DOCSLIB.ORG

Kaika Kuur Käve Umal Pidol Aasta 2017 Kävevä Jutu, Et Jälki Om Tulõman Uma Pido

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaika Kuur Käve Umal Pidol Aasta 2017 Kävevä Jutu, Et Jälki Om Tulõman Uma Pido KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 68 SUVI 2018 Kaika kuur pidorõivin Uma Pido pääl. Foto: juhuslik müüdäkäüjä Kaika kuur käve Umal Pidol Aasta 2017 kävevä jutu, et jälki om tulõman Uma Pido. Mis sinnä iks niisama kaema minnä, tulõ tetä uma kuur. Märgütedü-tettü. Mõtteid 25-aastasest Karula Tulõvasõ koori juht Roose Celia kullõl maad ja inemiisi. Tälle rahvuspargist paistu, et materjali, millest vuuli, piässi jaguma. Pantigi kuur 30. Kaika suvõülikuul Karula kandi inemiisist kokko. Sai pia 30 hellü, jakku egäle helürühmäle.Nimes sai Kaika Kuur. Pruuvi tetti kõrda pite ja Noorte looduskaitsjate suvine laager pästigi Umalõ Pidolõ. Tulti tagasi kah. Parhilla om tunnõ nii hää, Kaitsekorralduskava koostamisest et vahtsõnõ tsiht om tulõva aasta üld-laulupido. Ja sis joba RMK külastuskorralduse plaanidest Eestist vällä, maailma vallutama, näütüses lauluga üle suurõ Ähijärvelt algab RMK ühismatk lumbi, väliseestläisi mano... Karula külastuskeskuse teabejuht Koorivanemb Puksingu Marko Härmä talost Ähijärve Külalistemaja Hundi toitumine sigade Aafrika katku Kaika koor 1936. a. perioodil Meenutused Vahtse-Hauka talust Rõõmu talu kevad Kaika rattamaraton 4. augustil Hauka laada rattamaraton 1 Tarupettäi küsis Karula rahvuspargi 25. juubeli puhul väikest tagasi- ja edasivaadet Karulaga seotud inimestelt. Mida ootasid ja lootsid Karula rahvuspargi suund, et Lahemaa kõrvale teha veel mõned loomise ajal 25 aastat tagasi? rahvuspargid. Karula ja Soomaa sobitusid selle Pille Tomson (Karula Rahvuspargi direktor ideega ülihästi. 1993-2005 ja kohalik elanik): Nõukogude ajal olid meil loodud „mehitatud“ kaitsealad- Leelo Kukk (pärit Karulast ja elab suviti siin, Nigula, Matsalu, Lahemaa jt. Küllap arvasin Keskkonnaameti peadirektori asetäitja): 25 Karulas midagi samasugust kujunevat: tugev aastat tagasi ei teadvustanud ma kindlasti järelvalve, teadustöö, praktikabaas jms. Siiski endale rahvuspargi loomist. Sellest olid aeg ja olud muutunud ning nõukogude- teadasaamine tekkis ajapikku, kuuldes, et aegsele sarnaselt looduskaitse enam ei siiakanti on tulnud uued inimesed elama ning toiminud. Probleemid olid uued ja vastavalt tuli kohalikule rahvale on tekkinud ebameeldivad ka uued lahendused leida. Eks nende otsimine piirangud. Samal ajal tajusin, et seda piirkonda võttis mõned aastad aega, aga usun, et hakati paremini teadma. Kui varem selgitasin, aastatuhande vahetusel funktsioneeris Karula kus ma oma suved veetsin, ei saadud sellest kui kaitseala juba päris tõhusalt. Muidugi oli aru. Mõni aeg hiljem tajusin, et LIFE projektid unistusi, mis jäidki täitumata, näiteks et tõid olemasolevatele piirangutele lisaks midagi kaitseala administratsioonis oleks tööl ka positiivset ning toetasid kohalikku arengut ja ka kultuuri-pärandi spetsialist ja et eneseteadvust. kultuuripärandi kaitseks saaks ka rahalisi Rahvuspargi heade ja vigade vahetu vahendeid. teadvustamine jõudis minuni kõige selgemalt kinnisvara ostu kaudu. See polnud kaugeltki Silver Visnapuu (Alakonnu talu peremees ja meeldiv kogemus. Mäletan, et õnnelike Karula imeliste vaadete lahtihoidja): Minu majaomanikena suundusime esimesel suvel arust oli õige lahendus, et 25 aastat tagasi siia Ähijärve kontorisse, et – tere, siin me oleme!, rahvuspark loodi. kuid tundus, et seda vaimustust jagasime vaid meie ise – meil ei olnud ei konkreetseid Eerik Leibak (Eestimaa Looduse Fondi nõudmisi ega konkreetseid probleeme ning looduskaitse ekspert): Maastikukaitseala oli niisama juttu ei soovinud keegi ajada. Meie küll siis juba olemas, aga Karula väärtused väärisid ootasime, et räägitakse ära suures plaanis, mis tugevamat kaitset. Seda ei pakkunud on lubatud mis mitte, aga personaalset maastikukaitsealad ei tollel ajal ega ka praegu. nõustamist ei olnud ei siis, ega ole paraku ka Karula on kõigist kõrgustike kaitsealadest kõige nüüd. See kõik kindlasti ei kõigutanud meie rõõmu, et oleme tuttavas keskkonnas ning suurema loodusmaastiku osakaaluga. juurte juures tagasi. Nagu eestlastele kombeks, Paganamaa ja Vooremaa puhul maastiku- toimub lähenemine mõõdukalt väikeste kaitseala kaitsekorrast piisas ning kui Karula sammudega, aga seda kindlam see suhe on. väärtused oleksid seotud ainult Kaika kuplistiku Kui aastast 2006 hakkasin kahte mütsi kandma ja Õdri järvega, siis piisanuks ka Karulas. Üle (maaomanik ja looduskaitseametnik), kerge- poole Karulast on aga jäänuk kunagisest Koiva– maks kindlasti ei läinud. Tihti päädisid Veriora loodusmaastiku-laamast. Selle kaitseks sünnipäevad vaidlusega kaitsekorra tuli rakendada range sihtkaitsevööndi mõistlikkuse üle. Aga kõik see on olnud rikastav kategooriat. Tulemuseks ongi selline vööndite kogemus ning sellise „mudelala“ olemasolu on aidanud omada kahte vaadet. Loodetavasti struktuur, mis maastikukaitseala põhimõtetega sellest lähtuvalt on ka otsused tasakaalukamad ei sobiks. Ent 1993. aastal oli riigil võetud olnud. 2 Kaika kuplid. Foto: Kertu Niit Mis oleks võinud minna teisiti? otsustusõigusega ametnikud oleks pidanud Pille Tomson: Looduskaitsereform oleks jääma kohapeale. pidanud minema teisiti. See, et on kaks eraldi asutust, mis ühel kaitsealal kaitset korraldavad, Eerik Leibak: Kui Karula oleks jäänud sama ei toimi. Ma ei ole siiamaani saanud aru, kelle kaitsekorraga kui Otepää, siis ilmneksid sealsed ülesandeks on kaitse-eeskirjas olevate probleemid kõik ka Karulas ja veel hullemini. eesmärkide täitmine. Ühel asutusel omad Väike-Munamäega ju tehti 1:0 ära väidetavasti prioriteedid ja teisel omad. Keegi ei vaata seaduslikult ja hoolimata sellest, et tegemist on kaitseala kui tervikut, milles on palju erinevaid üle Eesti tuntud objektiga. Karulas oleks olnud tingimusi nõudvaid kaitseväärtusi ning selliseid rüvetamisi veel lihtsam korda saata, elanikud oma vajadustega. Selle vajaduste ja sest Karula oli bioloogiliste ja geoloogiliste võimaluste labürindis tuleks otsida paindlikke ja samas ühtsele eesmärgile suunatud aspektide mõttes üldsusele tundmatu ala. lahendusi. Nagu elu on näidanud, ei aita tööd Teadmised hakkasid paranema peale koordineerida ka kaitsekorralduskava ja rahvuspargi moodustamist, saime ka ise andmebaasid. Näiteks tehti hooldusraiet lisateavet, mis on ühe või teise vööndiosa metsade taastamise katsealadel, sest keegi ei väärtused. Selle põhjal sai siis järjest tulnud selle peale, et kaitsekorralduskava tõhusamalt kavandada, kuidas tuleks iga vaadata. Kui on projekt rajada kahepaiksetele vööndit kaitsta ja millistesse vöönditesse saab tiike, lähevad käiku ka kaitsekorralduskavas teha leevendusi, sh mööndusi kohalike elanike märgitud soostunud niidud. Kui tuleb pähe teha üleriigiline matkarada, siis tõmmatakse majandustegevuseks. Praeguseni on Karula RP see suurimast metsamassiivist läbi. Kui on vaja kaitse-eeskiri üks paremaid ja läbikaalutumaid tormimurdu välja vedada, ununeb hoiatada, et Eestis, eriti just seetõttu, et eri vöönditele ja seda üle esimese kategooria kaitsealuse liigi vööndiosadele kehtestatud erisused on selles kasvukoha välja ei veetaks jne. võimalikult täpselt lahti kirjutatud. Sellest Silver Visnapuu: Mulle need kitsendused kaitse-eeskirjast on olnud rohkem kasu, kui meeldivad ja sellepärast ma elangi siin. Teisiti tollel ajal oleks ette osanud arvata. oleks pidanud minema see, et 3 Leelo Kukk: Suures plaanis on meil Karulas ju Nägemus või soov edaspidiseks? kõik väga hästi. Niidud on hoolduses, karjad Pille Tomson: Et eelmises punktis toodud kasvavad. Karula elab - siin on noored pered probleem saaks lahenduse, et keegi vastutaks ning lapsed. Ja olen üsna veendunud, et selle kaitseala kui terviku eest. Ma soovin, et üheks oluliseks algtõukeks on rahvuspargi rahvuspark oleks oluline ja seda oleks näha, et loomine, sest siia tulid tööle noored haritud oleks tõesti rahvuspark, mitte ainult RMK inimesed. Kes siis lisaks tööle lõid siia ka oma puhkeala. Ja lühiajalises perspektiivis soovin, et kodud. See kriitilise massiga rakukene on enda saaks lugeda uue kaitsekorralduskava firma ümber järjest rohkem ärksaid ja tegusaid Kobras koostatud üldosa ja vana inimesi koondanud. Ja see on väga lahe. Aga kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamist, paremini saab alati – kindlasti vajaks taristu mis pidid kevadel valmis olema. parendamist – eriti teed, sest selle taha jäävad Silver Visnapuu: Et kohapeal töötaksid ikka paljud arendused. Aga see ei ole ametnikud, kellel oleks otsustusõigus või siis rahvuspargi tegemata töö. julgus kaalutletud otsuseid vastu võtta. Hea oleks kui kohalikel inimestel võetaks maha asjatud hirmud loodusväärtuste ees. Mitte, et Eerik Leibak: Vastu pidada ja seda hoolimata nad loomi või taimi endid kardaksid, aga sellega parajasti toimivast haldussuutlikkusest või- kaasnevaid piiranguid. Olen tajunud mitmel suutmatusest. korral, et mingi väärtuse leidmisel ahastatakse – et no ära küll sellest teada anna, sest sul Leelo Kukk: Et mõistaksime paremini, et keelatakse hingamine ning kõndimine ära – väärtused, mis Karulas elavatele inimestele nii samas aru andmata, et mitmed liigid ning igapäevased tunduvad, on tegelikult juba väärtused on olemas just inimese kaasabil. midagi haruldast kogu maailma mastaabis. Et Ning samal viisil edasi elades on see kasulik nii tunneksime paremini oma väärtusi ja hoiaks liigile kui inimesele endale. neid ka ilma sunni ning keeluta. Et suudaksime Kindlasti on ka väärtuseid, mis inimese Karula väärtustest rohkem kasu lõigata, samal sekkumist ei talu – ka seal peaksime paremini ajal neid väärtusi hoides. Et mõistaksime suutma selgitada, et milleks see meile kõigile paremini, et Karulas elamine on privileeg (aga vajalik on. hea oleks kui siin saaks autoga sõita ka kevadise
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • 2Viker7-8 2006.Pmd 1 24.07.06, 12:05 TÕNU ÕNNEPALU
    NICOLAUS LENAU Kaks seletust Saksa keelest tõlkinud Ain Kaalep I Näe, kuidas müriseva hooga koos paiskub Niagara vooga veepihu õhus alla järve ja kuidas maalib piiskadele seal lendlevaile helde, hele kuldpäike imelisi värve ... Oh sõber, kas ka inimsooga ei ole samuti kui vooga: kui meie mina õhku hajub, vast siis ta taevavalgust tajub! II Tuhm, värvitu seesama vesi näis ühte voolu mahutatult ja vast üksteisest lahutatult näed säramas ta piisakesi. Kõik vaesed minad oma raja on leidnud üksi, seda vaid ent oligi neil enne vaja, kui koos nad vikerkaareks said. (1834?) 2viker7-8 2006.pmd 1 24.07.06, 12:05 TÕNU ÕNNEPALU Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb, ava selles aastas, tühjem koht, suured helbed õhus, linnusuled, mustast rõõmust laulab valge toht. Lõpetuse ingel jälle veab mu paati, mööda suurt ja väga külma vett. Tema halli selga tunnen lapsest saati, ta on minu sõber, minu meelepett. Teised sõbrad kõik on mööda läinud, kes nad olidki, või millal? Kus uskusin end olevat sind näinud, kulla sinisilmaline armastus? Täna taevast ma ei loe su nime, ainult lõpetuse ingli kühmus selg kõigub vete kohal, mida vaatasime kumbki teiselt kaldalt, hinges pelg. Aga mis seal karta. Midagi ei tule pärast ega olnud enne meid. Meid? Sa natukeseks silmad sule: üks, jah, ainult üks seal ongi neid. 2 ÕNNEPALU 2viker7-8 2006.pmd 2 24.07.06, 12:05 KALEV KESKÜLA Mulati viiul I Mulati viiul Mu Lati Pats Mu partner joobnud Mu must pajats Mu isamaa Mu Aafrika Mu süüfilis Mu Nietzsche mu Baudelaire Mulati viiul mängib kurba viit II On vaikinud mulati viiul mu südame salakõrtsis Seitse tšaardašita aastat poogen ripakil Elu voolab klaasi vaikse vulinaga Viiul pajatsile keelt ei aja kõrva III Kõrts tühi on Kõik kuhugi on läinud Kuhu paneb inimesepoeg purjus pea ülejäänud tšaardašita eluea? KESKÜLA 3 2viker7-8 2006.pmd 3 24.07.06, 12:05 HASSO KRULL Sidrunid.
    [Show full text]
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
    [Show full text]
  • Sisukord 3/2009
    SISUKORD 3/2009 Sisukord ESSEE Ilmar Vene: Suurim pööre 2 KÄSITLUSED Enn Küng: Manufaktuuriettevõtlusest ja veskitest Narva jõel 17. saj. II poolel 12 Ago Pajur: Vabadussõjalaste retseptsioon Pätsi ajast kaasajani 34 Peeter Kenkmann: Kas 1933. aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist? 42 Jaak Valge: Eesti vabadussõjalased ja Saksa natsionaalsotsialistid: ideoloogia, poliitiline taktika ja kontaktid 50 Riho Saard: Mustas talaaris mustvalge lipu all. Vabadussõjalaste religioonipoliitika, kirik ja vaimulikkond 63 Aigi Rahi-Tamm: Vabadussõjalased tšekistide haardes 80 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Olavi Punga: 1934. aasta pöörde mõju Kaitseliidule 92 Kaja Kumer- Haukanõmm: Julius Laasi mälestusi I944. aasta sügisest 95 Ivo Juurvee: Stasi toimik Eesti NSV kohta aastast 1989 101 Eesti Filmiarhiiv: Eesti Vabadussõjalaste Liit 107 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Vello Paatsi: Märt Miti mälestused III. Mart Mitti Elu lugu, Aea luguga ühentatud viisil kirja panema hakatud 115 ARVUSTUSED Ago Pajur: Rahvusväeosad luubi all 130 VARIA Marek Tamm: Margus Laidre 50. Kiriusutelu 143 A. L.: Eesti ajalookirjanduse 2008. a. preemia 146 Kristjan Luts: Üha soojem „külm sõda” 148 Anne Lange: Otse predestineerit 151 Summary 157 Tuna 3/2009 1 E S S E E Suurim pööre Ilmar Vene issugusena kujutleda vaidlust, mille vältel püütakse selgitada, kas meie elukäik sõltub rohkem meist endist või meid ümbritsevatest oludest? Pole välistatud, et Müks osapooltest peagi osutab: „See on ju meeldivalt põhimõtteline küsimus, aga...” Ja tõepoolest, kuidas saaksime hoolida üldisustest, mille vaagimine saab viia ainult tri- viaalsusteni? Pole välistatud, et sel hoolimatusel on soliidne sajandite sügavustesse suubuv tagapõhi. Eks ole üldiselt teada, kuidas õpetatud mehed tegelesid pikki sajandeid kõige abstraktsemat laadi küsimuste lahkamisega, ilma et see uurimistöö oleks suutnud anda tõeliselt edasiviivaid tulemusi; Galilei seevastu, kes viltusest Pisa tornist kukutas kivikesi, saavutas palju rohkem.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Arengukava 2015 – 2025
    Rõuge valla arengukava 2015 – 2025 2015 SISUKORD ARENGUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA………………………………………………3 KASUTATUD LÜHENDITE JA MÕISTETE SELGITUSED………………………………....4 RÕUGE VALD 2015……………………………………………………………………………5 RÕUGE VALLA ARENGUKAVA 2015–2025 ÜLDVISIOON………………………………...6 ALAPEATÜKIDE VISIOONID………………………………………………………………...7 1.AVALIK HALDUS…………………………………………………………………………....9 2.HARIDUS……………………………………………………………………………………13 3.TURISM……………………………………………………………………………………...19 4.KULTUUR……………………………………………………………………………………23 5.HUVIHARIDUS JA ELUKESTEV ÕPE…………………………………………………….26 6.NOORSOOTÖÖ……………………………………………………………………………....30 7.SPORT………………………………………………………………………………………...35 8.SOTSIAALHOOLEKANNE…………………………………………………………………39 9.TERVIS………………………………………………………………………………………..45 10.KÜLAELU…………………………………………………………………………………...51 11.VÄLISSUHTED……………………………………………………………………………...55 12.ETTEVÕTLUS…………………………………………………………………………….....57 13.ENERGEETIKA,TARISTU JA ELAMUMAJANDUS……………………………………..59 14.KESKKOND JA HEAKORD………………………………………………………………..70 15.TURVALISUS………………………………………………………………………………..74 16.TURUNDUS JA MEEDIA…………………………………………………………………...77 17.KOGUDUS…………………………………………………………………………………...80 LISA 1…………………………………………………………………………………………....85 RÕUGE VALLA ARENGUKAVA 2015–2025 TEGEVUSKAVA KOONDTABELID………...85 LISA 2………………………………………………………………………………………….. RÕUGE VALLA ARENGUKAVA KOOSTAMISEL OSALENUD TÖÖRÜHMAD………. LISA 3…………………………………………………………………………………………. RÕUGE VALLA KÜLADE ELANIKE ARV JA VANUSELINE KOOSSEIS………………. LISA 4………………………………………………………………………………………….. RÕUGE RAHVASTIKU SOOLINE JA VANUSELINE KOOSSEIS………………………...
    [Show full text]