Ja Maaehitusinstituut Gretelis Liländer

EESTI MAAÜLIKOOL

Metsandus- ja Maaehitusinstituut

Gretelis Liländer

VIGALA VALLA KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU ÜLEVAADE JA REKONSTRUEERIMISE VAJADUSE HINDAMINE

THE OVERVIEW OF LOCAL GEODETIC NETWORK IN VIGALA DISTRICT AND ASSESSING THE NEED FOR RECONSTRUCTION

Bakalaureusetöö

Geomaatika õppekava

Juhendaja: emeriitprofessor Jüri Randjärv, PhD

Tartu 2015

Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Gretelis Liländer Õppekava: Geomaatika Pealkiri: Vigala valla kohaliku geodeetilise põhivõrgu ülevaade ja rekonstrueerimise vajaduse hindamine Lehekülgi: 45 Jooniseid: 20 Tabeleid: 0 Lisasid: 4 Osakond: Geomaatika Uurimisvaldkond: Geodeesia Juhendaja(d): Jüri Randjärv Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2015 Töö lühikirjeldus:

Geodeetilised võrgud on olulisel kohal geodeetiliste mõõtmiste puhul. Sageli jäävad aga väiksemate kohtade kohalikud geodeetilised võrgud tahaplaanile.

Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada, milline on Raplamaal, Vigala vallas asuva geodeetilise võrgu olukord ning hinnata, kui suur vajadus oleks selle rekonstrueerimiseks.

Geodeetilise võrgu olukorra analüüsiks teostati visuaalne kontroll, mille käigus kontrolliti 90% Vigala valla piires asuvatest geodeetilistest punktidest. Kohaliku võrgu rekonstrueerimise vajaduse hindamiseks koguti lisaks andmeid katastrimõõdistamiste ja ehituslubade väljastamise kohta.

Tulemustest selgus, et korras märke on 72%, rikutud 6%, hävinenud 5%, ligipääsmatud 5% ja leidmata jäi 2% märkidest. 10% märkidest ei kontrollitud. Mitmed märgid vajavad pisemaid remonditöid. Põhiliselt on vaja asetada uued katteluugid või plaadid.

Vigala valla kohaliku geodeetilise põhivõrgu seisukorda võib pidada heaks ja on piisav arvestades seda, et valla ehitustegevus ja katastrimõõdistamiste arv ei ole väga suur. Hetkel ei oleks võrgu rekonstrueerimine majanduslikult otstarbekas.

Antud uuringu abil oleks võimalik Maa-ametil või kohalikul omavalitsusel läbi viia Vigala valla geodeetilise võrgu remonditöid. Samuti oleks Maa-ametil võimalik kasutada tulemusi nendepoolseks punktide ülevaatluseks, et uuendada geodeetiliste punktide andmekogu.

Märksõnad: geodeesia, kohalik geodeetiline võrk, geodeetilised punktid

Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Gretelis Liländer Specialty: Geomatics Title: The overview of local geodetic network in Vigala district and assessing the need of reconstruction Pages: 45 Figures: 20 Tables: 0 Appendixes: 4 Department: Geomatics Field of research: Geodesy Supervisors: Jüri Randjärv Place and date: Tartu, 2015 Abstract of the Thesis:

Geodetic networks are important part of geodetic measurements. Often, however, rural areas local geodetic networks attend to stay behind.

The aim of this study is to find out the situation of the local geodetic network in Vigala district, Rapla county, and assess the need of reconstruction.

A visual control of local geodetic network, where 90% of the points in Vigala district were controlled, was carried out for situation analyses. In addition to the visual control, data about the cadastral surveys and building permits was collected.

The results showed that 72% of the marks were fine, damaged 6%, destroyed 5%, inaccessible 5% and 2% of the marks were not found. 10% of the marks were not controlled. Several marks require smaller repairing works, mostly placing new hinged caps or cover plates.

The situation of the local geodetic network of Vigala district can be considered as good. Also keeping in mind that the building activity and cadastral surveying number is not very big, the reconstruction of the local geodetic network would not be economically efficient.

This study would be helpful for Estonian Land Board and local municipality to carry out local geodetic network repairing works. Also Estonian Land Board could use the results of this study to carry out their own control of points and renew the Database of Geodetic Points.

Keywords: geodesy, local geodetic network, geodetic points

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 5 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ...... 6 1.1. Geodeetiliste võrkude tähtsus tänapäeval ...... 6 1.2. Kohalik geodeetiline võrk ...... 7 1.3. Tänapäevased kohaliku geodeetilise võrgu rajamise nõuded ...... 7 1.3.1. Nõuded tehnoloogiale ...... 8 1.3.2. Nõuded instrumentidele ...... 9 1.4. Kohaliku geodeetilise võrgu punktide hävimise põhjused ...... 10 1.5. Vigala valla geodeetiliste võrkude rajamisest ...... 12 2. METOODIKA ...... 16 3. TULEMUSED ...... 17 3.1. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järk ...... 18 3.2. Kohaliku geodeetilise võrgu 2. järk ...... 20 3.3. Kohaliku geodeetilise võrgu 3. järk ...... 21 3.4. Muud GPS punktid ...... 24 4. ANALÜÜS ...... 25 KOKKUVÕTE ...... 29 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 31 SUMMARY ...... 33 LISAD ...... 35 Lisa 1. Vigala valla kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu kontroll 18. aprillil 2015 ...... 36 Lisa 2. Vigala valla kohaliku geodeetilise võrgu kontroll 2.-3. mail 2015 ...... 38 Lisa 3. Väljavõte kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendist ...... 41 Lisa 4. Väljavõte Maa-ameti geodeesia osakonna peaspetsialisti Karin Kollo kirjavahetusest ...... 45

SISSEJUHATUS

Geodeetiliste mõõtmiste puhul on tähtsal kohal geodeetilised võrgud. Aeg on näidanud, et oluliseks peetakse suuremate linnade arengut ning sageli jäävad väiksemad kohad tahaplaanile. Nii võivad ära ununeda ka väiksemate kohtade kohalikud geodeetilised võrgud (KGV). Sellega seonduvalt tekkis töö autoril huvi uurida enda kodukoha KGV-d.

Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada, milline on Raplamaal, Vigala vallas asuva geodeetilise võrgu olukord ning hinnata selle rekonstrueerimise vajadust. Arvestades seda, et viimastel aastatel ei ole KGV punkte antud piirkonnas kontrollitud ning täheldatud pole ka ehitustegevuse suurt kasvu, siis on põhjust eeldada, et mitmed KGV punktid on hävinenud ning puudub ka vajadus kulutada aega ja raha võrgu rekonstrueerimiseks.

Uurimustulemusi on võimalik kasutada Maa-ametil, et algatada Vigala valla geodeetilise võrgu ülevaatus või hooldustööde teostamine. Samuti võivad tulemused huvi pakkuda Vigala vallavalitsusele, et nende põhjal vastu võtta omapoolseid otsuseid KGV suhtes.

Geodeetilise võrgu olukorra analüüsiks teostati visuaalne kontroll, mille käigus otsiti üles 90% Vigala valla piires asuvatest geodeetilistest punktidest, mis on ülesse märgitud Maa- ameti geodeetiliste punktide andmekogus. Esimene kontroll viidi läbi 18. aprillil 2015. aastal, mil kontrolliti üle KGV 1. järk (vt lisa 1). Ülejäänud punktide kontroll viidi läbi 2.- 3. mail 2015. aastal (vt lisa 2).

Töö koosneb neljast osast: teoreetilised lähtekohad, metoodika, tulemused ja arutelu. Esimeses osas on antud ülevaade KGV olemuse kohta, rekonstrueerimise nõuetest, punktide hävimise põhjustest ning Vigala valla geodeetilse võrgu varem teostatud tööde kohta. Metoodikas kirjeldatakse andmete kogumist, kolmandas osas antakse ülevaade tulemustest ja arutelus selgitatakse tulemusi ja hinnatakse olukorda.

1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD

1.1. Geodeetiliste võrkude tähtsus tänapäeval

Geodeetilisi punkte kasutatakse lähtepunktidena erinevatel mõõtmistel nagu näiteks maamõõtmistel, kaardistamistel, ehitiste rajamisel, geodünaamilistel mõõtmistel ning geofüüsikalistel ja geoloogilistel mõõtmistel (Rüdja, Sander 2013: 119).

Paratamatult hakkab aga geodeetiliste võrkude roll vähenema üha areneva satelliitpositsioneerimise pärast. Rohkem rõhku pannakse hoopis GPS võrkude parendamisele. Ungaris leiti geodeetiliste võrkude analüüsi käigus, et tänapäeval tulekski jooksvad kulud suunata hoopis GNSS ehk globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi püsijaamade võrgustikule, millest sõltub oluliselt referentssüsteem. Geodeetilisi punkte tuleks säilitada, kuid mitte nii suures mahus. (Busics, Ágfalvi 2009)

Lars E. Engeberg et al. toovad Rootsi näitel välja, et ilma geodeetiliste punktideta ei ole võimalik garanteerida jätkusuutlikku referentssüsteemi (2010). Samas on nad samuti järeldanud, et ei ole vajalik hoida korras kõiki punkte ning referentssüsteemi korrashoidmiseks piisab mõnesaja punkti hooldamisest.

Eestis mängib geodeetilise võrgu olemasolu suurt rolli näiteks katastrimõõdistamiste puhul. Vabariigi Valitsuse määrus nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ sätestab, et katastrimõõdistamisel rajatav mõõdistamiskäik peab tuginema vähemalt kahel ja GPS-mõõdistamisel vähemalt ühele riigi või KGV punktile (2003, § 10 lg 4).

1.2. Kohalik geodeetiline võrk

Geodeetiliste võrkude rajamise käigus määratakse kindlate nõuete kohaselt kindlustatud punktidele koordinaadid ja kõrgused, mis on ühtses süsteemis. Algul määratakse suurema täpsusega võrk, mis on hõredam, järgnevalt tihendatakse seda võrku järjest väheneva täpsusega mõõdetud punktide võrguga. Eesti geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi-, kohalikuks ja mõõdistamisvõrguks. (Randjärv 2002: 9, 14)

KGV jaguneb omakorda neljaks järguks (vt lisa 3, ptk 2.1):  1. järk - KGV lähtepunktid, milleks võivad olla riigi geodeetilise põhivõrgu I, II klassi ja tihendusvõrgu punktid, mille plaanilise asendi keskmine ruutviga ei ületa ± 1 cm;  2. järk – uuesti rajatud KGV punktid, mille plaanilise asendi keskmine ruutviga ei ületa ± 2 cm;  3. järk – olemasoleva geodeetilise põhivõrgu säilinud punktid, mis on L-Est97 koordinaatide süsteemi transformeeritud;  4. järk – mõõdistamisvõrk, mis tugineb 1.-3. järgu võrgu punktidele, ja peab tagama suuremõõtkavalisel topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse ± 0,2 mm.

KGV töid korraldab kohalik omavalitsus ja riikliku võrgu töid Maa-amet (Geodeetiliste tööde... 2013, § 2 lg 1).

1.3. Tänapäevased kohaliku geodeetilise võrgu rajamise nõuded

KGV rajamise ja rekonstrueerimise reguleerimiseks on Maa-ameti riigihanke tulemusena koostatud 2002. aastal "Asulate plaaniliste geodeetiliste põhivõrkude rekonstrueerimise ja rajamise" lisa 1 "Kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhend". Nimetatud juhend saadi ka e-kirja teel Maa-ameti geodeesia osakonna peaspetsialistilt Karin Kollolt (vt lisa 4), kelle sõnul kehtib praeguseks hetkeks antud juhendist (vt lisa 3) ainult peatükid 1 ja 2 (ülesehitus ning KGV ülesehitus ja täpsus) ning ülejäänud peatükkides kirjutatu asemel tuleb järgida Keskkonnaministri 3. juulil 2013.

aastal vastu võetud määrust "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" ning samuti 17. veebruaril 2011. aastal vastu võetud Ruumiandmete seadust. Hajaasutusega aladel paiknevate KGV punktide rajamise kohta eraldi nõuded puuduvad ning lähtuda tuleks eelpool nimetatud seadustest. KGV 1. järgu rekonstrueerimisel, mis koosneb riikliku põhivõrgu I ja II klassi ning tihendusvõrgu punktidest, juhindutakse Euroopa Referentsraamistiku Komisjoni (EUREF) soovitustest (Geodeetiliste tööde... 2013, § 5 lg 2).

1.3.1. Nõuded tehnoloogiale

KGV 1. järgu mõõtmistöödel kasutatakse staatilist suhtelist GNSS tehnoloogiat. KGV 2. järgu korral kasutatakse polügonomeetriat või staatilist suhtelist GNSS tehnoloogiat ja trigonomeetrilist või geomeetrilist nivelleerimist. Kõrgusvõrgu mõõtmistööde puhul kasutatakse geomeetrilist nivelleerimist. (Geodeetiliste tööde... 2013, § 6 lg 2)

GPS mõõtmiste puhul tuleb võrk projekteerida ainult mittetriviaalseid vektoreid kasutades ning nendest vektoritest võrk peab moodustama lausvõrgu, kus moodustatud kujunditeks on kolmnurgad. Võrgu tasandamisel tuleb kasutada vähimruutude meetodit ja selleks kasutatav tarkvara peab võimaldama ka tulemuste täpsushinnangu võrdlust nõuetega ehk esitatud peab olema koordinaatide täpsushinnang. (vt lisa 3, ptk 2.7)

Staatilise mõõtmise puhul on tegemist vähemalt kahe GNSS vastuvõtjaga tehtavate suhteliste mõõtmistega. Vastuvõtjad on mõõtmiste ajaks paigutatud stabiilselt valitud punktidele. Meetod on suhteliselt töömahukas, sest iga mõõtmissessiooni käigus saadakse kahe vastuvõtja vahel vaid üks vektor. Rohkema arvu vastuvõtjate kasutamine kiirendaks küll mõõtmist, kuid rahaliselt ei oleks see enam mõttekas. Staatilise mõõtmise teeb töömahukaks ka andmete järeltöötlus, mille käigus saadaksegi mõõtmistulemused. Järeltöötlus koosneb enamasti väliandmete allalaadimisest ja kontrollist, vektorite arvutusest ning võrgu tasandusest. (Rüdja, Sander 2013: 228-229)

Staatilisel GPS mõõtmistel on suletud polügoonide eeliseks see, et saadakse informatsiooni baasjoonte täpsuse, võrgu sulgemisvigade ja punktide koordinaatide täpsuse kohta.

Probleemsete baasjoonte leidmiseks ja võrgu mõõtmise täpsuse hindamiseks summeeritakse kõik baasjoone komponendid (koordinaatide juurdekasvud) polügoonides. (Kall 2000: 21)

Polügonomeetria meetodi puhul rajatakse maastikul geodeetiliste punktide määramiseks polügonomeetriline käik, kus leitavad ja teadaolevad punktid ühendatakse murdjoone või sõlmpunktide kaudu omavahel polügonomeetriliste käikude süsteemiks. Kui polügonomeetriline võrk on rajatud, mõõdetakse lõikude pikkused ja nendevahelised nurgad, mille abil leitakse geodeetiliste punktide koordinaadid.

Trigonomeetriline nivelleerimine kujutab endas seda, et punktidevaheline kõrguskasv määratakse viseerimiskiire verikaalnurga suuruse v, mis mõõdetakse teodoliidiga, ja punktidevahelise kauguse d kaudu. Arvestada tuleb ka instrumendi kõrgust i ja viseerimispunkti kõrgust e.

1.3.2. Nõuded instrumentidele

KGV rajamisel ja rekonstrueerimisel peab mõõtja olema teadlik ka sellest, millised nõuded on instrumentidele seatud. Polügonomeetria tehnoloogia kasutamisel peab elektrontahhümeetri kauguse mõõtmise täpsus olema ≥ ±(2 mm + 2 ppm ×D km) ning nurga mõõtmise täpsus ≥ ±1.5" (vt lisa 3, ptk 2.13). Antud andmete põhjal sobiks KGV punktide mõõdistamiseks näiteks Trimble S8 (vt joonis 1.1), mille kauguse mõõtmise täpsus on 2 mm + 2 ppm ja nurga mõõtmise täpsus 1" (Geosoft OÜ).

Joonis 1.1. Elektrontahhümeeter Trimble S8. Allikas: Geosoft OÜ

GPS mõõtmisel tuleb kasutada kahesageduslikke vastuvõtjaid ning choke ring tüüpi põhjaplaadiga antenne (vt joonis 1.2), mille eesmärgiks on vähendada GPS signaalide peegeldumist ümbritsevast keskkonnast. Võib kasutada ka teisi ühetüübilisi antenne, kuid tuleb jälgida, et need oleksid samade peegeldumist vähendavate omadustega nagu choke ring tüüpi antenn. (vt lisa 3, ptk 2.7)

Joonis 1.2. Leica AR20 choke ring antenn. Allikas: Leica Geosystems

1.4. Kohaliku geodeetilise võrgu punktide hävimise põhjused

KGV-s jagunevad märgid pinnasesse rajatavateks märkideks (nn polügonomeetriamärgid), seinamärkideks (nn seinapolügonomeetria märgid) ning ajutisteks märkideks (Rüdja, Sander 2013: 140). KGV punktide hävinemise, kasutuskõlbmatuse või remondi vajalikkuse põhjuseid võib olla mitmeid. Põhjused võib jagada laias laastus inimtekkelisteks ja looduslikeks. Inimtegevus võib olla omakorda pahatahtlik või siis pahaaimamatu.

Võib juhtuda, et punkt on hävinenud või kasutuskõlbmatu kuna geodeetiline märk on paigaldatud mittesobivasse kohta või pole järgitud paigaldamise üldnõudeid. Keskkonnaministri määrusega on sätestatud geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndi tegutsemiseks loa taotlemise kord (2013). Nimetatud määruse § 7 lg 1-6 sätestab geodeetilise märgi paigaldamise üldnõuded. Selle kohaselt tuleb märgi konstruktsioon ja kasutatavad materjalid valida vastavalt geodeetilise võrgu liigist ning pinnase omadustest

antud asukohas, mis määratakse kindlaks geodeetilise töö projektis. Arvestada tuleb ka maapinna külmumispiiri ja vajumisega.

Näiteks 2002. aastal teostas AS K&H Tartu linna administratiivpiiri ja KGV kindlustatud märkide ülevaatuse. Selle käigus uuriti 122 kindlustatud administratiivpiiri märki ning 668 geodeetilise põhivõrgu märki. Administratiivpiiri märkidest oli hävinenud ca 75%. Geodeetilise põhivõrgu punktidest oli korras märke 66%, rikutud 3% ning hävinud ja leidmatuks jäi 31%. Ülevaatuse tulemustest täheldati, et hulk seinamärkide komplekte oli hoonete remonttööde käigus jäänud seinakattematerjalide alla või oli hoone koos seinamärkidega üleüldsegi lammutatud. Samuti olid mitmed märgid jäänud asfaltkatte alla või oli olemasolev märk sõidutee ristmike keskel, kus nende kasutamine on tülikas. (Laos, Müller 2006: 13)

Märkide kaitseks on geodeetilise märgi kaitsevööndis ilma märgi omaniku loata keelatud ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööd, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine, oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine ning igasugune muu tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada juurdepääsu või märgiga seotud mõõtmisi. Samuti ei tohi kaitsevööndis teostada pinnase tihendamist või tasandamist, töötada löökmehhanismidega, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohta ning teha künni- või mullatööd. (Ruumiandmete seadus 2013, § 26 lg 1)

Geodeetilistele märkidele võib ohuks olla ka lihtsalt inimeste teadmatus. Pärnus näiteks on geodeetide jutu järgi Kesklinna sillasambas asuvat reeperit kasutatud pahaaimamatult lausa laeva kinnitamiseks ja rikutud tollega reeperi stabiilsus ning otstarve. Seda puhtalt sellepärast, et inimesed ei ole teadlikud geodeetiliste märkide olemasolust ja nende vajalikkusest.(Pärnu Postimees 2004)

Geodeetilised märgid on kaitse all ning märgi rikkumise, kahjustamise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest võib füüsilist isikut karistada kuni 300 trahviühikuga ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot (Ruumiandmete seadus 2011, § 79 lg 1-2).

1.5. Vigala valla geodeetiliste võrkude rajamisest

Vigala valla KGV ei ole viimaste aastate jooksul töid läbi viidud ning rajamise põhilised tööd jäävad 1980. aastasse ja 2000. aastate algusesse.

Alates 1980. aastast on Vigala valla olemasoleva võrgu punktidel tehtud järgnevaid töid (Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogu): 1) Topo-geodeetilised tööd Rapla rajoonis Vana-Vigala külas 1980. aastal; 2) Riigi geodeetilise põhivõrgu kameraalarvutused 1998. aastal (riikliku võrgu punktil nimega Avaste97); 3) Rapla maakond Vigala vald Vana-Vigala küla KGV transformeerimine L-Est koordinaatide süsteemi 2000. aastal; 4) Asulate aerofotode sidumine 2000. aastal; 5) GPS mõõtmised Lääne objektil 2000. aastal; 6) Tihendusvõrgu mandriosa tasandamine 2001. aastal.

2000. aasta augustis tegi AS Eesti Kaardikeskus osalise geodeetiliste punktide ülevaatuse Vana-Vigala külas, mille käigus leiti GPS-mõõtmisteks sobivaid punkte viis (punktid 1, 3, 4, 13, 26 ). GPS-mõõtmiste lähtepunktideks kasutati riikliku võrgu punkte nimedega Avaste97 ja Konuvere97, mille koordinaadid olid saadud AS Planserk 3. märtsi 1999. aasta riikliku võrgu tasandusest. Mõõtmistel kasutati kolme Magellan ProMARK X-CP vastuvõtjat ning mõõtmissessiooni pikkuseks oli 30 minutit. Transformeerimisparameetrid Vana-Vigala kohaliku ja L-EST97 ristkoordinaatide süsteemi vahel arvutati viie ühise punkti järg ja kohaliku süsteemi koordinaadid arvutati L-EST97 süsteemi. (Vana-Vigala küla kohaliku... 2000)

Vigala vallas asuvate tihendusvõrgu punktidel on tasandamistööde läbiviimise ajaks olnud 16. veebruar - 16. oktoober 2001. aastal. Kasutati viite JPS Legacy ja nelja JPS Regancy GPS vastuvõtjate komplekti. Antennideks olid JPS REGENCY_SD_I ja JPS REGANT_SD_E. Mõõtmissessioonide pikkuseks oli 1 h 30 min kuni 2 h 30 min. Punkti asendi keskmine ruutviga oli 7,7 mm. (Tihendusvõrgu tasandamine 2001: 94-101)

Hetkel on Vigala vallas KGV 1. järgu punkte 21 (vt joonis 1.3). KGV 2. järgu punkte on kokku kolm ja need asuvad Kivi-Vigala külas (vt joonis 1.4). KGV 3. järgu punkte on 27, mis on Vana-Vigala ja Oese küla territooriumil ning muid GNSS punkte on kokku viis, mis asuvad samuti Vana-Vigala külas (vt joonis 1.5). Muu (vana võrgu) punkte on kokku kuus ja nendest kaks asub Päärdu külas, üks Araste külas, üks Naravere külas ja kaks Kivi- Vigala külas.

Joonis 1.3. Vigala valla KGV 1. järgu punktide asukohaskeem. Allikas: Maa-ameti geoportaal; *autori täiendatud

Joonis 1.4. KGV 2. järgu punktide asukohaskeem Kivi-Vigala külas. Allikas: Maa-ameti geoportaal; *autori täiendatud

Joonis 1.5. KGV 3. järgu ja muu GNSS punktide asukohaskeem Vana-Vigala ja Oese külas. Allikas: Maa-ameti geoportaal; *autori täiendatud

2. METOODIKA

Käesoleva töö koostamiseks teostati Vigala valla KGV punktide visuaalne ülevaatus. KGV 1. järgu punktide ülevaatus viidi läbi 18. aprillil 2015. aastal. Punktide leidmiseks kasutati eelnevalt välja trükitud asukohakaarte ja Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogus olevaid punktide asukoha kirjeldusi.

KGV 2. ja 3. järgu punktide ülevaatus viidi läbi 2.-3. mail 2015. aastal. Punktide leidmiseks kasutati Trimble R4-3 vastuvõtjat ja parandused saadi Hadese GNSS püsijaamade võrgust.

Visuaalse kontrolli käigus hinnati punkti seisukorda (korras, rikutud, hävinenud, leidmata, ligipääsmatu) ja kirjutati üles, milliseid remonditöid oleks vaja teostada (vt lisa 1 ja lisa 2). Visuaalse vaatluse käigus hinnati ka sobivust GNSS mõõtmisteks. Hinnangul lähtuti punkti asukohast, eelkõige sellest, kas ümbruses on suuri puid või hooneid ja kas läheduses on kõrgepingeliine. Vajaduse korral lisati täiendavad märkused või jäädvustati olukord fotokaameraga.

Vaatluse tulemuste vormistamiseks kasutati arvutitarkvara Microsoft Excel 2010, kus koostati ka ülevaatlikud diagrammid.

3. TULEMUSED

Kokku kontrolliti 56 KGV punkti. Nendest 20 oli riikliku tihendusvõrgu punktid ja üks riiklik põhivõrgu punkt, mis moodustavad KGV 1. järgu. KGV 2. järgu punkte oli kolm ning 3. järgu punkte 27. Ülejäänud viis punkti olid erineva metoodika ja täpsusega mõõdetud GPS punktid. Kontrollimata jäi kuus triangulatsiooni punkti nimega Araste- Saunaküla, Kivi-Vigala_ÜK, Vigala_kirik, Naravere, Vene (Veneküla) ja Päärdu, mis olid mõõdetud enne 1958. aastat või transformeeritud 1937. aastal.

Vigala valla KGV punktide ülevaatuse tulemustest selgus, et korras märke oli 72%, rikutuid 6%, hävinenuid 5%, ligipääsmatuid 5% ja leidmata 6% (joonis 3.1). Kontrollimata jäi 10% märkidest ning seega võib korras olevate märkide protsent olla suurem.

Joonis 3.1. Vigala valla kohaliku geodeetilise võrgu punktide seisukord

3.1. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järk

KGV 1. järgu punktide (vt joonis 1.3) ülevaatluse käigus kontrolliti üle kõik 20 tihendusvõrgu punkti ja vallas asuv üks riikliku võrgu punkt (vt lisa 1). Kõik punktid olid mõõtmisteks korras, kuid mõned vajavad remonditöid (vt joonis 3.2). Neljale punktile on vaja asetada katteluuk, kahele on vaja lisaks katteluugi asetamisele ka kupits teha. Neljale punktile tuleb asetada uus tunnuspost. Uued katteluugid tuleb asetada punktidele Tõnumaa00 (4300), Tõnumaa00 (4301), Naravere_A (0360-1), ja Jädivere00 (4311). Naravere_B (0360) ja Naravere (0360-2) punktile tuleb lisaks katteluugi asetamisele teha ka uus kupits. Tunnusposti vajavad punktid Vana-Vigala00 (4298), Vana-Vigala00 (4299), Jädivere00 (4330) ja Päärdu00 (4305).

Joonis 3.2. Avastatud vajaminevad remonditööd KGV 1. järgu punktidel

Punktil nimetusega Naravere_B oli kupits lihtsalt üles küntud (joonis 3.3) ning punktil nimetusega Naravere ei olnud seda võimalik eristada ümbritsevast pinnasest (joonis 3.4).

Joonis 3.3. Naravere_B üles küntud kupits

Joonis 3.4. Naravere punkti halvasti eristatav kupits

GNSS mõõtmisteks sobisid visuaalselt vaatlusel 17 KGV 1. järgu punkti 21-st (joonis 3.5). Jädivere00 (4311), Avaste, Naravere (0360-2) ja Naravere_A (0360-1) punktide puhul võib GNSS mõõtmiste korral probleeme esineda puude või suuremate põõsaste läheduse tõttu.

Joonis 3.5. KGV 1. järgu punktide sobilikkus GNSS mõõtmisteks

3.2. Kohaliku geodeetilise võrgu 2. järk

KGV 2. järgu punkte on kokku kolm (vt joonis 1.4). Punkti SM80 oli rikutud, sest punkti asukoha peale oli ehitatud terrass (joonis 3.6). Punkti VIG3 ei suudetud leida. GNSS vastuvõtjaga otsiti üles täpne koht, kuid kaevamise käigus ei tulnud midagi nähtavale. Punkti SM83 oli ligipääsmatu, sest selle kohale oli ehitatud madal kiviaed (joonis 3.7).

Joonis 3.6. Punkt SM80, mis jäi terrassi alla

Joonis 3.7. Punkti SM83 peal olev kiviaed

3.3. Kohaliku geodeetilise võrgu 3. järk

Kontrolliti kokku kõik 27 KGV 3. järgu punkti (vt joonis 1.5) korrasolekut (joonis 3.8). Rikutud olid punktid Vigala (betoonist post väljas), 22 (asus suure tee ääres, alles oli ainult raudvarb, mis asetses viltuselt) ja punkt 2 (põllule viiva pinnastee keskel alles ainult raudvarb, mis labidaga vastu minnes logises). Hävinenud olid punktid 4-I, 4-A ja 4-II, mis asetsesid Vana-Vigala poe ja Vana-Vigala Tehnika-ja Teeninduskooli õppehoone seinas, mida on paar aastat tagasi renoveeritud (joonis 3.9). Ligipääsmatud olid punkt V- piksevarras ja punkt 6, mille peale oli laotud puuriit (joonis 3.10).

Joonis 3.8. KGV 3. järgu punktide korrasolek

Joonis 3.9. Hävinenud punktide 4-I, 4-A ja 4-II asukoht

Joonis 3.10. Punktile 6 peale laotud puuriit

Üheksale punktile tuleb asetada uus katteplaat või -luuk. Kümnel punktil olid kõik elemendid olemas ja remonti ei vaja. Kolm rikutud punkti vajavad uut paigaldust.

GNSS mõõtmisteks olid sobilikud 15 punkti, sobilikud ei olnud kolm punkti. Punkt 8 asus suure kuuse all, punkt 7 tammesalu keskel ja punkt 10 samuti puudesalus. Punktil 28 võib GNSS mõõtmiste korral probleeme esineda, sest asub kraavi ääres, kus ühel pool on puud, mis võivad häirida satelliitidega ühendust (joonis 3.11)

Joonis 3.11. KGV 3. järgu punkt 28

3.4. Muud GPS punktid

Erineva metoodika ja täpsusega teostatud GPS-mõõtmiste punkte oli kokku viis (vt joonis 1.5). Kõik punktid olid korras ja sobisid GNSS-mõõtmisteks. Punktid 26, 13 ja 3 vajavad uut katteplaati. Punktid 1 ja 4 remonditöid ei vaja.

4. ANALÜÜS

Vigala valla KGV olukorda võib pidada heaks. Mitmed punktid vajavad pisemaid remonditöid, põhiliselt uute katteplaatide- või luukide ja tunnuspostide asetamine, kuid need ei mõjuta punktide kasutamist mõõdistustöödel.

Katteluukide ja tunnuspostide kadumise põhjust ei ole võimalik kahjuks välja selgitada, kuid eeldatavasti on seal siiski inimkäsi mängus. Tunnuspostidel oli näha loomulikku kulumist (värviga number maha kulunud, metallplaadil tekst kulunud õrnalt), kuid mõned tunnuspostid olid märgatavalt rikutud. Kuna enamus poste asusid põldude ääres, siis võib eeldada, et nendele on põllutöömasinatega otsa sõidetud, mille tõttu post on murdunud (joonis 4.1) või siis kahjustatud selle välisilmet (joonis 4.2).

Joonis 4.1. Punkt Päärdu00 (4305) murdunud tunnuspostiga

Joonis 4.2. Kahjustatud tunnuspost punktil Vana-Vigala00 (4298)

Inimtegevuse mõjul oli rikutud ka KGV 2. järgu punkt SM80, kuhu oli peale ehitatud terrass ja ligipääsmatu punkt SM83, mille peale oli laotud madal kiviaed. Ruumiandmete seaduse kohaselt on geodeetilise märgi kaitsevööndis luba vaja teatud tegevuste jaoks ning üheks selleks on ka ehitamine (2013, § 26 lg 1). Suure tõenäosusega on punktile SM83 omavoliliselt peale laotud madal kiviaed. Punkti SM80 peale ehitatud terrassi puhul paneb imestama, et juhul kui terrass on seadusekohaselt ehitatud ja selle jaoks vajalikud load saadud, siis miks ei kustutatud Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogust nimetatud punkti või ei teisaldatud antud märki teise kohta.

Võrgu rekonstrueerimise vajaduse hindamiseks on oluline välja tuua ka ehitustegevus vallas, mis ei ole väga suur. Selle iseloomustamiseks on joonis 4.3 , kus on välja toodud aastate kaupa Vigala vallas väljastatud ehituslubade arv (välja on jäetud ehitusload lammutamiseks).

Joonis 4.3. Väljastatud ehitusload Vigala vallas aastatel 2005-2014. Allikas: Autori koostatud Ehitisregistri andmete põhjal

Geodeetiliste punktide olemasolu on vajalik ka katastrimõõdistamiste puhul. Rapla Maa- ameti Katastribüroo peaspetsialistilt Alo Kotkalt saadud andmete põhjal on näha, kui palju katastriüksusi on viimase kümne aasta jooksul katastrisse registreeritud. Siinkohal tuleb arvestada seda, et mõõdistamised on tehtud enne katastriüksuse registrisse kandmist ja seetõttu ei pruugi olla mõõtmised teostatud samal aastal (Kotka 2015). Joonisel 4.4 on esitatud nii mõõdistamiste kui ka plaanimaterjali alusel registreeritud katastriüksuste koguarv aastate lõikes. Kõige rohkem on registreeritud katastriüksusi mõõdistamiste alusel 2007. aastal. Pärast seda on nende arv vähenenud. Viimase kolme aasta jooksul on mõõdistamiste alusel katastrisse registreeritud üksuste arv püsinud küllaltki madal ning märgatavalt on suurenenud hoopis plaanimaterjali alusel uute katastriüksuste katastrisse registreerimine.

Joonis 4.4. Katastrisse registreeritud üksuste arv aastatel 2005-2014. Allikas: Autori koostatud A.Kotka 24.04.2015 e-kirja andmete põhjal

KGV 1. järgu punktid olid asukohakaartide ja kirjelduste abil piisavalt hästi leitavad. Teiste punktide leidmiseks on vaja GNSS vastuvõtja abi, sest muidu on neid äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, leida. Hoolimata sellest, et mõned punktid vajavad pisemaid remonditöid, on vähemalt 72% Vigala valla KGV punktidest visuaalsel hinnangul mõõtmisteks korras, mis on väga hea tulemus, arvestades seda, et valdav osa punktidest on rajatud 1980. aastal ja viimased kontrollid mõningatel punktidel on läbi viidud 2000.-2002. aastal (v.a KGV 1. järk). Pidades silmas ka seda, et vallas ei ole suurt ehitustegevust ning katastrimõõdistamisi on viimase kolme aasta jooksul teostatud väga vähe, leiab töö autor, et Vigala valla geodeetilise võrgu rekonstrueerimisel ei ole põhjendatud vajadust. Võrgu edasiseks säilimiseks tuleks teostada vajaminevad remonditööd.

KOKKUVÕTE

Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, milline on Raplamaal, Vigala vallas asuva geodeetilise võrgu olukord ning hinnata selle rekonstrueerimise vajadust. Selleks viidi läbi visuaalne kontroll, mille käigus vaadati üle 90% olemasolevatest märkidest. Tulemustest selgus, et korras märke on 72%, rikutud 6%, hävinenud 5%, ligipääsmatud 5% ja leidmata jäi 2% märkidest.

KGV 1. järgu 21 punkti olid hästi leitavad ning vajavad väiksemaid remonditöid. Neljale punktile tuleb asetada uus katteluuk, kahele tuleb asetada katteluuk ja teha ka kupits, neljale punktile tuleb asetada uus tunnuspost kuna vanad on katki või puuduvad üldse. 1. järgu punktidest üle poole ehk 11 punkti ei vaja remonti.

KGV 2. järgu punkte peaks olema kokku 3, kuid nendest ühtegi pole võimalik hetkel kasutada. Esimest punkti ei suudetud leida, teine punkt oli rikutud, sest selle peale oli ehitatud terrass ning kolmas punkt oli ligipääsmatu, sest selle peale oli laotud madal kiviaed.

KGV 3. järgu punkte on kokku 27. Nendest korras oli 19 punkti, rikutud kolm, hävinenud kolm ja leidmata jäi kaks punkti. Korras olevatest punktidest sobib 15 GNSS-mõõtmisteks ja üks sobib, kuid seal võib esineda raskusi. Kolm punkti ei sobi GNSS-mõõtmisteks puude läheduse tõttu.

Viis punkti, mis olid mõõdetud erineva metoodika ja täpsusega GPS-mõõtmiste teel, olid korras ja sobisid GNSS-mõõtmisteks ka praegusel ajal. Viiest punktist kolm vajasid uusi katteplaate.

Vigala valla KGV seisukorda võib pidada heaks ja see on piisav arvestades seda, et valla ehitustegevus ja katastrimõõdistamiste arv ei ole väga suur. Hetkel ei oleks võrgu rekonstrueerimine majanduslikult otstarbekas. Võrgu edaspidiseks säilimiseks oleks hea kui punktidel viiakse läbi vajaminevad remonditööd, et nende seisukord püsiks töökorras.

Antud uuringu abil oleks võimalik Maa-ametil või kohalikul omavalitsusel läbi viia Vigala valla KGV punktide remonditöid. Samuti oleks Maa-ametil võimalik kasutada tulemusi nendepoolseks punktide ülevaatluseks, et uuendada geodeetiliste punktide andmekogu.

KASUTATUD KIRJANDUS

Busics, G., Ágfalvi, M. (2009). The New Role of Geodetic Networks in Hungary. – 7th FIG Regional Conference. Vietnam. [WWW] https://www.fig.net/pub/vietnam/papers/ ts02c/ts02c_busics_agfalvi_3637.pdf (21.04.2015) Ehitisregister. [WWW] https://www.ehr.ee (23.04.2015) Engeberg, L.E., Lilje, M., Agren, J. (2010). Is There a Need of Marked Points in Modern Geodetic Infrastructure? – FIG Congress 2010. Australia. [WWW] http://www.fig.net/pub/fig2010/papers/ts01c/ts01c_engberg_lilje_et_al_3878.pdf (23.04.2015) Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndi tegutsemiseks loa taotlemise kord. (vastu võetud 28.06.2013, viimati jõustunud 06.07.2013). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/103072013014 (20.04.2015) Geosoft OÜ. [WWW] http://www.geosoft.ee/tooted/elektrontahhumeetrid/trimble-s8 (12.05.2015) Kall, T. (2000). Kuidas hinnata GPS mõõtmistel saavutatud täpsust? – Geodeet. Nr 21, lk 19-23. Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord. (vastu võetud 23.10.2003, viimati jõustunud 03.11.2003). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/638028 (23.04.2015) Kotka, A. (2015). Katastrimõõdistamised Vigala vallas. E-kiri G. Liländerile 24.04.2015 Laos, K., Müller, L. (2006). Ülevaade Tartu linna geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimisest. – Geodeet. Nr 32, lk 13-15. Leica Geosystems. [WWW] http://www.leica-geosystems.com/en/Leica-AR20_101834.htm (13.05.2015) Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogu. [WWW] http://www.maaamet.ee/rr/geo/ (14.04.2015) Maa-ameti geoportaal. [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (11.05.2015) Pärnu Postimees. (2. detsember 2004). Inimeste teadmatus ohustab geodeetilist andmevõrku. – Pärnu Postimees. [e-ajaleht] http://www.parnupostimees.ee/2107415/inimeste-teadmatus- ohustab-geodeetilist-andmevorku (20.04.2015) Randjärv, J. (2002). Geodeesia IV osa: Kohalik geodeetiline põhivõrk. Põltsamaa: OÜ Vali Press. 243 lk.

Ruumiandmete seadus. (vastu võetud 17.02.2011, viimati jõustunud 18.07.2014). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015133 (11.04.2015) Rüdja, A., Sander, J. (2013). Globaalne asukohamääramine. Tallinn: SA Innove. [on-line] DIGAR (20.04.2015) Tihendusvõrgu tasandamine (madriosa). (2001). Geodeetiliste tööde aruanne. AS Planserk. 134 lk. Talllinn. – Maa-ameti andmekogude arhiiv. I-549. Vana-Vigala küla kohaliku geodeetilise võrgu transformeerimine L-EST koordinaatide süsteemi. (2000). Geodeetiliste tööde aruanne. AS Eesti Kaardikeskus. 20 lk. Tallinn. – Maa-ameti andmekogude arhiiv. II-1971.

THE OVERVIEW OF LOCAL GEODETIC NETWORK IN VIGALA DISTRICT AND ASSESSING THE NEED FOR RECONSTRUCTION

Summary

Geodetic networks are important part of geodetic measurements. Often, however, the geodetic networks in rural areas are overlooked and their present situation is unknown. Therefore, the author decided to study local geodetic network in her birthplace.

The aim of this study was to investigate the situation of the local geodetic network in Vigala district, Rapla county, and assess the need of reconstruction. Since, there have not been any inspections of the local geodetic points in the last years and the construction activity has been quite low, it was expected that most of the points were destroyed. The reconstruction of the network would be labour-intensive, costly and presumably unnessecary.

For situation analyses, a visual control of local geodetic network, where 90% of the points in Vigala district were controlled, was carried out. In visual control the situation of the points was assessed (fine, damaged, destroyed, inaccessible or not found). Also the suitability of points for GNSS measurements was assessed visually. Suitability for GNSS measurements was based on the location, especially if there was any big trees or buildings and if there was high-voltage lines nearby. In addition to the visual control, data about the cadastral surveys and building permits was collected.

First visual control, where first order points of local geodetic network were controlled, was carried out on 18th of April 2015. Second visual control, where rest of the points of the local geodetic network were controlled, was carried out on 2nd and 3rd of May 2015. Situation maps where used to find the first order points and in addition the Trimble R4-3 receiver was used in 2-3 May control to find other points.

The results showed that 72% of the marks were fine, 6% damaged, 5% destroyed, 5% inaccessible and 2% of the marks were not found. 10% of the marks were not controlled. Several marks require smaller repairing works, mostly placing new hinged caps or cover plates.

All in all, the situation of the local geodetic network of Vigala district can be considered as good. Also keeping in mind that the building activity and cadastral surveying number is not very big, the reconstruction of the local geodetic network would not be economically efficient.

LISAD

Lisa 1. Vigala valla kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu kontroll 18. aprillil 2015

Märgi nimetus Sobivus GNSS Järjekorranumber Märgi seisukord Vajalikud remonditööd Märkused (number) mõõtmisteks Riiklik võrk, II klass 1 Avaste97 (6301) Korras - Sobib Tunnuspostil pole nr

Tihendusvõrk

2 Paljasmaa00 (4297) Korras - Sobib - 3 Paljasmaa00 (4296) Korras - Sobib - Võib probleeme Number tunnuspostil kulunud, 4 Avaste (4327) Korras - esineda punkt vee all (auk vett täis) 5 Tõnumaa00 (4300) Korras Asetada katteluuk Sobib Kile peale pandud 6 Tõnumaa00 (4301) Korras Asetada katteluuk Sobib Tunnuspostil pole nr

Tunnuspostil pole nr, 2014.a Kivi-Vigala00 7 Korras - Sobib aeropildistamise märgistus peal, (4328) plaat viltuselt asetatud

Kivi-Vigala00 2014.a aeropildistamise märgistus 8 Korras - Sobib (4329) peal, plaat viltuselt asetatud

Tunnuspost logises, kupits 9 Naravere_B (0360) Korras Asetada katteluuk, teha kupits Sobib osaliselt üles küntud Võib probleeme 10 Naravere (0360-2) Korras Asetada katteluuk, teha kupits Tunnuspost logises esineda

Lisa 1 järg

Naravere_A Võib probleeme 11 Korras Asetada katteluuk - (0360-1) esineda Võib probleeme 12 Jädivere00 (4311) Korras Asetada katteluuk - esineda 13 Pallase00 (4307) Korras - Sobib - 14 Pallase00 (4306) Korras - Sobib Tunnuspostil nr kulunud

Tunnuspost katki ja pikali, 2014.a 15 Päärdu00 (4305) Korras Asetada tunnuspost Sobib aeropildistamise märgistus peal

Tunnuspostil nr kulunud, 2014.a 16 Päärdu00 (4304) Korras - Sobib aeropildistamise märgistus peal

17 Vaguja00 (4303) Korras - Sobib Tunnuspostil nr kulunud Tunnuspostil nr kulunud, muna väga 18 Vaguja00 (4302) Korras - Sobib ääres Tunnuspost tasuks välja 19 Jädivere00 (4330) Korras Sobib Tunnuspost katkine vahetada Vana-Vigala00 20 Korras Asetada tunnuspost Sobib Tunnuspost puudu (4299) Vana-Vigala00 21 Korras Tunnuspost välja vahetada Sobib Tunnuspost katkine (4298)

Lisa 2. Vigala valla kohaliku geodeetilise võrgu kontroll 2.-3. mail 2015

Sobivus GNSS Järjekorranumber Märgi nimetus Märgi seisukord Vajalikud remonditööd Märkused mõõtmisteks 1 SM80 Rikutud - - Terrass peale ehitatud

Vigala külade keskuse juures, 2 VIG3 Leidmata - - teeviida ees muruplatsil GPS-i järgi

3 SM83 Ligipääsmatu - - Kiviaed ehitatud peale 4 24 Korras - - 5 16 Korras Asetada plaat Sobib - 6 6 Ligipääsmatu - - Puuriit oli peal 7 27 Korras Asetada plaat Sobib Muna küllaltki ääres

Võib probleeme Kraaviserva puhastusraiet tehtud, 8 28 Korras - esineda puudesalu ääres

9 23 Korras - Sobib - 10 29 Korras Asetada plaat Sobib -

Kontrolli ajal vee all, tammesalus, sai Võib probleeme 11 7 Korras - "fixed" aga kadus ära pidevalt, esineda katteluuk veidi roostetanud

Lisa 2 järg

12 26 Korras Asetada plaat Sobib Põllu nurgas, pajupõõsaste lähedal

13 25 Korras Asetada plaat Sobib - 14 8 Korras - ei sobi Suure kuuse all, talu hoovil

Põllule viiva muldtee keskel, alles 15 2 Rikutud - - ainult raudvarb, mis labidaga vastu minnes liikus märgatavalt

Jaama poe ees, tee ääres põõsaste 16 13 Korras Asetada plaat Sobib juures, kivi kõrval 17 14 Korras - Sobib Uus tn otsas, üle tee Teeviida "Kirbla, Rumba, Paljasmaa" 18 5 Korras Asetada plaat Sobib ees Ainult raudvarb alles, viltu, GNSS mõõdistamine raskendatud kuna 19 22 Rikutud - - kõrged puud peakohal, ei saanud "fixed" 20 21 Korras - Sobib - 21 20 Korras - Sobib - 22 3 Korras Asetada plaat Sobib -

Lisa 2 järg

23 17 Korras - Sobib 24 18 Korras - Sobib - 25 19 Korras Asetada katteluuk Sobib - 26 Vigala Rikutud - - Post viltu väljas, võsa vahel 27 1 Korras - Sobib -

28 10 Korras Asetada plaat ei sobi Betoonplaat pooleks, kupits olemas

29 11 Korras Asetada plaat Sobib Peale asetatud kaks paekivi 30 12 Korras Asetada plaat Sobib - Piksevarras olemas, kuid polnud 31 V-piksevarras Ligipääsmatu - - võimalik kontrollida Kivid peale asetatud eeldatavasti lohu 32 4 Korras - Sobib täiteks 33 4-I Hävinenud - - Vana-Vigala pood renoveeritud 34 4-A Hävinenud - - Vana-Vigala pood renoveeritud 35 4-II Hävinenud - - Vana-Vigala pood renoveeritud

Lisa 3. Väljavõte kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendist

Maa-ameti geodeesia osakonna peaspetsialistilt Karin Kollolt 8.05.2015 e-kirja teel (lisa 4) saadud „Kohaliku plaanilise geodeetilse põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendi“ 1. ja 2.peatüki väljavõte.

Riigihange “Asulate plaaniliste geodeetiliste põhivõrkude rekonstrueerimine ja rajamine” Lisa 1

KOHALIKU PLAANILISE GEODEETILISE PÕHIVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA RAJAMISE JUHEND

Kohaliku põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise üldkontseptsioon.

2002.a. alustati kohalike võrkude rekonstrueerimist ja rajamist reas Eesti asulates. Vajadusel tihendatakse kohalikku põhivõrku mõõdistamisvõrguga kohalike omavalitsuste või eraõiguslike institutsioonide finantseerimisel. Käesolev riigihange jätkab kohalike võrkude rekonstrueerimise ja rajamise etappi geodeetiliste põhivõrkude väljaarendamisel Eesti Vabariigis.

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Käesolev juhend määrab üldised tehnilised põhinõuded kohaliku geodeetilise põhivõrgu (edaspidi – kohalik põhivõrk) rajamiseks või rekonstrueerimiseks hoonestatud aladel (asulates).

1.2 Kohaliku põhivõrgu rajamise või rekonstrueerimise eesmärgiks on kindlustada geodeetiliste tööde tegemine ühtses riiklikus koordinaatide süsteemis L-EST97 asula territooriumil.

1.3 Kohalik põhivõrk rajatakse või rekonstrueeritakse arvestusega, et edasine võrgu tihendamine toimub mõõdistamisvõrguga.

1.4 Kohaliku põhivõrgu punktidele määratakse koordinaadid L-EST97 koordinaatide süsteemis ja 1977.a. Balti Kõrguste Süsteemi (BK77) kõrgused.

2. KOHALIKU PÕHIVÕRGU ÜLESEHITUS JA TÄPSUS

2.1 Kohalik põhivõrk jaguneb järkudesse alljärgnevalt: 1. järk – kohaliku põhivõrgu lähtepunktid, põhivõrgu punkti plaanilise asendi keskmine ruutviga ± 1 cm.

Lisa 3 järg

2. järk – põhivõrgu punkti plaanilise asendi keskmine ruutviga ± 2 cm. 3. järk - L-EST97 koordinaatide süsteemi transformeeritud olemasoleva geodeetilise põhivõrgu säilinud punktid. 4. järk - 1, 2 ja 3 järgu võrgu punktidele tuginev mõõdistamisvõrk, mis peab tagama suuremõõtkavalise topograafilise mõõdistamise graafilise täpsuse ± 0.2 mm.

2.2 Kohaliku põhivõrgu lähtepunktideks võivad olla riigi geodeetilise põhivõrgu I ja II klassi ning tihendusvõrgu punktid.

2.3 Lähtepunktide paiknemise keskmiseks tiheduseks peab olema üks punkt ühe koma kahe (1.2) ruutkilomeetri kohta kuid mitte vähem kui kuus (6) punkti. Lähtepunktid peavad paiknema ühtlaselt asula lähiümbruses. Juhul kui asula territoorium on suurem kui 10 km² peavad lähtepunktid paiknema ka asula territooriumil.

2.4 Juhul kui p.2.3 eelnevatel aastatel asetatud lähtepunkte ei ole piisavalt, tuleb määrata täiendavad lähtepunktid. Täiendavate lähtepunktide koordinaadid tuleb määrata GPS mõõtmistega. Mõõtmistel tuleb lähtepunktidena kasutada riigi geodeetilise põhivõrgu I ja II klassi ning tihendusvõrgu punkte lähtuvalt nende kaugusest kohalikust võrgust. Uute lähtepunktide mõõtmised tuleb projekteerida selliselt, et määratavad punktid oleksid kaasatud ühtsesse võrku. Erinevatest tasandustest saadud lähtepunktide koordinaatide kasutamine on keelatud.

2.5 GPS mõõtmiste metoodika lähtepunktide koordinaatide määramisel peab tagama 1. järgule vastava täpsuse.

2.6 Lähtuvalt geodeetiliste põhivõrkude hierarhilise ülesehituse põhimõttest võetakse uute lähtepunktide määramisel aluseks (lähteks) riigi geodeetilise põhivõrgu I ja II klassi ning tihendusvõrgu punktide koordinaadid mis loetakse veatuteks.

2.7 GPS mõõtmistel tuleb arvestada alljärgnevaga:

a) Vähendamaks GPS signaalide peegeldumist ümbritsevast keskkonnast (multipath, scattering) tuleb GPS mõõtmistel kasutada choke ring tüüpi põhjaplaadiga (ground plane) GPS antenne või teisi vähemalt samade peegeldumist vähendavate omadustega antenne. Mõõtmistel kasutatavad GPS antennid peavad olema ühetüübilised, s.o. antennide faasitsentrite muutus peab olema identne.

b) GPS mõõtmistel tuleb eranditult kasutada kahesageduslikke GPS vastuvõtjaid. GPS vastuvõtjad peavad võimaldama mõlemal sagedusel (L1 ja L2) täistsüklite (whole cycles) kasutamist.

c) GPS mõõtmissessioonide pikkuseks peab olema minimaalselt 90 minutit, kasutada tuleb eranditult staatilist mõõtmismeetodit.

Lisa 3 järg

d) GPS mõõtmised tuleb projekteerida selliselt, et võrku kuuluksid vaid nn. mittetriviaalsed vektorid. Mittetriviaalsetest vektoritest võrk peab moodustama lausvõrgu (vektoritest moodustatud kujundiks on kolmnurgad).

e) Mõõdetud vektoritest koosnev võrk tuleb tasandada vähimruutude meetodil. Kasutatav tarkvara peab võimaldama otsest tulemuste täpsushinnangu võrdlust nõuetega (peab olema antud koordinaatide täpsushinnang).

2.8 Lähtuvalt geodeetiliste põhivõrkude hierarhilise ülesehituse põhimõttest võetakse kohaliku põhivõrgu madalamate järkude koordinaatide määramisel aluseks (lähteks) lähtepunktide koordinaadid mis loetakse veatuteks.

2.9 Kohaliku põhivõrgu edasine tihendamine p.2.2 ja p.2.3 kohaselt rajatud lähtepunktide vahele toimub polügonomeetria meetodil.

2.10 Kohaliku põhivõrgu kindlustatud punktide arvestuslikuks tiheduseks on minimaalselt 8 punkti ühe ruutkilomeetri kohta. Igalt kohaliku põhivõrgu punktilt peab olema nähtavus vähemalt ühele naaberpunktile, punktide paiknemise tihedus peab olema ühtlane kogu asula territooriumil.

2.11 Polügonomeetriakäigud tuleb projekteerida ja mõõta selliselt, et moodustuksid käikude süsteemid.

2.12 Olemasoleva võrgu renoveerimisel tuleb polügonomeetriakäigud projekteerida ja mõõta lisaks P 2.13 toodud nõudele selliselt, et võrku saaks kaasatud võimalikult palju rekonstrueeritava võrgu säilinud punkte (v.t. ka käesoleva juhendi P 3 nõudeid).

2.13 Polügonomeetriakäikude mõõtmisel tuleb kasutada elektontahhümeetreid järgmise spetsifikatsiooniga: nurga mõõtmise täpsus ±1.5" kauguse mõõtmise täpsus ± (2 mm + 2 ppm D km)

2.14 Suunad polügonomeetriakäigus tuleb mõõta kolme täisvõttega.

2.15 Vahemaad polügonomeetriakäikudes tuleb mõõta iga poolvõtte mõõtmise käigus. Valguskaugusmõõturid tuleb kalibreerida enne ja pärast välitöid. Vahemaade mõõtmise käigus tuleb mõõta õhutemperatuur ja õhurõhk. Kasutatud termo- ja baromeetrid tuleb kalibreerida enne ja pärast välitöid.

2.16 Mõõdetud polügonomeetriakäigud tuleb tasandada vähimruutude meetodil. Kasutatav tarkvara peab võimaldama otsest tulemuste täpsushinnangu võrdlust nõuetega (antud peab olema koordinaatide täpsushinnang) ning võimaldama käikude süsteemide (võrgu) tasandamist. Polügonomeetriakäikude süsteemi tasandamine üksikäikudena ei ole lubatud.

Lisa 3 järg

2.17 Asula piirides olevate kõrgehitiste (kirikutornid, raadio- ja sidemastid, jt. mille tipud on üheselt määratletavad) tippude koordinaadid tuleb määrata mitmekordsete otselõigetega täpsusega ± 3 cm.

2.18 Kohaliku põhivõrgu punktidele määratakse BK77 kõrguste süsteemi kõrgused polügonometria mõõtmistega samaaegselt toimuva trigonomeetrilise nivelleerimisega. Lubatud on kasutada ka geomeetrilist nivelleerimist. Nivelleerimiskäigu või polügooni sulgemisviga ei tohi ületada 5n [mm] või 20L [mm], kus n on seisupunktide arv käigus ja L on käigu pikkus kilomeetrites.

2.19 Polügonomeetria kõrguslikeks lähtepunktideks (lähtereeperiteks) peavad olema mitte madalama kui III klassi kõrgusvõrgu reeperid (kõrgused BK77 süsteemis).

2.20 Polügonomeetria kõrguslike lähtepunktide arv sõltub asula suurusest, võrgu konfiguratsioonist ja ülesehitusest. Minimaalseks lähtereeperite arvuks on kolm (3). Punktidele lähtekõrgused tuleb määrata, siduda lähtepunktidega (lähtereeperitega), III klassi nivelleerimise nõuetele vastavalt (I, II, ja III klassi nivelleerimise eeskiri, Maaamet 1994).

2.21 Kõigile uutest mõõtmistest välja jäänud eelmise kohaliku koordinaatide süsteemi säilinud punktidele tuleb arvutada L-EST97 süsteemi koordinaadid transformeerimise teel.

Lisa 4. Väljavõte Maa-ameti geodeesia osakonna peaspetsialisti Karin Kollo kirjavahetusest gretelis liländer Fri, May 8, 2015 at 9:02 AM To: [email protected] Tere

Olen Eesti Maaülikooli geodeesia eriala 3.kursuse tudeng ning käsil on bakalaureusetöö kirjutamine. Sellega seoses oleks vaja teada, kas Maa-ameti 2001.aastal koostatud "Kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhend", mis on saadaval aadressil https://www.maaamet.ee/docs/riigihanked/tehn_n6uded2.doc, on viimane või on seda hiljem veel muudetud?

Tänan ette vastamast

Gretelis Liländer

Karin Kollo Fri, May 8, 2015 at 9:11 AM To: gretelis liländer

Tere,

See on ilmselgelt vana juhend, sest seal on viited seadusandlikele aktidele, mis enam ei kehti.

Tutvuge ka Ruumiandmete seadusega ning Keskkonnaministri määrusega „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“.

Proovin leida uuemat versiooni sellest, kuigi ka see „uuem“ versioon on ilmselgelt praeguseks juba vananenud. KKM Määrus võeti vastu 28.06.2013, peale seda kohalike geodeetiliste võrkude töid ei ole teostatud.

Head soovid

Karin Kollo

Karin Kollo Fri, May 8, 2015 at 10:17 AM To: gretelis liländer

Tere

Väheke uuem dokument manuses. Sealt on kasutatavad praegustes oludes küll ainult peatükid 1 ja 2, ülejäänud peatükkides kirjutatu asemel on vaja järgida KKM määrust geodeetiliste tööde kohta.

Head soovid

Karin Kollo

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, Gretelis Liländer,

(sünnipäev 12/08/1993 49308122019)

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö Vigala valla kohaliku geodeetilise põhivõrgu ülevaade ja rekonstrueerimise vajaduse hindamine, mille juhendaja on Jüri Randjärv, 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______allkiri

Tartu, 20. mai 2015

Juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)