DOCSLIB.ORG

Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. 21.10.2017 Kose Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kose valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 11] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Ardu Aela Habaja Ahisilla Kose Alansi Kose-Uuemõisa Harmi Ravila Kadja Kanavere Kantküla Karla Kata Katsina Kirivalla Kiruvere Kolu Krei Kuivajõe Kukepala Kõrvenurga Kõue Laane Leistu Liiva Lutsu Lööra Marguse Nutu Nõmbra Nõmmeri Nõrava Ojasoo Oru Pala Palvere Paunaste Paunküla Puusepa Rava Raveliku Riidamäe Rõõsa Saarnakõrve Sae Saula Silmsi Sõmeru Sääsküla Tade Tammiku Triigi Tuhala Uueveski Vahetüki Vanamõisa Vardja Vilama Virla Viskla Võlle Äksi KUUSALU vald [jõust. 24.10.2017 Kuusalu Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kuusalu valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiiu Allika Kolga Andineeme Kuusalu Aru Haavakannu Hara Hirvli Ilmastalu Joaveski Juminda Kaberla Kahala Kalme Kasispea Kemba Kiiu-Aabla Kodasoo Koitjärve Kolga-Aabla Kolgaküla Kolgu Kosu Kotka Kupu Kursi Kuusalu Kõnnu Külmaallika Leesi Liiapeksi Loksa Murksi Mustametsa Muuksi Mäepea Nõmmeveski Pala Parksi Pedaspea Pudisoo Põhja Pärispea Rehatse Rummu Salmistu Saunja Sigula Soorinna Suru Suurpea Sõitme Tammispea Tammistu Tapurla Tsitre Turbuneeme Tõreska Uuri Vahastu Valgejõe Valkla Vanaküla Vihasoo Viinistu Virve LOKSA linn [jõust. 21.10.2017 Loksa Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Loksa linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Loksa LÄÄNE-HARJU vald [jõust. 24.10.2017 Lääne-Harju Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Lääne-Harju valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Paldiski Karjaküla Alliklepa Keila-Joa Altküla Klooga Audevälja Rummu Harju-Risti Vasalemma Hatu Ämari Illurma Karilepa Kasepere Keelva Keibu Kersalu Kloogaranna Kobru Kulna Kurkse Kõmmaste Käesalu Laane Langa Laoküla Laulasmaa Lehola Lemmaru Lohusalu Madise Maeru Meremõisa Metslõugu Määra Nahkjala Niitvälja Ohtu Padise Pae Pedase Põllküla Suurküla Tuulna Tõmmiku Valkse Veskiküla Vihterpalu Vilivalla Vintse Änglema MAARDU linn [jõust. 21.10.2017 Maardu Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Maardu linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 17] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Maardu RAASIKU vald [jõust. 25.10.2017 Raasiku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Raasiku valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 8] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Aruküla Härma Raasiku Igavere Järsi Kalesi Kiviloo Kulli Kurgla Mallavere Peningi Perila Pikavere Rätla Tõhelgi RAE vald [jõust. 21.10.2017 Rae Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Rae valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Assaku Aaviku Jüri Aruvalla Lagedi Järveküla Peetri Kadaka Vaida Karla Kautjala Kopli Kurna Lehmja Limu Pajupea Patika Pildiküla Rae Salu Seli Soodevahe Suuresta Suursoo Tuulevälja Urvaste Uuesalu Vaidasoo Vaskjala Veneküla Veskitaguse Ülejõe SAKU vald [jõust. 21.102017 Saku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Saku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 13] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiisa Juuliku Saku Jälgimäe Kajamaa Kasemetsa Kirdalu Kurtna Lokuti Metsanurme Männiku Rahula Roobuka Saue Saustinõmme Sookaera-Metsanurga Tagadi Tammejärve Tammemäe Tõdva Tänassilma Üksnurme SAUE vald [jõust. 24.10.2017 Saue Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Saue valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Saue Laagri Aila Riisipere Allika Turba Alliku Aude Ellamaa Haiba Hingu Hüüru Jaanika Jõgisoo Kaasiku Kabila Kernu Kibuna Kiia Kivitammi Kirikla Kohatu Koidu Koppelmaa Kustja Laitse Lehetu Lepaste Madila Maidla Metsanurga Munalaskme Mustu Muusika Mõnuste Nurme Odulemma Pohla Pällu Pärinurme Püha Ruila Siimika Tabara Tagametsa Tuula Valingu Vanamõisa Vansi Vatsla Vilumäe Viruküla Ääsmäe Ürjaste TALLINN [jõust. 26.10.2017 Tallinna Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Tallinna linna valimiskomisjoni 24.10.2017 otsus nr 18] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Tallinn VIIMSI vald [jõust. 25.10.2017 Viimsi Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Viimsi valla valimiskomisjoni 24.10.2017 otsus nr 15] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Haabneeme Idaotsa Viimsi Kelnase Kelvingi Laiaküla Leppneeme Lubja Lõunaküla / Storbyn Lääneotsa Metsakasti Miiduranna Muuga Pringi Pärnamäe Püünsi Randvere Rohuneeme Tagaküla / Bakbyn Tammneeme Väikeheinamaa / Lillängin Äigrumäe HIIU MAAKOND HIIUMAA vald [jõust. 25.10.2017 Hiiumaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Hiiumaa valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 8] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kärdla Kõrgessaare Aadma Käina Ala Allika Aruküla Emmaste Emmaste-Kurisu Emmaste-Selja Esiküla Hagaste Haldi Haldreka Harju Hausma Heigi Heiste Heistesoo Hellamaa Heltermaa Hiiessaare Hilleste Hindu Hirmuste Härma Hüti Isabella Jausa Jõeküla Jõeranna Jõesuu Kaasiku Kabuna Kaderna Kaigutsi Kalana Kaleste Kalgi Kanapeeksi Kassari Kauste Kerema Kidaste Kiduspe Kiivera Kitsa Kleemu Kodeste Kogri Koidma Kolga Kopa Kukka Kuri Kuriste Kurisu Kuusiku Kõlunõmme Kõmmusselja Kõpu Kärdla-Nõmme Külaküla Külama Laartsa Laasi Laheküla Lassi Lauka Leerimetsa Lehtma Leigri Leisu Lelu Lepiku Ligema Lilbi Linnumäe Loja Luguse Luidja Lõbembe Lõpe Malvaste Mangu Mardihansu Meelste Metsaküla Metsalauka Metsapere Moka Muda Mudaste Mäeküla Mäeltse Mägipe Männamaa Mänspe Määvli Napi Nasva Niidiküla Nurste Nõmba Nõmme Nõmmerga Ogandi Ojaküla Ole Orjaku Otste Palade Palli Paluküla Paope Partsi Pihla Pilpaküla Poama Prassi Prählamäe Prähnu Puliste Puski Putkaste Pärna Pärnselja Pühalepa Pühalepa-Harju Rannaküla Reheselja Reigi Reigi-Nõmme Reikama Riidaküla Risti Ristivälja Rootsi Sakla Salinõmme Sarve Selja Sepaste Sigala Sinima Soonlepa Suuremõisa Suurepsi Suureranna Suuresadama Sõru Sääre Sülluste Taguküla Tahkuna Tammela Tammistu Tareste Taterma Tempa Tiharu Tilga Tohvri Tubala Tärkma Ulja Undama Utu Vaemla Vahtrepa Valgu Valipe Vanamõisa Viilupi Viiri Viita Viitasoo Vilima Vilivalla Villamaa Villemi Värssu Õngu Ühtri Ülendi IDA-VIRU MAAKOND ALUTAGUSE vald [jõust. 24.10.2017 Alutaguse Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Alutaguse valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Iisaku Agusalu Mäetaguse Alajõe Tudulinna Alliku Apandiku Aruküla Arvila Atsalama Edivere Ereda Illuka Imatu Jaama Jõetaguse Jõuga Kaatermu Kaidma Kalina Karjamaa Kamarna Karoli Kasevälja Katase Kauksi Kellassaare Kiikla Kivinõmme Koldamäe Konsu Kuningaküla Kuremäe Kurtna Kuru Lemmaku Liivakünka Lipniku Lõpe Metsküla Mäetaguse Ohakvere Ongassaare Oonurme Pagari Peressaare Permisküla Pikati Pootsiku Puhatu Rannapungerja Rajaküla Ratva Rausvere Remniku Roostoja Sahargu Smolnitsa Sõrumäe Sälliku Tagajõe Taga-Roostoja Tammetaguse Tarakuse Tärivere Uhe Uusküla Vaikla Varesmetsa Vasavere Vasknarva Võhma Võide Võrnu Väike-Pungerja JÕHVI vald [jõust. 24.10.2017 Jõhvi Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõhvi valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 76] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Jõhvi Tammiku Edise Jõhvi Kahula Kose Kotinuka Linna Pajualuse Pargitaguse Pauliku Puru Sompa KOHTLA-JÄRVE linn [jõust. 24.10.2017 Kohtla-Järve Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kohtla-Järve linna valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 5] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kohtla-Järve
Load more

Recommended publications
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • Hariduse Ajaloost
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Rõuge Valla 2019. Aasta Eelarve Seletuskiri
    SELETUSKIRI Rõuge valla 2019. aasta eelarve juurde Eelarve eelnõu menetlemine Eelarve I lugemine toimus 18. detsembri volikogu istungil. I lugemise järgselt oli volikogu ja komisjonide liikmetel kuni 14. jaanuarini võimalik esitada oma parandusettepanekuid, mida arutati 23. jaanuari majanduskomisjoni koosolekul. II lugemise ajaks on täpsustatud tulusid ja kulusid - lisatud toetusfondiga eraldatud üldhariduskoolide toetused, korrigeeritud teisi toetusfondiga eraldatavaid toetusi. Kulude poole pealt on eelarve tasakaalustamiseks vähendatud reservfondi vahendeid ning vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandamiskulusid. Eelarve struktuur Rõuge valla 2019. aasta eelarve on koostatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, riigieelarve seadusest tulenevaid muudatusi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit. Eelarve koostatakse üheks aastaks, mis algab 01.01.2019 ja lõpeb 31.12.2019. Eelarve on koostatud eurodes. 2019. aasta eelarve on esmakordselt koostatud tekkepõhiselt. 2018. aasta võrdlusandmed on kassapõhised. Tekkepõhises eelarveprojektis on nõuete/kohustuste muutuse real kajastatud eelmisel aastal lõppenud projektide toetuste lõppmaksed, mis laekuvad kassapõhiselt ka sel aastal, kuid ei ole tekkepõhiselt selle aasta tulu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve viiest osast: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused Muud tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused Muud tegevuskulud INVESTEERIMISTEGEVUS
    [Show full text]
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Rapla-5 Päärdu, JAH1000133 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Vigala Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80131058 1.3. Aadress Araste küla, Vigala vald 78001 Raplamaa 1.4. Esindaja nimi Enno Rämo 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5028376 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Enno Rämo Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Araste väike-konnakotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5 ning § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: 1.Väike konnakotka pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2.Inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on lubatud 01.septembrist kuni 14.märtsini.
    [Show full text]
  • Avaste Loodusala) Kaitsekorralduskava 2015-2024
    Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 7 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 10 1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 10 1.4.1. Avaste looduskaitseala kaitsekord ...................................................................................... 10 1.4.2. Kesu sookaitseala kaitsekord .............................................................................................. 11 1.4.3. Avaste hoiuala kaitsekord ................................................................................................... 11 1.4.4. Merikotka püsielupaiga kaitsekord ..................................................................................... 12 1.5. UURITUS .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Kaika Kuur Käve Umal Pidol Aasta 2017 Kävevä Jutu, Et Jälki Om Tulõman Uma Pido
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 68 SUVI 2018 Kaika kuur pidorõivin Uma Pido pääl. Foto: juhuslik müüdäkäüjä Kaika kuur käve Umal Pidol Aasta 2017 kävevä jutu, et jälki om tulõman Uma Pido. Mis sinnä iks niisama kaema minnä, tulõ tetä uma kuur. Märgütedü-tettü. Mõtteid 25-aastasest Karula Tulõvasõ koori juht Roose Celia kullõl maad ja inemiisi. Tälle rahvuspargist paistu, et materjali, millest vuuli, piässi jaguma. Pantigi kuur 30. Kaika suvõülikuul Karula kandi inemiisist kokko. Sai pia 30 hellü, jakku egäle helürühmäle.Nimes sai Kaika Kuur. Pruuvi tetti kõrda pite ja Noorte looduskaitsjate suvine laager pästigi Umalõ Pidolõ. Tulti tagasi kah. Parhilla om tunnõ nii hää, Kaitsekorralduskava koostamisest et vahtsõnõ tsiht om tulõva aasta üld-laulupido. Ja sis joba RMK külastuskorralduse plaanidest Eestist vällä, maailma vallutama, näütüses lauluga üle suurõ Ähijärvelt algab RMK ühismatk lumbi, väliseestläisi mano... Karula külastuskeskuse teabejuht Koorivanemb Puksingu Marko Härmä talost Ähijärve Külalistemaja Hundi toitumine sigade Aafrika katku Kaika koor 1936. a. perioodil Meenutused Vahtse-Hauka talust Rõõmu talu kevad Kaika rattamaraton 4. augustil Hauka laada rattamaraton 1 Tarupettäi küsis Karula rahvuspargi 25. juubeli puhul väikest tagasi- ja edasivaadet Karulaga seotud inimestelt. Mida ootasid ja lootsid Karula rahvuspargi suund, et Lahemaa kõrvale teha veel mõned loomise ajal 25 aastat tagasi? rahvuspargid. Karula ja Soomaa sobitusid selle Pille Tomson (Karula Rahvuspargi direktor ideega ülihästi. 1993-2005 ja kohalik elanik): Nõukogude ajal olid meil loodud „mehitatud“ kaitsealad- Leelo Kukk (pärit Karulast ja elab suviti siin, Nigula, Matsalu, Lahemaa jt. Küllap arvasin Keskkonnaameti peadirektori asetäitja): 25 Karulas midagi samasugust kujunevat: tugev aastat tagasi ei teadvustanud ma kindlasti järelvalve, teadustöö, praktikabaas jms.
    [Show full text]
  • Teise Trimestri Tegemised Vana-Vigala Põhikoolis
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 3 (181) Märts 2017 TASUTA tor. Päeva jooksul võisid kõik soovijad kirjutada ka ilusaid jutukesi oma sõb- TEISE TRIMESTRI TEGEMISED ra kohta. VANA-VIGALA PÕHIKOOLIS Veebruarikuusse jäi teise trimestri teine ainenädal – ajaloonädal. Selle nädala ettevõtmiste taga olid õpetajad Raili Roosi ja Alide Ljubomirova. See- kord oli nädala teemaks meie armas Vana-Vigala mõis oma kireva ajaloo- ga. Esmaspäeval toimusid veidi teist- moodi ajalootunnid nii väiksematele kui suurematele – meie mõisa kohta rääkis lastele huvitavaid fakte nii pil- dis kui sõnas ajaloohuviline endine õpetaja Reet Nurges. Ajaloonädal lõp- pes Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud meeleoluka ja mitmeke- sise kontsert-aktusega. Küünlakuus toimus koolis ka mõisa- keskkonnale kohane kammerlik koo- likontsert, mille andsid Diana Liiv klaveril, Olga Voronova viiulil ja Leho Karin tšellol. Mängiti tuntud eesti autorite loomingut, eesotsas Vigalaga seotud ja hiljuti manalateele läinud Veljo Tormise instrumentaalteoseid. Värskendav oli igapäevase harjumus- pärase elektroonilise ja salvestatud muusika tarbimise vahele kuulata ärgnevalt väike ülevaade käesole- meie koolis traditsiooniliselt 8. klass. elavat muusikat naturaalpillidel. Jva aasta kahe esimese kalendri- Kaheksandikud koos klassijuhataja kuu toimetamistest meie kooliseinte õpetaja Ilona Pappega olid seekord 7.-9. klasside õpilastele, kel varsti vahel. ette valmistanud tõeliselt toreda päe- vaja otsustada, mis tee peale põhikoo- va. Hommikul ootasid koolimaja uk- li lõppu valida,
    [Show full text]
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 5:25 - 15:15 (2) Lemmiku: 9:25 - 18:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 31 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:25 - 15:15 teisipäev 5:25 - 15:15 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 5:25 - 15:15 Märjamaa neljapäev 5:25 - 15:15 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 5:25 - 15:15 Kirikuvärava laupäev 15:15 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 15:15 Metsavahi Maavahe Kükita 31 buss info Suund: Kirikuvärava Toome Peatust: 35 Reisi kestus: 79 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna Tee, Pokuti Oja, Käki, Luiste, Teenuse, Looritsa, Vana-Vigala, Jaama, Oese, Kesk-Vigala, Loodna Tee Araste, Raba, Kivi-Vigala, Poti, Leibre, Manni, Söödi, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava Pokuti Oja Käki Luiste Teenuse Looritsa Vana-Vigala 1 Pikk Tänav, Estonia Jaama Oese Kesk-Vigala Araste Raba Kivi-Vigala 1 Kiriku tee, Estonia Poti Silla — Jädivere, Estonia Leibre Manni Söödi Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund:
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]