Kirderanniku Koostöökogu Strateegia Aastateks 2008-2013

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 13. jaanuarist 2011 nr 1-11

KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA AASTATEKS 2008-2013

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Sisukord

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Sissejuhatus ...... 6 I. Strateegiaprotsess ...... 6 1.1. Strateegiaprotsessi kirjeldus ...... 6 1.2. Strateegia muutmise protsessi kirjeldus ...... 8 1.3. Lühikokkuvõte strateegiast ...... 10 II. Kohalik tegevusgrupp ...... 11 2.1.Kohaliku tegevusgrupi asutamine ...... 11 2.2. Tegevuspiirkond ...... 11 2.3. Varasem koostöökogemus ...... 12 2.4. Liikmeskond ...... 13 2.5. MTÜ Kirderanniku Koostöökogu tegevused ...... 15 2.6. Kohaliku tegevusgrupi ülesehitus ja arendamise kirjeldus ...... 17 III. KIKO Sotsiaalmajanduslik analüüs ...... 19 3.1. Poliitilised aspektid ...... 19 3.1.1. Riiklikud strateegiad ja sealt tulenevad aspektid ...... 19 3.1.2. Riiklikust ja EL rahastamisvõimalustest tulenevad aspektid...... 23 3.1.3. Kohalike omavalitsuste arengukavad ...... 23 3.1.4. Kohaliku poliitilise võimu stabiilsus ...... 25 3.2. Majanduslikud aspektid ...... 27 3.2.1. Eesti majanduse arengu trendid ...... 27 3.2.2. Regiooni majandus ...... 29 3.3. Sotsiaalsed aspektid ...... 40 3.3.1. Elanikkond ...... 40 3.3.2. Tööhõive ...... 43 3.3.3. Haridus ...... 43 3.4. Tehnoloogilised aspektid ...... 44 3.4.1. Arendustoetuste kasutamise tase ...... 44 3.4.2. Looduslikud ja kultuurilised ressursid ...... 45 3.4.3. Külakogukondade kooskäimiskohad ...... 48 IV. Sihtgrupid ...... 49 4.1. Olulised sihtgrupid KIKO mõistes ja nende vajadused ...... 50 V. Strateegilised eesmärgid ...... 51 5.1. KIKO väärtused ...... 51 5.2. KIKO Visioon ja Missioon ...... 52

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

5.3. Strateegilised eesmärgid ja strateegiakaart ...... 53 5.4. Strateegiliste eesmärkide saavutamise mõõtmine ...... 57 5.5. Strateegiliste eesmärkide omavahelised seosed ...... 58 5.5.1. Organisatsioon ...... 58 5.5.2. Sihtgrupid ...... 59 5.5.3. Mõju Ühiskonnale ...... 59 5.6. Strateegia rakendamise põhimõtted ...... 59 VI. Strateegia meetmed ...... 61 VII. Strateegia rakendamise tagamine ...... 62 7.1. Organisatsiooni komponendid ...... 64 7.2. Strateegia täiendamise ja muutmise põhimõtted ...... 64 Kokkuvõte ...... 64 Short summary of the strategy ...... 66 Lisa 1. KIKO Rahastamiskomisjoni töö- ja hindamisprotsessi põhimõtted. Hindamiskriteeriumid Error! Bookmark not defined.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Mõisted

Sihtgrupp – Piirkonna elanikke koondav kogum, keda iseloomustavad ühised huvid ning ootused. KIKO mõistes on sihtgrupi liikmed käsitletavad klientidena. ˇ Kohalik tegevusgrupp (LAG) – piirkonna ettevõtjaid, kolmandat sektorit ja omavalitsusi koondav organisatsioon, mille tegevus on suunatud piirkonna arendamisele.

Strateegia kaart – Kompleksne visualiseeritud kujutis KIKO strateegilistest eesmärkidest ja nendevahelistest seostest.

Strateegiaprotsess – tegevuste kompleks, mis koosneb uuringutest, koolitustest, õppereisidest, seminaridest ning selle põhjal strateegiadokumendi koostamisest, selle elluviimise seirest ja hilisemate täpsustavate muudatuste tegemisest.

KIKO – Kirderanniku Koostöökogu MTÜ, kohalikku tegevusgruppi esindav mittetulunduslik institutsioon.

MVE – Mikro- ja väikeettevõte. KIKO mõistes on mikro ettevõte kuni 10 töötajaga ja väikeettevõte kuni 50 töötajaga ettevõte.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Sissejuhatus

Muutuvas maailmas on maapiirkondade konkurentsivõimelise arengu kindlustamine väljakutse kogu ühiskonnale – nii riigile, kohalikule omavalitsusele, ettevõtlusele kui ka kolmandale sektorile. Selle väljakutse vastuvõtmise üheks vahendiks on kohalike tegevusgruppide rakendamine, milleks on ka Kirderanniku Koostöökogu MTÜ (KIKO). Selleks, et saavutada oma tegevuses edu on vajalik järjekindel, efektiivsusele ja jätkusuutlikkuse tagamisele suunatud tegevus. Sellise tegevuse rakendamise eelduseks on mõtestatud ja asjakohane planeerimisprotsess. Sellise planeerimisprotsessi aluseks ongi KIKO strateegia aastateks 2008 – 2013.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ strateegia määratleb olulised arengueeldused ja kitsaskohad piirkonna arengus ning määratleb nende alusel eesmärgid, mille saavutamise poole on mõistlik ja otstarbekas liikuda. Strateegias määratletakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud programmilised tegevused ja nende ellu rakendamise printsiibid.

I. Strateegiaprotsess

1.1. Strateegiaprotsessi kirjeldus

KIKO strateegiaprotsess on vajalik selleks, et käivitada KIKO kui organisatsioon ning samal ajal ka kui partnerlus kolme sektori vahel. Selleks valiti kombineeritud lähenemine, kus strateegiaprotsessi sisulise täitmise põhiraskus lasus KIKO partneritel ning protsessi juhtimiseks kaasati ka konsultant – SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Paralleelselt toimis KIKO koolitusprotsess ning siseriiklike- ja väliskogemuste hankimise protsess. Strateegia koostamise protsess oli üles ehitatud põhimõttel, kus protsessi edenedes nõustaja roll vähenes ning KIKO ja tema partnerid omandasid protsessi juhtimises ja läbiviimises rohkem kogemusi ja võimekust.

Konsultant juhtis strateegiaprotsessi eri osasid vastavalt kokku lepitud metoodikale ja selle raames kasutatavatele töövormidele. Strateegiaprotsessis genereeritud sisu ja kokkulepped on välja pakutud ja kokku lepitud KIKO partnerite poolt.

Strateegia koostamise raames oli kaasatud Strateegia töörühm, mis koosnes KIKO partnerite esindajatest – omavalitsused, ettevõtjad, kolmas sektor. Erinevates tööfaasides kaasati huvilisi küladest ja koolidest, kus viidi läbi arendusideede kogumise rühmatöid.

Koolitustest ja õppereisidest võttis osa vähemalt 50 inimest.

KIKO strateegiaprotsess on üles ehitatud lähtuvalt põhimõttest „üldiselt üksikule”.

Strateegias on määratletud KIKO visioon ja missioon, strateegilised eesmärgid, nende omavahelised seosed, nende mõõtmise põhimõtted ning nende saavutamiseks vajalikud programmilised tegevused. On ära toodud vajalikud otsused ja põhimõtted alumise taseme dokumentide koostamiseks (tegevuskavad, meetmete korrad). Määratletud on strateegia ülevaatamise ja muutmise viis.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

ANALÜÜS Milline on olemasolev olukord Millised võimalused on kasutada Millised on takistavad tegurid Mis toimub mujal

SIHTGRUPID Millised on KIKO sihtgrupid Kuidas KIKO oma sihtgruppidega tegeleb Millised on KIKO seisukohalt olulisemad sihtgrupid

STRATEEGILISED EESMÄRGID Millised on KIKO üldised eesmärgid Millised on KIKO eesmärgid sihtgruppide jaoks Millised on KIKO kui organisatsiooni eesmärgid

PROGRAMMID Milliseid programme rakendada Milliseid ressursse vajatakse

TEGEVUSKAVA Millised on täpsed tegevused Kes mida teeb

(Joonis 1. Strateegiaprotsessi skeem)

Käesoleva strateegiadokumendi raames käsitletakse strateegiaprotsessi kuni tegevuskava tasandini. Tegevuskavad koostatakse lähtuvalt strateegiadokumendist aastate kaupa.

Strateegia lähtekohtade selgitamiseks viidi läbi KIKO strateegia töögrupis SWOT analüüs, mis määratles KIKO kui organisatsiooni ja partnerluse seisukorra strateegiaprotsessi alguses.

Tugevused Nõrkused Organisatsioon koondab erinevate LAG tüüpi organisatsiooni valdkondade organisatsioone ülesehituse kogemuse puudus Liikmetel tugev kogemuste pakett Kaasatud liikmete arv on esialgu oma valdkonnast, sealhulgas väike projektide rakendamise kogemused Puudub reaalne koostöökogemus Liikmetel on hea teadmistepagas oma liikmete vahel valdkonnast Organisatsiooni ülesehituse Kohalikud inimesed on omavahel seisukohalt on puudulik protsesside tuttavad kirjeldus

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Organisatsiooni kuuluvatel organisatsioonidel on ühised huvid KIKO liikmed jagavad sarnast ruumi (looduslikku ja kultuurilist) KIKO-sse kuuluvad vallad on majanduslikult elujõulised Võimalused Ohud VIKO ja PAK strateegiaprotsesside Liikmed muutuvad passiivseks ja kogemustest on võimalik ammutada lahkuvad organisatsioonist kasulikku informatsiooni Rahastamisreeglite muutumine Uute huvitatud liikmete kaasamine ebasoodsamaks Täiendavate ressursside kaasamine Vähene initsiatiiv organisatsiooni muudest toetusprogrammidest enda poolt Võimalus kaasata piirkonnavälist Vähene huvi LAG tegemiste vastu kogemust ja ekspertiisi partnerite hulgas Koostöö teiste LAG-idega Lähtuvalt ressursimaksu jagunemise printsiipide muutusest väheneb KOV finantsvõimekus (Tabel 1. KIKO strateegiaprotsessi SWOT)

Strateegia koostamise raames viidi läbi KIKO piirkonna PEST analüüs, mille raames tehtud järeldused said sisendiks eesmärkide määratlemisele. Analüüsi raames käsitleti:

Poliitilisi aspekte - seotuna riiklike poliitikate ja oluliste strateegiadokumentidega, kohalike omavalitsuste strateegiadokumentidega, Euroopa Liidu toetusvõimalustega. Majanduslikke aspekte – seotuna ettevõtluskeskkonna, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori võimekusega. Sotsiaalseid aspekte – seotuna rahvastiku trendidega, tööhõive ja haridusega. Tehnoloogilisi aspekte – seotuna arendustoetuste kaasamise võimekusega, turismiressursiga.

Analüüs võimaldas teha järeldused, mis said sisendiks huvigruppide ja nende ootuste määratlemisel, visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide määratlemisel.

Määratleti KIKO visioon ja missioon.

Määratleti KIKO-sse puutuvad huvigrupid ning viidi läbi nende huvigruppide esimustamine lähtuvalt KIKO seisukohast. Määratleti strateegilised eesmärgid kolmes lõikes – mõju ühiskonnale, huvigrupid ja organisatsioon.

Lähtuvalt eesmärkidest genereeriti nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud programmid ja tegevused, strateegia rakendamise põhimõtted ja strateegia ülevaatamise ja muutmise põhimõtted.

1.2. Strateegia muutmise protsessi kirjeldus

KIKO strateegia muutmise algatamiseks oli 2 põhjust:

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

1) uue piirkonna lisandumine tegevusgrupi koosseisu (Kohtla-Nõmme vald); 2) strateegia täpsustamine senise tegevuse tulemuste ja muutunud sotsiaalmajanduslike tingimuste tõttu.

Strateegia muutmise protsessis viidi läbi 6 avalikku koosolekut piirkondade vajaduste ja kitsaskohtade väljaselgitamiseks ning KIKO töögrupi strateegiaseminar.

Strateegia muutmise lähtekohtade selgitamiseks viidi läbi KIKO strateegia töögrupis SWOT analüüs, mis määratles KIKO kui organisatsiooni ja partnerluse seisukorra strateegia muutmise protsessiks.

Tugevused Nõrkused Organisatsioon koondab erinevate Avalikkuse ebapiisav kaasamine valdkondade organisatsioone Liikmete erinev panustamine Liikmetel tugev kogemuste pakett organisatsiooni arengusse oma valdkonnast, sealhulgas Info levitamise kanalite vähene projektide rakendamise kogemused efektiivsus – info ei jõua kõikide Liikmetel on hea teadmistepagas oma sihtgruppideni valdkonnast Organisatsiooni ülesehituse ja Kohalikud inimesed on omavahel protsesside edasise arendamise tuttavad vajadus Organisatsiooni kuuluvatel Vähene initsiatiiv organisatsiooni organisatsioonidel on ühised huvid enda poolt KIKO liikmed jagavad sarnast ruumi (looduslikku ja kultuurilist) KIKO-sse kuuluvad vallad on majanduslikult elujõulised Organisatsiooni ülesehituse ja organisatsioonina toimimise kogemus Aktiivne ja panustada sooviv liikmeskond Võimalused Ohud Läbi teiste tegevusgruppidega Liikmed muutuvad passiivseks ja suhtlemise saada tööks vajalikku infot lahkuvad organisatsioonist Uute huvitatud liikmete kaasamine Rahastamisreeglite muutumine Piirkonna arendamiseks täiendavate ebasoodsamaks ressursside kaasamine muudest Noorte lahkumine piirkonnast ja toetusprogrammidest vähene huvi piirkonna arendamise Võimalus kaasata piirkonnavälist vastu kogemust ja ekspertiisi Vähene huvi LAG tegemiste vastu Koostöö teiste LAG-idega partnerite hulgas Soodne asukoht turismi ja ettevõtluse Taotlejate finantsvõimekuse arendamiseks vähenemine (Tabel 2. KIKO strateegia muutmise SWOT)

Strateegia muutmise raames vaadati üle KIKO piirkonna PEST analüüs, mille raames tehtud järeldused said sisendiks eesmärkide täpsustamisele.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

1.3. Lühikokkuvõte strateegiast

KIKO väärtused Avatus - oleme eelarvamustevabad ning avatud uuenduslikele ideedele

Ettevõtlikkus – väärtustame algatusvõimet ja loovust, oskust ning tegutsemisvõimet ja vastutust

Pühendumus – väärtustame tegevuste läbimõtestatust ja eesmärgipärasust, tunneme rõõmu oma tegevusest ja anname seda rõõmu edasi.

KIKO Visioon

KIKO piirkond on Ida-Virumaa arenenuim, aktiivse ettevõtluse ja seltsieluga, suurte valikuvõimalustega, atraktiivne, turvaline ja väärtustatud elukeskkond.

KIKO Missioon

KIKO aitab kaasa mõjusate ideede elluviimisele, mis on suunatud piirkonnas elukeskkonna parandamisele ja ettevõtluse arendamisele.

KIKO Strateegilised eesmärgid

Mõju ühiskonnale Suurenenud elanike heaolu Arenenud mikro- ja väikeettevõtlus Ettevõtlik elanikkond Sihtgrupid Võimekas 3. sektor Jätkusuutlik ettevõtlus KOVide aktiivne partnerlus Organisatsioon Piirkonda arendavad meetmed Tegusad partnerid Hea maine Proaktiivne hoiak Piisav kompetents Arenev organisatsioon ja toimiv asjaajamine (Tabel 3. KIKO strateegiliste eesmärkide lühikokkuvõte)

Eesmärkide saavutamiseks teostab KIKO kolme meedet:

Meede 1. Ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime tugevdamine Meede 2. Elukeskkonna parandamine Meede 3. Kogukonna arendamine ja maine kujundamine

KIKO rakendab strateegiat tagades eelkõige oma maine, materiaalse baasi ja organisatsioonis vajalikud kompetentsid.

Strateegia vaadatakse üle kord aastas, mille raames teostatakse ka strateegiliste eesmärkide saavutamise mõõtmise ning vajadusel strateegiat täpsustatakse ning muudetakse.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Strateegia perioodiks on 2008 – 2013.

II. Kohalik tegevusgrupp

(Joonis 2. KIKO tegevuspiirkond)

2.1.Kohaliku tegevusgrupi asutamine

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu asutamisleping sõlmiti 23.augustil 2006 Jõhvis Asutajateks olid : 1. Tauno Võhmar Jõhvi vald 2. Hannes Lumiste Kohtla vald 3. Tiit Salvan Toila vald 4. Anne-Ly Reimaa MTÜ Jõhvi Muuseumi Selts 5. Ivika Maidre MTÜ Maarahvaselts Vanatare 6. Terje Malman MTÜ Ontika Küla Selts 7. Kaido Seppar OÜ K.S. Pimestiku 8. Ardo Niido OÜ Cops & Max 9. Tõnis Kaasik Saka Cliff Hotel & SPA OÜ

Põhikiri kinnitati asutamiskoosolekul. Põhikirja on muudetud „11“ veebruaril 2010ja „01“juulil 2010

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu registreeriti äriregistris 18.09.2006.

2.2. Tegevuspiirkond

Tegevuspiirkond hõlmab 6 omavalitsusterritooriumi: Toila vald, Kohtla vald, Vaivara vald, Jõhvi vald (koos vallasisese Jõhvi linnaga), Narva-Jõesuu linn ja Kohtla-Nõmme vald,

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 kusjuures Jõhvi on ebatüüpiline LEADER piirkond, sisaldades vallasisest linna. Jõhvi on kõlbulik, kuna ühinemine toimus 2006 ja taotluses käsitleti 2005. aasta andmeid. Tegevuspiirkonnas elab 01.01.2010 seisuga 21 762 elanikku, neist maapiirkonns 8 072 elanikku. Tegevuspiirkond on territoriaalselt ühtne tervik. Piirkonna teeb eriliseks linnade ja maapiirkonna põimitus ning asukoht Vene piiri läheduses. Omapäraks saab kindlasti lugeda suurtööstuse lähedust. Piirkonda jäävad sisse alla 3000 elanikuga Narva-Jõesuu linna ja vallasisene Jõhvi linn. Tegevusgrupi naabriteks on Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve linn. Piirkonna neli omavalitsust (Kohtla, Toila, Vaivara ja Narva-Jõesuu) omavad merepiiri, mis loob eeldused tegelemaks mereturismi ja kalandusega. Mahajäetud tööstuspiirkonnad pakuvad võimalust arendada olemasoleva baasil elamus- ja ekstreemturismi (Kohtla-Nõmme piirkond). Jõhvi linn on kiiresti arenev maakonnakeskus, siia on koondunud ka mitmed riigiasutused.

2.3. Varasem koostöökogemus

Turism Juba 2001 formeerus MTÜ Toila-Ontika Merekuurort (TOM), kus partneriteks olid Toila vallavalitsus, Kohtla vallavalitsus, AS Toila sanatoorium, AS Toila V.V., OÜ Montego ja FIE Jüri Gabriel, Ontika Koolituskeskus (tänaseks likvideeritud), FIE Benno Uustal. TOM on hea näide koostöötahest vallavalitsuste ja ettevõtjate vahel, mida on realiseeritud projektides 2001 EAS-i poolt finantseeritud projekti „Toila-Ontika piirkonna turismimajanduse arendamise I etapp“, mille tulemusena töötati välja piirkonna turismi arengustrateegia ja turunduskava, reklaammaterjalid ja paigaldati viidad. 2001-2003 PHARE ESC projekti „Toila-Ontika looduspark“ käigus arendati välja piirkonna turismi infrastruktuur, sh matkarajad ja anti välja reklaammaterjale.

2004 juhtis MTÜ Toila-Ontika Merekuurort Ida-Virumaa põhjaranniku turismi ja aktiivse puhkuse programmi koostamist aastateks 2004-2006.

2003-2005 PHARE GS projekti „Ida-Viru mereranniku piirkonna turismi infrastruktuuri areng läbi Vaivara matkaraja ja infopunkti ehitamise ning ruumilise planeeringu koostamise pilootalal Vaivara ja Toila vallas ning Sillamäe linnas“ projektijuhiks oli Vaivara vallavalitsus, partneriteks Toila vallavalitsus, Sillamäe linnavalitsus, Ida-Viru maavalitsus ja Rootsi Västernorrlandi läänivalitsus, kasusaajate seas oli MTÜ Maarahvaselts Vanatare. Projekti üheks eesmärgiks oli koostöö parandamine ja aluse panemine piiriüleste arenguprojektide koostamisele tulevikus. Ruumilise planeeringu koostamisel korraldati partnerite poolt seminare ja väljapanekuid kirderanniku turismi planeerimiseks, MTÜ Maarahvaselts Vanatare sai renoveeritud seltsimaja-infopunkti.

2007 Piirkondliku arengu kavandamise meetmest sai abi Kohtla vallavalitsuse juhitav projekt „Ida-Virumaa matkaradade kontseptsioon ja rahvusvahelise rannikuraja E9 tootearendus ning TTA.“ Projekti teisteks partneriteks on Narva ja Sillamäe linnad, Vaivara, Toila, Jõhvi,Lüganuse, Aseri, Maidla, Sonda, Maidla ja Mäetaguse vallavalitsused.

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu omavalitsused osalesid laiahaardelise Interreg III B projekti Via Hanseatica ettevõtmistes. MTÜ Kirderanniku Koostöökogu omavalitsused osalesid Soome LEADER programmi elluviija, Kymenlaakso 7 omavalitsuse SEPRA projektis, mis haaras lisaks Ida-Virumaa

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 omavalitsustele (teiste seas Kohtla,Toila ja Vaivara) ka Lääne-Virumaa omavalitsusi. Projekti väljundiks olid visiidid, ühisseminarid ja maanoorte projekti ettevalmistamine, st

2004 PHARE CBC maanoortele suunatud projekt „Kohtumisest koostööni“( maanoorte initsiatiivikuse tõstmine) . Lähipiirkonna kohalike tegevusgruppide (MTÜ-d Virumaa Koostöökogu, Peipsi- Alutaguse Koostöökoda, Kirderanniku Koostöökogu) ja Ida-Virumaa Külade Esinduse ning Ida-Virumaa Talupidajate Liidu vahel on sõlmitud koostööleping eesmärgiga edendada Ida-Virumaa maapiirkondade arengut.

Planeerimisfaasis on töö Põhja-Eesti pankranniku lülitamiseks UNESCO geoparkide nimekirja.

2.4. Liikmeskond

Seisuga 01.06.2008 oli KIKO liikmeid kokku 24. Neist 5 omavalitsust, 11 mittetulundussektorist ja 6 ettevõtlussektorist.

Seisuga 01.09.2010 on KIKO liikmeid kokku 36. Neist 5 omavalitsust, 18 mittetulundussektori ja 13 ettevõtlussektori esindajat.

Sh. omavalitsused (5 liiget): Jõhvi vald, Kohtla vald, Toila vald, Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn

Sh. mittetulundussektor (18 liiget): Jõhvi vallast (5): Ida-Virumaa Talupidajate Liit, Jõhvi Muuseumi Selts, Kahula Küla Selts, MTÜ Tammiku Segaansambel, Alutaguse Suusaklubi Toila vallast (5): Konju Küla Selts, Spordiklubi FiniFit, MTÜ Toila-Ontika Merekuurort, Toila Sadama Jahtklubi, MTÜ Toila Merepääste Kohtla vallast (4): Ontika Küla Selts, Krabuli Selts, MTÜ Visad, SA Saka-Ontika Pank Vaivara vallast (3): Maarahvaselts Vanatare, MTÜ Sinimäe SK SÕNN, Vaivara Sinimägede Sihtasutus Narva-Jõesuu linnast (1): MTÜ Narva-Jõesuu Puhtaks

Sh. ettevõtlussektor (13 liiget): Jõhvi vallast (2): Valge Hobu Trahter OÜ, OÜ Mitteldorf Toila vallast (2): OÜ Voka Trans, OÜ Fulton Service Kohtla vallast (3): OÜ Cops & Max, OÜ Eiki Reisid, Saka Cliff Hotel & SPA OÜ Vaivara vallast (4): OÜ K.S. Pimestiku, OÜ Artesti, OÜ Nordland, FIE Aare Objarteli Veski talu Narva-Jõesuu linnast (2): Eara OÜ, FIE Meelis Heek

Liikmeskond on suurenenud stabiilselt. Seni on organisatsioonist lahkunud vaid 1 liige. See näitab organisatsiooni populaarsust ja head mainet. Samas paistab silma mittetulundussektori suur aktiivsus ja ettevõtlussektori suhteline passiivsus võrreldes mittetulundussektoriga. Samuti on probleemiks ühe piirkonna sisese regiooni selge eristumine madala osalusaktiivsuse poolest – Narva-Jõesuu linn. Seega tuleb edasises arengus pöörata rohkem tähelepanu ettevõtete seas KIKOst info levitamisele ja Narva-Jõesuu aktiivsemale kaasamisele KIKO tegevustesse.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Jrk.nr. Liikme nimi Sektor

1 Jõhvi Muuseumi Selts MTÜ 2 Valge Hobu Trahter OÜ EV 3 OÜ Mitteldorf EV 4 Ida-Virumaa Talupidajate Liit MTÜ 5 Kahula Küla Selts MTÜ 6 MTÜ Tammiku Segaansambel MTÜ 7 Alutaguse Suusaklubi MTÜ 8 Jõhvi Vallavalitsus OV 9 Konju Küla Selts MTÜ 10 MTÜ Toila-Ontika MTÜ Merekuurort 11 MTÜ Toila Merepääste MTÜ 12 Spordikulbi FiniFit MTÜ 13 OÜ Voka Trans EV 14 Toila Sadama Jahtklubi MTÜ 15 OÜ Fulton Service EV 16 Toila Vallavalitsus OV 17 Maarahvaselts Vanatare MTÜ 18 OÜ K.S. Pimestiku EV 19 OÜ Artesti EV 20 OÜ Nordland EV 21 MTÜ Sinimäe SK SÕNN MTÜ 22 Vaivara Sinimägede Sihtasutus MTÜ 23 FIE Aare Objarteli Veski talu EV 24 Vaivara Vallavalitsus OV 25 Ontika Küla Selts MTÜ 26 OÜ Cops & Max EV 27 Saka Cliff Hotel & SPA OÜ EV 28 OÜ Eiki Reisid EV 29 Krabuli Selts MTÜ 30 MTÜ Visad MTÜ 31 SA Saka-Ontika Pank MTÜ 32 Kohtla Vallavalitsus OV 33 Eara OÜ EV 34 FIE Meelis Heek EV 35 MTÜ Narva-Jõesuu Puhtaks MTÜ 36 Narva-Jõesuu Linnavalitsus OV

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Tabel 4. KIKO liikmeskond)

Piirkonna võimalustest ja eripärast sõltuvalt on paljud äriettevõtetest liikmed tegevad turismi arendamise ja transpordiga. Maakonna keskuse asukohast tulenevalt on liikmeks Ida-Virumaa Talupidajate Liit kui talupidajate katusorganisatsioon. MTÜ-d ja SA-d tegelevad külaelu arendamisega, elanikele vaba-aja tegevuse pakkujatena, mereteemade ja ajalooga. MTÜ Kirderanniku Koostöökogu on avatud uute liikmete vastuvõtuks. Liikmete arv on eelmise perioodi võrdlusega kasvanud 50%. Kirderanniku Koostöökoguga liitumiseks on soovi avaldanud Kohtla-Nõmme vald, kellega lisandub piirkonnale ka ekstreemturismi elamusi pakkuv OÜ ja MTÜ-st spordiklubi.

2.5. MTÜ Kirderanniku Koostöökogu tegevused

Strateegia koostamiseks on läbi viidud järgmised koolitused ja seminarid: 14.-15. 02.08 koolitus ja strateegiaseminar Narva-Jõesuu linnas 03.-04.04.08 strateegiaseminar Kohtla vallas Saka külas 26-27.04.08 strateegilise juhtimise koolitus OÜ BALTEED poolt Valgamaal Arulas 22.05.08 strateegiaseminar laeval ja Lintulahti Virolahti vallas (Soome)

Tulenevalt uue piirkonna liitumisest ning vajadusest muuta meetmeid otsustas juhatus kaardistada iga omavalitsuspiirkonna vajadused sõltuvalt LEADER meetme rakendamise võimalustest. Avalikele koosolekutele olid kaasatud erinevate sektorite ja huvialade esindajad.

Strateegia muutmiseks on läbi viidud järgmised avalikud koosolekud ja seminarid: 26.07.2010 strateegia muutmise avalik koosolek Kohtla vallas 27.07.2010 strateegia muutmise avalik koosolek Jõhvi vallas Kahula külamajas 02.08.2010 strateegia muutmise avalik koosolek Narva-Jõesuu linnas Meresuu SPA hotellis 03.08.2010 strateegia muutmise avalik koosolek Vaivara vallas 09.08.2010 strateegia muutmise avalik koosolek Kohtla-Nõmme vallas Kohtla Kaevanduspark muuseumis 10.08.2010 strateegia muutmise avalik koosolek Toila vallas 24.-25.08.2010 strateegia muutmise seminar Matsu talus Tudulinna vallas

Kaasamiskampaania raames on läbi viidud alljärgnev: LEADER meetme ja strateegia tutvustamiseks on läbi viidud infopäevad: 17.05.08 infopäev Vaivara vallas Laagna külas Maarahvaselts Vanatare seltsimajas 18.05.08 infopäev Kohtla vallas Saka külas 29.05.08 infopäev Toila vallas Toila raamatukogus

2009. ja 2010. aastal on enne taotlusvoorude algust läbi viidud infopäevad kõigis omavalitsuspiirkondades. Maakondliku levikuga ajalehes „Põhjarannik” on eesti- ja vene keeles ilmunud „Kirderanniku Teataja”

Partnerluse ja kogemustest õppimise raames on külastatud alljärgnevaid kohalikke ja teiste EL liikmesriikide tegevusgruppe:

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

25.-26. 09 ja 10. 10. 2009 projektikirjutajate õppereis Järvamaale ja Viljandimaale, seminar projektide analüüsist. 31. 10. – 08. 11.2009 koostöökogemuste vahetamine Poolas tegevusgrupi „Kraina Drweca i Pasleki” piirkonnas www.leader.frrl.org.pl ; kohtumine Brüsselis Maaelu Arengu Euroopa Võrgustiku Kontaktpunktis http://ec.europa.eu/agriculture/rurdev/enrd/whoswho/enrdcontactpoint/index_en.htm ja Prantsusmaa tegevusgrupiga www.pays-baie-mont-saint-michel.fr. 3. 12. 2009 ühine seminar projektitaotlustest kolme Järvamaa LEADER tegevusgrupiga Toilas 12. 12. 2009 ühine aastakokkuvõtte seminar Virumaa Koostöökoguga Maidlas 3. 06. 2010 ettevõtjate ühisseminar Hiidlaste Koostöökoguga Toilas 17. 06. 2010 hindajate koolitus koos Põhja-Harju Koostöökoguga Toilas 16.-18. 09. 2010 ettevõtjate õppereis ja kohaliku toidu seminar Hiidlaste Koostöökogu piirkonnas 24.-30. 09. 2010 õppereis ja kogemuste vahetamine Slovakkia Levoca piirkonna tegevusgrupiga http://www.rzlevoca.sk/ ja Tšehhi Olešnice piirkonna tegevusgrupiga MAS LEV www.masboskovickoplus.cz. Tutvumine sealsete LEADER projektidega.

25.04.08 ringsõit ja arutelu Valgamaal koos Valgamaa Partnerluskoguga 23.05.08 arutelu Kotkas ja ringsõit Kagu-Soomes SEPRA lag-i piirkonnas. 11.06-14.06 tutvumine Inglismaa West-Lothiani LEADER kogemusega 15.06.-18.06. tutvumine Ungari Duna-Ipoli LEADER kogemusega

Koostöö naabertegevusgruppidega toimub kogu Ida-Virumaa arendamise eesmärgil. Alustatud on kohaliku toidu käivitamise programmiga, jätkuprojektidena on kavas ühise infomaterjali väljaandmine ning ühiste tööseminaride korraldamine. Kohaliku toidu programmi käivitamise eesmärgil on toimunud külaskäigud ja õppereisid Võrumaale, Tartusse ja Hiiumaale.

Välispartnerite otsingul ja koostöö valikul lähtume põhimõtetest, et leida sarnaste tegevusvaldkondade või piirkondade tegevusruppe, kellelt omandada kogemusi. Nii toimus 2009 õppereis Prantsusmaa kaevanduspiirkonda, kus tutvusime kaevandatud maade rekultiveerimisega. Välisõppereisil Slovakkiasse kogesime slaavi külalislahkust, mis ka meie piirkonnale omane. Uued koostöö ja kogemuste vahetamised Soome Kalakukko RY-ga on eesmärgil leida võimalusi ühiste turismimarsruutide loomiseks ning Kirderanniku piirkonna turismiettevõtete töö parandamiseks.

Seminaridele, koolitustele ja õppereisidele oleme kaasa kutsunud mitte ainult KIKO liikmed, vaid tekitatud huvi laiemalt. Koolitusi kasutatakse elanikkonna motiveerimiseks. Edaspidi on plaanis korraldada koolitusi ja õppereise kogukonna arendajatele ning ettevõtjatele. Näited: 2010 jaanuris toimus ehitusõiguse alane koolitus taotlejaile ja KOV ehitusspetsialistidele, koolitusteemaks uue ehitusseaduse tutvustamine; 2010 augustis toimus õppereis kogukonna arendajatele Ida-Virumaa Lõunaregiooni ning septembris õppereis ettevõtjatele Hiiumaale. Koolituste ja õppereisidele kaasamise tulemusena oleme saanud juurde uusi aktiivseid liikmeid ning piirkonda on tekkinud uued MTÜ-d. Ühiste koolituste ja õppereiside kaudu toimub sünergia saavutamine ja koostöövajaduste väljaselgitamine.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

2011 on plaanis viia läbi liikmete hulgas küsitlused, et saada tagasisidet info piisavuse, ootuste ja vajaduste kohta ning soodustada võrgustiku moodustamist. Edaspidi viia läbi küsitlused piirkonna elanike seas. Oluliseks peame tagasiside andmist, mis toimub ajalehe kaudu.

2.6. Kohaliku tegevusgrupi ülesehitus ja arendamise kirjeldus

Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub 4 liiget

Nimi ametikoht KOV Sektor

Margus Paalo Juhatuse esimees Toila MTÜ Tauno Võhmar Juhatuse liige Jõhvi KOV Ardo Niido Juhatuse liige Kohtla Ettevõtlus Meelis Kaljurand Juhatuse liige Vaivara MTÜ (Tabel 5. KIKO Juhatus)

Juhatuse liikmete arvu on kavas suurendada seoses uue valla liitumisega.

KIKO kasutab oma tegevuses bürooruume Ida-Virumaa Maavalitsuse majas Jõhvis. Kontor on avatud kõigil tööpäevadel kell 8.30 – 17.00, et tagada asjakohase info jagamine taotlejatele. Maavalitsus võimaldab kasutada suuremaid ruume koolitusteks ning seminaride läbiviimiseks. Asukoht maakonna keskuses on sobiv taotlejaile, kontorit on kerge üles leida ning läheduses asuvad parklad ja bussijaam.

Kirderanniku Koostöökogu jagab avalikkusele teavet kodulehe www.kirderannik.ee ja ajalehe „Kirderanniku Teataja” kaudu. Kodulehe täiendamine toimub jooksvalt. Ajalehte antakse välja 4 korda aastas vastavalt vajadusele. Samuti on info jagamine toimunud ühekordsete kuulutuste kaudu maakondlikus ajalehes „Põhjarannik”, samuti vastavalt vajadustele. Liikmete vahel toimub infovahetus listi kaudu.

KIKO tegevmeeskonna moodustavad tegevjuht ja projektijuht Tegevtöötajate ülesanneteks on tegevusgrupi töö korraldamine, projektitaotluste nõustamine, vastuvõtmine, analüüsime ja seire; koolituste, seminaride ja õppereiside korraldamine jms. Vastavalt vajadusele ja võimalustele kaasatakse ka lisatööjõudu. Raamatupidamise teenus ostetakse sisse.

Organisatsiooni kõrgeim võimuorgan on liikmete üldkoosolek, kes kutsutakse kokku juhatuse poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 kord aastas.

Juhatus käib otsuste tegemiseks koos tavaliselt kord kuus, 2010. aastal on 10 kuu jooksul toimunud 18 juhatuse koosolekut.

Hindamiskomisjon teeb tööd projektide läbivaatamiseks ning teeb ettepaneku juhatusele toetuste kinnitamiseks. Juhatus kinnitab projektide lõpprahastuse.

Revisjonikomisjon kontrollib tegevusgrupi majandustegevust ning vaatab üle projektide otsused.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Koolituse/õppereisi/kogemuste Selgitus/põhjendus Partner vahetamise indikatsioon

Menetluskompetentside KIKO oluliseks rolliks saab PRIA; EAS; arendamine projekttaotluste kohapealne Maakondlikud menetlemine. Selleks on vaja arenduskeskused Ida- organisatsioonisiseselt välja Virus ja Lääne-Virus arendada kompetents KIKO (menetlemiskogemusi siseste menetlusprotsesside omavad ülesehitamiseks ja organisatsioonid) haldamiseks Otsustusprotsesside korraldamine, KIKO poolt vastuvõetavaid PRIA, Maavalitsused, otsuste kaalutlemise ja hindamise otsuseid iseloomustab otsuste EAS; Maakondlikud korraldus kaalutletud iseloom. Taotlejate arenduskeskused puhul tuleb teha valikuid, (erinevate taotluste milliseid taotlusi rahastada, hindamist korraldanud milliseid mitte. Tehtud organisatsioonid) positiivsed ja negatiivsed otsused peavad olema hästi põhjendatud. Organisatsiooni arendamisega Organisatsiooni ülesehitamise Vastavad seotud koolitused etapis on oluline hästi läbi koolitusorganisatsioonid mõtestatud tegevuste teostamine. Tähtis on tagada vajalike süsteemide ülesehitus ja toimimine (struktuur, kompetentsid, dokumendihaldus, motivatsioonisüsteem, strateegia rakendamine jm.) Õppereisid Eestis Edukaks toimimiseks on Teised võrreldavad oluline omada tegevusgrupid Eestis võrdlusmaterjali ja omada informatsiooni teiste sarnaste organisatsioonide tegevusest. Õppereisid välismaal Arenemiseks ja Tegevusgrupi Soomes, rahvusvahelistumiseks on samuti mõned partnerid oluline kogemustevahetus Lääne-Euroopas välismaailmaga. Sealt on võimalik saada uusi ideid, mida rakendada ja hinnata võimalike erinevate lähenemiste efektiivsust. Isiksuse arendamisega seotud Partnerluse edu oluline faktor Vastavad koolitused on partnerluses osalevate koolitusorganisatsioonid isikute kompetentside tase ning isiksuslik areng. Selleks on oluline koolitada sotsiaalseid oskusi (nt.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

kommunikatsioon, isiksuslike profiilide määramine jms.) kui konkreetseid inimesega seotud professionaalseid oskusi (nõustamisoskused, juhtimisoskused, esinemisoskused jms.) (Tabel 6. Kompetentsiarenduse indikatsioon)

Majandusliku elujõulisuse tagamiseks koostatakse igal aastal kaalutletud tegevusgrupi eelarve. Tegevuskulude katmiseks enne kuludeklaratsiooni rahuldamisotsust PRIA poolt on võetud pangalean SEB Pangalt. Pangalenude intressid ja lepingu sõlmimise tasud kaetakse liikmemaksude arvelt. Liikmemaksu suuruseks on KOVdel 20 000 kr aastas, MTÜdel, SAdel ja ettevõtjatel 1 000 kr aastas. Koolituste ja välisõppereiside korraldamisel on arvestatud osalejate omaosalustasuga kuni 10% tegelikust kulust.

III. KIKO Sotsiaalmajanduslik analüüs (Seoses Jõhvi linna ja valla ühinemisega 2006 pole Statistikaameti andmed Jõhvi valla maapiirkonna kohta alates 2006 representatiivsed ja kajastavad linnalist piirkonda ja maapiirkonda koos)

3.1. Poliitilised aspektid

3.1.1. Riiklikud strateegiad ja sealt tulenevad aspektid

KIKO strateegia raames on olulised eelkõige kaks riikliku taseme strateegiadokumenti – Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005-2015, mis annab üldisema tausta ning sisendi strateegiliste eesmärkide määratlemiseks KIKO jaoks ning Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013, mis määratleb suures osas KIKO tegevuseks vajalikud põhimõtted ning samuti olulise osa võimalikest KIKO rahastamismeetmetest.

Riiklikud strateegiadokumendid annavad ka üldise suuna KIKO tegevusele ja KIKO poolt rakendatavatele programmidele.

3.1.1.1. Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005-2015

Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005-2015 on arendusdokument, mis kajastab üldisi ja kompleksseid arenguid Eesti piirkondades ning seeläbi on oluline ka käesoleva analüüsi mõistes. Eesti Regionaalarengu Strateegia võimaldab kasutada selle raames teostatud kompleksset sotsiaalmajanduslikku analüüsi hindamaks Eesti lähimat tulevikku kujundavaid trende ning arvestada neid oma piirkondlike strateegiate väljatöötamisel.

Eesti Regionaalarengu Strateegia toob välja 12 kasvupiirkonda Eestis.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 3. Kasvupiirkonnad Eestis)

Lisatud kaardilt on näha, et KIKO asub kahes perspektiivses kasvupiirkonnas. See loob olulised positiivsed eeldused piirkonna arenguks. Oluline on siiski säilitada maapiirkonna iseloomulikku elulaadi ning kultuuri. Riskideks on sellises kasvupiirkonnas võimalik valglinnastumine ning sellest tulenevad infrastruktuurilised ja demograafilised probleemid.

Majanduse arendamise seisukohalt annab KIKO piirkonna paiknemine kasvupiirkonnas oluliselt suurema valikuvõimaluse teenindussektori arendamiseks ning väikeettevõtluse mitmekesistamiseks.

Regionaalarengu strateegiadokument määratleb oma visiooni ühe osana piirkondlike spetsiifiliste eelduste oskuslikul ja uuenduslikul ärakasutamisel põhinevat arengut.

Eesti regionaalpoliitika üldeesmärgiks on:

“Riigi regionaalpoliitika meetmestiku üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele. Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamise huvides on kaasnevaks eesmärgiks rahvastiku ja majandustegevuse pealinnapiirkonda koondumise pidurdamine.“ (Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005-2015)

Sellest tulenevalt on Eesti Regionaalarengu Strateegias määratletud regionaalpoliitika alaeesmärgid, mis on suunatud

Inimeste põhivajaduste parem tagatus igas Eesti paigas Eri piirkondade püsiv konkurentsivõime Eesti piirkondade tugevam sidumine ülepiiriregioonide ja muu Euroopaga 20

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Strateegiadokumendi eesmärgipüstitus võimaldab eeldada ka tulevikus riigipoolset toetust kohapealt tulevatele algatustele kui nad vastavad piirkonnaspetsiifilise ressursi parema ärakasutamise ja uuenduslikkuse kriteeriumitele.

3.1.1.2. Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013

Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 pühendab olulist tähelepanu LEADER meetmele ja eesmärkidele, mida selle raames saavutatakse. MAK SWOT analüüsist lähtuvalt on KIKO strateegia mõistes oluline järgmine järeldus:

Aastatel 2007–2013 on maapiirkondade elukvaliteedi tõstmiseks ja maamajanduse mitmekesistamiseks suunatud rahaliste vahendite osakaal perioodiga 2004–2006 võrreldes suurenenud umbes neli korda. Ettevõtluse olukorra parandamiseks keskendutakse ennekõike mikroettevõtete tegevuse arendamisele. Soodustatakse eelkõige väiksemate põllumajandustootjate tegevuse mitmekesistamist muu maaettevõtlusega väljaspool põllumajandust. Põhiteenuste kättesaadavuse tagamise ja infrastruktuuri uuendamise osas suunatakse vastavaid tegevusi järjest rohkem LEADER-otsustusprotsessi kaudu. (Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013)

MAK rõhuasetus on olulisel määral pühendatud uute lahenduste leidmisele maaelu säilimiseks vajaliku ettevõtlusstruktuuri mitmekesistamisel ning paremale elukvaliteedile suunatud tegevuste viljelemisel.

Maaelu Arengukavast võib teha järelduse, et KIKO piirkonna edendamiseks on võtmetähtsusega olukorra kujundamine, mis soosiks piirkonnas uute ideede rakendumist ning nutikaid lahendusi pakkuvate algatuste realiseerumist nii ettevõtluses, kolmandas sektoris kui ka avalikus sektoris.

Eesti Maapiirkondade Arengukava 2007-2013 on KIKO strateegiaga kõige otsesemalt seotud riikliku tasandi arengudokument.

KIKO strateegia seisukohast on oluline jälgida MAK 3. telje – Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine – välja toodud eesmärke. KIKO Strateegia on MAK mõistes suunatud eelkõige 3. telje eesmärkide elluviimisele

MAK telje eesmärk KIKO Strateegia eesmärk

Meede 3.1 Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate Suur jätkusuutlike mikro- ja väike- elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse ettevõtete arv – otseselt toetab MAK suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse eesmärgi saavutamist läbi piirkondliku mitmekesistamise (eelkõige keskustest uute jätkusuutlike mikro- ja väike- eemalejäävates piirkondades) ning sellega ettevõtete loomise soodustamise ja uute ja paremate töökohtade loomisele olemasolevate mikro- ja väike- kaasaaitamine. ettevõtete arendamise

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Meede 3.2 Meetme üldeesmärk on parandada Suur kolmanda sektori võimekus – maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja toetab otseselt MAK eesmärki elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse toetades piirkonna 3. sektori suurendamise ja mittetulundussektori organisatsioonide võimekust algatada arendamise. Meede aitab kaasa ja ellu viia oma arenduslikke algatusi maapiirkonna sotsiaalse ja majandusliku ja projekte mahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise Kohaliku omavalitsuse osalus negatiivsete arengute pidurdamisele. partnerluses on suur – soodustab kodanikualgatuse realiseerimiseks vajaliku partnerluse ja täiendava info ja finantsvahendite kaasamist (Tabel 7. KIKO strateegia seosed MAK telgedega)

3.1.1.3. Maakondlikud arengustrateegiad

KIKO seisukohalt on oluline Ida-Virumaa Arengustrateegia 2005-2013

Ida-Virumaa arengustrateegia sätestab oma üldise eesmärgi järgmiselt:

„Arengustrateegia koostamise eesmärk on analüüsida piirkonna arengu lähteolukorda ja tagada maakonna tasakaalustatud areng ning ühtsed arenguprioriteedid pikemaks perioodiks.

Eesmärgi saavutamiseks on vaja arengustrateegias lahendada järgmised küsimused: leida meetmed Ida-Virumaa atraktiivsuse tõstmiseks turistide ja ettevõtjate jaoks ning mainekujunduseks; leida meetmed elukeskkonna parandamiseks, mis peataks inimeste äravoolu maakonnast ning meelitaks piirkonda ettevõtlikke inimesi;

Kavas on luua nende eesmärkide täitmiseks soodne keskkond erinevate maakonna arengule kaasa aitavate arengufondide kasutamiseks ning kohalike omavalitsuste ja ettevõtete arenguprojektide väljatöötamiseks ja teostamiseks.” (Ida-Virumaa Arengustrateegia 2005-2013)

KIKO Strateegia seisukohalt on maakondlikus arengustrateegias oluline

Ida-Virumaa Arengustrateegia 2005-2013

kohalike elanike ettevõtlikkuse suurendamine ja uute väike- ning keskmise suurusega ettevõtete tekke stimuleerimine

praktilise suunaga ettevõtluskursuste läbiviimine ja väikeettevõtluse võimaluste tutvustamine (k.a õppeasutustes); alustavate ettevõtjate klubide ja mentorlusprojektide initsieerimine; pöörata rohkem tähelepanu tegevustele väljaspool linnu, arendamaks väikeettevõtlust maapiirkondades. Aktiviseerida arenduskeskuste tööd valdades, aitamaks kohalikel VKE-del välja töötada täiesti oma nišš, mida riigi toetusel edasi arendada; toetuste taotlemise võimaluste ja korra tutvustamine.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Maakonna turismiettevõtluse konkurentsivõime tõstmine võrreldes teiste turismipiirkondadega Eestis ning piirkonna külastatavuse suurendamine

turismiobjektide kaardistamine maakonnas/piirkonnas; vaatamisväärsuste ja huviobjektide viitade ja stendide valmistamine ning paigaldamine; Peipsi- ja Narva jõeäärsete alade rekreatiivsete alade turismipotentsiaali arendamine ja VKE ettevõtetele arenguvõimaluste loomine muude tegevuste (turismiettevõtete professionaalsuse tõstmine; turismialase koostöö edendamine teiste piirkondadega ning era-, avaliku ja kolmanda sektori vahel; viitade skeemide paigaldamine; turismitõmbekeskuste väljaarendamine) elluviimise jätkamine

Maakondlik arengustrateegia kannab endas suunda suuremat lisandväärtust tootvate ettevõtete toetamisele, mis läheb kokku ka KIKO strateegiliste eesmärkidega.

Arvestades asjaolu, et KIKO piirkond asub Ida-Viru maakonna kasvukeskmes on oluline KIKO tegevuste kooskõlastamine ka maakondlike arendustegevustega ning sisendi andmine maakondlikku arengu planeerimisse.

3.1.2. Riiklikust ja EL rahastamisvõimalustest tulenevad aspektid

Käimas on programmeerimisperiood (2007 – 2013) EL-s, mis puudutab EL toetusrahade kasutamist. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis on võimalik teha pikemaajalisi investeerimiskavasid ning neid ka olulise kindlusega ellu viia.

Käesoleva programmeerimisperioodi raames on avanenud uued toetusmeetmed. MTÜ Kirderanniku Koostöökogu jaoks pakuvad eelkõige huvi Maaelu Arengukava 2007 – 2013 poolt määratletud meetmed ning samuti muud piirkondade, ettevõtluse ja kolmanda sektori arendamisele suunatud EL toetusvahendid. Meetmete koostamisel on lähtutud vajadusest olla abiks taotlejaile lisaks investeerimisvõimalustele ka eeltööde ja eeluuringute teostamisel, mis on vajalikud teistest EL programmidest rahataotluste esitamisel. Seeläbi on eesmärk tekitada sünergiat piirkonna kiiremaks arendamiseks tuues sisse võimalikult ereinevaid rahastamisvõimalusi.

Kujunenud olukord võimaldab teostada kaalutletud ja suhteliselt pikaajalist poliitikat.

Oluliseks eeliseks orienteerumaks erinevate toetusmeetmete paljususes on õigeaegne ja adekvaatne informeeritus. Õigeaegne ja adekvaatne teave ning selle saamiseks vajalik kuulumine erinevatesse infovõrgustikesse nii riiklikul kui regionaalsel tasandil on jätkuvalt arendustoetuste maksimaalse ärakasutamise jaoks ülioluline.

3.1.3. Kohalike omavalitsuste arengukavad

KIKO piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavad sätestavad eesmärke järgmiselt:

Omavalitsus AK eesmärgid seotult KIKO-ga

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Jõhvi vald Jõhvi valla arengu üldeesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele.

Selleks on vaja:

Parandada piirkonna mainet (tutvustada Jõhvit kui uut arenevat keskust). Tõsta elukeskkonna kvaliteeti. Parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti. Tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.

Jõhvi on innovatsiooni edendav, investeerijaile atraktiivne ja ettevõtlust soosiv omavalitsus. Eesmärk: Valla inimressursi tugevdamine – Jõhvi vallas on rohkem ettevõtlikke inimesi, kes oleksid võimelised looma ja arendama ettevõtteid ja toimivaid koostöövõrgustikke Valla inimressursi tugevdamiseks on vajalik: (väljavõte) Teostada ettevõtlikkuse arendamisele suunatud tegevusi Teostada otsustuskvaliteeti parandavaid uuringuid ja kavasid, hankida ekspertteadmisi Luua noorte omavastutust arendavaid ettevõtmisi

Kohtla vald Kohtla vald on üks väärtustatumaid elukeskkondi maakonnas, mida iseloomustavad hoolitsetud looduskeskkond, aktiivne kultuurielu ning mitmekesised spordi ja vaba aja veetmise võimalused, valla elanikkond on sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivne, kindlustades sellega kogukonna heaolu ning tasakaalustatud arengu. Tagamaks Kohtla valla edukat, stabiilset arengut on valla prioriteetideks: sh. 1) Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond. 2) Aktiivne turismi- ja ettevõtlusvõrgustik.. 3) Turvaline elukeskkond 4) Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused.

Arengukava rõhutab olemasoleva füüsilise ressursi väljaarendamist turismiteenuste pakkumiseks ning nende teenuste pakkumist väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate vahendusel.

Lisaks turismivaldkonnale rõhutab arengukava ka põllumajanduse ja loomakasvatuse kaasajastamise vajadust.

Toila vald Väärtustame oma elukeskkonda, loome tingimused uuendusmeelseks ja püsivaks arenguks.

Valla strateegilised eesmärgid: sh. Toimiv koostöö kolmanda sektoriga

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Tugevad külakogukonnad Suur tööhõive Atraktiivne ärikeskkond Elanikkonna rahulolu

Arengukava rõhutab oluliselt turismi- ja teenindussektori osatähtsust ettevõtluse arendamisel. Oluline on rõhuasetus väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusele.

Vaivara vald Vaivara valla arengukava aastateks 2005-2012 koostamise eesmärgiks on muuta Vaivara valla piirkond turvaliseks elukeskkonnaks, säilitada loodust ja vajadusel kasutada loodusressursse jätkusuutlikult vältides keskkonnaseisundi halvenemist, hoida kultuuri omapära - eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine. Pakkuda piirkonna elanikele kvaliteetseid hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalteenuseid.

Kohtla- Tagamaks Kohtla-Nõmme valla edukat ja stabiilset arengut on valla Nõmme vald prioriteetideks: 1. Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond 2. Turvatunnet pakkuv sotsiaalsfäär 3. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused 4. Aktiivne ettevõtlusvõrgustik

Narva- Narva-Joesuu missioon seisneb linna muutmises kaasaegseks Jõesuu linn konkurentsivõimeliseks Euroopa linnaks, ligitõmbava loodusliku-, informatiivse ja elukeskkonnaga, valjaarenenud teenindusfaariga ja eduka ettevotlusega. Linnaks, kus kohalikud ja piiritagused kulastajad ja turistid veedavad aastaringselt oma vaba aega, ravivad end ja puhkavad. Elanikkonna elukvaliteet ja haridustase touseb, linna tuntus ja kulgetomme paraneb ja kasvab. Linna strateegilised eesmärgid on: Linna elukeskkonna parandamine kohaliku majanduse tugevdamine ja soodsa ärikliima loomine Euroopa majandusruumis omavalitsuse efektiivsuse tõstmine ja soodsa sotsiaalse kliima loomine linna omapära ja tuntuse tõstmine ja arendamine

Arengukava rõhutab kaasaegsel tehnoloogial põhinevate ökoloogiliselt puhta tootmisega tegelevate firmade vajalikkust. (Tabel 8. Omavalitsuste arengukavade eesmärgid)

KIKO piirkonna omavalitsuste arengukavad on kõik suunatud elukeskkonna arendamisele ning kõik tähtsustavad ka mikroettevõtete ja MVE-de rolli selles protsessis. See võimaldab arvestada KIKO strateegia sobituvusega kohalike omavalitsuste arendustegevuste põhimõtetesse.

3.1.4. Kohaliku poliitilise võimu stabiilsus

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Pikaajaliste programmide rakendamisel KIKO tasandil on oluline ka kohaliku taseme poliitikate stabiilsus. Stabiilne kohalik poliitika võimaldab sõlmida kohalike omavalitsustega pikaajalisi kokkuleppeid ning neid siis ka metoodiliselt ellu viia.

Oluline turbulentsus kohaliku poliitika tasemel võib omada tugevat pärssivat mõju arendustegevustele, sundides arendusprotsessidesse kaasatud partnereid kulutama liigselt ajalist ja inimressurssi juba sõlmitud kokkulepete kinnitamiseks või arendusprotsesside selgitamiseks uutele kohalikele võimudele.

Järjekindla arendustegevuse elluviimiseks on oluline hinnata kohaliku poliitika järjepidevust ning kohaliku taseme poliitiliste jõudude koosseisu. See võimaldab selgitada oma arendusprojekte ja nendest tulenevaid vajadusi ja võimalusi erinevatele poliitilistele huvigruppidele ning seeläbi võimalusel saavutada konsensust oluliste arengute osas.

Valimistel 2005 Koalitsioonis Võimuvahetused Märkused osalenud või võimul valimistest erakonnad/liidud

Jõhvi vald 4/2 4 1 Koalitsioon muutus valimistejärgselt kiiresti ja on sestsaadik stabiilne Kohtla vald 1/2 1 0 Toila vald 2/2 1 0 Vaivara vald 2 1 0 Narva-Jõesuu 4/3 2 0 Linnavalitsuse linn koosseis on muutunud (Tabel 9. Võimuvahetus valimiste järgsel perioodil. Omavalitsuste andmetel)

Olulisteks mängijateks kohalikul poliitilisel maastikul on kodanike valimisliidud. Erakondadest on laiemalt osalemas kohaliku tasandi poliitilises võitluses Keskerakond ja Reformierakond. Rahvaliit on poliitiliselt kaardilt taandunud. Teiste erakondade esindatus omavalitsustes on kitsam piirdudes pigem vaid konkreetse omavalitsusega.

Oluline kohaliku tasandi võimudega suheldes on kõigi võimalike poliitiliste jõudude kaasamine arendustegevustesse. See võimaldab saavutada paremaid tulemusi ning maandab kohaliku tasandi poliitikate muutustest tulenevaid riske.

Järeldused

Piirkond on käsitletav kasvupiirkonnana Eesti regionaalarengu Strateegia mõistes LAG tegevusgrupid ja nende tegevuse toetamine on Eesti Maaelu Arengukavas 2007-2013 tugevasti rõhutatud Piirkond asub kahes kõrvutises kasvupiirkonnas, mis võimaldab kasutada mõlema potentsiaali

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Toimimas on mahukad EL toetusmehhanismid, mis võimaldavad esmakordselt planeerida oma tegevusi ette pikemaajalises (5+ aastases) perspektiivis Piirkond on kohaliku poliitika mõistes üldiselt stabiilne, mis loob eeldused tulemuslikuks elanikkonna kaasamiseks ja võimalused pikemaajaliseks tegevuste planeerimiseks

3.2. Majanduslikud aspektid

3.2.1. Eesti majanduse arengu trendid

Eesti majandus tervikuna on viimase kümnendi jooksul läbi teinud kiireid ja muutlikke arenguid. Aastatel 2000-2007 toimus riigis keskmiselt üle 8% sisemajanduse kasv aastas. Kiire majanduskasvu tulemusena toimus keskmisest kiirem hüpe elatustasemes. Kogutoodang ühe elaniku kohta aastas kerkis Eurostati andmetel (arvestades ostujõudu) 42% tasemelt 1999. aastal 68% tasemeni 2007. aastal EL 27 liikmesriigiga võrrelduna.

Keskmisest kiiremat majanduskasvu võimaldasid peamiselt kuni 2005. a. suhteliselt madalal tasemel püsinud inflatsioon ning pankade kergekäeline laenude andmine (vaatamata Eesti Panga korduvatele hoiatustele kiire laenukoormuse kasvuga seotud riskide eest juba 2003. a. Siiski said laenu- ja kinnisvarabuum tõelise hoo sisse 2005. a.). Tulemusena kasvas tööhõive, vähenes töötus ning keskmise palga kasv oli vastavuses tööviljakuse kasvuga. Kõik eelnev mõjutas tugevalt tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ning süvendas välisinvestorite usaldust Eesti majanduse vastu. Kasvas ka erasektori laenujäägi suhe SKP-sse: 2002. a. oli vastav näitaja 42% ning 2008. a. lõpul 110%, mis on EL uute liikmesriikidega võrreldes väga kõrge.

Pärast kiiret kasvu toimusid olulised muutused halvenemise suunas. Märgid majanduslangusest hakkasid ennast ilmutama 2007. a. keskel, mil kinnisvaraturg langusesse pöördus. Täiendava hoobi sai Eesti majandus globaalsest finantskriisist, mis kulmineerus 2008. a. sügisel.

Kõige selle tulemusena on majanduses tekkinud keeruline olukord, mis on endaga kaasa toonud alljärgnevad muutused: . Oluliselt on pidurdunud palgakasv ning standardiks on saanud palkade vähendamine ja töötajate koondamised. . Langenud on nii sise- kui välisnõudlus ning sellest tingituna on tekkinud probleemid ettevõtete majandustegevuses. . Kiiresti on kasvanud registreeritud töötute arv. . Raskemaks on muutunud laenude teenindamine. . Langenud on maksutulude laekumine.

Eelmine (2009) aasta kujunes paljudele ettevõtetele ja majapidamistele ning ka riigisektorile varem tehtud plaanide ülevaatamise aastaks. Üleilmseks paisunud rahanduskriis süvendas kiiresti arusaama, et sissetulekute järsk vähenemine ei ole ajutine ning seetõttu on püsivad kulukärped ellujäämiseks hädavajalikud. Nüüdseks on tootmistegevuse ümberkorraldamine paljudes ettevõtetes lõpule jõudmas ja see on aidanud kaasa kindlustunde tõusule. 2009 sügisega võrreldes on oluliselt vähenenud nende ettevõtete osakaal, kus kavatsetakse lähikuudel tööjõudu vähendada. Ettevõtete kasumlikkus on märkimisväärsetele kulukärbetele vaatamata varasemast märksa madalam, mis on laenukohustuste täitmist paljude ettevõtete jaoks raskendanud.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Sügav majanduslangus jätab kauakestvaid jälgi. Üks neist on tööpuuduse kõrge tase, kuna tööturul on kriisiga kohanemine toimunud eelkõige töötajate koondamise ning vähem palkade kärpimise teel. Lisaks üleilmse kriisi tõttu kannatada saanud töötlevale tööstusele on hõive hüppeliselt vähenenud ka eelnevatel aastatel hoogsalt töökohti loonud ehitussektoris. Osa praegusest suurest tööpuudusest peegeldab asjaolu, et kiire kasvu aastatel ei paigutunud tööjõud pikaajalise arengu tagamiseks õigesti. Majandusaktiivsuse taastumisele vaatamata püsib suur tööpuudus tõenäoliselt veel prognoosiperioodi lõpuski (2012). See tähendab paljude inimeste jaoks pikka töölt eemal viibimist ja struktuurse tööpuuduse teket. Paraku avaldavad pikaajalised töötuseperioodid mõju inimeste tööharjumustele, vähendavad nende kutseoskuseid ja muudavad nad seeläbi vähem tootlikuks. Struktuurse tööpuuduse tõus võib tulevikus mõjutada kogutoodangu taset ja vähendada majanduse kasvuvõimekust. Pikemas perspektiivis on noorte suur töötus tõsine sotsiaalne riskitegur, mida tööturuinstitutsioonid peavad arvesse võtma.

Eesti majanduse maht suurenes 2009. aasta lõpus peale seitse kvartalit kestnud langust. Majandusolukord on seni stabiliseerunud eelkõige tänu välisnõudlusele, kuid siseturule suunatud tegevusharudes on majandus elavnenud tagasihoidlikumalt. Majanduskasv ei ole veel jätkusuutlikuks muutunud, selleks on hädavajalik investeerimistegevuse hoogustumine. Majanduse maht suureneb praegu peamiselt selle toel, et üleilmse kriisi tõttu kasutuseta jäänud tootmisvõimsust on hakatud uuesti rakendama. Majanduses tervikuna on sellegipoolest endiselt palju kasutuseta ressursse, neist osa nõudluse struktuuri püsiva muutuse tõttu.

Ettevõtjad seisavad olulise surve ees suurendada tööviljakust, mis omakorda tähendab tootmise kaasajastamist nii tootmisvahendite osas kui ka töötajate väljaõppe osas. Selle protsessi raames toimub tõenäoliselt ka majanduse struktuuri muutus, mille raames Eestist on sunnitud lahkuma, või end sulgema ettevõtted, mille konkurentsieeliseks oli senini odav tööjõud (peamiselt allhanketeenusele orienteeritud ettevõtted).

Oluline väljakutse tervele Eesti majandusele on ümberorienteerumine tööjõumahukalt majandusmudelilt teadmiste- ja oskuste mahukale majandusmudelile.

Seega on lähiaastatel oodata majanduskeskkonnas toimuvaid muutusi, mille osas on Eesti Pank väljendanud järgmisi seisukohti:

„Maailmamajanduse kasv on taastunud ning usaldus rahvusvahelises finantssüsteemis on võrreldes aastatagusega oluliselt paranenud. Usalduse kasvu toetavad endiselt keskpankade leebe rahapoliitika ja ulatuslikud eelarvepoliitilised stiimulid. Samas ei ole need toed mõradeta, sest mitme riigi eelarvepoliitika on küsimärgi alla seadnud nende avaliku sektori laenukoormuse jätkusuutlikkuse. Lähiaastatel võib tõenäoliselt näha kriisist ülesaamisel riikide vahel palju erinevusi. Välisnõudlus taastub prognoosiperioodi lõpuks viiendiku ulatuses võrreldes eelmise aasta madalseisuga. Sisenõudlus jääb sel aastal suure tööpuuduse, inimeste vähese tarbimisjulguse ning madala investeerimistegevuse tõttu 2003. aastaga võrreldavale tasemele. Sisenõudlus hakkab majanduskasvu taas panustama alles järgnevatel aastatel.”

(Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2010 -2012 http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/ylevaade/_2010_01/_3 _110.pdf)

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Rahandusministeeriumi 2010. aasta suvine majandusprognoos toob välja järgnevad arengud ja ootused: „Kriisijärgsed arengud Eestis viitavad kiirele majanduse taastumisele ekspordi toel. Arvatust kiirem välisnõudluse taastumine ning Eesti ettevõtete kohandumine kriisi ajal võimaldas jõulisemalt kasvatada tööstussektori ekspordimahte. Sisenõudlus on käesoleval aastal nõrk, kuid majandusagentide kindlustunde tõus ning eurootsus annavad juurde tarbimis- ja investeerimisjulgust. Eesti majandus pöördus 2010. aasta teises kvartalis taas kasvule, ulatudes 3,5%ni. Rahandusministeerium on käesoleva aasta majanduskasvu ootusi ülespoole korrigeerinud 2%le kevadiselt 1%lt. Korrigeerimise peapõhjuseks on varemarvatust kiirem majanduse taastumine, mida mõjutas tugevnenud välisnõudlus. Eesti majanduse kasvutempo peaks 2010. aasta teisel poolel kiirenema, kasvu veab ekspordisektor, samal ajal hakkab taastuma ka sisenõudlus. Majanduskasv kiireneb 2011. aastal 3,6%ni, kasvumootoriks jääb eksport, kuid siseturu roll majanduskasvu kujunemisel hakkab taas suurenema. Majanduskasv kiireneb 2012. aastal %ni, tuginedes sisenõudluse ja ekspordi kasvule.“

(Rahandusministeeriumi 2010. aasta suvine majandusprognoos 25.08.2010 http://www.fin.ee/index.php?id=263)

Rahandusministeeriumi peamiste majandusnäitajate prognoosist annab ülevaate alljärgnev tabel

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 tegelik tegelik prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos

SKP jooksevhindades (mld EEK) 251,5 214,8 218,2 230,4 245,5 261,5 278,3 SKP reaalkasv -3,6% -14,1% 2,0% 3,6% 4,0% 3,8% 3,5% SKP nominaalkasv 2,9% -14,6% 1,6% 5,6% 6,6% 6,5% 6,4% Tarbijahinnaindeks 10,4% -0,1% 2,6% 2,5% 2,6% 2,7% 2,7% Hõive (tuh inimest) 656,6 595,8 565,8 570,2 579,3 589,7 599,8 Kasv 0,2% -9,2% -5,0% 0,8% 1,6% 1,8% 1,7% Keskmine kuupalk (EEK) 12 912 12 264 12 187 12 507 12 957 13 514 14 081 Kasv 13,9% -5,0% -0,6% 2,6% 3,6% 4,3% 4,2% (Tabel 10. Rahandusministeeriumi majanduskasvu prognoos suvi 2010)

3.2.2. Regiooni majandus

KIKO piirkond asub Ida-Virumaa majanduslikus ja rahvastikulises keskuspiirkonnas ümber Ida-Virumaa suurte linnade – Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe ja Narva.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 4. Ida-Viru rahvastik. Statistikaamet.)

Ida-Virumaa ja selle majandus on valuliselt üle elanud majandusmudeli muutust nõukogulikust plaanimajandusest turumajanduseks. Tagasilöögid tööstuse restruktureerimisel on toonud kaasa ka olulise rahvaarvu languse piirkonnas. See on siiski põhiliselt aset leidnud linnades.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 5. Ida-Virumaa keskmine brutopalk. Statistikaamet)

Kui eelmistel aastatel oli jälgitav brutokuupalga tõus maakonnas, siis viimasel aastal on brutokuupalk vähenenud. Praegusi majanduse arengu tendentse arvestades pole uut palga tõusu niipea oodata ent ka palga langus pole eeldatavasti enam nii järsk. Oluline saab olema majanduse võimekus ümber orienteeruda suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumisele.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 6. Ida-virumaa tööstustoodang jooksevhindades. Statistikaamet)

Tööstustoodang Ida-Virumaal on näidanud viimastel aastatel kuni aastani 2008 kasvutendentsi. Kahjuks pole strateegia muutmise ajaks saadavad 2009 aasta andmed. Arvestades majanduskriisi võime siiski eeldada, et eelmisel (2009) aastal tõusutrend ei jätku, vaid pigem on tööstustoodang langenud. Senini on tugev olnud ka ekspordi positsioon Ida- Virumaa majanduses. Ekspordivõimekus leevendab Eesti käesoleva majandusliku surutise mõju piirkonnale. Samuti loob tugev tööstuslik orientatsioon paremad eeldused tehniliseks innovatsiooniks.

Oluline on ettevõtlusaktiivsus Ida-Viru maakonnas, kuna uute ettevõtete tekkimine mitmekesistab suurtööstusele orienteeritud maakonna majandust ning maandab suurettevõtlusega kaasnevaid riske.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 7. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted. Statistikaamet)

Ettevõtete arvu kasv aastate lõikes on maakondlikul tasemel jälgitav. See on positiivne tendents, mis eeldatavasti jätkub ka tulevikus suurettevõtetes kaasaegsemate ja vähem tööjõumahukate tehnoloogiate kasutuselevõtuga ning ettevõtlusele suunatud hoiakute muutumisega ühiskonnas.

3.2.2.1. Ettevõtlus

KIKO piirkonna majandust iseloomustab seotus linnade – Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve ja Jõhvi – majandusega ja suurettevõtete olemasolu piirkonnas. See lisab piirkonnale ühelt poolt stabiilsust olukorras, kus suurtootjatel läheb hästi ning nad on olulised tööpakkujad. Samas peidab selline olukord endas ka olulisi riske juhul kui maailma või eesti majanduses toimuvad muutused sunnivad suurettevõtteid tootmist koomale tõmbama või seiskama. Sellisel juhul järgneks kiire ja väga valus tagasilöök regioonile töökohtade kaotuse näol. Mainitud stsenaarium ongi käivitunud viimase majanduskriisi tõttu. Selliseid riske aitab vältida mikro- ja väikeettevõtluse arendamine kusjuures tuleb püüelda diferentseeritud väikeettevõtlusmaastiku poole. Sellisel juhul on võimalus, et tagasilöök ühes tegevusharus ei pruugi koheselt kaasa tuua tagasilööki teises harus ning regiooni ettevõtlus püsib stabiilsem.

Sektorid

Jõhvi vald Töötlev tööstus Ehitus Kinnisvara ja äriteenindus Hulgi- ja jaekaubandus Veondus, laondus ja side

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Turismiteenindus põllumajandus Kohtla vald Töötlev tööstus Ehitus Kinnisvara ja äriteenindus Hulgi- ja jaekaubandus Veondus, laondus ja side turismiteenindus põllumajandus Toila vald Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Veondus, laondus ja side Turismiteenindus põllumajandus Vaivara vald Töötlev tööstus Mäendus, elektritootmine Hulgi- ja jaekaubandus turismiteenindus põllumajandus kalandus metsandus Narva-Jõesuu linn turismiteenindus kalandus jaekaubandus kinnisvaraarendus Kohtla-Nõmme vald turismiteenindus jaekaubandus (Tabel 11. Tegevusalad piirkonnas. Omavalitsuste andmetel)

Piirkonna ettevõtlust iseloomustab mitmekesisus. Samas on osad ettevõtted, mis asuvad valdade territooriumil ilmselgelt üleriigilise tähtsusega (elektrijaamad, kaevandused).

Hetkel on käimas tuulepargi rajamine Päite – Vaivina piirkonda Toila vallas.

Samuti toimivad kinnisvaraarendusprojektid Vaivara vallas, kuid arvestades kinnisvaraturul kujunenud olukorda pole nende kiire realiseerumine väga tõenäoline.

Ettevõtete arvu kasvutempo on olnud ebastabiilne ning stabiilset kasvu aastate lõikes jälgida ei saa. Samuti on märgatav väga suur erinevus KIKO siseste piirkondade vahel ning viimastel aastatel on kahes vallas (Kohtla ja Vaivara vald) toimunud ettevõtlusaktiivsuse vähenemine – registreeritud ettevõtete arv on vähenenud.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 8. Registreeritud ettevõtete arv KIKO omavalitsustes. Statistikaamet)

Elanikke Ettevõtteid Promill ‰

Jõhvi vald 13 084 607 46 (maapiirkonnas 1709) Kohtla vald 1485 62 41 Toila vald 2299 110 48 Vaivara vald 1572 77 49 Narva-Jõesuu 2691 89 33 linn 9756 (koos Jõhvi 945 45 linnaga 21 131) (Tabel 12. Ettevõtlusaktiivsus. Statistikaameti andmetel 2007)

Elanikke Ettevõtteid Promill ‰

Jõhvi vald 12 885 650 50 (maapiirkonnas 1695) Kohtla vald 1491 56 36 Toila vald 2289 112 49 Vaivara vald 1555 75 48 Narva-Jõesuu 2616 94 36 linn Kohtla-Nõmme 1047 21 20 vald

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

10693 (koos Jõhvi 1 008 46 linnaga 21 883) (Tabel 13. Ettevõtlusaktiivsus. Statistikaameti andmetel 2009)

Arvesse on võetud ka äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. Siiski saab eeldada, et reaalselt tegutsevate ettevõtjate arv on oluliselt väiksem. Samuti ei anna juriidilise aadressi järgi registreerimine reaalset pilti ettevõtja tegutsemispiirkonnast.

Ettevõtlusaktiivsus püsib piirkonnas tervikuna üldiselt samal tasemel, muutused on väikesed.

3.2.2.2. Kohalikud omavalitsused

Oluliseks partneriks KIKO piirkonna arendamisel on kohalikud omavalitsused. Kohalikud omavalitsused võivad olla olulised kaasfinantseerijad KIKO projektidele või ka KIKO teenuste ostjad.

Omavalitsuste finantsvõimekust iseloomustab KOV eelarve.

Eelarve 2007 Eelarve 2010 kulud per Kulud per märkused (milj EEK) (milj EEK) asukas 2007 asukas 2010 (tuh. EEK) (tuh EEK)

Jõhvi vald 165,3 184,1 11,8 14,3 Linnaline asula ja maapiirkond kokku Kohtla vald 22,5 20,93 13,6 13,98 Toila vald 45,1 18,2 Vaivara vald 45,5 33,704 25,3 21,73 Narva- 31,6 33,573 11,7 12,9 Linnaline asula Jõesuu linn Kohtla- - 22,085 - 21,4 2007 polnud Nõmme vald Kohtla-Nõmme liige Kokku 310,0 14,7 (Tabel 14. Omavalitsuste eelarved 2007, 2010)

Võrreldes strateegia koostamise perioodiga iseloomustab omavalitsuste finantsvõimekust tulude kasvu asemel tulude vähenemine. Omavalitsuste tulud sõltuvad suurel määral ka ühekordsetest tuludest (nt. vara võõrandamised). Samas on mõnedes omavalitsustes võrreldes 2007 aastaga eelarve maht ka kasvanud ning omavalitsustes, kus võrreldes 2008 ja 2009 aastaga on eelarve maht vähenenud, on see üldjuhul jäänud siiski vähemalt 2007 aasta tasemele. Erandiks on Vaivara vald, kus eelarve vähenemine on olnud kõige suurem.

Sama võib öelda omavalitsuste tulude kohta. Üldjuhul on need 2009 aastal võrreldes 2008 aastaga vähenenud (erandiks on Kohtla vald, kus tulud on kasvanud). Samas on tulud jäänud võrreldavale tasemele 2007 aastaga.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 9. Omavalitsuste tulud KIKO piirkonnas. Statistikaamet)

Omavalitsuste finantsvõimekuse aluseks on füüsilise isiku tulumaksu laekumine eelarvesse, mis võimaldab samuti hinnata elanike heaolu taset.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 10. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine KIKO omavalitsustes. Statistikaamet)

Kuna tulumaks moodustab peamise osa omavalitsuste tuludest, siis on ka siin märgata sarnast trendi nagu eelarve kogutulude juures – 2009 aastal on igal pool tulumaksu laekumine vallaeelarvetesse vähenenud. Samas on see jäänud samale tasemele või isegi ületab 2007 aasta tasemega. Lähimal aastal-paaril võib eeldada tulumaksu laekumiste vähenemise mõningast jätkumist ning seejärel tulumaksu laekumise taseme stabiliseerumist. Kiiret ja märgatavat tulumaksu laekumise tõusu pole perioodi lõpuni ette näha.

Kuigi tulubaas on vähenenud, on tegemist siiski tugeva investeerimispotentsiaaliga piirkonnaga, mis võimaldab vajadusel tagada EL investeeringute tegemisel vajaliku omafinantseerimise enamikes valdades. Vähenenud tulubaas suunab uute lahenduste ja võimaluste otsimisele ja kasutamisele – näiteks ühiste projektide algatamisega oleks võimalik seda potentsiaali veelgi suurendada.

3.2.2.3. Kolmas sektor

Hästi arenenud kodanikuühiskond on suure ja mitmekesise ettevõtluse kõrval teine oluline arengu stabiilsust määrav tegur. Ühelt poolt saavad vabaühendused sageli tegeleda selliste valdkondade ning probleemidega, mis ei ole sobivad äriühingutele, teisalt on aktiivne kolmas sektor oluline ettevõtliku vaimu kasvataja piirkonnas. Kogemus, mis on saadud vabaühendustes tegutsedes, seal oma ideede genereerimises, arendamises ja elluviimises loob positiivse aluse ka ettevõtlusega alustamiseks.

On jälgitav ka trend üha suurema arvu töökohtade tekkimise poole kolmandas sektoris. 38

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

KOV Kokku Äriühingute Vabaühenduste Märkus arv arv

Jõhvi vald 1247 816 420 Seltsid Klubid Kohtla vald 97 65 32 Korteriühistud Garaažiühistud Aiandusühistud Külaseltsid Spordiklubid Ühishuvide esindamine Toila vald 214 141 73 Kultuur Sport Arendus Ühishuvide esindamine Päästetegevus Muusika Noortevaldkond Vaivara vald 119 76 41 Sport Ühishuvide esindamine Narva-Jõesuu 217 133 83 Arendus linn kultuur Kohtla-Nõmme 41 24 16 Korteriühistud vald Sport

(Tabel 15.Organisatsioonid valdades. Äriregistri andmetel 07.2010 + omavalitsuste märkused)

Nagu tabelist näha on kolmanda sektori aktiivsus väiksem kui ettevõtlusaktiivsus. Siit võib järeldada tegeliku toetusvajaduse olemasolu selle sektori tugevamaks väljaarendamiseks. Samas näitab senine taotluste esitamise kogemus, et kolmas sektor on olnud taotlemisel aktiivsem kui ettevõtlussektor. Tegevusgrupi siseselt on piirkonniti kolmanda sektori aktiivsus väga erinev. Mõnes piirkonnas puudub inimestel koostegemise kogemus ja harjumus, teistes piirkondades on see hästi arenenud. Siit võib järeldada tegevusgrupi sees piirkondade vahelise kolmanda sektori aktiviseerimise kogemuste vahetamise võimalust ja vajadust, samuti tegevusgrupi sees eri piirkondade kolmanda sektori ühistegevuse soodustamise vajadust. Järeldused

Ettevõtlusvaldkond on üsna hästi diferentseerunud, veel enam võiks kasutada väiketöönduslikke ja turismist tulenevaid teenindusvõimalusi. On olemas suured ettevõtted, mille seos maaeluga on vähene. Vähe on teabemahukaid ettevõtteid Ettevõtlusaktiivsus püsib suhteliselt madalal tasemel (regioonis tervikuna)

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Ettevõtlusaktiivsus on tegevusgrupi siseselt regiooniti väga erinev Olemas on kogemus investorite (sh. välisinvestorite) kaasamiseks ja nendega suhtlemiseks Kolmanda sektori aktiivsus on tegevusgrupi siseselt regiooniti väga erinev Edukate stsenaariumide käivitumiseks on oluline tuua turule suuremat lisaväärtust pakkuvaid tooteid ja teenuseid On olemas vajadus ja hea pinnas tegevusgrupi erinevate regioonide vahelise koostöö arendamiseks ja kogemuste vahetamiseks

3.3. Sotsiaalsed aspektid

Sotsiaalsete aspektide puhul on kahtlematult määravaimad demograafilised näitajad ja eelkõige rahvaarvu vähenemine, eelkõige noorte väljaränne ning neist mõlemast tulenev rahvastiku vananemine.

Ilmne on olukord, et kui KIKO soovib edu saavutada ka pikemas perspektiivis, siis on oluline mõjutada neid trende piirkonnas paremuse suunas.

3.3.1. Elanikkond

KOV elanikke

Jõhvi vald 12 788 (maapiirkonnas 1 700) Kohtla vald 1 497 Toila vald 2 292 Vaivara vald 1 551 Kohtla-Nõmme vald 1 032 Narva-Jõesuu linn 2 602 21 762 (8 072 maaelanikku) (Tabel 16. Elanike arv 01.01.2010. Statistikaameti andmetel)

Rahvaarvu seisukohalt on tegemist suhteliselt väikese piirkonnaga, kui arvestada maarahvastikku ja väikelinna Narva-Jõesuu elanike arvu (8 072 elanikku). Rahvastiku dünaamika on kõikjal stabiilne kergelt negatiivse trendiga. Eristub Narva-Jõesuu linn, kus rahvaarvu langus on olnud drastilisem.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

(Joonis 11. Rahvastiku dünaamika. Statistikaameti andmetel www.stat.ee )

Eelnevalt võib näha, et viimaste aastate jooksul on KIKO piirkonnas olnud üsna stabiilne demograafiline olukord. Teistest eristub Kohtla vald, kus aastast 2008 on elanikkond kasvanud. Ent see kasv on marginaalne ja ilmselt seotud Kohtla-Järve linna lähedusega ning ei mõjuta seetõttu piirkonna üldisi demograafilisi trende. Üldine trend on kergelt negatiivne, kuid arvesse võttes muu Eesti tausta on tegemist igal juhul hea tulemusega. Kuna tegemist on kasvupiirkonnaga, siis võib eeldada ka sellise trendi jätkumist tulevikus.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Rahvaarvu muutus loomuliku iibe tagajärjel tööjõuareaalides, 2000-2015.a., protsentides -4,3 kuni-0 ,2 (7) -7,0 kuni -4,3 (Eesti keskm.)(18) -10,0 kuni-7 ,0 (16) -15,0 kuni-10 ,0 (4) -36,9 to -15,0 (2)

Allikas: Siseministeerium Statistikaameti andmete põhjal. (Joonis 12. Rahvaarvu prognoositav muutus 2015.a-ks loomuliku iibe tagajärjel.)

Rahvaarvu muutus siserände tagajärjel tööjõuareaalides, 2000-2015.a., protsentides 10 kuni45 (5) 0 kuni10 (9) -5 kuni0 (15) -10 kuni-5 (11) -15 kuni-10 (7)

Allikas: Siseministeerium 1989.a. ja 2000.a. rahvaloenduste andmete põhjal. (Joonis 13. Rahvaarvu prognoositav muutus 2015.a-ks siserände tagajärjel.)

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

3.3.2. Tööhõive

Töökohti pakuvad regioonis tegutsevad ettevõtted, avalik sektor ning ka kolmas sektor. Olulisteks tööandjateks on piirkonnas asuvate linnade Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe ja Narva ettevõtted. See asjaolu on oluline seoses tänapäeval leviva trendiga elada ühes kohas ning omada töökohta mujal. See pakub võimalust propageerida piirkonda kvaliteetse elukeskkonnana lähemates kasvuregioonides.

Tänu piirkonnas paiknevatele suurettevõtetele on oluliseks hõive valdkonnaks tootmine. Samuti on oluliseks tööpakkujaks avalik sektor – vallavalitused, koolid jm.

Tööpuudus pole hetkel piirkonnas arvestatavaks probleemiks. Arvestades majandusmudeli muutusest tulenevaid arenguid võib teatud hetkel tekkida negatiivseid mõjusid tööhõivele. Eeldatavasti jääb ta siiski struktuurselt piiratuks ning puudutab pigem kvalifitseerimata või vähese kvalifikatsiooniga töötajaid. Üleminek teadmisemahukale majandusmudelile nõuab aga suuremat panustamist tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisesse.

3.3.3. Haridus

Piirkonnas on erinevaid haridusasutusi, mis pakuvad teenust alates eelkoolieast kuni keskhariduseni, kaasa arvatud huviharidus.

Oluline on märkida, et piirkonna sees olevates linnades on laialdased haridusvõimalused nii kõrgharidusvallas : TTÜ Virumaa Kolledž (tehniline haridus), TÜ Narva Kolledž (humanitaarharidus), Mainori Kõrgkooli Narva õppekeskus, Mainori Kõrgkooli Jõhvi õppekeskus, Majanduse- ja juhtimise instituut Ecomen Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve filiaalid; kui ka kutseõppe vallas : Narva Kutseõppekeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Sillamäe Kutsekool.

Kuna mainitud haridusasutused asuvad füüsiliselt KIKO piirkonna sees ning on KIKO elanikele ja noortele kergesti kättesaadavad on mainitud asjaolu kindlasti piirkonna arengut soodustav. Väljakujunenud haridusasutuste võrgustik annab piirkonnale eelduse innovatiivsete lahenduste genereerimiseks ja rakendamiseks.

Vald Haridusautused

Jõhvi vald Lasteaed „Sipsik” Lasteaed „Kalevipoeg” Lasteaed „Pillerkaar” Jõhvi Kultuuri- ja huvikeskus Jõhvi Spordikool

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Jõhvi Muusikakool Jõhvi Kunstikool Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Vene Gümnaasium Kesk-Eesti Arenduskeskus AS Jõhvi õppekeskus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kohtla vald Toila vald Voka lasteaed „Naksitrallid” Toila lasteaed „Naerumeri” Toila Gümnaasium Toila Muusika- ja Kunstikool Vaivara vald Vaivara Lasteaed Sinimäe Põhikool Vaivara Huvikeskus Kohtla-Nõmme vald Kohtla Põhikool Lasteaed „Liblikas“ Narva-Jõesuu linn Lasteaed „Karikakar“ Narva-Jõesuu Keskkool Narva-Jõesuu Muusikakool (Tabel 17. Haridusasutused)

Olemasolev haridusasutuste baas võimaldab tegeleda olulisel määral piirkonna elanike ettevõtlike hoiakute kujundamisega lisaks teadmiste pakkumisele noortele. Samas on ilmne, et vähemalt gümnaasiumitaseme hariduses suureneb konkurents koolide vahel seoses laste arvu vähenemisega. See survestab haridusasutusi leidma vajadusel oma spetsiifilist nišši, selleks et kaasata õpilasi ka väljastpoolt oma teeninduspiirkonda.

Järeldused

Rahvaarvu määravad trendid on vähesel määral taanduvad, inimesi jääb vähemaks Rahvastik vananeb Rahvastiku trendide muutmine eeldab panustamist elukeskkonnale, kuna loomuliku iibe trende on üliraske kohalikul tasandil muuta. Elukeskkond aga võimaldab suurendada sisserännet piirkonda. Tuleb pöörata tähelepanu pendelmigratsiooni võimalustele ning kaugtöö võimalustele piirkonnas.

3.4. Tehnoloogilised aspektid

3.4.1. Arendustoetuste kasutamise tase

Üheks oluliseks aspektiks, mis määrab arengusuutlikkuse on võimekus kasutada arendustoetuste vahendeid.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Eeldusel, et arendustoetusi eraldavad institutsioonid eraldavad toetusi hästi ette valmistatud projektidele näitab realiseeritud projektide arv piirkonna võimekust arendustegevusi teostada.

Näitlikustamiseks on ära toodud EAS poolt väljastatavate toetuste kasutamine aastatel 2004 – 2007.

EAS esitatud taotlused 2004- EAS rahuldatud taotlused 2004- 2007 (mln) 2007 (mln)

Jõhvi vald 30,5 (Jõhvi linn + vald) 25,4 (Jõhvi linn + vald) Kohtla vald 34,6 10,2 Toila vald 15,2 13,2 Vaivara vald 15,4 4,4 Narva-Jõesuu 19,9 1,6 linn (Tabel 18. EAS kaasatud toetused)

Tulevikus on oluline kasutada olemasolevaid toetusvõimalusi ja –allikaid kombineeritult ja paindlikult silmas pidades oma strateegiliste eesmärkide saavutamist. Otstarbekas on LEADER vahendeid kasutada eelkõige sellisteks investeeringuteks või tegevusteks, millele teistest allikatest rahastamist ei saa või on rahastus väga komplitseeritud.

3.4.2. Looduslikud ja kultuurilised ressursid

Kuna KIKO piirkond asetseb ajaloolisel ida-läänesuunalisel teel ja samas ka Euroopa ja Venemaa piiril on piirkonna ajaloolis- kultuuriline ja pärandiline ressurss oluline.

Tegemist on Ida-Virumaa kõige enam välja arenenud turismipiirkonnaga.

Piirkonnas on olemas märkimisväärsed vähekasutatud loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandi ressursid. Selline ressursibaas (turismiressurss) võimaldab perspektiivis oluliselt arendada turismiteenuste pakkumist nii sisemaisele kui ka välisturistile.

Vald Objekt Märkus

Jõhvi vald Tammiku aherainepuistangud Võimalik vabaaja veetmine Matkaradade võrgustik Seob valda naabritega Jõhvi linnapark Kultuuriteemaline park Mihkli kirik Üks väheseid Põhja-Euroopa kindluskirikuid Jõhvi kindluskiriku muuseum Atraktiivne kirikuteemaline ajalooekspositsioon Jõhvi Issanda Ristimise kirik Õigeusu kirik Patriarh Aleksius II – ga seotud paik Edise Mõisakompleks Kindral Aleksander Tõnissoniga seotud paik

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Mihkel Keremani Ajaloomälestis Kahula külas mälestussammas 2 muistset asulakohta ja 3 Muinsusobjektid Kahula külas kultusekivi Kohtla vald Eduard von Tolli mälestusmärk Polaaruurija Kukruse külas Kohtla-Vanaküla karstilehtrid loodusobjekt Kukruse ja Sinivoore Vaate ja spordiürituste kohad aherainemäed Karjaoru juga loodusobjekt Valaste juga Eestimaa kõrgeim juga, väljaarendatud turismiobjekt Kivisilla juga loodusobjekt Kurkuse lademe stratotüübi Geoloogiline objekt. asukoht Natura 2000 ala Ädise Looduslik objekt loodushoiuala Ontika maastikukaitseala kaitseala Kukruse mõisa park kaitseala Saka mõisa park kaitseala Järve mõisa park kaitseala Pargipuude rühm Ontikal kaitseala Järve mõisakompleks arhitektuurimälestis Kukruse mõisakompleks arhitektuurimälestis Ontika mõisakompleks Arenduskavaga kaetud arhitektuurimälestis Saka mõisakompleks Tegutseva hotellikompleksiga, spa- ga, ajaloomälestiste ja pargi ning vabaõhualaga Balti Klindi Külastuskeskus Saka mõisas Tollide perekonnakalmistu Ajaloomälestis Kukruse külas 4 muistset asulakohta Järve, Kohtla, Peeri, Saka külad 18 muistset kultusekivi Järve, Kohtla, Kukruse, Peeri, Roodu, Saka külad Muistne rauasulatuskoht Roodu külas Saka kalmistu ajaloomälestis Toila vald Saka-Ontika-Toila paekallas Loodusobjekt LK Toila taimestiku kaitseala Loodusobjekt LK Toila-Oru park Parimaid parke Eestis LK Voka park Loodusobjekt LK Aluoja joa astangud Loodusobjekt LK Oru pargi kivi Ajaloomälestis LK Oru pargi palsampappel Loodusobjekt LK Lagedi pärnad Loodusobjekt LK Pühajõe pärnad ja lehised Loodusobjekt LK Toila supelrand loodusobjekt Toila Altküla kool ajaloomälestis Teatrimaja mälestuskivi Toilas ajaloomälestis

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Šeremetjevi kindlustuste vöönd Ajaloomälestis Põhjasõjast, Pühajõel Põhjasõja esimene lahing Elumaja Toilas Pikk tn. Adsoni, Visnapuu ja Marie Underi suvituskoht Igor Severjanini mälestustahvel ajaloomälestis Pühajõe kalmistu ajaloomälestis Toila kalmistu ajaloomälestis Muistsed kalmed Ajaloomälestis Toila, Voka, altküla, Uikala Muistsed kultusekivid Ajaloomälestis Toila, Altküla, Voka, Martsa Asulakoht ja rauasulatuskoht Päite küla Asulakoht Toila-Altkülas Toila pargi karuväravad Kunstimälestis Hermann Halliste Kolm hauda Toila kalmistul kunstilise väärtusega Kaks ristikivi Pühajõe kiriku juures Simson von Seakyll skulptuurid Palmatum mare, paat, hüljes jne. Pühajõe kirik arhitektuurimälestis Kohvimäe talu-elamu ning ait-laut arhitektuurimälestis Pühajõel Toila külakooli hoone Vaivara vald Vaivara maastikukaitseala loodusobjekt Udria maastikukaitseala loodusobjekt Tõrvajõe juga loodusobjekt Langevoja juga loodusobjekt Mummassaare rand loodusobjekt Vabadussõjas hukkunute ühishaud Laagna külas, ajalooobjekt Vabadussõja ausammas Vaivara kalmistul II ms. hukkunute ühishauad Vaivara kalmistul II ms. Sinimägede lahingukoht Sinimäe II. ms. Punaarmee Meriküla Merikülas dessandi mälestusmärk Vaivara kiriku mälestuskivi Hundinurga külas Vaivara kooli mälestusmärk Hundinurga külas Flaami, taani ja norra vabatahtlike Sinimäe Põhikooli aias mälestuskivid Koonduslaagriohvrite Vaivaras mälestuskivi Kirjanik K.Rajasaare sünnikoha Sõtke külas mälestuskivi Udria dessandi mälestuskivi Udria küla Steineri III tankikorpuse võitlejate Sinimäe külas mälestuskivi Küla kivid Arumäe, Perjatsi N.Potini mälestuskivi Sinimäel A.Bastrakovi mälestuskivi Auvere külas II ms matusepaiga mälestuskivi Udria külas O.Androptseva mälestuskivi Rootsi kants

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

II ms mälestusmärk Auvere küla II ms mälestusmärk Tõrvajõe külas N. Gendti mälestussammas I maailmasõja aegsed kindlustused Pargimäel tsaariaegsed kindlustused Merikülas II maailmasõja aegsed kaevikud Pimestiku-Mummasaare rajoonis Vaivara mõisa sepikoda Ehitusmälestis Kohtla-Nõmme Kohtla mõisa park vald Kohtla-Nõmme tamm Kohtla hariduskivi – mälestusmärk Kohtla Kaevanduspark-muuseum Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu kuursaal Ehitusmälestis Paviljon Ehitusmälestis Puithooned Aia t ja Pargi 6 Ehitusmälestised Vabadussõja mälestusmärk kalmistul Koduloomuuseum II maailmasõja mälestusmärk kalmmistul Hele park Loodusobjekt Ranna-ala Loodusobjekt (Tabel 19. Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised ressursid)

Olulisteks turismi mõjutavateks teguriteks on tugevate turismiobjektide olemasolu ka väljaspool KIKO piirkonda linnades. Olulisim turismiobjekt on Narva Muuseum. Olulist mõju turismile KIKO piirkonnas saab omada ka Sillamäe sadama kaudu avanenud väljapääs merele.

Olemasolevate mahukate turismiressursside väljaarendamisel on oluline lähtuda koordineerituse printsiibist, ning püüda ressursse kasutada sellisel moel, et nad pigem üksteist täiendaksid kui konkureeriksid.

3.4.3. Külakogukondade kooskäimiskohad

Viimastel aastatel on aktiviseerunud külakogukondase soov rajada küladesse seltsimaju ning külaplatse. Välise rahastamisallikana on reeglina kasutatud Kohaliku Omaalgatuse Programmi.

KOV Kooskäimiskoht

Jõhvi vald Tammiku rahvamaja Kahula küla rahvamaja ja kiigeplats Kose küla spordiplats „Valge Hobu“ trahter

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Kohtla vald Saka Rahvamaja Järve küla Noortekeskus Kaasikaia, Kaasikvälja küla- spordi- ja lauluplats Ontika külaplats, laululava ja spordiväljakud Peeri külaplats Valaste külaplats ja spordiväljakud Saka külaplats, laululava ja spordiväljakud Järve küla spordiväljak ja laste mänguväljakud Kohtla külaplats Täkumetsa külaplats Toila vald Pühajõe Pastoraadihoone Voka Olmehoone Toila Seltsimaja Toila SPA hotell Toila Gümnaasium Voka ja Toila lasteaiad Konju Seltsimaja Vaivara vald MTÜ Maarahvaselts Vanatare seltsimaja Laagna külas Utria külaplats (lehtlaga) Vabadussõja mälestussamba juures Lastekodumäe nõlv Sinimäe alevikus (lõkkeplatsiga) Sõtke külaplats Narva-Jõesuu linn Hele park Narva-Jõesuu luterliku koguduse maja Jõesadam Kesk 3 kultuurikeskus Kohtla-Nõmme vald Kohtla-Nõmme Rahvamaja Kohtla-Nõmme Noortekeskus Kohtla mõisa park (Tabel 20. Külade kooskäimiskohad)

Järeldused

Koostööpotentsiaali kasutatakse vähe ERDF ja ESF toetused on kohati alakasutatud Oluline on loodusliku ja ajaloolis-kultuurilise turismipotentsiaali võimalikult efektiivne ärakasutamine Olulised turismialased koostööpartnerid linnades (Narva, Sillamäe) Kogukondade sidususe suurendamiseks on vajalik kooskäimiskohtade võrgustiku laiendamine ja arendamine.

IV. Sihtgrupid

KIKO tegevustega seotud sihtgruppide ning nende KIKO-ga seotud ootuste määratlemine võimaldab anda sisendi strateegiliste eesmärkide määratlemiseks. Oluline on esimustada

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 erinevad sihtgrupid lähtuvalt sellest, millistele on eelkõige otstarbekas lähtuvalt oma visioonist ja eesmärkidest tegevusi suunata.

4.1. Olulised sihtgrupid KIKO mõistes ja nende vajadused

Noored – sihtgrupp, mis omab suurimat pikaajalist mõju piirkonna arengule. Noorte käitumine on piirkonna tuleviku seisukohast määrav. Piirkonda elama asumiseks on oluline, et noortel oleks tekkinud kodukoha tunne ning samuti, et nad tunneksid oma vajaduste rahuldatust. Sihtgrupi ootused on seotud eelkõige heade töökohtade olemasoluga, vabaaja veetmise võimalustega sealhulgas hästi väljaarenenud sportimisvõimalustega. Positiivset mõju omab võimalus suhelda oma eakaaslastega väljastpoolt piirkonda nii Eestis kui ka välismaal. Mikro- ja väikeettevõtted – mikro- ja väikeettevõtted moodustavad olulise sihtgrupi, mis tagab piirkonna stabiilse majandusliku arengu. Arenenud väikeettevõtlus maandab riske, mis tulenevad ühe või teise majandussektori langusest. Väikeettevõtted saavad pakkuda piirkonnas kvaliteetseid töökohti. Sihtgrupi ootused on seotud toega siirdes suuremat lisandväärtust pakkuvate toodete ja teenuste pakkumisele. Selleks on vajalik adekvaatne ja aktuaalne informatsioon uuendusteks ja tootearenduseks, vajadusel nõustamisalane toetus, tugi ettevõtete võrgustumisele. LEADER tegevuste kaudu saab väikeettevõtjatele pakkuda abi väliskontaktide loomisel ja arendamisel. Sihtgrupi ootused on seotud ka ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisega. 3. sektori organisatsioonid – sihtgrupp, mis omab olulist tähtsust kaasatuse tagamisel piirkonnas ning proaktiivse lähenemise piirkonna elukeskkonna kujundamisel. Aktiivsus kolmanda sektoris kasvatab ühiskonna ettevõtlikkust ning vastutustunnet ning võimaldab kiiresti ja efektiivselt reageerida elukeskkonna muutustele. Sihtgrupi ootused on seotud asjakohase informatsiooni kättesaadavusega, nõustamisega, võimalustega oma tegevusi rahastada. Tähtis on samuti tugi kolmanda sektori teenuste müügile, võrgustumisele ja samuti väliskontaktide arendamisele. Kohalikud omavalitsused – kohalikku võimu teostav sihtgrupp. Sihtgrupi ootused seotud eelkõige kohaliku elu arendamisega ning täiendavate ressursside (eelkõige inimressurss) kaasamisega sellesse protsessi. Eakad – arvukas sihtgrupp, olemuselt konservatiivne. Sihtgrupi ootused on seotud eelkõige informatsiooniga, nõustamisega, võimalustega oma tegevustele toetuse hankimisega. Oluline on sihtgrupi kogemuse ärakasutamine ja edasiandmine, sotsiaalse sidususe parandamine erinevate generatsioonide vahel. Tööealine elanikkond – Arvukaim sihtgrupp, mille huvid ja ootused on seotud kõige laiema ringi huvidega – töö- ja elukeskkond, haridus, töökohad jm. Väga lai sihtgrupp ning keeruliselt hallatav.

Prioriteetsed sihtgrupid valiti lähtuvalt strateegias määratletud visioonist ja missioonist ning valikul kasutati KIKO strateegia töögrupis olemasolevat ekspertiisi. Prioriteetse sihtgrupi valimine toimus korduva hääletuse meetodil. Hääletamisel osales 9 inimest, igal osalejal oli 4 häält.

Sihtgrupp hinded Koht

Noored 11 I Väikeettevõtted 8 II - III

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

III sektori organisatsioonid 8 II - III seltsingud Kohalikud omavalitsused 2 Eakad 1 Tööealised 6 (Tabel 21. Sihtgrupid)

Hindamise tulemusena eristusid selgelt järgmised huvigrupid: noored – 11 punkti mikro- ja väikeettevõtjad – 8 punkti 3. sektori organisatsioonid – 8punkti

Hindamistulemus on käsitletav sisendina KIKO tegevuskava tegemisel ning rahastamisotsuste metoodika kujundamisel. Hindamistulemus ei tähenda seda, et mingid huvigrupid jäävad KIKO teenuste paketist välja. Hinnang aitab KIKO-l oma teenuseid tulemuse saavutamiseks efektiivsemalt jaotada.

V. Strateegilised eesmärgid

5.1. KIKO väärtused

Realiseerimaks oma strateegiat on oluline partnerluse ja organisatsiooni tasandil määratleda väärtused, millest lähtutakse.

Selleks viis KIKO strateegiagrupp läbi väärtuste hindamise. Selleks määratleti võimalikud väärtused, millest KIKO oma tegevustes peaks eelkõige juhinduma ning viidi nende väärtuste esimustamine nominaalsel grupimeetodil.

Väärtus Hinne tulemus Koht

Innovatiivsus 3 2 5 5 3 18 1-2 Ettevõtlikkus 4 4 3 4 3 18 1-2 Pühendumus 3 5 1 5 14 3 Avatus 1 3 5 3 12 4-7 Inimesekesksus 1 4 5 2 12 4-7 Rõõm 5 1 4 2 12 4-7 Jätkusuutlikkus 2 3 5 2 12 4-7 Pärandi väärtustamine 4 3 2 2 11 8 Paindlikkus 2 2 3 7 9 Rahvuslikkus 5 1 6 10 - 12 Ausus 1 4 1 6 10 - 12 Austus (partnerid) 2 4 6 10 - 12 Konkurentsivõimelisus 4 4 13 Säästlikkus 1 1 14 Heldus 0 15 (Tabel 22. KIKO väärtuste valik)

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Hindamise tulemusena koondati enim hääli saanud väärtused (6 esimest) KIKO kolmeks põhiseisukohaks, mida KIKO väärtustab:

Avatus - oleme eelarvamustevabad ning avatud uuenduslikele ideedele

Ettevõtlikkus – väärtustame algatusvõimet ja loovust, oskust ning tegutsemisvõimet ja vastutust

Pühendumus – väärtustame tegevuste läbimõtestatust ja eesmärgipärasust, tunneme rõõmu oma tegevusest ja anname seda rõõmu edasi.

5.2. KIKO Visioon ja Missioon

VISIOON

KIKO piirkond on Ida-Virumaa arenenuim, aktiivse ettevõtluse ja seltsieluga, suurte valikuvõimalustega, atraktiivne, turvaline ja väärtustatud elukeskkond.

Visioon kirjeldab soovitavat tulemust ning määratleb olukorra, kus KIKO piirkond on maakonna arenenuim elukeskkond, kus aktiivselt tegutsevad uuenduslikke teenuseid pakkuvad ettevõtted ning aktiivsed kolmanda sektori organisatsioonid. Nii piirkonna elanikel kui ka külalistel on KIKO piirkonnas turvaline ja meeldiv olla. Piirkonnas on alati huvitav.

MISSIOON

KIKO aitab kaasa mõjusate ideede elluviimisele, mis on suunatud piirkonnas elukeskkonna parandamisele ja ettevõtluse arendamisele.

Visiooni saavutamiseks teostab KIKO erinevat laadi tegevusi, mis on suunatud sellele, et KIKO klientidel oleks pidev võimalus parandada oma elukeskkonda, ettevõtjatel oleks võimalik rakendada paremaid ja nutikamaid tooteid ning teenuseid. KIKO on suunatud loovuse ja uuenduslikkuse toetamisele selle kõikvõimalikes avaldumisvormides.

Strateegiliste eesmärkide määratlemisel on lähtutud kolmest aspektist (lõikest), mis olid valitud lähtuvalt vajadusest tasakaalustatult ja seostatult kirjeldada nii strateegilisi mõjueesmärke endid kui ka alama taseme strateegilisi eesmärke, mille saavutamine teeb võimalikuks mõjueesmärkide saavutamise.

Lõigete raames on välja toodud strateegilised eesmärgid, mis moodustavad strateegiakaardi. Strateegiakaart määrab olulised eesmärgid, millele keskendumine aitab saavutada

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

piirkondlikku mõju. Piirkondliku mõju eesmärkide saavutamine pole siiski ainult KIKO funktsioon ja seetõttu ei taga ka pelgalt KIKO tegevused piirkondliku mõju eesmärkide saavutamist vaid aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa koos teiste sarnaseid eesmärke omavate partnerorganisatsioonide pingutustega (omavalitsused, arendusele suunatud kolmanda sektori organisatsioonid).

Eesmärgid, mis on seotud KIKO tegevuse üldise mõjuga piirkonna arengule – Mõju ühiskonnale lõikes. Need on kõige üldisemad eesmärgid mille saavutamise poole KIKO püüdleb. Need on ühised strateegilised mõjueesmärgid mida on võimalik saavutada vaid ühiste jõupingutuste läbi koos teiste partneritega.

Selleks, et saavutada eelnimetatud üldisi strateegilisi eesmärke teostab KIKO oma sihtgruppidega seotud eesmärke – Sihtgruppide lõikes. Need on eesmärgid, mis on orienteeritud KIKO tegevustest lõppkasusaajale ning nende eesmärkide saavutamine aitab jõuda üldiste mõjueesmärkideni.

Teostamaks oma tegevusi peab KIKO tagama ka piisava organisatoorse võimekuse. Sellise võimekuse tagamiseks on KIKO seadnud endale sisemised eesmärgid lõikes Organisatsioon.

5.3. Strateegilised eesmärgid ja strateegiakaart.

Eesmärk Kirjeldus Mõju Ühiskonnale Suurenenud elanike heaolu ja piirkonna hea Üldiseim strateegiline eesmärk. Iseloomustab maine seda kuidas inimesed elavad ja millist elukvaliteeti elukeskkond neile võimaldab. Eeldab nii majanduslikku kui ka sotsiaalset heaolu, mis tuleneb elanike enda ettevõtlikkuse ja vastutustunde tasemest ning samuti majanduslikust heaolust, mille loovad piirkonnas arenenud ja uuenduslikud väikeettevõtjad Arenenud mikro- ja väikeettevõtlus Iseloomustab mitmekesist ettevõtlust ning eeldab selliste ettevõtet suurt osakaalu, kes pakuvad turule uuenduslikke ja huvitavaid tooteid tekitades seeläbi täiendavat lisaväärtust piirkonda. Eeldab suurt jätkusuutlike väikeettevõtete arvu. Ettevõtlik elanikkond Iseloomustab kogukonnas valitsevaid hoiakuid. Eesmärgiks on võimalikult suur arv kogukonnaliikmeid, kes iseseisvalt on valmis reageerima muutustele ning võtma vastutust vajalike tegevuste teostamise eest olgu siis tegemist ettevõtlusega, kodanikuühiskonna, keskkonnakaitse või muuga. Eeldab aktiivset kodanikuühiskonda ja ettevõtlikkuse sõbralikku suhtumist elanike poolt. Sihtgrupid Jätkusuutlik ettevõtlus Suur arv alustavaid ettevõtteid on sellised, mis jäävad ellu ka mitme aasta pärast. See eeldab, et

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

nad on võimekad ja suudavad pakkuda uuenduslikke tooteid ja teenuseid, mis on turul nõutud samuti kui suurt lisandväärtust genereerivad. KIKO piirkonnas on selle eelduseks ka hea partnerlus kohalike omavalitsustega infrastruktuuriliste probleemide lahendamisel Võimekas 3. sektor Kolmanda sektori organisatsioonid suudavad tulemuslikult kaasata oma arendusele suunatud tegevustesse väliseid vahendeid. On olemas selleks vajalik informatsioon ja oskused. Eeldab head partnerlust kohalike omavalitsustega. KOVide aktiivne partnerlus Kohalikud omavalitsused on teadvustanud partnerluse arendamise tähtsust ja on valmis panustama reaalseid vahendid partnerlusprojektidesse nii ettevõtlussektoris kui ka kolmandas sektoris. Organisatsioon Piirkonda arendavad meetmed On olemas KIKO meetmete pakett, mis suudab tõhusalt lahendada ülesandepüstitusi kolmanda sektori aktiivsuse ja võimekuse kasvatamisel, väikeettevõtjate uuenduslikkuse kasvatamisel ning omavalitsuste stimuleerimisel suuremale koostööle. Horisontaalse teemana läbib suunitlus noorte (sh. ka noorte sotsiaalse sidususe) vajaduste rahuldamisele kõigis suundades. Tegusad partnerid KIKO on avatud uute partnerite kaasamisele, väärtustades partnerites aktiivsust, vastutustundlikkust ning ettevõtlikkust. Oluline on partnerite tegusus partnerluses ja organisatsioonis. Hea maine KIKO-l on oma piirkonna elanike hulgas, maakonnas, Eestis ja ka välispartnerite hulgas hea maine kui tõhusal ja tulemusliku organisatsioonil, kes suudab enda ette püstitatud ülesanded ka lahendada. Proaktiivne hoiak KIKO omab hoiakut, mis on suunatud ise kitsaskohtade defineerimisele ja nende kõrvaldamisele partnerluses teiste organisatsioonidega. KIKO ei orienteeru ootusele, millal probleemid tekivad, vaid püüab võimalikke negatiivseid muutusi ette näha ja neid ennetada või leevendada. Piisav kompetents KIKO-s töötavad inimesed kes on spetsialistidena piisavalt kompetentsed, et täita neile pandud ülesandeid tulemuslikult ning suuta genereerida partnerluseks vajalikku koostööd Arenev organisatsioon ja toimiv asjaajamine KIKO on organisatsioonina piisavalt kirjeldatud ja KIKO kui organisatsiooni erinevad süsteemid toimivad laitmatult. Selleks on olemas vajalikud

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

korrad ning organisatsioonis toimivate protsesside kirjeldused. (Tabel 23. KIKO strateegilised eesmärgid)

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

KIKO Strateegiakaart

Suurenenud Arenenud ja elanike heaolu Ettevõtlik uuenduslik ettevõtlus elanikkond

Suur Suur III jätkusuutlik sektori e VKE-de võimekus arv

KOV osalus partnerluses suur

Toimivad uuenduslikkust toetavad meetmed

Suur tegusate partnerite arv Hea maine

Proaktiivne hoiak

Olemas piisav kompetentsi tase Toimiv asjaajamine

(Joonis 14. KIKO Strateegikaart)

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

5.4. Strateegiliste eesmärkide saavutamise mõõtmine

Eesmärkide saavutamisel on oluliseks aspektiks nende eesmärkide mõõdetavus. Alles eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse mõõtmisel on võimalik hinnata oma tegevuste edukuse määra.

KIKO strateegia raames püstitatud eesmärkide saavutamist mõõdetakse regulaarselt kord aastas.

KIKO strateegia eesmärkide mõõdikud ja sihid.

Eesmärk Mõõdik Siht

Suurenenud elanike heaolu KOV eelarve Suureneb 5% aastas ja hea maine laekumine füüsilise isiku tulumaksuosa Arenenud mikro- ja Ettevõtlusaktiivsus Aastas suureneb 5‰ väikeettevõtlus

Ettevõtlik elanikkond III sektori aktiivsus 5 ‰ tõusu aastas Kogukonnakeskuste 1000 inimese kohta 1 keskus; arv, kasutamise vähemalt 2X nädalas aktiivsus Hoiakute mõõtmine küsitlus

KOVide aktiivne partnerlus KOV osaluse maht 5% KIKO eelarvest tuleb KOV-ist partnerluses % eelarvest Jätkusuutlik ettevõtlus Ellujäävad alustavad 50% alustajaid on elus ka 3 aasta pärast ettevõtted % Võimekas 3. sektor EAS omastatud 5% aastas suurem toetused

KIKO sobivad Taotlusi 25% rohkem kui raha projektid

Piirkonda arendavad toetuse maht 20,4 milj EEK perioodis 2011-2013 meetmed Projektide arv 50 projekti aastas Piisav kompetents koolitus 3 aastas (kokku 15) arenguvestlused 1 kord aastas Proaktiivne hoiak KIKO pro tegevuste Infopäevade arv 4, koolitused elanikele hulk 3 aastas Tegusad partnerid arv Mitte alla 25; 2 väliskontakti; eesti LAG-id tegusus 80% Arenev organisatsioon ja struktuur 2 inimest (tegevjuht, projektijuht); toimiv asjaajamine hindamiskomisjon

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

korrad Toetuste kord (meetmelehed; komisjoni töökord; organisatsiooni dokumendid seadusest) Kliendi rahulolu „hea” Hea maine meediakajastused 4 korda aastas kliendirahulolu „hea” (Tabel 24. KIKO Strateegiliste eesmärkide mõõdikud ja sihid)

5.5. Strateegiliste eesmärkide omavahelised seosed

KIKO strateegiakaardi erinevate lõigete vahelised strateegiliste eesmärkide vahelised seosed on üldistatult järgmised:

MÕJU ORGANISATSIOON HUVIGRUPID ÜHISKONNALE

(Joonis 15. Strateegia rakendamine)

Mõjueesmärgid (sinine) tulenevad KIKO põhiprotsessi läbi saavutatud eesmärkidest oma sihtgruppide juures ning need eesmärgid põhinevad omakorda KIKO kui partnerluse ja organisatsiooni tõhusal toimimisel.

5.5.1. Organisatsioon

Organisatsiooni toimimiseks on eelkõige vajalik organisatsiooni piisav korraldus. Organisatsiooni iseloomustavad süsteemid nagu üld- ja finantsjuhtimine, personalijuhtimine, turundus, põhiprotsess jms. on kirjeldatud ja toimivad. See võimaldab tagada sealhulgas läbi toimiva värbamis- ja personali arendusprotsessi piisava kompetentsitaseme organisatsioonis. Olemasolev kõrge ja õigesti paika pandud kompetentsitase võimaldab rakendada ettevõttes

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 proaktiivseid hoiakuid, mis seisnevad initsiatiivikuses ning oskuses ja võimes ise leida üles võimalikud kitsaskohad ning asuda nende kõrvaldamisele. Läbi proaktiivse hoiaku on võimalik kaasata uusi tegusaid liikmeid KIKO tegevustesse ja partnerlusvõrgustikku ning tagada ka KIKO hea maine, kui asjalikul ja piirkonnale väärtust pakkuval organisatsioonil. Hea maine omakorda parandab võimalusi kaasata uusi ja tegusaid partnereid KIKO-sse. Suur tegusate partnerite arv aitab aktiivselt rakendada KIKO meetmeid, tagab sihtgruppide informeerituse ja huvi KIKO meetmete vastu. Seeläbi on KIKO meetmete rakendamine tulemuslikum.

5.5.2. Sihtgrupid

Positiivsed tulemused organisatsiooni lõike eesmärkide täitmisel tekitavad olukorra kus toimivad KIKO meetmed on positiivseks stiimuliks kohalikele omavalitsustele leidmaks rohkem võimalusi partnerluses tegutsemiseks ning motiveerib omavalitsusi panustama rohkem vahendeid partnerlustesse nii era- kui ka kolmanda sektoriga. Läbi partnerluse omavalitsustega samuti kui KIKO meetmete toel otse kasvab piirkonna kolmanda sektori võimekus kaasata oma tegevuste realiseerimisse välisvahendeid. Samuti aitavad rahvusvahelistumisele ja turundusele kui ka uuenduslike lahenduste rakendamisele suunatud meetmed parandada väikeettevõtjate jätkusuutlikkust piirkonnas.

Läbi nende eesmärkide täitmise omab KIKO tegevus mõju ühiskonnale tervikuna. Ainult KIKO oma tegevustega ei ole üksinda võimeline saavutama strateegiakaardi mõjutasandi eesmärke, kuid arvestades, et suur hulk sotsiaalseid partnereid erinevatel tasanditel (Euroopa Liit, Eesti riigistruktuurid, kohalikud omavalitsused, koolid jne.) on orienteeritud samadele eesmärkidele, siis võib eeldada, et KIKO rakendab ühiselt suunatud jõupingutust, mis piirkondlikul tasandil omab oma positiivset mõju.

5.5.3. Mõju Ühiskonnale

Suur kolmanda sektori võimekus omab positiivset mõju ettevõtlikule suhtumisele piirkonna elanike hulgas. Soodustatud on ise vastutuse võtmine, oma ideede algatamine ja elluviimine. Ettevõtlik suhtumine ühiskonnas on eelduseks arenenud ja uuendusliku väikeettevõtluse tekkeks. Positiivne on samuti tekkivate väikeettevõtete jätkusuutlikkus ehk võime pakkuda selliseid tooteid ja teenuseid, mis on turul vajalikud ja nõutud. Läbi ettevõtluse tekib majandusliku kasvu mõõde, mis võimaldab suureneda piirkonna elanike heaolul. Mainekujunduse ja positiivse info jagamise abil oskusteabe toomine piirkonda.

5.6. Strateegia rakendamise põhimõtted

KIKO strateegilised eesmärgid lepitakse kokku käesoleva strateegia raames ning need on aluseks KIKO kui organisatsiooni ning samuti KIKO partnerite LAG põhistele tegevustele. KIKO Strateegia ei rahasta Euroopa Kalandusfondi (EKF) IV telje tegevusi.

KIKO strateegiliste eesmärkide saavutamist mõõdetakse. Mõõtmine toimub kokku lepitud mõõdikute ja sihtide alusel. Strateegiliste eesmärkide saavutamist mõõdetakse üks kord aastas.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks arendab KIKO kolme meedet:

Meede 1. Ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime tugevdamine. Meede vastab MAK I ja III telje eesmärkidele ning toetab meetmete 1.1. (kood 111), 1.4. (kood 121), 1.6. (kood 123), 1.7. (kood 132, 133), 1.9. (kood 141, 142), 3.1. (koodid 311, 312, 313), 3.2. (koodid 321, 322m 323) ja 4. (koodid 331, 341) rakendamist.

Meede 2. Elukeskkonna parandamine. Meede vastab MAK III telje eesmärkidele ning toetab meetmete 3.1. (koodid 311, 312, 313), 3.2. (koodid 321. 322, 323) ja 4. (koodid 331, 341) rakendamist.

Meede 3. Kogukonna arendamine ja maine kujundamine Meede vastab MAK III telje eesmärkidele ning toetab meetmete 3.1. (koodid 311, 312, 313), 3.2. (koodid 321. 322, 323) ja 4. (koodid 331, 341) rakendamist.

Täiendavalt rakendab KIKO vastavalt vajadusele ka lisateenuseid. Meetmete koostamisel on lähtutud piirkonna eripärast: 1. eeldused ja võimalused turismi arendamiseks ning suurtööstusega kõrvuti asuvate mikro- ja väikeettevõtluse toetamiseks; 2. soodne ja võimalusterohke elukeskkond loob tingimused noorte piirkonda jäämiseks ning oskusteabe lisandumiseks; 3. kogukonna arendamine ja maine kujundamise abil parandame elukvaliteeti ning saame piirkonda juurde noori ja haritud inimesi.

KIKO Strateegia on vahendite kasutamine on suunatud peamiselt MAK 3. telje eesmärkide täitmisele.

KIKO strateegia rakendamiseks kasutatakse KIKO käsutuses olevaid vahendeid proportsionaalselt järgnevalt: 80% rakenduskava eelarvest kasutatakse toetusteks ning 20% rakenduskava vahenditest suunatakse piirkonna arendamiseks läbi tegevusgrupi tegevuste.

Meede 1. Ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime parandamine. 50% toetusest Meede 2. Elukeskkonna parandamine. 40% toetusest Meede 3. Kogukonna arendamine ja maine kujundamine. 10% toetusest

KIKO Üldkoosolek valib hindamiskomisjoni koosseisu ja selle komisjoni esimehe. Komisjoni koosseis on määratletud järgmiselt:

Omavalitsuste esindajad – igast KOV-st 1 esindaja Ettevõtjate esindajad – igast OV piirkonnas registreeritud ja tegutsevast OÜst 1 esindaja Kolmanda sektori esindajad – igast OV piirkonnas registreeritud ja tegutsevast MTÜst/SAst 1 esindaja KIKO võib kutsuda hindamiskomisjoni töös osalema ka ühe piirkonnavälise sõltumatu eksperdi. Asendusliikmed – igast OV piirkonnast 1 esindaja

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Huvide konflikti korral taandab komisjoni liige ennast otsustamiselt ning teda asendab asendusliige.

KIKO Üldkoosolek kinnitab hindamiskomisjoni täpse töökorra, mis sätestab komisjoni töö praktilised aspektid. Hindamiskomisjon kasutab projektide kaalutlemiseks eelhindamislehti. Hinnatakse: projektide tulenevust arengukavadest projekti mõju uuenduslikkuse saavutamiseks mõju III sektorile/ettevõtlusele taotlejapoolset projekti elluviimise suutlikkust projekti ettevalmistuse kvaliteeti. Igal kriteeriumil on erinev mõjujõud projekti keskmisele hindele.

Enne juhatusele ettepaneku tegemist toimub hindamiskomisjoni töökoosolek, kus kõik lävendi ületanud projektitaotlused vaadatakse veelkord üle, et tagada võimalikult õiglane lõppotsus. Hindamiskomisjon tutvub erapooletu eksperdi arvamusega. Hindamiskomisjon võib teha vajadusel pingereas muudatusi.

Edukas arendusprojekt saab olla vaid juhul kui kõik aspektid vastavad KIKO poolt kinnitatud miinimumnõuetele.

VI. Strateegia meetmed

6.1. Meede 1. Ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime tugevdamine.

Meetme eesmärgiks on maapiirkonnas jätkusuutliku arenguprognoosiga mikro- ja väikeettevõtete tekke soodustamine ning arenguvõimaluste parandamine, maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamine ning uute ja lisandväärtust andvate töökohtade loomisele kaasaaitamine.

Abikõlblikud on otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused: Ettevõtluskontaktide loomise ja arendamisega seotud tegevused, sh osavõtt näitustest ja messidest; Toodete ja teenuste turundamisega seotud tegevused (veebilehe terviklahendused, trükised, toodete disain ja tootenäidise valmistamine); Uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste (sh IT-lahenduste) kasutuselevõtmine (investeeringud, käivitamiskulud, koolitused ja ümberõpped); Eeluuringute läbiviimine, sh tasuvus- ja teostatavusuuringud ja kalkulatsioonid, keskkonnamõjude hindamine, geodeetilised uuringud ja projekteerimistööd; Soetused ja investeeringud, sh ehitustegevus.

Tegevused on suunatud uute mikro- ja väikeettevõtete loomiseks ning olemasolevate arendamiseks ja konkurentsivõime tugevdamiseks.

6.2. Meede 2. Elukeskkonna parandamine.

Meetme eesmärgiks on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust läbi sotsiaalse infrastruktuuri arendamise ning kultuuripärandi säilitamise.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Abikõlblikud on otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused: Uuringute läbiviimine, sh projekteerimistööd, tasuvus- teostatavusuuringud, keskkonna- mõjude hindamine ja geodeetilised uuringud; Kohaliku kultuuripärandit säilitavad või arendavad tegevused, sh käsitöökodade rajamine, rahvariiete, muusikariista või helitehnika soetamine; Avalikuks kasutuseks sotsiaalsete objektide rajamine ja rekonstrueerimine, sh küla-keskused, spordiväljakud, külaplatsid, matka-, tervise- või õpperajad jm vaba aja veetmise objektid; Soetused ja investeeringud, sh ehitustegevus ning inventari soetamine; Koostööd edendavate tegevuste korraldamine.

Tegevused on suunatud sotsiaalsete infrastruktuuriobjektide ning maapiirkonnale iseloomulike tegevuste arendamiseks.

Eelistatud on projektid, mis: omavad laiemat piirkondliku mõju (ei ole külakeskne); on selgelt suunatud noorte piirkonda jäämisele, naasmisele või väljastpoolt tulekule; on oma tegevustes uuenduslikud, s.o tehakse uut moodi, pakutakse uut teenust, kasutatakse uusi vahendeid; kasutavad ära piirkonnale omaseid arengueelduseid.

Meetme raames on abikõlblikud nii investeeringud kui „pehmed“ tegevused.

6.3. Meede 3. Kogukonna arendamine ja maine kujundamine.

Meetme eesmärgiks on elanike kompetentsi, teadlikkuse ja võimekuse parandamine ning erinevate oskuste omandamine parandamaks piirkonna väikeettevõtjate konkurentsivõimet ning suurendamaks III-sektori organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste võimekust, maapiirkonna tõhusam kuvamine kvaliteetse elu- ja turismisihtkohana.

Abikõlblikud on otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused: Piirkonna tutvustamisega seotud info- ja reklaammaterjali koostamine ja väljaandmine; Oskusteabe parandamine, sh koolitused, infopäevad, õppereisid; Avaliku- või mittetulundussektori tegevustega seotud kodulehtede loomine, parandamine ning teavituskampaaniate korraldamine; Osavõtt piirkonda või piirkonnale omaseid tegevusi tutvustavatel messidel, konverentsidel; Maapiirkonnale omaste kultuurisündmuste, üleriigiliste festivalide jm avalike ürituste, sh kogukonda ühendavate ürituste korraldamine; Kultuurivahetuste korraldamine, sh noortele suunatud kultuurivahetus; Noorsootöö raames vaba aja veetmise võimaluste suurendamine noortele; Riigisisestes ja rahvusvahelistes võrgustikes osalemine, sotsiaalsete huvigruppide kaasamine ning omavaheline suhtlemine; Kodu-uurimuslikud tegevused, mille tulemusena valmivad infomaterjalid piirkonna ajaloo, kultuuri vm maapiirkonna väärtusi esiletoova valdkonna kohta; Sotsiaalse taustaga kampaaniate läbiviimine.

Tegevused on suunatud piirkonna elanike oskusteabe täiendamisele ning maapiirkonna maine parandamisele.

VII. Strateegia rakendamise tagamine

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Strateegia rakendamise tagab KIKO läbi oma organisatsiooni ja partnerlusvõrgustiku. Strateegia rakendamisel kasutab KIKO järgmist struktuuri.

KIKO KIKO Üldkoosolek Revisjonikomisjon

KIKO Juhatus KIKO HindamiskomisjonRah astamiskomisjon KIKO Tegevjuht

Projektijuht (projektijuhid)

(Joonis 16. KIKO juhtimise struktuur)

KIKO Üldkoosolek – määrab KIKO Juhatuse, KIKO revisjonikomisjoni, KIKO hindamiskomisjoni. Kinnitab ja muudab vajadusel KIKO Strateegiat. Kontrollib KIKO Juhatuse tegevust ning annab lõpliku hinnangu KIKO Strateegiast kinnipidamisest. Võtab vastu otsuseid, mis on seotud varade võõrandamisega, KIKO staatuse muutmisega. KIKO Revisjonikomisjon – Kontrollib KIKO kui organisatsiooni tööd ning teeb ettepanekuid KIKO toimimise paremaks muutmiseks KIKO hindamiskomisjon – teeb juhatusele ettepanekuid KIKO-le esitatud projektide rahastamisest või mitterahastamisest. KIKO Juhatus – Tegeleb KIKO Üldjuhtimisega, jälgib KIKO Strateegiast kinnipidamisest. Kontrollib ja nõustab KIKO Tegevjuhti. Võtab vastu otsuseid hindamiskomisjoni ettepanekute alusel projektitoetuste rahastamiseks. Võtab vastu KIKO seisukohalt olulisi otsuseid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse piiridest. KIKO Tegevjuht – Palgaline töötaja (juht), kes korraldab KIKO igapäevast tööd. KIKO Projektijuht (juhid) – KIKO palgalised töötajad, kelle tööülesanneteks on organisatsiooni poolt projektitaotluste koostamine ning elluviimine, rahavusvahelise koostöö koordineerimine ning elluviidavate projektide seire.

KIKO Strateegia rakendamiseks järgib KIKO oma tegutsemises organisatsiooni lõikes toodud eesmärke

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

7.1. Organisatsiooni komponendid

KIKO tegevus ja pädevused on organisatsiooni tasemel lahti kirjutatud. KIKO on organisatsioonina ühiste väärtuste ja strateegia baasil määratlenud:

Struktuur – juhtimine ja sellega seotud hierarhiad, vastutused. Süsteemid – finantside korraldus, turundus, töövahendid ja töökeskkonnad, kommunikatsioon Oskused (kompetentsid) – võimekus täite organisatsiooni ees seisvaid väljakutseid, selleks vajalikud kompetentsid nii organisatsiooni sees kui ka partnerlusvõrgustikus. Stiil – KIKO stiil oma töö korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel, suhtlemisel klientide ja partneritega, proaktiivne hoiak. Personal – KIKO jaoks vajalikud töötajad, nende isikuomadused, teadmised ja oskused.

KIKO kui organisatsiooni võimekus on aluseks strateegia rakendamisele ning vajaliku kaasatuse tekitamiseks kogukonnas ning vajaliku partnerluse rakendamiseks. Strateegia rakendamise olulisimateks põhimõtteks on partnerlus ja kaasamine.

7.2. Strateegia täiendamise ja muutmise põhimõtted

Strateegia täiendamine ja muutmine on KIKO Üldkoosoleku pädevuses.

Kord aastas korraldab KIKO Juhatus KIKO strateegiakoosoleku, mille raames vaadatakse üle selleks ajaks teostatud strateegiliste eesmärkide mõõtmise tulemused.

Mõõtmistulemuste ülevaatamise järgselt vaadatakse üle strateegias püstitatud eesmärgid ning vajadusel korrigeeritakse neid või võetakse ebaotstarbekad välja või viiakse sisse uued eesmärgid. Viiakse sisse muudatused strateegiakaardile.

Vaadatakse läbi KIKO meetmed ning nende raames kavandatavad tegevused.

Strateegia muutmise otsused võtab vastu KIKO Üldkoosolek.

Käesoleva strateegia muutmise vajadus tulenes: 1) uue piirkonna lisandumisest tegevusgrupi koosseisu (Kohtla-Nõmme vald) 2) strateegia täpsustamise vajadusest senise tegevuse tulemuste ja muutunud sotsiaalmajanduslike tingimuste tõttu.

Kokkuvõte

KIKO Strateegia 2008 -2013 on aluseks KIKO tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks antud ajavahemikus.

Strateegiadokumendi valmimisega pole strateegiaprotsess lõppenud. Strateegiaprotsess on pidev ning hõlmab endas strateegiliste eesmärkide saavutamise seiramist, vajadusel

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 muudatuste sisseviimist strateegiasse. Strateegiaperioodi lõppedes või oluliste väliskeskkonna muutuste järel on otstarbekas uue strateegia koostamine.

KIKO Strateegiadokument on avalik ning selle täiendamise ja muutmise osas saavad teha ettepanekuid kõik piirkonna elanikud ja organisatsioonid.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Short summary of the strategy

KIKO’s values

Innovation – we value innovative and smart solutions, we are unbiased and open-minded

Entrepreneurship – we value personality-centred development, being initiative and creative, skills and abilities to be entrepreneurial ning and be responsible for them.

Devotion – we value actions that are considered and purposed, we are happy about what we do and we pass this joy on.

KIKO’s vision

KIKO’s area is the most developed in Ida-Viru county with active enterprising and society- life, an active tourism area with great choices, secure and valued environment for living.

KIKO’s mission

KIKO offers informing, counselling and assessment services that are aimed to improve the living environment and to implement the best enterprising developing ideas.

KIKO’s strategic aims

Influence on society Improved well-being of inhabitants Developed and innovative enterprising Entrepreneurial population Target groups Great capacity of the 3rd sector Great number of sustainable SMEs Great involvement of local government in partnership Organisation Effective measures supporting innovations Great number of active partners Good reputation Pro-active attitude Adequate level of competence Existing regulations of the organisation (Table 2. short summary of KIKO’s strategic aims)

To accomplish the aims KIKO is actuating four measures:

Measure 1. Support for the development of enterprise and improvement of competitivity Measure 2. Support for the improvement of local living environment Measure 3. Support for the development of community and formation of region´s reputation

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

KIKO applies the strategy assuring firstly its reputation, material base and competences necessary in the organisation.

Strategy is overlooked once a year, during which evaluating the achieved strategic aims is carried out and the strategy is specified and changed.

Strategy is for 2008 – 2013 period.

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Summary of the Strategy of Kirderanniku Koostöökogu Local Action Group

Increased Developed and wellbeing of inhabitants Entrepreneurial innovative enterprising population

Great number of Great capability new sustainable small / medium of the 3rd sector businesses

Great involvement of local authorities in partnership

Effective measures supporting innovations

Great number of active partners Good reputation

Pro-active attitude

Adequate level of competence Existing regulations of the organisation

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

Lisa 2.

Meede 1. Ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime tugevdamine MAK teljed I ja III telg Lühikirjeldus Meetme eesmärgiks on maapiirkonnas jätkusuutliku arenguprognoosiga mikro- ja väikeettevõtete tekke soodustamine ning arenguvõimaluste parandamine, maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamine ning uute ja lisandväärtust andvate töökohtade loomisele kaasaaitamine.

Meetme summa 2011- 10 215 124 kr ehk 652 865 EUR 2013 Sihtrühm MTÜ, SA, mikro- ja väikeettevõtjad, KOV Max toetussumma projektile 3 129 320 EEK ehk 200 000 EUR.

Min toetussumma 15 647 EEK ehk 1 000 EUR projektile Toetuse määr MTÜ ja SA kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest MTÜ, kelle liikmeks on KOV ja SA, kelle üheks asutajaks on KOV kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest Kohalikud omavalitsused kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest. Mikro- ja väikeettevõtjad kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest

Toetatavad tegevused Abikõlblikud on otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused: Ettevõtluskontaktide loomise ja arendamisega seotud tegevused, sh osavõtt näitustest ja messidest; Toodete ja teenuste turundamisega seotud tegevused (veebilehe terviklahendused, trükised, toodete disain ja tootenäidise valmistamine); Uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste (sh IT-lahenduste) kasutuselevõtmine (investeeringud, käivitamiskulud, koolitused ja ümberõpped); Eeluuringute läbiviimine, sh tasuvus- ja teostatavusuuringud ja kalkulatsioonid, keskkonnamõjude hindamine, geodeetilised uuringud ja projekteerimistööd; Soetused ja investeeringud, sh ehitustegevus.

Tegevused on suunatud uute mikro- ja väikeettevõtete loomiseks ning olemasolevate arendamiseks ja konkurentsivõime tugevdamiseks.

Meede 2. Elukeskkonna parandamine MAK teljed III telg Lühikirjeldus Meetme eesmärgiks on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust läbi sotsiaalse infrastruktuuri arendamise ning

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013

kultuuripärandi säilitamise.

Meetme summa 2011- 8 172 100 kr ehk 522 292 EUR 2013 Sihtrühm MTÜ, SA, mikro- ja väikeettevõtjad, KOV Max toetussumma 3 129 320 EEK ehk 200 000 EUR projektile Min toetussumma 15 647 EEK ehk 1 000 EUR projektile Toetuse määr MTÜ ja SA kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest MTÜ, kelle liikmeks on KOV ja SA, kelle üheks asutajaks on KOV kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest Kohalikud omavalitsused kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest Mikro- ja väikeettevõtjad kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest

Toetatavad tegevused Abikõlblikud on otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused: Uuringute läbiviimine, sh projekteerimistööd, tasuvus- teostatavusuuringud, keskkonna-mõjude hindamine ja geodeetilised uuringud; Kohaliku kultuuripärandit säilitavad või arendavad tegevused, sh käsitöökodade rajamine, rahvariiete, muusikariista või helitehnika soetamine; Avalikuks kasutuseks sotsiaalsete objektide rajamine ja rekonstrueerimine, sh küla-keskused, spordiväljakud, külaplatsid, matka-, tervise- või õpperajad jm vaba aja veetmise objektid; Soetused ja investeeringud, sh ehitustegevus ning inventari soetamine; Koostööd edendavate tegevuste korraldamine.

Tegevused on suunatud sotsiaalsete infrastruktuuriobjektide ning maapiirkonnale iseloomulike tegevuste arendamiseks.

Meede 3. Kogukonna arendamine ja maine kujundamine MAK teljed III telg Lühikirjeldus Meetme eesmärgiks on elanike kompetentsi, teadlikkuse ja võimekuse parandamine ning erinevate oskuste omandamine parandamaks piirkonna väikeettevõtjate konkurentsivõimet ning suurendamaks III-sektori organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste võimekust, maapiirkonna tõhusam kuvamine kvaliteetse elu- ja turismisihtkohana.

Meetme summa 2011- 2 043 024 kr ehk 130 573 EUR 2013 Sihtrühm MTÜ, SA, mikro- ja väikeettevõtjad, KOV Max toetussumma 100 138 EEK ehk 6 400 EUR projektile Min toetussumma 15 647 EEK ehk 1 000 EUR

Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 projektile Toetuse määr MTÜ ja SA kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest MTÜ, kelle liikmeks on KOV ja SA, kelle üheks asutajaks on KOV kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest Kohalikud omavalitsused kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest Mikro- ja väikeettevõtjad kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest

Toetatavad tegevused Abikõlblikud on otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused: Piirkonna tutvustamisega seotud info- ja reklaammaterjali koostamine ja väljaandmine; Oskusteabe parandamine, sh koolitused, infopäevad, õppereisid; Avaliku- või mittetulundussektori tegevustega seotud kodulehtede loomine, parandamine ning teavituskampaaniate korraldamine; Osavõtt piirkonda või piirkonnale omaseid tegevusi tutvustavatel messidel, konverentsidel; Maapiirkonnale omaste kultuurisündmuste, üleriigiliste festivalide jm avalike ürituste, sh kogukonda ühendavate ürituste korraldamine; Kultuurivahetuste korraldamine, sh noortele suunatud kultuurivahetus; Noorsootöö raames vaba aja veetmise võimaluste suurendamine noortele; Riigisisestes ja rahvusvahelistes võrgustikes osalemine, sotsiaalsete huvigruppide kaasamine ning omavaheline suhtlemine; Kodu-uurimuslikud tegevused, mille tulemusena valmivad infomaterjalid piirkonna ajaloo, kultuuri vm maapiirkonna väärtusi esiletoova valdkonna kohta; Sotsiaalse taustaga kampaaniate läbiviimine.

Tegevused on suunatud piirkonna elanike oskusteabe täiendamisele ning maapiirkonna maine parandamisele.