DOCSLIB.ORG

Võsu Mehel on 400 Transistorraadiot

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Võsu Mehel on 400 Transistorraadiot JUUNIJUULI 2020,2019, nr 67 Vanaisale Haljala ja Võsu Surfikool õpetab antud lubadus tõi koolide lõpetajad surfama Tiitsu-Sassi tallu peremehe lk 3 lk 4-5 lk 7 Võsu mehel on 400 transistorraadiot Katrin Kivi Villu Tommula selgitab, et tema hu- Võsuka sõnul on tal raadioid Lätist osutab ta ühele raadiole. „Selle kinkis ga lihvida. Minu jaoks nii huvitav töö viorbiidis on eelkõige vanad vene raa- Usbekistani välja. mulle sõber.“ – ühe raadio jaoks kulub keskmiselt diod. „Vana VEF laia levialaga raadiod,“ Mis on aga kõige väärtuslikum? „Nõukogude Liidu raadiote korpu- paar tundi.“ Villu Tommula – põline võ- selgitas ta. „Nende raadiote sagedus „Nendel raadiotel ei ole hinda,“ leiab sed on erinevat värvi. Hommikul, kui Villu Tommula paneb inimestele sü- sukas - ootas tänavu kohvi- määratakse mehhaaniliselt ja see püsib ta ja võtab riiulist raadio Vega. „See on tehases hakati raadioid tegema, vaa- damele, et raadioid prügimäele ei visa- kute päeva. Plaan oli avada paigal. Näiteks Võsul on väga kehv levi, minu esimene raadio – aastast 72 või dati, mis värvi laos on, seda värvi ka taks. „Neid ei saa enam kuskilt juurde. just siis garaažimuuseum, nii et meil siin on neid hea kuulata tä- 73. Sellest kuulasime, kuidas suri Elvis tehti.“ Kui kellelgi on vanu raadioid, siis võiks mille uste taha on korjatud naseni.“ Presley – raadio Luksemburg – ainuke Tommula peab ka raadiote kohta re- mulle helistada telefonil 503 6235 või „Mulle meeldib vanu asju korjata,“ raadiojaam, kust saime kuulata lääne gistrit. „Ühel vene saidil on kirjas kõik kirjutada aadressile willutommula@ ligi 400 erinevat nõukogu- põhjendab ta oma hobi. „Osad asjad muusikat.“ raadiod, mis Nõukogude Liidus toode- hot.ee. Raadiotele võin ise ka järgi tul- deaegset transistorraadiot. on mul siin juba 40 aastat.“ Riiulis ilutseb ka mehe esimene ti, kokku on 486 erinevat marki. Mina la. Ainuke asi, et suuri raadioid ma ei Kohvikute päevad jäävad Tommula garaaž on korrastatud, põ- enda ostetud raadio, milleks on 1978. ostan neid veebist või sõbrad-tuttavad soovi, need ei mahu mulle siia garaaži küll pidamata, ent soovijad randaid katab hele kate ning seinadele aasta Alpinist 417. Sellel on alles ka pa- pakuvad.“ lihtsalt ära.“ paigutatud riiulid on spetsiaalselt raa- kend ja pass. Raadiod tahavad üldjuhul saada ka saavad Tommula kollektsioo- diote eksponeerimiseks tehtud. „Siia Kõige vanem pill pärineb aga aastast korrastamist. „Et saada läikiv raadio, nile pilgu peale visata. garaaži autot enam ei tule,“ märgib ta. 1959. „See Turist on tõeline rariteet,“ tuleb korpus puhastada ja autopahtli- Võsule planeeritakse Georg Otsa bareljeefi 7. juulini saavad kõik Võsu sõb- algul peatudes puhkekodu ma- BARELJEEFIST lest pronkskoopia ning asetada rad ja Geort Otsa talendi austa- jas, hiljem kingiti talle krunt 70-ndatel aastatel tegi skulptor see Võsu Rannahoonele Mere jad anda panuse rahakogumise ning ta ehitas suvila, mis on Erika Haggi bareljee Georg t. 6 - paika, kus oma kuulsaid platvormi Hooandja vahendu- olnud ja on puhkajatele Võsu Otsast, mis pandi üles laevale kontserte andis Georg Ots. sel Georg Otsa bareljee tege- üheks vaatamisväärsuseks. Georg Ots. Kahjuks seda Eesti- Kuna museaali ei ole või- miseks ja paigaldamiseks Võsu Loomulikult oodati Võsul le kuulsust toonud laeva enam malik koopia tegemiseks muu- Rannaklubi portaalile. suviti Georg Otsa esinemisi pole. Kuna tegemist on kauni seumist välja viia, siis tehakse MTÜ Looduskaitse on kor- ja ta ei petnud oma austajate kunstiteosega, siis on MTÜ kohapeal algul 3D fail, sellest raldanud Georg Otsa suviseid ootusi. Ots andis soolokont- Looduskaitsel tekkinud idee prinditakse koopia ning sel- mälestuskontserte Võsul alates serte Gennadi Podelski saa- teha sellest uus pronkskoopia lest prindist tehakse omakorda 2014. aastast Kontserdid osu- tel, aga ta esines ka kohalikel ning asetada see Võsu Ranna- vormid pronksivalu tegemi- tusid populaarseteks ning leid- estraadikontsertidel koos Võsu hoone portaalile, mälestuseks seks. Kogu protsessi toimumist sid toetust ka Vihula ja Haljala ansambliga. Saalid olid pilge- kuulsale lauljale. Oma nõus- koordineerib ning kontrollib vallalt. ni täis, lisalugusid andis Ots oleku on andnud Erika Haggi skulptor Elo Liiv. kümneid. 50-ndatel toimusid pärijad. Bareljee avamine on pla- GEORG OTS kontserdid nn Metsaklubis, Skulptor Erika Haggi Georg neeritud 12. juulil, mil toimub Eesti üks kuulsamaid inimesi 60-ndatel peale Rannaklubi Otsa bareljee kipskoopia Rannahoone ees ka Georg Otsa ja lauljaid Georg Ots suvitas valmimist toimusid igasuvised asub ajaloomuuseumis. MTÜ kontsert tähistamaks suurkuju Võsul juba 50-ndatel aastatel, kontserdid seal. Looduskaitse idee on teha sel- 100. sünnipäeva. 2 Tasub teada Juuli 2020 PLANEERINGUTEATED PÕHJA TN 7A MAAÜKSUSE AVALIKU VÄLJAPANEKU JA ARUTELU PROTOKOLL JA TULEMUSED Põhja tn 7a maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek toi- mus 18.02.2020-18.03.2020. Lisaks oli võimalik tänu eriolukor- rale huvitatud isikutel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kuni avaliku arutelu väljakuulutamise päevani (Haljala Vallavalitsuse 16.03.2020 kiri). Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid või täpsustusi esitati planeeringule 02.06.2020 seisuga üks. P-A R 13.03.2020 kir- jaga. Haljala Vallavalitsus esitas oma seisukohad ja selgitused 06.05.2020 kirjaga nr 7-1/3-47. Eriarvamuse esitajal jäid lahti järgnevad küsimused: 1) Lahti jäi puude langetamise ettepanek, mille kohaselt eriar- vamuse esitaja arvates võivad pinnase tõstmise tulemusel süven- disse sattunud männid olla haiged ja kujutada seeläbi ohtu Põhja tn 7 maaüksusel paiknevatele ehitistele. 2) Jalgvärava asukoht. Arutelu tulemusel: 1) Täiendatakse DP seletuskirja nii: Kinnistu haljastus lahen- datakse eraldi haljastusprojektiga, mille käigus antakse olemas- olevale kõrghaljastusele arboristi hinnang. Arboristi hinnang edastatakse pärast koostamist esimesel võimalusel Põhja tn 7 Haljala alevikuvanem Margus Laigu. Foto: Margus Punane omanikule. 2) Jalgvärava asukoha küsimusel jäädakse seisukohale, et Põh- ja tn 7 sissesõidu esise lumetõrje tulem ei sega kallasraja juur- depääsu jalgvärava kasutamist, ning see vastuväide õhku ei jää. Haljalas tähistati võidupüha 3) Pärast paranduse sisseviimist saab detailplaneeringu esita- da Rahandusministeeriumisse heakskiitmiseks. 23. juunil tähistati Haljalas Kaitseliit, noorkotkad ja kodu- on mul üks üleskutse. Nimelt kihelkonna inimeste poolt an- värskelt renoveeritud ausamba tütred. Pidulikkust lisas Haljala ootan Haljala inimeste panust, netatud rahadega. „Tänud kõi- SULEVI MAAÜKSUSE AVALIKU VÄLJAPANEKU JA ARUTELU juures võidupüha. Tseremoonia laulukoor. et saaks lisada marmortahvli gile annetajatele. Haljala Vald PROTOKOLL JA TULEMUSED käigus tõmmati uude lipumasti Alevikuvanem Margus Laigu, meeste nimedega, kes 90. aas- on suure rahalise panuse juba Sulevi maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringu avalik väl- esmakordselt Eesti lipp. Sõna kes oli ka üks ausamba reno- tat tagasi jäid Vabadussambale teinud, seda kogu kompleksi japanek toimus 18.02.2020-18.03.2020. Lisaks oli võimalik tänu said vallavanem Ivar Lilleberg, veerimise algatajatest ja võidu- kuldsete tähtedega graveeri- renoveerimiseks ja Vabadus- eriolukorrale huvitatud isikutel esitada ettepanekuid ja vastu- alevikuvanem Margus Laigu, püha tähistamise eestvedajatest mata.“ samba värskendamiseks.“ väiteid kuni avaliku arutelu väljakuulutamise päevani (Haljala palvuse viis läbi Urmas Kari- jäi sündmusega rahule. „Kõik Laigu meenutas, et just 90 HVS Vallavalitsuse 16.03.2020 kiri). leet ja kaasa teenimas oli Narva läks kenasti, ligi 100 inimest oli aastat tagasi sai Vabadussam- koguduse diakon Ulvar Kuller- tulnud vaatama,“ ütles ta. „Kuid mas püstitatud Haljala kalmis- Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid või täpsustusi esitati pla- kupp. Pärjad ja küünlad panid just seoses Vabadussambaga tule ja seda suuresti Haljala neeringule 02.06.2020 seisuga üks. 09.03.2019 kirjaga number 7-1/29-24. Haljala Vallavalitsus esitas oma seisukohad ja selgitu- sed 30.03.2020 kirjaga nr 7-1/29-29. Ettepanekute esitajad ei olnud jätkuvalt nõus kallasraja kul- Mis on Lääne-Virumaa aasta 2020 gemise osas. Avaliku arutelu käigu tulemusel: 1) Ligipääs kallasrajale muudetakse algusega sadama väravast toode või teenus? Anna meile teada sirgelt Pilliroo ja Ranniku mü nurka. 2) Alates Pilliroo maaüksuse piirist rajatakse kallasrajale 1 Novembri teises pooles kutsu- det või pakkuma teenust, mis se kirjeldusega ootame 1. ok- meetri kõrgune suunav aed kallasrajale. vad Lääne-Viru arenduskeskus, on uus ja innovaatiline, või toobrini meiliaadressil kristi. 3) Pärast paranduste sisseviimist saab planeeringu edastada ajaleht Virumaa Teataja ja Lää- on sulle tarbijana silma jää- [email protected]. Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. ne-Virumaa Omavalitsuste Liit nud mõni uudistoode/-teenus, Läinud aastal võttis aasta toote Uus tänava väikeelamurajooni detailplaneeringu osaliselt keh- ettevõtjaid osa saama aasta et- siis anna sellest meile märku. võidu ja sai märgise Päts OÜ tetuks tunnistamine Tervete tn 12 maaüksuse osas tevõtlusgalast, kus kuulutatakse Selleks tooteks võib olla tark- pagaritöökojas valmiv krõbe Haljala Vallavalitsus annab teada, et Haljala Vallavalikogu välja aasta ettevõte, aga ka aasta varalahendus, tööstustoodang tasku keedukreemi ja šokolaa- 16.06.2020 otsusega nr 149 tunnistati Uus tänava väikeela- toode kahes kategoorias või või uusi tehnoloogilisi la- diga, mis oli uutmoodi toode murajooni detailplaneering (kehtestatud Haljala Vallavalitsuse teenus: Lääne-Virumaa aasta hendusi võimaldav rakendus.
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • 9 Haljala, JAH1000314 (Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 9 Haljala, JAH1000314 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Haljala Jahisport 1.2. Registrikood 80205035 1.3. Aadress Vihula küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Alar Randoja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5135611 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Alar Randoja Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vila metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. Metssigade nimetus/ lisasöötmine püsielupaigas keelatud. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna II liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.28 Kunda - Karepa - Vainupea - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai KOLMAPÄEV Liini teenindab: AS GoBus Reis Nr. Peatus 01 28-01 1 Kunda 08:15 2 Alajaam 08:16 3 Selja tee 08:17 4 Tigapõllu II 08:18 5 Selja tee II 08:19 6 Tigapõllu 08:21 7 Toolse 08:23 8 Toolse tee 08:25 9 Karepa metsavaht08:27 10 Karepa 08:28 11 Rutja 08:30 12 Eisma 08:36 13 Vainupea 08:38 14 Pajuveski 08:42 15 Karula 08:45 16 Karula I/Noonu 08:47 17 Kandle 08:52 18 Kandle tee 08:54 19 Võle 08:57 20 Lambasaare 08:59 21 Haljala kalmistu 09:01 22 Haljala 09:02 23 Haljala tee 09:04 24 Kisuvere 09:05 25 Luha 09:07 26 Pahnimäe 09:08 27 Päide 09:10 28 Suvilad 09:11 29 Tõrremäe 09:12 30 Põhjakeskus 09:13 31 Teater 09:16 32 Rakvere 09:20 Nr.28 Rakvere - Vainupea - Karepa - Kunda Reis Nr. Peatus 02 28-01 1 Rakvere 12:00 2 Teater 12:03 3 Põhjakeskus 12:06 4 Tõrremäe 12:07 5 Suvilad 12:08 6 Päide 12:09 7 Pahnimäe 12:11 8 Luha 12:12 9 Kisuvere 12:14 10 Haljala tee 12:15 11 Haljala 12:18 12 Haljala kalmistu 12:19 13 Lambasaare 12:21 14 Võle 12:23 15 Kandle tee 12:26 16 Kandle 12:28 17 Karula I/Noonu 12:33 18 Karula 12:35 19 Pajuveski 12:37 20 Vainupea 12:41 21 Eisma 12:43 22 Rutja 12:49 23 Karepa 12:51 24 Karepa metsavaht12:52 25 Toolse tee
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • 26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur
    [Show full text]
  • Meeleolukas Haljala Valla Jaanituli Palmse Mõisas Tõi Kokku 2500 Inimest
    Vallavalitsuse Päikeseline perepäev Koos elu maal rahandusosakonnas Võsu rannas vägevaks tehes alustasid tööd uued teenistujad lk 2 lk 4 lk 8 August 2021, nr 7 Meeleolukas Haljala valla jaanituli Palmse mõisas tõi kokku 2500 inimest ellel aastal süüdati Halja- kabilly ansambel Boogie Com- tuntud Palmse mõisas rahvus- elustada Palmse mõisa tradit- lel Palmse mõisa direktor Janne Haljala valla jaanitule järgmise la valla jaanituli 23. juunil pany. Õhtut juhtis Rakvere teatri pargi 50. juubeliaastal korralda- siooniline jaanituli. Tänu heale Kallakmaa. toimumiskoha otsingud on juba S Palmse mõisas. Jaaniõhtu näitleja Margus Groznõi. da. Omavaheline koostöö sujus meeskonnatööle oli nii noortel Haljala valla avalike suhete käimas, seega hea Haljala valla kujunes lõbusaks rahvapeoks. Haljala valla meeleoluka jaani- edukalt, toimusid mitmed koh- kui ka vanadel jaaniõhtul pal- spetsialist Kent Kerner kiidab ettevõtja, kogukonnaaktivist või Jaanipeol tantsiti, Lahemaa päeva tähistamisega võib vägagi tumised ja üksteisega hoiti tihe- ju tegevusi,“ sõnas Kallakmaa. koostööd Palmse mõisaga. „Jaa- seltsitegelane, kui tunned, et Rahwamuusikute saatel süü- rahule jääda. Inimesi kogunes dalt ühendust. Ühiselt jaanipäeva Jannel jätkus palju kiidusõnu niõhtu korraldamine sujus hästi järgmine jaanipidu võiks toimu- dati tulerituaaliga jaanituli pre- mõisaparki üle ootuste palju ning korraldamine oli ilus algus valla tublidele mõisa aednikele, kes ning 23. juunil toimus maakonna da just Sinu hoovis, anna sellest sidendi pool teele saadetud saadud tagasisidest
    [Show full text]
  • Aprill 2021, Nr 4
    Tööd alustas uus Kirjandivõistlusest Kuidas olla sama planeerimis- ja sai luulevõistlus õnnelik kui keskkonnaspetsialist soomlane ja taanlane? lk 3 lk 5 lk 6 Aprill 2021, nr 4 VALLAVANEMA Haljala Kooli VEERG ead Haljala valla inimesed, soovin teile ehitustööde hankele ilusat kevadet! Päevad muutuvad ühe H pikemaks, ilm läheb soojemaks ja loo- detavasti pole ka teised kevademärgid kaugel. Märtsi keskel lõppes Haljala koolihoone ja võimla ehitamise hange. Pakkumise esitas esitati seitse pakkumist seitse ettevõtet ning maksumused algasid ala- tes seitsmest miljonist eurost. Nende numbrite üle ei saa ilmtingimata rõõmustada, aga kur- vastamiseks pole ka põhjust. Ehitusturul on jä- relikult seis selline ja peame sellega hakkama saama. Praeguse koolihoone seisukord pole juba ammu kiita, mistõttu pole muud lahen- dust, kui täita lubadus koolipere ees ja asuda uut koolimaja ehitama. Vallavalitsuses teeme pingutusi selleks, et koolihoone ehitamine al- gaks juba peagi. Aprillikuu vallalehe ilmumise ajaks peaks ehitushanke võitja selgunud olema ning loodetavasti oleme taas samm lähemal hankelepingu sõlmimiseni. Kindlasti hoia- me edasiste koolihoone ehitust puudutavate sündmustega vallaelanike kursis vallalehe ning kodulehe vahendusel. Märtsis möödus aasta taasiseseisvunud Eesti esimese eriolukorra väljakuulutamisest. Aasta hiljem võime tõdeda, et tänane olukord on tunduvalt „erilisem“ kui möödunud aastal. Nii väga sooviks vallavanema veerus rääkida hoopis toredamatest teemadest, kuid kahjuks pole koroonaviirus meie seast ja seega ka jutu- teemadest kuhugi kadunud. COVID-19 viiruse levikuga on olukord väga halb. Nakatumisnäitaja pole ootustele kohaselt langenud, mis annavad ilmselt märku piiran- 18. märtsil lõppes Haljala Kooli ehitustööde planeeritud koolihoone ehituseks 5 872 468 eu- 19. märtsil lõppes ka Haljala Kooli ehitamise gute pikendamisest. Hetkel kehtivad piirangud hankele pakkumiste esitamine. Pakkumise Hal- rot ja köstrimaja renoveerimiseks 250 000 eurot.
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]