Lääne-Viru Integrated Coastal Zone Management
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Arhiivinimistu
Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu -
Vihula Valla ÜP 2002
VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Asend.........................................................................................................................6 1.2 Looduskeskkond.......................................................................................................6 1.2.1 Veestik..............................................................................................................8 1.3 Asustus ja rahvastik...............................................................................................11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ......................................................13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS........................................................................16 2.1 Tugevused ...............................................................................................................16 2.2 Nõrkused.................................................................................................................17 2.3 Võimalused .............................................................................................................18 2.4 Ohud........................................................................................................................19 -
Lisa 12. Õppeprogrammid
Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg -
PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest. -
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine
Lisa 2. Loodushoiuobjektide prioriteetsuse hindamine RMK külastuskorralduslikust tegevusest tulenev prioriteetsuse hinnang (hinne 1- 5, kus 1 näitab väga kõrget prioriteetsust ja 5 väga madalat) antakse võttes aluseks külastajauuringu andmeid, loodushoiuobjektide külastatavust ja ligipääsetavust, maastiku atraktiivsust ja esteetilist väärtust puhkemaastikuna, eksponeeritavaid või säilitatavaid kaitseväärtusi, üle-eestilist või rahvusvahelist tähtsust, paiknemist matkateel, paiknemist majandusmetsas, loodushariduslikku tähtsust (programmide, ürituste korraldamise koht) jms. Prioriteetsuse hinnangu selgituse lahtris on selgitatud lühidalt põhiaspektid, millele hinnang tugineb. Hinnangufaktorid kirjeldada olulisuse järjekorras (üle- eestiline tähtsus, kõrge külastatavus, tugifunktsioon, kaitseväärtuste eksponeerimine ja säilitamine, loodushariduslik väärtus jms või siis põhjendus miks on hinnang madal). Loodushoiuobjektid on tabelis reastatud prioriteetsuse hinnangu järjekorras, üldjuhul suurema külastusmahuga loodushoiuobjektid eespool. Erandiks on matkatee, mis seob üle Eesti objekte. Kui loodushoiuobjektid moodustavad kogumeid (üks loodushoiuobjekt on teisele nö tugifunktsiooniks), siis on need koondatud tabelis kokku (näiteks matkarada ja raja alguses paiknev lõkkekoht, telkimisala ja telkimisala tegevusi laiendav matkarada jms). 1- väga kõrge 2- kõrge 3- keskmine 4- madal 5- väga madal Lahemaa rahvuspark Loodushoiuobjektid Prioriteetsuse Paikneb Prioriteetsuse hinnangu selgitus (prioriteetsuse alusel hinnang matkateel reastatud) RMK -
Belgian FAM, 11 Pax 18-20 September 2019 Tallinn, Estonia
Belgian FAM, 11 pax 18-20 September 2019 Tallinn, Estonia Organizer Company name TravelMarketing Contact person Kisa van den Berg E-mail [email protected] Tel +31 20 6868 099 Via Hansa & Borealis DMC Project Manager Hellika Heinpalu E-mail [email protected] Tel +372 6277 878 Confirmation nr DM19092023 VIA HANSA DMC&PCO: Rüütli Street 13, 10130, Tallinn, Estonia, Reg. Number 10366819 Telephone: +372 627 7880, Fax: +372 627 7871, Emergency tel. +372 5343 2500 e-mail: [email protected], web-site: www.viahansadmc.com BANK: Luminor Bank AS., Liivalaia 45, 10145, Tallinn, Estonia SWIFT: NDEAEE2X Accounts: IBAN EUR – EE121700017000280091 PARENT COMPANY: Via Hansa Holding A/S, Copenhagen – Denmark OFFICES: Copenhagen, Tallinn, Riga, Vilnius, St. Petersburg, Moscow and Warsaw PROGRAMME: Day 1: 18 September 2019 (Wednesday) 12:10 arrival of the guests to Tallinn Airport, Meet & Greet with Via Hansa representative, 1st class transfer to Lahemaa National Park, incl welcoming smoothie shot on the bus 13:00-14:00 lunch at coastal restaurant Ruhe 14:00-14:30 transfer to Kõrvemaa nature reserve 14:30-16:00 short jeep safari 16:00-16:30 transfer to Vihula 16:30-18:00 welcome to Vihula and tour on golf buggies 18:00 check-in and time to refresh 19.30 make your own Vihula sizzle welcome drink workshop, dinner at vodka museum Day 2: 19 September 2019 (Thursday) Breakfast at Vihula 09:00 transfer to Tallinn 10:30 luggage to hotel Centennial 11:00-12:30 small walking tour in the historical Old Town with herb schnapps at the town hall square -
9 Haljala, JAH1000314 (Jahipiirkonna Nimi)
Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 9 Haljala, JAH1000314 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Haljala Jahisport 1.2. Registrikood 80205035 1.3. Aadress Vihula küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Alar Randoja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5135611 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Alar Randoja Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vila metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. Metssigade nimetus/ lisasöötmine püsielupaigas keelatud. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. -
Ja Mageveeliste Kalaliikide Koelmualade Taastamise Programm
SIIRDE-, POOLSIIRDE- JA MAGEVEELISTE KALALIIKIDE KOELMUALADE TAASTAMISE PROGRAMM Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Töövõtuleping nr 4-1.1/14/298 Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu 2015 Sisukord 1. Eesti koelmualad .............................................................................................................. 4 1.1 Sissejuhatus ................................................................................................................... 4 1.2 Koelmualasid kahjustavad tegurid ................................................................................ 4 1.2.1 Looduslikud mõjutegurid: ...................................................................................... 4 1.2.2 Inimtekkelised mõjutegurid: .................................................................................. 5 1.3 Kalaliikide koelmualade paiknemine ja tänapäevane seisund ...................................... 7 1.3.1 Selts: Silmulised (Petromyzontiformes): ............................................................... 7 1.3.2 Selts: Tuuralised (Acipenseriformes):.................................................................... 8 1.3.3 Selts: Heeringalised (Clupeiformes): ..................................................................... 8 1.3.4 Selts: Lõhelised (Salmoniformes): ......................................................................... 9 1.3.5 Selts: Tindilised (Osmeriformes): ........................................................................ 11 1.3.6 Selts: Haugilised (Esociformes): ......................................................................... -
Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid ..................................................................................... -
EUROPARC Nordic-Baltic Section Newsletter 3/2014
EUROPARC Nordic-Baltic Section Newsletter 3/2014 http://us4.campaign-archive1.com/?u=5108bdfadcd892894bfe63be6&... Subscribe Share Past Issues Translate RSS EUROPARC Nordic-Baltic Section Newsletter 3/2014 View this email in your browser President´s corner It was a hot and dry summer in Matsalu National Park, which definately delighted the visitors. Water was quite shallow during the whole summer, but due to coming autumn the level has recovered and brought along many fish. These news are extremely joyful for the local fishermen. Dry summer afforded also to mow and transport hay from very wet meadows. In addition to that summer was favorable for reconstructing meadow infrastructure (roads, bridge-regulator) with the help of EU structural funds. For the second year, Matsalu National Park organized Junior Ranger Camp and young student Maris Esko participated the international camp in Krknose National Park. "It has been a wonderful experience, because I got a chance to practice my English and gained many friends all over Europe. Everything was so cool that it is impossible to put into words!", says Maris. Matsalu hay sculptures that were burnt at the Ancient Night were the highlight of the summer! Photo: Krattus krattus A new study of visitors in Fulufjällets National Park / A. Alfredéen Fulufjället become Sweden’s 28th national park in 2002. The aim of the park is to preserve, in unspoiled condition, a southern mountain region with distinctive vegetation and great natural value. The aim is also to provide for the visitors experience of tranquility, isolation and purity in combination with making it easier for the public, to an appropriate extent, to experience the park’s nature.