Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA 2 3

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA 2 3 Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA Protected Natural Objects in IDA-VIRUMAA 2 3 CONTENTS Protected areas related to klint ...... 7 Protected areas related to rivers .... 13 Unique topography .............. 15 Lakes ........................ 18 Wetlands ..................... 21 Oak forests and wooded meadows ... 30 Natural forests ................. 33 Dunes ....................... 33 Parks ........................ 36 Protected individual objects ....... 38 References .................... 41 ADMINISTRATIVE AUTHORITY OF PROTECTED NATURAL OBJECTS Environmental Board Viru Region 15 Pargi Str., 41537 Jõhvi Phone +372 332 4401 [email protected] www.keskkonnaamet.ee ARRANGEMENT OF VISITS TO PROTECTED NATURAL OBJECTS North-Estonian District Nature Management Department State Forest Management Centre (RMK) Phone +372 339 3833 [email protected] www.rmk.ee Compiled by: Anne-Ly Feršel Special thanks to the workers of the Viru Region of the Environmental Board. Front page photo: Ontika Cliff, L. Michelson Publication supported by Back page photo: Environmental Investment Centre Selisoo Mire, L. Michelson Layout by: Akriibia Ltd. Translated by: K. Nurm Editor of map: Areal Disain Printed by: AS Printon Trükikoda ©Environmental Board 2012 Foto: Lynx, C. M. Feršel 4 5 Photo: Semicoke hills near Kohtla-Järve, L. Michelson The landscape of Ida-Viru County (Ida-Virumaa) is diversified. Its northern part lies on the Photo: Northern coast of Lake Peipsi, L. Michelson Viru Plateau and on the klint running along the Gulf of Finland. In the south, however, there is the Alutaguse Lowland and the more than 50-kilometre-long shore of Lake Peipsi. The eastern border runs along the Narva River and Reservoir for 77 kilometres. In the south-west and west, there are large areas of forests and wetlands. The county’s territory encompasses plenty of lakes, 70 of which are larger than one hectare. Ida-Virumaa is Estonia’s most urbanized county: 88% of the population live in the total of seven cities. There are also 16 rural municipalities. Ida-Virumaa’s unique protected areas are situated on the Baltic Klint and in the klint forest, on the sand dunes of the northern shore of Lake Peipsi, on the old rivers and flooded meadows of Narva, in the forests and mires. The county includes five nature reserves, 17 landscape protection areas, 13 Limited Conservation Areas, and 16 protected parks. The following individual objects have been placed under protection: one karst area, two waterfall terraces, seven erratic boulders, one boulder field, and 25 primeval trees and groups of trees. In addition, the habitats of rare species outside the protected areas are preserved. Several protected areas are parts of the European Natura 2000 network, the objective of which is to ensure the protection of rare or endangered species of birds, animals and plants as well as of their habitats. It was in 1939 when the first natural object – Oru Park surrounding the then president’s of Estonia summer residence – was placed under protection in Ida-Virumaa. In 1938, Estonia’s first protected wetlands were established in the Ratva Bog, which is now a part of the Muraka Nature Reserve. Nearly a third of the county’s territory is covered with protected areas. Several areas, especially near the cities, for example at Kurtna, are densely visited recreational places. The local nature is also much affected by the mining and processing of oil shale and other mineral resources, and the production of electric power. Ida-Viru County boasts Estonia’s most water abounding river and highest esker and cliff; Estonia’s as well as the Baltic countries’ highest waterfalls, largest lake district, longest lake and sea sand beaches; and Europe’s most powerful waterfalls. Besides, Estonia’s largest populations of flying squirrels, willow grouse, and capercaillie are in Ida-Virumaa. Photo: Poruni River, A.-L. Feršel 6 7 Photo: Perennial honesty, A.-L. Feršel PROTECTED AREAS RELATED TO KLINT The North Estonian Klint is a part of the 1,200-kilometre-long Baltic Klint, which lies between Sweden and Russia. The Ida-Viru section of the klint is characterised by a quite straight- ended scarp. Impressive outcrops of limestone, sandstone and blue clay together with copious fossils, deposited in the warm sea 435–540 years ago, are denuded on the klint. Springs flow out from between the rock layers; sea waves and clay cause rock-falls and landslides. Unique and highly valued cliff forests with deciduous trees and diversified undergrowth grow on the moist and lime-rich soil in the dimness of the klint foot. Due to the difficult accessibility, these forests have remained nearly untouched by logging throughout ages and provide significant habitats for several protected species. The forest below the klint, tree hollows and cracks in the wall are significant habitats and stop-over sites for birds and bats. On the klint, the North Estonia Plateau with a thin soil layer lies. The perennial honesty (Lunaria rediviva) is a protected species which is rare in other parts of Estonia but quite common at the foot of the limestone bank of the northern coast. Its smelling blossoms develop into seed-pods, which leave shiny shells to the stem at opening. The forests below the klint where the perennial honesty grows are key biotopes. Photo: Valaste Waterfall, A.-L. Feršel 8 9 and Karjaoru (2-terraced, 18 m). The Valaste Waterfall was described in a newspaper already in 1840. It offers a perfect possibility to observe the different rock strata of the Baltic Klint against the waterfall. A species-rich and luxuriant deciduous forest with elms, ashes, maples, alders, white elms, and willows as well as several protected plants, mosses and fungi grows at the up-to-100-metre-wide talus. The clouded apollo (Parnassius mnemosyne) is an endangered butterfly in many European countries as its caterpillars feed only on the species belonging to the family of Corydalis. The protected area provides the hiking trails of Saka-Ontika, Saka Klint Manor, and Toila- Martsa. Photo: Swedish cornel, P. Valge The Aseri Landscape Protection Area (608 ha) was founded to preserve natural forest and wetland communities as well as protected species and habitats. The three detached plots of the protected area are located in the Kestla Bog, in the cliff forest between Kalvi and Aseri, and in Kõrkküla. The area is a part of the Natura 2000 network. Old natural and deciduous cliff forests of high value grow here. The Kõrkküla Mustmets (Black Forest) grows, in places, on the denuding sand stone. The cliff forests are rich in ramsons (Allium ursinum). The Swedish cornel (Cornus suecica) is a plant that can only be found on the North-Estonian islands, on the coast and in Hiiumaa. People take advantage of the location of the Kestla Bog amidst the man-made environ- ment to go and pick mushrooms and berries. Birds stop here on their migratory routes and animals use the bog as a wildlife corridor between the forests at Alutaguse and on the coast. In this karstificated area, the bog is an essential water reservoir and its drainage may result in unpredictable harm. In 2012, the restoration of the water regime and wetland community started in the former peat field in the middle of the bog. To the north-east of the Kestla Bog, the Mustlao wooded meadow lies, the border of which is marked with a row of ash trees. The ancient burial mounds on the Aseri Cliff, dating back to the 1st and 2nd millennia B.C., attest the fact that the region was inhabited already more than three thousand years ago. The Ontika Landscape Protection Area (1,212 ha), one of Estonia’s oldest protected areas, was established in 1939 on a prominent section of the Baltic Klint in order to protect its typical natural woods, species and habitats. The area is a part of the Natura 2000 network. In the Ontika Landscape Protection Area, the North Estonian Klint rises as high as 56 metres above sea level. The almost continuous limestone wall between the Saka Manor and Toila is nearly 23 km long. The protected area boasts three waterfalls, which are the highest on the Baltic Klint as well as in the Baltic countries: Valaste (30 m), Saka (3-terraced, 21 m), Photo: Strata of blue clay on Aseri Cliff, T. Amos 10 11 Photo: Päite Cliff, A.-L. Feršel Photo: Udria Cliff and Boulder Field, A. Animägi The Päite Landscape Protection Area (128.1 ha) area includes more than 50 hectares of meadows on dry and lime-rich soils. The only has been formed to protect limestone outcrops, old and species-rich deciduous and natural forests have preserved and are protected taluses, escarpment forests as well as rare in the detached plot of Arumäe. The area covers 15 km of the North Estonian Klint from species and their habitats. The area belongs to Sillamäe to Meriküla, where the klint recedes inland. The highest cliffs are in Perjatsi and the Natura 2000 network. The protected area is Meriküla (up to 22 m). The coastal lowland below the Udria Cliff is narrow, just some located between the Voka and Sõtke Klint Bays, dozens of metres. covering the Pühajõgi and Päite Cliff. The edge of The Udria Brook flows in the bottom of a 20-metre-deep gully. A palace and a park were the solid klint raises 42–46 m a.s.l. The exuberant established there in the late 19th century, but only the basement wall, forest park and cliff forest skirting the terrace is narrow and, in oak alley have preserved. The Udria Waterfall perished when an impounded lake was places, intermittent. The elm, white elm, grey built for the sauna-summerhouse of the Sillamäe Plant. alder and willow prevail in the forest below the The Udria Boulder Field lies at the mouth of the Udria Brook between the sea and the Pühajõgi Cliff, while grey alders are predominant cliff on a coastal section, which is about 450 m long and up to 15 m wide.
Recommended publications
  • Kaitse Kodu! Nr. 3/2010
    KKAITSEAITSE RRAPLAAPLA MMALEVALEV HHARJUTASARJUTAS KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 3 U(95/541) 2010! ““TAKTIKATREENERI”TAKTIKATREENERI” AABILBIL ““KEVADTORMIKS”KEVADTORMIKS” VVIRUIRU MMALEVAALEVA UUUENDUSEDUENDUSED TEAVITUSTEGEVUSESTEAVITUSTEGEVUSES MMIKSIKS ““KEVADTORM”KEVADTORM” EIEI ÕIGUSTAÕIGUSTA KKAITSELIITLASTEAITSELIITLASTE OOTUSI?OOTUSI? NNOORTEJUHTIDEOORTEJUHTIDE ARVAMUSARVAMUS KKOOSTÖÖSTOOSTÖÖST KAITSELIIDUGAKAITSELIIDUGA KAITSELIIDU VALVETEENISTUSE OSUTAMISEST JA VALVURI ÕIGUSLIKUST STAATUSEST Soomepoisid - võitlus jätkub Peep Pillak, Meelis Saueauk, Mart Laar, Hain Rebas 520 lk Soome armees II maailmasõjas teeninud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939-2010. Mart Laar annab üle- vaate Eesti vabatahtlike Soome minekust, sõjateest Soomes, Eestis ja II maailmasõja lõpulahingutes, samuti soomepoiste osast sõjajärgses relvastatud vastupanuliikumises. Meelis Saueauk kirjutab Nõu- kogude võimu küüsi sattunud soomepoiste saatusest. Hain Rebas keskendub JR 200 Koondisele Göte- borgis, kuid teeb ka laiemaid üldistusi. Peep Pillak käsitleb soomepoiste tegevust ja organisatsioone Torontos, Stockholmis, Eestis ja Soomes, samuti soomepoiste ajaloo jäädvustamist. Teos on illustree- ritud fotodega, millest paljud ilmuvad avalikkuse ette esmakordselt. Raamatule lisatud CD-plaadilt leiab soomepoiste nimekirja ja skaneeritud väljaanded „Üle Lahe”, „Kodutee”, „Malevlane” ning muid haruldasi dokumente. Tänavapoiss. Lastekodudes, Võitlused Läänemerel 1943-1945 Nõukogude armees ja piirivalvurina Mati Õun, Hanno Ojalo Eesti-Vene piiril 294 lk Ralf Kaup Raamat
    [Show full text]
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • 111A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    111A buss sõiduplaan & liini kaart 111A Kiviõli - Savala - Rääsa - Soonurme - Savala - Vaata Veebilehe Režiimis Maidla 111A buss liinil (Kiviõli - Savala - Rääsa - Soonurme - Savala - Maidla) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Maidla: 7:30 (2) Savala: 17:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 111A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 111A buss saabub. Suund: Maidla 111A buss sõiduplaan 30 peatust Maidla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:30 teisipäev 7:30 Lasteaed kolmapäev 7:30 Soo Tn 16 Viru Tänav, Kiviõli neljapäev 7:30 Keskuse reede 7:30 1 Uus, Kiviõli laupäev Ei sõida Kunstikooli pühapäev Ei sõida 8 Laste Tänav, Kiviõli Kiviõli Jaam Karjääri 111A buss info 25 Lepa tee, Kiviõli Suund: Maidla Peatust: 30 Lepa Tee Reisi kestus: 50 min 66 Lepa tee, Kiviõli Liini kokkuvõte: Lasteaed, Soo Tn, Keskuse, Kunstikooli, Kiviõli Jaam, Karjääri, Lepa Tee, Küttejõu Küttejõu, Kaupluse, Graniidi, Vana Sillaotsa, Maidla, 47 Küttejõu, Estonia Savala, Uniküla, Aruküla, Rääsa I, Rääsa, Metsavahi, Sauli, Rebu Keskus, Soolepi, Oandu, Mehide, Aruvälja, Kaupluse Kulja Küla, Soonurme, Kulja Küla, Aruvälja, Savala, Maidla Graniidi 27 Graniidi Tänav, Estonia Vana Sillaotsa 44 Graniidi Tänav, Estonia Maidla 40 Maidla tee, Estonia Savala 55 Maidla Tee, Estonia Uniküla 12 Kaare, Estonia Aruküla Rääsa I Rääsa Metsavahi Sauli Rebu Keskus Soolepi Oandu Mehide Aruvälja Kulja Küla Soonurme 1 Hiiemäe Tee, Estonia Kulja Küla Aruvälja Savala 55 Maidla Tee, Estonia Maidla 40 Maidla tee, Estonia Suund: Savala 111A buss
    [Show full text]
  • Tudulinna Valla Arengukava Aastateks 2004-2007 Kinnitamine
    Väljaandja: Tudulinna Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 134, 1210 Tudulinna valla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Vastu võetud 24.03.2004 nr 4 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37 ning Tudulinna valla põhimääruse (kinnitatud Tudulinna Vallavolikogu 15. jaanuari 2003. a määrusega nr 3) punktist 24.1.7 ja punktist 43, Tudulinna Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Tudulinna valla arengukava aastateks 2004–2007 vastavalt lisale. 2.Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Urve ERIKSON Kinnitatud Tudulinna Vallavolikogu 24. märtsi 2004. a määrusega nr 4 TUDULINNA VALLA ARENGUKAVA 2004–2007 SISSEJUHATUS Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, on valla või linna arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9). Arengukava on aluseks: • valla- või linna eelarve koostamisele; • investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; • laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Tudulinna valla esimene arengukava koostati 1991. a, mille alusel omistati vallale omavalitsuslik staatus 19. detsembril 1991. a. Teine arengukava kinnitati 23. septembril 1999. a ning käesolev kavandab valla tegevused aastateks 2004–2007. Arengukava koostamisel on tuginetud Oonurme, Sahargu, Rannapungerja, Pikati, Lemmaku küla ning Tudulinna aleviku, Tudulinna Põhikooli ja Tudulinna Lasteaia arengukavadele ja Tudulinna valla üldplaneeringule.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alajõe Valla Arengukava 2015 – 2022
    Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 14.10.2014. a määrusega nr 18 Muudetud 07.10.2015 määrusega nr 12 ALAJÕE VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2022 2014 Alajõe valla arengukava 2015 - 2022 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Alajõe valla olukorra analüüs ............................................................................................. 5 Piirkonna ajalugu ja kultuuripärand ....................................................................................... 5 Geograafiline asend ................................................................................................................ 6 Elanikkond .............................................................................................................................. 8 Rahvaarvu prognoos ........................................................................................................ 11 Sotsiaalne infrastruktuur ...................................................................................................... 12 Sotsiaaltoetused ja teenused ........................................................................................... 12 Tervishoiuteenus .............................................................................................................. 13 Haridus ............................................................................................................................. 14 Kultuur ja vabaaeg ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Doktoritoo Sandra Metslaid.Indd
    SANDRA METSLAID VIIS VIIMAST KAITSMIST LEILA PAZOUKI EMISSION, GENE REGULATION AND FUNCTION OF TERPENOIDS IN TOMATO (SOLANUM LYCOPERSICUM) AND YARROW (ACHILLEA MILLEFOLIUM) TERPENOIDIDE EMISSOONI FÜSIOLOOGILISED JA MOLEKULAARSED KON- TROLLMEHHANISMID TOMATI (SOLANUM LYCOPERSICUM) JA H. RAUDROHU (ACHILLEA MILLEFOLIUM) NÄIDETEL Professor Ülo Niinemets ( PINE ONSCOTS EFFECTS ASSESSMENT OFCLIMATE 17. jaanuar 2017 sylvestris Pinus MAILIIS TAMPERE IMPACT OF SLURRY FERTILIZATION ON NUTRIENT LEACHING AND ON THE ABUNDANCE OF ANTIBIOTIC RESISTANCE GENES IN AGRICULTURAL SOIL VEDELSÕNNIKUGA VÄETAMISE MÕJU TOITAINETE LEOSTUMISELE JA ANTI- BIOOTIKUMI RESISTENTSUSGEENIDE ARVUKUSELE PÕLLUMULLAS INESTONIA L.) GROWTH Vanemteadur Evelin Loit, teadur Henn Raave ASSESSMENT OF CLIMATE EFFECTS ON SCOTS PINE 2. veebruar 2017 (Pinus sylvestris L.) GROWTH IN ESTONIA KADRI JUST BEGOMOVIRUS INFECTION IN TOMATO FRUIT BEGOMOVIIRUSTE INFEKTSIOON TOMATI VILJAS KLIIMA MÕJU HINDAMINE HARILIKU MÄNNI Professor Leif Anders Michael Kvarnheden (Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool), emeriitprofessor Anne Luik (Pinus sylvestris L.) KASVULE EESTIS 3. veebruar 2017 MEELIS TEDER THE ROLE OF INSTITUTIONAL INNOVATION IN THE DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN FOREST SECTOR INSTITUTSIONAALSE INNOVATSIOONI ROLL EESTI METSASEKTORI ARENGUS Dr. Paavo Kaimre, professor Peeter Muiste SANDRA METSLAID 13. veebruar 2017 KALEV ADAMSON DISTRIBUTION AND POPULATION GENETIC ANALYSES OF THE AGENTS OF IN- VASIVE NEEDLE AND SHOOT DISEASES OF CONIFERS IN NORTHERN EUROPE A Thesis INVASIIVSETE OKKA- JA VÕRSEHAIGUSTE
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • 26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]