Kaika Kuur Käve Umal Pidol Aasta 2017 Kävevä Jutu, Et Jälki Om Tulõman Uma Pido

KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 68 SUVI 2018

Kaika kuur pidorõivin Uma Pido pääl. Foto: juhuslik müüdäkäüjä

Kaika kuur käve Umal Pidol Aasta 2017 kävevä jutu, et jälki om tulõman Uma Pido. Mis sinnä iks niisama kaema minnä, tulõ tetä uma kuur. Märgütedü-tettü.  Mõtteid 25-aastasest Karula Tulõvasõ koori juht Roose Celia kullõl maad ja inemiisi. Tälle rahvuspargist paistu, et materjali, millest vuuli, piässi jaguma. Pantigi kuur  30. Kaika suvõülikuul Karula kandi inemiisist kokko. Sai pia 30 hellü, jakku egäle helürühmäle.Nimes sai Kaika Kuur. Pruuvi tetti kõrda pite ja  Noorte looduskaitsjate suvine laager pästigi Umalõ Pidolõ. Tulti tagasi kah. Parhilla om tunnõ nii hää,  Kaitsekorralduskava koostamisest et vahtsõnõ tsiht om tulõva aasta üld-laulupido. Ja sis joba  RMK külastuskorralduse plaanidest Eestist vällä, maailma vallutama, näütüses lauluga üle suurõ  Ähijärvelt algab RMK ühismatk lumbi, väliseestläisi mano...  Karula külastuskeskuse teabejuht

Koorivanemb Puksingu Marko Härmä talost  Ähijärve Külalistemaja

 Hundi toitumine sigade Aafrika katku Kaika koor 1936. a. perioodil  Meenutused Vahtse-Hauka talust

 Rõõmu talu kevad  Kaika rattamaraton 4. augustil  Hauka laada rattamaraton

Tarupettäi küsis Karula rahvuspargi 25. juubeli puhul väikest tagasi- ja edasivaadet Karulaga seotud inimestelt. Mida ootasid ja lootsid Karula rahvuspargi suund, et Lahemaa kõrvale teha veel mõned loomise ajal 25 aastat tagasi? rahvuspargid. Karula ja Soomaa sobitusid selle Pille Tomson (Karula Rahvuspargi direktor ideega ülihästi. 1993-2005 ja kohalik elanik): Nõukogude ajal olid meil loodud „mehitatud“ kaitsealad- Leelo Kukk (pärit Karulast ja elab suviti siin, Nigula, Matsalu, Lahemaa jt. Küllap arvasin Keskkonnaameti peadirektori asetäitja): 25 Karulas midagi samasugust kujunevat: tugev aastat tagasi ei teadvustanud ma kindlasti järelvalve, teadustöö, praktikabaas jms. Siiski endale rahvuspargi loomist. Sellest olid aeg ja olud muutunud ning nõukogude- teadasaamine tekkis ajapikku, kuuldes, et aegsele sarnaselt looduskaitse enam ei siiakanti on tulnud uued inimesed elama ning toiminud. Probleemid olid uued ja vastavalt tuli kohalikule rahvale on tekkinud ebameeldivad ka uued lahendused leida. Eks nende otsimine piirangud. Samal ajal tajusin, et seda piirkonda võttis mõned aastad aega, aga usun, et hakati paremini teadma. Kui varem selgitasin, aastatuhande vahetusel funktsioneeris Karula kus ma oma suved veetsin, ei saadud sellest kui kaitseala juba päris tõhusalt. Muidugi oli aru. Mõni aeg hiljem tajusin, et LIFE projektid unistusi, mis jäidki täitumata, näiteks et tõid olemasolevatele piirangutele lisaks midagi kaitseala administratsioonis oleks tööl ka positiivset ning toetasid kohalikku arengut ja ka kultuuri-pärandi spetsialist ja et eneseteadvust. kultuuripärandi kaitseks saaks ka rahalisi Rahvuspargi heade ja vigade vahetu vahendeid. teadvustamine jõudis minuni kõige selgemalt kinnisvara ostu kaudu. See polnud kaugeltki Silver Visnapuu (Alakonnu talu peremees ja meeldiv kogemus. Mäletan, et õnnelike Karula imeliste vaadete lahtihoidja): Minu majaomanikena suundusime esimesel suvel arust oli õige lahendus, et 25 aastat tagasi siia Ähijärve kontorisse, et – tere, siin me oleme!, rahvuspark loodi. kuid tundus, et seda vaimustust jagasime vaid meie ise – meil ei olnud ei konkreetseid Eerik Leibak (Eestimaa Looduse Fondi nõudmisi ega konkreetseid probleeme ning looduskaitse ekspert): Maastikukaitseala oli niisama juttu ei soovinud keegi ajada. Meie küll siis juba olemas, aga Karula väärtused väärisid ootasime, et räägitakse ära suures plaanis, mis tugevamat kaitset. Seda ei pakkunud on lubatud mis mitte, aga personaalset maastikukaitsealad ei tollel ajal ega ka praegu. nõustamist ei olnud ei siis, ega ole paraku ka Karula on kõigist kõrgustike kaitsealadest kõige nüüd. See kõik kindlasti ei kõigutanud meie rõõmu, et oleme tuttavas keskkonnas ning suurema loodusmaastiku osakaaluga. juurte juures tagasi. Nagu eestlastele kombeks, Paganamaa ja Vooremaa puhul maastiku- toimub lähenemine mõõdukalt väikeste kaitseala kaitsekorrast piisas ning kui Karula sammudega, aga seda kindlam see suhe on. väärtused oleksid seotud ainult Kaika kuplistiku Kui aastast 2006 hakkasin kahte mütsi kandma ja Õdri järvega, siis piisanuks ka Karulas. Üle (maaomanik ja looduskaitseametnik), kerge- poole Karulast on aga jäänuk kunagisest Koiva– maks kindlasti ei läinud. Tihti päädisid Veriora loodusmaastiku-laamast. Selle kaitseks sünnipäevad vaidlusega kaitsekorra tuli rakendada range sihtkaitsevööndi mõistlikkuse üle. Aga kõik see on olnud rikastav kategooriat. Tulemuseks ongi selline vööndite kogemus ning sellise „mudelala“ olemasolu on aidanud omada kahte vaadet. Loodetavasti struktuur, mis maastikukaitseala põhimõtetega sellest lähtuvalt on ka otsused tasakaalukamad ei sobiks. Ent 1993. aastal oli riigil võetud olnud.

Kaika kuplid. Foto: Kertu Niit

Mis oleks võinud minna teisiti? otsustusõigusega ametnikud oleks pidanud Pille Tomson: Looduskaitsereform oleks jääma kohapeale. pidanud minema teisiti. See, et on kaks eraldi asutust, mis ühel kaitsealal kaitset korraldavad, Eerik Leibak: Kui Karula oleks jäänud sama ei toimi. Ma ei ole siiamaani saanud aru, kelle kaitsekorraga kui Otepää, siis ilmneksid sealsed ülesandeks on kaitse-eeskirjas olevate probleemid kõik ka Karulas ja veel hullemini. eesmärkide täitmine. Ühel asutusel omad Väike-Munamäega ju tehti 1:0 ära väidetavasti prioriteedid ja teisel omad. Keegi ei vaata seaduslikult ja hoolimata sellest, et tegemist on kaitseala kui tervikut, milles on palju erinevaid üle Eesti tuntud objektiga. Karulas oleks olnud tingimusi nõudvaid kaitseväärtusi ning selliseid rüvetamisi veel lihtsam korda saata, elanikud oma vajadustega. Selle vajaduste ja sest Karula oli bioloogiliste ja geoloogiliste võimaluste labürindis tuleks otsida paindlikke ja samas ühtsele eesmärgile suunatud aspektide mõttes üldsusele tundmatu ala. lahendusi. Nagu elu on näidanud, ei aita tööd Teadmised hakkasid paranema peale koordineerida ka kaitsekorralduskava ja rahvuspargi moodustamist, saime ka ise andmebaasid. Näiteks tehti hooldusraiet lisateavet, mis on ühe või teise vööndiosa metsade taastamise katsealadel, sest keegi ei väärtused. Selle põhjal sai siis järjest tulnud selle peale, et kaitsekorralduskava tõhusamalt kavandada, kuidas tuleks iga vaadata. Kui on projekt rajada kahepaiksetele vööndit kaitsta ja millistesse vöönditesse saab tiike, lähevad käiku ka kaitsekorralduskavas teha leevendusi, sh mööndusi kohalike elanike märgitud soostunud niidud. Kui tuleb pähe teha üleriigiline matkarada, siis tõmmatakse majandustegevuseks. Praeguseni on Karula RP see suurimast metsamassiivist läbi. Kui on vaja kaitse-eeskiri üks paremaid ja läbikaalutumaid tormimurdu välja vedada, ununeb hoiatada, et Eestis, eriti just seetõttu, et eri vöönditele ja seda üle esimese kategooria kaitsealuse liigi vööndiosadele kehtestatud erisused on selles kasvukoha välja ei veetaks jne. võimalikult täpselt lahti kirjutatud. Sellest

Silver Visnapuu: Mulle need kitsendused kaitse-eeskirjast on olnud rohkem kasu, kui meeldivad ja sellepärast ma elangi siin. Teisiti tollel ajal oleks ette osanud arvata. oleks pidanud minema see, et

Leelo Kukk: Suures plaanis on meil Karulas ju Nägemus või soov edaspidiseks? kõik väga hästi. Niidud on hoolduses, karjad Pille Tomson: Et eelmises punktis toodud kasvavad. Karula elab - siin on noored pered probleem saaks lahenduse, et keegi vastutaks ning lapsed. Ja olen üsna veendunud, et selle kaitseala kui terviku eest. Ma soovin, et üheks oluliseks algtõukeks on rahvuspargi rahvuspark oleks oluline ja seda oleks näha, et loomine, sest siia tulid tööle noored haritud oleks tõesti rahvuspark, mitte ainult RMK inimesed. Kes siis lisaks tööle lõid siia ka oma puhkeala. Ja lühiajalises perspektiivis soovin, et kodud. See kriitilise massiga rakukene on enda saaks lugeda uue kaitsekorralduskava firma ümber järjest rohkem ärksaid ja tegusaid Kobras koostatud üldosa ja vana inimesi koondanud. Ja see on väga lahe. Aga kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamist, paremini saab alati – kindlasti vajaks taristu mis pidid kevadel valmis olema. parendamist – eriti teed, sest selle taha jäävad Silver Visnapuu: Et kohapeal töötaksid ikka paljud arendused. Aga see ei ole ametnikud, kellel oleks otsustusõigus või siis rahvuspargi tegemata töö. julgus kaalutletud otsuseid vastu võtta. Hea oleks kui kohalikel inimestel võetaks maha asjatud hirmud loodusväärtuste ees. Mitte, et Eerik Leibak: Vastu pidada ja seda hoolimata nad loomi või taimi endid kardaksid, aga sellega parajasti toimivast haldussuutlikkusest või- kaasnevaid piiranguid. Olen tajunud mitmel suutmatusest. korral, et mingi väärtuse leidmisel ahastatakse – et no ära küll sellest teada anna, sest sul Leelo Kukk: Et mõistaksime paremini, et keelatakse hingamine ning kõndimine ära – väärtused, mis Karulas elavatele inimestele nii samas aru andmata, et mitmed liigid ning igapäevased tunduvad, on tegelikult juba väärtused on olemas just inimese kaasabil. midagi haruldast kogu maailma mastaabis. Et Ning samal viisil edasi elades on see kasulik nii tunneksime paremini oma väärtusi ja hoiaks liigile kui inimesele endale. neid ka ilma sunni ning keeluta. Et suudaksime Kindlasti on ka väärtuseid, mis inimese Karula väärtustest rohkem kasu lõigata, samal sekkumist ei talu – ka seal peaksime paremini ajal neid väärtusi hoides. Et mõistaksime suutma selgitada, et milleks see meile kõigile paremini, et Karulas elamine on privileeg (aga vajalik on. hea oleks kui siin saaks autoga sõita ka kevadise teede lagunemise ajal ).

Karula noorte looduskaitsjate suvine laager Karula noorte looduskaitsjate suvine laager tehti tõetruuks värvidega ning 2 noort toimus 26.-28. juunil. Noori osales 23, neist 7 lahendasid ülesannet. Nõnda jahutati paari õdesid-vendi. Peamisteks teemadeks: suitussaunas kõrvetada saanud Ukot, aidati esmaabi, elurikkus, matkamine, puutöö, peahaavaga lõkke ääres lamanud Endlit, kanuusõit. ninaverejooksuga vaevlevat Joosepit, puu Esimese päeva esimese teemana tutvustas otsast kukkudes jala väänanud ja selga Andrus Lehtmets esmaabi põhitõdesid. vigastanud Aalet jne. Samuti pani ta südamele, Tegutseva kiirabibrigaadi töötajana julgustas ta et kedagi seltskonnas ei jäetaks ka suvel noori igal juhul õnnetuspaigas kannatanule abi maapinnale magama, sest Eestis on andma, et ära hoida kannatanu edasise aastaringselt alajahtumise oht. Siia mahub vaid seisundi halvenemist. Elupäästva esmaabi killuke 5-tunnisest esmaabi õppe kirjeldusest… andmiseks ei pea olema kaasas eraldi varustust Õhtul toimus rahvuspargi külastuskeskuse – häda korral saab verejooksu sulgeda ka T- ümbruses meeskonnamäng, kus lahendati särgiga või sokkidega. Situatsiooniülesanded erinevaid ülesandeid kolmes rühmas ning päris mõtlesid noored ise grupiga välja, vigastused õhtul said noored nautida suitsusauna.

Noored omavalmistatud puidust karbikestega ja juhendajad. Foto: Tamaara Dräbtsinskaja Teise päeva hommikul äratas Hades magajaid Kolmanda laagripäeva hommikul keetsime torupillimänguga! Laagri teisel päeval oli lõkkel pudru ja tee, pakkisime kokku telgid ja fookuses elurikkuse teema. Esmalt andis lühida varustuse ning kanuudega tuldi üle järve ülevaate elurikkuse tekkimisest ja rahvuspargi keskusesse. Meelis Kihulane evolutsioonist Mart Meriste. Pärast vaatasime õpetas traditsioonilise puutöö osas noortele keskuse ümbruses erinevaid kooslusi jälle uusi oskusi. Sel korral oli teemaks puidust elurikkuse aspektist – niitu, metsa ja põldu. Sai painutatud kerega karbikese tegemine, mille selgeks, et niitudel on ühel ruutmeetril küljed õmmeldi kokku kuusejuurega ning põhi kasvavate erinevate liikide arv tunduvalt kinnitati alla tikkudega. Kui soovi on, võib teine suurem võrreldes metsaga just tänu niitmisele kord karbi külgi õmmelda läbi ka hanesulega kui häiringule, mis ei lase suurtel taimedel või sokusarvest tõmmatud sarveribaga. Aga võimust võtta. Samuti kõneles Mart, kuidas seda siis mõni teine kord…. Tundub, et elurikkus nii koosluste, liikide kui geneetiliselt traditsiooniline puutöö pakub uusi võtteid isendite tasanditel aitab erinevates tingimustes õppimiseks ja avastamiseks lõputult. (näiteks kuiv vs liigniiskus) loodusel paremini Järgmisel suvel rahvusvahelisse Europarc toimida. Päeva teises pooles said noored Föderatsiooni korraldatud Junior Ranger matkal ise oma nahal Karula rahvuspargi laagrisse sõidab Karula rahvuspargist Hava elurikkusega tuttavamaks. Mõned märksõnad Kuks ning üks Lahemaa laagri noor. 2.-4. võiks siin välja tuua: mustikad, fooliumis oktoobril Soome ja Baltimaade noore küpsetatud kukeseened, parmud, päike, muda, looduskaitsja laagrisse sõidavad Anni Peegel ja nähtud põdra tagajalg…. Igaühel oma Pärtel Rööpson. Kõik kolm isikut valisid vaid kogemused, mida Plaagi lõkkekohas jagati. noored ise salajasel hääletusel. Õhtune mõnus kanuumatk 10 kanuuga Noore looduskaitsja kursust korraldab Ähijärvel oli toredaks elamuseks, nägime 4 Keskkonnaamet SA KIK toel. tuttpüttide peret poegadega. Vorstide Tänan kõiki, kes aitasid kaasa laagri küpsetamine lõkkel, mõnus seltskond, Uku toimumisele! Erilised tänud kõigile karmoškalood ja Villemi lõõtsamäng, täiskuu juhendajatele, Kaidi Mändlale maitsvate peegeldumas järvele – selline ongi üks täiuslik toitude eest, lapsevanematele usalduse eest ja laagriõhtu! noortele mõnusa seltskonna eest! Helen Kivisild, keskkonnahariduse spetsialist

30. Kaika suvõülikuul peetäs timahavva 10.-12. põimukuul Kaikal Suvõülikooli juubeli puhul tultas jälleki kokko Karula kihlkunnan Kaikamäel, kost suvõülikuule traditsioon pääle alost. Täpsele sammamuudu peeti Kaikamäel 20. suvõülikuul 10 aastakka tagasi. Tsõõriku tähtpäävä võrra proovitas asju seokõrd veidükese uhkembale tetä.

Riidi, põimukuu 10. päiv Bussiekskursioon, juhatas Arno Saaron. 12.00 Tulõjide kirjapandmine, 13.00 Süümine Ekskursioon lõpõs Alakonnul. 14.00 Suvõülikooli alostus 18.00 Õdagusüük Alakonnul LOENGU: 19.00 Tiatritükk „Godot'd uutõn“ Alakonnu 15.00 Evar Saar ja Mariko Faster. Vana-Antsla suurõn kivilaudan, lavastaja Taago Tubin. mõisan pantuist perekunnanimmist. 21.00 Iloõdak ja simman Alakonnul, Celia 15.30 Pikne Kama. Muistidse paiga ja Roose ja Uku Freiberg. kotusõperimüs Karula kihlkunnan. 22.30 Ku ilm lupas, sis Kasagu Enn näütäs 16.00 Liilia Tali ja Helene Albert. Kuis vanal aol taivatähti. eleti. Pühäpäiv, põimukuu 12. päiv 16.30 Urmas Koemets ja Mati Urbanik. 8.00 Hummogusüük Mälestüisi Kaika Lainest ja Aava Kadist. LOENGU 17.00 Ants Kuks. Latsi koton oppaminõ. 9.00 Marek Kahro. Vaim tulõ pääle: 17.30 Tiia Trolla. Kodoaia vana kasvu. mõttõvälgätüs ja luumisvägi. Loengidega samal aol tüütarõ latsilõ. 9.30 Enn Kasak. Kygõkoko hoitas kolkih (üten Hobõsõsõit ja muu põnõva asa. Raadio Üü-ülikooliga) 18.00 Õdagusüük 10.30 Helen Plado. Võro keele opiraamat – 19.00 Markus Truup. Ütemehetiatri „Parmu kellele, mille ja kuimuudu pinnin om ku huikminõ virtuaalreaalsusõst“. 11.00 Tiia Allas. Mõtsast vahtsõmban võro Olavi Ruitlase sõnnu pääl. kirändüsen perämädse 30 aasta joosul 19.30 Ansambli Suurõ' Pilvõ' kontsõrt (Celia 11.30 Triinu Laan. Kümme aastat Umma Pito. Roose, Tuule Kann, Robert Jürjendal). Loengidega samal aol tüütarõ latsilõ. Latsõ viiäs 20.30 Lõõdsamäng ja simman. Kadri Laube ja Värtemäele, kon Urbaniku Mati näütäs ja Marju Varblane. seletäs, kuimuudu mehidse eläse. Puulpäiv, põimukuu 11. päiv 12.00 Suvõülikooli lõpõtus 8.00 Hummogusüük 13.00 Lõunasüük 9.00-12.00 TÜÜTARÕ: 14.00 Buss sõit Kaikamäelt Võrolõ. Meelis Kihulane. Looga- ja riijalase Kavva või tulla muutuisi. painutaminõ Suvõülikuuli kõrraldas Karula Kristjan Prii. Tulõravvaga tulõ Hoiu Ühing. tegemine ja tulõtagla (pessü) Tugõva Kultuurkapitali valmistaminõ. rahvakultuuri sihtkapital, Heiki Trolla (Navitrolla). Baaskursus, Võromaa ekspertgrupp, kuis kipõst kuulsas ja rikkas saia. Rahvakultuuri Keskuse Vana- Marko Puksing. Maa-ahun savi Võro kultuuriprogramm, Võro palotaminõ. Instituut ja Võro Selts VKKF. Helen Kivisild. Mõtsaeläjä ja näide Puulpäävädse tegemise toimusõ tegutsemise jäle (latsilõ). Keskkonnaameti KIK Mägijalgpalli võistlust kamandas kultuuriperändi projekti raamõn Margus Konnula (Contra). ja tuuga tähistedäs Karula 13.00 Lõunasüük rahvuspargi 25 aastaga juubõlit. 14.00-18.00 EKSKURSIOONI Lähemb teedüs: Lilian Freiberg Uma jalaga Karula ratu pääl. 5172646, [email protected] Kaikamäe-Alakonnu, juhatas Urmas Koemets.

Karula rahvuspargi ning Karula loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava koostamisest

Möödunudsügiseses Tarupettäis tehti juttu 2019.-2028. aastaks koostatav kaitsekorralduskava kaitsekorralduskava tööprotsessi alustamisest. käsitleb lisaks Karula rahvuspargile ka Natura 2000 Nüüdseks oleme jõudnud töögruppidega pidada ära võrgustikku kuuluvaid Karula loodus- ja linnuala. esimese ringi koosolekuid (mõnel agaramal töögrupil Need alad hõlmavad lisaks rahvuspargi juba teinegi) ning AS Kobras koostatud tekstiosa ja territooriumile pea 900 hektarit metsise ja väike- kaardikihid on saamas viimast lihvi. konnakotka püsielupaikasid väljaspool rahvusparki.

Mis on kaitsekorralduskava? Mis on seni tehtud? Kaitsekorralduskava on kaitseala planeerimis- Eelmise aasta lõpus tellis Keskkonnaamet AS-lt dokument, millega kavandatakse näiteks Kobras kaitsekorralduskava tekstiosa (kaitseala liigikaitsetöid, koosluste taastamis- ja hooldustöid, väärtuste ja kaitse-eesmärkide kirjelduste, ala ja matkaradade, külastuskeskuse ja puhkekohtade selle väärtuste tutvustuse ning külastuskorralduse hooldamist, kaitsealuste objektide tähistamist, info) ning tähiste ja maastikuhoolduse kaardikihid infotahvlite rajamist, vaadete avamist ja veerežiimi koos vastava analüüsiga. Nüüdseks on AS Kobras taastamist. Kaitsekorralduskavas vajaliku tegevusena esitanud tehtud tööd Keskkonnaametile üle märgitud töö võib anda huvilistele edaspidi võimaluse vaatamiseks ja need läbivad peagi ka töögruppide taotleda mõne projekti elluviimiseks rahalisi liikmete teravate silmade kadalipu. vahendeid näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Valdkondlikke töögruppe on moodustatud viis: kultuuripärand, külastuskorraldus ja keskkonna- haridus, maastik, metsandus ning liigikaitse ja elupaigad. Töögruppide peamiseks eesmärgiks on koostada kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan ning kirjeldada vajalikke tegevusi koos oodatavate tulemustega. Töögruppidesse kuuluvad oma ala eksperdid, näiteks elupaikade inventeerijad, pärandmaastike uurijad, teadlased, kohalikud elanikud ja maaomanikud. Aprillis toimusid esimesed töögruppide koosolekud, kus arutati peamiselt lõppeva kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkust ja kaitseväärtuste praegust seisundit. Kultuuripärandi, külastuskorralduse ja keskkonnahariduse ning metsanduse töögrupiga oleme juuni lõpuks kohtunud juba kahel korral.

Kultuuripärandi töögrupi teisel koosolekul Karula linnu- ja loodusala (kaardil punasega) kattub sõnastati kaitse-eesmärgid nii algavaks 10- suuresti Karula rahvuspargi (kaardil rohelise aastaseks perioodiks kui kaugemaks tulevikuks. viirutusega) territooriumiga. Loodusväärtuste Samuti pandi kirja missugused tegurid hoidmise osas toetavad alad paljuski samu väärtusi. kultuuripärandi väärtusi mõjutavad ning

missuguseid samme peaks ette võtma positiivsete

7 mõjutegurite toetamiseks ning negatiivsete Mis ootab ees? leevendamiseks. Enim tähelepanu on saanud võru Plaanide kohaselt peaks kava olema laiemale keele oskusega seonduv, ajaloolis-kultuurilise ringile avalikustamiseks valmis käesoleva aasta väärtusega hoonete seisund, asustusstruktuuri ja lõpuks, mil peaks toimuma kaitsekorralduskava ajaloolise teedevõrgu püsimine ning rahvapärimuse avalik väljapanek ja arutelu. Seniks jätkub kavaga säilimine. tööd nii Keskkonnaametile kui töögruppidele: Külastuskorralduse ja keskkonnahariduse töögrupi jätkuvalt toimuvad töögruppide koosolekud, kuhu teisel koosolekul jõuti koostada ka nimekiri on oodatud kõik huvilised. Arvamusi ja konkreetsetest tegevustest, mis lähema kümne aasta ettepanekuid saab esitada nii praeguses kava jooksul plaani peaks võtma. Kõige rohkem kõneainet koostamise algstaadiumis kui ka hiljem, töö pakkusid külastustaristu, õppeklassi ja viimistlemise käigus. ekspositsioonide uuendamine, Tarupettäi ja Et koguda kohaliku kogukonna arvamusi erinevate infovoldikute koostamine, õppeprogrammide kaitsekorralduslike aspektide kohta, plaanime arendamine ning koolituste ja teabepäevade korraldada kohalikele elanikele ja maaomanikele korraldamine. suunatud küsitluse. Küsitlus puudutab näiteks Metsanduse töögrupi teisel koosolekul arutati külastuskorraldust, kaitsekorrast tulenevaid erinevate metsandust puudutavate probleemide üle ja piiranguid, võru keele oskust ja üldisi sotsiaal- otsustati millised neist on lahendatavad struktuurilisi teemasid. kaitsekorralduskavaga. Arutati ka sihtkaitsevööndis asuvate teede ja kraavide hooldust ning tormimurru Kuidas osaleda ja infot saada? koristamist, rohumaade taastamist võsastunud aladel, Infot kaitsekorralduskava tööprotsessi ja rahvuspargi tsoneeringut ja erinevate vööndite töögruppide koosolekuaegade kohta jagab eesmärke, üldisi metsamajandamise põhimõtteid ja Keskkonnaamet Karula rahvuspargi kodulehel: kompensatsioone eramaal. Järgmise sammuna https://www.kaitsealad.ee/est/kaitsekorralduskav paneme töögrupi liikmetega kirja võimalikud a-koostamine. Lisaks avaldatakse ajakohane info lahendusettepanekud ja püüame leida üksmeele koosolekute aegade kohta Lüllemäe poe rahvuspargi metsanduse tulevikusuundades. teadetetahvlil ning Antsla valla kodulehel. Metsanduse töögrupi kolmas koosolek on planeeritud Kuna kaitsekorralduskava puhul on tegemist septembrisse, mil arutamegi üheskoos ettepanekud kaitseala rakendusliku tegevusplaaniga, on kavasse läbi. Vajadusel on otsuste põhjal võimalik väga oodatud maaomanike, kohalike elanike, kaitsekorralduskavas välja tuua kaitse-eeskirja ettevõtjate ja teiste asjast huvitatud isikute muudatusettepanekud, panna kirja ettepanekud ja arvamused kaitsekorralduslike metsamajanduslikud soovitused või võtta plaani tegevuste kohta! täpsem uuring. Kadri Kuusksalu, kaitse planeerimise spetsialist

RMK teave külastuskorralduse plaanidest Valminud on Karula rahvuspargi külastustaristu Muidu jätkame oma tavapärase tegevusega: hoiame rekonstrueerimise projekt, mis hõlmab Suuremäe korras olemasolevad objektid, midagi juurde ei telkimisala, Ähijärve lõkkekohta, Õdri lõkkekohtasid, rajada ei plaani. Kasutusest maha võtame Mikile Plaagi lõkkekohta, Kivi metsaonni ja Rebäse rada. lõkkekoha ja Lüllemäe külaraja. Selle tööga saame nüüd minna ehitushankesse. Rebasemõisa torniga loodame jõuda sellel aastal Tarmo Denks, RMK Külastuskorraldusosakonna projekteerimishankesse. Hetkel on käsil torni aluse Lõuna-Eesti piirkonna juhataja maa vormistamise protsess.

6. augustil algab Ähijärvelt RMK ühismatk RMK korraldab ühismatkamise tänavu augustis mööda kolme Eestit risti ja põiki läbivat trassi – Matkatee ilmestamiseks on trassidel infopostid, ühtekokku 1800 kilomeetril. Kogu riiki hõlmav kuhu on kogutud ühtekokku 100 lugu Eesti Vabariigi matkatee võrgustik on RMK kingitus Eesti Vabariigi põnevaist isikutest ja sündmustest. Lisaks on 100. sünnipäevaks. planeeritud äpp matkateel matkamise kohta ja Matkatee ühe haru otspunkt on Karula rahvuspargis. kohapõhised mängud mobiilis. Oma mängu saab ka Loode-Eesti rannikult algava Peraküla-Aegviidu- Karula rahvuspark. Ähijärve matkatee on trassidest pikim, suisa 820 km Matkajate elu tehakse huvitavaks ka õhtustes pikkune. Rada läbib muu hulgas Eesti peatuskohtades pakutava tegevusega. Kokku on lõunapoolseimat tippu Naha küla, möödub Suurest matkatee harudel 15 erinevat temaatilist sündmust, Munamäest, Piusa koobastest, Taevaskodadest ja kus käsitatakse valikut matkatee sajast loost. Nii on Emajõu Suursoost. 8.augustil, kolmanda matkapäeva lõpul Pähni Ühismatkamine näeb välja sedasi, et kindlal külastuskeskuses toimuva lõkkekontserdi teemaks kuupäeval hakkab matkatee harude kõigist kuuest ristipuud. Õhtut juhib ja luuletusi loeb armastatud otspunktist liikuma kuni 25-liikmeline registreerunud näitleja Guido Kangur, muusikat teeb kollektiiv UMA. matkajate grupp koos matkajuhiga. Igaks päevaks on 15.augustil Värska lõkkekohas toimuva planeeritud läbida kindel hulk kilomeetreid, lõkkekontserdi teemaks on seto kultuur, esinema on vastavalt raja tüübile kas jalgsi või jalgrattaga. palutud seto leelokoor Siidisõsarõ ja Anne Veesaar Ööbimine on valdavalt telkides ning olemasolevais jne. RMK telkimis- või lõkkekohtades. Kõik kuus Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma, matkagruppi saavad kokku 25. augustil aga ka muidu nende päevi põnevamaks muutma. matkapealinnas Aegviidus, sinna on planeeritud Ehkki toitlustamine sisaldub osalustasu sees, on ühismatkamise pidulik lõpetamine. näiteks lisaenergia kohaliku talutoodangu näol alati Kuna Ähijärve-Aegviidu trassi pikkus on muudest teretulnud. Oodatud on ka kõikvõimalikud muud kaugelt üle (627 km), siis teiste matkagruppidega sobivad teenused. Kõik toetajad ja partnerid üheaegseks lõpp-punkti jõudmiseks tuleb siit märgitakse ära veebilehel rmk100.ee. alustada varem. Nii on kavandatud ühismatkamise Lisainfot ühismatka kohta saab aadressil pidulik algus Ähijärvelt juba 6.augustil, matkajuhiks http://rmk100.ee/yhismatk/yldinfo legendaarne Alar Sikk. Merike Tsimmer RMK Karula külastuskeskuse teabejuht

Karula külastuskeskuse teabejuht

Alates 2018.a. veebruarist töötan Karula rahvuspargis RMK teabejuhina. Karula rahvuspargiga seob mind kümneaastane eluetapp - aastail 1999- 2009 töötasin siin nii loodushariduse kui ka külastuskorralduse spetsialistina. Vahepealsetel aastatel teenisin leiba Valgamaa Arenguagentuuris ning viimased viis aastat teispool lahte Soomes. Vaba aja veedan rõõmuga looduses. Reisin nii palju kui võimalik, harrastan mullajoogat s.t. olen näppupidi mullas; tegelen kalapüügi ja korilusega, sukeldun ja sorgeldan. Talviti loen. Kireks on seened – olen korraldanud Valga muuseumis, Otepääl ja Tõrvas seenenäitusi ja –retki ning erinevaid Merike Tsimmer. Foto: erakogu temaatilisi töötubasid.

Merike Tsimmer 9

Ähijärve Külalistemaja Hauka laada rattamaraton 11.

Talvel märkasin RMK kodulehel kuulutust, et augustil soovitakse rendile anda Ähijärve majutuskeskust 11. augustil toimub Antsla vallas suur koos suitsusaunaga. Selle üle sai pikalt mõeldud, maastikurattavõistlus Hawaii Express Estonian Cup kuna elame perega Tartus ning alguses tundus koht raames Hauka Laada Rattamaraton. Rattamaraton siiski igapäevaseks majandamiseks kauge olevat. kulgeb Antsla linna ja Kollino, Soome, Jõepera, Kaika, Vaatamata sellele otsustasime oma perefirmaga Ähijärve, Rebasemõisa, Mähkli ning Haabsaare küla siiski majutuskeskuse rendile võtta. teedel ja radadel. Rattamaratoni start ja finiš on Olen pärit Tartust ja Maaülikooli metsanduse Antsla Gümnaasiumi staadionil. Maratonil on kolm haridusega. Hingelt olen loodusinimene ja maatöö eri distantsi. Pikim ja tehniliselt kõige keerukam ning maal elamine ei ole mulle võõras. Minu naine on on Grand Prix (ca 55 km), tublile harrastajale pärit Peipsi äärest ja meie peres kasvavad kaksikud jõukohane on MARATON (ca 44) km ja kõige lühem Adeele ja Harri. Ideaalis tahaks leida siia kanti ning lihtsama rajavalikuga POOLMARATON (ca 22 talukoha ja koha peale jääda. km). Lisaks toimuvad lastesõidud. Tulevikku plaanides soovime tuua keskusesse rohkem külalisi. Selle saavutamiseks teeme parimat Rohkem informatsiooni on estoniancup.ee võimalikku reklaami Facebookis. Lisaks on plaanis kodulehel. luua keskusele koduleht ja lisada majutuste Kõiki, kelle kodudest maratonirajad mööduvad, broneerimise võimalus veebisaidile informeerime varakult kirja teel ja/või isiklikult www.booking.com, mis pakub reisimisega seotud kellaaegadest, millal võistlejad võivad häirida nende teenuseid. Soovime jätkata koostööd kohalike tavapärast liiklemist. inimeste ja ettevõtetega nii toitlustuse, üldhalduse Kõik on oodatud spordisündmusest osa saama! kui ka muudes erinevates koostöö vormides. Unno Niit Tarmo Järve

Kaika rattamaraton 4. augustil Rebasemõisa küla, kust jõutakse Valtina külla, kus Hauka veloklubi eestvedamisel toimub 4. augustil kõige kaugem punkt asub Hundil. Tagasi tullakse läbi juba neljandat korda Kaika rattamaraton. Mähkli ja Ähijärve ning jõutakse tagasi Kaikamäele. Rattavõistlusi, mis Kaikamäelt alguse saavad, on Poolmaratoni distants on Kaika-Perajärve-Kaika. peetud küll juba enam kui kümme aastat, kuid Eelmisel aastal võttis maratonist osa ligikaudu 150 maratonile kohase pikkuse saavutas sõit rattasõpra ning vähemalt sama suurt huvi loodame esmakordselt 2015. aastal. Mõõtu saab võtta ka sellel aastal. Nagu ka eelmisel aastal, premeerime poolmaratoni ja maratoni distantsil vastavalt 20 ja 49 parimaid heldelt ning kõhu toidame täis kõigil kilomeetrit, pisematele on paarisajameetrine osavõtjatel. Et lastevanematel maraton sõitmata ei lastedistants. jääks, oleme hoolitsenud ka lastehoiu eest Rajameister Leho Laidver on maha märkinud uue võistluskeskuses. trassi. Kui eelneval kahel aastal liiguti Perajärvelt Rada hakkame maha märkima juba juuli lõpus. See Koemetsa suunal, siis nüüd liigub rada sealt Lüllemäe hõlmab üsna palju suunaviitasid ning silmapaistvaid ja Valtina poole, ületades lausa neljal korral Valga- ja linte, et maratonist osa võtjad ära ei eksiks. Kogu Võrumaa piiri. Uus rada on varasemast tunduvalt märgistuse koristame rajalt võistlustele järgneva vaheldusrikkam, trass ilmastikukindlam ning päeva õhtuks. välditakse ka mitmeid karjaaedu, kus võistluspäeval Rohkem informatsiooni Kaika rattamaratoni kohta tuleks loomad ära ajada. leiab internetilehelt haukaveloklubi.ee Sõit algab Kaika külast, edasi liigutakse läbi Ähijärve Taavi Kannimäe, Hauka veloklubist küla kaarega ümber Ähijärve. Seejärel läbitakse

Hundi toitumine sigade Aafrika katku perioodil Hundi rünnakud kariloomadele on viimaste aastate metskitse nii palju, siis mis saab küll ilvesest, kellele jooksul tõusnud ning hoolimata metskits on samuti oluline toit? Võiks eeldada, et kompensatsioonidest põhjustab kõnealune kiskja need kaks kiskjat hakkavad metskitse pärast ikkagi probleeme karjakasvatajatele. konkureerima, kuid ilvese päästavad näljast jänesed, Üheks võimaluseks vähendada kariloomade keda ta on osavam murdma. murdmist on hoida hundil „kõht täis“ teiste Selgus, et talvel söövad hundid ka üllatavalt palju loomadega ehk uluksõralistega. Itaalias kasvas taimset materjali, lõikeheina ja õuna. Lõikeheina roll uluksõraliste arvukus kiiresti 1980-ndatel ja 1990- hundile kui ka koerale on selge. See aitab puhastada ndatel ja see vähendas oluliselt ka huntide rünnakuid soolikaid parasiitidest. Kuid õunte ja isegi kariloomadele. Eestis murrab hunt enamasti mädanenud õunte söömine viitab kergelt juba metskitse, metssiga ning põtra ja seda eriti talvisel näljale metsas, sest ükski hunt ei eelistaks õuna perioodil, kui kariloomad on laudas või nende ligidal. lihale. Häda ajab härja kaevu ning seetõttu peavadki Kuidas aga võib 2014. aastal Eestisse jõudnud sigade hundid asulate ligidalt õunaaedu otsima. Aafrika katk ehk SAK mõjutada hundi toitumist, kui arvestada asjaolu, et metssiga on tema üks 10% toidust moodustasid keskmise suurusega olulisemaid toiduobjekte? Selle uurimiseks valmis kiskjad, kelleks on enamasti koerad, kährikud ja käesoleval aastal Tartu Ülikoolis magistritöö „Hundi rebased, kuid antud uurimustöös osutusid huvitaval (Canis lupus) toitumine sigade Aafrika katku ja kombel kõik selle kategooria loomad kährikuteks. madala metssea arvukuse perioodil“, mis uurib Seda võib osaliselt seletada soojade talvedega, kui hundi toitumist talvisel perioodil väljaheidetest kährik taliuinakut ei tee ning hulgub pigem ringi, kogutud andmete põhjal. jäädes niimoodi rohkem hundile ette. Kährikute murdmine kujutab hundile aga mõningast ohtu, SAK on praeguseks jõudnud kõikjale Eestis peale kuna kährikute seas levib kärntõbi, mis võib niimoodi Hiiumaa. 2012. aastal hinnati metssigade arvukust ka huntide sekka rohkemal määral jõuda. 20 000 isendile, kuid nüüdseks on see langenud umbes 5400 isendile. Enim on saanud kannatada Ida- väikeimeta jäneselised Esinemissagedus 2% ja Lõuna-Eesti, kuhu haigus jõudis varem. jad keskmise Viirushaigus on algselt pärit Aafrikast, kust 4% suurusega Euroopasse jõudis see esmakordselt eelmise sajandi kiskjad keskel, põhjustades puhanguid Lääne-Euroopas. 10% Samas oli toonaste puhangute korral tegu haiguse kroonilise vormiga, mis sigu enamasti ei tapa. Ida- taimne Euroopasse, täpsemini Kaukaasiasse ja Venemaale, materjal sõralised jõudsid haiguse akuutsed vormid 2007. aastal. 24% 60% Akuutse ja perakuutse vormi puhul on lõpp seale suhteliselt kindel ja kiire tulema. Seepärast on haigus tõsiseks ohuks Ida-Euroopa seakasvatusele ja Hundi toit talvisel perioodil jagatuna viide kategooriasse. kohalikele metssea populatsioonidele. Kokkuvõtteks võib öelda, et hundi toitumine on Nagu varem juba mainitud, on metssiga üks seakatku tõttu muutunud, kajastades mõnelt poolt olulisemaid saakloomi hundile. Keda hunt siis sööb, nälga, teiselt poolt ümberorienteerumist teistele kui sigu enam nii palju võtta ei ole? Uurimustööst saakloomadele. Talvel hunt kariloomi väga ei murra, selgus, et metskitse osakaal hundi toidus on oluliselt kuid raske on öelda, mida toob suvi. Me teame, et tõusnud (90% uluksõralistest), mis on ka loogiline, kõrge uluksõraliste arvukus hoiab ära rünnakuid arvestades, et talvistes oludes on metskits teine kariloomadele, kuid miks ei võiks see mehhanism tähtis saakloom. Metssiga võimalusel murtakse, kuid töötada vastupidi? Seepärast oleks oluline taastada tema osakaal on väga väikeseks kahanenud (8% hundi ohjamiseks metssigade varasem arvukus, kuid uluksõralistest) võrreldes varasemate sarnaste see omakorda toob jälle kaasa üles songitud uurimustööde andmetega. Põdra osakaal toidus oli põllumaad. Kuskil keegi ikka pole rahul, olgu see praktiliselt olematu (1% ulusõralistest), mis ei ole ka karjakasvataja või põllupidaja. üllatav, arvestades, et põder on oma eesjalahoobiga Andrus Dräbtsinski Kaaramäe talust ohtlik loom, kelle kallale väike hundikari sügava lume Tartu Ülikooli zooloogia magister puudumisel kergelt ei hakka. Kui hunt murrab 11

Meenutused Vahtse-Hauka talust

Talu suurus oli üle 106 hektari. Talul oli hulk metsa ja välisheinamaad 6-8 km kaugusel. Kui oli põuane suvi, siis jõuti välishein küüni panna nädala- poolteisega. Karjakarjusel oli ikka veiseid 25-26 tükki ja lambad... neid oli hästi rohkesti, nii lesknaisel kui moonamehel kokku üle 15 tüki ja talul ka 20 ümber. Karjust aitas kaks koera. Karjamaa oli väga vilets - soo, kus loomad aina vaid olid näljased. Kui kodust ei oleks kõvasti antud, siis oleks piimasaak küll unistus See lugu on kirja pandud Karl Kurvitsa poolt aastal olnud. Hobuseid oli viis ja need sõid ristiku ja 1990. Karl Kurvits oli Vahtse-Hauka (tänapäeval parimad niidulapid. Kari lasti pääle hobuste söömist, Hauka) vanaperemehe Joosep Luige tütrepoeg. mis oli küll lõpmata väär, aga tol ajal sulaste vahelesegamisel peremeeski oli võimetu. Sulased Olen sündinud 24. jaanuaril 1906. aastal (vana nõudsid hobuste täisjõudlust. Kui hobused olid kalendri järgi 11. jaanuaril) Karula kuplistikus vanaisa kehvad, siis sulased läksid minema. Aga säälsamas talus Karula vallas Vastse-Hauka talus nr.52. Isa tegi nõuti, et söögi juures olgu piim. Kisa ja kära oli ikka ehitustöid, suvel müüri- ja talvel ahjutöid. Ema täitis alati; peremees, see täitmatu, topib kõik endale. Et perenaisekohuseid ja kasvatas nooremaid lapsi (3 talu tuli välja osta, see polnud nende asi, öeldi, mis õde ja vend). hakkasid peremeheks, kui ei mõista elada. Aga Talus oli inimesi minu nägemise järele - kui söögi kuidas siis saab kui väljaminekud olid suured juurde asuti - vanaisa, poeg Juhan, kaks teenijat, kaks (taluvõlg ja riigimaksud), kuid teenijaskond seda ei karjust (karjak ja teine sigade hoidja). Mõni aasta oli arvestanud, lihtsalt ei mõistnud või ei tahtnud ka lesknaine (vanem naine, kes oli üksi jäänud, mehe mõista. kaotanud või koguni lapsed surma läbi). Peale nende Kui tuli Eesti aeg, siis mõned asjad läksid paremaks, oli veel väikemajas moonamees oma perega. aga maksud küll ei vähenenud, pigem suurenesid. Talumees pidi raha tegema piimast ja liha müügist. Siin olid jälle välisturu hinnad, mis 1930nda aasta ümber langesid järsult ja viisid talupidajad võlgadesse. Hakkas talude sundmüük võlgade katteks. Poliitine olukord läks kõikjal allamäge. Suurriigid hakkasid valmistuma sõja vastu. Eestit tabas Venemaa baaside nõue, mida ta ka sai 1939ndal aastal.

Käsikirjalise teksti kirjutas ümber Tamaara Dräbtsinskaja Kaaramäe talust Vahtse-Hauka talu 2018. suvel. Foto: Andrus Dräbtsinski

Rõõmu talu kevad Kevad on ilus aeg. Kevadel kõik tärkab ja ärkab, Mooni, sest nad on õed ja seega sarnased; Pärli ja loomad tulevad oma talveurgudest välja, lilled Piibe, sest ka nemad tulid enam-vähem koos ning on pistavad oma võrsed uute jõuvarude toel mullast ja musta pea ja valge kehaga (dorperi tõutunnused) ja ka meie, inimesed, oleme kevadel justnagu uued. siis väikesed poisid Timmu ja Eedu.

Meie perele tähendab kevad lammaste Alguses, kui lutitalle lutitama hakkad, ei taha ta väga poegimisaega. See tähendab, et kogu laut on sinu käest süüa, aga juba paari päevaga saab ta karglevaid ja kepsutavaid lambatallesid täis ning neid sinuga suureks sõbraks ja jookseb sulle kohe vastu, tuleb aina juurde. Igal aastal on huvitav vaadata kui tuled. Nüüd on nad kõik juba täielikud kaisupallid. tallede kasukamustreid, neid on igasuguseid: musti, Meil on selline tava, et kui lähen karjamaale neid valgeid ja must-valgeid. Selliseid mustreid teeb söötma, siis määgin natuke nagu lambaema ja siis dorperi tõug, mida meie oma karjas kasutame. nad juba jooksevad mulle määgides vastu ja asuvad Selleaastane poegimisaeg läks päris hästi, sest sööma. Ja kõik nad söövad ka rohtu. Suuremad lambakasvatajate suurimale probleemile - tallede piigad Mooni, Roosi, Pärli ja Piibe kosuvad jõudsasti hülgamisele - leidsime lahenduse. Nimelt kui mõni ning ilmselt saavad neist tublid põhikarja uted. Ka tall oma emast ilma jäi, tegime pisikese petukauba ja natuke pisemad poisid Eedu ja Timmu võtavad adopteerisime ta mõnele teisele emale. Selline tublisti juurde, neist saavad loodetavasti ilusad meetod tegi kõik väga lihtsaks, kuni jagus uttesid jäärad. kellele adopteerida.

Siis olukord muutus. Poegimine oli läbi ja me avastasime, et on veel paar emata talle. Tavaliselt meil lutitallesid ei ole, sest leiame orbudele emad. Nuputasime, mis me nuputasime ja lõpuks võtsime nõuks hakata tallesid lutitama - ongi lastel lõbusam. Sel aastal rääkis lutitallede kasuks ka see, et me ise oleme juba suuremad ja oleme valmis võtma kogu vastutuse endale. Laut on meil mäe otsas, maja mäe all. Tassisime talled alla maja juurde, et meil oleks lihtsam neid toita ja ehitasime neile sinna alguses metallmoodulitest aia, hiljem elektriaia, mida nad pisikeste vahejuhtumite toel tundma õppisid. Kohe, kui talled olid alla jõudnud, tulid pärlkanad neid uudistama, hüppasid nende kuudi katusele ja pistsid seal kisama. Ka karjakoerad ei saanud algul aru, mida need lambad siin õue peal teevad ja kas neid tohib ajada või mitte. Aga pikapeale harjusid nemadki, kuigi pärlkanad käivadki nüüd regulaarselt tallede kuudi katusel kiremas.

Hiljem liitusid teiste talledega õed Mooni ja Roosi, siis tuli Pärli, siis Piibe. Ja siis viimasena Eedu (võtsin Hava tallesid toitmas. Foto: erakogu ta ise endale lutitada, sest ta noor ja väike ema ei Tore on see, et kuigi kõiki kuut talle tuleb iga päev saanud kahe talle toitmisega hakkama). Nüüd on kolme tunni tagant sööta, neile pulbrist piima meil lutitallesid kokku kuus. See tuli meile endilegi segada, nende heaolu eest vastutada jne, ei ole see üllatusena, et neid nii palju on ja et nad nii palju meid ära tüüdanud ja me naudime tallekestega söövad. Aga sellegipoolest on nad kõik meile ülimalt tegelemist. kallid ja nemad armastavad meid ka. Oleme mõnele neist nimed pannud justkui paaridena: Roosi ja Hava Kuks, Rõõmu talu peretütar

KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT

Täname kõiki autoreid ja kaasamõtlejaid! Keskkonnaamet: Infoleht ootab avaldamiseks artikleid, Maahoolduse spetsialist Jan Ruukel tel.:5340 8012 arvamusi, meenutusi kohalikelt elanikelt. Looduskasutuse spetsialist Pille Saarnits tel.: 523 3848 Kirjatükid palume saata e-kirjaga Keskkonnahariduse spetsialist Helen Kivisild tel: 525 1552 [email protected] või tuua Kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg tel.: 517 2646 paberil Ähijärve külastuskeskusesse. Metsanduse juhtivspetsialist Tiina Jüris tel.:510 9316 Jahinduse peaspetsialist Margo Tannik tel.: 516 0148 Tarupettäi koostajad: Lilian Freiberg, Helen Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma Kivisild, Merike Tsimmer tel.:5051955

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK): RMK Karula teabepunkt on avatud RMK külastuskeskuse teabejuht Merike Tsimmer tel.: 5110658 15. mai kuni 15. september E-P 10-18. RMK loodusvaht Mati Urbanik tel.:529 0388 Aadress: Ähijärve küla, Antsla vald, 66420 RMK teabejuht Taavi Tatsi tel. 5691 0529 VõrumaaKARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT Tarupettäi on trükitud keskkonnasõbralikule paberile. Telefon: 782 8350 Lehe väljaandmist toetab Keskkonnaamet. 14