MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU

V O L I K O G U I S T U N G I P R O T O K O L L

Märjamaa 18. mai 2021 nr 53

Algus kell 15.00, lõpp kell 17.38 Juhatas: volikogu esimees Urmas Kristal. Protokollis: volikogu sekretär Janika Liländer

Võttis osa 16 volikogu liiget:, Ago Kirsipuu Aivar Jõgiste, Andres Jõessar, Anneli Ülemaante, Ats Nõlvak, Harri Jõgisalu, Helve Riitsaar, Ilju Aviste (saabus kell 16.45), Jüri Nisumaa (saabus kell 15.28), Liivi Miil, Merlin Suurna (lahkus kell 16.27), Raivi Laaser, Teet Tomson, Thomas Hainsalu, Urmas Kristal, Villu Karu (lahkus kell 17.25).

Puudusid: Aare Müil, Andres Elmik, Enn Roosi, Marika Hiiemaa, Sander Saaliste.

Istungile kutsutud: vallavanem Meelis Välis, teedespetsialist Annika Urbel, vallasekretär Maigi Linna, sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska, õigusnõunik Fredy Bogomolov, abivallavanem Ott Valdma, keskkonnaspetsialist Anna-Kaia Kikkas.

U. Kristal pani hääletusele päevakorra projekti. Otsustati: 14 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut) kinnitada alljärgnev

P Ä E V A K O R D: 1. Loa andmine koostöölepingu sõlmimiseks Transpordiametiga 2. Eluruumide tunnistamine sotsiaaleluruumideks 3. Keskkonnaameti eelnõude kooskõlastamisel lisatud täiendustest teavitamine 4. Vigala Vallavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine 5. Märjamaa Valla Raamatukogu kasutamise eeskiri 6. Vallavalitsusele nõusoleku andmine SA Märjamaa Valla Spordikeskus partnerina kaasamiseks MATA projekti „Märjamaa staadioni rekonstrueerimine“ 7. Vallavalitsusele riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine (MG ja LA-AK soojavarustus) 8. Vallavara võõrandamine enampakkumisel (Araste küla Tänava kinnistu) 9. Informatsioon

Päevakorrapunkt 1 Loa andmine koostöölepingu sõlmimiseks Transpordiametiga

Ettekandega esines A. Urbel: Transpordiamet on Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) maantee 4 realiseks muutmisega jõudnud nii kaugele, et Päädeva- teelõigu kohta on tehtud keskkonnamõju hindamise uuring ning algatatud on projekteerimistingimuste andmise menetlus. Üsna pea on valmimas ka projekt, mille avalik arutelu toimub 26. mail veebikeskkonnas. Teavitus on valla kodulehelt leitav. Projekti koostamisel on jõutud nii kaugele, et vaadatakse üle kohalikku liiklust teenindavad teed, s.h kogujateed, juurdepääsuteed kui kergteed. Vallavalitsus pöördub volikogu poole Transpordiametiga koostöölepingu sõlmimiseks. Lepinguga kinnitatakse, et kui aastaks 2027 nimetatud teelõik ümber ehitatakse, siis vald on valmis osa kohalikku liiklust teenindavatest teedest endale võtma. Teede hooldus tagatakse riigipoolsete rahadega. Kergliiklusteedele tuleb ka tänavavalgustus, mille ülalpidamiseks peaks vald ise vahendeid leidma.

A. Urbel tutvustas kavandatavat trassiskeemi ning vastas jooksvalt küsimustele. Küsisid U. Kristal, T. Tomson, A. Kirsipuu, A. Nõlvak, M. Suurna, A. Jõgiste.

1 Mõtteid, ettepanekuid ja ettekandja selgitusi toimunud arutelult:

*T. Tomson: See paistab „Mäo kahena“ – selle projektiga lülitatakse Märjamaa elust ja liiklusest täiesti välja. A. Urbel: Eesmärk on suunata raskeveoliiklus alevist mööda. T. Tomson: Ettepanek - Kasti tee otsa teha tagasipööretega viadukt ja ristmik, hoolimata sellest, kas seal on Natura ala või mitte, sest inimestel on vaja elada ja liikuda ka. A. Urbel selgitas, et valla esindajad soovisid Kasti ristmikule pööretega ristmikku, kuid keskkonnamõju hindamine näitas, et looduskaitse alade tõttu seda lubada ei saa.

*A. Urbel selgitas, et kohustuste rahalist suurust, mis vallale tulevikus seoses teede vastuvõtmisega kaasneb, täna öelda ei tea. Praegu on tegemist eskiisprojektiga, põhiprojekti alles hakatakse koostama. Seepärast ei tea ka öelda nt valgustite arvu. M. Suurna: Vallale kaasneb projektiga hästi palju kohustusi ja ebamugavust, kuid milles seisneb kasu? A. Urbel selgitas: Kasu on raske hinnata. Mõnel üksikul juhul Transpordiamet riigi rahadega rekonstrueerib meie teed, nt -Päädeva, ja ehitab puuduvad teed.

*A. Kirsipuu oli seisukohal, et teede vastuvõtmise otsusega ei ole vaja kiirustada – kui teed on väljaehitatud, siis otsustada, mida võtta, mida mitte. Täna seisneks koostöö selles, et ütleme, kuhu inimesed soovivad liikumisteid.

*A. Urbel: Töödega on kavas alustada 2025 ning lõpetada 2027. *O. Valdma: Selleks, et Transpordiamet saaks projektiga edasi minna, on vaja valla nõusolekut teede vastuvõtmiseks. See ei tähenda, et me need ka tegelikult vastu võtame. Võime aastal 2025 ka ümber mõelda. A. Kirsipuu: Kui meie ütleme täna, et me pole nõus neid teid vastu võtma, kas siis objekt jääb ehitamata? O. Valdma: Arvan, et siis jääb projekteerimine seisma, nad ei lähe sellega edasi.

*A. Urbel soovitas osaleda 26. mail toimuval avalikul arutelul ning juhtis tähelepanu sellele, et kirjalikke ettepanekuid saab teha 20. maini.

Kell 15.28 saabus J. Nisumaa.

*M. Suurna: Ettepanek – seda teemat lihtsustatud kujul kajastada valla lehes. Selgitada, mida projekt endaga kaasa toob. A. Urbel vastas, et selle nädala leht on juba trükis ning järgmine leht ilmub samal päeval kui on avalik arutelu.

*A. Kirsipuu: Ettepanek – peaks olema makett, et kõik saaks üheselt aru, kuidas edaspidi liikluskorraldus hakkab toimima.

*R. Laaser: Peame harjuma uue korraldusega. Lahendused pole kõige hullemad, tegemist on tüüplahendustega ja Kasti ristmik saab ohutumaks. On küll ebamugavam, aga inimene harjub. Märjamaa lülitati kaubanduse seisukohalt välja juba siis kui uus Pärnu mnt tehti ja liiklus enam alevist läbi ei käinud. Majanduskomisjonis jõudsime selleni, et ei võtaks vallale teid üle enne kui on teada, mida nende hooldus vallale maksab. T. Tomson juhtis tähelepanu sellele, et võrreldes möödasõitva tee ehitusajaga on inimesed hakanud rohkem käima Raplas ja Tallinnas tööl. Uue korraldusega on neis suundades minek tehtud nii ebamugavaks kui vähegi võimalik. Teed ehitatakse siiski inimeste, mitte millegi muu jaoks.

*T. Tomson ei saanud aru miks veokite parkimisala tehakse Konuveresse mitte Märjamaale tanklate taha. A. Urbel selgitas, et tanklate taga on väga vähe ruumi ja planeeringuga ei saa minna juba kehtestatud DP aladele.

*U. Kristal: Kas on kindel põhjus, miks just täna tuleb koostöölepingu sõlmimine ära otsustada? A. Urbel: See oli Transpordiameti soov, et oleks kindlus valla koostööks. T. Tomson juhtis tähelepanu, et esitatud ei ole koostöölepingu lisaks minevat teede nimekirja. A. Urbel: Volikogu otsuse eelnõu on vormistatud nii, et volikogu annab põhimõttelise nõusoleku selleks, et vallavalitsus võib selle koostöölepingu sõlmida.

2 M. Suurna küsis täpsustuseks - kas projektis osalemine ja koostöölepingu sõlmine on teineteisest sõltumatud asjad või kui lepingu sõlmimisest keeldutakse, ei kutsuta valla esindajaid enam ka projekti aruteludele? A. Urbel kinnitas, et siiani on vald läbirääkimistel osalenud. M. Suurna: Ettepanek – lükata otsustamine edasi, inimesi rohkem teavitada, jagada infot valla lehes ja tulla mõne aja pärast selle punkti juurde tagasi kui on selge, millised kohustused vallale selle projektiga kaasnevad. U. Kristal toetas M. Suurna ettepanekut.

*A. Urbel selgitas, et nii mõnegi vallapoolse seiskohaga on arvestatud, vald on saanud kaasa rääkida.

*A. Urbel: Koostöölepingus on punkt, millega vald kohustub teed üle võtma. H. Jõgisalu: Aga teede nimekirja lisatud pole. A. Urbel: Otsusega volikogu delegeerib lepingu sõlmimise vallavalitsusele.

*A. Urbel esitatud trassiplaanis probleemi ei näinud – raskeveokid suunatakse alevist välja ning kui algul ongi harjumatud väljasõiduteed, siis nendega harjutakse üpris kiiresti. Tulemuseks on Euroopa tasandil ühendustee. A. Jõgiste märkis, et tema meelest on keskkonnateemaga põhjendamatult „laiutatud“.

*A. Urbel pidas aktsepteeritavaks kui volikogu kohe ei soovi koostöölepingut sõlmida. Volikogu on saanud esmase info ja tutvunud trassiplaaniga ning arvatavasti ei takista see edaspidiseid protsesse.

*A. Jõgiste avaldas arvamust (kontekstis, et Natura ala tõttu ei saa Kasti ristmikule tagasipöördeid), et tema meelest ei peaks alati nõustuma kui tullakse küsima kooskõlastust looduskaitsealade laiendamiseks või muude kaitsealade tekitamiseks. Looduskaitsealade suurendamisega kaotatakse hulk maksuraha maamaksu näol ning kaitsealadega oleme ise lõpuks hädas.

*H. Jõgisalu juhtis tähelepanu, et 26. mail toimuv avalik arutelu ei anna volikogule teadmist ületulevate teede nimekirja kohta. Seal tutvustatakse trassi paiknemist. Täna on küsimus koostöölepingus ning selle juurde oleks vaja nimekirja teedest. A. Urbel kordas, et lepingu sõlmimisega tekib vallale kohustus. M. Suurna märkis, et samas on meile teadmata kui suures mahus me kohustusi võtame.

*H. Jõgisalu küsis õigusnõunik F. Bogomolovi arvamust koostöölepingu kohta. F. Bogomolov vastas, et tema seda lepingut näinud ei ole. Vallasekretär M. Linna selgitas, et koostöölepingu eelnõuga on tutvunud tema. Täna on küsimus selles, kas volikogu annab lepingu sõlmimise valitsuse pädevusse või mitte. A. Jõgiste: Ettepanek – hääletada otsuse eelnõud. M. Suurna: Lepingu sisu ja maht ei ole ju teada? M. Linna nõustus, et üleantavate teede mahu osas ei ole täna selgust ning kui otsustamisega kiiret ei ole, siis mõistlik on enne saada ülevaade tekkivate kohustuste ulatusest. A. Urbel: Ettepanek – esitada Transpordiametile vastus, et volikogu on koostöölepingu sõlmimist nõus arutama siis kui on valminud põhiprojekt ning selgunud vallale üleantavate teede maht. A. Urbel nentis, et ehk oligi täna vara nõusolekut tulla küsima, kuid nüüd on ka volikogul väike ajavõit, sest kursis ollakse pigem enne, s.o eskiisi staadiumis, mitte ei arutata teemat põhiprojekti valmimisel.

V. Karu sõnas, et tema näeb siin kohustuste võtmist järgnevateks perioodideks ning see on volikogu ainu otsustada ning seda ei saa kuhugi delegeerida. Volikogu saab öelda, kas valitsus võib selle lepingu allkirjastada või mitte.

U. Kristal pani hääletusele ettepaneku: Kes on selle poolt, et lükata koostöölepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine edasi? Hääletustulemused: poolt 13, vastu 1, erapooletuid 1.

Otsustati: 13 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletut) lükata koostöölepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine edasi.

3 Päevakorrapunkt 2 Eluruumide tunnistamine sotsiaaleluruumideks

Ettekandega esines M. Viska: Vallavalitsuse ettepanek on tunnistada sotsiaaleluruumideks 21 korterit. Kokku on sotsiaaleluruumina kasutusel 42 korterit, millest 21 on sotsiaaleluruumideks tunnistatud juba varasemalt. Aprilli lõpu seisuga on eluruumi tagamise tagamiseks kasutada 42 korterit, milles on 73 elanikku, s.h 19 last.

Ettekandja vastas küsimustele. Küsisid U. Kristal (Velisemõisa korterite kohta), R. Laaser (eluruumide elamiskõlblikkuse, kinnisvara omamise otstarbekuse ning sotsiaaleluruumide remondikulude kohta), A. Jõessar (numeratsiooni täpsustus); A. Kirsipuu (varjupaiga kohta), M. Suurna (kas on mõtet võtta sotsiaaleluruumideks kortereid, mis tegelikult elamiskõlbmatud).

M. Viska selgitas, et KOVil peab kindlasti olema teatud hulk sotsiaaleluruume kasutada, et operatiivselt pakkuda oma sihtrühmale kohustuslikku teenust. Valla arengukavas on punkt, et olemasolevad sotsiaaleluruumid vajavad korrastamist ning seda on jõudumööda ka tehtud. Nimekirjas on tõepoolest ka selliseid kortereid, mille puhul tuleb otsustada, kas neid on otstarbekas remontida või ehitame uue hoone. Seda aga siis kui meil tekib uus laenuvõimekus. Arengukava raames on räägitud nii varjupaiga rajamisest kui kortersüsteemis majast. Riik selle rajamist ei toeta. Riik ei toeta ka sotsiaaleluruumide remonti. Sotsiaalkorterite ülalpidamiskulud kajastuvad valla eelarve täitmises, mitte küll korterite kaupa. M. Viska peast kulu suurust ei osanud öelda, kuid lubas hiljem teada anda. M. Viska pidas mõistlikuks Velisemõisa maja vallale kuuluvad korterid tunnistada kõik sotsiaaleluruumideks, sest nii on nende administreerimine lihtsam ning ülevaade kuludest parem.

Otsustati: 15 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut) tunnistada 21 korterit sotsiaaleluruumideks (otsus nr 255 lisatud protokollile).

Päevakorrapunkt 3 Keskkonnaameti eelnõude kooskõlastamisel lisatud täiendustest teavitamine

Ettekandega esines A.-K. Kikkas, kes selgitas, et tegemist on keskkonnaameti korralduste eelnõudega, milledele volikogu on juba varasemalt kooskõlastuse andnud. Aprilli volikogu istungil nõustus volikogu korrastamistingimuste andmisega Vanakubja liivakarjäärile, Orgita paekarjäärile ja Orava lubjakivikarjäärile. Märtsi volikogu istungil nõustus volikogu Orgita VI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa muutmisega ning Põlli uuringuruumi geoloogilise loa andmisega. Nüüd saatis keskkonnaamet korralduse eelnõud, kuhu on lisatud ka kõigi teiste osapoolte arvamused. Nimetatud eelnõud on sisuliselt esitatud teistkordseks menetlemiseks, asjaolud eelnõudes ei ole muutunud. A-K. Kikkas tutvustas teiste kooskõlastajate poolt tehtud ettepanekuid.

A.-K. Kikkas: Vallavalitsuse ettepanek –volikogus protokollilise otsusega info võtta teadmiseks. Edaspidi teistkordselt menetlusse tulevad eelnõusid, kui neis sisulisi muudatusi pole, mitte tulle uuesti volikogusse arutama, vaid need esitataks volikogule informatsioonina teadmiseks. Kui teiste kooskõlastajate poolt tuleb sisulisi muudatusi, siis neid arutatakse volikogus.

U. Kristal: Majandus- ja eelarvekomisjon toetas ettepanekut.

R. Laaser sõnas, et tal ei oleks midagi selle vastu kui neid arutataks siiski volikogus. O. Valdma: Majanduskomisjonis tegi T. Matsalu ettepaneku, et edaspidi lisada arvamuse andmiste otsusesse punkt, et teistkordselt menetlusse tulevaid Keskkonnaameti korralduse eelnõusid, mida Märjamaa Vallavolikogu on varasemalt toetanud ja teiste osapoolte poolt pole esitatud eelnõu sisu muutvaid ettepanekuid, eraldi volikogus ei menetleta. A.-K. Kikkas lisas selgituseks, et menetlustähtaja lühidust arvestades oleks mõistlik, et mittesisuliste muudatuste puhul annab keskkonnaametile vastuse vallavalitsus. Hiljem võib ta tulla volikogusse nendest infona rääkima.

Otsustati: 15 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut) võtta info Vanakubja liivakarjääri, Orgita paekarjääri ja Orava lubjakivikarjäärile korrastustingimuste, Orgita VI uuringuruumi geoloogilise uuringuloa

4 muutmise ning Põlli uuringuruumi geoloogilise loa andmise korralduste eelnõude kohta teadmiseks ja eelnõudega nõustuda. Edaspidi lisada arvamuse andmiste otsusesse punkt, et teistkordselt menetlusse tulevaid Keskkonnaameti korralduse eelnõusid, mida Märjamaa Vallavolikogu on varasemalt toetanud ja teiste osapoolte poolt pole esitatud eelnõu sisu muutvaid ettepanekuid, eraldi volikogus ei menetleta ning nende kohta eraldi uusi otsuseid ei vormistata.

Vaheaeg 16.27-16.45 Kell 16.27 lahkus M. Suurna.

Kell 16.45 saabus I. Aviste.

Päevakorrapunkt 4 Vigala Vallavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine

Ettekandega esines M. Linna. Ettepanek – tunnistada kehtetuks Vigala Vallavolikogu 26.01.2012 määrus nr 1 „Vigala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 ” ja Vigala Vallavolikogu 01.01.2011 määrus nr 14 „Müügipileti hinna kehtestamine”.

Ettekandja vastas küsimustele. Küsis A. Kirsipuu.

Otsustati: 14 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut, 1 viibis istungite ruumist väljas) tunnistada kehtetuks Vigala Vallavolikogu 26.01.2012 määrus nr 1 „Vigala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 ” ja Vigala Vallavolikogu 01.01.2011 määrus nr 14 „Müügipileti hinna kehtestamine”. (määrus nr 116 lisatud protokollile).

Päevakorrapunkt 5 Märjamaa Valla Raamatukogu kasutamise eeskiri

Ettekandega esines A. Nõlvak: Eelmine eeskiri on aastast 2013. Selle uuendamine oli juba mõnda aega plaanis, kuid oodati uut rahvaraamatukogu seadust, aga seda kahjuks ei ole tänaseni. Alates eelmisest kevadest võimaldab raamatukogude programm lugejaks registreeruda ka veebi kaudu. Kui uue eeskirja vastu võtame, saab seda teenust pakkuda ka Märjamaa valla raamatukogude kasutajatele. Raamatukogule läheb see teenus aastas maksma 158 eurot. Lugejale on registreerumine tasuta. Kultuurikomisjon arutas eeskirja ja parandas ühes kohas sõnastus. Muid muudatusi ei teinud.

Otsustati: 15 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut) kehtestada Märjamaa Valla Raamatukogu kasutamise eeskiri (määrus nr 117 lisatud protokollile).

Päevakorrapunkt 6 Vallavalitsusele nõusoleku andmine SA Märjamaa Valla Spordikeskus partnerina kaasamiseks MATA projekti „Märjamaa staadioni rekonstrueerimine“

Ettekandega esines O. Valdma. Vallavalitsus teeb ettepaneku anda vallavalitsusele nõusolek esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele partneri ja kaasatud organisatsiooni nõusolek ning info vorm, millega kaasatakse SA Märjamaa Valla Spordikeskus MATA projekti „Märjamaa staadioni rekonstrueerimine“ läbiviimisse, millega tehakse SA- le Märjamaa Spordikeskus ülesandeks riigihanke alusdokumentide koostamine ning hankemenetluse läbiviimine. Eelnõu seletuskirja punktis 5 on loetletud edasised tegevused ja eeldatav ajakava. Lõppeesmärgiks on staadioni rekonstrueerimine. U. Kristal andis teada, et majandus- ja eelarvekomisjon toetas valitsuse ettepanekut. Küsimusi ettekandjale ei olnud.

Otsustati: 15 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut) anda vallavalitsusele nõusolek esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele partneri ja kaasatud organisatsiooni nõusolek ning info vorm, millega kaasatakse SA Märjamaa Valla Spordikeskus MATA projekti „Märjamaa staadioni rekonstrueerimine“ läbiviimisse,

5 millega tehakse SA Märjamaa Spordikeskusele ülesandeks riigihanke alusdokumentide koostamine ning hankemenetluse läbiviimine (otsus nr 256 lisatud protokollile).

Päevakorrapunkt 7 Vallavalitsusele riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine (MG ja Varbola LA-AK soojavarustus)

Ettekandega esines O. Valdma: Hange tehakse megavatt-tundide ostmiseks. Hanke eeldatav maksumus on tehtud praegust olukorda arvestades, kuid kui hooned rekonstrueeritakse, siis küttekulud võivad väheneda. Hanketingimused töötab välja hankekomisjon. Alternatiiv on teha investeeringud ise, kuid kuna meie laenuvõimekus on hetkel üsna vähene, siis me nendeks investeeringuteks raha ette näinud ei ole. Valitsuse ettepanek on teha operaatorteenuse hange.

U. Kristal: Majandus- ja eelarvekomisjon toetas valitsuse ettepanekut.

Ettekandja vastas küsimustele. Küsis A. Nõlvak (hankeperioodi kohta).

Otsustati: 15 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut) Anda Märjamaa Vallavalitsusele nõusolek avatud menetlusega riigihanke „Märjamaa Gümnaasiumi ja Varbola Lasteaed-Algkool soojusvarustus 2021 – 2031“ läbiviimiseks ning hankelepingu sõlmimiseks (otsus nr 257 lisatud protokollile).

Päevakorrapunkt 8 Vallavara võõrandamine enampakkumisel (Araste küla Tänava kinnistu)

Ettekandega esines O. Valdma. Vallavalitsuse ettepanek on müüa enampakkumisel Tänava kinnistu. Arvestades kinnistu seisukorda, on küsimus alghinnas. Maa-ameti andmetel on Märjamaa vallas maatulundusmaaga tehtud tehingute hektari keskmine hind (perioodil 01.01.2019-30.04.2021) 3570 eurot. Elektriühendust kinnistul ei ole, kuigi kunagi on see olnud. Puurkaev on olemas, kuid ehitusregistrisse see kantud ei ole ja pole teada ka kaevu seisukord. Lahendamata on ka reovesi. Kinnistu asub riigitee ääres.

Ettekandja vastas küsimustele. A. Kirsipuu: Kas vald ei peaks oma kinnistut koristama? Esmalt tuleks kinnistu 15 cm kõrguselt ära niita ning seal olev prügi koristada. See on häbiplekk riigitee ääres. Kuidas me teistele ütleme, et peavad koristama kui endal on selline prügihunnik. Ettepanek – kinnistu korda teha. O. Valdma: Lisakulutusi tehes ei tea me, kas müügist saadav tulu need katab. Meil ei ole ka eelarves selleks vahendeid ette nähtud. A. Kirsipuu: Kui teeme ettekirjutuse Jürile, siis Jüri ütleb samamoodi, et ei kanna välja. Meil on ametnik tööle võetud, kes peab ettekirjutusi tegema ja me ise räägime, et ei tule välja. Ettepanek – rämps ära koristada. Sinna on väga hea juurdepääs. Toimus keskustelu. A. Jõessar: Kui kinnistu ära osta, siis mitme päeva pärast tuleb postkasti ettekirjutus kinnistu korda tegemiseks? O. Valdma: Arvan, et esimesel aastal ei tule. A. Kirsipuu: Mitu ettekirjutust üldse tehtud on? O. Valdma vastas, et vallavalitsus on oma varade nimekirja üle vaadanud ning n ö ripakil vara kohta on plaanid. A. Kirsipuu oli seisukohal, et kinnistu omanikul on kohustus igal juhul kinnistu korras hoida, ka siis kui on selle pärandvarana saanud.

Otsustati: 19 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut) müüa avalikul enampakkumisel Araste külas asuv Tänava hoonestatud kinnistu (registriosa nr 16538150; katastri tunnus 88402:001:0225; pindala 13688 m2; 100% elamumaa) määrates enampakkumise alghinnaks 10 000 eurot (otsus nr 258 lisatud protokollile).

6 Päevakorrapunkt 9 Informatsioon

*) Volikogu eelnõude üleandmine

A. Kirsipuu: Rääkisime AS Märjamaa Haigla aktsiate müügist. Kas sellega on tegeletud? M. Välis: Ei ole. A. Kirsipuu: Seda oligi arvata. Seepärast esitame A. Jõgistega eelnõu AS Märjamaa Haigla aktsiate võõrandamiseks enampakkumisel. Tegime eelnõu juba detsembris valmis. Lootsime, et midagi toimub, kuid ei toimu midagi. A. Kirsipuu andis volikogule menetlemiseks üle otsuse eelnõu „Aktsiaselts Märjamaa Haigla aktsiate võõrandamine enampakkumisel“.

A. Kirsipuu: Palun heakorraeeskirjast välja võtta punkt, mis kohustab niitma muru või muu rohtkatet, v.a põllu-, heina- ja metsamaa, selliselt, et selle kõrgus maapinnast ei ületaks 15 cm. Muudatusega annaksime võimaluse inimestel käituda mõistlikult ning loodussõbralikult ja aidata kaasa elurikkuse säilimisele. Praegusel juhul on tegemist ilmse ülereguleerimisega. Tsiteerides õiguskantsler Ülle Madiset - vähem norme, rohkem tervet mõistust. A. Kirsipuu andis volikogule menetlemiseks üle määruse eelnõu Märjamaa Vallavolikogu 20.11.2018 määruse nr 48 „Märjamaa valla heakorraeeskiri“ muutmine. A.-K. Kikkas informeeris, et arendusosakond on võtnud heakorraeeskirja ülevaatamise juba töösse, kuid ta ei tea, kas sellega jõutakse juba järgmisele istungile või mitte.

*) Päädeva-Konuvere teelõigu projektist

T. Tomson: Ega vallavalitsus ei ole juba teinud Transpordiametile mingil kujul ettepanekut muuta Kasti teeristi eelprojektis kavandatud liikluskorraldust? Ei? O. Valdma selgitas, et kehtivas maakonnaplaneeringus ja ViaBaltica planeeringus ongi Kasti rist planeeritud ristena. Kui vallas seda nägime, siis tegime ettepaneku mitte seda niimoodi teha, kuid juba varasemalt oli teada, et seal on keskkonnaalased piirangud (Natura ala, vääriselupaik). Transpordiamet tegi keskkonnaametile ettepaneku kaaluda teistsugust lahendust, kuid keskkonnaamet põhimõtteliselt keeldus.

*) Majandus- ja eelarvekomisjonile esitatud eelnõude ja ettepanekute menetlemisest

A. Jõessar: Esitasime eelnõu Hobulaiul asuvate valla kinnistute müügiks. Kuhu selle menetlemisega on jõutud? J. Liländer: Eelnõud on juba arutanud kultuurikomisjon. Teised komisjonid arutavad vastavalt kuidas nende koosolekud toimuvad. Ilmselt järgmisena läheb eelnõu vallavalitsusse. A. Kirsipuu soovis teada mis on saanud tema ettepanekust esitada volikogu poolt kandidaate Vabariigi Presidendi teenetemärkidele. U. Kristal: Ka seda arutavad komisjonid.

*) Teede hooldusest, investeeringutest ja Päädeva-Konuvere teelõigu projektist

H. Jõgisalu: Miks me ei kaasa oma õigusnõunikku teede asjadesse? Küsisin täna kuuendat korda juristi arvamust seoses teedega. Olen juristi kaasamisest rääkinud jaanuarist saadik. Täna sain taas negatiivse vastuse. Miks me teda ei kaasa? Seal on ju samamoodi lepingud. Kui on mingi leping, mille valitsus peab sõlmima, kas siis jurist ei vaata neid? A. Urbel: Pikaajalise hanke dokumentide juurde lisatud leping vaadati kantseleis üle. Samale põhjale tehti ka investeeringute leping. Järelevalveleping on vallasekretäri poolt üle vaadatud. M. Linna selgitas, et kantseleis on oma sisemine tööjaotus.

T. Tomson: Kas on olemas mingisugune analüüs selle kohta, mida tähendab uus kavandatav liiklusskeem Märjamaa alevi liiklusele, liiklusohutusele, keskväljaku liiklusele, kooliskäimisele kui kõik autod, mis liiguvad Rapla ja Tallinna poole hakkavad sõitma kokku kiriku juurde ja sealt kolonnis Haapsalu poole?

7 A. Urbsalu: Prognoositavat liiklussagedust saab transpordiametilt juurde küsida. Koosolekutel, kus meie osalenud, ei ole seda käsitletud, kuid me ei osale kõikidel koosolekutel.

R. Laaser: Teehoiukomisjonis oli võimalus kohtuda teede omanikujärelevalve tegijaga ja seal ilmnes, et järelevalve ei ole revisjonikomisjoni materjale näinud. A. Urbel vastas, et ta võib materjalid edastada. R. Laaser oli nördinud, et keegi pole asjaga tegelenud ning kõneles probleemidest nii kehva materjaliga kui teostatud kontrollist. O. Valdma rääkis lühidalt teehoiukomisjonis räägitust. Kommenteerisid R. Laaser ja A. Kirsipuu. Toimus arutelu. R. Laaser avaldas arvamust teede investeeringute uue hanke tingimuste kohta pidades tingimusi ebamäärasteks. Kommenteeris O. Valdma.

Kell 17.25 lahkus V. Karu.

*) Jäätmejaam

A. Kirsipuu soovis teada, kas jäätmejaamas saaks rehve ära anda ka juhilubade ettenäitamisel. O. Valdma vastas, et nõutav on ID-kaart. A. Nõlvak küsis uue jäätmejaama projekti kohta – kuidas see edeneb? O. Valdma vastas, et projekteerimisega edeneb visalt ning selgitas põhjuseid. Toimus arutelu.

Järgmine korraline istung on 15. juunil 2021. Istungi juhataja kuulutas istungi lõppenuks.

Istungi salvestis on kättesaadav: https://youtu.be/Sq9hxbyehqA

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Kristal istungi juhataja Janika Liländer protokollija

8