Vihula Valla ÜP 2002

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Vihula Valla ÜP 2002 VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Asend.........................................................................................................................6 1.2 Looduskeskkond.......................................................................................................6 1.2.1 Veestik..............................................................................................................8 1.3 Asustus ja rahvastik...............................................................................................11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ......................................................13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS........................................................................16 2.1 Tugevused ...............................................................................................................16 2.2 Nõrkused.................................................................................................................17 2.3 Võimalused .............................................................................................................18 2.4 Ohud........................................................................................................................19 3 VIHULA VALLA VISIOON 2010..............................................................................20 4 ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2010..........................21 4.1 Elukeskkonna arengueeldused..............................................................................21 4.1.1 Asendist tulenevad arenguvõimalused ...........................................................22 4.1.2 Võimalikud muudatused rahvaarvus ..............................................................22 4.2 Sotsiaalne infrastruktuur ......................................................................................23 4.2.1 Haridus ...........................................................................................................23 4.2.2 Kultuurisfäär...................................................................................................23 4.2.3 Sotsiaalhooldus, tervishoid.............................................................................25 4.2.4 Sakraalasutused ja kalmistud..........................................................................25 4.2.5 Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised .............................................25 4.3 Turism ja puhkealad..............................................................................................26 4.3.1 Turismi arendamise võimalused.....................................................................26 4.3.2 Puhkealad .......................................................................................................28 4.4 Ettevõtlus ................................................................................................................28 4.4.1 Teenindus, kaubandus, tootmine ....................................................................29 4.4.2 Põllumajandus, metsandus .............................................................................30 4.4.3 Rannakalandus................................................................................................31 4.5 Elamuehitus ............................................................................................................32 4.6 Tehniline infrastruktuur .......................................................................................32 4.6.1 Teedevõrk ja parkimine..................................................................................32 4.6.2 Sadamad ja lautrid..........................................................................................33 4.6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................34 4.6.4 Jäätmemajandus..............................................................................................35 4.7 Maavarade kasutamine .........................................................................................36 4.8 Koostöövõimalused ................................................................................................37 5 MAA- JA VEEALADE KASUTUSPÕHIMÕTTED JA KEHTIVAD PIIRANGUD38 5.1 Kehtivad piirangud................................................................................................38 5.1.1 Riikliku kaitse all olev mälestise ja selle kaitsevöönd ...................................38 5.1.2 Riikliku kaitse all oleva loodusobjekti kaitsevöönd.......................................39 5.1.3 Metsa kaitsekategooriad.................................................................................39 5.1.4 Veekaitsevööndid ja veekogu äärsed ehituskeelualad....................................41 5.1.5 Tee kaitsevöönd..............................................................................................43 5.1.6 Liinikoridorid kinnisasjal ...............................................................................45 5.1.7 Televõrkude kaitsevööndid ............................................................................45 5.1.8 Kõrgepinge õhuliinide kaitsevöönd................................................................46 5.1.9 Puurkaevude sanitaarkaitseala........................................................................46 1 VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING 5.1.10 Kaugküttevõrgu kaitsevöönd..........................................................................47 5.1.11 Kanalisatsiooni survetrassi kaitsevöönd.........................................................48 5.1.12 Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsoon ..............................................................48 5.1.13 Farmide, tööstushoonete, ladude sanitaarkaitsetsoonid..................................48 5.1.14 Surnuaedade sanitaarkaitsetsoonid.................................................................48 5.1.15 Jäätmekäitlus ja jäätmekäitluskohtadest lähtuvate keskkonnahäiringute mõju piirangud.........................................................................................................49 5.1.16 Tuleohutusnõuded ..........................................................................................50 5.1.17 Maaparandushoid ...........................................................................................51 6 MAA RESERVEERIMINE.........................................................................................52 6.1 Maa alade kasutuselevõtt senisest erineval otstarbel..........................................53 6.1.1 Elamuehitusotstarbel maade reserveerimine ..................................................53 6.1.2 Tootmismaa reserveerimine ...........................................................................54 6.1.3 Sadamate maa reserveerimine ........................................................................54 6.1.4 Ärimaa reserveerimine ...................................................................................55 6.1.5 Puhkealade maa reserveerimine üldiste huvide otstarbel...............................55 6.1.6 Ühiskondlike hoonete maa .............................................................................55 6.1.7 Supelrandade maa...........................................................................................55 6.1.8 Riigikaitsemaa reserveerimine .......................................................................56 6.2 Veekogude maa.......................................................................................................56 6.2.1 Veealade reserveerimine ................................................................................56 7 SÄILITAMISELE KUULUVAD ALAD....................................................................57 7.1.1 Looduskaitse all olevad alad ja kaitstavad looduse üksikobjektid .................57 7.1.2 Väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused..................................................59 7.1.3 Väärtuslikud maastikud..................................................................................60 7.1.4 Roheline võrgustik .........................................................................................62 7.2 Senise maakasutuse säilitavad alad nn valged alad.............................................62 8 RANNAKÜLADE ASUSTUSSTRUKTUUR.............................................................63 8.1 Asustuse kujunemine rannakülades.....................................................................63 8.2 Käsmu .....................................................................................................................64 8.3 Vergi ........................................................................................................................67 8.4 Altja ........................................................................................................................71 8.5 Mustoja ...................................................................................................................74 9 AJALOOLINE KÜLAMILJÖÖ JA SELLGA ARVESTAMINE VIHULA VALLA RANNAKÜLADES .................................................................................................76 9.1 Head näited.............................................................................................................76
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Ja Mageveeliste Kalaliikide Koelmualade Taastamise Programm
    SIIRDE-, POOLSIIRDE- JA MAGEVEELISTE KALALIIKIDE KOELMUALADE TAASTAMISE PROGRAMM Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Töövõtuleping nr 4-1.1/14/298 Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu 2015 Sisukord 1. Eesti koelmualad .............................................................................................................. 4 1.1 Sissejuhatus ................................................................................................................... 4 1.2 Koelmualasid kahjustavad tegurid ................................................................................ 4 1.2.1 Looduslikud mõjutegurid: ...................................................................................... 4 1.2.2 Inimtekkelised mõjutegurid: .................................................................................. 5 1.3 Kalaliikide koelmualade paiknemine ja tänapäevane seisund ...................................... 7 1.3.1 Selts: Silmulised (Petromyzontiformes): ............................................................... 7 1.3.2 Selts: Tuuralised (Acipenseriformes):.................................................................... 8 1.3.3 Selts: Heeringalised (Clupeiformes): ..................................................................... 8 1.3.4 Selts: Lõhelised (Salmoniformes): ......................................................................... 9 1.3.5 Selts: Tindilised (Osmeriformes): ........................................................................ 11 1.3.6 Selts: Haugilised (Esociformes): .........................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Valikpakkumise Teade
    Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab kirjaliku enampakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid põllu- ja rohumaid. Kasutusse antakse järgmised maatükid: 1) Harju maakonnas Anija vallas Lükati külas 1,4 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 79 (katastritunnus 14002:002:0208, riigi kinnisvararegistri kood KV11479). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 2) Harju maakonnas Anija vallas Paasiku külas 0,8 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 24 (katastritunnus 14001:001:0860, riigi kinnisvararegistri kood KV4881). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 3) Harju maakonnas Anija vallas Parila külas 0,92 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 207 (katastritunnus 14002:001:0657, riigi kinnisvararegistri kood KV45243). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 4) Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas 2,46 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Aegviidu metskond 2 (katastritunnus 14001:003:0189, riigi kinnisvararegistri kood KV5239). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 5) Harju maakonnas Anija vallas Pikva külas 1,06 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 86 (katastritunnus 14002:001:0111, riigi kinnisvararegistri kood KV3687). Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 6) Harju maakonnas ühise pakkumisena Anija vallas kokku 1,13 ha,sellest Vetla külas 0,93 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 416 (katastritunnus 14002:003:0405, riigi kinnisvararegistri kood KV51084) ja Anija vallas Voose külas 0,2 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Paunküla metskond 102 (katastritunnus 14002:003:0174, riigi kinnisvararegistrikood KV 11483).Maatükid asuvad Kõrvemaa MKA Kõrvemaa piiranguvööndis. Enampakkumise alghind 35 eurot hektari kohta aastas; 7) Harju maakonnas Kose vallas Kanavere külas 2,0 ha suurune maatükk kinnisasjast lähiaadressiga Tihase (katastritunnus 33701:004:0749, riigi kinnisvararegistri kood KV28645).
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Maakond Haljala Vald Sakussaare Küla Nõmme Maaüksuse Detailplaneering Eskiislahendus
    Töö nr DP-14-16 LÄÄNE-VIRU MAAKOND HALJALA VALD SAKUSSAARE KÜLA NÕMME MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING ESKIISLAHENDUS Tellija: Alar Rosin Koostaja: GeoBaltica OÜ [email protected] Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ Postiaadress: Tel: 5552 3686, 5517 551 Reg. kood 11347994 Sõpruse pst 2 E-post: [email protected] A. Starkopfi tn 50 Tartu linn, 50050 www.geobaltica.ee Tartu 51011 NÕMME MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU ESKIIS 2 SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA KOOSTAJA ........................ 3 2. PLANEERINGUALA ASUKOHT JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................... 3 2.1 Asukoht ........................................................................................................................ 3 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ..................................................................... 3 2.3 Olemasolevad juurdepääsud ja teed ............................................................................. 3 2.4 Olemasolev haljastus ja maastik .................................................................................. 4 2.5 Olemasolevad tehnovõrgud ......................................................................................... 4 2.6 Kehtivad piirangud ...................................................................................................... 4 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ................................................ 4 4. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUGA
    [Show full text]
  • Vihula Vallas Elavale Lapsele Elukohajärgse Munitsipaalpõhikooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Vihula Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.02.2019 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2013, 58 Vihula vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 05.08.2011 nr 6 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel. § 1. Elukohajärgne põhikool (1) Elukohajärgne põhikool on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel määratav statsionaarset õpet võimaldav põhikool, mille kaudu Vihula vald tagab Vihula valla haldusterritooriumil elavale lapsele võimaluse omandada põhiharidust. Igal lapsel on õigus õppida elukohajärgses põhikoolis sõltumata lapse hariduslikust erivajadusest või terviseseisundist. (2) Vihula vallavalitsusel on õigus määrata korraldusega lapsele elukohajärgne põhikool, kui käesolevas määruses kehtestatud tingimuste alusel ei ole võimalik määrata lapse elukohajärgset põhikooli (nt ebatäpsed andmed, lapse hooldusõigusega seotud vaidlused vms). § 2. Vihula vallas elav laps (1) Vihula vallas elav laps on koolikohustuslik isik, kelle elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Vihula valla haldusterritooriumil. (2) Kui rahvastikuregistrisse on lapse elukoha andmed kantud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega või elukoha andmed puuduvad, määrab lapse seaduslik esindaja (edaspidi vanem) lapse elukoha aadressi ise ja teavitab taotluse esitamisel sellest kooli, kes teavitab Vihula Vallavalitsust
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Külade Arhitektuuri Ja Asustusstruktuuri Analüüs
    LAHEMAA RAHVUSPARGI KÜLADE ARHITEKTUURI JA ASUSTUSSTRUKTUURI ANALÜÜS A SISSEJUHATUS .................................................... 10 B LÄHTEKOHAD JA METOODIKA ......................................... 11 1 ÜLEVAADE VARASEMATEST UURINGUTEST .................................................................................. 11 2 MÕISTED ...................................................................................................................................... 12 3 METOODIKA OSAD ....................................................................................................................... 14 4 KAARDIANALÜÜS JA ARHIIVIUURINGUD ....................................................................................... 15 4.1 Kaardianalüüs ........................................................................................................................ 15 4.2 Arhiiviuuringud....................................................................................................................... 18 4.3 Ülevaade arhiiviuuringute tulemustest ................................................................................... 18 5 INVENTEERIMINE .......................................................................................................................... 20 6 ANDMETE ANALÜÜS, KÜLATÜÜBID .............................................................................................. 21 7 VÄÄRTUSLIKE EHITISTE MÄÄRATLEMISE ALUSED NING REMONDI JA EHITAMISE NÕUDED ........... 25 7.1 Üldnõuded .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
    [Show full text]