Noorsoopolitseinike Nimekiri Koolidega.Xlsx
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Riigihange 207921 "Saue Valla Bussiliinide Teenindamine" Saue Valla Bussiliinide Avaliku Teenindamise Leping Osa 1 Kehtib Alates 01.09.2019 Kuni 31.08.2022
Riigihange 207921 "Saue valla bussiliinide teenindamine" Saue valla bussiliinide avaliku teenindamise leping Osa 1 Kehtib alates 01.09.2019 kuni 31.08.2022 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ATKO Transport OÜ reg 80213342 reg 12739911 Roosikrantsi 12/1 Ahtri tn 6a, Kesklinna linnaosa 10119 Tallinn 10151 Tallinn Harju maakond Maakonna bussiliin Nr.Ä1 Ääsmäe - Jõgisoo - Valingu - Keila - Tuula - Orava - Ääsmäe Sõiduplaan kehtib 1.09.2019 Liini teenindab ATKO Transport OÜ Kaugus Peatuste Sõiduaeg Reis Peatuse Nr. Peatus liini vaheline järgmise 01 kood algusest kaugus peatuseni Ä1-01 1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0:01 07:15 2 Harutee 0,864 0,427 23308-1 0:01 07:16 3 Harutee 1,291 3,157 23365-1 0:03 07:17 4 Jõgisoo 4,448 1,783 23311-1 0:02 07:20 5 Forelli 6,231 3,194 47343-1 0:06 07:22 6 Aila 9,425 2,026 23384-1 0:03 07:28 7 Ööbiku 11,451 0,525 47328-1 0:01 07:31 8 Suurekivi 11,976 1,195 47326-1 0:02 07:32 9 Korvi 13,171 2,112 21507-1 0:04 07:34 10 Luha 15,283 0,743 21847-1 0:02 07:38 11 Jõe 16,026 4,011 21837-1 0:06 07:40 12 Tuula 20,037 3,062 23328-1 0:05 07:46 13 Laane 23,099 1,539 47349-1 0:03 07:51 14 Hindreku 24,638 0,326 47354-1 0:01 07:54 15 Rehe 24,964 0,575 47355-1 0:01 07:55 16 Harutee 25,539 1,045 47345-1 0:03 07:56 17 Saksa 26,584 0,459 47310-1 0:01 07:59 18 Reedi 27,043 2,327 23348-1 0:05 08:00 19 Külakõrtsu 29,370 0,777 47305-1 0:01 08:05 20 Tagametsa 30,147 1,109 5514 0:01 08:06 21 Taga-Orava 31,256 0,463 47309-1 0:01 08:07 22 Orava 31,719 0,464 47320-1 0:00 08:08 23 Kiviveski tee 32,183 1,612 47339-1 0:02 08:08 24 Karjavahe -
1. Sissejuhatus 5
Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti -
Evaluation of the Implementation of the 1988 Ministerial Declaration Regarding Nutrient Load Reductions in the Baltic Sea Catchment Area
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto The Finnish Environment 524 INTERNATIONAL COOPERATION Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrent,Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Svendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area ••••••••••••••••••••••••••••••••• FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Finnish Environment 524 Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrendt, Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Swendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area HELSINKI 2002 FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Report is available in the Internet: http://www.vyh.fi/eng/orginfo/publica/electro/fe524/fe524.htm This Project has received funding from the Commission of the European Communities (the European Commission), Helsinki Commission and the Finnish Ministry of the Environment The views expressed in this report represent the opinions of the authors alone, and not necessarily the views of the Commission of the European Communities (European Commission) and the Baltic Marine Environment Protection Commission. The Commission of the European Communities is not liable for any use that may be made of the information of this report. The Finnish Environment Institute. Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area. The Finnish Environment 524, Helsinki, 2002. Information included in this publication or extracts therefore are free for citing on the condition that the complete reference of the publication in given as stated above. -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Ruumilise Arengu Analüüs
Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa -
The Kaali Crater Field and Other Geosites of Saaremaa Island (Estonia): the Perspectives for a Geopark
Geologos, 2010, 16 (1): 59–68 doi: 10.2478/v10118-010-0004-z The Kaali crater field and other geosites of Saaremaa Island (Estonia): the perspectives for a geopark Anto Raukas 1 & Wojciech Stankowski 2 1 Institute of Ecology, Tallinn University, Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonia;e-mail: [email protected] 2 Institute of Geology, Adam Mickiewicz University, Maków Polnych 16, 61-606 Poznan, Poland; e-mail: [email protected] Abstract The Island of Saaremaa in Estonia offers highly spectacular geological features that belong to the most interesting in the Baltic Sea area. A unique geological monument on the island is the Kaali meteorite–crater field, formed by nine meteori- te impacts. There are also attractive coastal cliffs, huge erratics, alvars (limestone areas covered by a very thin soil) and well-developed glacial and marine landforms. Limestone cliffs and shingle beaches abound with Silurian fossils and offer great opportunities to fossil collectors. The island is a prospective geopark. During the past few years, the geology of the island has become an intensely studied object of Estonian and Polish geologists. Keywords: geopark, geosites, meteorite–crater field, Saaremaa Island, Estonia Introduction opment. Worldwide importance has the Kaali crater field, the first one in Europe of which The Island of Saaremaa (Ösel in German this origin was scientifically proven by finds and Swedish) is one of the largest islands in of meteoritic iron. The geological/morphologi- the Baltic Sea, measuring 2,673 km2. It belongs cal characteristics of the island, in combina- to the West Estonian Archipelago. The island tion with the peculiar flora and fauna, together has a low population density, with only about with the archaeological, historical and cultural 40,000 people. -
Mattias Reinaasile Mmilt Kolmas Koht!
KohilaKOHILA valla ajaleht 25. oktoober 2017. Nr 15(237) Mattias Reinaasile Oktoobri- ja novembrikuu sündmused MMilt kolmas koht! 25. oktoober 19.00 Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas Eelmisel nädalal osalesime nel- oli meie mõistes suur ja sõidu- jandat korda Arizonases Lake Ha- tingimused meie ettevalmistust 27. oktoober vasuses toimuval võistlusel IJSBA arvestades oluliselt keerulisemad. 20.00 Eesti MV korvpallis, Saku I liiga, World Finals, mis toimus sel korral Lainetrenn, mis oli planeeritud Kohila SK/Webware – SK Torma Sport/Kuremaa SK. juba 36. korda. Mattias tegi kaasa augustiks, jäi tegemata, kuna Kohila spordikompleksis kahes kategoorias – tavapärases Ski Mattias taastus õlavigastusest. 28. oktoober Lite 10–12 Junioride klassis ning Stardi tabamised võis kõik lu- 10.00 A. Hammeri mälestusturniir males uues, Ski Lite 10–12 Junior Chal- geda õnnestunuks, sõidud ise Kohila spordihoone õppeklassis lenge’i klassis (sisaldab koondtule- olid aga rasked. Igas sõidus kao- must rajasõidust ja slaalomist). tas Mattias hetkeks juhitavuse, 4. november Nädala esimeses pooles tegime kukkus ega saanud nii kiiresti 10.00 Eesti karikavõistlused võrkpallis lühikesi treeninguid Body Beachil, masinale tagasi kui võiks. Sellega U-16 tüdrukutele, Kohila spordikompleksis kus sai paika pandud masina sea- kaotas ta mitu olulist kohta. Tei- 5. november distused, harjutatud kurve ja star- ne oluline asi, mis lõpptulemuses 10.00 Eesti karikavõistlused võrkpallis te, eelmise aasta masina kere põh- rolli mängis, oli tingitud jällegi il- U-16 tüdrukutele, Kohila spordikompleksis javigastus uuesti katki sõidetud mast – kui muidu pidi võistlussõi- ja öösel parandatud. Sel aastal oli du pikkus olema 7 ringi, siis see- 8. november mitu segadust pidevalt muutuvate kord oli kohtunike otsusel sõidu 18.30 Alfa kursus Kohila mõisakoolis ajagraafikutega, seega tuli iga hetk pikkus hoopis 4 ringi, mistõttu oli 10. -
Jõgeva Maakonnaplaneering
KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5. -
Valgamaa Omavalitsuste Ühine Jäätmekava Aastateks 2017 - 2025
Valgamaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2017 - 2025 Valgamaa 2017 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Jäätmealaseid mõisteid ........................................................................................................... 7 2. Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil .................................................................... 9 3. Jäätmemajandust mõjutavad õigusaktid ............................................................................... 10 3.1. Riigi õigusaktid .............................................................................................................. 10 3.2. Muud seadused .............................................................................................................. 13 3.3. Vabariigi Valitsuse määrused ........................................................................................ 15 3.4. Keskkonnaministri määrused ........................................................................................ 16 4. Valgamaa üldine iseloomustus ............................................................................................. 18 5. Jäätmetekke ülevaade aastatel 2012-2015 ............................................................................ 20 5.1. Tekkinud jäätmete kogused ja jäätmevoogude areng tulevikus .................................... 23 5.1.1. Olmejäätmed ..........................................................................................................