DOCSLIB.ORG

Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28 Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28. a. eelarve täitmisest ja riigi- «, asutuste ning- ettevõtete tegevusest » SISUKORD Lhk. Sissejuhatuseks V I. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele l Korralised kulud: Rahaministeerium 2 Sõjaministeerium 4 PõllutöÖministeerium 6 Teedeministeerium v 10 Välisministeerium 14 TöÖ-Hoolekandeministeerium 16 Erakorralised kulud: Riigi keskasutuste kulud . 18 Siselaenud ja emissioon 20 Korralisedtulud 22 Erakorralisedtulud 24 Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte 28 Kassa aruanne 32 Riigikassa bilanss 36 IL Ülevaade Eesti Vabariigi 1927,/28, a. eelarve täitmisest. Kulud. Eelarve ülekulud. Krediitide ülejäägid. Kulude võrdlus eelarvega. Korraliste kulude võrdlus 1926. 27. a. kuludega üksikutes kululiikid.es. Kulude liikumine 1922—1927./28. a 43—54 Tulud: Tulude eelarve. Ettemakstud tulud. Tuluvõlad 31. märtsiks 1928 a. Tulud vastu­ võtu koha järgi. Väljaspool riigikassat ja Eesti Panka vastuvõetud tulud Tulud üksikute tululiikide, peatükkide ja §§ järgi. Otsekohesed maksud. Lõivud ja tasu- maksud. Kaudsed maksud. Riigi monopolid. Riigi ettevõtted ja varandused. Sega- tulud. Korralised tulud üldliikide järgi. Korraliste tulude võrdlus eelmiste aastadega 55—64 Riigikontrolli revisjoni ulatus ja tulemused 65 Tulumaks 68 Riigi eelarve täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega ja võrdlus välisriikide eelarvete täitmisega Maavalitsuste eelarvete täitmine 81 Riigi eelarvete täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega 90 Eelarve, täitmise võrdlus välisriikidega 92 III Liik. III. Riigiasutuste ja -ettevõtete kulud-tulud ühenduses tegevusega 98 Riigi asutus ed: Riigikogu 99 Riigivanem ja Riigikantselei 99 Riigikontroll 102 Rahaministeeriumi 103 Keskasutus 103 Riigikassa 103 Otsekoheste maksude peavalitsus 11') aktsiisi peavalitsus 1'' Tolli peavalitsus 12<3 Kinnisvarade hindamise amet 131 Kaubanduse-Tööstuseministeerium 134 Riigivaranduste ülevõtmise komisjon • 137 Kütteainete keskkomitee 138 Hariduseministeerium 141 Kohtuministeerium 147 Harku kolonii. Harku mõis ja vangide tööd 150 Siseministeerium 154 Piirivalve valitsus 157 Sõjaministeerium 159 Vabariigi Kaitseliit 164 Põllutööministeerium 166 Riigimõisad 171 Teedeministeerium 174 Keskasutus • 174 Raudteedevalitsus • . 176 Posti-telegraafi-telefoni peavalitsus 183 Mereasjanduse peavalitsus 189 Välisministeerium 192 Töö-Hoolekandeministeerium 195 Riigiettevõtted: Eesti Pank 201 Eesti Maapank • . 209 Riigi põlevkivitööstus 218 Riigi turbatööstus 219 Riigi trükikoda 222 Tallinna sadamatehased 225 Laevasõiduamet 228 Arsenal • 230 Riigi metsatööstus 233 Sissejuhatuseks. Riigikontroll vaatas läbi 1927.J28. a. eelarve täitmise aruande, mis esitati Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule Riigi eelarve seaduse § 37 alu­ sel, ja tegi aruandes mitmesuguseid muudatusi ja parandusi. Tähendatud parandused ja muudatused tehti Riigikontrolli poolt temale asutuste poolt esitatud aruannete dokumentaalse revideerimise tagajärjel ja eelarve täit- mise aruande võrdlemisel aruannete andmetega. Käesoleva ülevaate I osas, mis sisaldab Riigikontrolöri parandusette­ paneku 1927./28. a. riigi eelarve täitmise aruandele, on üksikasjalikult käsitatud pärandatavaid summasid ja põhjendatud neid muudatusi. Esma­ kordselt on vaatlusele võetud selles parandusettepanekus Riigikassa kas- saaruanne ja bilanss. Parandusettepanekule on juure lisatud E. V. 1927.j28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte ühes Riigikontrolli muudatustega. Ülevaate II osas toodud üksikasjaliselt andmed 1927. j28. eelarveaastal tehtud kuludest ja saadud tuludest ühes võrdlusega eelmise aastaga, kus­ juures eriosana on toodud ülevaade 1927. a. tulumaksu määramise kohta. Peale selle on II osa lõpus antud ülevaade 1926.127. a. riigi eelarve täit• misest ühenduses linna- ja maavalitsuste 1926. a. kulude ja tuludega ja 1926.J27. a. riigi eelarve täitmise võrdlus välisriikidega, kusjuures sum­ made võrdlemisel on aluseks võetud nettokulud ja -tulud. Ülevaate III osas on käsitatud riigiasutuste ja -ettevõtete kulusid-tu- sid ühenduses asutuste ja ettevõtete tegevusega. Nagu eelmiselgi aruande­ aastal oli Riigikontrollil võimalik täielikult käsitada ainult asutuste kulusid, kuna tulude täielik käsitlus on toodud ainult Rahaministeeriumi ja Tee­ deministeeriumi kohta. Meil maksev tulude arvestamise kord ei võimal­ danud üksikasjaliselt vaadelda teiste asutuste tulusid. Riigiettevõtete üle• vaadetes aga on Riigikontrollile esitatud materjalid võimaldanud käsitada nii kulusid, kui ka tulusid. Siinjuures tuleb tähendada, et riigimõisade valitsuse tegevus on pai­ gutatud Põllutööministeeriumi ülevaatesse, kuna vangide tööd, Harku tur- batööstuse ja Harku mõisa tegevus on mahutatud Kohtuministeeriumi ülevaatesse. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele IH \ e © SH . Aruande nimetus või eelarve peatükid, E.V. 1927./28. a. E. V. aruande Riigikontrolöri V aruandes tea -J . §§ ja nende nimetused, kus tulevad teha Ihk lahtrid ettepanek •-3 Ö E parandused näidatud aruand 1 2 3 4 5 6 Korralised kulud. Raham inisteerium. Peatükk IV. AKTSIISI PEAVALITSUS. A. Keskasutus. 1 31 8 9. Maiapidainine 7 5.G30.04 4.820.33 2 >3 9 2.181.9(5 2.991.67 3 33 § 14. Hoonete remont 7 1.328.10 2.137 81 4 35 9 —.90 5 ülekulu 808 81 6 3J Kokku peatükk IV A 9 4.687.55 5.496.36 7 33 33 33 33 — — ülekulu 808.81 8 33 Kokku aktsiisi peavalitsus 9 63.040.45 63.849.26 9 "3 33 33 33 ülekulu 808.81 10 35 Kokku Rahaministeerium 9 112.099.72 112.908.53 11 JJ 33 3-3 ülekulu 808.81 Siseministeerium. P e a t ü k k II. POLITSEIOSAKOND. 12 53 § 1. Teenistustasu 7 1.990.943.97 1.991 263 97 13 33 9 4.401.03 4 081 03 14 § 3. Ametnikkude ja teenijate toetus 7 189.955.31 189.633.06 15 33 9 44.69 366.94 16 >3 § 5. Ametnikkude ja teenijate varustus 7 223.831.48 223.872.43 17 9 8.52 18 33 ülekulu 32.43 — 2 Ettepandud muudatuste põhjendusi ja muid märkusi Kulude vähenemine 809.71 kr. võrra seletatav sellega, et ruumide remondi kulu tapeetimise ja maalritöö alal kuulub iseloo­ mult hoonete remondi (§ 14) alla. Sellest parandusettepanekust on tingitud ka parandus nr. 2. Kulude suurenemine 809.71 kr. suuruses on tingitud parandusettepanekust nr. 1, kuna tähendatud parandusettepanekuga on kulusid sama summa võrra vähendatud. Sellest olenevad ka parandused nr.nr. 4 ja 5. Parandus nr. 6 oleneb parandusettepanekutest nr. nr. 1 ja 3. Parandus nr. 7 oleneb parandusettepanekust nr. 3. Parandusettepanekutest nr.nr. 1 ja 3 olenevad parandused nr.nr. 8 ja 10. Parandusettepanekust nr. 3 olenevad parandused nr.nr. 9 ja 11. Kulude suurenemine 320 kr. suuruses on seletatav sellega, et surnud ametnikkude perekonna liigetele välja makstud teenistus- tasu, mis iseloomult kuulub § 1 alla, on ministeeriumi poolt ekslikult näidatud ametnikkude ja teenijate toetuse- {§ 3) kuluna. Sellest parandusettepanekust oleneb ka parandus nr. 13. Kulude vähenemine 322.25 kr. võrra on seletatav sellega, et vahialu&te arstimise kuludeks väljamakstud 2.25 kr. on ministee­ riumi poolt ekslikult paigutatud vangide ülevalpidamise (§ 42) kulude asemel ametnikkude ja teenijate toetuse (§ 3) alla, kuna 320 kr. suurune vähenemine oleneb parandusettepanekust nr. 12, sest tähendatud parandusettepanekuga on kulu­ sid sama võrra suurendatud. Sellest oleneb ka parandus nr. 15. Kulude suurenemine 40.95 kr. võrra seletatav sellega, et tähendatud summa, kui 1926. a. kolme esimese kuu jooksul tarvita­ mata jäänud varustusraha ülejääk, mis Siseministeeriumi 1926. a. kolme esimese kuu kulude aruandes näidatud kuluna, on Riigikontrolöri märkustes tähendatud aruandele parandusega nr. 25 välja jäetud ministeeriumi kuludest. Nimetatud summa aga maksti järgmise 1926./27. eelarveaasta jooksul riigikassasse krediidi uuendamise arvele, kuna summa aga iseloomult ei kuulunud tähendatud aasta krediidi uuendamisele, vähenesid selle summa võrra ministeeriumi tõelikud kulud ja sellepärast suurendatakse 1927./28. eelarve aasta kulusid 40.95 kr. suuruses, kuna eelmise aasta kulud selle summa võrra vähematena olid näidatud. Sellest olenevad ka parandused nr.nr. 17 ja 18. - 3 — o Aruande nimetus või eelarve peatükid, E. V. 1927./28. a E. V. aruande Riigikontrolöri §§ ja nende nimetused, kus tulevad teha aruandes . ^ Xi lahtrid ettepanek näidatud 03 parandused 55 42. Vangide ülevalpidamine 5.(584.90 5.037.21 805.01 802.79 Kokku peatükk II 1110.535.41 3.1L0.570.36 7.801.59 7.853.07 ülekulu 32.43 Peatükk III. PIIRIVALVE VALITSUS. § 9. Majapidamine 29.103.79 29.014.07 JJ 03.21 212.93 § 55. Kraamivarustus 112.985.91 113.135.66 JJ 14.0(5 JJ _ ülekulu 135.66 Kokku peatükk III 11.554.57 11.690.23 IJ JJ u ülekulu 135.66 Kokku Siseministeerium 300.030.98 (.30(5.071.93 19.835.02 19.902.16 — ülekulu 168.09 Sõjaministeerium, 57 § 8. Kantseleikulud 97.735.93 97.80J .78 JJ 2.07 JJ ülekulu 63.78 § 9. Majapidamine 1.330.160.97 1.330.300.97 JJ 4.035.03 3.895.03 § 12. Vallasvara 96.403.22 96.421.77 10.78 22.23 Ettepandud muudatuste põhjendusi ja muid märkusi 7 Kulude suurenemine 2.25 kr. suuruses oleneb parandusettepanekust nr. 14, lama tähendatud parandusettepanekuga on kulusid sama summa võrra vähendatud. Sellest tingitud ka parandus nr. 20. Parandused nr.nr. 21, 22 ja 23 olenevad parandusettepanekust nr. 16. Kulude vähenemine 149.72 kr. suuruses on seletatav sellega,et üleajateenijatele riidevarustuseks väljamakstud summa on ekslikult kaetud majapidamise (§ 9) krediidist, kuna selleks otstarbeks krediit on ette nähtud kraamivarustuse (§ 55) all. Sellest parandusettepanekust oleneb ka parandus
Load more

Recommended publications
  • Valga Valla Profiil
    VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus .......................................................
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Laatre Lasteaed-Algkooli Arengukava 2003-2005 Kinnitamine
    Väljaandja: Tõlliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 155, 2285 Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava 2003-2005 kinnitamine Vastu võetud 25.09.2003 nr 13 Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31lõike 3 ja Tõlliste Vallavolikogu 20. veebruari 2003. a määruse nr 2 «Tõlliste valla haridusasutuste põhimääruste ja arengukavade kinnitamise kord» punkti 1.8, Tõlliste Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava 2003–2005 (lisatud). 2.Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Martin MAASK LAATRE LASTEAED-ALGKOOLI ARENGUKAVA 2003–2005 I. SISSEJUHATUS 1. Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava on dokument, mis määrab arengu põhisuunad ja valdkonnad. 2. Arengukava määrab kooli ja lasteaia tegevuskava kolmeks aastaks. 3. Arengukava lähtub Laatre Lasteaed-Algkooli põhimäärusest ja Tõlliste valla arengukavast. II. ÜLDANDMED 2.1. Asend Laatre Algkool asub Valgamaal Tõlliste vallas Laatre alevikus Pargi 9. Koolihoonena on kasutusel algselt elumajana kasutusel olev hoone, mis hiljem kohandati lasteaiahooneks ning on alates 1991. aastast kasutusel koolihoonena. Kooli vahetus naabruses asub lasteaiamaja, milles asuvad kaks rühma on liidetud kooliga. Mõlemat maja kütab koolihoone keldris asuva vedelkütusele seatud katel. 2.2. Ajalugu Kooli järjepidevust arvestatakse aastast 1850, mil Laatre Apostelliku Õigeusu kiriku juurde moodustati Laatre kihelkonnakool. Tegelik hariduselu algas küll varem. 1688. a tegutses Laatre luteri kiriku juures köstrikool, mis Põhjasõja puhkedes 1702. a põles koos kiriku ja kirikumõisaga maani maha.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Uurimistöö Teemad KUNST EHITISED
    Uurimistöö teemad NB! Koostöös juhendaja ning Muinsuskaitseametiga on võimalik väljapakutud teemade kitsendamine või täpsustamine seminari-, bakalaureuse-, magistri või doktoritöö nõuetele vastavaks KUNST Põlvamaa Tilsi mõisa peahoone baroksed sisedetailid ja hilisemad kihistused Mardikakahjustusega vallasesemed. Mardikatõrje- ja restaureerimisvõimalused 19–20. sajandi I poole tööstuslik tarbekunst. Eri töökodade (eriti just metallist tooted) toodang. Töökodade loomine, tooted, kataloogid, toodete levik jne. Laiemalt on seni uuritud väärismetallist toodete ala, ka suuremaid mööblitööstuseid Metallvalgustid (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid valgusteid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes need valmistas ning kus seda tehti Metallist sakraalesemed (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes neid valmistas ja kus seda tehti Metallist ja ka hõbedast valgustid ja sakraalesemed apostlik-õigeusukirikutes Eestimaal 18.–19. saj. Milliseid valgusteid ja sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kus neid valmistati ja kes seda tegi Hauatähiste restaureerimine Värviuuringute tegemise ajalugu ja hetkeolukord. Kõige tulemuslikuma/ efektiivsema metoodika väljatöötamine Mõisate ajaloolised interjöörid värviuuringute aruannete põhjal EHITISED Kirikute biokahjustused Maakondade kaupa kindla hoone liigi inventeerimine, s.h ajaloo
    [Show full text]
  • YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration
    YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration Dear yearbook readers, The mission of the Road Administration is to develop a safe, functioning and economic traffic environment. The 101st year in the history of the Road Administration passed in an instant and was very busy for all employees and officials. There is reason to be proud of our achievements, but we are also apprehensive ADMINISTRATION ROAD about the future. Many thanks to every colleague and partner as well as every client for their commitment! It has been a year of stable work. 2019 was antee the people of Saaremaa a bigger and In addition to structural changes, the cooper- historically the best year in terms of the mon- more comfortable aircraft for connection ation between divisions and departments still etary volume of the preservation and repair with the continent. requires some practice and the review and of public roads. In total, we used 149 million specification of some processes. Fortunately, euros for the preservation and 83.4 million 2019 can be considered a breakthrough year customer-focused thinking, describing ser- euros for the development of the road net- in the development of the organisation. As vices on the basis of process management work. The yearbook also gives information we are preparing the next step on the road principles and constant improvement are on the number of kilometres covered by the to becoming the Mobility Administration or coded into the DNA of the Road Administra- works and the most exciting objects. the Transport Administration, we carried tion. Service owners have mostly understood out a significant structural reform as of 1 their roles and we’re improving and optimising The satisfaction of the customers of our May 2019.
    [Show full text]
  • Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT
    AS Maves Marja 4d Tallinn 10617 Tel. 65 67 300, faks 65 65 429, e-post [email protected] Reg nr 10097377 a/a Hansapank 221001129112 kood 767 Töö nr. 2130 Tellija: EV Keskkonnaministeerium Toompuiestee 24 10149 Tallinn Leping nr.: 2-15-16/626 Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll Lisa 1 Jääkreostuskollete infokaardid Vastutav täitja Mati Salu Tallinn, oktoober 2003 Töö on koostanud AS Maves Ohtlike jäätmete käitluslitsents 0052 (13.09.2001.a.) Põhjaveeuuringute litsents nr 64 (05.11.2001.a.) Juhatuse esimees Toomas Kupits Tööst võtsid osa Madis Metsur Mati Salu Karl Kupits Käesolevas lisas on 172 nummerdatud lehekülge teksti. 1 Jääkreostuskolle nr. 2 – KOSE-RISTI ABT....................................................................... 3 2 Jääkreostuskolle nr. 5 – RIISIPERE ABT.......................................................................... 7 3 Jääkreostuskolle nr. 13 – KOSE KATLAMAJA.............................................................. 11 4 Jääkreostuskolle nr. 18 – KÄRDLA NAFTABAAS........................................................ 15 5 Jääkreostuskolle nr. 19 – KAPASTO ABT...................................................................... 18 6 Jääkreostuskolle nr. 24 – AHTME MNT 86 ABT ........................................................... 22 7 Jääkreostuskolle nr. 25 – AHTME MNT 88 ABT ........................................................... 26 8 Jääkreostuskolle nr. 29 – NARVA ABT .........................................................................
    [Show full text]
  • List of Prioritized Estonian and Latvian Border Area Cross-Border Road Sections / 21.04.2020
    IGC Working Group for determing, prioritizing and coordinating the list of road sections for reconstruction in the border area List of prioritized Estonian and Latvian border area cross-border road sections / 21.04.2020 National and working group Technical names of the Estonian and Latvian border area Main statistical and financial figures of the proposed gravel Number of Additional information related designations cross-border gravel road sections road sections as of 2020 inhabitants affected by upgrades1 Ranking in Working Group Official road Name of the cross-border road section and Total length Estimated Estonian2 and Latvian3 Estimated Gravel road section working names, technical national road category section № exact gravel section locations with average (km / 0,000) upgrade costs average km EE LV specifications and/or map references in map annexes renovation list designation annual daily road traffic density (up to 2020) and/or m³ cost EE – I 24201 Abja-Paluoja – Latvian border 2,446 366 900 EUR 150 000 EUR 3200 – Abja-Paluoja–Penuja–Lode–Rūjiena [7,520 – 8,323]: 178 cars per/day AC16surf h=6 cm + crushed stone base h=20cm [8,323 – 9,966]: 77 cars per/day 24201 map available in Annex 1 LV – I V177 Ķoņi–Lode–Arakste 7,200 1 080 000 EUR 150 000 EUR – 3500 V177 map available in Annex 2 [2,300 – 8,100]: 200 cars per/day [8,800 – 10,200]: 200 cars per/day .9,646 km. ~1 446 900 EUR EE – I 23202 Holdre – Latvian border 2,983 447 450 EUR 150 000 EUR – – Ērģeme–Omuļi–Kõrtsi–Tõrva [0,000 – 2,983]: 27 cars per/day 23202 map available in Annex 1 EE 208 I 23194 Helme–Holdre–Taagepera 11,602 1 740 300 EUR 150 000 EUR – – 23194 map available in Annex 1 [2,679 – 14,281]: 135 cars per/day V256 map available in Annex 2 LV – I V256 Ērģeme – Estonian border 13,403 2 011 000 EUR 150 000 EUR – – [1,075 – 14,478]: 300 cars per/day 27,988 km ~4 198 750 EUR.
    [Show full text]