Laatre Lasteaed-Algkooli Arengukava 2003-2005 Kinnitamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Laatre Lasteaed-Algkooli Arengukava 2003-2005 Kinnitamine Väljaandja: Tõlliste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 155, 2285 Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava 2003-2005 kinnitamine Vastu võetud 25.09.2003 nr 13 Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31lõike 3 ja Tõlliste Vallavolikogu 20. veebruari 2003. a määruse nr 2 «Tõlliste valla haridusasutuste põhimääruste ja arengukavade kinnitamise kord» punkti 1.8, Tõlliste Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava 2003–2005 (lisatud). 2.Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Martin MAASK LAATRE LASTEAED-ALGKOOLI ARENGUKAVA 2003–2005 I. SISSEJUHATUS 1. Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava on dokument, mis määrab arengu põhisuunad ja valdkonnad. 2. Arengukava määrab kooli ja lasteaia tegevuskava kolmeks aastaks. 3. Arengukava lähtub Laatre Lasteaed-Algkooli põhimäärusest ja Tõlliste valla arengukavast. II. ÜLDANDMED 2.1. Asend Laatre Algkool asub Valgamaal Tõlliste vallas Laatre alevikus Pargi 9. Koolihoonena on kasutusel algselt elumajana kasutusel olev hoone, mis hiljem kohandati lasteaiahooneks ning on alates 1991. aastast kasutusel koolihoonena. Kooli vahetus naabruses asub lasteaiamaja, milles asuvad kaks rühma on liidetud kooliga. Mõlemat maja kütab koolihoone keldris asuva vedelkütusele seatud katel. 2.2. Ajalugu Kooli järjepidevust arvestatakse aastast 1850, mil Laatre Apostelliku Õigeusu kiriku juurde moodustati Laatre kihelkonnakool. Tegelik hariduselu algas küll varem. 1688. a tegutses Laatre luteri kiriku juures köstrikool, mis Põhjasõja puhkedes 1702. a põles koos kiriku ja kirikumõisaga maani maha. Veel mainitakse kooli Laatres ka 1768. a kirikuvisitatsioonides, kuid edaspidised andmed koolielust puuduvad. Niisiis loeme järjepidevat kooli Laatres alates 1850. aastast. Esialgne vähese õpilaste arvuga Laatre kihelkonnakool kasvas aegade jooksul isegi 7-klassiliseks – tollal nimetati sellist kooliastet mittetäielikuks keskkooliks. Seda tiitlit sai kool vähe kanda, sest pärast uue kooli ehitamist Tsirguliina jäi Laatresse vaid algkool, mis likvideeriti vähese õpilaste arvu tõttu aastal 1971. Möödus 20 aastat ning taas avati Laatre Algkool praeguses asukohas. Vana koolihoone hävis tules. Alates 1998. aastast töötab kool koos kõrvalasuva lasteaiaga ühise juhtimise all ja ühise eelarvega. Hetkel on kooli kõrval kaks lasteaiarühma – maimikute rühm (2–4-aastased) ja aiarühm (4–7-aastased). 2.3. Pedagoogiline personal Taasavamisest alates on koolis töötanud üle kümne õpetaja, kellest enamik on aastate jooksul siirdunud mujale elama. Täna töötab koolis kolm õpetajat, lasteaias kaks lasteaiaõpetajat ja muusikaõpetaja. Praegune pedagoogide kaader on järgmine: • Heda Hansson – algklassiõpetaja, lõpetanud Tartu Ped. Kooli, erialase keskharidusega • Tiina Arbeiter – algklassiõpetaja, lõpetanud Tallinna Ped. Instituudi, erialase kõrgharidusega Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava 2003-2005 kinnitamine Leht 1 / 7 • Marika Troon – koolijuhataja, erialalt algklassiõpetaja, lõpetanud Tallinna Ped. Instituudi, erialase kõrgharidusega • Katrin Kallis – muusikaõpetaja, lõpetanud Väimela tehnikumi, keskeriharidusega • Tiia Luht – lasteaiaõpetaja, lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Kooli, erialase keskharidusega • Ülle Visnapuu – lasteaiaõpetaja, lõpetanud Tsirguliina Keskkooli, keskharidusega 2.4. Õpilaskontingent ja lapsed lasteaias • Kool töötab algkoolina; I kooliaste 1. – 3. klass ja II kooliaste 4. klass • Koolis töötab üks vahetus, õppekeeleks eesti keel • Alates 1999/2000. õppeaastast pole koolis õpilaste vähesuse tõttu komplekteeritud ühte klassi • Kool saab oma täienduse õpilaste osas lasteaiast • Kool töötab õpilaste arvust lähtudes kahanevas tempos: kui 1995/96. õa oli koolis 45–47 õpilast, siis alates uuest 2003/04. õa jääb kooli vaid 14 õpilast • Lasteaias on tööl kaks rühma 21 lapsega III. KOOLI- JA LASTEAIASISENE TÖÖ 3.1. Juhtimine • Kooli ja lasteaia kogu töö eest vastutab üks isik – juhataja • Juhataja otseses alluvuses on asutuse pedagoogiline kaader; halduspersonali tööd korraldab majandusjuhataja • Juhataja külastab õppetunde vähemalt kord poolaastas ja lasteaiategevusi kord aastas • Juhataja kutsub kokku õppenõukogu vähemalt kord õppeveerandi jooksul, vajadusel ka sagedamini • Juhataja koondab enda ümber aktiivselt mõtleva ja arenemisvõimelise meeskonna • Vajadusel, koostöös meeskonnaga, koostab ning korraldab juhataja küsitlusi nii õpilastele kui ka lastevanematele – arenguvõimaluste paremaks kavandamiseks • Juhataja peab pidama ja säilitama kooli ja lasteaia dokumentatsiooni vastavalt Haridus- ja Teadus ministeeriumi kehtestatud korrale 3.2. Hoolekogu • Koolile ja lasteaiale valitakse üks hoolekogu • Hoolekogu töö on korraldatud vastavuses hoolekogu põhimäärusega • Ühisesse hoolekogusse kuulub kooli- ja lasteaiapoolne esindaja • Hoolekogu valimisel võetakse arvesse hoolekogu põhimäärust • Hoolekogu koordineerib tööd nii kooli, lasteaia ja lastevanemate vahel kui ka lasteasutuse ja valla vahel • Juhatajal on hoolekogus aruandja ja nõuandja roll • Hoolekogu töö edukus sõltub hoolekogusse valitavatest isikutest; suurel määral ka hoolekogu esimehest ARENGUKAVA HOOLEKOGULE Tegevus Täitmine Tagasiside andmine hoolekogu otsustest; stendid, Pidev lastevanemate koosolekud, vestlused Arengukava täiendamine Pidev Majandusraskuste lahendamine, probleemide teatamine Pidev vallavolikogule Lastevanemate avalduste läbivaatamine Sept., jaanuar toidusoodustustele ning vastavate otsuste tegemine Õppemaksusoodustuste jagamine Sept., jaanuar 3.3. Lastevanemate osalus • Vähemalt kord õppeveerandi jooksul on planeeritud lastevanematele klassikoosolekud • Igale kooli ja lasteaia suurüritusele kaasatakse lapsevanemad • Õppeaasta lõpul, maikuus planeeritakse lahtised koolitunnid külastamiseks lastevanematele • Lastevanemad on oodatud nii kooli- kui ka lasteaiamajja ka koolivälisel ajal • Sagedased on individuaalsed vestlused lastevanematega IV. KOOLI JA LASTEAIA TÖÖ PLANEERIMINE 4.1. Arengukava Kooli ja lasteaiarühma arengukava koostatakse kolmeks aastaks, toetudes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, Haridus- ja Teadusministeeriumi määrustele ning Tõlliste valla hariduse arengukavale. Arengukava koostamisel lähtutakse konkreetse piirkonna hariduslikest vajadustest ning eripärast. Arengukava valmiskuju esitatakse kohalikule vallavolikogule nende poolt määratud tähtajaks. 4.2. Õppeaasta üldtööplaan • Õppeaasta üldtööplaani koostab juhataja koostöös kooli ja lasteaiaõpetajatega iga uue õppeaasta alguses • Üldtööplaani kinnitab õppenõukogu • Üldtööplaan kajastab koolielu korralduslikku poolt ning annab ülevaate eesoleva õppeaasta prioriteetidest • Kooli ja lasteaia üldtööplaan vormistatakse iseseisva dokumendina, mis kuulub alaliseks säilitamiseks Leht 2 / 7 Laatre Lasteaed-Algkooli arengukava 2003-2005 kinnitamine V. ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE 5.1. Õppekavad • Kooli ja lasteaiarühma õppekava koostab üldjoontes juhataja • Õppekava esitatakse valmiskujul kinnitamiseks hoolekogule • Õppekava on kooli põhidokument ning kuulub alaliseks säilitamiseks • Õppekava täiendatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele uue õppeaasta algul 5.2. Ainekavad • Kooli ja lasteaiarühma ainekavad koostavad vastavad aineõpetajad koostöös teiste pedagoogidega • Ainekavad vaadatakse läbi õppenõukogus ning need kinnitab juhataja • Ainekavad kuuluvad õppekava juurde ning moodustavad koos kooli põhidokumendi • Erivajadusega õpilaste ainekavad vaadatakse õpitulemuse huvides läbi kaks korda õppeaasta jooksul 5.3. Töökavad • Töökava koostab vastava aine õpetaja ja lasteaiaõpetaja, võttes aluseks ainekava ja koolis kasutatava õppekirjanduse • Töökavasse märgib õpetaja arvestuslikud tööd ja kontrolltööd • Töökavasse märgitakse lisamaterjal ning tunni andmiseks vajalikud töövahendid • Töökava esitatakse juhatajale kinnitamiseks enne uue õppeaasta algust • Kooli –ja lasteaia õppetegevuse aluseks õpetajale on tema enese töökava • Töökavasid võib hoida kooli õppekavaga koos VI. KOOLIKOHUSTUS • Kool peab tagama õpilasele nõuetekohase õpetuse • Lähim eesmärk on kooli IV klassi lõpetanute normaalne ja häireteta edasijõudmine uues koolis • Lasteaia kooliks ettevalmistusrühma kuuluvad kõik Laatre, Iigaste ja Tagula piirkonna kuueaastased lapsed, kui vanem pole otsustanud teise kooli või lasteaia kasuks • Kooli juures eraldi koolieelikute klassi ei tööta • Koolikohustusest kõrvalehoidva õpilasega tegeleb kool koostöös valla sotsiaaltöötaja ja konstaabliga VII. KOOLI TÖÖKESKKOND 7.1. Õppetingimused • Koolimajas töötab iga päev 14 õpilast ja 4 täiskasvanut • Lasteaiarühmas on keskmiselt kohal 20 last, kelle juures viibib neli täiskasvanut • Mõlema asutuse jaoks on kahekorruseline maja • Koolimaja klassiruumid ning lasteaiaruumid on piisavalt valgustatud • Õpetajate kasutada on koolis puhketuba – õpetajatetuba puudub • Klassiruumides on valdavalt ühekohalised õpikohad • Lasteaiarühma õppevahendid muretsetakse lastevanemate kulul; samuti ka töövihikud ning kooliks ettevalmistusrühma õppetarbed 7.2. Tööohutus • Kooli- ja lasteaiatöös pole ohtlikke situatsioone esinenud • Iga-aastaselt korraldab Valgamaa Päästeamet koolile ja lasteaiale tuletõrjealase õppepäeva – osalevad nii lapsed kui ka täiskasvanud • Tuletõrje-eeskirjad on kõigile tutvumiseks ning nii kooli- kui ka lasteaiamajas nähtaval kohal • Tööohutusalast ettevalmistust ja eelteadmisi töökaitsest omab üks töökollektiivi poolt väljavalitud töötaja 7.3.
Recommended publications
  • Valga Valla Profiil
    VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus .......................................................
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT
    AS Maves Marja 4d Tallinn 10617 Tel. 65 67 300, faks 65 65 429, e-post [email protected] Reg nr 10097377 a/a Hansapank 221001129112 kood 767 Töö nr. 2130 Tellija: EV Keskkonnaministeerium Toompuiestee 24 10149 Tallinn Leping nr.: 2-15-16/626 Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll Lisa 1 Jääkreostuskollete infokaardid Vastutav täitja Mati Salu Tallinn, oktoober 2003 Töö on koostanud AS Maves Ohtlike jäätmete käitluslitsents 0052 (13.09.2001.a.) Põhjaveeuuringute litsents nr 64 (05.11.2001.a.) Juhatuse esimees Toomas Kupits Tööst võtsid osa Madis Metsur Mati Salu Karl Kupits Käesolevas lisas on 172 nummerdatud lehekülge teksti. 1 Jääkreostuskolle nr. 2 – KOSE-RISTI ABT....................................................................... 3 2 Jääkreostuskolle nr. 5 – RIISIPERE ABT.......................................................................... 7 3 Jääkreostuskolle nr. 13 – KOSE KATLAMAJA.............................................................. 11 4 Jääkreostuskolle nr. 18 – KÄRDLA NAFTABAAS........................................................ 15 5 Jääkreostuskolle nr. 19 – KAPASTO ABT...................................................................... 18 6 Jääkreostuskolle nr. 24 – AHTME MNT 86 ABT ........................................................... 22 7 Jääkreostuskolle nr. 25 – AHTME MNT 88 ABT ........................................................... 26 8 Jääkreostuskolle nr. 29 – NARVA ABT .........................................................................
    [Show full text]
  • List of Prioritized Estonian and Latvian Border Area Cross-Border Road Sections / 21.04.2020
    IGC Working Group for determing, prioritizing and coordinating the list of road sections for reconstruction in the border area List of prioritized Estonian and Latvian border area cross-border road sections / 21.04.2020 National and working group Technical names of the Estonian and Latvian border area Main statistical and financial figures of the proposed gravel Number of Additional information related designations cross-border gravel road sections road sections as of 2020 inhabitants affected by upgrades1 Ranking in Working Group Official road Name of the cross-border road section and Total length Estimated Estonian2 and Latvian3 Estimated Gravel road section working names, technical national road category section № exact gravel section locations with average (km / 0,000) upgrade costs average km EE LV specifications and/or map references in map annexes renovation list designation annual daily road traffic density (up to 2020) and/or m³ cost EE – I 24201 Abja-Paluoja – Latvian border 2,446 366 900 EUR 150 000 EUR 3200 – Abja-Paluoja–Penuja–Lode–Rūjiena [7,520 – 8,323]: 178 cars per/day AC16surf h=6 cm + crushed stone base h=20cm [8,323 – 9,966]: 77 cars per/day 24201 map available in Annex 1 LV – I V177 Ķoņi–Lode–Arakste 7,200 1 080 000 EUR 150 000 EUR – 3500 V177 map available in Annex 2 [2,300 – 8,100]: 200 cars per/day [8,800 – 10,200]: 200 cars per/day .9,646 km. ~1 446 900 EUR EE – I 23202 Holdre – Latvian border 2,983 447 450 EUR 150 000 EUR – – Ērģeme–Omuļi–Kõrtsi–Tõrva [0,000 – 2,983]: 27 cars per/day 23202 map available in Annex 1 EE 208 I 23194 Helme–Holdre–Taagepera 11,602 1 740 300 EUR 150 000 EUR – – 23194 map available in Annex 1 [2,679 – 14,281]: 135 cars per/day V256 map available in Annex 2 LV – I V256 Ērģeme – Estonian border 13,403 2 011 000 EUR 150 000 EUR – – [1,075 – 14,478]: 300 cars per/day 27,988 km ~4 198 750 EUR.
    [Show full text]
  • Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28
    Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28. a. eelarve täitmisest ja riigi- «, asutuste ning- ettevõtete tegevusest » SISUKORD Lhk. Sissejuhatuseks V I. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele l Korralised kulud: Rahaministeerium 2 Sõjaministeerium 4 PõllutöÖministeerium 6 Teedeministeerium v 10 Välisministeerium 14 TöÖ-Hoolekandeministeerium 16 Erakorralised kulud: Riigi keskasutuste kulud . 18 Siselaenud ja emissioon 20 Korralisedtulud 22 Erakorralisedtulud 24 Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte 28 Kassa aruanne 32 Riigikassa bilanss 36 IL Ülevaade Eesti Vabariigi 1927,/28, a. eelarve täitmisest. Kulud. Eelarve ülekulud. Krediitide ülejäägid. Kulude võrdlus eelarvega. Korraliste kulude võrdlus 1926. 27. a. kuludega üksikutes kululiikid.es. Kulude liikumine 1922—1927./28. a 43—54 Tulud: Tulude eelarve. Ettemakstud tulud. Tuluvõlad 31. märtsiks 1928 a. Tulud vastu­ võtu koha järgi. Väljaspool riigikassat ja Eesti Panka vastuvõetud tulud Tulud üksikute tululiikide, peatükkide ja §§ järgi. Otsekohesed maksud. Lõivud ja tasu- maksud. Kaudsed maksud. Riigi monopolid. Riigi ettevõtted ja varandused. Sega- tulud. Korralised tulud üldliikide järgi. Korraliste tulude võrdlus eelmiste aastadega 55—64 Riigikontrolli revisjoni ulatus ja tulemused 65 Tulumaks 68 Riigi eelarve täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega ja võrdlus välisriikide eelarvete täitmisega Maavalitsuste eelarvete täitmine 81 Riigi eelarvete täitmine ühenduses omavalitsuste
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • 371 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    371 buss sõiduplaan & liini kaart 371 Viljandi - Abja-Paluoja - Mõisaküla - Kilingi- Vaata Veebilehe Režiimis Nõmme - Pärnu 371 buss liinil (Viljandi - Abja-Paluoja - Mõisaküla - Kilingi-Nõmme - Pärnu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 6:50 (2) Viljandi Bussijaam: 10:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 371 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 371 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 371 buss sõiduplaan 59 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:50 Vabaduse Plats neljapäev 6:50 4 Vaksali, Viljandi reede 6:50 Reinu Tee laupäev 7:45 16a Riia mnt, Viljandi pühapäev 7:45 Männimäe 42 Riia Maantee, Viljandi Jakobsoni Kool 52b Riia Maantee, Viljandi 371 buss info Suund: Pärnu Bussijaam Orika Peatust: 59 2 Orika tee, Estonia Reisi kestus: 130 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Kolmeõue Reinu Tee, Männimäe, Jakobsoni Kool, Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Urmi Sultsi, Paistu Kool, Oru, Kaera, Variku, Õisu Järv, 2 Vahe tee, Estonia Õisu, Pärna, Kaarli, Ülemõisa, Karuküla, Raadi, Halliste, Halliste Kool, Kulla, Kuksi, Kirju, Ruubli, Abja- Kondi Paluoja, Metsa, Palu, Linavabrik, Jussi, Olevi, Laatre Teerist, Mõisaküla Teerist, Lasari, Tsombe, Loodi Kauplus Mõisaküla, Lasari, Mõisaküla Teerist, Riitsaare, Tihemetsa, Allikukivi, Sauga Kauplus, Kilingi-Nõmme, Loodi Surtsi, Lodja, Tõitoja, Ristiküla, Surju Tee, Rabaküla, Reiu Tee, Linnapiir, Raeküla,
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2016 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 4 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................11 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................15 PÕDER (ALCES ALCES) ............................................................................................................................. 15 METSSIGA (SUS SCROFA) ....................................................................................................................... 26 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) .............................................................................................................. 37 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) ..................................................................................................... 45 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 54 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 59 ILVES (LYNX LYNX) ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Joed.Indd
    SISUKORD SISSEJUHATUS 11 Mis on jõgi? 14 Jõgede nimedest 17 Vanad jõenimed 19 Eesti asupaik ja looduslikud tingimused 21 Jõgede tekkimine Eesti alal 21 Jõgede suurusest 26 Muid olulisi jõgede omadusi 33 Jõe-elustik 45 Jõed ja inimesed 54 JÕGEDE KIRJELDUSED 77 1. Narva jõgi − Velikaja jõgi (Нарова − Великая) 80 2. Piusa (Пимжа) jõgi 86 3. Võhandu jõgi 90 4. Emajõgi − Väike Emajõgi 95 5. Õhne (Omulupe) jõgi 102 6. Tänassilma jõgi – Ärmä jõgi 106 7. Põltsamaa jõgi 110 8. Pedja jõgi 115 9. Elva jõgi 119 10. Laeva jõgi 122 11. Amme jõgi 125 12. Ahja jõgi 128 Eesti jõed | 7 13. Kullavere jõgi 132 14. Kääpa jõgi 135 15. Avijõgi 138 16. Rannapungerja jõgi 141 17. Mustajõgi − Raudi kanal 145 18. Pühajõgi 148 19. Purtse jõgi 152 20. Kunda jõgi 156 21. Selja jõgi 159 22. Mustoja 163 23. Loobu jõgi 166 24. Valgejõgi 169 25. Pudisoo jõgi 173 26. Jägala jõgi 176 27. Soodla jõgi 182 28. Jõelähtme jõgi 185 29. Pirita jõgi 188 30. Vääna jõgi 192 31. Keila jõgi 196 32. Vasalemma jõgi 199 33. Vihterpalu jõgi 202 34. Kasari jõgi 205 35. Vigala jõgi 209 36. Velise jõgi 212 37. Liivi jõgi 215 38. Paadrema jõgi 218 39. Pärnu jõgi 221 40. Esna jõgi 226 41. Prandi jõgi 229 42. Lintsi jõgi 232 8 | Eesti jõed 43. Käru jõgi 234 44. Vändra jõgi 237 45. Navesti jõgi 240 46. Saarjõgi 244 47. Halliste jõgi 247 48. Raudna jõgi − Uueveski oja 250 49. Kõpu jõgi 253 50. Lemmjõgi 256 51. Reiu jõgi 258 52. Sauga jõgi 261 53.
    [Show full text]
  • Õru Valla Üldplaneering
    ÕRU VALLA ÜLDPLANEERING Töö nr: 05.001 Planeeringu kontsultant: OÜ Teadmised ja lahendused Kontakt: [email protected] Pühajärve 2006 Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 4 1. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................... 5 1.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ...................................................................................................... 5 1.2. VALGA MAAKONNAPLANEERING ................................................................................................................5 1.3. VALGA MAAKONNA TEEMAPLANEERING "A SUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED " ........................................................................................................................................ 5 1.4. VALGAMAA ARENGUSTRATEEGIA VALGAMAA 2010+................................................................................ 6 1.5. KAGU - E ESTI TURISMI ARENGUSTRATEEGIA JA KAVA AASTANI 2006.........................................................6 1.6. IDA VIRUMAA JA LÕUNA -EESTI ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE STRATEEGIA AASTANI 2006 ......................... 7 1.7. VIA HANSEATICA ARENGUSTRATEEGIA , T ARTU 2002 ................................................................................ 7 1.8. ÕRU VALLA ARENGUKAVA 2004-2006 .......................................................................................................7
    [Show full text]