Avinurme Kaugkütte Võrgupiirkonna Soojusmajanduse Arengukava 2016 – 2026 Ja Ulvi Asula Kaugkütte Perspektiiv

Avinurme kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026 ja Ulvi asula kaugkütte perspektiiv.

2016

Kava on koostanud ja kinnitanud 8. kutsetaseme volitatud soojusenergeetika insener

Aare Vabamägi

Avinurme kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava...... 4 Piirkonna iseloomustus...... 4 Avinurme valla arengukavas 2013-2022 on sätestatud: ...... 5 Visioon ...... 5 Missioon ...... 5 Soojusmajanduse juhtimist kohaliku omavalitsuse tasandil...... 6 Avinurme kaugküttesüsteemi kirjeldus...... 7 Katlamaja...... 7 Fotod katlamajast...... 7 Soojusvõrk...... 7 Fotod Lasteaia soojusvõrgust...... 7 Soojussõlmed...... 8 Fotod soojussõlmedest...... 8 Kaugküttesüsteemi iseloomulikud näitajad (2012 – 2015 alusel)...... 8 Soojustarbijad...... 8 Fotod soojustarbijatest...... 8 Joonis 1. Avinurme kaugkütte võrk ja tarbijad...... 9 Graafik 1. Soojuse tarbimise osakaalud...... 9 Tabel 1. Avinurme soojustarbijate soojuskogused ...... 9 Perspektiivsed soojuskoormused...... 10 Kortermajade soojustarbe muutus Avinurmes peale soojustamist...... 10 Lasteaia ja Spordihoone soojustarbe muutus peale uuendamist...... 10 Soojustarbe vähenemine energiasäästu tulemusel...... 11 Soojusvarustuse arengu võimalused...... 11 Analüüsitavad soojusvarustuse lahendused...... 12 1. Katlamaja asukoha muutmine...... 12 Joonis 2. Uue katlamaja võimalik asukoht ja ühendus olemasolevasse võrku. (kaardi allikas Maa-amet) ...... 12 Aastased transpordi ja remondi kulud kütuse veoks...... 12 Uue katlamajani viiva võrgu rajamise kulud...... 13 Uue hakkekatlamaja rajamise kulud...... 13 2. Olemasoleva hakkekatlamaja uuendamine...... 14 Foto Uhtna mehhaniseeritud hakkelaoga katlamajast...... 14 Võimalike uute tarbijate asetsemine uue katlamaja asukoha läheduses...... 14

Graafik 2. Avinurme uue katlamaja lähimate tarbijate võimalik soojuskoormus (2012 a). .. 15 3. Kaugküttele asenduslahendused...... 15 Soojusvarustuse võimaluste pikaajaline majanduslik tasuvus...... 15 Tabel 2. Arengute mõjud soojuse hinnale...... 16 Graafik 3. Soojuse hinna muutus erinevate arengute põhjal...... 16 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime...... 16 Ulvi asula kortermajade ja rahvamaja ühise küttelahenduse eelvaade...... 17 Ulvi kaugküttesüsteemi rajamine...... 17 Joonis 3. Ulvi kaugküttesüsteem (skeem analüüsi tarbeks) ...... 18 Majasiseste vesikeskküttesüsteemide väljaehitamine...... 18 Tabel 3. Järelmaksu suurus korteri köetava pinna kohta...... 19 Kaugküttevõrgu väljaehitamine...... 19 Hakkekatlamaja rajamine...... 19 Tabel 4. Ulvi kortermajade soojustarve...... 19 Graafik 4. Ulvi kaugküttevõrgu soojuskoormus...... 20 Tabel 5. Soojuse hinna arvestus Ulvis...... 20 Kortermajade soojustarbe muutus ja maksumus, terviklik soojustamine...... 21 Kaugkütte rajamise otstarbekus Ulvis...... 22 Tabel 6. Soojuse hinna leidmine soojustatud Rahvamaja maasoojuspumbaga küttes...... 23 Tabel 7. Soojuse hinna leidmine soojustamata ja soojustatud Rahvamaja puidugraanuliga küttes...... 24 Tabel 8. Kütteviiside aastased kulud Ulvi Rahvamajas...... 24 Soovituslik tegevuskava...... 25

Avinurme kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava.

Piirkonna iseloomustus. Avinurme vald asub Ida-Virumaa kõige edelapoolsemas osas. Valla administratiivne keskus asub Avinurme alevikus. Valda ümbritseb lõunas ja läänes Torma vald, loodes Laekvere vald, põhjas Tudulinna vald ja idas Lohusuu vald. Valla pindala on 193,6 km2.

Avinurme vald asub eemal suurematest linnadest. Vallakeskuse kaugus maakonnakeskustest on Jõhvist 63 km, Rakverest 55 km, Jõgevast 50 km, Tartust 80 km. Sellest tulenevalt omab Avinurme vald mitmeid küllaltki kaugel paiknevaid erinevate funktsioonidega tõmbekeskusi (Jõhvi, Rakvere, Mustvee, Jõgeva, Tartu), mis kõik jäävad tunniajase auto- või bussiühenduse raadiusesse.

Avinurme valda kuulub 16 küla (Adraku, Alekere, Kaevussaare, Kiissa, Kõrve, Kõrvemetsa, Kõveriku, Laekannu, Lepiksaare, Maetsma, Paadenurme, Sälliksaare, Tammessaare, Ulvi, Vadi, Änniksaare) ja Avinurme alevik Külad on paikse asustusega ning säilitanud oma kogukondliku tugevuse ja traditsioonid.

Avinurme valla asustus on ruumiliselt koondunud valdavalt valla kesk- ja lõunaosasse. Valla rahvastikutihedus on suurim valla keskuses Avinurme alevikus ja Ulvi külas, valla rahvaarv oli Statistikaameti andmetel 1.01.2016 seisuga 1 267 inimest.

Kohalike elanike põhiliseks tõmbekeskuseks on Avinurme alevik, kus vajalikud teenused on elanikele kättesaadavad ca 10 km raadiuses. Avinurme alevikus asuvad haridusasutused (gümnaasium, lasteaed), sportimisvõimalused (spordisaal, jõusaal, staadion ja ujula), kultuurikeskus (sh huviringid) ja raamatukogu ning sotsiaal-ja turvakeskus. Kultuurikeskuse hoones asuvad ka vallavalitsus ning raviteenused. Alevikus on kättesaadavad esmatasandi teenused (nt poed, toitlustus- ja majutusasutused, apteek, tankla, sularahaautomaat jt). Alevikus asub vabatahtlik päästemeeskond.

Valla teistes osades on teenuste pakkumine tagasihoidlik. Piirkondlikult asub Ulvi külas kauplus ja raamatukogu.

Ühiskondlik tegevus vallas on aktiivne, eelkõige laulu- ja puhkpillitraditsiooni, tantsu ja tervisespordi valdkondades. Ühingute tegevuse kaudu väärtustatakse kohalikku ajaloo ja ettevõtlustraditsiooni Avinurme Elulaadikeskuses ja Avinurme Puiduaidas.

Asukohast ja loodusoludest tingituna on piirkonnas tugevad käsitöö- ja ettevõtlustraditsioonid, mis baseeruvad põlvest põlve edasi antud puutöötraditsioonidel.

Ettevõtlusvaldkonnas on vallas esindatud eelkõige puidutöötlusettevõtted ning kaubandus- teenindus. Äriregistris registreeritud 169 ettevõtet ja FIE-t , s.h. 79 osaühingut, 29 MTÜ-d, 2 sihtasutust, 60 FIE-t, 1 tulundusühistu.

Suurimateks tööandjateks Avinurme vallas on vallavalitsus 78, metallifirma OÜ Birger 130 töötajaga (neist 35 töötajat Avinurme vallast, ülejäänud sõidavad tööle maakonnakeskusest ), kohalikud väikefirmad enamus puidufirmad: OÜ Alfrina 37 töötajat , Hansura OÜ 21 , AS Strauss 28 töötajat , Metallix Puit 11 ja Avinurme Sotsiaal- ja turvakeskus 17 töötajat.

Avinurme valla arengukavas 2013-2022 on sätestatud:

Visioon Avinurme on meeldiva elukeskkonnaga, identiteeti väärtustavate elanikega ja innovatiivse ettevõtluskeskkonnaga vald, mis on ka noortele atraktiivne. Vallas tegutseb konkurentsivõimelist haridust pakkuv gümnaasium, kus on stabiilne õpilaste arv.

Missioon Kindlustada elanikele, külastajatele, asutustele, ettevõtetele ja organisatsioonidele majanduslikult hea kasvupinnas, kultuuriliselt mitmekesine keskkond, keskhariduse omandamise võimalus Avinurmes ning sotsiaalne turvalisus koos meeldiva elu- ja looduskeskkonnaga.

Täna määratleb Avinurme valla elanik end endiselt avinurmikuna - kogukonnana, mida on kanditud ühest haldusjaotusest teise, kus seeläbi on tekkinud ja tugevnenud piirkonna oma identiteet. Avinurme vallas on inimtegevusest suhteliselt puutumatu loodus, mitmeid siinseid alasid on esile tõstetud kui vääriselupaiku. Hõredalt paiknev rahvastik ja suurte reostusallikate puudumine suurendavad piirkonna keskkonnaväärtust. Avinurme vallas on palju looduslikke rohealasid. Mööda Avijõge kulgev Avinurme alevik jätab kauni ja rohelise mulje.

Avinurme on tugeva ja läbi põlvkondade ulatuvate tegevustega seotud kultuuriga ning paiksusega oma territooriumil, arenenud rahvakultuuri traditsioonide ja omakultuursete isetegevuskollektiividega vald, hariduselu traditsioonid on sügavad ja pikaajalised. Renoveeritud gümnaasiumis pakutakse heal tasemel haridust. Sportimisvõimalused on loodud spordihoones, ujulas, jõusaalis.

Kaugkütte süsteem vallas toimib Avinurme alevikus. Kaugkütte suurimaiks tarbijaiks on valla ettevõtted (2015.a. - 63 % kogu toodetud soojusest), kauplus ja korterelamud.

Soojusmajanduse juhtimist kohaliku omavalitsuse tasandil. Avinurme vallas töötab üks kaugkütte katlamaja, 1999 aastal loodi valla ettevõte Avinurme Soojus, mis tegeleb soojusmajandusprobleemidega, 2015 a. lõpetati Avinurme Soojus, mis ei ole enam oma registrinumbriga allasutus vaid on oma eelarvega valla allüksus. Kaugkütte soojustarbijateks on valla asutused ja elanikud ning muud asutused. Köetakse saepuru ja puidujäätmetega.

Avinurme vallavalitsus võttis 1998 a. Maailmapanga Energialaenu rahandusministeeriumi kaudu. 2003 a. maksti laen tagasi ja sõlmiti pikaajaline laenuleping Swedbank-ga perioodiga kuni 2013 a. lõpuni. Laenud on tagasi makstud.

2000 a. ehitati korterelamute keldritesse soojussõlmed omafinantseeringuna 28 850 EUR.

2001 a. paigaldati katlamajale tahmafilter, mis tagab saaste optimeerimise, selleks saadi tuge SA KIK- lt 4 800 EUR ja omapoolselt lisati 1 280 EUR. 2002-2006 a. uuendati soojusvõrku 210 meetri ulatuses omavahenditega 40 000 EUR ulatuses, seejärel 2007 a. lasteaia soojusvõrk 56 meetri ulatuses kaasates MKM vahendeid 6 410 EUR ja omapoolselt 3 160 EUR, 3 000 EUR eest pandi soojasõlmedesse sooja mõõturid, tehti jooksvat remonti. 2008 a. osteti katlamajja suitsuimeja 2 000 EUR eest ja tehti jooksvat remonti. 2009.a. ehitati kütusehoidla MKM toetusega 23 080 EUR, omalt poolt lisati 6 410 EUR. 2014 a. asfalteeriti katlamaja territoorium 10 000 EUR ja 2014-2016 a. viidi läbi hakkehoidla põranda ja platside betoneerimise tööd 600 m² ulatuses omavahenditega 13 500 EUR.

Eesmärgiks on seatud, et soojusenergia tootmine peab olema keskkonnasäästlik ja rahuldama omavalitsuse asutuste ja elanike soojavajaduse.

Kavandatud on katlamaja katuse katte vahetus, katlamaja korsten vajab uuendamist. Suviti tehakse paari nädala jooksul kaugküttesüsteemis jooksev remont.

Tasakaalukas tegutsemine on võimaldanud Konkurentsiameti poolt kinnitatud soojuse piirhinnaks 58,28 EUR/MWh. Ettevõte müüb soojust piirhinnast 5,3 EUR madalamalt 52,92 EUR/MWh.

Avinurme kaugküttesüsteemi kirjeldus.

Katlamaja. Avinurme hakkepuidu katlamaja valmis 1999 aasta suvel EBRD laenu toel. Katlamaja ja hakkeladu ehitati uuena, kivikorsten pärineb aastast 1975 ja on lagunenud ning vajab uue ehitust. Suitsugaaside tsüklonpuhasti paigaldati 2001 aastal ja ei vasta täna enam ootustele. Katlamajas on Taani päritolu põhikatel REKA HKRS-1300 (1300 kW võimsusega, põhikütuseks puiduhake ja saepuru) ning reservkatel De Dietrich GT-518 (950 kW võimsusega kütuseks diiselküte).

Põhikatel ja reservkatel on vaatamata eale heas seisukorras. Vajalik on uuendada kütuse lao ja suitsugaaside puhastamise ning korstna seadmeid.

Fotod katlamajast.

Soojusvõrk. Kaugküttetorustiku pikkus on kokku 1060 meetrit, sellest maa-alune osa pikkusega 780 meetrit on täies ulatuses eelisoleeritud torudest ja ehitatud vahemikus 1999-2004. Maapealne osa 135 meetrit on ehitatud 1980 aastal ja terastoude katmiseks on kasutatud koorikvilla ja tsinkplekki. Hoonesiseselt asetseb 145 meetrit torustik, mis on ehitatud 1979-1985 aastail, soojustus hoonete keldrites on kaasaegsega võrreldes halb ja torudel on liiga suured diameetrid. Selline torustiku osa annab hooneisse lisasoojust kaudse küttena torustiku pinnalt soojuskaona ning suurendab kogu soojusvõrgu suhtelist soojuskadu. Samas ei lähe see soojus kaotsi, sest selle soojuse saab endale hoone, aga soojuskao eest tasuvad kõik kaugkütte tarbijad.

Katlamaja töötab aastaringselt, suvel on tarbimiseks ainult soe vesi. Remonttööd on tavaliselt juulis- augustis kestusega kuni 2 nädalat.

Vajalik on avariide ilmnedes vahetada hoonesisesed kaugküttevõrgu torud uute vastu.

Fotod Lasteaia soojusvõrgust.

Soojussõlmed. 1999 aastal ehitatud 10 soojussõlme. Kaugküttest valmistatakse soe tarbevesi (vesi-vesi soojusvahetid soojussõlmedes). Mitmed soojusvahetid kortermajades vajavad uuendamist või vähemalt isoleerimist.

Fotod soojussõlmedest.

Kaugküttesüsteemi iseloomulikud näitajad (2012 – 2015 alusel). Katlamaja kasutegur 83% Soojusvõrgu kasutegur 89% Katla soojuskoormuse suhe võrgu pikkusega 1,23 kW/m Soojustarbimise suhe võrgu pikkusesse 2,5 MWh/m Soojusvõrgu erisoojuskoormus 37 W/m

Soojustarbimine on väikeasula kohta üle 2,5 MWh võrgu meetri kohta ja see on näitaja, mis kinnitab et kaugküte on ainuõige lahendus ning soojusvõrgu erisoojuskoormus näitab, et soojusvõrk on kadude osas heas korras.

Soojustarbijad. Katlamajaga on ühendatud kokku 11 hoonet, neist 5 korrusmaja 74 korteriga, 1 eramaja, toidukauplus, sotsiaal- ja turvakeskus, kultuurikeskus, kooli hooned, lasteaed. Kortermajad on kõik uuendamata, valla objektidest on veel täielikult soojustamata lasteaed ja osaliselt spordihoone. 2016 aasta suvel saadud toetusega Hasartmängumaksu Nõukogult vahetati spordihoonel vanad aknad ja soojustati osaliselt välisseinu, selle mõju on tunda eeloleval talvel. Fotod soojustarbijatest.

Joonis 1. Avinurme kaugkütte võrk ja tarbijad.

Olemasolev soojusvõrk - Kavandatud soojusvõrk uue katlamajani - Soojustarbijad Soojustarbimise osakaalu jaotus elanike ja valla asutuste ning äriettevõtete vahel on näitlikult toodud järgneval graafikul.

Graafik 1. Soojuse tarbimise osakaalud.

Aastate 2013 – 2015 keskmine soojuse tarbimine oli 2 560 MWh. 2015 aastal moodustas valla asutuste tarbimine 63% kogutarbest. Oluliste soojustarbijate viimaste aastate tarbimine on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 1. Avinurme soojustarbijate soojuskogused. Hoone 2013 2014 2015 keskm. Lasteaed 229 249 238 239 Spordihoone 402 390 397 396 Koolimaja 336 324 313 324 Ujula 181 162 150 164 Kultuurimaja 312 354 324 330 MTÜ STK 145 148 145 146 Kauplus/(Eramu) (10) 17 15 14 Kortermajad 1003 939 906 949

Suurim soojuse kokkuhoiu võimalus on Kortermajades, Lasteaias ja Spordihoones.

Perspektiivsed soojuskoormused.

Kortermajade soojustarbe muutus Avinurmes peale soojustamist. Korrastamata kortermaja erisoojuskulu kütteks köetavale pinnale on 150 kWh/m2 aastas, terviklikult korrastatud kortermaja erisoojuskulu on 50 kWh/m2 aastas. Vahe on 100 kWh/m2 ja selle väärtuseks on 58 EUR MWh hinna juures kuni 6 EUR m² aastas.

Korrastamata kortermajas on keskmisel talvel 50 m2 korteri aastane kulu toasoojusele 430 EUR aastas, 70 senti m2 kohta kuus.

Terviklikult korrastatud kortermajas on keskmisel talvel 50 m2 korteri aastane kulu toasoojusele 145 EUR aastas, 25 senti m2 kohta kuus. Vahe on 285 EUR aastas, 45 senti m2 kohta kuus.

Korrastamata kortermajas on vajadus koguda võimalike avariide ja remontide tarbeks remondifondi vahendeid. Oletame, et remondifondi makse on 50 senti/m2 kohta kuus, sest katus tilgub läbi, seintelt pudeneb krohv, torustikud lekivad, elektrisüsteem on vananenud, välisuksed on lagunenud, rõdu piirded ohtlikud, trepikodade ja keldrite aknad katki, pandus pragunenud ja vesi tungib keldrisse, ventilatsioonikorstnad on pragunenud jne. Soojustamata majas on vaja korjata 0,7 EUR kuus küttekulude katmiseks ja lisaks maja korrastamiseks remondifondi makset 50 senti, kokku 1,20 EUR m2 kohta kuus. Raha pikaajaliselt korjates ja maja järk-järgult väikeste tööde kaupa korrastades jõutakse maja 20 aasta pärast korda teha samale tasemele nagu ühekorraga tehes koos toetusega.

Terviklikult korrastatud kortermajas ei ole suurremondi tarbeks enam vaja raha koguda, sest maja on korras, aga vaja on koguda uute seadmete hoolduse ja pikaajalise järelmaksu teenindamiseks vahendeid. Kui maja kasutas 50%-list toetust ja korrastustööde maksumuseks oli 250 EUR/m2 kohta, siis on 20 aastase 3,5%-lise intressiga järelmaksu korral vaja koguda järelmaksu fondi 0,85 EUR/m2 kohta kuus. (vt laenu kalkulaatorit https://www.swedbank.ee/private/home/more/calculator/calc/kykredex). Koos küttekuluga 25 senti on kordatehtud majas makse siis 1,1 EUR m2 kohta kuus.

Kokku on kõigi nelja kortermaja soojustamise tagajärjel soojustarbe vähenemine aastas kuni 400 MWh.

Lasteaia ja Spordihoone soojustarbe muutus peale uuendamist. Avinurme lasteaia hoone on terviklikult uuendamata. Hoone enda senine soojustarve ei ole midagi eriskummalist, vaid vastab ehituse valmimise ajal kehtivatele tavadele. Kaasaegsed energiatõhususe nõuded on aga sootuks erinevad. Tervikliku uuendamise, mis koosneb välispiirete lisasoojustamisest, akende soojustuskihti tõstmises, soojustagastusega õhuvahetussüsteemi rajamises ning kütteautomaatika ja regulaatorite paigaldamises, tagajärjel väheneb hoone küttekulu kuni 2 korda, saavutades energiatõhususarvu ETA tasemekas C klassi.

Lasteaia tervikliku uuendamise tagajärjel väheneb soojustarve aastas kuni 100 MWh.

Spordihoonet on oma vahenditega tasapisi energiatõhusamaks muudetud. Vahetatud on aknad ja osa välispiirdest soojustatud. Katuslae soojustamine ja soojustagastusega õhuvahetussüsteemi rajamine annaks veelgi suurema energiasäästu, paraku nõuab selline investeering ka märkimisväärseid kulutusi ja selles osas lähiaastail kindlaid kavasid ei ole.

Spordihoone soojustarbe vähenemiseks 2016 aasta suvel tehtud tööde tagajärjel hindan 30 MWh.

Soojustarbe vähenemine energiasäästu tulemusel. Kokkuvõtlikult hindan Avinurmes perspektiivseks soojustarbeks järgneval kümnel aastal soojustarbe vähenemist järgneval viiel aastal kuni 230 MWh, mis põhineb eeldusel, et Lasteaed uuendatakse terviklikult ja tõhusaks (eelkõige CO2 toetusrahad Lasteaedadele), Spordihoone senised ja tulevased soojustustööd avaldavad oma mõju ning vähemalt üks kortermaja kasutab SA KredEx korterelamute toetust, mis on Ida-Virumaale aastatel 2014 – 2020 kuni 50% uuendamistööde maksumusest.

Edasistes arengutes on soojuse hinna muutumise leidmisel kasutatud võrdlustes tänase tarbimisega 2 500 MWh aastas, eeldust, et tarbimine väheneb soojustamise tagajärjel ja on peale Lasteaia, Spordihoone ja mõne kortermaja soojustamist aastas 2 270 MWh.

Kümne aasta vaates võib lisanduda veel mõni kortermaja terviklikuks uuendatuna.

Soojusvarustuse arengu võimalused. Vastavalt lähteülesandele analüüsiti kava koostamisel järgmisi võimalikke arenguid

1. Uue hakkekatlamaja rajamine uude asukohta. 2. Olemasoleva hakkekatlamaja uuendamine. 3. Kaugküttele asenduslahenduste rajamine.

Analüüsitavad soojusvarustuse lahendused.

1. Katlamaja asukoha muutmine. Hetkel toimub hakke vedu põhilaost, mis asub mõnesajad meetrid eemal endises silohoidlas, millele on rajatud varikatus ja ta on kohandatud hakkelaoks, nn aktiivlattu katlamaja juures. Vajalik on küllaltki tihe transport, mis tingib vajaduse kaaluda katlamaja asukoha võimalikku muutust. Asukoha muutuse kavandamisel leitakse

 Kütuse transpordikulude võimalik kokkuhoid katlamaja rajamisel olemasoleva hakke põhilao juurde  Uue katlamaja rajamise kulud uude asukohta.  Võimalike uute tarbijate asetsemine uue katlamaja asukoha läheduses

Joonis 2. Uue katlamaja võimalik asukoht ja ühendus olemasolevasse võrku. (kaardi allikas Maa-amet)

Uueks katlamaja asukohaks on pakutud olemasoleva hakke põhilao lähedast vaba platsi (vt joonist). Sealt olemasoleva võrguni on vaja rajada 475 meetrit soojustorustikku, mille kaudu saaks edastada hinnanguliselt 1 MW võimsusega soojuskandjat tänastele tarbijatele. Võrgu rajamise meetri hinnaks on hinnanguliselt 350 EUR meeter, koguinvesteering seega 167 000 EUR, toetuse 50% puhul 83 500 EUR.

Rajatava soojusvõrgu soojuskao võimsus on arvestuslikult 40 W meetri kohta ja aastane soojuskadu 8760 töötunni juures 350 MWh. Soojuskao rahaline väärtus puiduhakke primaarenergia hinna 14 EUR MWh ja katla keskmise kasuteguri 85% juures on 5 770 EUR ja odavama primaarenergia hinna 10 EUR MWh juures 4120 EUR.

Aastased transpordi ja remondi kulud kütuse veoks. Aastane keskmine rahaline kokkuhoid seisneb transpordi vahendi remondi ja transpordiks kuluva auto ja tõstemasina kütuse kulude vähenemises olemasoleva põhilao juurest olemasolevasse katlamaja lattu kütuse veol ja oleks (remondi kulult 1250 EUR, autokütuselt 1200 EUR ja diiselkütuselt 1800 EUR,) kokku 4250 EUR.

Esmane hinnang kulude põhjal on, et suurema kuluga, kui hakke transpordi kulu aastas olemaoleva katlamaja juurde, on soojuskao väärtus uuest rajatavast soojustorustikust, kui primaarenergia hind

12 on 14 EUR MWh. Kui kütuse primaarenergia hind on odavam kui 10 EUR MWh, siis on transpordi kulud suuremad, kui aastased soojuskao kulud rajatavas torustikus. Kütuse primaarenergia hind alla 10 EUR MWh ei ole pikas vaates tõenäoline, sest ilmselt taastub puiduhakke suurem nõudlus ja veidi kõrgem hind peale Auvere elektrijaamas suuremas mahus hakke kasutuselevõttu.

Lihtsustatult võime võtta aluseks, et uue katlamajani rajatava soojusvõrgu aastase kao ja senise kütuse transpordi aastased kulud on võrdsed (4 250 EUR).

Uue katlamajani viiva võrgu rajamise kulud. Uue ühendusvõrgu rajamisega kaasnevad lisaks võrgu kadudest tingitud kuludele veel kapitalikulud.

Vaatleme võrgu rajamise kulude mõju soojuse hinnale. Torustiku rajamisega kaasnevad soojuse hinda kapitalikulu ja õigustatud ootus põhjendatud tulukusele investeeritud kapitalilt.

Soojusvõrgu kasutuseaks võib lugeda 25 – 40 aastat. Kulumi aastaseks suuruseks (167 000 EUR) ilma toetuseta ja 25 aastase kasutusaja jooksul on 6 680 EUR, toetuse puhul 3 340 EUR. Põhjendatud tulukuseks esimesel aastal (regulaatori poolt kaalutud keskmise lubatud kapitalikulu (WACC) 6% puhul) on 10 020 EUR, toetuse puhul 5 010 EUR.

Seega soojusvõrgu toetusega rajamisega kaasnev kogukulu on esimesel aastal (3 340+5 010) 8 350 EUR. Kokku koos soojuskaoga on kogukulu (rajamine ja soojuskadu) toetuse puhul (3 340+5 010+ 4 250) 12 600 EUR aastas võrrelduna vaid transpordikuluga 4 250 EUR aastas.

Soojuse hinnale on mõju esimesel aastal peale rajatava soojusvõrgu investeeringut järgmine.

Kulud vähenevad transpordikulude võrra -4 250 EUR ja suurenevad soojuskao ja kapitalikulude ning põhjendatud tulukuse võrra +12 600 EUR, kokku +8 350 EUR.

Lihtne tasuvusaeg, kus rajatava soojusvõrgu toetusega investeering (83 500 EUR) jagatakse transpordist saadava säästuga (4 250 EUR) on 20 aastat.

Soojuse müügi aastase mahu 2 500 MWh juures on ühe müüdava soojuse ühiku muutus uue võrguühenduse rajamise mõjul +3,4 EUR.

Uue hakkekatlamaja rajamise kulud. Lisaks tuleb soojuse hinda arvestada hakkelao juurde rajatava uue katlamaja kapitalikulu koos põhjendatud tulukusega. Rajatava 1 MW-se hakkekatlamaja investeeringuks võtame 430 000 EUR. Eeldame, et selleks investeeringuks saame toetust 50%, seega 215 000 EUR kapitalikulu. Sarnaselt võrgu rajamisele leian kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse esimese aasta järgselt, arvestades katla elueaks 20 aastat. Kapitalikuluks aastas saan (215 000/20) 10 750 EUR ja põhjendatud tulukuseks (215 000*6%) esimesel aastal 12 900 EUR.

Mõju soojuse ühiku hinnale esimesel aastal (soojuse müügi maht 2500 MWh) peale uue katlamaja rajamist on (12 900+10 750) 23 650/2500 = +9,4 EUR.

2. Olemasoleva hakkekatlamaja uuendamine. Olemasoleva hakkekatlamaja põhiseade hakkekatel on vaatamata soliidsele eale heas korras ning teenib sarnase hoolduse juures soojuse tootmist veel vähemalt 10 aastat.

Värskendust ja uuendust vajab hakkelao hoone ja hakke etteande mehhanism, suitsukorsten ning suitsugaaside puhastuse tehniline lahendus.

Kaaluda võiks mehhaniseeritud täitmisega suurema mahutavusega lao rajamist olemaoleva lao seinte kõrgemaks ehitusena ja katusega katmisega. Analoogina näide Uhtna katlamajast.

Foto Uhtna mehhaniseeritud hakkelaoga katlamajast.

Vasakpoolne tõstukuks on hakkelao sisend, kuhu mahub mitu koormat haket kallutatuna ja seal sees asub tigutransportööride süsteem, mis viivad kütuse ladustatuks kõrgesse hoonesisesesse kuhja.

Hindan uuendustööde maksumuseks kuni 150 000 EUR ja samuti võimaluse toetuse saamiseks 50% ulatuses.

Leian sarnaselt eelnevatele nimetatud uuenduste mõju soojuse ühiku hinnale arvestades uuendatud seadmete elueaks 15 aastat. Kapitalikuluks saan toetusega investeeringu puhul (75 000/15) 5 000 EUR ja põhjendatud tulukuseks esimesel aastal (75 000*6%) 4 500 EUR, kokku 9 500 EUR ja mõjuks soojuse ühikule (9 500/2500) +3,8 EUR.

Kuna kulum igal aastal vähendab investeeritud kapitali maksumust, siis väheneb igal aastal ka põhjendatud tulukus ja mõju soojuse ühiku hinnas väheneb aasta-aastalt.

Kokkuvõtvalt saab eelnevatest arvestustest järeldada, et olemasolevas asukohas on katlamaja seadmete uuendamine toetusega (+3,8 EUR/MWh) oluliselt väiksema mõjuga soojuse hinna tõusule kui toetusega uue katlamaja rajamine hakkelao juurde koos uue võrguühenduse rajamisega (+12,8 EUR/MWh).

Võimalike uute tarbijate asetsemine uue katlamaja asukoha läheduses. Aastal 2012 kaaluti asulas asetsevate ettevõtete soojusvajadusi kaardistades leida vastust küsimusele, kas soojuse ja elektri koostootmine Avinurmes on otstarbekas. Koostati võimalik soojuskoormuste vajadus kuude lõikes ja leiti investeerimise vajadus.

Graafik 2. Avinurme uue katlamaja lähimate tarbijate võimalik soojuskoormus (2012 a).

Paraku ei leitud ühist huvi ja kõik osapooled rajasid oma kütustel ja tootmisjääkidel toimivad katlamajad. Seega uues asukohas rajatavale katlamajale olulise mõjuga tarbijaid läheduses pole, veidi eemal asetsevad suure tarbimise mahuga soojustarbijad on tööstuslikku laadi ja on ise juba rajanud enda tarbeks katlamajad.

3. Kaugküttele asenduslahendused. Avinurmes kasutatakse energia allikatena kohapealseid taastuvaid kütuseid ja puidu ning väljatöötlemise jääke. Avinurmes ei ole otstarbekas olemaolevale kaugküttesüsteemile asenduslahendusi otsida, sest toimiv kaugküttesüsteem on tõhus ja tagab soojustarbijatele taskukohase soojuse hinna ning elavdab kohalikku puidutööstust ja metsamajandust, sest puidu-, viljajäätmed ja metsahake tuuakse kohalikku katlamajja kütuseks. See tagab kütuse eest makstud raha ringlemise kohaliku paikkonna majanduses ning lahendab teatud jäätmete probleemi.

Ulvi asula küttelahenduste analüüsil leidsin soojuse hinnad erinevate asenduslahenduste puhul, sama kehtib ka Avinurmes. Avinurmes asenduslahendusi kaaludes tuleb samuti seada eeltingimuseks, et asenduslahendused rajatakse kõigile soojustarbijatele samaaegselt. Asenduslahendused annavad soojuse hinnaks üle 70 EUR MWh, seega kaugkütte tänasest hinnast üle 14 EUR kõrgema hinna.

Soojusvarustuse võimaluste pikaajaline majanduslik tasuvus. Asenduslahenduste hinnad ei anna majanduslikku tasuvust tänase kaugkütte hinnaga võrreldes.

Uue hakkekatlamaja ja võrguühenduse rajamine teise asukohta ei ole põhjendatud, sest selle mõju soojuse hinnale on kuni +13 EUR MWh kohta 2500 MWh-se aastase tarbimise juures.

Kui tarbimine väheneb soojustamise tagajärjel 2 270 MWh-ni, siis on mõju veelgi suurem (+14 EUR MWh-le) ning siis läheneb kaugküttesoojuse hind juba asenduslahenduse soojuse hinnale.

Hinnatõusu suhteline suurus oleks 24% tänase piirhinnaga 58 EUR MWh võrrelduna.

Olemasoleva hakkekatlamaja uuendamine on põhjendatud, sest see tagab varustuskindluse, puhtamad suitsugaasid ja soojuse hinnale on mõju 2 500 MWh-se tarbimise juures +3,8 EUR MWh, tarbimise vähenedes soojustamise tagajärjel kuni 2 270 MWh-ni veidi suurem (+4,2 EUR MWh-le).

Olemasoleva katlamaja uuendamise tagajärjel jääb soojuse hinna tõusu suhteline suurus esimesel investeeringujärgsel aastal 7% lähedale.

Tabel 2. Arengute mõjud soojuse hinnale. Katlamaja Uue katlmaja ja Lasteaia ja Katlamaja Uue katlmaja ja Areng uuendamine võrguühenduse Spordihoone uuendamine võrguühenduse Näidik olemasolevas rajamine ning kortermaja olemasolevas rajamine Asendus asukohas hakkelao juurde soojustamine asukohas hakkelao juurde lahendus Tarbimine MWh aastas 2500 2500 -230 2270 2270 Investeering toetusega 75 000 215 000+83 500 - 75 000 298 500 Kulum 5000 10 750+3 340 - 5 000 14 090 Põhjendatud tulukus 4500 12 900+5 010 - 4 500 17 910 Hinna muutus 3,8 9,4+3,4 - 4,2 14,1 Hinna tõus EUR MWh 3,8 12,8 - 4,2 14,1 14

Graafik 3. Soojuse hinna muutus erinevate arengute põhjal.

Soojuse hind ja tarbijate maksevõime. Eeltoodud arvestused näitasid, et tänasest piirhinnast 58 EUR MWh võib soojuse hind tõusta kõrgemaks kuni 14 EUR MWh kohta juhul, kui valitakse lahenduseks katlamaja asukoha muutus ja vajaliku võrguühenduse rajamine. See oleks 24%-line hinnatõus, mis on tarbijate jaoks liialt järsk ja võib halvata tarbijate maksevõimet. Kortermajadele tähendaks see tulevase 850 MWh-se tarbimise juures aastast lisakulu 11 900 EUR.

Valla eelarve jaoks tähendaks see tulevikus valla hoonete 1 300 MWh aastase tarbimise juures lisakulu 18 200 EUR aastas.

Avinurmes müüakse soojust tarbijatele tänasest piirhinnast 5,3 EUR madalama hinnaga, seega kui valida katlamaja uuendamine toetusega olemaolevas asukohas, siis soojuse piirhinda ka tarbimise vähenedes 2 270 MWh-ni selle investeeringu tagajärjel tõstma ei pea.

Ulvi asula kortermajade ja rahvamaja ühise küttelahenduse eelvaade. Ulvi külas on olnud mõnekümned aastad tagasi kaugküte ja kortermajad on peale kaugkütte katlamaja sulgemist välja ehitanud kohtkütte lahendused vastavalt korteri omaniku võimalustele ja teadmistele.

Rahvamaja hoones on välja ehitatud vesikeskküte, mida varustas soojusega halupuude katel. Maja kõigi ruumide vähese kasutuse tõttu on vesikeskküttesüsteem soojuskandjast tühjendatud ja asendatud kasutatavate ruumide põhiselt õhk-õhk tüüpi soojuspumbaküttega.

Külmade ilmade juures lisatakse õhksoojuspumbaküttele otsene elekterküte.

Käesoleva kava eesmärk ei ole välja selgitada hetkel korterites ülesseatud erilahendustest korterite kaupa saadava soojuse maksumust ega Rahvamaja kohtkütte erikulusid, vaid välja tuua soojuse ühiku hind lõpptarbijale, kui endised kaugkütet tarbinud kortermajad oleksid taas kaugkütet tarbimas koos Rahvamaja hoonega.

Senised kohtkütte lahendused ei taga kaugküttega võrreldavat mugavust, küttepuude või kütuse tassimine erinevate kõrgustega korrustele muutub vananevatele korteri omanikele aina probleemsemaks, soojustamata hoonetes ei taga õhksoojuspumbad külmade ilmadega mugavat sisekliimat kõikides korteri osades, pliidi-kaminaküttel ilma salvestuseta kõigub korteri sisetemperatuur ebamugavalt suurtes piirides, trepikojad ja keldrid on külmad, seega ka korterite trepikoja poolsed seinad ja I korruse põrandad jahedad. Soojustamata katuslae puhul on jahedad ka ülemise korruse laed.

Asustamata korterite seinad on jahedad ja seetõttu on jahedad ka neid ümbritsevate naaberkorterite seinad.

Alakütmine, soojuse kokkuhoiuks alaventileerimine ja välispiiretes asetsevad külmasillad tekitavad võimaluse korteri siseseintele hallituse tekkeks. Niiskunud välispiirded juhivad soojust veelgi paremini eluruumist välja.

Küttepuude vedu ja ladustamine kortermajade vahele nõuab ruumi ja vähendab ning ilmestab omapäraselt majadevahelist avalikku ruumi.

Mugava ja varustuskindla kütteviisina on siinkohal kaalutud Ulvis taastada kaugküttesüsteem.

Ulvi kaugküttesüsteemi rajamine. Rahvamaja ja kolme kortermaja vahele parkimisplatsile rajatakse täisautomaatne hakkekatlamaja, lisaks kaalutakse neljanda ridaelamu tüüpi kortermaja liitumist.

Hakkekatlamaja on konteiner tüüpi, suletud hakkelaoga ja asub olemasoleval kõva kattega platsil, et tagada kütuseveokile vajalik manööverduse ruum ja ligipääs kütuse laole igasuguse ilmastikuga.

Soojusvõrku on kolme kortermaja ja Rahvamaja ühendamiseks vaja rajada 250 meetrit, ridaelamu liitumise korral 330 meetrit.

Põhimõtteline joonis esmase analüüsi tarbeks on järgnev.

Joonis 3. Ulvi kaugküttesüsteem (skeem analüüsi tarbeks)

Allikas Maa-amet.

Majasiseste vesikeskküttesüsteemide väljaehitamine. Selleks, et kaugküttega liituda tuleb kõigi kaugküttes olnud kortermajade korteriühistutel esimese sammuna ühiselt kokkulepitud tähtajaks ehitada välja majasisene vesikeskküttesüsteem küttekeha tasandil reguleerimise võimalusega. Selleks saab Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu taotleda kuni vahendite jätkumiseni või aastani 2020 toetust 25, 35 või 50% SA KredEx korterelamute toetuse tingimusi järgides.

Kui kortermajad taasliituvad kaugküttega saavutatakse mastaabimõju soojuse püsikulude jaotumisel soojuse ühikute vahel ning selle mõjul vähenevad küttekulud kõigile kaugküttesoojuse tarbijaile.

Kortermajades saavutatakse kaugküttega liitudes hinnale vastav mugav ja tervislik sisekliima, siis kui kõik eluruumid korteris oleksid taas vesikeskküttega köetavad, taastataks ventilatsioon ja kaoksid külmasildadest ning alaventilatsioonist tekkinud hallitus ja niiskuskahjustused.

Toon siinkohal arvutusena näite Ulvi tüüpilise keskmise kortermaja kohta, mille köetav pind on 800 m2 ja keskmine korter suurusega 50 m2.

Vaid vesikeskkütte taasrajamise maksumus on ehitusettevõtte hinnangul 40 EUR köetava pinna ruutmeetri kohta, koguinvesteering näitena toodava kortermaja kohta oleks (800*40) 32 000 EUR. Selleks tegevuseks on võimalik saada toetust SA KredEx-ilt ja sõltuvalt, kui tõhusaks hoone energiatarbimisega minnakse on toetuse suuruseks 25% kuni 50%. 50%-lise toetuse saab vaid juhul, kui olemasolev kortermaja uuendatakse terviklikult uue ehitatava kortermaja energiatõhususe tasemele.

Tabel 3. Järelmaksu suurus korteri köetava pinna kohta. Maksumus, Oma Inves Laenu kulu Tegevus hinnanguline Toetus osalus teering m² (20 a, 3,5%) EUR/m² EUR/m² EUR % EUR EUR/m² /kuus Terviklik uuendamine 250 200000 50 100000 125 -0,73 € Terviklik uuendamine 170 136000 35 88400 111 -0,65 € Vesikeskkütte rajamine 40 32000 25 24000 30 -0,18 €

Vaid vesikeskkütte rajamisel kortermajja on iga korteri ruutmeetri maksekoormus järgmised 20 aastat 18 senti ruutmeetri kohta kuus, näidiseks võetud korteri (50 m2) suuruse kohta vastavalt 9-10 EUR kuus. See on minimaalne vajalik investeering kortermajas, et asuda tarbima kaugküttesoojust.

Kui kortermajas muid olulisi tegevusi kortermaja energiatõhususe parandamiseks ette ei võeta, siis säilib kütteks kuluva soojuse eritarve aastas tasemel 150 kWh/m2.

SA KredEx senised toetusega korrastatud kortermajad on saanud läbi hangete kortermaja tervikliku uuendamise maksumuseks köetava pinna kohta 170 – 270 EUR. Sellest tuleb kortermajal endal rahastada kas siis 25%, 35% või 50% väiksem ühiku maksumus, sest toetus on vastava suurusega.

Kaugküttevõrgu väljaehitamine. Joonisel 2. toodud kaugküttevõrgu skeemi alusel on vajalik rajada 330 meetrit soojusvõrku, mille maksumuseks on hinnanguliselt 60 000 EUR. Selleks on võimalik saada toetust SA KIK vastavast programmist kuni 50%.

Uue soojusvõrgu kadu on hinnanguliselt 30 W/meetri kohta ja kui võrk on töös 8 kuud siis on soojuskadu kuni 50 MWh aastas.

Hakkekatlamaja rajamine. Katlamaja rajamiseks on vajalik täpselt teada kaugkütte tarbijate soojuslikke võimsusi. Selle leidmiseks kasutan Ulvis seniste kaugküttes olnud kortermajade ja Rahvamaja hinnangulist soojustarvet 130 kWh/m² (suletud netopind) kohta aastas.

Tabel 4. Ulvi kortermajade soojustarve. Energia tarve Energia tarve kütteks, Aastane Aastane Taasliituva Suletud kütteks, terviklikult tarve tarve Kortermaja netopind soojustamata uuendatuna soojustamata soojustatuna aadress m² kWh/m² kWh/m² MWh MWh Rahvamaja 712 130 50 93 35 Ulvi 1 1240 130 50 161 62 Ulvi 2 880 130 50 114 44 Ulvi 3 1253 130 50 162 63 Ulvi 4 813 130 50 105 41 Kokku elamute tarbimine kütteks, MWh aastas 635 245

Lisades kortermajade aastasele soojustarbele soojusvõrgu aastase kao 50 MWh, saame soojuskoormusgraafiku.

Graafik 4. Ulvi kaugküttevõrgu soojuskoormus.

Graafiku alusel on sobivaks võimsuseks puitkütuse katlale 200 kW, millele lisandub 100 kW-ne kerge kütteõli katel tipu ja avariikoormuse katmiseks, tagades varustuskindluse. Kui kortermajad alustavad tervikliku soojustamisega lähima kümne aasta jooksul, siis järgmise katelseadme valikul tuleb arvestada muutunud soojustarbimisega.

Investeeringu vajaduseks eelnimetatud katlamaja rajamiseks on hinnanguliselt 180 000 EUR, millele on võimalik taotleda toetust SA KIK vastavast programmist kuni 50%. Leiame milliseks kujuneks kaugküttesoojuse hind eelnimetatud investeeringud tehes ja tarbides aastas 635 MWh soojust. Soojuse hind kujuneb tegevus- ja käidukuludest, kütuse kulust ja tehtud investeeringu aastase kulumi ning investeerija põhjendatud tulukuse määrast. Ulvis soojuse hinda arvestades on võetud katelseadmete aastakeskmiseks kasuteguriks 85%, kulumi normiks soojusvõrgule 25 aastat ja katelseadmetele 15 aastat, põhjendatud tulukuse määraks vaid 2%, sest on eeldatud, et see ei ole äriliselt huvipakkuv investeering. Kerge kütteõli katla osakaal soojuse tootmisel on 5%. Hakkepuidu hind 10 EUR puistekuupmeeter ja õlikatla kütuse energiasisalduse hinnaks 40 EUR MWh. Arvestatud on 50%-lise toetuse osakaaluga 240 000 EUR suurusest investeeringust.

Tabel 5. Soojuse hinna arvestus Ulvis. Hakkepuidu kulu 24 217 Tipukatla kütuse kulu 1 628 Tegevus-, hooldus- ja käidukulu: 7 696 Hakkekatla regulatiivne kapitalikulu 6 000 Hakkekatla regulatiivne ärikasum 1 758 Uue võrgu regulatiivne kapitalikulu 1 200 Uue võrgu regulatiivne ärikasum 594 Soojuse kulud kokku 43 093 € Müügimaht 635

Investeeringujärgne soojuse MWh maksumus: 81,4 €

Kui hanke tulemusena osutub investeering väiksemaks kui 240 000 EUR, siis koos toetusega 50% langeb soojuse hind iga 10 000 EUR investeeringu vähenemisel 1 EUR MWh kohta.

Kortermajade soojustarbe muutus ja maksumus, terviklik soojustamine. Toon siinkohal välja arvestuse kahe kortermaja kohta, mis on sarnased, aga üks maja on otsustanud terviklikult uuendada ja teine mitte ning mõlemad kasutava kaugküttesoojust hinnaga 80 EUR MWh.

Korrastamata kortermaja (rajatud on vaid vesikeskküte) erisoojuskulu kütteks köetavale pinnale on 150 kWh/m2 aastas, terviklikult korrastatud kortermaja erisoojuskulu on 50 kWh/m2 aastas. Vahe on 100 kWh/m2 ja selle väärtuseks on 8 EUR m² aastas.

Korrastamata, aga vesikeskküttega kortermajas on keskmisel talvel 50 m2 korteri aastane kulu toasoojusele 600 EUR aastas, 1 EUR m2 kohta kuus.

Terviklikult korrastatud kortermajas on keskmisel talvel 50 m2 korteri aastane kulu toasoojusele 200 EUR aastas, 33 senti m2 kohta kuus. Vahe on 400 EUR aastas, 66 senti m2 kohta kuus.

Korrastamata kortermajas on vajadus koguda võimalike avariide ja remontide tarbeks remondifondi vahendeid. Oletame, et remondifondi makse on 50 senti/m2 kohta kuus (koos juba tehtud kulutusega rajada vesikeskküte), sest katus tilgub läbi, seintelt pudeneb krohv, torustikud lekivad, elektrisüsteem on vananenud, välisuksed on lagunenud, rõdu piirded ohtlikud, trepikodade ja keldrite aknad katki, pandus pragunenud ja vesi tungib keldrisse, ventilatsioonikorstnad on pragunenud jne. Soojustamata majas on vaja korjata 1 EUR kuus küttekulude katmiseks ja lisaks maja korrastamiseks remondifondi makset 50 senti, kokku 1,50 EUR EUR m2 kohta kuus. Raha pikaajaliselt korjates ja maja järk-järgult väikeste tööde kaupa korrastades jõutakse maja 20 aasta pärast korda teha samale tasemele nagu ühekorraga tehes koos toetusega.

Terviklikult korrastatud kortermajas ei ole suurremondi tarbeks enam vaja raha koguda, sest maja on korras, aga vaja on koguda uute seadmete hoolduse ja pikaajalise järelmaksu teenindamiseks vahendeid. Kui maja kasutas 50%-list toetust ja korrastustööde maksumuseks oli 250 EUR/m2 kohta, siis on 20 aastase 3,5%-lise intressiga järelmaksu korral vaja koguda järelmaksu fondi 0,85 EUR/m2 kohta kuus. (vt laenu kalkulaatorit https://www.swedbank.ee/private/home/more/calculator/calc/kykredex). Koos küttekuluga 33 senti on kordatehtud majas makse siis 1,2 EUR m2 kohta kuus.

Kaugkütte rajamise otstarbekus Ulvis. Kaugkütte rajamine on alginvesteeringuna suhteliselt kapitali mahukas, soojuse 635 MWh-se aastase tarbimisega kujuneb lõpptarbijale soojuse hind koos käibemaksuga 80 EUR juurde MWh (Avinurmes 2016 aastal 53 EUR MWh). Kui soojuse tarbimine rajamise järgselt väheneb, siis soojuse hind kujuneb veelgi kõrgemaks. Ulvis on juba 2016 aastal näha, et ühes kortermajas on tühjade korterite osakaal kõrge ja kava koostaja hinnangul see maja kaugkütte süsteemiga ei liitu. Seega on märke, et soojuse eeldatud aastane tarbimine on oluliselt väiksem.

Eelnevalt nimetatud soojuse hind on kõrgem keskmisest kaugküttesoojuse hinnast suuremates kaugküttesüsteemides. Paraku ei muutu kaugküttesüsteemi rajamise ja käitamise kulud olematuks seetõttu, et süsteem on väiksema võimsusega ja tarbimine väiksem.

Kava koostaja hinnangul on Ulvi kortermajade kõigis korterites elanike püsimine järgneva 10 aasta jooksul ebaselge. Selle selguseta ei saa ilma riskita rajada sinna kaugküttesüsteemi. Kui rajamise järgselt selgub, et tarbimine väheneb ja erineb esialgset, siis püsikulude osakaal kasvab ja soojuse hind tõuseb veelgi ning valdav osa tarbijad ei soovi ja ei suuda sellise hinnaga kütet endale lubada.

Tõenäoliselt jätkub kortermajades senine väljakujunenud korterite kaupa kütmine, kui kogu maja korterite omanikud soovivad ja suudavad, siis on neil SA KredEx kortermajade toetuse abil võimalus kortermaja kaasaegselt soojustada ning välja ehitada kaasaegne majaülene ühine või korteripõhine küttesüsteem.

Sellise olustiku ja väheneva tarbimise juures on väga riskantne rajada Ulvis kaugküttesüsteem.

Ulvi Rahvamaja edasise kindla ja kogu köetavat pinda hõlmava kasutamise ja selle tarbeks soojustarbe olemasolul ning hoolika soojustamise järgselt võib kaaluda sinna maasoojuspumbaga soojusvarustuse rajamist. Peale hoone kaasaegset soojustamist ja suhteliselt madalatemperatuurilisele soojuskandjale sobiva küttepinnaga küttekehade paigaldamist võimaldab maasoojuspump mugavat soojusvarustust. Korralikult soojustatud hoones on küttevõimsus väiksem ja väiksemate soojuskadude ning vabasoojuse arvelt kütteperiood lühem. Alginvesteering on küll suhteliselt kõrge, aga hilisemad püsikulud (hooldus- ja käidukulud) väikesed, sest süsteem ei vaja pidevat opereerimist ja puudub palgakulu vajadus. Eeldatud on 50 %-lise toetuse võimalus SA KIK toetusskeemist.

Tabel 6. Soojuse hinna leidmine soojustatud Rahvamaja maasoojuspumbaga küttes. Tehnilised näitajad Ehitatava seadme võimsus: 0,020 MW Seadme hüvetegur 3,0 Elektri hind 130 EUR MWh Tipukütte (elektri otseküte) soojuse hind 120 EUR MWh Tipukatla kasutegur 99% Tipukatla osakaal soojuse tootmisel 3% Soojuse hulk kütteks 50 MWh Seade kasutusel aastas 7 kuud Seadme kasutusaeg 5040 h Soojustarve lõpptarbijale aastas: 50 MWh Investeering Kapitali tootlus laenu teeninduseks: 3,0% Soojuspumba investeeringu ühik 750 000 EUR MW Investeeringu eluiga soojuspumbal 15,0 aastat Rekonstrueerimise maksumus: 14 881 € Toetuseta osa: 50% Inflatsioon: 1,0% Kulud Lisanduvad Hooldus- ja käidukulud: 300 € aastas KULUD ja HINNAKUJUNDUS EUR aastas Elektri kulu soojuspumbale 2 101,67 € Tipukatla kütuse kulu 181,82 € Hooldus- ja käidukulud: 300,00 € Katlamaja regulatiivne kapitalikulu (kulum) 496 € Katlamaja regulatiivne ärikasum laenu teeninduseks 223 € Soojuspumba kapitalikulu: 623,26 € Soojuse kulud kokku 3 926 € Investeeringujärgne soojuse MWh maksumus: 79 €

Selline hind on saadud eeldusel, et Rahvamaja hoone on eelnevalt korralikult soojustatud ja küttekehad on paigaldatud madalatemperatuurilisele soojuskandjale (üldjuhul suurema pinnaga küttekehad).

Aastane kulu soojuspumbaküttele (50 MWh * 79 EUR MWh) = 3950 EUR.

Kui Ulvi Rahvamaja hoonet ei soojustata, siis suudab olemaoleva vesikeskküttesüsteemi võimsuse ja soojuskandja temperatuuri tagada vaid kõrgetemperatuurilise soojuskandjaga nagu halupuude või puidugraanulitega töötav küttesüsteem. Puidugraanulitega töötava küttesüsteemi eeliseks halupuudega töötava süsteemi ees on see, et tööjõukulud on oluliselt väiksemad. Eeldatud on 50%- lise toetuse võimalus.

Tabel 7. Soojuse hinna leidmine soojustamata ja soojustatud Rahvamaja puidugraanuliga küttes. Tehnilised näitajad Tehnilised näitajad Ehitatava seadme võimsus: 0,034 MW Ehitatava seadme võimsus: 0,019 MW Pelletikatla aastakeskmine kasutegur 87% Pelletikatla aastakeskmine kasutegur 87% Puidugraanuli primaarenergia hind 40 EUR MWh Puidugraanuli primaarenergia hind 40 EUR MWh Soojuse hulk kütteks 90 MWh Soojuse hulk kütteks 50 MWh Seade kasutusel aastas 8 kuud Seade kasutusel aastas 8 kuud Seadme kasutusaeg 5760 h Seadme kasutusaeg 5760 h Soojustarve lõpptarbijale aastas: 90 MWh Soojustarve lõpptarbijale aastas: 50 MWh Investeering Investeering Kapitali tootlus laenu teeninduseks: 3,0% Kapitali tootlus laenu teeninduseks: 3,0% Graanulkatla investeeringu ühik 400 000 EUR MW Graanulkatla investeeringu ühik 400 000 EUR MW Investeeringu eluiga 15,0 aastat Investeeringu eluiga 15,0 aastat Rekonstrueerimise maksumus: 16 500 € Rekonstrueerimise maksumus: 9 167 € Toetuseta osa: 50% Toetuseta osa: 50% Kulud Kulud Lisanduvad Hooldus- ja käidukulud: 1 040 € aastas Lisanduvad Hooldus- ja käidukulud: 1 040 € aastas KULUD ja HINNAKUJUNDUS EUR aastas KULUD ja HINNAKUJUNDUS EUR aastas Puidugraanuli kulu 4 138 Puidugraanuli kulu 2 299 Hooldus- ja käidukulud: 1 040 Hooldus- ja käidukulud: 1 040 Katlamaja regulatiivne kapitalikulu (kulum) 550 Katlamaja regulatiivne kapitalikulu (kulum) 306 Katlamaja regulatiivne ärikasum laenu teeninduseks 248 Katlamaja regulatiivne ärikasum laenu teeninduseks 138 Soojuse kulud kokku 5 976 € Soojuse kulud kokku 3 783 € Investeeringujärgne soojuse MWh maksumus: 66 € Investeeringujärgne soojuse MWh maksumus: 76 €

Aastane kulu soojustamata hoone puidugraanulküttele (90 MWh * 66 EUR MWh) = 5 940 EUR. Soojustatud hoone puhul on puidugraanulkütte aastane kulu (50 MWh* 76 EUR MWh) = 3 800 EUR. Rajatava kaugkütte puhul oleks kuluks soojustamata hoonele (90 MWh * 81 EUR MWh) = 7 290 EUR.

Tabel 8. Kütteviiside aastased kulud Ulvi Rahvamajas.

Kokkuvõtvalt saab Rahvamaja kütteviiside puhul tõdeda, et hoone soojustarve ja küttekulud on soojustatult väiksemad ja seega saab väiksema soojustarbe ja soojusvõimsuse jaoks valida sobivamad seadmed.

Soovituslik tegevuskava.

Avinurme.

Uuendada toetusega olemasoleva Avinurme katlamaja suitsukorsten, heitgaaside puhastuse seadmed ning hakkelao ja -etteande seadmed. Suvisel madalal soojuskoormusel sooja tarbevee tootmiseks soovitan paigaldada katlamajja salvestusmahuti, et võimaldada katlal toota tõhusal koormusel salvestuspaaki soojust ja sealtkaudu tagada muutliku soojuskoormuse katmine sooja tarbevee osas suvekuudel.

Avinurme vallavalitsusel olla Ulvi ja Avinurme kortermajade korteriühistutele toeks neile käesoleval ajal võimaldatud tervikliku uuendamise toetuste tutvustamise organiseerimisel, aidates kaasa teabekoosolekute organiseerimisel ja esitluseks sobivate ruumide võimaldamisel. Koosolekule toetusi tutvustama kutsutavate isikute nimekiri on SA KredEx kodulehel (KredExi esindaja üldkoosolekule). http://www.kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/rekonstrueerimise-toetus/

Ulvi.

Ulvi Rahvamaja edasisel täismahus kasutusel uuendada korraga ja terviklikult (soojustada terviklikult, rajada vesikeskküttesüsteem ruumipõhise reguleerimise võimalusega) Rahvamaja hoone koos maasoojuspumba- või puidugraanul- küttesüsteemi rajamisega vastavalt rajamise tehnilisele võimalikkusele ja uuendatud hoone soojustarbele.