Jahipiirkonna Nimi)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Rapla-5 Päärdu, JAH1000133 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Vigala Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80131058 1.3. Aadress Araste küla, Vigala vald 78001 Raplamaa 1.4. Esindaja nimi Enno Rämo 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5028376 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Enno Rämo Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Araste väike-konnakotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5 ning § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: 1.Väike konnakotka pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2.Inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on lubatud 01.septembrist kuni 14.märtsini. 3.Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 4.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Illaste kaljukotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 16.04.2009 a määruse nimetus/ nr 18 § 5 lg 3 ja lg 5 lähtuvad piirangud: 1.Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud püsielupaigas 01.augustist kuni piirangu kirjeldus 14.veebruarini. 2.Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 3.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti Konuvere, Araste, Tiduvere ja Mäliste metsise püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja nimetus/ Keskkonnaministri 13.01.2005 a määruse nr 1 § 4 lg 4 ja lg 5 lähtuvad piirangud: 1.Jahipidamine on keelatud piirangu kirjeldus püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1.veebruarist kuni 31.augustini. 2.Inimeste viibimine püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud1.juulist kuni 31.jaanuarini. 3.Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. 4.Keelatud on metssigade lisasöötmine. 5.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.4. Objekti Naravere väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4, § 30 lg 4 p 4, § 14 lg 1 p nimetus/ 10 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1.Väike-konnakotka pesapuu ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. piirangu kirjeldus 2.Jahipidamine on väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. 3.Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaiga sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4.Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Päärdu jahipiirkonna piir läheb endise Virtsu–Rapla raudtee ja Vigala jõe ristumiskohast mööda Vigala jõge Kiilaspere piirikirjeldus küla teeni, jätkudes mööda Kiilaspere küla teed Karvojani; sealt mööda Karvoja teed Palgmetsa küla teeni; edasi mööda Palgmetsa teed Konovere–Velise maanteeni, jätkudes mööda Konovere–Velise maanteed Viska kraavini; siitpeale mööda Viska kraavi Velise jõeni ning mööda Velise jõge Aravere ojani; sealt mööda Aravere oja Uhja teeni, jätkudes mööda Uhja teed Uhja kraavini; seejärel mööda Uhja kraavi Uhja sihini ning mööda Uhja sihti Raba sihini; edasi mööda Raba sihti Vahe sihini, jätkudes mööda Rapla ja Pärnu maakonna vahelist piirisihti Kaelase kraavini; siitpeale mööda Kaelase kraavi Enge jõeni ning mööda Enge jõge Tüngi kraavini; sealt mööda Tüngi kraavi Jädivere kraavini ning mööda Jädivere kraavi Langermaa peakraavini; edasi mööda Langermaa peakraavi Rapla ja Pärnu maakonna vahelise piirisihini, jätkudes mööda Pärnu ja Rapla maakonna vahelist piirisihti Halinga peakraavini; sealt mööda Halinga peakraavi Naravere ojani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Kesu raba Avaste kraavi alguseni; siitpeale mõttelise sirgjoonena üle Kesu raba Kesu kraavi alguseni, jätkudes mööda Kesu kraavi Enge jõeni; sealt mööda Enge jõge Velise jõeni ning mööda Velise jõge Silla–Enge maanteeni; edasi mööda Silla–Enge maanteed Päärdu–Roistu maanteeni ning mööda Päärdu–Roistu maanteed Arasteni; Arastest mööda Kuusiku kraavi Metsavahi teeni; sealt mööda Metsavahi teed endise Virtsu–Rapla raudteeni, jätkudes mööda Virtsu–Rapla raudteed Vigala jõeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000133&mount=view kaart 2/2.
Recommended publications
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 5:25 - 15:15 (2) Lemmiku: 9:25 - 18:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 31 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:25 - 15:15 teisipäev 5:25 - 15:15 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 5:25 - 15:15 Märjamaa neljapäev 5:25 - 15:15 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 5:25 - 15:15 Kirikuvärava laupäev 15:15 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 15:15 Metsavahi Maavahe Kükita 31 buss info Suund: Kirikuvärava Toome Peatust: 35 Reisi kestus: 79 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna Tee, Pokuti Oja, Käki, Luiste, Teenuse, Looritsa, Vana-Vigala, Jaama, Oese, Kesk-Vigala, Loodna Tee Araste, Raba, Kivi-Vigala, Poti, Leibre, Manni, Söödi, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava Pokuti Oja Käki Luiste Teenuse Looritsa Vana-Vigala 1 Pikk Tänav, Estonia Jaama Oese Kesk-Vigala Araste Raba Kivi-Vigala 1 Kiriku tee, Estonia Poti Silla — Jädivere, Estonia Leibre Manni Söödi Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund:
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne Töö nr 14/1248 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Menetlusosalised .................................................................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Märjamaa Nädalaleht 2
    TÄNA LEHES: • Kuues laste seikluspäev. Märjamaa Lk 2 • Ülevaade volikogu augus- tikuu istungist. Lk 3 • Meelespea lemmiklooma- pidajaile. Lk 4 • Taelamäel on jutuvestja pink. Lk 8 Nädalaleht • Tule „Hakkame santima!” koolitusele. Lk 6 KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 Nr 31 (1371) 2. september 2020 Hind 0,60 eurot Muuseumiööl sai hobune nime Muuseumiöö, mille teemaks seekord oli „Öös on aega“, täi- tis oma eesmärgi – meie (puu) hobune sai nime. Miira on ilus nimi! Keegi ei kahtle, et ho- buse nimi. Küll üks väga vana nimi, aga muuseumi hobusele läheb kohe väga hästi. John oleks ka vahva olnud. Nimesid pakuti välja küm- mekond ning hääletus oli ta- savägine. Teise vooru läksid Miira ja Alpar. See väga origi- naalne nimi oli tuletatud Alek- sei Parnabasi ees- ja perekon- nanime esisilpidest. Esimeses foorus edestas Miira vaid ühe punktiga, aga teises sai favo- Moodsad muinastuled muuseumiöös. riit juba kolmveerandi hääl- Foto: Kalju Idvand test. See muuseumiöö ületas moodustunud ansamblite har- kõik ootused kogunenud mõ- moonia osalisigi üllatav. Kes nusa seltskonna laululembu- seda oskas arvata, et nii läheb! ses. Ka pillimehi oli väga erine- Kuigi külastusrekordeid selles vas vanuses ning spontaanselt öös ei löödud, oli põnevate kul- Teavitus raietest Märjamaa lähiümbruses RMK kavandab aastatel 2020–2029 uuendus- ja harvendusraieid Märjamaa alevi lähiümbruse puistutes. Raied on kavandatud aastatel 2020–2021 ja aastal 2029. Raiete kohta on koostatud 10 aasta raiekava eelnõu, millega saab tutvuda RMK kodulehel https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/ korgendatud-avaliku-huviga-alad/kah-alade-pikaajalised-met- Muuseumiöö algus. sa-majandamise-kavad RMK 10 aasta raiekava ja 2020-21 aastasse kavandatud raiete avalik tutvustamine toimub 9.
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Vallasiseste Linnade, Alevite, Alevike Ja Külade Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.10.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.03.2006 Avaldamismärge: Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 18.12.1997 nr 244 RT I 1997, 95, 1577 jõustumine 01.01.1998 Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23. 12. 1997 nr 248 (RT I 1997, 99, 1604) 1. 01. 1998 11. 06. 1998 nr 133 (RT I 1998, 56, 842) 19. 06. 1998 30. 06. 1998 nr 139 (RT I 1998, 60, 955) 7. 07. 1998 22. 10. 1998 nr 235 (RT I 1998, 96, 1516) 30. 10. 1998 16. 12. 1998 nr 283 (RT I 1998, 112, 1853) 1. 01. 1999 23. 02. 1999 nr 69 (RT I 1999, 22, 345) 6. 03. 1999 17. 03. 1999 nr 100 (RT I 1999, 31, 427) jõustus Otepää Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 13. 05. 1999 nr 151 (RT I 1999, 45, 522) jõustus Lihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 180 (RT I 1999, 52, 564) jõustus Vihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 184 (RT I 1999, 52, 568) jõustus Karksi Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 15. 06. 1999 nr 195 (RT I 1999, 53, 579) jõustus Kaarma Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 29. 06. 1999 nr 208 (RT I 1999, 57, 606) jõustus Antsla Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 30. 11. 2000 nr 396 (RT I 2000, 91, 596) 1.
    [Show full text]
  • Sügisturniiri Võitja Selgus Mitme Tehte Järel Vigala
    TÄNA LEHES: • Kalendrilood: laulu- ja Märjamaa tantsupeole kandideerivad kollektiivid. Lk 2 • Ülevaade volikogu augus- tikuu istungist. Lk 3 • Prügikotid toodi protesti märgiks vallamaja trepile. Lk 4 Nädalaleht • Vigala folkloorilaager. Lk 6 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 30 (1278) 29. august 2018 Hind 0,50 eurot Karjala pirukad küpsesid Märjamaal Karjala pirukaid võib toidupoe läks lahti tainategu. Üks tai- valmistoodete letist pidevalt nas valmistati vaid eriti peene saada, aga hoopis teine mait- jahvatusega rukkijahust, mis se on, kui neid ise valmistada. oli Soomest kaasa võetud, tei- Märjamaa kogudusemajja tuli sele tainale lisati ka nisujahu. õpetust jagama Mari-Kaarina Rõõmsameelne ja kõikjale jõu- Hiltunen, kes on pärit Ida-Soo- dev Mari-Kaarina jagas õpetu- mest ehk otse selle toidu „ko- si ja nippe, kuidas tainast lahti dust“. Huvitav oli teada saada, rullida – mida õhem, seda pa- et paljude märjamaalaste hea rem – ja kuidas see pärast sõr- tuttav Kirsti Sämpi on koguni medega kinni vajutada, et sisu Soome meister Karjala piruka- välja ei tuleks. Küpsetusahi te küpsetamises. peab olema väga kuum – 250- Laupäeva hommikul kell 9 300 kraadi. Tulikuumad piru- pandi esmalt täidiseks minev kad pintseldati üle sulavõiga. riis keema. Tund aega hiljem Valmistati ka ports munavõid, Karjala pirukaid õpetas valmistama Mari-Kaarina Hiltunen. mis hiljem pi- Fotod Illimar Toomet rukate peale tõsteti. Hiltunen, kes oli varem Pat- suste liitmist Soomes on nüüd Mari-Kaa- tijoe koguduse pastor. Nende sõpruskoguduse nimi Raahe. rina on kunagi sõpruskoguduseks sai Kulla- Ühises kohvilauas pirukaid õpetanud Kar- maa. Kohal olid ka kauaaegne maitstes meenutati elu nõuko- jala pirukate Kullamaa koguduse pastor gude aja lõpus ja milliste sei- valmistamist Ants Leedjärv ja tema organis- kadega oli seotud soomlaste ka Kullamaal.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika Reviewed Population Vital and Census Statistics
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kohila Kohila Rapla Juuru RAPLA Loodna Raikküla Märjamaa Kehtna Märjamaa Käru Järvakandi Vigala Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Raplamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 16 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Raplamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Raplamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-86-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Huvi tõus Eesti rahvastikuarengu vastu vene aja lõpupoole
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Ja Maaehitusinstituut Gretelis Liländer
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja Maaehitusinstituut Gretelis Liländer VIGALA VALLA KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU ÜLEVAADE JA REKONSTRUEERIMISE VAJADUSE HINDAMINE THE OVERVIEW OF LOCAL GEODETIC NETWORK IN VIGALA DISTRICT AND ASSESSING THE NEED FOR RECONSTRUCTION Bakalaureusetöö Geomaatika õppekava Juhendaja: emeriitprofessor Jüri Randjärv, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Gretelis Liländer Õppekava: Geomaatika Pealkiri: Vigala valla kohaliku geodeetilise põhivõrgu ülevaade ja rekonstrueerimise vajaduse hindamine Lehekülgi: 45 Jooniseid: 20 Tabeleid: 0 Lisasid: 4 Osakond: Geomaatika Uurimisvaldkond: Geodeesia Juhendaja(d): Jüri Randjärv Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2015 Töö lühikirjeldus: Geodeetilised võrgud on olulisel kohal geodeetiliste mõõtmiste puhul. Sageli jäävad aga väiksemate kohtade kohalikud geodeetilised võrgud tahaplaanile. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada, milline on Raplamaal, Vigala vallas asuva geodeetilise võrgu olukord ning hinnata, kui suur vajadus oleks selle rekonstrueerimiseks. Geodeetilise võrgu olukorra analüüsiks teostati visuaalne kontroll, mille käigus kontrolliti 90% Vigala valla piires asuvatest geodeetilistest punktidest. Kohaliku võrgu rekonstrueerimise vajaduse hindamiseks koguti lisaks andmeid katastrimõõdistamiste ja ehituslubade väljastamise kohta. Tulemustest selgus, et korras märke on 72%, rikutud 6%, hävinenud 5%, ligipääsmatud 5% ja leidmata jäi 2% märkidest. 10% märkidest ei kontrollitud. Mitmed märgid vajavad pisemaid
    [Show full text]