teemaplaneeringu koostamine ja valla ehitusmäärusega nõustamissüsteemi reglemendi sätestamine ja nõustamissüsteemi väljatöötamine; → Valla kergliiklusteede teemaplaneering; → Peipsi järve ja Võhandu jõe ranna- ja kaldaalade teemaplaneering; → Osaüldplaneeringu koostamine Räpina linna keskuse alale; → Roheliste puhkealade täiendav arendamine (puhkekohtade rajamine, märgistamine jne) ning vajadusel teemaplaneeringu koostamine; → Räpina linna tänavavalgustuse rekonstrueerimine; → Munitsipaliseeritavate maade kasutuselevõtul lahendatakse nende alade liiklus-, parkimis- ja jäätmeprobleemid ning tagatakse vaba juurdepääs; → Vallavalitsus asub läbi rääkima reserveeritud teede, kergliiklusteede ja liiklusmaade trassile jäävate kinnistute omanike ning valdajatega trassi avalikuks kasutuselevõtuks ja edaspidise kasutamise tingimustes kokkuleppimiseks; → Vallale vajalike maade munitsipaliseerimine. → Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek Toolama ristipuude kohaliku kaitse alla võtmiseks.

5.2 Ettepanek maade munitsipaliseerimiseks

Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja arenguks üldistes huvides munitsipaliseerida järgnevad planeeringualasse jäävad maa-alad: → Vallasiseses linnas Räpinas: o Langenute mälestussammaste park ja supelrand; o Pargi tn park (Puuaia sõja mälestusmärgi juures) ja vesiveski vastas olev poolsaar; o Võru mnt-l Rahu tn vastas asuv tehnoehitise maa; o Võõpsu mnt haljasala Võõpsu mnt 16 ja 18 vahel; o Vallavalitsuse esine haljasala; o Võru mnt silla juures Sillapää küla poolne haljasala; o Vana kultuurimaja plats Vabaduse tn ääres; o Võhandu jõe äärsed alad (heinamaa ja jõe äärne võsa) Räpina vesiveski ja Räpina õigeusu kiriku ning Võru mnt silla ja reoveepuhastusjaama vahel; o Piiri tänava lõpus asuva korterelamu tagune ala; o Rahu tn äärsed kaks haljasala; o Võhandu tn äärne väljak (endine tuletõrje väljak); o Laste mänguväljak Nooruse 2 kinnistu kõrval; o Laste mänguväljak Aia tn 3 kinnistu kõrval; o Tuletõrje veevõtu koht Võhandu tänaval;

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 47 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

o Haljasala Jõe ja Aianduse tn ristmikul; → Võõpsu alevis: o Maade munitsipaliseerimine vastavalt Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale; o Ajalooliselt tähtis Võõpsu sadam; o Võõpsu külakeskuse maa; o Võõpsu alevikus Kraavi tänavas Kure alajaama tagune maa biolagunevate jäätmete kompostimisväljaku rajamiseks; → Ristipalo külas: o Olemasolev Ristipalo kalmistu ja selle laiendus Võõpsu aleviku, Võhandu jõe ja Räpina suunas ning Ristipalo kalmistu laiendamine riigimetsa maadele Räpina Metskonna nr 3 katastriüksusele Räpina-Värska mnt ääres Kalamehe kinnistu vastas; o Liivamäe kalmistu ja perspektiivne parkla; → Sillapää külas: o Lepistu kalmistu; → Köstrimäe külas: o Köstrimäe kalmistu; → Linte külas: o Linte külaplats; o Linte külakeskuse maa; o Saarepera sadam ja ujumiskoht; o Perspektiivne puhastusseadmete maa-ala OÜ Varola tootmismaade, Liski Peetri kinnistu ja lähima maaparanduskraavi vaheline ala; o Perspektiivne biolagunevate jäätmete ladustamise maa-ala vanal tootmisalal perspektiivsest puhastusseadmest põhjas; → Naha külas: o Naha külaplats; → Leevaku külas: o Reserveeritav puhke- ja virgestusala Räpina-Värska mnt ja Võhandu jõe vahel Metsanuka kinnistust Määratu-Silla kinnistuni; o Tartu – Räpina maantee, pinnasetee ja kõrgepingeliini vahelisel alal perspektiivse puurkaevu rajamiseks; → Ruusa külas: o Olemasolev avalikult kasutatav ujumiskoht; → Pääsna külas: o Puhke- ja virgestusmaana reserveeritav ala Võhandu jõe ääres.

5.3 Ettepanek teede munitsipaliseerimiseks

Käesolev planeering lähtub teede munitsipaliseerimisel vallavolikogu 24.novembri 2004 määrusest nr 24. millega kinnitatakse Räpina valla teede, tänavate, parklate, sildade ja erateede ühtne nimekiri. Määruses toodud nimekirja alusel tehakse ettepanek munitsipaliseerida nimekirjas toodud kohalikud maanteed, tänavad, kõnniteed, parklad ja sillad. Täiendavalt tehakse ettepanek munitsipaliseerida Räpina linnas asuvad: o Jõe tänavalt algav tupiktee; o Meeksi maanteelt eramuteni viivad 2 juurdepääsu; o Väike tänavalt eramuteni viivad 3 juurdepääsu; o Võõpsu maanteed ja Pärna tänavat ühendav kõnnitee.

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 48

5.4 Detailplaneeringute koostamise vajadus

Üldplaneeringu elluviimisel läbi detailplaneeringute on võimalik välja tuua eeldatavad suunad prioriteetsete detailplaneeringuid vajavate alade osas. Väljatoodud alade arendamisel eksisteerib valla huvi. Eeldatavad suunad detailplaneeringute koostamisel on seotud sotsiaalsete aspektidega: → avalikult kasutatava ruumi planeerimine ja olemasolu tagamine; → puhkealade rajamine ja toimimise tagamine läbi detailplaneeringute; → supelrandade rajamine ja kasutamise tingimuste ja korra tagamine läbi detailplaneeringute;

Detailplaneeringut võib algatada ka iga maaomanik või arendaja oma soovist ja huvist lähtudes. Erahuvil baseeruvat planeerimis- ja ehitustegevuse mahtu ja ajalist kestvust on käesoleva planeeringu raames raske prognoosida. Detailplaneeringute raames tuleb arvestada keskkonnaaspektidega (reostusriskid, strateegilised mõjud, maastik) juba planeerimise varajases staadiumis, saavutamaks olemasolevate (looduslike) väärtuste maksimaalselt otstarbekohast kasutamist.

5.5 Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks

Planeeringu elluviimine toimub valla eelarve vahenditest, millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi välisfondidest ning eraarendajatelt. Lähituleviku prioriteediks on planeeritud elamualade ja munitsipaliseeritavate maade kasutuselevõtt ja teede korrashoid. Elamumaade arendamine toimub eraarendaja soovil ja rahastamisel.

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 49 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

Lisa 1 Avalikult kasutatavateks reserveeritavad teed ja tänavad

Teekood Teenimi Teetüüp Asukoht Pikkus 7070001 Kõnnu-Ilvese tee kohalik maantee vallas 2000 7070002 Kõnnu-Soku tee kohalik maantee vallas 1250 7070003 Suigu tee kohalik maantee vallas 1100 7070004 Taga-Kõnnu tee kohalik maantee vallas 1120 7070005 Naha-Kõnnu tee kohalik maantee vallas 2100 7070006 Naha-Puksa tee kohalik maantee vallas 700 7070007 Tammisto-Kõrve kohalik maantee vallas 1930 7070008 Saarepera tee kohalik maantee vallas 2700 7070009 Linnamäe tee kohalik maantee vallas 500 7070010 Kunnumäe tee kohalik maantee vallas 1650 7070011 Linte-Kunnumäe tee kohalik maantee vallas 1130 7070012 Poldri tee kohalik maantee vallas 9700 7070013 Tammsaare tee kohalik maantee vallas 1700 7070014 Meelva järve tee kohalik maantee vallas 400 7070015 Linte katlamaja tee kohalik maantee vallas 400 7070016 Linte-Ritska tee kohalik maantee vallas 2900 7070017 Linte-Tooste tee kohalik maantee vallas 2100 7070018 Vaadimäe-Perasoometsa tee kohalik maantee vallas 4100 7070019 Köstrimäe küla tee kohalik maantee vallas 1500 7070020 Köstrimäe-Jaama tee kohalik maantee vallas 2100 7070021 Raigla-Taalnitsa tee kohalik maantee vallas 1050 7070022 Kiudoski tee kohalik maantee vallas 800 7070023 Tsõõrikmäe tee kohalik maantee vallas 520 7070024 Köstrimäe-Toolamaa tee kohalik maantee vallas 1050 7070025 Liivamäe surnuaia tee kohalik maantee vallas 200 7070026 Kuuksi-Viletsaare tee kohalik maantee vallas 1650 7070027 Lokuta tee kohalik maantee vallas 2950 7070028 Raigla-Tooste tee kohalik maantee vallas 5300 7070029 Vana Võru maantee kohalik maantee vallas 1050 7070030 Tammisto-poldri tee kohalik maantee vallas 2300 7070031 Tooste-poldri tee kohalik maantee vallas 2100 7070032 Ristipalo tee kohalik maantee vallas 650 7070033 Sülgoja tee kohalik maantee vallas 1800 7070034 Parmaküla tee kohalik maantee vallas 1100 7070035 Saareküla-Kaimre tee kohalik maantee vallas 1400 7070036 Saareküla puhkemaja tee kohalik maantee vallas 600 7070037 Saareküla-Toolamaa tee kohalik maantee vallas 3400 7070038 Leevaku-Laaneküla tee kohalik maantee vallas 1500 7070039 Tõrdupera tee kohalik maantee vallas 3500 7070040 Leevaku-Palo tee kohalik maantee vallas 3610 7070041 Rahumäe mõisa tee kohalik maantee vallas 300 7070042 Rõsna-Soosaare tee kohalik maantee vallas 3850 7070043 Luhamäe tee kohalik maantee vallas 520 7070044 Ruusa raudteejaama tee kohalik maantee vallas 410 7070045 Ruusa -Hundilaane tee kohalik maantee vallas 2960

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 50

7070046 Võiardi-Pääsna tee kohalik maantee vallas 3650 7070047 Võiardi-Soohara tee kohalik maantee vallas 800 7070048 Pindi-Metsavaara tee kohalik maantee vallas 1400 7070049 Veriora-- Kirmsi tee kohalik maantee vallas 2200 7070050 Pindi küla tee kohalik maantee vallas 800 7070051 Reo-Pääsna-Pindi tee kohalik maantee vallas 4700 7070052 Lodi tee kohalik maantee vallas 500 7070053 Suure-Veerksu-Kivisaare tee kohalik maantee vallas 900 7070054 Ruusa küla tee kohalik maantee vallas 700 7070055 Suvila tee kohalik maantee vallas 250 7070056 Meristeemi tee kohalik maantee vallas 600 7070057 Ristipalo surnuaia tee kohalik maantee vallas 100 7070058 Metskonna tee kohalik maantee vallas 770 7070059 Raigla-Perasoometsa tee kohalik maantee vallas 2650 7070060 Ruusa tee kohalik maantee vallas 920 7070061 Meelvasaare tee kohalik maantee vallas 150 7070062 Estakaadi tee kohalik maantee vallas 250 7070063 Jõeääre tee kohalik maantee vallas 300 7070064 Vaismaa tee kohalik maantee vallas 150 7070065 Nulgaküla tee kohalik maantee vallas 850 7070066 Neemre tee kohalik maantee vallas 300 7070067 Linte elamute juurdesõit kohalik maantee vallas 400 7070068 Ristipalo elamute juurdesõit kohalik maantee vallas 400 KOKKU 109390 7071001 Aia tänav tänav linna tänav 850 7071002 Aianduse tänav tänav linna tänav 560 7071003 Apteegi tänav tänav linna tänav 670 7071004 Hariduse tänav tänav linna tänav 160 7071005 Jõe tänav tänav linna tänav 710 7071006 Järve tänav tänav linna tänav 200 7071007 Kaare tänav tänav linna tänav 160 7071008 Kalda tänav tänav linna tänav 180 7071009 Kalevi tänav tänav linna tänav 550 7071010 Kalevi põik tänav linna tänav 330 7071011 Karja tänav tänav linna tänav 960 7071012 Kastani tänav tänav linna tänav 700 7071013 Kastani põik tänav linna tänav 125 7071014 Koidu tänav tänav linna tänav 408 7071015 Kooli tänav tänav linna tänav 544 7071016 Kultuurimaja tänav tänav linna tänav 470 7071017 Kuuse tänav tänav linna tänav 240 7071018 Luha tänav tänav linna tänav 260 7071019 Metsa tänav tänav linna tänav 730 7071020 Mäe tänav tänav linna tänav 280 7071021 Männi tänav tänav linna tänav 125 7071022 Nooruse tänav tänav linna tänav 280 7071023 Nurme tänav tänav linna tänav 244 7071024 Oja tänav tänav linna tänav 452 7071025 Pargi tänav tänav linna tänav 1008 7071026 Piiri tänav tänav linna tänav 525

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 51 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

7071027 Põllu tänav tänav linna tänav 296 7071028 Pärna tänav tänav linna tänav 675 7071029 Pärna põik tänav linna tänav 115 7071030 Pääsu tänav tänav linna tänav 560 7071031 Rahu tänav tänav linna tänav 1270 7071032 Sireli tänav tänav linna tänav 290 7071033 Tamme tänav tänav linna tänav 275 7071034 Võhandu tänav tänav linna tänav 1660 7071035 Väike tänav tänav linna tänav 550 7071036 Ülase tänav tänav linna tänav 240 7071037 Nurga tänav tänav linna tänav 350 7071038 Nooruse tänava juurdesõit tänav linna tänav 150 7071039 Pilpaküla juurdesõit tänav linna tänav 300 KOKKU 18452 7071101 Vabaduse tänav tänav Võõpsu tänav 400 7071102 Spordi tänav tänav Võõpsu tänav 300 7071103 Turu tänav tänav Võõpsu tänav 690 7071104 Aia tänav tänav Võõpsu tänav 690 7071105 Veski tänav tänav Võõpsu tänav 610 7071106 Kalamehe tänav tänav Võõpsu tänav 190 7071107 Sadama tänav tänav Võõpsu tänav 300 7071108 Karja tänav tänav Võõpsu tänav 460 7071109 Kraavi tänav tänav Võõpsu tänav 710 7071110 Räpina maantee tänav Võõpsu tänav 90 7071111 Jõe tänav tänav Võõpsu tänav 120 KOKKU 4560 7072001 Tartu maantee kõnnitee linna kõnnitee 300 7072002 Vabaduse tänava kõnnitee linna kõnnitee 1700 7072003 Võõpsu maantee kõnnitee linna kõnnitee 1065 7071025 Pargi tänava kõnnitee linna kõnnitee 720 7071034 Võhandu tänava kõnnitee linna kõnnitee 1000 7072004 Ujula kõnnitee linna kõnnitee 325 7072005 Võru maantee kõnnitee linna kõnnitee 550 7071004 Hariduse tänava kõnnitee linna kõnnitee 150 7071015 Kooli tänava kõnnitee linna kõnnitee 550 7071005 Jõe kõnnitee linna kõnnitee 200 7072006 Allika kõnnitee linna kõnnitee 50 7072007 Poe kõnnitee linna kõnnitee 150 7072008 Heinamaa kõnnitee linna kõnnitee 55 KOKKU 6815 7072100 Keskparkla parkla linnas 7072101 Kirikuparkla parkla linnas 7072103 Ristipalo parkla parkla vallas 7072200 Rahumäe mõisa tee sild sild vallas 7072201 Paberivabriku sild sild linnas 7072202 Vesiveski sild sild linnas 7072203 Tühjenduslasu sild sild linnas 7073001 Rämsoni-Oti tee eratee vallas 600 7073002 Noorhani tee eratee vallas 1200 7073003 Svistsi tee eratee vallas 500

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 52

7073004 Koolimaa talu tee eratee vallas 100 7073005 Tammsaare talu tee eratee vallas 800 7073006 Koido talutee eratee vallas 800 7073007 Hendrikson talu tee eratee vallas 400 7073008 Kontkar-Heering' tee eratee vallas 300 7073009 Gogolini tee eratee vallas 200 7073010 Kans-Niidu talu tee eratee vallas 200 7073011 Vahtra talu tee eratee vallas 200 7073012 Haudamägi talu tee eratee vallas 400 7073013 Salve tee eratee vallas 700 7073014 Narvik-Sillandi tee eratee vallas 300 7073015 Udso tee eratee vallas 400 7073016 Toolamaa küla tee eratee vallas 800 7073017 Eenloo talu tee eratee vallas 400 7073018 Uibokandi tee eratee vallas 400 7073019 Viiramäe talu tee eratee vallas 300 7073020 Liivamäe-Punni talu tee eratee vallas 1400 7073021 Jaansilla talu tee eratee vallas 200 7073022 Punnimäe talu tee eratee vallas 200 7073023 Issaku tee eratee vallas 400 7073024 Kannistu talu tee eratee vallas 500 7073025 Turba tee eratee vallas 1000 7073026 Kuusemetsa talu tee eratee vallas 200 7073027 Pedala talu tee eratee vallas 200 7073028 Vaarika talu tee eratee vallas 300 7073029 Tamme tee eratee vallas 400 7073030 Parksepa tee eratee vallas 800 7073031 Hallika talu tee eratee vallas 800 7073032 Vikis'e talu tee eratee vallas 500 7073033 Meentalo tee eratee vallas 300 7073034 Teoste talu tee eratee vallas 400 7073035 Kuke talu tee eratee vallas 300 7073036 Kuke talu tee eratee vallas 400 7073037 Metsanurme talu tee eratee vallas 200 7073038 Aintsi tee eratee vallas 200 7073039 Kesli Ans talu tee eratee vallas 300 7073040 Tolmuski tee eratee vallas 200 7073041 Tolmu talu tee eratee vallas 1000 7073042 Vadilaste tee eratee vallas 1200 7073043 Tode-Viisiku talu tee eratee vallas 1700 7073044 Puksa-Joosepi talu tee eratee vallas 1000 7073045 Võso talu tee eratee vallas 400 7073046 Lumpre tee eratee vallas 400 7073047 Tensingu tee eratee vallas 600 7073048 Mustingu -Tuule tee eratee vallas 1100 7073049 Võikovi-Soesoni tee eratee vallas 500 7073050 Eensalu-Lodesk tee eratee vallas 200 7073051 Lehtsoo talu tee eratee vallas 300 7073052 Köstrepiri talu tee eratee vallas 300 7073053 Kastelaane-Lillemäe talu tee eratee vallas 300

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 53 Räpina valla üldplaneering aastani 2015

7073054 Lentsiuse tee eratee vallas 200 7073055 Kõlliste talu tee eratee vallas 200 7073056 Kase talu tee eratee vallas 200 7073057 Kõrgevariku talu tee eratee vallas 300 7073058 Jaama farmi tee eratee vallas 200 7073059 Kopli talu tee eratee vallas 400 7073060 Raudpuu talu tee eratee vallas 400 7073061 Zionimäe talu tee eratee vallas 700 7073062 Pedala talu tee eratee vallas 600 7073063 Võso talu tee eratee vallas 200 7073064 Sultsisaare-Paluküla tee eratee vallas 2300 7073065 Rammo-Roosimäe tee eratee vallas 600 7073066 Sillaotsa talu tee eratee vallas 300 7073067 Kasesalu talu tee eratee vallas 300 7073068 Kreela tee eratee vallas 300 7073069 Jaanioru talu tee eratee vallas 400 7073070 Märastemägi talu tee eratee vallas 400 7073071 Kastelaane talu tee eratee vallas 500 7073072 Varuski- Saare-Peedo talu eratee vallas 500 tee 7073073 Kürsa Peetri- Tooma talu tee eratee vallas 1600 7073074 Sülgoja-Parmaküla tee eratee vallas 1500 7073075 Herrasaare talu tee eratee vallas 800 7073076 Pari talu tee eratee vallas 400 7073077 Haabsaare talu tee eratee vallas 1500 7073078 Suursoo talu tee eratee vallas 600 7073079 Rauba tee eratee vallas 400 7073080 Virro talu tee eratee vallas 600 7073081 Maasika talu tee eratee vallas 500 7073082 Kiisa talu tee eratee vallas 600 7073083 Määrastemaa Joosep talu tee eratee vallas 600 7073084 Määrastemaa Kaarel talu tee eratee vallas 800 7073085 Mäleto talu tee eratee vallas 200 7073086 Punde talu tee eratee vallas 200 7073087 Jõekääru- Kuusiku talu tee eratee vallas 500 7073088 Puusta põllutee eratee vallas 1200 7073089 Kalju talu tee eratee vallas 700 7073090 Punni vidrik talu tee eratee vallas 400 7073091 Aeniidu talu tee eratee vallas 600 7073092 Maasiku talu tee eratee vallas 400 7073093 Andrese talu tee eratee vallas 300 7073094 Aru talu tee eratee vallas 1500 7073095 Kõrgesaare talu tee eratee vallas 500 7073096 Tagametsa talu tee eratee vallas 400 7073097 Zerna talu tee eratee vallas 900 7073098 Kuusiku talu tee eratee vallas 200 7073099 Punniski talu tee eratee vallas 300 7073100 Parma talu tee eratee vallas 300 7073101 Subsa talu tee eratee vallas 1200 7073102 Siila talu tee eratee vallas 200 7073103 Saksingu talu tee eratee vallas 300

Räpina vallavalitsus 2006 Töö nr. 511/05, Seletuskiri Räpina valla üldplaneering aastani 2015 54

7073104 Pindi talu tee eratee vallas 700 7073105 Petersoni tee eratee vallas 600 7073106 Resna-Kitseniid talu tee eratee vallas 600 7073107 Kalti talu tee eratee vallas 200 7073108 Keresaare talu tee eratee vallas 400 7073109 Pedmansoni tee eratee vallas 400 7073110 Ojaääre talu tee eratee vallas 300 7073111 Ojametsa tee eratee vallas 1300 7073112 Krudisild talu tee eratee vallas 300 7073113 Pindi Adami talu tee eratee vallas 1300 7073114 Metsalaane talu tee eratee vallas 200 7073115 Veski talu tee eratee vallas 900 7073116 Soosaare-Tsirksi tee eratee vallas 4700 7073117 Jüriöö tee eratee vallas 700 7073118 Tumala tee eratee vallas 300 7073119 Võiardi riigimetsa tee eratee vallas 700 7073120 Sillaotsa tee eratee vallas 400 7073121 Virroste-Ruuna talu tee eratee vallas 1200 7073122 Pääsna küla tee eratee vallas 800 7073123 Parringi talu tee eratee vallas 800 7073124 Miina talu tee eratee vallas 600 7073125 Lepiku talu tee eratee vallas 1200 7073126 Randmaa-Kureküla tee eratee vallas 1100 7073127 Kõnnu-Kõrve tee eratee vallas 1000 7073128 Jaaksoni tee eratee vallas 800 7073129 Poldri teed eratee vallas 3800 KOKKU 81700

Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006