Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall. Nõmmeveski 1.2-metre-high the over drops cut an up-to-15-metre-deep canyon into the bedrock and and bedrock the into canyon up-to-15-metre-deep an cut www.rmk.ee [email protected] southern part of the klint valley. At Nõmmeveski, it has has it Nõmmeveski, At valley. klint the of part southern Phone +372 329 5555 +372 329 Phone ancient predecessor at north of Nõmmeveski and in the the in and Nõmmeveski of north at predecessor ancient State Forest Management Centre (RMK) Centre Management Forest State wide ancient valley. The Valgejõgi River valley follows its its follows valley River Valgejõgi The valley. ancient wide Nature Management Department Management Nature to its southeast is a 1–2-kilometre- a is southeast its to (7) Bay Klint Valgejõgi Palmse, North-Estonian District District North-Estonian Palmse, ARRANGEMENT OF VISITS OF ARRANGEMENT the escarpment at the Kolgaküla Community House. The The House. Community Kolgaküla the at escarpment the zone and the forests of Kõrvemaa opens from the edge of of edge the from opens Kõrvemaa of forests the and zone www.keskkonnaamet.ee sea level. A magnificent view over the North Estonian klint klint Estonian North the over view magnificent A level. sea [email protected] under a thin layer of residual soil at 50 metres above the the above metres 50 at soil residual of layer thin a under Phone +372 329 5535 Phone 40 metres above the sea level; a limestone escarpment lies lies escarpment limestone a level; sea the above metres 40 Palmse, 45435 Viitna Viitna 45435 Palmse, at approximately approximately at (6) Peninsula Klint Kolgaküla the of Environmental Board Environmental ADMINISTRATIVE AUTHORITY ADMINISTRATIVE sandstone terrace protrudes from the north-western tip tip north-western the from protrudes terrace sandstone by sand and is not traceable in the topography. A small small A topography. the in traceable not is and sand by cuts into the limestone plateau but it is mostly buried buried mostly is it but plateau limestone the into cuts (5) Liidikõrve Klint Bay Bay Klint Liidikõrve the Peninsula Klint Kolgaküla the and Cistercian monastery are located. Between Kolga Klint Cape Cape Klint Kolga Between located. are monastery Cistercian the Kolga Bay, the Kolga Manor and the ruins of the former former the of ruins the and Manor Kolga the Bay, Kolga the about five kilometres afar from from afar kilometres five about (4) Cape Klint Kolga On any more traceable in the landscape. the in traceable more any on the north coast of the klint bay, and the valley is not not is valley the and bay, klint the of coast north the on Sediments have also buried the Kolga-Aabla Ancient Valley Valley Ancient Kolga-Aabla the buried also have Sediments National Park National Capes is mostly buried under the Quaternary sediments. sediments. Quaternary the under buried mostly is Capes Lahemaa between Muuksi and Kolga Klint Klint Kolga and Muuksi between (3) Valley Klint Pudisoo The Photo: Vasaristi Cascade, L. Michelson L. Cascade, Vasaristi Photo: Environmental Inspectorate Environmental by phone 1313. phone by the the When you see damage done to the nature or visiting objects, inform inform objects, visiting or nature the to done damage see you When Try to act without leaving traces in the nature. the in traces leaving without act to Try ● national park. national You can pick berries, mushrooms and other forest goods in the the in goods forest other and mushrooms berries, pick can You ● open fire, even on special grounds. grounds. special on even fire, open places. At the time of wildfire hazard, it is forbidden to make an an make to forbidden is it hazard, wildfire of time the At places. Put up your tent and make a fire only in the prepared and marked marked and prepared the in only fire a make and tent your up Put ● only in the car park. car the in only Drive your motor vehicle only on the provided roads and park it it park and roads provided the on only vehicle motor your Drive ● or marked, you will need the landowner’s permission. landowner’s the need will you marked, or you do damage to the landowner. In case the private land is fenced fenced is land private the case In landowner. the to damage do you You can move about on private land from sunrise to sunset unless unless sunset to sunrise from land private on about move can You ● DOS AND DON’TS FOR VISITORS FOR DON’TS AND DOS The geological section of the klint is quite simple: the Cambrian and Ordovician clays, sandstones and argillites lie beneath and are covered with the Ordovician dolomites and limestone. The rocks may be 540–460 million years old. The klint’s upper part is thin and comprises hard rocks, while the lower part consists of softer rocks. This is well visible from the outside: the hard rocks seem to hang as a cornice above the softer and more easily worn rock strata. The height of the klint increases from west to east. The klint is divided into klint capes with klint bays of different shape and width between them. The klint capes follow the drop of bedrock mostly in the north-west–south-easterly or north-southerly direction with an escarpment at their north-western end. In the direction from north-west toward south-east, their height usually decreases and Division of the Baltic Klint ( Põhja-Eesti klint”, Tallinn 2006, the limestone cliff either disappears or discontinues. The klint bays ” Photo: Cave of Turjekelder, R. Kotter drawing 3) are comprised by old river valleys which used to flow here before the Quaternary Period. Given the movement of glaciers, the width Looking afar from the sea, North Estonia’s coast seems as a and depth of the valleys have changed into their present form. The gentle-sloping off-sea escarpments. The klint is best observable dark wall with, if you observe it closer, greenish, dark brown, present rivers in the klint bays are much younger, rich in waterfalls, from the tops of Capes Muuga and Kolga, where the relative yellowish and whitish stripes. This is the North Estonian Klint or and have engraved deep valleys. The klint bays have been filled height of the klint is the biggest, reaching up to 30 metres. In steep cliff coast – one of the most remarkable nature monuments with Quaternary deposits of different age and origin. The ranges of the Valgejõgi River Valley and at Nõmmeveski, the bedrock, in Estonia and in Northwest Europe. The North Estonian Klint is the coastal formations of the Baltic Sea often run across the bays. characteristic of the klint, crops out. a part of the 1,100–1,200-kilometre-long Baltic Klint, which runs Proceeding from its constructional and regional peculiarities, The landscape’s indentation has played an important role on the borderline between the Fennoscandian Shield and the the North Estonian Klint is differentiated into nine sections, three in the development of the permanent human settlement in East European Platform. The klint between Osmussaar Island of which lie in the area of Lahemaa National Park (72,500 hectares), Lahemaa. The ancient area of population covers the spring- and Narva is 650 kilometres long. being, from the west to east, the East-Harju, Lahemaa and West-Viru rich alvars not far from the klint. These alvars with thinner or The human eye associates the klint most often with coastal Klints. The 70-kilometre-long Lahemaa Klint section encompasses thicker layers of residual soil, covered with sparse forests and terraces and escarpments. However, a klint is a big system of the major part of the national park in an area between the shrubberies, were, thanks to their high content of humus and escarpments and terraces, islands and capes, bays and valleys, Muuksi Klint Cape and the Palmse Klint Valley. The klint section is nutrients, well used as grasslands and fields. which may run on land or at the sea bottom, be bare or overlaid characterized by partly or fully buried, strongly indented and rather Klint forests have spread anywhere here where man and with sediments.
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Meede Aaviku Külaselts MTÜ Räästa Alla 800,00 € Elukeskkonna Ja Kogukonnateenust
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Meede summa Aaviku Külaselts MTÜ Räästa alla 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ajaveski MTÜ Väliürituste arendamine Ajaveski tegevuste mitmekesistamiseks 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine ALANSI Vabatahtlik Päästeselts MTÜ Paakauto veepump 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Mõis MTÜ Pärtlipäeva laat Anija kogukonna heaks 1 952,00 € kogukonna areng Anija Mõis MTÜ Infotahvel - Kõrvemaa värav 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Valla Mälumängu Selts MTÜ Anija valla mälumänguturniir 2015-2016 1 010,83 € kogukonna areng EELK Risti Kogudus Sillutise paigaldamine Risti kogudusemaja õuele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ellamaa Loodusselts MTÜ Valgjärve Lubja-Leenu 1 555,52 € kogukonna areng Eru lahe Rannarahva Selts MTÜ Pärispea poolsaare rannalooduse õpperadade juht 1 798,20 € kogukonna areng Haabersti Tugikeskus MTÜ Tegusad ja aktiivsed Haabersti elanikud 1 999,00 € kogukonna areng Haljava Külaselts MTÜ Haljava külaplats III etapp: laste mänguväljak 1 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Haridus- ja Kultuuriselts Läte MTÜ Lätte mahl 1 700,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Harjumaa Päästeselts MTÜ Tabasalu vabatahtliku päästekomando päästeauto valmisolek 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hiirekese Mängutuba MTÜ Õhksoojuspumbad Hiirekese Perekeskusele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hüüru Külaselts MTÜ Küla interaktiivse
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021-2030
    HALJALA VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 HALJALA VALLAVALITSUS HALJALA VALLAVOLIKOGU 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 Põhimõisted .......................................................................................................................................... 4 I LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................................... 5 1.1 Haljala valla ajalooline taust ...................................................................................................... 6 1.2 Lähteolukorra analüüsi kokkuvõtte ............................................................................................ 7 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS ................................................................................. 8 III ARENGUSTRATEEGIA ................................................................................................................ 9 3.1 Haridus, kultuur ja sport ........................................................................................................... 10 3.2 Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus................................................................................. 11 3.3 Maakasutus, taristu ja keskkond ............................................................................................... 11 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond ........ 13 IV
    [Show full text]
  • Gulliveri Reiside” Pileti Ettenäitamisel Etenduse Liliputimaa Suurima Kivi Sidusin Oma Paadile Ankrukiviks
    • Viinistu kunstimuuseum ja sadam • Võsu rand ja sadam RÄNDA LAHEMAAL Vedasin köitega enda järel üsna kergesti viitkümmet suurimat Minu paati oli tulnud vaatama tohutu hulk rahvast, kelles nii KOOS GULLIVERIGA! vaenlase sõjalaeva. koletusuure laeva nägemine äratas äärmist imestust. • Kasispea 3 rändrahnu: • Viitna loodusõpperada (2,5 ja 7 km) Kõik on suur või väike ainult võrdlemisi. - Jaani-Tooma Suurkivi – rabakivist hiidrahn kõrgusega 7,6 m Ületasime kuus jõge, mis olid tunduvalt laiemad ja sügavamad – Lemuel Gulliver ja ümbermõõduga 34,7 m asub kadakasel puisniidul ja on kui Niilus. kergesti juurdepääsetav. • Sagadi mõis ja metsamuuseum • Tsitre puuderada (0,5 km) – tutvustab metsapargi puid, - Kiviheinamaa Kärga kivi Suurimate puude latvu ulatusin parajasti peosse haarama. vaatlustorniga. - Karu Suurkivi • Altja kaluriküla ning loodus- ja kultuurilooline rada (3km), Altja Liliputtide torni puudujääke kõrguse osas hüvitas rikkalikult Hiiglaste põldu ääristavad kivid olid nii suured, et ma ära ei kõrts tema ilu ja tugevus. osanud arvata nende kõrgust. Liliputtide kalkuneid sõin ma harilikult ühe suutäiega ja pean • Juminda poolsaar, tipus 1941. aastal hukkunud laevade • Eru lahe vaatetorn ehk Vihasoo linnuvaatlustorn – Lahemaa möönma, et nad olid kaugelt maitsvamad meie omadest. mälestusmärk. rahvuspargi kõige linnuliigirikkamas kohas Vihasoo • Oandu loodusmetsarada (4,7 km) ja Koprarada (1 km) Tüki õlekõrrega tegin hiiglaste lõbustamiseks piigiharjutusi. rannaniidul. Liliputtide maanteil jalutades pidin ettevaatlikult jalga jala ette Mind üllatas hiiglastemaa rohu pikkus, mis oli kõrgem kui • Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (7 km), asetades pidevalt jälgima, et ma kedagi ei lömastaks. suurimad puud minu kodukandis. Eesti suuruselt 3. rändrahn Majakivi (kõrgus 7 m, ümbermõõt • Vihula mõis, SPA ja minigolfi rada* 32 m). • Käsmu kapteniteküla, meremuuseum ning loodus- ja * minigolfi rada „Gulliveri reiside” pileti ettenäitamisel etenduse Liliputimaa suurima kivi sidusin oma paadile ankrukiviks.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]