Ja Maaehitusinstituut Gretelis Liländer

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Ja Maaehitusinstituut Gretelis Liländer EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja Maaehitusinstituut Gretelis Liländer VIGALA VALLA KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU ÜLEVAADE JA REKONSTRUEERIMISE VAJADUSE HINDAMINE THE OVERVIEW OF LOCAL GEODETIC NETWORK IN VIGALA DISTRICT AND ASSESSING THE NEED FOR RECONSTRUCTION Bakalaureusetöö Geomaatika õppekava Juhendaja: emeriitprofessor Jüri Randjärv, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Gretelis Liländer Õppekava: Geomaatika Pealkiri: Vigala valla kohaliku geodeetilise põhivõrgu ülevaade ja rekonstrueerimise vajaduse hindamine Lehekülgi: 45 Jooniseid: 20 Tabeleid: 0 Lisasid: 4 Osakond: Geomaatika Uurimisvaldkond: Geodeesia Juhendaja(d): Jüri Randjärv Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2015 Töö lühikirjeldus: Geodeetilised võrgud on olulisel kohal geodeetiliste mõõtmiste puhul. Sageli jäävad aga väiksemate kohtade kohalikud geodeetilised võrgud tahaplaanile. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada, milline on Raplamaal, Vigala vallas asuva geodeetilise võrgu olukord ning hinnata, kui suur vajadus oleks selle rekonstrueerimiseks. Geodeetilise võrgu olukorra analüüsiks teostati visuaalne kontroll, mille käigus kontrolliti 90% Vigala valla piires asuvatest geodeetilistest punktidest. Kohaliku võrgu rekonstrueerimise vajaduse hindamiseks koguti lisaks andmeid katastrimõõdistamiste ja ehituslubade väljastamise kohta. Tulemustest selgus, et korras märke on 72%, rikutud 6%, hävinenud 5%, ligipääsmatud 5% ja leidmata jäi 2% märkidest. 10% märkidest ei kontrollitud. Mitmed märgid vajavad pisemaid remonditöid. Põhiliselt on vaja asetada uued katteluugid või plaadid. Vigala valla kohaliku geodeetilise põhivõrgu seisukorda võib pidada heaks ja on piisav arvestades seda, et valla ehitustegevus ja katastrimõõdistamiste arv ei ole väga suur. Hetkel ei oleks võrgu rekonstrueerimine majanduslikult otstarbekas. Antud uuringu abil oleks võimalik Maa-ametil või kohalikul omavalitsusel läbi viia Vigala valla geodeetilise võrgu remonditöid. Samuti oleks Maa-ametil võimalik kasutada tulemusi nendepoolseks punktide ülevaatluseks, et uuendada geodeetiliste punktide andmekogu. Märksõnad: geodeesia, kohalik geodeetiline võrk, geodeetilised punktid Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Gretelis Liländer Specialty: Geomatics Title: The overview of local geodetic network in Vigala district and assessing the need of reconstruction Pages: 45 Figures: 20 Tables: 0 Appendixes: 4 Department: Geomatics Field of research: Geodesy Supervisors: Jüri Randjärv Place and date: Tartu, 2015 Abstract of the Thesis: Geodetic networks are important part of geodetic measurements. Often, however, rural areas local geodetic networks attend to stay behind. The aim of this study is to find out the situation of the local geodetic network in Vigala district, Rapla county, and assess the need of reconstruction. A visual control of local geodetic network, where 90% of the points in Vigala district were controlled, was carried out for situation analyses. In addition to the visual control, data about the cadastral surveys and building permits was collected. The results showed that 72% of the marks were fine, damaged 6%, destroyed 5%, inaccessible 5% and 2% of the marks were not found. 10% of the marks were not controlled. Several marks require smaller repairing works, mostly placing new hinged caps or cover plates. The situation of the local geodetic network of Vigala district can be considered as good. Also keeping in mind that the building activity and cadastral surveying number is not very big, the reconstruction of the local geodetic network would not be economically efficient. This study would be helpful for Estonian Land Board and local municipality to carry out local geodetic network repairing works. Also Estonian Land Board could use the results of this study to carry out their own control of points and renew the Database of Geodetic Points. Keywords: geodesy, local geodetic network, geodetic points SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ................................................................................ 6 1.1. Geodeetiliste võrkude tähtsus tänapäeval ................................................................... 6 1.2. Kohalik geodeetiline võrk .......................................................................................... 7 1.3. Tänapäevased kohaliku geodeetilise võrgu rajamise nõuded ..................................... 7 1.3.1. Nõuded tehnoloogiale ........................................................................................ 8 1.3.2. Nõuded instrumentidele ..................................................................................... 9 1.4. Kohaliku geodeetilise võrgu punktide hävimise põhjused ....................................... 10 1.5. Vigala valla geodeetiliste võrkude rajamisest .......................................................... 12 2. METOODIKA ................................................................................................................. 16 3. TULEMUSED ................................................................................................................. 17 3.1. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järk .......................................................................... 18 3.2. Kohaliku geodeetilise võrgu 2. järk .......................................................................... 20 3.3. Kohaliku geodeetilise võrgu 3. järk .......................................................................... 21 3.4. Muud GPS punktid ................................................................................................... 24 4. ANALÜÜS ...................................................................................................................... 25 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 29 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 31 SUMMARY ........................................................................................................................ 33 LISAD ................................................................................................................................. 35 Lisa 1. Vigala valla kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu kontroll 18. aprillil 2015 ....... 36 Lisa 2. Vigala valla kohaliku geodeetilise võrgu kontroll 2.-3. mail 2015 ..................... 38 Lisa 3. Väljavõte kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendist ............................................................................................................ 41 Lisa 4. Väljavõte Maa-ameti geodeesia osakonna peaspetsialisti Karin Kollo kirjavahetusest ................................................................................................................. 45 4 SISSEJUHATUS Geodeetiliste mõõtmiste puhul on tähtsal kohal geodeetilised võrgud. Aeg on näidanud, et oluliseks peetakse suuremate linnade arengut ning sageli jäävad väiksemad kohad tahaplaanile. Nii võivad ära ununeda ka väiksemate kohtade kohalikud geodeetilised võrgud (KGV). Sellega seonduvalt tekkis töö autoril huvi uurida enda kodukoha KGV-d. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada, milline on Raplamaal, Vigala vallas asuva geodeetilise võrgu olukord ning hinnata selle rekonstrueerimise vajadust. Arvestades seda, et viimastel aastatel ei ole KGV punkte antud piirkonnas kontrollitud ning täheldatud pole ka ehitustegevuse suurt kasvu, siis on põhjust eeldada, et mitmed KGV punktid on hävinenud ning puudub ka vajadus kulutada aega ja raha võrgu rekonstrueerimiseks. Uurimustulemusi on võimalik kasutada Maa-ametil, et algatada Vigala valla geodeetilise võrgu ülevaatus või hooldustööde teostamine. Samuti võivad tulemused huvi pakkuda Vigala vallavalitsusele, et nende põhjal vastu võtta omapoolseid otsuseid KGV suhtes. Geodeetilise võrgu olukorra analüüsiks teostati visuaalne kontroll, mille käigus otsiti üles 90% Vigala valla piires asuvatest geodeetilistest punktidest, mis on ülesse märgitud Maa- ameti geodeetiliste punktide andmekogus. Esimene kontroll viidi läbi 18. aprillil 2015. aastal, mil kontrolliti üle KGV 1. järk (vt lisa 1). Ülejäänud punktide kontroll viidi läbi 2.- 3. mail 2015. aastal (vt lisa 2). Töö koosneb neljast osast: teoreetilised lähtekohad, metoodika, tulemused ja arutelu. Esimeses osas on antud ülevaade KGV olemuse kohta, rekonstrueerimise nõuetest, punktide hävimise põhjustest ning Vigala valla geodeetilse võrgu varem teostatud tööde kohta. Metoodikas kirjeldatakse andmete kogumist, kolmandas osas antakse ülevaade tulemustest ja arutelus selgitatakse tulemusi ja hinnatakse olukorda. 5 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 1.1. Geodeetiliste võrkude tähtsus tänapäeval Geodeetilisi punkte kasutatakse lähtepunktidena erinevatel mõõtmistel nagu näiteks maamõõtmistel, kaardistamistel, ehitiste rajamisel, geodünaamilistel mõõtmistel ning geofüüsikalistel ja geoloogilistel mõõtmistel (Rüdja, Sander 2013: 119). Paratamatult hakkab aga geodeetiliste võrkude roll vähenema üha areneva satelliitpositsioneerimise pärast. Rohkem rõhku pannakse hoopis GPS võrkude parendamisele. Ungaris leiti geodeetiliste võrkude analüüsi käigus, et tänapäeval tulekski jooksvad kulud suunata hoopis GNSS ehk globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi püsijaamade võrgustikule,
Recommended publications
  • Hariduse Ajaloost
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Rapla-5 Päärdu, JAH1000133 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Vigala Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80131058 1.3. Aadress Araste küla, Vigala vald 78001 Raplamaa 1.4. Esindaja nimi Enno Rämo 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5028376 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Enno Rämo Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Araste väike-konnakotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5 ning § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: 1.Väike konnakotka pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2.Inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on lubatud 01.septembrist kuni 14.märtsini.
    [Show full text]
  • Avaste Loodusala) Kaitsekorralduskava 2015-2024
    Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 7 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 10 1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 10 1.4.1. Avaste looduskaitseala kaitsekord ...................................................................................... 10 1.4.2. Kesu sookaitseala kaitsekord .............................................................................................. 11 1.4.3. Avaste hoiuala kaitsekord ................................................................................................... 11 1.4.4. Merikotka püsielupaiga kaitsekord ..................................................................................... 12 1.5. UURITUS .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 5:25 - 15:15 (2) Lemmiku: 9:25 - 18:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 31 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:25 - 15:15 teisipäev 5:25 - 15:15 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 5:25 - 15:15 Märjamaa neljapäev 5:25 - 15:15 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 5:25 - 15:15 Kirikuvärava laupäev 15:15 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 15:15 Metsavahi Maavahe Kükita 31 buss info Suund: Kirikuvärava Toome Peatust: 35 Reisi kestus: 79 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna Tee, Pokuti Oja, Käki, Luiste, Teenuse, Looritsa, Vana-Vigala, Jaama, Oese, Kesk-Vigala, Loodna Tee Araste, Raba, Kivi-Vigala, Poti, Leibre, Manni, Söödi, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava Pokuti Oja Käki Luiste Teenuse Looritsa Vana-Vigala 1 Pikk Tänav, Estonia Jaama Oese Kesk-Vigala Araste Raba Kivi-Vigala 1 Kiriku tee, Estonia Poti Silla — Jädivere, Estonia Leibre Manni Söödi Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund:
    [Show full text]
  • Där Östersjön Är Västersjön Seal, Kus Läänemeri on Idameri
    Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Festskrift till Virve och Raimo Raag Pühendusteos Virve ja Raimo Raagile ROGIER BLOKLAND OCH RIITTA-LIISA VALIJÄRVI (RED.) 2020 © The Authors 2020 Cover image: © Wikimedia Commons Production: Graphic Services, Uppsala University Distributed by Uppsala University, Department of Modern Languages, Box 636, 751 26 Uppsala, Sweden www.moderna.uu.se [email protected] ISBN 978-91-506-2835-7 http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:uu:diva-416455 Printed by Kph Trycksaksbolaget AB, Uppsala Tabula Gratulatoria Rogier Blokland, Uppsala Renate ja Karl Pajusalu, Tartu Tünde Blomqvist, Uppsala Helen Plado, Helsinki & Tartu Eesti Instituut, Tallinn & Võru Eesti Keele Instituut, Tallinn Aivar Põldvee, Tallinn Eesti Vabariigi Suursaatkond Eva Pärt Enander, Uppsala Stockholmis Nicolaus Janos Raag, Uppsala Märit Frändén, Uppsala Heiki Reila, Tallinn Johan Gille, Uppsala Thomas Rosén, Göteborg Thomas Grub, Uppsala Kristiina Ross, Tallinn Satu Gröndahl, Uppsala Meeli Sedrik, Tartu Riho Grünthal, Helsinki Dessislava Stoeva-Holm, Uppsala Anders Gustafsson, Uppsala Lars-Göran Sundell, Uppsala Cornelius Hasselblatt, Zuidwolde Torbjörn Söder, Uppsala Mervi de Heer, Uppsala Tiina Söderman, Tallinn Institutionen för moderna språk, Kai Tafenau, Tallinn Uppsala Laura Talvineva, Uppsala Olena Jansson, Uppsala Tartu Ülikooli eesti ja Leelo Keevallik, Linköping üldkeeleteaduse instituut, Tartu Olle Kejonen, Uppsala Tõnu Tender, Tallinn Katrin Kern, Tartu
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne Töö nr 14/1248 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Menetlusosalised .................................................................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 11 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Märjamaa Nädalaleht 2
    TÄNA LEHES: • Kuues laste seikluspäev. Märjamaa Lk 2 • Ülevaade volikogu augus- tikuu istungist. Lk 3 • Meelespea lemmiklooma- pidajaile. Lk 4 • Taelamäel on jutuvestja pink. Lk 8 Nädalaleht • Tule „Hakkame santima!” koolitusele. Lk 6 KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 Nr 31 (1371) 2. september 2020 Hind 0,60 eurot Muuseumiööl sai hobune nime Muuseumiöö, mille teemaks seekord oli „Öös on aega“, täi- tis oma eesmärgi – meie (puu) hobune sai nime. Miira on ilus nimi! Keegi ei kahtle, et ho- buse nimi. Küll üks väga vana nimi, aga muuseumi hobusele läheb kohe väga hästi. John oleks ka vahva olnud. Nimesid pakuti välja küm- mekond ning hääletus oli ta- savägine. Teise vooru läksid Miira ja Alpar. See väga origi- naalne nimi oli tuletatud Alek- sei Parnabasi ees- ja perekon- nanime esisilpidest. Esimeses foorus edestas Miira vaid ühe punktiga, aga teises sai favo- Moodsad muinastuled muuseumiöös. riit juba kolmveerandi hääl- Foto: Kalju Idvand test. See muuseumiöö ületas moodustunud ansamblite har- kõik ootused kogunenud mõ- moonia osalisigi üllatav. Kes nusa seltskonna laululembu- seda oskas arvata, et nii läheb! ses. Ka pillimehi oli väga erine- Kuigi külastusrekordeid selles vas vanuses ning spontaanselt öös ei löödud, oli põnevate kul- Teavitus raietest Märjamaa lähiümbruses RMK kavandab aastatel 2020–2029 uuendus- ja harvendusraieid Märjamaa alevi lähiümbruse puistutes. Raied on kavandatud aastatel 2020–2021 ja aastal 2029. Raiete kohta on koostatud 10 aasta raiekava eelnõu, millega saab tutvuda RMK kodulehel https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/ korgendatud-avaliku-huviga-alad/kah-alade-pikaajalised-met- Muuseumiöö algus. sa-majandamise-kavad RMK 10 aasta raiekava ja 2020-21 aastasse kavandatud raiete avalik tutvustamine toimub 9.
    [Show full text]
  • Litoriinamere Rannavööndi Muutused Velise- Teenuse Piirkonnas Ja Seosed Kiviaja Asustusega
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geoloogia osakond Bakalaureusetöö geoloogias (12 EAP) Litoriinamere rannavööndi muutused Velise- Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega Magdaleena Männik Juhendajad: PhD Alar Rosentau PhD Merle Muru Kaitsmisele lubatud ................ Juhendaja ............... allkiri, kuupäev Tartu 2018 Coastal changes during the Litorina Sea in Velise-Teenuse area and connections with Stone Age settlement To describe Stone Age settlement in Velise-Teenuse area, palaeogeographic reconstructions were made using GIS-based modelling which were connected with Stone Age archeological finds discovered in 2015-2017. The study revealed that during the Litorina Sea phase a large bay existed in Velise-Teenuse area. Several Stone Age settlement sites associated with the shoreline were found on the shores of the bay. The methodology used in this thesis made it possible to reconstruct palaeolandscapes during the Stone Age and settlement pattern during the Combed Ware Pottery period. It was also possible to specify the ages of settlements with undetermined age. P510 Physical geography, geomorphology, pedology, cartography, climatology Keywords: palaeogeography, archeology, Baltic Sea, Stone Age settlement, Litorina Sea, GIS, LiDAR Litoriinamere rannavööndi muutused Velise-Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega Velise-Teenuse piirkonna kiviaegse asustuse kirjeldamiseks koostati paleogeograafilised rekonstruktsioonid, kasutades GIS-põhist modelleerimist ning seostati
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]