2Viker7-8 2006.Pmd 1 24.07.06, 12:05 TÕNU ÕNNEPALU

NICOLAUS LENAU Kaks seletust Saksa keelest tõlkinud Ain Kaalep

I Näe, kuidas müriseva hooga koos paiskub Niagara vooga veepihu õhus alla järve ja kuidas maalib piiskadele seal lendlevaile helde, hele kuldpäike imelisi värve ... Oh sõber, kas ka inimsooga ei ole samuti kui vooga: kui meie mina õhku hajub, vast siis ta taevavalgust tajub!

II Tuhm, värvitu seesama vesi näis ühte voolu mahutatult ja vast üksteisest lahutatult näed säramas ta piisakesi. Kõik vaesed minad oma raja on leidnud üksi, seda vaid ent oligi neil enne vaja, kui koos nad vikerkaareks said.

(1834?)

2viker7-8 2006.pmd 1 24.07.06, 12:05 TÕNU ÕNNEPALU

Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb, ava selles aastas, tühjem koht, suured helbed õhus, linnusuled, mustast rõõmust laulab valge toht.

Lõpetuse ingel jälle veab mu paati, mööda suurt ja väga külma vett. Tema halli selga tunnen lapsest saati, ta on minu sõber, minu meelepett.

Teised sõbrad kõik on mööda läinud, kes nad olidki, või millal? Kus uskusin end olevat sind näinud, kulla sinisilmaline armastus?

Täna taevast ma ei loe su nime, ainult lõpetuse ingli kühmus selg kõigub vete kohal, mida vaatasime kumbki teiselt kaldalt, hinges pelg.

Aga mis seal karta. Midagi ei tule pärast ega olnud enne meid. Meid? Sa natukeseks silmad sule: üks, jah, ainult üks seal ongi neid.

2 ÕNNEPALU

2viker7-8 2006.pmd 2 24.07.06, 12:05 KALEV KESKÜLA Mulati viiul

I Mulati viiul Mu Lati Pats Mu partner joobnud Mu must pajats

Mu isamaa Mu Aafrika Mu süüfilis Mu Nietzsche mu Baudelaire

Mulati viiul mängib kurba viit

II On vaikinud mulati viiul mu südame salakõrtsis Seitse tšaardašita aastat poogen ripakil

Elu voolab klaasi vaikse vulinaga Viiul pajatsile keelt ei aja kõrva

III Kõrts tühi on Kõik kuhugi on läinud Kuhu paneb inimesepoeg purjus pea ülejäänud tšaardašita eluea?

KESKÜLA 3

2viker7-8 2006.pmd 3 24.07.06, 12:05 HASSO KRULL

Sidrunid. Astun atejeesse, siin on valgust, hommikust varavalgust, tere hommikust.

“Alles kolisin sisse,” seletab tema, “pole veel jõudnud remonti teha, näe, põrand on täitsa laiguline.”

Rüüpame mingit odavat jooki läbipaistvast plastikpudelist, tema kaob vahepeal kuhugi

nurga taha, see ruum on sakiline nagu svastika. “Tule siiapoole.” Päike on heledasti pugenud katuseaknast

sisse, lausa jalus, eredad nurgelised lõigud nagu lumi, seal ongi alusel pilt. “See on küllaldane

alus,” seletab tema, “zureichender Grund,” ma ei teadnudki, et ta oskab saksa keelt.

Vaatan pilti.

Piklikud rohelised sidrunid pikal lõuendil. Mind nähes hakkavad nad naerma. Sidrunid

naeravad, heleda häälega, päike paistab põrandale, tema muudkui räägib: “Siis, kui on kevad,

4 KRULL

2viker7-8 2006.pmd 4 24.07.06, 12:05 paistab valgus otse silma. Hommikul on sul valus silmi lahti teha, sa ärkad üles ja tunned

silmades rohelisi sidruneid. Nad on piklikud nagu kalad, ujuvad voolavas vees. Teed

silmad lahti, akna taga väsimuse majad.”

KRULL 5

2viker7-8 2006.pmd 5 24.07.06, 12:05 MÄRT VÄLJATAGA Metamorfoos I

Kas midagi kunagi ka päriselt muutub? Miski eimillekski küll ja vastupidi, aga inimene jumalaks, lapsetapja räimedeks, vägistatu ööbikuks, mees naiseks, naine karuks ja karu tähekoguks? Kas kunagi saab keegi teiseks, ärkab hommikul, katsub kohvi juues selga ja tunneb käe all tiivasulgi? Või hakkab koer kõnelema mahedal naisehäälel, visates nalja või kurtes koeraelu? Iga päev on üldjoontes sama mis eile. Isegi kui kirg oli suur või häbi, süü ja valu talumatud – taevas ei sekku, ei lange kaela, kedagi ei päästeta ega karistata või kui, siis ainult surmaga ja pärast surma. Prill läheb soojas toas uduseks ja oma häbiga tuleb ise hakkama saada, lootes, et see kulub aegamisi õhemaks.

Aga sul oleks see siiski äärepealt õnnestunud: mets kutsus, põsk läks paiste, karvad turri, nina venis pikemaks, nagu ka küüned ... Viimasel hetkel aga said omal sabast kinni, ütlesid: Seis!; läksid tohtrite juurde, lasid kuppu panna ja otsustasid endistviisi edasi elada.

6 VÄLJATAGA

2viker7-8 2006.pmd 6 24.07.06, 12:05 KIVISILDNIK Kuldne sügis

mehed millal tuleb sügis

mehed kust tuleb sügis

sügis tuleb peale õlut

vaatad kased hõbedased

kused kased kuldkollased

sügis tuleb peale õlut

mehed sügis tuleb seest

vaatad kased hõbedased

kused kased kuldkollased

KIVISILDNIK 7

2viker7-8 2006.pmd 7 24.07.06, 12:05 JAAN UNDUSK SALAMANCA, PLAZA MAYOR

Seisan Salamanca Suurväljakul, kõige majesteetlikumal linnaplatsil, mis Hispaaniast leida, ja mõtlen, et kas siit ta siis hakkab peale. Hispaania. Olen teda oodanud juba San Sebastianis, linnas, mis ajab põhjamaalasel pea segi, sest serveerib meremaastike kitši looduse endana; Burgoses, funktsionaalse katoliikluse turvalises, varuvõimalusteta provintsikesku- ses, sellel Hispaania Põltsamaal, mis vananeb mõttega, et kunagi – kuni Kolumbuse kuulsa retkeni meretaguste juurde – oli ta kuningriigi esimene linn ja seejärel, 450 aastat hiljem, nagu korraks unest ärgates, ka Franco Uue Vana Hispaania esimene keskne tugipunkt; olen teda oodanud veel mõnes väiksemas kohas, aga tekst ei käivitu. Hispaania algust pole. Kitšist ja katoliiklusest minu Hispaania ei alga. Burgose Põltsamaa- unistusest samuti mitte, sest nagu peatselt selgub, elavad samalaadi kuld- seis unelmais ka Toledo, Valladolid, Saragossa, Córdoba, Sevilla, Granada, Barcelona ja jumal teab veel mitu linna. Kohati näib, et His- paania on täis kuningriikide ja kalifaatide pealinnu. Peaaegu kõik on saanud olla kord valitsejad, paljudel väikestel linnadel on oma suur mi- nevik ja paljudel suurematel midagi häbelikkust tekitavat eluloos. Mida enam Hispaanias ringi käia, seda enam see polütsentrismi-tunne süve- neb. Lõpuks on selles lausa midagi uhket ja liigutavat. Keegi ei kannata alaväärsuse all, sest elatakse mütoloogilises, nõrga ajatajuga ruumis, kus kord olnu on vaid meenutus sellest, mis ei saa muutuda olematuks. Córdoba on seesama linn sellesama koha peal, mis kalifaadi ajal, sellesama jõe ja päikese, nendesamade majade ja veiniga, ning järelikult on ta seesama linn mis muiste. Toimib armastuse printsiip – tekkinud eimil- lestki, ei tühista teda mingi võim, temas ei saa, temas ei ole võimalik

Katkend käsikirjast “Teekond Hispaania”. Varem on sellest Vikerkaares ilmunud “Catalunya, Canet de Mar” (2002, nr 2/3, lk 16– 37) ja “Sevilla, la Giralda: Kuuldemäng” (2002, nr 8/9, lk 2– 22), Loomingu Raamatukogus aga näidend “Quevedo” (2003, nr 33/ 34).

8 UNDUSK

2viker7-8 2006.pmd 8 24.07.06, 12:05 pettuda. Córdoba on pealinn ja selleks ta ka jääb. Nagu Toledo, Valladolid, Saragossa, Sevilla, Granada, Barcelona ja need teised. Armas- tajad saavad tuhaks, aga tuha armastus ei rauge. Raugematult armastavat tuhka on täis kogu Hispaania, see hõljub linnade kohal ja sõidab sisse kõrbest, tuhk, mis ei jahtu – Hispaania värv. See on seesama sõnum, mida kuulutas suur must Quevedo: polvo serán, mas polvo enamorado – ‘nad tuhaks saavad, kuid tuhk jääb ar- munuks’. Ei mingit panteismi ja kõiksusse sulamist, üksnes iga hinge isiklik materiaalne jäävus, olgu tuhanagi, aga siis tuhana, mis teistest erinev, olgu gaasinagi, aga siis kui pilv, mis püsib koos viimsepäeva laupäevani. Seesama on üks suures armastuses ja baski anarhismis. Hispaania väiksemate linnade kuningriiklik teadvus oli minu esimene kokkupuude donkihhotlusega. Don Quijote nägi kõrtsides losse ja talutüdrukuis printsesse. Ajaliku inimese jaoks on see meeltesegadus, day-dream. Iga- vese, mütoloogilise jaoks – ainus eetika. Hispaanias on nii palju füüsilist alust donkihhotismiks. Juba see lõõmav, ajalukku naelutatud päike. Ja siis nendesamade nõndanimetatud väiksemate linnade meeletult uhked katedraalid ja kuningalossid, alcázar’id. Arhitektuurilised elevantismid kõige aukartustäratavamas mõttes, mis vaid puhatavad aja kaduvuse üle. Jah, kaugelt vaadates on Hispaania kompaktne nagu granaatõun, kõike koju toova pealinna Madriidiga täpselt oma südames. Kohale jõu- des selgub, et Hispaania on riikide, rahvaste, mentaliteetide unioon. Pä- rast seda kogemust tõrgub mu keel ütlemast, et olümpiamängud aastal 1992 toimusid Barcelonas, Hispaanias. Ei, need toimusid Kataloonias, selle pealinnas Barcelonas. Või lihtsalt Barcelonas. Barcelona on midagi muud kui Madriid või Toledo. Kust algab Hispaania? Hoolimata Barcelonast peaks ju temagi olemas olema? Plaza Mayor on suur nagu elu, kuid tal on kindel patriarhaalne raam, arkaadid ja aknad, arkaadid ja aknad vuravad sinust kaunis rütmis eemale, kuid kohtuvad kunagi taas seal väljaku teises otsas, päikeseloo- jangu taga, sest varem sa sinna ei jõua; siis, kui sa oled juba suureks saanud ja täiskasvanu. Hispaania linnades on palju väljakuid, millel saaks kogu oma lapsepõlve veeta. Ma usun, et see kõlab peaaegu nagu gregeriia. Kuid gregeriia ei ole pikema teksti algus. Millest alustan oma juttu, mis ütleb, et minagi olin kord Hispaanias? Arkaadid ja aknad, arkaadid ja aknad ... Arkaadia. Et in Arcadia ego. Et in Hiberia ego. Hispaa-

UNDUSK 9

2viker7-8 2006.pmd 9 24.07.06, 12:05 nia keeles ma seda veel öelda ei julge ja pole kindel, kas oma vaegkeelsu- sest selle teksti jooksul vabanengi. Et in Hiberia ego. Nii nagu Friedebert Tuglas, nii nagu Johannes Barbarus, nii nagu Jüri Talvet, nii nagu Ilmar Külvet. Talvet-Külvet, Külvet-Talvet. Nagu su oma lell. J. Undusk, ”Hispaania. Muljeid ja meenutusi”, Tallinn 1969. Seda raamatut ei kirjutanud ma kümneaastaselt. Ma lehitsesin teda kümneaas- taselt kui oma esimest Hispaania-raamatut. Lell kinkis. Mõnus väike formaat, hea tasku pista ja lugemisest unistada. Lugedes mitte pooltki nii mõnus kui tasku pistes ja lugemisest unistades. Franco ja Hitler kätt su- rumas. Liiga palju ajalugu. Liiga palju Nõukogude Liitu. Liiga vähe meelelist terrorismi. Lell kinkis ka paksu ja eksootiliselt lõhnava Alicante provintsi hotellide käsiraamatu. Hispaania paber, sellist meil ei toodetud. Hiilgavalt köidetud ja filigraanselt täis trükitud raskete poognate melu. Ei ühtegi pilti, aga palju meelelist terrorismi. Tugevat merevee lõhna. Rasket soolatud vetikate lõhna. Sedasama, mida tundsin hiljem Barcelona lähistel. Teekond Hispaania (mitte iial ei hakka ma ütlema Hispaaniasse, sest Tuglas on lühikese sisseütleva vanatestamentliku kaanonina kinnistanud, pealegi kõlab see nagu pärisnimi, nagu koht, kuhu argipäevast hälbida: teekond Hispaania, kohvik Mauretaania – teekond kui sakraalne ruum), teekond Hispaania on eestlase viimne kohtumine Võõraga, kelle võõrus ei ole veel ületamatu. Kelle võõrusse ei neelduta, vaid kelle võõ- rus annab radikaalse, teravnurkse tagasipeegelduse. Teekond Eestist His- paania on teekond mööda diagonaali ja teekond mööda diagonaali mär- gib radikaalset liikumist eesmärgile. Kui tahate teada, mis ma mõtlen, siis heitke pilk Euroopa kaardile. Kirdest edelasse viib paremakäelise inimese radikaalne tee iseenesesse. Lapsepõlvest peale on mind vaevanud küsimus, kas peeglis on rohkem peeglit või peegeldust. Vanemad ütlesid, et iseenesestki mõista peegeldust. Peegel on seesama maailm, ainult et tagurpidi. Koolis õpetati, et ideaalne peegel on täis peegeldust. Ülikoolis oli see lausa dogma, et peegeldust. Kes ütles, et peegel on täis peeglit, see kuulus piiskop Berkeley kodumaavaenulikku parteisse ja saadeti ülikoolist sõjaväkke elu vastu- peegeldusi koguma. Ise tundsin ma oma egotsentrismis sageli, et peegel on vaid edev vanamees, kes manipuleerib maailmaga oma kapriiside rütmis. Aga selles vanamehelikus edevuses oli ka midagi väga sotsiaalset.

10 UNDUSK

2viker7-8 2006.pmd 10 24.07.06, 12:05 Peegel on sotsiaalseim olend, keda ma tean. Peeglisse kistuna ei olnud mina enam mina, vaid vastus mingile sotsiaalse suunitlusega küsimusele. Peeglike seina peal vastas küsimustele mõnikord meeldivalt ja mõnikord ebameeldivalt. Peegel julgustas mõnikord õue minema ja sundis mõni- kord toa nurka sulguma. Mitte miski pole mulle veel teada andnud, et need mäed, see selja taha jäänud vahune Biskaia laht, see elevantlikult paisunud kehaosana mõjuv katedraal keset Burgose linna on minu üks ja ainus kord Hispaa- nia. Seisan Plaza Mayoril, Euroopa suurima veinimaa filosoofilisima linna kuumusest kollendaval väljakul. Kui silmad kinni panna, võiks miski millegipärast olla nagu Moskva. Kusagilt kaugelt üle platsi, nagu stepi rannalt, peaks kumama generalissimus Francisco Franco nägu. Paljusid tähtsaid mehi vaatab vastu reljeefkujutistelt väljakut ümbritsevail seintel. Franco oma tunneb enamasti selle järgi ära, et ikka on keegi sinna taskus salaja kohale toodud sitta peale loopinud või ketšupit pritsinud. Roosa krepp-paberi varju peidetud ämbrist mörti heitnud, parimal juhul me- daljoninäo kurde täkkinud. Ma ei usu, et see saab olla ainult põlgus, mis sunnib sitta ennastületavalt taskus kandma või kivitäkkimise rasket tööd tegema. Selles on ka mingit lapselikku, vastutustundetut viha oma ar- mastatud isa vastu. Ma pole aru saanud, ja ei saa vist kunagi aru, mida tähendas hispaanlastele Franco, see sõjalise diktaatori rüüsse varjunud kuningas. Vaid tugev kuningas suudab Hispaanias nii kaua võimul pü- sida, ligi nelikümmend aastat. Mees, kes määras Juan Carlos Esimese Hispaania järgmiseks kuningaks, jättes enese eluaegseks regendiks. Franco, katoliikliku monarhismi taastaja, jesuiitliku allumisrõõmu ja kristliku abielupuhtuse kaitseingel. Hoitud ja kardetud. Tunnen vere lõhna. Nüüd peaks humanist alustama vestlust Franco ohvrite verest. Aga see on palju vanem vein kui Franco ohvrite oma. See on kuumuses kivide vahelt õhkuv härjavere-ekstrakt. Vanasti peeti sellel platsil härjavõitlusi. Mitte keegi ei meenuta härja- võitlusega seoses haavatud härja verist kust. Seegi on kusagil olemas. Räägitakse pikadoori hobuse väljarappuvatest soolikatest, paljude jaoks kõige nördimapanevamast asjast, mis härjavõitlusel näha (aga just see joovastas Georges Bataille’ nikunäljas Simone’i “Silma loos” kõige enam; võib-olla on see võrdpilt pooldumisest, lapse väljumisest emakõ- hust, pilt, mis temas hullunud inspiratsiooni tekitas, valu, iiveldust ja

UNDUSK 11

2viker7-8 2006.pmd 11 24.07.06, 12:05 seeläbi kergendust tõi), vaestest toredatest kronudest, kelle range tõulise kasvatamisega nähakse hirmsat vaeva ainult selleks, et nad kord elus saaksid silmaklappidega kaetult areenile kapata ja lasta endal kõht lõhki rebida. Hobused isegi ei tea, mis nendega juhtub, nad ei näegi oma vas- tast ning ei mõista, miks neil kõht mingil hetkel kestast välja kukub. Härjavõitluseratsu – võiks vist öelda – inimlikult tahtevabaduseta surm, tema narrisurm, peab arvatavasti tekitama kontrasti hukatava pulli met- siku võitlusega oma elu eest, kus talle antakse siiski võimalus tappa mitte ainult hobune, vaid ka inimene. Hobuse nüri surm peab rõhutama pulli märtrisurma. Areenil valatav härjaveri peab olema uhke joana südamest purskuv, midagi vastandlikku hobuse raskelt jalge vahele vajuvale veri- sele soolikapuhmale. Hobune on tüüpiliselt inimlik, silmaklappidega liht-hingeheitja, areenil hukatavast härjast saab aga mõnekümne raevuse minuti jooksul püha ohvriloom. Ma näen selles rituaalis ka mingit patriarhaalset põhja. Pikadoori truu mära meenutab mulle naist, eriti just selle ihutombu tõttu, mis tema kõ- hust mingil hetkel välja kukub ja enne surma veel nagu kergendust toob; ta on nagu naine, kes sureb sünnitusel, olles sünnitusega ometi hakkama saanud. Võib-olla on see jalge vahele vajuv soolikatomp ikkagi tema sümboolne ihuvili, tema väliselt mõttetuna näiva elu ainus õigustus, ja Simone – ja koos temaga vaikimisi paljud naised – ei kriiska seda nähes mitte perverssest (vähemalt meeste jaoks perverssena tunduvast) nau- dinguhimust, vaid naiselikust võidurõõmust: see maailm siin, see alakõhu soe paisuv maailm, on ainuüksi meie teha. Erinevalt vagalt või- durõõmutsevast märast antakse pullile kahekümne minuti jooksul tema elu kõrgpunktis võimalus lõputult torgata, läbistada, taguda oma läbis- tamiskirg välja purpurselt veiklevasse riidetükki, mära pehmesse lihasse, parimal juhul ka matadoori kuldnaastudega rinda, selga, kõrisse (see viimane oleks siis pulli briljantmõrv), saada lõpuks ometi oma isu täis torgata. Asi viiakse äärmusse veel sellega, et mitte ainult pull ise ei saa torgata, vaid ta saab end ka halastamatult torgata lasta, sest kõik areenil osalejad torkavad tema kõige valusamatesse kohtadesse midagi teravat, küll pikadoor oma piigi, küll banderiljeerod oma banderiljad ehk värvi- liste tuttidega ehitud kidalised pistodad, tuti-okkad, küll viimaks matadoor oma mõõga. Pulli seisukohalt on see lõpuni viidud mehelik torki- misorgia, läbistamisbakhanaal, kus saab ise end tühjaks torgata ja kus

12 UNDUSK

2viker7-8 2006.pmd 12 24.07.06, 12:05 sind ennast tühjaks torgatakse. ‘Torgata saama’ kahes vastandlikus tä- henduses ongi kogu karmi rituaali mõte: siin saab ise torgata (torgata kõiki teisi) ja siin saab ise torgata (kõik teised torkavad sind). See on täp- ne sadistlik taktiilsusemäng, kus loeb ainult kiire läbistav puudutus; erinevalt naiselikust taktiilsusetajust, kus maksab aeglane liibuvus võimali- kult laial pinnal, on siin tähtis võimalikult punktuaalne, võimalikult väik- sele pinnale kontsentreeritud terav läbistav torge. Pull on pühak, keda kasvatatakse kiire surma jaoks nagu hobustki, aga kes paneb lühikesse suremispittu kogu oma ülevoolava löögijõu, uhkuse ja tahte, mida ta jagab koos teda imetleva publikuga. Aga tegelikult, mõtlen ma nüüd, on pühak ju see soolikaid sünnitav ja kaastunnet äratav märagi, temagi on seesmiselt uhke ja tahtejõuline, ainult et naiselik kannatuspühak. Nagu higil, nii olevat verelgi mitu lõhna. Hirmuhigi lõhn on vastik, armuhigi lõhn teeb kadedaks. Julge, elujõuline surm paneb vere lõhna- ma. Ja ma tunnen selle vana uhke härjavere lõhna. Sellesse on segune- nud vürtsina pool paaki matadoori verd. Milline cuvée! Ja selle sees õr- nade viirgudena siiski kerge, kuid mahavaikitud verise härjakuse aroom. Ei, mitte härjakuse, vaid härja kuse. Härg teeb areenil mõnikord hirmust püksid täis, seda teavad lähemad asjaosalised hästi, seda teab suu- repäraselt matadoor, kel endalgi mõnikord niimoodi juhtub. Aga võib-olla ei peaks ma sellest rääkima, sest väike kogus seedimata hirmu- uriini tulipunaste vereliblede voogamisse üksnes tugevdab kangelasvere maitset. Emase hobuse uhket kannatustki on kusagil sideainena kõige selle seas, aga sellel on rahulik imal lõhn, mis ei torka nii kergesti ninna. Jah, kui vaid pisutki aistida, siis pole see Moskva ja Punane väljak, hoolimata verest. Seal, Moskvas, juuakse surnute auks, kes külmas pin- nases ei taha ega taha määnduda ja levitavad oma õrna ängistavat laiba- lehka kuuskede delikaatsesse hingamisse. Salamanca Suurväljakul ei taju sa mitte igavesti värskena seisvate laipade, vaid igavesti noore altariohv- ri-vere lõhna. See on lõpuni laagerdunud vana kuiv vein, kuse kerge ja pikantse, natuke tikrise kõrvalmaitsega. Ega siin härgi niisamuti areenil tapeta. Härjavõitlus on altarisakramendi populistlik, ent ometi püha laiendus. Nagu kirikute altariesised, nii on härjavõitluse areenidki täis valjult häälitsevaid naisi. Tuline on, kuid mitte veel nii hull, kui hiljem tuleb. Päike on alles siu- natav, ja mitte see, kes rääkimistahtegi võtab. Salamanca on Hispaania

UNDUSK 13

2viker7-8 2006.pmd 13 24.07.06, 12:05 vanim akadeemiline häll, Bologna, Pariisi ja Oxfordi õde Püreneedes. Ülikool aastast 1218, rajatud Lembitu surma ja taanlaste Tallinna alla tuleku vahepeal. Kuidas nad nii kiiresti jõudsid? Kel loomu poolest oidu vähe, sel Salamancagi ei pane aru pähe – nii käib hispaania kõnekäänd. Kõik oluline peab olema kahemõtteline, muidu ei seisaks ta püsti. Alta- risakrament ja härjavõitlus. Idealistlik luuletaja Puškin ja naistemees rahva-Puškin. Tartu burš kui hariduslikult privilegeeritud anarhist. Nii on ka Salamanca üliõpilasega. Sajandeid oli ta õpetatud mehe rahvuslik sümbol, kohalik Harvardi lõpetanu, siinne Oxbridge’is käinu. Aga tal oli ka õige sisuta ninatarga kuulsus. Salamanca bakalaureus – niimoodi võis perekond heatahtlikult imetledes irvitada õpetatud poja üle, kes tuli mõnikord viisakuse pärast kaema, kuidas kodus asjad edenevad. Baka- laureus (bachiller) tähendab hispaania keeles nii esimest akadeemilist kraadi kui ka lobamokka; inglise keeles, nagu teada, on bachelor’i üheks tähenduseks poissmees. Niisiis tähtsustab inglise keel siin sõna seisusli- ku, täpsemalt – perekonnaseisusliku, hispaania keel aga feodaalsest käi- tumisetiketist tuleneva irooniaväärtuse. Salamanca bakalaureus võis mürgisemas pruugis märkida umbes sama, mis meie sajandialguse keeles seminarist. Salamanca bakalaureus võis olla soravalt omandatud, ent mitte seesmiselt läbituntud tarkuse kandja. Kõige kuulsam, ent kaugeltki mitte kõige rumalam Salamanca bakalaureustest on muidugi Sansón Carrasco, kehva nahavärvi ja lameda ninaga peiar, kes Cervantese ro- maanis püüab oma samakülameest, aulikku rüütlit don Quijotet ennast- salgavate katsetega koju tagasi korraliku kodanliku elu juurde meelitada, mis tal ju lõpuks, tänu tema poolt etendatava Valge Kuu rüütli lihavama- le hobusele, nagu don Quijote seda õigesti taipab, ka õnnestub. Hoolimata eesti vanasõnast, ei pruugi iga teksti algus olla raske. Mõ- nikord näib see häbematult lihtne, kui tekst kusagil sisemuses on juba embrüona kerra tõmbunud ja toimetatakse maailma – nagu inimlik olend kunagi – elussünnituse teel. Mõnikord on kirjutajal – kui mitte muud, siis – vähemalt tulevase teksti esimesed sõnad ammuilma enne tööle asumist suus, nagu tubakapuru. Neid pole enam vaja otsida, sõ- nad on mõrud ja suus on nad vales kohas ja nõuavad väljapääsu min- gisse teise ainesse; nad peab kiiremas korras enesest välja heitma, otse paberile sülitama, ning vaatama, mis neist sigima hakkab. Paberile, mille valge steriilse puhtuse kirjatähtede kihisema hakkav vaglaelu kohe rikub.

14 UNDUSK

2viker7-8 2006.pmd 14 24.07.06, 12:05 Kui suures ulatuses, see ei ole kahjuks kunagi ette teada. Kirjutaja ei tea ette, kui palju tekstibaktereid, kui palju hingejõudu (sülg sisaldab ani- mistlike ettekujutuste järgi hinge ennast) on selles esimeses kaua kogu- tud süljelärakas, millega ta puhast paberit uue teksti nimel rikkuma lä- heb. Mõnikord sülitad selle kaua kantud esimese lause vaimustusega paberile, ja näed, et pelk süljelärakas see oligi, ei muud. Sõnad, mis ei sigita teksti ja rikuvad vaid väheke paberit. Tekst, millele ammuilma on ilus alustus justkui leitud, mis aga paberile panduna ei kipu enese taha sigitama enam mitte ühtegi järgmist rida. Niisiis, nagu ütleks Spinoza, minu lemmik (kindlasti ütleks ta kõike seda, mis mulle meeldib), mees, kes armastas üksindust, taldrikutäit putru ja kannu õlut mõtlemise lihtsa kangelasteo kõrvale, rääkides aiva ühest ja sellestsamast substantsist – niisiis ütleks Spinoza: ei olnudki teksti ja teksti algust, oli vaid üks hea ja alp lause, üks individualistlik, mittesubstantsiaalne lausemonaad, mis iseenesesse sulgus – ja sinna ta jäigi, oodatud teksti alustamata. Spinoza nime meenudes tunnen ma, kuidas maapind jalge all kõigub. Seda tunnet elan ma Hispaanias suure kuumaga läbi korduvalt hiljemgi. Alguses ei suuda ma takistada enesele etteheiteid tegemast selle pärast, et olen tulnud Euroopa kõige kuumemasse kohta suve haripunktil. Pee- geldus kirdest edelasse näib olevat liiga radikaalne, et hästi lõppeda. Ja hiljem ei suuda ma end sellesama asja pärast ära kiita. Sest kuumuse- proov kujuneb meie reisi üheks kõige olulisemaks tulemuseks. Ma saan aru, miks on Hispaania värv matjas-tolmune punakaspuun ja miks valitseb siinset kultuuri juba sajandeid unenäoreaalsus. Ma saan aru don Quijote hullusest, mis ajab ta kotilt kiltmaaüksindusse suve saabudes ja mis vaigistub koos talve tulekuga. Proovige seigelda hobusega tühjal maastikul otsast otsani lõõmava taeva all, peas kiivri asemel habemeajaja metalne vahukauss! Nii nagu suures külmas, nii nõrgeneb ka suures kuumas loomulik eluline funktsionaalsus. Tal on surmani külm, kuid ta ei tõmba üle teist ja kolmandat kasukat, mis talle ulatatakse, ja ta ei tõm- ba ka tikku, mis talle pihku pistetakse, et süüdata haokubu, mis tema ette laotatakse – vastupidi, ta suubub pigem kartmatult ja naeratades sellesse külma veel rohkem sisse, avades kaeluse ja visates eemale kindad, sest vaim on võitmas tarduvat liha ja inimene on loetud hetkedeks tuge- vam kui kunagi varem. Surmainstinkt, niikaua kuni see teda ei tapa, teeb inimesest võitja maa ja taeva üle. Hispaania suvekuumuse tõustes ei otsi

UNDUSK 15

2viker7-8 2006.pmd 15 24.07.06, 12:05 don Quijote mitte päikesevarju, vaid suundub otse kuumuse südamik- ku, peas metalselt hõõguv vahukauss. Niikaua, kuni ta ei sure, ei ole teda võimalik hirmuga võita. Surmainstinkti jõud lõõmaval avamaal teeb temast julmuseni õilsa rüütli. Don Quijote hullus ja hispaania unenäoreaalsus on eurooplase pikk kohanemine Aafrika kuumusega. Araablased, tulles veelgi kaugemalt Lõunast, ei kannatanud Hispaanias kuumuse all ja ei minetanud oma loomulikke elulisi funktsioone, korvates looduses puuduolevat kunst- looduse vilka rajamisega: ühes oma aedadega tõid nad Hispaaniasse ro- helust, veevulinat, linnulaulu. Ilma araablasteta ei osanud eurooplane pealetungiva kuumusega midagi mõistlikku pihta hakata. Ta leidis oma väljapääsu illusioonide hulluses. Aedade rajamise asemel pani ta pähe vahukausi ja suundus oma faustiliku tungi ajel veelgi suuremasse kuu- musse, alustades hispaanialikku unenäokultuuri. Mõeldes välja inkvisit- siooni piinakambrid, et unenäohullust riiklikult edendada. Minnes oma õilsates illusioonides donkihhoteliku julmuseni. Plaza Mayori kiviparkett kõigub kergelt ja ma ei mäleta enam, kuidas see pidi seostuma Spinozaga. Võib-olla kumiseb maa lihtsalt kuumusest mu jalge all, nagu trumm, mille krobeline nahk kisub palavuses pingu- male, nüüd ja edaspidi Kastiilia kollastes kivistes linnades, Toledos, Madriidis, Ávilas, eelkõige aga Salamancas, mis on välja uuristatud ko- halikust liivakivist. Mitte enam Andaluusias, ei, mitte seal, kus kuumus on ju veelgi suurem, ent maapind mahlakam ja muldsem. Ah jaa, Spinoza juured on ju Portugalis, ja Lissaboni maavärin aastal 1755 ula- tus Salamanca Suurväljakuni välja. Siinsamas lähedal asetseb nn vana katedraal, catedral vieja (“Salamancas asub kõik käe-jala juures,” kirjutab Talvet), millest osa sai Lissaboni maa-aluse sõnumi läbi toona kõvasti kannatada. Maa värisemine tekitab jubeda tunde, sest inimesel, maa- pealsel olendil, tundub siis pind sõna otseses mõttes jalge alt kaduvat, vesi teda ei päästa, õhku ta viskuda ei saa. Ent metafüüsiliselt süvendab õudust just see, et maavärin mõjub sõnumina. See on kellegi suure ja elava koputus eksistentsi uksele. Elu mureneb ümber niisama lihtsalt, nagu kustutaks keegi paberil sõnu. Maavärinaga kustutab maa oma pinnale loodud tekstikuhilaid. Või väristab ehk minu sündiv tekst Hispaa- nia väljakute kivipolstreid? Aga ei, me jõudsime ju vaid selleni, et üks edev ja mittesubstantsiaalne lause, mida kaua mõtteis hellitatud, ei suuda

16 UNDUSK

2viker7-8 2006.pmd 16 24.07.06, 12:05 enese taha teksti enam tekitada. Nagu perekonna viimane laps. Ikkagi – hea seegi. Pisike tekst juba seegi alpus. Ja kes teab, mõnikord kukub ta välja nagu gregeriia (greguería), kiljatus, mis viskub esile turu- baroki sõnalärmist, selle lärmi kajastus, aga ka tema viimne õilis ohe, lausemonaad, midagi sellist, mida Spinoza, üheainsa lõpmatu substantsi prohvet, ei tunnistanud, millesse aga Leibniz, substantside monadoloogilise lõpmatuse kuulutaja – uskus. Nende monadoloogiliste tekstide ristiisa ja suur meister oli Ramón Gómez de la Serna: “Kiilaspeal on kammi vaja selleks, et teha endale paralleelset kõdi”, “Jne., jne., jne. on lause pats”. Neid Jüri Talveti tõlgitud lausevaimustusi loeti omal ajal õhtuti Tartu filoloogilistes ühiselamutubades nii õlle kui ka veini juurde, viinani jõudes kraamiti tavaliselt välja midagi idamaisemat, midagi mitte nii kiiret ja säravat, pigem tükike sügavat melanhoolset loidust, mõni “Dhammapada” või Hesse “Klaaspärlimäng”. Gómez de la Serna oli särav monadoloogiline kirjanik, kes tootis neid täiuslikke, akendeta, kas- sidena iseenese soojusse keerduvaid ühe- ja kahelauselisi tekste. See on Leibnizi monadoloogia poeetiline pale. Spinoza ei oleks sellega iial leppinud. Spinozagi liikus maailmas lausehaaval, kuid iga tema lause pidi olema eelneva, ideaaljuhul – kõigi eelnevate lausete sõltlane. Spinoza ei sallinud üksiku individualistlikku täiust, üksik sai oma täiuse mitte iseen- dalt, vaid ühest ja ainsast substantsist, ning ta oli seda täiuslikum, mida energilisemalt sõltus ta kõigest endale eelnevast ja mida energilisemalt pani ta endast sõltuma kõik talle järgneva – lõppematus ketis teel igavese substantsi poole. Ma vajan Spinozat rohkem kui Leibnizit, et alustada oma teekonda Hispaania. Lauset, mis ei lõppeks siin ja praegu, vaid tekitaks enda taha sõltlaste lõppematu rea. Nii tundub mulle. Spinoza oli Portugalist ja Hispaaniale lähemal kui Leibniz. Mulle ei piisa paarist gre- geriiast Salamanca Suurväljakul, ma ei taha siia oma olukorda nautides paigale jääda, vaid pean leidma tee, teksti, kus mind nagu ketiga kistakse kaasa Hispaania ainsasse, kordumatusse substantsiaalsusse – meie ühise teekonna Hispaania. Aga äkki ei ole gregeriiad mitte monadoloogilise, vaid traagilise indi- vidualismi vorm, sähvatab mulle siis pähe. Äkki ei kuulu nad mitte Leibnizi, vaid Unamuno poeetiliste kehastumuste juurde? Unamuno, baski päritolu Salamanca mees (ja äkki isegi baskijuudi päritolu Salamanca mees, küsiti ärevalt natside ajal), otsis ju inimese individuaal-

UNDUSK 17

2viker7-8 2006.pmd 17 24.07.06, 12:05 set substantsiaalset hinge, traagilise elutunde alust. Aga hing ei saavuta Unamuno meelest substantsiaalsust mitte oma osaduse tõttu kõrgema substantsiga, vaid seeläbi, et seob end jäägitult oma isikliku ihuga. Hing on substantsiaalne ainult mingi inimliku, loomse, taimse tervikuna, traagiline hing ei lahku ihust, ta on ihuga üks. Ta tõuseb viimselpäevalgi üles koos ihuga, teisiti ta ei oska. Meenub jälle Quevedo, tema armunud tuhk. Võib-olla on just Gómez de la Serna gregeriiad need unamu- nolikud traagilised poetismid, tema substantsiaalsed hinged? Ilma oma poeetilise kehandita ei ole neid lihtsalt olemas, neist ei jää järele ei sü- žeed ega mõttelapsukestki. Nad on vaid hing, mis on olemas koos ihuga, või mida ilma ihuta lihtsalt ei ole. Nad ei vii ajas kuhugi, vaid elavad end välja üksnes omaenda ihus. Iga pisim tekst, ka siis, kui sellest ei sünni gregeriia, rikub paberit. Meie, kirjutajate püha missioon on puhast paberit alati ja igal juhul rikkuda. Mida paremini käivitub tekst, seda jõudsamalt rikub ta valge paberi steriilsust. Hästi edenev tekst on paberi surm. Ideaalselt siledasse, eukalüptiliselt lõhnavasse, metalselt vetruvasse, sportlikku, hästi treeni- tud ja sellisena ometi nii üleliigsesse paberilehte künnab pliiats uue elu kortse ja käejooni. Ja kui tekst ei edene nii hästi, nagu ta peaks, kui niiske käeserv ei hõõru piisava intensiivsusega oma inimsust elutusse paberilehte, siis joonistad leheservale krunne ja groteskseid profiile – et aga valge paberi frigiidne õudus rikutud saaks, et ta elama hakkaks ja tekstile vastuvõtlikumaks muutuks. Kas olete näinud neid täissirgeldatud serva- dega käsikirjalehti mõne literaadi isikuarhiivi lapates? Neid joonistusi ja ornamente mõne kuulsa manuskripti vabadel äärtel? Kirjandusloolased annavad neile sügavmõttelisi tähendusi, käsitlevad neid kui visuaalseid remarke verbaalse teksti serval, kui ikoonilisi metatekste põhiteksti kohal. Ma ei ütle, et see kõik oleks täielik jama. Aga me kõik mängime aeg- ajalt tööd tehes, eriti siis, kui töötegemine ei lähe. Ja kui tegu on kirjaniku ning mitte kunstnikuga, siis valdab ta sõna alati paremini kui pilti, see on juba, nagu öeldakse, per definitionem selge. Ükski kirjanik, kes oma nime väärt, ei joonista teksti servale pilti selleks, et selle põhjal oma vaimusilma ees rulluvat nägemust paremini kirjeldada. Iga tema sisim pilt, ükskõik kui nägijalik, on sünnist saati verbaalsuse ilming. Krunne, groteske ja ornamente tehakse paberiservale siis, kui tekst enam – või ikka veel – edasi ei liigu. Kui napib inspiratsiooni. Sõnu ei ole, tuleb pei-

18 UNDUSK

2viker7-8 2006.pmd 18 24.07.06, 12:05 butada pildiga. Joonised käsikirjade äärtel on tunnismärgid hetkedest, mil kirjutaja proovib seiskunud teksti väevõimuga edasi lükata. Kui ta teda nagu eeslit porgandiga edasi astuma meelitab. Aga see ei tule ega tule. Sest mitte porgandit, vaid kiimast tilkuvat emaeeslit on isase pliiatsi ette vaja. Teksti-tilkuvat sõna, mitte pilti. See on manuskripti soditud servade lihtne, traagiline tõde. Aga stopp! Kust algab üldse tekst ja kus on tema alguse lõpp? Millal võib öelda, et teksti alustus on tehtud, et tekst on paberil käima pandud, käima läinud, käimale saanud ja käimlas käinud? Kust algab laps? Kas armastusest või selle võõrandumisest lihaks? Kas abielu on armastuse märk või umbusaldus armastuse vastu – nii nagu iga märk on umbusaldus selle vastu, mille ta märgiks võõrandab? Kas otsustav on esimene lause, esimene lõpuni viidud dialoog või esimesed sada lehte? Novelli, lühiesseed võib kirjutada ühe lause soojast, algusest lõpuni palaviku haripunktil, pidevas ülekuumenemisohus. Midagi pikemat, näiteks romaan, on aga esiotsa pigem lakkamatu võitlus teksti loodusliku jahtumi- se vastu, üks igavene käsitsi väntamine lumisel teel, kus mootor kogu aeg ähvardab välja surra. Ja siis pole tõesti miski kindel enne, kui esimesed sada lehte on pealetungivas pakases käima löödud. Jah, kui sada lehte on soojaks kirjutatud, siis on algusega üldiselt hakkama saadud, siis peaks vintskegi teksti mootor juba käima. Ja kui ei käi, siis temast teksti ei tulegi. Kui sul puudub tekst, mida elussünnituse teel kirja panna, kui sul puudub ka kindel lause, lõik, juhtum, mis mootori nagu vändaga ühe- ainsama korraga käima lööks, mingi unelmate lause nagu tulevikumäles- tus alles sündivast tekstist (mitte gregeriia, vaid Spinoza “Eetikast” päri- nev lause!), kui sul neid pole, siis jääb küll veel üks võimalus. See on seesama, mida viimati meenutatud – pidev väntamine lumisel teel, kus mootor kogu aeg ähvardab välja surra. See ongi Unamuno järgi inimese parim, traagilisim võimalus. Ka Camus’ järgi. Midagi eksistentsiaalset ja sisyphoslikku. Cervantes on oma “Don Quijote” ilmale toonud just säärasel moel, ja enamik lugejaid ei märkagi, kui kaua ta vänta vehib. Lõplikult võtab Kurva Kuju rüütli romaan tuurid peale alles oma teises osas, mida esialgu polnud üldse plaanis. Ning tasub vaid jälgida, kui kaua väntab Thomas Mann oma alajahtunud teksti, enne kui see ”Võ- lumäes” suure mürinaga käima läheb. Nagu maailmasõjaaegse veoauto

UNDUSK 19

2viker7-8 2006.pmd 19 24.07.06, 12:05 diiselmootor, mida tuli kaua soojendada, aga mida soojaks läinuna enam kinni ei pidanud. Nagu naine, kellele tuleb elutalve pidevas külmas, pidevas frigiidsusehirmus kaua tuld alla teha, aga kes lõpuks soojalt, kuu- malt, tuliseks läinuna ei arvesta enam keda kuraditki. Üks masina kuumaks väntamise viise on rääkida sellesama teksti kirjutamisest, mida parajasti kirjutad. See oleks siis modernistlik ja postmodernistlik väntamine. Nii nagu loodus- ja miljöökirjeldused olid moder- nismieelse kirjanduse kõige enam tarvitatud vändad. Nii nagu joonistu- sed käsikirjade servadel, nii on ka jutt kirjutamisest, kirjutustegevusest alati inspiratsiooni ligimeelitamise tundemärk. Mitte et poleks midagi öelda. Ei, on palju seda, mis minuski hakkab nüüdsest koonduma His- paania mõistesse, kui ma seda maad ka vähe olen näinud, kui ma ka tema keelt Manrique, Quevedo või Borgese najal alles õpin. Mul on piisavalt öelda, aga mul puudub valmis alustus, entelehhiline skeem. Teksti alustus pole muud kui kontekstiloome, teksti emakook. Tekst hakkab pihta temale sobiva keskkonna märgistamisest, aseme tegemisest, toidu- varude kogumisest. Teksti tuleb alustada kontekstist tema enda sees. Nagu ma oma “Etüüdides tekstist” enesele kunagi seletasin: teksti luues tuleb algul tagant kihutada tema välistõmbejõude, piitsutada takka ütle- mise tuumast eemale kiskuvat himu, et siis hiljem tagasimõju või miks ka mitte – kättemaksu korras, autori initsiatiivi väsides, lasta tekstil otsida teed tagasi iseenda juurde, näha, kuidas ta sisetõmbejõukrampides end valusalt ja õnnelikult kokku kerib. Näha, kuidas nagu mingi võim kogu kirjutatust teist korda tagurpidi üle käib, üle kõigest improviseeri- tust ja motiveerimatust, muutes kõik ebalused motiveerituks ja kirjuta- des improvisatsioonidele takkajärgi noodid ette. Teksti välis- ja sisetõm- bejõudude ühisosa ongi teksti energia ehk tekst ise. Tekst, mis oma ko- herentsusest ei hooli, ei ole tekst, vaid kontekst. Järjekindel postmodernism toodab võimalike tekstide kontekste. Ja kõige selle pärast küsin ma vahetpidamata, kust algab minu His- paania, kus käivitub tekst, mis saab minu elus endale Hispaania nime. Seda algust, toda plahvatust oodates sünnib midagi, mida on hea kirjutada, aga halb lugeda. Teksti tegemine teksti algust oodates ei ole aja sur- nukslöömine. Sünnib kontekst, kus tekst mõnikord, kui õnneks läheb, nagu kuldkalake tühjast veest täidetud akvaariumis – äkki ujubki. Saan aru, et Salamanca Suurväljakule on minu Hispaania juba tegeli-

20 UNDUSK

2viker7-8 2006.pmd 20 24.07.06, 12:05 kult kokku kantud, kõik pildid ja motiivid, vered ja uriinid, härjad ja hobused, Quevedod ja Unamunod, don Quijoted ja Sansón Carrascod ristlevad siin läbisegi suure lageda platsi nurgatagustes (jah, plats on nii haaramatu, et temasse tekivad lagedusest hoolimata taju-nurgatagused), kõik hispaanialikud leitmotiivid on siin juba koos, kuid puudub üks tõ- sine baski terrorist. (Aga Unamuno? Kas tema siis ei sobi? Unamunost, algsest etnograafilisest baskist, sai hiljem kõigile tülikas baski üldhis- paanlane, kastiilluse kuulutaja, kes võttis oma käilakujuks don Quijote. Kes ta tegelikult on, ei ole veel selge.) Puudub üks tundmatu San Sebastiani bask, kellel punane süütenöör taskust välja ripneks. Selle lähe- dusse hiiliksin ma oma välgumihkliga, tõmbaksin talle tule otsa, ning käiks kärgatus, mis paneks muusika mängima. Aga vene anarhistid jõuavad alati ette. Kuidas? Kes? Lunatšarski? Salamanca Suurväljakul kuulen ma kohise- mas üht eestikeelset sõna. Lunatšarski. Kas Lunatšarski on siis eesti keel? Aga Lunatšarski on seekord tõesti eesti keel, nii süüdimatult avatud ko- duste vokaalidega. Isegi Leenin ja Preesnev on võimalik öelda eesti keeles. Nii süüdimatut, nii kaitsetut keelt ei ole maailmas teist olemas, kui on eesti keel, miski ei turva tema vokaalide lapselikku süütust, ei tugeva- käpalised klusiilid, ei susihäälikute maod, ei nasaalide soomus. Ei kõri- naksatused ega süljepritsmed. Lunatšarski toob enda järel veel teisigi eestikeelseid sõnu, ühte, teist ja kolmandat, neid kannab madal naise- hääl, tuttav raadiotädi kusagilt puberteedist. “Küll on palav”. Ja siis veel midagi. Saan aru, et see on lause, mis Lunatšarski tervitusena kajab vastu Salamanca Suurväljaku kõigilt neljalt seinalt. Tema meloodia on kau- nim kui tema sisu, kuid tema sisu on eestikeelne ja oma ülimas võõruses – siin ja nüüd – Salamanca liivakivist müüre murendav. Võõras keel mu- rendab majade seinu, kas te pole siis märganud? Nõnda seegi põrgu ja jumala ristand, mis väljaku keskel omaenese kajadesse kõlksudes säde- meid välja lööb. “Suvekuudel on Hispaania päris põrgu, jumal õnnistagu teda.” “Suvekuudel on Hispaania päris põrgu, jumal õnnistagu teda.” “Suvekuudel on Hispaania päris põrgu, jumal õnnistagu teda.” Küllap ta nõnda pikapeale oma õnnistuse ka saab, tunnen ma. Jah, see on eesti keel, sest see armastab jumalat ja kuradit kõrvuti panna. Lause meeldib mulle mitmeti. Esiteks on ta õige, sest ma seisan tõepoolest

UNDUSK 21

2viker7-8 2006.pmd 21 24.07.06, 12:05 Hispaania suve harja varsti põrgulikuks minevas palavuses. Teiseks on ta ilus eesti keel, kui ka kunagi vene keeles sündinud. Seda on varemgi juhtunud, et algselt ühes keeles öeldud lause omandab tähtsuse alles mingi teise keele lausena (näiteks Tammsaare “Tõe ja õiguse” esimese osa moto, üks tähtsusetu mõttejupp Baudelaire’ilt, mis jääb maailmakul- tuuri eesti keeles). Kolmandaks on selle lause kirja pannud kui ka mitte baski, siis vähemasti vene anarhist, kõrgesti haritud enamlane. See annab lootust kärgatuseks. Bolševike jutt on alati mausrilaskudest läbi põimi- tud, püstolisuu pajatab neil selle päris-jutu sekka üsna vilkalt. Neljandaks pärineb see lause ühest heast Hispaanias mängivast näidendist, keegi ei usu, kui ma ütlen, et mitte kehvemast kui Calderóni “Elu on unenägu”, mis Hispaania kuulsaima näidendina ei räägi üldse Hispaaniast. Lunatšarski näidendi nimi on “Vabastatud don Quijote” ja see ilmus aastal 1922, siis kui Lunatšarski oli haridusminister. See annab lausele veel viienda plusspunkti, nimelt ebakonventsionaalsuse aura, ehkki lause iseenesest on vägagi konventsionaalne. Ebakonventsionaalsus tuleneb sellest, et ministrid üldiselt ei kirjuta nii söakaid ja värskeid tekste, kui on see, kust võetud Lunatšarski lause, mõned üksikud, Goethe näiteks, välja arvatud. Ebakonventsionaalsuse üks suuri väärtusi on võime algatada teksti. Ebakonventsionaalsuses on peidus kärgatus. Ja et see ebakonventsionaalsest aurast sündinud lause pärineb ministrilt, siis leiame temas veel kuuendagi positiivse pidepunk- ti, mis seostub sellega, et me seisame, jalad harkis, keset Salamancat, mille kuulsa ülikooli kõige kuulsamaks rektoriks oli Miguel de Unamuno, “mässumeelne ahastav bask”, nagu Talvet ütleb (aga siin, tähelepanu, mitte hääldada klusiile liiga eesti keelele omaselt!), mees nagu Lunatšarski. Unamunot lähendab Lunatšarskile see, et ta kirjutas nagu Lunatšarskigi kõrgesse ametnikuseisusse jõudnult, Salamanca ülikooli rektorina, häid anarhistlikke tekste, nagu ei olekski ta mitte kastiilia vaimust kantud rektor, vaid andekas baski üliõpilane. Millist õnnist tunnet sisendavad rektorid ja haridusministrid, kes kirjutavad riigivastase vaba- meelsuse ajel häid, jõulisi, trotslikke, isegi trotskistlikke tekste! Lunatšarski lause on kolmekordselt õige just Salamancas, mille ülikooli rektoriks oli Unamuno ja kunagiseks õppejõuks augustiinlasest ordu- vend frai Luis de León, see viimane mitte küll baski, aga kõrgesti haritud juudi anarhist. (Ja äkki oli Unamuno siiski baskijuut, va juudipask, nagu

22 UNDUSK

2viker7-8 2006.pmd 22 24.07.06, 12:05 natsid kahtlustasid?) Lunatšarski ei ole meile kinkinud ühtegi gregeriiat (jumal tänatud!), aga siiski mingi teksti algatuse, oma “Vabastatud don Quijote” alguslaused, mis lubab meilgi viimaks Salamanca Suurväljakult lahkuda. Midagi on suudetud käivitada, mingi liikumine on juba tekkinud, kas meil või mujal, saab näha. “Suvekuudel on Hispaania päris põrgu, jumal õnnistagu teda.”

2000

UNDUSK 23

2viker7-8 2006.pmd 23 24.07.06, 12:05 TRIIN SOOMETS

kartsin et jõuan kunagi koju kust ei vii edasi yhtki teed mille aknad on allapoole mille lambid on suunatud näkku: tunnista! kirjuta alla! aga mu nimi on õnneks kadunud nagu kodu

kõnnitee kõigub pea valutab jään hiljaks tahan öelda: sa oled andnud mulle tagasi hinge aga ytlen: vabandust

kartsin et jään hiljaks jõudsin liiga vara ma pole valmis ma pole veel piisavalt vana piisavalt kole piisavalt kibestunud et lihtsalt ellu jääda sellest ei piisa

24 SOOMETS

2viker7-8 2006.pmd 24 24.07.06, 12:05 *

ja kui ka õrnusest ei piisa vaatan seda kivipõrandat kas see aitaks ja kui lambid on suunatud näkku: tunnista! kirjuta yles! ei – ma ei ole enam syydi

haavad paranevad kui annad lööjale andeks kõige raskem on endale andeks anda armid jäävad ikka näha kurbuse maski all lõhub viha kohe maha mida pyyan ehitada

kui rabeled, oled kinni seotud kui põgened, oled syydi kui valvad, oled vangi vang kui varjad, oled varastanud kui valetad, kardad kui häbened, oled hirmust poolsurnud kui kardad elada, kardad surra nii lihtne

SOOMETS 25

2viker7-8 2006.pmd 25 24.07.06, 12:05 *

eksimine pole võimalik iga koht on õige iga tunne on õige iga viga on õige sest sul on neid vaja muidu poleks nad juhtunud

surm tuleb hommikul puudutab su magavat keha jätab meelde ärgates on imelik tunne nagu oleks keegi vasaku õla taga sosistaks: keskendu keskendu olulisele leia see oluline yles ole valmis muutuma ära kuuluta, vaid kuula kui usaldad teed ei saa eksida

kui mus oleks natuke kavalust mängiksin sinuga aga pole istun põrandal ja vahin sulle otsa sa oled suurem kui julgesin karta

26 SOOMETS

2viker7-8 2006.pmd 26 24.07.06, 12:05 *

see on su talla all sõrmedes peas ja kõhus hingeõhus ja hääles see on kõrgel sygaval see on yleliia ja liiga vähe heas kurjas kirjas ja keeles ma ei lähe ma olen meeles

ah andesta kui maha tõmmata nii palju kui saab läheb palju paremaks see mida ei saa maha tõmmata sellega tuleb elada sellesse tuleb surra

yleliigne koorub niikuinii maha kaob ära või valutab ja valutab kuni komistad kysimuse otsa mille vastus see oli yleliigne libiseb niikuinii maha ja kui hoiad kinni läheb see mädanema

SOOMETS 27

2viker7-8 2006.pmd 27 24.07.06, 12:05 *

mul on valida täpselt nagu sul olla ohver või mitte kui oled valinud on sinul kysimusi vähem teistel rohkem

väli valib su välja pööritab poolsurnuks ja sylitab teise välja mis teeb sedasama kui suudad natuke muutuda valib su natuke teistsugune väli see ongi su mänguruum

tõde erineb endast nagu sina nagu mina põhi on peal sygavus on kõrgus nii on teisiti lõpmatus naeratab

28 SOOMETS

2viker7-8 2006.pmd 28 24.07.06, 12:05 IVAR RAVI SOHVA

“Sa ei söögi täna või?” kostis mu ülemuse kõrist. Ta osutas silmadega mu taldrikule, ise aga jätkas oma spagettide sees kahvliga sonki- mist. Vaatasin rusutult tema tegevust pealt. Olime neljases lauas – mina, ülemus ja kaks nõukogu liiget. Mul ei olnud endiselt isu. Klaa- sid kõlisesid, kandikud klõbisesid, jutt vadises. “Niisiis,” jätkas ülemus, “mida ma tahtsin öelda, on see, et ma olen su pärast mures.” Ta uuris mind oma pilguga mõnda aega. “Noh, me kõik oleme. Midagi on valesti.” Ma polnud kunagi täpselt aru saanud, kuidas saab selle liigsõbra- liku volüümika kiilaspea nimi olla Adolf. Parem siis juba Marcello. Või Alberto. Igal juhul miskit, mis sobiks tema rinnakarvade, hõõgu- va sigarillo ja kissitavate silmadega. “Sa kuulad mind ikka või?” kõmistas ülemus. Vaatasin talle otsa. “Ma tahtsin öelda,” jätkas ta, “et sa olid pikka aega meie parim mees, väsimatu rügaja. Ja andekas. An-de-kas.” Lakke tekkinud prao vahelt hakkas ülemuse kiilaspähe vaikselt mett tilkuma. Värvi järgi arvasin, et see võiks olla kanarbikumesi. Hea värske mesi tundus. Ülemus ei teinud tilkumisest suurt numbrit. Nõukogu liikmed samuti mitte. “Korralik, täpne, jalad maas. Noh, realistlik. Ja väga hea suhtleja. Andsime sulle järjest suuremaid projekte ja ei pidanud kahetsema.” Tilkumine oli üle läinud ühtlaseks meejoaks, mis nõrgus aeglaselt ülemuse otsmikule, sealt üle laia nina ja paksude huulte, kuni kadus lõpuks pärast topeltlõua ületamist triiksärgi vahele. “Üldiselt, ma tahan öelda, et ega sa ise ka just kurtma pole pidanud. Sul on mitu autot. Naine. Eramaja linna ääres. Vahetasid sisu välja ja puha. Kokku sul hoida ei tulnud, mulle tundub.”

RAVI 29

2viker7-8 2006.pmd 29 24.07.06, 12:05 Uimastav meelõhn levis üle kogu söökla. Kaks uut niret voolasid sujuvalt üle ülemuse kummagi kõrva, ummistasid need sootumaks ja jätkasid siis mööda süsimusta ülikonda allapoole. Vasakpoolne nire päädis ajutiselt pintsaku rinnataskus. Parempoolne voolas mööda käsivart pintsakuvolte pidi küünarnukini ja tilkus sealt põrandale. “Niisiis, kõik läks nagu suurepäraselt. Ja siis nagu juhtus midagi. Umbes poolteist aastat tagasi. Ei saa öelda, et me oleks seda kohe märganud. Alles pärast analüüsisime. Üldiselt, nüüd näevad seda juba kõik. Sa istud päevad otsa niisama oma laua taga ja ootad läbematult tööpäeva lõppu. Kodus on jamad, väidad sa. Aga teised töötavad ju hilisõhtuni ja neil on samuti pered.” Nired voolasid järjest kiiremini, neid tekkis üha juurde, nii et ma ei suutnud kõiki enam korraga jälgida. Valisin välja kõige huvitava- ma: üle tukslevate meelekohtade rahutult visklev vahune meevoog, mis liitus kaela juures unearteri lähedal muude ojadega, kadus korraks särgi alla, ilmus mõned sentimeetrid allpool lipsu juures uuesti nähtavale, ületas mängleva kergusega kullast lipsuhoidja, paitas mee- la hellusega püksilukku ning laskus jalge vahelt toolile. “Ning su välimus on täiesti muutunud. Ma tahan öelda, et enne sul habet ei olnud. Ning käisid ikka ülikonna ja lipsuga nagu ülejää- nud. Nüüd aga kogu aeg seesama … ruuduline … asi.” “Mis sellel häda on?” küsisin. Nad vaatasid üksteisele tähendusli- kult otsa. Nõukogu liikmed püüdsid muiet tagasi hoida. Ülemuse näoilme, niipalju kui seda veel meevooluse vahelt paista oli, väljen- das ühekorraga nii haletsust kui halvakspanu. “Üldiselt, meie arust hakkas sulle ühel hetkel tunduma, et oledki juba saavutanud selle, millest unistasid. Perekond, lapsed. Autod, maja. Piisav hulk raha, et hästi ära elada. Ja sul kadus huvi. Pere sai tähtsamaks kui töö. Aga asjad ei käi nii lihtsalt. Ma tahan öelda, et sa tegid vist kusagil valearvestuse. Teine auto on sul liisitud. Maja ostmiseks võtsid laenu. Kõik see eeldab, et sul on pidevalt vaja raha juurde teenida.” Meemühin oli kasvanud kõrvulukustavaks. Imestuse ja siira aukar- tusega jälgisin, kuidas koldkollase korraga kattunud ülemus oma sõ- nad ikka veel minuni suutis läkitada. “Niisiis, ma tahan öelda, et ma mõistan, mida pere sulle tähendab.

30 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 30 24.07.06, 12:05 Aga võta ennast kokku. Sest, vaata… kui see kõik niipea ei muutu, siis … siis me oleme sunnitud sul minna las…” Noogutasin kiirustades ja tõusin. Nüüd ei olnud meekorra alt enam tõesti midagi kuulda. Läksin asusin uuesti tööle. Lahkusin täpi- pealt kell viis.

Kollane klots sinise peale, punane kollase peale, läbipaistev punase peale ja oranž läbipaistva peale. Oligi kuju valmis. Siis kõik uuesti tük- kideks tagasi. Ja uuesti. Kollane klots sinise peale, punane kollase peale, läbipaistev punase peale ja oranž läbipaistva peale. Jälle kuju valmis. Siis kõik uuesti tükkideks tagasi. Ja uuesti. Vaatasin oma pisipõngerjat ja muigasin. Hämmastav, kui mitu korda talle üks ja seesama liigutuste järgnevus võis naudingut pakkuda. Ja uuesti. Jätkuks mul endal ka sellist järjekindlust. Sasisin õrnalt ta juustes. Ta silmad lõid särama. “Lotsid,” ütles ta ja proovis ühte klot- sitükki mulle suhu toppida. “Jah, klotsid, jah,” kordasin ma ja viskasin põnni kukile. Ta reageeris juubeldustega, nagu alati. Tegime toas paar kiiremat ringi ja maandusime voodis. Järsku märkasin, et vanem poiss üritab visa jär- jekindlusega oma näppe pistikusse toppida. “Janno, tule sealt kohe eemale!” “Ei tule!” ütles ta ja vaatas väljakutsuvalt minu poole. “Janno, pane näpud otsekohe pistikusse!” “Ei pane!” ütles ta ja marssis võidukalt eemale. Ohkasin. Järgmisel nädalal see nipp enam läbi ei lähe. Võtsin muinasjuturaamatu ja kutsusin põnnid kuulama. Alati ei pea ju uneajal lugema. Poisid kuulasid, suu ammuli. Noorem ei saanud küll vist veel mõhkugi aru, aga talle oli ilmselt au küsimus seda mitte välja näidata. Lugesin neile ühe manside muinasjutu: kolmest vennast, kes otsi- sid endale naist. Jutt algas sellega, et vanem vend lahkus kodust ja jõudis ühel hetkel jõe äärde, kus igasugu linnud mõrdadega kala püüdsid. Linnud

RAVI 31

2viker7-8 2006.pmd 31 24.07.06, 12:05 juhatasid venna ühe hüti juurde. Hüti uksest vupsas välja tutiga vares. Sees aga polnud kedagi peale vanamoori, kes küsis kaks küsimust – oma poegade ja tütarde kohta. Vanem vend ei olnud neid näinud. Nii ta vanamoorile ütleski. Seepeale vanaeit miskipärast vihastas, kukkus sajatama ja, nagu nõidadele kohane, muutis venna soolasambaks. Lõpetasin korraks lugemise, keerasin paar lehte edasi, sest mul tekkis paha aimdus, et keskmist venda ootab sama saatus. Esikust kostis uksekell. Jätkasin lugemist. Anna ilmus uksele. “Mu ema jõudis vist kohale,” ütles ta. “Järgmisel hommikul tõusis keskmine vend üles, jättis nooremaga hüvasti ja hakkas minema. Läks vanema venna käidud teed pidi, astus kaua või veidike, kuni jõudis ükskord jõe äärde.” “Sa siis ei tule talle tere ütlema?” küsis Anna kannatlikult ja naeratas. “Jõekäärus silmas ta vareseid, harakaid ja kaarnaid ringi sebimas. Mees läks lähemale ja nägi, et linnud asutavad mõrda jõkke laskma – mõni raiub jääd, mõni ammutab sulpi välja, mõni sätib mõrravaiu paigale.” Silmanurgast nägin, kuidas Anna silmanähtavalt kurvemaks muutus, kui ta üksinda ust avama läks. Keskmisel vennal ei läinud tõe- poolest karvavõrdki paremini. Ka tema muudeti soolasambaks. Ja varsti sai nooremalgi vennal ootamisest villand ning temagi läks vanemate vendade jälgi mööda naisejahile, jõudis jõe äärde lindude juurde, kes vahepeal olid suure kalasaagi püüdnud, ning juhatati vanaeide majakeseni. Jälle vupsas tutiga vares uksest välja ja seekordki tahtis vanaeit teada, kas ehk nooruk pole tema poegi-tütreid näinud. Ja nooruk oli. Ütles, et ta jõe ääres nägi neid: valgetesse uhketesse kasukatesse riietatud rahvas, lihtsalt tore olnud vaadata. See pani vanaeide mõtlema. Mõne hetke pärast tahtis ta ka oma patsilise tütre kohta teada. Ka teda oli noorem vend näinud: tumedas kasukas neiu, kellukesed varrukail ja helmed kõrvus; naerdes ja lauldes olevat ta uksest välja läinud, parajasti siis, kui nooruk oli ukse avanud. See vastus tõi vanaeide suule hambutu naeratuse. Ilmselt kõrvuni. Nii rõõmus oli ta, et hakkas kohe suurt pidu ette valmistama. Alles nüüd märkasin, et ämm seisab ukseavas ja kuulab. Nooguta-

32 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 32 24.07.06, 12:05 sin talle. Ta astus lähemale, suudles mind meelekohale ja võttis noorema poisi sülle. “Sättis vanaeit sööke-jooke, kui mõrranõudjad jõe äärest tagasi jõudsid – kõik puha valgeis kirjatud kasukais rahvas, maja sai korra- pealt inimesi täis. Nende järel astus sisse tumedas kasukas patsiline tüdruk, helmed kõrvus ja kellukesed varrukail. Siis anti patsiline tüd- ruk nooremale veljele naiseks, hakati pulmi pidama. Vanaeit aga tõi eluvett ja piserdas sellega põrandal lamavaid suuri kive. Ärkasid vanemad vennad ellu, rõõmustasid ja imestasid veljekest nähes. Ja elab- ki nüüd noorem veli koos vanaeide patsilise tütrega. Otsivad ka vanemad vennad endale kallist kaasat, otsivad ja otsivad, aga kuidagi ei leia.” Sulgesin raamatu. “Ongi kõik.” Vanemal poisil oli küsimusi. Ämm seletas talle kannatlikult. Siis vaatas mulle otsa ja küsis: “On sul hetk aega?” Viisin marakratid Anna juurde elutuppa telekat vaatama, tulin tagasi ja sulgesin ukse. Planeerisime selle toa Annaga veel siis, kui me ei teadnud, kas tuleb poiss või tüdruk. Sellepärast me roosat ei julge- nudki väga kasutada. Mitte väga kärts oranž tapeet, selle peal suured liblikad, mis Anna oli ise rohelisest paberist välja lõiganud. Ja üks punane öökull. Siin oli valgem kui teistes tubades ja soe vaip maas. Istusingi põrandale ja jäin ämmale otsa vaatama. “Kuule,” alustas ta mõne aja pärast, “kaua ma sind juba tean? Kolmkümmend aastat? Kolmkümmend viis? Terve igaviku igastahes, eksole. Sa võid teistele igasugu jama ajada, isegi Annale võib-olla, aga minuga see läbi ei lähe.” Ta oli olnud mu ema parim sõbranna, nii kaua kui ma üldse mäle- tan. Mulle oli ta alati rohkem meeldinud kui ema. Kooli ajal olin Anna peale vahel täitsa kade, eriti kui tema sai pidudele kauemaks jääda. “Midagi on lahti, kas pole?” küsis ämm. “Mulle ei meeldi see su viimaste aastate töökoht mitte üks põrm, kui teada tahad. Kinnisva- raäri võib olla tore ja puha, aga see jooksutab su ajud kokku. Tead sa, ma kardan, et lõpuks oled sa omadega ikka täiesti kuival. Või, noh, mis lõpuks. Vaata ennast praegugi kas või. Sa näed üsna närune välja, kui teada tahad. Anna ütleb, et sa tuled õhtuti hilja koju ja lä-

RAVI 33

2viker7-8 2006.pmd 33 24.07.06, 12:05 hed kohe lastetuppa. Temast ei tahtvat sa midagi kuulda. Isegi telekat ei vaata te enam koos.” Ämm tõusis püsti ja haaras puusadele kasvanud sangadest kinni, punnitas pisut. Kerge naksakas ja juba ta oligi end keermest lahti keeranud. Tema ülakere tõsteti ettevaatlikult kõrvale ja nähtavale ilmus veel üks ämm, mõõtmetelt veidi väiksem. Noorusliku väledusega kobis ta esimese ämma seest välja ja asetas viimase ülakere paika tagasi. “Kallis mees, kas sa ei näe, et sa oled üle töötanud?” küsis teine ämm. “Tead sa mis, võta õige paar nädalat vaiksemalt ja puhka närve. Minge kahekesi kuhugi välja, kinno või kuhugi. Ma võin sel ajal väik- seid hoida, täitsa hea meelega.” “Ainult helista ja ma ilmun kohale,” lisas esimene ämm, “niikuinii on kohutavalt igav. Ühtki lõbusat meest pole maailma enam järele jäänud.” “Kui teada tahad,” ütles kolmas veelgi väiksem ämm, kes parajasti teise seest välja ronis, “siis algul tundsin ma veidi kergendust, kui sa joomise maha jätsid ja enam naisi taga ei ajanud. Mõtlesin, et ehk on Annal nii parem, eksole. Jääb perele rohkem raha ja nõnda. Aga nüüd … igatsen endist sind juba veidi taga. Vindisena olid sa vähe- malt naljakas. Ja sul oli stiili. Nüüd aga vihud muudkui tööd ja käid selle totaka ruudulise … asjaga.” “Mis sellel viga on?” küsisin. Kõik neli ämma pistsid laginal naerma. Kaks neist aitasid viiendal mini-ämmal mugavamalt neljandast välja ronida. Mul hakkas pea ringi käima. “Kuule,” ütles teine ämm, “ma saan aru küll, et karjäär ja töö ja kõik see on tähtis. Laenud ja liisingud ja kõik see värk, eksole. Aga mõtle Anna peale ka. Kõik su kodused asjad on pooleli ja tegemata. Pesumasin on teist nädalat katki. Keegi peab ju pesu ikkagi ära pese- ma. Ma olen tema pärast mures.” Neljas ämm lisas: “Muide, ta kahtlustab, et sul on keegi teine. Mitte et ma seda eriti usuks.” “Mina ka ei usu,” noogutas kuues, “sa ei hoiaks seda enda teada. Ses osas pole sa kunagi hoolinud, mida teised arvavad, eksole.” Ämmade ring minu ümber aina tihenes ja tuli järjest lähemale.

34 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 34 24.07.06, 12:05 “Aga ikkagi on midagi viltu,” pinises seitsmes mikro-ämm. “Ma ei tunne sind ära. Võta ennast kokku, palun, kallis mees. Ma ei ütle seda üldse paha pärast ega midagi, eksju.” Mulle aitas. Õhk sai otsa. Murdsin ämmade piiramisrõngast läbi ja põgenesin magamistuppa. Ronisin teki alla ja ootasin und. Anna tuli hoopis hiljem. Rääkisime kaua. Lõpuks ta uinus ja ma jäin üksinda ootama.

“Astu aga edasi, vanapoiss. Astu aga edasi. Mul on siin veidi sassis, ära pahanda. Ma ju ei teadnud, et sa tuled.” Esikus olid riided üksteise otsa visatud ja siin-seal vedeles sokke. Köögis oli kraanikauss pesemata nõusid kuhjaga täis ning laual valitses korduva võileivameisterdamise järellainetus. Ja suure toa laual lebasid piimapakk, jogurtipakk, neli tühja õllepudelit, poolik konja- kipudel, kartulikrõpsude ja küüslauguleibade tühjad kileümbrised. Suures toas leidus üldse igasugu asju. Sõber kihutas mööda tuba ringi ja üritas, prügikott näpus, suuremat segadust likvideerida. See ei õnnestunud. “Kus siis Kats on?” imestasin. Katrin oli sõbra puhtusemaniakist naine. “Ta sõitis nädalaks ära,” vastas sõber. “Arusaadav.” Katrin koristas vist peaaegu iga päev. Aga muidu ta mulle täitsa meeldis. Veiksil hakkas minu meelest just pärast seda paremini minema, kui ta Katriniga kokku sai. Varem oli ta kippunud eluga liiga rahule jääma. “Tule istu, vanapoiss. Võrkpall juba käib.” “Jah? Kes mängivad?” “Pere Leib ja Audentes. Noh, tippvärk. Esimese geimi järgi otsustades tuleb tõsine tulevärk. Meresaar tundub heas hoos olevat. Ja Sikaste jälle on kuidagi liimist lahti.” Lükkasin kommipaberid eest ja istusin Veiksi kõrvale. Pupart hakkas servima. “Ma ei tea, kuidas sinuga on, aga mina kallan endale konjakit,” ütles

RAVI 35

2viker7-8 2006.pmd 35 24.07.06, 12:05 sõber. “Ma olen autoga.” “Ise tead, vanapoiss.” “Kui Katrin siin oleks, teaksid sa ise ka,” ütlesin ma kerge muigega. Ta neelatas. “Pole naljakas,” ütles ta. “Sa ei kujuta ette, kuidas ma teda juba näha tahaksin.” Ta võttis lonksu konjakit. Vaikisime ja vahtisime telepurki. Grimailovs tegi kiire tõste esimesele tempole ja pall maandus raksakaga otse keset Audentese väljakut. Veiks oigas. Ta oli Audentese poolt. Ta oli alati meistrite poolt. “Mul on üks jutt ka,” ütlesin ja vaatasin Veiksile otsa. “Ahah,” vastas ta ja jälgis ekraani. “Ma ei teagi, kuidas sellest rääkida. See on pikk jutt.” “Ahah.” Vaatasin hajameelselt, kuidas kolm servi järjest auti löödi ning otsisin õigeid sõnu. Millest alustada? Sündimisest? See kõik oli nii tot- ter, aga ma pidin proovima. Kui Veiks aidata ei saa, siis ei saa keegi. “Üle-eelmisel sügisel,” ütlesin, “otsisime Annaga endale uut voo- dit. Käisime igasugu mööblipoode läbi. Eestis ka. Pärast ostsime ikkagi Soomest. Aga ühes poes, ma ei tea siiamaani, mis selle nimi on … Järve Keskuses, tuleb mööda igasugu koridore minna … noh, seal sattusime täiesti kogemata ühe sohva peale, mis oli konkurentsi- tult kõige koledam mööbliese, mida ma elu sees näinud olen. Mitte üldse selline tavalises mõttes maitselage, sest sellised on nad kõik. Aga see … see eksemplar oli midagi erakordset. Anna kukkus lihtsalt itsitama, aga mul jooksis juhe täiesti kokku. See oli võimatu, võimatu sohva. Noh, kuidas ma sulle seda kirjeldan … värv oli selline … pagan, kuidas selle kohta öelda… Seljatugi oli õrnalt sinakasroheline väga suurte heleroosade mummudega, midagi sinnapoole. Ja kõik olid eri värvi – küljed, käetoed, kõik. Siis, üle seljatoe kõrgus hõbeda- ne läikivast metallist kaar … nagu autostange. Nurkades olid suured valgest marmorist antiikkujukesed. Ükski asi ei olnud õigesti. Totaal- ne sohva. Surmav.” Sikaste lõi jälle blokki. Veiks karjatas vihaselt. “No turbodiisel, jumalissand!” sajatas ta. “Tõstnud siis neljanda peale, kuradi tainas, näed ju, et mehel ei ole täna hea päev!”

36 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 36 24.07.06, 12:05 Ta vaatas vabandavalt minu poole ja ütles: “Lase edasi, vanapoiss. Ma kuulan küll.” “Käisime mööda poodi ringi, aga mulle ei andnud see sohva ikka veel rahu. Ta hõljus mu silme ees nagu Karu-Matil aabitsatähed. Enne kui lahkusime, käisin seda vargsi korra veel vaatamas. Üks marmor- kuju oli vibuga armastusjumal ja teine oli kettaheitja. Männipuust puiduvärvi käetoed.” Tammaru serv tõi juba neljanda punkti järjest Audentesele. Veiks hõõrus käsi ja tõi kuuldavale ebamäärase loomahäälitsuse. “Ütle, mis sa ütled, Veiks, aga ma pole siiamaani sellest sohvast üle saanud. Midagi juhtus. Ma ei tea, mis täpselt. Ma ei näe enam hästi. Või siis näen valesti. Või liigagi hästi, ma ei tea. Tol öösel lamasin voodis, vaatasin lakke ja nägin sohvat, keset kuldset aupaistet. Kõik oli kuidagi … rahulik. Järgmisel päeval läksin kohe pärast tööd uuesti seda sohvat vaatama. Käisin kogu sügise läbi iga päev. Poe tööta- jad pidasid mind vist ikka eri kuradi veidrikuks. Hiljem ma enam nii tihti ei käinud, jätsin vahel lausa kaks päeva vahele. Sohva kujutis oli niikuinii kogu aeg silme ees. Tööd ma enam väga teha ei suutnud. Ja koju ma ka ei kippunud, sest oma elutoa sohva asemel nägin ka seda … teist. Kõndisin siis niisama mööda linna ringi ja vaatasin inimesi ja majasid ja loodust. Isegi täitsa mõnus oli. Aga tööasjadele ja kodus- tele värkidele see küll hästi ei mõjunud.” Audentes oli taktikat muutnud. Sidemängija mängis tõepoolest vaheldusrikkamalt ja ei otsinud kogu aeg aina Sikastet, näiteks nüüd tõstis ta Mihelsonsile, kes lõi blokist auti. Teine geim oli päris pinge- line, seis oli 23:22 Pere Leiva kasuks. Veiks sõi silmadega ekraani.

“Ma ei tea, kas sa üldse kuuled, mis ma räägin, aga…” “Muidugi ma kuulen sind, vanapoiss,” ütles ta. “Igal juhul, kaks nädalat tagasi juhtus midagi uut. Läksin just järje- kordselt seda sohvat vaatama, kui nägin, et midagi laaditakse auto peale. Keegi oli sohva ära ostnud! Sõitsin siis loomulikult neile järe- le. Nad viisid selle Lasnamäele, ühte viiekordsesse majja. Neljandale korrusele. Seal elab üks naine.” Geim lõppes. Audentes viigistas. Veiks oli silmanähtavalt rahul. Ta valas endale konjakit juurde ja pööras end minu poole. Algas reklaa-

RAVI 37

2viker7-8 2006.pmd 37 24.07.06, 12:05 mipaus. “Aga saad sa aru, Veiks, ma pean seda sohvat nägema. Ma ei oska seda seletada, aga ma pean. Mitte enam sellepärast, et ma ilma teda nägemata üldse olla ei saa. Lihtsalt, ma pean nägema, kuidas ta seal korteris on. Mul on tunne, et kui ma teda seal näen, siis ma saaksin uuesti vabaks. Ma ei tea, miks. Aga ma pean proovima. Küsimus on ainult, kuidas sinna korterisse sisse saada. Kaks varianti: esimene on sinna sisse murda. Teine on proovida see naine ära võrgutada. Noh, et ta mind enda juurde külla kutsuks. Ma ei tea, mulle tundub, et esimene oleks isegi lihtsam. Igal juhul, ma tahtsin teada, et kas sina aitaks mul seda teha.” Veiks jõllitas mulle otsa. Ta pani konjakiklaasi ettevaatlikult laua peale tagasi. “Ära pahanda, vanapoiss, aga … mul on tunne, et ma vist ei jälgi- nud ennem su juttu korralikult. Kas sa saaksid, niiviisi lühidalt, uuesti kokku võtta, mida sa rääkisid?” “Kui paljut sa mäletad üldse?” küsisin vastu. Ta vaatas mulle süüdlasliku pilguga otsa. Minus kihvatas. Vaatasin ta pikki heledaid juukseid ja nägin, kuidas kaks vana madrust nende sees purjetasid. Üks jõi kohvi ja teine laulis roppe laule. Puhus kerge tuuleiil ja kuu paistis. Tõusin püsti. “Ma vist lähen,” ütlesin, sammusin esikusse ning hakkasin kingi jalga toppima. Ta jooksis mulle järele: “Oota nüüd… Ära pahanda, vanapoiss. Ära pahanda!” Avasin korteriukse. “Katrin… Katrin läks päriselt ära,” ütles ta. “Pole ka ime!” ütlesin ja lõin ukse kinni. Hakkasin alla minema. Esimesel korrusel pöörasin ringi, läksin uuesti üles ja helistasin ukse- kella. Kui uks avanes, ütlesin: “Anna andeks, ma ei mõelnud seda.” Veiks vaatas mulle otsa ja lagunes.

38 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 38 24.07.06, 12:05 4.

Lisasin gaasi. Kartsin, et muidu jään foori taha pidama ja kaotan ta silmist. Olin teda juba mitmendat kilomeetrit jälitanud, Järvevana tee juurest mööda Pärnu maanteed linna poole. Heledate patsis juustega, rinnakas, sihvakas ja suure kondiga. Kuidagi seksikas. Ta kõndis kingade klõbinal, ise vähimatki aimamata, hooletult jalgu üksteise ette asetades, mööda kõnniteed. Ükskõik kui kiiresti ma ka ei sõit- nuks, ikkagi õnnestus tal autost veidi eespool püsida. Kui foori taha jäin, külastas ta poode. Rohelise tule süttides ilmus ta poe ukse vahelt, uus kilekott näpus. Lõpuks jõudsin talle järele. Ta pööras pilgu minu poole ja naeratas. Peatusin, ta istus mu kõrvale ja suudles mind. Jätkasin sõitu. “Tere, kallis!” ütles ta. “Näe, käisin, ostsin riideid. Ja kahed saa- pad.” Ta jätkas nurruvat lobisemist. Ent kui korraks pilgu liiklusvoolult tema poole pöörasin, oli kõrvaliste tühi. Silmasin teda veidi eemal tänavanurgal muretult edasi jalutamas. Ning kõigist mu pingutustest hoolimata ei jõudnud ma jälle talle autoga järele. Vabaduse väljaku juures kippus ta lõplikult ära kaduma. Nägin eemalt, kuidas ta vana- linna poole suundus. Vandusin endamisi. Ma ei saanud temast maha jääda, niipalju oli selge. Tegin eneselegi üllatuseks kummide vilinal vasakpöörde Vabaduse väljaku suunas. Autod lasid signaali. Vangu- tasin pead ja itsitasin, kui oma auto ohutulede vilkudes parkla kõrva- le ootama jätsin ning naisele järele jooksin. Suundusin kandade väl- kudes Suur-Karja tänava poole. Tegelikult leidsin ta alles Raekoja platsilt üles. Ta sammus parajasti mõtlikult üle platsi, jäi seejärel seisma ning võttis punasest nahkkäekotist suitsupaki ja välgumihkli, pani sigareti põlema ja jätkas teekonda Vene tänava suunas. Kõndisime umbes viiekümnemeetrise vahega. Juurdlesin endamisi, mida paganat ma seal teen. Mõne aja pärast, umbes Malemaja kandis, hakkas mulle tunduma, et neiu jalad on poole pikemaks kasvanud. Pidin uuesti kõnnilt kerge sörgi peale üle minema, et temaga sammu pidada. Vene tänava lõ- pus, kui ta Pika tänava poole keeras, kasvas ta tõepoolest juba märga-

RAVI 39

2viker7-8 2006.pmd 39 24.07.06, 12:05 tava kiirusega. Tõstsin järjest tempot ja varsti lidusin kõigest väest. Neiule ei tahtnud riided enam hästi selga mahtuda ja rebenesid siit- sealt, tuues nähtavale veidi päevitunud sametise naha. Jooksin, nii et vere maitse tuli suhu. Jalalihased kärssasid. Edasi, edasi. Paksu Mar- gareeta juurde jõudes oli neiu juba nii palju kasvanud, et tema seelik, mis alul oli maani ulatunud, mõjus pigem laiema vööna puusade peal, mis õõtsusid laisklevalt umbes kolmanda korruse kõrgusel. “Oota! Oota!” hüüdsin ma hiidnaisele, kui viimanegi jaks otsa sai. Tundsin, kuidas keegi mind rindkere kandis kummivasaraga seest- poolt taob. Ilmselt olin veidi mõlkis. Mu nägu oli tumepunane ja hi- gijoad voolasid üle keha. Ta pööras ümber, märkas mind silmanurgast (pilvepiirilt) ja naeratas kelmikalt. Ta riided olid juba ammu alla andnud ning tilpnesid niisama siin-seal keha küljes. “Oli midagi või?” küsis neiu. “Ma... ma arvan, et... Khm... Kuidas seda öeldagi?” Ta vaikis ja tõmbas kulmud kipra. Ma ei leidnud sõnu. “Ma arvan, et... Mul on siuke tunne, et … me … et me peaksime tuttavaks saama!” “Miks, ei tea?” küsis ta. “Sest … sest meil on nii palju ühist! Seda … seda on ju kaugelt näha,” ütlesin ma oma parima müügimehe-häälega. Mida paganat ma ometi räägin? Hiidnaine mõõtis pilguga ennast ja siis mind ja siis jälle ennast. “Võib-olla tõesti,” ütles ta, kui oli veidi järele mõelnud. “Võib-olla tõesti,” nägin ma ta huuli hääletult kordamas. Tundus, et ta tuju oli väheke paranenud. Ta kahmas mu maast, tõstis oma näo juurde ja silmitses mind lähe- malt. Ulatusin täpselt tema ripsmetest ninaotsani. Ta uuris mu pea- laest jalatallani läbi, siis pööras mind tagurpidi ja raputas. Lahti ei lasknud. “Mis me sinuga nüüd siis peale hakkame?” küsis ta, kui oli mind lõpuks õigetpidi keeranud. Tema hingeõhk puhus mul juuksed sassi. Kehitasin õlgu. “Tahad sohvale?” küsis ta naeratades. “Tahan jah.”

40 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 40 24.07.06, 12:05 “Sohva on sealpool.” Ta näitas mere poole. Otse keset Soome lahte seisis mu lemmiksohva, ilmatu suur selline. Maikuupäike sätendas ta hõbedase metallkaare peal. Marmorist kettaheitja oli iga hetk valmis oma ketast Rootsi poole lähetama. Ki- lomeetri jagu sohvat. Teletornist oli ta seljatugi igatahes kõrgemal. Sohva, mis tühistab kõik sohvad. Paneb punkti, kõigele. Tekitab lühiseid ajus, seob neuronid sõlme. Paneb pea valutama ja sapi jooksma. Ikka veel, pärast kõiki neid päevi, kiskus mul kõht krampi ja oksemaik tuli suhu. Mis pagan küll pani mind päevade viisi end piinama, et seda vastumeelsusreaktsiooni uuesti üle elada? Igal juhul mitte surmatung. Pigem oli see nagu kuupuhastus. Või päevapuhas- tus. Hiidnaine seadis sammud mere poole. Ta astus Linnahalli lähedal vette, kuid tõmbas jala kohe tagasi. “Oh sa! Päris kuum!” “Said kõrvetada?” pärisin murelikult. “Ei, mitte nii kuum.” Ta võttis hoogu ja kalpsas paari sammuga sohvani, pani mind seljatoe äärele maha ning seadis end, jalad tagumiku all, istuma. Sohva taha oli kogunenud juba paras ports laevu, kes kõik kannatamatult läbipääsemist ootasid. Hiidnaine katsus käega vett. “Läheb järjest kuumemaks,” ütles ta. Vaatasime mõlemad murelikult vette. Üksikud mullid kerkisid üles. Õhustik muutus järjest rahutumaks. Ei läinud kaua, kuni vesi täiesti keema läks. Ümberringi sahises, mullitas ja visises. Aegamisi hakkas veepinnale vahtu kogunema. Lõhnas peterselli järele. “Kuule, vaata, kas see on loomaliha, mis sealt paistab?” küsisin. “On jah. Ja seal on porgand.” Paar sibulatükki ujusid mööda. Vahtisime neid mõnda aega sõna- tult. “Loomalihapuljong vist,” arvas hiidnaine. Noogutasin. Silme ees virvendas veidi. Lasin ennast seljatoe äärele pikali. Keegi võttis hiigelsuure vahukulbiga mere pealt vahtu ära. Äärepealt oleksime ise ka kulbile ette jäänud. Mõtlesin, et paari tunni pärast saab puljong valmis. Ja et varsti on suvi käes.

RAVI 41

2viker7-8 2006.pmd 41 24.07.06, 12:05 5.

Astusin vaikselt elutuppa. Tahtsin Annat rõõmustada ja olin seepä- rast töölt varem tulema tulnud. Tagaõuest kostis laste kilkeid. Järeli- kult pidi ka Anna seal olema. Otsustasin teda teise korruse rõdult üllatada. Hiilisin trepist üles. Kui olin rõduukse ettevaatlikult kinni pannud, kuulsin alt Andruse häält. “… näiteks eile kinkis ta sellele naisele suure kimbu gerberaid,” üt- les ta. Istusin tasakesi rõdupõrandale ja jäin kuulama. Andrus oli Anna vend. Ilmselt jõid nad rõdu all kohvi. “Aga see võis ju lihtsalt mõni tähtis klient olla,” ütles Anna. “Ta ei peagi päevad läbi kontoris istuma. See pole seda tüüpi töö.” “No tead,” vastas vend, “küll ma juba aru saan, mis on töö ja mis mitte.” Nad vaikisid. “Kas ta on ilus?” päris Anna lõpuks. “Nojah, päris kena. Ja noor. Sinust umbes kümme aastat noorem.” Nad vaikisid jälle. “Mis ta nimi on?” küsis Anna. “Kaja.” “Kaja mis?” “Mis vahet sel on?” “No ütle.” “Kaja Vahtel,” ütles Andrus. “Ta käib kesklinnas ühes büroos raa- matupidajaks. Kuigi mulle tundub, et ta teeb seda rohkem moe pä- rast. Tal on raha nagu raba.” Andrus rääkis imelikult kõrge tooniga ja kuidagi kiunuvalt. See meenutas mulle natuke vedurivilet. Tal hakkas vist hääl ära minema. “Kus ta elab?” “Lasnamäel, kahetoalises.” “Rikas ja elab Lasnamäel kahetoalises?” imestas Anna. “Nojah,” vastas vedurivile, “see on pikem jutt. Ta mees … noh, see ei olnud päriselt tema mees. Noh, ta oli selle mehe armuke, mitte naine, saad aru. Tead küll, see pankur? Mis ta nimi oligi … paganas,

42 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 42 24.07.06, 12:05 ei tule meelde… Keele peal on… No kurat…” “Lase edasi,” ütles Anna. “Nojah, igal juhul see mees otsustas ühel hetkel armukest vahetada. Ja midagi vist oli veel. Igal juhul, naine sai hullult haiget. Ja pärast seda ta muutus päris kõvasti. Ei pannud enam pidu ega midagi.” “Nüüdseks on juba üle saanud, tundub,” sõnas Anna mürgiselt. “On ta jah,” vastas vend. “Ta käitub päris ettevaatlikult ega anna mingit … lootust. Jätab õhtul viisakalt … hüvasti ja astub bussi peale.” Jälle vedurivile, seekord juba kõvem. Ja Andrus oli miskipärast puhkima hakanud. Ilmselt kuumusest. “Ja hotellituba nad ka pole üürinud, ma eeldan?” küsis Anna. “No miks … nad peaksid?” “Ma ei tea.” “Ei ole jah … ja üldse … Ainile tundub, et midagi on mäda,” ütles vend. “Ainile?” küsis Anna. “Nojah, ega … ma siis ise neid jälitada saanud ... ta oleks mu kohe ära tundnud … mina jälitasin naist ainult siis, kui ta üksi oli.” “Arusaadav. Ja mis su Ainile siis nii imelik tundub?” “No see … kuidas su mees käitub,” ütles Andrus, ähkis ja puhkis. “Vahel on … ta pealetükkiv, teeb kingitusi ja komplimente ja puha … aga kohe, kui naine ta üksi jätab … noh, kas või selleks, et tualetti minna, siis tundub … et naine ei meeldi talle eriti … vaatab kiirustades kella ja nõnda … tegelikult võib temast aru ka saada … naine pole minu meelest üldse tema viga.” Ma ei olnud kohati enam kindel, kas ma saan kõigist sõnadest õi- gesti aru. Vedurivile kõlas üha kõvemini ja järjekindlamalt, ning nüüd see puhkimine ka veel. Minu teada käis Andrus siiamaani koo- ris laulmas. Bariton. Sellise diktsiooniga? “Mis mõttes pole tema rida?” küsis Anna. “No see naine on ahvatlev küll, aga … kuidagi ülepingutatud ja võlts … ei oska seda seletada … nagu prooviks pidevalt oma puudu- si varjata, kogu aeg ennast kontrollida … mitte kogemata midagi ru- malat ütelda.” “Sa tahad öelda, et ta pole eriti nutikas?”

RAVI 43

2viker7-8 2006.pmd 43 24.07.06, 12:05 “Ma ei tea,” ütles Andrus, “minu arust … pigem kohutavalt eba- kindel … nagu oleks talle päevad läbi korrutatud … loll ja lihtsameel- ne … on seda ise ka uskuma jäänud … ei usalda ennast üldse … likus segaduses … enam, mis on hea ja mis mitte … valib igaks juhuk … milles on natuke kõike … midagi ikka täkke läheb … banduskeskused, mis müüvad kõike kõigil ... ja ajakirjad ... riietub samamoodi … võimalikult palju ilusaid asju korraga … neid, mida eksperdid kiidav ... ei tea … päris segast?” Vedurivile aina kõlas ja kõlas mu kõrvus nagu valesti konstrueeritud äratuskell, auruliidesega. Oleksin tahtnud üles ärgata, et kell kinni lüüa, aga polnud, millest ärgata. Olin lootusetult ärkvel. “Aga miks ta siis selle naisega ikkagi on, mis sa arvad?” küsis Anna vastu. “… aimugi.” “Kummaline tõesti,” ütles Anna. “Aga mida nad teevad, kui nad koos on?” “No mis nad ikka … mõnda kohvikusse sisse … valutavad niisama mööda … tundide kaupa … Vanalinnas … jal ka, Hiiul, Kadriorus, Pirital.” Kõrvad huugasid. See ei saanud Andruse häälest tulla, see tuli hoopis lähemalt. Mitte ainult vile, aga ka puhkimine ja mürin. Katsusin kõrva ja tundsin, et midagi jäi näpu alla. “… niisama jalutavad?” küsis Anna. “Nojah … kuigi üleeile … midagi imelikku ... seda kohta Toom- peal … heb trepp alla Balti jaama poole?” “Muidugi tean.” “… hakkasid sealt alla minema …” Ma ei saanud hästi aru, mis see mul kõrvas oli. Igatahes tegi ta põrgulärmi. Ja ära ka ei tulnud. Otsisin rõdult mõnda peenemat traadijuppi, aga ei leidnud. Olin oma torkimisega ta vist päris ära eh- matanud, sest ta vilises, mürises, puhkis ja rabeles järjest intensiivse- malt. Proovisin kõvasti pead raputada. Ei aidanud. Avasin vaikselt rõduukse ja läksin alla kööki. Üritasin teda tikuga välja saada, aga tikud läksid kõik katki. Kahvliga jälle ei ulatanud hästi. Siis hüppasin ühel jalal ja kallutasin küljele, nagu tahaks vett kõrvast välja saada. Pärast pikka jamamist sõitis mu kõrvast valju

44 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 44 24.07.06, 12:05 mürina saatel välja suur auruvedur, Kc4-100 tüüpi Škoda. Musta värvi, ilusate punaste triipudega. Ilmselt oli tender kuulmetõri kää- naku taha pidama jäänud. Või siis läks masinal suure kiiruse tõttu tõrijärgne pööre liiga laiaks ja ta sõitis korstnaga jalusesse kinni. Te- gin maja eesukse lahti, aitasin veduri uuesti rööbastele ning saatsin minema. Veel eemalgi lasi masinist mulle tänutäheks vilet. Läksin kööki tagasi, otsisin kapist vatti ja puhastasin kõrva verest puhtaks. Ei midagi hirmsat, lihtsalt kerge haav. Masinist võiks edaspidi ennast veidi tagasi hoida, mõtlesin. Läksin suurde tuppa. “Kallis, jõudsin koju!” hüüdsin. Anna pistis pea tagauksest sisse. “Nii vara?” küsis ta imestunult. Laiutasin käsi. “Ma võin tagasi tööle ka minna, kui ei sobi.” “Ah, mis sa jamad. Tule õue, mu vend on ka siin.”

Taevas oli hall ja õhk niiske. Mitte just parim jalutamise ilm, aga sobis suurepäraselt mu meeleoluga. Hulkusin sihitult mööda Lasnamäe tänavaid. Aegamisi muutus maastik üha laugemaks ja värvitumaks ning temperatuur tõusis. Siin-seal kasvasid majade vahele tolmudüü- nid. Kuiv kirbe lõhn tungis ninna. Palavus, juba mitmendat päeva janu, mu kaamelid vaatasid mulle kurbade silmadega otsa. Järgmine joogikoht oli alles päevateekonna kaugusel. Higi leemendas otsaesi- sel. Lõpuks ometi janu. Varsti kaotasin igasuguse aja- ja suunataju. Tõstsin jalgu vaevaliselt üksteise ette. Päike kõrvetas otse lagipähe. Igal pool, kuhu ma ka ei vaadanud, ühesugune kõrb. Düünid, majad, tolm, aga vett eikusagil. Vahel langes mõni kaamel nõrkenult maha. Kuidas ma siia sattusin? Mis minuga lahti on? Ergutasin kaameleid edasi kõndima, aga olin kaotanud igasuguse lootuse siit välja jõuda. Tea, kas liikusingi enam õiges suunas. Asi polnud üldse sohvas, kaugeltki mitte. Mul oli tunne, et kõik sai alguse juba millalgi hoopis varem ja hoopis mujal. Kurk kuivas. Keel

RAVI 45

2viker7-8 2006.pmd 45 24.07.06, 12:05 oli ammu suulae külge kinni jäänud. Jõud hakkas kaduma. Mida ma tegema peaksin? Mu plaan polnud vilja kandnud. Ma vist isegi päris meeldisin Kajale, aga külla ta mind ei kutsunud. Ilm- selt polnud kavaski. Naeratasin meeleheitest. Samm muutus üha töntsimaks. Hea küll, arusaadav, Kaja kardab ja on ettevaatlik. Ega mina nüüd ka talle eriti haiget tegema ei kipu. Niisiis, tuleb korterisse sisse murda? Tuul keerutas tolmu üles, kuiv ja kuum tuul. Sulgesin silmad ja jätkasin teekonda. Aga järsku on tal mingi muu põhjus, miks ta mind enda juurde pole kutsunud? Surev vanaema? Või mõni loom, näiteks boamadu, krokodill või kaukaasia lambakoer? Veel mõnisada meetrit ja rohkem ei jaksa. Seda on ennegi juhtunud, et inimesed korteris lõgismadusid peavad. Rohkem ei jaksa. Kukkusin põlvedele. Kogu jõud oli läinud. Proovisin end püsti ajada, aga tulutult. Null jõudu. Lamasin siis külili, toetusin küünarnukile ja vaatasin, kuidas kaamelikaravan oma teed läheb. Kui ärkasin, hakkas hämarduma. Kusagilt kostis veekohinat. Tund- sin tärkamise lõhna, nagu kevadel. Keha oli endiselt väga nõrk. Vaevu suutsin end istukile ajada. Maapind oli kuiv ja kõva ja pragusid täis. Siit-sealt pistsid nina välja rohelised võrsed; maapragudest hakkas vähehaaval vett immitsema. Algul aeglaselt, siis kiiremini. Kõikjal mu ümber toimus rahulik hääletu kasvamine. Taimed tõusid maa seest nagu nõiad Nukitsamehes, kes öö saabudes, selja taga, vaikselt voha- vad. Varsti olin põlvili mudas ja veetase üha tõusis. Kõrbest oli saanud taimi täis veeväli. Kohin muutus järjest valjemaks. Kaugemal sir- gusid hundinuiad, konnaosjad ja kõrkjad. Veidi eemal pistsid luige- lilled ning jõgitakjad pea veest välja, nägin ka üksikuid vesiroose ja vesikuppe. Vee all keerutasid vesijuuksed oma taimeniite õrnalt mu säärte ümber. Ei, tõepoolest, asi polnud üldse sohvas. Pistsin näo vette ja jõin ahnelt. Kohin kostis juba kusagilt väga lähedalt. Kuulatasin. Sohva oli üksnes ajend, mis haaras mind kaasa, reisile, millele ei minda turistina. Sohva oli viimane piisk. Vaatasin enda ümber. Ees ja taga vesi, taamal mõlema külje peal kõrgusid kaldaääred. Olin keset laia jõge. Hakkasin parajasti pead selja taha pöörama, kui kusagilt saabunud raevukas veevoog mind

46 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 46 24.07.06, 12:05 mudast rebis, edasi kandis ja lõpuks sügavikku paiskas. Lained lõid mu pea kohal kokku, aga hoog ei raugenud hetkekski. Kui uuesti meelemärkusele tulin, lebasin räsituna ja läbimärjana Viru väljaku juures kaldal. Kaubanduskeskus oli kadunud, selle asemel olid jälle marsruuttaksode ooteplatvormid. Plats oli paksult rahvast täis ja inimesi tuli igast suunast aina juurde. Kõikjal põlesid lõk- ked. Taksod olid kummuli, Kaubamaja aknad katki. “Mis siin toimub?” küsisin. “Sohva vabastamise ülestõus,” vastas mulle leekivate silmadega tü- tarlaps ja karjus: “Maha multinatsionaalsed korporatsioonid! Elagu ühistegevus!” “Mine tee ennast lõkke juures soojaks, noormees,” soovitas hea- tahtlike silmade ja lilla peapaelaga vanahärra. “Pärast tule Nehatu hamburgeriputkasse, seal on orgkomitee. Võtsime putka üle.” Lauldi revolutsioonilisi laule. Kanti plakateid hüüdlausetega, mille jultunud toon oli üllatav isegi nii kogenud streigirahva kui eestlased kohta. Kui olin väheke sooja saanud, murdsin end läbi rahvamassi hamburgeriputka juurde. Putka müügileti äärde oli kogunenud para- jalt kirev seltskond, kes kõik läbisegi midagi karjusid. Leti peal lebasid majaplaan ja korteriplaan. Sohvale oli punase vildikaga ring üm- ber tõmmatud. “Aitab niisama virelemisest! Tuleb end kokku võtta, kas või viimast korda!” ütles tüsenev punaste pähklitega kleidis vanamammi. “Seda on lihtsam öelda kui teha,” vastas militaarriietuses jõulise kehaehitusega siilipea. “Kõik tuleb hoolikalt läbi mõelda.” “Ei ole siin midagi. Korterilukk lahti muukida ja kõik,” arvas noor kerge vene aktsendiga neiu. “Nõus! Aitab pehmetest väärtustest. Tuleb jõudu kasutada. Mõis- tuse aeg on läbi saanud,” toetas teda vanamammi. “Ta ei oska muukida,” näitas siilipea näpuga minu poole. Kõikide pilgud suundusid minu peale ja keegi näitas prožektoriga tuld. “Ei oska jah,” pidin tunnistama. “Siis löögu haamriga lukk katki või peksku jalaga uks sisse,” pakkus liibuvate tunkedega keskealine mees. “See teeks liiga palju kära,” arvas siilikas. “Naabrid kutsuksid kohe politsei.”

RAVI 47

2viker7-8 2006.pmd 47 24.07.06, 12:05 “No ja mis siis? Ta on niikuinii meeleheitel. Mis tal enam kaotada on?” küsis pähklites vanamammi. Vangutasin pead ja lasin sealt jalga. Draamateatri juures keerasin sillale ja vaatasin selle pealt Pärnu maantee jõge. Mingis mõttes oli neil täiesti õigus. Kaotada ei olnud tõesti enam suurt midagi. Hülge- parv ujus silla alt läbi. Eemal triivisid jäämäed. Kõik võib ju veel õn- nelikult minna. Lõppude lõpuks ei lähe ma ju vargile, vaid ainult korraks vaatama. Mis minuga ikka juhtuda saab? Kõige hullemal juhul satun arestimajja. Jätkasin teekonda üle Vabaduse raba. Igerike männipuude tagant paistis linnavalitsuse hoone. Kanarbik õitses. Jah, tuleb end kokku võtta. Saagu, mis saab. Hüppasin laugaste vahel mättalt mättale ja tundsin, kuidas julgus kasvab. Lõug tõusis sihikindlusest aina üles- poole. Kõik läheb hästi. Ma saan jälle vabaks. “‘Homme hommikul,” sosistasin ma endamisi,” sosistasin ma endamisi.

Teise ja kolmanda korruse vahel lasi kojamees mõrdu sisse: ühe käe- ga ammutas sulpi välja, teisega sättis mõrravaiu paigale. “Vahteli korter?” küsisin. “Neljas korrus, number kakskümmend neli.” Tänasin ja rühkisin edasi. Mul polnud aimugi, kuidas sisse saada. Kojamees oli küll kaladega ametis, ent ilmselt kuuleks ta ikkagi, kui müra liiga suureks kisub. Asusin kahekümne neljanda juures asju kotist välja koukima, aga siis kõmatas uks lahti ja minu suunas sööstis tiibade plaksudes sule- tutiga vares, riivas mind kergelt ning lendas kraaksudes minema. Kor- terist õhkus jäist külma, esikus olid lumehanged, kaugemalt kostis kära. Läksin, kuhu jalad viisid, sammusin kaua või veidike, kuni jõudsin viimaks kööki. Kahel pool seinte ääres kõrgusid mäeahelikud, nende vahel söögilaua juures – oru madalaimas punktis – helkis aga järve- jää. Lahing oli juba täies hoos. Hordide kaupa inimesi. Nende vastas

48 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 48 24.07.06, 12:05 linnuliste armee – varesed, harakad ja kaarnad. Kogu mägedevaheli- ne lagendik oli neid täis. Võideldi kõigega, mis parajasti kätte juhtus. Pakane paukus, kuid võitlusindu see ei leevendanud. Pliit oli üleni verine ning tööpind linnusulgi ja inimjäsemeid täis. Lagendiku kau- gemast servast valgus lahingulisi üha juurde. Korraga tormas mu juurde militaarrõivais siilipea – seesama, kes eelmisel õhtul orgkomiteed oli juhatanud. “Kõik on kontrolli all,” teatas ta hingeldades. “Proovime lindude vasakust tiivast läbi murda.” “Kus sohva on?” küsisin. “Ma ei tea. Elutoas vist.” “Kaugel see on?” “Peaks olema selle mäeaheliku taga seal,” näitas ta näpuga. “Päris kaugel.” “On jah,” nõustus ta. “Proovid vaenlase tagalasse hiilida?” “Ma muidu oleks üritanud küll. Aga tundub, et see on ikka liiga kaugel.” “Sa ratsutada oskad?” “Hästi natuke. Ma korra olen proovinud.” “Siis oota,” ütles ta, tormas jälle minema ning naasis mõne aja pä- rast kõrvi setukaga. Sellal kui ma hobuse sadulasse üritasin ronida, andis siilipea viimaseid juhtnööre. “Mine esikusse tagasi,” ütles ta, “sealt on kergem läbi pääseda. Ko- ridori vasakut äärt mööda liikudes peaksid sa pärast vannitoast ja tualetist möödumist jõudma mäekuruni. Näed, seal?” “Näen.” “Vot, peale seda tulebki kohe elutuba.” Jätsime hüvasti ja asusin teele. Kappasin palehigis läbi tihedate laante ja ületasin ojasid-jõgesid, kuni jõudsin mäekuruni ja lõpuks ka elutuppa. Aga oma sohvat ma siit ei leidnud. Oli üks teine sohva, täitsa ilus, pehme ja punane. Lisaks sellele telekas, muusikakeskus, rii- dekapp, pikk raamaturiiul ning eemal akna juures lõkkeplats, aiamaa ja lambakoppel. Suundusingi nüüd koplisse hobust söötma. Ta näk- sis siit-sealt rohtu, mina nõjatusin aknalauale ning vaatasin välja. Ratsutamine oli mind ikka päris ära väsitanud. Peaks vist jooksmas käima hakkama, mõtlesin.

RAVI 49

2viker7-8 2006.pmd 49 24.07.06, 12:05 Märkasin alles viimasel hetkel, kuidas mu akna suunas lendas pikkade küüniste ja uhkete sabasulgedega Alfred Hitchcock ning lõi nokaga tugeva matsu vastu aknaklaasi, nii et sinna tekkisid suured praod. Talle järgnes veel üks, veidi väiksem kollase rinnaga hitchcock ja ka kolmas. Löögid olid nii tugevad, et aknasse hakkas juba pisem auk tekkima. Rünnak tundus ootamatu. Tegu oli ju pealtnäha väga süütu ja ohutu režissööriga. Sellegipoolest ei tahtnud ma midagi juhuse hoo- leks jätta ning lükkasin riidekapi akna ette. Teadsin, et kaua see kapp hitchcocke kinni ei pea. Tuli veel midagi ette võtta. Kuid nüüd märkasin silmanurgast, et mu poeg Janno istub teleka juures ja üritab jälle näppe pistikusse toppida. “Janno, pane näpud otsekohe pistikusse!” röögatasin. Ta vaatas mulle ehmunult otsa, lasi suunurgad alla ja pistis täiest hingest töinama. Pidin akna juurest ära tulema, et teda rahustada, ja just siis hakkasid kostma uued löögid, seejärel klaaside klirin ja müt- sud kapi vastu. Hobune sõi koplis pahaaimamatult rohtu. Tahtsin ta ära tuua, aga nägin, et esimene hitchcock oligi juba tuppa pääsenud. Pöörasin ümber ja pistsin jooksu, et raamaturiiuli kõrvale puude vahele jõuda. Hobuse päästmiseks oli niikuinii hilja. Kui tagasi vaatasin, oli suksu üleni hitchcockidega kaetud ja langes südantläbistava hirnumise saatel põlvili. Jooksin nagu jaksasin, aga vähehaaval muutus mu samm järjest töntsimaks ja esimesed hitchcockid juba riivasidki nokaga mu ku- kalt. Kartsin, et nüüd on lõpp käes. Aga lõppu ei tulnud. Tuli hoopis auruvedur ja tuiskas suitsupah- vaku saatel üle lageda. “Eluga!” karjus masinist, kui vedur minuni oli jõudnud. Upitasin Janno tema kätte, hüppasin hoo pealt kabiini ning sulgesin ukse. Hitchcockid üritasid aknaid torpedeerida, aga see käis neile üle jõu. Veel mõnda aega tiirutasid nad veduri ümber ning tonksisid nokaga klaasi, kuni lõpuks alla andsid ja silmist kadusid. “Ole meheks,” ütlesin masinistile. Ta lõi käega: “Ah, tühiasi. Kuhu sõidame?” “Magamistuppa, kui võimalik.” “Saab tehtud.”

50 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 50 24.07.06, 12:05 Ta pani meid magamistoa ukse ees maha ja sõitis ise edasi. Astusi- me sisse. Siin oli üsna pime, sest paksude veinipunaste kardinate vahelt pääses sisse vaid kitsas valgusviirg. Oleksin varbad peaaegu voodi vastu ära löönud. Lai, smaragdrohelise baldahhiinkattega voodi, mille mõlemas küljes olid tumedad idamaised öökapid. Sohvat siin ei olnud. Istusin voodile ja mõtlesin järele. Ma ju nägin oma silmaga, kuidas sohva siia korterisse toodi. Aga siin polnud ühtegi kohta, kuhu see sobinud oleks. Ja kõik oli hoopis teises stiilis ning täitsa maitsekas. Olin oodanud hoopis midagi muud. Alles nüüd märkasin, et eemalt puude vahelt paistab valgust. Janno hakkas ära väsima ja otsustasin, et panen ta kõigepealt magama. Ro- nisime teki alla ja ajasime juttu. Ta küsis, et mis siis oli, kui veel mitte midagi ei olnud, ja mis siis saab, kui uuesti enam midagi pole. Rääki- sin talle kõik ausalt ära. Ta kuulas ja küsis uusi küsimusi, väsis järjest enam ja viimaks uinus. Hiilisin voodist ja hakkasin ettevaatlikult valguse suunas minema, kuni jõudsin pisikese lagendikuni, mille servas seisis loomanahkade- ga kaetud hütike. Keset lagendikku istus teelaua taga hambutu vanaeit, prillid nina peal, jõi piimaga teed ja kudus põrandalambi valgel kampsunit. “Ma ootsin sind,” ütles vanaeit, “juba ammust aega.” Astusin teelaua juurde ja istusin maha. “Kuidas nii?” küsisin. “Kuulsin, et sul olla … nägemise vägi man.” “Ah soo? Kes rääkis?” “Rahva hulgas on ikka juttusi liikvel.” “Kus sohva on?” “Majas.” “Tohib, ma vaatan?” “Ei,” ütles ta. “Miks?” “Pead enne mu tütre naiseks võtma.” Vaikisime. “Võta jooki,” ütles ta viimaks. “Ei taha.” “Oma asi.”

RAVI 51

2viker7-8 2006.pmd 51 24.07.06, 12:05 Vaikisime jälle. Lambivalgus joonistas toaseinale hiiglaslikke varje. Kas sohva ikka oli eide hütis? Pidin sinna pääsema. Nuputasin parajasti selle kallal, kui nõiamoor kudumistöö kõrvale pani. Ta sättis prillid korralikult ninale ja vaatas mulle otsa. “Ütle, ega sa vahest mu poegi ja tütreid pole kohanud?” küsis ta. Nii, nüüd läheb lahti, mõtlesin. Tuleb õigesti vastata, muidu lõpe- tan halvasti. Ilmselt ma ikkagi olin kusagil siin tema poegi ja tütreid näinud. Aga keda ta silmas pidas? Kas neid linde, kes köögis meie omade vastu sõda pidasid? Lahingu mainimine ei tundunud hea idee. Või mõt- les ta hoopis kojameest, kes treppide peal mõrdu sisse lasi? Aga kojamees oli ju üksi. Sellegipoolest, elundeid ja rakke oli tal palju. Mi- dagi ei tohtinud välistada. Või pidas vanaeit hoopis hitchcocke silmas? Või kõiki neid korraga? Olin segaduses. “Nägin küll,” ütlesin ettevaalikult. “Valgeis kirjatud kasukais rahvas, lihtsalt tore oli vaadata.” Ta vaatas mulle mõtlikult otsa ja rüüpas teed. Seejärel küsis: “Ehk oled siis mu patsidega tütartki näinud?” Jälle pähkel. Ta vist pidas silmas seda patsiga varest, kes ennist kor- teriuksest välja lendas. Aga ka Kaja kandis juukseid patsis. Ja lõppude lõpuks oli see ju tema korter. Või … äkki see patsiga vares oligi Kaja? Mul polnud vähematki aimu. “Muidugi nägin,” ütlesin, “korteriukse juures. Tumedas kasukas neiu, kellukesed varrukail ja helmed kõrvus. Naerdes ja lauldes läks ta välja, kui ma ukse avasin.” Vanaeide seismilistesse silmadesse vaadates mõistsin, et olin oma vastusega mööda pannud. Ta hingas sügavalt sisse, raputas vaevu- märgatavalt pead ja tõusis püsti. “Sa oled liiga palju juttusi lugenud,” torises ta. “Aga olgu peale, peame pulmad ära.” Ta tõi hütist pidulaua ning asus seda igasugu hea ja paremaga kat- ma. Vaatasin tema toimetamist kõrvalt, kuni mulle kohale jõudis, mis toimub. Kargasin püsti ja astusin talle tee peale ette. “Oota, mis mõttes pulmad?” küsisin. “Minu patsiga tütre ja sinu pulmad.” “Aga ma olen juba abielus.”

52 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 52 24.07.06, 12:05 Nõiamoor pani veinipudelid käest, istus uuesti teelaua äärde maha ja jäi mõttesse. Mida kauem ta seal istus, seda sügavamaks muutusid vaod tema laubal ja seda tigedamalt ta mind põrnitses. “Tuleb lahutada,” ütles ta lõpuks. “Ma ei saa.” “Ma mõtsi, et sa igatsed sohvat näha?” “Tahan jah.” “Siis tuleb lahutada.” Nüüd oli minu kord mõttesse jääda. Võib-olla tõesti lahutada? Käi- sin mööda lagendikku edasi-tagasi ja mõtlesin Anna peale. Mulle tuli meelde, kuidas me kohtusime ja kui vägevalt ta mulle mõjus. Ilmselt mõjuks ta praegugi nii, kui talle vaid võimalust anda. Mulle tuli meelde, kuidas me jalutamas käisime ja kuidas maja remontisime ja kuidas Janno sündis, ja veel palju muid asju. Ning järsku tekkis mul kange tahtmine Annat näha, teda puudutada, suudelda, teda enda vastu suruda, talle kõik ära rääkida. Viimaste kuude raskus raksas pommi- rahena mu peale. Tühja sest kuradi sohvast. Tahtsin siit minema, nii ruttu kui võimalik. Vanaeit oli uuesti püsti tõusnud ning vaatas mulle närviliselt otsa, justkui oleks mu mõtteid lugenud. “Ega ma suurt nalja ei mõista,” ütles ta, näitas orava peale, kes parajasti mööda sibas, ja sellest sai kivikuju. Vaatasin talle kohkunult otsa. Ta silmad hõõgusid. “Küll oleks see alles liit,” õhkas ta. “Mäherdune vägi teist ühte- kokku saaks!” Mulle hakkas tasahaaval koitma. Kõik need küsimused poegade ja tütarde ja patside kohta olid pelk formaalsus. Minu valed vastused ei muutnud midagi. Tähtis oli vaid, et ma ta tütrega paari heidaks. Kõik oli ette plaanitud. Tuul silitas mu närvilõpmeid, hellitas ja rahustas neid: ettevalmistus saabuvaks maruvihaks. “Niisiis, sohva oli üksnes sööt?” küsisin nõiamoori käest. Ta seisis mu ees, käed rinnal, ja mossitas. “Soolasamba teen su’st, vaat mis,” ütles ta. “Või midad hullemat… jah, midad hullemat.” Tuulispask mu sees möllas ja laamendas, lennutas vaipu, murdis puid ja punus oksad luudadeks, tampis luukered puruks ja joonistas

RAVI 53

2viker7-8 2006.pmd 53 24.07.06, 12:05 saadud sodist taevalaotusele tolmuahve. Ühe mõttetu sohva pärast nii palju aega raisku lasta! Tahtsin ära koju, endisse ellu, Anna ja laste juurde. Tahtsin üle pika aja jälle midagi tõsiselt kasulikku korda saata. Korraks mõtlesin isegi tööle tagasi minna. Mida ma ometi teinud olin? Kuidas ma võisin nii haledalt lõksu langeda? Viimaste aegade sündmused vihisesid rahuliku tõtlikkusega mu silme eest läbi ja mõ- jusid nagu pohmellijärgne külalisetendus. Kui uuesti eite silmasin, olid talle kaks uut pead kasvanud. Üks ele- gantsem ja ümaram vasakul, teine veidi pikergusem ja labasem pare- mal. Pead piidlesid üksteist mõnda aega, siis vaatasid mulle otsa ja noogutasid tunnustavalt. “Lähen kaen peeglist järgi,” ütles nõiamoor ja liipas kiirustades hütti. Sealt kostis vaikset kõkutamist. Kui ta hütiukse vahelt uuesti välja ilmus, oli ta tusameel juba veidi kahanenud. “Ma mõtsin välja, mis su’st teen. Pärast alles näed ja kuuled, nii et küllalt saab,” sõnas ta kergelt sapise muigega. Ta istus teelaua äärde ja võttis sõõmu nüüdseks juba külma teed. “Õuaõuaõu!” ütlesid suud. Keskmine pea vahtis silmi pungitades paremat, kuni see õhku haihtus. Kuid kohe ilmusid kolm uut asemele. Nõiaviisik ehmus esmalt ja kratsis kuklaid, siis aga pistis nagu ühest suust laginal naerma. Võttis veidi aega, enne kui vanaeit üle- liigsest koormast vabaneda suutis. “Kaua sa niiviisi jaksad?” küsis ta lõbustatult. Raputasin pead ja sulgesin silmad. Proovisin endale sisendada, et kõik see siin on minu kujutlusvõime vili. Olen lihtsalt Lasnamäel, viiekorruselise maja korteris number kakskümmend neli, magamis- toas, peeglilaua ees, millel lebavad lasudena igasugu meikimisvahen- did; mingit nõida ei ole olemas, ma võin ära minna ja midagi ei juh- tu, kõik saab korda; elu läheb vanaviisi edasi. Ma nii väga tahtsin, et see oleks tõsi. Tühjendasin oma meelt kõigest üleliigsest, maandasin pinged põrandapragude vahele, keskendusin puhta kulgemise vaese- le voole. Ent aegamisi sugenes mu mõttevoolu kurvidesse nõiamoori üha valjenevate sosinate sumedus – sõgeda kurri pöörlev virvarr, sõnade lehvimine mu mõtete vahel, mis ei andnud asu, tiris tagasi tegelikkus-

54 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 54 24.07.06, 12:05 se, pööritas mu silme ees nagu haiglane kaleidoskoobimuster. See siin ei ole sinu kujutlus, ütlesid sosinad. Sa oled ise kujutluse osa. Sa ei pääse minust kusagile. Lõpuks andsin alla. Läksin pidulaua juurde ja võtsin suure lonksu konjakit. Ehk polnud see viimaste aastate lugu nii hirmus midagi. Võib-olla pani mu seiklus üht-teist uuesti paika. Võib-olla minust olekski muidu saanud tööhull, numbrite ja näituste ori, nagu ämm kahtlustas. Nüüd see-eest teadsin väga täpselt, kuidas edasi elada tahan. Valasin kaks veiniklaasi täis. Viisin ühe neist vanaeidele. Pärast mõningast puiklemist võttis ta selle vastu. Ta oli juba hoopis paremas tujus ja leplikum. Jõime veini ja rääkisin talle Annast. Aegamisi hakkas jook mõjuma. Pakkusin nõiamoorile, et tuleme lähipäevil külla. See mõte meeldis talle. Ta ütles, et korraldab selle asja Kajaga ära. Mulle näis, et kõik hakkaski laabuma. Ent korraga tormasid meie juurde rahvamassid, kõige ees punaste pähklitega kleidis vanamammi. Nad karjusid võidust, kapitalismist ja sohva vallutamisest. Nende kisal polnud otsa ega äärt, nad paiskasid pidulaua ümber ja ajasid veini maha. Nõiamooril läks lihtsalt kops üle maksa ja raske olnuks talle seda ka ette heita.

Seisime Kaja maja ees kõnniteel. Kaja toetas mind seljast, igaks juhuks, et ma maha ei kukuks. Erepunane Audi peatus pidurite vilinal meie ees ja sellest hüppas välja selgelt endast väljas Anna. Ta tormas minu juurde. “Kallis, kas sinuga on kõik korras?” küsis ta. “Suudle mind, palun, ruttu!” ütlesin talle. Ta heitis käed mu ümber ja suudles, nii nagu ta seda ammu polnud teinud. Sulgesin mõnust silmad. Kuid poole suudluse pealt juhtus see, mida olingi kartnud. Mu suu tõmbus kangeks ja ma ei tundnud enam oma huuli. Nii, nüüd on siis ainult kõrvad ja silmad veel jäänud. Anna tõmbus eemale ja vaatas mind hirmunult.

RAVI 55

2viker7-8 2006.pmd 55 24.07.06, 12:05 “Mis sinuga on?” küsis ta. Püüdsin midagi öelda, aga suu oli tuim mis tuim. “Mis temaga on? Miks ta minuga ei räägi?” pöördus Anna nüüd Kaja poole. Kaja naeratas talle närviliselt ja tegi mõningase kõhkluse järel kniksu. “Ee,” venitas ta, “m-mul on tunne, et teie abikaasa arvatavasti … vist, ma kardan, muutub vähehaaval soolasambaks. Alguses läksid jalad, siis käed, siis …” “Oot-oot. Pidage!” ütles Anna ja pani sõrmed meelekohtadele. “Mitte nii kiiresti, palun. Rääkige rahulikult algusest peale, mis juhtus. Nii must-valgelt kui võimalik, … sest … sest ma olen väsinud ja endast väljas.” Kaja noogutas ja hingas sügavalt sisse. Mööda kõnniteed sõitis meie poole vanaaegne kolmerattaline jalgratas, mida pedaalis kõrge torukübaraga mustanahaline vanamees, kes oli kole kiitsakas ning vähemalt kaks ja pool meetrit pikk. Tema kaherealine must ülikond oli õrna tolmukihiga kaetud ja ta lõuad tõmblesid pisut, kui ta meile naeratas. Vanamehe põlved ulatusid talle peaaegu kõhu alla ning tema liiga lühikeste viigipükste säärtest paistsid pikad punased trippidega sokid. “Mis seal siis ikka polnud,” ütles ta väriseva häälega, kui ta ratta pidama oli saanud. “Kaja tuli pärast tööd koju, nagu tavaliselt, ja see noorhärra siin seisis keset tema magamistuba. Vehkis kätega ja ütles, et ärgu Kaja kartku. Ja kaebas, et ta ei suuda oma jalgu liigutada. Ütles, et ta on väga väsinud, aga jalad on täiesti kanged. Ta oli proovinud ennast pikali kukutada, aga see ei olnud õnnestunud. Siis palus ta Kajal end kuhugi vastu toetada, et ta puhata saaks.” Kõlasid fanfaarihelid ja taevast laskus nöörredelil üleni valgesse riietatud pikkade blondide juustega mees, kummagi õla peal tuvi. Tema pilgus oli midagi klauskinskilikult fanaatilist ja uhket. Kui nöörredeli ots meie peade kõrgusele oli jõudnud, tõstis ta käe. Redel peatus. “Üksnes päike, omandanud kuldse läike,” laulis valge mees ja siru- tas käe taeva poole, “puhkedes kui lilleõis, kõike seda näha võis, et tegi Kaja, mida vaja, ja te kalli abikaasa võttis esikusse kaasa.” “Nii võib öelda küll,” nõustus vanamees jalgrattalt. “Tüdruk toe-

56 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 56 24.07.06, 12:05 tas noorhärra koridoriseina vastu. Aga selleks ajaks olid viimasel juba ka käed kangestunud. Seepeale palus noorhärra, et tüdruk ruttu teile helistaks.” “Pärast kerget puhkust nii ka juhtus,” lõõritas laulja. “Ja siis ... kulus minutit viis, kuni Kaja ukse avas ning, nagu oli kavas, huultel lõbus lauluviis, mehe trepist alla viis.” “Ta liialdab,” sosistas Kaja nördinult. “Kui nad õnnelikult alla olid jõudnud,” jätkas torukübaraga vanamees, “saabusitegi varsti teie. Vahepeal avastas noorhärra, et ka kael ei liigu enam. Aga ülejäänut te juba teate.” Anna istus kõnnitee äärekivil ja nuttis. Kaja kükitas ta kõrvale maha ja üritas teda lohutada. “Mul on väga kahju,” sosistas ta, “tõesti kohe. Mis oleks, kui prooviksime teda autosse paigutada?” Anna noogutas ja pühkis käeseljaga pisarad. Nad tõusid. Anna tegi auto kõrvalukse lahti ja lasi istme seljatoe alla. Nad haarasid minust kinni ja tõstsid. “Paganama raske,” ütles Anna. “Kuidas sa ta üksinda alla said?” “Mina aitasin teda,” karjus valge laulja ja tagus rusikaga vastu rinda. “Ei, lubage teile kinnitada, mina aitasin,” ütles vanamees mustas, kummardus ja kergitas kübarat. “Nad valetavad,” sosistas Kaja, “tegelikult aitas kojamees.” Mõningase askeldamise järel õnnestus neil mind õigetpidi kõrval- istmele saada. Anna lõi ukse kinni ja istus rooli taha. Kui minema sõitsime, jäid kolm kätepaari meile järele lehvitama. Suundusime kodu poole. Anna puhkes iga natukese aja tagant uuesti nutma. “Mis nüüd lastest saab? Ja liising ja majalaen? Kes siis neid nüüd maksma hakkab?” Aja jooksul nuuksus ta järjest vähem ja ma kuulsin, kuidas ta mõt- leb. Auto esiklaasile tekkis pikk horisontaalne mõra, kummalised konksud sees. Seejärel teine, vertikaalne mõra. Ja siis veel üks horisontaalne, täpselt paralleelne eelmisega. Mõrasid tuli järjest juurde, regulaarsete vahemaade tagant, kõik konksulised, ja nüüd pikenesid nad juba esiklaasist kaugemale.

RAVI 57

2viker7-8 2006.pmd 57 24.07.06, 12:05 Mõtlesin järele. Mitte esiklaas polnud mõrane, vaid minu pilt ise. Võib-olla pragunesid silmad? Ei, kui silmad sulgesin, jäid mõrad alles. Nende vahelt hakkas kostma väikeste ämblikupoegade kilkamist. Olin sellist mõrade võrestikku varem kusagil näinud. Kui pilditü- kid mõrade vahelt ükshaaval ära hakkasid kukkuma ja keegi neid käega segama asus, mõistsin, et see on puzzle. Lõpuks olid pilditükid lootusetult segamini ja asusin piltmõistatust uuesti kokku panema. Nii, kõigepealt nurgad, siis ääred. “Ah, tead, tegelikult saame hakkama küll,” kuulsin Anna häält, “ma võin endisesse töökohta tagasi minna. Mis ma seal kodus ikka passin. Ja ema võib lapsi hoida, tal on niikuinii kogu aeg igav.” Vaevalise otsimise järel venitasin nurgad oma koha peale tagasi ja asusin ääri otsima. Seda oli üsna raske teha, sest pilt ju muutus kogu aeg. “Ja peale tööd võin sind autoga mööda linna ringi sõidutada,” rää- kis Anna edasi. “Tegelikult… miks mitte seda kohe praegu teha? Mis sa arvad, ah? Oota, ma helistan emale, et jääme kauemaks. Ta on praegu meie juures.” Anna keeras auto tee kõrvale ja peatus, et helistada. Väga hea. Sel- lal kui ta emaga rääkis, panin ruttu ääred kokku. Nii, nüüd keskosa. Kuid kohe hakkaski auto taas liikuma. Otsustasin, et proovin kõige- pealt Anna poolt pilti kokku panna, sest tema oli suhteliselt paigal. Juba ma natuke nägingi teda. Tundus, et tal on oluliselt parem kui enne. “Kuhu me siis sõidame?” küsis ta. “Sõidaks… sõidaks näiteks… Ah, sõidame täna niisama. Homme panen mingi marsruudi kah paika.” Uitasime sihitult mööda kesklinna. Tasapisi hakkas pilt uuesti kokku minema. Mida vähem tükke oli jäänud, seda hõlpsamalt läks. “Ja õhtuti võin sulle raamatuid ette lugeda. Kui sa muidugi saad veel kuulata.” Ta pöördus minu poole. Noogutasin silmadega. “Ja lapsed saavad sinu peal turnida.” Anna koputas mu jalale. See kumises õõnsalt. Ta turtsatas naerma. “Nüüd pole meil ju jõulude ajal enam kuuske vajagi. Nüüd oled sina omast käest olemas.”

58 RAVI

2viker7-8 2006.pmd 58 24.07.06, 12:05 On aga alles naine mul, mõtlesin. Tõepoolest, olen ausammas. Lõ- puks sain piltmõistatuse täielikult kokku. Anna aina rääkis ja rääkis, sõitsime mööda linna ringi ja nägin kõike hoopis teise pilguga. Aega- misi moodustusid piltmõistatuse pragude ja Anna mõttepauside vahele pikad kriuksuvad kangasteljed, mis kudusid miljoneid-miljoneid imepisikesi kuldseid vahtrapuid. Nende okstel laulsid mikro-ööbi- kud. Ja mikrometsamehed tegid nende seas harvendust. Naeratasin. Olin lõpuks ometi vaba. Naeratasin kõigega, mis mulle järele oli jää- nud. Silmadega, ja natuke isegi kõrvadega.

RAVI 59

2viker7-8 2006.pmd 59 24.07.06, 12:05 fs

ja see juhtub uuesti mäletad kuidas oli siis? me ei saanudki alguses aru mis toimub me ei mõistnud ka ise mis teeme see oli mäng vigur võibolla pubeka kius võibolla hormoonid veres soov näidata tydrukule ilusale klassiõele kuidas ma seisan jalg monitoril raudmees on hirm talle võõras ja ei karda õpetajaid ei tee mida vanemad ootavad ja korraga oli see midagi muud kivist nägudega mehed naljade peale ei naerdud ega tõstetud häält yle teatava piiri keldri uks paotus ja sealt tuli kylma isalik hääl tuletas meelde et sul on head hinded sinu koht on ylikoolis et sa oled heast perest veel ei ole hilja sa ei pea

60 fs

2viker7-8 2006.pmd 60 24.07.06, 12:05 astuma trepist alla aga ka sina olid korraga tõsine ja see ei olnudki enam nali kopsuhaigused vangilaagris peksmine ja pederastia sõjaväeteenistus seal kus ei kasva puid see kõik oli teada ja pyhapäevad kohv koogid ja kodused tylid ja blond tydruk teisel pool jõge uusromantika Duran Duran põltsamaa vein klassiõhtul žiguli õlu spordipäeval kui puulehed pargis mädanesid magusalt need olid ju ometi kallimad aga sina enam ei taganend

ja nyyd sa tunned ja näed ja mõistad et see juhtub uuesti sul oleks veel võimalus jääda seisma ja minna kaasa aga nii nagu siis astud edasi ja silmanurgast näed terashalli miilitsapilku vaga jutlustaja silmis manitsevad sõnad kaebekirjade ja lihunikumõtete katteks aga sa seisma ei jää

fs 61

2viker7-8 2006.pmd 61 24.07.06, 12:05 on see mõistlik? kas meil on kylm? jah meil on kylm kas me oleme õigel teel? vaikus vastust ei tule aga mis vastust me ootamegi mis siin yldse kysida jääda seisma minna tagasi keerata mõnele teisele teele lihtsalt ei saa sest nyyd on meie tytred kellegi ilusad klassiõed ja nende vuntsiudemeis poisid ei suudaks neid kaitsta hysteeriliste keskealiste noorpoliitikute eest kes räuskavad õllelauas loosungeid isamaa nimel ja myydavate myyjate malbete tädide eest kes räägivad räägivad räägivad räägivad räägivad räägivad räägivad räägivad nii et enam aru ei saa et sa enam ei mäleta millest algas jutt ja siis yhel päeval on lukud sulgunud ja käratatakse 10 korda et naine on pudulojus synnist saadik oled syydi yks tapmine

62 fs

2viker7-8 2006.pmd 62 24.07.06, 12:05 on õigem kui teised tapmised su isa kes seda ei usu ja tema vanaisa kes seda ei uskund juba siis kui sõdis siit kaugel lõunas vabariigi eest et nemad ei ole ausad mehed

kõik juhtub uuesti vaimukate naer Tõeliste Kunstnike pärilike geeniuste kusi kõrges kaares sajab sulle kaela loll kes mõtleb laste peale loll kes räägib rahvast ju usub võrdsust see pole peen

ei olnud siis ei ole nyyd aga ei peagi olema

kuulates neid luuletajaid lugedes kirjanike mõtteid tuleb mul meelde kui palju meil ikkagi on olnud ma pole kunagi arvanud et see oli midagi muud kui pask see mida ise nyyd meenutan higised kehad heavy-kontserdil

fs 63

2viker7-8 2006.pmd 63 24.07.06, 12:05 punk pogo peedivein klassivend kes oksendas kevadkylmas pargis yle tara surnuaeda tunnid jõe ääres mõeldes surmast ja Hamletist ja ilusast klassiõest mingi asutuse garaažis bändi prooviruumis nyrid ja rõvedad naljad joomingud tuttavad õlu vein viin piiritus eeter keegi sattus kainerisse keegi pandi vangi keegi lämbus suri teine lõikus veene kolmas neelas tablette no nemad nyyd kyll ei surnud mitmed said emaks mõned vägistati mõnda rohkem kui korra kui palju meil kunagi oli okse kusi sitt elu

nendel on kirjandus tarkus ja tolm

64 fs

2viker7-8 2006.pmd 64 24.07.06, 12:05 *

pesin duši all munni pesin maha Su keha lõhnad nagu see olnuks mustus pesin maha et panna end jälle riidesse minna tagasi tööle ja tunda syyd et olin siin justkui see olnuks kuritegu armastada kedagi olla temaga koos olla temale hea tunda tema armastust seisin duši all ja pesin oma munni pesin Su vedeliku maha veel ei teadnud et see jääb meelde see seismine ja kahetsus et ma ei suutnud hoida Su ilusa ihu mahlu enda keha pinnal et ma ei suutnud hoida Sind Sinu armastust aga ma ei suutnud ka unustada seda päeva ega pesta maha et armastan Sind endiselt kaks aastat pärast seda munnipesu

fs 65

2viker7-8 2006.pmd 65 24.07.06, 12:05 *

ma nägin igavaid maju nii see pidigi olema ööst ei olnud veel haisugi ma olin leppinud päevaga ma nägin igavaid maju see rahustas mind äramaantee võõras linnas tuhm oli rahu ses linnas ja ma mõistsin viimaks et nii see peabki olema tolmu lõhn läbi autoakna liikus mööda hingeteid alla mina Sinust eemale garaažide uksed olid avatud päike pleksiklaasist aknail mina Sinust eemale igavad majad ja rahu

majad beežid ja pleekind või hallid õhk tardunud aeg ei liigu tolmu langeb ja kylm on veel ees

66 fs

2viker7-8 2006.pmd 66 24.07.06, 12:05 *

Krakovi gestaapo majas piinati inimesi ja tapeti aastate jooksul välisseinal on mälestustahvel sees on vereplekid pestud seal tegutseb hostel yyritakse ruume välja toa number 17 kummagi voodi madratsi keskel värvuseta plekid võtan selle aseme mille heledal pinnal ei ole näha võõraid tumedaid kubemekarvu peale pikka rongisõitu magan raskelt ja yksi kedagi ei kepi maailm kisendab kannatustest vähemalt sellel ööl mina neid juurde ei tee

Krakovi gestaapo majas

kui Londonis purskaks vulkaan nyyd kohe praegu kõik jääks tuha alla ka see hotell suurte puudega pargi varjus need veidrad käänduvad koridorid ja mind leitaks sajandeid hiljem

fs 67

2viker7-8 2006.pmd 67 24.07.06, 12:05 nagu neid seal Pompeis nii nagu ma istun siin ja mind tuntaks ei mitte nii nagu ma ennast tunnen see-kes-armastab-Sind Anna ja Helena isa ega ka nii nagu mind mõni teine ehk teab luuletaja sajandeid hiljem mind tuntaks ja õigusega nagu Sittuvat Meest

patrioot

armsad eesti inimesed head vene inimesed ärge andke mind välja lubage hulkuda veel Kristiine kaubanduskeskuse Prisma toidupoe kodukollases valguses suure heleda veidi porise plaatidest põranda peal punaste krõpsupakkide täpiliste sokkide eksootiliste viljade mitut sorti salatite pottide ja pannide Eric Claptoni plaatide sibula ja leiva õlle ja suitsude

68 fs

2viker7-8 2006.pmd 68 24.07.06, 12:05 vahel ärge tõstke tänavale lubage teha veel mõni tiir tänaval on pime kohe kui sinna jõuan heliseb taskus mobla tydruk Šotimaalt nutab toru otsas lubab ennast ära tappa või hävitada minu elu palub yhte võimalust näidata mulle midagi ilusat give me a chance it would be beautiful tahab minuga suhet seega on tegemist hulluga head eesti inimesed armsad vene inimesed ärge andke mind talle välja lubage jõlkuda poes see pood on mu kodumaa siis kui rynnatakse saab igayhest patrioot

jõudsin tagasi teisest linnast kell oli hiline pea ja keha väsinud olin haigena läinud olin haigena olnud ja tulles ei olnud ma tervem jäin vahtima telekat film algas ja käis ja lõppes

fs 69

2viker7-8 2006.pmd 69 24.07.06, 12:05 algas uus film tahtsin tõusta ja panna kinni aga jäin magama ärkasin enne lõppu suur staadion rahvast täis snaiper tappis inimesi mina lamasin voodis ei see polnud vastupidi tema tulistas ja mina lamasin jah ikka sedapidi ikka sedapidi jah

tehakse tehakse kirjandust susside sahinal tagatoas raamatukogu lugemissaalis salongis kontsade kolinal tehakse tehakse kirjandust

keerukat ja ilusat jätkatakse traditsiooni või muudetakse paradigmat ollakse sees ja suhtes

võetakse sõna yhiskondlikes kysimustes targale inimesele kõik on ju selge ka ilma syvenemata

tehakse tehakse kirjandust

70 fs

2viker7-8 2006.pmd 70 24.07.06, 12:05 harva tullakse all-linna siis synnib raamat vaimukad laused reas tulvil ylevat yllatust et ka nemad siin joovad kas teate ja söövad ja saavad järglasi suhtutakse mõistvalt mõistuse piirides soosivalt rumalasse massi kuigi see ju ei loe kuigi see ju aru ei saa kuigi see ei mõista vaimsuse rasket koormat kuidas on olla eliit armulikult käiakse lihtrahvaga ringi suhu ei anta aga ka mitte kätt ilma kindata pildile siiski lubatakse mõni intelligentsema näoga ja ohutus kauguses

tehakse tehakse kirjandust hoitakse kõrgel kultuuri lippu igayhe kätte ei anta väljavalitu ei ole kerge olla 24 tundi päevas

tehakse tehakse kirjandust nyyd tuleb soolo ja veelkord

fs 71

2viker7-8 2006.pmd 71 24.07.06, 12:05 tehakse tehakse kirjandust susside sahinal tagatoas raamatukogu lugemissaalis salongis kontsade kolinal tehakse tehakse kirjandust

* söön kuulekalt kaalikat ei kysi on see tervislik või odav ei solva naist

72 fs

2viker7-8 2006.pmd 72 24.07.06, 12:05 LEONHARD LAPIN SUPREALISTLIK KUNST - SUPREALISTLIK ELU

Kui ma 1993. aastal alustasin suprea- kus kerkiski meelde kuldne kera kui Vai- listliku loominguga, millele 1996. aastal mu sümbol, mis minu teostel liikus mööda järgnes Suprealismi Manifest ning näitus meesteajakirjade trükipiltide suguakte või Tallinna galeriis “VAAL”, kuulutas üks -elundeid. Ometigi ei jälginud töid uuri- prominentne eesti kunstikriitik, et tegemist vad ametnikud piltidel toda kuldset kera, on “vana avangardisti harakiriga”. Nüüd vaid ikkagi massikultuurina levivail por- on möödunud kümme aastat ja “vana avan- nopiltidel toimuvat, ning keelustasid gardist” ning suprealism elavad loovalt nii mõnegi teose esitluse. Nii juhtus see edasi, kusjuures, justkui ettekuulutust jär- näiteks 1996. aastal Riias Väliskunsti gides, on meid ümbritsev elu ja seda ke- Muuseumis, kus suleti üks ruum ligi kol- hastav kultuur muutunud üha suprealist- mekümne “pornograafilise tööga”, aga ka likumaks. rahvusvahelisel näitusel Bristolis Inglis- maal, kus ekspositsioonis “Duchamps Suprealismi termin sündis üpris lihtsalt: Suitcase” sellelaadseid töid isegi välja ei selle esimene pool lähtub 20. sajandi al- pandud. Eesti juhtumistest pole siinkohal guse vene avangardi viljeldud suprema- mõtet rääkida, võiks mainida vaid Kures- tismist kui oletatavast olemise kõrgeimast saare lossi kohvikus levitatud “värvi ise”- vormist, milles hüljatakse maa ja valluta- sarja, kus külastajad võisid seksuaalsadist- takse kosmos, ning teine pool seondub likke pildikesi ise pliiatsitega kirjuks krit- “meile südamelähedase”, kommunistide seldada: see muidugi ei meeldinud koha- poolt aastakümnete jooksul pähe tambitud likele võimudele, kes osalesid minu näi- realismiga kui “ainsa õige” ümbritse- tuse avapidustustel. On tähelepanuväärne, vat kujutava meetodiga. Ise püüdsin selle et just kunst toob teravalt esile need prot- mõiste all esialgu ühendada kõrge kuns- sessid, mida ühiskonnas avalikult viljeldak- ti struktuure ja kujundeid massikultuuri se, levitades neid silmakirjalikult suletud, märkidega. Rahvapäraseim eluvaldkond, ent siiski läbipaistvates kileümbristes. Aga mis esimestel näitustel kõige enam tähe- keegi ei lähe ajalehekioskeid lammutama, lepanu äratas, oli muidugi pornograafia. ikka minnakse pigem siira kunstniku näi- Siinkohal ei saa mööda minna tõsiasjast, tusele pilte maha kiskuma. et ühel kirikukontserdil “ilmutati” mulle, et Püha Vaim on kõikjal – nii selles orelist Suprealism jõudis pärast Kunstiakadeemia kaikuvas kirikus kui ka kõige labasema üliõpilastega korraldatud kursusi 1997. suguakti man lõbumajas. Ja just seal kiri- aastal Pärnusse, tänu Mark Soosaare ja

LAPIN 73

2viker7-8 2006.pmd 73 24.07.06, 12:05 Uue Kunsti Muuseumi tugevale toetusele, tähelepaneliku inimese küsimusi esitama. ja oma esimese suurejoonelise festivalini, kus pildile sekundeerisid nii sõna kui ka Oluliseks sündmuseks suprealismi ajaloos heli. Üritus algas teatri ees suure leivast kujunes 2001. aastal Eesti Kunstimuuseu- fallose avamisega, mis jagati hiljem linna mis korraldatud Johann Köleri juubelinäi- vaestele söömiseks. Siin aga nõudis linna tus, mida reklaamisid tänavail suured volikogu peatänavale asetatud nõukogude plakatid kunstniku maaliga “Neiu allikal” aega meenutavate punaloosungite kõrval- – mõnikümmend korda suuremad origi- damist, kuigi tekstid “Elagu Suprealism!” naalist. Et Kölerist tehti nõukogudel ajal või “Elagu Lapini Suur Asi!” kommunist- meile sotsialistliku realismi eeskuju, rõ- likku minevikku pigem naeruvääristasid hutamaks müüti eesti kunstnikust, kes sai kui õhutasid. Mida aga pidid tegema vae- õpetuse Peterburi Kunstiakadeemias ning sed paidelased, kui lasin seoses installat- tunnustuse Venemaal, on kommunistide siooniga “Suprealistlik Linn III” 1998. poolt ajupestud põlvkondadel sellesse aastal varahommikul kesklinna hoonetele rahvuslikku suurkujusse iselaadne suhe. riputada viiskümmend punalippu. Koha- Kui läksin muuseumi Kölerit “uut viisi” liku Kaitseliidu hommikune ärevus oli – kompleksivabalt – vaatama, nägin taas täiesti mõistetav, sest kui Paide hotelli selle kunstniku esitlust neis vanades ste- aknast hommikul unisena välja vaatasin, reotüüpides, mis aastakümneid olid siin imestasin algul ka ise punalippude üle, valitsenud. Realiseerisin oma õigustatud kuni kõik meenus... Järgmisel aastal kor- pettumuse näitusest vahetult Raatuse raldasin Paides “hüvituseks” juba sup- galeriis, kus seostasin Köleri plakatid, realistliku “Lapin-Loto”, kus sajast loosist reklaamprospektid, puzzle(!) ja tööde rep- igaüks võitis, mõni näiteks minu käepigis- rod tänapäevaste pakenditega, mida ko- tuse või embuse. See oli suprealistlik dunt leidsin. Siit sai alguse sari “Sup- embus. realistlikud kunstnikud”, mida viljelen tänaseni, kasutades läbisegi eri maade moodsate kunstnike tööde odavaid repro- 2 sid ning pakendeid, reklaamprospekte, flaiereid ja kõike muud, mis kuulub täna- Reaalsesse ellu sukeldus linnaprojekti- sesse tarbimismaailma. Koostan neist uusi, dest ehk enam 1998. aasta “Suprealistlik juba 21. sajandi visuaalseid struktuure. Linn II” Soome linnas Huittises, kus läh- tuvalt teemast “Aeg” lasin neljateistküm- Mida aasta edasi, seda ilmsemaks muutub nele hoonele kinnitada lihvitud, ilma teks- reklaamis laialdaselt kasutatav “kunsti- tideta, eri suuruse ja tooniga graniitplaadid. rööv”: suurem osa 20. sajandi kuulsatest Need plaadid seisavad linnas tänaseni, modernistidest on ühel või teisel moel peegeldades vastasmajade fassaade ning leidnud tee tänasessse reklaamitööstusse, ilmastikunähtusi. Kunst on siin nüüd ar- nende loomingut kasutatakse toodete rek- gireaalsuse lahutamatuks osaks, pannes laamimisel, viies Dalí, Magritte’i või

74 LAPIN

2viker7-8 2006.pmd 74 24.07.06, 12:05 Picasso kujundid tarbiva rahva hulka ning dest, pildist, keskendudes ainult teooriale tehes sedaviisi modernismi tavainimese- ja tekstile. Aga tänapäeval on juba ka tekst le “ninapärasemaks”, näiteks parfüümipa- kui niisugune hõivatud kommertsilma, kendite sürrealismi või kubismi abil. Vähe sellest, kui uuemad kunstinähtused saavad 3 juba jalad alla, ampsab nüüdisaegne tar- bimismaailm nad kohe lõugade vahele, kus vohab iselaadne müügimantrate kultus rakendades oma reklaamikampaaniates ning ka pahupidi pööratud poeesia. Üks mõnd kunstistruktuuri palju jõulisemalt, suurte rahadega ülalpeetav kommertsväl- kui seda on teinud kunstnik ise – aga sa- jaanne või kaubakataloog võib olla oma mas ka üheülbaliselt ja teose “algolekut” kujundlikkuse ning tekstilöövusega köit- ning vaimsust kõrvale heites. Õieti muu- vam kultuuriajakirjast, mis kipub olema dabki reklaamitööstus loomingu hingetuks igav, ja seda mitte üksnes kultuuris kõrval- märgiks, mis seondub üheselt ühe või teise seisjale. Olen arvamusel, et Eesti Ekspress toote või teenusega, andes “kunstiga vürt- mõjutab tänapäeval eesti kultuuritarbimist sitades” kaubale vaid mõnesuguse “müs- rohkem kui kõik meie kultuuriväljaanded tilise värvingu”. Tänapäeva kaupmees on kokku. Arhitektuuri siin isegi hinnatakse, teadlik, et inimest tõmbab reaalsuses kõ- nagu iluuisutamist – tegevus, mis kunsti vasti ka nende piirkondade poole, mis puhul on arusaamatu, eriti kui hinnangu- pole selgelt mõtestatavad ning kuuluvad andjad on sel alal veel võhikud või alga- rohkem intuitiivsesse sfääri. Labidas on jad. ikka labidas, aga kui sa müüd seda teatud Aga see on suprealistlik kultuuripara- nekrofiilse lisandusega, saab see kaeveriist digma! hoopis avarama, isegi igavikulise tähendu- se. Maja liisimist, mis tähendab orjust Mida aasta edasi, seda enam panen tähele, pikkadeks aastateks, serveeritakse nüüd kui et nooremad isiksused, loojad nii kunstis, paradiislikku õnne, mis kestab igavesti, arhitektuuris, muusikas kui ka kirjanduses, aga tegelikkuses võib teoks saada alles tiirlevad seal, kus liigub suur raha. Kunst- pärast laenu tagasimaksmist. nike kui boheemlaste ringkond on kokku Selline saatus on tabanud performan- kuivanud: karvane, jalutav ja joovastava- ce’it, tegevuskunste, mida kõikvõimalikel te jookide ning tubaka järele haisev, eel- kommertsüritustel harrastatakse, või siis mise sajandi väsinud rõivaid kandev kunst- installatsioonikunsti, mis on rakendatav nikutüüp on kadumas. Kes ei ole veel läi- kaubandusmesside ekspositsioonis. Suurte nud manalateed, see tõrjutakse lihtsalt kes- rahade ja mõõtudega lööb kommertskunst kusest agulisse. Vestlused kunstist, ja mis oma algallika iga kell üle ja messilt kuns- veelgi hullem, vestlused vaimsetel teema- tisaali sattunu võib mõeldagi, et kunstni- del on kohvikutes ja klubides taandunud kud käivad kaubamajades ideid laenamas. päevakajaliste poliitiliste afääride ja selts- Miks ka mitte, kui paljud kunstiteoreeti- konnaelu arutelude ees. Kellegi strippari lised teosed on loobunud illustratsiooni- haige kass on tähtsam teema kui Kivirähu

LAPIN 75

2viker7-8 2006.pmd 75 24.07.06, 12:05 uus, eesti hullu elu käsitlev teatritükk. Ja ta töötab. Tänane demokraatia meenutab kui kunstist ka mõni menuetendus teatris kraaksuvate vareste karja, kes kõik on küll lavastatakse, siis ei analüüsi see mitte väga häälekad, aga keegi ei oska paljuhääl- kunstnike elu, vaid on pigem farss lollidest selt vastuvõetud otsuseid kirja panna – pole ja joodikutest taiduritest, kes kahe sinise ju keelt ega kirjaoskust! See on Suprea- esmapäeva vahel kusagil ka mõne pildi listlik Maailm, mille sümboliks on Täna- valmis treivad. Kes kellega käib ja kes päeva Moodne Linn, kus reklaami on kellena näib on tähtsam kui see, kes me enam kui arhitektuuri ning tähtsam kui oleme, kust me tuleme ja kuhu... Kogu liikumine on liiklus, mõttetu tunglemine tänane maailm, kus siiski elatakse, tuntak- ühest punktist teise, ilma eesmärgita soov se, kannatatakse ja ka hingeõndsuse osa- näha seda, mida meedia ette söödab – liseks saadakse, on justkui hukatusse mää- oodatakse erakordseid sündmusi, milles ratud ja tänast päeva valitseb vaht, mida hulkade võimalik ekstaas toob kaasa ehk meedia olemisest välja lööb, ning see on ka iskikliku vabanemise, lahtirebimise seebimullisarnane Suprealistlik Maailm, Nimetust Elajast. See on Suprealistliku kus valitseja õieti ei tea, keda ta valitseb, Inimese müüt. ja lihtinimene ei saa aru, kelle hüvanguks

76 LAPIN

2viker7-8 2006.pmd 76 24.07.06, 12:05 TÕNU VIIK KULTUURI PEALETUNG SOTSIAAL- JA HUMANITAARTEADUSTES

19. ja 20. sajandi sotsiaal- ja humanitaar- on tõlgitud tema Itaalia Renessansikultuur) teadusi iseloomustab üks jätkuvalt kasvav erines oluliselt talle eelnenud kronoloo- ja jõudu koguv arengujoon. See on prog- gilistest faktoloogiatest. Itaalia Renessan- resseeruv huvi kultuuri vastu ning kultuu- sikultuur ei ole diakroonselt, vaid sünk- rinähtuste uurimisest lähtuv metateadus- roonselt organiseeritud ajalugu, kus kirjel- lik, enamasti metodoloogiline refleksioon datakse kõige erinevamaid sotsiaalse elu sotsiaal- ja humanitaarteaduste olemuse külgi alates kunstilisest produktsioonist üle. Kõige laiemalt tuntud näite selle aren- kuni rahvakommeteni suhteliselt pikal gutendentsi kohta pakub ajalooteadus. 19. ajavahemikul: Burkhardti ajalugu kujutab sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel endast panoraamset ja sünkroonset üle- uskusid paljud akadeemilised ajaloolased, vaadet renessansiaegsest kultuurielust selle et ajaloo uurimine tähendab objektiivse- kõikvõimalikes tahkudes. Selline ajalugu te faktide tuvastamist ja uurimist sarnaselt meenutab pigem Herderi ja Hegeli tüüpi loodusteadustega. Ajaloouuringute objek- ajaloolisi “süsteeme”, mis olid populaar- tiks olid valitud sellised nähtused, mis sed 19. sajandi algul ja mis pärast positi- ennast kõige kergemini objektiivsete fak- vistliku ajaloometodoloogia langust hak- tidena käsitleda lubavad – riikide, impee- kasid taas levima 20. sajandi teisel poolel. riumide ja monarhiate tekkimise ja kuju- Burkhardtile ja Hegelile sarnase sünkroon- nemise lugu, riigipöörded, sõjad, lahin- se ja panoraamse struktuuriga ajalugudest gud, võimuvahetused jne. Ajalookirjutus on eesti lugejale tuttavad sellised ajaloo- kujutas endast riiklike institutsioonide lised raamatud nagu Keskaja või Vana- kronoloogilist faktoloogiat, mis oma me- Kreeka inimene, Keskaja Euroopa kultuur, todoloogilise ülesehituse poolest meenutas ja paljud teised. Neis kõigis on meie kä- varasemat kuningakodade ajalugu. Seda sutuses olevad ajaloolised faktid ühte põi- tüüpi ajalookirjutuse positivistlikku meto- mitud ühe kultuuriepohhi mitmekülgseks doloogilist seisukohta väljendas Leopold iseloomustamiseks, kusjuures poliitilistel von Ranke juba 19. sajandi algul, kui ta faktidel ei ole mingit eelistust ajastu olmet, väitis, et ajaloolane tegeleb asjade avasta- igapäevaelu, religiooni, kunste ja teadusi misega, mis minevikus tegelikult aset leid- iseloomustavate faktide ees. sid. Panoraamsetele “ühe kultuuriepohhi” Aga juba Jacob Burkhardti ajalookirju- ajalugudele sekundeerivad kitsamalt pii- tus 19. sajandi teisel poolel (eesti keelde ritletud kultuurinähtuste ajalood, näiteks

VIIK 77

2viker7-8 2006.pmd 77 24.07.06, 12:05 hariduse ajalugu, kommete ajalugu, eraelu kaotas 20. sajandi lõpuks keskse koha ajalugu, naiseks olemise ajalugu, seksuaal- ajaloo kirjutamise vormina. suse ja isegi hullumeelsuse ajalugu, rääki- Nii epohhiajalood, üksikute kultuuri- mata juba traditsiooniks saanud üksikute nähtuste ajalood kui ka “mikroskoopili- kõrgete kunstide ajaloost nagu näiteks sed” ajalood on kõik kultuuri-ajalood selles arhitektuuri ajalugu või teatri ajalugu. 20. mõttes, et nende eesmärk ei ole mitte sajandi teisel poolel lisanduvad kitsamalt niivõrd objektiivsete faktide tuvastamine, piiritletud kultuurinähtuste ajalugudele kuivõrd nüüdisajast erinevate eluviiside ja niinimetatud mikroskoopilised, ühe epi- kommete, uskumuste, mõttemustrite ja soodi või ühe sündmuse ajalood, kus pa- tõekspidamiste kirjeldamine. Nüüdisaega noraamne ja sünkroonselt organiseeritud ja minevikku ei erista mitte ainult erinevad vaade mingile ajastule või kultuurile asjaolud, vaid ka erinev inimene ja erinevad tuuakse ära ühe sündmuse kontekstina: inimeseks olemise võimalused. Hermeneu- sellised on näiteks Carlo Ginsburgi Juust tiline lõhe ajaloouurija ja uuritava objekti ja vaglad, mis säilinud kohtuistungite vahel tekitab metodoloogilise probleemi, protokollide alusel analüüsib ühte 16. mis tõstatab küsimuse ajalookirjutise ob- sajandi inkvisitsioonikohtuprotsessi Friuli jektiivsuse kriteeriumide kohta. Ajalootea- möldri Menocchio üle. Selline “mikro- dus tahab ühelt poolt ikkagi objektiivseks skoopiline” ajalugu on ka Jean-Claude jääda ja olla teadus selle sõna loodustea- Schmitt’i Püha hurdakoer – Guinefort – duslikus mõttes, teiselt poolt muutub posi- lasteravija 13. sajandist, kus Schmitt kes- tivistlik ajaloodoktriin, mis käsitleb ajalugu kendub ühele 13. sajandil tekkinud legen- kui mineviku objektiivset kirjeldust, jär- dile ebaõiglaselt tapetud hurdakoerast ja jest ebausutavamaks. konstrueerib selle taustal loo Euroopa Ajalugu tabanud metodoloogilise kriisi eelkristlike rahvauskumuste püsimisest, või põhjuseks on minu arvates uurimisobjekti siis Georges Duby Guillaume le Maréchal vahetus. Kui ajaloo positivistliku doktriini ehk maailma parim rüütel, kus ühte aja- kohaselt on meil olemas ajaloolised faktid loolist allikat analüüsides rekonstrueeri- ja nende erapooletu käsitlemine teadlase takse keskaegset rüütlikultuuri. Ajalood, poolt, siis kultuuri uurides seda enam nii mis esitavad ajastu kultuuri sünkroonse ette kujutada ei saa. Kultuuri eripära uuri- panoraami ühe sündmuse konteksti vor- misobjektina peitub selles, et uurijat hu- mis, on tänapäeva kirjutajale eriti mugavad, vitab pigem selle subjektiivne inimlik tä- sest nad võimaldavad rahuldada kaasaegse hendus kui objektiivne iseloom. Ajaloola- akadeemilise institutsiooni nõudeid mingi sed tunnetavad seda enamasti spontaanselt, uue uurimisobjekti leidmise ja positivist- samas kui sellele nähtusele osutavad ekslikult mõõdetava originaalse teaduspro- plitsiitselt tähelepanu semiootiliselt mõt- duktsiooni osas, samas kui tulemus on levad kultuuriteoreetikud, nagu Ernst üldhuvitav just nimelt oma laiemate üldis- Cassirer ja Aby Warburg 1920.–30. aasta- tuste tõttu. Poliitiliste institutsioonide ja tel, ning Juri Lotmani ja Boriss Uspenski sündmuste kronoloogiline faktoloogia 1960.–70. aastatel, kui nad rääkisid para-

78 VIIK

2viker7-8 2006.pmd 78 24.07.06, 12:05 digmaatilisest nihkest kultuurisemiootikas. mõtlemisse ilmus. Veel paarsada aastat Kui looduslikku objekti võib teaduses tagasi oli see sõna Euroopa haritud pub- esitada faktina, siis ajaloolisest tegelikku- likule tundmatu, või siis mõteldi selle sest leitud sümbolite tähendust saab ainult latinismiga (cultura) üksikindiviidi või interpreteerida. Võtame ühe lihtsa näite: inimgrupi harituse ja kombekuse (kultivee- kui me uurime Vana-Kreeka “keskmise” rituse ehk tsiviliseerituse) astet. Kultuurset polise-kodaniku religioosset maailmavaa- inimest või rahvast võib sel juhul vastan- det ning tahame teada, mida tähendasid dada mitte-kultuursele inimesele või mitte- jumalad ühe “keskmise” vanakreeklase tsiviliseeritud rahvale. Kultuuri mõiste jaoks, siis ei saa me vahetult vaadelda ega tänapäevane sisu jõuab eurooplaste tead- kirjeldada ei vanakreeka jumalaid ega vusesse 18. sajandi lõpul, kui Montes- vanakreeklast ennast – meie käsutuses liht- quieu, Voltaire jt hakkasid rääkima sea- salt ei ole selliseid uurimisobjekte, vaid me duste või rahva “vaimust” (l’esprit) umbes oleme sunnitud analüüsima jumalate ku- sellises tähenduses nagu kahekümnenda jutamist kunstis, filosoofias, arhitektuuris sajandi antropoloogias räägitakse “kultuu- ja teistes meile ligipääsetavates tähendust rist”. “Vaim” tähendas ühe kogukonna, kandvates ajalooallikates. Igal juhul saame kõige sagedamini ühe rahvuse eluhoia- me oma küsimusele vastata ainult kaud- kuid, tavasid, tõekspidamisi, kombeid ja selt, ühtesid tähendusi oma eesmärkide uskumusi. Samamoodi kasutas Herder sak- jaoks ümber tõlgendades. Ehk siis: me sakeelset sõna Geist, ning Herderist läh- liigume mitte objektiivsetelt asjadelt nende tuvalt ka Hegel ja teised. Veel Max Weber võimalikult erapooletule esitusele, vaid kasutab seda sõna samamoodi nagu Herder milleltki subjektiivselt ... millelegi subjek- või Hegel – näiteks oma teose Die pro- tiivsele, ühelt tähenduse väljalt teisele, testantische Ethik und der Geist des Ka- ühest semiosfäärist teise. Ernst Cassireri pitalismus (eesti k Protestantlik eetika ja sõnadega võiks öelda, et kultuuriobjektidel kapitalismi vaim) pealkirjas, kus Geist ei on sümboliline ja mitte objektiivne ise- ole mingi müstiline vaim-olend ega kellegi loom. hing, vaid teatav elu- ja mõtteviis. Ma usun, et samasugust metodoloogi- Kui 19. sajandil kasutati termineid list ebamugavust tunnevad ka teised sot- “vaim” ja “kultuur” peaaegu sünonüüm- siaal- ja humanitaarteadused, kui nad kul- selt,1 siis 20. sajandil tõrjub “kultuur” tuuri ja kultuurinähtused oma uurimise “vaimu” kui liiga metafüüsilise termini aineks muudavad. Selle selgitamiseks areenilt välja. 19. sajandi lõpus defineeris tuleks kõigepealt vaadelda, kuidas kultuuri Edward Burnett Tylor oma uue kultuuri- idee kaasaegsesse Euroopa teoreetilisse teaduse objekti selliselt, et see jäi antropo-

1 Mõned näited: aastatel 1843–1852 ilmub Gustav Klemmi Allgemeine Culturgeschichte der Menschheit, millele järgneb tema teoreetiline töö Allgemeine Culturwissenschaft. Johann Christoph Adelung’ilt ilmub juba 1782. aastal Versuch einer Geschichte der Cultur des menschlichen Geschlechts. Herder ja Hegel ning hiljem Weber kasutavad terminit Geist.

VIIK 79

2viker7-8 2006.pmd 79 24.07.06, 12:05 loogia jaoks paradigmaatiliseks: kultuur on setes praktikates ja institutsioonides. Sa- kompleksne tervik, mis sisaldab teadmisi, muti võib ütelda, et need ideaalsed tähen- uskumusi, kunsti, moraali, seadusi, kom- dused on suuremal või vähemal määral beid ja kõiki teisi võimeid ja harjumusi, “internaliseeritud” üksikindiviidide poolt, mille inimene kui ühiskonna liige on ning kõik indiviidid on tänu neile ühistele omandanud.2 20. sajandi lõpus ei tähista tähendustele suuremal või vähemal määral sõna “kultuur” ka tavakõnes enam elitaarset “sotsialiseerunud”, st saanud erinevate kõrgete kunstide kogumit, kuhu kuuluvad ühiskondlike gruppide liikmeks. Seega konventsionaalne (või riiklik) kujutav võib ütelda, et kultuur koosneb intersub- kunst, ooperi- ja orkestrimuusika ning jektiivsetest institutsionaliseeritud ja samas teater ja ilukirjandus. Selles mõttes kasu- inimeste poolt loodud tähendustest.Üks tatakse sõna “kultuur” ikka veel väljendis kõige lihtsamini mõistetavaid näiteid selle “kultuuriministeerium”, kuid termini kohta on keel. Keel ei ole midagi loo- “kultuur” elitaarne ja eksklusiivne tähendus duslikku, ta on kunstlik moodustis, samas on tavakõnes aina haruldasem. Rohkem kannab ta mingeid üldisi tähendusi ja struk- räägitakse “kultuurist”, mis sobib sellis- tureerib indiviidi käitumist, tema enese- tesse väljenditesse nagu “subkultuur”, “tar- väljendamisvõimalusi ja praktikaid, kus- bimiskultuur”, “pop-kultuur” või “narkoo- juures indiviidi seisukohalt ta justkui “eel- tikumide tarvitamise kultuur”. neb” talle selles mõttes, et indiviid ei loo Mõiste “kultuur” uus tähendusväli, sel- keelt, vaid omandab selle. Keel on juba lisena nagu see termin tematiseerus ja enne teda institutsionaliseeritud kõigis kontseptualiseerus 19. sajandi filosoofias, nendes vormides, millistes teda õpetatak- antropoloogias, sotsioloogias ja teistes se ja millistes tema kasutamise reeglite üle sotsiaal- ja humanitaarteadustes, haarab järele valvatakse (nt kool ja ajakirjatoime- enda alla kogu inimese elutegevuse, mis tus). Seega kultuur tähistab kõiki inimes- ei ole looduslikult antud ning mis on in- tevahelisi ideaalsusi (tähendusi, mõtteid) tersubjektiivselt reguleeritud ja strukturee- ning neid ideaalsusi kehastavaid esemeid, ritud. Siia kuuluvad tõepoolest, nii nagu praktikaid, ja institutsioone alates mate- juba Hegel ja Tylor väitsid, käitumisnor- maatikast ja koolist kuni söömisharjumus- mid, seadused, moraalsed konventsioonid, te, turgude ja supermarketiteni. Ta hõlmab igasuguse legitiimsuse reeglid, religioossed, kogu inimeste poolt loodud elukeskkonna, teaduslikud ja maailmavaatelised etteku- välja arvatud looduse poolt antud osa sel- jutused, ühised ideed, ideoloogiad, kollek- les keskkonnas. tiivsed veendumused jne. Kõik need ideaal- Mulle tundub, et kultuur ja kultuuri- sed tähendused on “materialiseerunud” nähtused sõna selles mõttes, nagu ma rohkemal või vähemal määral üksikindi- nüüd asja selgitasin, on saanud kõikide viidides, nende tegudes, aga ka kollektiiv- sotsiaal- ja humanitaarteaduste uurimisob-

2 Vt E. B. T y l o r, Primitive Culture. 2 vols. London, 1871.

80 VIIK

2viker7-8 2006.pmd 80 24.07.06, 12:05 jektiks. Sõna “kõik” kasutan ma sellest Psühhoanalüüs muutus kultuurikriiti- väites muidugi provisoorselt ja provoka- liseks teaduseks juba Freudil (Ahistus kul- tiivselt: mitmed sotsiaal- ja humanitaartea- tuuris), ning Jungil osutus isegi psüühe dused ei taha terminist “kultuur” midagi alateadlik osa kollektiivseks ning hakkas kuulda ning mitmed hoiavad sellest tead- sisaldama sümboleid – inimkonna ajaloo likult eemale. See viimane ei ole juhuslik kultuuriloolisi arhetüüpe. Jacques Lacani tendents, vaid pigem teadlik vastureakt- poststrukturalistlikus psühhoanalüüsis sioon, aga sellest pisut hiljem. Igal juhul osutub alateadvus struktureerituks nagu lõid 19. ja 20. sajandi sotsiaal- ja humani- keel, mis on oma olemuselt kultuuriline taarteadused uue uurimisobjekti. Me juba moodustis. 20. sajandi teisel poolel tekivad vaatasime, kuidas see muutus väljendus lisaks antropoloogiale veel mõned eks- ajalooteaduses. Toon sama tendentsi kohta plitsiitselt kultuuri uurivad teadused nagu teistes teadustes siinkohal vaid mõned briti cultural studies, vene kultuurisemi- kõige silmapaistvamad näited. ootika ja nendega üheksakümnendatel lii- Psühholoogia, mis 19. sajandil tegeles tunud saksa Kulturwissenschaft. üksikindiviidi hinge uurimisega, seku- Umbes 20. sajandi keskel tekib sotsiaal- lariseeris hinge mõiste tasapisi psüühikaks ja humanitaarteaduste “kultuuristumisele” või teadvuseks ja jõudis juba 20. sajandi ka vastureaktsioon, mis on tänaseni arves- esimesel poolel järeldusele, et oluline osa tatav jõud mitmes valdkonnas, näiteks inimese käitumisest ja psüühilistest prot- filosoofias, sotsioloogias ja psühholoogias. sessidest on seletatav ainult sotsiaalses Sotsiaalteadused pöördusid biheiviorismi, kontekstis (näiteks viha, agressioon, alt- looduteaduslike mudelite ja matemaatika ruism, meeldimine, seksuaalne käitumine poole. Osa psühholoogiast, antropoloo- jne). Arenes välja sotsiaalpsühholoogia, giast ja isegi analüütiline vaimufilosoofia mis uurib inimpsüühikat ja -käitumist, huvitusid füsioloogilisest ajuteadusest ja mis on sellisena võimalik ainult kultuuri- neurokirurgiast. Humanitaarteadused see- lises keskkonnas – kas siis ühes või teises vastu proovisid välja arendada formalist- sotsiaalses grupis või siis näiteks ainult likku teadusmeetodit, mis on tuntud keele vahendusel. Nii antropoloogias, strukturalismi eri variantidena. Filosoofia sotsiaalpsühholoogias kui ka sotsioloogias see osa, mis on täna tuntud “analüütilise räägiti isegi kollektiivsest teadvusest sar- filosoofia” nime all, pöördus formaalse naselt sellega, nagu Hegel oli rääkinud loogika, formaalse keeleanalüüsi ja posi- vaimust. Kõige ilmekam näide selle kohta tivismi poole. on Émile Durkheimi kollektiivse teadvuse Kõigile neile reaktsioonidele sotsiaal- mõiste, mis on defineeritud kui kultuuri- ja humanitaarteaduste “kultuuristumise” süsteem: uskumuste ja tundmuste kogum, vastu – alates biheiviorismist psühholoo- mis on omane ühe ühiskonna kõigile liik- gias kuni analüütilise filosoofiani – võib metele ning mis ei ole taandatav seda leida ühe või mõlemad järgnevatest ühis- moodustavatele individuaalsetele teadvus- nimetajatest: (1) märgati, et kultuuri uuri- tele. mine paneb küsimärgi alla teaduslikkuse

VIIK 81

2viker7-8 2006.pmd 81 24.07.06, 12:05 LEONHARD LAPIN Suprealistlik Köler nr 19 Ready made, kollaa 2002

lapn0607.p65 2 22.07.06, 1:53 LEONHARD LAPIN Suprealistlik Köler nr 21 Ready made, kollaa 2002

lapn0607.p65 3 22.07.06, 1:53 või teaduseks olemise ideaali selle sõna 1. Kultuur ei esine reaalses maailmas loodusteaduslikus mõttes ja (2) märgati, et kunai ainsuses. Juba Voltaire’ile, Herderile kultuuri uurimine paneb proovile ühe ja Hegelile oli selge, et kultuuri uurides demokraatliku ideoloogia alustoe – usu uurime me paratamatult mitmeid kultuure atomaarsesse indiviidi, kes on võimeline nii diakroonses kui ka sünkroonses mõttes. autonoomselt ja suveräänselt otsuseid lan- Antropoloogia näiteks on mõeldamatu getama, oma ihasid ja soove kontrollima ilma eelduseta, et kirjeldatakse uurija enese ning teadlikult ühiskondliku lepingu osa- subjektist erinevaid uskumiste ja elamise pooleks olema. viise. Järelikult toob kultuurilise reaalsuse Reaktsioon esimest tüüpi probleemile uurimine endaga kaasa teatud pluralismi: domineerib näiteks kvantitatiivseid uuri- uurides käitumismudeleid, kollektiivseid mismeetodeid kasutavas sotsioloogias ja uskumusi, kommunikatsiooniakte või biheivioristlikus psühholoogias, ning tuleb ühiskondliku stratifikatsiooni printsiipe, eriti selgelt välja Briti antropoloogi A. R. peavad uurijad alati meeles pidama, et Radcliffe-Browni rünnakutes kultuuri need ei pruugi olla samad erinevates sot- mõiste kasutamise vastu, mis on tema siaalsetes gruppides ning erinevates ühis- meelest liiga abstraktne ja laialivalguv, et kondades. See seab ohtu universalistliku selle abil tõsist teadust teha. Pole juhuslik, elemendi teaduslikus diskursuses ja ähvar- et ta vastandab Ameerika kultuurantropo- dab teaduslikku diskursust relativismiga. loogiale oma “natural science of society”, 2. Kultuurilised reaalsused on sellised, ühiskonda uuriva loodusteaduse, mille mis ajaloo käigus muutuvad ja teisenevad. teaduslikkuse kriteeriumid vastavad loo- Järelikult toob kultuuri muutmine uurimi- dusteaduse teaduslikkuse paradigmale. se objektiks endaga kaasa teatud historismi: Reaktsioon teist tüüpi probleemile – au- enam ei saa uurida klassi kui niisugust või tonoomse indiviidi problematiseerimine hullust kui niisugust, vaid uuritavale ob- – domineerib näiteks sotsiaalfilosoofias; jektile tuleb lisada tema ajaloolise kujune- meenutagem kas või Karl Popperi raevu- mise dimensioon, mis sätestab tema tek- kaid (ja enamasti alusetuid) rünnakuid kimise ja kujunemise kronoloogilised pii- Hegeli vastu raamatus The Open Society rid. Ka see asjaolu toob endaga kaasa veel and its Enemies. ühe uue relativismi vormi, nimelt ajaloo- Seega reaktsioon kultuuri pealetungile lise relativismi. neis teadustes on olnud teadlik ja hästi 3. Kultuuri idee relativeerib kultuuri põhjendatud tendents. Selle põhjuseks on uuriva teaduse enda, muutes uurija objek- asjaolu, et kultuuri muutmine teadusliku tiivsena ja neutraalsena tundunud kirjeldu- uurimise aineks viib tõepoolest moodsa se järjekordseks kultuuripraktika vormiks, teadusparadigma kriisini. Ehk teiste sõna- millest saab omakorda sotsiaal- ja huma- dega, niipea kui kultuur muuta teaduse nitaarteaduste uurimisobjekt. Järelikult uurimisobjektiks, hakkab see teadus seest- minetavad kultuuri uurivad sotsiaal- ja poolt lagunema. Selleks on mitu objektiiv- humanitaarteadused oma vaatepunkti neut- set metodoloogilist põhjust: raalsuse, mille tõttu on neid lihtne süüdis-

84 VIIK

2viker7-8 2006.pmd 84 24.07.06, 12:05 tada ideoloogilisuses ja poliitilisuses. mus ja mis ei ole objektina käsitletav. Vaatleja ei asu enam uurimisprojekti kõr- Raamatut kui eset on lihtne muuta moodsa val, vaid on sunnitud tunnistama oma teaduse paradigmale vastavaks uurimisob- olemuslikku seotust ja haaratust. Järelikult jektiks – sel juhul kirjeldab neutraalne ei saa teaduse eesmärgiks enam olla vaat- vaatleja tema objektiivseid ja invariantseid lejast sõltumatute objektiivsete omaduste omadusi ning kahte ja enamat raamatut avastamine ja kirjeldamine nagu loodus- kirjeldades teeb ta järeldusi raamatu kui teadustes. Klassikaline sõltumatu subjekti niisuguse olemusliku struktuuri kohta; ja objekti vastanduse kadumine tekitab näiteks märkab, et raamatu iseloomuli- lisaks ülalmainitud pluralistlikule ja his- kuks tunnusjooneks on ühte serva pidi toristlikule relativismile terve rea her- köidetud, trükitud märkidega kaetud le- meneutilisi probleeme. hed. Raamatu kui teose kirjeldamine on Vastureaktsiooni põhjustest enam huvi- hoopis teistsugune protsess: see eeldab tab mind aga tegelikult küsimus, miks nende märkide mõistmist, millega raamatu kultuur niimoodi teeb; miks osutub kul- leheküljed kaetud on, ning see mõistmi- tuuri muutmine teaduse objektiks seda ne on võimalik vaid juhul, kui lugeja on teadust relativeerivaks? Põhjust tuleb minu piisavalt teadlik nende märkide keelest ja arvates otsida kultuuri ja kultuurinähtuste sellest kultuurist, kus seda keelt kasutatak- teatavas omaduses, mida mitmed kultuu- se; lugeja peab olema tuttav sõnade ja riteoreetikud on kutsunud kultuuri süm- mõistete otseste ja kaudsete tähendustega, boolseks või sümboliliseks iseloomuks. keeleliste kontekstidega jne. Need tähen- Kultuur ja kultuurinähtused ei ole käsit- dused ei kuulu uurijale kui indiviidile ega letavad objektidena selles mõttes, et nad ka teosele kui objektile, vaid nad kuuluvad oleksid mingisugused iseseisvad auto- millegi kolmanda ja üsna ebamäärase juur- noomselt eksisteerivad reaalsused. Kui de. Popper ütleb, et nad pole mitte loodus- objekti võib mõista kui substantsi Aristo- liku ega mitte individuaalse, vaid kultuuri- telese tähenduses, st kui mingis vormis maailma objektid. Olukorrale lisab kee- olevat mateeriat, mis moodustab suhteli- rukust asjaolu, et neid kolmandaid maa- selt püsiva iseseisva ühiku, siis sümbol ilmu, semiosfääre, pole üks, vaid mitu. koosneb samuti vormistatud mateeriast Samuti juhtub inimmõtlemise ja teiste nagu substants, aga sellele lisaks veel psüühiliste protsessidega, kui need teaduse millestki ideaalsest, kusjuures see ideaalne aineks teha. Ka neid võib kirjeldada tea- ei oma tähendust mitte eraldiseisvana, duslikult kui eset – sel juhul me jõuame vaid teeb seda ainult tänu eksisteerivale tavaliselt kas ajutegevuseni või mingite tähenduste võrgustikule ning ta pole mitte abstraktsete universaalselt kehtivate psüühe individuaalse, vaid kollektiivse teadvuse struktuurideni, mis iseloomustavad mõt- element. lemist kui niisugust. Kui neid kirjeldada Näiteks võime eristada raamatut kui kultuuriliselt, siis me saame hoopis teist- eset, mis on käsitletav objektina, ja raama- suguse pildi, kuna sel juhul me interpre- tut kui teost, millel on sümboliline loo- teerime – samamoodi nagu raamatu puhul

VIIK 85

2viker7-8 2006.pmd 85 24.07.06, 12:05 LEONHARD LAPIN Suprealistlik kompositsioon ringidega Ready made, kollaa 2004

lapn0607.p65 4 22.07.06, 1:53 LEONHARD LAPIN Suprealistlik male nr 1 Ready made, kollaa 2004

lapn0607.p65 5 22.07.06, 1:53 – ühe konkreetse mõtlemise sisu. Seda nende teaduste kulturiseerumise tagajär- tehes me kaotame paratamatult need tea- jel tekkinud metodoloogilise segaduse lah- duslikkuse kriteeriumid, mis tal esimesel timõtestamine. Sellega on seletatav kasvav juhul olid. huvi metodoloogia ja metateaduslike aru- Lisaks ülaltoodud metodoloogilisele telude vastu nii filosoofias, sotsioloogias, segadusele seab kultuuriliste reaalsuste psühholoogias, antropoloogias kui ka uurimine kahtluse alla atomaarse inimin- kultuuriteoorias. Praegune lõhe teadlaste diviidi idee, mis on liberaalse demokraat- vahel, kes üritavad kultuurinähtuste uuri- liku ideoloogia üheks alustalaks. Kuidas mist moodsa teaduslikkuse paradigma nimetada seda reaalsust, milles sisalduvad juurde tagasi viia, ja nende vahel, kes kas kultuurimärkide tähendused? Kollektiivne leiavad, et moodsast teaduslikkuse ideaa- teadvus? Või kollektiivne alateadvus? list tuleks üldse loobuda, ilmselt väga Vaim? Keel? Kõik need vastusevariandid pikaks püsima ei jää. Eeldatavasti jõutak- on vastuolus liberaaldemokraatliku ette- se mingi metodoloogilise konventsioonini, kujutusega ühiskonnast kui atomaarsete mis suudab kultuurinähtuste eripäraga indiviidide lepingulisest kooslusest ja tun- arvestada. Selle protsessi käigus jätkub duvad sellistele mõtlejatele nagu Popper lähemal ajal humanitaar- ja sotsiaalteadus- ohtlikena. Järelikult on kultuuri idee like distsipliinipiiride hägustumine ja uute ebamugav mitte ainult metodoloogiliselt, teaduste väljakujunemine. Millised need vaid ka ideoloogiliselt. teadused ka ei oleks, kultuuri pealetung 21. sajandi alguse humanitaar- ja sot- nende teaduste uurimisainena paistab jät- siaalteaduste suuremaid ülesandeid on kuvat.

88 VIIK

2viker7-8 2006.pmd 88 24.07.06, 12:05 ANDRES KURG RUUM, CA 19861

1980. aastatel ilmus mitu mõjukat ja laia 1990. aastate algusest alates kuulub levikuga kirjutist, mis postmodernset kul- “ruum” postmodernse ja poststrukturalist- tuuri ja ühiskonda iseloomustasid ruumi liku kultuuri- ja ühiskonnateooria käibe- või ruumilisuse2 mõiste kaudu. Nende sõnavara hulka, nii et sarnaselt varasema järgi olid senised ühiskonnakäsitlused “keelelise pöörde” või “postmodernse eelistanud aktiivset ja dialektilist “aega”, pöördega” on osa autoreid rääkinud ka mis määras ühiskondlikku tootmist ja kultuuriteooria “ruumilisest pöördest”.3 suhteid, passiivsele ja liikumatule “ruumi- Siiski pole see “pööre” olnud homogeen- le”, mis oli neile pelgalt taustaks. Nüüd ne ja erinevad autorid, ka need, kes muidu püüdsid mitmed autorid vastukaaluks jagavad kriitilist positsiooni kapitalismi näidata ruumi olulisust sotsiaalsete suhete suhtes, on ruumist kirjutanud ja seda ka- tootmisel. Nende seas olid näiteks Fredric sutanud väga erineval moel. Veelgi enam, Jameson, kes 1984. aastal avaldas ajakirjas need eesmärgid, mida “ruumi” kasutades New Left Review artikli “Postmodernism on tahetud saavutada, on tihti lausa vas- ehk hiliskapitalismi kultuuriloogika”, kus tandlikud. ruum figureeris olulisel kohal; David Tuleb tunnistada, et ruum oli siiski Harvey, kes 1989. aastal ilmunud raamatus olulisel kohal juba mitme varasema 20. “Postmodernsuse olukord” kirjeldas aeg- sajandi autori töödes, näiteks fenomeno- ruumi kokkusurutust postmodernsuse loogid on kirjutanud ruumi tajumisest peamise iseloomujoonena; ja Edward Soja, (Maurice Merleau-Ponty) ja selle poeeti- kelle samal aastal ilmunud “Postmodern- kast (Gaston Bachelard). Michel Foucault’ sed geograafiad” kandis kõnekat alapeal- töid on mitmed hilisemad kommenteerijad kirja “Ruumi taaskehtestamine kriitilises iseloomustanud kui “ruumilist ajalugu”, sotsiaalteoorias”. kuigi otseselt ruumiga seostuvaid küsimusi

1 Pealkirja aastaarv lähtub Vikerkaare asutamisaastast, sisuliselt paikneb see aga kahe artiklit raa- miva teksti ilmumisaastate (Frederic Jamesoni “Hiliskapitalismi kultuuriloogika”, 1984, ja Griselda Pollocki “Modernsus ja naiselikkuse ruumid”, 1988) keskel. Pealkirja kuju on parafraas Reinhold Martini artiklist (“Environment, c. 1973”, Grey Room 14, Winter 2004, lk 78–101). 2 Osa siinses kirjutises mainitud autoritest kasutavad sotsiaalselt toodetud ruumi tähistamiseks “ruumilisuse” (spatiality) mõistet, eristamaks seda filosoofias käibel olevast absoluutsest “ruumist”. Mina seda eristust siiski väga täpselt ei järgi. 3 Vt nt B. H i g h m o r e, Turning spatial. Art History 1998, kd 21, nr 2; R. S h i e l d s, Linn, urbaansus, virtuaalsus. Vikerkaar 2004, nr 4–5.

KURG 89

2viker7-8 2006.pmd 89 24.07.06, 12:05 LEONHARD LAPIN Suprealistlik Köler nr 22 Ready made, kollaa 2003

lapn0607.p65 6 22.07.06, 1:53 LEONHARD LAPIN Suprealistlik Mel Ramos nr 1 Ready made, kollaa 2003

lapn0607.p65 7 22.07.06, 1:53 on Foucault kommenteerinud peamiselt mõistega: ruum ei ole lihtsalt taust või 1980. aastatel antud intervjuudes ning mahuti, milles inimühiskond paikneb, vaid paaris lühemas loengus ja kirjatöös. 1967. on teatud tootmisviisi loodud. Nagu Soja aastal kirjutatud tekstis heterotoopiatest seda seletab, võib “ruum olla küll eelaja- ennustab ta, et “Praegune ajajärk on tõe- looliselt antud, kuid selle korraldus ja näoliselt ennekõike ruumi ajajärk. Me tähendus on sotsiaalse tõlkimise, transfor- elame simultaansuse ajastus, me elame meerimise ja kogemise tagajärg”.6 Seega on kõrvutiasetsemise ajastus, lähedase ja kau- illusoorne ka ruumi neutraalsus, vastupidi, ge, külg-külje-kõrvalise ja laialipuistatuse ruum on poliitiline ja ideoloogiline, ning ajastus. Ma usun, et elame ajahetkel, kus sellisena mõjutab (taastoodab) omakorda meie kogemus maailmast ei ole seotud ühiskonda. Marxistina näitab Lefebvre, mitte niivõrd läbi aegade kulgeva pika kuidas tootmisviiside muutudes muutub eluga, vaid pigem erinevaid punkte ühen- ka ruumi korraldus: looduse absoluutse dava võrgustikuga (…).”4 1984. aastal ruumi asendab sakraalne ruum, kapitalis- antud intervjuus, vastusena küsimusele mis tuleb selle asemele abstraktne ruum. ruumi ja võimuanalüüsi suhetest, on ta aga Ruumi uurimiseks pakub ta välja teoree- meenutanud üht koomilist seika 1960. tilise raamistuse, mis ühendab endas nii aastatest, kus pärast arhitektidele peetud mõistelist kui ka materiaalset poolt, näi- loengut ründas teda “sartre’iaanist psüh- dates, kuidas ruumi toodetakse kolmel holoog, öeldes, et ruum on reaktsiooniline (omavahel seotud) tasandil: ruumiliste ja kapitalistlik, aga ajalugu ja saamine on praktikate (s.o materiaalse või funktsio- revolutsioonilised”.5 Foucault arvab, et naalse ruumi), ruumi representatsioonide erinevalt toonasest ajaks see seisukoht (ruumi kujutiste ja diskursuste) ja represen- tänapäeval kõiki naerma. tatsiooni ruumi (igapäevaelu kogemuse) 1980. aastatel esile kerkinud ruumikä- kaudu. sitluste taga on aga peamiselt prantsuse humanistliku marxisti Henri Lefebvre’i Hiliskapitalismi ruumi loogika teosed, kelle 1974. aastal ilmunud “Ruumi tootmine” kinnistas käsitluse ruumist kui Frederic Jamesoni jaoks on postmoder- sotsiaalsest produktist. Lefebvre’ile osu- nistlikule ühiskonnale ja kultuurile sümp- tavad muuhulgas juba nii mainitud tomaatiliseks jooneks ruumilise loogika Jameson, Harvey ja Soja kui ka kogu järg- domineerimine. Ehkki ta nõustub Lefebv- nev plejaad geograafe ja sotsiaalteadlasi. re’iga, et iga tootmisviis loob endale vas- Lefebvre asendab kogemuseelselt antud tava ruumi, on tema arvates postmoder- “absoluutse ruumi” “sotsiaalse ruumi” nism “mingil moel rohkem ruumiline” kui

4 M. F o u c a u l t, Of Other Spaces. Diacritics, kd 16, lk 22. Tsit. E. S o j a, Postmodern Geographies. London, 1989, lk 10. 5 P. R a b i n o w (toim), The Foucault Reader. New York, 1984, lk 252. 6 E. S o j a, Postmodern Geographies, lk 80.

92 KURG

2viker7-8 2006.pmd 92 24.07.06, 12:05 kõik muu. “Kuigi teised tootmisviisid on ilmasõda – elektrooniliste ja tuumasead- erineval viisil ruumilised, on meie oma mete levik. Mandel liidab need majandus- ruumistatud unikaalsel viisil, nii et ruum like perioodidega: üleminek turukapitalis- on meile eksistentsiaalne ja kultuuriline milt monopolikapitalismile sajandi vahe- dominant.”7 Aeg ruumistatakse, ajalugu tusel ja sealt edasi praegusele, “ekslikult kaotab narratiivse ühtsuse ja asendatakse postindustriaalseks nimetatud” kapitalis- mineviku märkidega, mis stiilide, retro- mile, mida Jameson eelistab nimetada moe ja nostalgiana on lõpmatuseni üm- multinatsionaalseks8. Iga etapi seostab bertöödeldavad. Jameson liidab siia ka Jameson omakorda spetsiifilise ruumili- sügavuse puudumise ja intertekstuaalsuse se maatriksiga: turukapitalismi valitses teoorias – senise vertikaalse või distsipli- regulaarne võrgustik (à la Manhattani naarse mõõtme asendumise interdistsip- planeering), mida organiseeris geomeetri- linaarse või horisontaalsega. Kõige oluli- line arusaam ruumist; teises faasis domi- semalt kajastub aja-ruumi suhete muutus neeris figuratiivne ruum, mis esitas “moo- aga subjekti tasandil, kes enam ei suuda nutatud kujutisi sellest, mis tegelikult end aja pidevuses positsioneerida, kujutleda määratles sotsiaalseid suhteid”9, kolmanda enda minevikku ja tulevikku sidusa tervi- faasi, multinatsionaalse kapitalismi ruu- kuna. Objektiivsete tõdede, “suurte nar- miline loogika on skiso-ruum, mis on üht- ratiivide” kadumine viib subjekti maailma- aegu nii homogeenne kui ka fragmen- käsitluses “tähistajatevahelise suhte katke- teeritud. Selle viimase perioodi, hilis- miseni” ja skisofreenilise reaalsuseni. kapitalismi (Mandelil tähistab see kapita- Jamesoni kultuuriperiodiseering toetub lismi viimast faasi) nimetamine postin- Belgia trotskisti Ernest Mandeli majandus- dustriaalseks on Jamesoni (ja Mandeli) tsüklite teooriale, mille järgi on kapitalist- jaoks eksitav, sest tootmine eksisteerib lik Lääs 18. sajandi lõpust alates läbinud edasi, lihtsalt selle senised vormid on neli 50-aastast tehnikaarengu perioodi: Lääneriikidest välja viidud odava tööjõuga 1848. aastani tööstusrevolutsiooni tsükkel, Kolmandasse Maailma, Läänes on aga in- mida tähistas käsitsitoodetud aurumasinate dustriaalne tootmine vallutanud üha uusi levik, 1890. aastateni – tööstuslikult too- eluvaldkondi: vabaaja-, spordi- ja kultuu- detud aurumasinate levik; kuni Teise maa- ritööstuse näol. Veelgi enam, see näiliselt ilmasõjani – elektriliste ja sisepõlemismoo- “puhas, läikiv ja postindustriaalne” maailm toriga masinate levik ja pärast Teist maa- püüab oma kodanikke veenda, et klassi-

7 F. J a m e s o n, Postmodernism, Or, the Cultural Logic of Late Capitalism. London, 1991, lk 365. Vt ka F. J a m e s o n, Postmodernism ja tarbimisühiskond. Vikerkaar 1997, nr 1–2; F. J a m e s o n, Hiliskapitalismi kultuuriloogika. Sirp 11.09.1998; J. L i p p i n g, Postmoder- nism marksistlikult positsioonilt. Vikerkaar 1997, nr 1–2. 8 H. F o s t e r, Return of the Real. Cambridge, Mass., 1996, lk 206. 9 M. K e i t h, S. P i l e, Introduction. Rmt-s: Place and the Politic of Identity. Eds. M. Keits, Steve Pile. London, New York, 1993, lk 2–3. 10 A. M c R o b b i e, The Uses of Cultural studies. London, 2005, lk 154–155.

KURG 93

2viker7-8 2006.pmd 93 24.07.06, 12:05 LEONHARD LAPIN Suprealistlik Adamson-Eric Ready made, kollaa 2005

lapn0607.p65 8 22.07.06, 1:53 LEONHARD LAPIN Suprealistlik Magritte nr 3 Ready made, kollaa 2002

lapn0607.p65 9 22.07.06, 1:53 vastuolud on kadunud ning senised ühis- gatu eraldumise oma ümbrusest: tegemist kondlikud ja poliitilised määratlused enam pole isegi mitte eksterjööriga, kuivõrd ei kehti10 (siin tasub meelde tuletada vaid- niipea kui asuda vaatlema hotelli välisfas- lusi, mis kuulutavad poliitilise parem-vasak saadi, ei ole võimalik näha hotelli ennast, eristuse aegunuks). vaid üksnes moonutatud kujutisi sellest Multinatsionaalse kapitalismi ruumi kõigest, mis on selle ümber”. Kolmandaks paradigmaatiliseks näiteks on Jamesonil paeluvad ta tähelepanu pidevas liikumises Bonaventure hotell Los Angeleses, hoone, olevad eskalaatorid ja klaasliftid, mis mitte mis sunnib teda väitma, et “oleme” (siis ainult ei asenda senist jalgsi kõndimist, ilmselt ameeriklased) sattunud teatud vaid tähistavad seda refleksiivselt ja süm- muteerunud hüperruumi, mille jaoks ini- boolselt: “Siin on jutustuslikku jalutuskäi- meste tavapärane tajusüsteem on ebapii- ku teadlikult rõhutatud, sümboliseeritud, sav. “Meil ei ole veel tajuaparatuuri vas- materialiseeritud ja asendatud see massi- tamaks vääriliselt uuele hüperruumile, transpordiga, millest saab allegooriline nagu ma seda nimetan, osalt seetõttu, et tähistaja varasemale jalutamisele, mida me meie kogemuslikud harjumused on kuju- ise enam teostamas pole.” Ning lõpuks nenud veel tolles vanemat tüüpi ruumis, kirjeldab Jameson aatriumi, “asja ennast”, mida ma olen nimetanud kõrgmodernismi mille juures tõdeb ta oma kimbatust: ruumiks.”11 Uue “ruumi” ilmumine sunnib “Rippuvad vimplid ujutavad tühja ruumi aga selle kasutajaid “kasvatama uusi orga- üle, et tõepoolest nagu nimme, süstemaa- neid, avardama sensooriumi ja keha uudsel tiliselt ja sihilikult hajutada selle kuju, viisil”. mida iganes me ei eeldaks tal olevat.”12 Jameson kirjeldab oma külaskäiku Bonaventure hotell illustreerib teesi Bonaventure hotelli üsna detailselt. Esmalt pidetust, fragmenteerunud ruumist: kadu- püüavad ta tähelepanu sissepääsud, õige- nud sissepääsud, peegelduses haihtuv vä- mini nende puudumine linnapildis: seniste lispind, asendatud liikumine, haaramatu suurejooneliste portaalide asemel satutakse aatrium, milles külastajad ära eksivad (ja nüüd hotelli fuajeesse justkui tagaukse või kaupmehed seetõttu oma teenistuse kao- varupääsu kaudu. Selle põhjuseks oletab tavad), viitavad kõik orienteerumisvõime ta hotelli eksisteerimist omaette suletud kadumisele, võimetusele oma kohast ruu- totaalse maailmana, kus liigub “teatav uus mis aru saada. Ent Jameson ei muretse ja ajalooliselt omapärane hüpermass” ning mõistagi ainult ruumitaju pärast ja ära kus ideaalis ei peakski olema pääse “päris” eksida ei või ainult Bonaventure hotellis linna, sest uus keskkond peab suutma seda või Los Angeleses: “Nüüd võib oletada, et asendada. Seda efekti tugevdab omakor- see keha ja tema ehitatud keskkonna mu- da peegeldav klaasist välispind, mis “viib rettekitav eraldumispunkt (...) võib ise olla .... lõpule Bonaventure iseäraliku ja pai- sümboliks ja analoogiks sellele veelgi te-

11 F. J a m e s o n, Hiliskapitalismi kultuuriloogika. Sirp 11.09.1998. 12 Samas.

96 KURG

2viker7-8 2006.pmd 96 24.07.06, 12:05 ravamale dilemmale, milleks on meie matust “The Image of the City”. Lynchi meelte suutmatus, vähemalt praegusel uurimus analüüsis viise, kuidas ameerika momendil, kaardistada hiiglaslikku glo- linnade elanikud kujutavad ja mõtestavad baalset, multinatsionaalset ja detsentree- enda jaoks oma ümbruskonda, ja väitis, et ritud kommunikatsioonivõrgustikku, mille inimesed loovad linnakeskkonnast “kog- vangistuses leiame end individuaalsete nitiivse kaardi”, mis võimaldab neil ruu- subjektidena olevat.”13 mis liikuda. Võõrandunud linnaruumis Võimetus kaardistada ruumi (nii füüsi- selline võime kaob, elanikud ei suuda list, ehitatud keskkonda kui ka seda mul- mõttes paika panna ei enda asukohta ega tinatsionaalset kapitalismi, millele see on linna kui tervikut. 1960. aastate modernis- “sümboliks ja analoogiks”) omab otsest mikriitika esindajana näeb ta vastusena poliitilist tagajärge: hüperruumis on vanad sõjajärgsele massehitusele äratuntavate klassisuhted fragmenteerunud, ümber monumentide, alleede ja maamärkidega asetatud ja hägustunud, indiviid ei suuda linnaruumi. Jameson liidab selle empiiri- enda kuuluvust määratleda ja seega on lise analüüsi Louis Althusseri ideoloogia- tema poliitiline potentsiaal halvatud. Post- käsitlusega, kõrvutades Lynchi mudelit, modernismi saavutuseks ongi oma toime- kus koha vahetu tajumine annab ettekuju- mehhanismide õnnestunud varjamine, tuse linnast kui “puuduvast tervikust”, ja nende muutmine pidetuteks fragmenti- Althusseri ideoloogiamääratlust, kus ideo- deks. Ruum pole sellisena siiski mitte loogia on “subjekti imaginaarse suhte tunnetamatu, vaid kaardistamatu seni ole- kujutlemine tema Reaalse eksistentsiga”.14 masolevate vahenditega. Et see orientee- Just see on Jamesoni jaoks kognitiivse rumisvõime tagasi saada, tuleb luua “ra- kaardi ülesanne: võimaldada representee- dikaalselt uusi” representatsioone, mis rimist, mis vastab uuele olukorrale, milles võtavad arvesse uut ruumilist loogikat. ühiskond on “piiritu ja täielikult represen- Jamesoni lahendus lähtub tema sõnul teerimatu” tervik. Althusseri ideoloogia- Brechti pedagoogilisest kunstikäsitlusest, käsitlus aga lubab tema sõnul spetsiifili- ja ta pakub välja ruumi “kognitiivse kaar- sed geograafiat ja kartograafiat puudutavad distamise praktika”, mis on oluline eeltin- teemad ümber mõtestada sotsiaalse ruu- gimus mõistmaks kapitalismi iseloomu ja mi terminites, kus subjekti igapäevane, viimaks läbi radikaalseid sotsiaalseid eksistentsiaalne maailmakogemus on muutusi. moonutatud võrreldes “teadusliku” (ehk Kognitiivse kaardistamise mõiste lae- siis marxistliku) tervikuga.15 nab Jameson Ameerika linnaplaneerija Kognitiivne kaardistamine seab endale Kevin Lynchi 1960. aastal kirjutatud raa- tegelikult võimatu ülesande: olla teadlik

13 F. J a m e s o n, Hiliskapitalismi kultuuriloogika. 14 D. P r e z i o s i, Reading Jameson mapping space. Rmt-s: In the Aftermath of Art. Lon- don, New York, 2006, lk 15. 15 F. J a m e s o n, Postmodernism, Or, the Cultural Logic of Late Capitalism, lk 52–53.

KURG 97

2viker7-8 2006.pmd 97 24.07.06, 12:05 globaalsetest protsessidest, suutmata samas de võimalikest puutepunktidest ruumi haarata totaalsust, tunnistada tajusüsteem analüüsimisel. Ka Soja jaoks on Los Ange- aegunuks ja püüda selle vahendusel tervik les parim näide kapitalistliku ruumi dü- luua.16 Selle eesmärk aga on muuta inime- naamikast, ühes paigas koos eksisteeriva- sed teadlikuks oma asukohast maailmas test erinevatest ruumilisustest ja ka tema ning anda vahendid poliitiliseks vastupa- kasutab linna iseloomustamiseks hüper- nuks domineerivale globaalsele kapitalile. ruumi sõna. Ent nad räägivad siiski eri Vastuseks depolitiseerivale ruumi loogikale asjadest: Jamesonil on hotell “sümbol ja on kognitiivne kaardistamine seega ruu- analoog” multinatsionaalsele kapitalismi- mistatud klassiteadvus. le, hoone, mis pigem eitab olemasolevat (Kuigi Jameson annab “kognitiivse linna ja püüab seda asendada, Soja jaoks kaardistamise” osas tunnetusliku eelistuse on Los Angeles kapitalistliku ruumilisuse ilmselt filmikunstile, on kujutavas kunstis “süntees ja illustratsioon”. Veelgi enam, sotsiaalse “kaardistamise” analoog jälgitav nad mõistavad ruumi eri tasanditel. Sojat juba 1960. aastate kontseptualismist alates, huvitavad ennekõike sotsiaalsed praktikad näiteks Ed Ruscha ja Dan Grahami või ja nende empiiriline vaatlus, Jameson aga Hans Haacke töödes. Otseselt Jamesoni kirjeldab oma ruumikogemust psühholoo- “kognitiivse kaardistamisega” on 1980. giliselt pinnalt, (oma) tunnetuslikku sega- aastatel seostatud Allan Sekula fotograafiat dust ja tajusüsteemide puudulikkust. Nen- ja teksti omavahel kombineerivaid töid de kolmanda reisikaaslase, Henri Lefebv- “Geograafiatunni visand”, 1983, mis tege- re’i ruumiteooria järgi kirjeldab Soja niisiis les kahe Saksamaa vahelise piiriga, “Ka- tajutavaid ruumilisi praktikaid, samal ajal nada rahatähed”, 1986, mis uuris sidemeid kui Jameson püsib sümboolsel tasandil, kaevanduse ja finantsiinstitutsiooni vahel, ruumi representatsioonide juures (hotell ja “Kala lugu”, 1995, mis vaatles merede kui ruumiline analoog kogu ajastule). ruumi ja kalandust globaalses majandu- Lefebvre’i järgi sisaldab ruumi sotsiaalne ses.17) tootmine aga ka veel kolmandat modaal- Edward Soja toob “Postmodernsetes sust, representatsiooni ruume, elatud iga- geograafiates” ääremärkusena ära, et päevast kogemust ruumist, samuti vaatleb 1984. aastal käisid Jameson, Lefebvre ja ta kõiki kolme tasandit alati tervikuna tema ise ringkäigul Los Angelese kesklin- koos. Selles katses haarata samaaegselt “nii nas, alustades oma tuuri Bonaventure füüsilist kui ka psühholoogilist lasubki hotellist.18 Briti kunstiteoreetik Victor Lefebvre’i käsitluse ambitsioonikus ja Burgin on sellest lähtuvalt kirjutanud nen- raskus”, nagu kirjutab Burgin.19 (Füüsilise

16 M. K e i t h, S. P i l e, Introduction. Rmt-s: Place and the Politic of Identity. Eds. M. Keith, Steve Pile. London, New York, 1993, lk 3. 17 H. F o s t e r, The Return of the Real, lk 185. 18 E. S o j a, Postmodern Geographies, lk 63. 19 V. B u r g i n, In/Different Spaces. Berkeley, Los Angeles, 1996, lk 25–26.

98 KURG

2viker7-8 2006.pmd 98 24.07.06, 12:05 ja psühholoogilise juurde peaks õigupoo- Visuaalse ruumi loogika lest kolmandaks lisama kultuurilise või argise, psühhoanalüüsi teooriat kasutav Sellelt erinevuste, rassi-, soo-, seksuaalsuse Burgin tähistab psühholoogilisega ka fan- poliitika pinnalt on Jamesoni postmodern- taasiat ja hallutsinatoorset.) set ruumikäsitlust kõige enam kritiseeritud Jamesoni jaoks on ruum passiivne, ja sellele vastandutud. Kognitiivne kaardis- pind, mis registreerib postmodernseid tamine on 1980. aastatel esilekerkinud muutusi ja on sellisena negatiivne, “demo- mikropoliitika ja killustunud huvigruppide raliseeriv ja depresseeriv”. Fragmentee- identiteedipoliitika vaatepunktist tota- runud ruumi loogika ei lase üleval hoida liseeriv ja neile vaenulik. Just ruumilisuse senist klassipõhist poliitikat, kaotab indi- eelistamises nägid paljud identiteedi tee- viididevahelise konsensuse ja teenib seega madel kirjutanud autorid võtit kultuurilise valitsevate klasside huve. Kuigi Jameson paljususe mõistmiseks ja kirjeldamiseks. jutustab kultuuri kaubastumisest postmo- Siit ka nende kirjutiste arvukad metafoorid, dernsuses ja selle esmatähtsast kohast mis kaardistasid, asetasid, positsioneerisid, majanduses, pöörab ta vähe tähelepanu piiritlesid. ruumi kasvavale kaubastumisele ja selle Homi Bhabha (kes ise kasutab hübriid- tähtsusele “hiliskapitalismi” loogikas. sete suhete iseloomustamisel mõistet “kol- Ometi on just 1980. aastatel see eriti tun- mas ruum”) kirjutab Jamesoni raamatut tav linnaruumis nii füüsiliselt (näiteks kommenteerides, et postmodernse linna gentrifikatsiooni ehk elitariseerimisena) ei muuda kaardistamatuks mitte niivõrd kui ka sümboolselt (siia alla mahub kogu muutunud füüsiline keskkond kui “tuttava paisuv elustiiliajakirjandus).20 Soja käsitlus kogukonna” või “imaginaarse rahvuse” ruumist on dialektilisem, rõhutades ala- puudumine. Multinatsionaalsus tähendab tihti, et ruumi küll toodetakse, aga ruum linnade etnilise koosluse radikaalset muu- ka ise toodab sotsiaalseid suhteid, ning tust, suurt hulka immigrante ja eri kultuu- 1990. aastate kirjutistes on ta vastuseks ride paljusust, mis muudab senise “tuttava” oma “Postmodernsete geograafiate” krii- ruumi võõraks ja põhjustab vaatlejas äre- tikutele kirjutanud “kolmasruumist”, mis vust.22 Feministide jaoks on see hirm nüü- lõhub vaimse ja materiaalse ruumi dihho- disaegse maailma keerukuse ja haarama- toomiat ning võimaldab vastupanuruumi tuse ees aga selgelt soospetsiifilise iseloo- erinevuse poliitika võitlustele.21 muga ning võrreldav sajanditaguse mees- terahvast modernisti meeleoludega, keda valdavad suurlinnaga silmitsi sattudes nii

20 Jameson on küll selle juurde pöördunud 1990. aastatel, nt artiklis “The Brick and the Bal- loon”. Rmt-s: The Cultural Turn. London, 1998, lk 162–189. 21 Vt E. W. S o j a, Kolmasruum: geograafilise mõtte piire laiendades. Maja 2002, nr 1, lk 74– 80. 22 H. K. B h a b h a, The Location of Culture. London, New York, 2004, lk 316.

KURG 99

2viker7-8 2006.pmd 99 24.07.06, 12:05 paanika kui ka joovastushood.23 suaalsete kujutiste analüüsimisel. 1960.– Meesautorite “postmodernseid geograa- 1970. aastate institutsioonikriitiline kunst fiaid” on feministlikust positsioonist üsna oli muuhulgas näidanud teoste tähenduse teravas toonis analüüsinud Rosalyn sõltuvust kontekstist: muuseumid, galeriid, Deutsche. Kõnekate pealkirjadega artiklites näituseruumid mitte ei avasta või säilita “Mehed ruumis”22 ja “Poiste linn”25 võtab “ajatuid” väärtusi, vaid toodavad neid. ta vaatluse alla nii Jamesoni, Soja kui ka Samal ajal kritiseeris feministlik kunstikä- David Harvey 1980. aastate lõpu kirjuti- sitlus neutraalseks ja universaalseks peetud sed, mis ühendavad endas ruumi, kultuuri esteetilisi norme, mis tegelikkuses taas- ja esteetika diskursuse ja püüavad seda tootsid soolist rõhumist. Feministid rõhu- kriitilise teooria raamistuses seletada. tasid vaataja ja teose vahelist interaktsiooni Tema lähtepunkt on, et kasutades uue kujutiste tähenduse moodustumisel: uurida ruumilisuse seletamisel visuaalseid kuju- ei tule mitte ainult seda, mida võib raami tisi, või Jamesoni puhul, kutsudes kunst- sees näha, vaid ka seda, mida seal ei ole, nikke üles looma ruumist uut laadi kaarte, neid mehhanisme, mis lõid näiliselt neut- sisenetakse representatsioone puudutavate raalse kujutise ja vaataja ruumi. Nii vaidluste alale, ent jäetakse seal toiminud Jamesoni kirjeldus Bonaventure hotellist feministlikud arutelud tähelepanuta. kui ka Lynchi kognitiivne kaardistamine Deutsche viitab kriitilistele kunsti- ja fil- olid loodud universaalsest vaatepunktist ja miteooriatele, mis on eristanud “nägemust esindasid samasugust illusoorset neutraal- (vision) kui vaatamise naudingut nägemi- sust. Veelgi enam, kutsudes üles frag- sest (seeing) kui reaalse maailma tajumise menteerumise peatamisele ja tervikliku protsessist”. Vaatamise aktis vahendavad vaatepunkti taastamisele, tehti seda pilti või kujutist fantaasiad, mis rõhutavad Deutsche arvates “teisi subjektsusi alluta- soolist erinevust: “Visuaalne ruum on tud positsiooni surudes või nähtamatuks ennekõike sotsiaalsete suhete kogum: see muutes”27. Jamesoni jaoks on multinatsio- pole kunagi süütu ega peegelda kunagi (...) naalse kapitalismi killustumine ja erine- mingeid “reaalseid” sotsiaalseid suhteid, vate huvigruppide poliitiline killustumi- nagu näiteks ehitatud keskkonda tootvaid ne ühe ja sama protsessi osa ning seega on majanduslikke suhteid.”26 feministlikult positsioonilt tema käsitlus Kui Lefebvre on maininud, et sotsiaal- reaktsiooniline. Deutsche jaoks satub ta ne ruum varjab oma toodetud iseloomu seetõttu ühte kampa konservatiividega: läbipaistvuse illusiooniga, siis Deutsche “Mida võiks negatiivne hinnang postmo- kritiseerib sama illusiooni jätkumist vi- dernsusele kui fragmenteerumisele femi-

23 D. M a s s e y, Politics and Space/Time. Rmt-s: Place and the Politic of Identity, lk 150. 24 R. D e u t s c h e, Mehed ruumis. Ehituskunst 2004, nr 39/40. 25 R. D e u t s c h e, Boys Town. Rmt-s: Evictions. Cambridge, Mass., 1996. 26 R. D e u t s c h e, Mehed ruumis, lk 79. 27 Samas.

100 KURG

2viker7-8 2006.pmd 100 24.07.06, 12:05 nismi olemasolu arvestades tähendada? Pollock ei väida sealjuures, et klassi mõis- Seda sorti väited on ohtlikult lähedal kon- te oleks väheoluline, aga ta toob selle kõr- servatiivsetele tõekspidamistele, mille ko- vale ka soolisuse ja näitab just ruumi põhjal haselt feministid lõhuvad “meie” ühtset nende omavahelist seotust. pärandit.”28 Deutsche poolehoid on nende “Modernsus ja naiselikkuse ruumid” poolel, kes fragmentatsioone paljundavad: analüüsib 19. sajandi teise poole Pariisis representatsioone loovad positsioneeritud töötanud impressionistide Berthe Morisot’ ja mitte universaalsed subjektid, “kaardis- ja Mary Cassatti töid vaadates, kuidas nad tades niimoodi fantaasiaid, mis toodavad kujutasid ja kasutasid neid ümbritsenud ja järjepidevaid pilte maailmast, sealhulgas neile lubatud ruumi. Pollock eristab seda ka sidusaid poliitilisi kujutelmi”.29 kolmel tasandil. Esiteks kujutatud ruum Ent küsimus totaliseerivast ja erinevusi või pildi ikonograafiline ruum, mis nii eiravast diskursusest ei puudutanud ainult Morisot’ kui Cassatti puhul on enamasti postmodernset olukorda, mitmeid sarna- privaatne või kodune ruum: söögitoad, seid vaidlusi peeti 1980. aastatel modernse magamistoad, rõdud/verandad, aiad. Har- kultuuri üle, võttes sealjuures arvesse soo- vemini on esitatud stseenid, mis kujutavad lisuse, representatsiooni ja ruumi proble- avalikus ruumis paiknevaid kodanliku maatikat. Modernse perioodi kunsti seos- meelelahutuse kohti. tatakse tavapäraselt suurlinna kogemuse Teiseks vaatab Pollock piltide ruumilist kujutamisega, vabanemisega traditsiooni- dimensiooni. Pildiruumiga eksperimentee- listest kogukondlikest sidemetest, ano- risid mitmed varajased modernistid nüümsuse, paljususe ja püsimatusega. Ent (Manet, Degas), ent Morisot’ ja Cassatti see oli ka spetsiifiliselt meeste kogemus töödes leiavad need võtted teise väljundi. linnast, nende kogemus, kes valitsesid Morisot’ kujutab sageli ühel pildil kahte avalikku ruumi, said seal vabalt liikuda erinevat ruumilist süsteemi, mis on oma- ning nautida seda erutava vaatemänguna. vahel eraldatud kas barjääri või piirdega: 1988. aastal avaldatud artiklis “Modernsus naine seismas rõdul, kaldapealsel, vaataja naiselikkuse ruumid”30 taastab briti mas üle pargipiirde. Enamasti on naise kunstiajaloolane Griselda Pollock naisimp- figuur keskpunktist kõrvale lükatud, all ressionistide piltide põhjal senisele käsit- nurgas, vaatajale seljaga, surutuna kitsasse lusele vastukaaluks selle, kuidas naised ruumi. See annab esiteks aimu kunstniku modernsust kogesid, ning tõstatab selle vaatepunktist pildi tegemisel ja asetab kaudu küsimuse kunstniku, kujutise ja vaataja kunstnikuga samasse ruumi, ning vaataja omavahelisest interaktsioonist. sunnib seega teda kogema samasugust

28 R. D e u t s c h e, Mehed ruumis, lk 79. 29 Samas. 30 G. P o l l o c k, Modernity and the Spaces of Femininity. Rmt-s: Vision and Difference. Lon- don, New York, 2003.

KURG 101

2viker7-8 2006.pmd 101 24.07.06, 12:05 ruumilist eristust, kunstniku ruumi ja tei- nik on määratletud ajalooliste ja ideo- sel pool barjääri paikneva ruumi vahel. loogiliste klassi- ja soolisuse suhetega, ta Pollock kirjutab sellest kogemusest: on “kultuuriline tootja spetsiifilistes aja- “Morisot’ balustraad ei erista mitte ava- loolistes formatsioonides”. Ent samas rõ- liku ja isikliku vahelist piiri, vaid naiselik- hutab Pollock kunsti tegemist kui sotsiaal- ke ja mehelikke ruume, mis avalduvad nii set ja muutuvat praktikat, mis leiab samu- selles, kuidas eri ruumid on meestele ja ti kajastust teoses. Selliselt liitub Pollock naistele avatud, kui ka selles, milline suhe vaidlustega visuaalkultuuri üle 1980. aas- on naisel või mehel selle ruumi elanike- tatel, milles teose tähendus ja vaatamine ga.”31 seati sõltuvusse kultuurikonventsioonidest Siit edasi, kolmandaks, seostab Pollock ja keelelistest praktikatest, nii nendest, mis kujutatud ruumilisuse sotsiaalsete protses- valitsesid töö tegemise hetkel, kui ka nen- sidega, analüüsides mitte ainult kujutatud dest, milles asub ajaloolane. ruume ja kujutamise ruume, vaid ka sot- Pollocki ruumianalüüsi juures on ka siaalset ruumi, millest representatsioone oluline konkreetse pildi ja vaataja suhte luuakse, ning sellele vastavat vaatajaposit- ümbermääratlemine ja naisvaataja positsiooni. “Tootjat ennast vormitakse ruumi- siooni visandamine. Ta väidab, et nende liselt orkestreeritud sotsiaalses struktuuris, naiskunstnike pildid ei tooda valitsevat milles elatakse nii psüühilisel kui ka sot- pilku ja väljakujunenud ruumilisi eristu- siaalsel tasandil. Vaatepunkt töö loomisel si (nii nagu sama perioodi meeskunstnike määrab teatud maani vaataja positsiooni tööd), vaid loovad suhte vaatajaga teistel töö tarbimisel. Vaatepunkt ei ole abstrakt- alustel; ruum muutub vastastikuste suhete ne ega ainult isiklik, vaid ideoloogiliselt asukohaks: “Kujutatule kinnitatud pilk on ja ajalooliselt konstrueeritud. Kunstiajaloo- tegelaskujuga sarnane ja võrdne, pildil ka- lase ülesanne on see taastada, sest selle jastub see erilises läheduses, mis minu äratundmine väljaspool loomise hetke ei arvates nende tööd iseloomustab. Seal ole garanteeritud.”32 praktiliselt puudub kõrvaline ruum, mis Vaatepunkti mõju rõhutades üritab eksitaks vaataja eemale subjektidevaheli- Pollock vältida neid kunstiajaloolisi tõlgen- sest kohtumisest, taandaks tegelased taus- dusi, mis seostavad piltide tähenduse ainult tafiguurideks või muudaks nad vuajerist- tegija kavatsuste, eluloo või valitud iko- liku pilgu objektideks. Silmale ei ole an- nograafilise skeemiga, aga teiselt poolt ka tud tema üksildast vabadust. Kujutatud “autori surma” kontseptsiooniga kaasneda naised funktsioneerivad enda vaatamise võivat tähendusrelativismi. Pollocki jaoks või tegevuse subjektidena, väga spetsiifi- pole autori persoon midagi staatilist, mis listes asukohtades, mille osaks muutub ka lihtsalt “peegelduks” piltidelt vastu, kunst- vaataja.”33

31 G. P o l l o c k, Modernity and the Spaces of Femininity, lk 87. 32 Samas, lk 92. 33 Samas, lk 124.

102 KURG

2viker7-8 2006.pmd 102 24.07.06, 12:05 See suhe naiskunstniku ja -vaataja vahel mijaotus on lähedane Lefebvre’i tajutud- ei tähenda sugugi, et klassivastuolud olek- loodud-elatud kolmikule, ta ise pakub sid kustutatud. Naiselikkuse määratlus oma kolmiku seletuseks jaotust represen- sisaldas endas nii soolist kui ka klassipõ- teeritud-kujutletud-sotsiaalne35, mõlemad hist eristust, see iseloomustas ennekõike autorid rõhutavad ka kolme ruumiregistri kodanlikku elulaadi ja ruumikasutust, lahutamatut seotust, kus ühte ruumilisust privaatse ja avaliku ideoloogilist eristust. ei saa eelistada teistele. Ent “erinevate sfääride” määratlus on liiga jäik ruumide soolisuse mõistmisel. Kodan- * laste naised kasutasid avalikku ruumi ostmiseks, jalutamiseks ja külaskäikudeks, Kunstikriitik Hal Foster on postmodernis- töölisklassi naiste viibimine avalikus ruumist kõneldes maininud, et toonastel vaid- mis aga seadis kahtluse alla nende identi- lustel ja võitlustel ei olnud kaotajaid ega teedi naistena. “Seetõttu lasus avalikul võitjaid, vaid “teatud mõttes juhtus palju ruumil teine, vähem uuritud kaart, mis hullem asi: seda käsitleti kui moodi, ning kindlustas definitsiooni kodanlikust naisest ühel hetkel oli see lihtsalt moest läinud”.36 – naiselikkusest – eristamaks seda prole- Kas sama on juhtunud ka ruumi üle pee- taarsest naisest.”34 Naiselikkuse ruume ei tud vaidlustega? Spetsiifiliselt postmodern- saa defineerida niisiis mitte ainult privaat- sest ruumist või geograafiast enam tõepoo- se ja avaliku eristuse kaudu, see suhe oli lest eriti ei räägita, ka “hüperruum” pole dünaamilisem, kajastudes ka vaatamise ja enam väga levinud mõiste (kuigi tundub, liikumise ruumilistes suhetes. et üha enam levib see, mida Jameson selle Pollock näitab seega, kuidas “visuaalne mõistega tähistas). Ruumi ja ruumilisuse ruum on sotsiaalsete suhete kogum” ja diskursus on aga jätkuvalt elujõuline ka klassi- ning sookategooriad on modernse praegu ning neid, kes sellega liituvad (või linna ruumiliste jaotuste konstrueerimisel liidetakse), on üha rohkem. 2000. aastal omavahel tihedalt seotud. Ainult ühte ilmunud tekstikogumiku “Thinking Space” kategooriat eelistavad “totaliseerivad” toimetajad kirjutavad, et “ruum on kõikjal teooriad on sellisena puudulikud, sama tänapäevases mõtlemises”37; raamat ise moodi ka kujutise ja vaataja vahelist suhet ühendab kuutteist kultuuriteoreetikut, kes eiravad käsitlused. Ruume toodetakse ruumidiskursusesse on panustanud, sh ka soolisena mitte ainult kasutuse, vaid ka Jacques Lacan, Gilles Deleuze, Edward representatsioonide kaudu. Pollocki ruu- Said ja isegi Ludwig Wittgenstein. 2004.

34 G. P o l l o c k, Samas, lk 96. 35 G. P o l l o c k, Introduction to Routledge Classics Edition. Rmt-s: Vision and Difference, lk xxxv. 36 H. F o s t e r, The Return of the Real. Cambridge, Mass., 1996, lk 206. 37 Thinking Space. Eds. M. Crang, N. Thrift. London, New York, 2000.

KURG 103

2viker7-8 2006.pmd 103 24.07.06, 12:05 aastal ilmunud sõnastikulaadne “Key Thin- Oletatavasti on sellega kaasnenud ka kä- kers on Space and Place”38 haarab juba sitlusviiside paljunemine ja diferentseeru- viitkümmend kaht mõtlejat, kes kriitilise mine. Ent isegi kui paljud nendest võivad ruumidiskursuse käekäiku on mõjutanud ühel hetkel moest minna või põlu alla (kriitilise, st välja on jäetud enamik füü- sattuda, on ruumi sotsiaalse tootmise tees silistest geograafidest, kes käsitlevad ruumi jätkuvalt tähtis. Kui 1980. aastatel võis see absoluutsena). Eestis ehk tähelepanuta jääda, siis kaks- Ruumidiskursused on niisiis 1980. kümmend aastat hiljem on see osa meie aastatega võrreldes vallutanud uusi terri- igapäevasest praktikast ja seda teravamalt tooriume ja kogunud uusi poolehoidjaid. tuntav.

38 Key Thinkers on Space and Place. Eds. P. Hubbard, R. Kitchin, G. Valentine. London, 2004.

104 KURG

2viker7-8 2006.pmd 104 24.07.06, 12:05 TIIT HENNOSTE RAHA NIMEL, JULGELT EDASI? Eesti üleriigiline trükiajakirjandus viimasel kahekümnel aastal

Vestlus isa ja lapse vahel jaanireede hom- jagada kahte suurde ossa. Esimene on mikul 2006. suurte muutuste aeg kuni sajandivahetuse- Laps, viieaastane, näitab kokkuvolditud ni, mille vedruks ja veduriks on firmade paberit: Ma tegin midagi ajalehe sarnast. turuvõitlus, aga sel ajal toimuvad ka põ- Mina: Ja siin on kohe esiküljel tekst ja himõttelised muutused trükiajakirjandu- pilt ja… se sisus ja vormis. Teine on rahulikum aeg Laps: Kivid kukuvad vette. Siin pildil uuel sajandil. Seda iseloomustab suurfir- on kivid kukuvad vette. made kokkulepe ja uued muutused, mida Mina: See on siis kõige tähtsam uudis? mõjutab eelkõige internet.1 Laps: Ei, see on pandud siia, sest see on kõige tobedam. 1. Vana sajandi võitlused Vaatlen siin artiklis eestikeelse üleriigilise trükimeedia muutumisi viimase paari- 1.1. Raha, tiraaž ja turg kümne aasta jooksul. Selle perioodi võib 1990. aastate algusest peale sai Eesti aja-

1 Põhjaliku sotsioloogiakeskse ülevaate ajakirjanduse arengust viimase 40 aasta jooksul annab kogumik: Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004. Toim P. Vihalemm. Tar- tu, 2004. Trükiajakirjanduse varasemast ajaloost vt: Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed. Eesti ajakirjanduse arengust (XVII sajandist XX sajandini). Tallinn, 1994; Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Koost E. Lauk. Tartu, 2000. Venekeelse meedia kohta vt: V. J a - k o b s o n, Venekeelse meedia areng Eestis 1987–2004. Rmt-s: Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis, lk 209–232. Tele ja raadio kohta vt: H. Š e i n, Suur teleraamat. 50 aastat televisiooni Eestis 1955–2005. Tallinn, 2005; M. L õ h m u s, P. V i h a l e m m, Raadio Eestis 1960–2003: struktuur, programm ja kuulajad. Rmt-s: Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis, lk 91–120. Televisioon ja raadio tegid läbi üsna ühesuguse arengu. Perestroika ajal said neist otsesed poliitikavahendid. See tähendas poliitilisi saateid, teles asutatud Rahvarin- net, raadio kaudu juhitud Balti ketti jms. Seejärel sai riigi ringhäälingust avalik-õiguslik mee- dium, mille põhimõtted on siiani uduseks jäänudki. See on vahepeal küll tõmmelnud kommertsi suunas, aga suutnud siiski säilitada suhteliselt kultuurse ja sõltumatu meedia jooned. Selle kõrvale tuli aga eratele ja eraraadio, mis hakkasid kohe esindama puhast kommertsi. Sealjuures on see suund üha süvenenud. Uuel sajandil on raadiot ja telet hakanud selgelt välja tõrjuma internet ning see suund süvaneb üha. Digitaaltelele üleminek muudab selle ilmselt pöördumatuks.

HENNOSTE 105

2viker7-8 2006.pmd 105 24.07.06, 12:05 kirjanduse keskmeks võitlus tiraaži, raha toimetus Eesti Sõnumid. Nii oli Eesti le- ja turu pärast.2 heturul 1995. aasta alguseks viis päevaleh- Perestroika tõi kaasa eraomanduses te: Tallinnas Rahva Hääl, Päevaleheks pisilehtede uputuse (ca 350 uut lehte), ümber nimetatud Noorte Hääl, Hommi- millest suurem osa lõpetas ilmumise mõne kuleht, Eesti Sõnumid ja Tartus Postimees. kuuga. Aga sel ajal alustasid ka Maaleht Samal ajal hakkasid suured päevalehed ka (1987), Eesti Ekspress (1989) ja Äripäev vaikselt omanikku vahetama. Alguses lii- (1989) – esimene välismaiste omanikega kusid nad riigi omandusest toimetuse leht. Suured üleriigilised päevalehed ja ühisomandusse, edasi hakkas omanikering vanad kohalikud lehed olid endiselt riigi vähenema, kuni 1995. aastaks olid aktsiad omanduses. Lehtede trükiarv tõusis, tipp- koondunud üksikute omanike kätte, ena- aasta oli 1990, kui Rahva Hääl ilmus masti väljastpoolt toimetust.4 tiraažiga 205 000 ja Sirp 88 000.3 Lehtede tiraažid kukkusid kohutava Samas tähendas lehtede ilmutamine kiirusega, põhjuseks eelkõige paberi kal- lagunevas ja uuenevas riigis pidevat võit- linemine ja 1992. aasta 14-kordne hinna- lust hüperinflatsiooni ja vaesusega. Nii jäi tõus. Nii saab Rahva Hääle tiraažiks 1993. 28. jaanuaril 1991 Postimees ilmumata, aastal 65 000 ja Sirbil 8800. Seni aegla- sest paberit lihtsalt polnud. Tallinnas ei selt kasvanud lehenumbri maht saab suure suutnud vanad trükimasinad tohutuid ti- kiirenduse, kasvades 1993–1995 keskmi- raaže ettenähtud ajaga ära trükkida ja lehed selt 2,6 korda, millele kümnendi teisel läksid tellijatele koju järgmisel päeval. poolel lisandub ainult 10%.5 Lehtede pin- Uued muutused lehenduses tulid uuel da hakkab järjest enam täitma reklaam. kümnendil. Hakkas suurenema üleriigiliste Nõukogude ja perestroika ajal oli kuulutusi lehtede arv. 1993 asutati esimene uus üle- ja reklaami suurtes päevalehtedes veidi alla riigiline päevaleht, Hommikuleht, ning 10% lehepinnast, 1995 juba 25%.6 1994 sünnitas Päevalehest lahku löönud 1990. aastate teise poole kõige olulise-

2 Keskendudes lugejate pärast peetavale võitlusele, olen varem kirjutanud ajakirjanduse arengust artiklis: T. H e n n o s t e, Armastusest abieluni: Eesti ajakirjanduse viimased küm- mekond aastat. Ajalookonspekt. Vikerkaar 2001, nr 2/3, lk 140–153. Osa siinsest faktistikust kordab paratamatult selle artikli oma. Vt ka: T. P a j u, 15 aastat Eesti meediaettevõtlust: meediaettevõtete teke ja meediaturu areng 1989–2004. Rmt-s: Meediasüsteem ja meediakasutus, lk 23–48. 3 Ajalehtede tiraažide kohta vt: Meediasüsteem ja meediakasutus, lk 299 jj. 4 Selles liikumises oli mõndagi segast ja hämarat. Veidi teistmoodi, aga analoogilistest omani- kumuutustest on kirjutatud Eesti Ekspressi puhul: Eesti Ekspress. Uue elu sümbool. Koostaja ja põhiteksti autor T. Jõgeda. Tallinn, 1999, lk 65–88. 5 Suurte päevalehtede välimuse muutumise kohta olen saanud materjale Roosmarii Kurvitsa käsilolevast doktoritööst “Eesti ajalehtede välimuse muutumine 1806–2005”. Vt ka R. K u r v i t s, Eesti ajalehtede välimuse muutumine 1990. aastatel. Sotsialismist modernismi ja natuke postmodernismi ka. Akadeemia, ilmumas. 6 See tähendas jõudmist umbes 1935. aasta suurima reklaamimüüja Päevalehe tasemele.

106 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 106 24.07.06, 12:05 mad sündmused on leheturu kontsentree- hakkab mühinal tõusma, kuni ta on kõige rumine suurfirmade kätte ning järjekord- suurema levikuga väljaanne üldse sed suured muutused Tallinna üleriigiliste (295 000 lugejat). Luik ostab Tallinna päevalehtede turul. linnalehe Õhtuleht ja teeb sellest 1997 Kujunevad välja kaks suurt keskust: Eesti esimese kollase päevalehe (kui ku- Meediakorp Tallinnas (keskne omanik rioosum Post välja arvata). Hans H. Luik) ja Postimees Tartus (põhi- Nii on umbes 1998. aastaks kujunenud omanik väliseestlane Heldur Tõnisson). olukord, kus teineteise vastas seisavad kaks Mõlemad hakkavad looma oma meedia- suurt meediafirmat, mis on dubleerinud impeeriume, pisifirmad ostetakse ära või lehe- ja ajakirjaturu kesksed tooted. lähevad pankrotti.. Üldiselt on see majandusliku optimis- Meediakorpi mõjukal osalemisel ühen- mi periood, eriti tema lõpuosa. Lehed datakse 1995. aastal neli Tallinna päeva- elavad eeskätt reklaamirahast, kust tuleb lehte üheks Eesti Päevaleheks, mis hakkab umbes 2/3 tuludest. Sealjuures saavad neli konkureerima tartlaste Postimehega juh- lehte (Eesti Päevaleht, Postimees, Eesti tiva lehe positsiooni pärast.7 Ühendamine Ekspress ja Äripäev) endale ca 80% kogu toob kaasa esimese lehesõja, milles reklaamirahast. Reklaamikäive üha kas- ülisalaja ülevõetud Eesti Sõnumite toimetus vab, lehed suurendavad mahtu ja palkavad lahkus, hankis uued rahad ja asutas Sõnu- juurde inimesi, suured päevalehed üritavad milehe.8 ilmuda seitse korda nädalas, ostetakse Postimees ostab kohalikke lehti Viljan- uusi trükimasinaid. Ja Äripäev kuulutab, dis, Kohtla-Järvel, Paides, Pärnus ja loob et kõik lehed jõuavad 1998. aasta lõpuks poolt riiki katva meediavõrgu. Meedia- kasumisse… korp teeb täiesti uutmoodi käigu: 1997– Aga samal ajal algavad olulised ja oma 1998 hakkavad suuremates linnades ilmu- kiirusega ootamatud muutused. Nende ma tasuta nädalalehed (Tartus Edasi, Tal- märksõnadeks on koondumine Tallinna, linnas Linnaleht, Pärnus Pärnu Päevaleht). välisomanike tulek ja uued tiraažisõjad. Postimees ostab kokku ajakirju ja loob 1998 ostab Norra firma Schibsted ASA neist 1997. aastal Ajakirjade Kirjastuse. 92,5% Postimehe firma aktsiatest, lisaks Meediakorp hakkab samal ajal oma ajakir- Sõnumilehe, ja nimetab firma ümber Eesti ju asutama, sest osta enam midagi pole. Meediaks, Rootsi Bonnier (täpsemalt Ühtlasi teeb ta 1996 Liivimaa Kroonika Tidnings AB Marieberg) aga poole Hans põhjale Eesti esimese seltskonnaajakirja H. Luige omandusest ja sellest saab Eksp- Kroonika, mille tiraaž juba järgmisel aastal ress Grupp.

7 Päevaleht hakkab muuseas HILJEM pikendama oma ajalugu, kuni temast saab leht, kes loeb oma algust aastast 1905. Vt “Päevaleht” ja tema ajastu. Toim A. Kokk, K. Aru. Tallinn, 2005. 8 Vt lisaks: T. H e n n o s t e, Armastusest abieluni…; P. R a i d l a, Hans H. Luik – päikesepoi- sist miljonäriks. Tallinn, 2002, lk 127–151.

HENNOSTE 107

2viker7-8 2006.pmd 107 24.07.06, 12:05 Sellel on märkimisväärsed tagajärjed. omanike tulekuga oli Päevalehes peale Eesti Meedia sulgeb kollase nädalalehe kujunduse teisenenud ka ideoloogia. Nüüd Kuller ja muudab Sõnumilehe kollaseks kõneldi lehest kui televiisorist, lehest kui leheks, nimetades seda küll kvaliteettab- interneti analoogist paberil. Aga see pol- loidiks. Mitu ajakirja suletakse, lehtede nud strateegia, mis aastal 1999 oleks edu kultuurilisad lühenevad ja kaovad (mõni- toonud. Ja 1999. aasta suvel toimus minu kord skandaaliga, nagu Postimehe “Kul- arvates otsustav pööre. Päevaleht lasi oma tuur” 1999. aastal), koondatakse ajakirja- lehe suveks tühjaks ja Postimees ei teinud nikke jt töötajaid. Sama oluline on ka seda mitte. Oktoobriks oli Postimehe ti- lehetegijate psüühikas toimuv murrang. raaž 59 000 ja Päevalehel 42 000. Posti- Välismaised omanikud tulevad mustade mees oli saanud suurimaks leheks Eestis, maale õpetama, kuidas elada ja raha teha. mida hakkasid märkima suured püsivad Läheb aega, enne kui nad saavad aru, et reklaamplakatid Tallinna–Tartu maantee asi on natuke teisiti. Lisaks toovad nad ääres. kaasa teistsugused arusaamad suhtumises rahasse ja töötajatesse. Lihtsalt öeldes: 1.2. Sisu ja vorm laristamise ja oma kamba aeg saab läbi. Selle võitlusega paralleelselt käisid muu- Ajaleht Postimees läheb Tallinna. Tema tused lehtede sisus ja vormis. põhitellijad on Lõuna-Eestis ja ta on asu- Lehtede sisu hakkab muutuma juba nud Tartus 19. sajandi teisest poolest pea- perestroika ajal. Seni sisutühjades lehtedes le. See on ühiskonnale suur šokk. Tartul oli ühtäkki tohutult infot, sest pidevalt ajakirjanduskeskusena on sellega lõpp. toimus midagi suurt ja olulist. Esiplaanile 1998. aasta suvel leiab Postimees, et tal tõusevad muidugi uudised, aga samal ajal on Tallinnas vähe lugejaid. Sellega algab hakati kirjutama ka ülipikki järjelugusid lehesõda Eesti Päevalehega. Sõja keskne seni keelatud probleemidest ning ilmus tegevus on vastastikune hindade langeta- tohutu hulk dokumente, deklaratsioone, mine ja Postimehe püüe igati lahti saada avalikke kirju jne. Kuid olulisim on see, provintsilehe mainest. See tähendas Tartu et selle aja lehed olid endiselt kollektiivsed uudiste, “tartulike” kommentaaride jms agitaatorid ja propagandistid, ainult nüüd vältimist, lisaks hulka kollase lehe võtteid. propageerisid nad rahvusmeelsust ja ise- Tulemuseks on leht, mis hakkab kiiresti seisvust. Uue aja sümbool Eesti Ekspress kaotama oma identiteeti, muutudes selg- kaasa arvatud. roota uudistevooks. Dumping lõpeb 1999. Põhimõttelised muutused lehtede sisus aasta alguses ilma erilise tuluta Postime- algavad 1990. aastate esimesel poolel. Sel hele. Ja kevadel paistab, et kogu Postimehe ajal muutus ajaleht sisult põhijoontes sa- Tallinna-invasioon on läbi kukkunud ning masuguseks nagu tüüpiline Euroopa Päevaleht on kohe-kohe saavutamas suu- kvaliteetuudisleht. Lehed liigendatakse rima tiraaži ja lugejaskonnaga eesti lehe temaatilisteks osakondadeks: Eesti uudi- positsiooni. sed, välisuudised jne, ning sinna ilmuvad Kuid nii pole määratud minema. Uute 1993–1995 eraldi arvamusküljed ja iga-

108 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 108 24.07.06, 12:05 päevane juhtkiri. Sellega koos viiakse lah- ehituses. Senised eklektilised leheküljemu- ku uudis ja arvamuslugu. Lehte hakkab delid asendatakse lugusid hierarhiseeriva aeglaselt ja valuga tulema maailmas tüü- kindla struktuuriga, mis oli Ameerika ja piline uudislugu, mis algab kõige olulise- Euroopa lehtedes valitsenud juba paarküm- ma infoga (=juhtlõiguga) ning ideaaljuhul mend aastat. Tavaliselt olid nüüd lehekül- on täpne, objektiivne ja tasakaalus. jel üks pikem lugu (=fookus), mõni lühem Ka lehe ülesehitus kopeerib Euroopa ja lühiuudised. Et selliseid lehekülgi luua, lehestruktuuri: algusesse saavad poliitika on tarvis kindlat hulka kindla suurusega ja olme, selle järel tuleb majandus, lõpp elemente. Ja see hakkab mõjutama ka on spordi, kultuuri, meelelahutuse ja info lugude mahtu, sisu ning pealkirju. Nii päralt.9 Omaette osadeks tõusevad sealjuu- määras nüüd lehekülgede arv lehenumb- res nõukogude ajal mahasurutud või kee- ris, mitu pikemalt lahti kirjutatud fookus- latud teemad, eriti meelelahutus ja krimi. lugu saab lehte panna. Ja nüüd hakkavad 1990. aastal tekivad esimesed regulaar- ka lood lühenema. sed kriminaalrubriigid (nt “Kriminaalkroo- Ekspress oli see, mis tõi uude eesti nika” Rahva Hääles), paari aasta pärast ajakirjandusse lühemad lood, ja seda proo- juba igapäevased erileheküljed (nt “Krimi- visid järgida ka teised lehed, vähemalt naal” Päevalehes). 1992–1994 lisatakse toimetajate soovid olid sellised. Aga tege- senistele tele- ja raadiokava ning ilmateadet likult tekstide pikkus üha suurenes koos pakkuvatele nurkadele juurde meelelahu- lehtede mahu kasvuga. Tipphetk oli just tuslikke kilde: sünnipäevalaste loetelu, enne 1990. aastate keskpaika, kui kirjutaja koomiksid, horoskoop, ristsõna, anekdoo- oli kõige vabam. Teda ei piiranud tsen- did jms. Nii saavad neist Eesti lehtedele suur, maht ega kujundus, pigem vastupidi: eriomased “Täna”-küljed. Lisaks sünnib pärmina paisuvad lehed tuli millegagi täita. ja sureb hulk lehtede meelelahutuslisasid, Kümnendi keskpaiga lood on keskmiselt mis paljuski täidavad sel ajal nõrkade aja- isegi ligi kolmandiku pikemad kui nõuko- kirjade rolli. gude ajal. 1985 ja 1990 oli loo keskmine Kümnendi teisel poolel toimuvad kesk- pikkus ca 110 cm2 ja 1995 – 133 cm2. sed muutused ajalehe välimuses ja laiemalt 2000. aastaks oli see aga langenud 85 cm2- info serveerimises. ni ja on seal ka püsinud.10 Olulisim murrang on lehekülgede üles- Uus kujundus tõi kohustuse kirjutada

9 Lehežanride kohta vt: P. P u l l e r i t s, Ajalehe põhižanrid: uudis, olemuslugu, juhtkiri. Tartu, 1997; T. H e n n o s t e, Uudise käsiraamat. Kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida ajaleheuudist. Tartu, 2001. Ajalehe kujunduse kohta vt: R. K u r v i t s, T. H e n n o s t e, Ajalehe kujundamine. Tartu, 1994. 10 Muuseas EW ajal oli keskmine loo pikkus oluliselt lühem, näiteks 1935. aasta Päevalehes 67 cm2. Ja nt Vaba Maad täitsid suures osas lood, mida tänapäeval nimetataks nupuks. Lehe- küljepikkused on praktiliselt üksnes peatoimetajast parlamendisaadiku Ado Anderkopi sisu- tühjad heietused parlamendis ja detailsed kohtureportaažid otsedialoogina.

HENNOSTE 109

2viker7-8 2006.pmd 109 24.07.06, 12:05 lugu täpselt vajalikus mahus. Seni oli il- ärataja (ja harvem ka infoandja). munud palju mitmeküljelisi ajakirjalikke Reklaami hulk kasvas ainult veidi, lugusid (isikuintervjuud, reklaamivad reisi- moodustades sajandivahetusel 30% lehe jutud jne), mis venisid läbi mitme numbri. mahust. Selle aja olulisemad muutused on Nüüd hakkavad need kaduma või asendu- hoopis reklaami serveerimises. vad lugude seeriatega. Teine suund on ühe Kõigepealt paigutati reklaami lehes üha pika loo asendamine komplektidega, mis silmatorkavamatele kohtadele. Ta liikus koosnevad mitmest samateemalisest lühe- ettepoole, üha enam tuli lehekülgi, kus olid mast tekstist, lisaks osa infot kastides, koos reklaam ja lehelood, mis tõmbab teabegraafikas jne. See tendents on jätku- reklaamile enam tähelepanu. 1990. aastate nud ka uuel sajandil. lõpus hakkab reklaam liikuma ka otseselt Radikaalse muutuse tegid läbi ka peal- toimetuse materjali sisse, nii et võib nüüd kirjad ja fotod. esineda ka keset lugu. Teine sajandilõpul Kümnendi esimesel poolel üha pikene- tulnud muutus oli reklaami ja leheteksti nud pealkirjad hakkasid lühenema, kuna suhete kohatine teisenemine. Lehte ilmus pidid mahtuma neile jäetud ruumi. Keegi järjest enam teemakülgi, mille keskne roll ei kujutaks enam ettegi uudisteküljel kuue- oli reklaami ligi meelitada ja kus lood realist pealkirja “Kaitsepolitsei kaalub polnud enam iseseisvad ajakirjandusteks- kriminaalasja algatamist seaduserikkumiste tid, vaid eelkõige tugitekstid reklaami kohta endises kinnipidamiskohtade ame- juurde. Sellised on tüüpiliselt nt reisifir- tis” (Postimees, 01.02.1995). Lisaks hakati made reklaamidega kokku pandud reisi- 1990. aastate teisel poolel eriti olemus- ja lood. Selliste tekstide puhul on raske spordilugude pealkirjadeks tõstma mõnd kõnelda lugude ajakirjanduslikust sõltuma- “seksikat” detaili, nii et pealkirja järgi on tusest. Aga neid oli siiski vähe. mõnikord raske mõista, millest lugu rää- Nii võime näha, kuidas kümnendi jook- gib (“Sarvedega Naistekivi maa koletis sul kujuneb nõukogude aja lehest sisult ja võbistas taluseinu” – lugu saarest nimega vormilt tüüpiline Euroopa kvaliteetuudis- Naistekivi maa). leht. Sealjuures viivad kõik tendentsid Oluliselt muutus ka foto staatus ja roll. kahes suunas. Esiteks klassikaline piiri- Nõukogude ja perestroika ajal oli fotosid tõmbamine uudise ja arvamusloo vahele vähe. Selle taga olid nii tehnilised põhju- ning seoses sellega senisest teistmoodi sed kui ka arusaam, et leht on eeskätt uudislood. Teiseks sisu ja teksti ülidomi- tekst. Fotode hulk hakkas suurenema neerimise asendumine fotode, vormi, 1990. alguses pikkade isikulugude juures, kujunduse, serveerimise suurema mõjuga. aga uudiskülgedele see erilist mõju ei aval- Lisaks hakkab pilt ja kujundus kaudselt danud. Seal tuli tõeline läbimurre alles mõjutama ka tekstide ülesehitusviise. 1990. aastate lõpus, kui suur foto hakkas Sealjuures võib öelda, et uued lehed (Eks- mängima lehekülje fookuse rolli ja juhatas press, Hommikuleht, Eesti Päevaleht) olid sisse iga suure loo. Nüüd ei olnud foto siin eeskäijaks. Postimees oli palju aegla- enam teksti lisand, vaid pigem tähelepanu- sem ja konservatiivsem.

110 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 110 24.07.06, 12:05 See muutus ei ole valutu. Suured deba- hakkab Edasi vahel ilmuma Liivimaa tid on lehetoimetuste endi sees, kus vas- Kroonika. 1993 asutatakse Liivimaa Kul- tamisi on ühelt poolt oma absoluutse ler. Ja 1993–96 ilmub kurioosselt super- võimuga harjunud kirjutavad ajakirjanikud kollane päevaleht Post. Lisaks mõned ja teiselt poolt muutusi vedavad lehejuhid kohaliku tasemega pornoajakirjad. Aga ja konsultandid, aga ka fotograafid, kujun- need on veel pisikesed ja väikese levikuga dajad jm. Samas panevad toimetused selja lehed. kokku, kui on vaja võidelda oma lehe Suured muutused toimuvad kümnendi reklaamiosakondade ja tugitekstide vastu. teisel poolel. 1996 teeb Postimees Liivi- Uuenduste mõjul muutub tugevalt ka maa Kroonikast ajakirja Kroonika, 1997 lugejate ja lehtede suhe. Kollektiivse pro- muudab Luik senise Tallinna linnalehe pagandisti asemel hakkab inimeste post- Õhtuleht tabloidiks (isegi nime pole vaja kastidesse tulema klassikaline demokraat- muuta!) ja 1999 teeb Schibsted Sõnumile- liku ühiskonna uudisleht. Pikkade tekstide hega sama. Kui Post välja arvata, on tege- asemele ilmuvad pildilised ja graafilised mist esimeste kollaste päevalehtedega eesti infoandmise viisid. Kuigi see muutus kul- lehenduse ajaloos. geb lengerdades ja tagasilöökidega, on ta See tähendas uut olukorda. Kõigepealt, ikkagi väga kiire ja radikaalne. kollane päevaleht vajab kollaseid uudiseid, Uutmoodi leht nõuab ka uutmoodi lu- allikaid nende jaoks, arusaama, et nt po- gemist. Aga selliseid oskusi pole suurel liitikute eraelust jms üldse võib lehes kir- osal lugejatel kusagilt võtta. Ei aita ka jutada. Aga teiselt poolt tuleb välja kujun- lehed ise ega kool, kus igasugune ajakir- dada oma püsilugejaskond, kes oleks kol- jandusõpetus puudub. Minu kogemuste lasest infost niipalju huvitatud, et on nõus järgi olid kõige raevukamad muutustevas- selle eest pidevalt maksma. See tähendab tased vähese haridusega maainimesed, kes omakorda teemade ja piiride kompimist, küsisid, miks ajakirjanik ei julge uudises mis võiksid lugejatele pidevat huvi pakku- öelda, mis ta asjast ise arvab; ja kõrgelt da. Siin on üliedukas Kroonika, kes toob haritud eesti linnaintellektuaalid, kes piltidele seni varjus istuva eesti arvamus- põhjendasid sama soovi sellega, et ajakir- liidrite seltskonna eraelu-poole ja loob janik on kultuuritegelane, kes peab rahvast prominendi kui toote. Kollased päevale- kõrgemale ja kaugemale juhtima. Pildivas- hed aga ei saavuta esialgu mingit erilist tasus oli aga üldine… edu. Maailmas on kollase lehe jaoks laias 1.3. Kollased ja valged laastus kaks põhimudelit. Ühte võiks ni- Selle aja keskne dilemma ja vaidlus on metada inglise mudeliks, milles kollased lehtede kolletamise küsimus. lehed on põhiliselt madalama sotsiaalse Kõigepealt, juba perestroika ajal tuleb kihi ajalehed ja kvaliteetlehed suunatud Eestisse avalik kollane ajakirjandus. 1989 kõrgkihile. Teist võiksime nimetada kas asutatakse näiteks Esmaspäev, mis kannab või soome mudeliks. Seal on kõige oluli- vabariigi-aegse kollase lehe nime. 1990 sem see, et kollane leht on n-ö teine leht,

HENNOSTE 111

2viker7-8 2006.pmd 111 24.07.06, 12:05 mille inimene huvi pärast ostab valgele kui neljas võim, mis on küll üsna selgelt kojutellitud lehele lisaks. Esimene mudel paremale kaldu. eeldab, et ühiskond oleks tugevasti ja sel- Aga lugeja on selleks ajaks silmanähta- gelt kihistunud ning seda mitte ainult ra- valt tüdinud poliitilisest mudamaadlusest haliselt, teine vajab piisavalt jõukat suurt ja väsinud pidevast revolutsioonilisest si- publikut. Eestis polnud kumbagi. Ja nii tuatsioonist – sellest ühiskonnapildist, rabelesid konkureerivad päevalehed 1999. mida ajakirjandus talle pakub. Ja soovib aasta suvel järjekordses hinnasõjas, milles meelelahutust. Seda näitab Kroonika pead- jõuti selleni, et Õhtuleht maksis 3 krooni pööritav lugejaedu. Ka lehtede juhid kal- ja Sõnumileht 3.50. Aga edu ega raha ei duvad selle poole, et kollasus toob luge- paistnud kusagilt. jad. Päevalehed üritavad oma uudiseid Teine ja palju enam vaidlusi sünnitanud müüa seksiga, korruptsioon ja kuriteod probleem on kvaliteetuudislehtede kolle- saavad keskseteks teemadeks ning välismaa tamine. kohta saame kõige rohkem teada seda, kes Kümnendi keskpaiga uudislehed tõmb- kellega käib. Laibapilte ja räigeid detaile levad kahe pooluse vahel. Lehetegijad ilmub pidevalt, nende avaldamist aga õi- tahavad tegelikult väga teha tõsist analüü- gustatakse väitega, et elu on selline. Aja- sivat ajakirjandust. Proovitakse teha Times’i kirjanduses toimunud muutused võtab tüüpi tõsist uudisajakirja (selline on Pos- 1997. aastal kokku Marju Lauristini pal- timehe 1995–2002 ilmunud Luup), asu- jutsiteeritud lause: eesti ajakirjandus kol- tatakse suuri kultuurilisasid (Postimehe letab nagu rakvere raibe.11 nädalalisa Kultuur). Eesti Päevaleht alustab Uut ajakirjandust tabab kokkuvõttes oma elu tegelikult “tõelise kvaliteetlehe” kriis. Ja selle tõttu iseloomustavad seda kontseptsiooniga. Sünnib ka tõsine uuriv aega vaidlused, väitlused, kaklused, koh- ajakirjandus. Naljaga pooleks öelduna saab tuasjad jm. Kaklevad ajakirjanduspraktikud ajakirjaniku väärtuse kriteeriumiks tema ja õppejõud, lehemõtlejad (ehk arutlevad lugude tõttu kukkunud ministrite arv. kultuuriajakirjanikud) ja filosoofid, polii- Võime öelda, et kujuneb välja ajakirjandus tikud ja ajakirjanikud, kollased ja valged

11 Kahjuks vastab kaunis müüt tõsisest ja rahvast harivast eesti ajakirjandusest, mis alles viimasel ajal kolletama läinud, tõele ainult väga vähesel määral. Eesti tõsise ajakirjanduse kol- letamine algab koos tema professionaliseerumisega 19. sajandi lõpus, kui nt Jakob Kõrvi Valgus teenis raha aastaid venivate kollaste järjeromaanidega. Ja 1920. aastatel sai poolkol- lasest lehest palju laiemalt levinud nähtus. Loeme veel kord Vaba Maad. Nt 10. jaanuaril 1928 antakse kahe suure uudisega esiküljel teada Londoni üleujutusest. Teine neist kõlab: “Uppujate surmahüüded uputuseööl”. Ja samast numbrist natuke kohalikku elu: “Kaks ene- setapmise katset Nõmme jaama ees. Perekonnatülide pärast rongi alla”. Muuseas tuuakse loos ära nii enesetapukatse teinud naise nimi, vanus, perekonnaseis kui ka täpne aadress. Ning see on leht, mis esindab liberaalset Tööerakonda ning mille peatoimetajad anno 1928 olid kõigi EW riigikogude liige ja hilisem kohtuminister Ado Anderkopp ja eesti kuulsamaid ajakirjanikke Eduard Laaman.

112 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 112 24.07.06, 12:05 ajakirjanikud, erinevad ajakirjanduskont- 1.5. Ajakirjanik ja tema roll sernid. Arutletakse sõnavabaduse ja pub- Lehega koos muutub kümnendi jooksul liku lollikspidamise üle, kultuuriajakirjan- ka ajakirjanik. duse ja kollase ajakirjanduse üle, uudise 1990. aastate alguses oli oluline küsi- olemuse ja ajakirjaniku palkade üle… mus, kellele kuulub ajaleht. Ühele poole Käib suur keemine. jäi arusaam, et leht on kaup nagu naela- kast, teisele poole aga arusaam, et lehe 1.4. Institutsioonide loomine väärtus on eeskätt tema toimetuses. Toi- Paralleelselt sellega hakatakse kümnendi metust käsitati kui rühma, ideoloogilist teisel poolel looma ka eesti ajakirjanduse tervikut, kes töötab ühise eesmärgi nimel. institutsionaalset süsteemi. 1997. aastal Muuseas, sellise ajakirjanikelehena, ees- võetakse vastu Eesti ajakirjanduse eetika- kujuks inglise The Independent, oli mõel- koodeks. See annab korraliku põhja juba dud alguses ka Eesti Ekspress. 1991 asutatud, aga 1997 iseseisva organina Praktikas väljendus see vaidlus nii, et taasloodud Avaliku Sõna Nõukogu tööle, mitu korda tekkis uus leht ühe ja sama mille ülesandeks saab meedia eetikaval- mudeli järgi. Näiteks Eesti Ekspressi toi- ve.12 metus läks tülli omanikega ja sündis Eesti Samuti hakatakse andma välja ajakirja- Aeg (1991), Rahva Häälest lahku löönud nike auhindu ja koostama mitmesuguseid toimetus sünnitas Eesti Sõnumid (1994) ja edetabeleid. Bonnier hakkab andma uuriva peale selle ühendamist Eesti Päevalehega ajakirjanduse preemiat, Ajalehtede Liit Sõnumilehe (1995). Aastasaja lõpuks oli paneb käima oma pressipreemiad, Ajakir- naelakasti-ideoloogia lehetegemises võit- janike Liit selgitab rahva lemmikajakirja- nud ja ajakirjanikust saanud tavaline pal- nikud. Nagu ikka, lähevad asjatundjate ja gatööline. rahva arvamused selgelt lahku. Asjatund- Teine suurem muutus toimub ajakirja- jate edetabelite esiotsas figureerivad pide- nike koosseisus. 1990. aastate esimesel valt neli tippajakirjanikku: Enno Tammer, poolel lahkus ajakirjandusest suurem osa Tarmo Vahter, Madis Jürgen ja Toomas vanemaid inimesi, kes poliitikasse, kes Sildam. Bonnieri preemia kipub seostuma ärisse, kes pensionile. Nii oli 1988 alla lihtsa saavutusega: kui sinu lugude pärast kolmekümneaastaseid ajakirjanikke 12%, kukub valitsus või minister, siis oled pree- aga 1995 40%. Alla viieaastase staažiga miat väärt. Esimesed preemiad saavad oli 1988 25% ajakirjanikest, 1995 51%. Tarmo Vahter ja Enno Tammer. Rahva Ja et toimetused muudkui paisusid, ning pikaajalisteks lemmikuteks saavad aga ülikooli ajakirjandusosakond sai üsna ruttu Raivo Palmaru ja Jaana Padrik. tühjaks ammutatud, siis võeti lisa otse

12 Meedia eetilise ja juriidilise regulatsiooni ja eetikaprobleemide lahendamise kohta vt Pres- sinõukogu kodulehekülge http://www.eall.ee/pressinoukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu ko- dulehekülge http://www.asn.org.ee

HENNOSTE 113

2viker7-8 2006.pmd 113 24.07.06, 12:05 tänavalt. Tulemuseks olid algajad ja ilma Ja last not least: ajakirjandus ise ja aja- hariduseta ajakirjanikud, kellega seoses kirjanike elu muutub üheks oluliseks aja- sündis anekdootlikke lugusid ja kes lõid kirjanduse teemaks. Ekspress tutvustab siiani elava lolli lapsajakirjaniku müütilise 1997. aasta 7. märtsi numbris enamlevi- kuju. nud ajakirjanike tüüpe maniakaalsest kü- Aga sel ajal alustasid ka need, kes tänini sijast kuni ilukirjanikuni.14 ajakirjandust juhivad. Suurem osa neist tuli Tartu ülikooli ajakirjandusõpetusest, mõni juba kooliajal ja mõni ka kooli pooleli 2. Uus sajand jättes. Nii on 1990. aastal lõpetanud Päe- valehe juht Aavo Kokk, Anne peatoimetaja 2.1. Raha, tiraaž ja turg Tiina Lang, Sporditähe ja Ärielu väljaandja Kokkuvõte sajandilõpust oli leheomanikele Donatas Narmont, aga ka ajakirjanik ja väga nukker. Raha oli raisatud kilode õppejõud Priit Pullerits. 1991 telejuht kaupa, tulu ei paistnud kusagilt ja konku- Ainar Ruussaar, 1992 Äripäeva pikajalisi rendid ei ilmutanud ka mingit kavatsust juhte Andrus Vaher ja Kroonika peatoime- alla anda. Ja nii sõlmitakse 10. märtsil taja Ingrid Tähismaa (samal kursusel oli 2000 ajalooline kokkulepe Mariebergi- muuseas ka seni lõpetamata kõrgharidu- Luige ja Schibstedi vahel: tehakse tehe sega Igor Rõtov), 1993 SL Õhtulehe pea- Sõnumileht + Õhtuleht = SL Õhtuleht toimetaja Väino Koorberg ning endised ning luuakse ühine Ajakirjade Kirjastus, lehtede peatoimetajad ja praegused raadio- mis sulgeb ja ühendab dubleerivad välja- juhid Sulev Valner ja Hanno Tomberg. anded.15 Esimene jahmatav sündmus uues Ka suur osa tippajakirjanikke on Eestis süsteemis toimub ruttu: 2001. aasta no- ikka samad, kes ligi paarkümmend aastat vembris ostab Luik Mariebergilt firma- tagasi alustasid. Näiteks olid juba aastal poole tagasi. Aga sellest peale on ühistöö 1993 Ekspressis tööl Tarmo Vahter, Kalev pidanud. Kuigi aeg-ajalt ujub kuluaarides Kesküla, Tõnu Kaalep, Harry Liivrand, välja jutt sellest, kuidas kohe-kohe ka see Madis Jürgen, Sulev Vedler. Ja Mihkel abielu lahutatakse, sest iseloomud ei sobi. Kärmas on juba 1996. aastast sama lehe Nii tekib olukord, kus eesti trükiajakir- hingekirjas. Päevalehe peatoimetaja Priit jandusmaailma valitseb kaks kontserni: Hõbemägi oli siis Ekspressis samas ame- Eesti Meedia (Schibsted) ja Ekspress Grupp tis. Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg (Luik + veidi teisi), kellele eraldi või koos oli kümnendi keskel Tartus Kulleri tegev- kuuluvad kõik olulisemad lehed ja suurem toimetaja.13 osa üldhuviajakirju (seltskonna-, naiste-,

13 Ajakirjanike biograafilisi andmeid vt: Verbum creat omnia. Ajakirjandusõpetus 50. Kom- munikatsiooniõpetus 35. Juhan Peegel 85. Tartu, 2004. 14 Taastrükitud rmt-s: Eesti Ekspress. Uue elu sümbool, lk 312–313. 15 Vt ka: P. R a i d l a, Hans H. Luik – päikesepoisist miljonäriks, lk 167–174.

114 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 114 24.07.06, 12:05 pere & kodu- jms ajakirjad). Andmed oluliste ajakirjade tiraažide Neile lisaks on vähemalt neli olulist kohta on ebamäärased ja kohati vastuolu- kirjastajat. Üks on Bonnieri Äripäev. Teine lised. Igatahes tuleb ka nende puhul kõ- on Eesti riik, kellele kuuluvad mitmete nelda püsimisest või langusest. Naiste-, organisatsioonide kaudu kultuuriajakirjad pere- ja koduajakirjade tiraažid kõiguvad ja kultuurileht Sirp ning hulk populaartea- üldiselt 15 000–25 000 vahel, Kroonika duslikke ja erirühmade väljaandeid (Õpe- liigub 45 000 juures. Kultuuriajakirjad aga tajate Leht jms). Kolmas on soomlastele on kümmekonna aasta jooksul liikunud kuuluv Ühinenud Ajakirjad AS (Sanoma 1500–2000 eksemplari ümber, suunaga OY), kes on importinud Eestisse naisteaja- pigem allapoole. kirja Anna, Tehnika Maailma ja viimati Lehed on jõudnud lõpuks kasumisse. teismeliste tüdrukute auditooriumi vallu- Suured rahamasinad on ikka Äripäev ja tanud Cosmopolitani. Ja neljas Maalehe Ekspress, lisaks SL Õhtuleht. Ka valged väljaandja AS Maaleht. Aeg-ajalt alustab päevalehed on jõudnud vähemalt pisikesse mõni pisikirjastus elustiili-, seltskonna- või kasumisse, Päevaleht küll tugeva saneeri- meesteajakirjaga. Ja muidugi on ülipisikir- mise hinnaga. jastusi, kes annavad välja kohalikke ajaleh- Olulisim muutus on selles, et ajakirjan- ti või huviajakirju, Rästikust Saksa Lam- duskirjastused on muutumas tasahilju fir- bakoerani. madeks, mis loovad sünergiat eri toode- Kunagised halamised Tartu kui ajakir- tega. Nii annab Ajakirjade Kirjastus välja janduskeskuse surmast on lõppenud. Kool- koka- jm eneseabiraamatuid, kasutades nu on tuhastatud ja puhkab rahulikult oma selleks oma ajakirjade toimetajaid ja ma- urnis. Tartu on ainus suur linn, millel pole terjale. Postimees on osaline Kanal 2-s. isegi oma tasulist lehte. Seda asendab Äripäevast on saanud firma, milles on Postimehe vahel viis korda nädalas ilmuv ühendatud ärimehele huvipakkuvad raa- 8-küljeline insert. matud, koolituste korraldamine ja lehete- Eesti suurima tiraažiga leht on SL gu. Raamatuid kirjastavad ka Päevaleht, Õhtuleht, aga talle on tugevalt kandade- Ekspress ja Maaleht. le astunud ja mõnikord ka temast ette saanud Postimees. Mõlema trükiarv kõi- 2.2. Sisu ja vorm kollase ja valge piiril gub 65 000 eksemplari kandis. Kuidas see Lehtede sisu ja vorm on uuel sajandil on saavutatud ja kui palju on selles kum- muutunud vähe, aga mõned neist muutus- malgi puhul õhku, on firmasaladus. Päe- test on siiski olulised. valehe tiraaž on püsinud 36 000 ümber, Kõigepealt on Eestis loodud omaenese nagu ilmumise alguses. Ja Ekspressil ja kollase lehe mudel. SL Õhtuleht ühendab Maalehel samuti pikka aega 40–50 tuhan- endas kaht poolust. Üks pool temast on de vahel. Ainus ülespoole hüpanu on Äri- sotsiaalne-inimkeskne-pahempoolne päev, kes oma nädalalõpulehe abil on uudis- ja arvamusleht, mis sobib hästi ka tõstnud niigi väga kõrge pikaajalise tiraaži tellimisleheks (ja erinevalt muu maailma (17 000) üle 20 000. tüüpilisest tabloidist saab seda ka tellida),

HENNOSTE 115

2viker7-8 2006.pmd 115 24.07.06, 12:05 teine pool aga meelelahutus-kõmu, mis taandatud isikutevaheliseks kempluseks ja müüb end löövate lööpide abil paljuski me saame üsna vähe teada sellest, mis- n-ö teise lehena. Paistab, et just see oskus moodi riigi- või majandusmasinat juhtida kõndida kahe mudeli piiril on olnud edu püütakse. Kahjuks aga on institutsioonidel keskseks võtmeks. Aga ei saa öelda, et SL meie elu juhtimisel väga suur roll. Ja teine Õhtuleht oleks muutunud oluliselt kolla- asi: kollase piirid on alati olnud hämarad. semaks. Ja tema nädalalõpuleht on eesti Nii ei ole ka tegijatel endal alati selge, kas lehtede nädalalõpu-väljaannete seas kolla- nad teevad inimkeskset ja pehmet ajakir- sest kõige kaugemal. jandust või lihtsalt tavalist kollast.16 Rohkem on muutunud valged päevale- Eriti kipuvad tasakaal ja neutraalsus hed, eelkõige nende algusosa. kaduma olematusse, kui ette satub suur, Kõigepealt, lisaks senisele mineviku- emotsioone äratav sündmus. Olgu näiteks uudisele on tulnud tuleviku-uudis. Klas- kopteriõnnetus 2005, kus nt Postimehe sikaline uudis kõneles toimunud sündmu- uudised ei erinenud mitte millegagi SL sest. Tulevikust kõneles sellises uudises Õhtulehe omadest. viimane lõik, mida õpikutes nimetati Lehtede ülesehituse ja kujunduse põhi- “perspektiiviks” ja mis oli veelgi harulda- mõtted on samasugused kui varem. Aga sem kui taustainfo. Nüüdseks on temast nende välimus on siiski muutunud. kujunenud omaette tavaline uudiseliik, mis Kõik lehed on läinud tabloidformaati, kõneleb sellest, mis arvatavasti tulevikus viimasena Päevaleht aastal 2000. See on toimuma hakkab. See on toonud kaasa üldine tendents ka mujal maailmas. Kujun- samalaadseid probleeme nii kirjutajatele duses aga pole eesti lehed võtnud eesku- kui lugejatele. Mõlemad kipuvad mõist- juks mitte rahvusvahelisi tabloidformaa- ma võib-olla ja teatud tingimustel toimuma dis kvaliteetlehti, vaid kollase lehe ja hakkavaid sündmusi kui kindlaid ja välti- moodsate kompaktformaatide noorele matuid. Heaks näiteks on siin kunagine lugejale suunatud kujunduse. See tähendab kavatsetud elektrihinna tõus, millest luge- üha enam tekstide tükeldamist, enam sil- jad üsna omamoodi aru said. te, pisikesi fotosid jms. Ja täisvärvi kogu Teiseks, kvaliteetlehtede hüüdlauseks lehes. Lisaks on formaadist tingituna muu- on saanud sotsiaalne, eraeluline, inimkesk- tunud lehe välimus päevast päeva üsna ne jms materjal. See on surunud klassika- ühesuguseks, sest palju võimalusi selles ei list valge päevalehe probleemi- ja institut- ole. Aga samal ajal on üksikud leheküljed sioonikeskset poliitika- ja majandustemaa- väga hästi disainitud ja jõudnud ka rahvus- tikat koomale. See on nii hea kui halb. vahelistel kujunduskonkurssidel auhinda- Hea, sest kõneldakse küllalt palju asjadest, dele (eriti Tartu Postimees ja Äripäev). Nii mis lähevad inimestele korda. Halb, sest võime öelda, et serveerimine on muutu- institutsionaalse tasandi sündmused on nud natuke mänguks tegijate enda jaoks.

16 Vt “kollase” ja “valge” piiride kohta nt: T. H e n n o s t e, Rakvere raibe. Vikerkaar 2001, nr 7, lk 66–73.

116 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 116 24.07.06, 12:05 Näeme, et kollase ja valge piirid on ühinevad Pressinõukoguga Eesti Raadio ja uuel sajandil üha enam hägustunud. Ava- Eesti Televisioon. Nõukogu korraldab likult kollane SL Õhtuleht liigub tegelikult eetikaseminare ja tema negatiivsed otsu- kollase ja valge lehe piiril. Ja talle väga sed peab vastav väljaanne ka oma lehes lähedal, sageli täiesti teisel pool piiri lii- avaldama. Asjad paistavad olevat paigas. guvad teised suured päevalehed. Ekspress Aga lehed ei ole siiski endised. Oluli- on tõmmelnud kollase ja uuriva ajakirjan- selt on muutunud lehtede toon, kõnelemi- duse vahel. “Vana head” ajakirjandust se viis. Kuigi Eesti elu on muutunud palju esindab suurtest lehtedest eeskätt Maaleht. rahulikumaks kui kümme aastat tagasi, on Kes on säilitanud ka oma lugejad. lehed muutunud järjest hüsteerilisemaks ja agressiivsemaks.Üha enam pilte, värvi, 2.3. Institutsioonid ja ajakirjanik jooni, kaste, killukesi. Üha enam karju- Ajakirjanduse institutsionaalne pool on vaid tsitaate. Pealkirjad pakuvad metafoore, samuti vähe muutunud. Preemiaid jaga- mis seostuvad sõja, tapmise, küttimise ja takse endiselt. Lisaks lugude eest antavatele isegi alandamisega (nt Eesti Päevaleht auhindadele hakatakse aastast 2000 kor- 11.01.2006: “Linnapolitseinikud kütivad raldama ka iga-aastasi lehekujunduse kon- libedate kõnniteede omanikke”, “Alekna kursse. ja Tammert piitsutasid noort Hunti”). Aga suure osa preemiatest nopivad Huvitav, samal ajal on toimetuste tippu ikka vanad tegijad. Järelkasv on olnud tõusnud järjest enam naisi… kesine. Peatoimetajakohtade täitmine on Muutunud toon omakorda mõjutab üha raskem ja raskem. Uute reporterite oluliselt lehe ja lugeja suhet. Klassikaline leidmise raskused sünnitasid 2003 aastal kvaliteetleht serveerib end võimalikult Äripäeva vedamisel tasulise reporterikooli, palju nii, et lugeja saaks lugeda, ise mõtel- milles sel sügisel alustab juba kolmas da ja siis ka teiste arvamust kuulata. See kursus. Ja klassikaline edutamissüsteem, on juba antiigist pärinev inimestega suht- kus noor inimene alustab provintsilehe lemise viis, mida on ikka parimaks veen- reporterina ja edeneb siis ajapikku suure mise meetodiks peetud. Eesti leht ei paku lehe peatoimetajaks, pole siiani tööle ega veena, ta määrib mulle asju pähe hakanud. nagu halb telefonimüügi agent. Ja aastal Sajandi alguses tabavad Avaliku Sõna 2006 kutsub Pressinõukogu liige ja Eesti Nõukogu juhtimiskriis ja isikutevahelised Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi vastuolud ning selle tagajärjel asutatakse asutama ajakirjanike aukohut… 2002 Pressinõukogu, millest saab ajaleh- Midagi on mäda. tede ametlik eetilise eneseregulatsiooni organ. Avaliku Sõna Nõukogu jätkab oma- 3. Trükimeedia kriis ette eetilise analüüsi keskusena. Sealjuures ja tulevik laienevad Pressinõukogu valdusalad tugevasti. Aastal 2003 tuleb juurde interneti- Miks püüavad valged lehed end üha agres- portaalide ajakirjanduseetika ning 2005 siivsemalt lugejale pähe määrida? Vastus

HENNOSTE 117

2viker7-8 2006.pmd 117 24.07.06, 12:05 on lihtne: uuel sajandil on trükimeediat igasuguse kriitika puhul kuulutada: elu on tabanud uus kriis. 1990. aastate teisest selline. Kas oleks parem, kui me sellest ja poolest on lehtede ja ka ajakirjade loetavus sellest ei kirjutaks? Elu on selline, aga üha vähenenud.17 Samal ajal on vähenenud vastus demagoogiline. Igasugune ajakirjan- ka lugejate usaldus lehtede vastu, võisteldes dus on alati valik, mõnekümne loo vali- nüüd juba poliitikute omaga. Trükiajakir- mine tuhandete sündmuste seast. Ja otsus- jandust usaldab Faktumi 2005. aasta uurin- tamine, kas anda mingile teemale kaks gu järgi vaid 36% inimestest ja ei usalda külge või viis rida. Ja just valitud lugude 56%. Aga usaldus on nimelt valge, mitte komplekt, nende seosed, nende hierarhiad, kollase ehk meelelahutusmeedia prob- mitte üksiklugu, annab lugejale pildi leem. Usalduse hajumine tähendab kõige- maailmast. Ajakirjanikud mõtlevad ühe pealt rahakaotust meediafirmale. Aga see loo kaupa, heal juhul ühe lehe kaupa. Ja tähendab ka, et vaikselt kaob ajakirjandus nii on iga lugu iseenesest õige. Aga tervik kui neljas võim. Näeme, kuidas üha har- on kõverpeeglis. Sealjuures ei saa seda vemini sünnib ajakirjaniku loo peale po- lehtedele ette heita ka mitte pressinõukogu. liitilisi torme. Aga tagasi küsimuse juurde: kas pähe- Ja üha sagedasem on see, et ajakirjan- määrimise suurendamine toob rohkem duse koerad hauguvad, aga poliitikute ja raha? Või tõstab usalduse taset? Mis on majandustegelaste karavan õõtsub häirima- õieti need tegurid, mis mõjutavad trükiaja- tult oma teed. Veel enam, viimasel ajal on kirjanduse, eriti kvaliteetuudislehtede haukumine asendunud liigagi tihti vaid saatust? kibestunud ketikoera haugatusega, kes näeb, aga midagi teha ei saa ega oska. 3.1. Häirivad asjad Nagu just selle loo kirjutamise ajal, kui TÜ ajakirjandusosakonna uurimus 2005 suuremat osa Eesti elanikke puudutav näitas, et asjad, mis inimesi lehtedes häi- gaasihinna meeletu tõstmine tõi kaasa vaid rivad, saab koondada kolme rühma.18 üksikud kurvad haugatused ja kõrge polit- Esimene rühm on ühendatav ebaeetilise seiametniku väidetav koerasandistamine ja ebaprofessionaalse ajakirjanduse nime lehekülgede kaupa poolemeetriste piltidega alla. Faktivead, ebatäpne info, sündmuste lugusid. Minu jaoks on sellistes proport- poolik ja juhuslik käsitlemine, pealkirjade sioonides midagi väga mäda. mittevastavus sisule, pealiskaudsus. Ühe Muuseas, ajakirjanikud armastavad osapoole eelistamine konfliktides, ühe

17 Loetavaimad lehed on SL Õhtuleht ja Postimees, mille loetavus on 250 000–300 000 vahel. Ekspressi hiilgeajad on seljataga ning ta võistleb nüüd Maalehe ja Päevalehega rühmas 140 000–180 000 lugejat. Suuremad naiste- ja koduajakirjad saavad umbes 100 000 lugejat, Kroonika ligi 200 000. Vt täpsemaid andmeid ja loetavuse muutusi: Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis, lk 322 jj. 18 Vt Eesti Päevaleht 08.02.2006, lk 4; vt ka: Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimu- se “Mina. Maailm. Meedia” tulemustest. Toim V. Kalmus, M. Lauristin, P. Pruulmann- Vengerfeldt. Tartu, 2004, eriti lk 131–146.

118 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 118 24.07.06, 12:05 erakonna eelistamine, ühepoolse info esi- mis lähtus uudisväärtusest ning pidas tamine. Autori isiklik arvamus faktide uudised ja arvamused lahus. Tema uudi- asemel, ajakirjaniku arvamuse pealesuru- sed püsisid kolmainsusel: täpsus, tasakaal, mine. objektiivsus. Selle lehe uudistevaliku alu- Teine mõjur on kollasus. Isikliku elu seks oli arusaam teatud ühiskondlikust üksikasjade avalikustamine, sensatsiooni- konsensusest selle kohta, mis on lugejale lisus ja skandaalihimu, negatiivse rõhuta- tähtis. Ja arusaam, et lugeja tahab lugeda mine, liigne tähelepanu prominentidele. seda, mis on tähtis, mis tema elu mõjutab. Kolmas häirija on liiga suur reklaami Võime öelda, et see oli intellektuaalne hulk. arusaam lehe ja lugeja suhetest. Partnerlus. Kas need võivad mõjutada loetavust või Meelelahutusleht sõitis teist teed. Tema usaldusväärsust? Ebaeetilisus mõjutab jaoks oli olulisim huvi: mis on huvitav, kindlasti lehtede usaldusväärsust. Sama mis äratab tugevaid tundeid jne. Teisisõnu, teeb kollasus. Aga kollane on ka see, mida emotsionaalne suhe lugejaga. Ja selliselt inimesed ostma kipuvad. Nii et nad osta- vaatas ta tegelikult lugejat kui klienti, vad hea meelega seda, mis neid samal ajal kellele tuleb pakkuda võimalikult palju häirib… Reklaamiga on asi kahtlasem. seda kaupa, mida too just tahab. Kõik Võrdluseks tuuakse välja, et reklaami- teadsid, et see viib taseme alla, aga see vaba ETV-d usaldatakse enam kui kom- polnud kollasele lehele tähtis. mertstelevisiooni. Veel enam, reklaami Mõlemad lehed lähtusid aga ühest alus- kaotamine tõstis televisiooni usaldatavust. ideoloogiast: tähtsaim on saada oma lugu- Reklaami hulk on küll lehtedes viimase dega võimalikult palju ostjaid ja lugejaid. viie aastaga tõusnud, aga üksnes 5%, mis Suur loetavus meeldib reklaamiagentuu- ei ole ilmselt põhjus usalduse langemiseks. ridele, kes ostavad siis enam reklaami. Reklaam toob raha. 3.2. Reklaamileht ja lugejaleht Eesti lehe lähtekohaks on raha. Raha annab reklaam. Aga reklaam annab raha Mu arvates on küsimus reklaamist roh- siis, kui ta saab selle eest osta võimalikult kem küsimus sellest, mille nimel ajalehte palju lugejakontakte. Seega on vaja võima- tehakse. Eesti lehtede jumalaks on 1990. likult palju lugejaid… Väliselt paistab see aastate algusest peale raha. Raha sai kesk- üsna samamoodi kui lugejakeskne lähene- seks teemaks juba Eesti Ekspressi algusae- mine. Aga on siiski põhimõtteliselt midagi gadel. Võitlus raha pärast on määranud hoopis muud, kuna ei lähtu lugejatest, eesti ajakirjanduse saatust kõik need aastad. vaid reklaamijatest. Teisisõnu, peene “lu- Aga viimastel aastatel on selles mängus gejakontakti”-sõna taga on tegelikult luge- oluliselt muutumas lugeja staatus. Luge- jate müümine reklaamiagentuuridele. ja on lehe jaoks järjest vähem tarbija ja Mida see lehes kaasa toob? See tähen- järjest enam kaup, mida müüakse reklaa- dab reklaami, mida müüakse nii odavalt, miagentuuridele. Mis on nende vahe? et parem oleks juba ilma anda. See tähen- Klassikaline kvaliteetleht oli selline, dab võitlust selle nimel, et suurfirma X

HENNOSTE 119

2viker7-8 2006.pmd 119 24.07.06, 12:05 oleks meie lehes reklaamiga tingimata saab ta takistada otseselt info lugemist ja esindatud. See tähendab reklaamilepingute nõuab sellega igal juhul tähelepanu. sõlmimise ajaks lehe lugejaskonna üles- Lisaks kujunesid internetis välja portaa- pumpamist üliodavate tellimiskampaania- lid: segu uudistest, online-kommentaari- tega. See tähendab, et reklaam on püha dega tekstidest, foorumitest, jututubadest, lehm, mis surub vajaduse korral lood liht- mängudest, netipoodidest jne. Eesti olu- salt välja. See tähendab oksekindlal klants- lisim ja kuulsaim portaal on 1999 loodud paberil lehekülgi, mida reklaamijad hirm- Delfi. See võimaldas lugejatel kommentee- sasti armastavad. See tähendab reklaami rida erinevaid sündmusi, lugusid ja tellis liikumist suvalistesse kohtadesse lehekül- artikleid, mis pandi välja kommenteerimi- jel. See tähendab järjest enam ja enam nn seks. Sellest loodeti alguses uuel tasemel reklaami tugitekste, mis reklaamivad üha kollektiivset aju, kuid temast tuli peldiku- avalikumalt firmasid ja kaupu, andes täp- sein, millel sõimatakse agressiivselt kõiki selt teada, kust ja mis raha eest pildil ole- ja kõike. See paistab olevat midagi üsna vat kaupa osta saab. Võime rahulikult Eestile eripärast. Alles viimasel paaril öelda, et kunagine parteiline sõltuvus on aastal on asutud seina puhtaksrookimisele. asendunud sõltuvusega reklaamifirmadest. Milles on interneti mõju? Ja kollektiivsest propagandistist on saamas Esimene muutus on võimus ja infos. kollektiivne müügimees. Päevast päeva korratakse mantrat: infoajastu on lõppemas/lõppenud. Mida see 3.3. Internet ja infoajastu lõpp19 lause tähendab, on mulle hämar. Kas info Uuel sajandil on järjest tugevnenud ajaleh- kaob? Kuhu ta saab kaduda. Kas info val- tede uued konkurendid: tasuta lehed ja damine lakkab olemast võim? Ka mitte. internetimeedia. Ta oli seda juba šamaanide ajal. Vahe saab Tasuta lehti on Eestis vähe ja need on olla ainult selles, kelle käes on info ja kes väikese mõjuga. Kõige olulisem mõjur määrab selle jagamist. Eestis on igal juhul interneti tulek. Eesti Infoajastu tähendab mu jaoks seda, et lehtede internetiväljaanded kujunesid aas- info omanikud ja jagajad olid üldjuhul tatel 1995–1996. Esialgu kopeeriti tradit- samad inimesed. Neli võimu, uudisajakir- sioonilise meedia võtteid. Seejärel tulid jandus nende hulgas. Just ajakirjandus valis internetis avaldamiseks toodetud uudised viimasena osa sellest infost välja, aluseks ja 1999. aastast ka fotod. Uuel sajandil on väärtus (infoväärtus, uudisväärtus jne), ja just piltide hulk plahvatuslikult suurene- müüs inimestele maha. Kuna info on väär- nud, esmalt 2003–2004 ja eriti 2006. Uuel tuslik, siis oli teine pool nõus selle eest sajandil kujunes välja ka internetireklaam, maksma. Mis siis nüüd on juhtunud? mille olulisim areng on selles, et nüüd Esimene asi: inimesed ei soovi enam

19 Vt interneti kohta ka: P. V e n g e r f e l d t, P. R u n n e l, Uus meedia Eestis. Rmt-s: Mee- diasüsteem ja meediakasutus Eestis, lk 233–256.

120 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 120 24.07.06, 12:05 infot osta. Ajalehtedel läheb maailmas üha allikad manipuleerisid. Nüüd on selle halvemini. Reklaamipinda müüakse nen- võim üha vähenenud ja internet on selle desse ka Eestis järjest suurema allahindlu- täielikult kaotanud. Uudis võib ilmuda sega (kuigi sellest avalikult ei kõnelda). internetti igal hetkel. Aga ajaleht ilmub Miks inimesed ei taha maksta? Põhjus ikka kord päevas. on lihtne: internet (koos tasuta ajalehtede- Trükitud uudisel on oma lõplik tekst. ga) on tugevasti muutnud info väärtust. See on lihvitud ja kontrollitud ning leht Inimesed ei taha maksta üldise info ja vastutab just selle eest. Milline on lõplik uudiste eest, seda saab nüüd tasuta (täpse- tekst juhul, kui lugu võib iga hetk muutu- malt, muu kauba peale). Maksma ollakse da? Netiuudis meenutab üha enam rahva- nõus spetsiifilisema info eest. Kuidas alan- luulet, millest on vaid variandid. Aga see dada aga info hinda lehes, kus endiselt tähendab üldjuhul ka uudise tõeväärtuse tuleb maksta ajakirjanikele kõrgeid palku, langemist. See võiks olla lehetegijate eelis, osta paberit ja trükimasinaid jms? Ja mis aga ainult teoorias. Miks? juhtub, kui ajaleht liigub spetsiifilisema Sündmused võib jagada kaheks. Üks info, ehk seniste ajakirjade mängumaale? võimalus on suhteliselt rutiinne igapäeva- Lehtede lootus oli kontrollitud infos. elu, millest tõusevad välja vaid veidi olu- Ajakirjandus proovis tagada seda, et info lisemad sündmused. Sel juhul loeb lugeja oleks täpne, ükskõik kui udusena see igavledes lood läbi ja mõtleb rohkem kir- mõiste ka filosoofiliselt kõlaks. Internetti javigadele kui asja sisule. Ja on suured võis pikka aega iseloomustada ühe sõnaga: sündmused, mil kogu rahvas klammerdub anarhia. Aga viimastel aastatel on sellest uudiste külge. Olgu see kopteriõnnetus või hakanud kasvama välja üha usaldusväär- jalgpalli MM. Just need toovad välja sem kontrollitud infoallikas. Ja on alusta- meedia võimalused ja võimed. Ja just siis tud võitlust netiinfo usaldusväärsuse eest. muutub oluliseks võimalus pidevalt infot Ja kolmas asi: suureks on kasvanud lisada, deadline’i puudumine. Ja siin jääb internetipõlvkond, kelle jaoks on loomulik ajaleht internetile igas suhtes alla. just sealt infot hankida. Internet on toonud vahetu dialoogi Teisalt, kolm ülejäänud võimu valda- lugejaga. Kõige olulisem aga on, et see vad endiselt infot. Aga üha enam ei pea dialoog ja argisem suhtlus on toonud vanad vajalikuks vahendada seda lugejale aja- bama, agressiivsema keele. Otseütlemine kirjanduse kaudu, vaid otse läbi inter- on saanud tavaliseks, mitte ainult peldiku- neti. Ajakirjandus muutub neile üha enam seinal. Põhjused on osalt keeletoimetamise tüütuks mittevajalikuks kõrvalsebijaks. puudumises internetis, aga suuresti ka Ja internet on põhimõtteliselt muutnud selles, et internet on loonud täiesti uue ka info serveerimist. keeleregistri maailma keeleajaloos: spon- Leheuudisel on kindel ilmumishetk. taanse vahetu kirjaliku dialoogi. Ja vahe- Deadline oli kõike määrav piir lehetoime- tus dialoogis on meie jaoks loomulik ka- tuses, millest tinalao ja telefoni ajastul sutada teravamat, agressiivsemat keelt. sõltus lehe väärtus ning millega osavad Varem jäi see argisuhtlusse, nüüd jõuab

HENNOSTE 121

2viker7-8 2006.pmd 121 24.07.06, 12:05 avalikkusse, mõnikord ilmselt ilma, et Lehed otsivad uusi võimalusi ja peavad kirjutaja ise tajuks oma sõnade mõju. Aga need leidma kiiresti. Sest uued hoiatused kindel on, et see on muutnud uue põlv- on juba õhus ja need on veel ohtlikumad. konna arusaamu keelest ja ütlemisest. See Klassikaliselt moodustas ajakirjandus ins- tähendab trükiajakirjandusele kohustust titutsioonid ja organisatsioonid ning sai muutuda samuti teravamaks, agressiivse- kergesti hakkama lugejatega, kel organi- maks. See aga on valgele ajakirjandusele seerimisvõimalusi polnud. Internet on aga väga raske, kuna läheb tihti vastuollu va- loonud täiesti uue olukorra. Lugejatel on jadusega säilitada objektiivsus ja tasakaal. võimalus organiseeruda ajakirjanduse vastu. Kui soome bänd Lordi võitis Eurovi- siooni, siis palus ta, et nende ilma esine- 4. Lõppsõna. Lugejate mismaskideta fotosid ei avaldataks. Lehed organiseerumine pidasid vastu, vaid kollane ajakiri 7 Päivää avaldas pildi, põhjendades seda sellega, et Nii võime öelda, et eeskätt internet on pilt on kunagi aastaid tagasi juba ilmunud. loonud täiesti uue olukorra trükimeedia Reaktsioon oli võimas. Internetis koguti turul. Varem määras meedia, kuidas ja kümneid tuhandeid allkirju ajakirja boikot- kellele ta infot müüb, nüüd otsustab info timiseks ja tellimuste lõpetamiseks. Aja- valdaja, kas ta üldse annab seda ajakirjan- kiri vabandas. Loomulikult pikkade ham- dusele, ja lugeja, kas ta üldse ostab ja mis mastega. Aga see näitas põhimõtteliselt kujul ta infot tahab. täiesti uut võimalust: lugejad saavad mõ- See on toonud kaasa muutused lehte- jutada lehti kollektiivselt, ja just ainsast des, mis esialgu väljenduvad segaduses ja olulisest kohast, lõpetades ajakirjandusele agressiivses pedaali põhjavajutamises. raha andmise.

122 HENNOSTE

2viker7-8 2006.pmd 122 24.07.06, 12:05 MART VELSKER “VIKERKAARE KIRJANDUS”? Ülestähendusi ajakirja kümnest esimesest aastast

Pärt Liase 1996. aastal ilmunud õpikus sellistest vihjavatest fraasidest. Kirjandus- “Eesti kirjandus” on alapeatükk “90-ndad, loolisi intervjuusid ja arhiiviotsinguid ma “Vikerkaare” proosa”. Kui ma ei eksi, siis ei teinud ning seda mitte ainult mugavusest, kümne aasta eest hakkasin seda lugedes vaid ka sellepärast, et lisandunud oleks itsitama (kirjanduselus oli siis üldse itsi- väga palju infomüra, mis seotud verisevõi- tamisküllane aasta), nüüd olen muutunud tu isiklike suhetega. Seda müra on ajakir- tõsisemaks ja mõelnud asja üle järele. Ega janduseski, kuid siiski arusaadaval määral. ma praegugi tahaks rääkida “Vikerkaare Valisin seega suurema katkelisuse, et siis proosast” kui mingist eesti kirjanduse lüngad täita oletuste ja isiklike mälestus- eriliigist, kuid tundub, et Lias ei saa ka tega. Mälestustega muuhulgas neist- “täiesti” eksida, sest ta pole oma kujutel- samadest kollektiivsetest kujutelmadest, mades üksi. Selline tõlgendusviis on kol- mida leiab trükisõnas harva ja ebalevalt – lektiivne, Lias vaid julges ähmase kujutel- just nagu oleks tegemist millegi häbenemis- ma sõnaselgelt sildistada ja koolilastele väärsega, mida on vaja peita sõnadetagu- pähetagumiseks ette sööta. Õpikuteksti iva sesse hämarusse. Mul on kaks oletust sel- on tegelikult lihtne, seal tõdetakse, et le kohta, mis siin häbitunnet tekitab: esi- “1986. aastast alates on noorte tribüüniks teks ikka see, et käsitus “Vikerkaare kir- kujunenud just “Vikerkaar””,1 lugejale an- jandusest” kui noore kirjanduse katusmõis- takse mõista, et Vikerkaare proosa on test pole formaalselt korrektne (kogu aeg seesama, mis noor proosa 20. sajandi lõ- on kirjanduses olnud noori autoreid, keda pul. Väga pikalt neist noortest Pärt Lias ei Vikerkaar ei avalda); teiseks – kõnealune räägi, esile tõstab ta Peeter Sauteri, Jaan sõnapaar on liiga ideologiseeritud, nõudes, Unduski ja Tõnu Õnnepalu. et rääkija oleks tema poolt või vastu, sees Liase ettekujutuste põhjaks on etteku- või väljas. Sellest nõudmisest võib heal jutus “Vikerkaare kirjandusest” – seda võib juhul pääseda, aga siis peab oskama ka aru saada äsja tsiteeritud fraasistki. Ette- munadel kõndida. Pärt Lias seda peaaegu kujutuse kollektiivsust aga polegi nii lihtne et oskabki, ta jagab küll tagasihoidlikke põhjendada, sest tõestusmaterjal on trüki- hinnanguid, kuid peamiselt siiski vaid kir- sõnas katkeline ning koosnebki peamiselt jeldab ega too välja isiklikku suhet uue-

1 P. L i a s, Eesti kirjandus. Õpik XII klassile. Tallinn, 1996, lk 109.

VELSKER 123

2viker7-8 2006.pmd 123 24.07.06, 12:05 masse eesti proosasse. Ei peagi tooma. futuristlik revolutsioon jätkub!” Jätkumis- Tõsi, mul pole head seletust, miks ta ei loosungid tõendavad tihti just seda, et räägi õpikus noorest luulest, kuid mul on midagi on lõppenud. Või elab see “miski” siiski oletusi, miks ta “Vikerkaare proo- edasi teistmoodi kui seni. sast” räägib. Liigun asjale lähemale kahte teed pidi: * kõigepealt serveerides metakirjandusest Tahan rääkida “Vikerkaare kirjandusest” katkeid, mis võiksid iseloomustada “Viker- kui ilukirjanduslikust fenomenist, kuid kaare kirjandusega” seotud mentaalsete peegeldusi sellest leiab enamjaolt kriiti- konstruktsioonide kujunemist. Seejärel on kast. Ja mitte ainult tühipaljaid peegeldusi plaanis visandada Vikerkaares ilmunud – kriitika on 1980. aastate lõpu ja 1990. ilukirjanduslike tekstide toel omaenda alguse kirjandusfenomenide tekkimisel ka konstruktsioon. Õieti konstruktsioon agar osaline. Erinevalt mõnest varasemast konstruktsioonist, oletuslik pilt sellest, kirjandusmurrangust on tollal seos noore missuguseks võis vormuda ettekujutus kriitika ja kirjanduse vahel väga suur, ajuti “Vikerkaare kirjanduse” kohta 1990. aas- tekib isegi kahtlus, et uue kirjanduse all tate keskpaigaks. Olen vaatluse alla võt- peetakse silmas artikleid, arvustusi, följe- nud ajakirja kümme esimest aastat, näili- tone ja manifeste. Metakirjandus ja “päris- selt suvalise ajaühiku, kuid just selle aja kirjandus” on kongeniaalsed, aga mitte põhjal on Pärt Lias oma panuse moodsa alati ei tähenda see kriitiku empaatiavõi- kirjanduse levitamisse andnud. Ma ei met teksti suhtes või suurt üldistuslikku väida muidugi, et konstruktsioonid vaimu- haaret. Aetakse ühiseid asju, kuid asjad on ilmas valmisid täpselt detsembriks 1995, väga muutlikud ja eneseküllased. kuid on kindel, et need ei valminud hil- Samm-sammult kunagiste mõttekonst- jem. See, mis toimub hiljem, on kas järel- ruktsioonide varemetel liikudes paistab, mäng või siis juba seniste opositsioonide et uut laadi kirjandus ning sellega seonduv muutumine. Berk Vaheri vastandumine tõlgendusviis tekivad samaaegselt – krii- Vikerkaarele ja Loomingule on küll mee- tika ei kavatse kuidagi eriliselt kirjandust liköitev,2 kuid see on juba midagi muud, “ära kuulata”, vaid kuulutab oma tõlgen- selles peitub uus lähenemisviis “Vikerkaa- duste paikapidavust vaat et enne, kui ana- re kirjandusele”, mis märgatavalt modifit- lüüsitav objekt on trükimusta näinud. Neis seerib varasemaid arusaamu. Õnneliku mudelites tuleb mõistagi eristada mitut juhuse tõttu pakub 1995. aasta Vikerkaare kihistust – praegu huvitavad mind natuke 12. number ka ise ühe perioodi sümbool- vähem teoreetilis-metoodilised mudelid se lõpp-punkti: tegemist on etnofuturismi (aga iseenesest on need olulised, eriti erinumbriga, kus tundub tähenduslik ole- poststrukturalismi tulek kirjanduskäsitlus- vat juba kaaneteksti esimese lause: “Etno- se) ja rohkem need “pisimudelid”, mis

2 Nt B. V a h e r, Pingeridade vahel. Ehk miks ma pole tahtnud Vikerkaare ja Loominguga enam tegemist teha? Vikerkaar 2000, nr 4, lk 111–112.

124 VELSKER

2viker7-8 2006.pmd 124 24.07.06, 12:05 püüavad väita midagi konkreetset kaasaeg- teda näha teistmoodi kui seni ja püütak- se eesti kirjanduse hetkeolukorra kohta. se näha ka Tuglase selja taha. Vikerkaare Siingi on hargnemisi, esmatasandil peaks avanumbris arvustas “Sõna” viimast annet harudest huvi pakkuma kaks: ühelt poolt Joel Sang,3 kes on just selles retsensioonis väited uue kirjanduse kohta “üldse”, teiselt üks esimesi Siuru-mudeli lansseerijaid. poolt väited selle kohta, mis seos on Viker- Siuru-mudel on lõplikult valmis 1990. kaarel ja kirjandusel. aastal, kui Vikerkaare Hirohalli erinumb- Arusaam uuest eesti kirjandusest loksub ris ilmub Piret Viirese artikkel, mis saab 1980. aastate kriitikas peamiselt nurina ja pealkirjaks “Kõik on kokku “Siuru””.4 nostalgia teljel. Näib, et uued perspektii- 1980. aastate teise poolde jääb veel mit- vid hakkavad siin tekkima kõigepealt va- meid näiteid, mis pakuvad samal teemal nema kirjanduse revideeriva läbivaatamise variatsioone – Siuru võib tähendada elu- kaudu: tulevad esile noored arhiivikesk- külluse nautimist, aga ka estetismi, kee- sed kirjandusuurijad eesotsas Rein Kruusi lekesksust, ühiskondliku olukorra ignoree- ja Toomas Haugiga, pilk keskendatakse rimist. Näitematerjaliks saavad Indrek 20. sajandi esimestele kümnenditele, aga Hirve ja Hasso Krulli luuletused ja tõlked see pilk on valvas ning märkab korraga ning muidugi Hirohalli autorite tegevuse nii peavoolu kui ka marginaaliat. Huvi viljad. alternatiivse mineviku vastu kantakse üle Siuru-mudel jõuab 1990. aastate algu- uuele kirjandusele mitmel moel. Näiteks seks ka oma loogilise lõpuni, sest ta on valmib Jaan Unduskil kandidaaditöö liiga spetsiifiline, tema abil pole tegelikult Friedebert Tuglasest, aga samuti novell võimalik kirjeldada kogu kaasaegset noort “Sina, Tuglas”, mis tekitab vastakaid ar- kirjandust. Marie Under ja Jüri Ehlvest? vamusi. Novell ilmub 1986. aastal Loo- Põnev paar, aga kahtlane, kas ikka paar. mingus (nr 2), mis aga ei takista Pärt Liasel Siurulikkusega konkureerib 1980. aastate seda käsitleda ““Vikerkaare” proosa” sildi lõpu üldistustes kõige tõhusamini postmo- all. Vikerkaare mõtteliseks eelkäijaks saab dernism – räägitakse kas otsesõnu postmo- noorkirjanike kogumike sari “Sõna”. Selle dernismist eesti kirjanduses5 või siis mil- viimase, üheksanda numbri juhatavad lestki ebamäärasest, mida kirjeldatakse koostaja Toomas Haugi tahtel sisse tsitaa- samamoodi nagu postmodernismi. Kirjel- did nooreestlastelt Friedebert Tuglaselt ja dusedki on piisavalt segased selleks, et Gustav Suitsult, mis pärit 1925. aastast. ühte patta panna ükskõik mida – miks siis Uue kirjanduse tõlgendusmudelis ei rää- mitte nii Underit kui Ehlvesti. gita siiski tavaliselt Noor-Eestist, küll aga Kõlavate siltide kõrval tuleb pidevalt Siurust ja samuti 1920. aastatest – seega ka väiksemaid tähelepanekuid noore kir- “lingitakse” korduvalt Tuglast, püütakse janduse kohta, mis haakuvad lõpuks tähen-

3 J. S a n g, Nauturlik sõna. Vikerkaar 1986, nr 1, lk 76–80. 4 P. V i i r e s, Kõik on kokku “Siuru”. Vikerkaar 1990, nr 5, lk 47–52. 5 Nt H. K r u l l, Hando Runnel ja postmodernism. Vikerkaar 1988, nr 11, lk 58–62.

VELSKER 125

2viker7-8 2006.pmd 125 24.07.06, 12:05 duslikku tervikusse. Näiteks ütles Oskar oli Vikerkaare toimetuse tegevuses näha Kruus 1988. aasta luulekassetti arvustades ilmseid ettehoolduslikke jooni: taheti teha lause, mille väljenduslikku eredust on kirjanduslikku noorteajakirja, anti noor- raske korrata, kuid mille sisu hakkab tele võimalus midagi avaldada, aga see varieeruma mitmete teistegi üldistajate võimalus anti koos vanemate ja targemate töödes. Kruus tõdeb: “Tänaseid noori inimeste õpetussõnadega. Ehk nagu on luuletajaid huvitab vähe ühiskonna saatus, öelnud hiljem ajakirja esimene peatoime- nad ei tunne kutsumust uutmisel kaasa taja Rein Veidemann: “Olulise osa Viker- lüüa.”6 See on tõsine etteheide ja nõuab kaare tekstist moodustas valgustuslik-pe- tõsist kaalumist – uutmine saab mööda, dagoogiline diskursus.”7 Kavas oli kasva- saabub Eesti Vabariik, aga noori, kes Eestit tuslik töö, mida olid juhtivatest jõududest “programmikohaselt” üles ehitada ei taha, kutsutud ellu viima eriti Rein Veidemann näib jätkuvat endiselt. ja Joel Sang. Töömeetodid olid erinevad Kus täpselt algavad trükisõnas väited (esimesel pigem verbaalne õlalepatsutus ja “Vikerkaare kirjanduse” spetsiifilisuse teisel pigem verbaalne peks), kuid kasvatati kohta, seda ma ei tea, kuid mingeid tähen- ikka. Veidemann on väitnud, et “Joel Sang duslikke märke ma ajakirja varaseid aas- koolitas kindlakujulise maitse ja karmi takäike üle lugedes leidsin. Küsimus on käega välja terve uustulnukate plejaadi”.8 selles, et üle oleks pidanud lugema muidki Ma loodan, et jutt “väljakoolitamisest” on väljaandeid – tundub, et sõnapaar “Viker- liialdus, kuid tööprintsiipe see siiski ju kaare kirjandus” tiheneb tervikuks eriti näitab. väljastpoolt tuleva pilgu läbi, see konst- Selline “ülalt alla” lähenemisviis hakkas rueeritakse millegi võõra ja “teisena” vä- taanduma pärast seda, kui toimetusse saa- hemalt sama selgelt kui “Vikerkaare-kam- bus tööle noorkirjanik Märt Väljataga. ba” enesekirjeldustes. 1980. aastate lõpus kujunes välja Väljataga- Aga kui tõhus selle “kamba” tegevus Pruuli tandem, mida hakati tõepoolest siis õigupoolest on? Mulle tundub, et võtma kui mingit “noorte enda” program- Vikerkaare esimeste aastakäikude puhul mi avaldust, kuid see kõik kujunes järk- toimetuse töö programmilisust üle tähtsus- järgult – pigem siis paralleelselt “Vikerkaa- tada ei saa: selle alged on olemas, aga re kirjanduse” tekkimisega, aga mitte enne toimetuse koosseis muutub ja programm seda. 1980. ja 1990. aastate vahetusel oli koos sellega. 2006. aastal on ainus “tõe- toimetuse töös aga mõistagi jooni, mis line” järjepidevuse kehastaja toimetuses “Vikerkaare kirjanduse” teket soodustasid. Kajar Pruul, kuid komme sedastada tema Näiteks temaatilised erinumbrid, kuid toimetajatöös selget programmilisust kuu- esmajoones valmisolek avaldada ajakirja lub veidi hilisemasse aega. 1980. aastatel veergudel noorte (ja ka veidi vanemate)

6 O. K r u u s, Kas kassett on laetud? Vikerkaar 1989, nr 9, lk 94. 7 R. V e i d e m a n n, Kümme aastat Vikerkaare looga all. Vikerkaar 1996, nr 7, lk 92. 8 Sealsamas, lk 90.

126 VELSKER

2viker7-8 2006.pmd 126 24.07.06, 12:05 kirjanike head loomingut. (…) Tühja kohta kauaks ei jää, varem või Mis hetkest peale eksisteerib määratlus hiljem hakkab kirjanduses uus tõus.” 9 “Vikerkaare kirjandus”, millal hakkab see Berg on 1990. aastal Vikerkaarele kor- konkureerima sõnadega “Siuru” ja “post- raga “oma” ja “võõras”. “Omade” poolelt modernism”? Arvan, et umbes kümnen- oli üks varaseid üldistajaid Tõnu Õnnepa- divahetusest peale, sest siis oli tekkinud lu. Kaheksakümnendatele aastatele tagasi võimalus tagasivaateks ja sellest ajast on vaatavas Vikerkaare erinumbris nimetab ta mul ka esimesed tõendid. Pole lihtne põ- Hasso Krulli loomingut esimeseks otsus- listada (aga vist ka mitte lihtne ümber tavaks katseks vabaneda kuuekümnendate lükata) oletust, et hämarad ettekujutused põlvkonna mõjust, meenutab seejärel Ene valas esimesena selgesse trükisõnalisse Mihkelsoni ja Aleksander Suumani erand- vormi Maimu Berg. Ta avaldas siis artikli likku loomingut ning ütleb siis: “Mis seal pealkirjaga ““Vikerkaare” proosa”, mis on ka imestada, kui kirjandusajakirjugi on müüdiloome mehhanismide kirjeldamise ikka olnud vaid üks. 1986. aastal tuli siis seisukohast huvitav. Ühelt poolt annab lõpuks teine juurde, sündis Vikerkaar ja Berg ülevaate sellest, mis on ajakirjas Vi- sünnitas uue noore proosa.”10 Lausega on kerkaar ilmunud, kuid samas püüab ta silmas peetud eriti Peeter Sauterit, aga “õhust” kinni semantikast pungil sõnapaari näiteks ka Jaan Unduskit. Õnnepalu ei ja fikseerib selle pealkirjana. Ja mitte ai- moodusta Bergi kombel kompaktset vor- nult seda – artikli alguses piirab Berg oma melit, kuid rõhutab Vikerkaare sünnitaja- jututeemat nooremate autoritega ja peab rolli selgemini ja räägib sellest väga isikli- nooruse all silmas “esinemisuudsust”. kul toonil – oleks äärmiselt kahtlane väita, Seega võivad Unt, Kõiv, Saluri, Remsu jt et Õnnepalu laenas mõtteid Bergilt. Usun, (tõesti, ka Berg ise) Vikerkaares proosat et siin tuleks näha ikka seda “õhust” püüd- avaldada kuipalju aga soovivad – nad ei mise oskust, mis isikliku lugemiskogemu- ole sellegipoolest “Vikerkaare proosa”. sega sellel hetkel hästi kokku sobib. Sõnapaarile on peale pandud umbkaudne Kõigi selliste väikeste lausete jälitamine ealine piirang ja tekitatud ka kohe millegi läbi 1990. aastate oleks tänamatu töö. “uudse” suhtes lootusi. Artikli lõpuosa Loobungi sellest ja püüan märgata midagi toetab neid lootusi ettevaataval, kuid en- ajast, kui “Vikerkaare proosa” (ja siis ka diselt ebamäärasel kotkapilgul: “Väga kõ- “Vikerkaare kirjandus”) on mõistena val- vasti ei maksa siiski hädaldada, et kirjan- mis ja hakkab lagunema. See valmimise- dus on omadega hunnikus ja kedagi pole lagunemise ühtsus tuleb eriti selgelt esile peale tulemas ja kõik tugevamad jõud on aastatel 1996–1999 kirjandusskandaalide kirjandusest poliitikasse pagenud. Ju neil ja poleemikate ahelas, mis algas siis polnud enam kirjanduslikku jõudu. Kivisildnikuga ja lõppes Sauteriga. Mingis

9 M. B e r g, “Vikerkaare” proosa. Vikerkaar 1990, nr 10, lk 32–33. 10 T. Õ n n e p a l u, Trammid lähevad depoosse, proosa jälle on kui luule. Vikerkaar 1991, nr 6, lk 55.

VELSKER 127

2viker7-8 2006.pmd 127 24.07.06, 12:05 mõttes oli see ka ahel, mis algas ja lõppes ilmas.”12 Vihje võiks sihtida Vikerkaare Vikerkaarega. Kivisildniku skandaali kesk- suunas, kuid tabav vise jääb siiski tulema- punktiks saab tekst, mille avaldamisest ta, sest see toimiks bumerangina – kirjutaja Vikerkaar 1990. aastate alguses loobus ja oli ju ajakirja esimene peatoimetaja, kelle milles ajakiri ometi nagu oleks “süüdi”. valitsemisajal Sauter Vikerkaares debütee- Süüd ei saa argumenteeritult tõestada, aga ris. Ehk nagu Veidemann ise pidulikult on sellele vihjatakse pidevalt, see süü võetakse öelnud: “Vikerkaar on osa minu elumüü- endale pöördumatult alates sellest hetkest, dist.”13 kui Priidu Beier Kivisildniku “nimekirjast” Sellisest müüdist oli prii Teet Kallas, Vikerkaares rääkis11 ja trükis avaldamata kes kirjutas aasta varem Sõnumilehes teksti kohalolu Vikerkaares tekitas. Kõik nõnda: “Jõulude paiku sattus ühe provint- süüd seoses Sauteriga võeti endale juba silinna ajalehepoe allahinnatud ajakirjade veelgi varem, süüdiolemisakti lõpetavaks kastis pihku mõne kuu tagune kultuuriaja- signatuuriks võiks olla jutt “Kõhuvalu”, kiri, mis oli pühendatud kirjanike liidu 75. mis ilmus 1995. aasta Vikerkaare augus- aastapäevale oktoobris. Eesti kirjanduse tinumbris, kuid akt ise sai valmis enne erinumbrist võis lugeda Kalev Kesküla, seda. Skandaali tekitanud Raul Meele Karl Martin Sinijärve, Tõnu Trubetsky, näitusel ja Peeter Sauteri “Lauakõnel…” Merca, Hasso Krulli, Kirsti Oidekivi, pole Vikerkaarega otsest seost, kuid Loo- Peeter Sauteri ja Jüri Ehlvesti loomingut. mingut kui institutsiooni oli siis veel vara Kas jätkata? Küllap on niigi selge, et tegu peksupinki aheldada (2005. aastal seda on Vikerkaarega – just need nimed kordu- juba võis teha): kõik poleemitsemised vad selles ajakirjas juba aastaid, lisaks veel jõuavad lõpuks tagasi “Kõhuvalu” juurde, Kivisildnik, Kivastik jmt. Oli ka Õnnepa- mis muutub väitlustes millegipärast “ko- lu, aga tema on nüüd vist juba liiga “vana”. lekirjanduse” etalontekstiks. Näiteks Rein Tegu on eilse avangardi liidritega, väikest Veidemanni arvates on “Kõhuvalu” kirju- viisi klassikutega. Päris noorteks neid tatud primitiivorgastilises võtmes – olgu nimetada oleks liialdus: tegu on keskikka selle terminiga nagu on, aga Veidemann jõudnud või jõudvate jõuliste loojatega. vihjab samas artiklis ka mingile kambale, Põlvkonnaga. Jah, kui miski neid ühendab, mis nagu oleks Sauterist kirjaniku “tei- siis on see tugev põlvkonnainstinkt (gru- nud”: “Nii Märt Väljataga kui ka Hasso pivaim?) ja hämar parool “postmoder- Krull on Sauteri loomingu tunnistanud nism”. Kõik kokku on aga vikerkaarelik- kirjandusse kuuluvaks, mõlemad on aga kus.”14 Sai pikk tsitaat, aga see kirjeldab vaieldamatud autoriteedid eesti kirjandus- hästi pilti, mis oli väljaspool ajakirja Viker-

11 P. B e i e r, Taarausuliste Salman Rushdie. Vikerkaar 1991, nr 11, lk 92. 12 R. V e i d e m a n n, Sitt, nikk ja kräkk murravad kirjanduse(ks). Eesti Päevaleht 17.04.1999, lk 17. 13 R. V e i d e m a n n, Kümme aastat Vikerkaare looga all, lk 94. 14 T. K a l l a s, Õnne Undile, natuke ka endale. Sõnumileht 04.01.1998, lk 11. 128 VELSKER

2viker7-8 2006.pmd 128 24.07.06, 12:05 kaar tekkinud “Vikerkaare kirjandusest” see, et kogu edasine kirjandusuuendus (antud variandis siis “vikerkaarelikku- hakkabki toimuma kergelt koomilistes sest”). Õige küll, ka Teet Kallas avaldas ning magusõudsetes meeleoludes – kusagil varem oma töid Vikerkaares, kuid seda on “pimeduse neelus”. Tedre jutt muutub ka siiski kergem unustada kui peatoimetaja edaspidise “Vikerkaare kirjanduse” lähte- ametit. materjaliks, Jüri Ehlvest kirjutab laulva revolutsiooni eelõhtul oma novellis järg- * mist: “Pumbajaamast teadsin ma varemalt Toodud näited kinnitavad, et Vikerkaare vaid eesti kirjaniku T. Tedre teose järgi, erilist tähendust kirjandusmaastikul tajuti kus valvur kukkus katlasse ja sinna jäigi.”15 (“sündis Vikerkaar ja sünnitas”) ja seda “Vikerkaare kirjanduse” üks tunnuseid rolli seostati konkreetsete nimedega (“just saab olema see, et teadmised maailmast need nimed korduvad selles ajakirjas juba on lootusetult segi teadmistega tekstidest. aastaid”). Pilt on auguline ja selliseks Tedre jutt oli ettevalmistus džinni pu- võikski jääda, kui poleks hüpertrofeerunud delist päästmiseks. See juhtub millalgi siinkirjutaja soov jutustada terviklikke 1987. aastal, kõige varem Vikerkaare veeb- lugusid ja joonistada välja alusmustreid. ruarinumbris, kõige hiljem oktoobris. Nii või teisiti on aga midagi olulist tege- Vikerkaares nr 2 ilmuvad nimelt värsi- mata: olen ajanud jälgi kriitikast, kuid neid tsüklid Karl Martin Sinijärvelt ja Tõnu tuleks tingimata otsida ka kirjandusest Trubetskylt – esimeselt muuhulgas “sala- endast. Edasi teengi seda, pakkudes visan- tanze ruumityhi”, mis saab üheks koond- deid nii loole (diakrooniline aspekt) kui märgiks, millega tähistatakse kogu selle- ka mustrile (sünkrooniline aspekt). aegset noort kirjandust, luuletuselt saab Vikerkaare kriitikalugu algab mingis nime ka soomekeelne noore eesti luule an- mõttes kohe esimesest numbrist, kuid toloogia (“Salatanssia tilantyhjää”, 1990). see, mida hakatakse pidama “Vikerkaare Programmilist võib leida samuti Trubetsky kirjanduseks”, laseb ennast siiski mõne kuu valikust – siin on tema ideoloogilist plat- oodata. Tinglik avakäik võiks olla Viker- vormi kokkuvõttev laul “Anarhia”, mis Vi- kaare kolmandas numbris Tarmo Tedre kerkaares kannab küll vähem poliitilist ja jutt “Pimeduse neelus” – tinglik, sest kir- rohkem kõiksuslikku pealkirja “Kaos”. Vi- janik Teder kaob hiljem tagaplaanile, kuid kerkaares nr 10 astuvad ühel ajal ajakirja aastal 1986 on ta esimene mees sellel lugejate ette Jüri Ehlvest ja Sven Sildnik, pildil, mida veel pole valmis tehtud. Miks tuleb juurde nii kaost kui anarhiat. ma seda väidan? Esiteks kahtlemata jutu- 1988. aasta Vikerkaares nr 1 teeb jutu- vestja õigusega ja oma isiklike lugejamä- kirjanikuna debüüdi Peeter Sauter, 1989. lestuste põhjal. Teiseks on siin aga ka aastal on noore eesti kirjanduse päralt eriti mõned “objektiivsed” asjaolud. Näiteks 7. ja 11. number. Mõlemad programmi-

15 J. E h l v e s t, Järelejõudmine. Vikerkaar 1988, nr 7, lk 16.

VELSKER 129

2viker7-8 2006.pmd 129 24.07.06, 12:05 lisuselt, mis ehk pole otseselt ajakirja toi- “Armastuse ja vabaduse manifest ehk Tartu metuse programm, kuid mis toimetuses vaimu hetkeseis”, Piret Viirese “Kõik on pidi siiski leidma mõistmist ja edasiaren- kokku “Siuru”” ja muidugi pinu ilukirjan- dust. 7. numbris astuvad ühtses visnapuu- duslikku materjali Hirohalli tegijatelt. dulikus vormis üles rühmituse Hirohall Olgu aga tsiteeritud see, mida on tsiteeri- luulesektsioon, manifesteeriva seletuse tud ka varem – ikka selleks, et leida mär- kirjutas sinna juurde Sinijärv. Samas ke, mida kirjanduslikus käibes hakatakse numbris on aga uut ilukirjanduslikku loo- kasutama ühisvarana. Sõna saab noor Si- mingut näiteks ka Jüri Ehlvestilt, Tõnu nijärv: Õnnepalult ja Hasso Krullilt. Kaks viimast on selleks ajaks juba tuntud nimed eesti tegelikult kirjanduses, kuid eriti just Krulli seekord- oleme kogu maailma ne luulevalimik pakub “naelu”, millega poeetide diktaatorid naelutatakse kinni (kas autahvlile või ris- mina ja sven tile, oleneb käsitlejast) uuenduslik kirjan- ja kõik teised dusideoloogia – eriti hakatakse manifes- on kõik teised teerivat sisu nägema luuletustes “Modern Discourse” ja “Autobiograafia”. Kõnealune Beat-kirjanduse eri keskendub tõlgetele, ajakirjanumber sugereerib noort kirjandust kuid seda viisil, mis on ka eesti algupärase nägema eksperimentaalse ja paroodilisena, ilukirjanduse seisukohalt tähelepanuväär- 11. number tekitab selle kõrvale teise ne, sest lugeja ette antakse siin vähemalt tõlgenduskeskme: noor kirjandus võiks kaks tähtteksti, tõlkijateks mehed, kes olla ka “Meie uusrealismi pärapoeesia”, peaksid kirjandusloolist huvi pakkuma ka nagu väidab siin ilmunud Kajar Pruuli “Vikerkaare kirjanduse” raamistikus: ilmu- ülevaateartikli pealkiri. Koos Rein Kruusi sid katkend Jack Kerouaci romaanist “On saatesõnaga on siin esitatud kimp luulet The Road” ning Allen Ginsbergi “Howl”, käsikirja jäänud valimikust “Progress ’87” esimese tõlkis Peeter Sauter ja teise Tõnu (Ilmar Trull, Aado Lintrop, Kalle Muuli, Õnnepalu. Merle Jääger) ning seda on täiendatud Mingis mõttes võiks ka väita, et 1990. “pärapoeesiaga” nii proosa- (Peeter Sauter aasta juuniks oli “Vikerkaare kirjanduse” ja Kerttu Rakke) kui värsivormis (Tõnu aktiivne kujunemisfaas otsa saanud – siit Trubetsky ja ATS). edasi on vähem kujunemist ja rohkem Need kaks keset mängitakse uuel ja jätkumist, kinnistumist ja hargnemist, ilu- voolujoonelisemal kujul ümber 1990. aasta kirjanduse kõrval muutub järjest tähtsa- teemanumbrites, peamiselt etnofuturismi maks ka esseistika ja kirjandusuurimus. (nr 5) ja beat-kirjanduse eris (nr 6). Esime- 1990. aastatel lülitatakse “vikerkaarlu- ne neist kehastab endast manifestide tip- sesse” mitmeid kaalukaid metakirjandus- nemishetke – siin ilmuvad Sven Kivi- likke tekste: ilmub Hasso Krulli loengusari sildniku “Etnofuturismi ideaalid” ja “Me- “Poststrukturalistlikud meetodid kirjandu- todoloogilisi marginaale”, J. P. Teinekese se käsitlemisel” (1992–1993), 1993. aastal

130 VELSKER

2viker7-8 2006.pmd 130 24.07.06, 12:05 algab Tiit Hennoste loengusari “Hüpped kolm “Vikerkaare kirjandust” ühe suure modernismi poole”, mis korraks lõpeb sees. Need on Hasso Krull, Jüri Ehlvest ja 1998. aastal, et uuel sajandil taas ellu Peeter Sauter. Miks nemad? Sest neist ärgata. Sarjade kõrval kirjutatakse program- räägitakse palju, nad avaldavad oma vara- milisi üksikartikleid, kus ühendatud uuri- seid tekste peamiselt Vikerkaares ja nad muslik ja kuulutuslik hoiak, sellistest töö- paistavad esindavat midagi enamatki kui dest ilmub Vikerkaares näiteks Kajar Pruu- iseennast. li “Etnosümbolism ja etnofuturism” (1995, Ehlvesti ja Sauteri puhul on välised nr 12). asjaolud piisavalt selged: nad on mõnda Väidan seega, et “Vikerkaare kirjandu- aega noorkirjanikud, keda teised väljaan- se” tuumtekstid ilmuvad aastatel 1987– ded (eesotsas Loominguga) avaldada ei 1990, edasi tulevad laiendused ja seletused taha. Tõsi, Sauteri jutt “Ma olen, sa oled, ning koos sellega (hiljemalt 1990. aasta- ta on” ilmus siiski Loomingus (1988, nr te teisel poolel) ka märgatavad teisendused. 11), kuid pärast seda tuli paus ning Sau- Nagu korduvalt mõista antud, pole mõiste teri ja Loomingu teed kohtuvad uuesti alles muutumisest kavas praegu rääkida. Seega 1995. aastal. Ehlvest saab omamoodi Vi- jäävad küsimiseks viimased ja kõige olu- kerkaare maskotiks, sest Looming ei taha lisemad küsimused: kes ja mis kuuluvad teda pikka aega üldse kirjanikuks pidada sellesse esialgsesse “Vikerkaare kirjandus- (või siiski ei taha Ehlvest tunnistada Loo- se” ja mismoodi? Vastused on eelnevas mingut ajakirjaks?). Üks võimalus kirjan- jutus ennast põgusalt juba näidanud, kuid dusajaloo periodiseerimiseks olekski see, mitte tervenisti. Igaks juhuks olgu enne kui valida murdekohaks Ehlvesti debüüt vastamist üle korratud ka piirangud, mida Loomingu veergudel septembris 1994. tuleb kirjelduse juures arvestada: esiteks Selleks ajaks on talt Vikerkaares ilmunud – kuulumine “Vikerkaare kirjandusse” ei suur hulk tekste, mis enam-vähem sisal- tähenda sedasama, mida tähendab kuulu- davad kõiki olulisi “ehlvestilikkuse” alu- mine rühmitusse või toimetusse, sest aru- seid. Umbes sama võib väita “sauterlik- saamine “Vikerkaare kirjandusest” tekib kuse” aluste kohta, mis on aastatel 1988– tõlgendaja peas; teiseks – tõlgendajaid on 1995 dokumenteeritud Vikerkaares. mitu, aeg liigub, seega võiks kirjeldus Usun, et Ehlvest ja Sauter mingil moel kehtida vaid “keskeltläbi” ja mingil konk- tingivadki selle, et “Vikerkaare kirjandus” reetsel ajahetkel. Kõige varasem hetk fik- konstrueeritakse eelistatult “Vikerkaare seerimiseks võiks olla 1990. aastate algu- proosana”. Jah, Liase õpikutekst Ehlvesti ses ja kõige viimane hetk 1990. aastate ei maini, kuid selleks on ka vormiline lõpus, praegu on teadagi 2006. aasta. põhjendus: ajal, kui Lias oma juttu pabe- Selliste piirangutega varustatud “Viker- rile pani, polnud Ehlvestilt ilmunud veel kaare kirjanduses” võiks minu meelest olla ühtegi raamatut. Proosa ja Vikerkaare kolm keskset kirjanikku, kelle tööd erine- ühendamist rõhutab ka see, et Vikerkaar vad üksteisest piisavalt palju selleks, et jõudis ilmuma hakata enne suuremaid tekitada kolm peamist tõlgendusteed – muutusi proosas, luules aga oli juba mi-

VELSKER 131

2viker7-8 2006.pmd 131 24.07.06, 12:05 dagi käima läinud. Minu mäletamist möö- aastal, muutus kahtlaseks aasta-paari pä- da levitati 1986. aasta sügisel Tartu noo- rast. Jah, korraga muutusid kahtlaseks mis rurite seas äraseletatud näoga teadmist tahes ühtsused – nii eesti rahva ühtsus kui sellest, kes on Max Harnoon “tegelikult”, ka otseside Krulli ja Hirve vahel, Krullist ning juba tükk aega enne seda olid levima saab kultuuriradikalismi juhtkuju, Hirvest hakanud Matti Moguči luulekogude käsi- vanade heade traditsioonide kehastaja. kirjad. Kumbki juhtum polnud siis veel Krulli taustaautorid muutuvad, kõige “vikerkaarelikkus“, neid tajuti luulesünd- muutumatumaks ja tähenduslikumaks (nii mustena enne, kui Vikerkaar poeedid imelik, kui see ka praegu ei tundu) jääb “Omadeks” tunnistas. Muutus luules sai murranguaegadel Hasso Krulli ja Tõnu ilmsiks varem kui proosas ja nende kahe Õnnepalu kõrvuolek. Õnnepalu arvustab ilmsikstuleku vahepeal tuli ilmsiks Viker- Krulli, aga ta on ka esimene, kes kirjutab kaare kirjandus”. Krulli loomingu kohta midagi tõsiseltvõe- Kõige ambivalentsem, aga ka produk- tavat, mis ei ole arvustus.16 tiivsem on olukord siis, kui “Vikerkaare Koos Krulli loomingu muutumisega kirjanduse” keskpunktina näha Hasso lähevad arusaamast temast kahte suunda Krulli. Asi on kirjandusprotsessi ajalises – ühelt poolt nähakse endiselt teedrajava- järgnevuses, kuid veel enam selles, mis na tema luulet, teiselt poolt kriitilist tege- tunnuste abil hakatakse kirjeldama “Krulli vust ja tõlkimist. Ma usun, et Krulli-kesk- maffiat”. Tundub, et see kirjeldus muutus ne kirjanduspilt tehakse tavateadvuses kiiremini kui mõni teine. Vikerkaare al- valmis umbes nii: Krull & Co on targad gusaegadel oli teine etalonautor Krulli kirjanikud, oskavad võõraid keeli, on kõrval Indrek Hirv, mõlema puhul nähti subtiilsed ja oskavad mõndagi pajatada dekadentlikke jooni ja prantsuskeelse postmodernismist. Mõistagi on siis selles kultuuri mõju, mõlemad avaldasid Viker- seltskonnas varakult ka Märt Väljataga, kaares ka personaalsed “prantsuse buke- kelle puhul toimub umbes samasugune tid” (1987, nr 6 ja 1988, nr 2), mille mõt- rollimuutus, nagu ma äsja kirjeldasin Krulli teline paralleel kuulsa “prantsuse buketi- juures – ainult toimub veel kiiremini. Ise- ga” Noor-Eesti III albumis tuleb paadunud loomulikult on kaks Väljataga esinemist kirjandusloolase pähe tahes-tahtmata. algupärase luuletajana Vikerkaares “meta- Hirve ja Krulli esialgne seos tugevnes veel luule” juhtumid: 1987. aastal ilmub teiste sellepärast, et Krull mängis Hirve esikko- seas luuletus “Ars Poetica” (nr 1) ja 1990. gu “Uneraev” peal läbi tähelepanuväärsed aastal “Lühike eesti luule ajalugu” (nr 9). kriitilised jõuproovid, arvustades raamatut Kes veel võiksid kuuluda kõnealusesse erandlikult kaks korda (Vikerkaar 1988, seltskonda? Arvestades “kriitilist ülitar- nr 1 ja Keel ja Kirjandus 1988, nr 2). See kust” kui üliolulist komponenti, kindlasti ühtsus, mis oli aga kõikidele ilmne 1988. ka Rein Raud ja Jaan Undusk, kes olid ha-

16 T. Õ n n e p a l u, Keha – hüüdja hääl diskursiivses kõrves? Monoloog Hasso Krullist kui poliitilisest luuletajast. Vikerkaar 1993, nr 1, lk 36–41.

132 VELSKER

2viker7-8 2006.pmd 132 24.07.06, 12:05 kanud juba 1980. aastate keskpaigas oma paljutõotavat seksuaalset vägivalda, noor- teed minema, aga kes siiski haaratakse tepärast keelt ja kirjaviisi. Tõotused jäävad kaasa ka Vikerkaare töödesse ja tegemis- tollal siiski vaid tõotusteks, Sauteri taustal tesse. Teiselt poolt ulatuvad poeetilised ja on ju näiteks luusertegelasi kujutamas ka muud seosed Krullist Sinijärveni ja Kivi- Tarmo Teder ja Mart Kivastik, aga nendega sildnikuni. Lõpuks ka Kirsti Oidekivi, seoses pätistumisprobleeme nii selgelt ei Triin Soometsa ja Elo Veeni (ehk Viidin- nähta. Selles ebamäärases olukorras ase- guni), kes on ajakirja esimeses kümmeaas- tuvad Sauteri taustale uusrealism ja “ko- takus samuti osalised, kuid nende loomin- lekirjandus” üldisemalt – ja koledusi lei- gu raskuspunkt jääb uuemasse aega ning dus 1980. aastate lõpu luules rohkemgi kui sellepärast ei ole nad ka kõnealuses situat- proosas: punkautorid eesotsas Vikerkaares sioonis võtmeautorid. regulaarselt esinenud Tõnu Trubetskyga, Ehlvesti ja Sauteri puhul on “Vikerkaa- samuti Vikerkaare püsiautorid Kalev re kirjanduse” kirjeldamine mõnevõrra liht- Kesküla, Priidu Beier (koos Matti sam, aga selles lihtsuses peitub küsitavus Mogučiga) jmt. – muutub küsitavamaks, kas konstrukt- Ehlvesti puhul võiks tekkida samuti sioon “kirjanduslikest kampadest” on üld- probleem analoogiate vähesuse või kaud- se piisava kandejõuga. Eriti tuleb see prob- suse tõttu, kuid tegelikult ei teki – sest leem päevakorda Sauteri-keskse “Vikerkaa- mingeid ühisjooni leiab ja tekstuaalsete si- re kirjanduse” puhul, sest tegemist on lii- demete ebamäärasust korvab seltskondlike gagi suveräänse juhtumiga. Vikerkaar saab sidemete konkreetsus: Ehlvesti selja taga pahaseid lugejakirju ja telefonikõnesid, on kirjandusrühmitus Hirohall, Maimu kuid niipalju kui trükki jõudnud kirjeldus- Bergi sõnadega öeldes “andekate ja huu- test järeldada võib (varasemad kaasused morimeelega noorte ühendus”19: Sven võtab kokku Paula Sering17), on Sauter Kivisildnik, Karl Martin Sinijärv, Kauksi peaaegu üksi selle ebamoraalse autorikuju Ülle, Valeria Ränik. Kahe viimase puhul kehastajana, kelle puhul valvas lugeja hoia- ei tule huumorimeele (või tekstuaalse tab: “Kõigist õnnetustest, mis meie väik- pöörasuse) olemasolu nii selgelt välja ja sele rahvale on kaela sadanud, oleks pä- ilmselt jäävad nad ka “Vikerkaare kirjan- tistumine meile kõige traagilisemate taga- duse” kogusummas sellepärast varju, kuigi järgedega. See lõpetaks meie rahva eksis- mingi saatuslik sõlm kirjanduslikus iden- tentsi kiirelt ja häbiväärselt.”18 Säherduses titeedis on varakult näha ka neil – Kauksi – väidetavalt siis pätistumist soodustavas Üllel “ebanormaalne” soovimatus olla – kirjanduses on Sauterile kõige lähemal “normaalne” eesti kirjanik ning Ränikul noor Kerttu Rakke, kelle esimeses jutus vastupidi – “ebanormaalne” soov olla ees- “Let’s go” (Vikerkaar 1989, nr 11) leidub ti kirjanik.

17 P. S e r i n g, “Olla eikeegi eimiskis”: Peeter Sauteri proosa. Vikerkaar 1992, nr 5, lk 47. 18 T. M a r t i n, Elust ja kirjandusest. Vikerkaar 1989, nr 12, lk 88. 19 M. B e r g, “Vikerkaare” proosa, lk 32.

VELSKER 133

2viker7-8 2006.pmd 133 24.07.06, 12:05 Ehlvesti sattumine “Vikerkaare kirjan- ajal on mõlemad ka autorid, kes Loomin- duse” üheks keskpunktiks on teataval gus hakkavad esinema tunduvalt hiljem. moel dialektiline, sest samal ajal ta pole Miks pole nemad pildil? Ilmselt sellepä- Hirohalli ega Eesti Kostabi-$eltsi kesk- rast, et neil pole seal head kohta, nad ei punkt: algusjärgus olid seal rambivalguses eristu sellise “noore kirjandusena” nagu Kivisildnik ja Sinijärv ning hiljem, 1990. noori sellel ajal näha taheti – ja muidugi aastatel Kauksi Ülle. Sellisel keskmete jäävad ka nende esiletõusud nõksuke hi- erinevusel võib olla juhuslikkegi põhjusi, lisemasse aega. kuid see nihe on ka kuidagi seletatav. Ülejäänud Vikerkaare autoritest on mõ- Esiteks – ajal, mil Looming tõrjus noort ned sellised, kes lahkuvad kirjandusest proosat, polnud ta siiski nii tõrjuv noore traagilistel põhjustel (Mauri Raus, Märt luule suhtes, nii ei tekkinud ka Sinijärve Luige, Jim Ollinovski, Andres Allan), on ja Kivisildniku loomingu pinnalt märga- neid, kes leiavad põhitegevusala mujal tavat vastandust kahe kultuuriajakirja va- (Taavi Eelmaa, Ain Prosa, Andrus Laan- hel. Teiseks – Eesti Kostabi-$eltsi ja Viker- salu, Ringo Ringvee jmt), on neid, kellelt kaart on alati tajutud kahe omasoodu toi- nagu loodetakse midagi, mida tegelikult miva asjana – seega oli mingis mõttes lootma ei pea (Tarmo Teder, Priit Uring, loogiline, et identiteedi säilitamiseks ei Agu Tammeveski jmt), on päris vanu kir- saanud selts oma etalonautoreid Vikerkaa- janikke ja päris noori, kes jäävad kõrvale rele “ära anda”. Ära anti kirjanik, kes sellepärast, et nad on päris vanad või päris sobis Vikerkaare konteksti paremini (pea- noored. Tekib kiusatus konstrueerida “Vi- aegu ei luuletanud, oli rohkem kinni kir- kerkaare kirjandus” iseenda jaoks kuidagi jalikkuses jne). 1991. aastal hakkas pealegi vastuvoolu, kuid ma pole kindel, kas al- Tartus ilmuma ka kultuurileht Kostabi, ternatiivsed kolmainsused mind nii väga see oli seltsist ja rühmitusest ametlikult veenaks. Näiteks luuletaja Toomas Hen- lahus, kuid seda võeti lõppkokkuvõttes rik Ilves, kirjanduskriitik Jüri Luik ja es- ikka kui Kostabi-$eltsi käepikendust ning seist Edgar Savisaar? Nemad võiksid jääda uus avaldamiskanal tarvitses Tartu-identi- siiski mõne edaspidise arutluse aineks. teedi selgemat väljajoonistamist Vikerkaare Jään Krulli, Sauteri ja Ehlvesti juurde. suhtelise Tallinna-identiteedi kõrval. Neid nimesid võib ka lihtsustatud lööksõ- Vikerkaare esimeses kümnes aastakäi- nadeks ja -fraasideks tõlkida, mis kirjani- gus esineb veel terve hulk noori kirjanik- kupersoonide seisukohalt on kindlasti väga ke, kes minu meelest siiski nii aktiivselt ebaõiglane, kuid mis parata. Ma pole “Vikerkaare kirjanduse” koondkehana ei praegu kirjandusest otsimas persoone, vaid funktsioneeri. Põhjusi on erinevaid, vahest kollektiivseid ettekujutusi. Ja kui etteku- kõige intrigeerivamad juhtumid on siin jutus on kollektiivne, siis see paratamatult Jüri Kaldmaa ja Mart Kivastik (keda küll on ka trivialiseeritud. Noor Hasso Krull Sauteri-kesksesse kirjanduspilti mõnel võiks olla tõlgitav näiteks (sõltuvalt vaa- juhul sisse loetakse) – mõlemad on Viker- tenurgast) “iluks”, “tarkuseks” või “ekspe- kaare autoritena väga aktiivsed ja samal rimentaalsuseks”, Sauter “roppuseks” ja

134 VELSKER

2viker7-8 2006.pmd 134 24.07.06, 12:05 “pinnapealsuseks”, Ehlvest “hulluseks” ja pärivoolu. Näiteks kuulab Sauteri jutus “naljaks”. Tõepoolest piisavalt erinevad “Kuidas karastus teras” peategelane raa- sõnad selleks, et näha kolme erinevat diost loominguliste liitude tundi, lösutab “Vikerkaare kirjandust”. Aga kuidas need ja kraabib ninas tatikoorikut lahti ja nip- kolm ikkagi omavahel kokku käivad – kui sutab seda eemale.21 Ei, ta ei põgene põ- üldse? Käivad kindlasti ja siin on muudki letavate poliitiliste poliitiliste probleemide peale lähedaste sünniaastate. Teet Kallas eest, aga ta aktiivsus piirdub sõrmelise lahendas selle küsimuse põlvkonnainstink- tegevusega. Krull luuletab aegadest, mil ti ja postmodernismiga, ma teen seda na- inimestel oli veel selge ja kindel maailma- tuke teiste sõnade abil, kuigi sama tüüpi pilt (“Modern Discourse”), ja me võime lihtsustamisele ustavaks jäädes. seda lugedes peaaegu kindlad olla, et need Kirjandusi sai kolm, saagu siis ka kolm ajad on möödas. Ehlvest võtab veidi hil- ühist tunnust. Esiteks – “Vikerkaare kir- jem poliitilise olukorra kokku järgmiselt: jandus” ohustab nii või teisiti mingeid “Toetudes Dalile, Newtonile, Ruutsoole tabusid, neist oli 1980. aastate lõpuks (tsitaat temalt tuleb all) ja suurele Balti jäänud kehtima veel väike komplekt seksi, sõbrale, Jaapanlannale, sürrealistile, roojamise ja vägivallaga seotud keelde, mis moodustasin ma eriti olulise õpetliku lau- ootasid noore kirjanduse julget saabumist. se: “Kulla ja Tina vahekord alkeemilises Saabutigi, see ühendas nii õuduse kui ilu transformatsiooniprotsessis on võrreldav kuulutajaid, ja õudust ning ilu nähakse eestlaste arusaamisega iseendist nõukogu- sajandilõpu tagantvalguses sagedasti ühes- dejärgses vabariigis (Kuld) ja selle arusaa- koos. Teiseks – tekstide maailm oli saa- misega, mida eestlastest omatakse Parii- nud sama reaalseks kui tekstideväline, sis (Tina).””22 Sauter kirjeldab maailma, sukelduti parafraseerivasse pillavusse. Jah, kus leiduvad mingidki konkreetsed pide- seda isegi karmi tegelikkust kirjeldatavate punktid, Krulli luuletuses on need pide- autorite puhul – ehk nagu ütleb Peeter punktid kadunud, Ehlvesti jutus taandatud Sauteri jutus “Tõlkija”: “Kui sa koosned alkeemilistele protsessidele. Mul on min- põhiliselt sõnadest, igasugu tekstidest, siis gil põhjusel tunne, et see maailm on kõi- on raske aru anda, mis on reaalne, mis gest hoolimata ühine, ikka seesama, kus mitte. Reaalne on lihtsalt see, mis huvitab hakkas ilmuma Vikerkaar, mis lõi oma ja erutab.”20 Kolmandaks peab väikestviisi tekstimaailma, mis lõi arusaama “Viker- õiguse andma Oskar Kruusile – soov “uut- kaare kirjandusest”, mis hakkas kirjeldama misel kaasa lüüa” on seatud kahtluse alla. maailma, kus hakkas ilmuma Vikerkaar. Võibolla pole see siiski soovimatus, küll Jne. aga ühiskondlik mõtteviis, mis ei liigu

20 P. S a u t e r, Tõlkija. Vikerkaar 1988, nr 12, lk 12. 21 P. S., Kuidas karastus teras. Vikerkaar 1990, nr 10, lk 22. 22 J. E h l v e s t, Jaapanlannaga Pariisis. Vikerkaar 1993, nr 8, lk 19.

VELSKER 135

2viker7-8 2006.pmd 135 24.07.06, 12:05 MAREK TAMM “VIKERKAARE AJALUGU”? Märkmeid üleminekuaja Eesti ajalookultuurist

Siinne lühike lugu on segu isiklikest mäles- et mitte öelda keskne roll. Seda tunnistab tusest ja tagantjärele refleksioonist.1 Selle ajakirja käekäigust 1987. aasta lõpul esimest kirjutamise ajendiks on tunne, et Vikerkaare vahekokkuvõtet tehes tollane peatoimetajagi, retseptsioonilugu on veidi tasakaalust väl- kes tõdedes küll ilukirjanduse olulisust, jas: enamasti tõstetakse kilbile ajakirja panus nendib: “Näib siiski, et ajakirja ilmekamat eesti belletristika uuendamisesse, räägitakse osa on esindanud publitsistika.”3 koguni “Vikerkaare kirjandusest”2, ent tagaplaanile on jäänud Vikerkaare roll ülemine- Ajaloolaste vabariik kuaja ajalooteadvuse kujundajana, see, mida võiks nimetada “Vikerkaare ajalooks” või Vikerkaare sünd sattus huvitavale ajale (või “Vikerkaare ajaloodiskursiks”. Säärane tunne õigupoolest oli ajakiri ise nende uute huvi- tugineb isiklikule kogemusele: nimelt oli Vi- tavate aegade sünnitis). Õhus oli esimesi kerkaar mulle pikka aega ennekõike (ajaloo- märke muutustest ja inimeste kodanikujul- lise) publitsistika, mitte ilukirjanduse ajaki- gus kasvas iga päevaga. Järgnevatel aastatel ri. Hakkasin ajakirja regulaarseks lugejaks vallandus avalikkuses tavatu kogus energiat, küll alles 1989. aastal (seda reedab kodu- millest märkimisväärne osa suubus ajaloo- ne raamaturiiul, kus esimene terviklik ainelistesse kõnedesse ja artiklitesse. Tun- komplekt pärineb sellest aastast), ent tagant- dub, et ei kunagi varem ega hiljem pole järele varasemaidki numbreid sirvides näh- olnud ajaloolastel etendada sedavõrd mõ- tub, et asutamisest alates kuni 1990. aastate jukat rolli Eesti ühiskondlikus elus kui keskpaigani oli publitsistikal üldiselt ja aja- 1980. aastate lõpul ja 1990ndate alguses.4 lookirjutusel kitsamalt Vikerkaares oluline, Eesti Vabariigi taastamine oli olulises osas

1 Tuleb tunnistada, et üleminekuaja Eesti ajalookultuur alles ootab kaardistamist ja eritlemist. Praegu saab vaid toetuda esimestele eskiisidele, mis pealegi kirjutatud välisauditooriumi silmas pidades. Vt nt J. K i v i m ä e, Re-writing Estonian history? Rmt-s: National History and Identity. Ed. M. Branch. Helsinki, 1999, lk 205–212; K. B r ü g g e m a n n, Von der Renationalisierung zur Demontage nationaler Helden. Oder: “Wie schreibt man estnische Geschichte?”. Osteuropa 2001, nr 51, lk 810–819; S. K i v i m ä e, J. K i v i m ä e, Geschichtsschreibung und Geschichtsforschung in Estland 1988–2001. Österreichische Osthefte 2002, kd 44, nr 1/2, lk 159–170. 2 Vt ülevaatlikult Mart Velskri artikkel siinsamas ajakirjanumbris. 3 R. V e i d e m a n n, Esimese vaatuse lõpp. Vikerkaar 1987, nr 12, lk 96. 4 Mõistagi leiab mõningaid pretsedente samuti Eesti omariikluse algaegadest ja samuti Nõu- kogude anneksiooni päevilt. On huvitav, et Sulev Vahtre tegi juba ülemineku ajal katse võrrelda ajaloolaste rolli Eesti ajaloo murdeperioodidel 1918–1919 ja 1987–1989. Vt

136 TAMM

2viker7-8 2006.pmd 136 24.07.06, 12:05 “ajaloolaste vabariigi” ehitamine. Terve rida oleviku võitlused muistsete sündmuste plejaad vastse vabariigi esimesi juhte oli universaalsele taustale. Praegu toonast aja- saanud hariduse Tartu (Riikliku) Ülikooli loopublitsistikat Vikerkaares ja mujal üle ajaloo osakonnast ning teeninud oma esime- lugedes hämmastab, millise siira veendumu- se kuulsuse ajalooliste publitsistidena. 1990. sega alustati ja lõpetati oma sõnavõtte mi- alguses valitses Eestis unikaalne situatsioon, neviku ja oleviku üheks sidumisega. Selle kus sisuliselt kõik riigi tähtsamad ametiko- retoorika kõige paremaks näiteks on kaht- had presidendist peaministrini ja edasigi lemata edu, mida saatis “uue ärkamisaja” olid hõivatud ajaloolaste poolt. See “ajaloo- kontseptsioon. Eesti Muinsuskaitse Seltsi laste vabariik” hakkas murenema alles initsiatiivil levis see mõiste 1987. aastast ala- 1994. aastal, mil sai otsa Mart Laari esime- tes kulutulena ja on tänaseks raamatusse ne valitsusperiood. Samal ajal hakkab aja- raiutud koguni akadeemilise “Eesti ajaloo” looline kirjasõna taanduma ka Vikerkaare viimases köites.5 1988. aasta alguses avaldas veergudelt. muinsuskaitse selts Loomingus üleskutse Millega seletada seda ajaloo ja ajaloolas- ajaloomälestuste kogumiseks, sidudes selle te pretsedenditut esiletõusu? Seletusi on üheselt Jakob Hurda kunagise tegevusega. kindlasti mitu, ent kaks tunduvad mulle Üleskutse, mis paljastab juba pealkirjas oma kõige veenvamad. Ühelt poolt oli pikk so- paatose – “Kas uus ärkamisaeg?” –, sisaldas vetiaeg põhjustanud avalikkuses selge ajaloo- ühtlasi vastust esitatud küsimusele: “Ja miks nälja, istutanud paljudesse salateadmise, et ka mitte. Sest praegune aeg tuleb ajaloolas- kusagil on olemas tõeline ajalugu, mille tele tuttav ette.”6 Paar kuud hiljem avaldas võltsimise ja varjamisega valitsev režiim Mart Laar sealsamas artikli “Mõtteid Eesti hoolega ametis oli. See siiras ajaloousk, Vabariigist”, mille avalause teatab: “Otsi- veendumus, et minevikku on võimalik tal- des omariikluse juuri ning analüüsides tema letada ja tutvustada nii “nagu see tegelikult saavutusi, pöördub pilk tahtmatult rahvus- oli”, oli kindlasti üks teguritest, mis andis liku ärkamisaja poole.”7 Ajaliselt rööpselt tiivad noorele ajaloolastepõlvkonnale, kel- sekundeerib talle loominguliste liitude ühis- lest hiljem kasvas välja riigi uus poliitiline pleenumi puldist Aili Aarelaid, kes alustab ladvik. Teiselt poolt näen ma ajaloolaste edu oma kõnet sõnadega: “Eesti rahvuskultuur panti nende oskuses siduda tänased tegemi- elab üle uusärkamisaega.”8 “Uuest ärkamis- sed möödaniku saavutuste külge, projitsee- ajast” räägib samuti 1989. aasta sügisel il-

S. V a h t r e, Die Geschichtskunde und die Historiker in Estland in den kritischen Jahren 1918/1919 und 1987/1989. Journal of Baltic Studies 1994, kd 25, nr 2, lk 147–152. 5 Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005, lk 376–379. 6 Eesti Muinsuskaitse Selts, Kas uus ärkamisaeg? Looming 1988, nr 2, lk 257. Vt ka P. K a s k, T. T i i v e l, Uus ärkamisaeg. Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamiselt. Looming 1988, nr 2, lk 278–281. 7 M. L a a r, Mõtteid Eesti Vabariigist. Looming 1988, nr 5, lk 677. Vrd M. L a a r, Ärkamis- ajast nii ja teisiti. Looming 1987, nr 4, lk 553–555. 8 Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste pleenum 1.–2. aprillil 1988. Tallinn, 1988, lk 47.

TAMM 137

2viker7-8 2006.pmd 137 24.07.06, 12:05 munud Mart Laari, Lauri Vahtre ja Heiki möödaminnes: “Võime üksnes konstatee- Valgu “Kodu lugu”9, nagu hiljem sajad rida aegade korduvust.”13 Möödaniku mõt- muud kõned, artiklid ja raamatud. ted ja kangelased ärkasid uuele elule ja Taasiseseisvumise protsessi esitamine omandasid ajatu ilme. Osundatud 1988. ajaloo igavese tagasipöördumisena ei väl- aasta Muinsuskaitse Seltsi manifest alustas jendunud ainult nimetamise tasandil, vaid pika tsitaadiga Jakob Hurdalt, lisades asus legitimeerima ka päevapoliitilisi eri- kommentaariks: “Nii kõneles 1906. a. meelsusi. Nii sidus Mart Laar, kelle üks augustis “Vanemuise” uue seltsimaja ava- tollaseid huvisid oli rahvusliku liikumise mistalitusel J. Hurt. Nii võinuks ta aga lõhenemislugu, mitmes sõnavõtus Eesti kõnelda ka aastal 1869, nii võinuks ta Muinsuskaitse Seltsi ja Rahvarinde vastas- kõnelda praegu.”14 Tulevikku ehitati mine- seisu ärkamisaegse konfliktiga Hurda ja viku ainest, millest otsiti ühtlasi seletusi Jakobsoni vahel, kus esimene organisat- olevikule. Raivo Palmaru kuulutab ku- sioon esindas “Hurda-Reimani-Tõnissoni jundlikult 1988. aasta Vikerkaares: “Ent kompromissitu tõenõudmise” liini ja teine tuleviku nimel peame siiski julgema mi- “Jakobsoni-Pätsi reaalpoliitilist” suunda.10 nevikku sukelduda, et otsida ajaloo mu- “Küllap on tänasessegi päeva kandunud dast üles kadunud must kast.”15 Jakobsoni-Pätsi ja Hurda-Tõnissoni dilem- Kuigi kõige populaarsem, polnud pa- ma,” nendib ta 1988. aastal üht oma teist ralleel “vana” ja “uue” ärkamisaja vahel samas vaimus kirjutatud artiklit lõpeta- ainus ajalooline võrdlus, mis pakkus tuge des.11 olevikulistele ettevõtmistele. Minevikuhõl- mast äratati näiteks samuti üles 1930. Korduvus ja kontinuiteet aastatel juurdunud käsitus “Eestlaste Suu- rest Lahingust”, mis sai alguse 13. sajandi Eesti ajalookultuur näis 1980. aastate lõ- künnisel ja päädis õnneliku lõpuga Võnnu pust alates toituvat usust mineviku kordu- all.16 1989. aasta maikuu Vikerkaares hak- misse ja kontinuiteeti. Tollase ajaloolise kas ilmuma Hannes Walteri pikem ülevaa- ootushorisondi kõige mõjukam kujundaja de Eesti Vabadussõjast, mis pani aluse Mart Laar, keda Vikerkaar tunnistab üht- ajakirja veergudel kuni 1990. aastate kesk- lasi “toimetuse üheks sensatsioonilisemaks paigani väldanud Vabadussõja vaimustu- autoriks”12, nendib 1988. aastal justkui sele. Walter sõnastab kohe alguses oma

9 M. L a a r, L. V a h t r e, H. V a l k, Kodu lugu II. Loomingu Raamatukogu 1989, nr 42/43, lk 96 jj. 10 M. L a a r, Jakob Hurt ja meie. Looming 1989, nr 7, lk 943. 11 M. L a a r, Mõtteid Eesti Vabariigist, lk 678. 12 Vikerkaar 1989, nr 8, lk 93. 13 M. L a a r, Mõtteid Eesti Vabariigist, lk 678. 14 Eesti Muinsuskaitse Selts, Kas uus ärkamisaeg?, lk 257. 15 R. P a l m a r u, Juured ja võrsed I. Vikerkaar 1988, nr 4, lk 69. 16 Vt M. T a m m, Monumentaalne ajalugu. Mida me mäletame Eesti ajaloost? Vikerkaar 2003, nr 10/11, lk 60–68.

138 TAMM

2viker7-8 2006.pmd 138 24.07.06, 12:05 kirjatöö põhiseisukohad, millest viimane Paljudest tekstidest leiame fraase, kus need kõlab eheda ajaloolise kontinuiteedi vaimus: kaks mõistet sujuvalt üheks sulanduvad. “Ühtaegu viis Vabadussõda lõpule eestlaste Nõnda näiteks Muinsuskaitse Seltsi 1988. rahvusliku vabadusvõitluse, mis algas muist- aasta üleskutses: “Võitlus oma ajaloo, se iseseisvuse kaotamisega.”17 mälu eest näibki kujunevat “uue ärkamis- Korduvuse ja kontinuiteedi idee sai kind- aja” üheks kandvamas ideeks.”19 lasti lisatoitu mitmetest ümmargustest täht- Mälestuste kogumine, talletamine ja päevadest, mille meenutamisele ülemine- uurimine muutus avalikus arusaamas aja- kuajal palju tähelepanu pöörati. 1980. aas- loolase töö üheks peamiseks sisuks. Tõene tate lõpp võimaldas tähistada näiteks Eesti ajalugu usuti peituvat nimelt ajaloolises Vabariigi asutamist, Jakob Hurda 150. sün- pärimuses, mitte arhiivide peidikuis. Kuu- nipäeva, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmi- lutades 22. veebruaril 1988 välja ajaloo- mist ja mitmeid muid tähtsaid tähtpäevi. lise pärimuse kogumise, seadis Muinsus- Kultuuriajakirjandus kajastas erinevate kaitse Selts eesmärgiks “saada tõeseid fak- sündmuste ja suurmeeste sünnipäevi innu- te Eesti ajaloo kohta, säilitada tulevaste kalt, aidates nõnda kaasa uue rahvusliku põlvedeni mälestusi möödanikust, hoida juubelikalendri välja kujundamisele. ja kaitsta meie ajaloolist mälu”.20 Nii nagu Uue ajalooteadvuse mütoloogiline ku- Jakob Hurt otsis rahvaluulest rahvuse de, mida iseloomustab pigem restaurat- vaimu, otsiti 1980. aastate lõpul mälestus- siooni- kui revolutsiooni-idee, ei jäänud test rahvuse minevikku. Loomulikult ei üleminekuajal päriselt tähelepanuta, sellest unustatud seda aegade sidet rõhutamast: kirjutas juba 1989. aasta Vikerkaares väga “Nii nagu 100 aastat tagasi on MÄLUST tabavalt Jaan Kaplinski. Tuginedes Tartu- saanud ka käimasoleva ärkamisaja märk- Moskva semiootikakoolkonna töödele, sõnu. Rahvale tema ajaloo tagasiandmine osutas Kaplinski õigustatult meie ajaloo- ei tõsta mitte ainult rahva väärikustunnet, teadvuse tsüklilisele iseloomule, kus va- austust enese vastu, vaid võimaldab tal litseb printsiip “kõik uus on vaid vana teistele selgitada oma praeguse käitumise kordumine”.18 ja taotluste juuri.”21 Ajaloolise pärimuse kogumist saatis Ajalugu kui mälu suur edu. Juba 1988. aasta novembris sai Mart Laar Vikerkaares raporteerida, et Üleminekuaja ajaloodiskursis torkab sil- mõne kuuga on muinsuskaitse suutnud ma ajaloo ja mälu sagedane samastamine. koguda ligemale 8000 lehekülge käsikirja-

17 H. W a l t e r, Eesti Vabadussõda 1918–1920. Vikerkaar 1989, nr 5, lk 66. 18 J. K a p l i n s k i, Kord jälle nagu alguses. Vikerkaar 1989, nr 4, lk 78–81. Kordustr: J. K a p l i n s k i, See ja teine. Tartu, 1996, lk 182–191. Vt ka Linnar Priimäe kriitilist vastukaja: L. P r i i m ä g i, Mütoloogiast ajalooni. Vikerkaar 1989, nr 8, lk 90–91. 19 Eesti Muinsuskaitse Selts, Kas uus ärkamisaeg?, lk 258. 20 M. L a a r, Õuduste aeg. Vikerkaar 1988, nr 11, lk 76. 21 Sealsamas.

TAMM 139

2viker7-8 2006.pmd 139 24.07.06, 12:05 list materjali ja 90 tundi mälestusi lintidel.22 masõjas jms. Nende kunagiste tabuteemade Osa sellest mälestuste kogumise buumist käsitlemine seotakse sealjuures sageli selle- leidis väljundi ka Vikerkaare veergudel, kus sama kontinuiteedi-ideega, nagu nähtub näi- avaldati laekunud mälestuste põnevamaid teks ilmekalt Toomas Haugi 1988. aastal il- katkeid (Marie Laidoneri, Helgi-Alice Pätsi munud artiklist, milles on püütud õõnesta- jt meenutusi). Sümboolne on seegi tõsiasi, da sini-must-valge lipu tabu: “Viimase aasta et juba uue ajakirja esimesest numbrist peale sündmused on näidanud, kui suurt vastukaja tehti algust rubriigiga “Elav ajalugu”, milles rahva hinges tekitab see töörohke ajajärk toodi lugejateni rohkelt mälestuslikke ma- [19. sajandi teine pool – M.T.], nii et meie terjale nii uuemast kui ka vanemast ajaloost. tänaseidki päevi on nimetatud uueks ärka- misajaks. Ja et ajaloo sidemed oleksid lõpuni Ajalootabud ja ajalootraumad ausad, siis tuleb lahti rääkida ka mõttetu värvitabu.”23 Märksõnad, millega üleminekuaja ajaloo- Tabuteemadega tegelemist täiendavad uurimist iseloomustati ja õigustati, olid kultuuriajakirjanduse veergudel mälestuste võrdlemisi metafoorsed: “ajaloo valgete ja käsitluste avaldamine mineviku traumaa- laikude kaotamine”, “rahvale nende mine- tilistest momentidest: küüditamisest, sissi- viku tagasi andmine”, “oma ajaloo pereme- sõjast, erinevate suurmeeste traagilisest saa- heks saamine”, “ajalootabude kõrvaldami- tusest jne. Eesti lähimineviku traumaatiline ne” jne. Vikerkaares nagu Loomingus ja iseloom pälvib toonitamist mitmes kirjatöös, mujalgi ilmunud ajaloopublitsistika oli kõige selgemini kindlasti Mart Laari sõnas- valdavalt suunatud üksiksündmuste ja -ini- tuses 1988. aasta Vikerkaare novembri- meste ajaloolise tähenduse avastamisele ja numbris: “Rahva ajalooteadvuses hakkavad ümberhindamisele. Mõistetavalt kujunesid paljud nähtused ja perioodid õigetesse röö- kiiresti välja oma võtmeperioodid, mille bastesse minema (Vabadussõda, Eesti Vaba- valgustamisele pühendati kõige enam trü- riigi tohutu tähendus meie rahvuse püsimi- kipinda: rahvuslik ärkamisaeg, Vabadussõ- sele jne). Tegemist on siiski n-ö emotsionaal- da, Nõukogude okupatsioon, 1944. aasta sel tasemel omandatuga, konkreetset sisu kaitselahingud, küüditamine, metsavendlus. ega tähendust ei osata faktidele tihtipeale “Vikerkaare ajalugu” on ennekõike varjatud anda. Ning mis kõige hullem: näib, et me heroiliste sündmuste ja suurte kannatuste ikka veel ei taju oma rahvast tabanud kan- ajalugu. Ridamisi leiavad 1980. aastate lõpul natuste ulatust ja õudust. Me peame endale ja 1990ndate algul käsitlemist mitmed tõr- ükskord teadvustama, et Eestis pea pole pe- jutud või tabustatud minevikuteemad: Va- rekonda, kust poleks keegi istunud Siberis, badussõda, Eesti Vabariigi välispoliitika, kus poleks tapetuid, represseerituid, põge- baaside ajastu, Eesti sõdurid Teises maail- nenuid.”24

22 M. L a a r, Õuduste aeg, lk 76. 23 T. H a u g, Ühest kultuuriloo tabust. Looming 1988, nr 3, lk 406. 24 M. L a a r, Õuduste aeg, lk 76.

140 TAMM

2viker7-8 2006.pmd 140 24.07.06, 12:05 Kõige ehedamalt esindavad ülemineku- ajaloo personaliseerimist tabavalt nimeta- aja traumaatilist ajaloodiskurssi artiklid nud “suurte ajalooliste isiksuste tagasi- vabariigiaegsete poliitikute, sõjameeste ja pöördumiseks”.30 “Vikerkaare ajalugu” on kultuuriinimeste arreteerimistest ja küü- selle isiksustekeskse ajaloodiskursi ilme- ditamistest. Nii lõpetab Küllo Arjakas kaks näiteks. Märkimisväärne osa ajakirja 1988. aastal oma ülevaate Johan Laidoneri veergudel avaldatud ajaloopublitsistikast eluteest napi lausega: “Surma ja matmise oli pühendatud vabariigiaegsete poliitiku- koht teadmata.”25 Evald Laasi osutab oma te, kultuuritegelaste ja ennekõike sõjaväe- faktitihedas artiklis “Mis sai Eesti kaad- laste tutvustamisele. Neile lisandusid riohvitseridest?”, kuidas suurem osa neist mõned portreed rahvusliku ärkamisaja hukati või represseeriti venelaste poolt suurmeestest. Seda personaliseeritud aja- Teise maailmasõja käigus.26 Erich Erelt lookäsitlust väljendab hästi Mart Laari näitab kindral Aleksander Tõnissoni näitel tõdemus 1987. aasta juulikuu Vikerkaares: eesti kõrge sõjaväelase traagilist eluloojan- “Eesti rahvusliku liikumise ajalugu on gut NKVD küüsis.27 Kuu aega hiljem se- ühtlasi seda kandnud isiksuste ajalugu.”31 kundeerib talle Kaupo Deemanti ülevaa- Paar aastat hiljem seob ta ilmeka pealkir- de admiral Johan Pitka elutee viimasest jaga artiklis “Jakob Hurt ja meie” suurte vaatusest.28 Mart Orav omakorda kaardis- isiksuste uurimise omakorda ajaloolise tab Heiti Talviku traagilist elulõppu.29 Ja kontinuiteedi ideega: “Kannavad ju selle seda näidete rida võiks veel pikalt jätka- käesoleva sajandi esimesel kümnendil sur- ta. nud mehe aated meie rahvusideoloogiat tä- napäevalgi. J. Hurda isiku ja aadete taas- Suurte kangelaste sünd on kulgenud paralleelselt “uue ärka- tagasipöördumine misajaga”, teataval määral seda isegi en- netades.”32 Üleminekuaja ajalookultuuri üheks oluli- Huvitav on täheldada, et see isiksuste- semaks iseloomujooneks kujunes mööda- keskne ajalookäsitlus on tegelikult ise niku suurmeeste velmamine unustusehõl- ärkamisaegse historiograafia pärand. Tol- mast ja nende eeskujuks seadmine tänases lane sünnifaasis emakeelne ajalookirjutus võitluses. Karsten Brüggemann on toonast oli selgelt üles ehitatud mineviku kange-

25 K. A r j a k a s, Surra nädal peale Stalinit. Vikerkaar 1988, nr 8, lk 81. 26 E. L a a s i, Mis sai Eesti kaadriohvitseridest? Vikerkaar 1989, nr 1, lk 72–76. 27 E. E r i l t, Mõnda kindral Tõnissoni arreteerimisest ja tema arvatavast elusaatusest. Viker- kaar 1991, nr 4, lk 53–56. 28 K. D e e m a n t, Admiral Johan Pitka viimane võitlus. Vikerkaar 1991, nr 5, lk 60–65. 29 M. O r a v, “Mina suren vee peal...”: Heiti Talviku biograafiat aastaist 1940–1947. Vikerkaar 1988, nr 7, lk 47–56. 30 K. B r ü g g e m a n n, Von der Renationalisierung zur Demontage nationaler Helden, lk 812. 31 M. L a a r, Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Vikerkaar 1987, nr 7, lk 59. 32 M. L a a r, Jakob Hurt ja meie, lk 942.

TAMM 141

2viker7-8 2006.pmd 141 24.07.06, 12:05 laste elulugude jutustamisele, printsiibil tagaplaanile üldskeemist irduvad seisuko- historia magistra vitae. Nii kirjutab näiteks had. Tegelikult oli see hüpoteesina postu- Jaan Bergmann 1879. aastal oma “Üleül- leeritud “Vikerkaare ajalugu” kahtlemata dise ajaloo” sissejuhatuses, et õpikus “on heterogeensem, kui eelnevast võis mulje kõige tähtsamad ja õpetlikumad lood või- jääda. Esimestel ilmumisaastatel avalda- malikult eluloo kombel jutustatud, sest ti ajakirja ajalooveergudel samuti nii selgelt üksiku kuulsa mehe elulugu rõõmustab ja tagurlikke tekste,35 perestroika vaimus lee- harib õppija meelt, äratab tema südames bemaid revisionismikatseid36 kui ka hoo- himu õppimisele ja edasipüüdmisele ja pis moodsama ajalookirjutuse näiteid.37 vaimustab teda ennast kõigele hääle ja Põnevaid põrkumisi või haakumisi võis Vi- kaunile”.33 Suuresti neidsamu ideaale jah- kerkaares täheldada samuti ajaloopublit- tis veel ka 1980. aastate lõpu ja 1990ndate sistika ja ülejäänud esseistika vahel; pole alguse Eesti ajaloopublitsistika. Iseloomu- haruldased numbrid, kus postmodernistlik liku pealkirjaga artiklis “Eesti suurmees kirjandusdiskurss läheb sujuvalt üle rah- Villem Reiman” seab Toomas Haug vusromantiliseks ajaloodiskursiks või vas- Reimani isiku eeskujuks veel tänastelegi tupidi, näiteks ajakirja 1988. aasta no- põlvedele: “V. Reimani suuremaid ja kest- vembrinumbris, kus Hasso Krulli essee vamaid teoseid on aga tema isik, tema “Hando Runnel ja postmodernism” eel- isikumüüt, millega võiksid ennast uurivalt neb Küllo Arjakase artiklile “Eesti vaba- kõrvutada kõigi järelpõlvede liikmed. Teda riigi välispoliitika”. mäletatakse askeetliku, range ja väga põ- Paistab, et ajaloohuvi hakkas Vikerkaare himõttekindla inimesena.”34 veergudel nagu ühiskonnas laiemaltki vaibuma 1990. aastate keskel, mil ühelt Kokkuvõtteks poolt muutus ajaloopublitsistika avaldamine järjest ebaolulisemaks ja teiselt poolt Selle lühikese loo kokkuvõtteks tuleb hakati murdma piike mitte enam ärkamis- toonitada, et skitseeritud pilt ülemineku- aja või Teise maailmasõja teemadel, vaid aja Eesti ajalookultuurist on kindlasti liht- juba Eesti taasiseseisvumise üle. Sümbool- sustav ja ühekülgne. Püüdsin välja tuua seks rajajooneks võiks pidada 1995. aasta need vaated, mis nii toona kui praegugi veebruarikuu Vikerkaart, kus ilmus Rein tundusid avalikkuses domineerivat, jättes Ruutsoo programmiline artikkel “Nõuko-

33 Üleüldine ajalugu. Kolmes jaus koolidelle ning igale teaduse nõudjalle kirja pannud J. Bergmann. Esimene jagu: Wana aeg. Tartu, 1879, lk V. 34 T. H a u g, Eesti suurmees Villem Reiman. Vikerkaar 1988, nr 8, lk 93. 35 Nt K. S i i l i v a s k, Noored ja Oktoobrirevolutsioon Eestis. Vikerkaar 1987, nr 11, lk 49– 52. 36 Nt E. S a v i s a a r, Revolutsioon jätkub. Vikerkaar 1987, nr 11, lk 52–60. 37 Nt T. V e i s p a k, Seksuaalideoloogia Eestis 20. sajandil. Vikerkaar 1989, nr 6, lk 60–69; nr 10, lk 70–77. Vt samuti Fanny de Siversi emotsionaalsete ajalooesseede sarja “Surra, kui oled veel noor” (Vikerkaar 1987, nr 11, lk 60–65; 1988, nr 5, lk 83–87, nr 6, lk 37–47).

142 TAMM

2viker7-8 2006.pmd 142 24.07.06, 12:05 gude Liidu provintsist Eesti rahvusriigiks”, rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast”. See mis vallandas läbi mitme numbri välda- jäi ajale selgelt jalgu, nii et raamatu viima- nud diskussiooni Eesti lähiajaloo tõlgen- sed osad tundusid üha enam ajakirjaruumi damise ümber.38 asjatu raiskamisena. Huvitava kokkusat- Ajakirja lugejana mäletan, et suurepä- tumisena lõppesid Hinnomi memuaarid rane lakmus rahvusliku ajaloohuvi vaibu- viimaks 1995. aasta jaanuarinumbris, et misest oli 1993. aasta veebruaris järjeju- anda järgmises numbris teed mainitud tuna ilmuma hakanud Arnold Hinnomi Ruutsoo artiklile ja selle vastukajadele. mälestusteraamat “Suur heitlus: Mälestusi

38 R. R u u t s o o, Nõukogude Liidu provintsist Eesti rahvusriigiks. Vikerkaar 1995, nr 2, lk 44–54.

TAMM 143

2viker7-8 2006.pmd 143 24.07.06, 12:05 REIN RUUTSOO LIBERALISEERIMINE ILMA DEMOKRAATIATA

“Rohkem demokraatiat – see tähendab Retooriline rohkem sotsialismi” – see Gorbatšovi demokratiseerimine poolt kümneid kordi korratud fraas on retooriliselt kõnekas. See kõlas nagu mõni Nn stagnatsiooni ja perestroika vastandmi- vana nõukogude mantra. Ometi tähistas ne on mitmeti küsitav. Kui käsitletakse see olulist muutust poliitikas. Perestroika- seitsmekümnendaid aastaid NSV Liidus na tuntuks saanud protsess vallandas pöör- eelkõige poliitilise võõrandumise süvene- delise tähtsusega arenguid, mis aga seejärel misperioodina (ehk stagnatsioonina), siis mattusid juba hoopiski mitte ettekavanda- keskendutakse tagasivaadeteski peamiselt tud sotsiaalsete ja poliitiliste maavärina- konfliktile: püütakse konstrueerida sotsia- te alla. Perestroika, mille sisu kohta pol- lismi arengu sisemist vastuolu, mis toonud kaua peaaegu mingit selgust, näis al- nuks lõpuks nagu loomulikult kaasa gor- gul lihtsalt veel ühe kampaaniana selletao- batšovliku “revolutsiooni”. Selline oli liste kampaaniate pikas reas. Kuid seekord perestroika algatajate omamüüt, millega andis kampaania üllatava tulemuse – im- õigustati vajadust muutuste järele (mille peerium varises kokku. kavatsetud sügavust on kõvasti ülehinna- Ühiskonnas, milles sügavamad muutu- tud). Konflikt ja muutuste mootor on te- sed pole põhimõtteliselt lubatud, on sel- gelikult parteiriigi ja demokraatia, st ko- geid reformiprogramme võimatu esitada. danikeriigi olemuslik erinevus. Stagnat- Muutuste saavutamise eeltingimuseks on siooni rõhutamine oli vajalik, et legitimee- sel juhul retoorilise käitumise nihkumine rida ühe parteilise eliitgrupi asendamist esikohale. Rohkem kui tavaliselt leiab siis teisega. Nomenklatuuripõhise võimukor- kinnitust tõik, et ajalugu on see, mida raldusega ühiskondades nimetatakse ühe keegi tegelikult ei tahtnud. Perestroika eliidigrupi asendamist teisega “revolutsioo- (mida tõlgiti eesti keelde kui “uutmine”) niks” ja NSV Liidus hakati revolutsioonist oli üks märksõna hegemoonilisest keelest, kõnelema 1989. aastal. mis kahandas valitseva eliidi tegevusüht- Muidugi, 1970ndail aastail riigi võimsuse suse kriitilise piirini. kasv aeglustus. Riigi ja rahvaalgatuse (ja igasuguse isemõtlemise) vahekorra oluliseks “regulaatoriks” said KGB nn viiendad osakonnad (perestroika silmakirjalikkus peegeldus nende ümbernimetamises “kons-

144 RUUTSOO

2viker7-8 2006.pmd 144 24.07.06, 12:05 titutsioonilise korra kaitsmise” osakonda- lustumise mantra kahandas aparaadi reaal- deks). KGB suutiski nn dissidentliku lii- susetaju ja seega ohutunnet. Realismi ka- kumise 1980ndate aastate alguseks üsna dumine oli üks Gorbatšovi fenomeni al- põhjalikult purustada. likaid. Juba see, et õiguse või seaduslik- Deklaratiivsuse ja rituaalse käitumise kuse mõisted lülitati pelgalt retoorilisel osakaal avalikus poliitikas kasvas. NLKP tasandil riigivõimu diskursusse, hakkas algatas üha absurdsemaid “kampaaniad” mõjutama näiteks dissidentlike tekstide kui kodanikualgatust simuleerivad ja ise- keelekasutust. Juhendid, mida dissidendid mõtlemist summutavaid nn pehmeid sur- levitasid oma tegevuse õiguslikuks kaitseks vevahendeid (kampaaniate viimaseks näi- (näiteks Jessenin-Volpini ”Kuidas käituda teks oli juba Gorbatšovi ajal vallandunud ülekuulmisel”), oleksid Stalini ajal olnud alkoholismiga võitlemise hoogtöö viina- täiesti mõttetud. Muidugi irvitasid KGB- marjakasvatustes). lased omaenda riigi seaduste üle, kuid “arenenud sotsialismi põhiseaduse” kirja- Kuid mõisted “areng” ja ”demokratiseeri- tähe vaimus vormitud koodeksid lõid ma- mine” jäid parteiriigi omamüüdi olemus- nööverdamisruumi. (Nn “40 kiri” kasutas likuks osaks – tuli ju kogu aeg näidata ära just nimelt õigusriigi simulatsiooni.) liikumist kommunismi suunas. Retoori- KGB-laste tööd “põhiseaduslikkus” mõne- lise demokratiseerimise nurgakiviks sai võrra raskendas, kuid ilma muude demo- deklaratsioon, nagu oleks just neil aastail kraatia elementideta, nagu elementaarnegi pandud alus täiesti uue kvaliteediga inim- avalikkus, polnud sel kaalu (perestroika aja tsivilisatsioonile, mis brežnevistlikus žar- arengutes võib jälgida, kuidas avalikkuse goonis pälvis “arenenud sotsialismi” ni- kontroll tegelikult hakkab teisendama me. Silt “arenenud” pidi sisendama, et deklaratiivset seaduslikkust sisuliseks, olemuslik vastuolu poliitilise võimu või halvates sellega oluliselt näiteks KGB vä- riigi ning rahva vahel on maailma ajaloos givallavõimet). esimest korda lõplikult ületatud ning nüüd on loodud üldrahvalik riik. 1979. aastal Kuid deklaratsioonidest kaugemale ei vastu võetud NSV Liidu konstitutsioon oli mindud. 1970ndail aastail domineerinud iseloomulik katse propagandakampaania aparatšikute põlvkond oli omal nahal abil luua illusioon ühiskonna dünaamilisest kogenud Hruštšovi katseid laiendada nn arengust (sama võtet kasutas Stalin 1936. parteilist juhtimist “parteitute ja kommu- aastal, kehtestades ülimalt deklaratiivse, nistide bloki” loomise suunas. Seda, et see nn stalinliku konstitutsiooni). Samas taju- samm süvendas parteiriigi kriisi, põhjen- sid 80ndate algul peaaegu kõik (sealhul- dati peamiselt Hruštšovi ja tema põlvkon- gas NLKP peamised ideoloogid), et par- na partei-eliidi sotsiaalse taustaga – nende teiriigi nihutamine “põhiseaduslikkuse” harimatusega, mis ei võimaldanud sõlmida (õigusriikluse) suunas on kõigest kuliss. strateegilist liitu uue intellektuaalse elii- Kuid retoorikal on kalduvus hakata diga. elama oma iseseisvat elu. Sotsialismi kind-

RUUTSOO 145

2viker7-8 2006.pmd 145 24.07.06, 12:05 Nn dissidentlike gruppide tekkimine sundis üht eliidigruppi langetama valikut Venemaal ei pidanud enamasti kaugeltki moderniseerimise (ja Läänega leppimise) silmas riigi kukutamist, vaid tulenes pigem kasuks. Uus hegemooniline liit muutis hruštšovliku parteilise eliididemokraatia jõudude vahekorda partei eliidis liberaalide kitsusest. Vene “teisitimõtlejad” olid ena- kasuks. masti nõukogude võimule ja sotsialismile 1980ndate aastate Moskvas toimus või lojaalsed. Lojaalsus suurriikluse suhtes õigemini muutus nähtavaks samasugune tekitas vastuolusid vene dissidentluse ja protsess, mida võis jälgida ka 1970ndate Baltimaades dissidentlikeks nimetatud aastate Eestis. Kompartei tehnokraadid- vabadusvõitlejate ideoloogia ja poliitika pragmaatikud (Tõnurist ja Co) liitusid vahel. Rahvuslik vabadusliikumine, st liberaalset humanitaarintelligentsi koon- NSV Liidu lagundamine jäi, kui üksikud dava kihistusega EKP-s, kes seisis lähedal erandid nagu Sergei Kovaljov välja arvata, Käbinile ja Väljasele. Kuid Eestis oman- venelastele vastuvõetamatuks. Kuid mit- das poliitiliste liberaalide ja majandus- mesugused dissidentluse ümber koondu- pragmaatikute liit paratamatult “kultuu- nud jõud ähvardasid kujuneda juba “nõu- rilist autonoomiat” taotleva rahvusliku kogudevastasteks” liikumisteks. Teisitimõt- värvingu. Suslovi ja Andropovi mõttekaas- lejate hüsteeriline mahasurumine näitas, lased pidid lammutama Tõnuristi-Väljase et parteiriigil puudus vähimgi suutlikkus kujundatud “isemajandamist”, st autonoo- dialoogiks. Probleem polnud mitte alati mia kõige süütumat vormi pooldava bloki selles, nagu puudunuks soov n-ö auru välja ning asendama selle teistsuguse, Karl Vaino lasta, kuivõrd mehhanismide puudumises, ja sõjatehasejuhtide blokiga. kuidas ühendada avalik kriitika partei monopoliga tõele. Kodanik ja “teisitimõtlemine”

1980ndate aastate alguseks tugevnesid kaks Kuuekümnendaist aastaist pärit väljend paralleelselt toimuvat ja perestroikat kui “teisitimõtlemine” on tähelepanuväärne elitistlikku projekti kujundavat protsessi. sõnaühend. Kui selle sisu, nii nagu seda Ühelt poolt teravnes vastuolu parteilise vahel mõistetakse, oleks üksnes nõukogu- nomenklatuuri sees – stalinistide ja nn liku süsteemi eitamine, siis poleks eraldi tehnokraatide vahel. Teiselt poolt aga hak- sõna üldse vaja. Kuid ilmselt tähistab see kas tekkima liit, mis sidus uut parteieliiti, midagi spetsiifilist, diskursiivsel tasandil kes polnud enam kujunenud stalinlikes toimunud muutust. Rahvaülestõusude tagatubades ja parteikoolides, vaid koosnes verine mahasurumine Ida-Saksamaal ja ülikoolide kasvandikest (Gorbatšov oli Ungaris näitas, et nõukoguliku süsteemi Moskva Ülikooli õigusteaduskonna vilist- kui poliitilise korra muutmine põrkab lane), kes olid maailmas ringi reisinud, valitseva poliitilise klassi massiterrorile. ning modernsemat kultuurieliiti. R. Med- Kuritegudega määritute mure võimu kao- vedevi, A. Sahharovi jt tagakiusamine tamise pärast oli eksistentsiaalne. kujunes üheks oluliseks veelahkmeks, mis Et ümber kujundada post-totalitaarne

146 RUUTSOO

2viker7-8 2006.pmd 146 24.07.06, 12:05 süsteem, mis oli siiski endiselt “ühe tõe” loogias hegemoonilist positsiooni. süsteem, läks seega tarvis teistsugust Sedalaadi ideede rollile hakkas 1970.– muutustevormelit. Selle otsimine toimus 80ndatel aastatel Kesk-Euroopas preten- muidugi muutlikus kontekstis, kuid eel- deerima “kodanikuühiskonna” diskursus. das sedalaadi verbaalset loomingulisust, Selles arendatud mõistevara nagu “mitte- mis poleks avalikult ohustanud poliitili- poliitiline poliitika”, “naabrusühiskond” se süsteemi tulevikku. Praha kevad ja Poola (secondary society), „paralleelne polis” oli Solidaarsus esindavad just säärase muutus- oma tähendusmahult üsna avar. Adam tevormeli otsimist, mis oleks piisav, et Michnik, Václav Havel, György Konrad sõlmida uuenduslik kompromiss rahvus- jt sidusid privaatse ja avaliku eelkõige liku kommunistliku eliidiga. (Kui poleks “moraalseks korraks”, mille eesmärk oli olnud Vene tanke, oleks kommunism kaitsta indiviidi autonoomiat, ja seda tul- vähemalt seal varem kokku varisenud ). nuks olemasolevasse süsteemi järk-järgult Tarvis oli sõnastada probleemid niisu- juurutada. Ehkki teisitimõtlejate püüdlu- guses keeles, mis poleks poliitiliselt otsesed lõppesid tihti vanglas, mõjutasid nad selt väljakutsuv ega taotleks kehtiva süstee- märgatavalt nende riikide, aga ka kogu mi kukutamist, kuid sisaldaks ometi dü- kommunismileeri ametlikku diskursust naamilist jõudu, väldiks süsteemi poolt “inimnäoga sotsialismi” suunas. selgelt keelatud piirkondi, kuid kätkeks Täna ollakse tagantjärele piisavalt tar- valitseva eliidi keelekasutusega ühildata- gad, et näha, mil määral oli “kodaniku- vaid nn hõljuvaid tähistajaid. Süsteemi ühiskond” kui hõljuv tähistaja kantud lammutamiseks suuteline poliitiline vor- romantilisest maailmanägemisest, mil mel ei saanuks piirduda seega lihtsalt min- määral avaldus selles sotsiaalne utoopia gite “üksikute puuduste” mainimisega või vastuoludeta ühiskonnast ja võõrandumata siis mingi teise jäigalt utoopilise projekti võimust. Kuid see idee viitas projektile, vastandamisega kommunismile. Viimaseid mis võimaldaks iga isiku autonoomiat kui intellektuaalselt vähenõudlikke pro- argipäevases elutegevuses. Seejuures vas- jekte (näiteks EV taastamise ideed) olnuks tandus kodanikuühiskonna diskursus ju mõnes mõttes kerge esitada ja ka samas ametliku ideoloogia, marksismi-leninismi üsna lihtne maha suruda. Ja seda mitte tuumale, mis oli omavalitsusliku elukor- ainult füüsilise või administratiivse jõuga. ralduse ideest määratult kaugenenud. Mõjusalt “teisiti mõtelda” tähendas sõnas- Kodanikuühiskonnast sai kriitilise täht- tada olemaolevasse poliitilisse tegelikkusse susega idee. See ei rõhutanud üksnes süs- dünaamikat toov nägemus viisil, mis või- teemi olemuslikku vastuolu väidetava maldaks varjatult ümber defineerida kogu üldrahvalikkuse ja tegelike totalitaarsete poliitiline süsteem. Samal aja pidanuks see taotluste vahel. Selle idee võimsaimaks idee ehk lihtsalt “vormel” olema oluliste “praktikaks” sai Poola töölisliikumine. sotsiaalsete praktikate seisukohalt sidus ja Riik, mis surus maha tööliste ametiühin- enamuse jaoks inspireeriv. Teiste sõnade- gud, kaotas viimse usutavuse töölisklassi ga: see pidi suutma haarata valitsevas ideo- võimuna. Solženitsõni üleskutse “elada

RUUTSOO 147

2viker7-8 2006.pmd 147 24.07.06, 12:05 ilma valeta” oli suuresti kodanikuühiskon- mõtteavaldustes. Võib-olla Eestis puudus na taotluse vene vaste. Rahval, kellele on ka niisugune eeskujuandev, traditsiooni- kodanikuühiskonna idee ja praktika ajaloo- loov mõtlemispinnas, mille olid loonud liselt kaugem, oli just moraalne praktika Thomas G. Mazarik, Poola messianistli- sobivaks aluseks kodaniku-autonoomia kud filosoofid jt. taotlemiseks. Kuid tegu oli ka üldisema ja Kuid keskne seletus poliitilise mõtlemi- esmasema nõudega. See polnud juhus, et se eripärale peitub arvatavasti selles, kuidas perestroika sai alguse avalikustamise nõu- tajuti vabaduse puudumist. Balti rahvad dest, mis tähendas ju sedasama mis nõue tajusid seda eelkõige rahvusliku vabadu- lõpetada valetamine. 1986. aastal kindlus- se puudumisena. Probleemid sõnastati tub kodanikuühiskonna idee perestroika keele ja kultuuri probleemidena. Pigem ideoloogide sõnavaras. Kuid perestroika idealiseeriti 1940. aastal hävitatud riike, ideoloogide jaoks oli peamine kodaniku- mille juhid olid surunud maha kodaniku- ühiskond kui potentsiaalne arenguressurss. algatust ja piiranud kodanikuühiskonda, Asi, millest “süsteem” ehk NSV Liit en- kui küsiti põhjust, miks nõnda juhtus. nekõike hoolis, oli ju (eelkõige militaarse) (Näiteks pagulaste loodud foorum Vaba globaalse konkurentsivõime hoidmine. Eesti jäi Kodu-Eestis tundmatuks.) Kodanikuühiskonna kilbiletõstmine Kodanikualgatus ilma tähendanuks kriitilist suhtumist eelmise kodanikuühiskonnata iseseisvuse perioodi, mis oleks teisitimõt- lejad tahtmatult asetanud poliitilises mõt- Kesk- ja Ida-Euroopa intellektuaalse aren- tes nõukogude ajaloovõltsijatega samale gu taustal torkab silma, et Eestis ja kogu barrikaadipoolele. See, et Eestis uuriti Baltikumis ilmus kodanikuühiskond meie hoolega nn Praha kevade põhidokumen- “teisitimõtlemise” sõnavarasse väga hilja te, kõneleb küll intellektuaalsest näljast. – paarkümmend aastat hiljem, kui koda- Mõnevõrra tunti ka Solidaarsuse ideid nikuühiskonna diskursus sai keskseks (Leedus etendas katoliku kirik olulisemat Tšehhoslovakkias, Poolas, Ungaris jm. osa Solidaarsuse populariseerimisel). Kuid Sellele leidub mitmeid võimalikke seletusi. avaliku vaimuelu madaldunud profiil Nende rahvaste kultuurieliiti ei hävitatud 1970ndail aastail oli rusuv. Lennart Meri sama tõhusalt. Meil aga lihtsalt ei leidunud on võrrelnud Eesti vastupanu eluga allvee- vajalikke intellektuaalseid ressursse, samas laevas, mille periskoobist küll vaikselt kui Kesk-Euroopa teisitimõtlejate vaimsed jälgiti toimuvat, jäädes ise nähtamatuks, liidrid olid tihtipeale filosoofid või sot- kuid kuuldavus oli halb ja vaateväli kitsas. siaalteadlased (Patocka, Michnick, Konrad Vastupanul okupatsioonile ei olnud jt). Neid rahvaid ei suletud ka nii tihkelt pinda ega keskkonda areneda avaramaks “raudse eesriide” taha, nn sotsialistlikud sotsiaalseks ideoloogiaks selle kohta, mil- vennasmaad tundsid paremini kaasaegset line pidanuks olema parem ühiskond. filosoofilist ideestikku, mille inspireeri- Alternatiivse avalikkuse mahasurumisel oli vaid jälgi võib leida sealsete dissidentide KGB edukas. Demokraatia probleemid ei

148 RUUTSOO

2viker7-8 2006.pmd 148 24.07.06, 12:05 saavutanud hegemoonilise diskursuse külmutas elementaarsedki isereguleerivad positsiooni – demokraatlikud instinktid ja alged ühiskonna elutegevuses. Iseregulee- filosoofiline kultuuripõhi ei olnud selleks ruvuse peamiseks teguriks on aga kodanik arvatavasti piisavalt sügavad. Marksistli- ja selle mõõduks on kodanikuvabadused. kust traditsioonist lähtuv võõrandumise Nõukogude ajaloo seisukohast ei ka- kriitika kui üks kodanikuühiskonna õigus- vandanud Gorbatðov midagi põhimõtte- tamise teoreetilistest allikatest jäi Eesti in- liselt uut. Eestiski populaarne ettekujutus tellektuaalidele kaugeks, kuna see kasutas NSV Liidust kui loomult kurjuse impee- ametliku ideoloogia ühist sõnavara. riumist ja sotsialismist kui olemuslikult Nii juhtuski, et vabadusliikumisega, totalitaarsest korrast takistab toimunu taga mille peamiseks tööriistaks olid kodani- seisnud protsesside mõistmist ja suuren- kuliikumised, ei kaasnenud pikemaaegse dab mitmesuguste “õõnestajate” rolli intellektuaalse vaimutöö pinnaletõusmist, kommunismi kokkuvarisemisel. Post-sta- vaid see kujutas endast nähtavaks saanud linliku riigisotsialismi ajalugu on siiski latentset protesti, mida sidus keeleline ja suurel määral reformialgatuste ajalugu, kultuuriline solidaarsus ning määratles mille eesmärgiks oli unistus tekitada kui- “oluline teine” ehk okupeeriv riik, millele dagi kaadrite kõrvale, kes Lenini järgi vastanduti. Nõnda ilmuski kodanikuühis- “otsustavad kõik”, subjekt, “kodanik” konna idee Eesti poliitilisse ideoloogiasse (keda mõnikord nimetati ka “nõukogude esmakordselt alles Rahvarinde program- inimeseks”), et saavutada ligipääs riigisüs- mis, kuid sealgi esines see kõrvalrollis. teemi uuendamiseks vajalikele algatusli- Eesti Kongressi ideoloogia keskendus ju- kele jõududele, kuid samas säilitada kont- riidikale ja jäi lõpuni rangelt riigikeskseks. roll ühiskonna üle, nõnda et selle teoorias Sellega pandi alus mõtteviisile, mille (marksismis-leninismis) defineeritud ees- üheks tulemuseks on tänane õhuke libe- märgid ja nende “volitatud teostaja” (ehk raalne riik. partei) ei satuks ohtu. Kuid iga reformikat- se puhul niisugune konfliktioht paratama- Suur osa Venemaa poliitikateadlastest on tult tekkis. Kodanik ilma kodanikuühis- veendunud, et Gorbatšov oli oma plaani- konnata – see on loomult võimatu idee. de teostamisel lihtsalt kuritegelikult saa- Tõeline kodanikuühiskond ehk inim- matu. Nad ei suuda kuidagi leppida Nõu- kooslus, mille eesmärgid kujunevad orga- kogude Liidu kadumisega. Kuid NSV niseeritud kodanikkonna toel ja avalikku- Liidu kokkuvarisemine oli Gorbatšovi se vahendusel, oleks olnud võimalik üks- nõuandjate seatud eesmärgi – parteiriigi nes juhul, kui võimurid loobunuksid kas poliitilise tõhustamise tagajärg. Parteiriigi oma pühast eesmärgist või siis langenuk- poliitilise tõhustamise alternatiiviks või- sid illusiooni lõksu, et ajalugu jõuab nii- nuks olla kodanike salapolitseilise repres- kuinii oma eesmärgile, milleks on kom- seerimise tõhustamine. Viimane aga ras- munism. kendas Kurjuse Impeeriumi sildi saanud Gorbatšov ei teinud taktikalisi vigu. Nõukogude Liidu suhteid Läänega ning Nõukogude ühiskonna kestmisvõime oli

RUUTSOO 149

2viker7-8 2006.pmd 149 24.07.06, 12:05 jõudnud piirile, kus tuli langetada raskeid “Rohkem demokraatiat – rohkem sotsia- valikuid. Gorbatšov pidi endale seadma lismi!”, mille tagamõtteks oli liberalisee- võimatu eesmärgi ning selle algeelduseks rimine ilma demokratiseerimiseta. Just oli usk “arenenud sotsialismi” võitu. Ta illusioon, nagu oleks tõhus parteiriik või- kujutas ette, et keskmine nõukogude ini- malik ilma poliitilise terrorita, tegi võima- mene on etniliselt “venelane” ja poliitiliselt likuks mitmesugused kodanikualgatusli- vähemasti “parteitu kommunist”. Sedalaa- kud ideed, mis mängisid Eesti taasvabane- di nägemus leidiski väljenduse loosungis mises olulist rolli.

150 RUUTSOO

2viker7-8 2006.pmd 150 24.07.06, 12:05 ELAV AJALUGU

REIN RUUTSOO vad. Erna [Gerndorf] hankis mingit filmi- Lehekülgi päevaraamatust subtiitrite tõlkimist. Mõni võib jälle nime 1986 avastada ja ära keelata. Annaks taevas, et ma mõnega neist kaabakatest KK-st nina- 1. jaanuar 1986 pidi kokku ei satu ja tõtt ütlema ei hakka. Vana-aasta lõpu viimane külaskäik Viidin- Ainult puhast tõtt – ja ma olen dissident gute-Tarandite juurde (viisin proua Viidin- valmis. gule tagasi laenatud Wuolijoe mälestused). Katkikäristatud, nagu ma siin olen. Uuel Krossi Eerik pidas parajasti Mariga mure- aastal ei tohiks veel midagi otsustavalt likku nõu. Täpselt ei ole selge, aga KGB muutuda. Uusaasta saabumine ei erine tahab Indrekut [Tarand] ülikoolist välja enam teistest päevadest – päris ees ei ole lüüa – 24. dets. kutsus Talur [Tartu KGB lõpuks midagi. Mõttes olen nende juures, ülem] Indreku enda juurde ja pidas neli keda armastan. Jõulu PÜHADE traditsioon tundi “jõulujutlust” . hääbub ikkagi koos minu põlvkonnaga. Uus aasta. Mul ei ole vähematki kahju, Sören kirjutas emale uusaastakaardile: et kõik on nii, nagu on. Kõik on õige just “Õnnitlen sind jõulude puhul”! Keelevää- nii, nagu see on, meie teed läksid õigel ajal ratus, õnnitleda kõlbab ju alati, mis need lahku – sinna polnud midagi parata, mul kodanlikud verivorsti-jõulud siis ikka on. ei ole nendega midagi ühist. See, mis toi- “Rõõmsad jõulud”, rahupühad, uuestisünni mub, on kord ajalugu – 80ndate andro- pühad, valguse ja pimeduse pühad jne – povlike represseerimiste lukku on meid olgu need siis ka seotud Kristuse nimega – sisse kirjutatud. Sirje ei saa juba kolm on minemas ajalukku. Jäänud on tingel- aastat tööd.1 Ma ei tea, kas nutta või naer- tangel, ei tohi olla privaatsust, intiimsust ja da, kui kuulen õigusest tööle (konsti- spirituaalsust, peab olema “lõbus”, veel tutsioonilisest). Hea, et on neid, kes aita- enam – lojaalselt lõbus, “ametlikult lõbus”.

Siinne publikatsioon on ajalises mõttes jätkuks Rein Ruutsoo kirjutisele “In memoriam Ju- han Viiding” (Keel ja Kirjandus 1995, nr 5), mis sisaldas ulatusliku valiku eeskätt Juhan Vii- dinguga seonduvaid väljavõtteid 1983.–1985. päevaraamatust. Loetavuse huvides on üht- lustatud nimekirjutust, parandatud kirjavigu ja korrigeeritud interpunktsiooni. Joonealused märkused pärinevad toimetuselt, kui teisiti pole märgitud. Toimetus tänab Mart Oravat kommenteerimisel osutatud kaasabi eest. 1 Sirje Kiin-Ruutsoo oli 1978–1982 Keele ja Kirjanduse peatoimetaja asetäitja. Kaotas tööko- ha 40 kirjale järgnenud tagakiusamiste käigus. Viimaste kohta vt lähemalt: R. R u u t s o o, 40 kirja lugu. Vikerkaar 1988, nr 7, lk 68–74; S. K i i n, R. R u u t s o o, A. T a r a n d, 40 kirja lugu. Tallinn, 1990.

ELAV AJALUGU 151

2viker7-8 2006.pmd 151 24.07.06, 12:05 Õhtul helistas Juhan [Viiding], tervita- torit ta vaevalt nüüd valmis kirjutab. des uuel aastal ja soovides, nagu me kõik, et “nende sõda” meiega lõpuks vähemalt 4. jaanuar leebuks. Ta ei saanud jätta välja valamata Tõlkija ja Eesti sõber Pirkko Huurto meie oma solvumist Loomingus avaldatud Har- kodus.4 Tasane inimene, kes “evakkona” tikaise teatrivaatluse üle.2 Seal öeldi hal- aga meie asju väga täpselt teab, õigemini vasti Rätsepa kohta. Tema haistis muidugi tajub – tema pere pages Karjalast Soome. Rätsepa vastu suunatud teatrisisest intriigi. On olnud Rootsi Eesti Majas külaline ja teab väga hästi, et pagulased on Tuglase 2. jaanuar Seltsi taoliste Eestiga suhtlejate peale pa- Proovin teha tööd endises tempos. Loen hased, kuid siiski abivalmid. Kuid kuidas sajandialguse lehti, milline info! Isegi ve- tuleksime me toime ilma selle sillata. nestamisest ja rahvusküsimusest võis ikka- Tegin talle koopiaid Talvikust, ta teab palju gi rääkida. Ma ei suuda päevikuga palju enam, kui otse välja näitab. Teab, et see on korvata – aga kirjutama pean. Normaal- ohtlik, kuid tema kogemustaust aitab ses maailmas oleks see vaid Alltags- mõista paljut, mida muidu tihti on vaja geschichte kirjapanek, meil ühiskonna/ selgitada. partei kuritegeliku salaelu ja eluvõitluse Mati Unt on Soomes, elab tema korte- kroonika. Eluvõitlus, ellujäämisvõitlus. ris. Pirkko meenutas, et kui nad Eeva Eedu Tinn on konsis läbi põlenud.3 Lillega vahetasid mõtteid Matti Pulkkise Kavad kons kakskeelseks muuta on vähe- raamatu üle,5 siis Eeva tähendanud, et malt praegu takerdumas. Tema asutatud mõned jutud ja motiivid tulevad tuttavad venekeelne teatriosakond on laiali pude- ette, oleks nagu Tallinnas Ruutsoo pool nenud – 3 vene noort on alles jäänud ja kuulnud. Mõtlen ikka meie saatuse peale, need viiakse üle Voroneži. Pealegi jäi ta et Sirjel pole tööd, see pole vaid EKP, vaid vahele – sokutas teatriteadlaseks mingit ka KGB vimm selle eest, et ta keeldus oma sõbranna poega – Moskva sullerite nendega lõpuks isegi rääkimast. Vastupanu maneerid. Kahjurõõm on suur – konser- tuleb murda, kõigile tuleb näidata, mis vatooriumist öeldud talle otse, et olgu juhtub, kui keeldud koostööst – see on kevadeks sealt läinud ja talle soovitatak- vana stalinlik praktika. “Meie au on truu- se koht – Moskvasse doktorandiks. Dok- dus”, nagu partei on südametunnistus –

2 M. H a r t i k a i n e n, Vaegkeelse muljeid eesti sõnateatrist 1985. Looming 1985, nr 12, lk 1715–1716. 3 Eduard Tinn oli 1982–1985 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri juhataja. 4 Pirkko Huurto, soome estofiil, kirjandusuurija ja tõlkija. Nagu enamik Tuglase Seltsi kü- lalisi, edastas ta nii kodu- kui pagulas-Eesti elustamiseks vajalikku teavet, päevikusse seda otsesõnu kirja panna ei saanud. R.R. 5 Tõenäoliselt peetakse silmas Matti Pulkkise uuenduslikku romaani “Romaanihenkilön kuolema” (1985).

152 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 152 24.07.06, 12:05 selle eest ülendatakse. Mati peal saab jälle nad mõtlevad? Nad varjavad seda hoole- demonstreerida, et midagi pole lahti – kui ga, aga on “kiusaantunud” (eesti keeles vaid teed filmi Kingissepast. pole selle jaoks sama tabavat sõna)7 Sirje Siisi [pr Zinaida Kiisk] käis meil – olukorra üle – ei ole ju saladus, et ka iga uurimas, et ega meil pole liigseid suusa- Sirje külaline välismaalt sellest juba teab klambreid – Elo [Viidingu] suuskadele – ja vähemalt sümpaatiat vahendab. Et nad poes pole. Kaljo olevat ametis filmi kok- Talvet kirjutajaks peavad, selle ütlesid nad kulõikamisega. Anekdootlik lugu – Siisi otse välja. Mind lubati, kui vaja, tutvustada ajab mööda linna klambreid taga, abikaasa ka mingi AH [Ameerika Hääle] saatega, aga teeb filmi Kingissepast, kes lubas kus raamatust juttu on. meid viia külluse maale. Küllalt palju, rohkem kui soojenduseks Köörnalt üsna mõistlik ja üllatav-julge vaja, pühendati aega üldisele jutule. Räägiti artikkel Edasis – kahtleb avalikult G. ka Valtoni juubelist. Torgin neid repliiki- [Gorbatšovi] plaanides tõsta tööviljakust dega töötu abirahast Läänes ja olude üldi- viisaaastaku jooksul poolteist korda. sest totrusest. (…)Nende omavahelised Muidugi on see bluff, aga esimest korda repliigid olid üsna huvitavad: “Poleks Paul- kaheldakse partei ajalehes parteijuhi plaa- Eerikust uskunud.” – “Mille peale Allik nides. loodab, ta on ju tark inimene.” Neile tegi tõelist muret Valtoni igasugusest tunnus- 6. jaanuar, kolmekuningapäev tusest ilmajätmise järelkaja. Kas see oli Väga raske jutuajamine, seekord Palace’is, nende arvates viga? Kas põhimõtteline? juhib S [Selgal], assisteerib Viktor Raus. Vist pigem taktikaline – liiga palju kära. Rangemalt ametlik kui varem. Väga palju Süsteemi probleem ongi selles, et selle mõtlemisainet. Mitu katset on veel jäänud, taktika pole strateegiaga ühendatav, selle et sundida mind alla andma? Tegelikult loogika lubabki vaid peamiselt halbu käi- paistab läbi, kõik on selge: nad on sisimas ke. Kas KGB siis annab EKP-le poliitika- veendunud, et Sirje on “Sirje” (st et Sirje soovitusi? ja mina oleme Sinilinnu raamatu taga).6 (…) Kõik otsad klapivad, aga otsest tõendit, st Ma ei suuda enam oma viha varjata, ka minu ülestunnistust neil veel ei ole. See nende ees mitte, ütlesin seda otse välja, olevat aja küsimus, siis aga suhtlevat me saagu minust kas või kamikadze. Rääki- hoopis teistel tingimustel. Kindlasti on neil sin prooviks edasi ka Sirje–Laagi8 jutuaja- agentuurandmeid, aga neid nad ei tihka mise Sinilinnu teemal. Laak teatas, et aitab kasutada. Hoiatati, et ma “vigu” ei teeks probleeme lahendada, kui võib Sirjet usal- – kohtumistel välismaalastega jne. Mida dada, ja küsis otse, kas ta on Sinilinnu

6 S i r j e S i n i l i n d (J.-K. Talve), Viro ja Venäjä : havaintoja Neuvostoliiton kansallisuuspolitiikasta Virossa 1940–1984. Helsinki, 1984 (2. tr 1985). 7 kiusaantua ‘millegi pärast ebamugavust tunda’ – soome k. 8 Tõnu Laak – 1981–1986 EKP Keskkomitees sektorijuhataja ja osakonnajuhataja asetäitja.

ELAV AJALUGU 153

2viker7-8 2006.pmd 153 24.07.06, 12:05 autor! Ebameeldiv üllatus – me teame süüdi jäi muidugi Sirje. Sellepärast nad nüüd “ametlikult”, mida nad jahivad. olid kõik nii õhku täis Sirjele varjunime Reaktsioon: “Meie alles uurime, nemad otsimisega. Ime, et ta üldse julgeb Sirjet [st KK-s] aga juba teavad!” avaldada. Minule mingit tagasisidet pole tulnud, aga Andruse [Park] murelikest kompamistest paistab väike muutus. 7. jaanuar Masing pole midagi teinud, kuid tema Käisin K ja K [Keel ja Kirjandus] toimetu- kaasus on ju paljastav selles suhtes, mis siin ses veerge lugemas. Tekstis on alles pea tehti. Kogu Masingu elukäik on tervikuna kõik. Ainult Kõpu nime oli Tamm maha süüdistusakt kultuuri represseerimisest. võtnud – tsensor võtvat nagunii välja. Estonia kaasusel [st ajakirja tekkimisel] on Arvas, et minu retsensioon võib mahtuda aga meile positiivne mõju – Veidemann isegi Kongressi numbrisse.9 Oli väga lahke, arvas, et see on kiirendanud Vikerkaare usalduslik ning nimetas mind “professo- tekitamist. Lääs olevat panustanud noorte riks” – nali, aga ikkagi. Näitas mulle ve- laostamisele – Estonia olevat “nende” käik, nekeelset Eesti kirjanduse leksikoni, sealt Hasselblati ajakiri osa sellest plaanist. võeti välja artikkel Šumakovist! Miks, Vikerkaare ideeks olevat anda loomingu- seda ei osanud temagi seletada. Kirjastuse listele noortele oma ajakiri, N [Noorus] kogemuse põhjal Tamme mõned ei armas- jäävat laiadele massidele. ta, aga ta on aus inimene, selles võisin veenduda juba ammu [venestamise algu- 10. jaanuar se ajal]. Arvo ja Sirje-Söreniga Kukus söömas. Arvo juubel kulgeb kärata – Viljandis kinnine õhtu – nagu Allikki seda käsitles. Kontor 9. jaanuar [KGB] on muutunud väga aktiivseks. Jõe- Kalle Kure suure ehmatuse põhjus hakkab rüüt, kes tegelikult on puhkusel, tõi majja selguma. Ta kutsuti Ristlaane10 juurde [K Liitu] kellegi Peetri [Kuningas], tutvustas vaibale Hasselblati pärast. Hasselblati isik11 kõigile, “kellele vaja”, ja ütles, et Peeter ja tema avaldamine Loomingus käib neile on nüüd meie kuraator, tema korraldusi närvidele ja nüüd ilmus veel Hugo Ma- tuleb täita ja temaga sidet pidada. Miks oli sing.12 Sellega ületati talutavuse piir ja just Jõerüüt see, keda uut “töötajat” – kage-

9 R. R u u t s o o, Fragmentaarium Tartu tiivustustest. Keel ja Kirjandus 1986, nr 2, lk 120– 121. (Arvustus Juri Šumakovi raamatule “Tartu tiivustusel”.) Aksel Tamm oli 1983–1995 Keele ja Kirjanduse peatoimetaja. 10 Rein Ristlaan – 1980–1988 EKP KK ideoloogiasekretär. 11 Cornelius Hasselblatt asutas koos Tapio Mäkeläisega 1985 Hamburgis mitmekeelse eesti kirjandusele pühendatud kvartalikirja Estonia. 12 Ilmselt mõeldud artiklit: S. K i i n, Uku Masingu sonett “Yhel kaunil päeval”. Estonia 1985, nr 3, lk 4–14. Uuesti ilmunud rmt-s: S. K i i n, Hirme ja arme. Tallinn, 1993, lk 97– 107.

154 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 154 24.07.06, 12:05 bešnikut – tutvustama usaldati? Mida nud, kontrollis üle ka meie kuraatorilt Viivi teab? Peeter Kuningas vahetab välja KGB-s [Kuningalt]. Nemad polevat kuhugi Lemmik Lehtmetsa, kellest on saanud raporteerinud, kuigi minu kohta nõutavat alampolkovnik ja kõrge ülemus. Kui Mal- KK-s õiendeid! Põhjus Ristlaanes, kes oli lene oli “Peetrile” öelnud, et tema on luu- põhjanud Lotile, miks Ivi mu üldse tööle lekonsultant ja ei tea mingitest kontakti- võttis, nimetanud seda poliitiliseks lühi- võtmistest välismaalaste majja saabumise nägelikkuseks ja leidnud, et mind on lu- puhul jne midagi, siis teatanud Peeter, et batud raamatukogus koguni juhtivale töö- “teil tuleb teha seda, mida kord ette näeb”. le! Minister [Lott] sattus sellest niisugusse Arvolt uudis, Vetemaa lubanud toeta- paanikasse, et tahtis Ivit tingimata enne da, tulla KL juhatusse ja kirjutada oma näha, kui see ehk Ristlaanega kohtub. arvamus Sirje juhtumist. Vetemaa olevat Loengud keelati igaks juhuks ära, et ma loomult küünik, EKP-s, aga mitte halb silma ei jääks. Ristlaan on ilmselt patoloo- poiss (pole kellelegi midagi paha teinud) giline juhtum. Ivit süüdistanud Ristlaan ja võib hakkama saada kõigega, samal ajal “poliitilises lühinägelikkuses” – Valtoni irvitades. Arvo on tõsist tööd teinud. bibliograafia oli talle isegi nuditud kujul liig.14 Ivi on üldiselt vapper, tal peab olema 13. jaanuar seljatagune, sest tal on tööl veel ka Leif, Otsustavad jutuajamised tööl.13 Tõsine Vooglaiu poeg, ja teisigi kahtlasi. Ülo kokkupõrge Ilmar Kopsoga. Ta tahab aval- vaenamine jätkub, tema dissertatsioon on dada Johani paskvilli, mis mind järjekord- aga vastutuules – juhtkond ei toeta. Kel- selt parteivastasuses paljastab. Ta on kas le korraldus? Laupäeva öösel põles Karla naiivne või pahatahtlik või täidab saadud katedraal [EKP Poliithariduskeskus]. käsku! Ei saanud seda jätta talle ka ütle- mata. Lõpuks sain vastuseks, et olen loll 14. jaanuar jne. Jymy-uutinen – Corneliust ei lubatud Hoopis huvitavam jutuajamine oli di- Eestisse. Sellest siis Kalle – parteisekretäri rektoriga [Ivi Eenmaaga], ütlesin talle, – väljakutsumine. Viisa mitteandmine ei mida ma arvan, ka Ivi on intriigidest tü- ole nali. Teate tooja – Juhan Viiding – oli dinud. Kui Johani sõna saab, siis saan ka rääkides ka ise veidi ähmis. Corneliuse ja mina – pole enam 1983. aasta – apellee- pagulaste noorema põlvkonna tunnustus risin Gorbale. Ivi taipab, et avalikust skan- on talle väga oluline, ta ootas Corneliuse daalist kaotavad kõik. Johani, Kopso ja co tulekut, Cornelius oli palunud talt oma vist ei taju, et Brežnev on ikkagi surnud. ajakirjale kaastööd. Sirje süvenenud vae- (…) Ivi valgustas ka loengukeelu tausta. namises selgitab see paljutki – KK-st vaa- Usutles, et ega mul ei ole pahandusi ol- dates on ta ühes paadis ilmselt nõukogu-

13 Pärast vallandamist ENSV TA Ajaloo Instituudist 1983 leidis Rein Ruutsoo tööd Kreutz- waldi-nimelises Riiklikus Raamatukogus. 14 Arvo Valton: personaalnimestik. Koost E. Riet. Tallinn, 1986.

ELAV AJALUGU 155

2viker7-8 2006.pmd 155 24.07.06, 12:05 devastaseks arvatud inimestega. Süsteem tulid lihtsalt hiljem”. Ja selle fraasi saatel nõuab tingimusteta allandmist. Estonia nr. nagunii küüru vajunud Kahk lausa põge- [2], kus tema lugu sees, andis Sirjele Soo- nes, aimates, et ta kistakse poliitilisse mest vahendatuna edasi Jaak Jõerüüt!? vaidlusse, milles publik ihkab verd. Kogu Eesti ametliku ajalooteaduse ebapopulaar- 15. jaanuar sus oli otsekui peo peal. Ja “pidulisi” oli Täna oli Kahki15 etteaste (inspireeritud kokku tulnud enneolematu hulk. Kalju Oja Valtoni kirjatööst Orduriigi kohta) – esi- esinemine erifondidest ja nende kaotami- mene Pegasuse üritus sel aastal. Kahk on sest oli mulle tuttav (oleme kolleegid). kirjanike fantaasiate vastu ja väljas ajaloo- Toomas Liiv mõnitas pikalt filmitegemist lise tõe eest – Kahk ise käinud peale, et 1940. aasta teemal, kuidas internatsionaal- tahab ajaloo väänamisele vastu astuda! Asi set abi anti, aga kuidas rääkida sellest ikka pole ju ajaloos – vaid poliitikas – eesti ei saa, kuigi selle üle võiks ju uhkust tunda. riikluse alguses! Kahki enesekindlus suur (Siin pole tal päris õigus – vana Allik on – enda arvates lootis ta ka “publicity’t” seletanud, et Eesti töörahvas tegi revolut- teha. Aga veelgi tõenäosem – täidab par- siooni, tankid vaid takistasid kodanlust teilist (KGB) ülesannet – nagu enne töörahva verd valamast.) Võib-olla mõni Naan16 – meiesugused maha suruda. Kuid ajaloolane isegi oleks vastanud, aga Kahki Kahk ei taju õhkkonda – ajad on muutu- kuuldes nad kartsid midagi rääkida. Kahk nud. Võis ette aimata, mis välja tuleb ja ise ka ei julgenud ja parteiline vastulöök milles ja keda süüdistama hakatakse. Arvo jäi andmata. Selles jäävad nad Keskkomi- jt ootavad võimalust arveid esitada, hirmu- tee ees igal juhul süüdi. Kui Arvo selle kest enam pole, respekti pole kunagi ol- klubi välja mõtles, siis on ta kavalam, kui nud. Kuid nad polnud valmis. Ja ajaloo- arvasin – nüüd hakatakse pingutama selle lased lasid ennast kolkida, sest seletusest: kinnipanemise eest, kuid selle hind saab “me oleme niisuguses olukorras, et…” ei olema kallis. Arvo oli väga rahul, aeg on piisa. Oled korra end sisse mässinud, siis edasi läinud, meenutasime, kuidas KGB pead selle eest ka saama. Kahki jutule, et meid Arvo sünnipäeval Siberi surmalaag- Venemaal nõiaprotsesse ei olnud, hõikas reist rääkimise eest nõukogudevastase Arvo vahele, et “nõiaprotsessid Venemaal koosoleku pärast üle kuulas (1983).17

15 Juhan Kahk – ENSV TA Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemiksekretär. Neil aastail Ajaloo Instituudi direktor. 16 Silmas on peetud Naani räigeid rünnakuid Valtoni ja Kaplinski vastu ajakirjanduses aastail 1981–1983. R.R. 17 1980ndatel kogunes Tallinnas kodudes eneseharimise “lendav ülikool“, milles osales umbes 20 inimest – Arvo Valton, Vardo Rumessen, Helju Tauk, Rein Einasto, Heli Susi, Haljand Udam, Tunne Kelam, Märt Väljataga jt. Peeti ettekandeid “Solidaarsuse” ideoloogiast, Vene kodusõjast, Afganistanist, UFO-dest, aga kuulati ka poliitvangide mälestusi. 1983. aasta kevadel said mõned osalised KGB-lt hoiatuse nõukogudevastase tegevuse eest ja kooskäimised vaibusid. R.R.

156 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 156 24.07.06, 12:05 16. jaanuar Valton ütles aga otse telefoni, et igaühel on AI [Ajaloo Instituut] kõmiseb Kahki ara- võimalus siit ära minna, kui teda ei tahe- võitu põgenemisest. Aksel Kirch leidis, et ta. See võimalus muidugi jääb, kui Juhan kõik lõppenuks teisiti, kui Maamägi18 (Talve) selleks valmis on. esinema läinuks! Režiim pole valmis vas- tama probleemidele, millest on üle saadud, 17. jaanuar neid lihtsalt tabu alla pannes. Kirch [töö- Tiia (Toomet) Tallinnas. Ta olla valitud tanud Maamäe abina] meenutas teda kui nende paari eestlase hulka, kes lubatakse hea südamega inimest. Sama räägib Tar- Soome Tuglase 100. juubelit tähistama. mo Kulmargi Rebasest.19 Muidugi, nahk- Jaani [Kaplinskit] ei lubata, kuid Tiia saab kuube nad enam ei kanna – ja jätavad – no on jesuiidid. Jaan Rebane on infark- väliselt inimese mulje. 1938. aastal öel- tiga haiglasse viidud, muidugi rabav, aga nud Maamägi oma kulakust isast kirjali- jagasime ühist kergendust. Egüptoloog kult lahti ja 1956. aastal küsis ta, et mitte [Stadnikov] hõiskas kõva häälega üle Aja- oma karjääri ära rikkuda, kirjalikult loo Instituudi koridori, et “olgu reanimat- Moskva KK-lt, kuidas ta oma isasse peab sioon talle kerge”. Andruse (Park) jutu suhtuma. Sealt öeldi, et ta isa oli õige kohaselt kavatsenud Rebane kavandatava nõukogude inimene, võib küll austada, siis filosoofia instituudi Venemaa provintsipro- olevat Maamägi jälle oma isa austama fessoritega komplekteerida, et kõrgemat hakanud! järku ja palka ja tiitleid saada! Sirjel väga valus päev. Kirjastus helistas, et Tommy Tabermanni20 luuleraamatu tõlkelepingut ei tule! Sirje artiklite käsi- 19. jaanuar kiri saadeti tuimalt postiga tagasi, ilma Käisin ja veendusin, et kes kord on seotud, retsenseerimata, viidates kaaskirjas min- see seotuks ka jääb – Kirovi Kuuli22 “Kon- gile jutuajamisele direktoriga. Lasteraama- tor” on tõesti vormitud “kontori” näo järgi. tust nad nii lihtsalt lahti ei saa – see oli Trehvasin tänaval Juhan (Viidingut), teda igatpidi positiivselt retsenseeritud.21 See tahetavat jälle kuhugi Venemaale filmi oli nüüd kõigi asjameeste pingutuste kogu “Müllerit” mängima panna. Edasi kirju- tulemus. Formaalselt on asjad nagu korras. tas kellestki Vanemuise näitlejast, poisist, Sirje lohutas end sellega, et ka Kaplinskil kes SS-kaptenit mängib – otsiti huvitavat löödi kogu tagasi, kuid ikkagi oli see kõva füsiognoomiat. Juhan on Tõnise pärast pauk. Ega midagi – tööd tuleb teha. ilmselt valmis minema tõsisesse konflikti.

18 Viktor Maamägi – Teaduste Akadeemia asepresident. 19 Jaan Rebane – 1971–1986 TRÜ filosoofiakateedri juhataja, 1986–1988 Ajaloo Instituudi filosoofiasektori juhataja. 20 Soome tollase noorema põlvkonna väga hinnatud luuletaja. R.R. 21 Sirje Kiini lasteluuleraamat “Mis sinust saab” ilmus 1989. aastal. 22 Oskar Kuul – Kirovi-nimelise kolhoosi esimees, erruläinud KGB ohvitser. R.R.

ELAV AJALUGU 157

2viker7-8 2006.pmd 157 24.07.06, 12:05 See on teema, millest ta kunagi palju ei oli maha rahunenud ja valgustas lähemalt räägi, aga Juhan on artist, Tõnis ei ole Estonia loo taustu. Laak kutsus Ristlaane selles mõttes artist, aga Juhanile väga olu- käsul välja tema, Siia ja Beekmani, et line kaaslane. Näib, et Tõnis aitab tal üldse uurida KL meelolusid. Osutanud Sirje teatris olla. artiklile ning uurinud nõudlikult, kas (...) Hasselblati ajakiri on nõukogudevastane. Need ei teadnud midagi vastata – kes siis 22. jaanuar tunnistab, et on keelatud ajakirja näinud! Sula, uimane olemine, tõusin vara. Kivi- Ilmselt Sõgel25 koputas Ristlaanele jne. mäe Mart ajab ka “jalga ukse vahele” – Sellest ka kogu kirjastuse värk ja võib-olla pakkus mulle Schopenhauerit tõlkida, et ka minu jamad. Tahaksid ilmselt äiata – kirjastust pehmitada. Kään23 pidi minu kindlasti ei jää see jutuks, huvitav, kes teeb nime kuuldes ikka hell olema, Rebane kirjaliku spravka26 [Estonia kohta], arvan, nüüd aga kätt vahele ei saa. Sirje kirjutas et Beekman, ja tema oma näppe juba ei Siirakule24 isikliku kirja. Täna arutas KL kõrveta. juhatuse koosolek tema asja. Arvo luges ette tema seletuse-palvekirja (milles tema 24. jaanuar kolme viimase aasta elukäik sees), kuid Sula, olen liimist lahti ja teen vähe. Õhtu keegi ei kommenteerinud. Siig pomisenud teatris – etendus R. Valgre lauludest. Ta oli midagi rohkem omaette. isa noorusaegne tuttav, hiljem Korpuses. Tabermanni tõlkega oli hoopis huvitav Samm sula poole – kõik oli sisse pandud/ lugu – kirjastuse sekretär helistas, et pole jäänud, nagu oli – isegi trikoloor filmilõi- plaanis ja korjaku oma tõlketöö ära. Toi- gus ja hävituslaager Arhangelskis ja siis metaja aga ei tea sellest midagi, et tagasi 1948–1959, kui tema laule ei olnud enam lükatakse, ja plaane pole veel tehtudki! vaja – liiga läänelik, minoorne jne. Et Sama käekiri – tagasi ilma kommentaari- elada, mängis ta kõrtsides, kus jõi end deta ja arutamata. Persona non grata. surnuks. Surmaeelne nägemus ja karje – [Oskar] Kruusile vihjatud kirjastusest, “Ema, põgene, nad tulevad meile järele”, et ta ei saanud EKBL abisekretäri kohta, vihje Stalini küüditustele. Küünilisemad kuna tahtis seda anda Ruutsoole. Kruus natuurid nagu Semper jt elasid need ajad vana džentelmenina lisas aga, et on valmis üle – nõrgemad hukkusid, sellele vihjas ka ikka ilusate naiste pärast kannatama. Kurg Uibo oma artiklis.

23 Heino Kään – kirjastuse Eesti Raamat ühiskondlik-poliitilise kirjanduse peatoimetuse peatoimetaja. 24 Roman Siirak – Eesti Raamatu direktor. 25 Endel Sõgel – 1968–1988 Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor. 26 spravka = siin: õiend/memo, kirjalik parteiliseks n-ö sisetarbimiseks juhtorganite poolt tellitud arvamus mingi nähtuse/sündmuse/inimese poliitiliseks hindamiseks, harilikult koostas selle kas asutuse juht või partorg. R.R.

158 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 158 24.07.06, 12:05 Rääkisin emale Rebase haiglassemine- de pole jne! Matil endal probleeme kuhjaga, kust ja ta reageeris Karini sõnadega Tamm- Toom Õunapuu kirjutanud KK-sse tema saarelt: “Jumal on tõepoolest olemas, kaup- peale kaebekirja, kirjutanud kogu EPUI (Pe- mees Köögertal on pankrotis,“ siis aga ehmus dagoogika Uurimise Instituut) nimel, kus ja soovis talle Jumala armu. Sirje artiklid teda otse keelefašistiks sõimatakse. Huno Sirbis kannavad nüüd Jüri Kiisi nime. Ning Rätsepalt äsja RH-s (Rahva Hääles) ilmunud keegi Ando Järv teeb väga head kunstikrii- väga riigitruud ja pea kõike takka kiitvat tikat – kes muu kui Ants Juske! Jälle on artiklit polnud ta lugenud. (…) peitusemängu ja ebasoovitavate isikute ajastu. 26. jaanuar Sõgla aastaid punutud totaalse kontrolli 25. jaanuar süsteem on käest libisemas. Edasi avaldas Ema sünnipäeva tähistamine. Käisime ikkagi selle ВЛ (Вопросы Литературы) Söreniga Toompeal. Keeles ja Kirjanduses dialoogi lühenduse koos Sõgla nimega ära. on [Rein] Kruusilt tappev artikkel Basseli Teistel aegadel poleks seda juletud. Ja ega “Autahvli” kohta.27 Edasi avaldas ära Sõgla Sõgla valimine venelaste poolt päris juhuslik tõmbamise, mille truualamlik Sirp lihtsalt polegi. Sõgel olla instituudis lausa märat- “välja lühendas”.28 Õhtul külas Mati Hint. senud – keeldus koguni Mart Remmeliga Talle oli näppu jäänud vana Tiedonantaja [keeleteadlane, Instituudi direktori asetäitja] (8.3.85), kus tümitatakse Juhan Talvet ja kohvi joomast, lasknud Toomas Liivi tsitee- Heikinheimot ja muidugi raamatut “Viro ja ritud RH kohe välja otsida. Milline plekk Venäjä”. Ajakirjaniku (Risto Repo) usaldus- vestil – tema instituudi töötaja on jälle skan- väärsete allikatena on esitatud Juhan Kahki, daaliga hakkama saanud (ei karda teda!). Andrus Parki ja Jüri Seliranda. Kõik on Võib-olla üritab ta ka seetõttu midagi kinni parimas korras – venestamise otsusest pole mätsida, skandaali summutada. Teine teda sõnagi, väitekirju “tõlgitakse” vene keelde, vihastanud asi oli Tuglase kirjade valimik ja et kõik saaksid lugeda, korterite venelastele selle kommentaarid, eriti mis puudutas Sõr- eelisandmine on väljamõeldis, mõnedel musest “punase müüdi” loomist (Tuglas pal- pagulaskirjanikel olevat probleeme sideme jastab Sõrmuse šarlataansuse ja revolutsioo- taastamisel kodumaaga, aga avaldamiskeel- nilise blufi tema ümber).29 Sõglal tõsine

27 R. K r u u s, Autahvel ja telefoniraamat. Keel ja Kirjandus 1986, nr 1, lk 56–61. (Arvustus Naftoli Basseli koostatud rmt-le “Писатели Советской Эстонии. Биобиблиографический словарь”.) 28 Sirbis ilmus ajakirjast Вопросы Литературы tõlgitud Jakov Kostjukovski följeton: J. K o s t j u k o v s k i, Mälestus dialoogis. Lühendatult tõlkinud Andres Heinapuu. Sirp ja Vasar 17.01.1986, lk 16. Endel Sõkla puudutav osa võeti sellest avaldamisel välja, kuid nood kaks kärbitud lauset ilmusid omakorda ära Edasi huumoriküljel: J. K o s t j u k o v s k i, Mälestus dialoogis. Lühendatult tõlkinud Katrin Kaitsmaa. Edasi 24.01.1986, lk 5. 29 F. T u g l a s, Valik kirju. Koost A. Eelmäe. Kommenteerinud M. Arusoo, A. Eelmäe. Loo- mingu Raamatukogu 1986, nr 1/2. R.R.

ELAV AJALUGU 159

2viker7-8 2006.pmd 159 24.07.06, 12:05 mure – midagi peale valelike müütide pole 29. jaanuar jäänud. Eelmäe saab Sõglalt muidugi koo- Ajaloolaste ja kirjanike õhtu jätkub tormi- sa. Ta on puu ja koore vahel, teda peetakse liselt kuluaarides. Kahk on väga solvunud Sõgla käepikenduseks. Jõe juubelil vajus ja ähvardanud Kurge, et ta informeerib ta peoväsimuses lõpuks põrandale ja toimunust Ristlaant. Muidugi sõideti talle Vanapa togis teda jalaga – ja kordas: “Sõgla sisse. Kahki ähvardus on rumal – kirjanik- limukas, Sõgla limukas.” Muuseas, Kaik30 ke Ristlaanega ähvardada! Mille peale ta teatas, et juubeliks Tuglase esimest köidet kaebab – provokatsiooniliste küsimuste välja ei saada, rääkimata uurimuste kogu- peale? Nõuab stalinlikku suukorvistamist? mikest, st ei suudeta isegi vanu, 100 aastat Siit järeldus, et inimesed ei pruugigi olla tagasi kirjutatud asju ümber trükkida. hingelt stalinistid (Kahk kindlasti pole), Instituudi nõukogu otsus avaldamisest on kuid kui nomenklatuuril on neil valida: juba 15 aastat vana. kas stalinism, lasta oma vest täis sülitada või poolt vahetada! Mille nad valivad – 28. jaanuar stalinismi? Sõgla kannatused ei lõpe. Keeles ja Kirjan- Ligi sõidelnud tulivihaselt kolleege, duses ilmus Kruusi purustav retsensioon sealhulgas ka Kivimäed (Jüri enda jutt), et Basseli raamatule. Samas veel Oss Kruusi keegi ei võtnud tema kaitseks sõna. Aja- artikkel Bernard Kangrost jne.31 R. Kruus loolaste peksasaamine valmistab kumma- paneb ära ka Rimmelile. Sõgel oli Tam- lisel kombel enamikule “väikestest inimes- mele suu sisse ütelnud, et sa võiksid oma test” rõõmu. Ilmselt ei samastu nad Reichi ajakirjale juba kohe Tulimuld pealkirjaks historiograafiaga veel täielikult. David panna. Tamme liberaalsusest saab järeldada [Vseviov] oli pahane egüptoloogi [Stad- vaid üht – ametlik poliitika on muutunud nikovi] sõnavõtu peale, mis polnud tema ja Sõgel peab varsti isiklikku ühemehesõ- arvates aus (demagoogia). Selles ühiskon- da. nas pole ju mõttevahetust, käibki “ärate- Tamm on eriti kaval sell – uuris Sirjelt gemine”, ainult et nüüd ainult saavad ka seda Estonias avaldamise lugu ja siis aitas Stadnikovid sõna. Stadnikovi tempera- KK-le esitatud versiooni täpsustada (et Sirje ment esindab “vene mässu” – halastama- ei andnud avaldamiseks, vaid tutvumiseks tult verist ja mõttetut (Puškin). See on üks ja nemad avaldasid ära jne) ning soovitas: võimalus. “Selle [versiooni] juurde jäämegi.” Beek- Raimo Oskarovitš32 taastab instituudis mani, Siia ja Kure käigust Laagi juurde ei “positiivset meeleolu” ja ametliku ajaloo teadnud ta midagi. autoriteeti. Jalutab distsiplineerival moel ringi, ise täitsa paanikas, aga uurib mee-

30 Lembit Kaik – ENSV Kirjastuskomitee esimees. 31 O. K r u u s, Vanapagana tagasitulek. Keel ja Kirjandus 1986, nr 1. 32 Raimo Pullat – 1985–1990 Ajaloo Instituudi direktor.

160 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 160 24.07.06, 12:05 leolusid. Ta ei tea täpselt, kes ta selles sigineb. Ei midagi kriminaalset, ta jutustas olukorras on, ja ei suuda oma rolle ühen- ümber, mida tõsivenelased, konservatiiv- dada. Tema tavaks on olla “semu” kõigiga sed moralistid, juba aasta aega kirjutavad – isegi 40 kirja järel, vähemalt koridori ja räägivad. Bolševism on nii kaua jõus, nurgas “deržal teplo ruku” (mitte vist oma kuni venelased usuvad, et see teenib Ve- initsiatiivil). Nüüd tekkinud opositsiooniga nemaa suurust, kuid alles siis, kui ka vene on raske laveerida. Selge, et KK-le ja KGB- rahvuslased sellesse enam ei usu, võib le anti vist esimene avalik lahing. KK midagi muutuda. Intelligents enam ei usu, nõuab aruannet, AI on ikkagi juhtiv ideo- kindralid usuvad. Täna nad enam ei usu. loogiaasutus. Lenini kallale minek on kümme korda Sirje suhtes näib, et oodatud pööre enam kriminaalne kui Eesti ajalugu. Hu- paremusele tulemas. Võimalik, et Estonia vitav, kuhu nüüd kaevatakse – Moskvasse? artikkel ei olnud ainult kahjuks (otsepääs Arhitekt Alver helistas – võtsin endale Lääne kanaleisse, oht muutuda sealseks loengutsükli eesti kultuurist, see toimub kaastööliseks). Ristlaanel on valida konf- Kirovi kolhoosi projektbüroos kohe likt KL-ga + avalik skandaal. 1986 pole Palace’i kõrval. Kas sinna on ka otseühen- 1982. Siirak kutsus Sirje enda juurde ja tegi dus? Korrus allpool kabinettides läks üsna ettepaneku Merilaasi monograafia kirju- avameelseks jutupuhumiseks. tamiseks! Lubas lepingut, tegi näo, et ei Kaevats saatis ühe aspirandihakatise, tea käsikirja tagasisaatmisest midagi!! kes koostab Eestis eesti ajal ilmunud filo- Kriitikakogumikust võib asja saada alles soofilise kirjanduse ülevaadet. Tubli bib- 1987. aastal. Selle taga peab olema kõr- liograaf – tegin talle ettepaneku teha koos getasemeline poliitiline otsus. analüüsiv artikkel.

30. jaanuar. 31. jaanuar Kuuldused kontori [KGB] ja KK taktika- Täna algas EKP 19. kongress. Savisaar on listest erimeelsustest saavad kinnitust. pessimistlik selle suhtes, kas midagi üldse Kontor soovitavat Kaplinski, aga vist ka juhtub. G. räägib radikaalsetest muutus- Runneli suhtes pehmema joone valimist, test – aga tema ümber juba loodavat mee- kuni Soome lubamiseni. Ristlaan pankro- leolu, et otsustav edu on saavutatud, st tis! Pingutan edutult Linde kallal.33 Talve- rohkem pole vaja. Kommunist nr l ilmutas väsimus võtab jõu ära ja ka kõik muu lööb kellegi (nime ei mäleta) VNSFV ministri rööpast välja. šovinistliku artikli kultuuriküsimustes. Pegasuse klubis jälle krõbe õhtu. Jevtušenko saatis Uno Lahele oma VNSFV Bezzubov (venestunud Kaukaasia eestlane) kirjanike kongressil peetud sõnavõtu ste- andis pildi Gorkist, Leninist ja teistest, mis nogrammi palvega see Eestis avaldada. senisest ilmselt tõesem. Tõerääkijaid aina Paatos on selles, et ära lõpetada vale, mille

33 Vt R. R u u t s o o, Bernhard Linde ja “Noor-Eesti”. Keel ja Kirjandus 1986, nr 4, lk 209– 220.

ELAV AJALUGU 161

2viker7-8 2006.pmd 161 24.07.06, 12:05 alus või juur on erikauplused. Laht on 3.–7. veebruar kriitiline sellise pooliku tõe suhtes. Kariniga Tartus, ööd Mart Elleri Tartu Jevtušenko ei saatnud oma teksti Siiale, kodus Toome nõlval, ülikooli raamatuko- kes teda siin tõlgib. Viivi kaudu kuuleb gu vastas. Põhiliselt teen tööd. Hea auraga telgitagustest. Jõerüüt konspireerib, kuid maja, varastan veidi õnne, midagi selles oli rääkinud Viivile Sirje kirja ettelugemi- maailmas ei kordu, ükski feeling, ilus aeg sest KL juhatuses, eriti selle “lisa” vapustas see oli siiski, sisemine tasakaal on väga ka teda. Püüdsin Laagilt teada saada, mis tähtis. Aeg selles majas seisab, veidi tol- maine tal [Jõerüüdil] nende silmis on – munud, aga näide sellest, millised võisid usaldavad. olla paljud haritlaste 30ndatel rajatud Kõigile pingutustele vaatamata Sirjest kodud, midagi ka minu praegusest ko- Vikerkaare toimetajat ei saa. Kuusberg ja dust. Selles majas tunneksin end hästi, kui Remmelgas panid jala ette, kui see on tõsi, asuks uuesti kodu rajama. Sedalaadi koht siis on see küll kõnekas! Ka [Toivo] Tasa oleks omane, kuhugi getosse ei saa enam kandidatuur on KK poolel vinduma jäänud. lihtsalt põgeneda. Park-hotelli noobel KK poolt kostab hääli Rimmeli kasuks – puhvet, millest nii palju ilusat mäletada ja veendunud leninlane, aga juhitamatu. KL mille intiimsuses ja turvalisuses on sama arvamus – diletant. palju Eesti aja hõngu, aga nüüd, kui nap- sud müügilt võetud, on see inimtühi. 2. veebruar Sööks seal või igal hommikul omletti. Edgaril [Savisaar] oli õigus – kongress Arhiivi ja Kirjandusmuuseumi inimesed täielik pakazuhha. Vaino kontrollib täie- on väga vastutulelikud. Ka sanitaarpäeval likult olukorda – kõik ajavad kui lamba ja hiljem õhtul võtavad jutule, inimesed juttu. Beekmani kõne kongressil ajab lausa pole Tartus veel ametnikustunud, kultuu- nutma. Pea mitte keegi ei tsiteeri Gorbat riasutused pole muutunud asutusteks, – ka Vaino mitte oma lõppsõnas. Tsitaa- mille tõelisteks peremeesteks on babad, tidelugejaist kremloloogid tehku oma jä- kes ukselt peletavad sind kaltsulöökidega reldused. (Vaino pole mingil juhul G. – “kuda tõ leziš”? toetaja. On ilmne, et Vaino kõnesid loe- Elleri antiiksel kirjutuslaual lebab so- takse ka Kremlis, kuid lugejad pole ainult vetlikult labases kujunduses “teenelise Gorba pooldajad, vaid ka vastased. Seega kunstitegelase” tunnistus – allkirjad Vaht on nad piisavalt tugevad, nii et neile mak- ja Vader. Vahti allkiri – ladina tähtedes (!) sab oma lojaalsust demonstreerida, ja G. täiesti kirjaoskamatu, veetud nagu 1. klas- piisavalt nõrk, et Vaino kardaks repressioo- sis, eesti keelt pole ta ilmselt iialgi kirju- ne avaliku ebalojaalsuse pärast. Vaino- tanud. Laual veel avatuna kiri prof. Vagalt, Ristlaan tajuvad et G-l pole jõudu ega aega et aidaku tema naise tütretütrel kunstiaja- tegelda Balti ja muude provintsidega, ja loole spetsialiseeruda. Rohkem ma tema seda lugegu välja ka need, kes aru peavad ellu ei piilu. saama – st ärge mängige G. peale, mina Kirjandusmuuseumi uksel trehvasin olen siin veel täieõiguslik peremees.) Järvelaiuga, ajalooliselt ärgas jurist, kes

162 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 162 24.07.06, 12:05 valmistub ülikooli lõpetama ja üritab aga formuleerima, et 1934 kolis sinna päästa EV Tartu Ülikooli ajaloost seda, mis Marie Under perekonnaga! (Adsoni nime veel päästa on. Leesmendile kirjutatud ei kannata Rahva Hääle paber veel välja.) järelehüüet ajalehes ei avaldatud, ei lubatud – oli vangis ja seni rehabiliteerimata! 9. veebruar Kahekorruseline poliitika: Fjodor Kle- Lõpetan Linde artiklit. Heldur Niit on ment34 lasi vangist tulnud Leesmendile väga vastutulelik ikkagi veel pooliku kä- tema oma ehitatud majas, mis oli rahva- sikirja vastuvõtmise suhtes. EKBL-is vaenlasest professori majana natsitud, Lindet alahindava käsitluse kriitikaga oli anda tagasi 2 tuba! (Erakorraline saavutus, ta rahul (kivi Sõgla kapsaaeda, kes tsensee- endist elukohta reeglina ei võimaldatud). rib kõiki kodanlikke kirjanikke nende Kuigi bolševikud Leesmenti korralisele panust madaldavas suunas). Kuid viide tööle ei lubanud, korraldati matused aulas Eenpalule ja sõnastus “katkenud elu” vii- ja ka Leesmendi korp! oli auvalves (mui- tena Linde hävitamisele tuleb nagunii välja dugi mitte avalikult, st mitte värvides). võtta, aga muidu trükkivat nad hea mee- Leesment oli viimane elus EV Dr. phil. lega – poleks ju mingit raskust tagasi Ka Ilmar Rebast vaenati, 1950. aastal ju- lüüa. Vikerkaare ümber tõmblemine lõp- hatas ta utiililadu, Adams aga vedas raa- pemas. KK on nõustunud R. Veidemanni matuid poodi, kus Silvet neid müüs. Oma nimetama Vikerkaare toimetajaks, tiraaž naise matusekõnes meenutanud Leesment 5000. kahe suurmehe matust – uhkeimat ja vae- Samal ajal pole raha, et Keelt ja Kirjan- seimat, mida oli näinud. Uhkeim – kindral dust eraldi ajakirjadeks teha. Venestami- Maginot’ matus ja vaeseim eesti kirjaniku seks aga raha ju on. Viidingult oli Rein Raudsepa matus laagris, Raudsepp mae- [Veidemann] juba uurinud, et ega see järs- ti 100 meetrit väravast puukastis, mis oli ku boikoteerima ei hakka. Kõik pelgavad veel isegi luksus olnud. Leesment maeti kõiki. Ise ta seda kohta ei soovinud. Kan- siiski ülikooli hauaplatsile. didaadikraadiga mees ajakirja toimetajaks Kirjandusmuuseumis oli pakk minu isa on raiskamine. Ristlaan lohutanud, et olete kirju Leo Anveldile, lasin nad panna ava- noor mees, kolme aasta pärast hakkate fondi. Tuglase juubeli kavandamine rah- doktorit tegema, kuid pange ajakiri käi- vaste sõpruse kroonuürituseks on muutnud ma. Ristlaan pannud südamele, et meie sellesse suhtumise irooniliseks. Olesk “kalleim vara on rahvaste sõprus” ja nõu- lubas juubelipäevaks Tartust ära sõita. kogude patriotismi kasvatamine ja vene- Kõik, mida võib, on parteihierarhiliselt eesti kakskeelsuse arendamine. Mida Rein täpselt ära määratud. Kaik selgitanud, et neile/talle “neljapäeva õhtul ristteel” lu- Smuuli teosed peavad vähemalt 1 päev bas? Igatahes julge poiss, arvan, et Eestile varem väljas olema kui Tuglase omad. parim valik. Rein oli kaubelnud välja, et Eelmäe kirjutas Tuglase majast, RH-s peab vähemalt kirjandus- ja kultuuriküsimustes

34 Tartu Ülikooli rektor 1951–1970. R.R.

ELAV AJALUGU 163

2viker7-8 2006.pmd 163 24.07.06, 12:05 ei pea ta “maitse üle” vaidlema. Ta loodab 14.–16. veebruar väga Kirjanike Liidu toetusele. Õhtuteks on kinni pandud kõrts, aga ma ei viitsi minna. Kahju, et pole Arumäed ja 12. veebruar veel mõnda. Suusatada on väga ilus. Tege- EKP kongress ei toonudki mingeid muu- likkus on aga karm. Mati [Rubin] toimetab tusi. Ainult vaest Panksu35, surnud hobust, eesti talurahva ajaloo kõige uuemat köidet. oli nüpeldatud – “puudustega” võitlemise Sealt jäi [Edgar] Tõnuristi nimigi välja. punkt sai kirja. Ristlaane kohta oli Vainol Lugu lühidalt järgmine: Pullat arvas ta ka paar noomivat sõna (seegi ei peegeldu- nõukogude tavade kohaselt pärast ametist nud lehes), aga pigem oma mehe pääst- tagandamist37 ka toimetuskolleegiumist misaktsiooni korras – “me oleme juba välja. Selle peale keeldunud solvunud kriitilise hoiaku võtnud”. Valtoni klubi aga Tõnurist kirjutamast tema osana kavanda- laiendab kord haaratud initsiatiivi ja suu- tud 4 poognat. Tal polevat seda vaja – rendab läbimurret – enne kui nad kalla- olevat end nagunii ajalukku jäädvustanud. le tulevad. Punkluule õhtu. Kirjandus see Samal ajal piirasid Vaino/Ristlaan Tõnu- just polnud, aga “pungid” mõjusid päris risti avalikud esinemised miinimumini. huvitavalt, täis protesti, üks luuletas ko- Mati kauples talle niigi kirjutamiseks välja guni, et NKVD ja Gestapo on üks ja sama! KK eriloa! Kuid luba anti vaid akadeemi- “Punkide” õhtu järel Pegasuses Juhan liseks tööks. Tõnuristil oli veel kokku [Viiding], Maimu [Berg] ja psühhiaatri- lepitud 3 esinemist TV-s ja üks raadiosaade, proua [Aili Värnik] meil. (…) Juhan näis millest lubati eetrisse vaid üks – KK keelas temaga flirtivat – aga tegelikult katsus ära. Tõnurist loobus sellestki. Tema pea- hingearstiga jõudu – eriti kui selgus, et see mine viga – kuulus partei Vaino/Ristlaane- uurib enesetappe. Juhan ei usu hingears- eelsesse aparaati, mida ei tohi meenutada, tidesse, tema arvates on need šarlatanid, Väljast jt pole nagu olemaski olnud. Ja ehk on sellist arvamust kujundanud ka keegi räägib veel partei ühtsusest, ideeli- Vainsa [Vaino Vahing]. Nad tungivad ala- susest, jne – see on üksteise kõrisid näriv le, millel pole hingega mingit pistmist. bande. Rahvas ei näe alati, aga nad ise ju Külaline [Jouko Vanhanen] käis J. [Juhan näevad iga päev, et põhimõtteid enam Talve] korrespondentsi järel, aga ma ei pole. leidnud temale mõeldud asju [peidukohast Ahto Vellamaa, Tallinna parteikomitee keldris] üles36. sekretär, Vaino/Ristlaane kaader, ründab kongressi valguses (Õhtulehes) “natsionalismi” (šovinismi mainimata!). On ka val-

35 Partei Ajaloo Instituudi direktor Aleksandr Panksejev. R.R. 36 Silmas on peetud materjale ja ülevaateid “olukorrast riigis”, mida lähetasime Talvele, kes kasutas neid Vaba Euroopa saadete kommentaarides. Läbiotsimiste kartuses hoidsime valmis materjale meie eramu keldris vahelae liiva sees. R.R. 37 Edgar Tõnurist oli 1961–1979 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe I asetäitja. R.R.

164 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 164 24.07.06, 12:05 gusevihke, Rahva Hääles üsna radikaalne kui palju ma võlgu olen, on väga sümpaat- sõnavõtt Remmelgalt,38 pani kultuurikä- ne inimene, intelligentne ja heatahtlik. sitluses kõigile stalinistidele ära – kolmele Ants Juske käekäigust polnud tal midagi instituudile, ka pühamast pühamale, st head ütelda, jätab samuti aspirantuuri PAI-le [Partei Ajaloo Instituudile]! Meenu- pooleli. “Tartu sügise” avaldamise pärast tab 1956. aastat ja sulaaja artikleid – eel- Manas39 peab KK pikka viha. Kunstikrii- kõige ründab kultuuri klassikäsitlust ja tika viimasest, viiendast kogust võeti ta rahvuskultuuri mandumise teooriat, ning artikkel välja – ei kõlba just nimi. Kirjas- kuigi Remmelgas otse ei viita, kordab ta tuses istuvat raamat perspektiivist keskaja sisuliselt 1956. aastal toimunud Sõgla kunstis, ilmumine on kahtlane. On üldse paljastamist stalinistina. ime, et ta suudab vastu panna. Kui ta ka Rubriik on samuti parteiline – XXVII sellest jälitamisest välja tuleb, siis on ta kongressi valguses! Partei programmi uus kaotanud mitmeid aastaid. redaktsioon juba “töötab”, st lõhestab Sovetskaja Estonija toimetaja sai kinga, nomenklatuuri/eliiti. Midagi on siiski üldse mitte poliitilistel põhjustel, vaid vabamaks läinud. Probleemidest rääkimi- korruptiivseil. Alluvad avaldasid end ho- se ja kriitika sildi all saab midagi ära teha. norari saamiseks teiste nimede all. Nüüd Remmelgas võtab isikliku revanši alanduste pandi ta Papulovski kohale. Kits kärneriks eest. Tegelikult sõltub palju just sellest, kui – šovinist ajakirja Tallinn toimetama. Rein julge või revanšihimuline on “sula”-põlv- on püsti hädas – ta kauples toimetajaks kond – neil on indulgentsid taskus ja pii- välja [Jüri] Ojamaa, aga kedagi teist, keda savalt vanu kogemusi. Positsioonimäng on ta on soovinud, pole talle antud [Priimä- ilmselt alanud stalinismi kriitikaga, Sta- ge]. lini nime aga tekstis veel pole. Päris sula ootab veel ees. Ühiskondlikud muutused 19. veebruar algavad eliidi kriisist – eliidi lõhenemisest. Paigutasin raamatuid ümber, neid koguneb Seda mõistis juba Lenin, nõudes parteis ja koguneb. Soome omad vähenevad. Sirje tingimusteta organisatsioonilist ühtsust ja oli sunnitud suurema osa neist maha ideelist ühtsust. Puhkan ja leian, et olen müüma, et võiksime elus püsida, mäles- puhkuse ära teeninud. Linde artikli lõpe- tustega seotud raamatud on alles. Raama- tamine oli tige töö ja olen rahul, et tulen tud pole seega mitte ainult vaimutoit, vaid toime veel sellisegi pingutusega. kaudselt ka Soome abi. Muidu kontakte ei ole, juba kuude viisi mitte ühtegi (!) 18. veebruar kaugekõnet Soomega – täielik äralõigatus. Viisin tänudega M. Ellerile ära tema fan- Heasoovijad kah hoiatavad – hoidke eema- tastilise korteri võtmed. Ta ei saa aimata, le! Leppisin Haugiga, et kirjutan Loo-

38 Vt L. R e m m e l g a s, Luues uut on vaja analüüsida kõike olnut. Rahva Hääl 14.02.1986. R.R. 39 A. J u s k e, L. P r i i m ä g i, Tartu sügis. Mana 1982, nr 51, lk 67–72. R.R.

ELAV AJALUGU 165

2viker7-8 2006.pmd 165 24.07.06, 12:05 mingule juuni lõpuks artikli Peeter – ju siis läks sõnum pärale. Teda on vaja Ruubelist.40 Suurepärane. Tuglasega on asi veidi julgustada. Soovitus: tehku ma vaik- kahtlasem, ta ei taha, et ma Unduskile selt tööd ja ärgu andku Ristlaanele põhjust liiga sisse sõidaksin. Veel üks kivi langes endaga norida. (…). Sirje üritab võimatut südamelt – Tulviste ootab mult kirjatööd – käis Reinult (Veidemannilt) Vikerkaares – 10. märts. kohta küsimas. Rein vaevles nagu munas kana – veeretas vastust ja lubas uurida, 23. veebruar tema ei otsusta. Uuris Laagilt, et tahaks Nõukogude Armee päeva trummid tule- Sirje võtta kas või tehniliseks töötajaks. tavad alati meelde, et homme on EV aas- Laak vastanud, et ei saa Vikerkaares nii- tapäev. Päevad lähevad tohutu kiirusega. sugusele inimesele (!) midagi lubada, aga Pärast virelusaastaid on tekkinud palju “me anname talle selle eest lepingu”! Nii- tööd. Johani afäär, millesse lasin enda siis käib kauplemine inimeste elude ja mässida, on võtnud palju aega (mõtlemis- saatustega. On mingi leping – siis pole ruumi). Kogemus on siiski kogemus töökohta vaja. Laak lihtsalt ei julge, lepin- ja sellest on midagi ka õppida. Eile oli gut on kergem Ristlaanele põhjendada – ELKNÜ XX kongress, trummipõrin, aga inimesel peab erialast tööd olema. Nüüd Veidemann valiti KK liikmeks ja kinnitati saavad öelda – “töötab lepinguga” – kaa- Vikerkaar-Raduga (kavandatud küll bakad! Rein ei saanud ka mõningaid teisi Raduga-Vikerkaareks) peatoimetajaks (enne võtta, keda tahtis – näiteks Priimäge (neil kinnitas muidugi EKP büroo). Veideman- on Tartu Sügis meeles). Tiraaži kauples ta nile anti kongressil sõna programmiliseks 5000-lt 20 tuhandeni.41 Venekeelne tiraaž ettekandeks ja ta teatas, et on pärit tuleb 5000. 3 inimest toimetuses on vene- “60ndate aastate põlvkonnast” või esindab lased. Rein leidis samuti, et Leitot42 pole seda. Tunneb end kinnitatuna juba kind- mõtet tülitada – too on kunagi eesti filo- lalt. Noored vaevalt sest midagi aru said, loogiks õppinud, ent ei liiguta kõrtki, kui kuid see kindlalt opositsiooniline enese- see ohustaks ta karjääri. määratlus peaks olema alarmeeriv võimu- reile, kes mäletavad Tartu Kevadet, ja samas sõnum meile. Kas Rein tunneb tõesti 2. märts kevade hõngu? NLKP kongress [27.] käib täie hooga. Eestlasi see surnud hobuse peksmine 1. märts Moskvas eriti ei liiguta. Lisaks intelligent- Direktoriga (Iviga) käidi ilmselt rääkimas lik skeptitsism. Jällegi saame teada, et

40 R. R u u t s o o, Peeter Ruubel ja “Noor-Eesti”. Looming 1987, nr 8, lk 1126–1133. 41 Vikerkaare esmanumbri (ilmus 1986. aasta juulis) tiraažiks on märgitud 20 000, kuid see suurenes pidevalt, detsembrinumbrit trükiti juba 25 000 eksemplari, 1989–1990 oli trüki- arv koguni 53 000. 42 Toomas Leito – EKP KK propagandaosakonna sektorijuhataja ja osakonnajuhataja 1981– 1987.

166 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 166 24.07.06, 12:05 meie eelkäijad valitsejad on olnud kui tahtnud ette hoiatada, et tuleb, ja palunud mitte röövlijõuk, siis vähemalt kahjurid. Urve Teistret43 mulle helistada. Urve vin- Kultuuripoliitiliselt on sõnavõtud konser- gerdanud ja siis vihjanud, et ma olen kaht- veerivad, ehkki vabariikides vene kultuuri lane tüüp – tal on parem ennast minuga ehk vähemuse kultuuri eelisarendamisest mitte siduda! Nii neid kuulujutte meie juttu ei ole (Brežnevi ajal oli), soovitatakse, “ohtlikkusest” levitatakse, ka ilmselt mitte et “harige oma aeda”. Keegi ei usu, et pahatahtlike, aga ettevaatlike inimeste süsteemis midagi muutub. Süsteem taas- vahendusel, see on osa isoleerimistakti- toodab end väga jõudsalt ikka uuesti kast. ja uuesti. Selle loogikat ei ole võimalik KGB kontrolliv haare aga tugevneb. muuta mingite frustreeritud hüüatustega. Tõnu (Karu) teeb prantslastega teadusva- Masohhism on vene rahva iseloomujoon hetusnäitust ja on ahastuses. Mitte sammu- ja avalikku patukahetsust läheb neil vaja, gi paremale või vasakule – tulistame hoia- aga meelt nad ei paranda (à la Dosto- tamata! Ta on 10 aastat näitusi teinud ja jevski). Edgariga [Savisaar] ei jõudnud teab ning oskab kontrollirežiime võrrelda. lähemalt arutada. See vajab korralikku Eva Lille kurtis Sirjele, et tema külaliste- analüüsi, kardan, et magame maha mõned toas (Kirjanike Majas) on jälle salaja puis- olulised muutused. tamas käidud, keegi on üritanud tema Keegi tahtis meid paar päeva tagasi “mäluga” kirjutusmasinalt šnitti võtta. Ka “aidata”: läbi mitme inimese tuli Sirje Soomes kuulavat SUPO44 tema kõnesid sõbranna teatama, et meid ootab ees läbi- pealt ja jälgib tegevust. Tema arvates sel- otsimine. Huvitav on võimaliku läbiotsija gitatakse kohaliku kontori (KGB) tellimu- pilguga vahetevahel oma korteris ringi sel taustauuringuid. Kahtlen, kas Soome vaadata. Kõrvalepanemis- ja põletamisväär- töötab oma kodaniku vastu – siis on küll set leidus. Kui hoiatus oleks tõsi, oleks kehvasti. Matti Pulkkise raamat on siin see liiga kummaline. Ehk ootas keegi jälle, tõsist ja “ebatervet” tähelepanu äratanud. et saab meid, kotid kaenlas, tänaval kätte! Keegi on juba ka keelt kandnud. Professor Viikari on särav vestleja, aga 4. märts. Teisipäev ka väga tõsine teadlane. Tema Venemaast Jätkan oma mitmepalgelist elu, ja on us- kirjutatud ajalugu tundub olevat korralik kumatu, et kestan veel. Riskeerimisest on raamat. Tal on tehtud väitekiri Lamp- saanud minu element. (…) rechtist ja nüüd uurib ta Šoti valgustust – Ootamatult saabus külalisi (uusi): Kaisu just selline mees, kes Eesti ajalooteaduses [Lahikainen], nüüd veel Matti Viikari – puudu. Eestis pole ühtegi kaasaegse histo- ebasoomlaslikult, nagu selgest taevast. riograafia tundjat peale Eero Loone. Plaa- Soomest ta meid kätte ei saanud, siis oli nib veeta järgnevail aastail kevadsemest-

43 Ajaloo Instituudi teadussekretär. R.R. 44 Suojelupoliisi – Soome kaitsepolitsei.

ELAV AJALUGU 167

2viker7-8 2006.pmd 167 24.07.06, 12:05 rid Šotimaal – kõik (!!!) sõltub vaid sellest, 7. märts kui pikaks ajaks, st mitmeks kuuks (!!) ta Matti [Viikari] otsiti tagasiteel piiril põh- stipendiumi saab. jalikult läbi – peavad mind lolliks, et Huvitav – mida enam jõi, seda kaine- midagi kaasa panen, ise istuvad perroo- maks ja lõbusamaks muutus. Ütles, et nil!45 Oma väitekirja Lamprechtist viimist- maandab pingeid – viimase kingi [Juhan les ta DDR-s ja õppis seal mõndagi välti- Talve saadetise] ületoomine oli talle kaunis ma. Loodan, et nad talle küüsi taha ei stressiv olnud. Lubasin, et enam midagi saanud. Ülikooli Ajaloo Komisjon saatis sellist ei tule. Üldse on soomlastega nii, et kutse osavõtuks kavandatavast konverent- nad kannatavad reeglina vaid ühe korra sist. Tahaks küsida, et kas mul tuleb võtta välja – kogemuse puudumisest. Teist korda seda tõsiselt, aga pole mõtet – see pole ei katseta peale proffide keegi. Porkist oli õige aadress norida, formaalselt oli ju kõik ta õigusega väga heal arvamusel ja näis korras. Endel Laul nagunii imestas, kui uskuvat, et Soome sõit on võimalik, kui kaua Siilivask minu tsenseerimisele vas- just halba kirja ei satu. Selle peale ei saa- tu pani. Ajame temaga mesijuttu. Kuidagi nud ma jätta rääkimata, mis on mille hind ebalevalt/kahjurõõmsalt seletas ta, et vana ja millega ning kus ta veel (!) või isegi Moora ei “pidanud vastu”. Tanel [Moora] peamiselt tegutseb. oli korduvalt maininud, et ta isa oli “mur- tud mees” (KGB??). Raimo Oskarovitši 5. märts ammune plaan Laulule kinga anda näib Tuglase päevad täies hoos. Tähelepanuväär- maha raugevat. Tal piisavalt jamasid kae- ne, et soomlasi püütakse võimalikult kõr- las, millest Laul võib kära teha. Laulule vale jätta. Tuglase õhtul Estonias ei olnud oli teada ülemuste privaatne pidu Ratas- soomlasi, kes on tulnud austama väga kaevu maja saunas, mis lõppes skandaali- esinduslikus koosseisus: Kirjanike Liidu ga. Raimo Oskarovits ja Viktor Andrej- ja TS [Tuglas-Seura] esimehed. Igasugused evitš [Maamägi] jõid end täis ja miilits Suvorovtsevid jt Moskvast laiutasid. Sele- leidis nad magamas (keegi tegi kurja nalja tus vist selles, et hiljem tehti saade TVsse ja helistas tuletõrjesse, et instituut põleb!). ja TV on parteiline kanal. Ka Kodumaa, Paanikas Pullat tegi Laulule leppimiskohvi mis muidu kujundab püüdlikult muljet, et ja pakkus kätt jne. Nadid mehed. Laul ei kõik on kõige paremas korras, ainult tea, et minu käes on tema kirjutatud ülistav mainis Tuglase õhtu ära. trükkimissoovitus Rimmeli hävitavale kallaletungile minu vastu (Kurg andis).46

45 Kui KGB mehed mõne külalise saabudes meie maja valve alla võtsid, oli neil tavaks alustada vaatlust samas kõrval olnud Lilleküla jaama perroonilt, kus võis väravat jälgida ja rongi- ootajaid teeselda. R.R. 46 R. R i m m e l, Esse est percipi. Sirp ja Vasar 1983, 08.07 ja 15.07. See 1978 kirjutatud vasturetsensioon ei ilmunud tänu Kure vastuseisule, aga 1983 Sirbis avaldatu oli selle avalikult parteipoliitiline edasiarendus, täiendatud Brežnevi tsitaatidega. R.R.

168 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 168 24.07.06, 12:05 Kahepaiksus on mulle alati vastumeelt Mõtisklevat filosoofi-intellektuaali – nii- olnud, aga midagi niisugust poleks ma sugust institutsiooni pole selles riigis ju oodanud. Nüüd vähemalt tean. vaja. Tõde, vabadus, võim jne – need on peamised teemad, mis võiksid kõne alla 8. märts. Naistepäev tulla ja peaksid tulema. Sotsiaalfilosoofia Kirjutan Tulvistele artiklit – vene keeles. kesksed teemad on aga ju tabustatud. Võiks Nüüdseks on 1978. aastal hoogustunud ehk käsitleda mitte teemade, vaid kaasaeg- venestamist veelgi karmistatud. Mitte ai- sete filosoofide kaupa, oleks ohutum, aga nult väitekiri ei pea olema vene keeles, vaid see nõuab suurt tööd, tõdesime mõlemad, kaitsmisel arvesse tulevaile eestikeelseile sest vähesed meist on lugenud uuemat artikleile peab lisama venekeelse tõlke. Lääne filosoofiat, kui üldse keegi. Tunnen Jälle üks viis piirata omakeelsete teaduslike ise end soomlaste ees süüdi – pole nendegi tööde ilmumist. Kui nõutakse tõlget, siis hoolega toodud raamatuid korralikult uuri- miks teha kahekordset tööd, parem kohe nud. Need on teisest maailmast, teise kõik vene keeles kirjutada – n-ö oma vaba maailma kohta. Marcuse ja Frommiga valik! katkes arutlev side. Kaplinski oma erudit- siooniga oleks ehk parim kirjutaja – kuid 10. märts praegu ei kõlba ta ikka “neile” ja on saa- Kaevats nõutas mult kaastööd Vikerkaare nud ärritavaks “meile”. filosoofialehekülgede kujundamisel. Kae- Vaene Kaevats, ta on FÜga [Filosoofia vats koordineerib siis filosoofiat! Rein Ühingu Eesti Osakond] jätkuvalt kimbus. pöördus tema ja mitte minu poole – ega Et Gorjatšova47 ei tõuseks selle sekretäriks, tal muud üle ei jäänud! Lubasin, kui sel- sunnitakse teda nüri bürokraatiaga tegele- lest ajakirjast üldse õiget asja saab. Olen ma. Rebane tunnistanud, et seltsi48 on küll maha käinud, aga kirjutaksin Gram- vaja vaid TRÜ-le ja Pirital asuvale Nõuko- scist, Gramsci oli mu 80ndate aastate gude sisevägede sõjakoolile, ja selleks tööplaanis, enne kui Rebane selle Ida- hoitakse püsti seltsi bürokraatlikku ring- Saksa filosoofia uurimisega asendas. Kui mängu. Kahk kutsus Kaevatsi välja – veen- siin midagi arenema hakkab, siis Gramsci maks, et võtku ikka amet vastu. Rebane võiks huvitav olla. ähvardas koguni Abeniga49 rääkida, st Kaevats mõistab, et on kõva pähkli ees, partei käsu organiseerida (milline halas- vaja on olematut – humanitaarfilosoofiat, tamatus!). Gorjatšova on muidugi tõeline aga tal on usku. Ma aga ei kujuta ette, nuhtlus, isegi nende jaoks. “Ta on kahjulik milline võiks olla filosoofia osa ajakirjas. inimene,” öelnud Kahk Ülole. Nii see Ülo

47 Aleksandra Gorjatšova, aastatel 1958 – 1971 Tartu Ülikooli filosoofia õppejõud, antisemiit ja neostalinist. R.R. 48 Filosoofiaga oli sel bürokraatlikul Moskvast juhitud organisatsioonil üldse vähe pistmist. R.R. 49 Aili Aben – EKP KK osakonnajuhataja. R.R.

ELAV AJALUGU 169

2viker7-8 2006.pmd 169 24.07.06, 12:05 ära “kulutatakse”, et akadeemikud võiksid nagi 40–50ndaid aastaid andeks. Ka prae- karjääri teha. Jõerüüt oli andnud partei- gu oli tal käsil midagi (romaan) just sellest, koosolekul mõista, et Kirjanike Liidu liik- teda vaevavast ajast. Sirje monograafia50 jäi med Estoniale kaastööd ei tee! See on tal nägemata. Kirjastus venitas lepinguga selge vastus. nii kaua – 3 aastat – kuni Kersti suri. Kui Sirje oleks tööd saanud varem alustada, 11. märts siis oleks jõudnud veel palju täpsustada. Joeli [Sanga] ema, Kersti Merilaas on Nüüd jäävad aga paljud küsimused küsi- surnud. Mina temaga kahjuks enam mõnda mata ja vastused saamata. Matustele siiski aega kokku ei puutunud, ema hankis talle lähen, kuigi me ei lävinud enam ammu. vahel rohtusid. Sirjele on see tõsine löök. Kersti Merilaas on ikkagi lähedane kui Nad said viimastel aastatel palju rääkida, mu lapsepõlvesõbra ema, aga ka kui arbuja. Kersti ei andnud neile [stalinistidele] ku-

50 S. K i i n, Kersti Merilaas: luuletaja elu. Tallinn, 1989.

170 ELAV AJALUGU

2viker7-8 2006.pmd 170 24.07.06, 12:05 DIXI

REIN VEIDEMANN tuste (milleks on ju ka oma senise tegevuse Kakskümmend aastat hiljem õigustamine või ümberhindamine) hinnaga vastu minna tuleviku teadmatusele. Vikerkaare lugu on nüüd kestnud kaksküm- Kakskümmend aastat hiljem, kus Viker- mend aastat. Olen selle proloogist ja loost, kaarest on saanud eesti kultuuriajakirjanduse Vikerkaare logos’est ja mythos’est kahel (sh poliitilist kultuuri sageli olemuslikultki korral siinsamas kirjutanud*, mistõttu võin riivav – kahju, et seda avalikkuses pole end vabastada kohustusest kõike seda taas märgatud või tahetud märgata) n-ö normaal- üle ja läbi vaadata ning hinnata. Võtan paradigmaatiline esindaja, on eesti poliiti- hoopis spekuleerida teemal „Mis saab eda- lised, kultuurilised veed endiselt sogased, si?” ja selles mõttes on minu lapsepõlve truu tuleviku teadmatus veelgi suurem, aga kaaslase Dumas’ musketäride epopöa kesk- d’Artagan’id on väsinud ja loobumisvõidu miselt raamatult laenatud pealkiri täiesti andnud. Ma nimetan loobumisvõiduks omal kohal. Tundsin end Vikerkaare toime- ühtviisi nii elitarismi kui ka eskapismi, tajana (nõukogude või sõjajärgse – adjektiivi mida ma näen Eesti vaimuelus ja märkan sisu sõltub vaatepunktist) eesti ajakirjandus- enese juureski. välja keskmesse nihkudes sinisilmse, küll Vikerkaarel on oma kindel lugejakogu- mitte karjäärist, kuid ikkagi “suure teo” loo- kond nagu ka Loomingul, Tunal ning Keelel tuses auahne gaskoonlase d’Artagnanina. ja Kirjandusel (enamasti need kattuvad). Aga Toimetamine ise oli järelvaates üks suur nende “vaimne ringlus” või vähemalt nähtav vaimne ja poliitiline seiklus, aga ma ei kommunikatiivsus piirdubki sellesama õppinudki ära intrigeerimist ja ega tõtt- kogukonnaga. Mina olen mõistagi Vikerkaa- öelda polnudki enam selleks suurt vajadust, re patrioot, selle kogukonna aktiivne liige. sest agoonias impeeriumi valgustatud peri- Ikka ja jälle leian võimalust viidata siin feerias (Moskva poolt vaadatuna oli ju Bal- avaldatud artiklitele, autoritele, seisukoh- tikum ikkagi Nõukogude Liidu Lääs) sai tadele. Aga ma ei tea nimetada Eesti kultuu- apelleerida juba õiglusele ja südametunnis- riajakirjadest programmilisi etteasteid, mis tuse vabadusele. Panetunud partei- ja tsen- oleksid pälvinud laiemat ühiskondlikku suuriametnikele valmistas see 1986–1988 kõlapinda. küll veel peavalu, ent sealt edasi huvitas pal- Seda pole vaja oodatagi, väidab minu jusid totalitaarse režiimiga kohanenuid, kui- oponent, sest vaimu/vaimsust ei saa peale das minimaalsete isiklike moraalsete kao- suruda. See oleks nagu sigadele pärlite sööt-

* Vt R. V e i d e m a n n, Viis aastat “Vikerkaart”. Vikerkaar 1991, nr 7, lk 95; Kümme aastat Vikerkaare looga all. Vikerkaar 1996, nr 7, lk 88–95.

DIXI 171

2viker7-8 2006.pmd 171 24.07.06, 12:05 mine. Jah, aga… me ei saa ju ometi eirata veerul tutvustatakse uute ajakirjade sisu. Aga tõsiasja, et eestikeelne kultuuriruum on vist üksnes Eesti Ekspressi “Areen” jälgib võrreldes teiste suurte kirjakultuuridega kaasaelavalt seda, millest kirjutavad Viker- nanomeetriline ja kui selleski kaob sidusus kaar, Looming, Tuna, Teater. Muusika. (mis tähendab ideede pidevat ringlust, ava- Kino, arendades edasi intrigeerivamaid kä- liku arutluse objektiks olemist, tekstide ja sitlusi, kutsudes Vikerkaare autoreid enda metatekstide aktiivset dialoogi vertikaalsel veergudele. ja horisontaalsel teljel, diakrooniliselt ja “Arusaamatuks jäämisel” on siiski vähe- sünkrooniliselt), siis ühel hetkel oleme (või malt üks põhjendus. Ka päevalehtede kul- ollakse) sunnitud tunnistama eesti kultuuri tuuritoimetajad seisavad päevast päeva sil- kui “tühjenevat märki”. mitsi eksistentsiaalsete probleemidega: ühelt Edasi võib saada niisiis Vikerkaarestki poolt käib ruumi ja kirjutajate/autorite/toi- marginaliseeruv kultuuri-ilming, millele metajate vähesuse tõttu üle jõu jälgida kogu väljakutse esitavad Värske Rõhu taolised uusi pulbitsevat kultuurielu (mis iseenesest on ju intellektuaalseid horisonte vallutada püüdvad hea märk!), teiselt poolt surub peale päeva- ja end kehtestavad ajakirjaprojektid. Aga lehe formaat, mis ei soosi keskendumist, Vikerkaar võiks leida ka uue hingamise, olla vaid paneb rõhu lööksõnadele, -pealkirja- iseendale uute väljakutsete kujundaja, sest dele, -lõikudele. tema ideede-rikas ja sõnavõimekas autor- See, mida ma (endiselt ja jätkuvalt) igat- kond, erudiidist peatoimetaja ja vana Viker- sen, oleks sünergia erinevate kultuuri-ins- kaare musketärlikku entusiasmi endiselt titutsioonide (milleks ma ka Vikerkaare kandvad lähimad abilised on selle ajakirja arvan olevat) tegevuse vahel. See tähendab, edukuse alus ja selgroog. et eesti kultuuriajakirjandus võiks arendada Ma mõtlen väljakutse all siin näiteks kas tihedat koostööd ka ülikoolide ja asjaomaste või Vikerkaare temaatiliste numbrite (mis teadusstruktuuridega. Isikute/autorite tasan- on hinnatavaks panuseks eesti metakultuu- dil see ju toimubki. Ent mul poleks midagi rilisse interpretatsiooni) ülekandmist järel- selle vastu, kui mõne konverentsi korralda- arutluste näol nädalalehte Sirp, Eesti Tele- jate nimekirjast leiaksime ka Vikerkaare, visiooni või Eesti Raadio kultuurisaadetesse. Keele ja Kirjanduse või Loomingu klausliga, Ja vastupidi, Vikerkaares võiks olla rohkem et konverentsi materjalid leiavad publitsee- eesti kultuuri-ilma üldistavaid käsitlusi (vii- rimist selles või teises väljaandes. matistest lugemistest vähemalt mulle isik- Vikerkaare nägu pole kivinenud. See on likult oli kasulik Marju Lauristini sissevaade endiselt põnevate joonte ja varjunditega, Eesti kultuuriajakirjanduse positsioneeru- kuigi venekeelne sõsar Raduga on tänaseks misse). Mulle on arusaamatuks jäänud see- surnud ja tema lugu ootab epiloogi. Kui ma gi, miks päevalehtede kultuuritoimetajad aga kümmekonna aasta pärast peaksin saa- (enesekriitiliselt muidugi) liiga harva refe- ma võimaluse kirjutada taas kord Vikerkaa- reerivad või võimendavad kultuuriajakirjan- rest, siis loodan, et see kommentaar “Kolm- duses avaldatud autorite seisukohti või ter- kümmend aastat hiljem” pole epiloogiks ei veid artikleid. On tervitatav, et vähemalt mulle ega Vikerkaarele.

172 DIXI

2viker7-8 2006.pmd 172 24.07.06, 12:05 AKEN

ZBIGNIEW BRZEZINSKI Ameerika poliitiline retoorika pärast 9/ Viimase suverääni dilemma 11 ja sellega seonduv strateegiline suuna- muutus tähistavad järsku lahkulöömist Tänane Ameerika on maailma kõige su- USA globaalpoliitikat varasemal viiel aas- veräänsem riik. Muidugi on riikidevahe- takümnel kujundanud kahepoolsusest. lise sõltuvuse suurenemine meie ajal tub- Kuigi mõned juhtivad demokraadid on listi lahjendanud suveräänsuse sisu. Ena- kritiseerinud valitsuse uusi formulatsioo- miku riikide jaoks on suveräänsus juba ne, on demokraatide välispoliitiline ladvik peaaegu ainult juriidiline fiktsioon. Isegi kaldunud vaikselt aktsepteerima Bushi väheste võimsate riikide puhul takistab maailmavaate strateegilisi eeldusi ning suveräänsuse meelevaldset maksmapane- mõned demokraatide liidrid tegid algul kut praktiline mõistus. Lõppude lõpuks selle heaks isegi kihutustööd. Seetõttu võib ju iga riik (või pigem selle juhtkond) hakkas demokraatide välispoliitiline ret- korda saata enesetapjalikke lollusi, kuid sept meenutama lihtsalt lahjendatud Bushi. niisuguse enesekehtestuse võimalused on Pikas perspektiivis pole küsimus selles, piiratud ligi 200 riigi kattuvate huvidega kas olemasolevate doktriinide ja riikliku poliitiliselt ülerahvastatud ja lõimunud strateegia revision oli vajalik, sest 9/11 tõi maailmas. selgelt kaasa ümbermõtestamisvajaduse. Ameerika Ühendriikide kui viimase Võtmeküsimus on täna see, kas 9/11 järel tõeliselt suveräänse riigi ainulaadsust kin- pandud diagnoos ja iseäranis keskendumi- nitab selles kontekstis niihästi sõda Iraagi ne terrorismile oli Ameerika ja maailma vastu kui ka vähem dramaatiline, ent siiski jaoks arukas reaktsioon. Isegi kui ei salata, suurel määral üksildane hoiak Rahvusva- et Ameerika on viimane suveräänne võim, helise Kriminaalkohtu ja Kyoto lepingu jääb lõppude lõpuks lahtiseks küsimus: suhtes. Need ja teised taolised sammud suveräänne milleks? Kahtlemata vastaksid peegeldavad eriti pärast 2001. aasta 11. paljud: Ameerika rahvusliku julgeoleku septembri terroriakti (edaspidi 9/11) Bushi heaks. Aga see vastus toob kaasa sügavama valitsuse sügavat veendumust, et Ühend- küsimuse: kas jõupingutused põlistada riikidel peavad olema vabad käed kaits- Ameerika unikaalset staatust ohjeldamata maks Ameerika rahvuslikke huvisid: nõd- suveräänina ei hakka kunagi ohustama rad liliputid ei tohi siduda suveräänse Ameerika julgeolekut nagu ka kodaniku- Gulliveri käsi. vabadusi.

Zbigniew Brzezinski, The Dilemma of the Last Sovereign. American Interest, nr 1, kd 1, 2005.

AKEN 173

2viker7-8 2006.pmd 173 24.07.06, 12:05 Ameerika peaks vaatama otse näkku lise rivaliteedi ohud olevat asendunud ülimalt tähtsale uuele globaalsele reaalsu- terrorismi ohuga, mida õhutavad vastutus- sele: maailma elanikkond elab läbi ulatu- tundetud “paariariigid” ja mida massihä- selt ja intensiivsuselt enneolematut polii- vitusrelvade levik muudab veelgi kurjakuu- tilist ärkamist, milles populismi poliitika lutavamaks. Selles kontekstis on omanda- kujundab võimupoliitikat ümber. Sellele nud keskse sümboolse tähtsuse rõhuase- massinähtusele vastamise vajadus seab tus “globaalsele terrorivastasele sõjale”, ainulaadselt suveräänse Ameerika ajaloo- sest see aitab kaasa patriootilisele mobi- lise dilemma ette: mis peaks olema Amee- liseerimisele ja legitimeerib aktsioone, rika globaalse rolli põhimääratlus? Selle mida muidu oleks peetud seadusvälisteks võtmeküsimuse tõsine arutamine pole veel või otseselt ebaseaduslikeks. Uue strateegia õieti alanudki. kavandajate meelest õigustab 9/11 habeas corpus’e faktilist peatamist USA kodanike 9/11 välispoliitika: poliitiline suhtes, kinnipeetute “survealust ülekuula- võit ja strateegiline haavatavus mist” (ehk piinamist) ja ühepoolselt sankt- sioneeritud sõjategevust – nii nagu Pearl Enne 2001. aasta septembrit ei olnud Harbor andis avalikkuse silmis õigustuse Bushi valitsusel mingit märkimisväärset Hiroshima pommitamisele. Seda kõike välispoliitikat ja seega pole üllatav, et sealt- tajuti õiglase sõja vältimatute, valuliste, peale hakkas tema poliitikat suurel määral kuid lõppkokkuvõttes vajalike atribuuti- kujundama 9/11 šokk. Tegu on ühest trau- dena. maatilisest sündmusest tuletatud poliitika- Keskendumine terrorismile oli ka po- ga, mis formuleeriti avalikkuse pahameele liitiliselt kasulik sellele loomuomase äh- õhkkonnas ja mis ühtaegu rajaneb nii sel- masuse tõttu. Pärast 9/11 tundis iga amee- lest sündmusest arusaadavalt vallandunud riklane ilma seletamatagi, mida sõna “ter- hirmudel kui ka ekspluateerib neid. Valit- rorism” sisaldab. Seetõttu polnud tarvis sus reageeris kohe sellega, et hakkas kam- selgitada, kuidas “globaalset sõda terroriga” paania korras avalikkuse teadvusele peale pidada või kuidas ära tunda, millal niisu- suruma omaenda definitsiooni Ameerika gune uutmoodi sõda ebamäärase vaenla- ees seisvatest väljakutsetest, millele järgnes sega lõpeb. Polnud vajadust üksikasjaliku- hõlmavam kava, kuidas sellele väljakutsele malt täpsustada, kes need terroristid tege- üle maailma reageerida. Mõlema tuli- likult on, kust nad tulevad või millised punktis oli 9/11 kui lähtemoment ja ins- ajaloolised motiivid, usulised kired või piratsiooniallikas. Tagajärjeks on poliitika, poliitilised vaevad on suunanud nende viha mille fookus on sama kitsas kui järelmid Ameerika peale. Nõnda võttis terrorism kaugeleulatuvad. Nõukogude tuumarelvadelt üle peamise 9/11 välispoliitika intellektuaalseks ohu positsiooni ja terroristid (keda on tuumaks on arusaam põhimõttelisest stra- potentsiaalselt kõikjal ja keda üldiselt sa- teegilisest katkestusest rahvusvahelistes mastatakse moslemitega) tulid kommunis- suhetes. Suurriikidevahelise traditsiooni- tide asemele kui kõikjaleulatuv ohuallikas.

174 AKEN

2viker7-8 2006.pmd 174 24.07.06, 12:05 Bushi valitsuse uue maailmavaate kiire heakskiitu ja leidis laialdast toetust välis- väljakujundamise eestvedajaks oli energi- maal. Talibani kiire lüüasaamine ja al- line rühmitus Valge Maja ja kaitseminis- Qaeda juhtkonna laialipuistamine andis teeriumi kõrgemates sfäärides, keda mo- publikule teretulnud tõestuse, et globaalne tiveeris ühesugune strateegiline orientat- terrorivastane sõda on niihästi tegelik kui sioon. Nende sisemine üksmeel klappis ka võidetav. Õhus oli tunda võitu. kokku väljaspool, üldsuse seas valitsenud Paraku pisendas valitsuse enda tegevus pahameele, hirmu ja tegevusjanuga, mis- Afganistani sündmused, milles oleks või- tõttu ei tekkinud mingisugust pikemat ja nud õigustatult näha strateegilist triumfi, lõhestavat poliitilist debatti. Kõik kolm kõigest taktikaliseks eduks. Palju vaieldud, uue strateegia nüüdseks teadaolevat põhi- kuid siiani veel välja selgitamata motiividel komponenti rõhutasid ajaloolist katkes- sulatasid USA strateegia kujundajad Osama tust: 1) unilateralism, mida õigustati ene- bin Ladeni al-Qaeda vastase sõjakäigu sekaitseõigusega, asendas arusaama kollek- kokku sõjalise operatsiooniga režiimi va- tiivsest julgeolekust, mis põhineb Atlan- hetuseks Iraagis, ja nad tegid seda rahvus- di liidul ja vajadusel õigustada sõjategevust vahelise sanktsioneeringuta. Sellega tõusis ÜRO sanktsioonidega; 2) õigus ränkasid globaalse terrorivastase sõja keskseks stra- ohtusid jõuga ära hoida või isegi ennetada teegiliseks teatriks Iraak. varjutas pingelõdvenduse kui ühe riikliku Avalik kampaania, mis väitis tõsise ter- julgeoleku põhimõiste (kuigi algul ei tun- roriohu valitsemist, jätkus ka pärast sõjalist nistatud riski, et vilets luure võib käivita- edu Afganistanis ja Iraagis ning kestis terve da sõjalise sekkumise pelga kahtlustuse presidendivalimiste hooaja 2004. aastal. põhjal, mis saigi peamiseks piinlikkuse Kuna massimeedia kaldub juba loomu tekitajaks pärast sissetungi Iraaki); 3) tu- poolest hirmubisnises konkureerima, siis ginemine ad hoc koalitsioonidele üht- ei möödunud peaaegu ühtki nädalat, kui aegu kahandas olemasolevate alliansside avalikkust poleks nii televisioonis kui ka (nagu NATO) poliitilist tähtsust ja suuren- graafiliselt illustreeritud lehelugudes kos- das taktikaliselt mugavate partneritega titatud üha uute võimalike õudusstsenaa- (nagu Venemaa) sõlmitavate olupoliitiliste riumidega. Samuti kerkis kiiresti esile julgeolekukorralduste kasulikkust. terve leegion hirmumüüjaid (ehk “terro- Ei saa salata, et uus strateegia vastas rismi eksperte”). Võib üksnes ette kujutada, niihästi ajavaimule kui tollase hetke mis juhtuks, kui massimeedia ja riigi kõr- Angst’idele ja mingil määral isegi reageeris gem poliitiline võim manitseksid iga päev külma sõja järgse ajastu uutele nõudmis- avalikkust, et näiteks igaühe tervis käib tele. Terrorivastane sõda oli ajalooliselt kiiresti alla: et meie süda jääb nõrgemaks, ahvatlev vormel. Uue strateegia kõige va- mälu tuhmub, meie elutähtsad organid hetum demonstratsioon oli 2001. aasta kuluvad, vähk levib ja igaühe füüsiline sügisel efektiivselt läbiviidud ja kiire sõ- kokkuvarisemine on vältimatu. Tulemu- jaline operatsioon juurimaks välja Afganis- seks oleks kindlasti akuutse hüpohondria- tani herilasepesa. Aktsioon pälvis kodus ga rahvas.

AKEN 175

2viker7-8 2006.pmd 175 24.07.06, 12:05 Kuna pidevad ametlikud värvilised esilekerkimine ning Ameerika (ja eriti hoiatused ähvardava, ent muidu umbmää- tema presidendi) usaldusväärsuse monu- rase ohu eest päästsid valla ja sanktsionee- mentaalne krahh. Ameerika staatuse lan- risid laialdase hirmupsühhoosi, siis pole gusse andsid oma panuse demagoogia, ka ime, et enesekindel Ameerika muudeti millega põhjendati massihävitusrelvade hirmust kannustatud riigiks. Pealegi kuju- väidetavat olemasolu, Ameerika (ja tema nes “terrorivastane sõda” poliitiliseks vor- riigijuhtide) au häbistamine Abu Graibis meliks: “võidud mulle, kaotused sulle”. ja Guantanamos, USA sõjalise võimsuse Seda, et pärast 9/11 ei toimunud Ameeri- kurnav proovilepanek ja sellega kaasnenud kas enam mingeid terrorirünnakuid, sai Ameerika langenud suutlikkus takistada mainida kui tõendit, et president on sõda Põhja-Koread tuumarelvi omandamast. võitmas; kuna terrorismi taaskordumist Eriliseks mureallikaks peaks olema oleks saanud kasutada tõestusena õigusta- terves islami maailmas kasvanud Ameeri- maks arusaama jätkuvast sõjast. Seega oli ka-vastane vaenulikkus. Kuigi valitsus oodatav ja ajalooliste pretsedentidega hoidus islamivastasest retoorikast, on ter- kooskõlas, et ametisoleva “vägede ülem- rorismiohu rõhutamine – mida õhutasid juhataja” tagasivalimiskampaania oli edu- telesarjad, filmid ja kodukasvanud Araa- kas.1 bia-vastased valvesõdurid – tugevdanud Valitsuse poliitiline võit ei ole aga too- kujutlust hiilivast moslemi terroristist, kes nud Ameerikale strateegilist edu. 2003. on valmis Ameerikat ründama. Lisaks aastal väärettekäänetel unilateraalselt et- sellele, et moslemid tunnevad vimma tevõetud sõda Iraagis osutus igas mõttes Ameerika massiivse toetuse pärast Iisrae- palju kulukamaks, kui algselt oodati. Li- lile ning USA invasiooni vastu Iraagis, on saks sellele, et ameeriklasi hukub Iraagis Ameerika avaliku kõnepruugi alltoonid jätkuvalt ka veel kaks aastat pärast sõja valanud vett moslemi fundamentalistide “lõppu” ning tuhanded pöörduvad sandis- veskile, kes propageerivad oma vihkajalik- tatult tagasi, toimiti pärast sõja peamisi ku portreed Ameerikast kui “Saatanast”. lahinguid äärmiselt saamatult ja sõja kogu 9/11 komisjoni raport näitab seda väga il- rahalist maksumust hakati peagi mõõtma mekalt: islamisisene kodusõda fanaatikute sadade miljardite dollaritega. Sõja rahvus- ja mõõdukate vahel on muutunud islami vaheliseks tagajärjeks oli ajalooliselt enne- ja Ameerika vaheliseks konfliktiks, mis tu- olematu Ameerika-vastase vaenulikkuse leb kahjuks niihästi moslemi mõõdukatele

1 Robb Willeri uurimus (The Effects of Government-Issued Terror Warnings on Presidential Approval Ratings. Current Research in Social Psychology, 10. kd, nr 1, 2004) järeldab, et leidub “järjekindlaid tõendeid, mis toetavad hüpoteesi, et valitsuse hoiatused aitasid kaasa president Bushi poolehoiureitingute tõusule”. Pärast 2004. aasta valimisi toimunud avalikul diskussioonil ütles endine siseriikliku julgeoleku sekretär Tom Ridge, et ta sageli ei nõustu- nud teiste kõrgemate ametnikega, kes soovisid ohutaseme tõstmist oranži sektorisse, märki- des, et “oli aegu, mil mõningad inimesed nõudsid lausa agressiivselt selle tõstmist” (USA Today, 11. mai 2005).

176 AKEN

2viker7-8 2006.pmd 176 24.07.06, 12:05 kui ka Ameerikale endale. ted, mida valitsus uue demokraatliku ris- Ameerika pikaajalistele huvidele on tisõja edu kohta kõige sagedamini tõi, olid potentsiaalselt veelgi ohtlikum uus globaal- Afganistan ja Iraak, mille USA oli okupee- ne suundumus regionaalsetele koalitsioo- rinud, ning Palestiina territooriumid, mis nidele, millel on vaevu varjatud Ameerika- on ikka veel Iisraeli okupatsiooni all. vastane orientatsioon. Distantseerumine Ühesõnaga, Ameerika välispoliitika pä- USA valitsusest ja kõigest ameerikalikust rast 9/11 on olnud liiga lühinägeliku foo- on muutunud Aasias, Euroopas ja Ladina- kusega, retoorika poolest läbini alarmistlik Ameerikas poliitiliselt populaarseks. Sel- ning juba oma esialgsete tagajärgede poo- line meeleolu soodustab Hiina jõupingu- lest liiga kulukas. Selle üldiseks tulemuseks tusi Ameerika Ühendriike regioonist vaik- on olnud Ameerika riikliku haavatavuse selt kõrvale tõrjuda Ida- ja Kagu-Aasias suurenemine ning rahvusvahelise juhtpo- tõusva panasianistliku identiteedi eksplua- sitsiooni legitiimsuse õõnestamine. Ja mis teerimise abil; seetõttu kannavad Euroopa veelgi hullem – strateegiline diagnoos, jätkuvad jõupingutused kujundada välja po- millel see põhineb, ei anna ajalooliselt liitilisem Euroopa Liit üha vähem atlan- adekvaatset, rahvuslikult ühendavat ja tilist hõngu; ja see õhutab tervet kimpu rahvusvaheliselt õiguspärastavat määratlust uusi, demokraatlikult valitud, kuid küllalt- Ameerika pikemaajalisele globaalsele ki vasakpoolseid Ladina-Ameerika presi- rollile. dente arendama tihedamaid sidemeid Euroopa ja Hiinaga. Tugevate üleeuroopa- Ameerika ja globaalne liste ja üleaasialiste liitude teke Atlandi ja poliitiline ärkamine Vaikse ookeani üleste liitude asemele suurendaks Ameerika globaalset isolatsioo- Järgnev poliitikadiagnoos lähtub 9/11 järg- ni. se ajaloolise katkestuse teesist, kuid püüab 2004. aasta lõpul ja 2005. aasta algul näidata, et meie aja keskseks väljakutseks hakkas ka valitsus neid ohte aimama, mis ei ole globaalne terrorism, vaid globaal- tõi kaasa uue välispoliitika põhiõigustuse se poliitilise ärkamise hoogustuv turbu- avaliku ümbersõnastamise. Sealtpeale ei lents. See ärkamine haarab suuri masse ja maini valitsuse retoorika niivõrd terroris- muudab nad poliitiliselt radikaalseks. mivastast sõda, vaid pigem globaalset võit- Ameerika suveräänsusele esitatav väljakut- lust vabaduse eest. Mõisted, mis pärinesid se ei seisne selles, kuidas Gulliver peaks Franklin D. Roosevelti Atlandi hartast, vältima enese kinniköitmist Ameerika- Jimmy Carteri inimõiguste kampaaniast ja vastaste liliputtide poolt, vaid selles, kui- mõistagi Woodrow Wilsoni neljateistküm- das Gulliver võiks haarata kiiresti juurde- nest punktist, võeti julgelt üle 2005. aasta siginevad liliputid ühisesse jõupingutusse, jaanuari inauguratsioonikõne retoorikasse, mille eesmärgiks on järk-järgult välja ku- mis kuulutas suuresõnaliselt välja ristisõja jundada üha tõhusam globaalne kogukond. vabaduse nimel. Välismaa skeptikutel ei Kuigi tänase poliitilise ärkamise glo- jäänud siiski märkamata, et peamised näi- baalne haare on uudne, on nähtusel endal

AKEN 177

2viker7-8 2006.pmd 177 24.07.06, 12:05 kaalukas ajalugu. Nakkav poliitiline akti- muhaaramine Saksamaal 1933. aastal. vism sai alguse juba Prantsuse revolutsioo- Poliitiline ärkamine tulvas ka üle Hiina- nist, levides üle terve Euroopa. Selle in- maa, tuues kaasa aastakümneid kestnud tensiivsus ja ühiskondlik haare olid enne- kodusõja. Kolonialismivastased tunded ära- olematud. Tärganud massilist poliitilist tasid India, kus passiivse vastupanu taktika teadvust kannustas kirjaoskuse – ja iseära- võttis imperiaalvõimult relvad, ja pärast nis pamflettide – levik ning kogu riiki Teist maailmasõda tegid kolonialismivas- virgutasid populistlikud demonstratsioo- tased rahutused ka mujal lõpu Euroopa im- nid, manifestid ja sütitav retoorika linna- peeriumidele. Läänepoolkeral sai Mehhi- väljakutel, poliitikaklubides ja isegi kol- ko tunda esimesi populistliku aktiivsuse kakülades. Aktiivsuspuhang ei kannusta- ilminguid juba 1860ndatel aastatel, mis nud mitte üksnes noort kodanlust ja lin- viisid 20. sajandi alguses viimaks Mehhi- nade värskeid alamklasse (sankülotte), vaid ko revolutsioonini. ka talupoegi, vaimulikke ja aristokraate. Pole liialdus väita, et nüüd, 21. sajandil Prantsuse revolutsiooni mütoloogia kin- on suurema osa arengumaade elanikkond nistas vabaduse, võrdsuse ja vendluse üllad poliitiliselt liikvel ja keeb paljudes paika- mõisted poliitiliste väärtuste panteoni. des rahutult. Need rahvahulgad on enne- Kuid Prantsuse revolutsiooni reaalsus seis- olematus ulatuses teravalt teadlikud ühis- nes ka terroriorgiate, revolutsioonitribu- kondlikust ülekohtust ning tunnevad sage- nalide, natsionalistlike kirgede ja brutaalse li vimma, kuna tajuvad endal poliitilise klassisõja puhkemises – rääkimata revo- väärikuse puudumist. Peaaegu üleüldine lutsiooni ekspordist üle Euroopa nn vabas- ligipääs raadiole, televisioonile ning üha tussõdade abil. Õigupoolest pärineb ka enam ka internetile kujundab ühiste aru- arusaam terrorist kui tahtliku poliitilise saamade ja ühise kadedustundega kogu- hirmutamise tööriistast sellest revolutsioo- konda, mida saab demagoogiliste poliiti- nist. Idealism ja kirg andsid üheskoos liste või usuliste kirgede abil liikvele ajada võimsa lõhkesegu, mis koos ühiskondli- ja kanaliseerida. Need energiad ei jää kult võimsa rahvusteadvuse tekkega kujun- suveräänsete piiride taha ja esitavad välja- das ümber uusaegse poliitika. kutse olemasolevatele riikidele nagu ka Järgnenud 216 aasta jooksul on polii- olemasolevale globaalsele hierarhiale, tiline ärkamine levinud aegamisi, kuid mille kõrgemal pulgal istub siiani Amee- järjekindlalt nagu tindiplekk. 1848. aasta rika. Euroopas ning üldisemalt 19. sajandi lõpu Tänapäeval ei saa analüüsida Hiina või ja 20. sajandi alguse rahvusliikumised India tulevikku, arvestamata, kuidas võik- peegeldasid populistlike kirgede ja massi- sid käituda rahvahulgad, kelle ühiskond- osaluse uut poliitikat. Mõnes paigas võttis likke ja poliitilisi pürgimusi vormivad see kombinatsioon omaks utoopilise ma- impulsid ei ole enam üksnes kohapealset nihheismi, mille hüppelauaks olid 1917. päritolu. On raske mitte märgata, kuivõrd aasta bolševistlik revolutsioon, fašistide poliitiliselt sarnased olid hiljutised rahu- võimuletulek Itaalias 1922 ja natside või- tused Kõrgõzstanis, Egiptuses ja Boliivias.

178 AKEN

2viker7-8 2006.pmd 178 24.07.06, 12:05 Moslemid Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja Põh- läbi mängima seda, mis aastate eest Me- ja-Aafrikas ning kasvaval arvul ka Euroo- xicos või Tiananmeni väljakul nurjus. pas, nii nagu ka Ladina-Ameerika indiaan- Nende füüsiline energia ja emotsionaalne lased, määratlevad oma soove üha enam kibestumus lihtsalt ootab, et mõni üritus, reaktsioonina selle vastu, mida nad taju- usk või viha selle valla päästaks. vad välismaailma vaenuliku mõjuna. Eri- Ühesõnaga, käimasolev poliitiline ärka- neval moel ja erineva intensiivsusega vih- mine on geograafiliselt ulatuselt globaalne, kavad nad status quo’d ja paljusid neist nii et ükski manner ega isegi regioon ei jää annab mobiliseerida välisvõimu vastu, enam poliitiliselt passiivseks; see on oma mida nad kadestavad ja näevad status quo sotsiaalselt ulatuselt kõikehõlmav, ainult omakasupüüdliku toetajana. kõige kaugemad talupojakogukonnad on Eriti rahutud ja vihased on kolmanda veel jäänud selle poliitiliste stiimulite vastu maailma noored. Nendes kehastuv demo- immuunseks; demograafiliselt profiililt on graafiline revolutsioon on seega viitsütiku- see jahmatavalt nooruslik ja seega vastu- ga poliitiline pomm. Kui jätta kõrvale Eu- võtlikum kiirele poliitilisele mobilisat- roopa, Jaapan ja Ameerika, siis on alla 25 sioonile; ning kirjaoskuse ja massikommu- aastaste vanuserühma kiire demograafiline nikatsiooni kumulatiivse mõju tõttu on paisumine tekitamas kärsitute noorte hii- suur osa selle inspiratsiooniallikatest rah- gelmassi. Nende meeli erutavad helid ja vusülesed. Seetõttu saab tänapäeva popu- kujundid, mis pärinevad kaugelt ja suuren- listlikke poliitilisi kirgi üles kütta ka kauge davad nende rahulolematust vahetu ümb- sihtmärgi vastu isegi ühendava doktriini rusega. Nende potentsiaalne revolutsioo- (nagu marksism) puudumisel ja Ameeri- niline juhtgrupp kerkib tõenäoliselt esile kast on üha enam saanud isikliku imetlu- miljonite üliõpilaste seast, kes on koondu- se, sotsiaalse kadeduse, poliitilise kibeduse nud arengumaade sageli intellektuaalselt ja religioosse jälestuse konfliktne tulipunkt. kahtlase väärtusega “kolmanda astme” ha- Terrorism on küll laialt levinud kibe- ridusasutustesse.2 Enamasti pärinevad nad dusvimma uue reaalsuse kõige destruktiiv- ühiskondlikult ebakindlast madalamast sem ja äärmuslikum sümptom, kuid meie keskklassist ning neid sütitab sotsiaalse aja rahvusvahelise olukorra olemust ei raevu tunne – need miljonid üliõpilased määratle terrorism kui niisugune, olgu see on potentsiaalsed revolutsionäärid, kes on islamistlik või mitte. Kahtlemata kujutab juba pooleldi mobiliseeritud suurtesse terrorism endast riiklikule julgeolekule kogudustesse, mida seob internet, ja nad taktikalist ohtu ja tulevikus ehk ka potent- on häälestatud suuremas mastaabis uuesti siaalselt strateegilist ohtu3. Kuid terrorismi

2 Olenevalt kolmanda haridusastme definitsioonist on praegu maailmas 80 ja 130 miljoni “kolledžitudengi” vahel. 3 Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja USA statistikaameti andmeil oli aastas surmajuhtu- meid, mille põhjustas füüsiline vägivald 1 600 000 (2002), liiklusõnnetused 1 200 000 (2004) ja terrorism 625 (2003).

AKEN 179

2viker7-8 2006.pmd 179 24.07.06, 12:05 muutmine miljonite ärevil ameeriklaste kata, ei saa Ameerika lahendada ühtki igapäevamureks tähendab enam-vähem suuremat rahvusvahelist probleemi omal sama, kui Ameerika sisepoliitika oleks käel: ei Põhja-Korea ega Iraani tuumarel- 1960ndate lõpul ja 1970ndate algul kes- vade küsimust, ei õiglase lahenduse puu- kendunud peamiselt sellele, kuidas reagee- dumist Palestiina küsimusele; ei Darfuri rida Mustadest Pantritest lähtunud ohule, tapatalguid, Hiina kasvava võima pikaaja- mitte aga sellele, kuidas tagada afro- lisemat probleemi; ei Venemaa kahaneva ameeriklastele kodanikuõigused. Tänapäe- võimu jõhkraid liialdusi Tšetšeenias; ega va maailmas võib terrorismi ülendamine isegi Ameerika ülekaaluka võimu destruk- peaaegu apokalüptiliseks ohuks viia ala- tiivseid piirkondlikke tagajärgi. reageerimiseni laiemale globaalsele kon- Nende ja teiste küsimustega tegelemi- tekstile, mis soosib ekstremistliku vägival- seks on Ameerikal vaja partnereid. Euroopa la tõusu. Enamik tänapäeva riike ei valitse on olnud Ameerika ajalooline liitlane ja enam suhteliselt järeleandlike rahvahulka- seega on Euroopa Liidu ühtsus ja laiene- de üle ja paljusid neist võivad uputada mine Ameerika huvides. Jaapan on tähtis populistlikud nõudmised, mis ületavad tegur Aasia võimutasakaalu kolmnurgas, riikide võime tõhusalt reageerida. mis hõlmab USA-d ja Hiinat. Kuid nende ja teiste sõprade enda poole võitmiseks Ameerika globaalse missiooni peab Ameerika olema valmis tegelema ümbermõtestamine ühiste probleemidega ja püüdlema ühise arusaamise poole meie ajaloolisest ajajär- Et kompenseerida nimeliselt suveräänsete gust. Globaalselt jälestatav Ameerika, mis riikide nõrkust, mis tegelikkuses muutu- taandab maailmaprobleemid loosungiteks vad üha vähem suveräänseks või kaotavad terrorismi ja demokraatia kohta, seda ei koguni iseseisva toimetuleku võime, on suuda. Seda tuleb selgesõnaliselt tunnis- tarvis üha enam riikideülest koostööd, tada, kui Ameerika rahvas tahab tõelist ja mille aktiivseks eestvedajaks oleksid mitte “lahjendatult bušistlikku” alternatiivi Ameerika Ühendriigid. Rahvusriikide süs- praegusele poliitikale. teem on muutunud liiga kitsaks poliitiliste Demokraatia edendamine on parimal lahenduste, majanduslike abinõude ja sot- juhul vaid osaline vastus meie ees seisvale siaalse “surve leevendamise” jaoks, mida laiale ja raskele väljakutsele. Poliitiliselt enamik rahvastikust hädasti vajab. Globa- ärganud inimkond januneb poliitilise vää- liseerumine segab kokku siseriiklikud rikuse järele, mida demokraatia võib ta- soovid ja rahulolematuse ning rahvusvahe- gada, kuid poliitiline väärikus hõlmab ka lise teadlikkuse “rohelisemast rohust” etnilist või rahvuslikku enesemääramist, mujal, olgu siis lähedal (nagu Euroopa usulist enesemääratlemist ning inim- ja Liit ukrainlaste silmis) või kaugel (nagu sotsiaalseid õigusi – ning seda kõike prae- Ameerika Ühendriigid Sri Lanka silmis). guses maailmas, mis on teravalt teadlik Kui ka ükski suurem rahvusvaheline majanduslikust, rassilisest ja etnilisest probleem ei ole lahendatav ilma Ameeri- ebavõrdsusest. Maailma hüljatute enese-

180 AKEN

2viker7-8 2006.pmd 180 24.07.06, 12:05 kehtestamistungi juurde kuulub poliitilise ainult enesekindlalt Ameerikalt, mis oleks väärikuse taotlemine, iseäranis rahvusli- tõeliselt pühendunud uuele nägemusele ku enesemääramise ja sotsiaalse ümberku- globaalsest solidaarsusest. jundamise teel. Öeldagu otse välja, et riikideülesust ei Siit järeldub, et Ameerikal on tarvis tohi ära segada ülemaailmse valitsusega. toestada oma rahvusvahelist legitiimsust Isegi kui viimane oleks soovitav, ei ole silmanähtava pühendumusega ühistele inimkond ülemaailmseks valitsemiseks poliitilistele ja sotsiaalsetele eesmärkidele. veel valmis ja Ameerika rahvas kindlasti Demokraatia iseeneses ei ole püsiv lahen- seda ka ei soovi. Ameerika peaks pigem dus, sest ilma sotsiaalse arenguta ja polii- saama sammuseadjaks, et kujundada maa- tiliselt küpse kodanikuühiskonnata võidak- ilm, mida ei määratleks niivõrd riikliku se rutakat demokratiseerimist – näiteks suveräänsuse fiktsioon, vaid pigem laienev Lähis-Idas – tõenäoliselt ära kasutada raja poliitiliselt reguleeritud vastastikune dikaalselt vimmaka populismi poolt, sõltuvus. Kui globaliseerumine ei kujunda mille tugevaid Ameerika-vastased ülemtoo- ümber üksnes majandust, vaid üha enam ne võidakse õigustada demokraatlike va- ka poliitilisi suhteid, siis võiks USA suve- limiste rüüga. Demokraatia mõnede jaoks räänsuse rakendamine ühishüve teenistusse ilma sotsiaalse õigluseta paljude jaoks oli nautida laiemat ja kestvamat globaalset veel aristokraatlikul ajastul võimalik, kuid heakskiitu, kui on Ameerika praegusel praeguse massilise poliitilise ärkamise keskendumisel omaenda julgeolekule. ajastul see enam võimalik ei ole. Tänapäe- Sotsiaalselt vastutustundliku ja poliiti- val oleks üks ilma teiseta poliitiliselt en- liselt stabiliseeriva globaalse solidaarsuse nasthävitav. Demokraatia edendamine edendamine meie üha rahutumas maail- peaks seega olema otseselt seotud jõupin- mas peaks kulgema niihästi formaalsetel gutusega kaotada äärmine vaesus ning kui ka mitteformaalsetel radadel. Amet- kahandada järk-järgult globaalset ebavõrd- likult institutsionaliseeritud koostöö või- sust. malused on praegu suuremad ühiskondlik- Meie ajastu ajalooline paradoks seisneb majanduslikes ja humanitaarsetes valdkon- selles, et riikideülene koostöö nende täht- dades kui poliitika ja julgeoleku vallas. sate eesmärkide nimel on võimalik üksnes Viimastes valdkondades jäävad mitteamet- siis, kui juhtimise võtab üle viimane suve- likud kokkulepped võtmetähtsusega või- räänne riik ja temaga ühinevad paindliku- muvahendajate vahel veel pikka aega kor- mad piirkondlikud jõud, mis on valmis vama umbes 200 nimeliselt suveräänse oma suveräänsust viimaks allutama tõhu- riigi võimetust legitimeerida otsustamis- samatele riikideülestele korraldustele. protsessi, mis peegeldaks võimu realiteete. Kuid muutlikku ja poliitiliselt rahutut Neid ebaformaalseid kokkuleppeid tuleb globaalset vaimu suunava strateegia eest- seetõttu arendada paralleelselt olemasole- kõnelejaks ei saa olla hirmust kannustatud vate ÜRO struktuuridega. riik, mis otsib pelgupaika riiki ümbritseva Paraku aga, mis puutub ühiskondlik- turvatara tagant. Tõhus vastus võib lähtuda majanduslikesse ja humanitaarsetesse et-

AKEN 181

2viker7-8 2006.pmd 181 24.07.06, 12:05 tevõtmistesse, siis on Ameerika globaal- vahelist suhtlemist reguleerivate riikide- ne hoiak valusalt puudulik. USA seisukoht üleste käitumisreeglite kehtivusala. Niisu- looduskeskkonda ähvardavate globaalsete guste reeglite vajadust tunnustatakse ja ohtude suhtes on ülejäänud maailma sil- aktsepteeritakse küll kaubanduse vallas ja mis olemuselt negativistlik. Millise väär- Ameerika on aidanud kaasa WTO rolli- tusega Ameerika ametlikud vastuväited le reeglite kehtestajana. Ameerika on jää- Kyoto lepingule ka oleks, igal juhul otsus- nud aga märksa skeptilisemaks riikideülese tati see jätta ratifitseerimata viisil, mis jurisdiktsiooni suhtes justiitsvaldkonnas. näitas rahvusvahelisele üldsusele omaka- Kuid hoolimata USA tõrksusest on Haagis supüüdlikku hoolimatust ühishuvi suhtes. toimuvad kohtuprotsessid sõjakurjategijate Ja see, et USA pole teinud vähimatki tõsist üle saavutamas rahvusvahelist toetust. See jõupingutust, et arendada välja rahvusva- peaks kunagi viima selleni, et USA üha heliselt aktsepteeritav alternatiiv, on ainult isoleeritum hoiak Rahvusvahelise Krimi- süvendanud negatiivset muljet. naalkohtu vastu võetakse uuesti läbikaa- Kuigi viimase kümnendi jooksul on lumisele. tehtud mõningaid mõõdetavaid edusam- Rahvusvahelise julgeoleku vallas peab me, et saavutada Aastatuhande Arengu edasiminek hõlmavama poliitilise koostöö Eesmärke /Millennium Development poole kulgema valdavalt mööda ebafor- Goals/, ei ole USA olnud kaugeltki varmas maalseid radu. Kuigi Ameerika ülekaalu- oma ametliku arenguabi madalat taset kas sõjaline jõud annab jätkuvalt usutavuse suurendama. See tegematajätmine on te- Ameerika suveräänsele enesekaitseõigusele ravas kontrastis USA sõjaliste ja sisejulge- ja kuigi peletuspoliitika on suurvõimude- olekualaste kulutuste tuntava tõusuga vii- vahelistes suhetes ikka veel mõttekas, on mastel aastatel. Samuti on üpris ähmane, suured sõjad kui absoluutse suveräänsuse mis tulemusi annab WTO läbirääkimis- kõrgem vorm lihtsalt iganenud. Uued te Doha voor, lahendamaks suuri lahkhe- ohud seostuvad globaalse rahutusega. lisid arengumaadega põllumajandussubsii- Tuumarelvade levik jääb küll püsivaks diumide ja turgudele ligipääsu küsimustes. ohuks, suurel määral seetõttu, et tuuma- Arengumaade lõdvalt organiseeritud blo- relvade omamissoov on poliitiliselt ahvat- kid, mille eestvedajaiks on Hiina, India, lev. Kuid vaikselt küdev etniline ja usuline Brasiilia ja Lõuna-Aafrika, püüavad kõi- vägivald võib paljudes maailma paikades gutada USA ja EL-i privilegeeritud posit- eskaleeruda nõnda, et pikemaajalist ohtu sioone. Kokkulepet oleks hädasti tarvis, rahvusvahelisele heaolule hakkab endast sest võimalus vastav seadus USA-s kiirkor- kujutama hoopis bioloogiline relv. ras vastu võtta möödub 2007. aastal, mille Kuna need ohud tulenevad mitmesugus- järel muutub mingisuguse kaugemaleula- test kohalikest tingimustest ja ajaloolistest tuva kompromissi senatis ratifitseerimise impulssidest ning eriti kuna nad on haju- šanss väga ebatõenäoliseks. tatud üle terve maailma, siis suudab üksnes Niihästi praktilistel kui ka moraalsetel teadlik rahvusvaheline koordinatsioon luua kaalutlustel oleks tarvis laiendada riikide- kas või kõige rudimentaarsema globaalse

182 AKEN

2viker7-8 2006.pmd 182 24.07.06, 12:05 julgeolukupoliitika. Niisugust koordinat- sõjaline jõud); siooni ei ole praegu võimalik saavutada ei – viis Aasia riiki: Hiina (vetoõigus Jul- ÜRO ega olemasolevate suuremate allians- geolekunõukogus), India (koos Hiinaga side kaudu. Ei ÜRO Julgeolekunõukogu moodustab ta kolmandiku maailma ela- ega NATO paku vajalikku geograafilist nikkonnast ning omab tuumarelva), Pakis- haaret ja kumbki ei peegelda adekvaatelt tan (tähtis tuumarelvaga moslemiriik), In- globaalse võimu tegelikku jagunemist. doneesia (kõige suurema moslemite arvu- Pealegi segavad piirkondlikud rivaliteedid ga riik) ja Jaapan (globaalne majandusjõud jõupingutusi ÜRO Julgeolekunõukogu ja laenuandja); laiendamiseks. Seega tuleb kavandada – – kaks Aafrika riiki: Nigeeria ja Lõu- ehkki algul ebaformaalsele alusele – uus na-Aafrika (mis on mänginud juhtrolli Aaf- mehhanism konsultatsioonideks riikide rika rahuvalvemissioonides); vahel, mis suudaksid anda tõsise panuse – kaks Ladina-Ameerika riiki: Brasiilia globaalsesse julgeolekusse. (mis on mänginud rolli rahu tagamisel Seda püsilünka aitaks täita poolinstitut- Haiitis) ja Mehhiko (suurvõim Kesk- sionaalne, ehkki olemuselt nõuandev glo- Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas). baalne julgeolekualane tippkohtumine, Siin pakutud Suure Neljateistkümne mille osavõtjaskond tagaks sellele ülemaa- iga-aastane tippkohtumine ei tekitaks glo- ilmse geograafilise haarde nagu ka tegeliku baalset julgeolekupoliitikat üle öö, kuid võimu. Globaalsel julgeolekualasel tipp- üheskoos kujundatud vaateviis tuumarel- kohtumisel võiks olla alaline sekretariaat, vade levikule või terrorismile võiks eden- mis tagaks tõhusama konsultatsioonide dada ehedamat koostööd niisuguste glo- protsessi. Selle liikmeskonda peaks lisaks baalsete ohtudega toimetulekuks. Globaal- USA-le kuuluma veel: se julgeoleku G-14 lisaeeliseks oleks asja- – kolm Euroopa võimu: Suurbritannia, olu, et see kaasaks nii Hiina kui India, mis Prantsusmaa (kuna mõlemad on ÜRO oma intensiivistuva natsionalismi ja pai- Julgeolekunõukogu vetoõigusega liikmed suva muskli tõttu võivad mõlemad muu- nagu ka tuumariigid ning neil on suure tuda ebastabiilsust külvavateks jõududeks.4 ulatusega kiirreageerimisjõud) ja Saksamaa See võiks isegi asendada üha anomaalse- (millel on oluline majanduslik ja sõjaline mana näivat G-8-t, tegeldes ühtaegu nii jul- potentsiaal); geoleku kui ühiskondlik-majanduslike kü- – Venemaa (Euraasia võim, millel on simustega. Igal juhul oleks USA-le selgelt vetoõigus Julgeolekunõukogus ja oluline kasulik võtta juhtohjad niisuguse klubi

4 Niisugustele põhimõtetele rajanev G-14 oleks vastutustundlikum ja kaasahaaravam vastus maailma poliitilistest pulbitsustest lähtuvatele uutele globaalsetele ohtudele kui mõne Vene strateegi poolt vaikselt välja pakutud skeem, mis meelitaks USA uude “Pühasse Liitu”, võib- olla koos Iisraeli ja Indiaga, pealtnäha selleks, et võidelda ülemaailmse terrorismiga, kuid mis oleks tegelikult sihitud islami maailma ja Hiina vastu, keda mõlemat Venemaa tajub oma strateegiliste põhivastastena. Niisugune liit oleks Ameerikale saatuslik, sest Ameerika muutuks selle põhjustatava vimma põhimärklauaks, toimides samas Vene huvide kaitsekilbina.

AKEN 183

2viker7-8 2006.pmd 183 24.07.06, 12:05 kokkukutsumisel enda kätte, kuigi niisu- tuttavad püsiarmeed asenduvad järk-järgult gune protsess nõuaks USA-lt ka tahet akt- elukutseliste vabatahtlike sõjakate vägede- septeerida ühisotsuseid vastutasuks ühiselt ga... Neisse sõdadesse kogu maailma al- kantud koormale. lutamise nimel haaratakse terved kontinen- Ameerika globaalse rolli lai ja ambit- did, sõtta astuvad India, Hiina, Lõuna- sioonikas ümbermääratlemine, mis peaks Aafrika, Venemaa, islam, üksteise vastu sammu uute ajalooliste realiteetidega, võib mängitaks välja uusi tehnikaid ja takti- aidata USA-l vältida mõningaid süngeid kaid.” Selle tagajärjeks võib koguni olla väljavaateid, mida nägid ette kolm 20. “terve inimkonna orjastamine väheste tu- sajandi mõjukat poliitikateoreetikut Os- gevate valitsemistahteliste natuuride poolt wald Spengler, Arnold Toynbee ja Samuel pealesurutud režiimiga”.5 Huntington. Kõik nad kirjutasid kataklüs- Toynbee võtab teise suuna, mis pole mide ajastul: Spengler kohe pärast Esimest vähem halvaendeline. Ta manitseb meid maailmasõda ja keiserliku Saksamaa kok- meeles pidama, et “viimase nelja või viie kuvarisemist; Toynbee pärast Teist maail- aastatuhande jooksul on kõige tavalisemaks masõda, mis kurnas välja Suurbritannia; tsivilisatsioonide langemise põhjuseks ja Huntington kohe pärast Nõukogude olnud militarism”. Tema sõnul on see Liidu lagunemist ja Ameerika esilekerki- omakorda tingitud sellest, et valitsev, aga mist maailma ainsa ülivõimuna. Kõik nad ka sõjakas tsivilisatsioon, mis on veendu- lähenesid suurvõimude tõusu ja languse nud omaenda õiguses, kaldub tahtmatult teemale omast lähtepunktist, kuid nad kordama seda barbaarset kurjust, mille kõik jõudsid järeldusteni, millel on halva- vastu ta on seisnud, ning selle tagajärjel endeline tähendus Ameerika praeguste “muutub võõras universaalriik üha ebapo- globaalsete dilemmade jaoks. pulaarsemaks. Selle alamaid hakkab aga Spengler mõistis Õhtumaa tulevikku üha enam häirima riigi võõrapärasus”. poliitilise mandumisena, milles vitaalne Toynbee jõuab järeldusele, et “mitmeid rahvuslik kultuur asendub ambitsioonika mineviku tsivilisatsioone tabanud häving ja üha tseesarlikuma tsivilisatsiooniga. on olnud loomult enesetapp”. Tal on selle Selles tsivilisatsioonis valitseb raha (“Ra- kohta karm fraas “enesetapjalik riigivalit- havaim tungib märkamatult rahva olemas- semine”.6 olu ajaloolistesse vormidesse ilma neid hä- Huntington arutleb veenvalt, et globa- vitamata või isegi häirimata”), luues tin- liseerumine ei loo kaugeltki ühist tsivili- gimused, milles manipuleeritav rahvas satsiooni, vaid sigitab juurde intensiivis- “ihaldab relvi ja sunnib oma juhid konf- tuvaid tsivilisatsioonidevahelisi konflikte, liktidesse, millesse need tahavadki sunni- millest kõige ähvardavam on Lääne ja istud olla”. Niisugustes konfliktides “meile lami vahel tekkiv kollisioon. Ta ütleb

5 O. S p e n g l e r, The Decline of the West. New York, 1991, lk 26–27, 376, 382 ja 395– 396. 6 A. T o y n b e e, A Study of History. New York, 1946, lk 190, 419 ja 422.

184 AKEN

2viker7-8 2006.pmd 184 24.07.06, 12:05 kokkuvõtvalt: “Euroopa kolonialism on seisukohal enesetapjalikust riigivalitsemi- möödas; Ameerika hegemoonia on taan- sest, mis õõnestab omaenda imperiaalvõi- dumas. Järgneb Lääne kultuuri murenemi- mu, ja Huntingtoni nägemusel kultuuriline, kuna kohalikud, ajaloos juurdunud selt antagonistlikust demokratiseerumisest kombed, keeled, uskumused ja institut- on eriline tähendus president Bushi välis- sioonid hakkavad end taas kehtestama.” poliitika jaoks. Ameerika sõnum maailma- Seetõttu ta hoiatab, et “demokraatia on le on 250 aasta jooksul olnud: “Laske kur- loomult kildkondlikkust suurendav, mitte natud, kössis massidel minu juurde tulla, aga kosmopoliitsust süvendav protsess” ja et nad saaksid vabalt hingata.” Viimasel selle tagajärjeks on “rahvahulkade mobi- ajal on see olnud: “Kui te ei ole meiega, liseerumine lääneliku hariduse saanud ja siis te olete meie vastu.” Tänapäeval, Läänele orienteeritud eliitide vastu”. Seda pärast 9/11 ootab poliitiliselt ärganud mobiliseerumist tähistab usuline taasärka- maailm Ameerikalt midagi paremat: et ta mine, mis aasialaste ja moslemite puhul sirutaks käe tõsise sooviga parandada ini- sisaldab tugevat arusaama “oma kultuuri- mese olukorda. Ainult siis, kui Ameerika de paremusest võrreldes Lääne kultuuri- suveräänsus pühendub ajalooliselt asjako- ga”.7 hasel moel eesmärgile, mis on suurem kui Spengleri arusaamal manipuleeritavatest iseenda julgeolek, võiksid Ameerika hu- massidest, kes nõuavad lärmakalt sõda, vid taas kokku langeda kogu maailma mida tahavad ka nende juhid, Toynbee huvidega. Inglise keelest tõlkinud T. A.

7 S. H u n t i n g t o n, The Clash of Civilizations and the Remaking of World Order. New York, 2003, lk 91, 94 ja 102.

AKEN 185

2viker7-8 2006.pmd 185 24.07.06, 12:05 VAATENURK

TRIINU PAKK-ALLMANN “Talv” vahel. Et need kaks omavahel seo- Vanapaganast, jumalannast, tud on, seda on möönnud autorgi, nime- härjast ja kirjast tades ühes intervjuus “Talve” otsekui mü- toloogiate uurimise aja päevikuks. Kahe peale kokku moodustavad need lummava HASSO KRULL. LOOMISE MÕNU JA labürindi, elava mütoloogilise maailma, KIRI: essee vanarahva kosmoloogiast. milles saavad võrdse eluõiguse nii triks- Loomingu Raamatukogu 2006, nr 5/6. terist Vanapagan kui ka näiteks see “kuri 114 lk. Hind 35 kr; HASSO KRULL. kääbus”, kes “laterdab oma arvetest ja TALV. Tuum, Tallinn, 2006. 90 lk. Hind muistsest naisest / terve tee, siis ostab 69 kr. klubis lahkesti veini, / kallab kõigile ega ole ühegi asjaga rahul” (“Näitusel” – “Talv” lk 20) ja mille sinises talvevalguses, Kusagil sügaval, juure juures on müstee- praksuva ahju ees on täiesti loomulik kü- rium. Kusagil seal, kus ots saab otsa, on sida, kas lumi on herilase moodi. otsa ots ja ilmotsata palju algab sealt. Mõ- Siiski on need raamatud kaks omaette nuga ja lauluga. Lauluga üha lauldakse, tervikut, ja seetõttu tuleb nende kriitiliseks kangana üha kootakse universumit, loo- vaatlemiseks labürindist välja pääseda ja mistöö ei saa iialgi valmis, see kordub, neist pisut distantseeruda. Püüdes “Loo- seegi kordub, see kordubki. Müsteeriumi mise mõnu ja kirja” kuidagi analüüsima peab kartma, selle vägi võib viga teha. hakata, tekib esmajoones küsimus, mis on Sellepärast on see peidus labürindi keerd- selle raamatu taotlus. Ühtpidi on ju selges- käikudes, hirmuäratava valvuri hoole all. ti tegu “esseega vanarahva kosmoloogiast”, Labürindist aitab väljapääsu leida lõng, nagu alapealkirigi ütleb – seega võiks ole- lõngast saab kangaid ja käpikuid, käpiku- tada, et folkloristliku või usundiloolise tesse on kootud kirjad, kirja juurde võib käsitlusega. Teistpidi, nagu selgub essee juhatada labürindi valvur. Kirja seeme on lõpust, võiks taotlust nimetada isegi ideo- täpp, punkt, bindu – ja üks punkt on kee- loogiliseks. Kumb siis ikkagi valitsev on, leotsas, seal, kus on otsa ots. Kes linnu- ja kuidas on autoril õnnestunud need ees- keelt mõistab, see on kosmilise kirja tund- märgid ühendada? ja ja taidija ja võib tõlkida ka vareste kon- Essee põhiosas tegeleb autor eesti pä- verentsi. rimuse mitmesuguste fragmentide uudse Nõnda võiks kõlada üks paljudest või- tõlgendamisega, leides nende mõtestami- malikest dialoogidest Hasso Krulli essee seks paralleele nii ajas kui ka ruumis väga “Loomise mõnu ja kiri” ning luulekogu kaugetest paikadest. Kõnekas on laulu

186 VAATENURK

2viker7-8 2006.pmd 186 24.07.06, 12:05 lausumise käsitlus kestva loomise aktina, maldab sel õhukesel jääl elegantselt kõn- mis asetab laulja ja tema kogukonna kos- dida. mose keskmesse – sama veendumust on Haardelt ja paralleelide julguselt sarnas- küll tuntud paljudes kultuurides, antud tub teos tükati tõesti 19. sajandi suurte (ja juhul käib see aga sama palju autori ja omal ajal šokeerivalt uudsete) kultuurant- tema “essee lausumise” kui käsiteldava ropoloogia nurgakividega, joonistades materjali kohta. Huvi äratab ka triksteri- esmapilgul ühitamatute elementide pinnalt mustri leidmine Vanapaganast ja vähemal kokku tähendusrikka tervikpildi. Asetades määral teistestki hiidudest, kes sellesse meie pärimusest tuntud tegelased avara- mustrisse päris hästi sobituvad; veidi mure- masse konteksti ja seostades neid arhe- likuks võib teha vaid küsimus, kas neid tüüpsete tegelastega muudest mütoloogia- trikstereid mitte paljuvõitu ei saa, iseära- test, annab Krull neile väe, mis muidu nis kui triksteriteks osutuvad ka leivalabi- kurvavõitu kollidel senises pärimusekäsit- datel läbi õhu tuhisevad “vanatütrikud”. luses puudu on jäänud. Pärimusevaatluse Kipub ju trikster üldiselt siiski olema kulminatsiooniks saab “muistse kirja ju- üksildane figuur. “Vanatütrikute” puhul tustus” (peatükk 31), milles vanarahva torkab see silma eeskätt nende seostamise kirjamustritest loetakse välja muistne loo- tõttu jumalannaga – millest lähemalt all- mislugu ja mille puhul Krull on valdavalt pool. tuginenud Marija Gimbutase neoliitilise Ettevaatlikult ja rohkesti nii-öelda “ole- “silbistiku” tõlgendusele. tavat kõneviisi” kasutades rajab Krull hap- Siit sünnib minu arvates aga teatav vas- raid seoseridu härja, labürindi ja triksteri tuolu. On ju kõik Gimbutase märgid ja vahel, mis mitmes meile kaugemas müto- märgirühmad lahutamatult seotud juma- loogias tõesti tugevalt olemas on. Pisut lanna-kultusega ning väljendavad öeldavasti hõredaks jääb ehk härja nimetamine triks- jumalanna erinevaid aspekte ja funktsioone. teri loomaks, mille toeks tuuakse eesti Kas ja kuivõrd saab neid neoliitikumist (või pärimusest Vanapagana needus “Kadugu isegi paleoliitikumi lõpust) pärinevaid ja tüdruku häbi ja härja kasu”, lisades välise naiselikku ürgväge sümboliseerivaid kirju paralleelina härja kui Šiva looma Indias ja ikkagi üle kanda meie rahvalikele must- Minotaurose tema labürindis. Paljus tugi- ritele, mis siiski kuuluvad ajaliselt väga nevadki Krulli loodud seosed just sääras- kauge ja tüübilt väga erineva ühiskonna tele paralleelidele, mis võimaldavad suh- kultuuri? Selle küsimuse valgel hakkab teliselt nappe pärimusekatkeid arhetüüpse silma torkama ka erinevate jumalannade sisuga täita ja julgeid üldistusi teha. Selles tihe esinemine arutluse teisteski lõikudes. on raamatu suur võlu ja lummav jõud – Siit võib sündida üks hoopis pentsik seos- kuid ettevaatlik lugeja peaks hoolega sil- tejada, mida autor eeldatavasti küll ei ole mas pidama, kui sageli kasutab autor see- kavatsenud, mida tema tekst ja üldine juures väljendeid nagu “võib oletada” või seoste loomise laad aga ei näi ka välista- “kui see on nii, siis...” jne. Jääb vaid imet- vat: leda Krulli stiilimeisterlikkust, mis või- Kui jumalannat kummardasid mitte-

VAATENURK 187

2viker7-8 2006.pmd 187 24.07.06, 12:05 indoeurooplased – ja kui meie õllekannu- küsitavaks – või vähemalt kõrvaliseks – kirjad lasevad end tõlgitseda nagu jumalan- muuta. Oma sisendusjõulise ja poeetilise na märgidki – ja kui meie suure härja laul nägemuse vanarahva pärimusest on Krull tõesti väljendab “kosmilist hüpet, mille hiilgavalt esitanud, ja selle kõrval kahvatub kaudu ürgse emase jõuga liitub isane jõud” tõesti teisejärguliseks küsimus, kas Kreeta (lk 95 – või äkki matristlik, suhteliselt kaksikkirves ajalooliselt ikka võib olla egalitaarne ühiskond allutatakse patriar- seotud meie kaheksakanna geomeetriaga haalsetele seadustele?) – ja kui “kõik vii- või mitte. tab sellele, et liivlaste “metsaema” ja meie Seega näib “Loomise mõnu ja kiri” “vanapagana vanamoor” … on ühe ja sa- ennekõike järjekordse salmina kestva looma jumalanna erinevad kehastused” (lk 75 mise laulus. Autor asetuks siis laulja rolli, – lisaksin siia veel vanatütrik-jumalanna!) kes oma kogukonna kõige loodu (või loo- –, siis jääb küll mulje, et Gimbutase juma- dava) keskmesse toob. Keskel on labürint, lanna-hüpoteesile võlgneb autor märksa mis kutsub oma sisimast ürgset müsteeriu- rohkem kui ainult kirjamärkide tõlgendu- mi üles otsima. Et autor ise sellele kutsele se. Ilmselt on autor seda endale ka tead- on vastanud, sellest annab tunnistust luu- vustanud, öeldes (lk 82): “Meie suure lekogu “Talv”, mille labürintides näikse härja laulu puhul oleks muistse jumalanna Vanapagana rollis elutsevat Hasso Krull jälgede otsimine nähtavasti liialdus.” Kas ise. Et see luulekogu siinses kirjutises aga ka vanarahva õllekannukirjade “tõlki- vaeslapse rolli jäi, andku nüüd tunnistust mine” jumalanna keele vahendusel liial- tema erilisest staatusest – ütlen vaid nii dus on, selle kohta autor paraku lähemat palju, et kes tõesti värskendavat mütoloo- seletust ei anna. giaelamust soovib saada, see võiks “Loo- Kuid püüdkem Gimbutase-kimbatusest mise mõnu ja kirja” järel kohe “Talve” edasi, essee lõpupeatükkideni jõuda. Ni- kätte võtta. melt selgub neist, et autori eesmärgiks ei ole niivõrd “historistlik autentsus” kui- võrd oma pärimusetõlgenduses luua ja edasi anda suuremat visiooni, mis võiks pakkuda enesekssaamise alust tänapäeva popkultuuri ja meedia tumedate jõudude meelevallas inimesele. Oma käsitlusviisi nimetab autor sügavusse suunatuks, see tähendab lähtuvaks teatud abstraktsioonist ja suunduvaks sügavamatesse pärimuskih- tidesse. Selline, ühtaegu tulevikku ja sü- gavusse suunatud sihiasetus nihutab muidugi ka eelnenud arutluskäigu hoopis teise fookusesse ja võib tõlgenduse konkreetsete üksikseoste kriitilise vaatlemise üldse

188 VAATENURK

2viker7-8 2006.pmd 188 24.07.06, 12:05 SILVER SÄRA märkimist või saanud auhinnalisi kohti Ulme lipulaev omas sõiduvees (“Baiita needus”, “Vabaduse kõrgeim määr”), avaldanud kirjanduskriitikat trü- kiajakirjanduses ja koostanud eesti auto- INDREK HARGLA. ROOS JA LUMEKRIS- rite õudusantoloogia. Need sündmused TALL. Fantaasia, Tartu, 2006. 414 lk. omakorda on tinginud Hargla kutsumise Hind 221 kr. “OP!-i”, “Litterisse”, “Hommikutelevi- siooni” jne. Teda on tõlgitud soome, vene Indrek Hargla on enam-vähem ainuke ees- ja prantsuse keelde. ti ulmekirjanik, kelle nime mainimisel ka Neljandaks sisaldavad Hargla teosed ulmekaugel kirjanduskriitikul või muidu sagedasti teatavaid “tõmbenumbreid”, mis huvilisel silmis äratundmistuluke süttib. püüavad kärbsepaberina kinni suuri, aga Tihtipeale ollakse teda ka lugenud. Harg- erinevaid lugejaskonna segmente. Üks neist la liikumine ulmenišist põhivoolu kirjan- on (alternatiiv)ajalooline miljöö, mis reeg- dusilma vaatevälja ei ole toimunud ühe lina väga detailne nii laiemas geograafilis- hetkega ja selle liikumise tähtsamaid põh- poliitilises plaanis kui ka elukondlikes ja jusi on võimalik sõnastada. kultuurilistes nüanssides. Kui lugejat jätab Esiteks on IH kaugelt kõige viljakam külmaks ulmeline element, verelaskmine eesti ulmekirjanik. Enamiku teiste ulme- või õudus, siis kaifib ta teost lihtsalt kui autorite puhul tekib alati küsimus, kas ter- ajaloolist teksti. Ta tunneb, et on ajaloos min “kirjanik” ikka on tituleerimiseks “sees”. Teine levinud liin IH tekstides on kõige paslikum – peaks see termin ju eel- romantiline ja kirglik armastuslugu. Kire- dama ka teatavat ilmunud loomingu hulka. lõõmas põlevate tegelaste püüdlused oma Hargla bibliograafia näitab meile aga nelja tundeid realiseerida on jällegi miski, mida romaani, 14 lühiromaani, 44 juttu, ühte osa lugejaid Harglalt juba ette teab ooda- lühinäidendit ja ühte koostatud antoloo- ta/loota. Ta on ulmeautori kohta üldse üle giat. Hargla originaallooming jaguneb keskmise suur romantik ja kahjuks mõni- üheksa raamatu vahel, kusjuures mõned kord selles asjas ka vindi üle keeranud, jutud ei ole autorikogus ilmunud. Tuleta- kaldudes õõnsasse paatosesse või imalasse me meelde, et tema debüütlugu ilmus ninnunännutamisse. Mis aga kindlasti võrgus 1998. aasta detsembris. meeldib kriitikutele, on Hargla kihk seos- Teiseks on Harglal vaieldamatult kirjan- tada mõnikord oma lugude sündmusi või duslikku talenti, eriti ladusat jutustamis- tegelasi väga tähendusrikkalt mõne ajaloo- ja süžeearendamisoskust, ent ka ideedest lise seiga, kirjandusteose, tuntud isiku või ei ole tal puudust tulnud. Samas ei ole muu haritud inimesele teadaoleva faktiga. loomingu maht tekstide taset märgatavalt See jätab mulje teatavast (pseudo)süga- alla tõmmanud. vusest, mitmeplaanilisusest ja Tähendusest, Kolmandaks on autor ise olnud aktiiv- võimaldades seetõttu autoril end ekspo- ne ka väljaspool ulmenišši. Ta on osalenud neerida kui erudeeritud inimest, ent eel- romaanivõistlustel ning leidnud seal ära- kõige tõstab selline võte lugeja enesehin-

VAATENURK 189

2viker7-8 2006.pmd 189 24.07.06, 12:05 nangut – tekib veendumus, et loetakse kuiva entsüklopeedilisusse ja nimedest tarka juttu, ollakse võimelised ära tundma ning seostest kubisevad monoloogid on pooleldi varjatud seoseid ja järelikult saab mõnikord raskesti jälgitavad (näiteks va- ka lugeja oma intellekti üle uhkust tunda. rem ilmunud lühiromaanis “Maris Neljanda “tõmbenumbrina” peaks nime- Stella”). Ja neis kohtades, kus saame “tead- tama ka juttude põnevust, ent see on vist misi” ajaloost, tuleb olla ettevaatlik ka juba definitsiooni poolest ulmežanri osa. seetõttu, et teoses vaadeldavas ajas ja ruu- Heal tasemel põnevuslugusid kirjutavaid mis orienteerumata ei saagi hästi aru, mil- eesti autoreid on ülimalt vähe ja loodeta- lal loeme päris-, millal alternatiiv- ja millal vasti on ka IH raputanud dogmat, mille salaajalugu. Üldiselt – ehkki kirjutamine kohaselt kvaliteetkirjandus peab olema ei ole Hargla leivatöö ja suurem osa ta igav. loomingust kvalifitseerub meelelahutuskir- Viiendaks ei ole Hargla eriline kirjan- janduseks, võtab ta ise kirjutamist tõsiselt. duseksperimentaator. Turvaline ja läbi- Kokkuvõttes tundub IH saamine ul- proovitud alguse ning lõpuga lugu, kus meniši üldtunnustatud liidrist ka main- (pikemate tekstide puhul) tegutsevad ka stream’is tuntud Nimeks üsna loogiline, meeldejäävad karakterid, on tema trump. ja tuleks vist üle rõhutada, et tegu ei ole Ta pole viljelenud ka hard-SFi – mis ulme- mitte autori püüetega meeldida suuremale kaugematele inimestele sageli ongi ulme auditooriumile, vaid pigem õnneliku kok- sünonüüm – ja jäänud seega eemale ulme kusattumusega, kus lugeja ja autori mait- sellest suunast, kus tehnilised üksikasjad, sed langevad ühte. Vastilmunud “Roos ja arvutimaailma või kosmosesõdade kirjel- lumekristall” on väheseid eesti proosateo- dused matavad enese alla selle inimliku seid, mis viimastel aastatel raamatupoes miski, mida enamik lugejaid raamatust läbimüügi TOP-10sse jõudnud. Ka raama- ootab. Pigem on Hargla võitnud austajaid tukogulaenutused (andmed on Tallinna ja nii meil kui mujal maailmas viimastel Tartu kohta) näitavad populaarsust: eelmi- aastatel levinud fantasy-buumist. se aasta andmetel tegi IH (1037 laenutust) Kuuendaks saab lugeja IH tekstidest ära Kaplinskile (1035) ja jäi napilt alla enamasti midagi uut teada. Tugeva tausta- Karevale (1041). töö tegemise mainimine ongi Hargla puhul juba klišeeks saanud. Tema lemmikvald- 2 kondadest peaks nimetama muidugi ta suu- rimat armastust ajalugu (eriti keskaja Eu- Kogu eelnevat juttu saab kohaldada ka roopa oma), religiooni, kirjandust, kuli- Hargla uuele kogumikule, sest siin ilmub naariat, muusikat ja etnoloogiat. Et kirju- autor oma traditsioonilistes teemades ja tada nii, nagu ta kirjutab, ei piisa pastaka tasemel. Epohhiloovat ega uuenduslikku imemisest, vaid tuleb lugeda hulgaliselt ei ole, pigem on tegu ühe tööperioodi (populaar)teaduslikke teoseid, surfata in- fikseeringuga raamatu kujul. “Roos ja ternetis, käia kinos jne. Muidugi on roh- lumekristall” sisaldab kaheksa teksti aas- kete teadmiste tsiteerimisel oht kalduda tatest 2004–2006, kusjuures kolm neist

190 VAATENURK

2viker7-8 2006.pmd 190 24.07.06, 12:05 on varem ilmunud. Kaks teksti (“Dom versioonis (mida autor tsiteerib) ka rusu- Ramón” ja “Tagasi tulevikku IV”) peaks ul- valt tuimasid illustratsioone sisaldav teos meruumis omaksvõetud mahureeglite järgi inspiratsiooni allikaks olla, aga paraku… (üle 100 lk) liigituma romaaniks. eessõnas nimetab IH seda “karismaatili- Kogumiku mahukaim ja ka muus mõt- seks” tekstiks. Anderseni kirjutab Hargla tes kaalukaim tekst on “Dom Ramón”, muidugi üle, aga latt ei ole tõesti kõrgel. mis seostub Hargla romaaniga “Palveränd Selles loos kohtuvad muinasjutt ja arvuti- uude maailma”. Seal episoodilise tege- viirus, freudism ja kirglik armastuslugu. lasena esinenud vehklemisõpetaja dom See peaks olema see kriitikutele meeldiv, Ramóni värvika ja traagilise elu olulisemad mitmetähenduslik, deep tekst. Loo pari- hetked on nüüd võetud lähema vaatluse maks küljeks on teatav põnevus, mõistatus, alla. Tegevus toimub 15. sajandi lõpus ja mis kutsub end lahendama ja autori lahen- suures osas praeguse Hispaania territoo- dust ära arvama. Teatavate reservatsiooni- riumil. Taas on tegu looga neile, kes nau- dega võib jutustuse liigitada küberpungiks, divad ajalugu või siis seikluste, heroismi kuid kesksel kohal on taas kummaline, ent ja kirgliku armastusloo kokteili. Ülitihedat kirglik armastus. olustikulist (alternatiiv)ajaloolist ja mui- “Tagasi tulevikku IV” on saanud inspi- du kultuurilist infot sisaldav lugu kipub ratsiooni filmitriloogiast “Back to the siiski jääma jutustuseks jutustamise pärast Future” ja soovitav on enne Hargla versioo- või siis autori veelkordseks jõudemonst- ni lugemist kindlasti filmid ära vaadata. ratsiooniks keskaja olustiku tundmisel. Kui “Roosis ja lumekristallis” tsiteerib Miljöö tundub äärmiselt ehe, aga sünd- autor piisavalt Anderseni ja lugu on enam- mused kulgevad kogu teksti vältel nii tu- vähem arusaadav “Lumekuningannat” geva intensiivsusega, et kokkuvõttes ei lugemata, siis nüüd lugejale vastu tuldud eendu ükski neist kuidagi eriliselt. Samuti ei ole. Igal juhul pakub lugu rohkesti aja- tuleb ette heita poliitiliste suhete, pärilus- paradokside-alast ajugümnastikat ning see järjekordade ja geograafilise teabe tihedat on kirjutatud erakordselt vaba ja lennuka kokkukuhjamist. Populaarteaduslikes teos- fantaasia toel. Doc ja Marty McFly seik- tes lisatakse selliste kohtade juurde ena- levad ajas ja ruumis sinna-tänna, põhiliselt masti mõistmist hõlbustavaid kaarte ja 19. sajandi teise poole Metsikus Läänes. skeeme. Verbaalse tiraadina sündmuste Kui keegi teab peale “Frenchi ja Koulu” taustsüsteem lihtsalt ei visualiseeru. Au- lugemist Harglat kui arenenud huumori- tor on märkinud romaani kirjutamisajaks soonega autori, siis sellest tekstist leiab ta kaks-kolm kuud, mis teksti sisutihedust sellele taas kinnitust. arvestades tundub uskumatult lühike aeg. Kogumiku parimaks tekstiks tuleb lu- Nimilugu “Roos ja lumekristall” on H. geda “Ingellik olevus”, mis kuulub nn pan C. Anderseni muinasjutu “Lumekuningan- Grpowski sarja. Selle sarja lood on üldiselt na” tõlgendus tänapäeva arvutimaailma koondatud kogumikku “Pan Grpowski võtmes. Raske on öelda, kuidas sai see üheksa juhtumit” (2001), kuid näib, et tee- erakordselt igav ja eestikeelses 1973. aasta ma ei ole veel ammendunud ja populaar-

VAATENURK 191

2viker7-8 2006.pmd 191 24.07.06, 12:05 seks saanud eksortsist astub lavale ka selt õnnestunud. Et ka proosavormis oleks kümnenda juhtumiga. Pensionil viibiva tekst koosnenud ilmselt põhiliselt dialoo- pani poole pöördub nõu saamiseks endine gist, näib selle esitamine näidendina igati kolleeg. Müstikaloor on langenud ühele põhjendatud. andekale ja kaunile muusikule, kelle mai- “Viljakoll” ja “Tagasi süütusesse” on ne päritolu on seatud kahtluse alla. Lugu raamatu nõrgemad lood, mõlemal hädaks ei ole pretensioonikas, ent põnevust jät- kaldumine liigsesse paatosesse. Võib-olla kub. Huviline saab loost teada ka barokk- olnuks mõttekam nende asemel sisse võtta muusika olemuslikumad aspektid. hoopis “Sierra Titauna nekropol” – üks Eesti päritolu nõid Sänna-Tarmo astub Hargla vingemaid lugusid, mis autoriko- lugeja ette kolmandat korda, seekord lü- gus veel ilmumata. Tõsi, kahes erinevas hijutus “Emajõe ääres”. See lugu demonst- antoloogias ilmununa on kirjanik selle reerib autori ajaloohuvi etnograafilist, jutu eest juba topelthonorari sisse kassee- Eesti minevikuga seotud külge. Noore, ent rinud. võimeka maagina kutsutakse Tarmo Tar- “Roos ja lumekristall” ei ole mu mee- tumaale Kastre kanti, kus kohaliku paruni lest küll IH parim jutukogu, kuid kindlasti von Esseni kaunis tütar on langenud sele- kandideerib see kenasti kujundatud kop- tamatu ja ilmselt üleloomuliku haiguse sakas kõvakaaneline järgmisel aastal tõsi- küüsi. Nii “Emajõe ääres” kui lühinäidend selt Eesti ulmeauhinnale “Stalker” parima “Hüvastijätt Annaga” esindavad kogumiku algupärase ulmeraamatu kategoorias. “In- tugevaid keskmikke. “Hüvastijätt” on gellikule olevusele” võib prognoosida aga Hargla esimene katsetus draamas ja üldi- edu algupärase jutustuse alljaotuses.

192 VAATENURK

2viker7-8 2006.pmd 192 24.07.06, 12:05