Arhiivinimistu

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Arhiivinimistu Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu 153 Sarja 3‐1 Projektid ja eelarved säilikute loetelu 158 Sarja 3‐2 Kooskõlastused säilikute loetelu 180 Sarja 3‐3 Lahemaa hoonete kartoteek, arhitekt Villu Rohtla koostatud säilikute loetelu 203 Sarja 3‐4 Planeerimisprojektid, genplaanid, geoalused säilikute loetelu 205 Sarja 3‐5 Registreerimisraamatud säilikute loetelu 208 Sarja 4‐1 Metsakorralduskavad, takseerkirjeldused säilikute loetelu 209 Sarja 4‐2 Puistuplaanid säilikute loetelu 212 Sarja 4‐3 Maastikuplaanid, kirjeldused ja muud plaanid säilikute loetelu 214 Sarja 4‐4 Metsakorralduste planšetid säilikute loetelu 217 Sarja 4‐5 Rahvuspargi skeemid, maakasutusplaanid säilikute loetelu 222 Sarja 5.1‐1 Villu Rohtla projektid säilikute loetelu 228 Sarja 5.2‐1 Saima Gordejeva fotokogu säilikute loetelu 232 Sarja 5.3‐1 Anne Kurepalu fotokogu säilikute loetelu Sarja 5.5‐1 Harald Lass säilikute loetelu Sarja 6‐1 Fotokogu säilikute loetelu Sarja 6‐2 Eesti Looduskaitse Seltsi raamatukogu fotod säilikute loetelu 2 Arhiiviskeem Funktsioon: 1 Rahvuspargi arendus‐ ja teadustegevus Sari 1‐1 Põhimäärus, eeskiri Sari 1‐2 Plaanid ja aruanded Sari 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus Sari 1‐4 Lahemaa fondi tegevus Sari 1‐5 Direktsiooni tegevus Sari 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid Sari 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused Sari 1‐8 Konverentsid Sari 1‐9 Kroonikaraamat Sari 1‐10 Külalisteraamat Sari 1‐11 (end.M‐6) Plakatid Sari 1‐12 Publitseerimistegevus Sari 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus Funktsioon: 2 Teadusarhiiv Sari 2‐1 (end.KL) Kultuurilooline arhiiv Sari 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid Sari 2‐3 (end.I) Ajaloolised inventeerimismaterjalid Sari 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine Sari 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa Sari 2‐ 6 Lahemaa personaalia kartoteek Sari 2‐7 (end.M‐5) Diplomitööd ja projektid Sari 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud Sari 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud Sari 2‐10 Ametijuhendid Sari 2‐11 Kirjavahetus Funktsioon: 3 ( end.E) Ehitusprojektide arhiiv Sari 3‐1 (end.E‐Pe) Projektid ja eelarved Sari 3‐2 (end.E‐Ko) Kooskõlastused Sari 3‐3 (end.E‐LH) Lahemaa hoonete kartoteek, arhitekt Villu Rohtla koostatud Sari 3‐4 (end.E‐P(G)) Planeerimisprojektid, genplaanid, geoalused Sari 3‐5 Registreerimisraamatud Funktsioon: 4 (end.M) Maa‐ ja metsakorraldus Sari 4‐1 (end.M‐1) Metsakorralduskavad, takseerkirjeldused Sari 4‐2 (end.M‐2) Puistuplaanid Sari 4‐3 (end.M‐3) Maastikuplaanid, kirjeldused ja muud plaanid Sari 4‐4 (end. M‐4) Metsakorralduste planšetid Sari 4‐5 (end.M‐7) Rahvuspargi skeemid, maakasutusplaanid Funktsioon: 5 Isikuarhiivide kogumine Allfunktsioon 5.1 (end.I.VR) Villu Rohtla isikuarhiiv Sari 5.1‐1 Villu Rohtla projektid Allfunktsioon 5.2 (end.I.SG) Saima Gordejeva isikuarhiiv Sari 5.2‐1 Saima Gordejeva fotokogu Allfunktsioon 5.3 Anne Kurepalu isikuarhiiv Sari 5.3‐1 Anne Kurepalu fotokogu 3 Allfunktsioon 5.4 Igor Tõnurist isikuarhiiv Sari 5.4‐1 Allfunktsioon 5.5 Harald Lass isikuarhiiv Sari 5.5‐1 Funktsioon: 6 Audivisuaalne arhiiv (heli‐filmi‐foto) Sari 6‐1 Fotokogu Sari 6‐2 Eesti Looduskaitse Seltsi raamatukogu fotod 44 Arhiivimoodustaja kirjeldus Moodustaja Lahemaa Rahvuspark nimetus Paralleelne nimetus Tegevusaeg 01.06.1971 ‐ …. ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 300 moodustati kaitseala nimega Lahemaa rahvuspark ning asutati ka riigiasutus nimega Lahemaa Rahvuspark (ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi haldusalas), riigiasutusena lõpetas Lahemaa Rahvuspargi Administratsioon tegevuse 31.12.2005, tegevust jätkab kaitseala Lahemaa Rahvuspark Tegevuskoht Palmse küla, Vihula vald, Lääne‐Viru maakond Staatus 1971 ‐ 1998 kaitseala nimega Lahemaa rahvuspark ja ka riigiasutus nimega Lahemaa Rahvuspark (ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi haldusalas). 23.07.1998 ‐ (Keskkonnaministri määrus nr 51) kinnitati uus Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooni põhimäärus. Sellest hetkest peale oli kaitseala (Lahemaa rahvuspark) ja riigiasutus (Lahemaa Rahvuspargi Administratsioon) selgesõnaliselt eristatavad. 01.01.2006 ‐ Keskkonnaministri 20.12.2005.a määrusega nr 79 kinnitatud "Riikliku Looduskaitsekeskuse põhimäärusega" alustas 01.01.2006 tegevust Riiklik Looduskaitsekeskus, teiste seas ka Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooni, mis lõpetas 31.12.2005 töö, õigusjärglasena. 01.02.2009 ‐ Keskkonnaministri 19.01.2009.a määrusega nr 5 kinnitatud "Keskkonnaameti ppõhimäärusegaõhimäärusega" alustas 01.02.2009 tetegevustgevust KeskkonnaametKeskkonnaamet,, teiste seas ka Riikliku Looduskaitsekeskuse, mis lõpetas töö 31.01.2009, õigusjärglasena. Struktuur Ülesanded ja Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, mille ülesanneteks on Põhja‐Eestile tegevusalad iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamine, uurimine ja tutvustamine. Praegu hõlmab rahvuspark 72 500 ha millest kolmandiku moodustab meri. Enamasti seostub Lahemaa Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakeskuste, kaptenite küla Käsmu, kalurite küla Altja või Võsu rannaga. Vähem tuntakse kultuurmaastikuga läbi põiminud loodusväärtusi. Looduses liikumise lihtsustamiseks ja Lahemaa tundmaõppimiseks on rajatud külastuskeskus ning õppe‐ja matkarajad. Kasutatud allikad https://www.riigiteataja.ee/akt/13125609 https://www.riigiteataja.ee/akt/12782779 https://www.riigiteataja.ee/akt/88391 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=dok&id=193 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=dok&id=168 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=dok&id=157 Kirjeldamise andmed Koostaja: Arhivaar Rain Rikas FIE. Koostamise aeg 2012.a. 5 66 Arhiivi kirjeldus Tähis Pealkiri Lahemaa Rahvuspargi Teadusarhiiv Piirdaatumid 1971 ‐ 2003 Kogus 5493 säilikut Moodustaja Lahemaa Rahvuspark Hoiustamine ajalugu Teadusarhiiv oli asutatud Teaduslik‐Tehnilise Nõukogu Vanemate Kogu ettepanekul (15. märtsil 1974.a.) teaduslike tööde ja uurimisandmete säilitamiseks Sisu ja teema Arhiiv koosneb järgnevates sarjadest: Rahvuspargi arendus‐ ja teadustegevus; Põhimäärus eeskiri; Plaanid ja aruanded; Teadus‐tehnilise Nõukogu tegevus; Lahemaa fondi tegevus; Direktsiooni tegevus; Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid; Seltside, ühingute põhimäärused; Hindamine ja hävitamine Korrastamise süsteem Lahemaa Rahvuspargi tegevuse ajal oli koostatud ehitus, metsakorralduste, külade arhitektuur‐ajalooline inventeerimise ja Vilu Rohtla isikuarhiivi sarjade nimekirjad. Nimekirjad oli koostatud tekkepõhise printsiibi järgi. Teadusarhiiv korrastati 2011‐2012. a. Arhivaar Rain Rikas FIE poolt. Üleantud materjalidest moodustati koostatud nimekirjade alusel sarjad, arvesse võttes Rahvuspargi dokumentide juba eksisteerinud süsteemi ja korrastamise käigus leitud dokumentidest moodustati uued sarjad. Säilikute numeratsioon on läbiv. Kirjeldamise andmed Koostaja: Arhivaar Rain Rikas FIE. Koostamise aeg 2012.a . 7 Sarja kirjeldus Sari 1‐1 Põhimäärus, eeskiri Piirdaatumid 1971 ‐ 2003 Kogus 13 säilikut Sisu ja teema Sari sisaldab järgmisi arhivaale: ENSV Ministrite Nõukogu määrused, Lahemaa Rahvuspargi seadus, eeskirjade ja põhikirjade ettevalmistuse projektid, ettepanekud, seletuskirjad ning arvamused, Lahemaa Rahvuspargi struktuur ja administratsioon Korrastamise süsteem Toimikud on järjestatud sarja piires kronoloogiliselt. Juurdepääsutingimused Keskkonnaameti loal. Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses, ( koha peal kasutus). Kirjelduse andmed Koostaja: Arhivaar Rain Rikas FIE 88 Sarja kirjeldus Sari 1‐2 Plaanid ja aruanded Piirdaatumid 1973‐2000 Kogus 24 säilikut Sisu ja teema Sari sisaldab järgmisi arhivaale: tööplaanid ja aastaaruanded, kapitaalremondi eelarved ja vastuvõtu aktid, inventuurid, põhivahendite (filmid) üleandmise akt, riigivara registreerimise õiendid Korrastamise süsteem Toimikud on järjestatud sarja piires kronoloogiliselt. Juurdepääsutingimused Keskkonnaameti loal. Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses, ( koha peal kasutus). Kirjelduse andmed Koostaja: Arhivaar Rain Rikas FIE 99 Sarja kirjeldus Sari 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus Piirdaatumid 1973 ‐ 1976 Kogus 18 säilikut Sisu ja teema Lahemaa Rahvuspargi
Recommended publications
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine
    Lisa 2. Loodushoiuobjektide prioriteetsuse hindamine RMK külastuskorralduslikust tegevusest tulenev prioriteetsuse hinnang (hinne 1- 5, kus 1 näitab väga kõrget prioriteetsust ja 5 väga madalat) antakse võttes aluseks külastajauuringu andmeid, loodushoiuobjektide külastatavust ja ligipääsetavust, maastiku atraktiivsust ja esteetilist väärtust puhkemaastikuna, eksponeeritavaid või säilitatavaid kaitseväärtusi, üle-eestilist või rahvusvahelist tähtsust, paiknemist matkateel, paiknemist majandusmetsas, loodushariduslikku tähtsust (programmide, ürituste korraldamise koht) jms. Prioriteetsuse hinnangu selgituse lahtris on selgitatud lühidalt põhiaspektid, millele hinnang tugineb. Hinnangufaktorid kirjeldada olulisuse järjekorras (üle- eestiline tähtsus, kõrge külastatavus, tugifunktsioon, kaitseväärtuste eksponeerimine ja säilitamine, loodushariduslik väärtus jms või siis põhjendus miks on hinnang madal). Loodushoiuobjektid on tabelis reastatud prioriteetsuse hinnangu järjekorras, üldjuhul suurema külastusmahuga loodushoiuobjektid eespool. Erandiks on matkatee, mis seob üle Eesti objekte. Kui loodushoiuobjektid moodustavad kogumeid (üks loodushoiuobjekt on teisele nö tugifunktsiooniks), siis on need koondatud tabelis kokku (näiteks matkarada ja raja alguses paiknev lõkkekoht, telkimisala ja telkimisala tegevusi laiendav matkarada jms). 1- väga kõrge 2- kõrge 3- keskmine 4- madal 5- väga madal Lahemaa rahvuspark Loodushoiuobjektid Prioriteetsuse Paikneb Prioriteetsuse hinnangu selgitus (prioriteetsuse alusel hinnang matkateel reastatud) RMK
    [Show full text]
  • Urmas Kirtsi Protokollis
    KUUSALU VALLAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL Kiiu 25.07.2019 Algus kell 8.30, lõpp kell 10.00 Juhatas: Urmas Kirtsi Protokollis: Meeli Vaarik Võtsid osa: Jaanus Hein, Kaupo Parve, Mart Laanpere, Priit Tammets Puudusid: Hilleri Treisalt Kutsutud: - Arutati istungi päevakorda ning otsustati kinnitada alljärgnev päevakord: 1. Leinatoetuslaagris osalemise toetamine 2. Puudega inimese toetuse määramine 3. Tugiisikuteenuse määramine 4. Koduteenusel võtmine 5. Eluruumi üürilepingu pikendamine 6. Kultuuritegevuse toetamine 7. Riigihanke „Salmistu sadama põhiprojekti koostamine“ hankekomisjoni moodustamine 8. Kuusalu valla avalike teede mustkatte remonttööd 2019. aastal“ esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine, eduka pakkuja kvalifitseerimine ning lepingu sõlmimine 9. 2019.a hajaasustuse programmi projektide rahastamine 10. 2019.a hajaasustuse programmi taotluste rahuldamata jätmine 11. Hajaasustuse programmi Vanaküla Kaasiku-Eespere kanalisatsiooni projekti aruande heakskiitmine 12. Õigusvastaselt võõrandatud Ajaotsa 18 maa tagastamine 13. Õigusvastaselt võõrandatud Ajaotsa 18 vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni suuruse määramine 14. Projekteerimistingimuste väljastamine Rummu küla Uustalu kinnistule üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks 15. Kasutusloa väljastamine Tammistu küla Valteri kinnistule püstitatud üksikelamule ja abihoonele 16. Kasutusloa väljastamine Andineeme küla Vaino kinnistule püstitatud rajatistele 17. Kasutusloa väljastamine Loksa küla Tiigi katastriüksusele püstitatud üksikelamule
    [Show full text]
  • Tsitre Piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu Vallas
    Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 1 / 44 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” Tsitre piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu vallas Sisukord 1. Kohustuslikud andmed .............................................................................................. 2 2. Asukoha skeemid ...................................................................................................... 3 3. Fotod.......................................................................................................................... 6 4. Täiendav info........................................................................................................... 42 Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste 2014 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 2 / 44 1. Kohustuslikud andmed 1.1 Algne nimetus 6. piirivalvesalga 11. piirivalvekordon (Pjotr Rodionovi nim), s/o 2294-M, kutsung „Stražnik” 1.2 Hilisem(ad), sh praegune(sed) nimetus(ed) 1.3 Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla. Lähiaadress: Tsitre piirivalve objekti (2,8 ha), tunnus: 35203:001:0037 1.4 Koordinaadid 59°31′5.07″, 25°31′0.01″ 1.5 Algne teave, sh ajalugu 1.6 Praegune funktsioon Erastati 2008. aastal, kavas ümber ehitada puhkemajadeks. 1.7 Seisukorra hinnang 1.8 Ümbruse lühikirjeldus Kaugus merest 150 m. Kordonist 300 m läänes on randa suunduva tee ääres lagendikul betoonplaatidega kaetud 10x10 m plats. 1.9 Joonised Hoonete ja asukoha skeemid (6) 1.10
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2017
    Koondbilanss seisuga 2017 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 943 368,0 1 078 988,9 -15 558,7 -4 902,0 -1 186,9 921 720,5 1 078 988,9 R 257 626,4 1 108 815,6 257 626,4 1 108 815,6 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 19 047,8 27 664,0 -0,9 19 047,0 27 664,0 [919,10.07.2008];[0 7 1,599.47 035,22.11.2001];[00 R 3 017,0 3 017,0 18,13.06.2001];[43, 11.12.2000];[6,14.0 2.1996];[61,09.11.1 995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 6 911,8 -0,9 6 911,0 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [941,23.09.2013];[9 3 1,227.20 19,10.07.2008];[6,1 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 4.02.1996];[42,16.1 0.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 608,7 343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 126,4 503,6 EESTI: Estonia kaeveväli 0100 T 139 015,4 59 259,0 -7 214,5 -3 321,4 -1 063,9 127 415,6 59 259,0 [1-2/17/559,22.05.2 36 11,837.02 017];[657,09.07.201 R 104 143,0 12 854,0 104 143,0 12 854,0 5];[194,26.02.2015]; [1193,16.12.2013];[ 941,23.09.2013];[52 6,08.06.2012];[919, 10.07.2008];[107,29 .01.2008];[1073,27.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Meede Aaviku Külaselts MTÜ Räästa Alla 800,00 € Elukeskkonna Ja Kogukonnateenust
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Meede summa Aaviku Külaselts MTÜ Räästa alla 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ajaveski MTÜ Väliürituste arendamine Ajaveski tegevuste mitmekesistamiseks 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine ALANSI Vabatahtlik Päästeselts MTÜ Paakauto veepump 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Mõis MTÜ Pärtlipäeva laat Anija kogukonna heaks 1 952,00 € kogukonna areng Anija Mõis MTÜ Infotahvel - Kõrvemaa värav 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Valla Mälumängu Selts MTÜ Anija valla mälumänguturniir 2015-2016 1 010,83 € kogukonna areng EELK Risti Kogudus Sillutise paigaldamine Risti kogudusemaja õuele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ellamaa Loodusselts MTÜ Valgjärve Lubja-Leenu 1 555,52 € kogukonna areng Eru lahe Rannarahva Selts MTÜ Pärispea poolsaare rannalooduse õpperadade juht 1 798,20 € kogukonna areng Haabersti Tugikeskus MTÜ Tegusad ja aktiivsed Haabersti elanikud 1 999,00 € kogukonna areng Haljava Külaselts MTÜ Haljava külaplats III etapp: laste mänguväljak 1 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Haridus- ja Kultuuriselts Läte MTÜ Lätte mahl 1 700,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Harjumaa Päästeselts MTÜ Tabasalu vabatahtliku päästekomando päästeauto valmisolek 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hiirekese Mängutuba MTÜ Õhksoojuspumbad Hiirekese Perekeskusele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hüüru Külaselts MTÜ Küla interaktiivse
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • 151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka
    [Show full text]
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]