Kohtla Valla Jäätmekava Vastuvõtmine Ja Arengukava Muutmine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Kohtla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 116, 1189 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Vastu võetud 17.03.2005 nr 32 Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 364, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 42 ja § 59 lõike 1 ja pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 15 lõike 2 alusel. Kohtla Vallavolikogu määrab: 1.Vastu võtta Kohtla valla jäätmekava (lisatud). 2.Muuta Kohtla valla arengukava 2004–2008, lisades alajaotuses «Jäätmehooldus ja heakord» Kohtla valla jäätmekava. 3.Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. 4.Nimetatud määruse peale võib esitada Kohtla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või esitada kaebus Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest. Volikogu esimees Arno ROSSMAN KOHTLA VALLA JÄÄTMEKAVA 2004–2008 Sissejuhatus Vastavalt jäätmeseadusele (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) tuleb jäätmehoolduses püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostada jäätmekavad üleriigilisel, maakonna ning valla ja linna tasandil. Kohtla valla jäätmekavas on välja toodud Kohtla valla üldised andmed ja analüüsitud hetkeolukorda jäätmekäitluses. Lisaks on jäätmekavas püstitatud Kohtla valla jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2004–2008 ja eesmärkide saavutamiseks on esitatud jäätmemajanduse tegevuskava. • Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena jäätmeseaduse mõistes. Põhilised tegevused on järgmised: Ettevõtetes tekkivate jäätmete puhul sõltub jäätmekäitlus ettevõtte võimalusest ja vajadusest, st kas arendada jäätmekäitlust ise või kasutada selleks jäätmefirmasid. • Jäätmete sortimine nende tekkekohas: • eraldada segaolmejäätmed ja neist omakorda biolagunevad jäätmed, tegutseda vastavalt segaolmejäätmete käitlusskeemile – ladestatakse Uikala prügilasse; • eraldada muud ohutud biolagunevad jäätmed – kompostimine kohapeal või üleandmine jäätmefirmale; komposti kasutamine haljastuses jne. • Ehitus- ja lammutusjäätmed; • eraldada asbestijäätmed, võimalusel eraldada erinevad fraktsioonid; asbestijäätmed ladestatakse Balti Elektrijaama tööstusjäätmete prügilasse või kasutatakse selleks Vaivara tarindprügilat; • ohtlikud jäätmed – jäätmete eraldi kogumine ja üleandmine vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusfirmale. Segaolmejäätmed: Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 1 / 31 • käitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine, sorditud jäätmete taaskasutamisse suunamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks) ja jääkide ladestamine prügilasse; • maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine; • biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas või jäätmejaamades (jäätmekäitlusfirmad); • aia- ja puidujäätmed nii era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt, nende eraldi käitlemine. • Kogumine ja transport • hajaasustuse piirkondadesse paigutatakse soodsatesse asukohtadesse suuremahulised konteinerid; • jäätmete kogumissüsteem puhkealadel ja kaitsealadel; • segaolmejäätmete ladestuskoht on Uikala prügila. Jäätmekäitluse hind ja investeeringud Jäätmekäitluse hind tõuseb kõigis valdkondades. Hinnatõusu põhjustavad uute jäätmekäitluse tehnoloogiate juurutamine, suurenevate transpordikulud, samuti jäätmete taaskasutamise, ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamise, jääkreostuse likvideerimisega seotud kulud. On ilmne, et jäätmetekitajad ei suuda katta kõiki neid kulutusi. Segaolmejäätmete käitlemishind, isegi kõiki kulutusi mittearvestav, võib osutuda elanikkonnale liialt kõrgeks. Igapäevane jäätmekäitlus vajaks doteerimist, eriti segaolmejäätmete kogumise osas hajaasutusest. Erinevate investeerimisvõimaluste (-allikate) kaasamiseks on vaja määratleda ettevõtete, riigi ja omavalitsuste vastutus, seda möödanikus toimunud keskkonnaohtliku jäätmekäitluse osas. Vastutuse osas on vaja leida kokkulepe. 1. Jäätmekava eesmärk ja haaratus 1.1. Jäätmekava koostamise üldised alused Kohtla valla jäätmekava on koostatud vastavalt jäätmeseadusele (RT I 2004, 9 52; 30, 208) mis jõustus 1. mail 2004. a. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete teket, sortimist, transporti, taaskasutamist ja kõrvaldamist (ladestamist). Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei ole jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse objekt. Need on: • välisõhku suunatavad saasteained; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed. Jäätmekava üldine eesmärk on Kohtla valla jäätmehoolduse korrastamine, st keskkonnaohutuma, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Üldised põhimõtted selles protsessis on järgmised: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine; • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. 1.2. Kava koostamise metoodika Jäätmekava koostamisel kasutati kriteeriume, mis tulenevad «Eesti keskkonnastrateegias» (RT I 1997, 26, 390) püstitatud suundadest, jäätmeseadusest ja teistes asjakohastest õigusaktidest. Jäätmekava koostati kooskõlas üleriigilise jäätmekava eesmärkidega, Euroopa Liidu jäätmealaste aktide ja Eesti õigusaktide eelnõudes. Jäätmekava koostamine toimus etapiti, mis üldjoontes määras ära ka jäätmekava struktuuri: • kava koostamiseks vajalike taustandmete kogumine – valla loodusliku ja sotsiaalse keskkonna, ettevõtluse jne üldiseloomustus; • olemasoleva jäätmehoolduse olukorra kirjeldus; • jäätmetekke prognoos; • valla jäätmehoolduse eesmärkide püstitamine ja tegevused eesmärkide täitmiseks; • eesmärkide realiseerimise vahendid, meetmed ja finantseerimine. 2. Olemasoleva olukorra iseloomustus 2.1. Käsitlusala Olemasoleva olukorra iseloomustamisel käsitletakse: Leht 2 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine • looduslikke tingimusi ja loodusvarasid; • sotsiaalset situatsiooni ja jäätmekäitluse infrastruktuuri; • jäätmehoolduse ja -käitluse olukorda ja jäätmete teket; • senise jäätmekäitluse mõju keskkonnale. Nimetatud valdkondi käsitletakse niivõrd, kuivõrd seda on vaja situatsiooni iseloomustamiseks ja jäätmekava eesmärkide täitmiseks. 2.1.1. Kohtla valla praegused piirid ja nende otstarbekus Kohtla valla praegused piirid pärinevad põhijoontes aastatest 1945–1950, mil valla territooriumist eraldi Kohtla alev (1945) – praegune Kohtla-Nõmme vald, Kohtla-Järve linnaosa. Hiljem tehti linnaliste asulate kasuks veel mitmeid äralõikeid. Kohtla valla praegune põhjast lõunasse välja venitatud kuju pärineb 1939. aastast, mil vallareformi käigus ühendati Kohtla ja Järve vald. Valla piir kulgeb põhjas piki Soome lahe rannikut, edelas läbib piir Saka ja Aa vahelisel joonel pankrannikupealse suhteliselt viljakate muldadega kultuurmaistu (ühine piir Lüganuse vallaga), seejärel lõikab valla territooriumisse sügavale Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Nõmme valla territoorium, mille tulemusena moodustub Kohtla valla edelasopp (piirneb Maidla vallaga). Lõunas on piir ühine Mäetaguse vallaga, idas Kohtla-Järve linna Sompa linnaosaga ning Jõhvi vallaga. Kirdes sopistub piir itta, kus puutub kokku Toila vallaga. Kohtla valla territooriumi sees asub Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa territoorium. Tänu linnaliste asulate moodustumisele valla territooriumi arvelt kujunes valla piir küllalt sopiliseks, mis mõnevõrra raskendab valla haldamist. Haldusreformi käigus oleks otstarbekas Kohtla-Nõmme valla ning Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa liitmine Kohtla vallaga. Tabel 1.Üldandmed Pindala (km2) 101 Elanike arv seisuga 01.01.2004 1657 Rahvuste arv 13 Külasid 17 Eestlasi elanike üldarvust 54% Mehi 798 (48%) Naisi 859 (52%) Valla haldusjaotus Oma praegusel kujul on Kohtla vald küllalt homogeenne. Suhteliselt iseseisvama piirkonna moodustab Saka ühes lähiümbrusega. Ülejäänud valla territooriumist täiesti isoleeritud on aga Roodu küla, mille ainus ühendustee vallaga kulgeb läbi Kohtla-Nõmme valla. Teedevõrgu iseloomu tõttu võib valla siiski jaotada tinglikult kaheks – põhja- ja lõunaosaks, vastavalt endisele halduslikule jaotumisele Kohtla ja Järve valdadeks. Ühendus nende kahe poole vahel toimub valdavalt läbi Kohtla-Järve linna. Praegu vallas osavallad puuduvad, kuid haldusreformi läbiviimisel on otstarbekas osavaldade moodustamine. Ainsaks vallas praegu eksisteerivaks struktuurseks allüksuseks on külad ühes külavanematega. 2.1.2. Sotsiaalne keskkond Tabel 2.Kohtla valla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2004. a Elanike kokku 1657 Külad: Järve 722 Saka 162 Valaste 106 Ontika 82 Kohtla 77 Peeri 81 Kukruse 58 Kabelimetsa 70 Vitsiku 47 Roodu 44 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 3 / 31 Kaasikaia 46 Amula 34 Paate 34 Täkumetsa 27 Kaasikvälja