38 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

38 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 38 buss sõiduplaan & liini kaart 38 Haljala Vaata Veebilehe Režiimis 38 buss liinil (Haljala) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haljala: 19:10 (2) Rakvere: 6:50 (3) Võsu: 17:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 38 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 38 buss saabub. Suund: Haljala 38 buss sõiduplaan 19 peatust Haljala marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 19:10 teisipäev 19:10 Võsu 61a Mere Tänav, Estonia kolmapäev 19:10 Vergi Tee neljapäev 19:10 Rakvere tee, Estonia reede 19:10 Lahe laupäev Ei sõida Koolimäe pühapäev Ei sõida Pedassaare Pihlaspea 38 buss info Vergi Suund: Haljala Peatust: 19 Altja Reisi kestus: 39 min Liini kokkuvõte: Võsu, Vergi Tee, Lahe, Koolimäe, Sipa Pedassaare, Pihlaspea, Vergi, Altja, Sipa, Söeaugu, Potsu Tee, Paasi, Nurga, Võsuri, Annikvere, Potsu, Lambasaare, Marga, Haljala Söeaugu Potsu Tee Paasi Nurga Võsuri Annikvere Potsu Lambasaare Marga 24 Võsu Maantee, Estonia Haljala 1a Rakvere Maantee, Haljala Suund: Rakvere 38 buss sõiduplaan 35 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Võsu 61a Mere Tänav, Estonia kolmapäev 6:50 Vergi Tee neljapäev 6:50 Rakvere tee, Estonia reede 6:50 Lahe laupäev 6:50 Koolimäe pühapäev Ei sõida Pedassaare Pihlaspea 38 buss info Vergi Suund: Rakvere Peatust: 35 Altja Reisi kestus: 68 min Liini kokkuvõte: Võsu, Vergi Tee, Lahe, Koolimäe, Sipa Pedassaare, Pihlaspea, Vergi, Altja, Sipa, Söeaugu, Potsu Tee, Paisjärve, Tiigi, Vihula, Paisjärve, Sikkani, Paasi, Nurga, Võsuri, Annikvere, Potsu, Lambasaare, Söeaugu Marga, Haljala, Haljala Tee, Kisuvere, Luha, Pahnimäe, Päide, Suvilad, Tõrremäe, Põhjakeskus, Potsu Tee Aiand, Teater, Rakvere Paisjärve Tiigi Vihula Paisjärve Sikkani Paasi Nurga Võsuri Annikvere Potsu Lambasaare Marga 24 Võsu Maantee, Estonia Haljala 1a Rakvere Maantee, Haljala Haljala Tee Kisuvere Luha Pahnimäe Päide 1 Sipelga Tee, Estonia Suvilad Tõrremäe Põhjakeskus Aiand Teater 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Rakvere Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Võsu 38 buss sõiduplaan 36 peatust Võsu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:35 teisipäev 17:35 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 17:35 Teater neljapäev 17:35 4b Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Tänav, Rakvere reede 17:35 Aiand laupäev 14:20 7 Lääne Põik, Rakvere pühapäev Ei sõida Põhjakeskus Tõrremäe Suvilad 38 buss info Haljala tee, Estonia Suund: Võsu Peatust: 36 Päide Reisi kestus: 63 min 1 Kõrtsi Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Rakvere, Teater, Aiand, Põhjakeskus, Tõrremäe, Suvilad, Päide, Pahnimäe, Luha, Kisuvere, Pahnimäe Haljala Tee, Haljala, Marga, Lambasaare, Potsu, Annikvere, Võsuri, Nurga, Paasi, Sikkani, Paisjärve, Luha Tiigi, Vihula, Paisjärve, Potsu Tee, Lauli, Sagadi Mõis, Oandu, Altja, Vergi, Pihlaspea, Pedassaare, Kisuvere Koolimäe, Lahe, Vergi Tee, Võsu Haljala Tee Haljala 1a Rakvere Maantee, Haljala Marga 24 Võsu Maantee, Estonia Lambasaare Potsu Annikvere Võsuri Nurga Paasi Sikkani Paisjärve Tiigi Vihula Paisjärve Potsu Tee Lauli Sagadi Mõis Oandu Altja Vergi Pihlaspea Pedassaare Koolimäe Lahe Vergi Tee Võsu 61a Mere Tänav, Estonia 38 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Vaata live saabumisaegu Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Vihula Valla ÜP 2002
    VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Asend.........................................................................................................................6 1.2 Looduskeskkond.......................................................................................................6 1.2.1 Veestik..............................................................................................................8 1.3 Asustus ja rahvastik...............................................................................................11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ......................................................13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS........................................................................16 2.1 Tugevused ...............................................................................................................16 2.2 Nõrkused.................................................................................................................17 2.3 Võimalused .............................................................................................................18 2.4 Ohud........................................................................................................................19
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Taotluse Kuupäev Taotleja Maakond 15.06.2020 Paide Linn, Tööstuse Tn
    Taotluse kuupäev Taotleja Maakond 15.06.2020 Paide linn, Tööstuse tn 18 korteriühistu Järvamaa 26.06.2020 Rakvere vald, Näpi alevik, Näpi tee 16, Näpi tee 18 korteriühistu Lääne-Virumaa 06.07.2020 Rakvere linn, Tuleviku tn 13 korteriühistu Lääne-Virumaa 26.06.2020 Rakvere vald, Näpi alevik, Näpi tee 16, Näpi tee 18 korteriühistu Lääne-Virumaa 04.07.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Jõe tn 4, Jõe tn 4a korteriühistu Lääne-Virumaa 13.06.2020 Vinni vald, Vinni alev, Sõpruse tn 3 korteriühistu Lääne-Virumaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 34 korteriühistu Raplamaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 38 korteriühistu Raplamaa 02.07.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Põllu tn 7 korteriühistu Lääne-Virumaa 02.07.2020 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 38 korteriühistu Lääne-Virumaa 09.07.2020 Rakvere linn, Rohuaia tn 22 korteriühistu Lääne-Virumaa 26.06.2020 Vinni vald, Vinni alevik, Kiige tn 5 korteriühistu Lääne-Virumaa 13.06.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Puiestee tn 13 korteriühistu Lääne-Virumaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 32 korteriühistu Raplamaa 11.06.2020 Rakvere linn, Võidu tn 70 korteriühistu Lääne-Virumaa 04.07.2020 Vinni vald, Vinni alevik, Tiigi tn 5 korteriühistu Lääne-Virumaa 11.06.2020 Rapla vald, Rapla linn, Mahlamäe tn 8 korteriühistu Raplamaa 09.07.2020 Rapla vald, Rapla linn, Mahlamäe tn 6 korteriühistu Raplamaa 18.06.2020 Kadrina vald, Kadrina alevik, Pargi tn 24 korteriühistu Lääne-Virumaa 18.06.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Aasa tn 3 korteriühistu
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
    [Show full text]
  • Riina Kens: Ema Peab Olema Lahke Ja Hea Emadepäeval, Nii Nagu Perenaise Sõnul Kohtub Pere Ka Sellest Nad Ei Taha Õues Olla
    MAI 2019, nr 5 Uus vallavanem Ivar Lilleberg Kas emasüdant tunned sa? loodab valla juhtimises Nii õrn, nii kindel! Muutmata erimeelsused likvideerida ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! Lydia Koidula lk 3 Riina Kens: ema peab olema lahke ja hea Emadepäeval, nii nagu Perenaise sõnul kohtub pere ka sellest nad ei taha õues olla. Küsivad, peamist õpetust, mida ta laste- ka teistel suurema- enamus koosseisus jõuludel ja ilma.“ et mis nad teevad seal. Nemad le hommikust õhtuni tavatses ema-isa sünnipäevadel. Kokku tahaksid rohkem olla nutisead- korrutada: „Üks kord kui ise tel pühadel, koguneb saadakse ka isade- ja emade- metes. Aga mina saadan ikka oled ema, siis tunned ja saad Ilumäel Kenside pere- päeval ning jaanitulel, kuid siis õue, et vot kella kolmeni män- aru, mis valesti tegid. Enne ei kond. Peres on ühte- ei pruugi kõik korraga kohal gite õues. Siis tulevad ka mitu saa aru, kui omal nahal oled läbi kokku 44 inimest: Riina olla.“ korda vahepeal küsima, et teinud.“ „Praegu veel mahume kas kell on kolm.“ Teine, mille järgi ka Riina ise ja Heino, nende 9 last ühise laua taha,“ vastas elab, on järgmine: „Kui teed, koos kaasadega ja 24 Riina küsimusele, et kas EMA PEAB tee hästi või ära tee üldse.“ lapselast. nii suur pere korraga OLEMA HEA Minu lapsed kasutavad ka lapsepõlvekodu katu- „Tagant järgi tarkuse- neid ütlusi oma elus. Näiteks se alla mahub. „Meil na võin ma öelda, et minu üks tütardest on restora- Katrin Kivi on maja teine kor- emaks olemise juures nis juhataja ja seda tarkust tea- toimetaja rus spetsiaalselt selle on kõige tähtsam see, vad ka kõik tema töötajad.“ jaoks kohandatud.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – Th Th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014
    The “Baltic Classic and Vintage Car Rally 2014” is a well organized rally tried and tested in 2012 by the 20-Ghost Club, the oldest Rolls Royce club in the world, headed by Sir John Stuttard. Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – th th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014 White nights, unspoilt nature, the Baltic sea, medieval cities, stunning landscapes, vibrant Riga, charming Tallinn and participation in 2nd Vihula Manor Vintage and Classic Car Day at the unique Vihula Manor Country Club & Spa ul Program TUESDAY, JUNE 24th – TUESDAY, JULY 1ST 2014 24.06 (Tue), Arrival in Riga Upon individual arrival in Riga we will be accommodated at the 5-star Hotel Radisson Blu Ridzene, built in the 70es as a governmental hotel. After Latvia regained indepen- dence the hotel underwent complete renovation, which gave it a very stylish Scandinavian design. Riga, founded in 1201 by the German bishop Albert, is the largest of the three Baltic capitals and boasts a real kaleidoscope of architectural styles. 14.00-17.00 The afternoon walking tour of the Old Town will acquaint us with all the splendours of medieval Riga including Riga Castle, the Dome Cathedral, St. Peter's Church, St. Jacob's Church, the Swedish Gate, the Three Brothers, the Large and Small Guild Houses and the Powder Tower. In the evening we enjoy a Latvian nouvelle cuisine welcome dinner at the stylish Restaurant La Boheme in Riga's famed Art Nouveau quarter. 25.06 (Wed), Riga – Bauska – Rundale Palace – Jurmala – Riga, 210 km The day is reserved for a day trip to the South of Latvia.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vallas Elavale Lapsele Elukohajärgse Munitsipaalpõhikooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Vihula Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.02.2019 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2013, 58 Vihula vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 05.08.2011 nr 6 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel. § 1. Elukohajärgne põhikool (1) Elukohajärgne põhikool on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel määratav statsionaarset õpet võimaldav põhikool, mille kaudu Vihula vald tagab Vihula valla haldusterritooriumil elavale lapsele võimaluse omandada põhiharidust. Igal lapsel on õigus õppida elukohajärgses põhikoolis sõltumata lapse hariduslikust erivajadusest või terviseseisundist. (2) Vihula vallavalitsusel on õigus määrata korraldusega lapsele elukohajärgne põhikool, kui käesolevas määruses kehtestatud tingimuste alusel ei ole võimalik määrata lapse elukohajärgset põhikooli (nt ebatäpsed andmed, lapse hooldusõigusega seotud vaidlused vms). § 2. Vihula vallas elav laps (1) Vihula vallas elav laps on koolikohustuslik isik, kelle elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Vihula valla haldusterritooriumil. (2) Kui rahvastikuregistrisse on lapse elukoha andmed kantud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega või elukoha andmed puuduvad, määrab lapse seaduslik esindaja (edaspidi vanem) lapse elukoha aadressi ise ja teavitab taotluse esitamisel sellest kooli, kes teavitab Vihula Vallavalitsust
    [Show full text]