Lahemaa Rahvuspargi Soode Kaitsekorralduskava 2015-2017
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Lahemaa rahvuspargi soode kaitsekorralduskava 20152017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................................... 3 1. Üldiseloomustus ................................................................................................................................................... 4 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................................................... 4 1.2. Maakasutus ja maaomand ........................................................................................................................... 5 1.3. Huvigrupid ................................................................................................................................................... 5 1.4. Kaitsekord .................................................................................................................................................... 6 1.5. Uuritus ja seire ............................................................................................................................................. 8 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud soode osas ................................................................................ 8 1.5.2. Riiklik seire soodega seonduvalt ........................................................................................................ 8 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ...................................................................................................... 9 2.1. Maastikulised väärtused ............................................................................................................................ 10 2.2. Loodusdirektiivi sooelupaigad .................................................................................................................. 18 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused, eelarve ja ajakava ................................................................. 21 3.1 Tegevuste kirjeldus ..................................................................................................................................... 21 3.2 Tegevustabel ............................................................................................................................................... 21 4. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine .................................................................................................... 23 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................................ 25 Lisad ........................................................................................................................................................................ 26 3 Sissejuhatus Vastavalt Looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel. Käesoleva Lahemaa rahvuspargi (edaspidi ka kaitseala või rahvuspark) soode kaitsekorralduskava (edaspidi ka kava või KKK) eesmärk on: anda ülevaade ala mõjutavatest olulistest keskkonnateguritest ja nende mõjust sellele; anda kaitse-eesmärke ja nende saavutamiseks vajalike tööde eelisjärjestatud plaan koos tööde ajakava ning mahu hinnangutega; määrata kaitseala sooalade kaitsekorralduslikud juhised järgmiseks kolmeks aastaks (kaitsekorraldusperiood); anda alus tegevuste eelisjärjestamise ja tegevusplaani koostamiseks; luua alusdokument kaitseala sooalade kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. Kava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets (tel: 3295543, e-post: [email protected]). Kaitsekorralduskava koostamisel osalesid Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitsebioloog Katrin Jürgens ja looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak. 4 1. Üldiseloomustus 1.1. Ala iseloomustus Lahemaa rahvuspargi pindala on 72 510 ha, sellest mereala moodustab ligikaudu 25 270 ha. Kaitseala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Juminda, Tammistu, Leesi, Tapurla, Virve, Kiiu-Aabla, Hara, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Uuri, Tsitre, Muuksi, Andineeme, Soorinna, Kahala, Kolga, Kemba, Kõnnu, Kalme, Kolgaküla, Loksa, Kasispea, Turbuneeme, Suurpea, Pärispea, Viinistu, Vihasoo, Kotka, Nõmmeveski, Joaveski, Valgejõe, Vanaküla, Murksi, Parksi ja Tammispea külas ning Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Eru, Tõugu, Võhma, Joandu, Uusküla, Aasumetsa, Palmse, Võsupere, Muike, Ilumäe, Vatku, Korjuse, Käsmu, Võsu, Koljaku, Lobi, Koolimäe, Lahe, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea, Vergi, Altja, Mustoja, Vainupea, Pajuveski, Karula, Vihula, Haili, Lauli, Oandu, Tepelvälja, Sagadi ja Metsanurga külas ning Kadrina vallas Loobu ja Läsna külas. Eesti orograafilise liigestuse järgi asub Lahemaa rahvuspark valdavalt Põhja-Eesti rannikumadalikul ja vähesel määral ka Loode-Eesti ehk Harju lavamaal ning Kirde-Eesti ehk Viru lavamaal. Lavamaad, mille valdav kõrgus on 30 – 70 m, piirab põhjast Põhja-Eesti klint. Sellest lõuna pool pinnakate pakseneb. Klindilähedasi loodusid asendavad karstunud paetasandikud ja merelainetest uhutud moreentasandikud, kus kohati on rohkesti kivikülve. Pinnamoodi liigestavad orud, mõnel pool ka kaljuvoored, oosid, madalad rannavallid ja teised väiksemaid pinnavormid (Raukas 1995). Klindineemikutest ja mattunud kivilahtedest sakiline klint jääb Lahemaal merest eemale. Silmapaistvamad klindineemikud on Muuksis (47 m) ja Tsitres (45 m; Leito, 2007). Lahemaa rahvuspargi maastiku eripära tuleneb siinsete maastike kujunemisest mitmesugustel jää- ja merekuhjelistel pinnavormidel, sealhulgas poolsaartel ning saartel. Maastiku erisusi loob väga pikk ja mitmekesine rannavöönd. Rannajoon on ligikaudu 130 km pikk ning mereala moodustab kaitsealast 25 270 ha (34,85%). Soome lahte sirutuvad Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar, nende vahele jäävad Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht. Rannalähedal on metsatukkadega kaetud saarekesi – tuletorniga Mohni, Haldi, Älvi, Saartneem ning Kasispea lood. Lahemaa mitmekesise pinnamoe ja iseloomulikud maastikud on moodustanud mandrijää, selle sulamisveed, meri, tuuled ja inimene (Leito, 2007). Lahemaa rahvuspark on rändkividerikkaim piirkond kogu Põhja-Euroopa jäätumisalal. Suurim kivikülv asub Käsmu metsas 400 hektaril. Juminda ja Pärispea poolsaared on samuti kividega sillutatud. Arvukatest rändrahnudest on tähelepanuväärseimad Juminda poolsaarel rabamännikus lebav Majakivi ning Painuva kivi, Tammispea rändrahn ja Jaani-Tooma Suurkivi Eru lahe ääres (Leito, 2007). 5 Rahvuspargi jõed laskuvad klindiastangult kaunite jugadena rannikumadalikule. Eriti suurejooneline on Nõmmeveski juga Valgejõel, kus joaastangust allapoole on tormav vesi uuristanud paarikümne meetri sügavuse jõeoru (Leito, 2007). Lisaks Valgejõele on olulisemad vooluveekogud rahvuspargis Altja oja, Kolga jõgi, Loo jõgi, Loobu jõgi, Mustoja oja, Pudisoo jõgi ja Võsu jõgi, mis kõik kuuluvad „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Suurimad järved on lavamaal paiknev Kahala ning rannikumadalikul paiknevad Käsmu ja Lohja järv. Geobotaanilise liigestuse järgi kuulub rahvuspark Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni (Laasimer, 1958). Siinsed sood kuuluvad Põhja-Eesti tasandiku väikeste ja keskmiste suurustega soode valdkonda, mis paikneb õhukese moreenkattega alal, kus soode arengut on mõjustanud ala vähene dreneeritus ja toitevete karbonaatsus. Domineerivad suhteliselt väikesed segatoitelised sood, mille piires võib kohata kõiki sootüüpe (Raukas, 1995). Metsadest domineerivad kaitsealal palumetsade tüübirühma kuuluvad alad – 20,9% (Kalda 1988). 16,9% puistutest kuulub laanemetsade tüübirühma ja 8,1% metsaaladest kuulub nõmmemetsade tüübirühma. Soometsade klassi kuulub ligikaudu 15% Lahemaa rahvuspargi metsadest. Sellest märkimisväärse osa moodustavad kõdusoometsad (5,1%), mis näitab küllaltki ulatuslikku inimtegevust loodusliku veerežiimi muutmisel ja metsade majandamisel. Puuliikidest domineerib kaitseala metsades harilik mänd (Pinus sylvestris), 61,1% metsade pindalast (23 329 ha). Teisel kohal on kuusk (Picea abies), 19,4% (7 409 ha). Kaske (Betula pendula & B. pubescens) on 15,2% (5 794 ha). Märkimisväärne on ka musta lepa (Alnus glutinosa) osakaal, 2,2% (837 ha). Viimane puuliikidest on indikaatoriks liigniisketele muldadele (Uurimused…, 1981). 1.2. Maakasutus ja maaomand Riigimaa moodustab kaitseala maismaast 21 740 ha (46%), jätkuvalt riigi omandis olev maa (JRO) 6 500 ha (14%) ja eramaa 19 000 ha (40%). Sooalad paiknevad riigimaal. Kõlvikulisest koosseisust moodustab rahvuspargi maismaast kõige suurema osa – 73% metsamaa, mida on kokku 34 400 ha. Soid on rahvuspargi maismaast 7,3% – 4 325 ha. 1.3. Huvigrupid Keskkonnaamet (KeA) kaitseala valitseja, kelle eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – ala külastuse korraldaja – külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning loodushoiutööde läbiviija riigimaadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja. 6 Kuusalu, Vihula ja Kadrina vallavalitsused – kohaliku kogukonna elu juhtimine selle erinevates valdkondades, sh kaitsealal kohaliku kogukonna esindamine,