Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4 ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite. State Forest Management Centre (RMK) Centre Management Forest State sts of 13 larger and a number of smaller rocks of rapakivi rapakivi of rocks smaller of number a and larger 13 of sts Nature Management Department Management Nature the forest near the Palmse Manor House. The group consi- group The House. Manor Palmse the near forest the Palmse, North-Estonian District District North-Estonian Palmse, ARRANGEMENT OF VISITS OF ARRANGEMENT in in Field, Boulder Palmse the as called also Rocks), (Convent Kloostrikivid the is rocks of group well-known Another www.keskkonnaamet.ee and spherical. spherical. and [email protected] caused by a lightning stroke. Metsamunk is steep-sided steep-sided is Metsamunk stroke. lightning a by caused Phone +372 329 5535 Phone rock is cracked and its western side is broken, presumably presumably broken, is side western its and cracked is rock Palmse, 45435 Viitna Viitna 45435 Palmse, the shape of an irregular quadrangle and steep sides. The The sides. steep and quadrangle irregular an of shape the Environmental Board Environmental Monk) within the boulder field. The oblong Meremunk has has Meremunk oblong The field. boulder the within Monk) ADMINISTRATIVE AUTHORITY ADMINISTRATIVE (Forest (Forest Metsamunk and Monk) (Sea Meremunk called rocks the coast, are also called the Vana-Jüri Rocks. There are are There Rocks. Vana-Jüri the called also are coast, the cape. The six boulders of rapakivi granite, lying nearby on on nearby lying granite, rapakivi of boulders six The cape. at the tip of the the of tip the at Boulder Erratic Vana-Jüri to you take also history trail, starting at the chapel. The same trail will will trail same The chapel. the at starting trail, history which lies at the Käsmu nature and cultural cultural and nature Käsmu the at lies which Matsikivi is occur. The largest erratic boulder in the Käsmu boulder field field boulder Käsmu the in boulder erratic largest The occur. mostly smaller rocks, some larger gigantic boulders also also boulders gigantic larger some rocks, smaller mostly piled on each other. Although a boulder field consists of of consists field boulder a Although other. each on piled National Park National already covered with moss, are in places stuck to or even even or to stuck places in are moss, with covered already Lahemaa erosion and the pressure of sea ice. The rocks and boulders, boulders, and rocks The ice. sea of pressure the and erosion into being during the past 4,000 years as a result of coastal coastal of result a as years 4,000 past the during being into Environmental Inspectorate by phone 1313. phone by Inspectorate Environmental Peninsula and designating the former coastline. It has come come has It coastline. former the designating and Peninsula When you see damage done to the nature or visiting objects, inform the the inform objects, visiting or nature the to done damage see you When with its area of 400 hectares, located on the Käsmu Käsmu the on located hectares, 400 of area its with Field Käsmu Boulder Boulder Käsmu the is Estonia in magnificent most The to protect inorganic world. inorganic protect to This appeal can be considered as the first initiative in the Russian Empire Empire Russian the in initiative first the as considered be can appeal This Photo: Rock heaps of Näljakangur, L. Michelson L. Näljakangur, of heaps Rock Photo: protect all the erratic boulders with the girth of more than three metres. metres. three than more of girth the with boulders erratic the all protect Society of Naturalists in Tartu in 1879, he called manor and land owners to to owners land and manor called he 1879, in Tartu in Naturalists of Society to Northwestern Russia’s large erratic boulders. In his speech to the the to speech his In boulders. erratic large Russia’s Northwestern to descriptions and drawings on some of them in the monography dedicated dedicated monography the in them of some on drawings and descriptions particularly enthused about the erratic boulders and he publised the the publised he and boulders erratic the about enthused particularly von Helmersen, a member of the Imperial Academy of Sciences, was was Sciences, of Academy Imperial the of member a Helmersen, von Landlord and President of the Baltic Society of Natural Sciences. Gregor Gregor Sciences. Natural of Society Baltic the of President and Landlord the boulders at the invitation of Alexander von Pahlen, the Palmse Palmse the Pahlen, von Alexander of invitation the at boulders the century, who visited the region and examined examined and region the visited who century, 19 the of naturalists th Several gigantic rocks of Lahemaa were already known by the famous famous the by known already were Lahemaa of rocks gigantic Several Two heaps out of eight have preserved. preserved. have eight of out heaps Two gratitude, cleaned the manor’s fields from rocks and heaped them up. up. them heaped and rocks from fields manor’s the cleaned gratitude, century. When the famine was over, the peasants, expressing their their expressing peasants, the over, was famine the When century. 17 th for survival to the peasants at the time of the Great Famine in the late late the in Famine Great the of time the at peasants the to survival for The neighbourhood of Viinistu, especially the flat land bays and coastal meadows to the north, is the area richest in erratic boulders in Lahemaa. On the coast of the land bay, Joomakivi Rock and Launiidu Rock are situated. Although the name “Joomakivi” may be translated as “Rock of drinking”, it actually derives from the dialect word “joom”, meaning the bay. Estonia’s northernmost cape Purekari at the end of the Pärispea Peninsula is densely dotted with erratic boulders. The mighty Purekari Erratic Boulder is said to have been thrown here from Finland by Kalevipoeg, the Estonian national hero. The legends about Jaani-Mardi Big Rock in the middle of Viinistu Village, however, tell us that Kalevipoeg wanted to throw the rock from Finland to Pärispea, but as it often happened, he missed the target and the rock landed in Viinistu. On the coast between the Photo: Purekari Erratic Boulder, L. Michelson villages of Viinistu and Turbuneeme the colourful Tiirukivi (Rock of Photo: Tiirukivi Rock, L. Michelson terns) lies, where once lots of terns were nesting, which clarifies The Lahemaa National Park is extremely rich in erratic boulders, its name. Lahemaa’s symbol of its kind is Jaani-Tooma Big Rock, Estonia, is located in Tammispea Village. According to a legend, some of them being, with the circumference of over 25 metres shaped as a cracked, sharp-edged pyramid, which lies in a juniper- Kalevipoeg tried to throw this rock from Finland at Satan who or the diameter of more than ten metres, really huge. There are rich wooded grassland in Kasispea Village. At the tip of a small had escaped from him. also plenty of boulder fields. The large erratic boulders already cape in the western part of the Pärispea Peninsula, Odakivi (Spear In a grassland 300 metres from the road near the Kolgaküla gave inspiration and evidence on the idea of the continental Rock) is located. Once Kalevipoeg saw enemies coming to Cape Community Centre, Kullahansu Rock lies. According to the folk th glaciation to the researchers of the 19 century. About 12,500 Pärispea and he threw his spear from Juminda Cape at them. But the lore, its real name is Härjakivi (Ox’s Rock) and the proper years ago, the continental ice sheet moved from Scandinavia’s spear, however, hit the rock which was called Spear Rock after that. Kullahansu Rock lies two kilometres afar. mountains and Finland slowly towards the south, tore off rocks Tammispea Erratic Boulder, the highest erratic boulder in continental The prism-shaped Lemeti Rock is located on the coast near from the earth of the Baltic Shield and carried them along on the Käsmu Maritime Museum. It is said that the rock was its journey, spreading them around at its melting stage.
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine
    Lisa 2. Loodushoiuobjektide prioriteetsuse hindamine RMK külastuskorralduslikust tegevusest tulenev prioriteetsuse hinnang (hinne 1- 5, kus 1 näitab väga kõrget prioriteetsust ja 5 väga madalat) antakse võttes aluseks külastajauuringu andmeid, loodushoiuobjektide külastatavust ja ligipääsetavust, maastiku atraktiivsust ja esteetilist väärtust puhkemaastikuna, eksponeeritavaid või säilitatavaid kaitseväärtusi, üle-eestilist või rahvusvahelist tähtsust, paiknemist matkateel, paiknemist majandusmetsas, loodushariduslikku tähtsust (programmide, ürituste korraldamise koht) jms. Prioriteetsuse hinnangu selgituse lahtris on selgitatud lühidalt põhiaspektid, millele hinnang tugineb. Hinnangufaktorid kirjeldada olulisuse järjekorras (üle- eestiline tähtsus, kõrge külastatavus, tugifunktsioon, kaitseväärtuste eksponeerimine ja säilitamine, loodushariduslik väärtus jms või siis põhjendus miks on hinnang madal). Loodushoiuobjektid on tabelis reastatud prioriteetsuse hinnangu järjekorras, üldjuhul suurema külastusmahuga loodushoiuobjektid eespool. Erandiks on matkatee, mis seob üle Eesti objekte. Kui loodushoiuobjektid moodustavad kogumeid (üks loodushoiuobjekt on teisele nö tugifunktsiooniks), siis on need koondatud tabelis kokku (näiteks matkarada ja raja alguses paiknev lõkkekoht, telkimisala ja telkimisala tegevusi laiendav matkarada jms). 1- väga kõrge 2- kõrge 3- keskmine 4- madal 5- väga madal Lahemaa rahvuspark Loodushoiuobjektid Prioriteetsuse Paikneb Prioriteetsuse hinnangu selgitus (prioriteetsuse alusel hinnang matkateel reastatud) RMK
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Meede Aaviku Külaselts MTÜ Räästa Alla 800,00 € Elukeskkonna Ja Kogukonnateenust
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Meede summa Aaviku Külaselts MTÜ Räästa alla 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ajaveski MTÜ Väliürituste arendamine Ajaveski tegevuste mitmekesistamiseks 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine ALANSI Vabatahtlik Päästeselts MTÜ Paakauto veepump 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Mõis MTÜ Pärtlipäeva laat Anija kogukonna heaks 1 952,00 € kogukonna areng Anija Mõis MTÜ Infotahvel - Kõrvemaa värav 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Valla Mälumängu Selts MTÜ Anija valla mälumänguturniir 2015-2016 1 010,83 € kogukonna areng EELK Risti Kogudus Sillutise paigaldamine Risti kogudusemaja õuele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ellamaa Loodusselts MTÜ Valgjärve Lubja-Leenu 1 555,52 € kogukonna areng Eru lahe Rannarahva Selts MTÜ Pärispea poolsaare rannalooduse õpperadade juht 1 798,20 € kogukonna areng Haabersti Tugikeskus MTÜ Tegusad ja aktiivsed Haabersti elanikud 1 999,00 € kogukonna areng Haljava Külaselts MTÜ Haljava külaplats III etapp: laste mänguväljak 1 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Haridus- ja Kultuuriselts Läte MTÜ Lätte mahl 1 700,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Harjumaa Päästeselts MTÜ Tabasalu vabatahtliku päästekomando päästeauto valmisolek 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hiirekese Mängutuba MTÜ Õhksoojuspumbad Hiirekese Perekeskusele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hüüru Külaselts MTÜ Küla interaktiivse
    [Show full text]
  • Gulliveri Reiside” Pileti Ettenäitamisel Etenduse Liliputimaa Suurima Kivi Sidusin Oma Paadile Ankrukiviks
    • Viinistu kunstimuuseum ja sadam • Võsu rand ja sadam RÄNDA LAHEMAAL Vedasin köitega enda järel üsna kergesti viitkümmet suurimat Minu paati oli tulnud vaatama tohutu hulk rahvast, kelles nii KOOS GULLIVERIGA! vaenlase sõjalaeva. koletusuure laeva nägemine äratas äärmist imestust. • Kasispea 3 rändrahnu: • Viitna loodusõpperada (2,5 ja 7 km) Kõik on suur või väike ainult võrdlemisi. - Jaani-Tooma Suurkivi – rabakivist hiidrahn kõrgusega 7,6 m Ületasime kuus jõge, mis olid tunduvalt laiemad ja sügavamad – Lemuel Gulliver ja ümbermõõduga 34,7 m asub kadakasel puisniidul ja on kui Niilus. kergesti juurdepääsetav. • Sagadi mõis ja metsamuuseum • Tsitre puuderada (0,5 km) – tutvustab metsapargi puid, - Kiviheinamaa Kärga kivi Suurimate puude latvu ulatusin parajasti peosse haarama. vaatlustorniga. - Karu Suurkivi • Altja kaluriküla ning loodus- ja kultuurilooline rada (3km), Altja Liliputtide torni puudujääke kõrguse osas hüvitas rikkalikult Hiiglaste põldu ääristavad kivid olid nii suured, et ma ära ei kõrts tema ilu ja tugevus. osanud arvata nende kõrgust. Liliputtide kalkuneid sõin ma harilikult ühe suutäiega ja pean • Juminda poolsaar, tipus 1941. aastal hukkunud laevade • Eru lahe vaatetorn ehk Vihasoo linnuvaatlustorn – Lahemaa möönma, et nad olid kaugelt maitsvamad meie omadest. mälestusmärk. rahvuspargi kõige linnuliigirikkamas kohas Vihasoo • Oandu loodusmetsarada (4,7 km) ja Koprarada (1 km) Tüki õlekõrrega tegin hiiglaste lõbustamiseks piigiharjutusi. rannaniidul. Liliputtide maanteil jalutades pidin ettevaatlikult jalga jala ette Mind üllatas hiiglastemaa rohu pikkus, mis oli kõrgem kui • Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (7 km), asetades pidevalt jälgima, et ma kedagi ei lömastaks. suurimad puud minu kodukandis. Eesti suuruselt 3. rändrahn Majakivi (kõrgus 7 m, ümbermõõt • Vihula mõis, SPA ja minigolfi rada* 32 m). • Käsmu kapteniteküla, meremuuseum ning loodus- ja * minigolfi rada „Gulliveri reiside” pileti ettenäitamisel etenduse Liliputimaa suurima kivi sidusin oma paadile ankrukiviks.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • 151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka
    [Show full text]
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]