TÄNA LEHES: Märjamaa • Ehitised registrisse! Lk 2 • Kaarekese riideralli. Lk 3 • Emakeelepäev Vana-Viga- la põhikoolis. Lk 4 • Üksikmängijad võistlesid Nädalaleht mälumängus. Lk 5 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 11 (1305) 20. märts 2019 Hind 0,50 eurot Kohtumise märksõnadeks olid mälu ja kirjakeel

Emakeelepäeva eel, 13. märt- nagu piirkonda talletatud, sil kohtus Vana-Vigala tehni- need saadavad järgmisi põlvi ka- ja teeninduskooli pere ja sooviga, et järglaste elu oleks Vana-Vigala raamatukogu lu- parem. - Teos on paeluv ja ka luge- jate poolt tunnustatud: 24. Elogejatega Selirand. eesti tele- ja filmire veebruaril 2019 tunnistati žissöör,Kohtumine stsenarist algas ja kirjanik ühise romaan A. H. Tammsaare kir- tervitusega: „Head emakee- janduspreemia vääriliseks. lepäeva!”, mida järgmisel Kohtumise lõpetas mui- päeval Elo toimetatavas „Te- dugi autogrammide jagami- revisoonis” üle Eesti näidati. ne. Ehkki „Tormpuudlane” on Elo Seliranna juured on kirjanik Elo Seliranna esikro- pärit Vigala ja kandist, maan, on ta varem avaldanud ta on siin veetnud lapsepõlve ka kaks raamatut Aliis Jõe ja igal vabal hetkel on ta oma nime all. mõtete ja tegudega siinmail. Elo Selirand kohtumisel Vana-Vigala raamatukogus. Üllataval kombel on ta sama- Astra Põlma sugust kokkuhoidmist tun- ja toimunud sündmusi mäle- nevikutegelaste läbielatu, netanud ka siit võsunud kul- tatakse erinevalt. nende tunded ja teod oleksid tuuriinimestaga suheldes. Elot on lapsest saati ins- „Vigala inimestelt saab pireerinud lood elust enesest alati nõu ja abi. Tuleb tunnis- „Vigala lood on rikkalikud ja tada, et siin sündinud inimes- värvikad. Juhtugu mis tahes, tel on kange veri. Vigala veri head või halba – need liht- ei värise! Ajalugu uurides salt jäävad meelde.” Lugu- ja teades võib märgata, kui sid vanast ajast vestis talle palju on Vigala-mail elanud Oomiks kutsutud vanaema. ja tegutsenud inimesi, kes Soovist lapsepõlves kuuldud ajalukku oma jälje on jätnud. jutte säilitada, tekkiski Elo Kuidas saabki seda unusta- peas mõte need kirja pan- da!” on Elo Selirand veendu- na. Kirjutistest sai romaan nud. „Tormpuudlane” mis pajatab Kohtumise märksõna- lugusid Vigalast võrsunud deks olidki mälu ja kirjakeel. hulludest inimestest, keda Märjamaa-Sõtke teel oli 18. märtsil selline Eestlaste kultuuriloos on kohalikud kutsuvad torm- üleujutus. Teepinnal vett ca 20 cm. väga oluline koht lugude ju- puudlasteks. Foto Mikk Vaarmann tustamisel, aga et need säi- Ehkki „Tormpuudlases” liksid, tuleks need ka kirja tegutsevad veel tänapäevalgi panna. Ideaalseks variandiks Alanud on teede lagunemise aeg. Märjamaa Vallava- ära tuntavad isikud, on tegu litsus palub kasutada heaperemehelikult kõiki teid ja peab Elo päevikut, sest sinna siiski fantaasiaga. Romaani jälgida Märjamaa valla teedel kehtestatud talletatu on just sellel hetkel tegevus toimub paralleelselt massipiiranguid. ja selles ajas. Hilisem kirjapa- aastatel 1899 ja 2013. Loos Mõistlikku liiklemist ja ilusat saabuvat kevadet! - võib märgata, kuidas kohati rid ja tihti ongi nii, et inimesi ajastud nagu ristuksid. Mi- Märjamaa Vallavalitsus nek teeb läbi juba omad filt 2 Märjamaa Nädalaleht 20. märts 2019 Ehitised tuleb hiljemalt 1. jaanuariks kanda ehitisregistrisse . jaanuariks 2020. a kandma. Küll ei ole ka nende netele kasutusluba ei taotleta masolu korral tuleb omanikul tuleb omanikel lasta hoonete registrisse kandmine (loa võib küll taotleda, aga sel lisaks tellida elektriaudit. Küt- ehitisregistrisse kanda keelatud. juhul on protsess keerulisem tekollete olemasolul tuleb las- kõik ehitised, mis on Hooneid võib jagada vanuse ja kirjeldatud järgmises lõi- ta kõigepealt korstnapühkijal 1tänaseks veel registrisse gus). Selliseid hooneid võib ka- - järgi kahte liiki süsteem üle vaadata (ja vas kandmata. Selleks on aega sutada vastavalt algsele kasu- tav tõend võtta) ning seejärel veel vaid üheksa kuud. Enne 1995. a 22. juulit tusotstarbele (näiteks elamut enne kasutusloa väljastamist kehtima hakanud planee- elamuna). või kasutusteatise registrisse Seda, kas kõik hooned on rimis- ja ehitusseadust sea- Kui hoone on ehitatud kandmist laseb vald ka pääs- ehitisregistris olemas ja nen- duslikult (õiguslikul alusel) pärast 22.07.1995 ja seda ei teameti esindajal hoone üle de andmed on õiged, saab püstitatud hoonete registrisse ole registris ning see hoone vaadata. igaüks ise kontrollida järele kandmine on lihtsam. Selleks on kõrgem kui 5 meetrit või registri avalikust vaatest htt- on vaja (vajadusel) dokumenti, suurem kui 20 m2, on hoone Infot annavad ps://www.ehr.ee/. Otsimiseks mis näitab, et hoone on sea- registrisse kandmiseks vajalik tuleb sisestada oma kinnistu duslikult püstitatud ning hoo- olenevalt suurusest ja kasu- Vigala osavallas asuvate nimi või katastrinumber ja ne mõõdistusjooniseid (asen- tusotstarbest kas ehitiste osas saab täpsemat in- küla ning seejärel näidatakse diplaan, hoone plaan, vaated, - ehitusteatis ja ehitus- fot kolmapäeviti ja neljapäeviti teile kõiki sel kinnistul regist- lõiked) + mõned fotod. Seejä- projekt või mõõdistusprojekt tel 489 4774 osavallavalitsuse risse kantud hooneid. Hoone- rel on ehitise andmete esita- + mõned fotod + asendiplaan ehitusnõunikult või e-postiga tel klikkides on võimalik näha mise teatisega võimalik selline (puudutab reeglina 20–60 m2 [email protected]. Mujal Mär- hoonete andmeid ning nende hoone registrisse kanda. hooneid) või kohta esitatud dokumente. Õiguslikku alust võib näi- - kasutusloa taotlus ja ehi- ehitusspetsialist Helgi Tam- Erandiks on alla 20 m2 ja data näiteks katastriplaan, tusprojekt või mõõdistuspro- marujamaa juurde vallas tel tuleb 5305 pöörduda 2423 või (samaaegselt) alla 5 m kõrgu- tempel kunagises ehituspro- jekt + mõned fotod + asendi- Helgi.Tammaru@marjamaa. sed eluhooned ja eluhoone- jektis, arhiivi väljavõte jne. plaan. ee. te teenindamiseks vajalikud Mõõdistusjoonised võib koos- Sellised hooned peavad hooned (õues asuvad kuurid, tada ka hoone omanik ise. Nii olema ohutud, mida omavalit- Priit Kärsna saunad jne), mida tänase sea- vanade hoonete osas ohutust sus ka kontrollib. See tähen- duse järgi ei pea registrisse ei kontrollita ja sellistele hoo- dab, et elektrisüsteemi ole- Õppisime tundma kultuuripärandi digiteerimise võimalusi

Digitaalne kultuuripärand ja listel tutvuda muuseumide ühisloomevõimalused – sellist infosüsteemiga. Tutvusime di- nime kandis koolituspäev Va- gitaalarhiivi DIGAR võimalus- na-Vigalas, mida viis läbi MTÜ tega. Saime teada, et ETERA on Eesti Fotopärand juhatuse lii- Tallinna Ülikooli Akadeemi- ge ja Ajapaik.ee idee algataja ja lise Raamatukogu digitaalne eestvedaja Vahur Puik. raamatukogukeskkond. Rah- Saime teada, et varsti on vusarhiivi fotokogudega saab algamas suuremahulised kul- tutvuda fotode infosüsteemis tuuripärandi digiteerimis- Fotis ja Eesti E-varamu on projektid. Et osaleda taolistes värav, mille vahendusel saab projektides, on vaja eelkõige teha otsingut korraga raama- vastavaid teadmisi. Digitee- tukogudes, muuseumides ja Hetk koolituspäevast. rimine on hea võimalus anda arhiivides. Foto Maie Üürike vanadele fotodele uus hinga- Ühisloome pakub arhii- mine. Kvaliteetse tasemega vikasutajale võimalust oma dile asetada. Vanade fotode ja küsimusi koolitajale jätkus. fotosid saab luua, kui kasuta- teadmiste ja oskustega kaasa kõrvale saab laadida ka sa- Koolituspäev sai teoks Märja- da professionaalset fotoskän- aidata andmebaaside täien- made kohtade kaasaegsed üle maa valla toetusel. Suur tänu nerit. Põhitõde digiteerimisel damisele. Fotopärandi teema- pildistused ehk refotod, et aja Vana-Vigala tehnika- ja teenin- on, et see ei tohi kahjustada lised pildigaleriid on Ajapaik. jooksul keskkonnas toimu- duskoolile, kes võimaldas ka- originaalmaterjali ja selle ter- ee, Rahvusarhiiv (Flickr), Sift. nud muutusi ilmekamalt esile sutada oma arvutiklassi ning viklikkust. Oluline on viited pics. tuua. Ta kutsus üles looma fo- kõigile osalejatele. materjalidele, tuleb jälgida au- Vahur andis põhjaliku üle- toalbumeid kodukoha kultuu- toriõigusi ja isikuandmeid. vaate rakendusest Ajapaik, ripärandist, mida on võimalik MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vi- Eesti muuseumide veebi- mille abil saavad huvilised Ajapaigas luua. gala projektijuht värav võimaldab kõigil huvi- aidata ajaloolisi fotosid kaar- Huvilisi oli klassiruum täis Maie Üürike 20. märts 2019 Märjamaa Nädalaleht 3 Kaarekese riideralli aarekese riideralli ei Kui oli selge, et pluusid kohale saali seina äärde ja Kaareke kuks oli probleem lahendatud. ole lõppenud. Nagu ei jõua, algasid paanikahood, võttis sisse tantsu algasendi. Seekord oli saalis uhke tunne, puslepildi kokku kõigil korraga ja ükshaaval. Ja siis sündis midagi kumma- sest saime tantsida meie mee- Kpanemine on meie Tasapisi sättisime tüdrukute- list – kogu pinge ja pabistami- lest maailma kõige ilusamate uue rahvariidekomplekti val- ga ilusad laenurätikud T-särki- ne oli kadunud, see oli läinud tanudega. mimine. Pilt on peaaegu koos, hommikul „pluusipaanika” Ühesõnaga, Kaareke on ainult mõned tükid ei taha panime juuksed kenasti kinni peale. Tantsida oli väga kerge, ülimalt tänulik Kultuurkapi- kuidagi sobituda. jade hakkasime peale, sidusime arglikul vööd sammul, vööle, sest muretseda polnud enam talile, Märjamaa vallale, Mär- silmad maas, saali poole liiku- lihtsalt mõtet. jamaa rahvamajale, ERMile ja Alustasime raha hankimi- ma. Ainult poisid kõndisid sir- Teiseks ülevaatuseks tõo- õmblejatele, kelle abiga oleme sega aegsasti, aga ometi oleme ge seljaga ja naerusuiselt meid tasime kõik detailid õigeaeg- saanud imeilusad Kullamaa kogu aeg umbes paar tundi lohutades. selt paika saada. Aga võta nä- kihelkonna rahvariided. Olgu Olukord oli meie jaoks pust: „saatanal oli meile ikka - nii napp on kaotus ülevaatuse täiesti uus. Seisime saalis veel midagi varuks”. Sõitsime neb veel nii mõnegi elemendi daatumitele.graafikust maas. Just nimelt kõrvuti peensusteni lihvitud ülevaatuse eelõhtul Raplasse, võrra.öeldud, Ja et kindlasti see komplekt koos seik täie- Esimesele ülevaatusele tantsijatega – eriti hakkasid rahvariided kaasas, et oleks lustega, aga see ei kohuta meid läksime uhiuute triibuseeliku- silma lumivalged pluusivar- kindel, et hommikul ei pea enam. tega. Sõitsime välja juba pool rukad. Nutt kippus peale. Kõi- jälle muretsema hakkama. seitse, et olla varakult kohal, ge tipuks selgus, et meil tuleb Ega pidanudki. Ainult põllede Heli Mäe enne kui saabub õmbleja nõe- esimesena „Tuljakut” tantsida. soetamisega jäime hiljaks. Õn- lasilmast tulnud pluusidega. Kõik teised rühmad valgusid -

neks tuli öö vahele ja hommi Märjamaa valla elanikel EE932200221023778606 Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enam- on võimalus taotleda ID- (Swedbank) või pakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasuta- kaarti oma kodukohas! miseks andmiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on EE891010220034796011 9.04.2019. Lääne prefektuur pakub (SEB) Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt kõigile, kel ID-kaarti pole või aadressiga www.maaamet.ee. see hakkab aeguma, võimalust EE701700017001577198 taotleda seda oma kodukohas. (Luminor Bank) Enampakkumise nimekirjas on ka külas asuv Hõbepärna kinnisasi. ID-kaardi taotlust saab Viitenumber: 2900082443 esitada 15. mail kell 10–12 Riigilõivu makse selgitusse Märjamaa rahvamajas. märkige ”ID-kaardi taotlemi- ne” ja inimese nimi, isikukood Taotlemiseks vajalikud doku- või sünniaeg, kelle eest riigi- mendid: lõiv tasuti. • isikut tõendav dokument; • riigilõivu (25 €, üldtingimus- Palume kindlasti eelnevalt tel Eesti vanaduspensioni ikka registreerida Märjamaa jõudnud isikud 7 €, keskmise, valla elanikel vallavalitsuse raske või sügava puudega telefonil 489 8851, 5661 4893 inimesel 7 €) tasumist tõendav või e-postile marjamaa@ dokument; marjamaa.ee. • puuet tõendav dokument. Registreerides palun öelge oma isikukood, elukoht ja Sel päeval saab fotosid teha telefoninumber. kohapeal. Registreerimise viimane Võtke kindlasti kaasa kehtiv tähtaeg 7. mai. isikut tõendav dokument!

Riigilõivu palume tasuda Täpsemat infot kõikide doku- eelnevalt internetipangas või mentide taotlemise (sh taot- postipangas. lemise võimaluste ja taotluse esitamise) kohta on võimalik Tasumine pangaülekandega. saada Politsei- ja Piirivalve- Saaja nimi: Rahandusminis- ameti kodulehelt www.politsei. teerium; ee rubriigist teenused. Saaja konto: 4 Märjamaa Nädalaleht 20. märts 2019 Emakeelepäeval kirjutasime e-etteütlust ja ilusaid eestikeelseid sõnu

makeelepäev on üks Vana-Vigala Andre Kuusk. Viimaks said lapsed rühma- Ühisloomingu näited põhikooli traditsioonilisi üritusi. Õpilased teavad, et alati on neil ning luua päevakohase teemantluuletuse. Emakeel Esel päeval üheks ülesandeks kir- töösEt kirja välja panna selgitada ilusaid eestikeelseidklasside parimad sõnu kena, ilus jutada üheskoos suurele paberile ilusaid emakeeletundjad, viidi nädala jooksul rääkimine, kirjutamine, lugemine eestikeelseid sõnu, aga muidugi oleme 4.–9. klasside eesti keele tundides läbi pere, loodus, sõbrad, eesti keel püüdnud päeva sisustamisel alati ka emakeeleolümpiaad. 4.–6. klassile oli laulmine, tantsimine, õppimine midagi uutmoodi teha. armas, kallis õpilastele muidugi keerulisem. Võitja- eesti keel Tänavune emakeelepäev oli ilmselt tekskoostatud tulid Loore-Liisa veidi lihtsam Karus töö, (4. vanematele kl), Andre (5. klass) kõige erilisem just 8. ja 9. klasside õpilas- Kuusk (5. kl), Rasmus Noppel (6. kl), Oli- tele, sest esmakordselt sai koos osa võe- ver Kirsipuu (7. kl), Joonas Asumets (8.a Emakeel tud järjest enam populaarsust koguvast kl), Sten Eric Laadre (9.k kl) ja Karin Er- lai, ilus e-etteütluse kirjutamisest. Kui etteütlus nesaks (9.a kl). 4.–6. klassi lastest kogus täiendab, kaunistab, eestistab algas, oli klassiruumis õhk pingest paks enim punkte Andre Kuusk, 7.–9.klassi õpi- taevas, metsad, muld, lumi ja kuulda võis vaid mõnusat nohinat ning laste hulgas Karin Ernesaks. avastad, rändad, imetled arvutiklaviatuuri klõbinat. Hiljem sai tun- „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei kallis, suursugune dides lastega analüüsitud, milliseid vigu või taevani tõustes üles igavikku omale eesti keel tehti ja miks näiteks Kalevi keskstaadion otsida?” küsis kord Kristjan Jaak Peterson läbiva suurtähega ei kirjutata või kes on oma oodis „Kuu” ning oli seda küsimust (9. klass) kooliuusik. See oli tore ja hariv kogemus esitades esimene luuletaja, kes rääkis ees- ning kindlasti kirjutame järgmisel aastal ti keele ilust. Loodan ja usun, et meie lap- Emakeel jälle! sed oskavad eesti keele väärtust hinnata ilus, kena Päeva lõpetas ühine emakeelepäeva ja anda oma panuse, et meie ilus kodukeel sünnib, laulab, loob üritus kooli aulas. Tegime juttu Krist- ikka kenasti heliseks ja kestaks. äike, päike, suvi, talv jan Jaak Petersoni olulisusest eesti keele käseb, laseb, poob väärtustamisel, vaatasime „Keelekillu” Vana-Vigala põhikooli valge, must saatelõiku uutest sõnadest ning mängisi- eesti keele ja kirjanduse õpetaja isakeel me Kahoot-viktoriini. Veel toimus õigekir- Silja Käär javõistlus, kus mõõtu võtsid õpilased 4.–9. (7. klass) klassini ning võitjaks tuli 5. klassi õpilane emakeel helisev, meloodiline hellitab, hällitab, äratab vihik, õpik, pliiats, kirjand harib, õpetab, kasvatab raske, ilus eesti keel

(õp Marje Orav ja õp Silja Käär)

12. detsembri 2018.a Märjamaa Nädalalehes ilmus artikkel noaa- lustest. Peale seda sai muuseum tagasisidet, et neid esemeid on kodudes veelgi ja võiksime teha näituse. Märjamaa Valla Raama- tukogus vabaneb peagi vitriin. Aga meil on vaid mõned esemed. Kui lugejatel soovi näituse toimumisele kaasa aidata ja oma ese- meid eksponeerida, siis palume hiljemalt 4. aprilliks muuseumiga ühendust võtta aadressil [email protected].

Kalju Idvand Sillaotsa Talumuuseumi juhataja 20. märts 2019 Märjamaa Nädalaleht 5 Üksikmängijad panid end mälumängus proovile

aupäeval, 16. märtsil, Diana Ruutna ja Elo Taaring. naisvõistlejat olid Anne Aas- abilisi osavõtu ja abi eest. Ehk korraldas Märjamaa Jaan ja Diana kontrollisid vas- põllu, kes saavutas neljan- tulevikus kohtume veel mälu- mälumänguklubi tuste õigsust ja jagasid punkte. da koha, Tiiu Pippar ja Tiina mängulaua taga. Leestvedaja Tiiu Pippar Krista ja Elo viisid küsimused Kuum. üksikmängijatele suurjoone- lauda ja korjasid vastused kok- Kokkuvõtteks: osavõtjate Tõnu Lõhmus lise saja küsimusega mälu- ku. Minu ülesandeks jäi õigete arv oli normis, mängu. vastuste ettelugemine, punkti- jõudsime vas- de tabelisse kandmine ja vahe- tused mõtle- Jaan Liidaru oli koosta- kokkuvõtete teatamine. misaja jooksul nud sada küsimust järgmistel Kella 11-ks võtsid 16 meest kontrollida ja teemadel: varia, loodus, Eesti, ja 8 naist kohad sisse ning tabelisse kanda. mäng algas. 10 küsimust lau- Jaani koostatud teadus, sport, antiik ja mü- da, 10 minutit mõtlemisaega küsimused ei ol- toloogiakultuur, ning geograafia, veelkord ajalugu, varia. ja niimoodi 10 korda. Kolme nud kerged. Nel- Igas teemas oli kümme küsi- tunniga oli lahing lõppenud. jaliikmelistele must. Meestest sai I koha 79 võistkondadele Kuna Tiiu tahtis ise kaasa punktiga Ervin Rannik, II koha oleksid need so- lüüa, tuli mul täita peakohtu- 68 punktiga Toomas Uuskam binud veidi pare- niku osa. Abilisteks olid Jaan ja III koha 63 punktiga Arvo mini. Võistlejad koos tütar Krista Liidaruga, Veskimets. Kolm tublimat olid tublid, sest üksikmängu tul- Märjamaa alevi ja Märjamaa valla tänavavalgustuse la nõuab suure- riketest palun teada anda meilile mat eneseületa- [email protected] mist. Tänan kõiki või tel. 5646 8042 mängijaid ja häid

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke, seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-tähistama reedel, 29. märtsil Lennart Meri 90. sünniaastapäeva. Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond kutsub kõiki inimesi Selleks süütame mälestuslõkked või tulepakud / lapi- esmaspäeval, 25. märtsil, küüditamis- küünlad oma jaanitulekohtades, külaplatsidel, linnustes ohvrite mälestuspäeval või teistes väärikates paikades, mis paiknevad võimali- päikesetõusul mälestushetkele. kult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali jär- ve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita 6.00 kogunemine teekonnale. Seda 222 km pikkust teekonda võib teisiti Märjamaa kiriku parklas. kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks. 6.08 küünalde asetamine küüditatute Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil mälestusplaatide juurde kirikuaias, joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild endises millele järgneb mälestushetk. Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala mail. Palume igal osalejal kaasa võtta kalmuküünal. Velise-Valgu kandi rahva tuletegemine toimub Mälis- te külas ohvrikivi lähistel reedel, 29. märtsil üks tund enne päikese loojangut (17.53). Ühes võtta hea tuju, tuulekuub, piknikukorv ja jalga kum- 70 aastat mustast maarjapäevast mikud, kaasa kindlasti lood ning mälestused kordumatust Sillaotsa Talumuuseum kutsub Lennu-Taadust. 25. märtsil kell 14.00 muuseumi näituseküüni Siberi-tee Esimest korda toimus mälestustule tegemine läbikäinuid, meie hulgast lahkunud märtsis 2006. küüditatute järglasi ja kõiki teemast huvitatuid. Koos mee- nutame, arutleme, talletame ning täpsustame aastateta- NB! 27. märtsini ootab Märjamaa raamatukogus külasta- guseid sündmusi. jaid näitus Lennart Meri filmirännakutest. Teemat aitab järjel hoida Eesti Mälu Instituudi teadur-kuraator Martin Andreller.

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts Muuseum ja Eesti Mälu Instituut on tänulikud, kui võetak- Velise Muinsuskaitse Selts se kaasa tolleaegseid kirju, fotosid, dokumente. Teeme Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakond omaniku loal kohapeal koopiad ja originaali anname soovi Sillaotsa Talumuuseum korral tagasi. 6 Märjamaa Nädalaleht 20. märts 2019 Kergemates kaaludes võidutsesid Märjamaa SK noored

Märjamaa spordihoones pee- noored. Alates kehakaalust kes oli vahetult võistluste eel- aga ka katsevõistluseks enne tud Raplamaa 8. jõutõstmise –83 kg võidutsesid Rapla me- õhtul haigevoodis. märtsis-aprillis toimuvaid karikavõistlustel tegid ker- hed. Karikavõistluste parim oli Eesti meistrivõistlusi lamades gemates kaaludes kodus puh- Karikavõitjaiks tulid: –53 Janar Jõgimaa Raplast, kes oli surumises ja kolmevõistluses. kg kehakaalus Gevin Pikani- parim ka lamades surumises. Vanatua, ko- Neljale noorele oli see esime- Võistluste sekretär ta töö Märjamaa spordiklubi gusumma (KS) seks etteasteks tõstepõrandal, Mihkel Laurits 157,5 kg, –66 kg Aleksander Vassiljev KS Maadlusuudised 210 kg ja –74 kg Germo Pika- Laupäeval, 16. märtsil pee- Veel olid Juhani eest maad- ni-Vanatua, KS ti Paikusel kuni 17aastaste lemas Maaris Neggo, Philp Abt, 420 kg. Tema noorte Eesti meistrivõistlused Kristen Kanarbik, Markos Eha punktisum- kreeka-rooma-, vaba- ja nais- ja Aron Aun. ma 305,97 oli temaadluses. MK Juhani noo- kindlalt parim red võitsid kolm Eesti meist- - noorvõistle- ritiitlit. ti Tallinnas Eesti kaitseväe jate arvestu- Naistemaadluses tuli –65 meistrivõistlusedMöödunud nädalal kreeka- pee ses. Teiseks jäi kg kaalus Eesti meistriks Heily rooma maadluses. Kaitseväe Siim Laigas- Tiitus ja –73 kg kaalus Sandra meistriks tuli kuni 97 kg kaa- son Raplast ja Plamus. Tüdrukutele võist- lus Ardo Pajur ja samas kaalus k o l m a n d a k s kondlikult teine koht. teiseks Hendrik Kalme. Urmis Kerdo Kruberg Poiste vabamaadluses tuli Veimann võitis ajateenijatest Kohilast. –74 Eesti meistriks Sander Roosi- raskekaalus esikoha ja üldar- kg kehakaalus leht –80 kg kaalus, kreeka-roo- vestuses pronksmedali. teenis kolman- ma maadluses võitis Sander da koha Mar- samas kaalus hõbemedali. Harri Koiduste kus Jago-Jaagu,

KIVI-VIGALA HARURAAMATUKOGUS 27. märtsil kell 11.00 TÄNA RÄÄGIME TERVISEST

Kevad tähistab uuestisündi, kus talvine külm ja passiivne yin energia asendub sooja ja aktiivse yang energiaga. Elades looduse rütmis, soovitab Hiina meditsiin kevadel suunata energiat üles ja väljapoole. Kuna Hiina meditsiini järgi on kevade organ maks, siis on just oluline maksale erilist tähelepanu pöörata. Päevakor- ras on maksa puhastamine ja maksaenergia tõstmine. 20. märts 2019 Märjamaa Nädalaleht 7 Pilk aastate taha: 1999 ja 2009

Tagasivaade Arhiiv. 1. jaanuarist 1999 on kohta, samuti ühiste majan- 18. märts 2009 Rapla Maa-arhiiv rahvusarhii- 22. märts 1999 dusprjektidelituse, seminaride koostamine, ja koostöö Arhiiv kolib Rakverre vi struktuuriüksus. 1. jaanua- Ettevõtjad moodustasid messide, laatade ja presentat- ril 2004 liideti asutus Harju ühenduse sioonide korraldamine, samu- Sel nädalal alustati Märjamaa Maa-arhiiviga ja muutus selle ti heategevus ja fondide moo- arhiivist säilikute kolimist hoidlaks. Eelmisel neljapäeval moodus- dustamine. Rakverre, sest siinse hoidla Arhiiv tegutses esmalt tasid alevi ja valla peamiselt R. Tobbi toonitas, et ette- tegevus on otsustatud lõpe- - kaupmeestest koosnevad et- võtjate ühendus valis mitte- tada. Vastava teate sai koha- mis juurdeehitus, mis vanaga tevõtjad oma ühenduse. 16 poliitilise tegevussuuna, kuid pealne juhataja Kalju Idvand stiililtvanas hästi köstrimajas, haakub. 1998 1999 valre- asutajaliiget valisid juhatusse poliitikat nad oma tegevusest 2. märtsil telefoni teel. Pärast noveeriti ka vanem osa, kuhu Rene Tobbi, Viktor Sartakovi ilmselt välistada ei saa. Ta üt- seda on infot pisut juurde til- paigaldati Eestis esimesed lü- ja Tiina Karu. les, et taoline ühendus oleks kunud, kuid meie kohtumise kandriiulid. Rene Tobbi ütles, et põ- nagunii tekkinud, alevivalit- ajal eelmise nädala keskel oli Tuginedes 12.03 Nädalise hikirja järgi on mittetulun- suse kavandatud müügimaks mitmetes korralduslikes küsi- kirjutisele, ütles rahvusarhiivi dusühingu peamine eesmärk vaid andis tõuke koondumi- - haldusbüroo juhataja jaak Koi- ettevõtjate huvide kaitse eri- seks. te tulevik, veel palju ebaselget. duaru, et hoonel pole küll mi- nevates instantsides ja koos- Tehtavamustes, kaasamuudatusega arvatud lõpeb töötaja ka dagi viga, aga arhiiviks on see Märjamaa Ettevõtjate Piir- Jõgeva arhiivi tegevus. siiski sobimatu, sest hoidlas Sestap soovivad ettevõtjad kondlikus Ühenduses on praegu Märjamaa jaoks tähendab pole võimalik tagada ruumide kohtudatöö kohaliku ka alevivanemaga. omavalitsusega. 35 Märjamaa ja Lääne-Nigula arhiivi likvideerimine ühe aja- nõuetekohast kliimat ja venti- Põhikirjas on punktid koo- valla ettevõtjat. looetapi lõppu. Rapla Rajooni latsiooni. Riiklik Arhiiv asus esmalt Ra- plas, 1964. aasta novembrist Praegu on hoones Paka Met- toodi see üle Märjamaale Pär- sa pood, LapiButiik ja Silja mas- Igale eestlasele eesti nimi nu mnt 67 majja. Seoses rajoo- saažituba. nide nimetamisega maakon- 1920. aastatest alates tulid te ja lendlehti. Keeleteadlased dadeks sai asutus 1990. aasta Lehti sirvis Reet Saar eesti nimede laialdase propa- andsid juhiseid, avaldati ka suvel nimeks Rapla Maakonna geerimise tulemusena kasu- uute nimede näidisnimekirju. tusele ristiusustamiseeelsed Kampaania oli edukas: 1940. muinaseesti nimed, näiteks aastaks oli nime eestistanud Ülo ja Lembit. Moenimed olid umbes 200 000 inimest ehk siis Aino, Helju, Laine, Luule, 20% elanikkonnast. Vaike, Linda, Helgi, Helve, Õie, Allikas: Anu Kannike, Lau- Kalju, Ülo, Endel, Lembit, Vello. ri Vahtre „Eesti eluolu 100 aas- 1930. aastate keskel alga- tat“, 2018. tati kampaania „Igale eestla- sele eesti nimi!“ Ajalehtedes Sillaotsa muuseumi tehti aktiivset kampaaniat pedagoog Liivi Miil saksa perekonnanimedest va- banemiseks, trükiti postkaar-

• Kaasava eelarve 2019 rahvahääletus toimub 18. märtsist kuni 4. aprillini 2019 elektroonilises infosüsteemis VOLIS ning Märjamaa vallamajas ja raa- matukogudes (Märjamaa, , Valgu, , Sipa, , , Vana-Vigala, Kivi-Vigala).

Täiendav informatsioon: Märjamaa valla kodulehel: http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Abivallavanem Triin Matsalu tel: 5623 7269 või e-post: [email protected] 8 Märjamaa Nädalaleht 20. märts 2019 Meenutusi Vabaduse kolhoosi ajaloost 5 Sirje Aiaots

Algus 20.02 mid juhtkonnale ja raamatu- pidajatele. Pilli farmi juures Vabaduse kolhoos 80-ndail valmis olmehoone loomakas- aastail vatusspetsialistide tarbeks. Tunnistust elujärje paranemi- 1980-ndail aastail oli kolhoo- sest annab seegi, et 80-ndail sielu suhteliselt heal järjel. - Lahendatud olid elamispin- ma mitmedki linnapered. na probleemid. Lisaks varem aastailKa tulidtootmises maale töölevõis jatähel ela- valminud neljale 8 korteriga dada stabiliseerumise märke. elamule oli valminud ka kaks - kolmekordset 18 korteriga le senine peaagronoom Aare 1982. a asus esimehena töö ümbrus oli asfalteeritud. As- just taimekasvatusele. faldimassielamut. Elumajade valmistati ja kolhoosi töökoja Rahu,1985. kes a pöörasalustas tähelepanuesimehena omas „asfalditehases“ Avaste senine aseesimees Andres-Jüri mäel, kus tegutsesid Armee- Raud. Väikesed „kolhoosnikud” tantsuhoos Vabaduse kolhoosi lasteaia niast pärit asjatundjad. sügispeol 1990. a. 1988 a. valmis ka uus kon- Kolhoosi likvideerimine torihoone vana raudteejaama gi murendasid. 1988. a sügisel ühistatud põllumajandusma- hoonega ühendatud tiivana. 80-ndate aastate lõpul hakka- sai veel maha peetud suure- sinate hind. Varasemaga võrreldes olid sid meie ühiskonnas toimuma jooneline kolhoosi moodusta- Mingis mõttes oli talude - muutused, mis kolhoosikorda- mise 40. aastapäeva pidu, mis taastamine suhteliselt lihtne, toimus kultuurimaja puudu- sest nagu varem mainitud, oli seal soojad ja hubased tööruu - individuaalloomapidamine li saalis ja mida ilmestas pika- kolhoosnike hulgas massiliselt mise tõttu Vigala põllutöökoo levinud. Hilisemad arengud puhkpilliorkester. aga näitasid, et omaaegse- ajaliseKolhoosnike šefi Pimedate seas Ühingukorral- te väikeste talude eeskujuks dati küsitlus, kuidas jätkata. võtmine end ei õigustanud. Inimesed võtsid sellest vägagi Ajaproovile on vastu pidanud aktiivselt osa. Kuigi paljudel ainult üksikud talud, kes on küsitluslehtedel arvati „las suutnud suureks kasvada või jääda nii, kuis oli, las jääda leidnud mõne nišitegevuse. nii kuis on“, oli suund ja tahe Ühistatud varade tagastamise taastada eramajapidamine nii käigus kandus palju ressurssi suur, et juhtkonnal tuli hakata ka linnadesse, sest varasemad selles suunas tegutsema. taluomanikud ja nende järgla- Kõigepealt määratleti kol- sed olid maalt lahkunud. hoosi ühistatud vara suurus. 1993. a reorganiseeriti Va- Aluseks võeti kolhoosi ühista- baduse kolhoos Vigala Talude tud varade aktid. Endise väi- Liiduks, mille eesotsa sai va- kese „Vabaduse“ liikmete osas rasem põllumajandusminister olid need säilinud, kuid Edu ja Harald Männik, kes jätkas ka Jõud kolhooside osas hävinud. kodutalus traditsioonilise talu Et tõendada neist majapida- pidamist. mistest varade ühistamist kol- Üldkoosolek uue ettevõtte hoosi, tuli leida tunnistajaid moodustamiseks toimus 25. või tõestada kohtu kaudu. märtsil; 108 kolhoosi liiget Moodustati likvideerimis- hääletas Vigala Talude Liidu komisjon, mille eesotsas oli tu- moodustamise poolt, 25 oli lihingeline talude taastamise vastu. Senisest 207 kolhoosni- eest võitleja Jaan Jeeser. Kol- - hoosi varade jagamise aluseks võttes, 49 lahkus omal soovil, PILTUUDIS saigi ühistatud vara suurus, 25kust liiget 133 jätkaskoondati. tööd Vigala uues ette Ta- - lude Liit – kolhoosi „Vabadus“ 1.Jalaväebrigaadi tagalapataljon korraldab 18.–20. märtsil geid osakuid ei arvestatud. Iga õigusjärglane – tegutses 1996. õppuse Märjamaa alevis. Põhitegevus toimub Raua ja Met- kolhoosikolhoosis antud töötamise lehma eest eest min võis aastani, mil ta lõpetas tegevu- sanurga tänaval. Ajateenijad seavad end õppuseks valmis. saada tagasi kolhoosilaudast se. Sellega lõppes ühismajandi Käsil on telgi püstitamine. lehma või vastava hinnakir- ajajärk Vigala valla Vana-Viga- Fotod Reet Saar ja alusel raha. Määratleti ka la piirkonnas. Lõpp 20. märts 2019 Märjamaa Nädalaleht 9 Kogukondliku turvalisuse maakondlik toetusvoor

Kuuendat aastat korraldab si- piirkondlikku algatust turva- Taotlusvoor avatakse seministeerium turvalisuse lise elukeskkonna loomisel; 1.04.2019.a. Info aadressil: edendamiseks projektikon- www.rol.raplamaa.ee. kursi. Toetusvooru läbiviijaks loomisse panustavate ühen- Taotluste esitamise täht- maakonnas on Raplamaa Oma- • suurendavad turvalisuse aeg: 01.05.2019.a. kell 16:30. valitsuste Liit. edendavad võrgustikupõhist Nõu saab: Ülle Laasner, Kogukondliku turvalisu- duste vahelist koostööd (sh Raplamaa Omavalitsuste Lii- se maakondliku toetusvooru du turvalisuse ja rahvater- eesmärk on aidata kaasa ühis- valdkonnaskoostööd); tegutsevate vaba- vise spetsialist, e-post: ylle. Puurkaevude ja -aukude konna kujunemisele, kus ini- ühenduste• tõstavad võimekust. siseturvalisuse [email protected], tel 528 projekteerimine, mesed tunnevad end vabalt ja 4090. puurimine ning turvaliselt ning kogukonnad Taotlejaks võivad olla: likvideerimine. on turvalise elukeskkonna - Vee- ja kanalisatsioonito- loomiseks võrgustunud, kus reeritud mittetulundusühing Ostame metsakinnistuid rustike, septikute ja süva- igaühe teadliku panuse ja ko- ja •sihtasutus, Eesti Vabariigis kelle liikmeks regist (ka koos põllumaaga) veepumpade paigaldus. gukondliku koos tegutsemise ei ole või kelle asutajaks ei ole ja kasvavat metsa Tel: 526 9604 kaudu on tagatud laiemalt oh- riik või kohaliku omavalitsuse (raieõigust) www.puurkaevumeistrid.ee tude ennetamine ning nutikas üksus; ja tulemuslik reageerimine õn- - Tel 528 4932 Sipa-Laukna lasteaed otsib netustele, korrarikkumistele mandot pidav kohaliku oma- Riho Alavee • vabatahtlikku päästeko Laukna majja ja kuritegudele. valitsuse üksus. [email protected] Kogukondliku turvalisuse koristajat. maakondlikus toetusvoorus Ühe projekti toetuse piir- Pakume sõbralikku töökesk- toetatakse taotlusi, mis: summa on 3500 eurot. Projek- konda ja paindlikku tööaega. tivooru maht on 11 824 eurot. Olevi Puukool OÜ müüb Tööle asumine esimesel Märjamaal võimalusel. • edendavad kohalikku ja Pärnu mnt 74 parklas Kandideerimiseks esitada avaldus ja elulookirjeldus hil- Klubi Elulust tuleb kokku 21. märtsil kell 11 laupäeval, 23. märtsil jemalt 27. märtsiks aadres- Märjamaa sotsiaalkeskuses kell 10–13 sile Sipa-Laukna Lasteaed, toidukartulit, köögivilju Sipa küla 78102, Märjamaa Kõlavad soovitud ja mett (Tunnustatud vald, Raplamaa või e-posti Eesti Maitse). aadressile sipa.lasteaed@ pillilood marjamaa.ee Info tel 5681 7035 Otu Vaarmanilt Ütle naabrile ka! Lisainfo telefonil 5344 0799 Kaetud on kohvilaud. Omaosalus 2 eurot

Üksi elava pensionäri toetusest

Juba kolmandat aastat saavad Eestis üksi elavad pensionä- rid oktoobris üksi elava pensionäri toetust. 115 euro suuruse toetuse maksab sotsiaalkindlustusamet ilma taotluseta kõi- gile, kes vastavad 1. aprillist kuni 30. septembrini kolmele tingimusele: • on kogu sellel perioodil vanaduspensionieas; • elavad rahvastikuregistri andmetel üksi; • kelle kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2-kordne Eesti HAIMRE RAHVAMAJAS 23. märtsil kell 21.00 keskmine vanaduspension, mis 2019. aastal on 540 eurot. Tantsuks mängivad Et oktoobrikuus toetus kindlasti üksi elava vanaduspen- OMAD POISID sionärini jõuaks, soovitame juba praegu veenduda, et alates Vahepaladena sõnaline estraad näitetrupi 1. aprillist ka kõik need tingimused täidetud on. MOKAKOBIN esituses Palun kontrollige oma andmed rahavastikuregistris üle. Märjamaa vallamajas Tehnika tn 11 annab infot registrisek- Pääse 8 € *** Õnneloos retär Mirjam Aasma (kabinet 21, tel 5860 2209 või mirjam. Laudade tellimine tel 5561 6926 [email protected]), Vigala osavallavalitsuses registripi- Alla 18-aastased koos vanema saatjaga! daja-asjaajaja Maiu Haljas, 489 4770, [email protected]. Kallid sõbrad, kinkige endale tõeline pidu! 10 Märjamaa Nädalaleht 20. märts 2019

Ostan garaažiboksi Märjamaal. K 20.03 kl 17.00; 19.00 „GRETA” Tel 5555 4494 USA põnevusdraama 1.45 (K –14) K 20.03 kl 21.00 „KURSK” Otsime oma meeskonda USA märuli-ajalooline draama kohusetundlikku 1.57 (MS –12) töölist, N 21.03 kl 16.00; 17.30 kelle peamised „KAPTEN MORTEN LOLLIDE töökohustused on: LAEVAL” - hoonete ja seadmete hool- EESTI – NUKUFILM kogupere- dus- ja remonditööd , seiklus-joonisfilm 1.18 - töö sulgede sorteerimisliinil - territooriumi korrashoid N 21.03 kl 19.00; 21.10 „KURSK” Omalt poolt pakume: - väljaõpet kohapeal; R 22.03 kl 16.00; 17.30 - stabiilset töökohta edukas „KAPTEN MORTEN LOLLIDE ettevõttes; LAEVAL” - täistööaega ja tähtajatut Taaralahendusi pakkuv ettevõte töölepingut; R 22.03 kl 19.00; 21.00 „GRETA” Moya OÜ pakub Märjamaa Rimi - tööd E–R 08:00–16:30; kaupluse taarajaamas - konkurentsivõimelist P 24.03 kl 15.00; 17.00 paindliku koormusega tööd töötasu. „KUNINGANNA CORGI” USA kogupere joonisfilm 1.32 TAARAJAAMA OPERAATORILE Soovijatel võtta ühendust eesti keeles Töö sobib hästi Märjamaal elavale vanadus- või töövõime- emailil: tuspensionärile lisaraha teenimiseks. [email protected] või P 24.03 kl 19.00; 21.10 telefonil 5699 4421 „KIIRPEREKOND” Lisainfo tel 513 9687 ja [email protected]. USA komöödia-draama 1.55 (MS –12) Otsime oma sõbralikku ja toimekasse meeskonda E 25.03 kl 16.00; 17.30 „KAPTEN MORTEN LOLLIDE POSTIKULLERIT, LAEVAL” kelle peamiseks tööülesandeks on posti- ja pakisaadetiste sortee- rimine ning kliendile kätte toimetamine. E 25.03 kl 19.00; 21.10 Töö toimub täiskoormusega E–L algusega 6.30. „MEIE” Oled sobiv kandidaat, kui Sul on B-kategooria juhtimisõigus, USA põnevik 1.57 (K –14) vähemalt põhiharidus ning eesti keele oskus vähemalt suhtlustasandil. T 26.03 kl 15.00; 17.00 Töökoht on nii Raplamaal kui Märjamaal. „KUNINGANNA CORGI”

T 26.03 kl 19.00; 21.10 Kandideerimiseks saada oma CV aadressil „KIIRPEREKOND” [email protected] või võta ühendust telefonil 5805 8858. K 27.03 kl 16.00; 17.30 „KAPTEN MORTEN LOLLIDE LAEVAL” EESTI – NUKUFILM kogupere- seiklus-joonisfilm 1.18 * Tööriistade ja kaubi- kute rent K 27.03 kl 19.00; 21.10 * Akende müük ja pai- „MEIE” galdus, mõõtmine USA põnevik 1.57 (K –14) * Kasutatud kodumasi- nate müük. Järelmak- su võimalus * Kodumasinate remont ja paigaldus HINNAD Facebook.com/kasuta- Koolieelik 2.00 € tud kodutehnika Õpilane, pensionär 3 € Täispilet, sh üliõpilased 4 € Pärnu mnt 68 3D passiivprillid 1 € Tel 5566 9903 Avatud E–L 20. märts 2019 Märjamaa Nädalaleht 11 EELK 26. aprill Comedy , Märjamaa piletid Piletilevis ja tund enne Maarja algust kohapeal kogudus 3. mai kell 11 Kuressaare Lin- nateatri lasteetendus „Sipsik“, Märjamaa rahvamajas pilet 7.-/ sülepilet 4.- Kolmapäev, 20. märts 4. mai naisrühma Ülejala Varbola rahvamajas 14.00 Palvus (Kuuda hooldeko- 21. märts kell 10-14.30 Sussisahistajad 20. aastapäeva du) Doonoripäev kontsert 22.03 kell 18.00 Kalligraafi a- 17.00 Pihiaeg (kogudusemaja) 23. märts kell 19 Segarüh- 8. mai kell 17 Lasteaed Piller- kursus, hind 5.- 18.00 Missa (kogudusemaja) ma Tantsukas 20. aastapäeva 18.30 Ristitee palvus (kogudu- pall Emadepäeva kontsert 29.03 kell 18 Piia Kõveriku kontsert semaja) 9. mai kell 17 Muusikakooli kursus/õpituba „Magustoidud 2. aprill kell 19 Vana Baskini kevadkontsert toortoidust”, hind 5.- Neljapäev, 21. märts Teatri etendus „Ja mida teile 10. mai kell 19 Ansambel Angelika Sone- 7.30 Missa (kogudusemaja) palun“, osades Anne Paluver, 30.03 kell 10 „Naised köögis“ kontsert, pile- mari terviseloeng „Väsimu- Pille Pürg ja Mait Trink, pilet Reede, 22. märts tid eelmüügis 15.-; hiljem 18.- sest priiks”, hind 5.- 15.-/17.- 11. mai kell 11 Hõbelusikapidu 7.30 Missa (kogudusemaja) 5. aprill kell 11 Viljandi Laste- 15. mai kell 10–12 ID- kaar- pühapäev, 24. märts teater Reky etendus „Sööbik ja tide taotlemine, eelregistreeri- Info tel 502 7322 Paastuaja 3. pühapäev Pisik“, pilet 8.- misega 11.00 Missa (kogudusemaja) 7. aprill kell 17 Margus Tabori 11.00 Pühapäevakool (kogudu- „Mamma lood ehk hiiu eluvi- Ly galeriis Esmaspäeviti semaja) losoohvia“, pilet 12.-/15.- Viive Noore graafi kanäitus kell 18.45 Esmaspäev, 25. märts 17. aprill kell 17.30 „Minu „Armastuse puu“ esimene kontsert“ Märjamaa Issanda kuulutamise püha MEESTE JOOGA 6.08 Küüditamisohvrite mäles- muusikakooli õpilastelt Laudade, piletite ja kohtade tushetk päikesetõusul. 18. aprill kell 19 Ugala teatri broneerimine tel 5656 4614 Märjamaa rahva- Koguneme kiriku parklas, võta etendus „Meistrite liiga“, pilet või marjamaa.rahvamaja@ maja Ly galeriis kaasa küünal 12.-/15.- marjamaa.ee Kaasa joogamatt, 18.00 Missa (kogudusemaja) 22. aprill kell 10 Silmaarst ja tasu 10 € 19.00 Palvetund (kogudusemaja) prillide müük, eelregistreeri- www.marjamaarahvamaja.ee misega Teisipäev, 26. märts 7.30 Missa (kogudusemaja)

OÜ teeb ehitus- ja re- montt öid korteriühistute- EEKBL Märjamaa le, eramutele ja taludele. vabakogudus Kõik sise- ja välistööd. Jumalateenistus pühapäeviti Välja 2 Märjamaa Uus B-kategooria kell 14 Pargi tn 19 mootorsõidukijuhtide Tel 5197 7698 • Rehvitööd koolitus algab • Kohapeal suur valik 11. aprillil kell 17 EELK Kullamaa tuntud fi rmade uusi Märjamaa gümnaasiumis püha johannese kogudus rehve Info www.raivo.ee Armulauaga jumalateenistus UUED SUVEREHVID Eelnev registreerimine pühapäeviti kell 11 SOODUSHINNAGA vajalik 5665 2971 13” al 28 € 14” al 30 € EELK Vigala Maarja 15” al 34 € KIVI JA MOO- kogudus 16” al 39 € DULKORST- Jumalateenistused igal pühapäe- 17” al 47 NATE EHITUS, € val kell 11 18” al 58 € REMONT, 19 ” al 64 € PLEKITÖÖD Tel 554 869 Küsi pakkumist! Nii tugevad kui kaljud suures edissonehi- • Autode kiirpesu alates meres on vabad mehed [email protected] elutormides. 8 eurost Mälestame head naabrit AIVO KURBELIT Südamlik kaastunne Luulele, Tunneme südamest kaasa pojale perega ja lähedastele Ehale ja Aavole 56 59 824 Avaldame kaastunnet AIVO KURBELI SULEV SIRELI [email protected] Luulele ja omastele. surma puhul. kaotuse puhul. www.jansenrehvid.ee Helve, Ants ja Kersti Perekond Tarendi Kairi ja Lembit 12 Märjamaa Nädalaleht 20. märts 2019 TEENUSED üürile anda Haljastustööd, tänavakivide pai- KAARDID ENNUSTAVAD galdus. Tel 5676 7954, Anda üürile 3-toal möbleeritud kor- Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, [email protected] ter Orgital. Lisainfo tel 5645 6524 vaata ka: ennustus.ee Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vannitoad, MÜÜK katused jne. Ka muu, mis ehitusse ost puutub, küll koos lahenduse leia- Müüa sauna- ja suitsuahjud, boi- me. Marko, tel 5399 2362 lerid. Vajadusel kaup koju kätte ja OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 98 Hilda Poltov paigaldus. Hinnad soodsad. Ohtlike puude langetamine. Tel 505 4355 5145 215, [email protected] 97 Lya-Ulrike Niks Tel 5663 2968 Müüa lõhutud 50 cm küttepuud. Ostame põllumaad / heinamaad. 85 Aino Kuub Viljapuude ja hekkide hoolduslõi- Info 5362 3113 Sobib ka söötis maa, kus ei kasva 83 Endel Parts kus. Tel 554 7270 Neeme võsa. Suurus 0,4-2 ha. Müüa Orgital kõigi mugavustega Kontakt: 5303 4274 80 Viiu Pärg Korstnapühkimisteenus. 2-toaline korter. Tel 5620 5351 Tel 5333 0556 78 Ella Alekand [email protected] Audi A5 Sportback, 155 kW, 77 Aino Alesmaa 3 TÖÖ KATUSETÖÖD, lame- ja viilka- 1984 cm , automaat, neljarattave- 77 Meida Heinla tuste ehitus-remonttööd. du, must. Hind kokkuleppel. Tel Talusse vajatakse lüpsjat. 77 Lembit Raag Tel 5610 4531 53928290 Tel 5347 3874 76 Valve Eha 40a naisterahvas soovib leida 80 tööd Märjamaal kl 8-17. 76 Inge Sepp Kallis ema Viiu! Tel 5645 0796 70 Timofei Trotsenko Ikka rõõmsalt edasi, VanaVaraVaramu Pakume tööd: 70 Henn Mägi autolukksepp / automehaanik Mööbel, jalgrattad 65 Mait Nurmik nii jõuad varsti sajani! - Orgital lihatööstuse kõrval koht: Kohila vald, Hageri küla. Tel 505 4450 LisainfoAutode remont tel 515 0153,ja hooldus. Töö Tütar Liia lastega www.tiktak.ee [email protected]

ÜDRUMA REINU-EINARI OÜ AUTOTEENINDUS otsib enda meeskonda pakub tööd TRAKTORISTI Hooldustehnik - ja Meistrile KUIVATIOPERAATORIT Viiu Pärg 80 Kontakt: Kontakt: Läänemaa, Lääne-Nigula Läänemaa, Lääne-Nigula Tugevat tervist ja vald, Üdruma vald, Üdruma palju rõõmu! Tel: 5358 4508 Tel: 5358 4508 CV saada: CV saada: Enn [email protected] [email protected]

EDU KAUPLUSES Vajatakse igal teisipäeval vanametallipunkti vastuvõtjat Märjamaal. kliendikaardiga Töö hooajaline 1. aprill – 1. november. kõik kaubad Väljaõpe kohapeal. 10% odavamad Sobiv töökoht ka aktiivsele pensionärile. Kliendkaardiga kõik kaubad Soovi korral võtta ühendust igapäevaselt 2–5% [email protected] või soodsamalt. tel 50 40 429 Allan

ISSN 2613-3253 Märjamaa valla infoleht MÄRJAMAA NÄDALALEHT Toimetus 78304 Märjamaa www.marjamaa.ee Tehnika 11 tuba 10, telefon 5306 5805 Trükiarv 1020 eksemplari Toimetaja Reet Saar [email protected]