Riina Kens: Ema Peab Olema Lahke Ja Hea Emadepäeval, Nii Nagu Perenaise Sõnul Kohtub Pere Ka Sellest Nad Ei Taha Õues Olla

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Riina Kens: Ema Peab Olema Lahke Ja Hea Emadepäeval, Nii Nagu Perenaise Sõnul Kohtub Pere Ka Sellest Nad Ei Taha Õues Olla MAI 2019, nr 5 Uus vallavanem Ivar Lilleberg Kas emasüdant tunned sa? loodab valla juhtimises Nii õrn, nii kindel! Muutmata erimeelsused likvideerida ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! Lydia Koidula lk 3 Riina Kens: ema peab olema lahke ja hea Emadepäeval, nii nagu Perenaise sõnul kohtub pere ka sellest nad ei taha õues olla. Küsivad, peamist õpetust, mida ta laste- ka teistel suurema- enamus koosseisus jõuludel ja ilma.“ et mis nad teevad seal. Nemad le hommikust õhtuni tavatses ema-isa sünnipäevadel. Kokku tahaksid rohkem olla nutisead- korrutada: „Üks kord kui ise tel pühadel, koguneb saadakse ka isade- ja emade- metes. Aga mina saadan ikka oled ema, siis tunned ja saad Ilumäel Kenside pere- päeval ning jaanitulel, kuid siis õue, et vot kella kolmeni män- aru, mis valesti tegid. Enne ei kond. Peres on ühte- ei pruugi kõik korraga kohal gite õues. Siis tulevad ka mitu saa aru, kui omal nahal oled läbi kokku 44 inimest: Riina olla.“ korda vahepeal küsima, et teinud.“ „Praegu veel mahume kas kell on kolm.“ Teine, mille järgi ka Riina ise ja Heino, nende 9 last ühise laua taha,“ vastas elab, on järgmine: „Kui teed, koos kaasadega ja 24 Riina küsimusele, et kas EMA PEAB tee hästi või ära tee üldse.“ lapselast. nii suur pere korraga OLEMA HEA Minu lapsed kasutavad ka lapsepõlvekodu katu- „Tagant järgi tarkuse- neid ütlusi oma elus. Näiteks se alla mahub. „Meil na võin ma öelda, et minu üks tütardest on restora- Katrin Kivi on maja teine kor- emaks olemise juures nis juhataja ja seda tarkust tea- toimetaja rus spetsiaalselt selle on kõige tähtsam see, vad ka kõik tema töötajad.“ jaoks kohandatud. et sa oleksid koguaeg Riina sõnul tunneb ta oma Kes on pereema Riina Kens? Sinna saame panna kohal, hea ja südam- laste üle suurt uhkust. „Võrrel- Selle küsimuse peale teatas ta pika laua, et koos süüa. lik. Ma ise tunnen, et des nende enda lastega, oli neil lõbusalt, et on üks vana inime- Suveti laagerdame mul jäi sellest väga pal- ju nii raske lapsepõlv: koguaeg ne, kes ei tunne ega saa aru, et seal.“ ju puudu,“ arvas Riina. pidi teistega arvestama, toidu- ta on vana: kogu aeg hüppaks, „Minul on sünnipäev Riina viimased 4 last lauaski ei saanud süüa nii palju, kargaks ja lööks trummi. suvel aga isal märtsis, mõt- sündisid aastaste vahe- et keegi jääks ilma.“ „Suurema osa oma elust lesime, et võib-olla hakkaks dega, nende kasvamise ajal „Ülikooli haridusega on mul olen olnud ema rollis,“ jätkas sünnipäeva koos suvel pida- rippus ta enda sõnul tihti- kaks tüdrukut, selle on nad ise ta. „Minu esimene laps sündis, ma. Kui lapsi veel lisandub, siis peale telefoni otsas ja nuttis saavutanud. Meil ei olnud ju kui olin 18-aastane, viimane varsti tõesti ei mahu enam tup- Riina Kens abikaasale, et enam ei jõua. Ni- võimalik lapsi eriti koolitada,“ kui olin 32. Kui lapsed suureks pa ära,“ naeris ta. melt töötas pereisa ligi kümme jätkas ta. „Nad on praegu nii kasvasid, siis algas minul uues- 44 inimest ühes majas on pa- aastat metsas. „Meil oli nagu tublid, nad on sõnnikust nii- ti lapsepõlv, ja hakkasin tantsu ras väljakutse. „Vanasti oli nii, PRAE- „Lapsed visiitabielu.“ moodi rammu saanud, nad saa- lööma.“ et kui esimesed väimehed ja GUSED LAP- veetsid enamuse „Ema oli nagu miilits kodus, vad elus nii ilusti hakkama, nad miniad tulid siia majja, siis oli SED ON TEISTMOODI aja õues, jooksid mööda met- pidi koguaeg paukuma, ja eks on väga lahtiste kätega. Ja mina SUURES PERES ON hirmus kisa ja lärm, nagu itaa- Ema Riina rääkis, et tema lap- si ja ehitasid onne. Minu kolm nad olid ka parajad huligaanid. ei ole selles üldse osaline, olen OMAD VÄLJAKUTSED lia pere. Mitte, et keegi oleks sed olid väga iseseisvad, nagu poega on kuldsete kätega ehi- Neid jätkus igale poole. Poiste- neile ainult suppi keetnud, aga Riina ise kasvas kolmelapselises karjunud, vaid meil on lihtsalt selle aja lapsed ikka tavatsesid tajad ja olen neile öelnud, et ga oli palju lihtsam, tüdrukud, nad on ise kasvanud sellisteks, peres, kuid tema isal oli samuti palju elavat juttu ja nad läksid olla. „No multikaid nad ikka vaata kui hea, et ema teid omal need hakkasid vastu ju.“ nagu nad on. suur pere. Riina ütleb, et tema sageli ära peavaluga. Nüüd on said ka vaadata. Aga vahel, kui ajal tuppa ei lasknud.“ lastel on pigem väikesed pered - nad muidugi harjunud. Teras ju asjad olid tegemata – olin nei- „Lastelastega on aga teisipidi. OMA LASTE ÜLE UHKE üks kuni neli last karastub.“ le ju vastikult karm ema – jäid Kui nad mulle külla tulevad, siis Riina rääkis, et tal on kaks ümberkaudseid inimesi sega- jal lapsed sirguvad, siis ema oli ümbritses, kui kodus õdede ja metsast kokku pool tonni sam- Meie Riina koori laulma… olen kindel, et kodus haldjas, kes jõudis 2-ki- vendadega lihtsalt mängisime. malt, kännuseeni, mingeid var- on üks enam-vähem samasugune oli lomeetrisest puhta pesu hun- Ta on edendanud kultuuri si, ja tegime hommikul vara ka Krõtakese tantsurühma al- nikust 3 sekundiga üles leida Võhmal, meie oleme kõik suu- köögilauale nendest ikebaana. äge gus. mu lemmiksärgi! Ta jõudis selle reks kasvanud ning anname Joonistasime kaardid ja see oli Igal seltsil peaks olema ka triikida, kuigi koolibussile talle rahu. Igapäevaselt lapsed meie üllatus emale! naine! oma Riina – alati ja igal jõudmiseni oli jäänud 2 minu- muidugi helistavad ja kurda- Hilisemast ajast üks kihvt pool tegutseja ja eestve- tit. Enne seda jõudis ta saiale vad muresid, jagavad rõõme, emadepäev oli kolm kevadet Just tema eest- daja, kaasamõtleja, lah- vorsti lõigata ja punasõstramor- aga see kõik käib elutegevuse tagasi. Vanem vend Märt vedas vedamisel juh- tiste kätega ustav kaas- sile suhkrut lisada – kõik see, et juurde - eriti kui saabumas on oma õed metsa matkama, kus tus 2007. aastal lane, kes hoiab omasid neljal lapsel neljal lapsel saaks emadepäev! ise lõkkeplatsi meisterdasime. see, et Võhmal ja kelle peale saab alati päev alata! Emadepäevaga seoses mee- Õhtul lõkke ääres vennastusi- võttis kohali- kindel olla! Ema on olnud meile ema, nub mulle lapsepõlvest lugu, me, rääkisime lapsepõlvelu- kelt memmedelt Aitäh, Riina, et Sa meil kes on suunanud, kuidas igal mil eelmisel päeval korjasime gusid ja öö hakul uinusime rahvamaja tegemi- olemas oled! Tänu Sinule on laupäeval - pesupäeval - pesu üksteise kaisus magamiskot- sed üle mõnevõrra meil ikka endiselt VÕHMA! pesta. Otse kaevust veega pesu tides. Emadepäeva hommikul „noorem“ seltskond ja Anneli Kivisaar loputamine on teinud käed venna oli õdedele - kes kõik Sinu seltsiline Anneli tekkis uus mittetulundus- tugevaks ja karastanud samas ka emad - pohla- ühing nimega Võhma Seltsi- taan- mind eluks. Ema on ol- vartest teed teinud ja maja. ne. Ükski nud isale naine. Nad üheskoos matkasime Sellest ajast alates on Riina uus mõte või pöörane idee ei on mulle siiani ees- Esku metsast kodu käed olnud küljes kõigel, mis ole tema jaoks teostamatu. Ehe Ema oli kujuks, sest abiel- poole! Koju jõudes vähegi toimetamist ja sättimist näide on üks suvine sünnipäev kodus haldjas ludes tõotatakse tervitasid lapsed vajab, olgu see siis näitlemine, 2007. aastal, kui koos oli selts- ju, et ollakse koos saabunud emasid lavastamine, laulmine, tantsi- kond, kes ühel hetkel laulu lahti Ema......Praegu, olles 39 aas- nii rõõmudes kui ja meie tervitasime mine, kütmine, koristamine, lõi. Riina kommenteeris: „No tane ja mõeldes emale, siis raskustes! Ema on oma ema! See oli õmblemine, seltsi juhatuses me peame selle segakoori ikka tekib suur tänulikkuse tunne! lihtsalt inimene. väga ere hetk ema- otsuste tegemine, talgutamine, ära tegema, kuulake ometi, kui Kuidas ta omal ajal on jõudnud Ta on unistanud, et depäevast. peokorralduses osalemine või palju lauljaid meie kandis on.“ olla laste kõrvalt koduhaldjas, saaks ennast teos- Merike lihtsalt mõnusalt Võhma ägeda- Mõeldud – tehtud! Järg- lastele ema, mehele naine ja tada kultuurivald- Riina ja Heino tütar tel pidudel pidutsemine. mise kuu valla ajalehes ilmus lihtsalt inimene? konnas, ka rahust ja Riina on oma ütlemistes väga kuulutus, kus Riina Võhma Kui ma oma ema tahkudeks vaikusest on ta unistanud Merike Kens otsekohene ja tegemistes spon- seltsi esindajana kutsus kõiki kirjeldan, nagu puu, kelle na- selle lärmi kõrvalt, mis teda 2 Tasub teada mai 2019 MÕNE REAGA alala alla Snumid Järgmine Haljala Valla Sõnumid ilmub mai viimaseks tööpäevaks Oodatud on vihjed ja kaastööd iga kuu 15. kuupäevaks Ajalehe vastutav väljaandja on Haljala Vallavalitsus Mere tn 6, Võsu alevik, 45501 Lääne-Virumaa Telefon: 327 8227, E-post: [email protected] Lahemaa looduse rüpes metsa ja mere ääres asub väike Võsu põhikool. 2019. aasta septembris kooliteed alustavad lapsed ootavad oma kaaslaseks innustavat, avatud ja rõõmsameelset 1.-14. aprillil toimus kaasava Lihavõtteseadete meisterdamine. Foto: U. Kingumets KLASSIÕPETAJAT eelarve ideede hääletamine (osalise või täiskoormusega) Valida oli võimalik 7 idee vahel. Iga inimene sai anda ühe hääle. TÖÖ KIRJELDUS: Topelt antud hääled arvestati tulemustest maha. ● Lastele turvalise arengukeskkonna loomine ja koolirõõmu hoidmine; Kui möödunud aastal panustas 69 valla elanikku kaasava eelarve ● õppe- ja kasvatustegevuste korraldamine; ideede hääletamisel, siis nüüd oli hääleandjaid ligi 200. ● koostööprojektides kaasalöömine. Sel aastal saavad hääletamise tulemusena esimensena oma pro- jekti teostada Karepa rahvas (projekt nr 5 sai 55 häält) Tõenäoliselt PAKUME: saavad kaasavast eelarvest osa ka teiseks jäänud Aaspere lastemän- Väikeseid liitmata klasse; ● guväljaku projekti esitajad (projekt nr 4 sai 43 häält). ● sõbralikku ja toetavat meeskonda; Täpsed summad selguvad peale hankeid. Lisainfot on võimalik ● võimalusi enesetäiendamiseks ja arenguks; lugeda valla kodulehelt. ● võimalust olla otsustamisel osaline; ● toredaid õpilasi. VHS CV ja erialast haridust (võib olla omandamisel) tõendavate dokumentide koopiad Vihula Mõis pakub tööd Õunapuude kevadist hoolduslõikust tegemas. Foto: U. Kingumets palume saata 15. maiks 2019. a aadressil: [email protected]. Lisainfo: Liina Altroff, Võsu Kooli direktor, tel 5649 5863. Oled meile väga oodatud. HOOLDUSTÖÖLISELE Varangu külaseltsi Kasuks tulevad oskused siseruumide kevadised toimetused. ja tehnosüsteemide remonttöödel. Oleme jõudnud talvel alustatud aiandusalase projekti tege- Lisa info tel.
Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Taotluse Kuupäev Taotleja Maakond 15.06.2020 Paide Linn, Tööstuse Tn
    Taotluse kuupäev Taotleja Maakond 15.06.2020 Paide linn, Tööstuse tn 18 korteriühistu Järvamaa 26.06.2020 Rakvere vald, Näpi alevik, Näpi tee 16, Näpi tee 18 korteriühistu Lääne-Virumaa 06.07.2020 Rakvere linn, Tuleviku tn 13 korteriühistu Lääne-Virumaa 26.06.2020 Rakvere vald, Näpi alevik, Näpi tee 16, Näpi tee 18 korteriühistu Lääne-Virumaa 04.07.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Jõe tn 4, Jõe tn 4a korteriühistu Lääne-Virumaa 13.06.2020 Vinni vald, Vinni alev, Sõpruse tn 3 korteriühistu Lääne-Virumaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 34 korteriühistu Raplamaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 38 korteriühistu Raplamaa 02.07.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Põllu tn 7 korteriühistu Lääne-Virumaa 02.07.2020 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 38 korteriühistu Lääne-Virumaa 09.07.2020 Rakvere linn, Rohuaia tn 22 korteriühistu Lääne-Virumaa 26.06.2020 Vinni vald, Vinni alevik, Kiige tn 5 korteriühistu Lääne-Virumaa 13.06.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Puiestee tn 13 korteriühistu Lääne-Virumaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 32 korteriühistu Raplamaa 11.06.2020 Rakvere linn, Võidu tn 70 korteriühistu Lääne-Virumaa 04.07.2020 Vinni vald, Vinni alevik, Tiigi tn 5 korteriühistu Lääne-Virumaa 11.06.2020 Rapla vald, Rapla linn, Mahlamäe tn 8 korteriühistu Raplamaa 09.07.2020 Rapla vald, Rapla linn, Mahlamäe tn 6 korteriühistu Raplamaa 18.06.2020 Kadrina vald, Kadrina alevik, Pargi tn 24 korteriühistu Lääne-Virumaa 18.06.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Aasa tn 3 korteriühistu
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Koeru Valla Üldplaneering
    Koeru valla üldplaneering SISUKORD SISSEJUHATUS .........................................................................................................................4 1. KOERU VALLA ASEND JA OLUKORRA KIRJELDUS ..........................................5 1.1 Asukoht ja kujunemine............................................................................................5 1.1.1 Asukoht ......................................................................................................................5 1.1.2 Ajalooline kujunemine. ..............................................................................................5 1.2 Territooriumi jaotus ................................................................................................7 1.2.1 Elanikkond .................................................................................................................7 1.2.2 Keskused ....................................................................................................................9 1.3 Looduskeskkond.......................................................................................................9 1.3.1 Mullastik ..................................................................................................................10 1.3.2 Maavarad..................................................................................................................10 1.3.3 Põhjavesi ..................................................................................................................11 1.3.4 Veekogud .................................................................................................................11
    [Show full text]
  • LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control
    BoringsBlackwell Publishing Ltd in trepostome bryozoans from the Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control PATRICK N. WYSE JACKSON AND MARCUS M. KEY, JR. Wyse Jackson, P.N. & Key, M.M., Jr. 2007: Borings in trepostome bryozoans from the LETHAIA Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control. Lethaia, Vol. 40, pp. 237–252. The evolution of borings has shown that the morphology of borings is a function of both the borer and its substrate. This study investigated the effect of bryozoan internal skeletal morphology on the dimensions and distribution of borings. One hundred and forty-three trepostome colonies from the Middle and Upper Ordovician strata of northern Estonia were examined. Of these, 80% were matrix entombed, longitudinally sectioned ramose and hemispherical colonies, and 20% were matrix-free hemispherical colonies that allowed examination of the colony surfaces. Seventy-one percent of the ramose colonies were bored, whereas 88% of the hemispherical colonies were bored. On average, only 8% of colony surface areas were bored out. Borings were more ran- domly oriented in the hemispherical colonies. In contrast in the ramose colonies, the borings tended to more restricted to the thin-walled endozone and thus parallel to the branch axis. This is interpreted to be a function of the thick-walled exozones con- trolling to some extent where the borer could bore. Based on morphology, the borings in the hemispherical colonies are referred to Trypanites and those in the ramose colonies to Sanctum. Sanctum is revised to include two possible openings and to recognize that boring shapes were inherently constrained by the thick-walled exozones of the host bryozoan colonies.
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]