TeeLehtTeeLehtNr 76 ▪ MÄRTS 2014 MAANTEEAMETI AJAKIRI TeeLeht JUHTKIRI

JUHTKIRI REPORTAAŽ Hea lugeja, 03 Mida toob aasta 2014? 32 See tappev väsimus Aeg liigub kiiresti. Nagu ülejäänud maailm, on ka Maanteeamet juba Aivo Adamson Martti Naaber ammu uues aastas ning täidab oma igapäevaseid kohustusi Eesti ühiskonna ees. Meie töö alus lisaks oma strateegiale on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengukava aastateks MÕTE VÕÕRSIL 2014-2020. Selle koostamisel olid juures ka Maanteeameti enda sulesepad. Jah, paber kannatab kõike, kuid eelkõige on oluline kava 04 Jalgrattur liikluses - lubadega 34 Teedeehitus Ugandas elluviimine. Siiski ei tähenda see veel seda, et Maanteeamet ei liigu või ilma? Carol Natukunda oma missioonipidi või ei lähtuks arengukavas kirjapandu suunas. Appi Tarmo Vanamõisa tulevad rakendusplaanid, kus ühe eesmärgina on välja toodud kvali- teetsed teed. KOOSTÖÖ TEED & TÖÖD Teehoiukava täitmine on selle aasta prioriteet number üks! Eelmise 38 Reisi- ja kaubavedajate teehoiukava täitmist ei saa iseloomustada kuigi positiivsete sõnade- ga – mitmed tee-ehitusobjektid jäid eri põhjustel tegemata ja seda 06 Aasta 2014 teedeehituses korralekutsumine me enam lubada ei saa. Samuti on kavaga seotud Euroopa Liidu raha Allan Kasesalu Ingmar Roos tõhus kasutamine, mis tähendab efektiivset investeerimist. Objektide

valmimisega tõstame võimalikult suurel määral liiklusohutuse taset.

MEIST Liiklusohutus on võtmesõna meie kevadisel aastakonverentsil. Mis TEHNOLOOGIA Teeleht on alates 1995. aastast liikluses praegu toimub, on pehmelt öeldes kole. Kõik asjaolud viitavad 10 Liiklusregistrist ja 40 Mass- ja süvastabiliseerimine pigem olukorra halvenemisele kui paranemisele. Hoolimata pikemas ilmuv Maanteeameti ajakiri. klienditeenindusest Timo Tsefels perspektiivis tehtud edusammudest on viimaste kuude seis toonud Ajakirja toimetab Maanteeameti Lauri Lugna meid tagasi maa peale. Tänavu jaanuari algusest kuni 9. märtsini avalike suhete osakond. on liiklusõnnetustes hukkunud 14 inimest (mullu oli see number 4).

PERSOON ENNETUSTÖÖ Hukkunute arvuga võiksime liikuda nulli suunas nagu Rootsis, kus Küljendus, makett, 44 Käitumise mõjutamisest liiklusohutuse programmi nimena kasutatakse „Towards Zero“. Oma keeletoimetus: 12 Jüri Kivi eesmärgiks võiksime võtta avariide arvu vähendamise, sest inimesed helkurikampaaniate näitel Ecwador OÜ Martti Naaber hukkuvad liikluses just avariides. Koostame praegu uut rahvuslikku Andero Uusberg liiklusohutuse programmi aastateks 2016–2025 ning viimasel valit- Trükk: suse liikluskomisjoni istungil esitasime plaani, kuidas sellega edasi SEMINAR liikuda. On tähtis, et programmi panustaksid kõik valitsusasutused, sh Pajo Trükikoda TEISED MEIST kohalikud omavalitsused. 18 Liiklusohutus Eestis - Tiraaž: väljakutsed ja võimalused 48 Tavalise liikleja mõtteid Koostöö osas jätkab Maanteeamet kogemuste pinnalt, mida saime 1000 Martti Naaber teeremondist kasutatud autode kampaania puhul. Kampaania jätkub ka tänavu. Madis Jürgen Koos Politsei- ja Piirivalveameti, Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Toimetuse kontaktandmed: Tolliametiga on esiplaanil ühistranspordi ja raskeveokite teema, kus UURING Teeleht • Maanteeamet viime muuhulgas läbi ühiseid kontrollreide nagu tegime seda kasuta- Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn tud autode müüjate puhul. 22 Kui kaua peavad vastu LÜHIDALT Telefon 6119 300 lubjakivikillustikust alused? E-post: [email protected] 50 Liikluskasvatuse veebileht Suured muutused on ees e-teeninduses, mis avanes aasta algul. Nüüd Marek Truu Veebis: www.mnt.ee Christina Vallimäe saab sõiduki omanikuvahetust sooritada kodus 24/7 ning ost-müük võtab aega 6 minutit. Oleme juba saanud positiivset tagasisidet meie teenuste kohta. Ja nagu kirjutasin üle-eelmises Teelehe numbris: mida Esikaanel: Maanteeameti esimesed HARIDUS vähem inimene tunneb, et ta riigi teenuseid vajab, seda parem. Riik Kahe aasta tagune hetk Loo- sammud sotsiaalmeedias peab oskama korraldada oma teenuseid nii, et inimesed sellest aru ei maanteelõigul. 26 Valikud enne juhtimisõiguse Kristen Tuulmets saa. Eks see kõlab mõneti utoopiliselt, kuid sinna poole me vähemalt Foto: Andri Tõnstein omandamist pürgime. Rutt Riiberg RESPER Heikki Käo Soovin kõigile head ja turvalist liiklemist ning mõistlikke otsuseid meie liikluskeskkonnas.

SISUKORD AEG & LUGU 28 Tee Meeksi ja Meerapalu vahel MUUSEUM Aivo Adamson Rein Kaldma 51 Maanteemuuseumi ürituste Maanteeameti peadirektor kalender 2014

2 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 3 MÕTE TeeLeht TeeLeht MÕTE JALGRATTUR LIIKLUSES - päris tihti alljärgnevaid pealkirju: „Liikluses said viga eakad jalg- ratturid“, „Suurim probleem liikluses on eakad jalgratturid“, „Eakas jalgrattur sõitis eakale jalakäijale“, „Täna õhtupoolikul hukkus LUBADEGA VÕI ILMA? liiklusõnnetuses sõiduautolt löögi saanud eakas jalgrattur“.

Kas keegi oskas kakssada aastat Viimaste aastate jooksul on eakaid väga intensiivselt haritud liik- luskasvatuse vallas ning loengute, infopäevade ja reaalsete liik- tagasi arvata, et toona leiutatud lustegevuste kaudu õpetatud tänapäeva kiires maailmas ohutult ja turvaliselt liikluses hakkama saama. jalgratta esiisa on tänapäevalgi Vaadates nüüd uuesti neid pealkirju ja õnnetuste statistikat, tekib populaarne liikumisvahend ning samuti rida küsimusi: kas me peaksime ka eakatele väljastama temaga seonduvate teemade ja jalgratturi juhiloa? Kas inimesel (vanusest olenemata), kes pole kunagi omanud ühe- probleemide hulk näib lõputu. gi sõiduki juhiluba (st puudub igasugune tõend, mis näitaks liik- lusseaduse tundmist), on seoses täiskasvanuks saamisega õigus osaleda liikluses jalgrattaga ilma juhiluba omamata? Ma ei kirjutanud eelnevas lõigus ekslikult tema, sest jalgratas on TARMO VANAMÕISA nagu pereliige, kelle eest hoolitsetakse, hoitakse korras, putitatak- Maanteeameti lääne regiooni liiklusvaldkonna juht se erinevate edevate vidinatega ja temast kõneledes kasutatakse Rohkem küsimusi kui vastuseid. Kindlasti ei poolda ma n-ö sund- ikka ja jälle sõna „minu ratas“. loastamist, sest nii jõuame selleni, et ka jalakäija peab tänaval liiklemiseks eksami tegema, sest ka nendega toimub palju liik- On tõestatud, et rattasõbralikes riikides elavad rõõmsamad ini- Lisaks eeltoodule pakuvad autokoolid veel jalgrattaõpet, mille lusõnnetusi. mesed. Hinnates kõikide ohutut liiklemist propageerivate- ja liik- eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kes hoi- luskasvatust tegevate inimeste tööd, võin väita, et oleme teel õn- duvad teisi inimesi ohustamast. Jalgrattaõpe annab konkreetseid Kohe saabub jalgrattahooaeg. Minge vaadake, kuidas teie jalgrat- nelike inimeste ühiskonna poole. Hetkel küll mõõduka kiirusega teadmisi liiklusseadusest, mis toetavad toimetulekut erinevates tal läheb, külastage oma vanemaid ja õppige koos nende ja las- pedaale vändates, aga puhteestlaslikult tasa ja targu, jonnakliku liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina. Autokoolid tega liiklust, lahendage teleka vaatamise asemel mõni liiklustest sihikindlusega eesmärgi suunas. aitavad sooritada edukalt jalgratturi teooria - ja praktilise sõidu või lobisege niisama. eksamit, mille edukalt läbinutele väljastatakse juhiluba - päris Ent juba sada aastat tagasi kurtsid jalakäijad, et mööda kitsaid esimene isiklik juhiluba kõikide järgnevate lubade seas, mida noor Turvalist liiklemist. tänavaid ja jalgteid kihutavad jalgratturid ehmatavad oma mürina ilmakodanik peab ühe või teise tegevuse tegemiseks omama. ja kisaga hobused lõhkuma ning häirivad parkides ja alleedel jalutavate linnakodanike rahu. Tunnustus ja kiitus on meile väga vajalikud ning tunnustus eduka õppe läbimise puhul seda enam. Laps näitab oma juhiluba suu- Kui seda juttu lugeda, siis ega saja aastaga suurt midagi muutu- re uhkusega vanematele, sõpradele, jagab seda sotsiaalmeedias, Kas inimesel (vanusest nud olegi, kui et hobuste asemel on tänavatel liiklemas autod, kuid siis ... maandub see kuskil riiulil või kapis. liiklusvool on kordades suuremaks paisunud ja jalgratturid vura- olenemata), kes pole vad jätkuvalt tänavatel ja teedel, kutsudes selle tegevusega esile Ja sinna see jääbki, sest seda on tülikas kaasas kanda (eriti suvel) kaasliiklejate rahulolematuse. Autojuhid on pahased, et ratturid ja üldse miks võtta kaasa, kui niikuinii keegi seda ei kontrolli. Mi- kunagi omanud ühegi on sõiduteel, jalakäijad omakorda porisevad nende tegevuse üle tut last te olete viimasel ajal näinud jalgrattaga sõiduteel? Võib- kõnniteel. olla mõnda üksikut ja sedagi linnast väljas. sõiduki juhiluba (st Siit ka minu küsimused: kas peaksime panustama ressurssi füüsi- puudub igasugune tõend, Jalgratturitele, kes on linnas või maal sunnitud liiklema kõrvuti lise juhiloa olemasolule ja selle tähtsustamisele või pigem kes- autodega ja jalakäijatega, heidetakse sageli ette liiklusreeglite kenduma rohkem nendele tegevustele, mis aitavad meil kasva- mis näitaks liiklusseaduse eiramist ja mittetundmist. tada ja kujundada eeskujulikku, liikluses hakkamasaavat, endast ja teistest hoolivat liiklejat? Kas me mitte ei tähtsusta üle kõiki- tundmist), on seoses Juba aastaid on propageeritud ohutut liiklemist, õpetatud mõõt- de dokumentide vajalikkust meie ühiskonnas? Kas me tüüpilis- matul hulgal inimesi ohutult liiklema ning kohati jääb mulje, et te eestlastena ei reguleeri asju üle, kui püüame iga hinna eest täiskasvanuks saamisega esimene mänguasi väikesel lapsel ei ole mitte kõristi, vaid helkur, suruda kõiki raamidesse, et siis seda seaduste ning karistustega ja aabitsa asemel õpitakse lugema liiklusseaduse järgi. reguleerida? õigus osaleda liikluses Liikluskasvatuse ja ohutu liiklemise seisukohalt on tänane laste Kes meil peale laste veel rattaga liiklevad? teadlikus positiivne, sest juba varasest laseaiaeast saadik puutu- jalgrattaga ilma juhiluba vad nad oma igapäevastes tegemistes ja mängudes kokku liiklu- Uuringute andmetel kasutavad jalgratast liiklemisvahendina roh- omamata? sega, harjutavad liikumist liiklusväljakutel, saavad jalgrattaõpet kem vanemad inimesed (65-74.a.) ning maakohtade elanikud. ja ka palju muud väärtuslikku läbi mängimise ning harjutamise. Enamik maal jalgrattaga sõitvatest inimestest sõidab maanteel ning linnas kasutatakse enamasti kergliiklusteed või kõnniteed. Kooliikka jõudes saavad õnnelikumad lapsed liiklus- ja jalgratta- õpet õppekavasse integreerituna erinevates õppeainetes ja tule- Väga tore ja rõõmustav, et eakad on meil jätkuvalt aktiivsed, liigu- nevalt kooli või mõne entusiastlikuma õpetaja eestvedamisel ka vad ja on tegusad ka vanemas eas. Vaadates aga liikluses toimuvat jalgrattatunde ja muud sinna juurde kuuluvat. ning sirvides eelmise aasta ajakirjandusväljaandeid, kohtab seal Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

4 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 5 TEED & TÖÖD TeeLeht TeeLeht TEED & TÖÖD

AASTA 2014 TEEDEEHITUSES ÜLEVAADE SUUREMATEST TEETÖÖDEST

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Võrreldes viimase paari hooajaga on TALLINNA RINGTEE (km 65,0-70,6) välja vasakpoolne sõidusuund koos Loobu II silla- TALLINNA-PALDISKI MAANTEE lähiaastate ehitustegevus suuremate Vastavalt aastateks 2014-2020 koostatud teehoiukavale jätkub sellel aas- ga ning rekonstrueeriti ka Loobu viadukt. Sel aastal peaks algama suurem ehitustegevus ka Tallinna-Keila- tal mullu alustatud Kurna ja liiklussõlmede vahelise lõigu ehitus I Paldiski maanteel Keila-Valkse lõigul (km 24,7-29,5), millest 600 objektide poolest märksa vaesem ning klassi, neljarajaliseks (2+2) eraldusribaga maanteeks koos 250 m müratõk- TALLINNA-TARTU-VÕRU-LUHAMAA MAANTEE m jääb Tallinna ringteele ja 4,8 km Tallinna-Paldiski maanteele. see langeb kokku ka alanud eelarve- keseinte ja 47,5 meetri pikkuse loomatunneliga. Kui Tallinna ja Tartu vahelisel lõigul tänavu suuremaid ehitustöid Olgu veel täpsustatud, et Tallinna ringtee ja Tallinna-Paldiski perioodiks (2014-2020) kehtestatud plaanis ei ole, siis Tartu külje all on ringtee rekonstrueerimise maantee lõik Keila ja Paldiski vahel on üks osa rahvusvahelisest Samuti on sel aastal kavas alustada Kurna liiklussõlme (selle alla kuulub raames plaanis alustada ringi ja ringi vahelise maanteest E 265, mis on oluline transiidikoridor ja selle kaudu Maanteeameti põhimõtetega. 4,4 km I klassi maanteed, km 11,8-16,2, 1 sõiduteeviadukt, 1 jalakäijate via- lõigu (km 181,9-184,1) uuendamist. toimub juurdepääs Paldiski sadamale. Tallinna ringtee kaudu toi- dukt ja üks jalakäijate tunnel) ehitusega ning vastav hange on ka käimas. mub ühendus Eesti olulisemate põhimaanteedega ning seda ise- Nagu Maanteeameti peadirektor Aivo Teispool Tartut on plaanis alustada Lemmatsi ja Lennujaama tee- loomustab raskeliikluse suur osatähtsus. Järgmisel, 2015. aastal peaks Kurna liiklussõlme ehitus jõudma lõpule risti vahelise lõigu (km 188,5-191,6) rekonstrueerimist, mille käi- Adamson möödunud kevadel teetöid ning algama Väo ja Jüri (ehk siis Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu maantee- gus valmib uus 2,6-kilomeetrine põhimaantee neljarajaline (2+2) Ehitatavat lõiku iseloomustab eelkõige pendelliiklus Keila ja Tal- tutvustaval pressikonverentsil ütles, de) vahelise maanteelõigu (km 0,6-11,3) sõlmede rekonstrueerimine. Nagu lõik koos eraldusribaga. Samuti ehitatakse sinna üks eritasandili- linna vahel. Projektiga haaratud teelõik jääb Tallinna linna piirist „läheb edaspidi meil põhitähelepa- kavast näha, peaks seal ehitustegevus jätkuma kõigil järgnevatel aastatel ne ristmik, üks eritasandiline riste, üks raudteeviadukt ja jalakäija- ca 15 km kaugusele ja külgneb vahetult Keila linnaga. Põhilises ning järgemööda ehitatakse ümber Jüri jaotusring, Põrguvälja ristmik ning te tunnel - eritasandiliseks risteks muutub Tõrvandi ristmik, mille osas ehitatakse kõnealune lõik kaherajaliseks maanteeks, kuid nu teede säilitamisele ning ilmselt ei Karla eritasandiline sõlm. Samale lõigule on kavas ehitada ka uus tulemusena hakkab Tõrvandi ja Ülenurme alevike vaheline liiklus Keila jõe piirkonnas on kavandatud kokku u 500 m neljarajalist saa me tulevikus endale Mäo- ja Kuk- viadukt koos ühendusteega ning Lagedi raudteeületuse samatasandiline ja kergliiklus toimima põhimaantee ning raudtee all. Lennujaama (2+2) maanteed. Samuti on sinna kavandatud 2 turbo-ringristmik- ruse-sarnaseid uhkeid objekte lubada.“ lahendus. tee ristmik jääb küll ühetasandiliseks, ent maantee alt hakkab läbi ku ning üks üherajaline ringristmik, kusjuures kokku rekonstruee- minema jalakäijatele tunnel. Selle objekti ehituse lõpetamine on ritakse kogu lõigul 9 ristmikku. Lisaks lammutatakse olemasolev Sellest hoolimata ei loobuta suurtest TALLINNA-NARVA MAANTEE plaani kohaselt 2015. aastal. u 50 m pikkune sild üle Keila jõe ja rajatakse kaks uut silda. Raja- takse ka 4 bussipeatust ning valgustatakse Keila linna lõik. Lisaks objektidest täielikult, vaid neid mahub Siin puudutab tänavune ehitustegevus kahte lõiku. Esiteks, Tallinna linna rajatakse 2,5 m laiune jalg- ja jalgrattatee, kokku ca 3 km ulatuses. järgnevatesse eelarveaastatesse lihs- piiril asuvat Pirita jõge, kust üle hakatakse ehitama uut paarissilda (kum- TALLINNA-PÄRNU MAANTEE magi sõidusuuna jaoks üks) - selle ehituse hange on käimas ning kavanda- Tallinna ja Pärnu vahel pole tänavu samuti plaanis suuremaid talt märksa vähem, kui viimasel ajaks Antud lõigus on juba välja ehitatud Piiri tn ringristmik ning tulevi- tav ehitusaeg 21 kuud. ehitustöid, kui mitte jätta kõrvale mullu sügisel Tallinna linna kus on kavandatud rajada veel endise Keila koolimaja sissesõidu tavaks on saanud. piiril alanud Topi liiklussõlme ehitus. Sügiseni kestva ehituse kohale ringristmik (selle tellib arendaja). Teiseks, Valgejõe-Rõmeda teelõikude rekonstrueerimine, mis pidi lõppema käigus rajatakse 1,3-kilomeetrine ja üle Tallinna-Pärnu maantee mullu novembris, kuid seoses 2013. aasta kevadel avastatud olemasole- kulgev lõik Juuliku ja vahelisest ühendusteest. Ehitatav Kuid vaadelgem eelseisvaid ja juba va muldkeha pinnase probleemidega tehti ehituslepingu muudatus, mil- kaherajaline (1+1) teelõik algab Tallinn-Saku- maanteelt Teema võttis kokku le kohaselt lükkub objekti valmimistähtaeg tänavu suvesse. 2012. aasta käimasolevaid ehitusi põhimaanteede (Jälgimäe tee), kulgeb viaduktiga üle Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ALLAN KASESALU augustis alanud ehitustööde käigus rekonstrueeriti Tallinna-Narva maan- kaupa. Maksimarketi ja Salzburgi vahelt ja lõppeb vahetult enne raud- Maanteeameti avalike suhete osakonna tee Loobu-Liiguste lõigul (km 70,9-77,0) nn vana Tallinna-Narva maantee teed Maksimarketi kõrval. Ehituse käigus rajatakse ka kolm ring- peaspetsialist lõik, mis läbib Viitna keskust, Viitna-Koljaku maantee ja Viitna möödasõitu ristmikku, 1 km jagu jalg- ja jalgrattateid ning 514 m müratõket. ühendav teelõik ning ehitati ümber ka Viitna viadukt. Samuti ehitati Viitna Juuliku-Tabasalu ühendustee järgmine etapp peaks algama 2016. keskusesse ja Viitna-Koljaku maantee äärde jalgratta- ja jalgteed. Sama aastal ja selle käigus on kavas ehitada teelõik raudtee alt läbi projekti raames ehitati Tallinna-Narva maanteel Pikasaare-Loobu lõigul kuni Alliku-Laagri-Hüüru maanteeni.

6 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 7 TEED & TÖÖD TeeLeht TeeLeht TEED & TÖÖD

2014 suuremad tee-ehitusobjektid

& TEN-T ehitusobjekt T-11 Tallinna ringtee 11,8. - 16,2. (4,4) km T-1 Tallinn - Narva T-1 Tallinn - Narva Kurna liiklussõlm 30,9. - 37,7. (6,8) km 50,3. - 56,3. (6) km SUUREMAD - II niit 16,2. - 17,8. (1,6) km TEN-T rekonstrueerimisobjekt Vahastu -Kemba II niit T-4 Tallinn - Pärnu - Ikla Kurna-Luige TEE-EHITUSOBJEKTIDKattega tee rekonstrueerimisobjekt 14,7. km T-1 Tallinn - Narva

Topi sõlm 61,8. - 65. (3,2) km ! Valgejõe-Turba II niit ! Kruusateele katte ehitus T-8 Tallinn - Paldiski RIIGIMAANTEEDEL 18. - 25,1. (7,1) km Talinn-Keila lõik LOKSA Põhimaantee VÕSU )"85 T-8 Tallinn - Paldiski KUNDA T-1 Tallinn - Narva NARVA-JÕESUU Tugimaantee 29,2. - 47,1. (17,9) km 50,3. - 70,9. (20,6) km Keila - Paldiski MAARDU Valgejõe-Rõmeda lõpetamine 2014. AASTAL & )"20 «¬1 )"91 "94 24,7. - 29,4. (4,7) km & ) TABASALU «¬1 «¬1 SILLAMÄE «¬1 KIIU Kõrvalmaantee Keila lõik, sh Keila jõe sild ERRA SINIMÄE LOO )"23 KOHTLA-JÄRVE KEILA-JOA LAGEDI «¬1 12 "13 )"24 JÕHVI )" ) NÄPI KIVIÕLI KOHTLA-NÕMME NARVA

T-11196 Klooga jaama tee PALDISKI TALLINN ARUKÜLA & & JÜRI RAKVERE LAAGRI T-13135 Pagari -

0. - 2,5. (2,5) km «¬8 KARJAKÜLA & T-1 Tallinn - Narva LUIGE T-13 Jägala - Käravete & 10,4. km 4,99. - 7,463. (2,473) km )"18 KEILA SAKU 19,8. - 31. (11,2) km

KLOOGA VAIDA Pirita jõe sillad !

! ! TAPA ÄMARI VIRU-JAAGUPI T-11345 Rahula - Saku «¬4 «¬2 )"88 MÄETAGUSE T-12 Kose - Jägala

6,7. - 7,7. (1) km ! )"21 !

! ! 4. - 15,6. (11,6) km TUDU ! AESPA )"32

! ! KOSE-UUEMÕISA

"17 ! KÄRAVETE ) ! T-9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla PRILLIMÄE KOSE TAMSALU «¬3 T-12165 Kärdla - Hausma - Lennujaam T-11115 Kurna - Tuhala 38,9. - 49,4. (10,5) km VÄIKE-MAARJA )"88 1,715. - 2,285. (0,57) km Risti - )"15 12,297. - 19,568. (7,271) km

«¬4 T-21 Rakvere - Luige ! TURBA

22 44,7. - 53,6. (8,9) km ! )" SIMUNA )"17 )"14 )"82 T-11142 Kõue - Virla T-16136 - Kullamaa «¬9 ALU 1,873. - 6,788. (4,915) km RISTI KÕRGESSAARE 13,92. - 16,5. (2,58) km RAPLA KÄRDLA T-11247 Ääsmäe - Hageri )"21 «¬2 T-3 Jõhvi - Tartu - Valga 80 PALIVERE 3,997. - 7,883. (3,886) km )" TAEBLA )"28 61,2. - 67,1. (5,9) km ! «¬

PARALEPA ! 8,133. - 10,762. (2,629) km 2 T-15208 Kirna - Poaka T-81 Kärdla - Käina "29 MÄRJAMAA Tammispää-Vilusi )"81 HAAPSALU ) 0,364. - 1,15. (0,786) km 0. - 4,9. (4,9) km PAIDE

! ! T-11166 Turba - Lehetu

0. - 3. (3) km !! )"39 )"36 )"31 TORMA )"84 KÄINA KÄRU

T-5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru )"15 TÜR& I )"83 T-22210 Kõrveküla - Lähte T-44 Aovere - T-16162 Ollimäe - Koluvere !

74,7. - 78,7. (4) km SÄREVERE ! JÕGEVA OISU 7,787. - 9,038. (1,251) km 0,055. - 3,993. (3,938) km Türi linna lõik 0,2. - 11,4. (11,2) km «¬10 T-14143 Õuna - Mutso )"37 )"27 0,051. - 2,629. (2,578) km KALLASTE T-22250 Luunja - Kavastu - Koosa «¬3 18,6. - 22,38. (3,78) km T-19201 Pärnu-Jaagupi - Kalli VÄNDRA )"49 )"58 PÕLTSAMAA )"39 14,8. - 22,7. (7,9) km VÕHMA PÄRNU-JAAGUPI T-22210 Kõrveküla - Lähte )"57 9,656. - 10,823. (1,167) km T-22242 Alatskivi - ÄKSI ! 12,272. - 15,115. (2,843) km )"75 «¬5 T-2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa )"43 KASEP! ÄÄ

T-19210 Uduvere - Suigu - Nurme !! ! VARNJA ARE ! «¬10 181,9. - 184,1. (2,2) km LÄHTE ! T-22250 Luunja - Kavastu - Koosa 29,2. - 33,134. (3,934) km ! ! TORI Ilmatsalu ring - Viljandi ring )"41 13,58. - 18,6. (5,02) km !

)"60 KÕRVEKÜLA ! ! !

)"86 ! )"59 )"51 )"40 T-22129 Tõrvandi - Lemmatsi )"79 VAHI )"44 «¬92 & )"78 )"50 ILMATSALU 0,385. - 3,792. (3,407) km SINDI TARTU LUUNJA

PÄRNU & VILJANDI !! ! ! & ASTE T-92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme ÜLENURME )"45 T-22266 Sillaotsa -

T-19123 Nurme - Papsaare T-19274 Urge - Kuiaru KÜLITSE KÄRLA ! 2,4. - 7,2. (4,8) km ! 0,058. - 3,067. (3,009) km TÕSTAMAA 2,161. - 6,767. (4,606) km 0. - 7,8. (7,8) km ! «¬2 VÕNNU !

KUREKÜLA ! NÕO

TÕRAV! ERE «¬92 T-22150 Elva - T-2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa KURESSAARE ELVA T-5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 1,239. - 5,9. (4,661) km NASVA KÄÄRDI 188,5. - 191,6. (3,1) km 1,5. - 4,2. (2,7) km )"47 Lemmatsi - Lennujaama teerist VÕISTE ÕISU VASTSE-KUUSTE Pärnu - Tammiste «¬6 SALME )"49 )"61

! RÕNGU KILINGI-NÕMME ! RÄPINA ABJA-PALUOJA «¬ «¬ 3 )"71 VÕÕPSU )"77 4 KARKSI-NUIA )"52 )"46 MÕISAKÜLA T-22128 Lemmatsi - Leilovi HÄÄDEMEESTE T-24196 - T-45 Tartu - Räpina - Värska )"73 PUKA OTEPÄÄ 0,602. - 2,083. (1,481) km 2014 suuremad tee-ehitusobjektid 1,682. - 2,381. (0,699) km )"45 43,3. - 54,5. (11,2) km HELME )"71 «¬6 T-22190 Rõhu - - Tõravere )"54 TÕRVA )"69 )"90 VÄRSKA & TEN-T ehitusobjekt T-11 Tallinna ringtee 8,119. - 10,64. (2,521) km 11,8. - 16,2. (4,4) km T-1 Tallinn - Narva «¬3 T-1 Tallinn - Narva )"64 Kurna liiklussõlm 30,9. - 37,7. (6,8) km 65 )"63 ÕRU50S,A3N.G -A 5ST6E,3. (6) km )" 16,2. - 17,8. (1,6) km Kodasoo-Kiiu II niit 69 TEN-T rekonstrueerimisobjekt Vaha)"7s2tu -Kemb)"a II niit VÄIMELA Kurna-Luige T-4 Tallinn - Pärnu - Ikla VANA-ANTSLA VÕRU )"70 Kattega tee rekonstrueerimisobjekt 14,7. km KOBELAT-1 Tallinn -S NÕaMrEvRaPALU )"66

Topi sõlm ANT6S1L,8A. - 65. (3,2) km ! Valgejõe-Turba II niit «¬ ! 2 Kruusateele katte ehitus T-8 Tallinn - Paldiski VALGA 18. - 25,1. (7,1) km RÕUGE Talinn-Keila lõik LOKSA )"67 Põhimaantee VÕSU

)"85 ! T-8 Tallinn - Paldiski Kaardi koostas KUNDA T-1 Talli!nn - Narva HAABNEEME KOLGA NARVA-JÕESUU Tugimaantee 29,2. - 47,1. (17,9) km VIIMSI 50,3. - 70,9. (20,6) km MAARDU )"67 Keila - Paldiski TANEL JAIRUS & Valgejõe-Rõmeda lõpetamine «¬1 )"20 T-25195TO IKLAäätso - Rõuge )"-9 1Luutsniku "94 KUUSALU «¬7 OLGINA 24,7. - 29,4. (4,7) km & ) HALJALA TABASALU «¬1 «¬1 VOKA SILLAMÄE «¬1 Maanteeameti teedevõrguKOSTIVERE KIIU 15,549. - 18,473. (2,924) km Kõrvalmaantee Keila lõik, sh Keila jõe sild UHTNA ERRA SINIMÄE LOO T-68 Mõniste - Ape )"23 )"68 KOHTLA-JÄRVE KEILA-JOA LAGEDI «¬1 osakonna peaspetsialist 12 "13 )"24 JÕHVI HARKU )" ) 0. - 8,9. (8,9) km NÄPI KIVIÕLI KOHTLA-NÕMME NARVA

T-11196 Klooga jaama tee PALDISKI TALLINN ARUKÜLA & KANGRU & JÜRI RAKVERE LAAGRI KADRINA T-13135 Pagari - Illuka

0. - 2,5. (2,5) km «¬8 KARJAKÜLA & T-1 Tallinn - Narva LUIGE T-13 Jägala - Käravete & SAUE 10,4. km 4,99. - 7,463. (2,473) km 8 • märts 2014 • www.mnt.ee )"18 KEILA SAKU KIILI 19,8. - 31. (11,2) km www.mnt.ee • märts 2014 • 9

KLOOGA VAIDA AEGVIIDU Pirita jõe sillad !

! ! TAPA ÄMARI VIRU-JAAGUPI T-11345 Rahula - Saku «¬4 «¬2 )"88 MÄETAGUSE VASALEMMA T-12 Kose - Jägala

6,7. - 7,7. (1) km KIISA ! )"21 RUMMU !

! ! 4. - 15,6. (11,6) km TUDU ! AESPA )"32

! ! KOSE-UUEMÕISA

"17 ! KÄRAVETE ROELA ) ! T-9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla PRILLIMÄE KOSE TAMSALU «¬3 T-12165 Kärdla - Hausma - Lennujaam HAGERI T-11115 Kurna - Tuhala 38,9. - 49,4. (10,5) km VÄIKE-MAARJA )"88 IISAKU 1,715. - 2,285. (0,57) km Risti - Palivere )"15 12,297. - 19,568. (7,271) km RIISIPERE

«¬4 HABAJA KILTSI LAEKVERE T-21 Rakvere - Luige ! ARDU TURBA

22 44,7. - 53,6. (8,9) km HAGUDI ! )" SIMUNA )"17 JUURU )"14 )"82 T-11142 Kõue - Virla TUDULINNA T-16136 Taebla - Kullamaa «¬9 ALU KAIU 1,873. - 6,788. (4,915) km AVINURME RISTI RAKKE KÕRGESSAARE 13,92. - 16,5. (2,58) km RAPLA KÄRDLA T-11247 Ääsmäe - Hageri KOERU )"21 LOHUSUU KUUSIKU «¬2 T-3 Jõhvi - Tartu - Valga 80 PALIVERE 3,997. - 7,883. (3,886) km PEETRI )" TAEBLA )"28 KAEREPERE 61,2. - 67,1. (5,9) km ! «¬

PARALEPA ! 8,133. - 10,762. (2,629) km 2 T-15208 Kirna - Poaka T-81 Kärdla - Käina "29 MÄRJAMAA Tammispää-Vilusi )"81 HAAPSALU ) 0,364. - 1,15. (0,786) km 0. - 4,9. (4,9) km PAIDE SADALA

! ! T-11166 Turba - Lehetu MUSTVEE LELLE

0. - 3. (3) km !! )"39 )"36 )"31 TORMA )"84 KÄINA KÄRU

T-5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru )"15 LAIUSE TÜR& I )"83 T-22210 Kõrveküla - Lähte T-44 Aovere - Luunja T-16162 Ollimäe - Koluvere !

74,7. - 78,7. (4) km SÄREVERE ! JÕGEVA OISU 7,787. - 9,038. (1,251) km 0,055. - 3,993. (3,938) km Türi linna lõik KUREMAA 0,2. - 11,4. (11,2) km «¬10 SIIMUSTI T-14143 Õuna - Mutso )"37 )"27 PALAMUSE 0,051. - 2,629. (2,578) km KALLASTE T-22250 Luunja - Kavastu - Koosa LIHULA «¬3 18,6. - 22,38. (3,78) km T-19201 Pärnu-Jaagupi - Kalli VÄNDRA )"49 )"58 PÕLTSAMAA )"39 14,8. - 22,7. (7,9) km VÕHMA ALATSKIVI PÄRNU-JAAGUPI T-22210 Kõrveküla - Lähte )"57 9,656. - 10,823. (1,167) km T-22242 Alatskivi - Varnja LEISI VIRTSU TOOTSI TABIVERE ORISSAARE KOLKJA ÄKSI ! 12,272. - 15,115. (2,843) km )"75 «¬5 T-2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa )"43 KASEP! ÄÄ

T-19210 Uduvere - Suigu - Nurme !! ! VARNJA ARE ! «¬10 181,9. - 184,1. (2,2) km LÄHTE ! T-22250 Luunja - Kavastu - Koosa 29,2. - 33,134. (3,934) km ! VASULA ! TORI Ilmatsalu ring - Viljandi ring )"41 13,58. - 18,6. (5,02) km !

)"60 KÕRVEKÜLA ! ! !

)"86 ! )"59 )"51 )"40 T-22129 Tõrvandi - Lemmatsi )"79 SAUGA VAHI )"44 VALJALA «¬92 & )"78 )"50 ILMATSALU 0,385. - 3,792. (3,407) km AUDRU SINDI TARTU LUUNJA

PÄRNU & VILJANDI ULILA !! KIHELKONNA ! PAIKUSE ! & ASTE T-92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme ÜLENURME )"45 T-22266 Sillaotsa - Kriimani

T-19123 Nurme - Papsaare T-19274 Urge - Kuiaru KÜLITSE KÄRLA ! 2,4. - 7,2. (4,8) km ! 0,058. - 3,067. (3,009) km TÕSTAMAA 2,161. - 6,767. (4,606) km ROIU 0. - 7,8. (7,8) km RAMSI ! «¬2 VÕNNU !

KUREKÜLA ! NÕO

TÕRAV! ERE KUDJAPE «¬92 T-22150 Elva - Puhja KAMBJA T-2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa KURESSAARE RANNU ELVA T-5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru 1,239. - 5,9. (4,661) km AHJA NASVA KÄÄRDI 188,5. - 191,6. (3,1) km 1,5. - 4,2. (2,7) km )"47 Lemmatsi - Lennujaama teerist VÕISTE ÕISU VASTSE-KUUSTE MOOSTE Pärnu - Tammiste «¬6 SALME HALLISTE )"49 )"61

! RÕNGU KILINGI-NÕMME ! RÄPINA ABJA-PALUOJA «¬ «¬ 3 )"71 VÕÕPSU )"77 4 KARKSI-NUIA )"52 )"46 MÕISAKÜLA T-22128 Lemmatsi - Leilovi HÄÄDEMEESTE T-24196 Suislepa - Leebiku T-45 Tartu - Räpina - Värska )"73 PUKA OTEPÄÄ 0,602. - 2,083. (1,481) km 1,682. - 2,381. (0,699) km VERIORA )"45 43,3. - 54,5. (11,2) km HELME )"71 «¬6 T-22190 Rõhu - Meeri - Tõravere )"54 TÕRVA )"69 )"90 VÄRSKA 8,119. - 10,64. (2,521) km «¬3 )"64 )"63 ÕRU PARKSEPA )"65 HUMMULI )"72 )"69 VÄIMELA LAATRE VANA-ANTSLA VÕRU TSIRGULIINA )"70 KOBELA SÕMERPALU )"66 ANTSLA «¬2 VALGA VASTSELIINA

)"67 RÕUGE ! ! VARSTU )"67 MISSO «¬7 T-25195 Käätso - Rõuge - Luutsniku 15,549. - 18,473. (2,924) km T-68 Mõniste - Ape )"68 0. - 8,9. (8,9) km MEIST TeeLeht TeeLeht MEIST

Sarnaselt väljastab juhilubasid nt Inglismaa. Norras taotleb ligi 50 % isi- kutest juhiluba elektrooniliselt. Igal juhul on fakt see, et juba 11 Euroopa Liidu liikmesriiki saadavad juhilube klientideni postiga. Soome on nt al- LIIKLUSREGISTRIST gatanud põhjaliku analüüsi teemal, kuidas veelgi tõhusamalt korraldada sõidukite registreerimist viisil, et selleks ei oleks vaja tulla eraldi riigiasu- tusse, vaid registrikande saaks teostada uue omaniku poolt liikluskind- Efektiivseim on võtta JA KLIENDITEENINDUSEST lustuse sõlmimisel. kasutusele elektroonilised Liiklusregister ei ole asi iseeneses, vaid loodud Eksamineerimistegevus on ja jääb aga füüsilisse maailma, sest tulevaste lisaväärtuse andmiseks liiklejale. Registri abil sõidukijuhtide praktiliste oskuste kontrollimist ei ole võimalik viia lähi- teenused, mis võimaldavad saavad inimesed olla kindla(ma)d, et kaasliiklejad tulevikus elektrooniliseks sellisel viisil, et saaks olla veendunud nende meie klientidel ning on läbinud sõidukijuhi koolituse ning et nende oskustes sõidukit ohutult valitseda. Küll aga liigub Maanteeamet selles suunas, et erinevad õppematerjalid nii elektroonilise teooria prooviek- partneritel teha vajalikud sõiduk on tehniliselt ohutu liikluses kasutami- sami kui ka õppevideote näol oleksid senisest enam kättesaadavamad. seks. Politsei saab tuvastada isikud, kes rikuvad toimingud nende endi liiklusreegleid, ning maksuamet veenduda, et rii- Ühtlasi on kaalumist väärt ka mõte võimaldada teha kasutatud sõidukite poolt neile endile sobival gimaksud kenasti tasutud. Kõige selle juures on esmast registreerimist konkursi korras väljavalitud tehnoülevaatuspunk- oluline silmas pidada, et registripidamine toi- tides. See eeldab küll suurt usaldust Maanteeameti ja tehnoülevaatus- ajal. punktide vahel ja toob kaasa ka kontrolli suurenemise, kuid klientidele muks säästlikult. Efektiivseim on võtta kasutusele laienevad see-eest mitmed võimalused ning riigil on võimalus hoida kok- elektroonilised teenused, mis võimaldavad meie ku kulusid. klientidel ning partneritel teha vajalikud toimin- LAURI LUGNA Maanteeameti peadirektori asetäitja Euroopa Liidus tutvustame mõtet, et siseriiklikult ei oleks üldse tarvis gud nende endi poolt neile endile sobival ajal. liiklusohutuse ja ühistranspordi alal registreerimistunnistust väljastada, kui ei ole just plaanis sõidukiga teise Liiklusregistri pidamisel on mõistlik lähtuda põhimõttest, et reeg- • Arusaadav ja selge (informatsioon on erinevate inimtüüpide Euroopa Liidu liikmesriiki minna. lid tuleb sõnastada selliselt, et oleks tagatud registri andmete jaoks ühtemoodi kiiresti haaratav). Eesmärk on, et liiklusregistri andmed tekiksid ja uueneksid nendes koh- ajakohasus ning et reeglid ei tekitaks ülemäärast koormust liik- • Hoiatav ja toetav (eelinfo ja järelinfo teavitused, märkamatu tades ja nende asutuste poolt, kes on kliendile kõige lähemal. Tulevikus lejale. abi kasutajate orienteerumisel ja suunamisel). tasub ka Eestis otsida võimalust, kuidas senisest enam kaasata registri- • Kasutajaga arvestatav (keskkond kohandub kasutaja seadme- Maanteeameti uus e-teeninduse strateegia sõnastab e-teenindu- kannete tegemisse ka kindlustusseltse. Tänasel päeval tuginevad kindlus- tega ja seadistustega). se eesmärgiks klientide mugavuse ning aja ja raha kokkuhoiu, st tusseltsid liiklusregistri andmetele, kuid kui kaks ajaliselt väga lähestikku kliendil on võimalik säästa terve see aeg, mis tavapäraselt kulub • Disainis ja sõnumites peegeldatav MA põhiväärtusi ja olemust paiknevat elektroonilist kannet kokku viia, siis saaks seeläbi vähendada liiklusregistri büroosse minekuks ja tulekuks. Lisaks on e-teenin- (turvalise liikluskeskkonna kujundamine informeerimise, piira- täiendavat ajakulu klientide jaoks. Maanteeameti ülesanne on pidada duses tehtavad toimingud keskmiselt 20% soodsamad liiklusre- mise ja soovituste kaudu). üleval infosüsteemi, koolitada neid partnereid, kes kandeid teevad ning gistri büroos tehtavatest. • Informeeriv (liiklusohutuse sõnumid ja kampaaniad). süsteemselt kontrollida nende õiguspärasust.

Vähemtähtis ei ole ka Maanteeameti enda kulude kokkuhoid - va- E-teeninduse keskkond koosneb avalehest, kus on toodud kasuta- E-teeninduse juures on senisest veelgi olulisem klientide e-maili ja mo- hetu teenindus on kõige kallim viis teenuse pakkumiseks, millega ja andmed, kontaktandmed, teated jms. Juhi vaates on ära toodud biiltelefoni andmete omamine, et oleks võimalik neid varakult teavitada kaasnevad sh kulud ruumile, personalile jne. Mida rohkem kliente juhtimisõiguse esmane taotlemine, juhtimisõiguse uuendamine, sellest, millal nende sõiduki tehnoülevaatuse tähtaeg saabuma hakkab kasutab e-teenindust, seda rohkem on ka võimalik kokku hoida juhiloa vahetamine, uue kategooria taotlemine, sõidumeerikute või tervisetõend aegub. Mõlemad aspektid on olulised, kuna meie, kes vahetu teenindusega seotud kulusid. kaardi taotlemine jms. Sõiduki vaates pakutakse kliendile või- me liikleme, ei soovi, et liikluses oleks ohutusnõuetele mittevastavaid malust sõidukite omanikuvahetuse algatamiseks või soetamise sõidukeid või et sõidukijuhtide tervislik seisund ei oleks kontrollitud. See- Oleme endale seadnud ambitsioonika eesmägi, et kui keskkond lõpetamiseks ning sellest tulenevalt registrikande muutmiseks, tõttu on oluline saavutada olukord, kus meil on olemas enamike isikute on olnud kasutusel kaks aastat, tehakse e-teeninduses 75% nen- sõidukitele kasutaja lisamiseks, sõiduki taustakontrolliks jms. kontaktandmed, et neid varakult ette hoiatada. dest toimingutest, mis on kättesaadavad nii e-teeninduses kui ka Teede vaates tuuakse ära informatsioon ehitamisest teega piir- büroos. Esimese viie nädala tulemus kokku näitab, et 4,6% omani- nevatesse kohtadesse, suurte veoste vedamise taotlemisest jms. E-teeninduse puhul oleme arvestanud ka isikutega, kellel ei ole võima- kuvahetuse tehingutest on tehtud e-teeninduses. Sõidukite ajuti- Ühistranspordi vaates kajastatakse info ühistranspordi liinide ja lik kodus või tööl antud keskkonna teenuseid kasutada, kuid kes samas si kustutamisi on 56 % juhtudest tehtud e-teeninduses. väljumisaegade kohta. sooviksid soodsamalt eeltoodud toimingud teostada. Nende jaoks oleme paigaldanud kõikidesse liiklusregistri büroodesse kliendiarvutid, kus saab E-teenindus on mõeldud nii tavaklientidele (nt sõidukijuhid, jalg- Keskkond võimaldab kliendi autoriseerimist ID-kaardiga (elamis- kasutada kõiki e-teeninduse võimalusi ja seda e-teeninduse riigilõivude- ratturid) kui ka juriidilistele isikutele. Partneriteks on meil teiste loakaardiga), mobiil-ID-ga, digi-ID-ga ja pangaparoolidega vasta- ga. seas automüügiga tegelevad firmad, tehnoülevaatust teostatavad valt valitud rollile (nt eraisikuna või juriidilise isiku esindajana). ettevõtted, koolitusasutused, ühistranspordi teenuse pakkujad, Liiklusregistri 18 füüsilist teenindussaali on täna olemas ja on seda ka tee-ehituse- ja teehooldusega tegelevad firmad jne. Käesoleval aastal viie aastaseks saava paberivaba ARK teenused tulevikus. Küll aga otsime võimalusi, kuidas teenindussaale mõne teise jäävad kättesaadavaks seniks, kuni need järk-järgult uude e-tee- riigiasutusega ühendada. Esimene Eesti riigiasutuste ühine teenindussaal Tavaklientide e-teenindus ja selle tugi toimub eesti, vene ja ing- nindusse üle tuuakse. Paberivaba ARK keskkonda sisenemine või- avati 10. veebruaril 2014 Lasnamäel, kus ühes teenindussaalis saab tao- lise keeles, suure autopargiga juriidiliste isikute ja partnerite e- maldatakse vaid uue e-teeninduse kaudu. delda nii uut ID-kaarti kui ka juhiluba või registreerida sõiduki omaniku- teenindus ning selle tugi eesti keeles. vahetust. Selle aasta suvel plaanime käivitada võimaluse tellida endale uus juhiluba e-teeninduse kaudu (postiga koju). Selleks on aga Maanteeameti e-teeninduskeskkond on: Viis aastat pärast Maanteeameti ja ARK ühendamist on käes ka aeg võtta vaja kahte eeldust: esiteks, et tervisetõend oleks kehtiv ning selle • Kasutatav ja toimiv (paindlikud ja lihtsalt teostatavad toimingu kasutusele uus visuaalne identiteet. Seniajani on büroode esisel väljas andmed oleksid Maanteeameti liiklusregistris ja teiseks, et ID- tegemise protsessid). olnud nii Maanteeameti kui ka Autoregistrikeskuse logod. Tulenevalt rii- kaardi väljastamisest ei oleks möödas rohkem kui viis aastat. giasutuste ülesest ühtse kolme lõvi identiteedi kasutuselevõtust läheb • Turvaline ja töökindel (erinevad sisselogimise võimalused ja Maanteeamet võimaldab juhiloa vahetajatel esitada uue juhiloa 24/7 töökindlus). ka Maanteeamet lähiajal üle kolme lõvi logole. See võimaldab lõpule viia taotlusega ID-kaardi foto ja allkirjakujutis elektrooniliselt. Sel- pikaks veninud ühinemise ja loob aluse ühtsemale organisatsioonikul- Maanteeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühine • Mugav ja lihtne (loogiline ja üldmõistetav navigatsioon ja leks luuakse juhiloa uuendajale ligipääs PPA andmekogusse. Tee- tuurile. teenindussaal Lasnamäel. Foto: Martti Naaber struktuur). nus hakkab maksma 6 eurot vähem kui liiklusregistri tavabüroos.

10 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 11 PERSOON TeeLeht TeeLeht PERSOON

Kes on ja mida teeb (ehitus)järelevalve spetsialist? Hetkel kehtiv Teeseadus sätestab kaks järelevalve taset: riiklik ehitusjärelevalve, mida teeb teedel ja tänavatel Maanteeamet, ning tee ehitus- ja remonditööde omanikujä- relevalve (OJV), mida teevad kõik muud vastava tegevusloaga ettevõtted pädevate in- seneride abil. Antud süsteemi kuulub ka AS Teede Tehnokeskus ja seega ka mina. OJV ülesandeks on tellija volitusel ja tellimisel tegeleda ehitus- ja remondiobjektidel ehitaja poolt tehtava töö kõigi etappide jälgimise ja kontrollimisega, st mina kui järelevalve spetsialist viibin objektil kohapeal ning jälgin, et ehitustöövõtja ei saaks töö ega ma- terjalide kvaliteedi arvelt lisakasu saada. Ja seda lisakasu püütakse tõepoolest vägagi saada. Töö n-ö põllul on aga kõigest üks aspekt, teiseks on töö kontoris, kus vajavad tegemist dokumentatsioonid, ekspertiisid, projektid, konsultatsioonid jms. Mina olen OJV kui põhitööga tegelenud alates 2002. aastast, aga paar aastat enne seda lepingulisena.

Mis on toonud Sind teedevaldkonna juurde? Mis on toonud, seda ei tea ma isegi. Teedega tegelemine on mulle lihtsalt meeldinud juba varasest lapsepõlvest peale. Küllap aitas kaasa ka asjaolu, et elasin tolmava kruusa- Minu esimene auto. Teed veel ei JÜRI tee ääres ja unistasin, et saaks teha nii, et tee ei tolmaks. Kui keskkooli suvevaheajal sain olnud, see tuli hiljem. Saaremaa Teedevalitsuses Orissaare piirkonnas teehöövlijuhi ametisse, oligi see ilmselt viimane kinnitus tulevase eriala valikuks.

Kuidas möödus Sinu lapsepõlv? kooli - seda seetõttu, et tahtsin käia ka muusikakoolis. Varasemalt Lapsepõlve veetsin Saaremaal Tornimäel otse Tornimäe kiriku olin võtnud akordionimängu eratunde, milleks käisin nädalavahe- vastas. Mäletan hästi, kuidas koos omaaegse teeremontööriga tustel bussiga Tornimäelt Kingisseppa. Nii lõpetasingi keskkooli (olid sellised kohapeal elavad inimesed, kelle hooldada olid lähi- 11. klassi ja Kingissepa Laste Muusikakooli üheaegselt. Et tol ajal KIVI konna riigiteed) tassisime kive külmakerkeroobastesse. Ilmselt oli oli ettevõtetes oluline osa ka taidlusel, siis osalesin Saaremaa teedeasjandus minu alateadlik huvi, kuigi ometigi pärinen kool- Teedevalitsuse taidluses - ka teedeasjandusega seos! meistrite dünastiast. Ka oma koduõues ehitasin kividest linna, kus JÜRI KIVI on AS Teede olid tänavad ja kus sai mänguautoga sõita - mõni tänavalõik oli Erialase hariduse omandasid Tallinna Polütehnilises Instituudis isegi tsemendisegust kattega. Majaesise jalgtee tasandamiseks (TPI) - oli kaalukausil ka mõni muu valik? On olnud õhus ka idee Tehnokeskuse järelevalve ehitasin nt puust teehöövli. teha mõni täielik kannapööre? Saaremaa Teedevalitsuse tollane väga tore juhataja Elmar Aavik osakonna peaspetsialist Põhikoolis käisin Tornimäe seitsmeklassilises koolis, mille aga lõ- püüdis korraldada minu TPIisse (tänasesse Tallinna Tehnikaüli- petasin kaks korda, sest kui olin 7. klassiga ühele poole saanud, kooli) õppima asumist stipendiaadina, mis aga ei õnnestunud ja järelevalveinseneride tehti sellest kaheksaklassiline õppeasutus. Samal ajal ehitati koo- minu staaži vähesuse tõttu. Antud instituuti läksin sellegipoolest, lile uut maja ja aitasin ka jõudumööda seda ehitada. Õppisin seal õppisin teedeinseneriks ja lõpetasin 1970. aastal cum laude. Ning koolitusprogrammi lektor. nt krohvitööd tegema. Kuigi lähim keskkool olnuks Orissaares, muid valikuid päevakorral ei olnud. läksin edasi õppima (üheksandasse klassi) Kingissepas (tänases Teelehele antud intervjuus Kuressaares) asuvasse Kingissepa V. Kingissepa nimelisse kesk- Kannapööret ei ole ma kunagi plaaninud, aga väikeseid kõrvale- heidab ta pilgu minevikku Austraalias Suure Ookeanitee ning toob välja mõningad alguses 2012.a. Tee kulgeb mööda Austraalia lõunaserva vahetult huvitavamad hetked oma ookeani ääres ja ei ole betoon- kattega. elust – siia alla kuuluvad nt lapsepõlves ehitatud kividest linn kui ka vanemas eas ehitatud Lääne-Siberi teed. Puutumata ei jää samal ajal ka Eesti teed, sh probleemid tee-ehituse järelevalve osas.

Münchenis Ehitustehnika messil BAUMA, 2013.a.

12 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 13 PERSOON TeeLeht TeeLeht PERSOON

põikeid on ette tulnud küll (just nimelt põikeid, mingil lõigul tehti. Õnnelikud võivad olla need teedemajan- sest need on ikka teedemajandusega seotud ol- did, kus on suudetud säilitada midagi neist tollastest teepas- nud). Nt olen ma alati olnud huvitatud mitmesu- sidest, sest üldjuhul ei tea keegi enam, mis ühe ja teise teega gustest liikurmasinatest ja sealhulgas teedema- kunagi tehti ja millest, sest iseseisvuse saabumisega kaotasid sinatest, ning kui Jüri Riimaa tegi mind tuttavaks teepassid oma salastatuse, neid ei parandatud ja ära need ka Saksa ettevõtja Lothar Schäferiga, siis mõne aja kadusid. pärast saigi minust teedemasinate valmistamise firma Lothar Schäfer (praeguse Schäfer-Technic Ning pärast kümmet aastat Viljandi Teedevalitsuses kutsuti GmbH) volitatud esindaja. Minu abiga on Eestis- mind tööle Rapla Teedevalitsusse tootmis-tehnika osakonna se tulnud nn „lontmasinad“ asfaltkatte aukude juhatajaks, motivaatoriks taas vägagi korralik korter. Tööks lappimiseks, mõned gudronaatorid ja killustiku- olid samad tegevused, mis Viljandis, aga liikluskorraldust oli laoturid ning veel üht-teist asfaltkatete remon- vähem. Rohkem oli aga tegemist järelevalvega, eriti siis, kui diks vajalikku. Olgu välja toodud, et nii koormav sain tootmisjuhatajaks. Nt tegelesin otseselt uute sildadega pole see tegevus kunagi olnud, et oleks kuidagi Konuveres, Pajakal, Inglistes ning rekonstrueeritava Sipa silla- seganud põhitööd Rapla Teedevalitsuses ega AS ga - muidugi mitte jälle tänases mõistes järelevalvega. Raplas Teede Tehnokeskuses – tegu on nii spetsiifiliste oldud aja sisse mahub ka põige Siberimaale. masinatega ja nendega kaasnevate uute tehno- loogiatega, et mõnel aastal pole midagi vahenda- Kuidas hindad teedeehitust ENSV ajal? da olnud. Aga need masinad, mis Eesti töötavad, Teid ehitati palju ning suuri probleeme ühismajanditelt vaja- teevad seda hästi. like maade kättesaamisega ei olnud. Üks teelõik jäi aga minu töölõigus siiski ehitamata ja seda on see ka tänaseni – Ra- Erialane töö algas Sul mulgimaal, Viljandi Teede- pla ümbersõidutee lõunapoolne lõik. Seal jäi ette Mitšurini Parasjagu töövahetuses olnud Surguti Teedeehitustrusti töödejuhatajad valitsuses - millega Sa seal tegelesid? nimelise sovhoosi õunaed, mõned põllud ja metsatukk, kus ja meistrid. Minu kõrval vasakul (minu paremal käel) Siberis külaskäigul Viljandi Teedevalitsusse võtsin suunamise vastu asus ka Rapla Teedevalitsuse poolt sponseeritud valgustatud viibinud tolleaegne Rapla Teedevalitsuse juhataja Jaan Laaniste. Paremalt seal pakutud korteri pärast (ka mu abikaasa, kes suusarada. Võimalik oleks olnud küll see tee ka ära mahuta- neljas on hilisem trusti juhataja (siis veel peainsener) Heino Gremberg. lõpetas TPI samal ajal, sai antud viisil suunami- da, aga vaidlustesse see projekt hääbus. Tänaseks pole seal Mina olin sel ajal ametiühingu komitee esimees. se sinna). Esimeseks ametiks sai Loodi jaoskon- enam seda tollases mahus õunaaeda, metsatukka ega suusa- na vanemtöödejuhataja, mis tähendas sisuliselt rada, kõik on eramaad ja omanikud on toimetanud seal oma Loodi teemeistripiirkonna juhataja positsiooni tahtmist mööda. (teedesüsteemis on olnud nimemuutusi palju, aga sisuline teemeister on ikka sama olnud - olgu ENSV ajal tehti projekte Eesti Maanteeprojektis ja teedevalit- nimi, mis iganes). Põhitegevus tollases teemeist- sustes ning need pidid läbima ekspertiisi, mis oli kõik riiklik ripiirkonnas oli teede hoole, nii talvine kui ka su- tegevus. Projektivigu tuli ehitamise käigus ette sellegipoolest, vine. Loodi jaoskonnas valmistati toona ka kogu aga nii ebaühtlast projektide kvaliteeti nagu tänapäeval, too- Eesti jaoks raudbetoontooteid - silladetaile, pos- na ei olnud. Muidugi polnud ehitamisel kasutada tänapäevast te, truubitorusid jms. Ehitus- ja remonditöid tegi tehnikat, eriti oli probleeme mullete tihendamisega. Kasutati ehitusjaoskond. Loodis töötamise ajal ma ehitus- Estsurgutdorstroi töötajatele vene keeles kõnet pidamas. kohalikke materjale – liiva ja kruusa, mida siis oli veel saada, järelevalvega kokku ei puutunud ja ega seda sel ja nõuded olid tänastest lahjemad. Nüüd on ENSV ajal ehita- ajal niimoodi ei tehtudki nagu nüüd. Kõik oli sot- sialistlik plaanimajandus ja plaan oli püha.

Järgmiseks ametiks sai tollase Viljandi Teedeva- litsuse juhataja Georgi Kolobovi tahtel tootmis- tehnika osakonna vaneminsener, tööks sai projek- teerimine, järelevalve nii ehitus- kui hooldetööde üle ja minul personaalselt ka liikluskorraldus ja –ohutus. Seal tekkisid ka esimesed kokkupuuted tollase Teedeehituse Kesklaboratooriumiga ehk tänase AS Teede Tehnokeskuse eelkäijaga just liiklusohutuse ja liiklusloenduse baasil.

Oli veel üks mälestusväärne tegevus: iga uue aasta alguses tuli teha parandusi ja täiendusi tähtsamate teede passidesse. Antud passid olid salajased ja neid hoiti hoolega luku taga, et ükski spioon neile ligi ei saaks. Nõukogude aja salas- tamise maania paistab paraku hakkavat kordu- ma nüüd ka Eesti Vabariiki juhtivates organites - see selleks, aga tänase Maanteeameti tollases eelkäijas nõuti teepasside korrastamist piinliku täpsusega. Selle eest hoolitses Anna Ossipovna Valminud teelõigu üleandmise puhuks tulid kohale ka Eestist Esineb vokaal-instrumentaalansambel (nii selliseid Kalatšik, kes oli ENSV Ministrite Nõukogu esi- Siberi teedeehitust kureerinud juhtivad töötajad. Vasakult kooslusi siis nimetati) “STET” 1983.a. Pimis. mina, Aleksander Repp, Jaan Suurorg, Estsurgutdorstroi esi- Tähtis päev - ENSV teedeehitajad said valmis esimesed 100 km teed Lääne- mehe Valter Klausoni abikaasa. Tema juures võis mene juhataja Arnold Ratšinski, Enn Zäuram ja ENSV ATMM Siberis Surguti rajoonis. Minu kõrval Surguti Teedeehitustrusti parteisekre- teepasside parandamine kesta hiliste öötundide- aseminister Kaljo Aamer. tär Valeri Ivanov. ni. Teepassides oli tõesti kirjas kõik, mis on tee sees, tee peal ja mis töid mis mahus mingil aastal

14 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 15 PERSOON TeeLeht TeeLeht PERSOON

mees Aleksander Repp selle eest korraliku peapesu Leonid Lentsmannilt, kes ametühinguid ENSV-s ku- reeris. Ametühingud olid ka Eestimaa Kommunistli- ku Partei järelevalve all - meid jälgis Tallinna Lenini rajooni parteikomitee. Mina ajasin Siberis asju nii, et ametiühingu töökeeleks oli eesti keel. Parteile see Tellijal peaks olema piisavalt aga ei meeldinud ja hakati n-ö urgitsema. Asi läks nii kaugele, et olin sunnitud abi otsima Moskvast spetsialiste, kes suudavad välja Ametiühingute Kesknõukogust, kust sain ka tugeva toetuse. Sellegipoolest otsustasin mitte edasi jage- arvutada järelevalve objekti leda ja antud tööst ma 1985. aastal loobusin. valvamise mõistliku hinna ja Eestisse aga ma siiski kohe tagasi ei pöördunud, sellest madalamaid pakkumisi hakkasin puht erialasele tööle, st 1. Teedeehitus- siis mitte aktsepteerima. jaoskonna vahetusjuhatajaks. Milline oli sealne elukeskkond? Talvel kuni -50º C ning suvel +30º C Tallinna Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimise projekti koos sääskede, kihulaste ja parmudega. Öist loodust tellija ja omanikujärelevalve koosolek. Vasakult teine (profiilis) valgustasid ümberringi naftapuurjaamade juures Saksamaa on “vallutatud”, 1999.a. lennujaama arendusdirektor Tõnu Mühle, paremalt esimene põlevad „fakelid“ – tulelondid, kus põles naftaga järelevalve projektijuht Mauno Napari. kaasnev maagaas, millega ei osatud midagi peale teerida paljud firmad ei julge – kui lepingud lõppevad ja uusi ei saa – kui nähtused piltidele ning kasutan neid oma loengutes jä- hakata. Põhiline pinnas oli liiv, millest talvel sai odavalt sa ikka pakud – siis mida liisitud tehnikaga teha? Tänu eurorahadele relevalve inseneride koolitustel. ehitada muldkehi, suvel sai sinna peale kruusalusel on Eesti teede üldine olukord siiski tunduvalt paranenud, kui võrrelda nt 15 raudbetoonplaatidest tee. Tegu oli aga soise alaga tud teede trassid vähemalt olemas, kuigi mõnel pool on eramaade piirid suisa aasta taguse olukorraga. Paranenud on ka tee-ehitusfirmade tehniline baas. Millega Sa veel tegeled? ja talvised muldkehad tahtsid ära vajuda. Sellistel tee peale mõõdetud. Aga vähemalt on, mida remontida ja uuendada. Kui ka kütuseaktsiisi eraldised läheksid ettenähtud korras teehoiutöödele, Terve elu on mul olnud suureks hobiks muusika, ise teelõikudel plaate kokku ei keevitatud ning aasta siis oleks seis veelgi parem. Samas on aga ka selgeid ülepingutamisi, mille mängin nupp- ja klahvpille. Nooremana tegin ka ise hiljem tegeldi äravajunud kohtade korrastamisega. Milline oli tollane ehitusmaterjalide kvaliteet, olles hiljem Rapla Teedevalitsu- kujukaks näiteks on kujunenud Mäo ristmik. Raskelt võtab vedu kolmeraja- lugusid, peamiselt akordionipalu. Akordion ongi jäänud Vahel juhtus aga nii, et teeplaatide tarned hilinesid ses töötades Sinu üheks ülesandeks materjalide kvaliteedi kontroll? liste teede katselõikude planeerimine. Ka ei taheta arvestada uute ja uhke- minu põhipilliks pärast muusikakooli. Kuulan meeleldi ning kuna mõni teelõik oli vaja kiiresti valmis teha Materjalidele olid nõuded muidugi olemas, üleliidulised SniPid (st riiklikud te teelõikude hoolduskulude perspektiivi. Aga ehitajal tuleb ikka kogu aeg nii klassikalist muusikat kui kantrit. Kaasaegse muusika ja käiku anda, siis sai vajumist ootavate teelõiku- ehitusnormid), mida püüti ikka järgida - olid ka teedevalitsustes omad laborid silma peal hoida, et vaatamata hirmodavatele pakkumishindadele oleksid kakofoonilisest suunast ma paraku midagi ei tea, sest de pealt plaadid üles võetud ja vajalike teelõikude ja Kesklaboris tehti teaduslikke uuringuid. Rapla Teedevalitsuse labor oli üks vähemalt miinimumnõuded ehitusel rahuldatud. armastan helisid, mis kõlavad kokku. Nooremana tege- peale viidud. paremini varustatud laboritest, sest sealses Tiitsu tootmisbaasis oli ka asfalt- lesin ka autospordiga, nüüdseks on jäänud vaid huvi. betoonitehas. Seega oli võimalik kontrollida nii looduslike kui ka töödeldud Muidugi käis meil seal ka aktiivne kunstiline isete- Aga mis on Sinu arvamus tee-ehitustööde järelevalve kvaliteedi osas? Võimalusel muidugi meenutan vanu aegu libedarajal. materjalide kvaliteeti. Asfaltsegude retseptid ja kontrollkatsed olid küll täitsa gevus, nagu seda siis nimetati. Ka sporti tehti kõ- Nagu eelnevalt välja toodud, on ehitaja tegevusel silma peal hoidmine OJV Ka rallipargis käiksin hea meelega „rallitamas“, olemas, aga asfaltsegusid tehti ka lihtsalt sobivast kruusast ja pandi maha kruu- vasti. Polnud ju töövälisel ajal midagi muud teha, töö ja paljud seda tööd tegevad insenerid on oma töös tõelised professio- aga see on veidi kaugel. Olen seal siiski käinud ja vahva salusele. Siis oli veel dreenivaid kruusasid saada ja kui ei olnud, siis purustati peresid ju „segamas“ polnud. naalid. Aga mitte kõik. Ning nii tekib olukord, kus järelevalve hanked võide- oli. Vene ajal, kui veel spordijärke anti, jõudsin autospor- kruus sobivaks – midagi sarnast toimub ka täna. Aga lihtsalt kruusast tänapäeval takse hinnaga, mis ei võimalda teha kogu lepingus nõutavat tööde komp- dis NSVL meistersportlase kandidaadi järgu kätte saada. enam asfalti ei tehta. Pindamiseks kasutati Karjala graniitkillustikku ja ka oma- Oled sunnitud ka oma tuttavatele aeg-ajalt selgita- leksi korralikult. Selleks, et insener saaks mõistlikku palka, tuleb järelevalve Vajalikke punkte selleks sai kogutud rallist, vigursõidust maist põllukividest tehtud killustikku, mida läks ka asfaldi sisse. Palju kasutati ma, miks teed lagunevad? firmadel laveerida riski piiril ja kasutada ilma erilise kvalifikatsioonita abilisi ja ka autode mitmevõistlusest. Viimane koosnes vigur- põlevkivibituumenit, nii asfaldis kui ka pindamisel. Mitte ainult ENSV ajal, vaid Ikka. Ja üldjuhul saavad inimesed aru, et miks. Aga ja rakendada inseneri rohkem kui ühel objektil. Tellija Maanteeameti näol sõidust koos ökonoomsussõiduga ja mingist sõjalis- ka Eesti Vabariigi ajal. Eesti Vabariigi algusajal tekkis muidugi probleeme kva- seda on keeruline seletada, miks see juhtub ka üsna püüab seda küll takistada, aga ega selles ainult trahvide kehtestamine üksi sportlikust tegevusest, kas granaadivise täpsuse peale liteedinõuetega, SNiPid enam ei meeldinud ja eraettevõtjaid huvitas eelkõige uute teedega. ei aita. Tellijal peaks olema piisavalt spetsialiste, kes suudavad välja arvu- või püssilaskmine. Nüüd vanas eas kulub põhiosa va- võimalikult odavalt läbiajamine. Uued nõuded tulid üpris hajutatult ja katsed tada järelevalve objekti valvamise mõistliku hinna ja sellest madalamaid bast ajast kodus maja ümber ja sees nokitsemistele. Aga neid koondada kestavad siiamaani. Aga miks siis teed lagunevad? pakkumisi siis mitte aktsepteerima. Kui ka siis tuleb valvamises puudujääke, autoga sõita ja pilli mängida meeldib endiselt. Reisida toimiksid trahvid ehk tõesti. meeldib ka ja sellest ei saa kunagi isu päris täis. Oled töötanud Lääne-Siberis, kus ehitasid Surguti rajoonis juurdepääsuteid naf- Iga asi väsib. Ka ehitusmaterjalid, millest teed on tamaardlatele - kuidas kirjeldaksid sealset elukeskkonda ja tehtud tööd? tehtud. Liikluskoormus on võrreldes ENSV ajaga Üks murekoht on veel see, et kui OJV inseneridel on kohustus iga kolme Vaadates tagasi oma senisele elule, millise saavutuse Töötasin seal aastatel 1981 kuni 1987 ja see periood oli minu tööelu kõige huvi- kasvanud kümneid kordi. Eesti Vabariigi algusae- aasta tagant läbi teha täienduskursus, siis sellist nõuet pole projekteerijatel üle enim uhkust tunned? tavam aeg. Lääne-Siberi naftamaardlate alistamine oli üks suur riiklik programm gadel ei olnud rahalisi võimalusi teha isegi piisa- ega teistel teedeehituses osalevatel pooltel. Nemad justkui oleks kogu aeg Ei oska muud öelda, kui et elu on kulgenud enam-vä- ning kõik Nõukogude Liidu vennasvabariigid pidid sellesse oma panuse andma. vas mahus pindamist ega kruusateede remonti, et iseenesest targad. Tagajärgedest ei tahaks siinkohal rohkem rääkida. hem minu tahtmist mööda. Lapsed on suured ja lap- Ja nii ka tehti. Kogu varustamine, nii enamik ehitusmaterjale kui ka toiduained oleks saanud olemasolevat teedevõrku normaalselt selapsedki ajavad oma järge – teevad sporti ja muusi- tulid meile Eestist. Nii tekkis ka raudbetoon-teeplaadile nimi „Tjumeni plaat“ ehk säilitada. Uute teelõikude lagunemine tuleb sel- Ning ei ole tegelikult seegi normaalne, et tellija kohtleb nii ehitajat kui ka kat. Oma elu tippajaks loen aga aega Lääne-Siberis ja meie seisukohalt oli see „Pimi plaat“. Pimi külas, edaspidi Ljantori linnas asus lest, et esmane on odavus, mitte kõrge kvaliteet. järelevalvet nagu alluvaid, mitte nagu partnereid. Nt kui riik kehtestab oo- just ametiühingutööd, sest sai suhelda ning sidemeid Eesti teedeehitajate baas. Kehtis nn vahtasüsteem: kuu aega tööl ja kuu kodus Vanarahvas teadis küll, et mis odav, see mäda. Aga tamatult lepingu kestel uued kohustused töövõtjale, siis riik tellija rollis ta- paljude rahvuste esindajate ja kolleegidega üle – ja see oli üsnagi mugav režiim. Tööle ja Eestisse vedas ainult meie ehitajate meie riigihangetel ainult odavust taga aetaksegi. hab neist kohustustest tulenevad lisakulud jätta töövõtja kanda. Või kui nt terve tollase Nõukogude Liidu. Natuke on isegi kurb, jaoks tellitud vahtalennuk. Algul oli firma nimeks ENSV ATMM Mehhaniseeritud Kui nt Saksamaal kasutati asfaltkatete pealiskihis veebruaris on saamata raha eelmise aasta juulis tehtud töö eest, siis millest aga viimased käigud Moskvasse jäävad samuti selles- Rändkolonn ja hiljem sai sellest Surguti Teedeehitustrust (Estsurgutdorstroi). ja pindamisel ainult polümeerbituumenit juba vä- peavad töö teinud inimesed elama? se perioodi. Ka tollased aktiivsed sidemed on vaikselt Töötajaid oli tippajal 500 ringis ja kui mälu ei peta, siis 40 eri rahvuse ringis. hemalt 20 aastat tagasi, siis meil alles hakkab see nõue juurduma. Selge see, et polümeerbituumen on hääbunud pärast Eesti taasiseseisvaks saamist. Nüüd- Mina töötasin seal alguses palgalise ametiühingukomitee esimehena. Kuna olin kallim kui tavaline. Ja ega ka bituumenite omadusi Võtad tööd vahest koju kaasa ka? sed sidemed on juba kõik läänesuunalised. Ja endiselt Viljandis seda tööd teinud ühiskondlikus korras, siis mitmete konkurentide hul- parandavate lisandite kasutamine kalliduse tõttu Tänapäeval pole töö koju kaasa võtmine miski imeasi – internet ja arvutid püüan neid sidemeid kasutada Eesti teedemajandusele gast eelistati just mind. Töö seisnes põhiliselt töötajate heaolu ja olmetingimus- eriti popp ei ole. Eks oma osa ole ka odavalt (tänu võimaldavad seda vägagi hästi. Muidugi ei saa objektil olemist asendada pisukesegi kasu toomiseks. te tagamises, korterite jagamises Eestisse ja autoostulubade andmises väärika- riigihangetele) tehtud projektidel. koduse tööga, aga on ka järelevalvel küllaga töid, mida kodus või kontoris matele - korterid ja autod olidki põhilised meelitajad, miks Siberisse tööle mindi, teha saab ja tulebki, sest objektil väljas on paberitööd teha üsna keeruline. Ja 2014. aasta veebruaris küsitles MARTTI NAABER, lisaks heale palgale. Paraku kaasnes selle ametiga ka nõue astuda Nõukogude Kuidas hindad tänapäevast teedeehitust? paberi/arvutitööd tuleb aina juurde. Iseasi, kas see teede kvaliteeti ka päri- Teelehe peatoimetaja Liidu Kommunistliku Partei liikmeks, mida olin senini suutnud vältida. Kuna Teedeehituseks ja remondiks on meil tänapäeval selt parandab. Objektidel on ka selliseid aegu, kus kohapeal midagi jälgida ei mind aga juba Pimis kohapeal ametiühingu esimeheks parteituna ära valiti, siis igavesti head võimalused nii materjalide, tehnika ole. Ja eks professionaalne kretinism lööb ikka vahel välja, kui ringi liikudes sai tollane Autotranspordi ja Maanteetööliste Eesti Vabariikliku Komitee esi- kui ka tehnoloogia näol. Aga nt tehnikasse inves- märkad tegemisi, mis kuidagi nõuetele ei vasta. Mina jäädvustan sellised

16 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 17 SEMINAR TeeLeht TeeLeht SEMINAR

ta, kes peavad liiklusseaduse kohaselt korraldama liiklusohutus- Haapsalu Kolledži poolt esile toodud TERE Kompetentsikeskus alast selgitus- ja kasvatustöö läbiviimist oma haldusterritooriumil kui võimalus disainida erinevaid tooteid ja teenuseid, millel oleks LIIKLUSOHUTUS EESTIS - oleva elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes? Teadlikud ja seos liiklusohutuse arendamisega). Uuringute alla kuuluvad ka tegutsemisaltid tõenäoliselt ikka ollakse (st midagi ikka tehak- tudengite poolt teostatud lõputööd, mida liiklusohutuse valdkon- se), ometigi tuuakse seminari käigus välja, et kohalikul tasemel nas valmib ligemale 50 tükki aastas - siia alla kuuluvad teemad ei peeta Eesti rahvuslikus liiklusohutusprogrammis ettenähtud nagu maanteede maksustamise positiivsed ja negatiivsed mõjud VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED tegevusi oluliseks ning et finantseerimine on KOV-ide lõikes eba- liiklusohutusele, turvavöö kasutamise vaatlusuuring bussides ja ühtlane. Ning ometigi kõlab 16 inimese ringis küsimus: kuidas Paide linna suutlikuse analüüs täita rahvuslikku liiklusohutus- Kui sõidukijuht otsustab mitte näidata suunatuld, pääseda koostöö nimel ligi KOV-idele? programmi. lisada kiirust rohkem kui lubatud või osaleda liik- luses alkoholi mõju alla, siis kuidas teha nii, et ise- Kuid ebapiisav koostöö erinevate ametkondade vahel on kõigest Antud uuringutest, konkreetsemalt nt tudengite poolt teostatud üks väljakutse. Teine ja kolmas jne probleem puudutab nt mootor- liikluskeskkonna analüüsidest saavad kasu lõigata ka KOV-id. Kui- gi tühipaljas mõte taolisest käitumisviisist ei päl- sõidukijuhi koolituse või jalgratturite õppe pädevust, st koolitaja- gi tudengitöö ei pruugi olla akadeemilises mõttes korrektne, ei viks tähelepanu tema hallolluses? Kuidas teha nii, te võimekust lasta eksamitele ja tänavapilti oskuslikke ning liik- peagi see ilmtingimata olema ühe linna tegevuskava alusmater- et täna aasta pärast ei saaks öelda, et mullu leidis lust tundvaid kodanikke. (Probleemid, väljakutsed ning tegevused jal, vaid kasvõi mingisugunegi seeme, mis parendab liiklusohutust Eestis aset 1372 inimkannatanuga liiklusõnnetust, on muuhulgas kirjas ka leheveergudel terve ülejäänud ajakirja- ettenähtud haldusterritooriumil. Ühtlasi lastakse seminari käigus milles hukkus 81 ja sai vigastada 1708 inimest, numbri ulatuses.) Probleemid on või pigem võivad (kuid ei pruugi) kuuldavale ka (poolt)argument, et uuring, mille on läbi viinud kas olla ka kodanike peakoludes, mälestustena liikluskeskkonnas aset ülikooli õppejõud või professionaalne uuringufirma, ei pruugi oma nagu seda saab öelda tänavu? Kuidas parendada leidnud ebasoodsatest vahejuhumitest, mis ehk vajaks tähelepa- loojate tiitlitest tulenevalt olla automaatselt kvaliteetne töö, n-ö liiklusohutust Eestis? nu ka suuremal tasandil. piibel, mille iga sõna uskuda. Igal juhul, kas kõrgelt tunnustatud teadustöö või lihtne lõputöö, peab sellel olema reaalne eesmärk, MARTTI NAABER,, Teelehe peatoimetaja Rändan ringi oma peas ja küsin: kuidas teha nii, et iga viimne sest ei ole mõtet teostada analüüsi, mis kusagil rakendust ei leia. kui sõidukijuht oskaks pimedal ajal sõites kasutada õigesti kaug- Vastamaks taolistele küsimustele, said jaanuarikuus Haapsalu lin- paar sõna vahetada ja seejärel jälle lahku minna, peas idee, et ja lähitulesid? Kuidas teha nii, et inimene (liiklus)seadust ei ri- Igal asjal peab (või ideealis peaks) olema mõte, mingi rakenduslik nas kokku Maanteeameti, TLÜ Haapsalu Kolledži, Tallinna Tehni- aasta pärast kohvi ja küpsiste saatel jälle, vaid tähtis on nende kuks? Seminaril pakutakse nt välja, et trahvimise või sõimamise väljund, ja see peab olema ka siinsel koosistumisel. Seminari al- kaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli esindajad. Neli kui number, sõnade kaudu jõuda tegudengi. vms asemel anda liiklusseaduse rikkujale hoopis üks tunniajane guses kõlas küsimus osalejate ootuste kohta, vastused olles mõis- mis tähistab kohale kutsutud organisatsioonide arvu, on aga kõi- loeng, st nädala jooksul kogunevad maakonniti kõik pahad poisid tagi mitmekülgsed: saada sh uusi mõtteid ja väljundeid, et teha gest jäämäe tipp (või pigem osa sellest tipust), sest kui seminar on Mis on aga need teod, mis vajavad tegemist? Seminari ava- ja ja tüdrukud ühte ruumi vajalikku liiklusharidust saama. Kas sellel oma tööd veelgi paremini, ning planeerida uut liiklusohutusprog- saanud alguse ja kui esimese ülesande korras on ära kaardistatud lõppsõnade vahel kõlab kõige järjepidevamalt sõna „koostöö“ kui oleks ka mingisugunegi tulemus? Hetkel on seda raske öelda, sest rammi - kas antud ootused täitusid, ei tea öelda, aga loodetavasti. liiklusohutusega seotud asutused, on tulemuseks üks suhteliselt aspekt, mis vajab senisest rohkem tähelepanu. Oleks väär öelda, enne, kui midagi teha, enne, kui hakata ühte ruumi kogunema, tu- suur veealune jäämägi. et üksi tegutsemine ei anna tulemusi, kuid võib-olla ei võimalda leb Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna sõnul teha Loodetavasti saab seda võtta mitte kui üksikut juhtumit, vaid mil- see realiseerida seda potentsiaali, mida saab liiklusohutuse pa- mõjuanalüüs, küsida iga projekti puhul: miks ja mis on selle mõju? legi suurema algust. Mitte, et olukord hetkel ääretult kaootiline Eesti Lastevanemate Liit, Tehnilise Järelevalve Amet ja Eesti Lin- rendamiseks teha üheskoos, koostöös teistega. oleks - liiklusohutusega tegeldakse Eestis pidevalt ja sellest ei nade Liit on kõigest mõned näited. Ja kuigi ametkondi saadakse Kuid mida on üldse võimalik teha, st mis on erinevate organisat- anna tunnistust mitte ainult turunduskampaaniad, mida vahel kokku kordades rohkem, kui siia ruumi füüsiliselt ära mahuks, on Koostöö peab ideaalis olema mitme kui siis mitte iga osapoole sioonide ressursid ja valmisolek liiklusohutuse valdkonna eden- ühes või teises meediaväljaandes kohtab, vaid n-ö suletud uste ja see number (st liiklusohutusega seotud asutuste/isikute arv) vä- vahel (ja olgu välja toodud, et mõned neist saavad sõna ka ees- damiseks? kardinate taga olev reaalne töö, millega ühes ja teises organisat- gagi väike võrreldes reaalsusega, sest terve Eesti siia ära ei ma- pool). Probleem seisneb aga selles, et iga osapool ei pruugi olla sioonis (ilmselt) igapäevaselt tegeldakse. Maanteeameti missiooniks on kujundada turvalist ja toimivat liik- huks. Terve Eesti, ja meedia vahendusel tegelikult kogu maailm, teadlik enda kui organisatsiooni seotusest liiklusvaldkonnaga luskeskkonda ning antud missioon on kui punane niit, mis läbib sest liiklusohutusega on seotud igaüks, isegi üks täiesti tavaline sellisel määral, mis nõuaks reaalset tegutsemist. Maanteeamet ja Liiklusohutuse kui süsteemi koordineerimise rolli võtab enda tervet organisatsiooni. Seminaril on kõne all tegevusalad nagu sõltumatu kodanik, kes ei lase nt joobes sõbral autot roolida või Politsei- ja Piirivalveamet ütlevad, et „Kanna helkurit!“ vms ja, olgu kanda Maanteeamet, kõlab see ühe viimase mõttena. liikluskasvatus, liiklusohtlike kohtade likvideerimine ning kaame- kes annab lihtsalt head liikluseeskuju. tegemist mistahes liiklusohutusteemaga, on antud kaks asutust rad tehnoülevaatuspunktides. teadlikud oma rollist ja kohustusest Eesti ühiskonna ees. Kas seda Täna on siin TLÜ Haapsalu Kolledži koolimaja kolmandal korrusel sama saab öelda ka ühe või teise meediakanali, produktsioonifir- Mis puudutab kolme esindatud kõrgkooli, siis nende puhul on 16 inimest sellest enam kui miljonist, sest keegi (kas isik või or- ma või kinnisvaraarendaja kohta? kõige olulisemaks märksõnaks „uuringud“, mida vajavad KOV-id, ganisatsioon) peab seda kõike koordineerima - see on üks põhjus, arendajad ja planeerijad (ühtlasi on ehk märkmisväärne ka TLÜ miks on kokku saadud. Kuid tähtis ei ole mitte ainult kokku saada, Kas seda sama saab öelda ka kohalike omavalitsuste (KOV) koh-

Foto: Martti Naaber

18 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 19 SEMINAR TeeLeht TeeLeht SEMINAR

MIS ON TEIE ORGANISATSIOONI RESSURSID JA VALMISOLEK LIIKLUSOHUTUSE VALDKONNA TEELEHT KÜSIB: EDENDAMISEKS?

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET TALLINNA TRANSPORDIAMET EESTI AUTOSPORDI LIIT TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET Liiklusohutusprogrammis seatud ees- Kui klassikaliselt mõistetakse liiklusohu- Autosport ei ole vaid kihutamine kiirete Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) põhiliste märkide saavutamiseks keskendub polit- tuse all ohutuma liikluskeskkonna ku- autodega, väga suur osa autospordist kes- tegevuste juurde kuulub Eesti raudteevõr- sei liiklusjärelevalves nende rikkumiste jundamist, liiklejate käitumisharjumuste kendub ka ohutusele ning selle tagamise- gustiku üle riikliku järelevalve teostamine. avastamisele ja ennetamisele, mis õnne- suunamist koolituste ning kampaaniate le mitte ainult rajal, vaid ka tänaval. Auto- Sellega haakuvad eeskätt erinevate raud- tuste tõenäosust või nende tagajärgi kõi- kaudu ja liiklusjärelevalve tõhusust, siis spordi organisatsioonidele üle maailma on teerajatiste autoriseerimise menetlused ge enam mõjutavad. Eelkõige on nendeks väga olulist rolli mängib siinjuures ka liik- lisaks spordi reguleerimisele olulisimaks (kasutus- ja ehitusload) ning jooksva korras- kiiruseületamised, joobes juhtimine, tur- lejate liikumisviiside valiku suunamine ja ülesandeks liiklusohutuse valdkonnas kaa- hoiu tagamise kontrollimine. Kontrolliala vavarustuse kasutamine ning jalakäija- teenustele võimalikult mugava ligipääsu sa rääkimine. Miks on see nii oluline? Pea- on kogu raudteevõrgustik, eeskätt avaliku ohutust mõjutavad rikkumised. tagamine. Mida aeg edasi, seda suuremaks miselt kahel lihtsalt põhjusel: esiteks peab raudtee valdajad (Eesti Raudtee AS, Edela- iga spordialaliit seisma hea oma valdkonna on muutunud inimeste liikumisvajadused raudtee Infrastruktuuri AS), kuid ka mitte- ühiskondlikult väärika positsiooni eest, tei- Liiklusjärelevalve kohtade valiku aluseks ja sellega kaasnevalt ohutunnetus. avaliku raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad. on samuti mõju liiklusohutusele - politsei ne põhjus on seotud elementaarse inimliku peab olemas seal, kus meie kohalolek kõi- Et saavutada piiratud ressurssidega mak- sooviga vähendada liiklusvägivalda. Raudteerajatiste üle järelevalve teostami- ge enam liiklejate ohutust mõjutab ning simaalne tulemuslikkus on oluline erine- Autosport on äärmiselt kompleksne spor- ne ning liiklusohutus on selgelt omavahel aitab inimeste elusid hoida. Statistiliselt vate ametkondade üksmeelne koostöö nii diala. Keeruliseks muudab selle harrasta- seotud, kuna õigetele normidele vastavad juhtub õnnetusi kõige rohkem ostukes- riigi kui omavalitsuste tasandil. Samuti ei mise juba ainuüksi ümberkaudseid häiriv rajatised ning nõuetekohane hooldus ta- kuste parklates ent politsei töö teravik on saa tähelepanuta jätta koostööd ettevõt- mootorimüra, sõitja või võistluse korraldaja gavad ohutuma liikluskeskkonna. Kõige raskete tagajärgedega kokkupõrgete ära jatega ning ühiskondlike organisatsiooni- rahalistest kuludest ning vastutusest rääki- otsesemalt on liiklusohutus ning raud- hoidmisel. dega. Tihtipeale aga just siit probleemid mata. Kooskõlastuste hulk kasvõi lihtsa testi teerajatised seotud kohas, kus kohtuvad alguse saavad, kuna ei suudeta kokku lep- korraldamiseks on meeletu. Tuues võrdlu- raudtee ning maantee. Kuna raudtee ning Politsei liiklusjärelevalve töö peab olema pida osapoolte panustes. seks olukorra, kus tavaliikluses võistlusauto liikleja kokkupuute punkt on kõrgendatud inimestele nähtav, selgelt arusaadav ning välimusega sõiduki roolis liiklusrahu häiriv ohuga ala, siis seda enam peab ülesõidu- põhjendatud. Samas ei kao suurema näh- Tallinn on viimastel aastatel panusta- huligaan saadab korda mõne ebasündsa teo, kohtade tehniline lahendus olema õigus- tavuse kõrval ära ka ootamatud kontrol- nud eelkõige vähemkaitstud liiklejate muutub mainitud kokkulepete saavutamine likult selgelt reguleeritud ning praktili- lid, mille vältimine on keeruline ja subjek- turvalisusele ja nende paremate liiku- hoobilt keerulisemaks, ehkki ühisosaks ausa selt ka korrashoid tagatud. tiivne vahele jäämise risk tõuseb. misvõimaluste tagamisele. Olgu selleks autosportlase ning liiklushuligaani vahel on erivalgustusega ülekäiguradade raja- vaid neljarattaline sõiduriist. Tänast olukorda ülesõidukohtadel hindab Ohtlike rikkumiste eest karistamisel on mine, jalgrattateede ja –radade ehitus, TJA ohutuks seda eelkõige põhjusel, et politsei karm. See puudutab nii raha- ühistranspordile eelistuste loomine ja EAL ülesanne on sarnastele situatsioonidele raudtee valdajad saavad korrashoiu ta- trahve, juhtimisõiguse ära võtmist kui ka ühistranspordiga liiklejate soodustamine, reageerida esmalt läbi ennetuse (koolitused, gamisega üldjuhul korrektselt hakkama. arestide taotlemist. Joobes juhtide puhul detailplaneeringute aladel ohutumate sanktsioonid jms). Alaliidu teiseks oluliseks Samuti on ülesõidukohtade parendus- taotleme ka sõidukite konfiskeerimist. liikumistingimuste ette nägemine ning eesmärgiks on oma põhiväärtuste selge ja tegevused (LED foorid, parem nähtavus, arusaadav kommunikeerimine, kasutades Karistuse määramisel võtame raskenda- tänavate rekonstrueerimise või tänavaa- tõkkepuud) muutnud raudtee ületamise vate asjaoludena arvesse näiteks seda, ohutu liiklemise sõnumi parema levi ning luste kommunikatsioonide paigaldamise kaalukuse huvides kõneisikutena näiteks ohutumaks. Ülesõidukohtadele antud kas rikkumine on toimunud koolide- või käigus liiklusruumi uuendamine ohutu- hinnang põhineb iga-aastastelt avalikel lasteasutuste lähedal, kas reisijateks on tuntuid autosportlasi ja autospordi sünd- sest lähtuvalt. musi. Olulise aspektina ei tohi ära unustada raudteeülesõidukohtadel teostatavatel lapsed, kas sõidukil on ohtlikke rikkeid, avatud koostööd teiste samade väärtuste kontrolltoimingutel, kus hinnatakse üle- kas liiklusreeglite rikkumine on olnud Samas kärbivad omavalitsuste võimekust eest seisvate organisatsioonidega. sõitude tehnilist seisukorda ning läbivii- liikluse või raskete teeolude tin- oluliselt riigipoolsed otsused maksutulu dud korrashoidu. 2013. aastal läbiviidud gimustes jne. Kuna kiiruseületamine või jaotamises ja õigusaktide kaasajastami- EAL on omalt poolt seadnud eesmärgiks järelevalvetoimingute käigus tuvastatud joobes juhtimine ei ole Hiiumaal vähem ses. Näitena võib tuua riigimaanteede muuta ohutu liiklemise kuvand atraktiiv- puudused jagunesid tavapäraselt kaheks: ohtlik kui Võrumaal, siis on üks tänavune jätkuks olevate tänavate hoolde alara- seks. Väga heaks näiteks koostööst Maan- raudteevaldaja poolsed rikkumised (üle- eesmärk ka üle-eestilise karistuspraktika hastamist. Kuna omavalitsus on võtnud teeametiga liiklusohutuse vallas saab sel sõidu kate ja nähtavus) ning kohaliku ühtlustamine. teehoiu rahastamise suuremas osas oma aastal olema noorte hobikardisari „Talendid omavalitsuse kui teevaldaja poolsed te- õlgadele, jääb õuealade korrastamiseks ja rajale 2014“, mille iga etapi raames viivad gemata jätmised (liikluskorraldusvahendi Järelevalve mõjutab liiklusohutust siiski liiklusruumi ohutumaks muutmiseks vä- Maanteeameti liiklusohutuse spetsialistid puudumine või vale paigutus). Nimetatud vaid piiratud määral ning väga oluline hem võimalusi. läbi noortele võidusõitjatele kohustuslikud puudused on peamisel tingitud ebasel- on inimeste valmisolekus üksteist liiklu- lühiloengud. Väga populaarseks on osutu- gest vastutusalast maantee- ning raud- nud ka Maanteeameti ning LaitseRallyPark´i ses märgata, hoida ning näha enda rolli Ka riigi õigusaktide muudatusi, mis või- teevaldajate vahel, kuna riigiteedele tu- koostöös avatud tasuta libedarada. Paljud õnnetuste ära hoidmisel. Seetõttu osa- maldaks automaatsete liiklusjärelevalve leb liikluskorraldusvahendid paigaldada levad politseinikud liiklejate hoiakute ja seadmete rakendamist omavalitsustes, ei meist kindlasti teavad, et kõigest mõned võidusõidurajal läbitud kilomeetrid teevad kinnistu omanikul, kes aga raudteeülesõi- käitumise muutmisele läbi ennetustöö. ole suudetud kahe aasta jooksul kehtesta- dukohal langeb kokku raudteevaldajaga. Eelkõige tähendab see ohtlike rikkumis- da. Seega kokkuvõtvalt linna poolne init- juhi põhjendamatu enesekindluse põrmus- tamisel imet. tega kaasnevate ohtude selgitamist seda siatiiv on jäänud riigi tasandil tähelepa- Olukorra parendamiseks on TJA, Maantee- nii järelevalve käigus kui ka läbi meedia nuta ning suured investeeringud seisavad Kokkuvõttes autosport ei tekita ega samas amet ja raudteevaldajad kokkuleppinud ning Maanteeametiga ühiste kampaania- riiulil kokku pakituna. suuda ka piisaval määral leevendada kel- käsitluse, milles nähakse ette ülesõidu- te. Jätkame panustamist liiklusohutus- kohas (korrashoiu tagamisel ning liiklus- ANDRES HARJO, Tallinna Transpordiameti leski peituvat kiirusejanu. Küll aga saame programmidesse lasteaedades ja koolides aidata siluda inimese maneere, tõsta tema korraldusvahendite paigaldamisel) teh- ning kavandame Maanteeametiga ühiseid juhataja teadlikkust ning pakkuda turvalisi võimalusi nilise piiri fikseerimist, mis aitab selgelt Foto: Urmas Luik Foto: koolitusi eakatele liiklejatele. radade ja võistluste näol nii enda kui oma eristada raudtee- ning maanteevaldajate auto võimete proovile panemiseks. kohustused. JOOSEP KAASIK, Polisei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei MARTIN HARAK, Eesti Autospordi Liidu HEIGO SAARE, TJA raudteeinfrastruktuuri alal peasekretär osakonna juhataja

20 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 21 UURING TeeLeht TeeLeht UURING

KUI KAUA PEAVAD VASTU JOONIS 1. UURINGUKOHA PÕHIMÕTTELINE SKEEM

PUNKTID PROFIILIDE RISTUMISKOHAS (15) PUURINGU LUBJAKIVIKILLUSTIKUST ALUSED? PROFIILID SURF RISTUMISKOHAS (5) PÕIKPROFIILID (3): TEADUSUURINGU ARUANNE PIKIPROFIILID (5): 1 2 3 T/1 – TELG Maanteede uusehitistes rajatakse alused reeglina siduma- ta täitematerjalidest, valdavalt killustikust. Alustes kasuta- V/2 – VASAK ROOBAS tavatele killustikele on Maanteeameti poolt kehtestatud H/3 – ROOPA HARI nõuded sõltuvalt teelõigu liiklus- ja ka koormussagedus- P/4 – PAREM ROOBAS test Maanteeameti peadirektori käskkirjaga „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“. Killustikaluste vastupi- S/5 – SERV, PEENAR davust selgitavate uuringuandmete ja analüüside nappuse tõttu on juhend koostatud insenerlikust kogemusest ning senistest laboratoorsetest üksikkatsetest saadud infole tu- JOONIS 2. UURINGUKOHTADE KESKMISED KANDEVÕIME VÄÄRTUSED ginedes. Mitmetel juhtudel on lubjakivikillustikust alus kat- te all purunenud, kuid pole teada, millistel tingimustel on 500 MAREK TRUU, AS Teede Tehnokeskuse projektijuht 1 telg purunemine aset leidnud. Eelkõige on täheldatud problee- 2 vasak roobas 450

450 443 mi põhiteedel suure liiklussageduse korral (Eüld>275MPa), 420 3 roobaste vahe 401 kus selguse saamiseni on aluse ülakihis kehtestatud tard- 400 394 4 parem roobas 372 372 360

355 5 serv kivi või mustkillustiku (MUK) kasutamise nõue. 348 348 338 338 343

350 336 327 324 323 322 319 319 315 310 311 300 296 295 296 292 288

300 289

EELMISED UURINGUD katendi eemaldamine. Kuna sellises vanuses tarindite kohta on 2 265 265 262 258 võimalik infot saada üksnes projektist või kunagise ehitusega 303

250 235 234 Maanteeameti initsiatiivil on lubjakivikillustiku kui kohaliku 238 seotud inimeste mälule tuginedes, saadi killustikaluste puudumi- 223

materjali kasutamise võimaluste uuringutega tegeletud viimas- 192 200 182 175 178 se tõttu (valdavalt oli tegemist kruusalustega) uuringuteks kokku MP E-moodul, tel aastatel juba järjepidevalt. 2009 viidi Teede Tehnokeskuses vaid kolm objekti kavandatud seitsme asemel – Luige liiklussõl- läbi uuring „Lubja- ja kruuskillustike külmakindluse paralleelne 150

mes Tallinna ringteel (maantee 11 km 19,96…20,16, ehitusaasta 111 katsetamine“, 2010 Teede Tehnokeskuse ja TTÜ koostöös lubja- 1974, koormussagedus 10 mln normtelge enimkoormatud sõidu- 100 kivikillustiku probleeme ja uuringuvajadusi kaardistav ülevaa- rajal, ehitusest tänaseni), Tartu Postimaja liiklussõlmes (maantee teuuring „Kohalike mineraalmaterjalide optimaalne kasutamise 50 2 km 186,58…186,74, ehitusaasta 1985, 3 mln normtelge) ning uuring Eesti teedemajanduses“ ning aastal 2011 sama pealkir- Lagedil (maantee 11300 km 1,50...1,75, ehitusaasta 1987, 1 mln 0 jaga võrdlusuuring Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt, kus hinnati K1 K2 K3 K1 K2 K3 K1 K2 K3 normtelge). lubjakivi ja tardkivimi erinevat vastupidavust tsüklilise koormu- Luige Postimaja Lagedi se all katsestendis 1 mln tsükli järel. 2010 aastal teostati Teede MÕÕTMISED JA VAATLUSED Tehnokeskuse poolt veel „Katsemetoodika koostamine valminud VÄLITÖÖDE TÄHELEPANEKUD juti laiemasse kasutusse võetud GOST-järgse katsega Proctor- sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks“, kus Uuringute käigus koguti kompleksselt väga palju erinevaid and- tihedusel, mistõttu puudub võimalus anda selle baasil adek- Välitööde käigus selgus kõigis 9 uuringukohas, et eeldatud klas- muuhulgas käsitleti põhjalikult sidumata segudest killustikaluste meid nii mõõtmiste, vaatluste kui erinevate katsetega. Igal objek- vaatseid kogemuslikke hinnanguid. sikalisi, ühtlaste kihtidega tarindeid nendes ei olnud. Kõikidel ehitamisega seonduvaid probleeme. Kõik need uuringud on and- til teostati mõõtmised 3 uuringukohas kuni 300 m pikkusel alal. • Killustikalused olid tarindis tihenenud sidumata segust kihi juhtudel oli tegemist nii piki- kui põiksuunas väga muutuvate nud meile väärtuslikku teavet lubjakivikillustikust aluste kohta. Igas uuringukohas teostati põhjalikud mõõtmised ja vaatlused sarnaseks, varieeruva peenosise ja kloriidide sisaldusega. omadustega objektidega. Killustikaluse kihiga seoses võib kolme Seni on puudunud aga uuringud, mis püüaks selgitada, mis lub- poole tee laiusel ja 6 m pikkusel alal, kuhu rajati ca 1,2…1,5 m • Killustikaluste paksuste ja terakoostiste ebaühtlus ei olnud objekti väliuuringute põhjal tuua välja järgmist: jakivikillustikust alustega teetarindis tegelikult juhtub ja millist sügavune, tee teljest servani ulatuv, ca 80 cm laiune kaevand. seostatav paiknemisega rattajälgedes (koomatud olukord) või mõju on avaldanud koormus koostöös muude teguritega - niiskus, • Kõikidel juhtudel muutus killustikukihi paksus samas ristlõikes sellest väljaspool ega ka katte servas (avatus kloriidide mõjule) Kaevandites mõõdeti igas uuringukohas üles tee põikprofiilid vibratsioon, külmumistsüklid, libedusetõrje kemikaalid, katte bi- väga suures ulatuses (sõiduraja piires tihti 2…3 korda ja kohati ning viimasel polnud tuvastatav ka seos kloriidide sisaldusega kihtide kaupa, et selgitada vajumite erinevused rattajälgedes ja tuumeni vananemine, katte defektid jpm, mis viis uuringu „Vanade rohkem). killustikuproovis. nende kõrval. Lisaks mõõdeti kõik uuringuprofiilid üles maarada- teekonstruktsioonide ja killustikaluste vastupidavuse teadusuu- • Killustiku tugevusomadused erinesid objektiti kuid olid ühtla- • Kõikidel juhtudel (isegi LA 45 korral) oli killustikalus visuaalselt riga, määrati katte paksused tee ristlõikes puurimise teel (puurin- ring“ algatamiseni. sed sama objekti piires (nt. LA sõltuvalt objektist 27…45). tugeva koormust jagava karkassiga (sageli oli terade purunemi- gud) ning mõõdeti tee kandevõimed 3 põikprofiilil 5 punktis (tee ne nähtav alles pärast terade eemaldamist tarindist). teljel, vasakus rattajäljes, rattajälgede vahel, paremas rattajäljes • Vahetult killustiku all olev kiht polnud ühelgi juhul dreeniva- UURINGUD OBJEKTIDEL ja tee servas). Kaevanditest võeti materjalide proovid kõikidest te omadustega, ühel objektil oli killustikukihi all osaliselt vana Väliuuringuteks valiti kandidaatobjektid Maanteeameti 2012 ja kihtidest, sh killustikalusest eraldi rattajäljest (koormatud olek) mustkate. Siiski tuleb märkida, et filtratsioon määrati alles hil- 2013 aasta remondiobjektide hulgast, millistel oli ette nähtud ja sellest väljaspool (vähekoormatud olek).

22 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 23 UURING TeeLeht TeeLeht UURING

JOONIS 3. KIHTIDE EBAÜHTLUS POSTIMAJA UURINGUKOHAS JOONIS 4. KILLUSTIKALUSE MATERJALI TERAKOOSTIS VS 0/63 (0/32) SÕELKÕVERA VÄLI

100 MIN 0/63 GO Punkt tee ristlõikes MIN 0/63 GO 90 MIN 0/32 GO 0 tolmliiv MIN 0/32 GO peenliiv 80 K1121 K1124 200 jämeliiv 70 K2121 peenliiv K2124 400 killustik 60 K1321 kate K1324 600 roobas 50 K2121 K2122 K2221 800 40 Läbib cõela, % Läbib cõela, K2222 Sügavus, mm Sügavus, 30 K2321 1000 K2322 20 K3125 1200 K3223 10 K3225 K3325 1400 0 K3323 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 6,3 8 12,5 16 31,5 63 90 125 K3020 Sõela ava, mm

ANALÜÜS nide või purunemise määra kaudu isegi ligikaudselt hinnata, kas KOKKUVÕTE purunemine toimus valdavalt kasutamise või hoopis ehitamise Esiteks seda, et killustikaluste probleemide lahendamiseks pea- Aruandes on erinevaid analüüse põhjalikumalt kirjeldatud, kuid Töö piirdus vaid kolme, kuid üsna erineva objektiga. Kõigi nende käigus. me esmalt tegema täiendavaid uuringuid nende täpsustamiseks üldistavalt toovad need välja, et kõikidel objektidel on killustika- puhul selgus, et puudused omaaegses ehituskvaliteedis on ol- - vajame paremaid küsimusi ja paremaid sõnastusi probleemide- luse kihtide paksuste ehituslik ebaühtlus olnud kordades suurem nud äärmiselt suured. Eelkõige väljendus see lubjakivikillustikust Vahest on veelgi olulisem küsida - kas sellisel määral purunemine le. Teiseks seda, et vajame senisest palju enam praktikat analüü- kui ekspluatatsiooniaegsed deformatsioonid aastakümnete väl- aluse paksuse ääretult suurte kõikumistena, mis omakorda viitas on üldse probleem? Või hoopis eelis? Miks LA45 killustikust alu- sivaid uuringuid nii ehitamise kui ekspluatatsiooni ajal. Samuti tel. Mitmed tunnused viitavad aga algpõhjusena killustikukihi all peaasjalikult ehituslikele probleemidele vahetult killustikukihi sega objekti katendi üldine E-moodul (FWD), olles kõigil juhtudel seostama saadavaid andmeid regulatsioonidega ja esitama uusi, oleva liivakihi ehituslikele probleemidele. Sellises tarindis ei ole all paiknevas kihis. Samas näitas uuring, et sobivates tingimus- üle 275 MPa ja 90% juhtudest üle 300 MPa, on parem kui teistel varem esitamata küsimusi ning otsima vastuseid. Seega – suund muutujateks üksnes liikluskoormuse poolt põhjustatud pingete tes võib ka suhteliselt nõrgast lubjakivikillustikust alus täita oma objektidel? Miks killustikaluse ja katte vaheline joon on sisuliselt erinev jagunemine ristlõikes (rattajäljed on enamkoormatud) vaid funktsiooni aastakümneid. Vajadus soodsamate lahenduste järele on õige. sirge, st. deformatsioonideta? Miks ühelgi juhul polnud killustika- igas tee ristlõike punktis on ka sisuliselt erinev katend ning see- on ilmne ning kõik uuritud objektid näitasid, et lubjakivikillustiku lus kaotanud oma kandvaid omadusi ega toonud kaasa tee püsi- ga ka katendi tugevusomadused. Kuigi uuring kinnitas, et killustik kasutamine alustes on võimalik. Mida veel uuringust õppisime? vuse kadu? Ja milles seisneb siis probleem? aluses oli purunenud, pole eeltoodu tõttu võimalik deformatsioo-

24 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 25 HARIDUS TeeLeht TeeLeht HARIDUS

Siinkohal võib ka välja tuua Maanteeameti kodulehel olevad igati asja- ja ajakohased soovitused, mida peaks teadlik õppija autokooli valides silmas pidama. Ehk siis, tunne huvi:

• Kas autokool omab Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt VALIKUD väljastatud kehtivat koolitusluba? ENNE JUHTIMISÕIGUSE OMANDAMIST • Kas autokool on registreerinud õppe läbimiseks vajaliku õppekava?

• Kas kasutatavad õpperuumid võimaldavad Sul ootuspäras- Omaenda aastatetaguste kogemuste põhjal tes oludes õppetööle keskenduda ning kirjalikke märkmeid leian, et iga inimene peaks tõsiselt läbi mõt- teha? lema, kas vastava kategooria mootorsõiduki • Kas sõiduõpet alustatakse muuks liikluseks suletud õppesõi- õppe jaoks on tal soovi, vajadust ja tahtmist. duväljakul? Lisaks mängivad rolli ka aeg ja finantsilised • Kas õppeautod on heas korras, varustatud õppesõiduki mär- võimalused. Tihtipeale on autokool kas ühe või giga ning vastava kooli nime või tunnusega? mitme sellise asjaolu puudumise tõttu poole- li jäänud. Seega tuleks kohe alguses püstitada • Kas õpetajad on pädevad ja kogemustega, asjatundlikud ja konkreetne eesmärk - kui juba minna autokooli sõbralikud? õppima, siis see kindlasti ka lõpetada ja pärast • Kas õpetajad oskavad analüüsida liiklusolukordi ja selgitada edukate eksamite sooritamist saada Maantee- RUTT RIIBERG õpilastele liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida ametis juhtimisõigus. Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist võivaid ohte ning õpetada neid ohte ette nägema ja prakti- kas ennetama? Autokooli valiku puhul on mõistlik teha eeltööd ja n-ö maad omandatud oskused lubavad, jätkata sealt, kus õpe pooleli kuulata - küsida sõpradelt ja tuttavatelt soovitusi ja mõtteid, jäi (esitades uuele koolile vajaminevad tõendid). • Kas koolituse eest küsitav rahasumma sisaldab kõiki auto- millises autokoolis nemad sõiduki juhtimise selgeks said. kooli lõpetamiseks vajalikke kulutusi (koolituskursuse mini- Seejärel, kui mingisugune pilt erinevatest autokoolidest on Autokoolide õppe osast sõiduki juhiks kujunemisel ei ole maalne maht, platsisõit, õppematerjalid, esmaabikoolitus, ees, võiks kasutada ka interneti otsingumootorite abi. Kui vähemtähtis ka juhendaja roll sõidupraktika saamisel. libedasõidu- ja pimeda aja koolitus)? Googles „autokooli“ otsingut teha, võib sattuda erinevatele Suurim puudujääk noortel juhtidel on vähene sõidupraktika. • Küsi koolituse juba läbinud sõbralt/tuttavalt, kuidas tema on lehekülgedele ja foorumitesse, kust on võimalik palju vahe- Juhendaja annab juhikandidaadile lisaks autokoolis läbitud rahul pakutud õppe kvaliteediga. tut infot saada - nt saada teada, millist kooli ja õpetajat kõige kohustuslikele sõidutundidele ka teatud tingimustel sõi- • Kas koolitaja dokumentaalselt tõendatud kulud sisaldavad enam soovitatakse. dukogemust. Kui autokooli sõiduõpetaja õpetab ja annab kõiki Sinu kulutusi (koolituskursuse minimaalsele mahule tulevasele juhile edasi vajalikud baasteadmised ja oskused, vajadusel lisandunud täiendavad õppesõidukorrad, täienda- Kuigi juba vanarahvas teadis, et tasuta lõunaid ei ole olemas, siis juhendaja eesmärk on pakkuda noorele juhile võimalust vad konsultatsioonid jms)? kehtib see väide ka tänapäeval. Iga inimene peaks suhtuma saada praktilist sõidukogemust ja suunata teda ohutule ettevaatusega autokooli tasuta sõidutundidesse või väga liikluskäitumisele. • Kui koolitaja sõlmib Sinuga kirjaliku koolitusalase lepingu, odavasse õppesse. „Tasuta õpet“ pakkuv autokool võib kokku- siis tutvu sellega eelnevalt ja vaata, kas kõik sätted on vastu- võttes osutuda kallimaks kui mistahes teine autokool. Seega võetavad ja lepinguga ei kaasne täiendavaid lisakulutusi (nt väga oluline on süveneda sellesse lepingusse, mille inimene trahvid ja piirangud). Küsi üks eksemplar kindlasti endale. ja autokool omavahel sõlmivad. • Kas kool korraldab kõik vajaminevad õpped-koolitused ise? (nt esmaabikoolitus) Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Kui peaks juhtuma, et autokooli sõiduõpetaja mingil põhjusel ei sobi, Põhiline on aga see, et tulevane juht teeks endale selgeks, kas siis võiks autokooli juhatajaga nõu pidada sõiduõpetaja tal on soovi, vajadust, aega ja finantsvõimalusi, et võtta ette vahetamisel. Konfliktid või erimeelsused autokooli ja õpe- juhtimisõiguse saamise pikk protsess. tajaga võivad viia ka mõttele autokooli vahetada. Sellisel juhul ei ole aga vaja uues koolis nullist alustada, vaid kui Foto: Timo Foto: Vijar

26 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 27 AEG & LUGU TeeLeht TeeLeht AEG & LUGU

MILLE PÄRAST KÄIDI Jõepera, Parapalu ja Meerapalu külasid Tartu krei- Seda tähelepannes saatis Võru kreisiülem I. sis Ahja vallas seisva Pedaspää külaga ühelt poolt Scholtkevitsch 23. okt. 1906 a. nr. 1157 all järg- KOHUT LIGEMALE ja Meeksi vallamaja, mõisade ning mise seletuse: küla ja kirikuga teiselt poolt ühendavad. 15 AASTAT Tunnistagu nimetatud käigu-tee üleüldise täht- See suur käigutee on kõige viletsamas korras, susega teeks, mitmete rahvarikaste külade vahel TEE, nagu seda kohati endale vaevalt ette võib kuju- Valit. Senati II Departemangu eeskirja põhjal. 4. tada. Meeksi vallamaja juurest on tee Parapalu april 1894 a. nr. 2446 all ja, 17 juun. 1903 aastal TEE MEEKSI JA MEERAPALU VAHEL külani viletsalt läbikäidav, viimasest külast kuni nr 4404, punkt 20, § 98 ja punkt 8 all § 778, II Meerapaluni, umbes kümne versta jooksul nii väljaanne 1892 a. ja Valit. Senati I Departemangu Mööda Meeksi vallamajast algas see päristee sinna, vaevaline, et vabalt ainult talve külmaga läbi eeskirja järele 15 april. 1903 a., nr.3083 – 3084. tagamaale. Pika kitsa ribana venis Meeksi vald möö- võib käia. Ja Liivimaa kub. teede revisjoni 1891 a. § 802, XII da Peipsi rannikut. Ühel pool suured mõisa köite, esimese väljaande järele (Seaduse §§ olen metsad, teisel pool madal järvekallas soiste heina- Suvel talitab Meerapalu rahvas oma käikusid ainult tarvitust pärast üles pannud, sest üksi mitte maadega. Oli kohti, kus valla laiust sai mõõta vaid ametikohtadel ehk mujal purjede abil – nad siin pole ainult halbu mõisa teesid) ja sunnin paari verstaga. Kaugele põhja poole ulatus selle vii- sõidavad Peipsit mööda Meeksi vallamaja alla. mõisa omanikku nimetatud teed korda seadma ja Seesuguste asjaolude tõttu jäivad nii mõnedki põhjalikult ära parandama 3. jaoskonna noorema mane ots, Piirissaare kohale, Pedaspää juurde. [...] ametilised nõudmised, nagu sõjaväe hobuste üle- abilise kaudu. Vastasel korral on palujatel õigus § Aeglaselt ja hüpeldes logises meie vanker põhjatul vaatamisele toomine j.n.e. täitmata, sest sooteel 69 ja § 26 rahukohtu Seaduse järele mõisa oma- külateekesel, ühest sookäärust teise, ühelt „saareke- on läbipääsemine kardetav, kuna ainult tuttavad nikka vastutusele võtta. selt“ teisele, ikka edasi tagamaale. [...] Hilja õhtul kohalised elanikud sellega toime suudavad saada. jõudsime kohale, pärast seda kui minu heatahtlik Ühtlasi antakse viimastele varalise kitsikuse ehk REIN KALDMA, ajaloohuviline küüdimees küllalt oli kirunud ja tõendanud, et sää- Kohati on teealuseks must raba – puutükkide ja jõuetuse korral teada, et nad kohalist kiriku rane tee viib ainult tagapõrgusse, iseloomustas kir- roigastega täidetud, vahel rööpad, augus, lombid konventi võivad paluda nimetatud küla-tee kihel- janik ja kunstnik Jaan Vahtra noore mehena (aas- j.n.e. konna teede klassi alla ülesvõtmise pärast, ja siis tal 1901) seda teed Meeksi ja Meerapalu vahel. kubermangu teekassast abi paluma. Näituseks toome ülemale poole sisseantud palve- kirjast mõned read lähemaks arusaamiseks: Kas konvent teed tõepoolest kihelkonna alla Antud tee oli seaduse järgi Meeksi valla hooldada, aga vallarah- Vastavalt 19. veebruari 1866. aasta seaduse paragrahv 24 alusel üles võtab, on küll küsitav. Nagu kirjade vihust vas polnud selleks suuteline, pealegi oleks tee pidanud olema oli vallavanemal õigus neid kogukonnaliikmeid karistada, kes Meie parandame Mehikoorma kiriku ja Toolamaa näha, mis teeparandamise asjus vallavalitsuses ametlikult seadustatud kihelkonnateena, mille eest oleks siis seda kohustust ei täida. Sellisel juhul vastav teeosa parandati mõisa lähedal teed, mida rohkesti meile kätte on nii mõnegi voori on käinud, on politsei noorem pidanud hoolt kandma ka kahe kreisi need mõisad, mille maid süüaluse kulul. tee läbis, sest tee hargnes veel mitmele poole. mõedetud, kuid meil enestel puudub tee, meie ei abiline ise Meeksi mõisa omanikku sundimas Kogukonnateede ja sildade tegemiseks ning remondiks vajaliku jõua oma külateed parandada, meil puudub jõuud, käinud Meerapalu küla teed korda seadma. Senini Talupojad olid ühel nõul, et võimud peavad sekkuma – tee tuleks materjali – kruus, kivid, haod, väikesed puud ja muu sellise, pidid võimalus!...Süda saab raskeks, et lahkunuid sugu- pole veel midagi tehtud, tuleb aga kevade, siis seadusega tunnistada kihelkonnateeks ja sel juhul oleks ka mõi- teede lähedal olevad põllu-ja metsaomanikud tasuta andma, vendasid ja õdesid vankril soost läbi saata ei või, on läbikäimine kui ka teeparandamise materjali satel kohustus tee eest hoolt kanda. kuid sellisel juhul tuli tagada, et veostega ei saaks kahjustatud vaid sügavat raba mööda puusärki endi õlgadel vedamine võimata. Piame ära ootama. (Allkiri: põllud ja nurmed. mitme versta jooksul edasi piame kandma. Meil Meerapalulane) Meeksi valla talupojad hakkasidki kirjutama maakonna politsei- pole niisamuti ka võimalik ühel ajal valitsuse käs- ülemale palvekirju, et võimud neid aitaksid, aga maakonnaülem Kruusaaukude tegemine põllule oli lubatud ainult sellisel juhul, kusid käia, nekrutid maateed ära saata, hobuseid Paraku ei muutunud küll oluliselt midagi ja jättis nende kaebused suurema tähelepanuta, toetudes kehtiva- kui vastava teelõigu lähikonnas kruusa kuni 5 versta kaugusel ei sõjaväelise ülevaatusele viia ehk kohtuasjades Meerapalu rahvas kurtis ikka endistviisi, et tele seadustele, mille järgi tee korrastamine kuulus vallaomava- olnud. Kui kruusauk tuli teha, siis tuli maamõõtjal maa üle mõõta linnas käia. Parapalu külast läheb üks teeharu midagi pole ära tehtud. litsuse kohustustesse. ja maa takseeris siis kreisisaadik kreisiülema osavõtul. Tartusse teine Meeksi mõisa peale. Tartu on meile Vallaomavalitsustel tuli toona järgida maanteede korras- Võimude ükskõiksusest masendunud talupojad kaebasid tee lähem, kui Võru, ehk küll Võru kreisis elame. Sealt 1914. aastal algas I maailmasõda ja siis polnud tamise ja hooldamise (sillutamise) kohustust, sest Liivimaa pärast Meeksi mõisahärra kohtusse, leides, et ka tema on kohus- ostame endile leiba ja muid söögitarvitusi. Meie võimudel enam mahti selle kohaliku teega tegel- Kubermanguvalitsuse ringkirjaga 27. maist 1892 nr 2925 ning tatud tee kordategemises osalema. Teadagi, et neid kohtuasju, ei saa oma hinge nälga lukustada – arstlik abi on da. 1917. aastal algas Veebruarirevolutsioon. Liivimaa Kubermanguvalitsuse ukaasiga 18. septembrist 1859 mis oli algatatud talupoegade kaebuse põhjal mõisniku vastu, sootult kättesaamatu. Meie palume alandlikult, et Ajad olid taas ärevad, tee korrastamine jäi ikka nr 145 jagati valdadevahelised maanteelõigud üksikute valdade võidi mõisniku süü korral menetleda sihilikult kaua ja tulemus- teeparandus kohe käsile võetaks, seda enam nüüd tähelepanuta. 1918. aastal sai Eesti iseseisvaks vahel. Jagamise korraldasid kreisi maanteekomisjonid, valdade teta. Pealegi lubas mõisniku jõukus kasutada õigusabi. kohe, sest teeparandamiseks tarvisminevat mater- riigiks ja esimene rahuaasta saabus alles 1920. piirides jagasid teelõigud vallavolikogud. jali võib ainult talvel juurde vedada. Ja kohe omariikluse alguses, st 1920ndatel aas- Tollastes eestimeelsetes ajalehtedes selgub, et Meeksi valla talu- tatel tõsteti taas ajakirjanduses esile liiklustee Vastavalt eelnimetatud seadusaktidele tehti valdadele ülesan- pojad käisid Meeksi mõisa omanikega kohut ligemale 15 aastat. Auus kreisi ülem! Kui teie ei usu meie palvet, – Meeksist Meerapalu, mida tegelikult normaalse deks valla päralt olevad teed korras hoida. Kaks korda aastas, Tollane vabameelne ajaleht Vabadus (1906/1907, 19. jaanuar) tulge ja vaadake ise järel, niisuguste soo teede ja tee mõistes ikka olemas ei olnud. st kevadel ja sügisel, pidid vallad teid parandama. Kreisiteede kirjutas: mülgaste peal ei või keegi elav loom käia. korrashoiu üle järelevalve pidamine lasus juba kreisipolitseil. Kihelkonnateede järelevalve lasus kihelkonna eestseisjal. Ajaleht Võrumaa Teataja (1922, 30. september) Viimasel ajal andsivad kohalised talupojad mitu palvet ülema- Need read on küllalt selgustandvad tõendused avaldas loo pealkirja all „Kes kaugel päikesest, Järelevalve vallasiseste teede korrashoiu üle lasus vallavanemal le poole sisse, tungivalt ette pannes, et valitsus kohalise mõisa nimetatud asjaolude kohta. sel soojust vähe“, kus kirjutatakse: ja teede korrashoid lasus täielikult vallakogukondadel. Tervikuna omanikka Arthur ja Harry von Walter’id ja Alfred von zur Mühlenit Väga õnnetul seisukohal on tihti need vallad, mis vaatas kõiki teid üle kreisipolitsei. kohustaks suurt mõisamaa külavahede teed, mis 16 versta pikku- Palvekirja lõpul seisavad hulk nimesid. kaugel asuvad maakonna keskkohast maakonna- selt niitudest, põldude ja soode keskelt läbi käib ning Meeksi valla

28 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 29 AEG & LUGU TeeLeht TeeLeht AEG & LUGU linnast. Nende valdade elanikud elavad just kui põhjanaba piirkon- põllumeeste rühma vastuhääletusel ei lubatud seks otsatarbeks 1) avalikud teed, mis teenivad üldhuve, on avatud kõigile nas, kuhu päike väga harva paistab. maakonnavalitsusele raha. Nii ootavad Meeksi põllumehed tänapäe- ja peetakse sunduslikus korras; 2) erateed, mis teenivad Kasutatud allikad: vani, millal valitsus nende häda kõrvaldab. üksikisikute ja nende majapidamise huve. Viimaste ava- Meie demokraatilises riigis peaks valitsuse aitav käsi igale poole, mine, korrashoid ja sulgemine toimub maaomanike vabal 1. Eestimaa kaart (1919). H. Laakmanni joonistus, trükk ja kirjas- igasse nurka ühevõrra rahva hädale abiks ulatuma, sest kannavad ju Siinjuures olgu tähendatud, et nii mitmed teised teed, millel sugugi tahtel ja kulul (§ 65). tus: Tartu. kõik kodanikud elukohtade peale vaatamata ühesuguseid kohustusi suurem tähtsus ei ole kui Meeksi teel, leiavad parandamist ja selleks 2. Eesti nõukogude entsüklopeedia V MAAP-PAIR (1973: 127). riigi vastu. Kuid tegelikult kujuneb elu niiviisi, et valitsus on tunde- lubatakse krediiti. Ei saa selle osaliseks aga ikka Meeksi valla tee. Avalikud teed jagunesid veel omakorda ehituse ja korras- Tallinn. likum nende kohtade vastu, mis keskkohale lähemal asuvad. See ei Millega seletada? Meeksi vald asub keskkohast kaugel, selle valla hoiu seisukohalt kahte liiki: 1) üldkulul ja 2) erakulul ehi- 3. Jakobi, E. (1899: 217). Liivi kubermangu Talurahva Seadus ole üksi riigikeskvalitsuse juures tähelepandav, vaid ka omavalitsuste elanikkude hädast ei saada ehk ei taheta saada aru, nende elanikku- tatavad ja korrashoitavad teed (§ 2). Üldkulul ehitatavaid ja (muudetud 1860 a. Talurahva Seadus). Tõsise riiginõuniku E. tegevuse piirkondades. [...] de hädakisa ei ulata valituse kõrvu. korrashoitavaid teid nimetatakse klassiteedeks, kuid peale Jakobi venekeelse väljaande ja käsikirjade järele välja andnud N. nende peetakse üldkulul veel korras talve- ja jalgteed, mis Venger. Viljandi. [...] Et kõneall oleval teel pikk ja väga veider ajalugu ning et tema Kas Meerapalu mehed sellepärast riigi vastu kohustustest vabad hõlbustavad kohalikku liikumist. Klassiteed jagunevad 4. Mellin, L. A. (1791 - 1798). Atlas von Liefland und Ehstalnd und viletsa seisukorra tõttu kannatab hulk inimesi, siis loeme omaks on? Ei, neid peavad nemad niisamuti täitma kui teisedki. Veel enam vastavalt liikumise koormusele ja tähtsusele kolme klassi: der Provinz Oesel. Riga, Leipzig. kohuseks seda kõrvaldamata häda avaliku arvustuse alla võtta ja – nad peavad 35 versta oma kodust eemale, Räpina valda, teed I, II ja III klassi teed. 5. Rumma, J., J. G. Granö, J. V. Veski (toim.) (1925: 490). Tartumaa: nende tähelepanu selle peale juhtida, kellest oleneb asja korralda- käima parandamas, olgugi, et ise seda teed kunagi tarvitada ei saa, maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti mine. sest puudub tee omast külast pääsemiseks. Võõra valla piirkonnas Teede ehitamine ja korrashoid toimus osaliselt riigi ja maa- Kirjanduse Selts: Tartu. teeparanduseks on sunnitud inimesed 15 versta hobuseid paadiga valitsuste teedekapitali kulul, osaliselt naturaalkohustuste 6. Rumma, J., A. Tammekan, J. V. Veski (toim.) (1926: 350). Võrumaa: Meerapalu küla elanikud on seda tee osa ennem vabatahtlikult tooma. Jääb määratud teeosa parandamata, siis nõuab valitsus alusel, seejuures naturaalkohustuse aluselt hakati teede maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu. parandanud, kui neile selleks Meeksi mõisa poolt prii materjal anti. sundusliku parandusekulud ühes trahviga sisse. Saab aga hobune korrashoidu viima teedekapitali arvele, mis toimus järk-jär- 7. Vabadus (1906/1907), 19. jaanuar, nr 5: 3. Et aga mõisa valitsus ka materjali andmisest loobus, siis jätsid küla- paadis vedamisega hukka, siis ei tasu seda keegi. Vaevalt suudab aru gult vastavate krediitide piirides. Naturaalkohustuse alusel 8. Vahtra, J. (1961: 82). Valitud tööd: mälestusi, vesteid, artikleid elanikud teeparandamise järele ja hakkasid mõisaomanikuga kohut saada eemaloleja, mis tähendab surnuid viis versta üle soo kotiga hoiti korras ja parandati II ja III klassi kruusateed (§§ 16, (koostanud T. Huik, Ü. Poots). Eesti Riiklik Kirjastus: Tallinn. käima. Kohut käies umbes 15 aast., võitsid siiski külaelanikud, ja seljas kanda, mida need elanikud teinud on ja võib olla veelgi tege- 18 ja 19). Talve-ja jalgteed hoidsid korras vallad vastavalt 9. Võrumaa Teataja (1922), 30. september, nr 56. Peterburi kohtupalat 18. veeb. 1910. a. leidis mõisaomaniku Valteri ma peavad. maavalitsuse juhtnööridele. süüdi olevat tee mitteparandamises, trahvis viimast 5 rublaga ja Need avalikud teed, mis ei kuulunud klassiteede alla, tuli kohustas kuue kuu jooksul teed ära parandama. Mõisniku mõju oli Tahaks loota, et järgmise aasta maakonnaeelarve kokkuseadmise ehitada, parandada ja korras hoida nendel, kelle talundi, tol ajal aga nii suur, et isegi kohtupalati otsust ei saadud täide viia, puhul maakonnavalitsus vastava krediidi seks otstarbeks ette näeb elamu või ettevõtte juurde teed viisid ja see tegevus toi- sest Liivimaa kuberner ja Võru maakonna ülem Ivanov, kelle ülesanne ning teeb, mis võimalik, et ka keskkohast kaugel asuvad elanikud mus vallavalitsuse korraldusel. oli kohtuotsuse täide viimise eest hoolt kanda, pidasid seda senni valitsuse erapooletut aitavat kätt saaks tunda. (Allkiri - Th. Rõbakov) oma rohelise kalevi all, kuni ilmasõda algas ning siis ise ühes mõi- Naturaalkohustuse alusel korrashoitavate teede jaotuse saomanikuga meie maalt kadusid. Kuid ka omariikluse alguses ei tehtud praktiliselt selle tee heaks määras maavalitsus naturaalkohuslaste, st vallavalitsuste midagi. vahel. Eesti Vabadussõja õnneliku lõpu järele rõõmustasid Meeksi mehed lapserõõmus, et nüüd oma rahva valitsus ka nende häda kuuleb ja Eesti Vabariigis jõustus Maanteede seadus (RT nr 48 – 1928) Maanteede seaduse § 60 sätestas, et „ülemjärelevalve kõi- tee parandus ometi kord läbi viiakse. Küla elanikud ja vallanõukogu 1928. aastal. Teatavasti toimus Eestis maanteede korrashoid kuni kide maanteede üle kuulub Teedeministeeriumile. Temal on mitmel korral palvega teeparandamise üle esinenud vastavate uue seaduse kehtimapanekuni ainult naturaalkohustuse alusel on maanteede korrashoiu ja ehituse alal õigus revideerida ametivõimude ees, kuid sennini on tee ikka parandamata. Mineval ning selle kohustuse täitmise järelevalve lasus maavalitsusel ja maavalitsusi, nõuda neilt rahalisi ja tehnilisi andmeid, aru- aastal esines küll Võru maakonnavalitsuse tehnikaosakond kahel politseil. andeid ning eelarveid ja õigus kontrollida neid. Samuti on korral maakonna nõukogu ees vastava krediidi nõudmisega, kuid Vastavalt Maanteede seadusele jagunesid maanteed kahte liiki: temal õigus anda tarvilikke määrusi ja eeskirju. Paragrahv 61 järgi lasus maa-ja linnavalitsustel kõigi teede, sildade ja parvede ehitamise ja korrashoiu kohus ja otsekohene tehniline järelevalve.

Meerapalu elanike mure püsis aga jätkuvalt ka omariik- luse perioodil, sest ka toona ei suudetud korralikku teed ehitada. Mis olid takistused ja põhjused, see on teema, mis vajaks edaspidist uurimist.

Käesoleva loo autor mäletab, kuidas isegi 1950-ndatel aastatel kiruti Meerapalu teed, mis oli kevadel ja sügisel samuti vaevalt läbipääsetav, sest vilets teetamm oli kohati nii vajunud, et vajumisest tekkinud sügavad lohud täitusid veega, lohkude põhjas oli aga pori, isegi veoautodega ei julgetud mööda teed sõita. Kevadel ja sügisel olid pikad teelõigud tulvaveega üle ujutatud.

Senini on veel Laaksaarest Meerapaluni kruusatee.

Meerapalu küla tänav Peipsi rannal. Foto: E. Vitoff, 1921, ERM-i fotokogu Endine Meeksi vallamaja. Foto: H. Pardi, 1983, ERM-i fotokogu

30 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 31 N REPORTAAŽ TeeLeht TeeLeht REPORTAAŽ

alkoholi, tunneb ilmselt sama, iseasi, kas antud tunde najal ka justatud autojuhi väsimuse tõttu ning igal aastal hukkub Euroopa reaalselt tegutsema peaks. [Siia kuulub targa mehe pearaputus.] teedel seetõttu umbes 4000 inimest, on see kirjas Maanteeameti koduleheküljel, ja mina seda numbrit suurendama ei hakka. Targad tekstid internetis toovad välja, et väsinuna autojuhtimine SEE TAPPEV on sama ohtlik, kui teha seda alkoholijoobes. Ja võib-olla isegi Igatahes, kui mul tekib mõte veel paarkümmend tundi ärkvel ohtlikum, sest kui nt sigalakku täis inimene suudab genereerida olla, teen selle vea, et heidan oma lihasvalu tõttu korraks voo- vähemalt mingisugusegi reaktsiooni (nt vastuseks sellele, kui dile pikali, ja tõusen alles siis, kui on möödunud 13 unetundi. mingisugune jobu ei anna teed või - veelgi tõenäolisem - kui Jah, niipalju siis minu reportaažist ning väsinud peaga (mängu) ollakse ise see jobu, kes peab teed andma, ent ei olda oma joobe autoroolis olemisest. tõttu sellest kõige paremini teadlik), siis väsinud ja selle tagajär- VÄSIMUS jel roolis magama jäänud juht ei saa teha mitte kui midagi. Samas ma leian, et iga liiklusavarii, mille ma oleksin oma vaese EHK KUIDAS TEELEHE TOIMETAJA ÜRITAS REPORTAAŽI TEHA mehe simulaatoril põhjustanud, ei oleks olnud seotud mitte nii Olgu siinkohal välja toodud, et täielikult magama jäämine või väga väsimuse, vaid pigem minu võimetusega üht arvutimängu mingisugune unehäire on terve selle teema juures kõigest üks oskuslikult opereerida (selleks, et minu reportaaži mõte ka tege- „Mida sa sellega saavutada ta- aspekt. likult töötaks, tuleks antud või misiganes mängus omanda enne professionaali tase). Igal juhul on aga mäng kõigest mäng. Hoopis had?“ küsib ta minult, kui olen Kui on möödunud 36 tundi ja ma lähen jalakäijana liiklusesse, ei teine asi on õhtul hilja, põhimõtteliselt täielikus pimeduses tunde ette ladunud oma plaani paar tunne ma millegipärast mitte mingisugust väsimust (väljendatu- ja tunde järjest autoga sõita ning tunda reaalselt ja reaalses liik- na kui tugeva ihana voodi järele). Ometigi kerkivad esile hetked, lusolukorras, kuidas see tappev väsimus ligi hiilib. päeva Une-Mati kohvi ja kaika- kus ei mäleta, mida sekund või paar tagasi tehtud sai. Tunne oleks ga eemale peksta, seejärel si- justkui oleks kerges joobes, st saan aru, mis ümberringi toimub, Nüüd, kus mu kaheldava väärtusega „reporteritöö“ on eelmise mulaatoril autorooli istuda ning aga seda teatud viivitusega, ning hetkesituatsioon tundub olevat lõigu ulatuses ära kaitstud, võib taaskord küsida: „Mida sa sellega mõneti abstraktne. Pluss väikene depressiivsus ja lihasvalu. saavutada tahad?“ Saavutada tahan/tahtsin palju, ent välja kuk- sellest kõigest reportaaži kirju- kus vähe. Tõde on see, et ma ei ole loonud uut teadmist, kuid ma tada. Ma teen seda, kuna soo- MARTTI NAABER, Teelehe peatoimetaja Kui puutun kokku järgmise inimesega, kellele oma suurt ja euroo- olen toonud esile olemasoleva ning idee poolest on ka see tähtis, palikul tasandil tähelepanu väärivat projekti tutvustan, saan sest - täpselt nagu liiklusohutuskampaaniate puhul - on oluline vin lugejale näidata, kui ohtlik vastuseks: „Miks sa ennast piinad?“ Ja kuigi see küsimus on täiesti tõsta inimeste teadlikkust ühe või teise, käesolevalt väsinud sõi- Nojah, ma ei eeldanud mingisugust suurt reaktsiooni selle mitte õigustatud, tundub see olevat pehmem versioon variandist: „Keda dukijuhi teema osas. on väsinud peaga autot juhtida. eriti originaalse ja võib-olla isegi labase idee suunas, aga kui see lugu reaalselt kottima peaks?“ „Ehk siis põhimõtteliselt tahad juba kolmas inimene sinu mõtte täielikult maha laidab (kas siis oma kõhkleva hoiaku või oma what-the-hell näoga), siis hakkab tõestada seda, mida kõik inime- Tõepoolest, tõesti asi kaugel ei ole. Kuigi teema ise, st väsimus see tsipa närvidele käima küll. Vahet ei ole. Mida nemad ka sel- autoroolis, on oluline, siis antud reportaaž kui minu sulest väljai- sed juba niigi teavad,“ vastab ta lest teavad? Põikpäine, nagu ma olen, ma seda teemat ei jäta. metud kirjatükk seda tõenäoliselt ei ole, ja võib-olla oleks tõesti mulle. atraktiivsem, kui terve selle teksti asemel oleks kirjas: „Ei ole ma Minu suur teadusprojekt algab sellega, et ärkan kolmapäeval kell nüüd maganud 72 tundi ehk eksperiment võib alata. Istun rooli 9:00, selja taga olles mul kuus tundi und, ning panen valmis oma taha, käivitan auto ning võtan õhtuse tipptunni ajal suuna kesk- simulaatori, st ühe õppesõidu alase arvutimängu ning ühe rooli- linna poole [...] ma nüüd päris täpselt ei mäleta, kas fooris oli ja pedaalikomplekti. Pärast kolme tundi jamamist ja närvitsemist roheline või punane tuli, aga eks lähtume liiklusseaduse parag- (kuna tehnoloogia on inimese vaenlane number üks) saan seda rahvist 282 lõige 1: kes ees, see mees.“ ka katsetada - mu oskused arvutimängus autot juhtida on aga pehmelt öeldes halvad. Päev möödub ja öö saabub, öö möödub See on aga idee, mida realiseerida ei saa, mõistagi. Isegi, kui ja (nelja)päev saabub. ma mingisugusel kosmilisel põhjusel kellelegi/millelegi otsa ei sõida, kujutan ma vaimusilmas ette Maanteeameti juhtkonna Taevas on päike, vist, ma ei mäleta. Ja kuigi ma ei ole maganud suuri silmi, kui nad seda kõike lugema peaksid. Ja isegi siis oleks 28 tundi, on olemine hea ja rahulik (kohvi ja valgus annavad see tähtsusetu võrreldes sellega, kui paljude inimeste elud ma palju juurde) ning ma tunnen, et ma suudaksin autot roolida oma taolise käitumisviisiga seaksin. Road Safety Authority poolt tavapärase kompetentsiga. Inimene, kes on tarbinud mõnevõrra läbi viidud uuringu järgi on kõikidest liiklusõnnetustest 20% põh- Foto: Küllike Rooväli / Postimees / Scanpix / Postimees Rooväli Küllike Foto:

32 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 33 VÕÕRSIL TeeLeht TeeLeht VÕÕRSIL TEEDEEHITUS Foto: Carol Natukunda UGANDAS EHITUSE JA HOOLDUSE KESKKONDLIKUD FAKTORID

Uganda on Ida-Aafrika sisemaal asuv väi- ke riik, mille rahvaarv on umbes 33 mil- jonit. Rohelise looduse ja hea ilma tõttu kutsutakse seda „Aafrika pärliks“. Vihma võib sadada ükskõik millisel päeval ja mõni minut pärast vihma paistab jälle päike. Inimesed on soojad ja sõbralikud, aga alati on üks asi, mis neid hulluks ajab: halvad teed. CAROL NATUKUNDA ajalehe New Vision ajakirjanik

Võttes arvesse ootamatuid vihmasadusid ja riigi eri- juurest läbi läheb, või kas neid mõjutab müratase, nevates osades asuvaid märgalasid, võib teede pla- sest ehitusel kasutatavad masinad teevad valju müra neerimine, ehitus ja hooldus olla suur väljakutse. nii otseselt kui vibratsiooni kaudu,“ räägib Kamanda, Ugandal on laiahaardeline teedevõrgustik, mis koos- lisades, et juhul kui ümberasustamine on vajalik, tuleb neb riiklikest maanteedest (20 000 km), piirkondlikest otsida alternatiivne maa-ala niipea kui võimalik, et teedest (13 000 km), kohalikest teedest (2 800 km) ja inimeste elukvaliteet ei kannataks. külateedest (umbes 30 000 km). Need teed ühendavad kogukondi ja piirkondi ning sisemaal asuvat Ugandat Mõnikord, ütleb Kamanda, kaasatakse selle hindamise naaberriikidega. Mõned teed on veel ehitusjärgus, käigus erinevaid keskkonnaeksperte, et garanteerida samas teisi parandatakse ja hooldatakse regulaarselt. kõikide riskifaktorite arvesse võtmist. Isegi kui päike paistab, võib tee-ehitus Ugandas olla keerukas on vastav linnavalitsus kõigis Uganda erinevates piirkondades tegevus, sest Kamanda sõnul võib keskkond olla väga tolmune. kohustatud selle ära parandama. Kui auke on liiga palju, et neid Patrick Isagara Kamanda, Uganda riikliku teedevalitsu- Dianah Ninsiima, Kampalas asuva Makerere Ülikooli „Kui on tolmune, siis me tihtipeale improviseerime ja laseme parandada, peab tee enamasti üldremonti minema. se (Uganda National Roads Authority) keskkonnaspet- keskkonnajuhtimise magister nõustub, et potentsiaal- veeautodel ringi sõita ja piirkonda piserdada, et tolmu vähen- sialist räägib, et enne iga tee ehitamist viiakse läbi seid riske on palju. „Maapind on erinev. Mõnes kohas dada. See võib olla ka terviserisk, põhjustades hingamisteede Hooldus tähendab ka kõnniteede ehitamist jalakäijatele ning keskkonnamõjude hindamine. võib see olla kaljune, samas kui teistes kohtades võib probleeme ja olla ohuks liiklusohutusele nähtavuse vähenemise maanteekraavide ja haljastuse rajamist. Pealinnas Kampalas on olla savine või liivane. Nii et milline on tõenäosus, tõttu. Kui parandustööd toimuvad tiheda liiklusega kiirteel, kaa- tavapärane, et töötajad pühivad igal hommikul teid. „Kuna linnas Teedevalitsus on Uganda peamine asutus, mis koor- et kui rajada tunnel mäe sisse, ei tekita see pinnase lume me öösel prožektorite valguses ehitamist, et vältida liiklus- on nii palju tolmu ja kruusateedelt tulnud autod on toonud kaasa dineerib teedevõrgustiku arendamist ja rajamist ja erosiooni? Oluline on ka järgida metsade ja jõgede ummikuid, kuna öösiti sõidab autoga vähe inimesi,“ selgitab ta. muda, peame me palkama inimesi, kes iga päev teed pühivad, et uute infrastruktuuriprojektide käivitamist ning riikliku loomulikku kulgu – kas on parem rajada tee ümber teed nii kiiresti ei kuluks,“ räägib Kaujju. teedevõrgu ehitust. metsa, või sellest läbi. Kui, siis mida see keskkonnale Kaaluda tuleb ka avalikke teenuseid nagu töötajatele mõeldud tähendab? Või oleks mõistlikum minna otse üle järve tualettruume töökohal, et tagada, et nad ei koormaks keskkonda Aga metsloomade kaitse? Ugandas asub üle 11 looduspargi. Kamanda kinnitab, et keskkonnamõjude hindamisel ja rajada sinna sild?“ selgitab Ninsiima. Kui kõik küsi- inimese poolt tekitatud jäätmetega. Ehitustöö toodab samuti Mõnda neist läbib kiirtee. Sinna hulka kuulub ka Masaka- on oluline arvesse võtta nii sotsiaalseid, füüsilisi kui mused on vastatud, tekivad küsimused projekteerimi- erinevat tüüpi prügi, sealhulgas töötajate laagritest tekkiv prügi. Mbarara 154.2 km tee, mis jookseb läbi Mburo järve rahvuspargi. majanduslikke keskkondi. „Füüsilise keskkonna osas se ja vajaliku hinnakulu kohta. Projekt peab olema nii Nii et tavaliselt tuleb määratleda ka prügi ladustamise koht. Seal pargis elab muuhulgas arvukalt antiloope, sebrasid ja jõe- võtame me arvesse tee rajamist maastiku keskele, detailne kui võimalik, ja kuluarvestus peab käsitlema, hobusid. Mbarara-Kasese-Fortportali 156-kilomeetrine kiirtee kivimurde ja teisi füüsilisi aspekte. Me vaatleme kui palju ehitus maksma läheb ja kui kaua aega tee Ehitustööde puhul tagab Uganda riiklik teedevalitsus ka selle, et jookseb osaliselt läbi Queen Elizabethi rahvuspargi, kus elavad rohealasid, sealhulgas ka märgalasid, metsi ja rahvus- rajamine võtab. kummalegi poole teed jäetaks üks meeter reservruumi juhuks, šimpansid, elevandid ja lõvid. Pakwach-Karuma kiirtee (264 km) parke. Need on kõik elukeskkonnad nii floora kui fauna kui teed peaks tulevikus laiendama. jookseb osaliselt läbi Murchison Fakksu rahvuspargi. Seal on jaoks. Nii et me hindame võimalikku mõju, mis võib Kuna Ugandas võib ükskõik millisel kuul sadada vihma kosed, mis asuvad kohas, kus peatee ristub Niiluse jõega, umbes kaasneda selle elukeskkonna muutustega,“ selgitab või paista päike, kestab tee-ehitus aasta läbi. „Kui Mis puudutab teede hooldust, siis peamine on muuta elanik- 110 km Masindi linnast kirdes ja ainult 70 km Gulu linnast lõuna Kamanda. sajab nii ebaühtlaste vahedega, mõjutab see tööd sel- konda teadlikuks keskkonna õige kasutuse osas. „Me tuletame pool. Seal elavad muuhulgas ka pühvlid, antiloobid, ahvid, paa- lepärast, et märgaladel ja ümbersõite ehitades tekib inimestele pidevalt meelde, et nad ei viskaks prügi maanteekraa- vianid ja paljud linnuliigid. Suurte loomade elukeskkondadesse Ta jätkab, et sotsiaalselt vaadatakse ehituse mõju muda ja üleujutused ning pinnas kipub veelgi vajuma,“ videsse, sest see blokeerib neid ja mõjutab nende kvaliteeti ning on ehitatud väiksemad kruusateed, et võimaldada möödasõit- inimestele nende huvipiirkondades. „Kindlasti hõivab kurdab Kamanda. pikas perspektiivis ka teede kvaliteeti,“ räägib Kampala linnavo- jatel ja turistidel turvaliselt läbi sõita ilma, et nad loomadega tee-ehitus osa maa-alast, nii et kui sa ehitad sinna tee, likogu esindaja Peter Kaujju. Juhul kui tee sisse tekib löökauk, kokku puutuksid. mõjutab see nende eluviisi. Nii et me uurime, kui pal- jud pered peavad ümber kolima, kui tee nende kodude

34 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 35 VÕÕRSIL TeeLeht TeeLeht VÕÕRSIL

Fort Portali (linn Lääne-Ugandas) lähedal asuv kõrvaltee pärast öist vihmasadu - mudas kinni olev koo- libuss. Foto: Tarmo Tamming

Tee-ehitus Lääne-Ugandas. Queen Elizabethi rahvuspargis. Foto: Carol Natukunda Foto: Tarmo Tamming

Kui teid ehitatakse loodusparkides, peavad ehitustöölised raja- tav buss otsa elevandile, kes sai surma. Mõned kuud varem tappis ma tee kummalegi poole ajutised, kuid tugevad barrikaadid, et kiirust ületav ühistranspordibuss ka antiloobi. Selliste küsimuste loomad ei pääseks teed ületama. See tähendab, et loomade elu lahendamiseks on Uganda looduskaitseselts teinud riigile ette- on selle protsessi käigus killustatud nii, et ühed asuvad ühel ja paneku, et rajada tuleks ainult turistidele mõeldud teed, mis teised teisel pool. Keskkonnaeksperdid selgitavad, et loomad on ühendaksid selliseid parke nagu Murchison Fallsi rahvuspark loomupäraselt ettevaatlikud müra ja kummaliste vibratsioonide Põhja-Ugandas riigi lõunaosaga, näiteks Kibaale rahvuspargi ja suhtes, nii et isegi kui nad tahavad barrikaade ületada, hoiab Bwindi Impenetrable Forest rahvuspargiga. müra neid eemal – nad liiguvad sügavamale pargi sisemusse. Looduspargi valvurid peavad aga nende liikumist pidevalt jälgi- Et ületada võimalikke konflikte infrastruktuuritööde, hooldustöö- ma. Samas – kui ehitus on lõppenud, võivad loomad taas vabalt de ja inimeste elude ohtuseadmise vahel, on valitsusel plaanis teed ületada. Uganda looduskaitseseaduste kohaselt on looma- pikaajalise projektina eraldada kõik rahvuspargid aiaga. Foto: Tarmo Tamming Mägiteel peale võetud hääletaja. del teel eesõigus. Foto: Tarmo Tamming „Kui selleks vahendid avanevad, eraldame me kõik rahvuspargid Kiirusepiirang Uganda rahvuspargi lähedal ja metsloomade aiaga, alustades Murchisoni pargist, kus on juhtunud suuremaid reservaatides on 40 kilomeetrit tunnis. Mõnikord on see viinud õnnetusi metsloomade ja inimeste vahel,“ räägib Uganda turis- ka õnnetusteni. Näiteks reedel, 16. novembril 2012 sõitis kiirus- mi-, looduse- ja kultuuripärandi minister Ephraim Kamuntu.

36 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 37 KOOSTÖÖ TeeLeht TeeLeht KOOSTÖÖ

NELI AMETIT ON ÜHENDANUD JÕUD LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISEKS NING REISI- JA KORRALE- VEONDUSSEKTORI KORRASTAMISEKS KAUBAVEDAJATE KUTSUMINE

Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning hutuse parandamine. Seetõttu otsitakse veondu- Tööinspektsioon käivitasid tihendatud koostöö settevõtteid kaasates ka muid väljundeid, kuidas veose- ja sõitjateveo valdkonna ettevõtete üle vähendada kommertsveondusest tulenevat liiklu- järelevalve teostamiseks 2013. aastal. Möödunud sohtu sõitjatele ja liiklejatele. 9 jaanuaril 2014 aasta novembris liitus ülalnimetatud osapoolte- toimunud nelja ameti ümarlauale oli kaasa- ga Maksu- ja Tolliamet ning nelja ameti peadirek- tud Autoettevõtete Liidu ja Eesti Rahvusvaheliste torid allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli Autovedajate Assotsiatsiooni esindajad ning 2014. koostöös läbiviidavate järelevalvetegevuste muude teemade kõrval keskenduti kohtumisel kokku leppimiseks. Nelja ameti koostöös viiakse turvavööde kasutamise teadlikkuse tõstmisele 2014. aastal läbi ühisreidid, mille käigus kontrolli- bussides. Kui 2013. aastal läbiviidud turvavööde takse sõidukite tehnilist seisukorda, juhtide sõidu- kasutamise uuring näitas, et sõiduautodes kin- ja puhkeajarežiimist kinnipidamist, töölepingute nitab turvavöö esiistmel 97% ning tagaistmel olemasolu ja järelevalve teostamine riiklike mak- 81% sõitjatest, siis bussides turvööde kasutamise sude tasumise ja muude rahaliste kohustuste harjumust eraldi uuritud ei ole. Siiski võib siinkir- täitmist. Jõudude ühendamise peamiseks eesmär- jutaja tutvusringkonnas tehtud mitteformaalse giks on kaasata järelevalvesse korraga eri kompe- küsitluse tulemusi laiendades hinnata, et bus- tentsidega ametnikud ning rakendada ametitele sides turvööde kinnitamise osas on nii elanikkon- kättesaadavaid andmeid lähenemaks kommerts- na teadlikkus kui ka kasutamisharjumus madal. vedudega tegelevate ettevõtete komplektsemalt Nelja ameti ja vedajate liitude kohtumisel pakuti ning nutikamalt kui seda suudaksid ametid ühek- välja kaks tegevust bussides turvavöö kasutamise aupa tegutsedes. Näiteks võimaldab algatatud vajaduse teadvustamiseks. Sel kevadel pöördub koostöövorm senisest efektiivsemalt tuvastada Maanteeamet kõikide koolide poole sõnumiga, liinivedu teostavates ettevõtetes sõidukijuhtide mis rõhutab, et õpilaste ekskursioonideks busside töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisi. Maanteeameti tellimisel tuleks laste turvalisuse huvides eelista- poolt hallatava ühistranspordiregistri andemete da vedajaid, kes tagavad turvavöödega varustatud põhjal on tuvastatav liinide teenindamiseks välti- busside kasutamise. Koolide valiku lihtsusta- matult vajaminev sõiduaeg, millele vastavalt peab miseks kaardistatakse eelnevalt sõitjateveo tege- vedaja suutma esitada ka liinide teenindamiseks vusluba omavad ettevõtted, kes vastavat teenust rakendatud bussijuhtide töö- ja puhkeaja doku- on suutelised pakkuma ning avaldatakse vastavad mentatsiooni. andmed. Samuti plaanib Maanteeamet II kvartalis korraldada kampaania, kus bussidesse paigaldata- Veondussektoris teostatud kontrolltoimingud on vate kleebiste abil viiakse sõitjateni sõnum, et ka viimase aasta jooksul leidunud korduvalt kajas- bussis on turvavöö kinnitamise selle olemasolul tamist ka meedias. Meediakajastuse eesmärgiks kohustuslik ning selle nõude eiramine karistatav. on olnud valdkonna ettevõtete teadlikkuse tõst- Samas soovib Maanteeamet kõikidele sõitjatele mine ning võimaluse andmine puudusi omavatel südamele panna, et seadusega pandud kohustuse ettevõtetel need likvideerida enne karistuste ko- kõrval on palju olulisem põhjus bussis turvavöö haldamist. Samas rõhutab Maanteeamet, et veon- kinnitamiseks sinu enda ja sinu lähedaste elu dussektoris ja eriti bussinduses teostatud järel- säästmine. evalve tulemuste kajastamist ei saa tõlgendada justkui oleks bussitransport muutunud viimase aasta või paari jooksul sõitja jaoks ohtlikumaks. INGMAR ROOS, Maanteeameti ühistranspordi Enamik Eestis tegutsevaid sõitjateveo ettevõt- osakonna juhataja teid toimivad seadusekuulekalt, mistõttu on am- etite koostöös teostatav järelevalve ennekõike suunatud kogu sektorist väiksemat osakaalu omavate ettevõtete korrale kutsumiseks. Tuleb tõdeda, et varasemalt oli kontrollisuutlikus liht- salt madalam ning rikkujate tegevus jäi seetõttu sageli märkamatuks.

Nelja ameti koostöö peaeesmärgiks ei ole veon- dussektori ettevõtete karistamine vaid liikluso-

38 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 39 TEHNOLOOGIA TeeLeht TeeLeht TEHNOLOOGIA MASS- JA SÜVA- STABILISEERIMINE EHK NÕRKADE PINNASTE KEEMILISEST STABILISEERIMISEST

Keemiline stabiliseerimine ehk nõrga pinnase segamine sideainega töömaal (ingl k in-situ) on mitmekülgne pinnase parendamise meetod. Seda tehnoloogiat saab kasutada mitme- suguste pinnaste puhul nagu nõrgad savid, mitmesugused möllpinnased ja peeneteralised liivad. Orgaaniliste pinnaste, nagu järvemuda, turvas ja muld, stabiliseerimine on samuti või- malik, kuid oma iseloomult keerukam. Tehnoloogia võib jagada kahte suuremasse rühma – pinnasemassiivi osaline süvastabiliseerimine ja täielik mass-stabiliseerimine.

Foto: Timo Tsefels

MASS-STABILISEERIMINE on nõrkade pinnaste parendamise ajaks on õnnestunult stabiliseeritud ka 8 m paksusi kihte. Sõltuvalt stabiliseeritava pinnase omadustest ja projekti lõpp- KASUTUSALAD meetod, mille käigus segatakse pinnasesse sobiv kogus side- eesmärkidest võib vajadusel kasutada erinevaid sambamustreid: ainet. Stabiliseerimise põhilisteks eesmärkideks on pinnase Mass-stabiliseerimise tehnoloogia kasutamine sai alguse Pinnaste stabiliseerimist sideaine ja vajadusel täitematerjali tugevuse tõstmine, deformeeruvuse vähendamine, jäikuse suu- Soomest 1990-ndate aastate alguses, kui sealne Maanteeamet lisamisega võib kasutada erinevate ehitiste ja rajatiste ehitus- rendamine dünaamilise koormuse korral. Eraldi rakenduseks on käivitas uurimusprojekti, mille eesmärgiks oli välja töötada sobiv tööde teostamise puhul nagu: saastunud pinnase isoleerimine ja/või neutraliseerimine ning ja ökonoomne meetod turbapinnaste stabiliseerimiseks. Turvas loodust reostavate keemiliste ühendite „lukustamine” sideainega on teadupärast suure veesisaldusega (näit. 40 … 800 % kuivmas- • Teede, tänavate ja raudteede ehituses ning erinevate allmaa töödeldud pinnasemassiivi. sist) ja suure deformeeruvusega pinnas. trasside rajamisel. blokid üksikud paneelid võre • Aedade, parklate, spordiväljakute ja laohoonete territooriumite Mass-stabiliseerimisel kui keskkonnasõbraliku tehnoloogia SÜVASTABILISEERIMINE on meetod nõrkade pinnaste parenda- kasutamisel on mitmeid eeliseid. Antud meetod on materjali- ja miseks, lisades neile kuiva või märga sideainet, tekitades tugev- ehitusel. energiasäästlik ning looduslikke ressursse säästev. Kasutatavad datud pinnasest sambad. Selle tulemusena vähenevad rajatise • Tööstushoonete, sildade, basseinide, mahutite ja prügilate alus- sideained peaksid omama minimaalset reostusohtu keskkonnale. koormusest tingitud pinnase vajumid ja suureneb pinnasemas- Pinnaste süvastabiliseerimisega hakati tegelema juba 1950-nda- pinnaste tugevdamisel. siivi stabiilsus. Sammaste läbimõõdud jäävad nn Nordic-meetodi tel aastatel. Niinimetatud Nordic-meetodi väljatöötamine sai • Müratõkkeseinte, jõgede ja järvede nõlvade kindlustamisel. Mass-stabiliseerimist kasutatakse peamiselt kohtades, kus nõr- puhul, mida kasutatakse enim Skandinaavias ja Soomes, vahe- alguse 1960-ndate lõpu poole, kui Rootsis alustati uurimustööd kade pinnaste paksus jääb 2 kuni 6 m piiridesse. Käesolevaks mikku 500-1000 mm ning maksimum sügavus ~ 25 m. pehmete savipinnaste stabiliseerimiseks kustutamata lubjaga. • Liiklusest tuleneva vibratsiooni leviku piiramiseks.

40 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 41 TEHNOLOOGIA TeeLeht TeeLeht TEHNOLOOGIA

Kokkuvõtvalt võib öelda, et on vähe taristuid, kus pinnase kee- LÜHIDALT STABILISEERIMISPROJEKTI REALISEERIMISEST koostamiseks standardid EVS-EN 1997-1 ”Geotehniline projek- LÕPETUSEKS miline stabiliseerimine pole kaalutav meetod. Piiranguid võib teerimine. OSA 1: Üldeeskirjad” ja EVS-EN 1997-2 ”Geotehniline seada märkimisväärselt suur rajatise kandevõime. Näitena, sta- Stabiliseerimistööde puhul on töö (pinnase ja sideaine sega- projekteerimine. OSA 2: Pinnase uuringud ja katsetamine” ning Tuginedes erinevatele uuringutele ja aastakümnete pikkusele biliseerides tee muldkeha alla jäävat turvast on suure tõenäosu- mine) ainult üks osa kogu projekti realiseerimisest. Enne tööde EVS-EN 14679 “Execution of special geotechnical works – Deep kogemusele maailmas, väidan, et pinnaste keemiline stabilisee- sega võimalik vähendada selle veesisaldust 20-30 protsendini ja algust tuleb läbi viia põhjalik töömaa ehitus- ja hüdrogeoloogi- mixing”. Viimased kaks nimetatud normdokumenti on kahjuks rimine on eelduslikult sobivates tingimustes tasuv geotehniline saavutada dreenimata nihketugevus 50-150 kPa. Tegevuse tule- line uuring. Samuti selgitatakse uuringuga, kas töömaal on kom- veel inglise keelest eesti keelde tõlkimata. Lisaks on võimalik lahendus ka Eestis. Samuti võimaldab see tehnoloogia vähen- musena suureneb aluspinnase tugevus ja jäikus. Stabiliseeritud munikatsioonitrasse, vanu vundamente, kive, kände ja muid töid kasutada juhendit „EuroSoilStab“ (saadaval inglise keeles) ja dada karjäärimaterjalide kaevandamisega tekitatavaid kahjusid pinnasemassiivi peale ehitataval teel on väiksemad vajumid ja segavaid faktoreid. Töömaa uuringu, proovide võtmise ja labo- Soomes hetkel kasutusel olevat süvastabiliseerimise projekteeri- loodusele ning annab võimaluse karjääridest materjalide veoga vajumite erimid. Üheks peamiseks argumendiks on asjaolu, et ratoorse katsetamise käigus selgub muuhulgas ka aluspinnase misjuhendit ”Syvästabiloinnin suunnitteluohje”. kaasneva maksumuse oluliseks vähenemiseks. stabiliseerimistehnoloogiat kasutades puudub vajadus loodus- parendamise vajadus. Laboratoorsete katsetuste käigus selgita- liku pinnase suuremahuliseks asendamiseks. Seda eeldusel, et takse välja loodusliku pinnase keemilised ja füüsikalised omadu- Peale ülalkirjeldatud toimingute tegemist on võimalik alustada olemasoleva pinnase omadusi parendatakse ulatuses, mis rahul- sed, nagu orgaanilise pinnase olemasolu, sulfiidide sisaldus, pH tööde teostusega objektil, mille hulka kuuluvad muuhulgas TIMO TSEFELS, Lemminkäinen Eesti AS mass-ja süvastabiliseeri- dab realiseeritava projekti vajadusi. Stabiliseerimise eesmärk tase, pinnase nihketugevus jne. Lisaks määratakse laboratoorsete objektil teostatavad katsetused, proovide võtmised ning loomuli- mistööde projekti insener on nõrga pinnase tugevuse ja jäikuse suurendamine. Pinnase katsete põhjal stabiliseeritud pinnase omadused – tavaliselt kult ka dokumentatsiooni koostamine/vormistamine. omaduste parandamisega vähendatakse rajatise vajumeid ning katsetatakse mitut sideainekombinatsiooni. Peamised tehnilised vähendatakse lihkeohtu. Jäikuse suurenedes väheneb dünaami- omadused, mida tuleks laboratoorselt katsetada / kontrollida Stabiliseeritava pinnase geotehnilised ja keemilised omadused, lisest koormusest tuleneva vibratsioonimõju ümberkaudsetele on vee läbilaskevõime, kokkusurutavus, tugevuse kasv ajas – nagu looduslik veesisaldus, lõimis, orgaaniliste ainete sisaldus, aladele. survetugevus 7; 28 ja 90 päeva möödudes. Tüüpiline sideaine turba lagunemisaste, sulfiidide sisaldus, pH tase ning valitud kogus jääb reeglina vahemikku 100 kuni 250 kg/m3. Sideained sideaine, mõjutavad oluliselt lõpptulemust. Sideainetega paren- Pinnase stabiliseerimist kasutatakse ka muudel puhkudel, nagu võivad olla hüdraulilised või mitte-hüdraulilised. Peamisteks datud pinnas on suurema tugevusega, madalama vee läbilaskvu- näiteks aktiivsurve vähendamiseks tugiseintele või muudele sideaineteks pehmete pinnaste keemiliseks stabiliseerimiseks sega ja väiksema kokkusurutavusega kui looduslikus olekus nõrk külgnevatele konstruktsioonidele. Piirkondades, kus on pinnase on tsement ja lubi, kuid kasutatakse ka muid sideaineid, nagu pinnas. See nö muundumine saab võimalikuks läbi keemilise veeldumisega seotud probleemid, kasutatakse tehnoloogiat kips, kõrgahju räbu, põlevkivituhk jne. Vajadusel lisatakse ka reaktsiooni, mis tekib olemasoleva pinnase ja pinnasesse segatud selle vältimiseks. Allmaa trasside (näiteks gaasi magistraal liiva vm täitematerjale. Lisatavate sideainete ja täitematerjali sideaine vahel, kas pinnase osakeste omavahelise tugevama sidu- torujuhtmed) paigaldamisel on parendatud pinnasesse kaeviku (liiv, kruus, savi vms) hulk ja liik määratakse laboris seguprojekti suse ja/või osakeste vaheliste tühimike täitumise näol. kaevamine tihtipeale ainuvõimalik meetod. Saastunud pinnase koostamise käigus. Projekteerimise käigus tehakse vajalikud kal- eraldamisega/sidumisega on võimalik luua tõke takistamaks kulatsioonid, esitatakse kvaliteedinõuded stabiliseerimistöödele, saastunud pinnases olevate ohtlike keemiliste elementide sattu- määratakse täpsed stabiliseerimismahud, sideaine koostised jne. mist saastumata keskkonda. Projekteerimisel tuginetakse laboratoorsete katsetulemuste ja töömaa uuringult saadud informatsioonile. Eestis on projekti

Savipinnasesse süvastabiliseeritud sammaste tegemine Soomes. Foto: Timo Tsefels Turbapinnase mass-stabiliseerimine sügava kaeviku sulundseinte paigaldamiseks. Foto: Timo Tsefels

42 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 43 ENNETUSTÖÖ TeeLeht TeeLeht ENNETUSTÖÖ

ühe või teise teguviisi eesmärk pole mitte hea suurendamine vaid halva vähendamine. Näiteks turvavarustus ei anna suurt KÄITUMISE MÕJUTAMISEST midagi juurde, kuid aitab ära hoida elu, tervise või vabaduse kadu. Nii võib üle kogu maailma kohata ikka ja jälle kampaa- HELKURIKAMPAANIATE NÄITEL niaid, mis on ähvardavad või otseselt šokeerivad. Nagu ka Kerstin Siim Maanteeameti kodulehel kirjutab, võib hirmutamine anda aga ettearvamatuid tulemusi. Oodatud Paljud maanteeametlased asuvad igal hommikul käitumise muutuse asemel võib sihtrühm sõnumit või selle allikat ignoreerida või halvustada. Selles vastuolulises vald- tööle, et muuta eestimaalaste käitumist. Ühed konnas aitabki navigeerida hirmutava sõnumi mõju mudel, teisendavad selleks meid ümbritsevat keskkonda, mille on paljude uurijate ideede põhjal koostanud ameerika olgu füüsilist või juriidilist. Igapäevaselt korrigee- psühholoog Kim Witte. Lühidalt väidab see mudel, et hirmu- rib kiiruskaamerate ja seaduseparanduste kombi- tamine toimib vaid siis, kui sihtrühma peas kohtuvad kolm natsioon tuhandete autojuhtide tegevust. Teine võtmetegurit – a) piisav ohu taju, b) piisav riski taju ning c) piisav usk riski välditavusse (põhjalik ülevaateartikkel sel võimalus sarnaste eesmärkide saavutamiseks on teemal on kättesaadav ka Maanteeameti kodulehel). aga otsida teed käitujate psüühikasse nutikalt koostatud sõnumite abil. Maanteeameti liiklus- Oht ja risk erinevad konkreetsuse poolest – inimene võib pidada kiiruseületamist üldiselt ohtlikuks, kuid tajuda ise- ohutusosakonna portfooliost leiab palju häid näi- enda õnnetusse sattumise riski sellegipoolest madalana. teid käitumise edukast mõjutamisest kommuni- ANDERO UUSBERG Sellist silmamoondust lubab näiteks oma sõiduoskuste üle- katsiooni kaudu. Selles kirjatükis vaatlen lähemalt turunduse ja meedia taustaga psühholoogiateadur hindamine või üldisem „minuga-seda-ju-ei-juhtu“ illusioon. helkuri kandmist innustavaid sõnumeid, et tutvus- Seepärast on hirmutava sõnumi koostajal esmalt oluline selgeks teha, kumba komponenti sihtrühma peas ennekõike tada mõjutamise psühholoogilisi mehhanisme. turgutada tuleks. Uute ohtude ja noorte sihtrühmade puhul võib olla vajalik nii ohu kui riski teadvustamine. Enamasti on aga probleemiks just madal riskitaju, mida ohu kuitahes vär- KUIDAS KOMMUNIKATSIOONIGA MÕJUTADA? vikas illustreerimine eriti ei suurenda. Sellesse lõksu lange- vad vahel näiteks alkoholivastased sõnumid, mis kujutavad Käitumist saab mõjutada sellele eelnevatesse otsustesse pika-ajalise joomise tõsiseid tagajärgi nagu maksakahjustu- sekkumise kaudu. Heaks näiteks on teeäärne kiirusemõõdik, sed ja sõltuvus, mille risk on mõõdukale tarbijale isegi objek- mis trahvi tarbeks pildistamise asemel lihtsalt kuvab juhile tiivselt suhteliselt madal, subjektiivsest tajust rääkimata. tema sõidukiiruse. Kui roolija selle peale sõitu aeglustab, tuleneb see sisemisest otsustusahelast, mitte välisest sun- Viimane eeldus ähvarduse toimimiseks on riski välditavus. nist. Täpsemalt on selle otsuse taga sotsiaalse normi psüh- Kui mõjutatav ei näe ühtki kättesaadavat ja jõukohast holoogiline tähtsustumine, kui teeservas säravad numbrid vahendit ebameeldiva tagajärje ärahoidmiseks, ei muuda muudavad seni privaatsena tundunud kiirusevaliku justkui hirmutamine tema käitumist. Isegi kopsuvähi ohu ja riski avalikuks, teistele nähtavaks. Vahel piisab käitumise muut- adekvaatne hindamine ei pruugi olla harjumusest vabane- miseks seega kahest-kolmest tähemärgist, nagu raudtee- miseks piisav, kui suitsetaja ei usu endas olevat jõudu sõl- pöörme pisike nihkumine võib raske rongi suunata esialgse tuvuse seljatamiseks. Alles siis, kui hirmutava sõnumi järel raja asemel uuele. on paigas kõik kolm taju – oht, risk ja välditavus, võib loota, et hirmutatu võtab midagi ette riski maandamiseks. Mõne Taoliselt võimsate sõnumite koostamiseks on tarvis mõista eelduse puudumisel pöördub šokeerivast sõnumist tekkinud sihtrühma psüühikat. Helkurikampaaniate puhul tuleb mõel- reaktsioon mitte reaalse ohu, vaid hirmu kui emotsiooni da, millised inimese peas toimuvad protsessid viivad valikuni vastu. Just seepärast tekitavad paljud šokireklaamid oodatud helkurit mitte hankida, üleriidele kinnitada või taskust välja mõju asemel sõnumile vastu vaidlemist, selle usutavuse võtta. Saadud vastuseid saab seejärel võrrelda helkurikand- vähendamist või tähelepanu mujale juhtimist. jate peas toimuvaga. Kahe kuvandi kõrvutamisest paista- vadki võimalused, mille abil saaks helkuri mittekandjaid HELKURIKAMPAANIAD JA HIRMUTAVA KOMMUNIKATSIOONI kandjatele sarnasemaks muuta. Näiteks võib selline analüüs MUDEL näidata, et kandjaid ja mittekandjaid ei erista mitte teadmi- sed või hoiakud, vaid lihtsalt see, kas helkuri ostmine tuleb Kuivõrd tõhusad on ähvardused helkuri kandmise suuren- poes käies meelde. Sellistele inimestele on mõistlik helkur damisel? Alustades hirmutava kommunikatsiooni mudeli lihtsalt kinkida ( „Sinu helkur võib päästa elu“, 2010/2011). viimasest edutegurist, ei tohiks ähvarduse efektiivsus ses kontekstis kindlasti jääda puuduliku riski välditavuse taha, HIRMUTAMINE MÕJUTUSVAHENDINA kuna helkuri hankimine on imelihtne. Seega potentsiaal inimestele helkuri külge hirmutamiseks on kindlasti olemas. Sihtrühma põhjalik psühholoogiline analüüs võib aga kiiresti Kui õnnestunuks võib aga pidada Maanteeameti erinevaid kasvada raskestihoomatavaks. Selle vastu pakuvad kaitset katseid seda teha? erinevad (mõtte)mudelid, mis nõuavad vaid hoomatava hulga tegurite silmas pidamist. Helkuri kandmise puhul, Otsesem või kaudsem ähvardus sisaldub paljudes helkuri- aga ka liikumiskäitumise valdkonnas üldisemalt, on üheks kampaaniates. Näiteks aastatel 2005/2006, 2011 ja 2012 selliseks hirmutava sõnumi mõju psühholoogiline käsitlus. kasutatud visuaalid ning paljude aastate sõnumid illustreeri- vad helkuri kandmata jätmisel tekkivat ohtu jääda nähtama- Hirmutamine on liikluskäitumise mõjutamisel levinud takti- tuks või hukkuda. Ähvarduse suunatuses ohu või riski tajule ka, kuna selle käitumise motiivid on enamasti negatiivsed - on aga kampaaniate seas märgatavaid erinevusi. Paljud kam-

44 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 45 ENNETUSTÖÖ TeeLeht TeeLeht ENNETUSTÖÖ

paaniatest illustreerivad ennekõike ohtu, mida helkur aitab ei märka“ (2013) plakatilahenduse puhul võib sõnum ära hoida. Näiteks „Muuda end nähtavaks, kanna helkurit“ mõnda barjääri takerduda, kuivõrd visuaaali ja pealkirja (2012) reklaamplatid visualiseerivad väga efektselt jalakäija seose tabamine nõuab arvestatavat süvenemist. nähtamatust autojuhi jaoks. Hirmutava kommunikatsiooni Me hoolime, KOKKUVÕTTEKS mudeli mõistetes on selle sõnumi tagajärjeks aga pigem ohu kui riski taju suurenemine. Seeläbi võib kampaania efektiiv- aga ei märka Maanteeameti kommunikatsioonikampaaniaid iseloo- sus jääda piiratuks, kuna suur osa sihtrühmast teab ilmselt mustab enamasti läbimõeldus, uuringutele tugineme niigi, et pimedal teel helkurit mittekandev jalakäijaga on Kontrolli, et Sinul ja Su lähedastel oleks helkur. ja koostöö professionaalsete loovlahendajatega. Siin halvastinähtav (sama sõnum on kindlasti asjakohane lastele tehtud lühianalüüs kinnitas, et helkurikommunikat- suunatud kommunikatsioonis). siooni võib üldiselt pidada mõjutamispsühholoogiliselt hästi põhjendatuks. Hirmutava sisuga sõnum on hel- kurit puudutavas kommunikatsioonis asjakohane, kuigi NARRATIIV LOOB VIRTUAALSE KOGEMUSE riskantne. Selle vastuolulise tööriista kasutamine on Mõnede hirmutavate kampaaniate teravik on aga suunatud Maanteeametil õnnestunud kahel moel. Enamasti on ka riski alahindamise vastu. Siin pakub kõige põnevamat püütud kampaania ähvardav põhiolemusega sõnum analüüsimaterjali „Ära unusta helkurit... sind on raske unus- esitada võimalikult positiivsel moel („Ole nähtav“ vs tada“ (2008). Olgugi et selles kampaania ei näe me verd ega „Ära ole nähtamatu“), mis maandab vastureaktsiooni isegi esiklaasi lendavaid hamburgereid, võib see esile kutsu- tekkimise riski. Vähemalt korra on läbi viidud ka jõuline da tugevaid emotsioone. šokikampaania, mis võis olla leebematest efektiivsem, kuigi ka vastuolulisem. Peamise mõjutusjõu annab sellele kampaaniale narratiivsus. Mõjutamispsühholoogiliselt on õnnestunud loo jutustamine erakordselt tõhus võte, kuna sellega kaasneb „transpor- Autorist: Andero Uusberg uurib Tartu Ülikoolis otsusta- teerumine“ loo maailma ning empaatiline kontakt selle mise ja emotsioonide ajumehhanisme ning loeb muu- tegelastega. Tulemuseks on loo sündmustiku vahendatud hulgas mõjutamispsühholoogia ainekursust. Ta on töö- läbi elamine, justkui virtuaalne kogemus. Kuigi sügavaid tanud ka Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna kogemusi suudavad pakkuda ennekõike terved raamatud, esimese juhatajana ning loonud erinevaid kommuni- filmid ja teatrilavastused, on oma mõju ka lühivormidel, katsioonistrateegiaid ja sõnumeid (sh Märkamisaeg ja nagu antud kampaania reklaamklipp ja lapse kirja meenu- ÜhesHingamine). tav trükimaterjal. Narratiivi toime mõistmine paigutab „Ära Maanteel kõnni alati vasakus servas. unusta helkurit…“ kampaania kindlalt šokireklaami žanrisse Riputa helkur sõidutee poole põlve kõrgusele. –kampaania narratiiv lubab sihtrühmaks oleval täiskasvanul läbi elada hukkumist lapsevanemana.

Sellise šokidoosi eetilisuse üle võib kindlasti vaielda. Kas see oli proportsioonis loodetava eesmärgiga? Kas ja kuidas õnnestus vältida reklaami otsest mõju lastele? Pelgalt efek- AARE LINDA KALJU VALENTIN tiivsuse vaatenurgast on sõnum aga õnnestud, kuna selle 1965-2006 1928-2006 1950-2006 1953-2006 teravik oli suunatud mitte ainult ohu vaid ka riski realistlik- kuse suurendamisele. Vahendatud kogemusena suurendab Näita ennast! sellesse narratiivi transporteerumine tunnet, et midagi sar- ANTS TAMARA TARMO JANIS Kanna ALATI helkurit! nast võib juhtuda ka minuga. Lisades selle klotsi varasemale 1961-2006 1940-2006 1982-2006 1981-2006 teadmisele helkurita liikumise ohtlikkusest ning helkuri ostmise võimalustes, saavad täidetud kõik kolm hirmutava kommunikatsiooni eeldust. MARJU ARVET JÜRI JAAN 1968-2006 1959-2006 1969-2006 1968-2006 Kuna Hugo ei viitsinud helkurit taskust välja võtta, on ta autojuhile KOMMUNIKATSIOONIBARJÄÄRIDE ÜLETAMINE nähtamatu. Lähemal vaatlusel võib toodud eristada hirmutamist kui GALINA MAIE KATRIN IGOR mõjutamisvõtet narratiivist kui kommunikatsioonivõttest. Nii 1944-2006 1938-2006 1968-2006 1967-2006 nagu ravim koosneb toime- ja abiainetest, on ka mõjutavate Korralik helkur on autotulede sõnumite puhul võimalik eristada toimivat sisu ja abistavat valguses näha juba kaugelt ning vormi. Lisaks narratiivile aitavad sõnumitel sageli kahe VALERY DMITRI VAMBO MATI aitab jalakäijale otsasõitu vältida. 1952-2006 1983-2006 1953-2006 1955-2006 kõrva vahele jõuda metafoorid ning visualiseerimine, mille Ole hea ja kinnita helkur riietele nii, oskuslikust kasutusest leiab näiteid ka helkurikampaania- test. Ajas kasvava nüansirikkusega on erinevate kampaaniate et see oleks nähtav nii eest, tagant (2005/2006, 2011 ja 2012) pildimaterjalides visualiseeritud VLADIMIR HEINAR ANDRES ALEKSIUS kui ka küljelt. Maanteel liigu alati nähtamatuks muutumist. Hea näide metafoori kasutusest on 1949-2006 1952-2006 1986-2006 1924-2006 vasakpoolsel teepeenral, näoga „Sinu helkur võib päästa elu“ (2010) kampaania, kus väljen- vastutulevate autode poole. datakse helkuri nähtavaks muutumise ideed kujundlikumalt VIIE- KUUE- TUMEDATES kui teistel aastatel. KÜMNENDATES KÜMNENDATES NAISTERAHVAS RIIETES MEES NAISTERAHVAS MEESTERAHVAS Kõigi nende mehhanismide ühiseks eesmärgiks võib pidada loomulike kommunikatsioonibarjääride ületamisest – tähe- Eelmisel aastal hukkus Eesti liikluses ühel ja samal põhjusel 28 jalakäijat. Neid kõiki ootas kuskil keegi – lapsed, abikaasa, ema või hea sõber... Nad said surma, sest autojuhid ei näinud neid pimedas. lepanu haaramist, sõnumi mõistmise lihtsustamine ning selle meeldejäämise tagamist. Näiteks „Me hoolime, aga Ole nähtav – kanna helkurit! Sind oodatakse koju!

Osta helkur lähimast poest! 46 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 47 TEISED MEIST TeeLeht TeeLeht TEISED MEIST

võpsikus ja kargab kohe teele. Aga muidu on maantee-ehitajad tublid. Need on juhuslikud tähelepanekud, aga üks, milles võib olla Inimene harjub heaga ja tee-ehitajaid vaevalt väga kiita kindel – mitte ühegi remonditava teelõigu ees ei näe ka saavad. Seepärast olgu öeldud, et nii siledad pole meie VABANDUST, praegu Eestis plakatit: vabandust, katsuge ära kannatada, et maanteed ilmselt kunagi olnud kui praegu. Esmajoones võin teeme teile tüli! seda väita „Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa“ näitel. Jürgen Ligi võib olla kõva kutt ja osata matemaatikat, aga ET TEEN TÜLI! inimesed virisevad, sest ta serveerib oma arvutusi ülbel moel. Tore, et maanteedel tehakse aegajalt remonti, aga ka remondi ajal võiks autojuhile mõista anda, et talle tahetakse TAVALISE LIIKLEJA MÕTTEID TEEREMONDIST head. KOMMENTAAR Elektroonilised vidinad arenevad tundidega, ja ma usun, et Teetöödeaegsel liikluskorraldusel lähtutakse Kui maanteel toimub tee-ehitus, siis kas liikleja on sellest infor- kaugel pole aeg, kui telefon tunneb ära, kas su vestluspartner majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse meeritud piisaval määral või jääb midagi vajaka, kas siis koha- valetab või mitte. Ja kas sinuga koos bussis sõitjatest võib „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ nõuetest ja põhi- peal olevate liiklusmärkide või erinevatest kanalitest saadava keegi olla taskuvaras või ei. mõtetest. Praegu kehtiva korra kohaselt paigaldatakse objekti otstesse kollased infotahvlid, millel on palju informatsiooni näol? Teeleht pöördus Eesti Ekspressi ajakirjani- Maanteeameti viimased edusammud IT vallas ilmnevad neti- infot, mida on hea teada objektiga seotud töötajatel, ku poole ja küsis. Ning ajakirjanik vastas. leheküljel „Tark tee“, kus saab valida, mismoodi Nõvalt kõige kuid mida kõike liiklejale tarvis ei ole. 2013. aasta kiiremini või lühemalt Räpinasse saab ja mida saatus sulle lõpust saati käib regulaarselt koos töörühm, kes vaatab Teelehe toimetus sel teel ette paiskab. läbi mainitud määrust ning kaasajastamisele kuulub Kõik on kena, aga kui oled rooli taga ja kiirustad kohtumisele ka seesama infotahvel, mis muutub uue määruse jõus- teises Eesti servas, pole väga mugav näppida arvutit. Info tumisest lakoonilisemaks, kuid liiklejale palju rohkem ütlevaks: mainitakse vaid objekti nime, objekti ajalist Kui 30. aastat tagasi tahtsid registreerida oma auto, pidid seisma peab olema seal, kus seda reaalselt vaja läheb ja kasutada saab – telefonis. kestvust või teetööde lõigu pikkust või liikleja sõidu pool päeva hapnikuvabas ruumis, algul ühes, siis teises, siis kolman- pikenemise aega. Selliselt kujundades jõuab liikleja das järjekorras. Pidid laskma enda peale karjuda, olema ühtaegu Kui kogu ilu, mida sisaldab netilehekülg „Tark Tee“, saab näha temale vajalikku infot sõites lugeda. valvas (et keegi vahele ei trügi) ja alandlik (et ikka asi aetud saaks). ka telefonis, ja kui on lisatud ka ümbersõidud asfalditossust. Ja õhtuks lohistasid ennast koju, väsinud nagu kalts, abaluu all kole Ja kui on näidatuid ummikud ja muud fataalsed katastroofid, Asjatute kiirust piiravate märkide paigaldamine on sinikas. siis saaks maanteeameti IT-mehi juba kõvasti kiita. suuresti töökultuuri ja järelevalve küsimus, mida Maanteeameti kaasabil siiski aasta-aastalt parandatak- Et teed olid auklikud ja kui juhtus, et neid pinnati, lõid masuudilained Seni uurime oma marsruudid välja arvutist, kirjutame paberi se. Kui juba arvamusloo autor nõukaaega ja tänapäeva pea kohal kokku, seda ei maksa meenutadagi. Elu oli karm. peale üles, paneme kleepsuga peegli külge ja hüppame rooli. võrdlema hakkas, siis tänasel päeval on ilmselt kõigil Kalgi eluvõitlusega kohandunud, sõitsin esimest korda välismaale MADIS JÜRGEN Või kuulame kannatlikult Vikerraadiot. Villu Vane või keegi mobiiltelefonid olemas ning eeskujulikku käitumist (1989) ja sain Stockholmist Norrköpingi poole liigeldes nätaka, mis Eesti Ekspressi ajakirjanik leebe neiu loeb meile ette, et teetööd käivad Tallinn-Tartu- üles näitav liikleja võiks numbril 1510 helistada ning jääb meelde eluks ajaks. Võru-Luhamaa 186. kilomeetril. Siis paneb Villu Vane koma vastava info edasi anda. Oleme kindlad, et loetud minutite jooksul on sõnum kehvapoolsest liikluskorral- Plakat tee ääres teatas kassisuuruste tähtedega: AUSTATUD LIIKLEJA, ja jätkab oma lauset – Tartu läänepoolsel ringsõidul. Rääkigu dusest edastatud objekti eest vastutavate töötajateni ja VABANDAME, ET RAISKAME SU AEGA! Veel teatas plakat, et ees ootab siis kohe, et Tartu ringsõidul! Milleks siia Tallinn või Võru või muudatused viiakse sisse õige pea. poole kilomeetri pikkune teeremont, ja lisatud oli kuupäev, millal Luhamaa!? see kamm lõpeb. Nagu ütleb Lembitu Kuuse, oli see nähtus teiselt Kunagi oli juttu teetöödest Pärnu-Rakvere-Sõmeru 181. Mis puudutab Maanteeameti edusamme IT valdkonnas, planeedilt. Ma läbisin need pool kilomeetrit rõõmsalt vilet lastes. kilomeetril. Ok, Pärnuga seoses meenub Supelsakste koh- siis portaal „Tark Tee“ avalikustati 2012. aasta juunis Aeg on edasi läinud, endine ja tänane Eesti on omavahel sama erine- vik… Rakveres on pronksist tarvas ja oranžide lampidega ning samaks ajaks oli see valmis ka mobiiltelefonides vad nagu bensiin A-72 ja pliivaba 95 Ultima. Aga aegajalt tuleb hirm, turuplats… Sõmeru… oot-oot… Ja siis kostab lause teine - artiklist on toodud õige vihje „... pole väga mugav et need kaks vedelikku on omavahel segi kallatud ja et Brežnev on pool – tööd on käimas otse Rakverre sissesõidul. Milleks siis näppida arvutit. Info peab olema seal, kus seda reaal- jälle pukis. Pärnu? Milleks Sõmeru? selt vaja läheb ja kasutada saab – telefonis,“ ja seda me ka arvestasime. Sellel on nähtavad teede kaart, Jõhvi-Tartu-Valga esimesel kilomeetril käivad tööd, kuulutab See hirm hiilib ligi kannatusterohketel distantsidel, kus asfalt on tehtavad teeremondid, ka kaamerapildid ja palju muud, maanteeuudis. See on Jõhvi liiklussõlm, kus see ehitus käib. maha kooritud ja kus tuleb turnida mööda üleskultiveeritud kesa – mis ka Targas Tees endas. Saab ka oma asukohta teada Miks jooksutatakse mu väeti kujutlusvõime teise Eesti otsa nädalaid ja nädalaid – ja pole märgata, et ehitus edeneks. lähima riigitee suhtes. Teekonnaplaneerija funktsioon Valka, selle asemel, et öelda otse, et remont käib Jõhvi liik- mobiiltelefonis hetkel tõepoolest puudub, kuid selle Logistad ilusal päikeselisel pühapäeval mööda remonditavat teed ja lussõlme ehitusel?! saab tulevikus kindlasti ette võetud, et teenus lõpuni suured kollased kopad seisavad uniselt kraaviserval ja tee-ehitaja välja arendada. laseb kodus vusinal pussu. Muidugi – silt näitab, et tee peab saama Mida ütleksite, kui Klassikaraadio kuulutaks viimast ERSO valmis järgmise aasta oktoobris! kontserti kommenteerides, et eriti hingestatult mängis inst- rument, mis on viienda viiuli poolt lugedes neljas ja fagot- ANDRES PIIBELEHT, Maanteeameti liikluskorralduse Järgid liiklusmärke (tee remont, kiirusepiirang 30 km/h) ja remonti tide juurest kaheksas ja dirigendi ja esinejateruumi uksega osakonna peaspetsialist ei kuskil! Vaikus! Hiljem selgub, et hommikul on mees märgid välja on ta ühel joonel. Kes aru ei saanud, lisatakse armulikult, et ANDRUS KROSS, Maanteeameti infotehnoloogia osa- pannud, aga see heinaküüni suurune kombaini moodi masin saabub see oli trumm. konna arendustalituse projektijuht õhtul või järgmisel päeval. Või on siiski kohal, aga närib maanteed teelõigu teisest otsast (60 kilomeetrit eemal). Tee-ehitajal on maanteed nii sügaval ajudes nagu poliiti- kavaatlejal Süüria konflikti osapooled või haridusministril Oh juhtunud, et remondilõik saab läbi, ja võiks vungi jälle üles võtta, liitmist ootavad Lõuna-Eesti koolid. Valdkonda mitte tundva aga liiklusmärki, mis liikluspiirangu lõpetab, pole kuskil. Sõidad ilma- inimesega on asjad teisiti. Kui räägite lihtsa inimesega, rääki- tu aja seitsmekümnega, selg märg mõttest, et äkki on kiirusemõõtja ge nii, et ka tema aru saab. Ka see on hoolivuse märk. Foto: Marko Saarm / Sakala Scanpix Marko Foto:

48 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 49 LÜHIDALT TeeLeht TeeLeht MUUSEUM

MAANTEEAMETI ESIMESED LIIKLUSKASVATUS VEEBIS SAMMUD SOTSIAALMEEDIAS RESPER

CHRISTINA VALLIMÄE, Maanteeameti KRISTEN TUULMETS, Maanteeameti HEIKKI KÄO, Maanteeameti eksamiosakonna liikluskasvatuse talituse peaspetsialist avalike suhete osakonna peaspetsialist peaspetsialist

Käesoleva aasta alguses avas Oma sotsiaalmeedia projektiga alus- Sõnumiedastussüsteem RESPER (RESeau PERmis Maanteeamet liikluskasvatuse tas Maanteeamet eelmise aasta det- de conduire) on vahend juhilubade väljaandmise e-õppekeskkonna (veebiaadressil liik- sembris ning kolme kuuga oleme ja kontrollimisega seostuvate päringute elekt- luskasvatus.ee), mille eesmärgiks on kogunud endale üle 700 toetaja, kel- rooniliseks andmevahetuseks Euroopa Liidu vastava ning vajaliku informatsiooni lest nii mõnigi on igapäevane aktiivne liikmesriikide vahel. Selle peamisteks eesmär- edastamine liiklejatele ja partneritele, postituste jälgija ja jagaja. Facebook kideks on liikmesriikides väljastatud juhilubade õpetajatele ja lapsevanematele liht- toetab meie eesmärki olla avatud ja vastastikuse tunnustamise tagamine, juhilubade salt ning arusaadavalt. Soovime olla hooliv organisatsioon, mille tegevus võltsimise vastu võitlemine ning ühele isikule usaldusväärseks partneriks, pannes on läbipaistev ja üheselt mõistetav rohkem kui ühe juhiloa väljastamise vältimine. inimesi kaasa mõtlema ja tegutsema kõigile kodanikele. turvalisema liikluskeskkonna nimel. Süsteem võimaldab teha päringuid teiste liik- Sealhulgas on Facebook kanal, mille mesriikide juhilubade registritesse nii isikuand- E-õppekeskkond pakub liikluskasva- kaudu vahendada uudiseid, sõnumeid mete (ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg) kui tusalast informatsiooni ja materjale ja pilte, mida tavameedia ei kajas- ka juhiloa numbri alusel. Esimest päringut kasu- igale vanusegrupile alates lasteaia taks. Kanalis säilitame valitsusasu- tatakse kontrollimaks ega juhiloa esmakordsele lastest eakateni välja. Nt jalgratturi- tuse väärikuse läbi lihtsama keele taotlejale ei ole väljastatud juhiluba juba mõnes te koolituse kohta saab lapsevanem ja meele, mis on mõistetavam ja teises liikmesriigis, aga samuti olukorras, kus hankida teavet, kus ja kuidas on või- vastuvõetavam ka meie kliendile. isiku teises liikmesriigis väljastatud juhiluba on malik taotleda lapsele jalgratturi juhi- Sotsiaalmeedia annab meile võima- kadunud või varastatud. Juhiloa numbri alusel lube. Lapsel endal on võimalik lugeda luse kuulata „rahva häält“, kaasata tehakse päringuid täpsustamaks juhiloa and- internetis õppematerjale (või printida ja julgustada kodanikke diskuteerima meid (kategooriad, piirangud vms), aga samuti need välja) ning harjutada liiklusteste. olulistel teemadel ning tuua riigi- seda, kas isikul on olemas juhtimisõigus. Õpetaja jaoks on metoodiliste mater- amet inimesele lähemale. jalide juures juhend, kuidas koolis Lisaks võimaldab RESPER operatiivselt infor- jalgratturi koolitust läbi viia ja milli- Maanteeameti Facebooki lehele on meerida teist liikmesriiki seal väljastatud juhiloa seid materjale kasutada. oodatud kõik, kes soovivad olla kursis oleku muutumisest (juhiluba on vahetamisel, meie tegemistega, sealhulgas luge- kadunud, politsei poolt konfiskeeritud jne) ning Haridusasutused on pikalt oodanud da olulist infot tee- ja liiklusolude vahetada turvalises keskkonnas isikuandmeid ühte kompaktset keskkonda, kus õpe- kohta ning kuulda ja näha, millistesse sisaldavaid vabas vormis sõnumeid, milledele tajad taolisi materjale ja juhendeid projektidesse Maanteeamet panustab saab lisada ka näiteks isikute fotosid. hankida saaks. Lisaks pakume õpe- ning milliseid üritusi ja kampaaniaid tajatele ka võimalust oma parimaid korraldab. Maanteeamet kui juhilubade registri pidaja praktikaid teistega jagada. Eestis loodab ühineda RESPER-iga 1.-ks juuliks.

50 • märts 2014 • www.mnt.ee www.mnt.ee • märts 2014 • 51 LAEVADE POMMITAMINE

Laevade pommitamine on mõistatus, kus tuleb leida üles nii populaarseks. Kui sudoku on väga laialdaselt harrastatav peidetud laevastik loogilise mõtlemise teel (allolevates mõis- ja MM-ile pürgib igal aastal tuhendaid soovijaid, siis loogika tatustes on kasutusel teada tuntud laevade komplektid, st 1 MM on pigem gurude võistlus ja uusi tulijaid nii palju pole. neljane, 2 kolmest, 3 kahest, 4 ühest). Laevad võivad ruudusti- Minu parimaks kohaks on seni 2013. aastal Hiinas Pekingis kus paikneda horisontaalselt või vertikaalselt ning ei tohi oma- saadud 28 koht. Debüüdi tegin 2009. aastal Türgis Antalyas, vahel kokku puutuda, ka nurkapidi mitte. Numbrid paremal ja kus sain 50. koha. Tänaseni olen igal aastal enda kohta veidi all näitavad, mitu laevaosa on vastavas reas või veerus. Tühjad parandanud. kohad saab märkida ristikesega, nt saab kohe alguses ristikes- tega ära märkida read/veerud, kus ei ole mitte ühtegi laevaosa TIIT VUNK, Maanteeameti lõuna regiooni planeeringute osakonna (märgitud numbriga 0). juhataja

Laevade pommitamine on maailmas üks tuntumaid ja vani- maid loogikamõistatusi. Kokku on aga loogikamõistatusi sadu erinevaid, kus tuleb kirjutada numbreid, tõmmata jooni, värvida ruute jne etteantud reeglite järgi ning loogikamõistatusel on reeglina üks ainuvõimalik lahendus, mis vastab kõikidele selle- le ülesandele seatud reeglitele.

Loogika maailmameistrivõistlusi on peetud juba alates 1992. aastast ning neid peetakse igal aastal. Loogika MM-ist kasvas välja tänaseks maailma kõige populaarsem loogikamäng sudo- ku, millele hakati korraldama eraldi MM-e, kuna see osutus

2 4 3 2 3 6 0 0 6 4 1 1 2 0 3 3 2 5 0 7 0 2 1 3 4 0 3 1 3 5 0 4