Kohtla Valla

KOHTLA VALLA

ARENGUKAVA

2007-2013

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ...... 4 1.1 Arengukava koostamise motiiv ja eesmärk ...... 4 1.2 Arengukava koostamise protsessi lühikirjeldus ...... 4 2. STRATEEGILINE ARENGUKAVA ...... 5 2.1 Visioon ...... 5 2.2 Missioon ...... 5 2.3 Valla prioriteedid ...... 5 2.4 Arengusuundade üldised strateegilised eesmärgid ...... 6 2.4.1 Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond ...... 6 2.4.2 Aktiivne turismi- ja ettevõtlusvõrgustik ...... 6 2.4.3. Garanteeritud valikuvõimalused konkurentsivõimelise hariduse saamiseks...... 7 2.4.4. Turvaline elukeskkond ...... 7 2.4.5. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused ...... 7 2.5 Strateegilised eesmärgid valdkondade kaupa ...... 7 2.5.1 Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond ...... 7 2.5.1.1 Looduskeskkond ...... 7 2.5.1.2 Maakasutus ja kinnisvara ...... 8 2.5.1.3 Elamu- ja kommunaalmajandus ...... 8 2.5.1.4 Teed, transport ja side ...... 9 2.5.1.5 Jäätmehooldus ja heakord ...... 9 2.5.1.6 Mõisaparkide korrastamine ...... 10 2.5.2 Turvaline elukeskkond ...... 10 2.5.2.1 Sotsiaalhooldus ja tervishoid ...... 10 2.5.3 Mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused ...... 11 2.5.3.1 Haridus, kultuur, sport ja vaba aeg ...... 11 2.5.4 Aktiivne ettevõtlusvõrgustik ...... 12 2.5.5 Valla üldine areng ja halduskorraldus ...... 12 2.5.6 Valla maine ...... 13 3. TEGEVUSKAVA ...... 14 4. KOHTLA VALLA SENINE ARENG, PIIRID, TERRITORIAALNE SISESTRUKTUUR JA ASEND NAABERHALDUSÜKSUSTE SUHTES ...... 17 4.1 Ülevaade valla ajaloost ...... 17 4.2 Kohtla valla praegused piirid ja nende otstarbekus, üldandmed ...... 24 4.3 Valla asukoht maakonnas ja naaberhaldusüksuste suhtes, võimalikud koostöövaldkonnad ...... 26 4.4 Valla haldusjaotus ...... 27 4.5 Asustus, rahvastik, tööjõuressursid ...... 28 4.6 Teenindus, puhke ja turismimajandus...... 31 4.7 Sotsiaal-, tervishoid, kultuur, sport ...... 35 4.8 Transport ja teed ...... 36 4.8 Telefon ja side ...... 41 4.9 Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 42 4.2 Valla maakasutuse struktuur ...... 43 4.11 Ajaloo- arheoloogia- ja kultuurimälestised ...... 48

Tabelid:

Tabel 1 Klassikomplektide arvud Kohtla valla koolides 1919-1940 ...... 23 Tabel 2 Üldandmed ...... 24 Tabel 3. Kohtla valla elanike arv külade kaupa 01.01.2007 ...... 27 Tabel 4 Kohtla valla elanike vanuseline struktuur 01.01.2007 a ...... 28 Tabel 5 Kohtla valla elanike arvu dünaamika ...... 30 Tabel 6 Riigimaanteede loetelu Kohtla vallas ...... 38 Tabel 7 Kohtla valla kohalike maanteede loetelu seisuga 01.01.2004.a...... 39 Tabel 8 Valla külasid teenindavad sidejaoskonnad ...... 41 Tabel 9 Kohtla valla maakasutus seisuga 2007. a...... 43 Tabel 10 Valla territooriumil asuvad osaühingud, aktsiaseltsid, mittetulundused ühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ...... 44

Joonised:

Joonis 1 Kohtla valla elanike vanuseline struktuur 01.01.2007 ...... 29 Joonis 2 Kohtla valla elanike dünaamika ...... 31 Joonis 3 Kohalikud maanteed kattega ja katteta ...... 40

1. SISSEJUHATUS

1.1 Arengukava koostamise motiiv ja eesmärk

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest on valla arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava ülesandeks on pidevate muutustega valla arengus edukalt toime tulla, et tagada valla tasakaalustatud pikaajaline areng. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisel; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

1.2 Arengukava koostamise protsessi lühikirjeldus

Arengukava kui dokumendiga peab samavõrd oluliseks pidada ka selle koostamisprotsessi, mille käigus on toimunud rida arutelusid koos külavanematega, külakoosolekuid, kus rahval oli võimalus oma soove ja ettepanekuid esitada, anda ülevaade oma nägemusest valla edasise arengu kohta. Koostöös vallavalitsuse, -volikogu, külavanemate ning vallaelanike aktiiviga on leitud ühine tulevikunägemus, eesmärgid selle saavutamiseks ning konkreetne tegevuskava.

2. STRATEEGILINE ARENGUKAVA

2.1 Visioon

Aastaks 2008 on Kohtla vald üks väärtustatumaid elukeskkondi maakonnas, mida iseloomistavad hoolitsetud looduskeskkond, aktiivne kultuurielu ning mitmekesised spordi ja vaba aja veetmise võimalused, valla elanikkond on sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivne, kindlustades sellega kogukonna heaolu ning tasakaalustatud arengu.

2.2 Missioon

Kohtla Vallavolikogu ja -valitsus tagavad valla elanikele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja valda külastavatele inimestele sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja looduslikult kvaliteetse keskkonna.

2.3 Valla prioriteedid

Tagamaks Kohtla valla edukat, stabiilset arengut on valla prioriteetideks: 1) Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond. 2) Aktiivne turismi- ja ettevõtlusvõrgustik. 3) Garanteeritud valikuvõimalused konkurentsivõimelise hariduse saamiseks. 4) Turvaline elukeskkond 5) Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused. 6) Keskkonnakaitse

2.4 Arengusuundade üldised strateegilised eesmärgid

2.4.1 Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond Kohtla vald on arenenud ja mitmekülgse infrastruktuuriga, mis rahuldab nii kohalike elanike, kui ka puhkajate vajadusi. Suuremad külad on varustatud puhastusseadmetega ühendatud vee- ja kanalisatsiooniga. Kaasaegsed sidevahendid tagavad kiire info kättesaadavuse. Teed on korras ning teedevõrk väljaarendatud, teedeäärsed hooldatud ning teetruubid korras. Külade keskused on haljastatud, istepinkidega varustatud ning suuremates keskustes on rajatud laste mänguväljakud ning spordirajatised. Prügi käitlemine on viidud vastavusse kehtivate nõuetega. Kogu valla territooriumil tegeletakse maastiku ja elamukruntide hooldusega. Elanikud on keskkonnateadlikud ja säästvat arengut soosivad. Välisvalgustussüsteem on välja arendatud.

2.4.2 Aktiivne turismi- ja ettevõtlusvõrgustik Kohtla valla territoorium omab tugevat potensiaali turismi ja puhkepiirkonna arendamiseks. Kaunis pankrannik ja mitmed vaatamisväärsused on välja arenenud puhkepiirkonnaks (näiteks Saka militaarobjekt endine raketidivisjoniala ja Saka karjäär). Kukruse mõisa ja pargi kompleks on tuntud kultuuri- ja turismikeskus. Kukruse mõisas on terviklikult väljaarendatud atraktiivne polaarmuuseum, Kukruse mõisapark ja allee on hooldatud ning piki alleed rajatud loodusrada Tollide perekonnakalmistuni. Ontika mõis on restaureeritud toimivaks turismiobjektiks. Saka ajaloolised mõisahooned koos 17. sajandil rajatud pargiga Põhja-Eesti pankranniku maastikuliselt silmapaistvaimas osas on üks Ida-Virumaa kõrgema potensiaaliga turismiobjekt. Saka mõisahoonete baasil rajatud rahvusvahelistele nõuetele vastav turismi- ja konverentsikeskus täidab ka Põhja-Eesti pankranniku külastuskeskuse funktsiooni. Valaste joa vaateplatvorm koos sinna juurde kuuluva turismikeskusega on saanud meeldivaks külastusobjektiks kogu Põhjarannikul. Kohtla vallas on välja arenenud väikeettevõtjatel põhinev teenindusvõrgustik, mis suudab varustada vajalike turismialaste teenustega nii puhkajaid, kui ka kohalikke elanikke.

6 Traditsioonilistest harudest on säilinud ja pidevalt kaasajastatud põllumajandus ning loomakasvatus.

2.4.3. Garanteeritud valikuvõimalused konkurentsivõimelise hariduse saamiseks. Igal koolikohuslasel on garanteeritud alg-, põhi- ja gümnaasiumihariduse saamine enda poolt valitud koolis, kas Ida-Virumaal või Eesti Vabariigi teistes koolides, mis suudavad anda konkurentsivõimelise hariduse. Igal noorel on võimalus osaleda vastava huvikooli tegevuses lähtuvalt oma võimetest.

2.4.4. Turvaline elukeskkond Läbi koolituse ja täiendõppe on loodud sotsiaalne keskkond, milles inimesed suudavad olla võimalikult kaua ühiskondlikult aktiivsed ning toimetulevad. Täiendõppe ja koolituse läbiviimiseks on kaasatud Saka rahvamaja, Järve noortekeskus, Kukruse konverentsikeskus. Töötute osakaalu madalal hoidmiseks eelistatakse toetuse andmisele töötute koolitust ja ümberõpet ning jõukohast tööd. Sotsiaaltöö kvaliteet on paranenud, eriline rõhk on pandud tööle noorsooga. Suuremate külade keskustes on rakendunud naabrivalve.

2.4.5. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused Järve külas on aktiivselt tegutsev noortekeskus ja mõisapargi puhke-ja spordikompleks. Oluline osa on Saka rahvamajal, mis on kujunenud mitmekülgseks kultuurikeskuseks. Ontika pankrannikul asub rahvusvahelise rannikuraja E9 lõik Eestis- Ontika matkarada mitmete telkimis- ja lõkkekohtadega. Traditsiooniks on saanud mitmesuguste kultuuriürituste korraldamine küla keskustes. Vallavalitsus toetab uusi ideid vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks vallas.

2.5 Strateegilised eesmärgid valdkondade kaupa

2.5.1 Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond 2.5.1.1 Looduskeskkond Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Avalikud jalutuskohad ja terviserajad

7 Parkide uuendamine ja hooldamine Parkidesse prügikastide paigaldamine Valgustatud pargiteede ja jooksuradade väljaehitamine  Kultuuriliste väärtustega paikade eksponeerimine ja arendamine Kukruse mõisakompleks, Kukruse lehisallee ja park Tollide perekonnakalmistu Kabelimetsas Järve kindlus-elamu, Järve mõisa park ja allee Saka mõisakompleks ja park Ontika mõisakompleks ja park Ontika maastikukaitseala ja pankrannik Peeri kooli mälestuskivi Kohtla kooli mälestuskivi Valaste joa vaateplatvorm.

2.5.1.2 Maakasutus ja kinnisvara Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Kruntide soovijatele ja omanikele võimaldatakse kiiret asjaajamist planeeringute teostamisel vastavalt seadusandlusele. Vabadele maadele ja ehitistele kasutusotstarbe leidmine Ehitusjärelevalve tõhustamine  Valla maade tõhus haldamine Valla valitsemiseks vajalike maade munitsipaliseerimine Sööti jäänud põllumaade kasutuselevõtmine Maakasutuses üld- ja teemaplaneeringute järgimine Tõhustada ehitusjärelvalvet

2.5.1.3 Elamu- ja kommunaalmajandus Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine Koostada ühisveevärgi arenduskava Korrastada ja arendada kogu veevarustussüsteem

8 2.5.1.4 Teed, transport ja side Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Kvaliteetsed sõidu-, jalgratta- ja kõnniteed Kindlustada kõigi valla teedel asuvate truupide korrashoid ja hooldus Sade-, pinna- ja drenaaživete ärajuhtimise korraldamine Vallateede hooldusremont ja ehitus  Korrektne tee- ja vaatamisväärsuste märgistus Paigaldada vajalikud liiklusmärgid ja suunaviidad Märgistada vaatamisvääruste asukohad  Rahuldav bussiliiklus Üle vaadata ja kooskõlastada bussiliinide sõidugraafikud Bussipeatustesse sõidugraafikute paigaldamine Bussiootepaviljonide rajamine kohtadesse, kus nad puuduvad  Hea telefonide ja internetiühenduse Toetada interneti püsiühenduse paigaldamist küladesse Suurendavad arvutite arvu intrnetipunktides ning tagada internetiside töökord

2.5.1.5 Jäätmehooldus ja heakord Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Esteetiliselt kaunis elukeskkond Kinnistute omanike kohustuste määratlemine Toetada prügi koristamist valla territooriumilt kohalike heakorratalgute käigus (laupäevakud koduümbruse korrastamiseks ) Laiendada jäätmehooldust kõigis valla piirkondades garaaži- ja aiandusühistutes Jäätmehooldus eeskirjade täitmise kontrollimine Lagunevate ehitiste lammutamise korraldamine  Olmeprügi sorteerimise võimalused Koostöös prügiveo firmaga sorteeritud olmeprügi konteinerite ( vanapaber, plastmass, klaas jne ) paigaldamise korraldamine Korraldada ehitus- ja suuremate olmejäätmete kogumine ning äravedu Inimeste teavitamine prügi sorteerimise võimalustest ning ohtlike jäätmete kogumisest vallas

9 Jätkata heakorrakonkursside korraldamist Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamise korraldamine

2.5.1.6 Mõisaparkide korrastamine  Saka mõisapargi rekonstrueerimine Tööde teostaja: Sihtasutus Saka-Ontika Pank Jalgrattatee ja matkarada koos turistide vaatetorni ja -platvormi ning jalgrattahoidla rekonstrueerimisega, trepi ehitus ja pargi rekonstrueerimine.  Kukruse mõisapargi allee ja von Tolli perekonnakalmistu rekonstrueerimine  Järve mõisapargi puhke- ja spordikompleksi rajamine.

2.5.2 Turvaline elukeskkond 2.5.2.1 Sotsiaalhooldus ja tervishoid Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Inimeste keskmine eluiga tõuseb ja nad on seejuures võimalikult kaua ühiskondlikult aktiivsed Tagada heal tasemel arstiabi kättesaadavus läbi perearstide Tervislike eluviiside propageerimine, tervisespordi ürituste korraldamine Pakkuda pensionäridele tegevust klubide ja huvirühmade näol, nende tegevuse mitmekesistamine Stabiilsete teenuste ja toetuste pakkumine, mis kindlustavad sotsiaalse turvatunde.  Iga inimene on võimeline ise endaga toime tulema Kindlustada sotsiaalse nõustamise teenuse tase ja abi kättesaadavus Töötutele töö tegemise võimaluste leidmine  Kvaliteetne sotsiaalhooldus Tõsta sotsiaalteenuste kvaliteeti Kaasata sotsiaalhoolekandesse III sektor  Ennetustööna AIDS-i, narkomaania ja alkoholismivastased nõustamised  Naabrivalve käivitamine külades Leida initsiaator naabrivalve protsessi käivitamiseks  Heategevuskampaaniad Korraldada kasutatud kodumasinate, vana mööbli jms ära andmist ja taaskasutust

10  Eraettevõtluse kaasamine sotsiaalteenuste osutamiseks Arendada perekonnas hooldamise teenust abivajajatele

2.5.3 Mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused

2.5.3.1 Haridus, kultuur, sport ja vaba aeg Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Regulaarne koostöö kõigi põhi- ja üldhariduskoolidega, kus õpivad valla lapsed  Võimaldada igal lapsel valida kool vastavalt oma vajadustele ja võimetele  Soodustada valla laste muusika- ja kunstihariduse omandamist ning osavõttu huvialaringidest  Noorsootöötaja pidev koostöö pedagoogide ning Tööhõiveametiga  Saka rahvamaja aktiivsem rakendamine Huvialaringid lastele Täiskasvanute huvialaklubid Kogu valda hõlmavate kultuuriürituste läbiviimine  Järve mõisapargi kasutamine kultuuriliste ürituste läbiviimiseks Vabaõhuürituste korraldamine Puhke- ja spordikompleksi rajamine Järve külasse  Heal tasemel raamatukogu Kontaktide arendamine suuremate raamatukogudega Kvaliteetse internetiühenduse tagamine raamatukogus  Traditsiooniliste ürituste jätkuv toetamine  Järjepideva sporditegevuse toetamine  Omaalgatusliku ja külade tegevuse toetamine  Ajaloolise kultuuripärandiga seotud paikade ja sündmuste tähtsustamine  Laste vaba aja veetmise võimaluste laiendamine Laste huvialalaagrites osalemine Laste kaasamine heakorratööde läbiviimisse Huvialaklubide organiseerimine Järve noortekeskuses ja Saka rahvamajas  Kultuurialane välissuhtlus

11 Teha tihedamalt koostööd teiste kultuuriasutuste, spordiklubide, seltside ning ettevõtjatega Reklaamida valda tutvustavaid üritusi läbi erinevate infokandjate

2.5.4 Aktiivne ettevõtlusvõrgustik 2.5.4.1 Ettevõtlus ja investeerimiskeskkonna loomine Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Avatus uutele investeeringutele Aktiivne mainekujundusega tegelemine Uuringute läbiviimine klientide nõudmiste määratlemiseks  Olemasolevate ja tulevaste ettevõtjate abistamine Sisulise koostöö korraldamine ettevõtjatega Ettevõtjatele ja ettevõtlusega tegelema hakkajatele täienduskoolituse pakkumine Alustavatele ettevõtjatele info andmine erinevatest fondidest raha saamise võimaluste kohta Valla ettevõtlusest huvitatud inimestele infopäevade korraldamine, selgitamaks, millisel alusel on vallas kasulik ja võimalik ettevõtlust alustada

2.5.4.2 Turism ja puhkemajandus Eesmärgid ja lahendusvariandid:  Maakonna turismivõrgustikus aktiivne osalemine, lülitumine turismikettidesse  Arengukava olulisematele turismiga seotud objektidele Valaste joa vaateplatvorm ja kohvik Saka turismikompleksi ja Põhja-Eesti pankranniku külastuskeskus Kodumajutuse propageerimine elanike seas  Aktiivse puhkuse paigad Matkaradade planeerimine ja väljaehitamine Lõkke- ja telkimisplatside rajamine

2.5.5 Valla üldine areng ja halduskorraldus Valla juhtimine Eesmärgid ja lahendusvariandid:

12  Vallaelanike teadlikkus Kohtla Vallavalitsuse ja-volikogu tegevusest Regulaarselt ilmuv valla ajaleht Infotahvlite paigaldamine tihedamalt külastatavatesse kohtadesse (rahvamaja, raamatukogu, külade keskused ), kajastamaks kohalikke sündmusi ja kommenteerimaks vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid  Kiire info liikumine vallaelanike ja ametkonna vahel Regulaarsete infopäevade korraldamine külades Regulaarsete teabepäevade korraldamine külavanematele  Halduskorraldus

2.5.6 Valla maine Eesmärgid ja lahendusvariandid  Kohtla valla hea maine ning tuntus maakondlikul, vabariiklikul ja maailma tasandil Viia läbi Kohtla valla maine kujundamise kampaania Kohtla valla tutvustamine läbi erinevate kultuuri- ja spordiürituste Teha Kohtla valda puhke- ja investeerimisvõimalusi tutvustav kodulehekülg Avaldada Kohtla valla infot Ida-Viru maakonna koduleheküljel Tutvustada Kohta valda kõikvõimalike erinevate trükiste abil

3. TEGEVUSKAVA

Tegevuse nimetus 2007-2013 Läbiviija Planeeritud partnerid

Looduskeskkond Parkide hooldamine ja arendamine 2007-2013 vallavalitsus kinnistu omanikud, Pargiteede ja jooksuradade väljaehitamine kinnistute omanikud ettevõtjad Kultuurilise väärtusega paikade eksponeerimine 2007-2013 vallavalitsus kinnistute omanikud Saka mõisapargi arendamine puhke-, spordi- ja 2007-2013 kinnistu omanik vallavalitsus turismialaks Ontika mõisapargi terviklahendusena väljaarendamine 2007-2013 kinnistu omanik vallavalitsus Kukruse mõisapargi hooldus ja arendamine 2007-2013 vallavalitsus Järve küla puhkeala ja pargi renoveerimise, haljastuse 2007-2013 vallavalitsus - ja heakorrastuse detailplaneering ja väljaarendamine Maakasutus ja kinnisvara Vabadele maadele ja ehitistele kasutusotstarbe 2007-2013 vallavalitsus - leidmine Üldplaneeringu täiendamine 2007-2013 vallavalitsus Ettevõtjad, eraisikud Elamu ja kommunaalmajandus Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2007-2013 vallavalitsus ettevõtjad vastavalt ÜVK-le Elamuehituse arendamine 2007-2013 vallavalitsus arendajad Teed, transport ja side Valla teede ja truupide remont, hooldus ja ehitus 2007-2013 vallavalitsus - Viidamajanduse korrastamine 2007-2013 vallavalitsus Ohutu liikluse korraldamine 2007-2013 vallavalitsus teedevalitsus politsei Ühistranspordi korraldamine 2007-2013 vallavalitsus Maavalitsus, bussifirmad Välisvalgustuse rajamine 2007-2013 vallavalitsus

14 Bussipeatuste arendamine 2007-2013 vallavalitsus külad teedevalitsus Internetiühenduse võimaluste laiendamine küladesse 2007-2013 Vallavalitsus, külad ettevõtted Jäätmekäitlus ja heakord Jäätmehooldus- ja heakorra eeskirjade täitmise 2007-2013 vallavalitsus - järelvalve tõhustamine Jäätmekava täitmine 2007-2013 vallavalitsus - Sotsiaalhooldus ja tervishoid Pensionäride tegevuse mitmekesistamine 2007-2013 vallavalitsus külad Noorte ja perede toetamine ja nõustamine 2007-2013 vallavalitsus - Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine 2007-2013 vallavalitsus Tervislike eluviiside edendamine: 2007-2013 vallavalitsus valla spordiklubi õppepäevade, loengute ja nõustamise korraldamine Saka rahvamaja Lapsehoiuteenuse arendamine 2007-2013 vallavalitsus Noorsootöö arengukava koostamine ja elluviimine 2007-2013 vallavalitsus Sotsiaalabi ja sotsiaalteenuste parema kättesaadavuse 2007-2013 vallavalitsus koostööpartnerid korraldamine külavanemad sotsiaalalal Haridus, kultuur, sport ja vaba aeg Järve külasse noortekeskuse rajamine 2007-2013 vallavalitsus Järve külasse lasteaia ehitamine 2007-2013 vallavalitsus Regulaarne koostöö kõigi põhi- ja üldharidus- 2007-2013 vallavalitsus Koolid, lasteaiad koolidega, lasteaedadega, lastekodudega lastekodud Soodustada valla laste muusika- ja kunstihariduse 2007-2013 vallavalitsus koolid omandamist ning osavõttu spordi- ja huvialaringidest huvialaringid klubid Tervisespordi ürituste korraldamine 2007-2013 vallavalitsus valla spordiklubi, Saka rahvamaja Külades kultuuriliste ürituste läbiviimine 2007-2013 Vallavalitsus, MTÜ ettevõtjad Spordi- ja mänguväljakute rajamine küladesse 2007-2013 Vallavalitsus, MTÜ valla spordiklubi külad

15 Noorte ja lastelaagrite korraldamine 2007-2013 vallavalitsus - Saka rahvamaja arengukava väljatöötamine ja 2007-2013 vallavalitsus - elluviimine Ettevõtlus ja investeerimiskeskkonna loomine Tööstusala arendamine 2007-2013 Ettevõtjad, vallavalitsus Hobusekasvatuse talli ja treeningumaneeži võimaluste 2007-2013 Ettevõtjad vallavalitsus avardamine Turism ja puhkemajandus Kukruse mõisakompleksi kultuuripärandi säilitamine, 2007-2013 vallavalitsus restaureerimine, arendamine ja tutvustamine Valaste joa turismi- ja puhkekompleksi arendamine 2007-2013 Vallavalitsus, kompleksi haldaja Matkaradade planeerimine ja väljaehitamine; 2007-2013 vallavalitsus Alutaguse Matkaklubi, Lõkke ja telkimisplatside rajamine ettevõtjad, külad Saka karjääriala arendamine puhkealaks 2007-2013 vallavalitsus Saka turismikompleksi ja Põhja-Eesti pankranniku 2007-2013 Saka Cliff Hotel & OÜ Net Systems külastuskeskuse rajamine SPA OÜ Ontika mõisakompleksi väljaarendamine 2007-2013 Kinnistu omanik Saka endise militaarobjekti maa-ala arendamine puhke 2007-2013 vallavalitsus ja turismialaks Valla maine 2007-2013 Kodulehekülg internetis 2007-2013 vallavalitsus - Infotahvlite püstitamine 2007-2013 vallavalitsus - Regulaarne valla ajaleht 2007-2013 vallavalitsus külad Valla tutvustamine trükiste abil 2007-2013 vallavalitsus - Regulaarsete infopäevade korraldamine 2007-2013 vallavalitsus külavanemad Valla info avaldamine Ida-Viru maakonna infolehel 2007-2013 vallavalitsus -

16 4. KOHTLA VALLA SENINE ARENG, PIIRID, TERRITORIAALNE SISESTRUKTUUR JA ASEND NAABERHALDUSÜKSUSTE SUHTES

4.1 Ülevaade valla ajaloost

Kohtla vald (1949-1992 külanõukogu) moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jõhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, millega külgnevad idas Jõhvi, lõunas Mäetaguse ning läänes Lüganuse kirikukihelkonna Lüganuse ja Maidla vallad. Valla praegune põhjast lõunasse väljavenitatud kuju pärineb 1939. aastast. Valla elanike arv oli sel ajal suurimaks kogu Virumaal (7844 inimest). Järgnesid Erra (7006) ja Vao (5210) vallad. Elanike suure arvu põhjustas põlevkivitööstuse ja töölisasulate koondumine valla piirkonda Eesti Vabariigi ajal, mis 1946. aastal viis Kohtla-Järve linna ja 1945. aastal Kohtla (tänase Kohtla-Nõmme) alevi eraldumiseni. See tõi kaasa valla territooriumi, eriti aga elanike arvu vähenemise. 1997. aastal elas Kohtla valla 101 ruutkilomeetril 1616 inimest, Kohtla-Nõmmel 1461, Kohtla-Järvel (Järve linnaosas) aga 26000 inimest. Vanimad kinnismuistised Kohtla valla territooriumil pärinevad meie ajaarvamise algusest. Tegemist on ajaga, mil Põhja-Eestis mindi üle põlispõllundusele ning hakati matma niinimetatud tarandkalmetesse. Viimaseid oli endise Järve algkooli lähikonnas vähemalt neli. Kalmed kuulusid 3.-6. sajandisse m.a.j. Umbes sama vana oli ka tarandkalme, mis asus endise Järve mõisa kohal lõuna pool Tallinn-Narva maanteed. Võib üsna kindlalt väita, et siinsed põlispõllud on vanimateks kogu Kohtla vallas. Aja jooksul pikenes põllumassiiv Kukruse suunas ja Peeri küla ümbrusse, kus samuti kunagi asus kivikalme. Lahtiseks jääb asustuse areng Kohtla valla rannikuäärses osas, s.t. Sakalt Valasteni, mis Järvest eraldatud ulatusliku soodevööndiga. Arvatavasti ulatub ka seal põlispõllunduse algus tagasi vanemasse rauaaega (1.-5. sajand m.a.j.) Muinasaja lõpus oli Kohtla valla asustus põhijoontes välja kujunenud ning jäi seejärel enam-vähem muutumatuks paljudeks sajanditeks. Toonaste külade loetelu on meieni jõudnud Taani hindamisraamatu vahendusel, mis koostati tõenäoliselt 1241. aastal. Sealt leiame järgmised Kohtla valla külad: Saka, Ontika, Valaste, Järve, Peeri, Tõrvasküla (asus hilisema Järve mõisa kohal), Kukruse, Paate (asus Kukruse linnaosast idas) ja Odris. Mainitud külade adramaade koguarvuks oli 79. Arvestades, et üks adramaa toitis üldlevinud arvamuse kohaselt 6-9 inimest, võis muinasaja lõpul Kohtla valla territooriumil elada umbes 500-700 inimest.

17 Kohtla valla omavalitsuslik staatus kinnitati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 17. juunil 1992. aastal ning vald asus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Nõukogude korra ajal liideti põliselt Kohtla valda kuulunud Võrnu-Ereda piirkond Mäetaguse vallaga. Võrnu kuulub samuti Taani hindamisraamatu külade hulka ja selle suuruseks oli 13 adramaad, mis lisab veel 80-120 inimest. Eesti Vabariigi algusaegade suhteliselt väikesed vallad ei olnud majanduslikult kuigi tugeval järjel. 1935. aastal töötati välja soovitused valdade piiride muutmiseks. Asjaajamine ja valdadevahelised vaidlused kestsid mitmeid aastaid. Alles 1938. aasta lõpuks õnnestus vastuolud ületada ja 1. aprillist 1939 hakkasid muudatused kehtima. Valdade üldine arv vähenes 365-lt 248-le. Kohtla ja Järve valdade piiride osas otseseid muutusi ei olnud, kuid mõlema valla volikogud andsid nõusoleku liitumiseks. Kõik varad läksid üle Kohtla vallale ning nimeks otsustati jätta Kohtla vald. Vaidlusi tekitas vallamaja küsimus, sest Järve valla elanikele jäi Kohtla-Vanaküla liiga kaugeks. Sellepärast valiti vallamaja asupaigaks Järve küla. Reformi põhimõtteks oli, et uute valdade elanike arv ulatuks 2000-4000 inimeseni. Kohtla ja Järve valdades seda probleemi ei olnud, sest 1. märtsi 1939. aasta rahvaloenduse järgi elas Kohtlas 3176 (1934. aasta rahvaloenduse ajal 1929) ning Järvel 4695 (1934. aasta rahvaloenduse ajal 4282) elanikku. Arvestades peatset Kohtla-Järve alevi moodustamist, loeti siiski otstarbekaks mõlemad vallad liita, et vältida hilisemat elanike arvu vähenemist alla kriitilise piiri. Uus Kohtla vald oma 7844 elanikuga osutus Virumaa suurimaks. Järgnesid Erra (7006) ja Vao (5210). Kõige vähem elanikke (1943) oli territooriumilt suurimas Illuka vallas. Nõukogude ajal, 1945. aastal loodi Eestis külanõukogud. Kohtla valla territooriumil asus neid kolm: Saka külanõukogu - hõlmas Suterma, Kolga-Saka, Saka, Ontika-Saka ja Ontika külad; Järve külanõukogu - hõlmas Kaasikaia, Kaasikvälja, Amula, Järve, Kabelimetsa, Revino, Kukruse, Täkumetsa, Peeri ja Valaste külad; Kohtla külanõukogu - hõlmas Rutiku, Servaääre, Vitsiku ja Vanaküla ning Roodu ja Kohtla asunduse. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 23. detsembrist 1945 muudeti Kohtla alevik samanimeliseks töölisaleviks, väljudes sellega valla alluvusest. Juba 1946. aastal loodi ja eraldati Kohtla valla territooriumist Kohtla-Järve linn. 1947. aasta 4. aprillil sai Kohtla-Järve juba vabariikliku alluvusega linnaks. Sama aasta 12. detsembril allutati

18 Kohtla alevinõukogu Kohtla-Järve Linna TSN-le. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13. maist 1950 “Kukruse töölisalevi moodustamise kohta” kujundati Kukruse asula samanimeliseks töölisaleviks ning allutati Kohtla-Järve Linna TSN-le. Kohtla valla territoorium kahanes sellega veelgi. Vahepeal oli 25. veebruaril 1949 moodustatud Virumaa idaosast Jõhvi maakond, kuhu kuulus ka Kohtla vald. 26. septembril 1950 maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarajooni. Ühes sellega nimetati vallad ümber külanõukogudeks ning kaotati endised väikesed valdade alluvuses olnud külanõukogud. Kohtla külanõukogu jäi Jõhvi rajooni koosseisu. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 17. juunist 1954. aastast viidi seoses kolhooside ühinemisega ning kolhoosidevahelise maakorralduse korrastamisega läbi ka külanõukogude ühinemine. Kolhoose hakati Kohtla vallas looma 1949. aastal: Saka külanõukoguks märtsiküüditamise järel “Edu”, “Punane Lipp”, “Kungla” ja “Võidu Tee”. Sama aasta oktoobris ühendati “Punane Lipp” “Kungla” kolhoosiga. 1950. aastal ühinesid “Kungla” ja “Edu” kolhoos “Kungla” kolhoosiks. 1951. aasta märtsis ühinesid “Kungla” ja “Võidu Tee” kolhoosiks “Võidu Tee”. Järve külanõukogus moodustati 1949. aasta aprillis “Tulevik”, mis ühendati 1951. aastal Toila külanõukogu alluvuses olnud “Lembitu” kolhoosiga “Tuleviku” kolhoosiks. Kaasikaia, Kaasikvälja ja Amula külade baasil moodustati “Kalju”, Peeri külast “Ader”. 1950. aasta sügisel ühinesid “Ader” ja “Kalju” kolhoosiks “Sirp ja Vasar”. 1951. aasta märtsis liitus sellega “Kalju”. 1955 aastal reorganiseeriti “Sirp ja Vasar” Kurtna sovhoosi osakonnaks. 1956. aastal loodi sellest osakonnast “Kohtla-Järve” sovhoos. Kohtla külanõukogus moodustati 1949. aastal Servaääre ja Vanaküla küla baasil “Punane Täht”. 1951. aastal ühines see naabermajanditega kolhoosiks “Säde”. 1954. aasta seadluse alusel moodustati Kohtla külanõukogu järgmiselt: 1. kolhoosid - “Sirp ja Vasar”, “Võidu Tee”, “Säde”; 2. asulad - Toila asundus, Amula, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Kaasikaia, Kolga-Saka, Kukruse, Ontika, Ontika-Saka, Peeri, Revino, Roodu, Rutiku, Saka, Servaääre, Sinivoore, Suterma, Toila-Martsa, Täkumetsa, Valaste, Vanaküla ja Vitsiku külad. Külanõukogu keskus asus Kohtla-Järve linnas. 14. oktoobril 1960. aastal likvideeriti Jõhvi rajoon ja Kohtla külanõukogu allutati Kohtla- Järve linnapiirkonnale.

19 15. detsembril 1964. aastal likvideeriti omakorda linnapiirkond ja moodustati Kohtla-Järve rajoon, mille koosseisu lülitati ka Kohtla külanõukogu. 1977. aasta 25. veebruaril kinnitati Eesti NSV alevite ja külade uus nimekiri, mille alusel jäid Kohtla külanõukogusse järgmised külad: Järve, Kohtla, Kukruse, Ontika, Peeri, Roodu, Saka, Täkumetsa, Uikala ja Valaste. 1984. aasta lõpuks liideti Uikala küla Toila külanõukoguga. Keskajal lisandusid eelmistele veel Roodu, Käva, Mõisamaa ja Amula külad. Asustuse üldpilti muutis oluliselt külamaade mõisastamine eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, mil külad muutusid hõredamaks ja osa talusid asustati ääremaadele. Tekkisid Kohtla-Servaääre, Saka vabatküla, Järve vabatküla, Kukruse Hiirelinn ja Kohtla Vitsiku külad. Teine suurem muudatus toimus 1920-ndate aastate algul kui mõisamaad jagati talukruntideks. Tekkisid niinimetatud asunduskülad (Kohtla, Järve, Sinivoore, Saka, Kukruse, Peeri). Omavalitsuse tekkelugu Kohtla vallas algab 1816. aastaga. Sel ajal moodustas vallakogukonna iga vähegi suurem mõis. Kohtla valla praegusel territooriumil oli neid kokku viis (Kohtla, Järve, Saka, Ontika ja Kukruse). 1866. aasta vallareformiga vallavalitsuste õigused suurenesid ja sõltuvus mõisast vähenes. Saades majanduslikult iseseisvaks, muutusid senised väikesed vallad ebamajanduslikeks. 1891. aastal viidi läbi valdade ühendamine ja selle alusel ühinesid Saka, Ontika, Järve ja Kukruse vallad ühiseks Järve vallaks. Kohtla ja Võrnu valdadest moodustati Kohtla vald. Seega jäi tänase Kohtla valla territooriumile alles kaks valda. 1913. aasta aadressraamatu järgi kuulusid nendesse valdadesse järgmised külad: 1. Järve vald - Ontika mõis -Valaste ja Väike-Saka külad; Kukruse mõis - Kukruse ja Peeri külad; Järve mõis - Järve küla; Valla keskus asus Järve külas. 2. Kohtla vald - Kohtla mõis - Kohtla, Rutiku, Vitsiku ja Käva külad; Ereda mõis - Võrnu, Uuenurme, Aruküla ja Võrnu-Sala külad; Valla keskus asus Kohtla külas. Saka mõis ja küla kuulusid sel perioodil Lüganuse kihelkonda. 1919. aasta lõpul iseloomustasid mõlemat valda järgmised andmed: Järve vald - elanikke 2500

20 põllumajanduslikku maad 10131 tiinu puhastulu 80 rubla

Kohtla vald - elanikke 1763 põllumajanduslikku maad 10850 tiinu puhastulu 450 rubla. Võrreldes ülejäänud tänase Ida-Viru maakonna territooriumi valdadega olid elanike arvult Järve viiendal ja Kohtla kaheteistkümnendal kohal. Põllumajandusliku maa osas oldi vastavalt viiendal ja kuuendal kohal. Puhaskasu osas oli Kohtla viiendal ja Järve üheksandal kohal. 1921. aastal liitus Järve vallaga Püssi valla Suterma küla, vastavalt sealsete elanike palvele. Tänu asunduste rajamisele ja põlevkivitööstuse tekkimisele, kasvas asustus 1930. aastate alguseks tunduvalt: Järve vald - territoorium 92 km²; elanikke 3768 (1932. a.); talundeid 445; talundeis elanikke 2171 (1929. a.); talunditel maad 7109 ha; sellest põldu ja aiamaad 2362 ha (33 %). Kohtla vald - territoorium 86 km²; elanikke 1916 (1934. a.); talundeid ja elamuid 334; talundeis elanikke 1224 (1929. a.); talunditel maad 4983 ha; sellest põldu ja aiamaad 1650 ha (33,1 %). Tegutsesid järgmised tööstusettevõtted: Georg Dehki saeveski - end. Järve mõis; Nikolai Saksimi nahaparkimise töökoda - Järve vald; Georg Dehki telliskivitehas - end. Järve mõis; Johannes Müllershofi telliskivitehas - Kohtla asundus; Prits Kreismanni telliskivitööstus - Kohtla vald; Jaan Blumenfeldti sepikoda - end. Kukruse mõis; Ruuben Nurga sepikoda - Kohtla asundus;

21 Räis Augusti sepikoda - Võrnu küla; Tõnis Aleksiuse pagaritööstus - Järve vald; August Ehavaldi pagaritööstus - Järve vald; Eduard Rommoti pagaritööstus - Järve vald; Kartulisaaduste ümbertöötlemise ühing “Amidon” - Järve vald; Rudolf Salla tuuleveski - Kohtla vald; J. Rebase tuuleveski - Järve vald; A. Strandmanni tuuleveski - Kohtla vald; J. Tennovi tuuleveski - Järve vald; Kohtla Tarvitajate Ühisuse tuuleveski - Kohtla vald; R. Sahki tuuleveski - Kohtla vald; J. Albi tuuleveski - Järve küla; M. Vuksi ja Jüri Kaubi tuuleveski - Järve vald; Madis Saroki tuuleveski - Järve vald; Stepan Logusovi metsatööstus - Kohtla vald; T. Tschernoschevi metsatööstus - Järve vald; Rudolf Kessi metsatööstus - Kohtla vald; Rudolf Räisi metsatööstus - Kohtla vald; Toodud nimekiri ei hõlma põlevkivitööstust ega sellega seotud ettevõtteid, samuti kaubandusettevõtteid. Tsaariajal eksisteeris Kohtla ja Järve valdade territooriumil 6 kooli (Järve, Kohtla, Kukruse, Peeri, Valaste ja Võrnu). Kõik nad rajati juba 18. sajandil. Nendele võib lisada veel 19. sajandi esimesel poolel rajatud Saka kooli. Eesti Vabariigi ajal kasvas koolide arv veelgi.

Tabel 1 Klassikomplektide arvud Kohtla valla koolides 1919-1940 Vald/ Kooli nimetus Klassikomplektide arv 1919/20 1924/25 1930/31 1935/36 1939/40 1. JÄRVE VALD K-Järve kaevanduse algkool (asut. 1922) 6 6 6 6 Järve 4 4 5 4 4 Saka 2 4 5 6 6 Valaste 4 4 6 5 6 Kukruse 4 4 4 4 4 K-Järve Vene Emigrantide kool 5 Peeri 4 4 4 4 Kukruse asunduse kool 6 6 6 2. KOHTLA VALD Kohtla 4 4 6 6 6 Võrnu 4 4 4 6 6

Nõukogude perioodil koolid üksteise järel suleti või läksid Kohtla-Järve linna alluvusse ja tänaseks ei ole valla territooriumile enam alles jäänud ühtegi kooli. Vilkalt arenes ühistegevus. Eesti Vabariigi alguseks eksisteeris Kohtla ja Järve valdades kokku 8 ühistegevuslikku organisatsiooni. Järgneva paarikümne aasta jooksul lisandus neid juurde veel 15. Vallad ja seltsid asutasid raamatukogusid. 1934. aastal oli neid Järve ja Kohtla valdades kokku 6 (Järvel, Kukrusel, Kohtlas, Võrnus, Valastes ja Sakal). Veel tegutsesid segakoorid Järvel, Kohtlas ja Võrnus, puhkpilliorkestrid Järvel, Kohtlas ja Võrnus, keelpilliorkester Järvel. Samal ajal rahvaarv üha jätkas kasvu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. aasta määrusele nr 244 “Alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” ennistati Kohtla vallas Amula, Kaasikaia, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Mõisamaa, Paate, Servaääre ja Vitsiku ajalooliselt väljakujunenud külad. Valla põhiväärtusteks on võrratu loodus kõigi oma vaatamisväärsuste ja kontrastidega, sest asub ju valla territooriumil Eesti ilusaim ja kõrgeim - Ontika pankrannnik, kus loodusjõud on kujundanud kuni 56 m üle merepinna ulatuva paeastangu. Valastes asub Eesti kõrgeim - 25 meetrine Valaste juga. Unikaalse looduse säilitamise eesmärgil on loodud Ontika maastikukaitseala. Ontika pankrannik, Eesti loodusele väga iseloomulik on valitud Eesti loodusmaastike sümboliks.

4.2 Kohtla valla praegused piirid ja nende otstarbekus, üldandmed

Kohtla valla praeguse piirid pärinevad põhijoontes aastatest 1945-1950, mil valla territooriumist eraldati Kohtla alev (1945) - praegune Kohtla-Nõmme vald, Kohtla-Järve linn (1946) ja Kukruse alev (1950) - praegune Kohtla-Järve linnaosa. Hiljem tehti linnaliste asulate kasuks veel mitmeid äralõikeid. Kohtla valla praegune põhjast lõunasse välja venitatud kuju pärineb 1939. aastast, mil vallareformi käigus ühendati Kohtla ja Järve vallad. Valla piir kulgeb põhjas piki Soome lahe rannikut, edelas läbib piir Saka ja Aa vahelisel joonel pankrannikupealse suhteliselt viljakate muldadega kultuurmaistu (ühine piir Lüganuse vallaga), seejärel lõikab valla territooriumisse sügavale Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Nõmme valla territoorium, mille tulemusena moodustub Kohtla valla edelasopp (piirneb Maidla vallaga). Lõunas on piir ühine Mäetaguse vallaga, idas Kohtla-Järve linna Sompa linnaosaga ning Jõhvi vallaga. Kirdes sopistub piir itta, kus puutub kokku Toila vallaga. Kohtla valla territooriumi sees asub Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa territoorium. Tänu linnaliste asulate moodustumisele valla territooriumi arvelt kujunes valla piir küllalt sopiliseks, mis mõnevõrra raskendab valla haldamist.

Tabel 2 Üldandmed

Pindala (km2) 101

1663 Elanike arv seisuga 01.01.2007 a. Rahvuste arv 13

Külasid 17 54% Eestlasi elanike üldarvust Mehi 800 48% Naisi 858 52%

Kohtla valla vapp:

Sinisel kilbil kuldne kroon ja sellest vasakul hõbe- sinine piit ning lainelõikeline vastand- värvides, hõbe- sinine vapitüvi. Eepose "Kalevipoeg" järgi saabus Kalev põhjakotka seljas ja maandus kõrgel Viru kaldal, milleks tõenäoliselt oli Ontika (56 m). Hõbedane piit - Ontika paekallas heraldilisel kujul. Vasakul (sinistes) asuv paekallas kujutab Kohtla valla paiknemist Toila vallast vasakul. Toila vapil on paekallast kujutav piit paremal. Lainelõige ja jalus - tähistavad vett ja veerikkust.

Kohtla valla lipp

Ristkujuline lipp on varda poolt lipu 1/3 pikkuse kohal püstiselt sirglõikega ning allservast lipu 2/7 laiuse kohal põigiti lainelõikega jaotatud neljaks väljaks: vardapoolne ülemine on valge ja alumine - sinine ning väljad lipu lehvivas otsas on vastandvärvides. Kandelipu suurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu kujunduse aluseks on vapp, kuid pööratud kujul, kuna seda eeldab lipu olemus ja sümbolite paigutus. Kroon paigutatakse hõbe ja sinise piiril.

4.3 Valla asukoht maakonnas ja naaberhaldusüksuste suhtes, võimalikud koostöövaldkonnad

Kohtla vald moodustab endise Jõhvi kihelkonna loodeosa ja praeguse Ida-Viru maakonna kõige tihedama asustusega piirkonna tuumiku (idas hõlmab tihedama asustusega piirkond veel Jõhvi ja läänes Lüganuse valla). Vallal on ühine piir 6 valla, Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Järve linna Kukruse ja Sompa linnaosadega, seega kokku 7 haldusüksusega. Seetõttu etendavad suhted naaberhaldusüksustega tavalisest suuremat tähtsust. Olulisim osa on suhetel Kohtla-Järve linna ning tema linnaosadega, mille tagamaaks vald sisuliselt on. Valitsenud poliitilise olukorra ja linnale prioriteedi andmise tõttu lähiminevikus, ei olnud vastastikku kasutoovate suhete arendamine võimalik. Pigem vastupidi, linna naabrus põhjustas valla (endise külanõukogu) sotsiaalsfääri ja ka muude valdkondade taandarengu. Kujunenud uues olukorras võib loota vastastikuste suhete normaliseerumisele, kuna see on valla normaalse arengu kindlustamiseks hädavajalik. Valla edelaosa areng on mõeldamatu ilma tiheda koostööta Kohtla-Nõmme vallaga, kellega on saavutatud põhimõtteline üksmeel. Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa mõjutab suhteliselt väiksemat osa valla territooriumist, kuid Kukruse linnaosa integreerimine valla ellu on sellegipoolest hädavajalik, seda enam, et ta asub keset valda, olles viimase territooriumist täielikult ümbritsetud. Naabervaldadest on Kohtlal kõige tihedam side Jõhvi vallaga, kellega on ka pikim ühine piir. Läänepoolsed naabrid, Lüganuse ja Maidla, koonduvad rohkem Kiviõli ümber ja Kohtlaga neil (eriti Maidlal) tihedam side puudub. Sama võib ütelda lõunapoolse naabri - Mäetaguse valla kohta, kelle sotsiaalmajanduslik sfäär on suunatud rohkem Iisaku poole kui põhja. Viimasel juhul pealegi rohkem Jõhvi kui Kohtla suunas. Peamised koostöövaldkonnad: 1. Haridus - Kohtla-Nõmme valla ja Kohtla-Järve linnaga, lisaks Jõhvi, Lüganuse ja Toila vallaga. Muusika- ja kunstikooli osas koostöö Kohtla-Järve linna ja Jõhvi vallaga. 2. Kultuur - Kohtla-Järve linna ja Jõhvi, Toila, Lüganuse ja Kohtla-Nõmme vallaga. 3. Sotsiaal- ja kaubandussfäär - Kohtla-Järve linna ning tema linnaosade Kukruse ja Sompaga, Kohtla-Nõmme, Jõhvi ja Toila vallad.

26 4.4 Valla haldusjaotus

Oma praegusel kujul on Kohtla vald küllalt homogeenne. Suhteliselt iseseisvama piirkonna moodustab Saka ühes lähiümbrusega. Ülejäänud valla territooriumist täiesti isoleeritud on aga Roodu küla, mille ainus ühendustee vallaga kulgeb läbi Kohtla-Nõmme valla. Teedevõrgu iseloomu tõttu võib valla siiski jaotada tinglikult kaheks - põhja- ja lõunaosaks, vastavalt endisele halduslikule jaotumisele Kohtla ja Järve valdadeks. Ühendus nende kahe poole vahel toimub valdavalt läbi Kohtla-Järve linna. Ainsaks vallas praegu eksisteerivaks struktuurseks allüksuseks on külad ühes külavanematega.

Tabel 3. Kohtla valla elanike arv külade kaupa 01.01.2007 Elanikke kokku 1663 Külad: Järve 680 Saka 155 Valaste 118 Peeri 91 Ontika 79 Kohtla 79 Kabelimetsa 68 Kukruse 64 Roodu 56 Kaasikaia 54 Vitsiku 43 Amula 36 Kaasikvälja 32 Paate 30 Täkumetsa 27 Servaääre 26 Mõisamaa 6 Kohaliku omavalitsuse tähtsusega 19

27 4.5 Asustus, rahvastik, tööjõuressursid

Tabel 4 Kohtla valla elanike vanuseline struktuur 01.01.2007 a

60/65

–

Elanikke kokku Lapsi 0 Tööealisi 16 Pensionär üle e 60/65

Kohtla vald 1663 261 1116 267 Külad:

Järve 680 102 506 72 Saka 155 31 93 31 Valaste 118 22 73 23 Peeri 91 18 61 12 Ontika 79 13 51 15 Kohtla 79 11 46 22 Kabelimetsa 68 14 45 9 Kukruse 64 8 45 11 Kaasikaia 54 8 37 9 Roodu 56 5 41 10 Vitsiku 43 5 29 9 Amula 36 10 19 7 Kaasikvälja 32 8 19 5 Paate 30 1 16 13 Täkumetsa 27 2 16 9 Servaääre 26 3 17 6 Mõisamaa 6 - 2 4 Kohaliku omavalitsuse 19 18 1 tähtsusega

Kohtla valla elanike vanuseline struktuur 01.01.2007 a

16%

68%

Lapsi 0-15 Tööealisi 16-60/65 Pensionäre üle 60/65

Joonis 1 Kohtla valla elanike vanuseline struktuur 01.01.2007 1. jaanuari 2007 aasta seisuga oli Kohtla vallas 1663 elanikku. Valla suuruseks on 101,6 km² ja sellega on ta üks väiksemaid maavaldu Ida-Virumaal, moodustades ca 3 % maakonna territooriumist. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane: enamik rahvastikust elab valla põhjaosa suuremates külades. Kohtla vald on tiheda asustusega, valla rahvastiku keskmine tihedus (16,1 inimest /km²) ületab tunduvalt nii Ida-Virumaa maavaldade keskmise (6,9 inimest /km²) kui ka Eesti maavaldade keskmise (10,3 inimest /km²). 1959. aastal oli valla administratiivpiires 28 asulat. Põlevkivi kaevandamise ja tööstuse arengu, Kohtla-Järve linna ja tema eri osade tekke ja laienemisega ning mitmesuguste haldusreformide tulemusena killustati nii endine Virumaa suurima elanike arvuga Kohtla valla territoorium, kui muudeti sisemist jaotumist külade vahel. 1960. aastaks oli valla asulate nimekirjas 9 küla. Pärast endiste külade osalist ennistamist 1997. aasta detsembris kinnitati asulate praegune nimistu ja määrati lahkmejooned. Elanike arvu muutumise dünaamikast ajavahemikul 1959-2007 annab ülevaate tabel 5. Elanike arvu muutumise dünaamikat on jälgitud ajavahemikul 1959-2007 sel põhjusel, et selle ajavahemiku statistilised andmed on omavahel võrreldavad: rahvastiku andmed maa- asulate lõikes on viidud vastavusse vahepealsel perioodil kehtinud territoriaalse jaotusega. Ajavahemikul 1959-2007 vähenes kogu valla elanike üldarv ligi 300 inimese võrra. Suuremad muudatused toimusid asulate lõikes - Järve küla elanike arv suurenes 2,6 korda, kõikide teiste külade (välja arvatud Saka) elanike arv vähenes aga enam kui kahekordselt . Elanike ümberasumist valla lõunaosa küladest on suurel määral põhjustanud majandusstruktuuri ja sotsiaalsed muudatused, aga ka põlevkivi maa-alune kaevandamine

29 ja sellega kaasnevad keskkonnakahjustused. Talude taastamisega on elanike arvu vähenemine valla äärealade külades küll lakanud. Põhiosa elanikest on koondunud valla kesk- ja põhjaossa Tallinn-Narva maantee ja raudtee ning linnade ümbrusse. Kohtla-Järve linnaga külgnevas vallakeskuses Järve külas elab ligi pool kogu valla elanikest (680 ehk 40,8 %). Suuruselt järgmistes Saka ja Valaste külades elab 155 ning 118 elanikku. Võrreldes 2003 a on elanike arv kasvanud 2007 a –ks kõige rohkem Valaste külas, kus on aktiviseerinud elamuehitus. Ülejäänud külades elab igaühes vähem kui 100 elanikku. Kõige väiksemas külas Mõisamaal elab 6 inimest. Umbes 70% valla elanikke on tööealised inimesed (15 – 65 aastat), lapsi on ligi 16% (261 inimest) ja pensionäre on samuti 16% ehk 267 inimest.

Tabel 5 Kohtla valla elanike arvu dünaamika Jr Küla nimi Faktiline k elanike arv 1959 1970 1979 1989 1998 2000 2003 2007 in inimest inimest in in in in in 1 Amula 38 32 35 36 2 Järve 252 304 422 1006 726 721 710 680 3 Kaasikaia 41 46 48 54 4 Kaasikvälja 23 25 35 32 5 Kabelimetsa 60 61 71 68 6 Kohtla 314 317 257 171 75 69 80 79 7 Kukruse 369 299 193 134 66 58 57 64 8 Mõisamaa 6 7 6 6 9 Ontika 231 205 170 133 77 74 83 79 10 Paate 37 38 34 30 11 Peeri 180 222 172 109 70 76 81 91 12 Roodu 104 119 63 42 49 42 37 56 13 Saka 217 202 189 185 161 151 160 155 14 Servaääre 22 22 23 26 15 Täkumetsa 68 66 49 26 30 30 24 27 16 Valaste 208 192 119 53 79 85 104 118 17 Vitsiku 102 52 54 48 43 KOV 19 tähtsusega Vald kokku 1976 1926 1634 1859 1612 1591 1636 1663

30 Kohtla valla elanike dünaamika 1959 a - 2007 a

2500 1976 1926 2000 1859 1634 1612 1591 1636 1663 1500

1000

500 1 0

1959 1970 1979 1989 1998 2000 2003 2007

Joonis 2 Kohtla valla elanike dünaamika Valla elanike arvu suhteline stabiilsus on seletatav tema linnalähedase asendiga. Suur osa valla töötavast elanikkonnast on leidnud rakenduse naabruses asuvates linnades: ligi kolmveerand valla töötajatest töötab väljaspool valda. Valla elanike arvu suhtelist stabiilsust on mõjutanud ka vastassuunaline mehaaniline liikumine - ümbruskonna linnade elanikud on asunud elama valla territooriumile.

4.6 Teenindus, puhke ja turismimajandus

Kohtla valla paiknemine Kohtla-Järve linna ning linnaosade ja Kohtla-Nõmme valla mõjutsoonis on avaldanud otsest mõju valla teenindusasutuste võrgu väljakujunemisele. Valla teenindusasutuste paiknemisest annab ülevaate järgnev nimistu. 1. Lasteaed - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Toila, Jõhvi, Lüganuse ja Kohtla-Nõmme vallas. 2. Kool - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme, Jõhvi, Toila ja Lüganuse vallas. Kohtla-Järve linna ning Jõhvi valla huvi- ja spordikoolid. 3. Tervishoiuasutus - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme ja Toila valdades. 4. Apteek - kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnades. 5. Hooldekodu - kasutatakse Aa hooldekodu , Toila valla hooldekodu ja Kiviõli linna hooldekodu. 6. Kaubandus - kasutatakse Järve külas, Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme ja Jõhvi vallas.

31 Turud - Jõhvi vallas ja Kohtla-Järve linnas. 7. Toitlustusasutus - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas ja Järve külas baar”Rokki”, kohvik Valaste joal, Saka Cliff Hotell. 8. Raamatukogu - kasutatakse Sakal, Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme vallas, Jõhvi vallas. 9. Kultuuriasutus - kasutatakse Saka rahvamaja, Kohtla-Nõmme vallas, Kohtla-Järve ja Jõhvi vallas. 10. Muuseum - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kaevandus Park Muuseum Kohtla- Nõmmel (avati 2001. a.) 11.Postiasutus, side - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas, Kohtla-Nõmme vallas. 12. Pank - kasutatakse Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi vallas. 13. Päästeteenistus – kasutatakse Ida-Eesti Päästekeskust. 14. Politsei - teenindab Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakond. 15. Olmeteenindus - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas. 16. Spordirajatised - kasutatakse Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi, Toila, Kohtla-Nõmme vallas, Saka, Järve, Kaasikaia, Valaste, Ontika külades. 17. Autoteenindus - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas, Täkumetsa- ning Järve külades. 19. Bensiinijaam - kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas. 20. Majutusasutused - kasutatakse Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi vallas, Saka Cliff Hotell, Valaste Puhkemaja. 21. Puhke (turismi) keskus - Valaste joa vaateplatvorm ja toitlustus koht Valaste kohvik koos karavaniparkla ja puhkemajaga, Telkimiskohad ja karavaniparkla Saka Cliff Hotelli juures. 22. Turismiinfo-avalikud internetipunktid on Saka raamatukogus ja Järve küla Päevakeskuses. 23. Rahvusvaheline matkarada E-9 peatus- ja teeninduskohtadega - telkimis- ja puhkekohtade rajamine põhjarannikul Saka ,Ontika ja Valaste külades. 24. Aiandusühistud - Valaste, Peeri ja Roodu külades. 25. Veterinaarteenistus - FIE veterinaararstid piirkonnas. 26. Vallamaja - Järve külas.

32 Valla elanikke teenindavad põhiliselt ümbruskonna valdade ja linnade ning linnaosade teenindusasutused. Vallas on Saka külas asuvad Saka rahvamaja ja Saka raamatukogu. Naaberhaldusüksuste teenindusasutuste osa elanike teenindamisel on põhiline nii hariduse, tervishoiu, kaubanduse, spordibaaside kasutamise, kultuurilise ja olmeteeninduse kui ka kodanikukaitse osas, s.t. rahuldatakse nii elanike igapäevase kui episoodilise teenindamise vajadusi. Valla territoorium omakorda pakub naaberhaldusüksuste elanikele võimalusi vaba aja veetmiseks - ümbruskonna linnade elanikud kasutavad valla territooriumil loodud puhkevõimalusi looduslikult kaunis keskkonnas mererannikul, metsades, parkides ning arvukates aiandusühistutes. Valla teenindusasutuste võrk vajab täiendamist. Nii tööalane pendelmigratsioon kui ka Kohtla-Järve linna ja tema erinevate linnaosade ning Kohtla-Nõmme tähtsus tootmis- , teenindus- ja hariduskeskustena säilivad ka edaspidi. Vallasiseselt on edasine ülesanne äärealadel paiknevate külade osatähtsuse taastumine ning töövõimelistele elanikele tööhõive tagamine. Korrastamist vajab telefoniside. Kodanikukaitse (politsei, kiirabi, päästeteenistus) tagamise üheks põhifaktoriks valla tingimustes on aga ulatusliku ja töökindla sidesüsteemi olemasolu.

Kuna Kohtla vald on Eesti riigi põhjapiiril olev vald, siis siin on üheks huvipooleks Riigi Piirivalveamet, kelle huvid tagatakse vastavalt Riigipiiri- ja Piirivalveseadusele. Riigi Piirivalveamet on rajanud Valaste külasse mere seiresüsteemi radari, mis asub klindil Ontika maastikukaitsealal. Valla külaliste ja turistide teenindamiseks - majutamiseks on vaja teeninduskeskusi - majutuskohti. Saka mõisa on ehitatud Saka Cliff Hotel. Valaste joal paikneb vaateplatvorm ja toitlustuskoht, puhkemaja, autokaravani peatus, telkimiskoht, parkla autodele. Selle projekti eesmärgiks oli Valaste joa kui vaatamisväärsuse korrastamine ning välisturistide huvi suurendamine Ida-Viru maakonna vastu ning investeeringute kaasamine. Ontika maastikukaitseala looduse paremaks tundmaõppimiseks on rajatud 5,5 km pikkune Rahvusvahelise matkaraja E9 lõik, mis algab Saka külast ja kulgeb süvamerelasuni. Vastavalt soovile saab jätkata kas mööda mereranda või klindiastangu ülaserva kuni Valaste joani. Joa juurest toob õpperada tagasi Ontika mõisa juurde.

33 1.vaatekoht- Saka küla, 2- Saka süvamerelasu kanjon, 3- pangaalune mets, 4- kambriumi sinisavid, 5- astangupealne Ontikal, 6- Valaste juga. Perspektiivis on ka Kukruse mõisa renoveerimine ning Järve kindluselamu, küla ja pargi detailplaneering.

Rajatavad telkimiskohad

On juba telkimiskohad Saka mõisas, Ontika mõisas. On plaanis ka telkimiskohti teha Ontika matkaraja piirides ja Valaste vaateplatvormi teenindavas kompleksis. Naaberlinnade elanikele pakuvad puhkamisvõimalusi valla territooriumil olevad aiandusühistud Valastes, Peeril ja Roodul.

4.7 Sotsiaal-, tervishoid, kultuur, sport

Valla elanikkonna tervishoiualane teenindamine rajaneb Kohtla-Järve linna ning Kohtla- Nõmme ja Toila valdade tervishoiuasutuste baasil. Tervishoiuasutuste rajamine valla territooriumile ei ole otstarbekas, küll aga vastavate ruumide leidmine ja nende kohandamine perearstide vastuvõturuumides külades. Ebaotstarbekaks peetakse ka hooldekodu rajamist valla territooriumile, kuna Aa ja Toila hooldekodud suudavad seda teenust pakkuda vajalikul tasemel. Kohtla vallas Järve külas on rajatud eakate päevakeskus. Sellega on loodud võimalus valla elanikele mitmesuguste ürituste läbiviimine ning vajadusel ka sotsiaalteenuste osutamine. Avahoolduse projekti realiseerimise eesmärgiks päevakeskuses on:  konkreetsete abivajajate väljaselgitamine  vanurite nõustamine toimetulekuks igapäevases elus ja  noorte perede nõustamine eluga toimetulekuks  võimaluse andmine kõikidele elanike gruppidele vaba aja veetmiseks. Vaba aja sisukaks veetmiseks annab hea võimaluse aastatel 1994-1997 renoveeritud Saka rahvamaja. See 1934.a. Saka Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu eestvõttel ja talupoegade abiga ehitatud rahvamaja on olnud aastate vältel agara seltsielu tunnistajaks. Kultuurielu edendamine külas- see saab käesoleva perioodi üheks prioriteediks. Rahvamaja ruume on võimalik välja üürida mitmesuguste ürituste läbiviimiseks. Taaskäivitamisel on mitmed huviala- ja taidlusringid. Saka rahvamaja on kujunenud kogu valla kultuurikeskuseks. Rahvamaja on ka Toilas. Vaba aja sisukaks veetmiseks annab hea võimaluse annavad ka Kohtla-Järve kultuurihoone, Jõhvi Kultuurikeskus ja Kukruse kultuurihoone. Kohtla valla lastel on võimalus käia erinevates ringides Kohtla-Järve

35 kultuurihoones ja Jõhvi Kultuurikeskuses. Mõned õpivad ka Kohtla-Järve kunstikoolis ja Jõhvi muusikakoolis.

Renoveerimist vajab Järve linnus. 2001.aastal renoveeriti linnuse katus, et hoone ei laguneks. Park linnuse ümber on suurepärane koht mitmesuguste suveürituste ( laadad, vabaõhuetendused jm) läbiviimiseks. Rahvamaja juures asuv laululava on saanud traditsiooniliselt valla külade ja perepäevade läbiviimise kohaks. Kavas on propageerida telkimisvõimalusi turistidele, kes läbivad matkaraja või külastavad Valaste joa vaateplatvormi. Kõigi spordiürituste initsiaatoriks on 1995. aastal asutatud valla spordiklubi, kelle tegevuse eesmärgiks on võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine valla elanike seas. Spordiklubi on vaatamata oma noorusele leidnud oma koha ning võimalused spordi arendamiseks. Traditsiooniliseks võistluseks on saanud Saka küla jooks Maido Keskküla karikale, osaletakse korvpalliturniiridel . Spordiklubi edasiseks ülesandeks on sportlike eluviiside edasine propageerimine ning külavanemate kaudu kõigil korraldatavatel spordiüritustel osalemise laiendamine. Valla elanikud tegelevad spordiga Kohtla-Järve spordihoones, Ahtme spordihoones ja Kohtla-Järve jäähallis.

4.8 Transport ja teed

Kohtla valda läbivaks tähtsaimaks liiklusmagistraaliks on valda ida-lääne suunas läbiv Tallinn-Narva maantee. Kaugliinide bussid peatuvad Kohtla-Järve linnas s.t. enam-vähem valla keskel. Seetõttu on vallaelanikel ühendus Tallinna, Tartu ja Narvaga parem kui maapiirkondade elanikel tavaliselt.

Teiseks Kohtla valda läbivaks suuremaks teeks on Kohtla-Järve - Mäetaguse maantee, mis on kohaliku tähtsusega ning selle kaudu toimub ühendus Mäetaguse vallaga ning mille kaudu pääseb Jõhvi-Tartu maanteele. Kohtla valda läbivad kõik autobussiliinid, mis suunduvad Kohtla-Järvelt Kohtla-Nõmmele, Sompasse, Jõhvi, Kiviõlisse, Mäetagusele, Sillamäele, Alajõele, Avinurme, Kuremäele, Kundasse ning Rakveresse.

36 Valda läbivad kiirliinid, mis suunduvad Tallinnasse, Pärnusse, Narva, Tartusse, Paidesse ja Viljandisse. Valla rannikuäärseid külasid läbib Kohtla-Järve - Saka - Ontika - Valaste - Jõhvi autobussiliin.

Valla äärealade elanikud jäävad kesksetest teedest küllalt kaugele ja nende ühendatus transpordivõrguga on palju nõrgem kui valla keskosa elanikel, mille peamiseks keskuseks on Kohtla-Järve autobussijaam. Valla lõunaosa elanike liikumisvõimalusi avardab Kohtla-Nõmme valla territooriumil paiknev Kohtla raudteejaam. Esmajoones parandab see ühendust Tallinna ja Narvaga. Tallinn - Narva magistraali ääres peaks tulevikus välja kujunema mitmesuguste teenindusettevõtete kett, milledest osa võib olla ka ainult sesoonse kasutamisega. Ühtlasi annab see soodsa võimaluse veskite, taluhoonete jms. taastamiseks turistide teenindamise eesmärgil.

Valla territooriumil asuvate riigimaanteede- põhi- ja kõrvalmaanteed- kogupikkus on 49,3 km, kohalike maanteede kogupikkus on 69,5 km , sealhulgas asfaltkattega teid 11,6 km killustikukattega 52,5, aherainekattega 3626m ja pinnasteid 1716 m (teede jaotus ja loetelu antud tabelites)

Tabel 6 Riigimaanteede loetelu Kohtla vallas Teede Tee pind pikkus valla valla Jrk Tee pikkus territooriumiterritooriumil nr Tee nr Maantee nimetus (km) l (km) (ha) I Põhimaanteed 1. E20 Tallinn-Narva 148,9-157,5 8,6 29,07 158,0-160,5 2,5 7 II Kohtla-Kohtla- Kõrvalmaanteed 2. 13115 Nõmme 0-0,9 0,9 1,62 Vanaküla-Kohtla 3. 13116 jaam 0-1,4 1,4 2,6 4. 13121 Voorepere-Saka 3,3-6,8 3,5 4,08 Kohtla-Järve- 5. 13126 Mäetaguse 2,7-6,9 4,2 11,2 6. 13133 Saka-Ontika-Toila 0-15 15 27 7. 13134 Kukruse-Tammiku 0-1,5 1,5 2,25 8. 13136 Jõhvi-Uikala 3,5-4,4 0,9 1,72 6,7-8,0 1,3 1,99 9. 13137 Järve-Ontika 0-2,2 2,2 4,14 10. 13180 Vanaküla-Sininõmme 0-2,2 2,2 2,4 11. 13195 Järve küla-Valaste 0-5,1 5,1 8,99 Kokku 38,2 67,99 põhi- ja kõrvalmaanteed Kokku 49,3 104,06

38 Tabel 7 Kohtla valla kohalike maanteede loetelu seisuga 01.01.2004.a.

Kohtla valla kohalike maanteede nimekiri

TEE NR. TEE TEE TEE JRK. KAARDIL NR. NIMETUS ASUKOHT (KÜLA) 1. 1. 3200001 Sutermu tee Saka 2. 2. 3200002 Sutermu-Kolga-Saka Saka 3. 3. 3200003 Kolga-Saka tee Saka 4. 4. 3200004 Saka karjääri tee Saka 5. 5. 3200005 Saka ristmiku tee Saka 6. 6. 3200006 Süvamerelasu tee Saka 7. 7. 3200007 Saka keskuse tee Saka 8. 8. 3200008 Saka kaupluse tee Saka 9. 9. 3200009 Saka bussipeatuse tee Saka 10. 10. 3200010 Saka küla tee Saka

11. 11. 3200011 Saka kaldapealse tee Saka 12. 12. 3200012 Ontika mõisataguse tee Ontika 13. 13. 3200013 Valaste majaka tee Valaste 14. 14. 3200014 Ontika-Kaasikvälja Ontika, Kaasikvälja 15. 15. 3200015 Kaasikaia küla tee Kaasikaia 16. 16. 3200016 Kaasikvälja küla tee Kaasikvälja 17. 17. 3200017 Kaasikvälja-Amula Amula 18. 18. 3200018 Amula raudteepealse tee Amula, Kukruse 19. 19. 3200019 Amula-Suurekivi Amula 20. 20. 3200020 Valaste-Kukruse mõisa Valaste, Kukruse 21. 21. 3200021 Paate küla tee Paate 22. 22. 3200022 Kukruse mõisa-Metskonna Kukruse 23. 23. 3200023 Kukruse mõisa tee Kukruse 24. 24. 3200024 Kukruse mõisaserva tee Kukruse 25. 25. 3200025 Järve küla keskuse tee Järve 26. 26. 3200026 Järve küla sissesõidu tee Järve 27. 27. 3200027 Järve mõisa allee tee Järve 28. 28. 3200028 Sinivoore mäe tee Peeri

Peeri, Täkumetsa, 29. 29. 3200029 Outokumpu-Kabelimetsa Kabelimetsa 30. 30. 3200030 Sootaga tee Peeri 31. 31. 3200031 Kukruse mäe tee Täkumetsa, Peeri 32. 32. 3200032 Täkumetsa küla tee Täkumetsa 33. 33. 3200033 Täkumetsa veehoidla tee Täkumetsa

39 34. 34. 3200034 Kabelimetsa küla tee Kabelimetsa 35. 35. 3200035 Peeri küla-Käva Peeri 36. 36. 3200036 Peeri vana tee Peeri 37. 37. 3200037 Outokumpu-Peeri Peeri 38. 38. 3200038 Kohtla-Järve - Peeri Peeri 39. 39. 3200039 Mõisamaa küla tee Mõisamaa 40. 40. 3200040 Käva tee Peeri 41. 41. 3200041 Servaääre küla tee Servaääre 42. 42. 3200042 Servaääre metsataguse tee Servaääre 43. 43. 3200043 Peeri aiandusühistute tee Servaääre, Peeri 44. 44. 3200044 Servaääre viaduktitaguse tee Servaääre 45. 45. 3200045 Kaubabaasi tee Servaääre 46. 46. 3200046 Vitsiku metsaäärse tee Vitsiku 47. 47. 3200047 Vitsikunurga tee Vitsiku 48. 48. 3200048 Vitsikuaru tee Vitsiku 49. 49. 3200049 Vitsikukruusa tee Vitsiku 50. 50. 3200050 Vitsikukopli tee Vitsiku 51. 51. 3200051 Vitsiku keskuse tee Vitsiku 52. 52. 3200052 Kohtla vanaküla tee Kohtla 53. 53. 3200053 Savi tänav-Roodu küla Roodu 54. 54. 3200054 Roodu küla tee Roodu 55. 55. 3200055 Roodu raudteeäärse tee Roodu 56. 56. 3200056 Roodu küla-Kohtla jõe Roodu 57. 57. 3200057 Roodumetsa tee Roodu 58. 58. 3200058 Tuhamäe tee Kohtla 59. 59. 3200059 Ontika küla tee Ontika

Kohalikud maanteed kattega ja kattetas.h. kattega km 16%

s.h. katteta km 84% Joonis 3 Kohalikud maanteed kattega ja katteta

40 4.8 Telefon ja side

Mobiilside leviga on Kohtla valla külad enamus kaetud. Esineb üksikuid leviauke, mille parandamisega teenuse pakkujad tegelevad. Põhimaantee - Tallinn-Narva trass on stabiilse mobiilsidega kaetud. Postiside teenuseid osutavad vallaelanikele Kukruse, Jõhvi ja Kohtla-Järve linnades ning Kohtla-Nõmme vallas asuvad sidejaoskonnad. Valla külasid teenindavatest sidejaoskondadest annab ülevaate järgmine tabel.

Tabel 8 Valla külasid teenindavad sidejaoskonnad

Jõhvi postipunkt E-R 8:30-18:00 Keskväljak 4, Jõhvi L 9:00-15:00 41594 P suletud 337 1343

Järve postipunkt E-R 10:00-17:30 Ravi 10, Kohtla- L,P suletud Järve Järve 30803 337 3003

Kohtla-Järve E-R 9:00-18:00 postkontor L 9:00-16:00 Tuuslari 13, P suletud Kohtla-Järve Järve 30322 337 3240

Kohtla-Nõmme E-R 8:30-15:30 postkontor L,P suletud Kooli 6, Kohtla- Nõmme, 30501 337 1346

Kukruse E-R 9:00-16:30 postkontor L,P suletud Lehe 8, Kohtla- Järve Kukruse 30621 334 1284

Jõhvi postkontor E-R 8:00-18:00 Sompa 1a, Jõhvi L 8:00-16:00 41501 P suletud 339 5906

4.9 Veevarustus ja kanalisatsioon

Kohtla valla veearengukava koostamise raames on uuritud valla külade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni olukorda. Valla suuremate keskuste, ettevõtete ja loomapidamishoonete veega varustamine toimub tsentraalsete ja väiksemate veevarustussüsteemide baasil, milliste koosseisu kuuluvad: sukelpumpadega varustatud puurkaevud, hüdrofoorid, veetorud ja veereservuaarid.

Järve küla elamud on ühendatud Kohtla-Järve linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi. Reovesi suunatakse Kohtla-Järve (OÜ Järve Biopuhastus) reoveepuhastisse. Järve küla vee ja kanalisatsioonitrasse haldab AS Järve Vesi. Kohtla Vallavalitsusele on välja antud 17.03.2003 vee erikasutusluba nr L.VV.IV-15418, muudetud 28.09.2006, mis kehtib kuni 17.03.2008. Vee erikasutuse iseloomustuseks on veevõtt põhjaveekihtidest (O-Cm ja Cm-V). Loa alusel tohib vett ammutada Kabelimetsa, Kukruse, Täkumetsa, Vitsiku, Saka ja Valaste puuraevudest. Puurkaevud on valla omandis. Kabelimetsa, Kukruse, Täkumetsa, Peeri, Vitsiku, Saka ja Valaste külades on tagatud veevarustus. Seadmeid ja trassid kuuluvad munitsipaalomandisse - süsteeme haldab OÜ Kohtla Valla Elamu. Ühiskanalisatsioon puudub kõigis nimetatud külades.

Analüüside põhjal ületab raua sisaldus kõigis puurkaevudes piirsisaldust, mis on kehtestatud Sotsiaalministri 31.juuli 2001.a. määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid. Lisaks on Täkumetsa puurkaevus ületanud lubatud piirsisalduse normi mangaan ja kloriid ning Kabelimetsa puurkaevus on ületatud mangaani piirsisaldus. Veetöötlusseadmed kõigis puurkaevude pumplates puuduvad.

Koostamisel on Kohtla valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava.

4.2 Valla maakasutuse struktuur

Valla majanduse põhiosa moodustab põllumajanduslik tootmine. Põllumajandusettevõtted ja metskonnad kasutavad maad 3957,4 ha ehk 38,9% maa üldpinnast, 388 talu kasutab 3102,4 ha ehk 30,5% üldpinnast. Valla territooriumil on kasutusse andmata maad 2206,2 ha ehk 21,7% üldpinnast. Tervikuna on vallas maakasutajaid 1370. Valla territooriumi üldpinnast ( 10156,0 ha ) moodustab haritav maa 43,5%, looduslik rohumaa 6,3% ning metsamaa 30,9%, ülejäänud 19,3% on õue ja muu maa. Kasutusse andmata maast ( 2206,2 ha) moodustab haritav maa 300,5 ha ning metsamaa 1061 ha. 2003a-2007a, nelja aastaga on vallas põllumajandusettevõtete seas üle 900 ha maad registreeritud omandiõigusega ning elanike majapidamiste seas 112 majapidamist vormistanud maaomandi. Muu kasutajate seas on maaomandi vormistanud kõik äriettevõtted, enamik mittetulundusühistuid (aiandus ja garaažiühistud) ning maanteeamet. 1061 ha metsamaad on riik jätnud reservmaaks, kuid maaomand on siiani vormistamata. 300 ha haritava maa osas, mis on statistiliste andmete põhjal kasutusse andmata, on tegelikult maaomandi vormistamine pooleli.

Tabel 9 Kohtla valla maakasutus seisuga 2007. a. Sellest (ha) Maakasuta- Maakasutajad Üldpind Looduslik jate arv Haritav maa Metsamaa rohumaa

Vald kokku 1370 10156,0007 4420,2725 648,8742 3139,0795 Põllumajandusettevõtted 97 3957,4338 1947,0146 266,4900 1406,1200 ja metskonnad kokku sh. Registreeritud 63 2867,6638 1171,2146 114,7500 1312,3600 omandiõigusega Talud kokku 388 3102,4079 2044,8836 293,6034 571,7705 sh. Registreeritud 31 2174,9911 1364,3710 260,7917 411,4090 omandiõigusega Elanike majapidamised 707 290,3473 117,5817 72,6635 17,2528 Muud kasutajad 168 599,6098 10,2326 16,1173 82,5462 Kasutusse andmata maa 10 2206,2019 300,5600 0,0000 1061,3900

43 Valla territooriumil on kokku 45 osaühingut, 3 aktsiaseltsi ning 29 füüsilisest isikust ettevõtjat. Mittetulundusühingute osas on vallas 41 erinevat mittetulundusühingut, nendest on 13 aiandusühistut, 7 garaažiühistut, 4 külaseltsi ja lisaks 14 erinevat mittetulundusühistut. Peale põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste tootmise tegeletakse mitmesuguste ehitustöödega, puidu ülestöötamise, mööbli ja trükitoodete valmistamise, toitlustuse ning kaubandusega. Valla majandustegevus on aasta-aastalt aktiviseerunud.

Tabel 10 Valla territooriumil asuvad osaühingud, aktsiaseltsid, mittetulundused ühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad

Jrk. Nr. Nimetus 1.OSAÜHINGUD 1 Agüst ja K OÜ 2 Alprinter Kirjastus OÜ 3 Alpriner Trükikoda OÜ 4 Animal Vet OÜ 5 Astnik Ehitus OÜ 6 A-Tehnic OÜ 7 Auto-Ken OÜ 8 COPS&MAX OÜ 9 Dion OÜ 10 Ecotech OÜ 11 Eiki Reisid OÜ 12 Emirinta Travel OÜ 13 Eramuekspert OÜ 14 Erge Kliima OÜ 15 Estern Grupp OÜ 16 Geos TEK OÜ 17 Gerberos OÜ 18 Germes-Omega OÜ 19 Havelo Tehnika OÜ 20 Järve Partner OÜ 21 Järve Tootjate OÜ 22 Kemasi Ehituse OÜ 23 Kohtla-Järve Dion OÜ 24 Kohtla valla Elamu OÜ 25 Ludval OÜ 26 Natura OÜ 27 NK-Eesti Grupp OÜ 28 Ondega OÜ

44 29 Ontika Puhkemaja OÜ 30 Ontika Talu OÜ 31 Poldar Group OÜ 32 Puitaken OÜ 33 Relitel OÜ 34 RSK Rider OÜ 35 Saka Agro OÜ 36 Saka Cliff Hotell & SPA OÜ 37 Scanner Ivla OÜ 38 Select Oil NV OÜ 39 Select Service OÜ 40 Sivellon OÜ 41 Sniros OÜ 42 Stem-Ida OÜ 43 Toeks ja Abiks OÜ 44 Viluvälja OÜ 45 Virstar OÜ

2. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD 1 Aivar Kisant 2 Aivar Rand 3 Andrey Kachanov 4 Andres Juhkov ettevõtja 5 Andres Supp 6 ARU talu Tiina Käbin 7 Boriss Ladanjuk 8 Galina Mihhailova 9 Jaaniussi Talu 10 Kaie Ilves 11 Kalev Mae 12 Kiviaugu Talu 13 Kristiina Üleoja 14 Külli Reinberk 15 Margus Malm 16 Maria Fedulova 17 Mati Mälk 18 Mati Männisalu 19 Pärskamäe Talu 20 Paul Vimberg 21 Platunovi Talu

45 22 Ralf Burk 23 Rando Rosman 24 Tiido Talu 25 Valentin Jermak 26 Väino Bunderi Talu 27 Vladimir Serebrjakov-Takt 28 Ülev Lilleorg 29 Üllar Vendi Äri

3. AKTSIASELTSID 1 Evas Kaubandusvõrk AS 2 AS Uikala Prügila 3 Inest Market AS

4.MITTETULUNDUSEÜHINGUD KORTERIÜHISTUD 1 MTÜ Järve küla 5A korteriühistu 2 MTÜ Järve küla 6 korteriühistu 3 MTÜ Järve küla 7 korteriühistu

AIANDUSÜHISTUD 1 Entusiast OÜ 2 Dünamo AÜ 3 Industria OÜ 4 Keemik-5 AÜ 5 Kohtla Peeri AÜ 6 Peeri Keemik 2 AÜ 7 Peeri Keemik 4 AÜ 8 Peeri Lootus AÜ 9 Peeri-Omega AÜ 10 Peeri-Progress AÜ 11 Servaääre MTÜ 12 Tuhamäe AÜ 13 Tuuletare AÜ

GARAAŽIÜHISTUD 1 Järve 1-Kohtla GÜ 2 Järve 2 GÜ 3 Järve 3 GÜ 4 Järve mõisa GÜ 5 Kukruse 1 GÜ 6 Mõisa tee 1 GÜ

46 7 Ontika 2 GÜ

KÜLASELTSID 1 Krabuli Selts MTÜ 2 Ontika Küla Selts MTÜ 3 Saka Küla Selts MTÜ 4 Valaste Selts MTÜ

MUUD 1 Arujumikas MTÜ 2 Ida-Viru Mummu Selts MTÜ 3 Kohtla-Järve Lions Klubi 4 Kohtla valla Spordiklubi MTÜ 5 Marika Tantsuklubi MTÜ 6 Ontika Koolituskeskus MTÜ 7 Ontika mõis MTÜ 8 Ontika Talupidajate selts MTÜ 9 Rider MTÜ 10 Sihtasutus Saka-Ontika Pank 11 ToilaOntika Merekuurort 12 Valaste Maaparandusühistu MTÜ 13 Vene Kultuuri- ja Infokeskus MTÜ 14 Viru Vetevaim MTÜ

47 4.11 Ajaloo- arheoloogia- ja kultuurimälestised

Ajaloomälestised Tollide perekonnakalmistu Kukruse küla reg nr 41 Kabelimäel

Arheoloogiamälestised Asulakoht Järve küla reg nr 8998 Kultusekivi Järve küla reg nr 8999 Asulakoht Kohtla küla reg nr 9000 Kultusekivi Kohtla küla reg nr 9001 Kultusekivi Kohtla küla reg nr 9002 Kultusekivi Kukruse küla reg nr 9003 Kultusekivi Kukruse küla reg nr 9004 Kultusekivi Kukruse küla reg nr 9005 Asulakoht Peeri küla reg nr 9006 Kultusekivi Peeri küla reg nr 9007 Kultusekivi Peeri küla reg nr 9008 Kultusekivi Peeri küla reg nr 9009 Kultusekivi Peeri küla reg nr 9010 Kultusekivi Roodu küla reg nr 9011 Kultusekivi Roodu küla reg nr 9012 Rauasulatuskoht Roodu küla reg nr 9013 Asulakoht Saka küla reg nr 9014 Kalmistu Saka küla reg nr 9015 Kultusekivi Saka küla reg nr 9016 Kultusekivi Saka küla reg nr 9017 Kultusekivi Saka küla reg nr 9018 Kultusekivi Saka küla reg nr 9019 Kultusekivi Saka küla reg nr 9020 Kultusekivi Valaste küla reg nr 9154

Arhitektuurimälestised (23) Järve mõisa kindluselamu 15-16.saj reg nr 13889 Järve mõisa tall-tõllakuur, 19 saj reg nr 13890 Järve mõisa abihoone 19 saj reg nr 13891 Kukruse mõisa peahoone 18.-19.saj reg nr 13892 Kukruse mõisa allee matusepaigaga 19.saj reg nr 13893 Kukruse mõisa ait 19 saj reg nr 13894 Kukruse mõisa kuivati 19 saj reg nr 13895 Kukruse mõisa hobusetall 19.saj reg nr 13896 Kukruse mõisa tuuleveski 19 saj reg nr 13897 Ontika mõisa peahoone 19 saj reg nr 13898 Ontika mõisankelder 19 saj reg nr 13899 Ontika mõisa teenijatemaja 19 saj reg nr 13900 Ontika mõisa ait 19 saj reg nr 13901 Ontika mõisa karjakastell 19 saj reg nr 13902 Saka mõisa peahoone 19 saj reg nr13903 Saka mõisa park 19 saj reg nr 13904 Saka mõisa valitsejamaja 19 saj reg nr 13905 Saka mõisa ait-kuivati 19 saj reg nr 13906 Saka mõisa meierei 19 saj reg nr 13907 Saka mõisa karjakastell 19 saj reg nr 13908 Saka mõisa küün 19 saj reg nr 13909 Saka mõisa möldrimaja 19 saj reg nr 13910 Saka tuuleveski 19 saj reg nr 13911

Looduskaitsealad Ontika maastikukaitseala Kukruse mõisa park Saka mõisa park Järve mõisa park Pargipuude rühm Ontikal

Natura 2000 ala Ädise loodushoiuala

Loodusobjektid Kohtla-Vanaküla karstilehtrid Sinivoore aherainemägi Kukruse aherainemägi Karjaoru juga Valaste juga Kivisilla juga Kukruse lademe stratotüübi asukoht

Kultuuriloolised ja väljapaistvate isikutega seotud paigad Polaaruurija Eduard von Tolli mälestusmärk Kukruse külas Kabelimäel P.Tõnnov´i ( talupoegade liikumise tegelane) sünnikoht Järve vallas E.Mets´a (Alutaguse murdeuurija) sünnikoht Servaääre külas.