Väljaandja: Kohtla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 116, 1189
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine
Vastu võetud 17.03.2005 nr 32
Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 364, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 42 ja § 59 lõike 1 ja pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 15 lõike 2 alusel. Kohtla Vallavolikogu määrab: 1.Vastu võtta Kohtla valla jäätmekava (lisatud).
2.Muuta Kohtla valla arengukava 2004–2008, lisades alajaotuses «Jäätmehooldus ja heakord» Kohtla valla jäätmekava. 3.Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a. 4.Nimetatud määruse peale võib esitada Kohtla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või esitada kaebus Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest.
Volikogu esimees Arno ROSSMAN
KOHTLA VALLA JÄÄTMEKAVA 2004–2008 Sissejuhatus Vastavalt jäätmeseadusele (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) tuleb jäätmehoolduses püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostada jäätmekavad üleriigilisel, maakonna ning valla ja linna tasandil. Kohtla valla jäätmekavas on välja toodud Kohtla valla üldised andmed ja analüüsitud hetkeolukorda jäätmekäitluses. Lisaks on jäätmekavas püstitatud Kohtla valla jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2004–2008 ja eesmärkide saavutamiseks on esitatud jäätmemajanduse tegevuskava. • Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena jäätmeseaduse mõistes. Põhilised tegevused on järgmised: Ettevõtetes tekkivate jäätmete puhul sõltub jäätmekäitlus ettevõtte võimalusest ja vajadusest, st kas arendada jäätmekäitlust ise või kasutada selleks jäätmefirmasid. • Jäätmete sortimine nende tekkekohas: • eraldada segaolmejäätmed ja neist omakorda biolagunevad jäätmed, tegutseda vastavalt segaolmejäätmete käitlusskeemile – ladestatakse Uikala prügilasse; • eraldada muud ohutud biolagunevad jäätmed – kompostimine kohapeal või üleandmine jäätmefirmale; komposti kasutamine haljastuses jne. • Ehitus- ja lammutusjäätmed; • eraldada asbestijäätmed, võimalusel eraldada erinevad fraktsioonid; asbestijäätmed ladestatakse Balti Elektrijaama tööstusjäätmete prügilasse või kasutatakse selleks Vaivara tarindprügilat; • ohtlikud jäätmed – jäätmete eraldi kogumine ja üleandmine vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusfirmale. Segaolmejäätmed:
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 1 / 31 • käitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine, sorditud jäätmete taaskasutamisse suunamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks) ja jääkide ladestamine prügilasse; • maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine; • biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas või jäätmejaamades (jäätmekäitlusfirmad); • aia- ja puidujäätmed nii era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt, nende eraldi käitlemine. • Kogumine ja transport • hajaasustuse piirkondadesse paigutatakse soodsatesse asukohtadesse suuremahulised konteinerid; • jäätmete kogumissüsteem puhkealadel ja kaitsealadel; • segaolmejäätmete ladestuskoht on Uikala prügila.
Jäätmekäitluse hind ja investeeringud Jäätmekäitluse hind tõuseb kõigis valdkondades. Hinnatõusu põhjustavad uute jäätmekäitluse tehnoloogiate juurutamine, suurenevate transpordikulud, samuti jäätmete taaskasutamise, ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamise, jääkreostuse likvideerimisega seotud kulud. On ilmne, et jäätmetekitajad ei suuda katta kõiki neid kulutusi. Segaolmejäätmete käitlemishind, isegi kõiki kulutusi mittearvestav, võib osutuda elanikkonnale liialt kõrgeks. Igapäevane jäätmekäitlus vajaks doteerimist, eriti segaolmejäätmete kogumise osas hajaasutusest. Erinevate investeerimisvõimaluste (-allikate) kaasamiseks on vaja määratleda ettevõtete, riigi ja omavalitsuste vastutus, seda möödanikus toimunud keskkonnaohtliku jäätmekäitluse osas. Vastutuse osas on vaja leida kokkulepe.
1. Jäätmekava eesmärk ja haaratus 1.1. Jäätmekava koostamise üldised alused
Kohtla valla jäätmekava on koostatud vastavalt jäätmeseadusele (RT I 2004, 9 52; 30, 208) mis jõustus 1. mail 2004. a. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete teket, sortimist, transporti, taaskasutamist ja kõrvaldamist (ladestamist). Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei ole jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse objekt. Need on: • välisõhku suunatavad saasteained; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed. Jäätmekava üldine eesmärk on Kohtla valla jäätmehoolduse korrastamine, st keskkonnaohutuma, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Üldised põhimõtted selles protsessis on järgmised: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine; • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. 1.2. Kava koostamise metoodika Jäätmekava koostamisel kasutati kriteeriume, mis tulenevad «Eesti keskkonnastrateegias» (RT I 1997, 26, 390) püstitatud suundadest, jäätmeseadusest ja teistes asjakohastest õigusaktidest. Jäätmekava koostati kooskõlas üleriigilise jäätmekava eesmärkidega, Euroopa Liidu jäätmealaste aktide ja Eesti õigusaktide eelnõudes. Jäätmekava koostamine toimus etapiti, mis üldjoontes määras ära ka jäätmekava struktuuri: • kava koostamiseks vajalike taustandmete kogumine – valla loodusliku ja sotsiaalse keskkonna, ettevõtluse jne üldiseloomustus; • olemasoleva jäätmehoolduse olukorra kirjeldus; • jäätmetekke prognoos; • valla jäätmehoolduse eesmärkide püstitamine ja tegevused eesmärkide täitmiseks; • eesmärkide realiseerimise vahendid, meetmed ja finantseerimine. 2. Olemasoleva olukorra iseloomustus 2.1. Käsitlusala Olemasoleva olukorra iseloomustamisel käsitletakse:
Leht 2 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine • looduslikke tingimusi ja loodusvarasid; • sotsiaalset situatsiooni ja jäätmekäitluse infrastruktuuri; • jäätmehoolduse ja -käitluse olukorda ja jäätmete teket; • senise jäätmekäitluse mõju keskkonnale. Nimetatud valdkondi käsitletakse niivõrd, kuivõrd seda on vaja situatsiooni iseloomustamiseks ja jäätmekava eesmärkide täitmiseks.
2.1.1. Kohtla valla praegused piirid ja nende otstarbekus Kohtla valla praegused piirid pärinevad põhijoontes aastatest 1945–1950, mil valla territooriumist eraldi Kohtla alev (1945) – praegune Kohtla-Nõmme vald, Kohtla-Järve linnaosa. Hiljem tehti linnaliste asulate kasuks veel mitmeid äralõikeid. Kohtla valla praegune põhjast lõunasse välja venitatud kuju pärineb 1939. aastast, mil vallareformi käigus ühendati Kohtla ja Järve vald. Valla piir kulgeb põhjas piki Soome lahe rannikut, edelas läbib piir Saka ja Aa vahelisel joonel pankrannikupealse suhteliselt viljakate muldadega kultuurmaistu (ühine piir Lüganuse vallaga), seejärel lõikab valla territooriumisse sügavale Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Nõmme valla territoorium, mille tulemusena moodustub Kohtla valla edelasopp (piirneb Maidla vallaga). Lõunas on piir ühine Mäetaguse vallaga, idas Kohtla-Järve linna Sompa linnaosaga ning Jõhvi vallaga. Kirdes sopistub piir itta, kus puutub kokku Toila vallaga. Kohtla valla territooriumi sees asub Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa territoorium. Tänu linnaliste asulate moodustumisele valla territooriumi arvelt kujunes valla piir küllalt sopiliseks, mis mõnevõrra raskendab valla haldamist. Haldusreformi käigus oleks otstarbekas Kohtla-Nõmme valla ning Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa liitmine Kohtla vallaga.
Tabel 1.Üldandmed
Pindala (km2) 101 Elanike arv seisuga 01.01.2004 1657 Rahvuste arv 13 Külasid 17 Eestlasi elanike üldarvust 54% Mehi 798 (48%) Naisi 859 (52%)
Valla haldusjaotus Oma praegusel kujul on Kohtla vald küllalt homogeenne. Suhteliselt iseseisvama piirkonna moodustab Saka ühes lähiümbrusega. Ülejäänud valla territooriumist täiesti isoleeritud on aga Roodu küla, mille ainus ühendustee vallaga kulgeb läbi Kohtla-Nõmme valla. Teedevõrgu iseloomu tõttu võib valla siiski jaotada tinglikult kaheks – põhja- ja lõunaosaks, vastavalt endisele halduslikule jaotumisele Kohtla ja Järve valdadeks. Ühendus nende kahe poole vahel toimub valdavalt läbi Kohtla-Järve linna. Praegu vallas osavallad puuduvad, kuid haldusreformi läbiviimisel on otstarbekas osavaldade moodustamine. Ainsaks vallas praegu eksisteerivaks struktuurseks allüksuseks on külad ühes külavanematega.
2.1.2. Sotsiaalne keskkond Tabel 2.Kohtla valla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2004. a
Elanike kokku 1657 Külad: Järve 722 Saka 162 Valaste 106 Ontika 82 Kohtla 77 Peeri 81 Kukruse 58 Kabelimetsa 70 Vitsiku 47 Roodu 44
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 3 / 31 Kaasikaia 46 Amula 34 Paate 34 Täkumetsa 27 Kaasikvälja 35 Servaääre 26 Mõisamaa 6
Tabel 3.Kohtla valla vanuseline struktuur
Elanikke kokku Lapsi 0–15 Tööealisi 15–60/65 Pensionäre üle 60/65 Kohtla vald 1657 286 1139 232 Külad: Järve 722 128 531 63 Saka 162 34 103 25 Valaste 106 24 66 16 Ontika 82 12 54 16 Kohtla 77 17 45 15 Peeri 81 10 58 13 Kukruse 58 13 37 8 Kabelimetsa 70 12 50 8 Vitsiku 47 5 30 12 Roodu 44 1 34 9 Kaasikaia 46 9 30 7 Amula 34 7 20 7 Paate 34 1 23 10 Täkumetsa 27 1 15 11 Kaasikvälja 35 9 22 4 Servaääre 26 3 18 5 Mõisamaa 6 – 3 3
1. jaanuari 2003. aasta seisuga oli Kohtla vallas 1636 elanikku, 1. jaanuari 2004. a seisuga 1657.
Valla suuruseks on 101,6 km2ja sellega on ta üks väiksemaid maavaldu Ida-Virumaal, moodustades ca 3% maakonna territooriumist. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane: enamik rahvastikust elab valla põhjaosa suuremates külades.
Kohtla vald on tiheda asustusega, valla rahvastiku keskmine tihedus (16,1 inimest km2) ületab tunduvalt nii Ida- Virumaa maavaldade keskmise (6,9 inimest km2) kui ka Eesti maavaldade keskmise (10,3 inimest km2). Tabel 4.Kohtla valla elanike arvu dünaamika
Jrk nr Küla Faktiline elanike arv rahvaloenduse andmetel nimi 1959 1970 1979 1989 1998 1999 2000 2001 2003 inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest 1 Amula 38 32 32 34 35 2 Järve 252 304 422 1006 726 715 721 721 710 3 Kaasikaia 41 46 46 45 48 4 Kaasikvälja 23 22 25 27 35 5 Kabelimetsa 60 60 61 62 71 6 Kohtla 314 317 257 171 75 67 69 64 80 7 Kukruse 369 299 193 134 66 61 58 57 57 8 Mõisamaa 6 6 7 7 6 9 Ontika 231 205 170 133 77 78 74 81 83 10 Paate 37 37 38 37 34 11 Peeri 180 222 172 109 70 68 76 76 81 12 Roodu 104 119 63 42 49 42 42 42 37 13 Saka 217 202 189 185 161 156 151 150 160
Leht 4 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine 14 Servaääre 22 22 22 20 23 15 Täkumetsa68 66 49 26 30 30 30 26 24 16 Valaste 208 192 119 53 79 83 85 87 104 17 Vitsiku 102 52 54 54 54 48 Vald 1976 1926 1634 1859 1612 1579 1591 1590 1636 kokku
2.2. Valla majanduse struktuur Valla majanduse põhiosa moodustab põllumajanduslik tootmine. Põllumajandusettevõtted ja metskonnad kasutavad maad 3752,9 ha ehk 37% maa üldpinnast, 367 talu kasutab 2728,7 ha ehk 27% üldpinnast. Valla territooriumil on kasutusse andmata maad 2854,2 ha ehk 285 üldpinnast. Tervikuna on vallas maakasutajaid 1150. Valla territooriumi üldpinnast (10155,6 ha ) moodustab haritav maa 44%, looduslik rohumaa 6% ning metsamaa 30%, ülejäänud 20% on õue- ja muu maa. Kasutusse andmata maast (2854,2 ha) moodustab haritav maa 544,2 ha, looduslik rohumaa 200 ha ning metsamaa 1060 ha. Tabel 5.Kohtla valla maakasutus seisuga 2003. a
Maakasutajad Maakasutajate Üldpind Sellest (ha) arv Haritav maa Looduslik Metsamaa rohumaa Vald kokku 1157 10155,6099 4733,169 604,0073 2607,7488 Põllumajandusettevõtted 51 3321,6338 1641,125 62,0000 1384,2100 ja metskonnad kokku sh registreeritud 28 1932,0921 406,7500 18,4600 1296,9600 omandiõigusega Talud kokku 376 3072,1511 2084,195 258,7265 559,5183 sh registreeritud 296 1757,5884 1079,982 186,5355 385,0817 omandiõigusega Elanike 595 256,7513 107,1898 65,6326 11,1605 majapidamised Muud kasutajad 131 542,3337 18,6595 17,6482 22,8600 Kasutusse 4 2962,7400 882,0000 200,0000 630,0000 andmata maa
2.2.1. Ettevõtlus Valla territooriumil on kokku 29 osaühingut, 2 aktsiaseltsi, 4 mittetulundusühingut ning 25 füüsilisest isikust ettevõtjat. Peale põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste tootmise tegeletakse mitmesuguste ehitustöödega, puidu ülestöötamise, mööbli ja trükitoodete valmistamise, toitlustuse ning kaubandusega. Tabel 6.Valla territooriumil asuvad osaühingud, aktsiaseltsid, mittetulundused ühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad
Jrk nr Nimetus Tegevusala Juhatuse liige või ettevõtja nimi 1. OSAÜHINGUD 1. Alprinter OÜ Reklaamiteenused. A. Eritsai, juhatuse liige Reklaamiagentuurid. Trükindus ja selle sidusalad. 2. Dion OÜ Ehitus V. Hutnjak, juhatuse liige 3. Eesti Era OÜ Kinnisvara haldus tasu Neil McDermott, juhatuse eest või lepingu alusel. liige Põllumajandus. Jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 4. Järve Tootjate OÜ Teravilja ja mujal M. Moroz, juhatuse liige liigitamata põllukultuuride
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 5 / 31 kasvatus. Veise- ja piimakarjakasvatus. Lihatootmine ja säilitamine. Loomakasvatus 5. Kemasi Ehituse OÜ Üld- ja tsiviilehitustööd. J. Kiprušenkov, juhatuse Ehitiste remont liige ja renoveerimine. Ehitusmasinate ja - seadmete rentimine. Puidu saagimine, hööveldamine ja immutamine 6. OÜ Bon-Hi Muud spordiürituste Igor Vlassov, tegevdirektor korraldamisega ja spordi edendamisega seotud tegevused. 7. OÜ Geos Ehitusgrupp Ehitusmaterjalide ja - Gennadi Borissov tarvete jaemüük 8. OÜ Kohtla Vili Jaemüük spetsialiseerimata Z. Voistrik, juhatuse liige kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Muu hulgimüük. Piimatoodete tootmine 9. OÜ Net Systems Kinnisvara ostu, müügi, T. Kaasik, juhatuse liige väljaüürimise, rentimise ja hindamise vahendamine. Muu ärinõustamine 10. OÜ Ondega Aktiivne tegevus puudub P. Kaldur, I. Villers, R. Aidma, A. Rossman, M. Moor, A. Rebban 11. OÜ Ontika Talu Ühendatud taime- ja E. Juhkov, A. Juhkov, loomakasvatus juhatuse liikmed 12. OÜ Poldar Group Oleg Galperin, ettevõtja 13. OÜ Relitel Posti- ja sideteenused Ly Lilleorg, juhatuse liige 14. OÜ Varja Agro Teraviljakasvatus Dan Toole, volitatud Teravilja hulgimüük esindaja 15. OÜ Select Oil Bensiinijaam N. Kulekevitš 16. OÜ Stem-Ida Metsavarumine, V. Kudrjatsev, V. Hutnjak, metsalangetamine juhatuse liikmed 17. OÜ Viking Motors Ida- Autode müük Elgudja Kopaladze, Viru juhatuse liige 18. Saka Era OÜ Loomakasvatus. Neil McDermott-juhatuse Teraviljakasvatus liige 19. Sinilasso OÜ Põllu- ja metsamaade V. Silenko, juhatuse liige kuivendus 20. Sivellon OÜ Ukse- ja E. Kopaladze, director väravaautomaatika tootmine. Ukse- ja aknamanuste jms tootmine. Turvaseadmete hulgimüük. Plasttoodete hulgimüük 21. Toeks ja Abiks OÜ Veoste ekspedeerimine. A. Tõks, juhatuse liige Auto-kaubavedu 22. OÜ COPS&MAX Kaubandus, toitlustus I. Arming, juhatuse liige 23. Saka Cliff Hotell & SPA Näituste, messide, T. Kaasik, juhatuse liige OÜ nõupidamiste, konverentside, loengute korraldamine ja teenindamine 2. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD 1. Aivar Kisant FIE, A-osa 2. Andres Juhkov FIE 3. ARU talu Tiina Käbin Tiina Käbin, FIE 4. Galina Mihhailova FIE
Leht 6 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine 5. Jaaniussi Talu Ljubov Näägo, ettevõtja 6. Kabeli Talu Aktiivne tegevus puudub V. Kabel, FIE 7. Kalev Mae FIE 8. Kiviaugu Talu H. Eero, FIE 9. Kristiina Üleoja FIE 10. Mare Tingas FIE 11. Margus Malm FIE 12. Maria Fedulova FIE 13. Martin Kase Tolli talu Põllukultuuride kasvatus Martin Kase, FIE 14. Pärskamäe Talu V. Almiste, FIE 15. Platunovi Talu Anvir Platunov; FIE 16. Ralf Burk Firmal ei ole Ralf Burk, ettevõtja majanduslikku tegevust 17. Rando Rosman FIE 18. Sergei Lukovikov Väikeloomade kliinik Sergei Lukovikov, FIE 19. Üllar Vendi Äri Üllar Vent, ettevõtja 20. Väino Bunderi Talu V. Bunder, FIE 21. Vassili Maškin FIE 22. Vladimir Serebrjakov-Takt Ehitus, Takt mõisa kauplus Serebrjakov, FIE 3. AKTSIASELTSID 1. AS Uikala Prügila Jäätmekäitlus Mati Toovis, tegevdirektor 2. Inest Market AS Kontorimööbli jaemüük. J. Sestilovski, juhatuse Mööbli, v.a kontorimööbli liige jaemüük. Mööblitootmine. Mööbli, valgustite ja mujal liigitamata majatarvete jaemüük 4. MITTETULUNDUSÜHINGUD 1. MTÜ Järve küla 5a E. Kulm, juhatuse liige korteriühistu 2. MTÜ Järve küla 6 A. Kazakov, N. Rozinko, korteriühistu A. Semarin, juhatuse liikmed 3. MTÜ Järve küla 7 E. Juuse, V. Psenitskin, korteriühistu juhatuse liikmed 4. MTÜ ToilaOntika A. Rossman, juhatuse liige Merekuurort 5. MTÜ Krabuli Selts K. Tammesaar, Ü. Lilleorg juhatuse liikmed 6. Ontika Talupidajate Selts J. Maalman, juhatuse liige 5. MUUD 1. Kohtla valla Spordiklubi A. Rossman, juhatuse liige 2. Kohtla Vallavalitsus E. Kagarov, vallavanem 3. Marika Tantsuklubi V. Gussev, juhatuse liige 5. Sihtasutus Saka–Ontika T. Kaasik, juhatuse liige Pank
2.2.2. Teenindus, puhke ja turismimajandus Kohtla valla paiknemine Kohtla-Järve linna ning linnaosade ja Kohtla-Nõmme valla mõjutsoonis on avaldanud otsest mõju valla teenindusasutuste võrgu väljakujunemisele. Valla teenindusasutuste paiknemisest annab ülevaate järgnev nimistu. 1. Lasteaed – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Toila vallas, Jõhvi linnas, Kohtla-Nõmme vallas. 2. Kool – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme vallas, Jõhvi linnas, Toila vallas. Kohtla-Järve ja Jõhvi linna huvi- ja spordikoolid. 3. Tervishoiuasutus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme ja Toila vallas. 4. Apteek – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas, Kohtla-Nõmme vallas. 5. Hooldekodu – kasutatakse Aa hooldekodu, Toila valla hooldekodu ja Kiviõli linna hooldekodu.
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 7 / 31 6. Kaubandus – kasutatakse Järve külas, Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme ja Jõhvi vallas. Turud – Jõhvi linnas ja Kohtla-Järve linnas. 7. Toitlustusasutus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi linnas ja Järve külas baar «Rokki», kohvik Valaste joal, Saka Gliff Hotell. 8. Raamatukogu – kasutatakse Sakal, Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme vallas, Jõhvi linnas. 9. Kultuuriasutus – kasutatakse Saka rahvamaja, Kohtla-Nõmme vallas, Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas 10. Muuseum – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kaevandus Park Muuseum Kohtla-Nõmmel (avati 2001. a.) 11. Postiasutus, side – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi linnas, Kohtla-Nõmme vallas. Automaattelefonikeskjaam – Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi linnas. 12. Pank – kasutatakse Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi linnas. 13. Päästeteenistus – kasutatakse Ida-Virumaa Päästeteenistuse Kohtla-Järve Tuletõrjemaleva teenust. 14. Politsei – teenindab Kohtla-Järve Politseijaoskond. 15. Piirivalve – Ida-Virumaa Piirivalvepiirkond 16. Olmeteenindus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi linnas. 17. Spordirajatised – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas, Kohtla-Nõmme vallas, Saka ja Järve külas. 18. Autoteenindus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas, Täkumetsa ning Järve külas. 19. Bensiinijaam – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas, Jõhvi vallas. 20. Majutusasutused – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas, Saka Cliff Hotell. 21. Puhke(turismi)keskus – Valaste joa vaateplatvorm ja toitlustuskoht Valaste kohvik, perspektiivis Saka– Valaste piirkonda tuulegeneraatorite pargi rajamine. Projektis on Saka matka- ja turismikeskus Saka külas. Perspektiivis dendropark Kabelimetsa külasse koos tuuleveski renoveerimisega. 22. Turismiinfo – avalikud Interneti-punktid on Saka raamatukogus ja Järve küla Päevakeskuses, kavas on rajada need ka teistesse küladesse. 23. Euromatkarada peatus- ja teeninduskohtadega – telkimis- ja puhkekohtade rajamine põhjarannikul Saka, Ontika ja Valaste külas. 24. Aiandusühistud – Valaste, Peeri ja Roodu külas. 25. Veterinaarteenistus – FIE veterinaararstid piirkonnas. 26. Vallamaja – Järve külas.
2.3. Looduslik keskkond Eesmärgid ja lahendusvariandid: ■ Avalikud jalutuskohad ja terviserajad • Parkide uuendamine ja hooldamine • Parkidesse prügikastide paigaldamine • Pargiteede ja jooksuradade väljaehitamine ■ Kultuurilise väärtusega paikade eksponeerimine ja arendamine • Järve kindlus-elamu, Järve mõisa park ja allee • Saka mõisakompleks ja park • Ontika mõisakompleks ja park • Kukruse mõisakompleks, Kukruse lehiseallee ja park • Tollide perekonnakalmistu Kabelimetsas • Ontika maastikukaitseala ja pankrannik • Peeri kooli mälestuskivi • Kohtla kooli mälestuskivi • Valaste joa vaateplatvorm.
2.3.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Kohtla valla veearengukava koostamise raames on uuritud valla külade veevärgi olukorda. Valla suuremate keskuste, tööstusettevõtete ja loomapidamishoonete veega varustamine toimub tsentraalsete ja väiksemate veevarustussüsteemide baasil, millt koosseisu kuuluvad: sukelpumpadega varustatud puurkaevud, hüdrofoonid, veetorud ja veereservuaarid. Valla territooriumil paikneb 20 puurkaevu, mille vett kasutatakse majandus- joogivee tarbeks. 5 puurkaevu on VIRU VESI AS hallata. Neile lisanduvad veel madalad puurkaevud. Joogiveena kasutatakse vallas põhiliselt ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veehorisondi vett. Puurkaevude sügavused kõiguvad 12–275 m. Täkumetsa kaevu sügavus on 275 m. Madalamaks kaevuks on Kukrusel asuv kaev sügavusega 70 m, järelikult asub seal ka tarbitav veekiht kõrgemal. Järve küla elamud on ühendatud Kohtla-Järve linna veevarustussüsteemi. Endiste kaevanduste piirkondades on ehitatud veetorustikud Täkumetsa, Kabelimetsa, Kukruse ja Peeri külas. Kabelimetsa küla veevarustus Veega varustatakse 21 majapidamist. Ühisveevärgi tarbeks on üks puurkaev, mis on puuritud 1980. aastal. Puurkaev on Kohtla valla bilansis (2277). Selle kaevu töötav osa algab 95 meetrist. Veetrassi kogupikkus on 1700 meetrit. Küla ühisveevärgi lubatavaks veekoguseks 20 440 000 m3aastas. Veetrass on renoveeritud. Täkumetsa küla veevarustus Täkumetsa küla varustatakse veega puurkaevust, mis on rajatud 1981. aastal. Veevarustussüsteemi kuulub 21 majapidamist. 2000. aastal renoveeriti pumbamaja ja veetrass kogupikkusega 1617 meetrit, mis varustab 15 majapidamist veega. Puurkaevu (2372) sügavus on 275 m, mis on Kohtla valla bilansis olev pumbajaam.
Leht 8 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Asukohaks Täkumetsa küla. Küla ühisveevärgi lubatavaks veekoguseks 20 440 000 m3aastas. Veekvaliteeti kontrollib kord kvartalis tervisekaitsetalitus. Külas elab 30 inimest, kelle elumajadesse antakse vesi pumbamaja välisveevõtu kohtadest. Majades on kuivkäimlad, vannitoad ja duširuumid puuduvad, sellepärast heitveekogumiskaevusid pole. Reovee puhastamist ei toimu. Peeri küla veevarustus Täkumetsa küla 1981. a rajatud puurkaev varustab veega 16 majapidamist alates 2003. a. Veetrass renoveeriti 2003. aastal. 16 Peeri küla majapidamist varustab veega VIRU VESI AS. Veetrassi üldpikkus on 5887,5 meetrit. Kukruse küla veevarustus Küla 23 majapidamist varustab veega Kohtla valla bilansis olev Kabelimetsa puurkaev. Kukruse külas asuv 1958. a rajatud puurkaev on reservis. 2000. aastal renoveeriti veetrass, mis oli amortiseerunud. Küla veevajadus aastas on 4800 m3. Saka küla veevarustus Küla kahte nelja- ning ühte 12 korteriga maja varustab veega valla bilansis olev puurkaev. Puurkaevu (2241) sügavus on 150 meetrit. Asukoht on Saka küla kasvuhoone. Veetarbimine aastas on 2244 m3. Veetrass amortiseerunud, vajab renoveerimist. Veetrassi kogupikkus on 200 meetrit. Heitveeväljalaset ei toimu, leping on sõlmitud eraettevõttega heitvee äraveoks, heitveed kogunevad kogumiskaevu (45 m3). Vitsiku küla veevarustus Kohtla valla bilansis olev puurkaev varustab veega 7 majapidamist ning on rajatud 1955. aastal. Puurkaevu (2457) sügavus on 184 meetrit. Asukoht Vitsiku küla. Töötav osa on konkreetselt märkimata, aga orienteeruvalt on see 160–180 meetrit. Lubatud veevõtt on aastas 0,8 tuh m3. Veetrass on hiljuti renoveeritud. Vitsiku küla kümnes majapidamises rajas uued puurkaevud AS Eesti Põlevkivi aastatel 2000–2001. Külas on 50 inimest, kelle majapidamiste heitveed kogunevad kogumiskaevu (32 m3). Järve küla veevarustus Kogu Järve küla olme- ja tööstusettevõtete reovesi on kanaliseeritud tsentraalsete kanalisatsioonisüsteemide kaudu Kohtla-Järve linna kanalisatsioonisüsteemi. Järve küla 13 elumaja varustab veega VIRU VESI AS. 2.4. Valla jäätmehoolduse ülevaade Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Esteetiliselt kaunis elukeskkond ○ Kinnistute omanike kohustuste määratlemine
2.4.1. Seadusandlus Eesti Vabariigis jaguneb vastutus jäätmehoolduse korraldamise eest Vabariigi Valitsuse, Keskkonnaministeeriumi (teatud määral ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi), maakondade ja kohalike omavalitsuste vahel. Ülesannete jaotus on toodud jäätmeseaduses (RT I 2004, 9 52; 30, 208), mis jõustus 1. mail 2004. a. Kohalike omavalitsuste kohustused ja õigused jäätmehoolduse korraldamisel on järgmised: • koostab valla või linna jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast • avalikustab valla või linna jäätmekava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel (2. ptk 3. jao §-d 55– 59 käsitlevad detailselt kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava avalikustamist, kooskõlamist ja vastuvõtmist); • võib nõuda jäätmekava koostamiseks oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõttelt, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja tulundusühistult jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust; • korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu; korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid; • valib välja veoettevõtja; • sõlmib lepingu olmejäätmete valdaja liitumiseks korraldatud olmejäätmeveoga, kui seda ei tehta veoettevõtjaga; • võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri; • võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada; • edendab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses; • korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist; • korraldab oma territooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale;
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 9 / 31 • jäätmeseadusega sätestatud nõuete täitmiseks teevad kohalikud omavalitsused vajaduse korral koostööd; • valla volikogu kehtestab jäätmeseaduse jõustumisest ühe aasta jooksul oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeeskirja; • kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil; • annab seisukoha jäätmeloa taotlusele 10 päeva jooksul taotluse saamisest; • annab seisukoha ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlustele; • korraldab jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise kinnisasja omaniku kulul, juhul kui reostatud kinnisasja omanik ei täida talle jäätmeseadusega pandud kohustust; • jäätmealase teabe levitamine ja jäätmealane nõustamine oma haldusterritooriumil; • jäätmevaldajate registri asutamine; • pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamine ning väljaarendamine; jäätmekavas seatud eesmärkide saavutamise meetmete määramine. Lisaks jäätmeseadusele on vaja jäätmehoolduse korraldamisel arvestada järgmiste seadustega: • Säästva arengu seadus(RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348), mis sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise rahvusliku strateegia alused ja tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsusetele. Vastavalt seaduse § 4 lõikele 2 peab omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme. • Planeerimisseadus(RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) ja Ehitusseadus(RT I 2002, 47, 279; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131), mis reguleerivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel (sh jäätmekäitluskohtade kavandamine jm), ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel lähtuvalt loodus- ja tehiskeskkonna säilitamise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärgist. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus(RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579; 90, 521; 2004, 30, 209; 38, 258; 84, 572) kehtestab keskkonnamõjude hindamise korra (sh olmejäätmete lõppladestuspaikade ja tehnoloogia valikul) ja kõrgendatud keskkonnariskiga ettevõtete keskkonnaauditeerimise korra (kõrgendatud keskkonnariskiga on olmejäätmete prügilad, kuhu ladestatakse jäätmeid üle 10 tonni ööpäevas või ohtlike jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamisettevõtted käitlusmahuga üle 10 tonni ööpäevas). • Saastetasu seadus(RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228; 53, 371), mille ülesandeks on majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete sattumist looduskeskkonda ning saada täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks. • Pakendiseadus(RT I 2004, 41, 278; 89, 611) mis kehtestab nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. Seaduse eesmärk on soodustada pakendi ja pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist, vältida pakendite sattumist looduskeskkonda. • Pakendiaktsiisi seadus(RT I 1997, 5/6, 31; 1999, 54, 583; 2000, 59, 381; 2001, 88, 531; 2003, 88, 591; 2004, 24, 165; 89, 611) kehtestab ühekorrapakenditele ja loodusvaenulikele pakenditele kõrgema aktsiisi. • Veeseadus(RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240 ja 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94,577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258) kehtestab nõuded jäätmete uputamiseks veekogusse või vette paigutamiseks. • Välisõhu kaitse seadus(RT I 2004, 43, 298) kehtestab nõuded jäätmete põletamisel. Jäätmete põletamiseks peab paikse saasteallika valdaja taotlema erisaasteloa. • Eesti Keskkonnastrateegia(Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010 (seisuga 17.05.2004)), mis teadvustab Eesti keskkonnaprobleemid, prioriteetsed eesmärgid ja ülesanded riigijuhtimise kõikidel tasanditel ning teadvustab säästva arengu printsiibid. • Loomatauditõrje seadus(RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) annab aluse loomsete jäätmete liigitamiseks, käitlemise veterinaarnõueteks ning loomsete jäätmete käitlejate tunnustamiseks. • Kemikaaliseadus(RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591; 2004, 45, 315; 75, 521; 89, 612) annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra Euroopa Liidu jäätmepoliitika prioriteetideks on jäätmete vältimine ja vähendamine, nende ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja integreeritud jäätmekäitlussüsteemide loomine. Need põhimõtted on jäätmehoolduse edendamise aluseks ka Eestis, olles fikseeritud keskkonnastrateegias ja jäätmeseaduses. Jäätmealased õigusaktid seonduvad kogu seadusandluse süsteemiga, kuid eraldi tuleb rõhutada jäätmehooldus- ja -käitluse seoseid kemikaaliseaduse, pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seadusega ning nende alusel kinnitatud alamastme õigusaktidega. Oluliseks õigusaktiks on saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadus. Eesti on suures osas ühtlustanud oma seadused EL omadega, kuid senini puuduvad meie vastavad õigusaktid järgmiste EL õigusaktide suhtes: • jäätmete põletamine – Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohtakäsitleb nii tava- kui ka ohtlike jäätmete põletamist ja emissioonide seiret, seda tööstusettevõtetes põletamise suhtes; põletamine, s.o oksüdatsioon, pürolüüs, gaasistamine või plasma protsessid; temperatuur peab temperatuur olema vähemalt 1100 oC; • autoromud – Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta, mille põhimomendid on järgmised:
Leht 10 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine ○ tootja vastutus; sõidukid projekteerida, konstrueerida ja ehitada nii, et vanasõidukeid saaks hiljem keskkonnaohutult taaskasutada; ○ vanade sõidukite käitlemisel keskkonnaohutuse tagamine; ○ nõuded vanasõidukite kogumise ja töötlemise ettevõtetele ja seadmetele. Lisaks toimub EL tasemel seadusloome järgnevate jäätmete osas: • elektroonikajäätmed – ette on valmistatud EL direktiivi eelnõu elektroonikajäätmete kohta; • bioloogilised jäätmed – ette on valmistatud biojäätmete bioloogilise käitlemise töödokument (Working document. Biological treatment of biowaste. 2nd draft 12. February 2001), mis käsitleb biojäätmete kompostimist; • loomsed jäätmed – ette on valmistatud EL määruse eelnõu loomsete jäätmete käitlemise kohta. Maakonna ja omavalitsuste tasandil reguleerivad jäätmekäitlust järgmised dokumendid: • Valla jäätmehoolduseeskiri (Kohtla valla kehtiv jäätmehoolduse eeskiri on kinnitatud Kohtla Vallavolikogu 4. mai 2000. a määrusega nr 13).
2.4.2. Korraldavad asutused ja institutsioonid Vastavalt jäätmeseadusele korraldavad omavalitsused oma haldusala olmejäätmete ja kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemist. Oluliseks dokumendiks on kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri, mis kehtestab jäätmete käitlemise (kogumine, vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine (ladestamine) korralduse ja tehnilised tingimused. Kui korraldatud jäätmevedu kujuneb ülemäära kulukaks või on selle mitteühinemisel teised kaalukad põhjused, siis jäätmevaldaja (-tekitaja) korraldab käitlust ise. Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest sõlmib olmejäätmete valdaja (jäätmetekitaja) lepingu kas omavalitsuse või jäätmeveofirmaga. Omavalitsused on keskkonnajärelevalve asutused, kellel on keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Kohaliku omavalitsuse järelevalve funktsiooni täidab keskkonnainspektor, kes on saanud vastava volituse volikogult, samuti linna- või vallavalitsuses või omavalitsusüksuses moodustatud keskkonnajärelevalve asutuse töötaja, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete hulka asutusesisese jaotusega. Seda funktsiooni täidab inspektor omavalitsuse halduspiirkonnas. Õigused ja kohustused on järgmised: • seaduslikkuse jälgimine ja ebaseadusliku tegevuse tõkestamine ning kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamise nõudmine; • rajatiste keskkonnanõuetele vastavuse ja seirekohustuste täitmise kontrollimine; võtta kontrollimisel proove ja teha mõõtmisi; • peatada ja kontrollida sõidukit, mis oma tehnilise seisukorra või kasutusviisi poolest ohustab keskkonda; • kontrollida koos kontrollimises osalevate isikutega puhastusseadmeid, loodusvara ümbertöötavaid rajatisi, loodusvara ladustamiskohti ja keskkonda mõjutavaid seadmeid.
2.4.3. Jäätmete teke Kohtla valla tekkivaid jäätmeid, arvestades ka ettevõtete iseärasusi, võib liigitada järgmiselt: • kõigis inimtegevuse valdkondades tekkivad jäätmed; – kodumajapidamistes tekkivad segaolmejäätmed; – ettevõtetes, asutustes jm. tekkivad olmejäätmetega sarnased jäätmed; – taaskasutatavad jäätmed; – biolagunevad jäätmed; – ehitus- ja lammutusjäätmed; – ohtlikud jäätmed; • muud jäätmed, mis sõltuvad ettevõtte profiilist.
Jäätmekäitlus on sageli omavalitsuse piire ületav tegevus, st ühe omavalitsuse territooriumil tekkivaid jäätmeid ei käidelda sageli antud omavalitsuse piires. Ida-Viru maakonnas tekkis 2002. aastal 16,5% kogu Eestis tekkinud jäätmehulgast, aga siit on välja arvatud põlevkivi töötlemisega seonduvad jäätmed. Eestis tekitas üldiselt aasta jooksul iga inimene keskmiselt 387 kg olmejäätmeid. Olmejäätmeid tekitati 2002. aastal Ida-Virumaal 55 274,6 tonni, millest taaskasutati 1653,6 tonni ja prügilatesse ladestati 48 266,5 tonni (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2003). Järgnevas tabelis on toodud hinnanguliselt Kohtla vallas tekkivad jäätmete kogused, arvestades keskmiseks segaolmejäätmete kogused, arvestades keskmiseks segaolmejäätmete tekkeks hajaasustuses 180 kg/a inimese kohta (lähtudes küsitluse andmetest) ja tiheasustuses 250 kg/a inimese kohta. Tabel 7.Kohtla vallas tekkivad hinnangulised segaolmejäätmete kogused
Küla Elanike arv Kg/a inimese kohta Kokku kg/a
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 11 / 31 Järve 722 250 180500 Saka 162 180 29160 Valaste 106 180 19080 Ontika 82 180 14760 Kohtla 77 180 13860 Peeri 81 180 14580 Kukruse 58 180 10440 Kabelimetsa 70 180 12600 Vitsiku 47 180 8460 Roodu 44 180 7920 Kaasikaia 46 180 8280 Amula 34 180 6120 Paate 34 180 6120 Täkumetsa 27 180 4860 Kaasikvälja 35 180 6300 Servaääre 26 180 4680 Mõisamaa 6 180 1080 Kokku 1657 * 348800
Tabel 8.Olmejäätmete eeldatav koostis väikelinnades / maapiirkondades võiks olla järgmine
Komponent Osa jäätmevoost, % Tekkepotentsiaal, t/a «Biojäätmed» 47…52 164…181 Paber ja papp 17…21 59…73 Plast 6…7 21…24.4 Klaas 7…13 24.4…45 Metall 3 ~10.5 Tekstiil 2…3 7…10.5 Kumm 2 ~7 Ohtlikud jäätmed 1…2 3.5…7 Muud (sh tuhk) 11 38.4 Kokku 100% 348.8
Ehitus- ja lammutusjäätmed Ülevaade ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kohta sisuliselt puudub. Hinnanguliselt tekib valdades neid jäätmeid 150 kg/a elaniku kohta, st potentsiaalne teke Kohtla vallas oleks 249 t/a.
2.4.4. Jäätmete käitlemine, ladestamine ja prügilad
Segaolmejäätmete ladestuskohad.Ida-Virumaa tavajäätmete ladestuskohast on Uikala prügila, mis asub Kohtla vallas Kukruse külas ja loodi 1998. a jaanuaris viie omavalitsuse – Jõhvi linna, Kohtla-Järve linna, Jõhvi valla, Kohtla valla ja Toila valla baasil. Prügila avati 1. jaanuaril 2002. a ja teenindab kogu Ida-Viru maakonda. Ladestusmaht Uikala prügilas on 25 000 t/aastas ja täitumisaeg planeeritud 32 aastat. Prügilas toimub tavajäätmete vastuvõtt ja ladestamine ning kompostimine. Ida-Virumaa jäätmekavaga on määratud, et Kohtla vallas tekkivad segaolmejäätmed kõrvaldatakse Uikala prügilas. Ohtlike jäätmete käitlemine Ohtlike jäätmete eraldi kogumist korraldatud ei ole. Ohtlikud jäätmeid kohapeal ei töödelda ega kõrvaldata. Elanikkonnalt kogutud ohtlikud jäätmed antakse üle litsentsitud jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemise ja selle järelevalve osas võib probleeme tekitada vanaõli käitlemise kord (RTL 1999, 73, 932). Seni on vanaõli kontrollimatult taaskasutatud (katuse tõrvamine, antud ära saeketi õlideks jm) või põletatud selle tekkekohas asuvates katlamajades ja küttekolletes. Vaja on tagada vanaõli kogumine ja korrajärgne töötlemine. Ehitus- ja lammutusjäätmed. Kohtla vallas ehitus- ja lammutusjäätmete organiseeritud eraldi kogumist ja ladestamist ei toimu, aga on võimalus need üle anda jäätmekäitlejatele. Ehitus- ja lammutusjäätmeid on kasutatud erinevates kohtades täitematerjalina. Kasutuskõlblikke lammutusjäätmeid kasutatakse ka uuesti teiste ehitiste juures, puitmaterjali on kasutatud kütteks.
Leht 12 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Ehitus- ja lammutusjäätmete (püsijäätmete) ladestusplats on rajatud Uikala prügilasse, kuhu on võimalik ehitus- ja lammutusjäätmeid ladestamiseks üle anda. Muud jäätmete üleandmisvõimalused Põhilised olmejäätmete prügilate keskkonnaprobleemid Prügilatest tulenev keskkonnareostus mõjutab põhja- ja pinnavett, õhu kvaliteeti (kasvuhoone efekt) ja pinnast. Avaldub ka mõju sotsiaalsele keskkonnale, mis lisaks mainitule väljendub veel mitmes muus häiringus (hais, lenduv prügi, asotsiaalsed inimesed). Keskkonnamõju ulatus on seotud prügimäe suuruse, mahu, ladestatud jäätmete iseloomu ja looduslike oludega. Kõige üldisemas plaanis, eeltoodud prügilate kirjeldusest lähtudes, on olulised keskkonnamõjutajad suuremad prügimäed, kus toimub orgaaniliste jäätmete anaeroobne lagunemine. Seal on nõrgvee reostusaste suurem ja eraldub ka prügilagaasi (metaani).
2+ – 2– Prügila nõrgvesi sisaldab palju orgaanilist ainet (KHT võib olla mitukümmend grammi liitris), Ca , Cl , SO4 , + ja NH4 -ioone.
Prügilate keskkonnamõju ulatus sõltub suuresti põhjavee kaitstusest, mis oleneb aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest, veega küllastunud kivimite iseloomust, veepidemete paksusest ja levikust. Põhjavee looduslikku kaitstust mõjutab ka inimtegevus. Kaitstust vähendavad mitmesugused kaeved, halvas seisukorras puurkaevud, tamponeerimata puurkaevud ja põhjavee depressioon. 2.5. Jäätmekäitluse mõju keskkonnaseisundile
Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning loodusliku keskkonna reostamine, kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus. Käsitledes tekkivate jäätmete otsest mõju inimese tervisele ja heaolule, siis riskigrupiks on need inimesed, kes oma igapäevases töös ja elus pidevalt jäätmetega kokku puutuvad. Tavaliselt piirdub jäätmetest tulenev mõju häiringuga – hais, prügikonteineri risustatud ümbrus ja lenduv prügi. Häiringu ulatus sõltub konteineritega kindlustatusest, väljaveo sagedusest ja üldisest heakorrast. Teiseks aspektiks on jäätmete edasise käitluse ja ladestamise mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Siinkohal tuleb arvestada ka reovee käitlemisel tekkivate jäätmetega ja otseselt kanalisatsiooni juhitavate jäätmetega, samuti illegaalsete jäätmete mahapanekukohtade (risustamine) ning jäätmekogustega. Jäätmekäitluse mõju looduskeskkonnale on jäätmekäitluse eri etappides erinev, seetõttu on erinevad ka negatiivse mõju vähendamise võimalused.
Jäätmete kogumise keskkonnamõju Jäätmete kogumisel on oluline jäätmete sorteerimine. See on kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamise peamine võimalus. Sorteerimine loob eelduse jäätmete kordus- ja taaskasutamiseks ning ohtlike jäätmete eraldamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata sorteeritud jäätmete, eriti ohtlike jäätmete ohutule ladustamisele kuni nende edasisele käitlejale üleandmiseni. Probleemiks on jäätmete sorteerimise tagamine nii ettevõtetes kui kodumajapidamistes, sest puuduvad sorteerimisharjumused või lahuskogumise võimalused. Negatiivselt on mõjunud ka vahepeal kombeks olnud jäätmete kooskäitlemine, millega jäätmete sorteerimise põhimõte diskrediteeriti. Seepärast soovib tänane tarbija, nii tööstus- kui kodumajapidamistarbija veenduda, et jäätmeid tõepoolest käideldakse eraldi. Jäätmete kogumise keskkonnamõju avaldub eelkõige nende ladustamisel. Ohtlike jäätmete hoiustamisega kaasneb võimalik mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Toidujäätmed võivad mõjuda hügieenitingimustele. Toiduainete ja muu orgaanilise ainega reostunud materjalide käitlemisel on oluliseks piiravaks teguriks nende edasise käitluse korraldamisel just hügieenitingimused. Eriti soojal aastaajal on nende kogumise ja edasine käitlusse suunamine ajaliselt piiratud. Omaette tingimused tuleb seada plahvatusohtlikele, süttivatele ja kergestisüttivatele jäätmetele, samuti nakkusttekitavatele ja muudele tervist ohustavate omadustega jäätmeliikidele.
Jäätmete veo keskkonnamõju Jäätmete veo keskkonnamõju on seotud jäätmete või neis sisalduva materjali võimaliku levikuga keskkonda veo ajal ja transpordivahendi keskkonnamõjuga. Oluline on sisalduvate materjalide mõju keskkonnale eelkõige ohtlike jäätmete, kuid ka olmejäätmete puhul. Näiteks orgaaniliste jäätmete veo ajal levib roiskumise lehk.
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 13 / 31 Jäätmete veoks kasutatavad transpordivahendid ja tõstukmehhanismid paiskavad nagu muudki veokid keskkonda mürgiseid heitgaase.
Jäätmete taaskasutamise keskkonnamõju Jäätmete taaskasutamise keskkonnamõju sõltub taaskasutamise meetoditest ja tingimustest, mille määrab jäätmete korduskasutuse või taaskasutatava materjali taastootmise viis. Mõju selgitatakse igal juhtumil eraldi. Põhitähelepanu tuleb seejuures pöörata energiakasutusele, toimuvatele protsessidele ning kaasnevale jäätmetekkele.
Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Eestis on olnud põhiline jäätmete kõrvaldamise viis nende ladestamine prügilatesse. Kõigepealt avaldub prügilate mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning välisõhu kvaliteedile. Nagu nähtub eelnevatest peatükkidest, ladestatakse tavajäätmeprügilatesse tegelikult segajäätmeid, mis sisaldavad nii olme-, tööstus- kui ka põllumajandusjäätmeid. Tavajäätmeprügilatesse veetakse ka reoveesetet, kanalisatsioonisetteid ja ohtlikke jäätmeid. Eriliseks jäätmeliigiks on põlevkivi- ja teiste kütteõlide jäätmed ning kütuste ja õlide mahutisetted, mida samuti on ladestatud ka suhteliselt väikestesse prügilatesse. Rõhutama peab jäätmete ebaseadusliku ladestamise probleemi. Seda tehakse nii prügilates kui väljaspool neid. Paljud prügilad on ilma valveta või ei ole valve ööpäevaringne. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. 2.6. Jäätmetekke prognoos
Segaolmejäätmed ja biolagunevad jäätmed. Pakend. Segaolmejäätmetes on seega ligikaudselt kuni 70% biolagunevaid jäätmeid. Paberi ja kartongijäätmetest ca50% moodustavad pakendijäätmed. Üldiseks tendentsiks on viimastel aastatel olnud pakendi, paberi ja papi osakaalu suurenemine.
Ehitus- ja lammutusjäätmed. Nende jäätmete tekkimine tulevikus sõltub suuresti üldisest majanduslikust olukorrast ja investeeringutest.
Ohtlikud jäätmed. Võib prognoosida, et kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogus jääb perspektiivsel perioodil samaks või suureneb mõnevõrra. Selle eelduseks on ohutumate toodete kasutamine. Iseküsimus on nende jäätmete eraldamine ja edasine ohutu käitlemine. Senini kõikehaaravat ohtlike jäätmete tekke kontrollisüsteemi pole ega ole välistatud nende kontrollimatu sattumine loodusesse.
Muud jäätmed. Vanarehvid. Vanarehvide käitlemine on probleemiks paljudes riikides. Puudub ülevaade vanarehvide kohta, mis on ettevõtetesiseselt ladustatud või veetud tühermaale. Määrusest «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» lähtudes ei tohi rehve (ka tükeldatud) alates 2006. a keskpaigast prügilatesse ladestada. 3. Jäätmekäitluse eesmärgid ja tegevused 3.1. Probleemid • Aastakümneid väldanud keskkonnaohtlik jäätmekäitlus ja sellest tulenevate probleemide kuhjumine (maastike rikkumine, ulatuslikud prügilad, põhja- ja pinnavee, õhu reostus, risustamine); probleemide lahendamine ja keskkonnaohutuma jäätmekäitluse edendamine nõuab aega ja suuri kulutusi; • omavalitsused on koormatud elutähtsate sotsiaalsete probleemide lahendamisega; seetõttu ei piisa haldussuutlikkust jäätmekäitluse korraldamise ja järelevalve osas; • jäätmete käitlushind tõuseb seoses nõuete karmistumisega ja veokulude ning ladestamishinna tõusuga; • segaolmejäätmete käitluse ümberkorraldamise perioodil (prügilate sulgemine ja jäätmete suunamine Uikala prügilasse) suureneb maastike prügistamise ja jäätmete illegaalse ladestamise oht, mille esimesed sümptomid juba ilmnevad. Eesti üldistest probleemidest võiks välja tuua järgmist: • haldussuutmatus jäätmekäitlusel on viimas käegalöömise meeleoludele; • ei määruses «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» (RTL 2001, 87, 1219; 2002, 146, 2127) ega ka muude õigusaktidega ei ole fikseeritud jäätmete käitlemise hinna struktuur; hind peab katma kõik kulutused, mis on seotud prügila kasutusaja ja järelhooldega; • ei ole mehhanismi jäätmekäitluse (prügilate) järelhooldefondi kogumiseks; • teatud erinevused Euroopa Nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ja määruse «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks», mis võivad tekitada probleeme EL eelstruktuuri ja struktuurifondide kasutamisel; • vedeljäätmete määramise kriteeriumide ja jäätmeproovi võtmise metoodika puudumine. 3.2. Õigusaktidest tulenevad nõuded
Leht 14 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded: • jäätmete tekke vältimine, vähendamine (jäätmeseadus) – • rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; • kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; • jäätmete taaskasutamine (jäätmeseadus) – • jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; • jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; • jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina; • jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas; • jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud olmejäätmevedu (jäätmeseadus) – • valla volikogu kehtestab määrusega oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama • jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevusega seotud tehnilised nõuded; • kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo: • kohalik omavalitsus võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi osades, kus on jäätmetekitajaid vähe või on see ülemäära kulukas; • ladestamine prügilasse; • jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine (jäätmeseadus); • EL töödokument biolagunevate jäätmete kompostimise kohta – • esitab nõuded biolagunevate jäätmete kompostimiseks, mis on oluline direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta antud eesmärkide täitmiseks.
3.3. Eesmärgid ja ülesanded Jäätmekäitluse edendamise üldeesmärgiks on: toorme ja materjalide säästlik kasutamine, jäätmete tekke piiramine ja nende taaskasutamise soodustamine, jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastamise vähendamine ja jäätmekäitluse, eriti ohtlike jäätmete käitluse arendamine (Eesti keskkonnastrateegia, 1997). Üldeesmärk on suunatud otse või kaudselt läbi vee- ja õhukeskkonna, pinnase, bioloogilise mitmekesisuse ja maastike kaitse, inimese tervise kaitsele. Alleesmärgid ja ülesanded on järgmised: • jäätmetekke vältimine, jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning nende taaskasutamise suurendamine, arvestades reaalseid võimalusi; ○ ohtlike ainete ja ohtlikke aineid sisaldavate toodete (materjalide) kasutamise vähendamine (piiramine); ○ kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamine; • ohtlike jäätmete tekke ja käitlemise üle kontrolli saavutamine; • segaolmejäätmete tekke stabiliseerimine ja nende taaskasutamise suurendamine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi (siis, kui see on majanduslikult põhjendatud); ○ optimaalse jäätmekäitlusettevõtete võrgu rajamine; • pakenditekke stabiliseerimine ja taaskasutamise suurendamine vastavalt püstitatud reaalsetele sihtarvudele; • jäätmeladestute ohtlikkust põhjustava jäätmekäitluse tehnoloogia muutmine. Eesmärkide täitmise eeldused on järgmised: • korrastatud andmebaasid valla ja üleriigiliste vajaduste rahuldamiseks; • haldussuutlikud omavalitused ja töötav järelevalvesüsteem. Jäätmehoolduse korraldamise seisukohast on oluline osa ennetavatel tegevustel ja valdade jäätmekäitluse integreerimine ettevõtete keskkonnakavadega. Ennetavate tegevuste spekter on lai, kuid rõhutamist vajab koolitus ja teavitamine. Muud eesmärgid Üheks probleemiks, eriti valdades, on suvilates ja aiandusühistutes tekkivad jäätmed – sisuliselt on tegemist tiheasustusaladega, kuid seal ei korraldata jäätmete kogumist ja vedu. Aiandusühistute ja suvilate kaasamine jäätmete kogumissüsteemi on ka üleriigilise jäätmekava eesmärk olmejäätmete hoolduse vallas. Samas ei ole sellele küsimusele riiklikul tasandil lahendust leitud, sest näiteks kavandatavat kohalikku jäätmemaksu saab nõuda ainult valla haldusterritooriumil alaliselt elavatelt isikutelt. Üheks võimalikuks lahenduseks on läbirääkimiste pidamine nii ühistutega kui vastavat territooriumi haldava omavalitsusüksusega.
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 15 / 31 3.4. Jäätmehoolduse eesmärgid riiklikul tasandil 3.4.1. Keskkonnastrateegia jäätmehooldusest Üldised arengusuunad Eesti keskkonnakaitses on määratud Eesti keskkonnastrateegias (kinnitatud 12. märtsil 1997, avaldatud RT I 1997, 26, 390), mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid pärast 1991. aastat väljakujunenud poliitilises ja majandusolukorras ning põhiülesanded aastani 2010. Eesti üheks prioriteetseks keskkonnaprobleemiks on kuulutayud keskkonna saastamine jäätmetega, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Keskkonnastrateegias on võetud suund jäätmetekke vähendamisele ja jäätmekäitluse korrastamisele. Eesmärgid on seatud järgmiselt: • toetada toorme ja materjalide säästlikku kasutamist; • piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist; • vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastunud alasid; • arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. Praktiliste lahendite valik jäätmekäitluse korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel: 1. jäätmetekke vältimine; 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. jäätmete taaskasutamise laiendamine – otseses ringluses (korduvkasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energeetiliseks otstarbeks (põletamine), 4. keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohustamine; 5. jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Keskkonnastrateegias püstitatud ülesanded on järgmised. Ülesanded aastaks 2010: – jäätmete taaskasutamise suurendamine 50%-ni; – olmejäätmete tekke stabiliseerimine 250…300 kg tasemel inimese kohta aastas; – olmeprügilate arvu optimeerimine (kuni 150); – kõikide jäätmete töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele; – ohtlike jäätmete osakaalu vähendamine jäätmete üldkoguses; – jäätmekäitlusteenuste rakendamine kogu riigi ulatuses. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti jäätmemajanduse strateegia eesmärgiks on tootmise ja tarbimise suunamine säästvale teele, st nii, et teke, kasutamine, töötlemine ja ladestamine oleksid keskkonnale talutaval tasemel. 3.5. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Taaskasutamine Jäätmete taaskasutamise eelduseks on: • jäätmete liigiti sortimine ja kohtsortimine; • jäätmete segunemise vältimine, tahkete ja vedelate jäätmete kooskäitlemise vähendamine ning selle lõpetamine; • tavajäätmete, püsijäätmete ja ohtlike jäätmete segunemise vältimine; • elanike jäätmekäitlusse kaasamine (kohtsortimine, kompostimine); • taaskasutatavate jäätmete turu olemasolu ja/või selle turu tekitamine. Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks: 1. taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu; 2. vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine; 3. transport töötlemiskohta või müük/üleandmine; 4. valmistoodangu turustamine. Omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile, kuna vastavalt jäätmeseadusele on olmejäätmete taaskasutamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lähtudes valdade asendist ja tekkivate jäätmete kogustest ei ole otstarbekas igal vallal hakata iseseisvalt tegutsema järgnevates etappides, vaid teha koostööd teiste omavalitsustega ning jäätmekäitlusettevõtetega.
3.5.1. Segaolmejäätmed ja nendega sarnased jäätmed Segaolmejäätmed tekivad nii kodumajapidamistes, asutustes kui ka ettevõtetes. Ülesanded: • eraldada ettevõtetes tekkivad segaolmejäätmed muudest jäätmetest (ehitus- ja lammutusjäätmed): ○ ettevõtetes eraldatud olmejäätmete kohtsortimine ja taaskasutamine; ○ ülejäänud suunata tavajäätmete prügilastesse; • olmejäätmete taaskasutamise suurendamine:
Leht 16 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine ○ kuni 30% tekkivatest jäätmetest taaskasutada, seda nii kodumajapidamistes kui ka ettevõtetes ja asutustes; • biolagunevate jäätmete eraldamine – jäätmete kompostimine ja komposti kasutamine lokaalselt; • pakendi ja pakendijäätmete eraldamine – pakend ringluseks ja pakendijäätmed taaskasutamiseks kas Eestis või suunata need teistesse riikidesse; • muude taaskasutatavate materjalide eraldamine (paber, papp, metall).
Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine. Kardinaalseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja vähendamine abinõuks on toodete valmistamisel ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Seejuures peab silmas pidama olulist asjaolu, et vähem ohtlike ainete ja valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote mõningate kvaliteediomaduste languse.
Taaskasutamine. Reaalseks võimaluseks on taaskasutada segaolmejäätmetest kuni 30%. Jäätmete taaskasutamisel on oma piirid, millede ületamine tõstab tunduvalt investeeringute vajadust ja töökulu. Paratamatult on vaja mittetaaskasutatav osa kas põletada, ladestada või kompostida. Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks: 1. taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu; 2. vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine; 3. transport töötlemiskohta või müük/ülekandmine; 4. taaskasutatavate jäätmete töötlemine; 5. valmistoodangu turustamine.
Ohud. Kohtsorditud jäätmed ei leia turgu. Võib juhtuda, et ka biolagunevatest jäätmetest saadav kompost ei leia madala kvaliteedi tõttu kasutamist. Olmejäätmete koostise ja eraldatavate jäätmete kohta on raske seada konkreetseid sihtarve ja tähtaegu, kuna koguseid on raske (võimatu) mõõta.
3.5.2. Pakendijäätmed Pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmes tekkivatest jäätmetest, uuringute alusel moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete üldmassist kuni 30%. Pakendijäätmed on kerged, mahult moodustavad pakendijäätmed isegi kuni 60%. Eestis tekib inimese kohta kuni 100 kg pakendijäätmeid aastas. Olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest üle 50% moodustab paber- ja papp-pakend, klaasijäätmetest ligi 100% on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad pakendijäätmed, pakendijäätmed moodustavad olulise osa puit- ja komposiitmaterjalidest. Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunaline harimise ja selgitustööga (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne). Samuti on oluline keskkonnahoiualane selgitustöö ka tootjate kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv aastaks 2006. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumise ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiksellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik. Omavalitsusel on pakendijäätmete kogumissüsteemis suunav ja koordineeriv roll.
Pakendiseaduse prioriteedid Pakendiseaduskehtestab prioriteetseks tegevussuunaks eelkõige jäätmete vältimise ja tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamise, pakendi ringluse ja pakendijäätmete taaskasutamise edendamise ning kehtestatud sihtarvude täitmise. Lisaks sätestab pakendiseadusnõuded raskmetallide sisalduse kohta pakendites, samuti pakendi valmistamise, kasutamise, märgistamise ning pakendialase informatsiooni kogumise, levitamise ja teabesüsteemi kohta.
Pakendi taaskasutamise sihtarvud Vastavalt EL pakendi ja pakendijäätmete direktiivile peab Euroopa Komisjon pakendidirektiivi rakendamise tulemused üldistama ja esitama ettepanekud uute pakendi taaskasutamise määrade kehtestamiseks järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Komisjoni ettepanek pakendi ja pakendijäätmete direktiivi täiendamiseks, sh pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud 2006. aasta 30. juuniks, on praegu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu protseduurilises menetluses. Oodata on pakendijäätmete taaskasutamise määrade suurendamist ja eraldi määrade kehtestamist pakendimaterjali liikidele (klaas, paber ja papp, metall, plast).
Kavandatud eesmärgid
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 17 / 31 Kavandatud pakendi- ja pakendijäätmealased eesmärgid: • vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; • soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise pakendiseaduses ettenähtud mahus; • vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasoovitavat (kahjulikku) mõju inimesele ja keskkonnale; • ühtlustada pakendi ja pakendijäätmete käitlemise nõuded rahvusvaheliste nõuetega.
3.5.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed, sõnnik jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu paber, köögijäätmed ja haljastusjäätmed. Haljastusjäätmetestsaab eristada linnahaljastusjäätmed ja koduaedades tekkivad haljastusjäätmed. Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset kompostimist. Eraldikogutud köögijäätmetesuuremahuliseks edasiseks käitlemiseks käesoleval ajal võimalused puuduvad. Kortermajade puhul on võimalik rakendada kompostreid, kuid kuna on tegemist uudse lähenemisega, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Tsentraalse suuremahulise biolagunevate jäätmete käitlemise võimalused avanevad: a) reoveepuhasti anaeroobse settekäitluse rakendumisel (juhul kui selliste jäätmete käitlemine on seal tehnoloogiliselt võimalik) ja/või b) Uikala prügila kompleksis kavandatava kompostimisväljaku rajamisel.
3.5.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed
Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi jäägid, naftasaadustega reostunud materjalid ja pinnas). Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade lammutamine. Käesoleval ajal puudub ülevaade piirkonnas tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta, nimetatud jäätmed käideldakse valdavalt klassifitseerituna muudeks jäätmeteks (valdavalt segaolmejäätmeteks), mineraalsete jäätmete taaskasutamise üle ei peeta arvestust. Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine.Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorraldusega ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • vähendada ohtlike ainete kasutamist; • eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • lammutusjäätmete hulgast eraldada võimalusel turuväärtust omavad materjalid; • lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust. Tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel on eesmärgiksnende kohapealne sorteerimine ja taaskasutamine. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise eesmärgiks on tõhustada jäätmete taaskasutust ning vähendada nende ohtlikkust. Üldjoontes on eelistatav tekkivate jäätmete kohapealne sorteerimine, eraldades näiteks puit, metall (mustmetall ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (võimalusel sorteerida ka need fraktsiooniti eraldi – kivid, pinnas, betoon jmt), ohtlikud jäätmed ning ehitusjäätmesegu. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusteed on: • sorteeritud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; • telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine väikeehitiste juures; • jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; • sorditud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete põletamine; • kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel.
3.5.5. Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib väheohtlike materjalide kasutamisel langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjutustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on erinev.
Leht 18 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Vastavalt jäätmeseaduseleon kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on eesmärkideks: • teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimise kohapeal, teavitada elanikkonda ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohast ning kogumisringide toimumisest; • rajada patareide kogumiskohtade võrgustik; • haarata ohtlike jäätmete kogumisringidega kõik piirkonna suuremad külad; • arendada olemasolevat ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku (paigaldada ohtlike jäätmete konteiner ka jäätmejaama), tagada üksnes olmes tekkivate jäätmete vastuvõtt. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, jäätmetekitaja peab tasuma üleantud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks: • saavutada kontroll kõikide ohtlike jäätmeid tekitavate ettevõtete üle, kaasa arvatud väikeettevõtlus (sh autotöökojad ja -lammutused); • tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine; • vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid; • lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks mitte õigust omavate isikute poolt; • jääkreostuskollete ohtlikkuse väljaselgitamine ja vajadusel saneerimine.
3.5.6. Muud jäätmed Põllumajandusjäätmed Põllumajandusjäätmetest tekib sõnnikut, põhku jm. Need leiavad kasutamist põhiliselt tekkekohas. Jäätmekava koostamisel ei tuvastatud sealäga mahapaneku kohti.
Põllumajandusjäätmed ja nende käitlemine seostub otseselt veeseadusestja EL direktiividest tulenevate nõuete täitmisega. Põllumajanduses tekkivad väetiste ja pestitsiidide jäätmete kogused on väikesed. Taimekaitsevahendite ja väetiste raiskamine ning mittenõuetekohane hoidmine on reguleeritud eraldi seadustega. Riknemisest ja raiskamisest lähtuvad probleemid on märgatavalt vähenenud. Põhiline probleem on vanade mürgi- ja väetiseladude likvideerimisel kogutud jäätmete edasine käitlemine. Põllumajandusjäätmete puhul tuleb seada eesmärgiks hea põllumajandustava rakendamine ning tekkivate jäätmete täiemahuline taaskasutamine. Loomaväljaheidete käitlemisel tuleb seada eesmärgiks nende hoidmise ja taaskasutamise korraldamise viimine kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine). Üheks võimalikuks kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete taaskasutusteeks on nende töötlemine koos reoveesettega ning saadava komposti kasutamine. Seoses loomsete jäätmete töötlustehase rajamisega tuleb seada eesmärgiks olemasolevate loomsete jäätmete kõrvaldamiskohtade likvideerimine. Omaette probleemiks on põllumajanduses tekkivad muud jäätmed, mida tuleb käidelda vastavalt nende liigile. Vastavad käitlussüsteemid peavad hõlmama ka põllumajandust. Transpordiga seotud jäätmed Transpordijäätmed tekivad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses (sh autolammutused ja -hooldused). Romusõidukite käitlusnõuded kehtestati 8. juulil 2004. a keskkonnaministri määrusega nr 89 (jõustus 01.09.2004). Romusõidukite demonteerimine peab toimuma lammutuskojas, mille tegevuseks peab olema vormistatud vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba või kompleksluba lähtudes seadusandluse nõuetest. Vanarehvidekäitlemise lahendused tuleb leida riiklikul tasemel, luues selleks vastavad majanduslikud ning tehnilised tingimused. Vanarehvide puhul on eesmärkideks: • luua eraisikutele vanarehvide üleandmise võimalus; • lõpetada tükeldatud vanarehvide ladestamine prügilas. Mootorsõidukid ja nende osadon vastuvõetava jäätmeseaduse kohaselt probleemtooted, probleemtoodete tootjad on kohustatud tagama nende valmistatud, edasimüüdud või sisse veetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Kohtla valla piirkonnas on mootorsõidukite ja nende osade käitlemisel eesmärgikssaada kontrolli alla autode lammutuskojad ja remonditöökojad. Samuti tagada nendes toimuva tegevuse vastavus karmistuvate keskkonnanõuetega, nõudes ettevõtetelt vastavate lubade ning litsentside olemasolu ning jäätmearuandluse täitmist. Eesmärgi täitmisel tuleb teha koostööd riikliku keskkonnajärelevalve asutusega.
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 19 / 31 3.6. Segaolmejäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Eesti tingimustes ei ole lähimal ajal ette näha jäätmete põletustehase rajamist. Jäätmekäitluse lõppfaasina on reaalseks teeks jääkide (jäätmete) ladestamine prügilatesse. Seejuures on võetud suund uute jäätmekeskuste (prügilate) rajamiseks. Uutele jäätmekeskustele (prügilatele) on olnud alternatiiviks olemasoleva prügilavõrgustiku kasutamine ja nn aeroobsete prügilate kasutamine (Prügilate üleriigilise asukohavaliku väljatöötamine, 1997; Hudgins, March, 1998). Seda alternatiivi on käsitlenud ka Üleriigilises jäätmekavas. Mõlemal lähenemisviisil on positiivsed ja negatiivsed aspektid. Aeroobsete prügilate rakendamisel on puudused järgmised: • prügilate paljusus muudab kontrolli keeruliseks; jäätmevood väljuvad kontrolli alt ja toimub jäätmete (ka ohtlike) hajutamine keskkonda; • suured käitluskulud, seoses millega kujuneb jäätmekäitluse ühikmaksumus kõrgeks; • killustab omavalitsuste piiratud ressursse. Praegu juurutatava süsteemi puhul on olnud järgmised: • plaanitud jäätmevood ei jõua prügilasse ja prügila tulud ei kata kulusid; ○ toimub illegaalne ladestamine; • nn jäätmete turism jäätmeveo firmade poolt, kes kasutavad jäätmete ladestamiseks prügilaid, kus ladestamise hind on madalam; • olmejäätmete käitlussüsteemi ümberkorraldamine võtab aega. 3.7. Jääkreostuse likvideerimine Jääkreostus mõjutab eelkõige veekeskkonda ja selle kaudu inimese tervist. Seepärast on jääkreostuse käsitlemisel esmatähtis põhjavee (veehaarete) ja pinnavee kaitse ja kvaliteedi parandamine.
Jääkreostuse probleemide edasiseks lahendamiseks ja hüljatud jäätmete käitlemiseks on vaja koostada ja ellu viia programm, milles on oluline: • likvideerida (lokaliseerida) saastunud pinnas ja hüljatud jäätmed seal, kus see on hädavajalik (on olemas oht saasteainete levikuks ümbritsevasse keskkonda – põhja- või pinnasevette või välisõhku; on vajalik tagada ohutsoon sanitaarkaitseliste tingimuste tagamiseks); • koguda kokku, puhastada, ladustada veel suhteliselt kompaktses konditsioonis (mahutites, hoidlates) olevad ohtlikud jäätmed, millega ennetatakse hilisem, tunduvalt kallim laialivalgunud jäätmete likvideerimine (eriti oluline hüljatud objektide puhul); • jätta jääkreostus kõrvaldamata seal, kus tegevus ei anna tulemust, näiteks kui ümbruskond kannatab suure reostuse all ja mõne aja pärast on puhastatud ala uuesti reostunud. Siin võib kaaluda reostuse lokaliseerimist. Jääkreostus tuleb likvideerida seal, kus see ohustab otseselt inimeste tervist, on suure keskkonnariski allikaks, muudab mõttetuks teiste projektidega tehtavad kulutused infrastruktuuri arendamiseks või keskkonnaseisundi parandamiseks (hoidmiseks).
Kohaliku omavalitsuse ülesanded Kuna inventariseeritud jääkreostuse objektide hulgas on hüljatud objekte (mahajäetud ja purustatud katlamaju, naftasaaduste ja teiste ohtlike ainete hoidlaid, tegevuse lõpetanud ettevõtete ladusid, vanu tanklaid, asfaltbetooni tehaseid, prügilaid jne, kus on ladestatud nii olme- kui tööstusjäätmeid), siis nende likvideerimise kohustus lasub omaniku puudumisel kohalikul omavalitsusel. On vajalik nende objektide inventariseerimine ja võimalusel reostuse likvideerimine või selle leviku piiramine. Objektide võõrandamisel on oluline jälgida keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadust. Keskkonnaauditeerimise käigus tuleb määrata jääkreostus, selle ulatus ja kaasnevad kulud. Kellele jääb jääkreostuse likvideerimiskohustus, kas uuele või endisele omanikule, tuleb fikseerida võõrandamislepingus. See on oluline just kinnis- ja vallasvara soetamise puhul omavalitsuse ja riigi huve silmas pidades. 4. Eesmärkide realiseerimine 4.1. Jäätmekäitluse üldine skeem Jäätmekäitluse korraldamine jaguneb riikliku, maakonna, kohaliku ja ettevõtte tasandi vahel. Lisaks on veel jäätmekäitleja ja olmejäätmete tekitaja tasand. Jäätmekäitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine ja taaskasutamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks), kõrvaldatavate jäätmekoguste minimeerimine. Jäätmekäitluse skeem ja tegevused on järgmised: Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine: • koostada jäätmetekitajate register; • välja selgitada pakendiettevõtted ja probleemtoodete tootjad; • viia läbi käideldavate segaolmejäätmete koostise ja erikaalu uuring; • täpsustada maakondlikku elanikkonna tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringut;
Leht 20 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine • keeruka ja/või jäätmemahuka tehnoloogiaga ettevõtetel koostada jäätmekavad. Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine: • tiheasustusega aladel – Kohtla valla suuremates külades – paigaldada paberi ja papijäätmete konteinerid, eelkõige tuleb paberi ja papi kogumiskonteinerid paigaldada korterelamute piirkonda; • Kohtla vallas külapoodide baasil arendada välja pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik, võrgustiku rajamine ja selle tööshoidmine on pakendiettevõtjate ülesanne (kes võib selle delegeerida edasi). Sõltuvalt rajatavast süsteemist võib olla pakendijäätmete kogumissüsteemi osaks ka jäätmejaam; • suurematesse ettevõtetesse paigaldada oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks eraldi konteinerid – tegevused toimuvad ettevõtete jäätmekavade või jäätmelubade alusel; • rajada võimalus suuremõõtmeliste jäätmete ning elektri- ja elektroonikajäätmete üleandmisvõimalus elanikkonnale nii statsionaarse kogumiskoha kui vastavate aktsioonide näol.
Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: • biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas: ○ köögijäätmete kompostimine koos muude biolagunevate jäätmetega (aia- ja haljasjäätmed) kohapeal, tagada oskusteabe ja info olemasolu ning kättesaadavus sihtgrupile; ○ lokaalne kompostimine – tiheasustusaladel ühine lokaalse haaratusega kompostimisvõimalus, jäätmetekitajad ise kompostivad. Pilootprojektina rajada kortermajade grupi tarbeks köögijäätmete kompostimisvõimalus; • biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes käitluskohtades. Ehitus- ja lammutusjäätmed: • kohtsorteerimise ulatuslik rakendamine; • eraettevõtluse ja omavalitsuste koostöös ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemiseks sobiva asukoha leidmine, käitlussõlme rajamine; • ehitus- ja lammutusjäätmete kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjali taasväärtustamine; • jäätmekäitluse nõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport: • ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt; • rajada ohtlikke jäätmeid tekitatavatesse ettevõtetesse vastavad jäätmete kogumispunktid; • täiendada elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumissüsteemi jäätmejaama paigaldatava konteineri baasil, haarata ohtlike jäätmete kogumisringiga kõik piirkonna suuremad külad; • rajada statsionaarsed ohtlike jäätmete kogumispunktid ka Kohtla valla suurematesse küladesse; • paigaldada patareide kogumiskastid. Jäätmete kogumine ja transport: • rakendada korraldatud olmejäätmevedu, moodustada kogu Kohtla valla piirkonda hõlmav veopiirkond; • haarata kõik piirkonna jäätmetekitajad korraldatud olmejäätmeveo süsteemi, veopiirkonnas olevaid jäätmetekitajaid lubada jäätmeveoga mitte ühineda äärmisel juhul; • võimalusel ühildada pakendijäätmete kogumissüsteem paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustikuga (kujuneksid jäätmekogumispunktid); • kaaluda maakondlikul tasandil koos teiste omavalitsustega olmejäätmete ümberlaadimisjaama rajamist. Jäätmete kõrvaldamine: • Uikala prügila; • EcoPro AS Vaivara ohtlike jäätmete vastuvõtt. 4.2. Alternatiivsed võimalused jäätmekäitluses Kaasaegse jäätmehoolduse süsteemi esmasteks eesmärkideks peavad olema jäätmete tekke vältimine ja jäätmete taaskasutamine. Samas tuleb meil lahendada juba tekitanud jäätmete käitlemine, st nende kogumine, vedu ja nn lõpp-käitlus (nt biolagunevate jäätmete kompostimine, teisese toorme töötlemine, jäätmete kõrvaldamine, sh prügilasse ladestamine), seda mõistliku, ühiskonnale vastuvõetava hinnaga. Eelkõige sõltub jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemi arendamine rakendatavatest lõppkäitluse meetoditest. Läbi aegade on jäätmete lõppkäitluses eelkõige kasutatud mitmesuguseid kõrvaldamismeetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, sh merre, põletamine jms. Kaasaegseid jäätmete lõppkäitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: – mehhaanilised meetodid; – termilised meetodid; – bioloogilised meetodid; – keemilised meetodid.
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 21 / 31 Tavaliselt kasutatakse mitme eri käitlusviisi kogumit. Meetod(id) valitakse selle järgi, mis sobib kõige paremini antud jäätmeliikide töötlemiseks ja millega saavutatakse kõige paremini soovitavad eesmärgid. Keemilisi meetodeid kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks. Üleriigilisest jäätmekavast tulenevalt ei ole Eestis lõppkäitlemise arvestatavateks alternatiivideks praeguse ladestamispraktika jätkamine ja jäätmete lauspõletamine. Arvestades Eestis riiklikul tasandil tehtud valikuid, ei kirjeldata siinkohal lähemalt jäätmete kõrvaldamise alternatiive (prügilasse ladestamine vsjäätmete põletamine energia taaskasutamisega). Omavalitsusüksus peab korraldama, et kõrvaldatavad olmejäätmed jõuaksid lähimasse nõuetele vastavasse kõrvalduskohta, ja nendeks on praegu prügilad. Prügilasse minevate jäätmete hulka tuleb edaspidi järk-järgult vähendada biolagunevate ja taaskasutatavate jäätmete arvel. Seetõttu antakse järgnevalt ülevaade biolagunevate jäätmete alternatiivsetest töötlemisvõimalustest (kompostimine vsanaeroobne kääritamine), taaskasutatavate jäätmete erikogumissüsteemidest, samuti veokulude optimaalsel tasemel hoidmise võimalustest.
4.2.1. Biolagunevate jäätmete töötlemine Biolagunevaid jäätmeid ei saa tulevikus enam prügilasse praeguses mahus ladestada, seetõttu tuleb rajada võimalused biojäätmete eraldi töötlemiseks. Põhimõtteliselt on selleks võimalik rakendada kahte alternatiivset lahendust: a) aeroobne lagundamine ehk kompostimine; b) anaeroobne kääritamine koos eralduva biogaasi taaskasutamisega. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel orgaanilised jäätmed, sh reoveesetted lagundatakse mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikoksiid, vesi, anorgaanilised soolad ja huumust sisaldav materjal (kompostmuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) olemasolu jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna kompostimine on aeroobne protsess, peab olema komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku. Gaaside liikumine tagatakse kompostiauna aereerimisega ja segu struktuursema (hõredama) ehitusega. Aereerimine võib toimuda kas kompostimassi segamisega või sinna õhuhapniku juhtimisega. Struktuursust võib parandada tugiainete kasutamisega. Sobivateks tugiaineteks on turvas, puukoor, õled, hakkpuit ja olmejäätmed. Täiteaine valikuga võib mõjutada komposti toitainetasakaalu ja niiskusesisaldust. Sobiv niiskussisaldus kompostis on 60–70%. Liigne niiskus kompostis täidab kompostimassi poorid veega nii, et hapnikuvarustus väheneb ja protsess aeglustub või seiskub. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aga mikroobide ainevahetus ja nende arendamine aeglustub samuti.
Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostaunas tempoeratuuri kuni 70 oC. Tõusnud temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Temperatuur jätkab tõusmist kuni see on mikroobide elutegevuseks liiga kõrge. Siis mikroobide tegevus pärsitakse ja komposti temperatuur alaneb. Kõrge temperatuur hävitab ka kompostiaunas olevad haigusttekkivad mikroorganismid. Aunkompostimisel paigaldatakse kompostivad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Auna kujundatakse 1,5–2,5 m kõrguse ja 3–6 m laiuse hunnikuna. Auna pikkus võib olla erinev sõltuvalt kasutada oleva pinna suurusest ja kompostitava materjali hulgast. Auna on vaja segada 1–3-kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs. Kui kavandatakse suuremahulist aunkompostimist, siis tuleb arvestada põhjavee kaitse vajadusega, samuti tuleb soetada vastav tehnika. Kaasaegsetele nõuetele vastava kompostimisväljaku rajamiskulud on ~2,5 miljonit krooni hektar. Aunkompostimist on võimalik hajutada – teha kompostimisväljakud eri piirkondade jaoks. Kompostimise puuduseks on teatud tüüpi biolagunevate jäätmete käitlemisraskused – toiduained ja toidujäätmed, sealäga. Alternatiivina aunkompostimisele on võimalik kasutada reaktorkompostimist – kompostitav materjal pannakse selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Reaktorkompostreid on oma ehituselt mitmesuguseid ja eri suurusega. Need võivad olla vannid, ühe või mitmekordsed tornkompostrid, trummelreaktorid vms. Reaktorkompostimine võimaldab paremini lahendada toiduainete jäätmete käitlemise kui aunkompostimine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaaniline aine lagundamine või kääritamine anaeroobsetes tingimustes ehk metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikoksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutatakse haljastuses. Metaantankides kasutatavaid biojäätmeid tuleb eelnevalt töödelda. Jäätmetest kõrvaldatakse mittelagunevad ained (metall, klaas, plastik) ja organiline mass peenestatakse. Anaeroobne kääritamine nõuab kõrgtehnoloogilisi seadmeid, tekkiva biogaasi juhtimiseks tarbijateni on vaja trasse. Protsess eeldab suhteliselt pideva jäätmevoo olemasolu, biolagunevate jäätmete kõrget puhtusastet ja küllaltki suuri veokulusid jäätmete ühte kohta kokkuveoks. Seevastu võimaldab anaeroobne kääritamine lahendada põllumajandusliku iseloomuga biolagunevate jäätmete käitlusprobleemid.
Leht 22 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Mõningate protsesside puhul suunatakse eelnevalt töödeldud jäätmed kõigepealt kompostimisele, kus nad homogeniseeruvad ja algselt lagunevad. Osalise kompostimise järel pannakse jäätmed bioreaktorisse, kus toimub anaeroobne lagunemine ja biogaasi tootmine. Anaeroobse kääritamise rakendamise tasuvus sõltub reast faktoritest (asukoha klimaatilised tingimused, jäätmete kogus ja koostis, biogaasist toodetud energia kasutamise võimalused, energia hinnad ja nn taastuvenergia kasutamise poliitika, teiste jäätmekäitlusalternatiivide maksumused, sh kapitali- ja tööjõukulude tase, turu olemasolu kääritamisjäägile). Toetudes Saksamaa kogemustele on käärimistanki ehitamise kapitalikulu ~1800 krooni tonni töödeldavate jäätmete kohta, lisanduvad trasside jm ehitusmaksumused, süsteemi kasutamise ja hoolduse maksumus jne. Seega on biolagunevate jäätmete reaalne väiksemamahuline töötlemisalternatiiv kompostimine. Ka kompostimise korral on võimalikud tehnoloogilised alternatiivid (aunkompostimine või reaktorikompostimine), kuid enne konkreetse protsessitüübi valikut tuleb koostada tasuvusanalüüs lähtudes kohalikest tingimustest (sh leida vastus küsimusele, milliseid jäätmeliike saab koos kompostida valitsevates klimaatilistes tingimustes).
4.2.2. Olmejäätmete taaskasutatava osa kogumise korraldamine Teisese toorme eraldamine jäätmetest ja kokkuvedu on küllaltki töömahukas ning seetõttu on eriti oluline selle majanduslikult tasuv korraldamine. Kogumise teeb keerukaks ka see, et hajutatud tooraine tuleb sageli kokku koguda liigiti ja puhtalt. Olmejäätmetest saab taaskasutatavaid materjale eraldada kas keskses sortimisettevõttes või jäätmete tekkekohas. Sortimisviis mõjutab oluliselt jäätmete hulgast eraldatud toorme hulka ja kvaliteeti. Seega sõltub sortimisviisi valik eelkõige jäätmete edasisest saastusest (tegeliku töötleja seatud kvaliteedinõuetest).
Jäätmetekitaja sorditud jäätmete kogumiseks on mitmeid võimalusi. Üheks võimaluseks teisese toorme kogumisel on vajaliku materjali tagasiost elanikelt. Selle skeemi kohaselt toovad elanikud kogutud materjali teatud tasu eest ise kokkuostupunkti (sarnaselt ringlustaaraga). Tagasiostu teel on mõttekas koguda klaastaarat, paberit, tekstiili ja metallist joogipurke (peamiselt alumiinium). Selle meetodi järgi kogutud teisese toorme kogus sõltub elanikkonna teadlikkuse tasemest (kokkuostupunkt ei tarvitse olla piisavas läheduses) ning kokkuostuhinnast ja ei ole käesoleval perioodil eriti suur, kuid saadav toore on puhas. Eeltoodule sarnaneb ka kogumiskohtade/konteinerite süsteem. Teatud kohtadesse nii linnades kui maapiirkondades seatakse üles erikonteinerid taaskasutatavate jäätmete kogumiseks. Juba mõnda aega toimib Eestis klaasi jt pakendijäätmete ning vanapaberi kogumine selliste konteinerite abil. Teatud juhtudel võib ühte kohta üles panna eri jäätmete kogumiskonteinerid ja tekitada nn kogumispunkt. Väga tähtis on selliste kogumispunktide/konteinerite õige paigutus. Kogumispunkti peab olema mugav kasutada; soovitatavalt peaks ta asuma kohas, kus elanikele pakutakse muid eluks vajalikke teenuseid. Hästi nähtavad ja avalikesse kohtadesse paigaldatud kogumispunktid on ka vandalismikindlamad. Soodsamad kohad on ostukeskused ja bensiinijaamad, kuna inimesed külastavad neid regulaarselt. Hajaasustuse puhul on selline kogumissüsteem ainumõeldav.
4.2.3. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine Kogumis- ja transpordisüsteemi ei saa muust jäätmekäitlusahelast eraldi vaadelda: kasutatavate vahendite ja seadmete parameetrid määrab ühelt poolt ära jäätmete iseloom, teiselt poolt see, milliseid jäätmete töötlus- või ladustusmeetodeid rakendatakse. Kogumissüsteemid erinevad vastavalt: – tekkivate jäätmete iseloomule; – teenindava asutuse ja majade tüübile; – vahekaugustele kogumis- ja käitlemiskohtade vahel; – jäätmete tekkekohal sorteerimise määrale; – masina juurdepääsust kogumiskohale. Kogumise korraldamisel, sh konteinerite valikul tuleb vastata järgmistele küsimustele: – kas korraldatud jäätmekäitlusega hõlmatakse ainult tiheasutusalad või nii tihe- kui hajaasutusalad; – kas on vaja koguda ainult sortimata olmejäätmeid või on vaja korraldada eelnevalt sorditud olmejäätmete kogumine. Jäätmete veo korral tuleb alternatiivide analüüsil arvestada olemasoleva masinapargi ning veokaugustega: – olmejäätmete konteinerite tühjendamine press-autoga; – suuremahuliste konteinerite vedu MULTILIFT-veokihiga; – kui palju on kogumispunkte ja kui kaugel asub prügila või teisese toorme vastuvõtupunkt.
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 23 / 31 Korraldatud olmejäätmete veo rakendamine põhimõttel «konteiner jäätmetekitaja ukse ees» on jäätmeseaduse kohaselt kohustuslik tiheasustusaladel (need on kehtestatud maakonnaplaneeringus). Korraldatud olmejäätmete veo süsteemiga on otstarbekas liita ka väiksemate asulate korterelamud, välja arvatud juhul, kui nende asukoht jääb jäätmeveokite marsruutidest liiga kaugele. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud asulad või piirkonnad pannakse paika omavalitsusüksuse jäätmekavaga. Juhul kui omavalitsus vabastab korraldatud jäätmeveoga ühinemise kohustuselt olmejäätmete valdajad, kes korraldavad ise oma jäätmete veo või käitluse, tuleb tagada, et jäätmevedu ise korraldavad isikud on kohalikule omavalitsusele aruandekohustusega. Väikeasulate ja hajaasutusega maapiirkondade jäätmete kogumiseks paigutatakse sobivasse kohta konteinerid, kusjuures kogutakse nn kuiva fraktsiooni – biolagunevate jäätmete puhul eeldatakse nende eraldamist tekkekohas ja kompostimist koduaias. Põhimõtteliselt on võimalik kaks alternatiivi: 1. kogumiskonteinerid pannakse ülesse igasse külla; 2. rajatakse mitmete külade ühised jäätmete kogumispunktid, kuhu ümbruskonna elanikud tooksid ise oma jäätmed ära. Kogumispunktid rajataks näiteks rohkem kui 100 elanikuga küladesse (piir ei ole range, määravaks võib saada ka küla paiknemine teede ristumiskohas, korterelamute olemasolu jm). Kui jäätmeid tekkekohas ei sordita, tuleks isegi kõne alla kogumiskonteinerite paigaldamine järk-järgult igasse külasse kuid lähtuvalt jäätmekäitluse strateegilistest eesmärkidest tuleb võtta suund jäätmete tekkekohas sortimisele ja liigiti kogumisele. See tähendab, et hajaasutuse jaoks mõeldud punktides tuleb luua võimalused nii sortimata kui sorditud jäätmete kogumiseks ja läheb vaja mitut konteinerit või nn multikonteinerit (esialgselt on võimalik rakendada ka alternatiivi, kus kogutakse nn kuivfraktsioon samasse konteinerisse). Konteinerite maksumuse ja veo seisukohalt kujuneb kõige ökonoomsemaks alternatiiv, kui kogumispunktid varustatakse vajaminevas arvus üksikkonteineritega mahuga 1…2.5 m3(puuduseks suhteliselt suur pinnavajadus võrreldes multikonteineriga või karusell-tüüpi jäätmemajaga ning vähene atraktiivsus, oluliseks eeliseks konteinerite arvu muutmise või kogumispunktide vahel ümberpaigutamise lihtsus) ja konteineritühjendamine toimub vahelduvalt.
Kogumispunktide arvu paikapanemisel saab määravaks vajalike investeeringute maht ning kogumissüsteemi rajamise esimese etapis tuleb eelistada kogumispunktide rajamist suuremate asulate tõmbepunktide ja nn liiklussõlmede juurde (poed, bensiinijaamad jm). Arvestades, et nõuetele vastavate prügilate arv ja ka liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalused on piiratud, võib osutuda veokulude vähendamiseks otstarbekas ehitada jäätmete ümberlaadimisjaamad. Üleriigiline jäätmekava näeb ette võimalused kahte tüüpi jäätmejaamade rajamiseks: a) jäätmejaam koos jäätmete ümberlaadimise, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiskonteineritega; kompostimine; b) jäätmejaam vaid taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esialgseks töötlemiseks. Siinkohal tuleb rõhutada, et prügilate ja jäätmejaamade iseloom ja teeninduspiirkonnad määratletakse lõplikult ja täpsemalt maakondade jäätmekavadega. Jäätmekäitlusrajatiste asukohavalikul on järgmised võimalused: 1. lähtutakse vaid jäätmetekke kontsentratsioonist, käideldavast jäätmekogusest ja käitluskuludest (kogumise, veo, jäätmejaamade ja prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud); 2. lähtutakse juba olemasoleva jäätmekäitlusrajatise asukohtadest, leitakse lisaks täiendavad kohad, et tagada olmejäätmete võimalikult suur kokkukogumisprotsent ja elanikkonna motiveerimine jäätmete sortimiseks majapidamistes. Reaalsuses rakendub mõlema variandi kombinatsioon, sest ka «võimalikult suure kogumisprotsendiga» süsteemi rajamine peab arvestama majanduslikult ja tehniliselt optimaalselt lahendust.
5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine Kohtla valla piirkonna jäätmehoolduse ja jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted tulenevad nii riiklikest, maakondlikest kui kohalikest eesmärkidest (arengukavast). Üldised põhimõtted on fikseeritud jäätmeseadusesja teistes õigusaktides ning jäätmekäitluse arengudokumentides. Tuleviku jäätmekäitlust silmas pidades peaks korraldus tagama ka järgmiste eesmärkide täitmise: • jäätmekäitlus peab muutuma isetasuvaks majandusharuks; • printsiipide saastaja maksabja tootja vastutabulatuslikum rakendamine; • omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate, valdavalt eraõiguslike äriühingute huvide optimaalne ühildamine; • kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine jne. Jäätmekäitluse korraldamisel eristuvad riigi, maakonna, omavalitsuse, jäätmetekitajate ning jäätmekäitlejate tase. Tabelis on antud eri tasandite funktsioonid. Tabel 9.Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded
Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – • Jäätmehoolduse reguleerimine õigusaktide kaudu; Keskkonnaministeerium • jäätmehoolduse arendamine riiklike toetusprogrammide kaudu;
Leht 24 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine • jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise koordineerimine riigi tasandil; • üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm); • maakondade jäätmekavade koostamise korraldamine, riigi ja maakonna jäätmekava täitmise kontroll. Maakonna tasand – • Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna maavalitsus ja tasandil; keskkonnateenistus • kohalike omavalitsuste jäätmemajanduse alane nõustamine; • jäätmeload ja jäätmealane aruandlus jne. Omavalitsuse tasand • Jäätmehoolduse arendamine; (jäätmekeskuse tasand) • korraldatud jäätmeveo sisseseadmine, sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; • kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; • pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise koordineerimine; • jäätmete sortimise, sh liigiti kogumise korraldamine; • järelevalve jäätmekäitluse üle; • omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine; • haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; • elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmetekitaja tasand • Jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine; • korraldatud jäätmeveoga ühinemine; • nõudmisel ettevõtte jäätmekava koostamine, jäätmearvestuse pidamine; • loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parima võimaliku tehnika rakendamine; • keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidega kaasaminek. Jäätmekäitleja tasand • Anda professionaalsel tasemel teenust vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidele, samuti vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete litsentsis kehtestatud nõuetele; • jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine, parima võimaliku tehnika rakendamine jäätmehoolduses; • tootja peab tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise (probleemtoodete tootja); • pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmine ja nende taaskasutamine (pakendiettevõtted); • keskkonnateadlikkuse tõstmine; • põhieesmärgiks on kasumi teenimine.
5.1. Integreeritud jäätmekäitlus Jäätmekäitluse integreerimise all mõistetakse jäätmekäitluse toimingute ühendamist ja koostoimimist. Integreerimise vajadus on seotud püstitatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamise efektiivsusega ning on tingitud teatud omapäradest. Hajutatusest tingituna on teatud jäätmeliikide tekke- ja käitluskoha vahelised vahemaad suured, tekkivad jäätmekogused aga väikesed, mistõttu transpordikulud ja kaasnevad keskkonnakahjud on suured. Integreerimine on võimalik nii teatud jäätmekategooria või -liigi, näiteks olmejäätmete käitlemiseks kindla eesmärgiga kui ka erin jäätmeliikide kooskäitlemiseks. Integreerimise eeltingimuseks on selle organisatsiooniline, seadusandlik ja materiaalne kindlustamine. Organisatsioon peab tagama valla, maakonna, piirkonna ja üleriigilise jäätmekava rakendamise, mis omakorda eeldab selle protsessi osapoolte (omavalitsused, maavalitsused, riigiasutused, jäätmekäitlejad, ettevõtted) ühist tegevust.
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 25 / 31 Riikliku jäätmekava kohaselt asutaksid omavalitsused piirkondlikud jäätmehoolduskeskused. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid järgmised: – teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; – jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; – optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; – arendustöö ja propaganda; – konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; – andmebaaside pidamine. 5.2. Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine
5.2.1. Elanike kaasamine Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks: • üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh ka kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda; • konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö. Iga konkreetse programmiga seotud teavitamine ja propagandatöö peab käivituma tunduvalt varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist. See peab käivituma siis, kui programmi arendajad on leidnud lahenduse, mis kõige paremini vastab ühiskonna majandus- ja keskkonnakaitse nõudmistele. Sõltuvalt käivitatava programmi iseloomust ja teistmiskohast võivad sihtgrupid olla järgmised: – kinnistute omanikud; – korterimajade elanikud; – hajaasutuse elanikud; – koolilapsed; – ettevõtjad. 5.2.1.1. Koolitus ja väljaõpe Koolitus ja väljaõpe peaks olema mitmetasandiline – omavalitsuse, ettevõtete ja elanike tasandil. Kui ettevõtted peavad oma töötajate väljaõppe eest ise hoolitsema, siis vallavalitsuse ülesandeks on elanike seas tehtav selgitustöö. Jäätmekava eesmärkide elluviimiseks tehtav selgitustöö peaks kulgema pikemaajalise programmi alusel, mis haaraks peale korralduslike momentide selgitamise ka: • jäätmete ja eriti ohtlike jäätmete iseloomustust, jäätmete märgistust ja nende käitlemise erinõudeid; • jäätmete eraldi sortimise nõudeid; • võimalikke vahendeid, mida saab koduses majapidamises jäätmete taaskasutamiseks, näiteks kompostimiseks kasutada. Üldises programmis peaks eriliselt rõhku asetama laste kaasamisele ja õpetamisele. Laste kaudu jõuab vastav teave otse kodudesse.
5.2.2. Järelevalve tõhustamine Teadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelevalve tõhustamise kaudu. Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: – parem koostöö Keskkonnainspektsiooni ja omavalitsuse vahel; – väiketootjate-jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus; – dispetšerteenistuse sisseseadmine ja avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele; – haldusreformi teostamine ja omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine. 5.3. Jäätmehoolde rahastamisvõimalused
5.3.1. Kohalik jäätmemaks Omavalitsusüksuse jäätmehoolduse korraldamisel on rahastamisallikateks omavalitsuse eelarve ja jäätmetekitaja, samuti Keskkonnainvesteeringute keskusest saadavad vahendid.
Leht 26 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Jäätmeseaduse 5. peatükis «Jäätmehoolduse arendamise rahastamine» antakse kohalikule omavalitsusele võimalus kehtestada oma haldusterritooriumil jäätmehoolduse arendamiseks jäätmemaks. Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Kohtla vallas hetkel järgmiselt: 1. Ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest. 2. Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele. 3. Valla eelarvest finantseeritakse: a. kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist; b. kogumiskampaaniate korraldamist; c. prügivedu rannast ning valla paigaldatud väikeste prügiurnide hooldamist.
5.3.2. Omavalitsuse eelarve Vastavalt üleriigilisele jäätmekavale peaks tulevikus omavalitsused asutama jäätmehooldusega seotud ülesannete täitmiseks ja koordineerimiseks jäätmehoolduskeskused (lähtuvalt regionaalsete prügilate teeninduspiirkondadest). Seega kujuneb omavalitsuse eelarve üheks kohustuslikuks kulureaks jäätmekeskuse asutamise ja käigushoidmisega seotud kulud (viimased peaksid olema suhteliselt väikesed, sest jäätmekeskus peaks ennast ise ära majandama). Kindlasti tuleb ette näha vahendid jäätmekäitlusega seotud järelevalve tõhustamiseks. Keskkonnajärelevalve seadusega on omavalitsustele antud suured õigused, mida tuleks ka olukorra parandamiseks kasutada. Kolmandaks kulureaks on nn hüljatud jäätmed, mille omanikku ei õnnestu tuvastada.
Saastaja maksabprintsiibist lähtuvalt peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta kõik jäätmete käitlemisega seotud kulud (peab katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud). Probleemtoodete ja pakendi- ning pakendijäätmete kogumist peavad hakkama finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta. Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30,0 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. 6. Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks 2004–2008
Eesmärk Eesmärgi Läbiviimise aeg/vajalikud vahendid (EEK) Võimalikud Vastutav 31.12.2008saavutamiseks 2004 2005 2006 2007 2008 rahastamisallikadorganisatsioon vajalikud tegevused 1. 1.1. Nõuda x x ettevõtted vallavalitsus Tõepärase jäätmekava info koostamist saamine ettevõtetelt, jäätmete kus koguse ja ladestatavate koostise jäätmete kohta kogus ületab näidatud koguse 1.2. x ettevõtted, vallavalitsus Ehitus- ja füüsilised lammutusjäätmete isikud tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 27 / 31 jäätmearuandluse kohustusega 2. 2.1. x x x x valla vallavalitsus OlmejäätmeteElanike eelarve, tekke informeerimine, sponsorlus stabiliseerimineselgitustöö korraldamine 3. 3.1. Liikuv x x x x valla vallavalitsus Olmejäätmetekogumispunkt eelarve ohtlikkuse ohtlike vähendamine:jäätmete kogutakse kogumiseks 50% elanikelt tekkinud 3.2. Nõuda x x x x ettevõtted, vallavalitsus ohtlikest ettevõtetelt valla jäätmetest nõuetekohast eelarve ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist (siduda tegevusloaga) ja vastav vallapoolne järelevalve 4. Jäätmete 4.1. x x x x valla vallavalitsus taaskasutamine:Arendada eelarve, 30–40% välja ettevõtted, kogutud taaskasutatavate fondid jäätmetest jäätmete kogumispunktide võrk 4.2. x x x x valla vallavalitsus Koostöö eelarve Kohtla- Järve linnaga kogutud taaskasutatavate jäätmete edasise käsitlemise korraldamiseks 4a. 4.3. x x valla vallavalitsus Orgaaniliste Kompostimise eelarve, jäätmete propageerimine KIK taaskasutamine:ja eramud oskusteabe 75%, jagamine haljastuses 100% 4b. vt 4.1 ja x x x vallavalitsus Paberi- ja 4.2 papijäätmete taaskasutamine: – elanikel tekkinud 10% ulatuses; – ettevõtetel tekkinud 50% ulatuses 4c. 4.5. x x x x valla vallavalitsus PlastijäätmeteSelgitustöö eelarve, taaskasutamineplastijäätmete jäätmekäitlejad 10% kodudes (v.a põletamise pakend) vastu ning
Leht 28 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine kuidas plastikuliike eristada 4.6. x x x x jäätmekäitlejavallavalitsus Kogutud plastijäätmete veo ja töötlemise korraldamine (koos pakendijäätmetega) 4d. 4.7. x x x x jäätmekäitlejavallavalitsus KlaasijäätmeteKogutud kogumine klaasijäätmete taaskasutamiseksveo ja vastavalt töötlemise võimalusele korraldamine (ka 4.1 ja 4.2) 4e. 4.8. x x x jäätmekäitlejaettevõtted, MetallijäätmeteOlmelise ja vallavalitsus taaskasutaminetööstusliku olmejäätmetestiseloomuga ja vanametalli tööstusjäätmetestkogumine ja käitlejale üleandmise korraldamine (vt ka 4.1 ja 4.2) 5. vt 4.2 x x jäätmetekitajavallavalitsus Ehitus- ja 5.1. ja - lammutusjäätmeteEhitus- ja kasutaja, taaskasutus lammutusjäätmete valla vastavalt sorteerimise eelarve võimalusteleja taaskasutuse korraldamine 6. Jäätmete 6.1.Koostööx x x x x valla vallavalitsus keskkonnaohutumaakonna eelarve, kõrvaldamineteiste KIK omavalitsustega olmejäätmete lõppkäitlemise süsteemi haldamisel 6.2. Valla x x x x x valla vallavalitsus asulate eelarve, lähiümbruse elanikud jäätmetega reostamise ennetamine – soodushindadega jäätmevedu kevadel/ sügisel 7. Jäätmete 7.1. Uute x x x x ettevõtjad vallavalitsus kogumise kaupluste, ja veo majutus- ja optimeerimine,toitlustusasutuste et täita projekteerimisel eesmärgid lahendada taaskasutamiseka jäätmete jm osas liigiti
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 29 / 31 kogumise küsimused 7.2. x x x x valla vallavalitsus Korraldatud eelarve, olmejäätmete, jäätmekäitlejad sh taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustiku kavandamine / olemasolevate konteinerite asukohtade sobivuse analüüs 8. Aiandus- 8.1. x x x (valla vallavalitsus jm ühistute Probleemi eelarve) kaasamine teadvustamine jäätmekäitluseühistute süsteemi esimeestele/ liikmetele 8.2. x x x x ühistute ühistute Ühistute liikmed esimehed tegevuskavad jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamise järkjärguliseks korraldamiseks 8.3. x x x x valla vallavalitsus Vallapoolse eelarve järelevalve korraldamine 9. 9.1. x x x x x valla vallavalitsus JääkreostuseEbaseaduslike eelarve, kollete jm jäätme KIK ohtlike mahapanekukohtade objektide korrastamine, ohutustaminevõimalusel juurdepääsu sulgemine 9.2. x x valla vallavalitsus Hüljatud eelarve, ehitiste KIK lammutamine 10. 10.1. x x x x x valla vallavalitsus JäätmehooldeOsalemine eelarve regulaarne Ida-Viru kavandamine,jäätmekava koolitus jm koostamisel ja täiendamisel 10.2. x x x x x valla vallavalitsus Koostöö eelarve teiste omavalitsuste ja muude haldustasanditega 10.3. x x x x x valla vallavalitsus Jäätmekava eelarve ja -eeskirja regulaarne ülevaatamine ja kaasajastamine vastavalt olukorrale
Leht 30 / 31 Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine 10.4. x x ettevõtjad, vallavalitsus Ettevõtjate valla koolitus eelarve jäätmekavade koostamiseks jm 10.5. x x x x x valla vallavalitsus Konkreetsete eelarve projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine
7. Kasutatud kirjandus 1. Ida-Virumaa jäätmekava, Tallinn 2002, leping nr. 2-15-161429 2. Jäätmekava koostamise juhend 3. Jäätmeseadus 2004, RT I 2004, 9, 52 4. Keskkonnastrateegia 1997 5. Kohtla valla arengukava 2004-2008, Kohtla Vallavalitsus 2004 6. Kohtla valla jäätmehoolduse eeskiri 7. Nõo valla jäätmekava, Tallinn 1999, leping nr. 66/99 8. Põlva linna ja valla jäätmekava, Tartu 2004, OÜ Hendrikson&Ko, töö nr. 473/03, www.polvalv.ee/ jaatmeakava.pdf 9. Toila valla jäätmekava 2004-2009, Tartu 2004, OÜ Alkranel projektijuht Alar Noorvee 10. Uuendatud keskkonna strateegia 2010 11. Vaivara valla jäätmekava 2003-2007, Tallinn/Vaivara 2003, EMI-ECO Arenguprogrammide keskus 12. Üleriigiline jäätmekava 2002, RT I 2002, 104, 609 13. www.alatskivi.ee/sisu/yldinfo/loodus.html
Kohtla valla jäätmekava vastuvõtmine ja arengukava muutmine Leht 31 / 31