DOCSLIB.ORG

Avinurme Kaugkütte Võrgupiirkonna Soojusmajanduse Arengukava 2016 – 2026 Ja Ulvi Asula Kaugkütte Perspektiiv

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Avinurme Kaugkütte Võrgupiirkonna Soojusmajanduse Arengukava 2016 – 2026 Ja Ulvi Asula Kaugkütte Perspektiiv Avinurme kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026 ja Ulvi asula kaugkütte perspektiiv. 2016 Kava on koostanud ja kinnitanud 8. kutsetaseme volitatud soojusenergeetika insener Aare Vabamägi 1 Avinurme kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava. ................................................. 4 Piirkonna iseloomustus. .................................................................................................................. 4 Avinurme valla arengukavas 2013-2022 on sätestatud: ............................................................ 5 Visioon ..................................................................................................................................... 5 Missioon .................................................................................................................................. 5 Soojusmajanduse juhtimist kohaliku omavalitsuse tasandil. ...................................................... 6 Avinurme kaugküttesüsteemi kirjeldus. .......................................................................................... 7 Katlamaja. .................................................................................................................................... 7 Fotod katlamajast. ................................................................................................................... 7 Soojusvõrk. .................................................................................................................................. 7 Fotod Lasteaia soojusvõrgust. ................................................................................................. 7 Soojussõlmed. ............................................................................................................................. 8 Fotod soojussõlmedest. .......................................................................................................... 8 Kaugküttesüsteemi iseloomulikud näitajad (2012 – 2015 alusel). .......................................... 8 Soojustarbijad. ............................................................................................................................. 8 Fotod soojustarbijatest. .......................................................................................................... 8 Joonis 1. Avinurme kaugkütte võrk ja tarbijad. ....................................................................... 9 Graafik 1. Soojuse tarbimise osakaalud. ................................................................................. 9 Tabel 1. Avinurme soojustarbijate soojuskogused .................................................................. 9 Perspektiivsed soojuskoormused. ................................................................................................. 10 Kortermajade soojustarbe muutus Avinurmes peale soojustamist. ......................................... 10 Lasteaia ja Spordihoone soojustarbe muutus peale uuendamist. ............................................ 10 Soojustarbe vähenemine energiasäästu tulemusel. ................................................................. 11 Soojusvarustuse arengu võimalused. ............................................................................................ 11 Analüüsitavad soojusvarustuse lahendused. ................................................................................ 12 1. Katlamaja asukoha muutmine. .............................................................................................. 12 Joonis 2. Uue katlamaja võimalik asukoht ja ühendus olemasolevasse võrku. (kaardi allikas Maa-amet) ............................................................................................................................. 12 Aastased transpordi ja remondi kulud kütuse veoks. ............................................................... 12 Uue katlamajani viiva võrgu rajamise kulud.............................................................................. 13 Uue hakkekatlamaja rajamise kulud. ........................................................................................ 13 2. Olemasoleva hakkekatlamaja uuendamine. ......................................................................... 14 Foto Uhtna mehhaniseeritud hakkelaoga katlamajast. ........................................................ 14 Võimalike uute tarbijate asetsemine uue katlamaja asukoha läheduses. ................................ 14 2 Graafik 2. Avinurme uue katlamaja lähimate tarbijate võimalik soojuskoormus (2012 a). .. 15 3. Kaugküttele asenduslahendused. ......................................................................................... 15 Soojusvarustuse võimaluste pikaajaline majanduslik tasuvus. ................................................. 15 Tabel 2. Arengute mõjud soojuse hinnale. ............................................................................ 16 Graafik 3. Soojuse hinna muutus erinevate arengute põhjal. ............................................... 16 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime. ..................................................................................... 16 Ulvi asula kortermajade ja rahvamaja ühise küttelahenduse eelvaade............................................ 17 Ulvi kaugküttesüsteemi rajamine. ................................................................................................. 17 Joonis 3. Ulvi kaugküttesüsteem (skeem analüüsi tarbeks) .................................................. 18 Majasiseste vesikeskküttesüsteemide väljaehitamine. ............................................................ 18 Tabel 3. Järelmaksu suurus korteri köetava pinna kohta. ................................................ 19 Kaugküttevõrgu väljaehitamine. ............................................................................................... 19 Hakkekatlamaja rajamine. ......................................................................................................... 19 Tabel 4. Ulvi kortermajade soojustarve. ............................................................................... 19 Graafik 4. Ulvi kaugküttevõrgu soojuskoormus. ................................................................... 20 Tabel 5. Soojuse hinna arvestus Ulvis. .................................................................................. 20 Kortermajade soojustarbe muutus ja maksumus, terviklik soojustamine. ............................... 21 Kaugkütte rajamise otstarbekus Ulvis. .......................................................................................... 22 Tabel 6. Soojuse hinna leidmine soojustatud Rahvamaja maasoojuspumbaga küttes. ...... 23 Tabel 7. Soojuse hinna leidmine soojustamata ja soojustatud Rahvamaja puidugraanuliga küttes. .................................................................................................................................... 24 Tabel 8. Kütteviiside aastased kulud Ulvi Rahvamajas. ......................................................... 24 Soovituslik tegevuskava..................................................................................................................... 25 3 Avinurme kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava. Piirkonna iseloomustus. Avinurme vald asub Ida-Virumaa kõige edelapoolsemas osas. Valla administratiivne keskus asub Avinurme alevikus. Valda ümbritseb lõunas ja läänes Torma vald, loodes Laekvere vald, põhjas Tudulinna vald ja idas Lohusuu vald. Valla pindala on 193,6 km2. Avinurme vald asub eemal suurematest linnadest. Vallakeskuse kaugus maakonnakeskustest on Jõhvist 63 km, Rakverest 55 km, Jõgevast 50 km, Tartust 80 km. Sellest tulenevalt omab Avinurme vald mitmeid küllaltki kaugel paiknevaid erinevate funktsioonidega tõmbekeskusi (Jõhvi, Rakvere, Mustvee, Jõgeva, Tartu), mis kõik jäävad tunniajase auto- või bussiühenduse raadiusesse. Avinurme valda kuulub 16 küla (Adraku, Alekere, Kaevussaare, Kiissa, Kõrve, Kõrvemetsa, Kõveriku, Laekannu, Lepiksaare, Maetsma, Paadenurme, Sälliksaare, Tammessaare, Ulvi, Vadi, Änniksaare) ja Avinurme alevik Külad on paikse asustusega ning säilitanud oma kogukondliku tugevuse ja traditsioonid. Avinurme valla asustus on ruumiliselt koondunud valdavalt valla kesk- ja lõunaosasse. Valla rahvastikutihedus on suurim valla keskuses Avinurme alevikus ja Ulvi külas, valla rahvaarv oli Statistikaameti andmetel 1.01.2016 seisuga 1 267 inimest. Kohalike elanike põhiliseks tõmbekeskuseks on Avinurme alevik, kus vajalikud teenused on elanikele kättesaadavad ca 10 km raadiuses. Avinurme alevikus asuvad haridusasutused (gümnaasium, lasteaed), sportimisvõimalused (spordisaal, jõusaal, staadion ja ujula), kultuurikeskus (sh huviringid) ja raamatukogu ning sotsiaal-ja turvakeskus. Kultuurikeskuse hoones asuvad ka vallavalitsus ning raviteenused. Alevikus on kättesaadavad esmatasandi teenused (nt poed, toitlustus- ja majutusasutused, apteek, tankla, sularahaautomaat jt). Alevikus asub vabatahtlik päästemeeskond. 4 Valla teistes osades on teenuste pakkumine tagasihoidlik. Piirkondlikult asub Ulvi külas kauplus ja raamatukogu. Ühiskondlik tegevus vallas on aktiivne, eelkõige laulu- ja puhkpillitraditsiooni, tantsu ja tervisespordi valdkondades. Ühingute tegevuse kaudu väärtustatakse kohalikku ajaloo ja ettevõtlustraditsiooni Avinurme Elulaadikeskuses ja Avinurme Puiduaidas. Asukohast ja loodusoludest tingituna on piirkonnas tugevad käsitöö- ja ettevõtlustraditsioonid, mis baseeruvad põlvest põlve edasi antud puutöötraditsioonidel. Ettevõtlusvaldkonnas on vallas esindatud eelkõige
Load more

Recommended publications
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Arengukava 2021-2030 Eelnõu Heaks Kiitmine Ja Avalikule Väljapanekule Suunamine“ Juurde
    Lisa Alutaguse Vallavalitsuse 20.05.2021. a korralduse 251 „Alutaguse valla arengukava 2021-2030 eelnõu heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine“ juurde Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (eelnõu) 2021 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1. ALUTAGUSE VALLA ARENGUEELDUSED................................................................................................... 4 1.1. ASEND JA RUUMILINE MUSTER..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK .............................................................................................................................................. 6 1.3. ARENGU VÕTMETEGURID ........................................................................................................................... 8 2. TOIMEKESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................................. 12 2.1. ELUKESKKOND........................................................................................................................................ 12 2.1.1. Looduskeskkond ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • From 'Heritage Adepts' to Historical
    Journal of Ethnology and Folkloristics 12 (1): 21–48 DOI: 10.2478/jef-2018-0003 FROM ‘HERITAGE ADEPTS’ TO HISTORICAL RECONSTRUCTIONISTS: OBSERVATIONS ON CONTEMPORARY ESTONIAN MALE HERITAGE- BASED ARTISANRY MADIS RENNU Researcher and PhD candidate Estonian Native Crafts Department University of Tartu Viljandi Culture Academy Turu 7, 71020 Viljandi, Estonia e-mail: [email protected] LIISA TOMASBERG-KOIDU MA in textile design Freelance artist, Kerslet Studio Kersleti village, Vormsi, 91307 Läänemaa, Estonia e-mail: [email protected] ART LEETE Professor of Ethnology University of Tartu Ülikooli 18, 50090 Tartu, Estonia e-mail: [email protected] ABSTRACT On the basis of ethnographic fieldwork, conducted between 2007 and 2013, the authors analyse the communities of male artisans that have had the most signif- icant impact on the development of contemporary Estonian handicraft. A wide range of artisans were surveyed in the course of this research, from professionals who earn a living from handicraft to amateurs, small enterprises and handicraft instructors. The authors concentrate on the motifs and background of different categories of handicraft agent. Details of handicraft practice such as mastering spe- cific items, local peculiarities and materials used will be also explored. The analy- sis is predominantly based on the artisans’ views on proper ways of making handi- craft items, their marketing strategies and the needs of developing their skills. The study* demonstrates that artisanal initiatives support the material reproduction of cultural locations through constant renewal of heritage ideology and practice. KEYWORDS: crafts • artisans • heritage • hobby • woodwork * We would like to thank all informants, workshop participants and supporters.
    [Show full text]
  • Vee Koormusallikate Ja Nende Mõju Ajakohastamine, Nende Mõju Vähendamise Meetmete Määratlemine Peipsi Alamvesikonnas
    Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonnas 2017 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Töö nimetus: Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonnas Täiendatud versioon, september 2017 Töö autorid Ülle Leisk Merike Hindrikson Martin Mandel Töö tellija: Keskkonnaministeerium Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 4-1.1/15/141 Töö valmimisaeg: 21.03.2017 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel Vee põllumajanduslike koormusallikate ja nende mõju informatsiooni ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonna näitel 2 (141) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 2. Peipsi alamvesikond ......................................................................................................................... 6 2.1. Peipsi alamvesikonna vee seisundist ja suundumustest vee kvaliteedis .................................. 6 2.2. Peipsi alamvesikonna olulisemad põllumajanduspiirkonnad ning lämmastiku ja fosfori koormuse põllumajanduslikud allikad ............................................................................................... 11 3. Materjal ja metoodika ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Muraka LKA Ja Muraka Loodusala Püsielupaikade Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015-2017 1 Sisukord 1. ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................5 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................5 1.2. Maakasutus ..................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid...................................................................................................................8 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................9 1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................... 12 1.5.2. Riiklikud seired ................................................................................................... 12 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................ 14 2. Kaitse-eesmärgid, ohutegurid ja vajalikud tegevused ........................................................ 15 2.1. Elustik ....................................................................................................................... 15 2.1.1.Linnud ................................................................................................................
    [Show full text]