TÄNA LEHES: Märjamaa • Ehitised registrisse! Lk 2 • Kaarekese riideralli. Lk 3 • Emakeelepäev Vana-Viga- la põhikoolis. Lk 4 • Üksikmängijad võistlesid Nädalaleht mälumängus. Lk 5 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 11 (1305) 20. märts 2019 Hind 0,50 eurot Kohtumise märksõnadeks olid mälu ja kirjakeel Emakeelepäeva eel, 13. märt- nagu piirkonda talletatud, sil kohtus Vana-Vigala tehni- need saadavad järgmisi põlvi ka- ja teeninduskooli pere ja sooviga, et järglaste elu oleks Vana-Vigala raamatukogu lu- parem. - Teos on paeluv ja ka luge- jate poolt tunnustatud: 24. Elogejatega Selirand. eesti tele- ja filmire veebruaril 2019 tunnistati žissöör,Kohtumine stsenarist algas ja kirjanik ühise romaan A. H. Tammsaare kir- tervitusega: „Head emakee- janduspreemia vääriliseks. lepäeva!”, mida järgmisel Kohtumise lõpetas mui- päeval Elo toimetatavas „Te- dugi autogrammide jagami- revisoonis” üle Eesti näidati. ne. Ehkki „Tormpuudlane” on Elo Seliranna juured on kirjanik Elo Seliranna esikro- pärit Vigala ja Velise kandist, maan, on ta varem avaldanud ta on siin veetnud lapsepõlve ka kaks raamatut Aliis Jõe ja igal vabal hetkel on ta oma nime all. mõtete ja tegudega siinmail. Elo Selirand kohtumisel Vana-Vigala raamatukogus. Üllataval kombel on ta sama- Astra Põlma sugust kokkuhoidmist tun- ja toimunud sündmusi mäle- nevikutegelaste läbielatu, netanud ka siit võsunud kul- tatakse erinevalt. nende tunded ja teod oleksid tuuriinimestaga suheldes. Elot on lapsest saati ins- „Vigala inimestelt saab pireerinud lood elust enesest alati nõu ja abi. Tuleb tunnis- „Vigala lood on rikkalikud ja tada, et siin sündinud inimes- värvikad. Juhtugu mis tahes, tel on kange veri. Vigala veri head või halba – need liht- ei värise! Ajalugu uurides salt jäävad meelde.” Lugu- ja teades võib märgata, kui sid vanast ajast vestis talle palju on Vigala-mail elanud Oomiks kutsutud vanaema. ja tegutsenud inimesi, kes Soovist lapsepõlves kuuldud ajalukku oma jälje on jätnud. jutte säilitada, tekkiski Elo Kuidas saabki seda unusta- peas mõte need kirja pan- da!” on Elo Selirand veendu- na. Kirjutistest sai romaan nud. „Tormpuudlane” mis pajatab Kohtumise märksõna- lugusid Vigalast võrsunud deks olidki mälu ja kirjakeel. hulludest inimestest, keda Märjamaa-Sõtke teel oli 18. märtsil selline Eestlaste kultuuriloos on kohalikud kutsuvad torm- üleujutus. Teepinnal vett ca 20 cm. väga oluline koht lugude ju- puudlasteks. Foto Mikk Vaarmann tustamisel, aga et need säi- Ehkki „Tormpuudlases” liksid, tuleks need ka kirja tegutsevad veel tänapäevalgi panna. Ideaalseks variandiks Alanud on teede lagunemise aeg. Märjamaa Vallava- ära tuntavad isikud, on tegu litsus palub kasutada heaperemehelikult kõiki teid ja peab Elo päevikut, sest sinna siiski fantaasiaga. Romaani jälgida Märjamaa valla teedel kehtestatud talletatu on just sellel hetkel tegevus toimub paralleelselt massipiiranguid. ja selles ajas. Hilisem kirjapa- aastatel 1899 ja 2013. Loos Mõistlikku liiklemist ja ilusat saabuvat kevadet! - võib märgata, kuidas kohati rid ja tihti ongi nii, et inimesi ajastud nagu ristuksid. Mi- Märjamaa Vallavalitsus nek teeb läbi juba omad filt 2 Märjamaa Nädalaleht 20. märts 2019 Ehitised tuleb hiljemalt 1. jaanuariks kanda ehitisregistrisse . jaanuariks 2020. a kandma. Küll ei ole ka nende netele kasutusluba ei taotleta masolu korral tuleb omanikul tuleb omanikel lasta hoonete registrisse kandmine (loa võib küll taotleda, aga sel lisaks tellida elektriaudit. Küt- ehitisregistrisse kanda keelatud. juhul on protsess keerulisem tekollete olemasolul tuleb las- kõik ehitised, mis on Hooneid võib jagada vanuse ja kirjeldatud järgmises lõi- ta kõigepealt korstnapühkijal 1tänaseks veel registrisse gus). Selliseid hooneid võib ka- - järgi kahte liiki süsteem üle vaadata (ja vas kandmata. Selleks on aega sutada vastavalt algsele kasu- tav tõend võtta) ning seejärel veel vaid üheksa kuud. Enne 1995. a 22. juulit tusotstarbele (näiteks elamut enne kasutusloa väljastamist kehtima hakanud planee- elamuna). või kasutusteatise registrisse Seda, kas kõik hooned on rimis- ja ehitusseadust sea- Kui hoone on ehitatud kandmist laseb vald ka pääs- ehitisregistris olemas ja nen- duslikult (õiguslikul alusel) pärast 22.07.1995 ja seda ei teameti esindajal hoone üle de andmed on õiged, saab püstitatud hoonete registrisse ole registris ning see hoone vaadata. igaüks ise kontrollida järele kandmine on lihtsam. Selleks on kõrgem kui 5 meetrit või registri avalikust vaatest htt- on vaja (vajadusel) dokumenti, suurem kui 20 m2, on hoone Infot annavad ps://www.ehr.ee/. Otsimiseks mis näitab, et hoone on sea- registrisse kandmiseks vajalik tuleb sisestada oma kinnistu duslikult püstitatud ning hoo- olenevalt suurusest ja kasu- Vigala osavallas asuvate nimi või katastrinumber ja ne mõõdistusjooniseid (asen- tusotstarbest kas ehitiste osas saab täpsemat in- küla ning seejärel näidatakse diplaan, hoone plaan, vaated, - ehitusteatis ja ehitus- fot kolmapäeviti ja neljapäeviti teile kõiki sel kinnistul regist- lõiked) + mõned fotod. Seejä- projekt või mõõdistusprojekt tel 489 4774 osavallavalitsuse risse kantud hooneid. Hoone- rel on ehitise andmete esita- + mõned fotod + asendiplaan ehitusnõunikult või e-postiga tel klikkides on võimalik näha mise teatisega võimalik selline (puudutab reeglina 20–60 m2 [email protected]. Mujal Mär- hoonete andmeid ning nende hoone registrisse kanda. hooneid) või kohta esitatud dokumente. Õiguslikku alust võib näi- - kasutusloa taotlus ja ehi- ehitusspetsialist Helgi Tam- Erandiks on alla 20 m2 ja data näiteks katastriplaan, tusprojekt või mõõdistuspro- marujamaa juurde vallas tel tuleb 5305 pöörduda 2423 või (samaaegselt) alla 5 m kõrgu- tempel kunagises ehituspro- jekt + mõned fotod + asendi- Helgi.Tammaru@marjamaa. sed eluhooned ja eluhoone- jektis, arhiivi väljavõte jne. plaan. ee. te teenindamiseks vajalikud Mõõdistusjoonised võib koos- Sellised hooned peavad hooned (õues asuvad kuurid, tada ka hoone omanik ise. Nii olema ohutud, mida omavalit- Priit Kärsna saunad jne), mida tänase sea- vanade hoonete osas ohutust sus ka kontrollib. See tähen- duse järgi ei pea registrisse ei kontrollita ja sellistele hoo- dab, et elektrisüsteemi ole- Õppisime tundma kultuuripärandi digiteerimise võimalusi Digitaalne kultuuripärand ja listel tutvuda muuseumide ühisloomevõimalused – sellist infosüsteemiga. Tutvusime di- nime kandis koolituspäev Va- gitaalarhiivi DIGAR võimalus- na-Vigalas, mida viis läbi MTÜ tega. Saime teada, et ETERA on Eesti Fotopärand juhatuse lii- Tallinna Ülikooli Akadeemi- ge ja Ajapaik.ee idee algataja ja lise Raamatukogu digitaalne eestvedaja Vahur Puik. raamatukogukeskkond. Rah- Saime teada, et varsti on vusarhiivi fotokogudega saab algamas suuremahulised kul- tutvuda fotode infosüsteemis tuuripärandi digiteerimis- Fotis ja Eesti E-varamu on projektid. Et osaleda taolistes värav, mille vahendusel saab projektides, on vaja eelkõige teha otsingut korraga raama- vastavaid teadmisi. Digitee- tukogudes, muuseumides ja Hetk koolituspäevast. rimine on hea võimalus anda arhiivides. Foto Maie Üürike vanadele fotodele uus hinga- Ühisloome pakub arhii- mine. Kvaliteetse tasemega vikasutajale võimalust oma dile asetada. Vanade fotode ja küsimusi koolitajale jätkus. fotosid saab luua, kui kasuta- teadmiste ja oskustega kaasa kõrvale saab laadida ka sa- Koolituspäev sai teoks Märja- da professionaalset fotoskän- aidata andmebaaside täien- made kohtade kaasaegsed üle maa valla toetusel. Suur tänu nerit. Põhitõde digiteerimisel damisele. Fotopärandi teema- pildistused ehk refotod, et aja Vana-Vigala tehnika- ja teenin- on, et see ei tohi kahjustada lised pildigaleriid on Ajapaik. jooksul keskkonnas toimu- duskoolile, kes võimaldas ka- originaalmaterjali ja selle ter- ee, Rahvusarhiiv (Flickr), Sift. nud muutusi ilmekamalt esile sutada oma arvutiklassi ning viklikkust. Oluline on viited pics. tuua. Ta kutsus üles looma fo- kõigile osalejatele. materjalidele, tuleb jälgida au- Vahur andis põhjaliku üle- toalbumeid kodukoha kultuu- toriõigusi ja isikuandmeid. vaate rakendusest Ajapaik, ripärandist, mida on võimalik MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vi- Eesti muuseumide veebi- mille abil saavad huvilised Ajapaigas luua. gala projektijuht värav võimaldab kõigil huvi- aidata ajaloolisi fotosid kaar- Huvilisi oli klassiruum täis Maie Üürike 20. märts 2019 Märjamaa Nädalaleht 3 Kaarekese riideralli aarekese riideralli ei Kui oli selge, et pluusid kohale saali seina äärde ja Kaareke kuks oli probleem lahendatud. ole lõppenud. Nagu ei jõua, algasid paanikahood, võttis sisse tantsu algasendi. Seekord oli saalis uhke tunne, puslepildi kokku kõigil korraga ja ükshaaval. Ja siis sündis midagi kumma- sest saime tantsida meie mee- Kpanemine on meie Tasapisi sättisime tüdrukute- list – kogu pinge ja pabistami- lest maailma kõige ilusamate uue rahvariidekomplekti val- ga ilusad laenurätikud T-särki- ne oli kadunud, see oli läinud tanudega. mimine. Pilt on peaaegu koos, hommikul „pluusipaanika” Ühesõnaga, Kaareke on ainult mõned tükid ei taha panime juuksed kenasti kinni peale. Tantsida oli väga kerge, ülimalt tänulik Kultuurkapi- kuidagi sobituda. jade hakkasime peale, sidusime arglikul vööd sammul, vööle, sest muretseda polnud enam talile, Märjamaa vallale, Mär- silmad maas, saali poole liiku- lihtsalt mõtet. jamaa rahvamajale, ERMile ja Alustasime raha hankimi- ma. Ainult poisid kõndisid sir- Teiseks ülevaatuseks tõo- õmblejatele, kelle abiga oleme sega aegsasti, aga ometi oleme ge seljaga ja naerusuiselt meid tasime kõik detailid õigeaeg- saanud imeilusad Kullamaa kogu aeg umbes paar tundi lohutades. selt paika saada.