26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur x 5 5 GAV SP Kuikkalintu kaurlased x 1 Narva 10 11 26 x PODCRI Silkkiuikku tuttpütt x 5 Paljassaare x 4 Narva x 4, 2, 2 17 27 x PODGRI Härkälintu hallpõsk-pütt x 1 Vainupea 1 28 x PODAUR Mustakurkku-uikku sarvikpütt x 2 Paljassaare 2 29 x PHACAR Merimetso kormoran x 7 x 1 Narva, 6 Saka x 40 54 30 x BOTSTE Kaulushaikara hüüp x 2 Paljassaare 2 31 x ARDCIN Harmaahaikara hallhaigur x 2 Paljassaare x 11 Narva, yht 15 x 10 27 32 x CICCIC Kattohaikara valge-toonekurg x 20 x 25 x 20 65 33 x PERAPI Mehiläishaukka herilaseviu x 6 x 1 Nasva, 2, 9 Sinimäe, 15 Saka 33 34 x HALALB Merikotka merikotkas x 1 Palmse x 1 Vainupea 2 35 x CIRAER Ruskosuohaukka Roo-loorkull x 4 x 5, 3 Saka x 1 13 36 x CIRCYA Sinisuohaukka välja-loorkull x 1/ x 1 Saka 2 37 x CIRPYG Niittysuohaukka soo-loorkull x 2 x 1, 2 5 CIR SP Suohaukkalaji loorkull 8 2 10 38 x ACCGEN Kanahaukka kanakull x 1 1 39 x ACCNIS Varpushaukka raudkull x 1, 2 x 20 Saka, 5 x 2 30 40 x BUTBUT Hiirihaukka hiireviu x 10 x 10 x 2 22 PER/BUT Mehiläis-/hiirihaukka viupart 5 5 41 x AQUPOM Pikkukiljukotka väike-konnakotkas x 1 1 AQU CLA/POM kiljukotkalaji konnakotkas x 2 2 42 x AQUCHR Maakotka kalju-/maakotkas x 1 Palmse 1 AQU sp kotkalaji kotkas x 1 Sagadi 1 43 x PANHAL Kalasääski kalakotkas x 3 x 1 Saka, 1 Narva 5 44 x FALTIN Tuulihaukka tuuletallaja x 8 x 2 Sinimäe, 3, 1 Saka x 1, 1 16 45 x FALSUB Nuolihaukka lõopistrik x 1 x 2 Narva 3 46 x RALAQU Luhtakana rooruik x 2 Paljassaare 2 47 x CRECRE Ruisrääkkä rukkirääk x 1 Paljassaare, 2 Palmse, 1 Saka x x 4 8 48 x FULATR Nokikana lauk x 6 Paljassaare x 2 Nasva, 1 Riigiküla 7 49 x GRUGRU Kurki sookurg x 23 x 5 x 6 34 50 x HAEOST Meriharakka merisk x 2 x ? 5 51 x CHADUB Pikkutylli väiketüll x 2 Paljassaare x 4 Tigapõllu 6 52 x CHAHIA Tylli liivatüll x 1 Paljassaare 1 53 x PLUSQU Tundrakurmitsa plüü x 1 Paljassaare x 15m Saka 1 54 x VANVAN Töyhtöhyyppä kiivitaja x 150 x 60+ x 40 250 55 x CALTEM Lapinsirri Värbrüdi/värbrisla x 1 Rutja ? 1 56 x GALGAL Taivaanvuohi tikutaja(taevasikk) x 1 Paljassaare x 3 4 57 x SCORUS Lehtokurppa metskurvits x 2 Saka 2 58 x NUMPHA Pikkukuovi väikekoovitaja x 1 Pannjärv rist x 1 Vainupea 2 59 x NUMARQ Kuovi suurkoovitaja x 3 Pannjärv rist, 1 Narva x 1 5 60 x ACTHYP Rantasipi vihitaja (jõgitilder) x 3 Pannjärv, 1 Kuremäe x 1 Tigapõllu, 1 6 61 x TRIOCH Metsäviklo metstilder x 1 Võsu 1 62 x TRINEB Valkoviklo heletilder x 2 Võsu 2 63 x TRITOT Punajalkaviklo tikutaja x 2 Paljassaare, 1 x ä x 2 Tigapõllu 6 64 x LARRID Naurulokki naerukajakas x 200 Paljassaare, yht 250 x 2500 x + 3000 65 x LARCAN Kalalokki kalakajakas x + x 500 x 100 700 66 x LARFUS Selkälokki tõmmukajakas x 2, 1, 1 x 3 Saka, 1 Narva, 1 x 1 Rutja 10 67 x LARARG Harmaalokki hõbekajakas x 100+ x 50 150 68 x LARMAR Merilokki merikajakas x 1 Tallinna sadam x 6 Saka, 1 Narva x 3 9 69 x HYDMIN Pikkulokki väikekajakas x 1+2 Narva 3 70 x STEHIR Kalatiira jõgitiir x 100 x 30 x 40 170 71 x STEAEA Lapintiira randtiir x 3, 5 8 STE HIR/AEA Kala-/lapintiira jõgi/randtiir 5 5 72 x CEPGRY Riskilä krüüsel x 1 Saka 1 73 x COLLIV Kesykyyhky kodutuvi x 50 x 100+ x 30 180 74 x COLPAL Sepelkyyhky kaelustuvi x 15 x 30 x 30 75 75 x COLOEN Uuttukyyhky õõnetuvi x 4 Pannjärv 4 76 x CUCCAN Käki kägu x 5 x 8 x 4 17 77 x STRALU Lehtopöllö kodukakk x 1n Saka 1 78 x ASIFLA Suopöllö sooräts x 1n Paljassaare 1 79 x APUAPU Tervapääsky piiritaja/piirpääsuke x 120 x 200+ x 50 370 80 x ALCATT Kuningaskalastaja jäälind x 1 Nõmmeveski x 1 Vihula 2 81 x JYNTOR Käenpiika väänkael x 3 Palmse, yht 8 x 12 x 1 Vihula, 1 Sagadi, 1 22 82 x DRYMAR Palokärki musträhn x 1 x 1 Rutja, 1 Vihula 3 83 x DENMAJ Käpytikka suur-kirjurähn x Palmse x 1 Saka, 1 Kuremäe x 1 Uljaste, 1 Vihula, 1 Sagadi, yht 6 9 84 x DENMIN Pikkutikka väike-kirjurähn x 1 Saka 1 85 x LULARB Kangaskiuru nõmmelõoke x 2 Pannjärv x 5 7 86 x ALAARV Kiuru põldlõoke x 30 x 60 x 20 110 87 x RIPRIP Törmäpääsky kaldapääsuke x 1 x 80 x 60 140 VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 88 x HIRRUS Haarapääsky suitsupääsuke x + x 500+ X 100+ 700 89 x DELURB Räystäspääsky räästapääsuke X 300 X 60 X 100+ 460 90 x ANTTRI Metsäkirvinen metskiur X 20 X 10 X 10 40 91 x ANTPRA Niittykirvinen sookiur X 1 Paljassaare x 1 Sinimäe x 1 3 92 x MOTFLA Keltavästäräkki hänilane x 20 x 2 Narva-Joesuu x 1 23 93 x MOTALB Västäräkki linavästrik x 30 x 30 x 40 100 94 x TROTRO Peukaloinen käblik x 6 x 1 Ontika, 1 Pannjärv, 1 Kuremäe x 1 4 95 x PRUMOD Rautiainen võsaraat x 10 x 1 Pannjärv rist x 4, 2 17 96 x ERIRUB Punarinta punarind x 10 x 25 x 5 30 97 x LUSLUS Satakieli ööbik x 10 x 3 Saka, 1 Sinimäe, 2 Kuremäe x 4 20 98 x LUSSVE Sinirinta sinirind x 1 Paljassaare 1 99 x PHOOCH Mustaleppälintu must-lepalind x 1 Ontika x 1 Kunda, 1 3 100 x PHOPHO Leppälintu lepalind x 10 x 3 Pannjärv, 8 Kuremäe, yht 15 x 8 33 101 x SAXRUB Pensastasku kadakatäks x 50 x 3 50 102 x OENOEN Kivitasku kivitäks x 3 x 10 x 4 17 103 x TURMER Mustarastas musträstas x 30 x 10 x 10+ 50 104 x TURPIL Räkättirastas hallrästas x 30 x 150+ x 100+ 280 105 x TURPHI Laulurastas laulurästas x 8 x 10 x 5 23 106 x TURILI Punakylkirastas vainurästas x 1 Paljassaare, 1 Joaveski x 1, 2 x 1 Sagadi, 1 7 107 x TURVIS Kulorastas hoburästas x 1 x 1, ä x 1 4 108 x LOCNAE Pensassirkkalintu võsa-ritsiklind x 3 Saka x 2 Uljaste 5 109 x LOCFLU Viitasirkkalintu jõgi-ritsiklind x 3 Saka x 2 Saka x 4 Uljaste 9 110 x ACRSCH Ruokokerttunen kõrkja-roolind x + (100) x 10 x 2 100 111 x ACRDUM Viitakerttunen aed-roolind x 10 x 3 13 112 x ACRRIS Luhtakerttunen soo/putke-roolind x 1 Paljassaare x ? x ? 5 113 x ACRSCI Rytikerttunen tiigi-roolind x 30 x 2 32 114 x ACRARU Rastaskerttunen rästas-roolind x 10 x 1 Riigiküla 11 115 x HIPICT Kultarinta käosulane x 30 x 20 x 15 65 116 x SYLBOR Lehtokerttu aed-põõsalind x 6 x 10 x 8 24 117 x SYLCUR Hernekerttu väike-põõsalind x 7 x 2 Kuremäe x 1 Kunda, 1, 2 13 118 x SYLCOM Pensaskerttu pruunselg-põõsalind x 70 x 25 x 15 110 119 x SYLATR Mustapääkerttu mustpea-põõsalind x 20 x 2 22 120 x PHYDES Idänuunilintu nõlva/rohe-lehelind x 1 Saka x 1 Sinimäe 2 121 x PHYSIB Sirittäjä mets-lehelind x 25 x 20 x 10 45 122 x PHYCOL Tiltaltti väike-lehelind (silksolk) x 20 x 10 x 20 50 123 x PHYLUS Pajulintu salu-lehelind x + x 20 x 8 40 124 x REGREG Hippiäinen pöialpoiss x 2 x 1 Pannjärv, 1 Kuremäe, yht 5 x 1 Uljaste 8 125 x MUSSTR Harmaasieppo hall-kärbsenäpp x 10 x 30 x 30 70 126 x FICPAR Pikkusieppo väike-kärbsenäpp x 10 x 5 Pannjärv, 1 Kuremäe, 1 x 5 22 127 x FICHYP Kirjosieppo must-kärbsenäpp x 5 x 15 x 10 30 128 x PARPAL Viitatiainen sootihane x 1 Jägala juga x 1 Kuremäe x 3 Sagadi, 2 7 129 x PARMON Hömötiainen põhjatihane x 1 Altja 1 129 x PARCRI Töyhtötiainen tutt-tihane x 1 Pannjärv 1 130 x PARATE Kuusitiainen musttihane x 1 Palmse x 1 Pannjärv x 3 Selja joe/Karepa 5 131 x PARCAE Sinitiainen sinitihane x 10 x 2 Kuremäe, 3 Saka, yht 10 x 15 35 132 x PARMAJ Talitiainen rasvatihane x 1 Tallinna, yht 5 x 2 x 4 11 133 x SITEUR Pähkinänakkeli puukoristaja x 1 Selja joe/Karepa, 4 Sagadi 5 134 x CERFAM Puukiipijä porr x 1 Palmse x 1 Pannjärv x 1 Uljaste, 1 4 135 x REMPEN Pussitiainen kukkurtihane x ä Paljassaare 1 136 x ORIORI Kuhankeittäjä peoleo x 2 Kuremäe, 1 x 1 Sagadi, 1 5 137 x LANEXC Isolepinkäinen hallõgija x 1 Saka 1 138 x LANCOL Pikkulepinkäinen punaselg-õgija x 1 Palmse, yht.
Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • 9 Haljala, JAH1000314 (Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 9 Haljala, JAH1000314 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Haljala Jahisport 1.2. Registrikood 80205035 1.3. Aadress Vihula küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Alar Randoja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5135611 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Alar Randoja Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vila metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. Metssigade nimetus/ lisasöötmine püsielupaigas keelatud. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Kirderanniku Koostöökogu Strateegia Aastateks 2008-2013
    Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 13. jaanuarist 2011 nr 1-11 KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU STRATEEGIA AASTATEKS 2008-2013 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sisukord 2 Kirderanniku Koostöökogu MTÜ Strateegia 2008 - 2013 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 6 I. Strateegiaprotsess ................................................................................................................................ 6 1.1. Strateegiaprotsessi kirjeldus ......................................................................................................... 6 1.2. Strateegia muutmise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 8 1.3. Lühikokkuvõte strateegiast ......................................................................................................... 10 II. Kohalik tegevusgrupp ....................................................................................................................... 11 2.1.Kohaliku tegevusgrupi asutamine ............................................................................................... 11 2.2. Tegevuspiirkond ......................................................................................................................... 11 2.3. Varasem koostöökogemus .......................................................................................................... 12 2.4. Liikmeskond ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Meeleolukas Haljala Valla Jaanituli Palmse Mõisas Tõi Kokku 2500 Inimest
    Vallavalitsuse Päikeseline perepäev Koos elu maal rahandusosakonnas Võsu rannas vägevaks tehes alustasid tööd uued teenistujad lk 2 lk 4 lk 8 August 2021, nr 7 Meeleolukas Haljala valla jaanituli Palmse mõisas tõi kokku 2500 inimest ellel aastal süüdati Halja- kabilly ansambel Boogie Com- tuntud Palmse mõisas rahvus- elustada Palmse mõisa tradit- lel Palmse mõisa direktor Janne Haljala valla jaanitule järgmise la valla jaanituli 23. juunil pany. Õhtut juhtis Rakvere teatri pargi 50. juubeliaastal korralda- siooniline jaanituli. Tänu heale Kallakmaa. toimumiskoha otsingud on juba S Palmse mõisas. Jaaniõhtu näitleja Margus Groznõi. da. Omavaheline koostöö sujus meeskonnatööle oli nii noortel Haljala valla avalike suhete käimas, seega hea Haljala valla kujunes lõbusaks rahvapeoks. Haljala valla meeleoluka jaani- edukalt, toimusid mitmed koh- kui ka vanadel jaaniõhtul pal- spetsialist Kent Kerner kiidab ettevõtja, kogukonnaaktivist või Jaanipeol tantsiti, Lahemaa päeva tähistamisega võib vägagi tumised ja üksteisega hoiti tihe- ju tegevusi,“ sõnas Kallakmaa. koostööd Palmse mõisaga. „Jaa- seltsitegelane, kui tunned, et Rahwamuusikute saatel süü- rahule jääda. Inimesi kogunes dalt ühendust. Ühiselt jaanipäeva Jannel jätkus palju kiidusõnu niõhtu korraldamine sujus hästi järgmine jaanipidu võiks toimu- dati tulerituaaliga jaanituli pre- mõisaparki üle ootuste palju ning korraldamine oli ilus algus valla tublidele mõisa aednikele, kes ning 23. juunil toimus maakonna da just Sinu hoovis, anna sellest sidendi pool teele saadetud saadud tagasisidest
    [Show full text]
  • Aprill 2021, Nr 4
    Tööd alustas uus Kirjandivõistlusest Kuidas olla sama planeerimis- ja sai luulevõistlus õnnelik kui keskkonnaspetsialist soomlane ja taanlane? lk 3 lk 5 lk 6 Aprill 2021, nr 4 VALLAVANEMA Haljala Kooli VEERG ead Haljala valla inimesed, soovin teile ehitustööde hankele ilusat kevadet! Päevad muutuvad ühe H pikemaks, ilm läheb soojemaks ja loo- detavasti pole ka teised kevademärgid kaugel. Märtsi keskel lõppes Haljala koolihoone ja võimla ehitamise hange. Pakkumise esitas esitati seitse pakkumist seitse ettevõtet ning maksumused algasid ala- tes seitsmest miljonist eurost. Nende numbrite üle ei saa ilmtingimata rõõmustada, aga kur- vastamiseks pole ka põhjust. Ehitusturul on jä- relikult seis selline ja peame sellega hakkama saama. Praeguse koolihoone seisukord pole juba ammu kiita, mistõttu pole muud lahen- dust, kui täita lubadus koolipere ees ja asuda uut koolimaja ehitama. Vallavalitsuses teeme pingutusi selleks, et koolihoone ehitamine al- gaks juba peagi. Aprillikuu vallalehe ilmumise ajaks peaks ehitushanke võitja selgunud olema ning loodetavasti oleme taas samm lähemal hankelepingu sõlmimiseni. Kindlasti hoia- me edasiste koolihoone ehitust puudutavate sündmustega vallaelanike kursis vallalehe ning kodulehe vahendusel. Märtsis möödus aasta taasiseseisvunud Eesti esimese eriolukorra väljakuulutamisest. Aasta hiljem võime tõdeda, et tänane olukord on tunduvalt „erilisem“ kui möödunud aastal. Nii väga sooviks vallavanema veerus rääkida hoopis toredamatest teemadest, kuid kahjuks pole koroonaviirus meie seast ja seega ka jutu- teemadest kuhugi kadunud. COVID-19 viiruse levikuga on olukord väga halb. Nakatumisnäitaja pole ootustele kohaselt langenud, mis annavad ilmselt märku piiran- 18. märtsil lõppes Haljala Kooli ehitustööde planeeritud koolihoone ehituseks 5 872 468 eu- 19. märtsil lõppes ka Haljala Kooli ehitamise gute pikendamisest. Hetkel kehtivad piirangud hankele pakkumiste esitamine. Pakkumise Hal- rot ja köstrimaja renoveerimiseks 250 000 eurot.
    [Show full text]
  • Külade Spordipäeval Pärast Aastaid Kestnud Pausi Toimus Võsu Spordihoones Taas Külade Spordipäev
    Nr 4 APRILL 2016 Külade spordipäeval Pärast aastaid kestnud pausi toimus Võsu spordihoones taas külade spordipäev. Võisteldi koroonas, kabes, korvpalli vabavisetes, nooleviskes ja kombineeritud teatevõistlustes. Meeleoluka spordipäeva lõpetas parima tulemusega Vergi, kes küla esindaja Tarmo Nuija sõnul on parima küla tiitli võitnud viiel korral. Tihedas punkt-punkti heitluses sai teise koha Sakussaare küla Võhma ees. Neljandaks jäi Käsmu, järgnesid Vihula VV ja Võsu. Käsmu ja Sakussaare mõõtu võtmas „trips-traps-trullis”. Kabevõistluse võitja Tarmo Nuija Vergist (paremal) ja Vihula VV teisele kohale kabetanud Urmas Osila Arno Pärna tõi Võhma külale koroonas teise koha punktid. seisu analüüsimas, mängu jälgivad kabekohtuniku rollis olnud Valdek Kilk ja Andres Truman. Palmsekad panid Jüriööjooksu kinni 22. aprillil Sagadi mõisa tiigi ümber toimunud Jüriöö teatejooksul startis kuus võistkonda. Stardipaugu laskis Peeter Hussar. Jooksu võitsid Palmsekad, eelmise aasta võitjad Helena ja sõbrad saavutasid igati tubli teise koha võistkonna Oravad ja sõbrad ees. Võistlust aitas korraldada Sagadi Mõis. Rohkem pilte aadressil www.facebook.com/Võsu- Spordihoone- 1709807102628263 2 VIHULA VALLA LEHT APRILL 2016 Raamatuesitlus Võsu sadamas toimub ETV saate Võsu sadamas Karepal Suvenaabrid lindistus lisakohad Pühapäeval, 19. juunil algusega kell Rannaääre, Kalle ja Indrek Tetsmann ja 16.00 toimub Võsu sadamas ETV Toomas Vanem. Võsu sadamasse paigutati kolmas saate Suvenaabrid lindistus, kus Päeva sisukamaks muutmiseks soovime ujuvkai ja seega tekkis täiendavalt kohti korraldada laada, kus aukohal kohalik söök, omavahel võtavad mõõtu Haljala ja alustele. Sooviavaldusi saab esitada Vihula valla laulukoorid. jook, käsitöö... aadressil: [email protected] Täpsem info laada kohta ja registree- Lisaks eelmisel aastal pakutud Külalisesinejaks on Anne Veski. rumine [email protected] Saatejuhid on Gerli Padar ja Jüri Tule sinagi! teenustele lisandub sel aastal võimalus Aarma, sündmuse programmijuht Reet Kaamerad käivituvad iga ilmaga! kasutada duzzi.
    [Show full text]