Ja Mäeveeru (35203:001:0123) Maaüksuste Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas paiknevate Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Aruanne

Tellija: OÜ Oldekop

Töö koostaja: OÜ Alkranel

Projektijuht: Alar Noorvee

Vastutavad täitjad: Tanel Esperk

Elar Põldvere

Tartu 2008 -2009

2 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Sisukord

Sissejuhatus ...... 5 1. Üldosa ...... 7 1.1. Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus ...... 7 1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ning seos teiste kehtivate planeeringutega ...... 8 1.2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega ...... 8 1.2.2. Seos Kuusalu valla arengudokumentidega ...... 10 1.2.3. Seos õigusaktidega ...... 11 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 13 2.1. Teostatud uuringud ...... 13 2.2. Detailplaneeringu mõjuala kirjeldus ...... 13 2.3. Ala maastikuline, geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ...... 14 2.4. Klimaatilised tingimused ...... 17 2.5. Koosluste iseloomustus, kaitsealad ja kaitstavad liigid ...... 18 2.5.1. Natura 2000 alad ...... 19 2.6. Ala kultuurilis-ajalooline iseloomustus ...... 22 2.7. Sotsiaal-majandusliku keskkonna iseloomustus ...... 24 2.8. Ala varasema kasutuse kirjeldus, sh olemasolev olukord ...... 24 3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus 26 3.1. Alternatiiv I – detailplaneeringu elluviimine (kavandatav tegevus) ...... 26 3.2. Null-alternatiiv ...... 28 3.3. Alternatiiv II ...... 28 4. Detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja leevendavad meetmed ...... 29 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele (sh joogivee ammutamine ja reovee- ning sõnnikukäitlus, sademevee ärajuhtimine) ning pinnasele ...... 29 4.1.1. Mõju põhja- ja pinnaveele ...... 29 4.1.2. Mõju pinnasele ...... 35 4.2. Mõju õhukvaliteedile (sh müra-, õhusaaste) ...... 38 4.3. Mõju elustikule ja ökosüsteemidele (loomastik, taimestik, rohevõrgustik) ...... 39 4.4. Mõju maastikuilmele ja maakasutusele ...... 43 4.5. Mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh radooni riskitegur, liiklusohutus) ...... 48 4.6. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (sh jäätmeteke) ...... 51 5. Mõju Natura 2000 aladele (nn Natura hindamine) ...... 53 5.1. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitse korraldamisega ...... 53 5.2. Detailplaneeringuala mõjupiirkonda jäävate Natura-alade kirjeldus ...... 53 5.3. Mõju hindamine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ..... 55 5.3.1. Mõju elupaigatüüpidele ...... 56 5.3.2. Mõju linnustikule ...... 57 5.3.3. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus Natura-alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast ...... 60 5.3.4. Kokkuvõte Natura hindamisest ...... 61 6. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik ...... 63

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 3 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 7. Vajalik keskkonnaseire...... 68 8. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise aruande koostamisel ...... 69 9. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi .. 70 10. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte ...... 71 10.1. Detailplaneeringuala keskkonna ülevaade ...... 71 10.2. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist ...... 72 10.3. Mõjude hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed ...... 73 Kasutatud materjalid ...... 87

LISAD Lisa 1. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamisotsus Lisa 2. KSH programm ja selle avalikustamisega seotud dokumendid Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Kaitsekorralduslikult olulised haudelinnud Mõisaääre ja Mäeveeru maaüksusel ning paiknemine maa-alal tulenevalt detailplaneeringuga kavandatavast Lisa 5. Puurkaevu (kat. nr 4866) veekvaliteedi analüüs Lisa 6. KSH aruande avalikustamisega seotud dokumentatsioon Lisa 7. Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva – Lääne-Viru regiooni seisukoht KSH aruandele ning detailplaneeringu esialgne eskiisjoonis ja alternatiivsed lahendused ning KSH alusel täiendatud eskiisjoonis Lisa 8. KSH aruande teise avalikustamisega seotud dokumentatsioon Lisa 9. KSH aruande heakskiitmise otsus

4 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas asuvate Mõisaääre (kat. tunnus 35203:001:0124) ja Mäeveeru (kat. tunnus 35203:001:0123) katastriüksuste detailplaneering. Detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Kuusalu Vallavalitsuse 23.03.2006. a korraldusega nr 268 (lisa 1).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele . KSH käigus viiakse eraldi osana läbi ka nn Natura hindamine.

Detailplaneeringu koostajaks on Arhitektuuribüroo Zero OÜ ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapooleks OÜ Oldekop. Detailplaneeringu kehtestajaks on Kuusalu Vallavolikogu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi teostab OÜ Alkranel ning järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Harju – Järva – Rapla regioon. Huvitatud isikuteks on: • OÜ Oldekop (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, arendaja); • Kuusalu Vallavalitsus; • Kuusalu Vallavolikogu; • Keskkonnaameti Harju – Järva – Rapla regioon (KSH programmis toodud Harjumaa Keskkonnateenistuse ja Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva – Lääne-Viru regiooni asemel); • Tallinna tervisekaitsetalitus; • Sotsiaalministeerium; • Muinsuskaitseamet; • Harju Maavalitsus; • Põhja Regionaalne Maanteeamet; • Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused; • Naaberkinnistute omanikud; • Kohalikud elanikud, kes on huvitatud piirkonna arengust.

KSH programm, selle avaliku arutelu protokoll ning programmile esitatud ettepanekute ja küsimuste vastused on toodud lisas 2. KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnateenistuse 12.05.2008. a kirjaga nr 30-11-4/23653-2 (lisa 3). KSH avalikustamisprotsessi ülevaade on toodud ptk. 8. Tulenevalt KSH aruande avalikustamise käigus tehtud ettepanekust täiendati KSH aruannet alternatiiv II hindamisega (vt ptk 3).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) viis läbi OÜ Alkranel töörühm koosseisus: • Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert, litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0098); • Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0118); • Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – projektijuht; • Annika Veske (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist; • Riina Raasuke (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 5 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel KSH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 02.05.2009. a kirjaga nr HJR 6-8/11516-2 (lisa 9).

6 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 1. Üldosa 1.1. Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus

Käesoleva KSH objektiks on Harju maakonnas Kuusalu vallas Soorinna külas (joonis 1.1) Mõisaääre (katastriüksuse tunnus: 35203:001:0124) ja Mäeveeru (katastriüksuse tunnus: 35203:001:0123) maaüksustele koostatav detailplaneering. Ala pindala on ca 27 ha, seejuures toimub reaalne arendustegevus ca 6,5 ha (alternatiiv I) ja ca 3 ha (alternatiiv II) suurusel maa- alal.

Joonis 1.1. Detailplaneeringuala asukoht (allikas: Regio kaardiatlas, 2007).

Detailplaneeringu eesmärgiks on: • maa-ala maatulundusmaa ja transpordimaa kruntideks jagamine ja nende ehitusõiguse määramine; • teedevõrgu planeerimine; • maa-ala vertikaalne planeerimine; • tehnorajatiste asukohtade määramine ja kruntide planeerimine (reovee kogumismahutid, tuletõrjeveemahuti); • tehnovõrkude paiknemise määramine (veevarustus-kanalisatsioon, tuletõrje veevarustus, elekter, valgustus, side).

Detailplaneeringu koostamise vajaduse tingis arendaja soov taastada planeeringualale jäävad vanad Loo mõisa abihooned ning luua loomakasvatustalu. Seejuures kavandatakse detailplaneeringuga olemasoleva Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamist, mille üheks peamiseks põhjuseks on kinnistute (Mõisaääre ja Vesiveski, kat. nr 35203:001:0446) omanike soov, et detailplaneeringu elluviimise järgselt läheksid Mõisaääre kinnistul paiknevad käesoleval hetkel lagunevad mõisahooned naaberkinnistu (Vesiveski) omaniku kasutusse.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 7 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Kogu planeeringuprotsessi ja Loo - Andineeme tee ümbertõstmisega moodustavad Vesiveski ja Mõisaääre kinnistute hoonestus terviklikud talukompleksid.

1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ning seos teiste kehtivate planeeringutega

Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas asuvate Mõisaääre (kat. tunnus 35203:001:0124) ja Mäeveeru (kat. tunnus 35203:001:0123) katastriüksuste detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Kuusalu Vallavalitsus 23.03.2006. a otsusega nr 268 (lisa 1).

1.2.1. Seos kõrgemate strateegiliste dokumentidega

Harjumaa maakonnaplaneeringuga (I etapp, kehtestatud 1999. a) ei ole detailplaneeringualale piiranguid ette nähtud. Samas tuleb arvestada, et tegemist on Lahemaa rahvuspargi alaga. Maakonnaplaneering seab üheks eesmärgiks pakkuda keskkonnasõbralikke turismi- ja puhkevõimalusi (matkarajad, vaatamisväärsused, teenindus), eelkõige maaturismi (sh taluturismi) arengut soodustades. Soovitakse parandada puhkamise ja vaba aja veetmise võimalusi ning eesmärgiks on seatud metsa- ja põllumajandusliku maa kasutamine nii, et säiliks Eestile iseloomulikud maastikustruktuurid ja maakodud. Tagada tuleb ka kaitsealade valmisolek huviliste vastuvõtuks, milleks tuleb rajada puhkealade infrastruktuur, et maht vastaks vajadusele.

Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud 2003. a) kohaselt paikneb detailplaneeringuala maakondliku ning võimaliku üleriigilise tähtsusega Lahemaa väärtusliku maastiku territooriumil (joonis 1.2). Planeeringualast 100 m läänes paikneb piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridor K9 ning 400 m kaugusel lõunas piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku tuum- ehk tugiala T9.

Joonis 1.2. Väljavõte Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaardist detailplaneeringualal.

Lahemaad on teemaplaneeringus kirjeldatud kui väärtuslikku loodus- ja puhkemaastikku. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark (loodud 1971. a), mille peamine rikkus on tema

8 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel maastikuline mitmekesisus (kadastikud, loopealsed, pangametsad, sood, põliskülad jms) ja selle tutvustamiseks loodud teenindusvõrk. Ala ohtudena on toodud tüüpilised maareformiga kaasnevad tegevused nagu kohati liiga hoogustunud ehitustegevus rannas ning kohatine rohumaade võsastumine.

Teemaplaneeringu kohaselt on väärtuslike maastike määratlemise ja selle tulemustele toetuvate planeeringute kaugemad eesmärgid: • Kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo jälgede näol. • Maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. • Kohaliku elu, sh maaelu toetamine.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määrusega nr 109) kohaselt on Lahemaa rahvuspark loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi valitseja nõusolekuta on rahvuspargis keelatud: • maa sihtotstarbe kinnitamine ja muutmine; • maa- ja metsakorralduskavade kinnitamine; • geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd; • uute veekogude rajamine, veekogude kuju ja veetaseme muutmine, sildade ja truupide rajamine; • rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine väljaspool selleks planeeringuga ettenähtud kohti kaitsealuse maa, metsamaa ja loodusliku rohumaa sihtotstarbega maadel ning mereäärsetel kallasradadel; • ehitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; • avalikuks kasutamiseks mõeldud telkimis- ja lõkkekohtade rajamine; • ulukite arvukuse reguleerimine; • metsatööd.

Lisaks on piiranguvööndis, kuhu kuulub ka detailplaneeringuala, keelatud järgmised tegevused (järgnevalt toodud vaid käesoleva dokumendi mõistes asjakohased tegevused): • uute maaparandussüsteemide rajamine; • lõppraie lageraiena, välja arvatud turberaie ja seisundijärgne lageraie; • prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohalike olmejäätmete ladustamine selleks planeeringuga ettenähtud kohtades ja oma kinnisasja piires rahvuspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades; • väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine: veekogude veepiirile lähemal kui 25 m, üleujutatud aladel ja külmunud pinnasel, metsamaal ja looduslikul rohumaal; • ehitamine, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktides 31 ja 32 (vt allpool) pole sätestatud teisiti.

Kaitse-eeskirja kohaselt on rahvuspargis lubatud rahvuspargi valitseja nõusolekul hajaasustusaladele ehitada ainult kuni kahekorruselisi viil-, kelp- ja poolkelpkatusega hooneid. Kaitse – eeskirja punkt 31 kohaselt on rahvuspargi valitsejal õigus anda nõusolek ehitamiseks maale (välja arvatud rannal ja kaldal), mille sihtotstarbeks on katastriüksuse registreerimisel määratud maatulundusmaa, kusjuures alaliikides “looduslik rohumaa” ja “metsamaa” on lubatud anda nõusolek ehitamiseks tiheasustusaladel ja detailplaneeringu

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 9 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel kohustusega hajaasustusaladel, taluhoonestuse taastamiseks ja piirkonna elukorralduse jaoks erilist tähtsust omavate objektide rajamiseks. Kuna osa detailplaneeringualast paikneb Loo jõe ehituskeelu- ja piiraguvööndis, reguleerib seda ka rahvuspargi kaitse-eeskirja p. 32, mille kohaselt on rannal ja kaldal hajaasustusaladel uute ehitiste rajamine keelatud, välja arvatud rahvuspargi valitseja nõusolekul taluhoonestuse taastamiseks ja väljaehitamiseks.

Endine Lahemaa Rahvuspargi administratsioon oli 27.12.2005. a kirja nr 3-8/1926-1 kohaselt Mäeveeru ja Mõisaääre maaüksustele lamba- või hobusekasvatuse rajamisega nõus.

Kokkuvõtvalt on detailplaneeringuga kavandatav tegevus kõrgemate strateegiliste dokumentidega kooskõlas, kui : • arvestatakse Harjumaa teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lahemaa väärtuslikku maastiku puudutavate soovitustega; • lähtutakse Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast.

1.2.2. Seos Kuusalu valla arengudokumentidega

Kuusalu valla üldplaneeringu (kehtestatud 2001. a) kohaselt on vallal suur potentsiaal turisminduses. Põhirõhk rekreatiivsete teenuste pakkumisel on vaja üldplaneeringu kohaselt asetada keskkonnasõbralikule turismile ja puhketegevusele, hajutades tegevust võimalikult laiale alale.

Detailplaneeringualale ei ole üldplaneeringu kohaselt täiendavaid piiranguid ja kitsendusi määratud, kehtivad piirangud tulenevad seadustest. Siiski on üldplaneeringuga detailplaneeringualale osaliselt kavandatud matkarada. Joonisel 1.3 on toodud väljavõte valla üldplaneeringu kaardist.

Joonis 1.3. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringu kaardist detailplaneeringualal.

Üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuala puhul tegemist hajaasustusalaga. Hoonete rajamisel hajaasustusaladele tuleb arvestada loodusliku ümbruse ja vaateväljaga, sealjuures on elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha. Elamu juurde rajatavad kommunikatsioonid ei tohi muuta puhkemaastiku väärtust. Detailplaneeringu koostamisel

10 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel tuleb arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta olemasolevat looduskeskkonda ning säilitada vanu kiviaedu.

Hajaasustuse piirkonnas rajatakse kommunikatsioonid reeglina krundi valdaja poolt. Kommunikatsioonide projektid tuleb kooskõlastada Kuusalu Vallavalitsuse ja vastavate ametkondadega ning tehnovõrke haldavaid ametkondi tuleb teadvustada maastike väärtustest. Uute liinide rajamisel tuleb soovituslikult arvestada vanade liinikoridoridega ning võimaluse korral tuleb uued liinid paigutada maa alla, kuna telefoni- ja madalpingeliinid risustavad vaateid.

Kuna detailplaneeringuga kavandatakse uue elamukompleksi rajamist, kaasneb sellega ka kehtiva üldplaneeringu muutmine .

Kuusalu valla arengukava (kehtestatud 2007. a) kohaselt ei planeerita Kuusalu valla idaossa, kus paikneb detailplaneeringuala, elanike arvu kasvu Natura 2000 piirangute tõttu. Ettevõtluse arendamise seisukohalt on aga Lahemaa piirkonnal perspektiivi, kui peetakse kinni kehtivatest piirangutest. Piirangute tõttu soosib vallavalitsus selles piirkonnas eelkõige turismiettevõtete (loodus- ja ajalooturism) arengut ning kohalike teenindusettevõtete loomist. Oluliseks meetmeks on valla omanäolise looduse ärakasutamine vaba aja sisustamiseks.

Kuusalu valla ehitusmäärusega (Kuusalu Vallavolikogu 26.juuni.2003. a määrus nr 17) kehtestatakse kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus, ehituse ja projekteerimise põhimõtted ja nõuded, maa-alade planeerimise põhimõtted ja nõuded ning miljööväärtuslikel ja looduskaitselistel aladel ehitamise ja planeerimise põhimõtted ja nõuded. Määruses on kirjas, et projekteerimine, planeerimine ja ehitamine kaitsealadel toimub ainult kooskõlastatult kaitseala valitsejaga.

Kokkuvõtvalt on detailplaneeringuga kavandatav tegevus kooskõlas Kuusalu vallas kehtestatud õigusaktidega, kui : • detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse Kuusalu valla üldplaneeringus toodud hajaasustuspiirkonnas kehtivate soovitustega ning võimaliku matkaraja paiknemisega.

1.2.3. Seos õigusaktidega

Loo jõgi, mille valgala on üle 25 m 2, asub detailplaneeringualast 50 m kaugusel. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) määratleb ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi. Seaduse kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndi laius üle 25 km 2 suuruse valgalaga jõel 100 m ja ehituskeeluvöönd 50 meetrit.

Planeeringuala veevarustus lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil. Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) §28 ütleb, et veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m 3/d ühe kinnisasja vajadusteks.

Detailplaneeringuala piirneb idapoolses küljes Kuusalu-Leesi riigimaanteega (11270). Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) §13 ütleb, et tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd, mis on riigimaanteedel mõlemal pool

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 11 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel sõiduraja telge 50 meetrit. Planeeringuala läänepoolses osas asub Loo – Andineeme tee (vallatee nr 3520028), mille kaitsevöönd on 20 m.

Tee kaitsevööndis võib esineda õhusaaste piirkontsentratsiooni ületamist, pinnase saastumist ning mikrokliima üksikute näitajate muutumist, mistõttu võib-olla tee kaitsevööndis ja selle lähedal elukeskkonna tase langenud. Seaduse §36 kohaselt on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; teha metsa uuendamiseks lageraiet; teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.

Detailplaneeringu koosseisu kuuluval Mäeveeru maaüksusel paikneb 7 arheoloogiamälestisena registreeritud kivikalmet (vt. ptk. 2.5). Muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153) §25 kohaselt on mälestise kaitsevööndiks üldjuhul 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, va juhul, kui mälestiseks tunnistamise aktis või kaitsekohustuse teatises on märgitud teisiti. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: • maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd, puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ning juurimine.

12 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus 2.1. Teostatud uuringud

Käesoleva KSH koostamise käigus teostati järgmised uuringud ja välivaatlused: • Kaitsekorralduslikult olulised haudelinnud Mõisaääre ja Mäeveeru maaüksusel. Ingrid Aus, 2008; • Puurkaevu veekvaliteedi analüüs. Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labor, 04.06.2008; • Detailplaneeringuala visuaalne ülevaatus (27.02.08, 04.06.08, OÜ Alkranel).

Teised KSH–s kasutatud dokumendid on toodud kasutatud kirjanduse peatükis.

2.2. Detailplaneeringu mõjuala kirjeldus

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Soorinna küla territooriumil Kuusalu-Leesi kõrvalmaantee (11270) ääres. Detailplaneeringuala edela serva jääb Loo - Andineeme tee, mis viib Soome laheni. Planeeringuala keskosa läbib Rannasalu tee. Detailplaneeringuala kaugus loodesuunas asuvast Soome lahest on ca 1 km. Detailplaneeringuala koosneb kahest maaüksusest (Mõisaääre ja Mäeveeru), millede kogupindala on 27 ha (joonis 2.1). Reaalne arendustegevus on kavandatud ca 6,5 ha (alternatiiv I) ja ca 3 ha (alternatiiv II) suurusele maa-alale.

Joonis 2.1. Detailplaneeringuala asukoht (allikas: Maa-amet, 2008).

Mõisaääre maaüksuse puhul on Maa-ameti andmeil tegemist 3,1 ha suuruse maatulundusmaaga, mille koosseisu kuulub nii ehitiste alune maa, õuemaa, metsamaa, haritav maa kui ka looduslik rohumaa. Mäeveeru maaüksus on samuti maatulundusmaa sihtotstarbega, mille 24,1 ha suurusest pindalast moodustab haritav maa 6,57 ha, looduslik rohumaa 12,97 ha, metsamaa 1,96 ha ja muu maa 2,57 ha (sh veealune maa 0,53 ha).

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 13 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Detailplaneeringuala puhul on tegemist hajaasustusalaga. Lähimad elamud paiknevad Mõisaääre maaüksuse vahetus läheduses teisel pool Loo – Andineeme teed (Vesiveski maaüksus) ning Mäeveeru maaüksuse keskelt põhjas paikneval maaüksusel. Planeeringuala ümbritsevad maatulundusmaadena registreeritud maa-alad, mis on peamiselt kaetud loodusliku rohumaa ja põllumaaga. Suuremad metsa-alad paiknevad planeeringualast põhja- ja lääneosas.

Maastiku reljeef on vahelduv, planeeringuala abs. kõrgus lõunapoolses servas on ca 40 m ja põhjapoolses osas ca 24 m. Reaalse arendustegevuse maapinna abs. kõrgused jäävad idaservas ca 35 (alternatiiv II) – 39 m (alternatiiv I) ja lääneservas ca 25 m juurde. Planeeringuala läbib lauge astang (joonis 2.2). Planeeringuala on enamasti kaetud võsastuva heinamaaga, vähesel määral on esindatud ka metsamaad (joonis 2.2). Mäeveeru kinnistu on hoonestamata, Mõisaääre maaüksusel aga paiknevad lagunevad Loo mõisa kõrvalhooned, mis ei ole muinsuskaitse all (joonis 2.2).

Joonis 2.2. Vaated detailplaneeringualale. Ülemisel vasakpoolsel pildil on toodud ala iseloomustav maastikupilt, millelt paistab heinamaa ja mõned puud ning parempoolsel pildil on näha lagunevad Loo mõisa kõrvalhooned. Alumistel piltidel on näha planeeringuala läbiv lauge astang (fotod: OÜ Alkranel, 27.02.2008).

2.3. Ala maastikuline, geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Maastikuliselt paikneb kavandatava tegevuse asukoht Soome lahe rannikumadalikul, mille maastikku on kujundanud jää ja mere liikumine. Piirkonna valdavateks pinnavormideks on

14 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Antsülusjärve, Litoriinamere ja Limneamere rähksed paetasandikud ja Läänemere kuhjelised rannamoodustised, millest tuleneb ka detailplaneeringualale iseloomulik maapind.

Pinnakatte moodustavad meretasandikule iseloomulik liiv, kruus ja moreen koos rahnudega. Alvarite-alal on pinnakate õhuke, kohati puudub. Maapinna lähedal lasub peamiselt lubjakivi.

OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2004. a koostatud esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi kohaselt on detailplaneeringualal tegemist kõrge radooniriskiga alaga (joonis 2.3). Kõrge radooniriskiga on alad, kus avanevad uraani-rikkad diktoneemakilt, fosforiit ja oobulusliivakivi ning pinnastes esineb rohkesti nende kivimite fragmente. Piirkonnas esineb ka karsti. Radoonisisaldus sellistel pinnastel olevate majade siseõhus on sageli kõrge.

Joonis 2.3. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse 2004. a. esialgse Eesti radooniriski kaardist detailplaneeringualal.

Mullastik Detailplaneeringuala idaosas levivad peamiselt õhukesed paepealsed mullad (Kh’’), keskosas rähk- ja klibumullad (Kr ja K) ning lääneosas domineerivad leostunud gleimullad (Go) ja küllastunud turvastunud mullad (Go1). Tegemist on küllaltki viljaka, kuid põuakartliku pinnasega (joonis 2.4).

Joonis 2.4. Detailplaneeringualal (ümbritsetud kollase joonega) levivad mullad (allikas: Maa- amet, 2008).

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 15 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Põhjavesi Detailplaneeringualal on maapinnalt lähtuvalt esimeseks aluspõhjaliseks põhjaveekihiks Ordoviitsium, milles esinev põhjavesi paikneb ca 5 m sügavusel maapinnast (allikas: Maa- amet). Ordoviitsiumi veekihile järgneb ca 10 m sügavusel Ordoviitsium-Kambriumi veehorisont. Planeeringuala läbivast astangust läänepoole jääval osal on esimeseks aluspõhjaliseks põhjaveekihiks Ordoviitsium – Kambrium, mille veetase jääb ca 10 m sügavusele maapinnast (allikas: Maa-amet, 2008). Ordoviitsium – Kambriumi veekihi veetaseme sügavust maapinnast kinnitab ka detailplaneeringuala vahetus läheduses paikneva tarbepuurkaevu (kat. nr 1044, joonis 2.5) arvestuskaart. Samas muutuvad geoloogilised tingimused antud kohas üsna kiiresti, millest annab tunnistust detailplaneeringualast 150 m kaugusel lõunasuunas paikneva puurkaevu (kat.nr. 16 113, joonis 2.5) arvestuskaart. Selle kohaselt on antud piirkonnas põhjavee veetase ca 15-20 m sügavusel maapinnast, kuid puurkaev kasutab hoopis Kvaternaari veekompleksi põhjavett.

Joonis 2.5. Detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses paiknevad puurkaevud (allikas: Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister, 2008). Detailplaneeringualale jääva puurkaevu (kat. nr 4866) arvestuskaart on mittetäielik (puudub sügavus ja tootlikkus).

Harju alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt paikneb detailplaneeringuala ida- ja keskosa kaitsmata ning lääneosa keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 2.6).

Joonis 2.6. Väljavõte Harju alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaardist detailplaneeringualal, mis on toodud punase joonega.

16 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Pinnavesi Detailplaneeringualale lähim pinnaveekogu on Loo jõgi, mis kulgeb kagu-loode suunaliselt maaüksuste lõunaservast 50 m kaugusel. Soome laht asub ca 900 m kaugusel loodes. Lisaks paiknevad Mõisaääre maaüksusest lõunas kaks Loo jõele rajatud paisutiiki, millest üks piirneb maaüksusega ja teine asub veidi kaugemal.

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asub mitmeid kuivendusalasid (joonis 2.7), ala lääneosa on kaetud kuivenduskraavidega.

Joonis 2.7. Detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses asuvad kuivendusalad, toodud roosa taustaga (allikas: www.pria.ee ).

2.4. Klimaatilised tingimused

Eesti asub parasvöötme mereliselt mandrilisele ülemineku kliimavööndis. Sõltuvalt oma asukohast iseloomustavad Kuusalu vallas asuvat planeeringuala pigem merelised kui kontinentaalsed klimaatilised tingimused. Piirkonda iseloomustavad meteoroloogilised näitajad on saadud Tallinna Meteoroloogiajaama pikaajaliste (1961-1990) vaatluste alusel ning need on järgmised:

Temperatuur Palju-aastane keskmine temperatuur 5,1 0C Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur 16,3 0C Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur - 5,7 0C

Tuul Keskmine aastane tuulekiirus 4,4 m/s Kõige väiksem ühe kuu (juuli) keskmine 3,7 m/s Kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmine 4,9 m/s Maksimaalne tuulekiirus 23 m/s

Harju Maakonna tuulte suuna ja tuulevaikuse esinemise sagedused (%) on toodud tabelis 2.1.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 17 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Tabel 2.1 . Harju Maakonna tuulte suuna ja tuulevaikuse esinemise sagedused (%) N NO O SO S SW W NW Tuulevaikus 11,4 10,3 7,6 10,5 17,8 19,2 11,8 11,4 4,3

Sademed Aasta keskmine sademete hulk 668 mm Kuu keskmine sademete hulk: maksimaalne (august) 84 mm minimaalne (märts) 29 mm

2.5. Koosluste iseloomustus, kaitsealad ja kaitstavad liigid

Detailplaneeringuala paikneb Lahemaa Rahvuspargi kaitsealal. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel kaitsealuseid taimi ja loomi planeeringualal ei ole. Detailplaneeringule lähim veekogu Loo jõgi on lõhejõgi ning lähipiirkonnas paikneb ka kolm vääriselupaika: 75-aastased märgalade laialehised metsad 50 m kaugusel põhjas, männikud ja männi segametsad 150 m edelas ning erivanuselised männikud ja segametsad (50% mändidest 180-aastased) 200 m kaugusel lõunas.

Kaitsealustest taimedest kasvavad detailplaneeringualast loodesuunas 100 m kaugusel III kaitsekategooriasse kuuluvad vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii ) ning 400 m kaugusel kuradi-sõrmkäpp ( Dactylorhiza maculata ), laialehine neiuvaip ( Epipactis helleborine ) ja suur käopõll ( Listera ovata) . Loodesuunda jääb ka II kaitsekategooriasse kuuluva kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukoht, mille täpse leiukoha avalikustamine on keelatud. Planeeringualast 500 m kaugusel lõunas on kaitse alla võetud III kategooria taim kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ). Lähim kaitsealune üksikobjekt on Sammuli tamm, mis paikneb detailplaneeringualast ca 1 km kaugusel loodes. Mäeveeru maaüksuse idaosa on loopealne alvar (PRIA toetuskõlblikud niidud). Looduskaitselised kitsendused detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses on toodud joonisel 2.8.

18 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Joonis 2.8. Looduskaitselised piirangud detailplaneeringualal (allikas: EELIS, 2009). II kategooria taimede täpse leiukoha avalikustamine on keelatud.

2.5.1. Natura 2000 alad

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad, milleks on lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad ning pool-looduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad. Loodusaladeks valitakse alad loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks, linnualadeks valitakse alad, mis sobivad kõige paremini linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja sealt puuduvate rändliikide kaitseks. Lindude elupaikade kaitse korraldamisel on oluline, et neil oleks piisavalt alasid nii sigimiseks ja toitumiseks kui ka rändepeatuspaikadeks ja talvitumiseks.

Käesolevas KSH-s käsitletav detailplaneeringuala jääb täielikult Lahemaa linnu- ja loodusala äärealale , mis kuulub Natura 2000 alade koosseisu (joonis 2.9).

Joonis 2.9. Detailplaneeringualal asuvad Natura 2000 alad (allikas: Maa-amet, 2008).

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 19 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Lahemaa linnuala (pindala 72 670 ha) on loodud Lääne-Viru ja Harju maakonnas linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: kanakull (Accipiter gentilis) , rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) , karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) , jäälind (Alcedo atthis) , soopart e pahlsaba-part (Anas acuta) , piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope) , sinikael-part (Anas platyrhynchos) , nõmmekiur (Anthus campestris) , kaljukotkas (Aquila chrysaetos) , väike-konnakotkas (Aquila pomarina) , hallhaigur (Ardea cinerea) , punapea-vart (Aythya ferina) , tuttvart (Aythya fuligula) , merivart (Aythya marila) , laanepüü (Bonasa bonasia) , hüüp (Botaurus stellaris) , kassikakk (Bubo bubo) , sõtkas (Bucephala clangula) , niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii) , öösorr (Caprimulgus europaeus) , mustviires (Chlidonias niger) , valge-toonekurg (Ciconia ciconia) , must-toonekurg (Ciconia nigra) , roo-loorkull (Circus aeruginosus) , välja-loorkull (Circus cyaneus) , õõnetuvi (Columba oenas) , rukkirääk (Crex crex) , väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) , laululuik (Cygnus cygnus) , kühmnokk- luik (Cygnus olor) , väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) , musträhn (Dryocopus martius) , põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) , väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) , värbkakk (Glaucidium passerinum) , sookurg (Grus grus) , merikotkas (Haliaeetus albicilla) , väänkael (Jynx torquilla) , punaselg-õgija (Lanius collurio) , kalakajakas (Larus canus) , tõmmukajakas (Larus fuscus) , naerukajakas (Larus ridibundus) , männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) , nõmmelõoke (Lullula arborea) , tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser) , rohukoskel (Mergus serrator) , suurkoovitaja (Numenius arquata) , kalakotkas (Pandion haliaetus) , herilaseviu (Pernis apivorus) , tutkas (Philomachus pugnax) , laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) , roherähn e meltsas (Picus viridis) , sarvikpütt (Podiceps auritus) , tuttpütt (Podiceps cristatus) , hahk (Somateria mollissima) , randtiir (Sterna paradisaea) , händkakk (Strix uralensis) , vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) , teder (Tetrao tetrix tetrix) , metsis e mõtus (Tetrao urogallus) , punajalg-tilder (Tringa totanus) , vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) , kiivitaja (Vanellus vanellus) . Käesoleva KSH käigus viidi läbi planeeringualaga seotud kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide inventuur (vt ptk 5).

Lahemaa loodusala (pindala 72 679 ha) on loodud Lääne-Viru ja Harju maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130), rusked luited kukemarjaga (2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), rabad (7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse : saarmas (Lutra lutra) , tiigilendlane (Myotis dasycneme) , harilik hink (Cobitis taenia) , harilik võldas (Cottus gobio) , jõesilm (Lampetra fluviatilis) , lõhe (Salmo salar) , suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) , suur-kuldtiib (Lycaena dispar) , harilik ebapärlikarp (Margaritifera

20 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel margaritifera) , rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) , paksukojaline jõekarp (Unio crassus) , kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) .

Keskkonnaministeeriumi andmeil paikneb detailplaneeringualal ja selle lähiümbruses mitmeid loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe. Võrreldes KSH programmis (lisa 2) toodud Natura elupaigatüüpide paiknemisega, on täpsustunud elupaigatüüp 91E0 asukoht. Täpsematele andmetele (vastav kaardikiht saadi Keskkonnaministeeriumist) tuginedes ei jää mainitud elupaigatüüp planeeringualale (joonis 2.10).

Mäeveeru kinnistule ja selle vahetusse lähedusse jäävad järgmised elupaigatüübid: • Kinnistu loodeservas paikneb elupaigatüüp 9080 – soostunud ja soo-lehtmetsad, mis 2000. a Jaanus Paali poolt koostatud „Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatu” alusel on määratletud kui lodumetsad. Neid metsi ei majandata puidu saamiseks ega hooldata, lubamatu on nende veerežiimi muutmine. Nimetatud elupaigatüübile on iseloomulik sanglepp ja kuusk ning liigirikas ja tihe põõsa- ja rohurinne, milles kasvavad tüüpilised lodutaimed. • Kinnistu ida- ja kirdeservas paikneb elupaigatüüp 6280 – lood (ka alvarid), Paali järgi kuiv looniit. Nimetatud elupaigatüübile on iseloomulik alla 30%-line kadakatega katvus, iseloomulikud taimekooslused on kõrge raikaerik, angerpist-mägiristik ning kanarbik-arukaerand. • Kinnistust edelasuunas paikneb elupaigatüüp 91E0 - sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad, Paali järgi lammimetsad. Nimetatud elupaigatüübile iseloomulik liigiline koosseis ja koosluste struktuur on väga lähedane lodumetsadele. • Kinnistust kagusuunas paikneb elupaigatüüp 5130 - hariliku kadaka ( Juniperus communis ) kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel, Paali järgi loometsad ja –kadastikud. Nimetatud elupaigatüübile on iseloomulik hõre puurinne, põõsarindes esineb peamiselt harilik kadakas, rohurindes kserofüüdid, lubjalembesed niidu- ja stepitaimed ning nemoraalsete metsade taimed, esindatud on ka samblikurinne. • Kinnistust põhjasuunas paikneb elupaigatüüp 9180 - Tilio-Acerion ’i kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakumetsad, Paali järgi kuukressi metsa kasvukohatüüp. Nimetatud elupaigatüübi puurinne koosneb valdavalt laialehistest liikidest, rohurinne on kohati hõre ning alustaimestiku moodustavad peamiselt samblad.

Mõisaääre kinnistule elupaigatüüpe ei jää. Kinnistust läänesuunas paikneb elupaigatüüp 91E0 .

Detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses paiknevate elupaigatüüpide asukohtasid kajastab joonis 2.10.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 21 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Joonis 2.10. Detailplaneeringualal (toodud musta piirjoonega) ja selle vahetus läheduses paiknevad elupaigatüübid (allikas: Keskkonnaministeerium, 2008)

Joonisel 2.10 toodud Natura 2000 alade elupaigatüüpide inventuur teostati 2001. aastal Lahemaa Rahvuspargi töötajate poolt. Sellest ajast alates ei ole detailplaneeringualal toimunud olulist arendustegevust, samuti puudub käesoleval hetkel alal inimtegevus. Seega võib öelda, et 2001. aastal kaardistatud elupaigatüübid on säilinud ning inimtegevuse poolt puutumata.

2.6. Ala kultuurilis-ajalooline iseloomustus

Mäeveeru maaüksusel asub Maa-ameti kaardiserveri andmeil 7 kivikalmet (arheoloogiamälestised), neist kolm maaüksuse kirdeosas ja neli kaguosas (joonis 2.11).

22 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Joonis 2.11. Detailplaneeringualal asuvad mälestised (allikas: Maa-amet, 2008).

Detailplaneeringuala paikneb 1. juunil 1971. a asutatud Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. sajandi algul, tuletades selle Põhja- Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). 20 aastat oma eluajast on Lahemaa Rahvuspark kuulunud endise NSV Liidu piiritsooni. Ala pidev jälgimine ja siia raskesti sissepääsemine piiras rahvuspargi külastatavust, tänu millele pole koormus olnud loodusele väga suur.

Eestlase eluolu on mõjutanud lisaks loodusele ka mõisad oma hoonete, parkide ja alleedega. Lahemaa Rahvuspargi loomine mõjutas tugevalt piirkonnas asuvate mõisate (Palmse, Kolga jt) seisundit, aidates vanu mõisahooneid uuele elule. Planeeringualal paiknevad lagunevad paekivist hooned on tõenäoliselt kunagise Loo mõisa kõrvalhooned. Loo mõisat (saksa k Neuenhof ), mis sai oma nime ümbritsevatelt looaladelt, on esmamainitud 1536. aastal. Pärast Põhjasõda omandas mõisa Kolga krahv Gustav Otto Stenbock ning Loo jäi Kolga kõrvalmõisaks.

Mõisa peahoone oli algselt ühekorruseline puitehitis, pärinedes kas 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest. Hiljem lisati algse hoone parempoolsesse otsa täiskahekorruseline eenduv tiibehitis. Vanem (ühekorruseline) hooneosa oli keskelt kolme akna laiuselt kahekorruseline. Teise maailmasõja järgselt oli hoone kasutusel korteritena. Peahoone hävis 7. märtsil 1981. aastal tulekahjus. Säilinud (ning 2000-ndate aastate algul taastatud) on väike aidahoone peahoone esise auringi ääres.

Suur hulk kõrvalhooneid paiknes peahoonest loodes teisel pool Kuusalu-Leesi maanteed, sh ka detailplaneeringuala koosseisu kuuluvatel Mäeveeru ja Mõisaääre maaüksustel. Mõisasüdant läbiv Loo jõgi (tuntud ka kui Kolga jõgi) oli mõisa kohal üles paisutatud maaliliseks väikeseks paisjärveks, mis on tänapäevani säilinud. Suur osa kõrvalhooneid paiknes paisjärve äärtes ja selle läheduses. Tänaseks on praktiliselt kõik kõrvalhooned varemeis ning neist on alles suur hulk müüre.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 23 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 2.7. Sotsiaal-majandusliku keskkonna iseloomustus

2009. a jaanuari seisuga oli Kuusalu vallas elanikke 6863, kellest 34 elas Soorinna külas.

Kuusalu vallas on registreeritud mitu põllumajanduseettevõtet, mis tegelevad nii looma- kui ka taimekasvatusega. Planeeringualast põhja suunas paikneval naaberkinnistul asub lambakasvatushoone.

Piirkonna peamiseks turismimagnetiks on Lahemaa Rahvuspark. Planeeringualast kirdes asuval naaberkinnistul on lähitulevikus plaanitud hakata tegelema kalakasvandusega. Detailplaneeringualale lähimad majutusettevõtted asuvad 2 km raadiuses paiknevates Muuksi ja Sõitme külades. Suurimad keskused jäävad järgmistele kaugustele: vallakeskus Kuusalu 10 km, Kolga ja Kiiu asulad samuti 10 km. Pealinn Tallinn paikneb planeeringualast ca 50 km kaugusel.

2.8. Ala varasema kasutuse kirjeldus, sh olemasolev olukord

Käesoleval hetkel puudub detailplaneeringualal inimtegevus. Varasemalt on ala olnud kunagise Loo mõisa omanike kasutuses. Planeeringuala kooseisu kuuluva Mõisaääre maaüksuse kaguserv piirneb mere äärde viiva Loo - Andineeme teega (kuulub maaüksuse koosseisu), mille lääneservas kõrvalkinnistul paikneb Loo jõe paisutiik, (joonis 2.12). Sama tee ääres paiknevad ka endise Loo mõisa lagunevad kõrvalhooned (joonis 2.12), mis on detailplaneeringu elluviimise käigus plaanis kas konserveerida või taastada. Detailplaneeringuala keskosa läbib Rannasalu tee.

Joonis 2.12. Vaade Mõisaääre maaüksusele. Vasakpoolsel pildil on vaade planeeringuala läbivale Loo - Andineeme teele ja kõrvalkinnistul paiknevale paisutiigile. Parempoolsel pildil on näha lagunev Loo mõisa kõrvalhoone, mis oli tõenäoliselt kõrts (fotod: OÜ Alkranel, 27.02.2008).

Suurem osa detailplaneeringuala koosseisu kuuluvast Mäeveeru maaüksusest on enamasti tasase reljeefiga võsastuv heinamaa (joonis 2.13), kus kasvad peamiselt kõrrelised heintaimed. Kohati leidub ka kadakaid. Ka siin puudub märkimisväärne inimtegevus, ala kasutab aeg-ajalt vaid kõrvalkinnistul tegutsev lambakasvataja oma lammaste karjatamiseks. Maaüksusel asub mitmeid vanu riikliku kaitse aluseid kivikalmeid (I aastatuhande II pool E.M.), mis on võssa kasvanud (joonis 2.13).

24 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Joonis 2.13. Vaade Mäeveeru maaüksusele. Vasakpoolsel pildi on üksikute kadakatega kaetud heinamaa ning parempoolsel võsastunud kivikalmed (fotod: OÜ Alkranel, 27.20.2008).

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 25 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 3. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

Alternatiivide valikul lähtuti peamiselt piirkonna senisest maakasutusest, asustusstruktuurist, arendaja poolsetest kavadest ning maa-alale sobivatest maakasutusviisidest (vt ptk 1.2.1). Samuti arvestati KSH programmi avalikustamisprotsessil laekunud ettepanekuid ning KSH programmi (lisa 2). Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm kiideti heaks Harjumaa Keskkonnateenistuse 12.05.2008. a kirjaga nr 30-11-4/23653-2 (lisa 3). KSH programm sisaldas järgnevaid alternatiive: • Planeeritavale maa-alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering ehk alternatiiv I); • Säilib praegune olukord (null – alternatiiv).

KSH aruande esimese avaliku väljapaneku (august 2008. a) ajal saabus seisukoht Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva – Lääne-Viru regioonilt (lisa 7), kus muuhulgas toodi välja järgnev:

Detailplaneeringuga kavandatava Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamise üheks peamiseks põhjuseks on kinnistute (Mõisaääre ja Vesiveski, kat. nr 35203:001:0446) omanike soov, et detailplaneeringu elluviimise järgselt läheksid Mõisaääre kinnistul paiknevad käesoleval hetkel lagunevad mõisahooned naaberkinnistu (Vesiveski) omaniku kasutusse. Kogu planeeringuprotsessi ja Loo - Andineeme tee ümbertõstmisega moodustavad Vesiveski ja Mõisaääre kinnistute hoonestused terviklikud talukompleksid.

Eelnevast lähtuvalt koostati detailplaneeringu uus eskiislahendus, millel on kaks allvarianti ning mida KSH aruandes käsitletakse kui alternatiiv II allvariante.

3.1. Alternatiiv I – detailplaneeringu elluviimine (kavandatav tegevus)

Alternatiiv I rakendumisel viiakse ellu detailplaneering, mille kohaselt rajatakse planeeringualale 2 maatulundusmaa kinnistut ja 1 teemaa krunt. Detailplaneeringu esialgne eskiisjoonis on toodud lisas 7.

Mõisaääre kinnistul (krundi suurus 10 300 m 2) on lubatud taastada varemetes hooned (3 tk) olemasolevas mahus ning millede kasutusfunktsiooniks oleks abihoone. Hoonete

26 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel maksimaalne kõrgus on 8 m ning minimaalne tulepüsivusaste TP-3. Juurdepääs krundile toimub Loo - Andineeme teelt.

Mäeveeru kinnistule (krundi suurus 255 107 m 2) on lubatud rajada üks elamu (maksimaalne kõrgus 10 m) ja kolm abihoonet (maksimaalne kõrgus 8 m). Ehitiste suurim lubatud ehitusalune pind on kuni 2 045 m2 ja krundi maksimaalne täisehitusprotsent 0,8% . Hoonete minimaalne tulepüsivusaste on TP-3. Juurdepääs krundile on võimalik nii Loo - Andineeme teelt kui Kuusalu-Leesi maanteelt.

Detailplaneeringu kohaselt soovitakse Mäeveeru kinnistule rajada loomapidamistalu . Käesoleval hetkel ei ole selge, kas kasvatama soovitakse hakata lambaid või hobuseid. Lamba põhikarja suuruseks oleks kuni 30 pead (st peale poegimist ca 50 pead). Ainult hobuste pidamisel on tallu planeeritud maksimaalselt 15 looma (koos varssadega). Juhul, kui soovitakse pidama hakata segakarja, on karjas ca 20 lammast ja kuni 10 hobust.

Kruntide piirde kõrgus võib olla maksimaalselt 1,50 m. Kuusalu-Leesi ja Loo - Andineeme teede poolsed piirded peavad asuma tee servast 12 m kaugusel, kuna 12 m on külgnähtavusala.

Loo - Andineeme tee krundi sihtotstarve on 100% transpordimaa. Krunt moodustatakse Mõisaääre ja Mäeveeru kinnistust.

Hoonestamisel peab arvestama olemasoleva haljastusega , mida tuleb maksimaalselt kaitsta ja säilitada. Ala haljastamisel arvestatakse normatiiviga Eesti Standard – EVS 778:2001 “Ilupuude ja –põõsaste istikud”.

Planeeritud on uus teelõik (edaspidi Loo - Andineeme tee ümbersõit , vt lisa 7), mis algab Kuusalu – Leesi maanteelt ja kulgeb paralleelselt Andineemele viiva vallateega (nr 28), läbides Mõisaääre kinnistut. Rajatava kahesuunalise ja samaliigilise teelõigu pikkus on ca 300 m. Uus teelõik asendab senist uue teega paralleelset Loo - Andineeme teelõiku. Kuusalu – Leesi mnt. jääb üks väljasõit uue tee näol. Uus teelõik tuleb sarnaselt olemasoleva lõiguga kõvakattega.

Kuusalu-Leesi maanteele on Mäeveeru kinnistu ulatuses kergliiklustee rajamise kohustus. Rajatavale Loo - Andineeme teelõigule väikese liiklustiheduse tõttu kergliiklusteed ette nähtud ei ole.

Parkimiskohad on ette nähtud Mäeveeru kinnistule rajatava elamu tarbeks.

Detailplaneeringu kohaselt on ala veevarustus planeeritud lahendada Mäeveeru kinnistul paikneva puurkaevu (katastri nr 4866) baasil, mille kohta puudub täielik arvestuskaart (puudub tootlikkus, sügavus).

Reovee kogumine lahendatakse krundile paigaldatava veekindla kogumiskaevu (5-10 m3) baasil, mille väljaveotsükkel on 10-15 päeva. Reovesi transporditakse Kuusalu regionaalsesse reoveepuhastisse.

Sademevesi immutatakse krundi piires haljasalale või juhitakse olemasolevatesse kraavidesse.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 27 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Tuletõrjevesi võetakse olemasolevast tuletõrje veevõtukaevust ∅1000, mis on 1,5 m sügavusel ühendatud Vesiveski kinnistul asuva paisjärvega. Lahendus tagab kustutusvee normidekohase olemasolu, st 5 l/s kolme tunni jooksul.

Antud detailplaneeringu alal on otstarbekas lahendada hoonete soojavarustus lokaalkütte baasil, kasutades vedel- või tahket kütust või elektrienergiat.

Planeeritavate alade tehnovõrkude ühendamiseks välisvõrkudega tellitakse elektri- ja sidevõrkude valdajatelt vastavad tehnilised tingimused. Projekti koostamisel järgitakse kõiki Eestis kehtivaid seadusi ja määrusi (EEI, EEE, ET).

3.2. Null-alternatiiv

Null-alternatiivi rakendamine tähendab praeguse olukorra jätkumist, mille puhul ei toimu alal aktiivset inimtegevust. Mõisaääre kinnistul paiknevad varemetes Loo mõisa kõrvalhooned lagunevad edasi, kui neid ei konserveerita. Samuti on vaatamata mõningasele karjatamisele ette näha osalist ala võsastumist. Sellega seoses kaob piirkonna omapära.

3.3. Alternatiiv II

Võrreldes alternatiiviga I on alternatiiv II puhul kogu ehitustegevus viidud Mõisaääre kinnistul paiknevate varede lähedusse. Seejuures kavandatakse uute hoonetena rajada üks elamu koos lauda(talli)hoonega. Mõisaääre kinnistul paiknevad olemasolevad varemetes hooned taastatakse abihoonetena, mida hakkab kasutama naaberkinnistu (Vesiveski) omanik. Uute hoonetena nähakse ette ühe elamu (ehitusalune pind 144 m 2, 1+1 korrust) ja lauda/talli (max. ehitusalune pind 270 m 2) rajamist. Seejuures on kavandatava uue hoonestuse paiknemise asukohaks kaks varianti: variant 1 – hoonestus rajatakse varemetest kirdesuunas (vt lisa 7) ja variant 2 – hoonestus rajatakse varemetest põhjasuunas (vt lisa 7). Ülejäänud osas (v.a hoonestus) on alternatiiv II lahendus võrreldav alternatiiv I vastava lahendusega.

28 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 4. Detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja leevendavad meetmed

Käesolevas peatükis analüüsitakse detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid mõjuvaldkondade kaupa. Detailplaneeringu lahenduse täiendamiseks mõeldud leevendavad meetmed märgitud allajoonitult. Lisaks on kursiivkirjas toodud leevendavad meetmed, mis on vajalikud detailplaneeringuga määratud tegevuse reaalse ellu viimise käigus. Viimati mainitud meetmed ja nende rakendamise nõudmine ning teostatav järelvalve on peamiselt vastavate lubade (ehitus-, tegevus-, keskkonnaload jms) väljaandjate pädevuses, lähtuvalt kehtivast õiguskorrast.

Kuna arendaja ei ole otsustanud, kas ta soovib rajatavas talus hakata pidama hobuseid või lambaid, käsitleb käesolev peatükk mõlema loomakasvatuse rajamisega kaasneda võivaid mõjusid seal, kus see on otstarbekas. Kavandatava tegevusega pole piiriülest keskkonnamõju esinemist ette näha.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele (sh joogivee ammutamine ja reovee- ning sõnnikukäitlus, sademevee ärajuhtimine) ning pinnasele

4.1.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Põhja- ja pinnavee kaitse seisukohalt on olulised allpool toodud detailplaneeringu ja selle alternatiividega kavandatud tegevused (kirjeldatud ptk 3). Peatüki lõpus on alternatiivide tegevustega kaasnevate mõjude olulisust kokkuvõttev tabel 4.2.

Alternatiiv I Joogiveevarustuse tagamine ja veekulu Detailplaneeringuala veevarustuse lahendamiseks on planeeringu kohaselt plaanis kasutama hakata Mäeveeru kinnistu põhjaosas paiknevat puurkaevu (katastri nr 4866). Kaevu arvestuskaardi kohaselt kasutab puurkaev Ordoviitsiumi (O) veekompleksi vett. Samas puudub arvestuskaardil info puurkaevu sügavuse ja tootlikkuse kohta. Praegu kasutatakse kaevu vett naaberkinnistul oleva lambalauda veevarustuse tagamiseks.

Joogiveekvaliteedi hindamisel lähtuti sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369). Puurkaevu arvestuskaardil toodud veeanalüüsid on läbi viidud 1981. aastal ning nende alusel on puurkaevu vees üldraua sisalduseks 0,5 mg/l, mis ületab sotsiaalministri määruses nr 82 sätestatud piirsisaldust (0,2 mg/l). Kuigi puurkaevu vett kasutatakse naaberkinnistul asuva lambalauda veevarustuse tagamiseks, puuduvad KSH koostajatel andmed võetud veeproovide kohta. Seetõttu teostati KSH käigus puurkaevu veeanalüüs (vt lisa 5), mille tulemused kinnitasid puurkaevuvee ülenormatiivset rauasisaldust (1,1 mg/l). Lisaks esines vees kõrge mangaanisisaldus (0,23 mg/l, kehtiv piirnorm 0,05 mg/l). Teiste näitajate osas vastab puurkaevu vesi joogivee kvaliteedile kehtestatud nõuetele.

Leevendavad meetmed: • Puurkaevule tuleb teostada puhastuspumpamine, määrata veeandvus ning sügavus.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 29 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel • Kuna puurkaevu vee analüüs näitas ülenormatiivset raua- ja mangaanisisaldust, on puurkaevule vaja paigaldada raua- ja mangaaniärastusfilter, et tagada vee vastavus joogiveele kehtestatud nõuetele.

Loomakasvatustalu veevajadus jaguneb tinglikult kahte ossa: inimeste elutegevuseks kuluv vesi ning loomapidamisele kuluv vesi. Loomadele pakutav vesi peab olema kvaliteetne, vastates samadele normidele, mis on kehtestatud inimeste poolt tarbitavale veele.

Detailplaneeringualal on tegemist kaitsmata ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga (joonis 2.6 ptk 2.3). Talu veevarustuseks planeeritakse kasutama hakata kaitsmata põhjaveega alal paiknevat puurkaevu, mis võtab vett Ordoviitsiumi veekihist, st esimesest aluspõhjalisest veekompleksist. Kaevu sanitaarkaitsetsoon on tagatud, mistõttu ei mõjuta kaevu ka kõrvalkinnistul (Tahkemäe talli maaüksusel) paiknev lambalauda lähedus (kaugus ca 70 m). KSH aruande koostamisel tehtud välisvaatluste ajal ilmnes, et naaberkinnistul asuva lauda tahesõnnikuhoidlat tuleb tulevikus renoveerida, et ka tulevikus ei tekiks reostusohtu.

Detailplaneeringu kohaselt rajatakse alale üks elamu. KSH aruandes on pere suuruseks hinnatud 3,5 inimest. Kui arvestada, et veekulu ühe inimese kohta ööpäevas hajaasustusalal on keskmiselt 80 l (veemajandusprojektides aluseks võetav joogiveetarve), siis kulub talumajapidamises ööpäevas ligikaudu 3,5*80 = 280 l = 0,28 m 3 vett.

Käesoleval hetkel ei ole selge, kas rajatavas loomakasvatustalus soovitakse kasvatama hakata ainult lambaid, ainult hobuseid või lammaste ja hobuste segakarja. Seetõttu on alljärgnevalt hinnatud nii lammaste kui hobuste kasvatamisega seotud veekulusid.

Hobusekasvatus Tallis peetav hobune vajab päevas ca 36 l vett (keskmiselt arvestatakse 3-5 liitrit vett 100 kg kehamassi kohta). Olenevalt hobuse suurusest, töökoormusest, tervisest jms võib veevajadus kõikuda 22 - 46 l vahel. Arendaja soovib tulevases hobusekasvatustalus hakata pidama kuni 15 hobust. Sellest tulenevalt on hobuste jootmisele kuluv keskmine ööpäevane veekogus 15 * 36 l = 540 l = 0,54 m3.

Hobusetallides tehnoloogist vett peaaegu ei kulu, kuna talle veega ei pesta ning samuti käib hobuste puhastamine harjamise teel.

Kokkuvõttes kulub hobusekasvatustalu pidamiseks (sh loomade jootmine ja inimeste veekulu) keskmiselt 0,28 m 3 + 0,54 m 3 = 0,82 m 3 vett ööpäevas.

Lambakasvatus Päevas joovad lambad 2-3 l vett. Rajatavas talus soovib arendaja pidama hakata ca 50 lammast (põhikari 30 pead + talled). Selle kohaselt kulub lammaste jootmiseks ööpäevas 2*50 = 100 l = 0,1 m 3 kuni 3*50 = 150 l = 0,15 m3 vett. Tehnoloogilist vett lammaste pidamiseks igapäevaselt ei kulu, kuid lambaid tuleb enne pügamist üleni pesta. Tegemist on perioodilise veekuluga, mille täpset hulka ei ole võimalik ja siinkohal ka vajalik välja arvutada.

30 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Lambakasvatustalu pidamisel kulub loomade jootmiseks ja inimeste veevajaduseks ööpäevas keskmiselt 0,28 m 3 + 0,1 m 3 = 0,38 m 3 kuni 0,28 m 3 + 0,15 m 3 = 0,43 m3 vett.

Segakari Segakarja puhul on arendaja sooviks talus pidada ca 20 lammast ja kuni 10 hobust. Sellise arvestuse kohaselt on talu ööpäevane veekulu 280 l + 20*2 l + 10*36 l = 680 l = 0,68 m3 kuni 280 l + 20*3 l + 10*36 l = 700 l = 0,7 m3 (arvestatud on nii inimeste kui loomade veevajadust).

Mäeveeru maaüksusest põhjasuunas paikneval naaberkinnistul (Tahkemäe maaüksus, kat. nr. 35203:001:0123) asub lambalaut, kus kasutatakse veevarustuseks sama puurkaevu vett, mida soovitakse detailplaneeringu elluviimisel kasutama hakata. Nimetatud laudas peetakse ca 50 lammast, seega on veekulu maksimaalselt 3*50 = 0,15 m3/d. Detailplaneeringu ellu viimisel jääks veetarve koos naaberkinnistu lambalauda veetarbega maksimaalselt ca 1 m 3/d juurde.

Veeseaduse § 8 lg 2 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui võetakse põhjavett rohkem kui 5 m 3 ööpäevas. Seega eeltoodut arvestades ei pea arendaja taotlema vee-erikasutusluba.

Keskkonnaministri 6.04.2006. a käskkirja nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ kohaselt ei ole Kuusalu vallas joogivee tarbevaru määratud. Arvestades võimalikku tarbitava põhjavee kogust, ei ole ette näha olulist mõju piirkonna põhjaveevarudele.

KSH programmi avalikul arutelul (vt lisa 2) juhiti tähelepanu asjaolule, et uue talukompleksi rajamisel võivad lähedalasuvad kaevud kuivaks jääda. Planeeringualast ca 500 m kaugusel asuva Lubjaahju maaüksuse (kat. nr. 35203:001:0690) omaniku sõnul alanes Lubjaahju kinnistul paikneva salvkaevu veetase detailplaneeringualal paikneva puurkaevu puurimise ajal, kuid hiljem taastus. Piirkonnas on pinnakatte paksus enamasti alla 1 m (allikas: Maa- amet), seega võib eeldada, et ka Lubjaahju kinnistul olev salvkaev tarbib samuti Ordoviitsiumi veekihi vett ning võimalik seos salvkaevu veetaseme muutuses puurkaevu puurimise ajal on võimalik. Käesoleval hetkel toimub planeeringualale jäävast puurkaevust veetarbimine, kuid see ei ole avaldanud mõju Lubjaahju kinnistu salvkaevu veetasemele. Detailplaneeringu elluviimise järgselt suureneb puurkaevust võetava vee tarbimine, kuid arvestades, et probleemne salvkaev asub planeeringualast suhteliselt kaugel, ei ole Lubjaahju kinnistu salvkaevu kuivaks jäämist ette näha.

Kokkuvõttes kaasneb seoses veetrassi rajamisega lühiajaline väheoluline negatiivne mõju, tulenevalt võimalikust rajamisaegsest põhjavee reostusohust, mis on siiski leevendatav ehitusseadmete korrektse hoolduse tagamisel. Pikaajaliselt ei ole joogiveevarustuse tagamisega põhja- ja pinnaveele olulist mõju ette näha.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 31 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Kogumiskaevu eelistamine puhasti rajamisele on antud juhul õigustatud, kuna tekkiva reoveekogus on minimaalne ning lähim purgimiskoht - Kuusalu asub suhteliselt lähedal ( ca 7 km).

Lühiajaliselt kaasneb seoses kogumiskaevu ja kanalisatsioonitrassi rajamisega väheoluline negatiivne mõju, tulenevalt võimalikust rajamisaegsest põhjavee reostusohust. Korralikult dimensioneeritud ja lekkekindla kogumiskaevu ning kanalisatsioonitrassi korral pikaajaline mõju puudub.

Sõnnikukäitlus Sõnnik on looma organismist väljutatud uriini ja rooja ning sellele laudas lisandunud söödajääkide ja allapanu segu. Pidamisviisist ja allapanukogusest sõltuvalt saadakse tahe-, poolvedel- või vedelsõnnikut. Nii lammaste kui hobuste pidamisel on tekkivaks sõnnikuliigiks tahesõnnik. Loomauriin koos sõnnikust välja nõrgunud vedelikuga on virts, seda aga hobuse- ja lambakasvatuse käigus eraldi ei teki (Keskkonnaministeerium jt, 2004) . Järgnevas tabelis 4.1 on toodud hobuste ja lammaste ligikaudne väljaheidete kogus aastas ning selle lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisaldus.

Tabel 4.1. Väljaheidete aastane kogus („Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine“, Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves 2004) looma kohta. Loomaliik Väljaheited (t) Nüld (kg/t) P (kg/t) K (kg/t) Hobune 9,0 6,0 1,1 6,1 Lammas (või utt koos tallega) 1,5 9,3 1,0 1,0

Veeseadus § 26 2 lg 1 ütleb, et kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Lõige 2 sätestab, et need peavad mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei ole lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada kaheksa kuu sõnnikukoguse, sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Lg 5 kohaselt on haritaval maal aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.

Lambakasvatus Lambaid peetakse laudas rühmasulgudes sügavallapanul, kust sõnnik koristatakse tavaliselt 1- 2 korda aastas. Lammaste laudaperiood on lühem kui teistel põllumajandusloomadel (keskmiselt 200 päeva), st enamuse ajast veedavad lambad välistingimustes.

Põllumajandusministri 11.01.2008. a määruse nr 2 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 alusel on üks lammas 0,15 loomühikut (lü). Sellest tulenevalt on lambakasvatuse puhul sõnnikuhoidla kohustuslik, kui kasvatatakse vähemalt 67 üle ühe aasta vanust lammast (10 LÜ / 0,15 LÜ = ca 67). Loomakasvatustalu arendajal on talus plaanis pidama hakata maksimaalselt 50 lammast (30 pead + talled), seega seadustest ja käesoleva KSH aruandest tulenevalt ei ole sõnnikuhoidlat rajada vaja.

Hobusekasvatus Hobuseid peetakse kas grupiboksis või üksikboksis sügavallapanul. Allapanuna kasutatakse kas põhku või saepuru. Talli puhastatakse väljaheidetest iga päev ning lisatakse vajalik kogus allapanu.

32 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Eeltoodud kirjandusallika alusel on üks hobune 0,7 loomühikut (lü). Sõnnikuhoidla on vajalik, kui peetakse rohkem kui 14 hobust (10 LÜ / 0,7 LÜ = ca 14 ). Arendaja sooviks on talus pidama hakata kuni 15 hobust. Sellest tulenevalt tuleb rajada sõnnikuhoidla või vähendada peetavate hobuste arvu. Sõnnikuhoidla rajamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 28.08.2001. a määrusega nr 288 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded (RT I 2001, 72, 443) sõnnikuhoidlale kehtestatud nõuetest.

Segakari Segakarja puhul on tulevases loomakasvatustalus peetavate loomade (20 lammast ja 10 hobust) arv loomühikutes 20*0,15 + 10*0,7 = 10 lü. Sellest lähtub, et segakarja puhul ei ole arendajal sõnnikuhoidla rajamise kohustust.

Leevendav meede: • Sõnnikuhoidla või ajutise sõnniku ladestuskoha kavandamisel ja rajamisel tuleb vältida võimaliku nõrgvee jõudmist põhjavette. Nii välditakse põhja- ja pinnavee võimalikku reostumist. Sõnnikuhoidla peab vastama ülal toodud Vabariigi Valitsuse 28.08.2001. a määruse nr 288 nõuetele.

Tekkivat sõnnikut saab kasutada põllukultuuride ja ka potilillede väetamiseks. Kuna planeeringualal puuduvad põllumassiivid, tuleb sõnniku laotamine korraldada vastavalt kehtivatele nõuetel väljaspool planeeringuala asuvatel põllumassiividel kas tegevuse arendaja või tema poolt volitatud isiku poolt.

Detailplaneeringuala paikneb suures osas alvarite alal, kus on tegemist küllaltki õhukese pinnakattega ning põhjavesi asub suhteliselt maapinna lähedal. Harju alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuksid laudad aga keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 2.6 ptk 2.3).

Sõnnikukäitluse mõju detailplaneeringuala vahetus läheduses voolavale Loo jõele on põhjalikumalt käsitletud peatükis 4.4 Mõju elustikule ja ökosüsteemidele.

Kokkuvõttes võib rajatava loomakasvatustalu sõnnikukäitlus pinna- ja põhjaveele avaldada väheolulist negatiivset mõju, mis avaldub pikaajalises skaalas. Lühiajaline mõju puudub. Kui sõnniku käitlemisel arvestatakse EV kehtivate õigusaktidega, siis mõju (nii lühi- kui pikaajaline) puudub.

Sademevee ärajuhtimine Sademeveed tekivad teedelt ja hoonete katustelt. Detailplaneeringuga ei ole suuri autode parklaid ette nähtud ja elanike autode parkimine toimub krundisiseselt, mistõttu võimalikku reostusohtu ette näha ei ole.

Sademevesi immutatakse krundi piires haljasalale või juhitakse olemasolevatesse kraavidesse. Sademevee ärajuhtimisega seotud lühi- ja pikaajaline mõju puudub.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 33 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Ehitustegevuse puudumisel ei toimu alal pinnase veerežiimi muutmist ja mõjutamist. Küll aga võib pikaajaliselt kaasneda detailplaneeringuala osade piirkondade veerežiimi muutus seoses kuivenduskraavide kinnikasvamisega.

Leevendavad meetmed: • Tagada ala hooldamine.

Olemasoleva olukorra jätkumisel ei ole ette näha lühiajalist olulist mõju. Pikaajaliselt võib kaasneda väheoluline negatiivne mõju seoses ala võsastumise ja kraavide kinnikasvamisega. Mõju on võimalik leevendada.

Alternatiiv II Alternatiiv II sisuline erinevus võrreldes alternatiiviga I seisneb kavandatava hoonestuse paiknemise osas. Seejuures on joogiveekulu, selle tagamiseks kasutatav puurkaev, reovee- ja sõnnikukäitlus ning sademevee ärajuhtimise lahendus alternatiiviga I samad, seda mõlema alternatiiv II lahendusvariandi puhul. Sellest tulenevalt on alternatiiviga II kaasnevad mõjud iseloomustavad samade hindepallidega, mis on toodud alternatiiv I juures. Arvestada tuleb alternatiiv I juures toodud leevendavate meetmetega, mis on järgmised: • Puurkaevule tuleb teostada puhastuspumpamine, määrata veeandvus ning sügavus. • Kuna puurkaevu vee analüüs näitas ülenormatiivset raua- ja mangaanisisaldust, on puurkaevule vaja paigaldada raua- ja mangaaniärastusfilter, et tagada vee vastavus joogiveele kehtestatud nõuetele. • Enne ehitustegevuse algust tuleb läbi viia Tahkemäe ja Kangru kinnistute salvkaevude veetaseme mõõtmine. • Kui detailplaneeringu elluviimise järgselt väheneb oluliselt naaberkinnistute salvkaevude veetase, siis tuleb arendajal tekkiv kahju hüvitada ning vajadusel tagada naaberkinnistute joogiveega varustamine. • Sõnnikuhoidla või ajutise sõnniku ladestuskoha kavandamisel ja rajamisel tuleb vältida võimaliku nõrgvee jõudmist põhjavette. Nii välditakse põhja- ja pinnavee võimalikku reostumist. Sõnnikuhoidla peab vastama ülal toodud Vabariigi Valitsuse 28.08.2001. a määruse nr 288 nõuetele.

Kokkuvõte Lühiajaliselt kaasneb veekeskkonnale väheoluline negatiivne mõju seoses vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega, seda nii alternatiiv I kui ka II puhul. Pikaajalist väheolulist negatiivset mõju võib tekitada sõnnikukäitlus, aga kui see lahendatakse nõuetekohaselt ja järgitakse kehtivaid norme, siis on mõju leevendatav ning kokkuvõttes puudub. 0-alternatiivi korral veekeskkonda ei mõjutata, kui ala hooldatakse. Kokkuvõtlikult käsitleb mõju olulisust põhja- ja pinnaveele tabel 4.2.

34 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Tabel 4.2. Mõju põhja- ja pinnaveele Mõju olulisus Võimalikku mõju Alternatiiv II Alternatiiv I 0-alternatiiv avaldav tegevus Variant 1 Variant 2 LA PA (PA) LA PA (PA) LA PA (PA) LA PA (PA) Joogiveevarustuse tagamine ja -1 0 (0) 0 0 (0) 0 0 (0) veekulu Reoveekäitlus -1 0 -1 0 -1 0 Sõnnikukäitlus 0 -1 (0) 0 -1 (0) 0 -1 (0) Sademevee ärajuhtimine 0 0 0 0 0 0 Olemasoleva olukorra 0 -1 (0) jätkumine Koondhinne -1 -1 (0) 0 -1 (0) -1 -1 (0) -1 -1 (0) LA – lühiajaline mõju, PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

4.1.2. Mõju pinnasele

Pinnase seisukohalt on olulised allpool toodud detailplaneeringu ja selle alternatiividega kavandatud tegevused (kirjeldatud ptk 3). Peatüki lõpus on alternatiivide tegevustega kaasnevate mõjude olulisust kokkuvõttev tabel 4.3. Loomade karjatamisega seotud mõjusid on hinnatud peatükkides 4.3 ja 5.

Alternatiiv I Hoonestuse rajamine ja kasutamine Mäeveeru ja Mõisaääre maaüksuste näol on tegemist loodusliku pinnasega kaetud rohumaaga, mistõttu hoonete rajamine eeldab pinnase eemaldamist. Mäeveeru kinnistule rajatakse üks elumaja ja kolm abihoonet, millede suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks on kuni 2 045 m2. Võrreldes detailplaneeringuala suurusega, mis on ca 27 ha, on hoonete rajamiseks eemaldatava loodusliku pinnase osakaal marginaalne. Seetõttu on tegemist vaid ehitusaegse pinnase teisaldamisega, pikaajalised mõjud aga puuduvad.

Detailplaneeringu kohaselt on looma(laudad)tallid kavandatud Mõisaääre maaüksuse läänepoolsele osale. Nimetatud alal paiknevad maaparandussüsteemid (kraavistikuga, vt ptk 2.3), kuid sellele vaatamata on ala liigniiske (toetudes arendaja ning naaberkinnistute omanike suulistele andmetele). Võimalik seletus sellele oleks, et olemasolev maaparandussüsteem on ummistunud, lisaks takistab selle toimimist kinnikasvanud kraavistik. Vastavalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjale on rahvuspargi piiranguvööndis uute maaparandussüsteemide rajamine keelatud. Selleks, et kavandatud alale saaks looma(laudad)tallid rajada, tuleb ehitamisele eelnevalt kontrollida olemasoleva kuivendussüsteemi toimimist ning vajadusel taastada selle algne toimimine. Tõenäoliselt on vajalik ka ala pinnase osaline tõstmine.

Leevendav meede: • Tagada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. Uue maaparandussüsteemi rajamine alale ei ole lubatud.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 35 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Kui alal esinevat liigniiskuse probleemi ei suudeta likvideerida, avaldub see looma(lautade)tallide kasutusperioodil pinnasele väheolulist negatiivset mõju, kuna tallamisega rikutakse niisket pinnast. Lühiajaliselt kaasneb pinnasele tulenevalt ehitustegevusest mõõdukalt negatiivne mõju, kuna ala muutub tõenäoliselt mudaseks, kui ehitustegevust viiakse läbi kõrgvee perioodil ja ala niiskus on tingitud maaparandussüsteemi korrastamatusest.

Infrastruktuuride rajamine Pinnase eemaldamine on vajalik ka detailplaneeringuga kavandatud infrastruktuuride (Mäeveeru ja Mõisaääre kinnistuid läbiva ja ühendava tee, Loo - Andineeme uue teelõigu, reovee kogumiskaevu ja veetorustike) rajamisel. Võrreldes detailplaneeringuala suurusega, mis on ca 27 ha, on teede ja muu infrastruktuuri rajamiseks eemaldatava loodusliku pinnase osakaal aga marginaalne. Samuti toimuvad tegevused alal, kus puuduvad näiteks kivikalmed.

Leevendav meede: • Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamisega tuleb arvestada olemasolevate maaparandussüsteemidega ning tagada nende toimimine ja hooldus.

Elamu ja laudahoonete vaheline tee on osaliselt kavandatud üle planeeringuala läbiva astangu. Arvestades, et tegemist on suhteliselt lauge astanguga (vt ptk 2.3) ning rajatava tee näol on tegemist juurdepääsuteega (st väikese liiklusintensiivsusega), siis ei ole olulist mõju astangu säilimisele ette näha.

Kokkuvõttes on infrastruktuuride rajamise mõju pinnasele lühiajaliselt väheoluliselt negatiivne (seotud ehitusaegse pinnase kahjustamisega), pikaajalised mõjud puuduvad, kui tagatakse olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, toimimine ja hooldamine.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Arendustegevuse puudumine detailplaneeringualal pinnasele mõju ei avalda. Samas võib arendustegevuse puudumisest tulenevalt halveneda olemasoleva maaparandussüsteemi olukord, mis võib pikaajalises perspektiivis suurendada pinnase liigniiskust.

Leevendav meede: • Tagada tuleb kinnistute korrashoid ning olemasolevate kraavide hooldus.

Alternatiiv II Alternatiiv II korral on infrastruktuuride rajamise mõjud alternatiiviga I samad (v.a üle astangu kulgev juurdepääsutee, mida alternatiiv II puhul ei kavandata). Erinevus on tingitud hoonestuse rajamise seisukohast, kuna nende maht ja asukoht on võrreldes alternatiiviga I erinev.

Hoonestuse rajamine ja kasutamine Tulenevalt Euroopa Nõukogu (EMÜ) 24. juuni 1991 määrusest nr 2092/91 Mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud või märgistada kavatsetava põllumajandussaaduse ja –toote tootmise ja valmistamise nõuded , on minimaalne nõutav laudapind ühe ute kohta 1,5 m 2, ühe hobuse kohta aga 5 m 2 (vt Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva-Lääne-Viru regiooni poolt KSH aruandele saabunud arvamust lisas 7). Arvestades planeeringuala optimaalset karjatamiskoormust (vt ptk 4.3), siis tuleks lauda(talli) hoone suuruse (pindala) planeerimisel arvestada, kas kuni 12 hobuse puhul ca 75 m 2 (12*6 + 25%

36 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel teeninduspind), kuni 60 lamba puhul ca 113 m 2 (60*1,5 + 25% teeninduspind), segakarja puhul jääb vajamineva hoone pindala kahe eeltoodud pindala vahele. Siia lisandub ka abiruumideks (nt heina hoidmiseks) vajaminev hoone pindala. Seega kokkuvõtvalt oleks maksimaalne lauda(talli) hoone pindala kuni 300 m 2 (ka Riikliku Looduskaitse Keskuse soovitus – lisa 7), millega on arvestatud ka alternatiiv II lahendusvariandi koostamisel. Võrreldes alternatiiviga I rajatakse planeeringualale elumaja ja ainult üks kõrvalhoone (loomalaut), millest tulenevalt on hoonestuse rajamiseks eemaldatava pinnase maht võrreldes alternatiiviga I väiksem. Pinnasele avalduv mõju on erinev ka alternatiiv II kahe allvariandi vahel.

Variant 1 – hoonestus rajatakse olemasolevatest varedest kirde suunas. Kuna tegemist on astangupealse alaga, on pinnasele avalduvad mõjud seotud ehitusaegse pinnase eemaldamisega. Tegemist ei ole liigniiske alaga, mistõttu puudub vajadus ala kuivendamiseks, samuti ei ulatu alale olemasolev maaparandussüsteem. Seetõttu on lühiajaliselt tegemist väheolulise negatiivse mõjuga, pikaajalised mõjud puuduvad.

Variant 2 – hoonestus rajatakse olemasolevatest varedest loodesuunas. Tegemist on sama kohaga, kuhu alternatiiv I korral on ette nähtud loomatallide rajamine. Mõjud on võrreldavad alternatiiv I juures kirjeldatud mõjudega, kuid mõju olulisus on mõnevõrra väiksem. Viimane on tingitud asjaolust, et võrreldes alternatiiviga I on rajatavate hoonete ehitusalune pind ja seega eemaldatava pinnase kogus väiksem. Arvestada tuleb järgmise leevendava meetmega: • Tagada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. Uue maaparandussüsteemi rajamine alale ei ole lubatud.

Kui alal esinevat liigniiskuse probleemi ei suudeta likvideerida, avaldub see majapidamise (elamu + laut(tall)) kasutusperioodil pinnasele väheolulist negatiivset mõju, kuna märja pinnase tallamine rikub seda. Lühiajaliselt kaasneb pinnasele tulenevalt ehitustegevusest nõrgalt negatiivne mõju, kuna ala muutub tõenäoliselt mudaseks.

Kokkuvõte Peamised mõjud pinnasele kaasnevad loomakasvatustalu ehitiste ja teede rajamisel, kuna selleks tuleb eemaldada looduslikku pinnast. Seejuures tuleb arvestada, et olemasolev maaparandussüsteem peab säilima ning uut maaparandussüsteemi alale rajada ei tohi. Seetõttu on alternatiiv II korral eelistatum hoonestuse asukohavariant nr 1. Kokkuvõtlikult käsitleb mõju olulisust tabel 4.3.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 37 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Tabel 4.3. Mõju pinnasele Mõju olulisus Võimalikku Alternatiiv II mõju avaldav Alternatiiv I 0-alternatiiv Variant 1 Variant 2 tegevus LA (LA) PA (PA) LA PA (PA) LA PA (PA) LA (LA) PA (PA)

Hoonestuse rajamine ja kasutamine -3 (-1) -1 (0) -1 0 -2 (-1) -1 (0) Infrastruktuuride rajamine -1 -1 (0) -1 -1 (0) -1 -1 (0)

Olemasoleva olukorra jätkumine 0 -2 0 Koondhinne -2 (-1) -1 (0) 0 -2 0 -1 -1 (0) -2 (-1) -1 (0) LA – lühiajaline mõju, (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

4.2. Mõju õhukvaliteedile (sh müra-, õhusaaste) Õhukvaliteeti võivad mõjutada piirkonna arendamisega seotud ehitustööd, mille käigus suureneb müratase. Õhusaastet võib pikaajaliselt tekitada loomapidamine. Peatüki lõpus on alternatiivide tegevustega kaasnevate mõjude olulisust kokkuvõttev tabel 4.4.

Alternatiiv I Müra ja õhusaaste Mürataseme suurenemine antud piirkonnas on seotud detailplaneeringualal läbiviidavate ehitustööde ning ehitusmasinate liikumisega. Tegemist on lühiajalise ehitusaegse mõjuga ning ei ole oma olemuselt oluline, kuna rajatavate ehitiste maht on väike. Väikese mahu tõttu ei suurene oluliselt ka detailplaneeringuga kavandatava kasutamisaegne liiklussagedus, mistõttu ei esine ka pikaajalist müra- ja õhusaastet.

Õhusaaste seisukohast võib õhukvaliteeti mõjutada loomakasvatushoonetest lenduvad heitmed. Loomakasvatushoonetest lenduvad saasteained on peamiselt lämmastikühendid (ammoniaak ja dilämmastikoksiid), väävelvesinik ja lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), mis kõik võivad tekitada lõhnaprobleeme. Peamised õhusaaste probleemid tekivad lehma- ja seakasvatustes, seejuures suure peetavate loomade hulga korral. Loomakasvatuse käsiraamatutes on toodud lehma- ja seapidamisel tekkiva õhusaaste kogused, lamba- ja hobusekasvatuse kohta sellised andmed aga puuduvad. Antud juhul ei ole hobuse- ja lambakasvatusest tekkida võiva õhusaaste hindamiseks mõistlik kasutada ka analoogi tekitamist lehmadega, kuna see ei annaks sõnnikuliigi, -koguse, selle toitainete sisalduse jms erinevusest tulenevalt reaalseid tulemusi. Arendaja sooviks on tulevases loomakasvatustalus pidama hakata kas kuni 15 hobust, 50 lammast või segakarja, mis koosneks 20 lambast ja 10 hobusest. Võrreldes lõhnaprobleeme tekitavate sea- ja veisekasvatuskompleksidega, kus loomade arv ulatub sadadesse peadesse, on antud juhul tegemist marginaalse loomade arvuga. Lisaks jäävad lähimad elamud ca 130 m kaugusele rajatavast laudast. Seetõttu võib järeldada,

38 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel et käesoleva detailplaneeringuga kavandatavast loomakasvatusest tuleneda võiv õhusaasteprobleem on mitteoluline.

Võimaliku Loo - Andineeme tee ümbersõiduga kaasnevaid õhukvaliteeti puudutavaid mõjusid on käsitletud ptk-s 4.5.

Kokkuvõttes müra ja õhusaaste seisukohast oluline mõju õhukvaliteedile puudub, seda nii lühi- kui pikaajalises skaalas.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Olemasoleva olukorra jätkumine detailplaneeringualal õhukvaliteedi muutust kaasa ei too, kuna ala ei ole aktiivses kasutuses.

Alternatiiv II Müra ja õhusaaste Õhukvaliteedile avalduvad mõjud on võrreldavad alternatiiv I vastavate mõjudega, st mõju puudub nii lühi- kui pikaajalises skaalas.

Kokkuvõte Detailplaneeringu ega ka alternatiiv II elluviimine olulist õhukvaliteedi muutust kaasa ei too. Ka 0-alternatiivi korral õhukvaliteeti ei mõjutata. Kokkuvõtlikult käsitleb mõju olulisust tabel 4.4.

Tabel 4.4. Mõju õhukvaliteedile. Mõju olulisus Võimalikku mõju Alternatiiv Alternatiiv II 0-alternatiiv avaldav tegevus I Variant 1 Variant 2 LA PA LA PA LA PA LA PA Müra ja õhusaaste 0 0 0 0 0 0 Olemasoleva olukorra jätkumine 0 0 Koondhinne 0 0 0 0 0 0 0 0 LA – lühiajaline mõju; PA – pikaajaline mõju; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

4.3. Mõju elustikule ja ökosüsteemidele (loomastik, taimestik, rohevõrgustik)

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel detailplaneeringualal kaitsealuseid taime- ja loomaliike ei esine. Käesoleva KSH Natura hindamise käigus viidi läbi planeeringualaga seotud kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide inventuur, mille tulemusena selgus, et planeeringualaga on seotud 7 kaitsealust linnuliiki (vt ptk 5.2). Detailplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevat mõju mainitud liikidele on täpsemalt käsitletud aruande peatükis 5.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 39 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Vastavalt Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ei paikne detailplaneeringuala rohevõrgustiku territooriumil (vt ptk 1.2.1).

Elustikule ja ökosüsteemidele omavad mõju allpool toodud detailplaneeringu ja selle alternatiividega kavandatud tegevused (kirjeldatud ptk 3). Peatüki lõpus on alternatiivide tegevustega kaasnevate mõjude olulisust kokkuvõttev tabel 4.5.

Alternatiiv I Loomakasvatustalu rajamine ja kasutamine Lautade perspektiivsest asukohast ca 150 m kaugusel lõunasuunas voolab Loo jõgi, mis on mis on reostustundlik veekogu. EELIS-e andmetel on Loo jõgi Mõisaääre kinnistust kuni Soome laheni ka lõhejõgi. Laudad paiknevad Loo jõest ca 150 m kaugusel ning lautu ja jõge eraldab Loo - Andineeme tee. Lisaks tuleb arvestada, et lautade asukoht paikneb Loo jõega enam-vähem samal kõrgusjoonel, mistõttu võimaliku sõnnikust saastunud vee liikumine Loo jõe poole olulist ohtu ei kujuta. Eeltoodud riski vähendab veelgi sõnnikukäitluse nõuetekohane lahendamine.

Kuna detailplaneeringuala ei paikne rohevõrgustiku alal, siis alternatiiv I rakendumisel mõju rohevõrgustiku toimimisele puudub.

Hoonete ja tee rajamisel säilitatakse maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus ning seda istutatakse detailplaneeringualale rajatava sisetee ja Mõisaääre maaüksuse ulatuses ka Kuusalu – Leesi maantee äärde täiendavalt juurde. Arendustegevuse mahtu ja ala senist kasutust arvestades on kõrghaljastust piisavalt ning planeeringuga kavandatud haljastusele täiendava haljastuse kavandamise vajadus puudub.

Kavandatava elamu ja laudahoonete vahele planeeritakse nö juurdepääsutee. Kuigi kaitsealuseid liike otseselt teetrassile ei jää, kaasneb tee rajamisega siiski nii lühi- kui ka pikaajaliselt väheoluline negatiivne mõju, tulenevalt teetrassi jäämisest liigirikkale loopealsele.

Loomakasvatustalu rajamise ja kasutamisega kaasneb elustikule ja ökosüsteemidele lühiajaline väheoluline negatiivne mõju. Pikaajaliselt kaasneb elustikule ja ökosüsteemidele nõrgalt negatiivne mõju, mida on võimalik leevendada nõuetekohase sõnnikukäitlusega.

Loomade karjatamine Loomade karjatamine on elustiku ja ökosüsteemide mõjutamise seisukohalt antud asukohas oluline. Planeeringu kohaselt soovib arendaja loodavas talus hakata pidama hobuseid ja/või lambaid ning neid ka oma maaüksuse piires karjatada. Detailplaneeringu KSH programmi avalikul arutelul (vt KSH aruande lisa 2) juhti tähelepanu asjaolule, et nimetatud maaüksusel on ka varasemalt hobuseid peetud, mille tulemusel tallasid loomad maapinna suvisel ajal mustaks (st taimestik hävis).

Detailplaneeringualal saab karjatamiseks kasutada ca 17 ha maad. Maa-ameti kaardirakenduse mullakaardi (vt joonis 2.4 ptk 2.3) alusel levivad detailplaneeringuala idapoolses osas, ca 10 ha suurusel alal, õhukesed paepealsed mullad (Kh’’). Nimetatud alal on tegemist õhukese pinnakattega loopealsega, millel kasvavad peamiselt kõrrelised taimed ja kadakad. Eesti õhukese pinnakattega loopealsete soovituslik karjatamiskoormus on 1,4-2 utte või 0,2 hobust hektari kohta (Talvi, 2001). Sellest tulenevalt on 10 ha suurusel loopealsel

40 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel maksimaalselt võimalik karjatada 0,2*10 ha = 2 hobust või 1,4*10 ha = 14 kuni 2*10 ha = 20 lammast. Pool-looduslike koosluste hooldamiseks karjatamise teel on enamasti aga parimaks lahenduseks segakarja pidamine, kuna see annab rohukamarale ühtlasema koormuse, võimaldab ratsionaalsemalt sööta kasutada ning ühtlasi säilib looduse mitmekesisus. Sellise arvestuse kohaselt on Mäeveeru idapoolsel osal võimalik karjatada nt 1 hobust ja 7 - 9 lammast.

Planeeringuala läbivast astangust madalamale jääval ca 7 ha suurusel alal levivad leostunud gleimullad ja küllastunud turvastunud mullad, mis on iseloomulikud lammi- ja sooniitudele. Põllumajandusministri 11.01.2008. a määruse nr 2 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 § 3 lg 6 kohaselt on karjamaana kasutataval lamminiidul karjatamiskoormus 0,2– 1,0 lü/ha. Hobuste ja lammaste puhul on tegemist järgmiste loomühikutega (lü): • üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga 0,7 lü; • üle 1 aasta vanune lammas või kuni 6 kuu vanuste talledega utt 0,15 lü.

Lamminiidu hooldamiseks on kõige traditsioonilisem viis selle regulaarne niitmine, kuid sobib ka mõõdukas karjatamine. Vastavalt eespool toodud põllumajandusministri määrusele on ca 7 ha suurusel lamminiidul võimalik karjatada maksimaalselt 1,4 – 7 lü arvul loomi. Ka lamminiidu puhul on soovituslik karjatada erinevaid loomaliike kas koos või vaheldumisi. Tulenevalt sellest on seal võimalik segakarjana karjatada nt 1 hobust ja 4 - 42 lammast, kuna lammaste arv varieerub suures vahemikus on võimalik segakarja puhul nö loomühikutega mängida, st lammaste arvu vähendades suurendada hobuste arvu.

Kokkuvõttes on detailplaneeringualal võimalik tulenevalt pinnasest ja taimkattest soovituslik karjatada 3,4 – 9 lü. Seejuures on soovituslik segakarja pidamine. Niisiis peab arendaja valima kas kuni 12 (minimaalselt 4) hobuse, kuni 60 (minimaalselt 22) lamba või segakarja karjatamise vahel, mille puhul ei kaasne maa-ala üle-ega alakarjatamist.

Arendaja esialgne soov oli loomakasvatustalus hakata pidama 15 hobust või kuni 50 pealist lambakarja või 10 hobusest ja 20 lambast koosnevat segakarja. Arvestades eeltoodud analüüsi kaasneks 15 hobuse või 10 hobusest ja 20 lambast koosneva segakarja kasvatamisega negatiivne mõju ökosüsteemidele. Soovituslikku karjatamiskoormuse maksimumi arvestades võiks alal karjatada kuni 12 hobust või 8 hobusest ja 20 lambast (10 hobusest ja 13 lambast) koosnevat segakarja. Samas arendaja poolt soovitud lammaste karja suurus mahub soovitusliku karjatamiskoormuse vahemikku (kokku 7,5 lü).

Leevendavad meetmed: • Loomade karjatamisel tuleb jälgida soovituslikku karjatamiskoormust. Seejuures on oluline vältida soovituslikust karjatamiskoormusest väiksemat või suuremat koormust. • Selleks, et vältida karjatamisest tulenevat keskkonnataluvuse piire, on karjatamist soovitatav hajutada.

Kokkuvõttes võib arendaja soovitud suurusega hobuse või segakarja karjatamine detailplaneeringualal välja kujunenud taimekooslustele mõjuda oluliselt negatiivselt. Niisiis peab arendaja valima kas kuni 12 hobuse, kuni 60 lamba või segakarja (3,4 – 9 lü) karjatamise vahel, mille puhul ei mõjutata ala oluliselt negatiivselt. Kuna tegemist on poolloodusliku kooslusega, mille säilimiseks on vaja seda hooldada (nt karjatamise näol), siis kaasneb optimaalse karjatamiskoormuse juures elustikule ja ökosüsteemidele lühiajaliselt mõõdukas positiivne ja pikaajaliselt oluline positiivne mõju.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 41 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamine Vastavalt detailplaneeringule soovitakse Loo - Andineeme teega paralleelselt Mäeveeru ja Mõisaääre kinnistute piires rajada uus teelõik, mida hakatakse praeguse Loo - Andineeme tee asemel kasutama. Teelõigu rajamine eeldab Mäeveeru maaüksusel paikneva metsa mahavõtmist ca 380 m 2 (ca 38 m pikkuses 10 m laiune teekoridor) suuruselt alalt, mis kogu metsatukast moodustab ca 3,5 %. Vastavalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja punktile 30 on piiranguvööndis keelatud lageraie, lisaks on piiranguvööndi metsade juhtfunktsiooniks looduskaitse (bioloogilise mitmekesisuse säilitamine). Eelnevat arvestades oleks Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamine antud asukohta vastuolus Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskirja punktiga 30. Arvestades ümbersõidu kavandamise eesmärke (vt ptk 1.1), siis puudub antud kohas ka reaalne asukoha alternatiiv (v.a praegune tee asukoht), kus ümbersõidu rajamise käigus metsa maha ei võeta. Kavandatav ümbersõit läbib sisuliselt metsatukka, mitte suurt metsamassiivi, seega arvestades lisaks ka mahavõetava metsa pindalalist suurust ning asjaolu, et antud metsa näol ei ole tegemist ka olulise kaitsealuste liikide elu- või kasvupaigaga (EELISe, töö käigus läbi viidud inventuuri ja varem alal läbi viidud Natura elupaikade inventuuri andmetel), kaasneks reaalselt uue teelõigu rajamisega elustikule ja ökosüsteemidele (va. Natura 2000 aladega seotud liigid ja elupaigatüübid) lühi- ja pikaajaliselt vaid väheoluline negatiivne mõju. Ümbersõit on aga vajalik, et realiseeruks detailplaneering, millega kavandatavatel tegevustel on positiivne mõju Lahemaa Rahvuspargile. Siiski vaatamata nimetatule ja väheolulisele mõjule säilib vastuolu Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eekirja punktiga 30. Kaaludes kavandatava tegevusega kavandatavat ja ümbersõidu rajamist, siis on KSH koostaja seisukohal, et käesoleval juhul saab lubada ümbersõidu teostamist ja vastuolu ei saa lugeda oluliseks (-4 või -5) mõjuks.

Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamisega olulist mõju (ei negatiivset ega positiivset) Loo jõele ette näha ei ole. Ümbersõidu rajamisega kaasnevaid mõjusid Natura 2000 aladele on hinnatud peatükis 5 ning mõjusid inimese heaolule ja tervisele ptk 4.5.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Käesoleva olukorra jätkumisel elustikule ja ökosüsteemidele otsest mõju ei avaldata, kuna detailplaneeringu koosseisu kuuluval alal puudub inimtegevus. Kuna tegemist on liigirikka pool-loodusliku kooslusega, võib selle hooldamise puudumisel ala võsastuda ja väheneda bioloogiline mitmekesisus. Planeeringuala idaosa kasutab aegajalt lammaste karjatamiseks naaberkinnistu omanik, kuid tegemist on ebaregulaarse tegevusega, mistõttu hooldusefekt on minimaalne. Seega pikaajaliselt kaasneb vaatamata mõningasele karjatamisele nõrgalt negatiivne mõju, mida on võimalik leevendada.

Leevendav meede: • Detailplaneeringuala tuleb niita või karjatamiseks välja rentida.

Alternatiiv II Loomade karjatamise ja Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamisega seotud mõjud on võrreldavad alternatiiv I vastavate mõjudega. Sealjuures säilib vastuolu Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamisel Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja metsade säilitamist puudutava osaga (vt alternatiiv I). Ümbersõidu rajamine on käesoleval juhul õigustatud, kuna nii tekib kaks kompleksset talukompleksi, mis toetavad rahvuspargi kaitse- eeskirjaga sätestatud pea-eesmärke.

42 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Loomakasvatustalu rajamine ja kasutamine Hoonestuse rajamisel kõrghaljastust eemaldada ei tule. Alternatiiv II korral rajatakse looma(laut)tall reostustundlikust Loo jõest ca samale kaugusele kui alternatiiv I korral, mistõttu sõnnikust saastunud vee liikumine Loo jõe poole olulist ohtu ei kujuta. Võrreldes alternatiiviga I kavandatava elamu ja laudahoonete vahelist ühendusteed alternatiiviga II ei rajata, mistõttu kaasneb elustikule ja ökosüsteemile alternatiiv II ellu viimisega väiksem mõju. Seejuures on asukoha variant 1 korral hoonestuse kaugus Loo jõest võrreldes variandiga 2 veidi suurem, kuid see erinevus on marginaalne, mistõttu mõjude hindepallid on variantide lõikes samad. Kokkuvõttes loomakasvatustalu rajamise ja kasutamise mõju elustikule ja ökosüsteemidele sõnniku nõuetekohasel käitlemisel nii lühi- kui pikaajalises skaalas puudub.

Kokkuvõte Piirkonnas välja kujunenud elustikku ja ökosüsteeme mõjutab kõige enam loomade karjatamine ja võimalik Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamine. 0-alternatiivi korral on pikaajalises skaalas ette näha ala võsastumist ja seega rahvuspargi kaitse-eeskirjas toodud eesmärkide sh. bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, mõju on leevendatav. Kokkuvõtlikult käsitleb mõju olulisust tabel 4.5.

Tabel 4.5. Mõju elustikule ja ökosüsteemidele Mõju olulisus Võimalikku Alternatiiv II mõju avaldav Alternatiiv I 0-alternatiiv tegevus Variant 1 Variant 2 LA (LA) PA (PA) LA PA (PA) LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) Loomakasvatusta lu rajamine ja -1 -2 (-1) kasutamine 0 -1 (0) 0 -1 (0) Loomade karjatamine -3 (+3) -4 (+4) -3 (+3) -4 (+4) -3 (+3) -4 (+4) Loo - Andineeme tee ümbersõidu -1 -1 -1 -1 -1 -1 rajamine Olemasoleva olukorra jätkumine 0 -2 (0) Koondhinne -2 (+3) -4 (+4) 0 -2 (0) -2 (+3) -4 (+4) -2 (+3) -4 (+4) LA – lühiajaline mõju, (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

4.4. Mõju maastikuilmele ja maakasutusele

Maastikuilmet ja maakasutust mõjutavad allpool toodud detailplaneeringu ja selle alternatiividega kavandatud tegevused (kirjeldatud ptk 3). Peatüki lõpus on alternatiivide tegevustega kaasnevate mõjude olulisust kokkuvõttev tabel 4.6.

Alternatiiv I Loomakasvatustalu rajamine ja kasutamine (sh loomade karjatamine) Detailplaneeringualal käesoleval hetkel inimtegevust ei toimu. Samas asub naabruses mitmeid hooneid ja elumaju, seega tegemist on asustatud piirkonnaga. Detailplaneeringu koosseisu

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 43 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel kuuluvast Mäeveeru maaüksusest põhjasuunas asub Tahkemäe maaüksus, millel paikneb lambakasvatuslaut. Seega võib öelda, et detailplaneeringuga kavandatav loomapidamisele keskenduv talu maakasutuse seisukohast sobib antud piirkonda. Seda järeldust toetab ka ptk 1.2.1. toodud võrdlused kõrgemate planeerimisdokumentidega.

Loomalaudad hakkavad paiknema olemasoleva kõrghaljastusega kahest küljest ümbritsetud alal, mis paikneb Kuusalu – Leesi maanteest madalamal absoluutkõrgusel. Hoonete rajamisel säilitatakse olemasolevat haljastust maksimaalselt. Seega Kuusalu-Leesi maanteelt rajatavad loomapidamislaudad paistma ei jää. Kõrghaljastus eraldab lauta ka Loo - Andineeme teest. Seega maastikuilme seisukohast jääb nähtavale vaid Mäeveeru maaüksusele rajatav elamu koos abihoonega.

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt võib krunte ümbritseda kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga. Seejuures tuleb teedeäärsed piirdeaiad rajada hõreda puitaiana.

Leevendavad meetmed: • Piirdeaedade rajamisel tuleb lähtuda piirkonna traditsioonilisest mustrist. Käesoleval hetkel on lähiümbruse aiad 3 horisontaalse puust latiga. • Uute hoonete kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi (välisviimistlus – kivi, puit). • Rajatavad hooned peavad olema kas viil, kelp- või poolkelpkatusega.

Loomade karjatamine planeeringualal suurendab ala efektiivset maakasutust ning aitab vähendada võimalikku võsastumist. Seega avaldab tegevus positiivset mõju ka maastikuilmele.

Kokkuvõttes tagatakse loomakasvatustalu rajamise ja kasutamisega piirkonna korrashoid, efektiivne maakasutus ja maastikumustri säilimine. Eelnevast tulenevalt kaasneb tegevusega nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas mõõdukalt positiivne mõju, mida on võimalik suurendada väljapakutud meetmetega.

Hoonete kompleksi terviklikkuse moodustamine Kuigi loomakasvatustalu rajamine ja loomade karjatamine omab antud piirkonnas positiivset mõju nii maakasutusele kui ka maastikuilmele, ei ole antud juhul kavandatud uute hoonete (elamu koos abihoone ja lautadega) paiknemine planeeringualal kooskõlas Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga . Kaitse-eeskirja § 31 kohaselt on rahvuspargi valitsejal õigus anda nõusolek maatulundusmaale ehitamiseks vaid tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega hajaasustusaladel, taluhoonestuse taastamiseks, piirkonna elukorralduse jaoks erilist tähtsust omavate objektide rajamiseks. Antud juhul võib Mõisaääre kinnistul paiknevate varede taastamist lugeda taluhoonestuse taastamiseks. Seejuures peavad aga kavandatavad uued hooned moodustama terviku olemasolevate taastatavate hoonetega (varedega). Eelnevast lähtuvalt tuleb detailplaneeringuga kavandatavad uued hooned paigutada olemasolevate varede lähedusse (vt alternatiiv II) . Hoonete kavandamine ühtse kompleksina omab positiivset mõju ka talukomplekside reaalsele toimimisele ja efektiivsele maakasutusele.

Hoonete taastamine Detailplaneeringualal asuvate lagunenud hoonete näol on tegemist endise Loo mõisa kõrvalhoonetega. Detailplaneeringu kohaselt soovitakse taastada Mõisaääre maaüksusel paiknevad endise Loo mõisa kõrvalhooned, mis käesoleval hetkel lagunevad. Sellega seoses

44 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel kaasneb nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas maastikuilmele kui maakasutusele mõõdukas positiivne mõju, kuna ajalooliselt kaunite hoonete taastamisel paraneb ala esteetiline väärtus ning efektiivne kasutus. Seejuures on võimalik positiivset mõju väljapakutud meetmetega suurendada.

Leevendav meede: • Loo mõisa kõrvalhoonete taastamisel tuleb maksimaalselt arvestada nende ajaloolise välimusega.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Arendustegevuse puudumise mõju maastikuilmele ja maakasutusele on nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas nõrgalt negatiivne, kuna detailplaneeringualal paiknevad endise Loo mõisa paekivist kõrvalhooned lagunevad. Peale selle on pikaajalises skaalas ette näha ka ala osalist võsastumist. Seda enam, et detailplaneeringuala paikneb kahe tee (Kuusalu – Leesi maantee ja Loo - Andineeme tee) ristumispunktis ja on möödujatele seetõttu hästi jälgitav. Võsastumist aitab mõnevõrra leevendada maa-alal aegajalt toimuv naaberkinnistu lammaste karjatamine. Lisaks saab mõju leevendada ala niitmisega.

Leevendav meede: • Planeeringuala niitmine ja/või karjatamiseks välja rentimine.

Alternatiiv II Loomakasvatustalu rajamist ja olemasolevate varede taastamist puudutavad mõjud on võrreldavad alternatiiv I vastavate mõjudega. Arvestada tuleb alternatiiv I juures toodud leevendavaid meetmeid.

Hoonete kompleksi terviklikkuse moodustamine Alternatiiv II põhiline erinevus võrreldes alternatiiviga I seisneb kavandatava hoonestuse paiknemise osas. Alternatiiv II korral on kavandatav hoonestus paigutatud Mõisaääre kinnistul paiknevate varede lähedusse, mis tagab uute hoonete ja olemasolevate ning taastatavate hoonete parema sidususe (Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskiri) võrreldes alternatiiviga I. Seejuures esineb erinevus kahe alternatiiv II allvariandi vahel.

Variant 1 – hoonestus rajatakse olemasolevatest varedest kirdesuunas. Antud variandi puhul tekib maastikuilme seisukohast olemaolevate ja taastatavate varede ning kavandatavate uute hoonete puhul terviklikum kompleks võrreldes alternatiiviga I (vt lisa 7). Kuigi ka antud variandi puhul jäävad rajatavad uued hooned olemasolevatest varedest ca 44 m (eeldus, et arvestatakse tee kaitsevööndiga (20 m)) kaugusele, mis on piirkonnas levinud talukomplekside sisest hoonete vahelist kaugust arvestades (10 - 20 m) mõnevõrra suurem, kuid siiski mitte selline, et rikutud oleks kaitse-eeskirjas sätestatud eesmärke. Tekkiva hoonetekompleksi terviklikkust vähendab kavandatav Loo - Andineeme tee ümbersõit. Samas on Loo - Andineeme tee ka praeguses asukohas maastikuilme aspektist lähtudes hoonetekompleksi (Vesiveski ja Mõisaääre kinnistute hoonestus) läbi lõikav. Määravaks saab seejuures maakasutuse efektiivsus . Kinnistute (Vesiveski ja Mõisaääre) omanikud on avaldanud soovi, et detailplaneeringu kehtestamise järgselt läheksid Mõisaääre kinnistul paiknevad vared Vesiveski kinnistu omaniku käsutusse (vt ptk 1.1 ja 3), mistõttu tekiksid kaks funktsioneerivat ja rahvuspargi kaitse-eeskirja eesmärke täitvat talukompleksi. Seejuures oleks kavandatava elamu ja lauda(talli) vaheline kaugus ca 19 m, mis vastab piirkonnas levinud talukomplekside hoonetevahelisele kaugusele. Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja §

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 45 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 11 kohaselt on teede rajamine ilma rahvuspargi valitseja nõusolekuta keelatud. Tegemist on sisuliselt olemasoleva tee ümbertõstmisega, kuid selleks on vajalik rahvuspargi valitseja nõusolek.

Rajatav Loo – Andineeme tee ümbersõit jääb nähtavaks eelkõige Kuusalu - Leesi maanteelt. Kuna tegemist on tee ümbertõstmisega, st tee on kavandatava ümbersõidu lähistel juba olemas, siis avaldub maastikuilmele negatiivne mõju vaid lühiajaliselt. Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamisega tuleb vähesel määral maha võtta ka metsa (vt ptk 4.3). Samas arvestades tee koridori laiust ( ca 10 m), metsatuka laiust ( ca 180 m) ja kaugust Kuusalu – Leesi maanteest ( ca 75 m), siis avaldub ümbersõidu rajamisega Kuusalu – Leesi maanteelt avanevale vaatele vaid väheoluline lühiajaline negatiivne mõju.

Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamisel tuleb arvestada olemasoleva Loo - Andineeme tee laiust (4 m) ja tee kaitsevööndit (20 m).

Leevendav meede: • Kavandatava Loo - Andineeme tee ümbersõidu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva Loo - Andineeme tee laiust (4 m) ja kaitsevööndit (20 m).

Variant 1 ellu viimise korral jäävad rajatav elamu ja laudahoone nähtavaks Kuusalu – Leesi maanteelt. Eeldusel, et Mõisaääre kinnistul paiknevad vared taastatakse ja rajatavate uute hoonete projekteerimisel arvestatakse ümbritsevat väljakujunenud ehituslaadi, siis ei ole ette näha olulist negatiivset mõju maanteelt avaneva maastikuvaatele ja rahvuspargi kaitse- eeskirjas toodud eesmärkidele. Lisaks nähakse detailplaneeringuga ette kõrghaljastuse rajamine kavandatava lauda ja elumaja juurde, mis omakorda pikas perspektiivis aitab hoonetel ümbritsevasse maastikku sulada, eriti arvestades, et rajatavad hooned on kavandatud juba olemasoleva metsa foonil. Detailplaneeringuga on täiendav kõrghaljastus kavandatud ka Kuusalu – Leesi maantee äärde. Tulenevalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgist (maastike kaitse, sh vaatelisuse säilimine), võib Kuusalu – Leesi maantee äärde kavandatav kõrghaljastus takistada avatud maastiku vaatelisust. Kuna mainitud kõrghaljastuse rajamine ei ole antud juhul põhjendatud, siis tuleks detailplaneeringus kõrghaljastuse rajamisest Kuusalu – Leesi maantee äärde loobuda.

Leevendav meede: • Maastiku vaatelisuse tagamiseks tuleb loobuda detailplaneeringus kavandatud Kuusalu – Leesi maanteeäärsest kõrghaljastusest.

Variant 2 - hoonestus rajatakse olemasolevatest varedest põhjasuunas. Võrreldes alternatiiviga I tekib ka antud variandiga maastikuilme seisukohast olemaolevate ja taastatavate varede ning kavandatavate uute hoonete puhul terviklikum kompleks. Samas võrreldes variandiga 1 on olemasolevate ja taastatavate varede ning uute hoonete (elamu + laut/tall) vaheline kaugus (lähimast varest 60 m) suurem. Võrreldes variandiga 1 takistab olemasolevate ja rajatavate hoonete kompleksi sidusust lisaks eelnevale ka hoonete vahele jääv mets. Kavandatava elamu ja lauda(talli) vaheline kaugus on sama võrreldes variant 1-ga. Samas hakkaks kavandatava Loo – Andineeme tee ümbersõidu järgselt efektiivselt toimima kaks majapidamist (Vesiveski maaüksus koos Mõisaääre varedega ning uus elamu koos lauda (talliga)).

Variant 2 ellu viimise korral kavandatav elamu koos lauda(talliga) Kuusalu – Leesi maanteelt näha ei jää (asub võrreldes maanteega madalamal tasandil, eraldatud metsaga). Seetõttu ei ole uute hoonete rajamisega ette näha olulist negatiivset mõju maanteelt avaneva maastikuvaate

46 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel säilimisele. Sarnaselt variandile 1 on ka variant 2 puhul kavandatud Kuusalu – Leesi maantee äärde kõrghaljastus, mis võib takistada maastiku vaatelisuse säilimist (Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eesmärk). Kuna mainitud kõrghaljastuse rajamine ei ole antud juhul põhjendatud, siis tuleks detailplaneeringus kõrghaljastuse rajamisest Kuusalu – Leesi maantee äärde loobuda. Variant 2 elluviimise korral tuleb arvestada variant 1 juures toodud leevendavate meetmetega.

Kokkuvõtvalt, arvestades, et antud piirkonnas on ehitustegevus lubatud vaid taluhoonestuse taastamiseks (antud juhul olemasolevad vared) ning võimalik uute hoonete rajamine on võimalik vaid juhul, kui tagatakse olemasolevate ja uute hoonete vaheline võimalikult suur sidusus, on eelistatuks detailplaneeringu lahenduse variandiks – variant 1. Seejuures on arvestatud ka asjaoluga, et uute hoonete rajamisel ei vähene Kuusalu – Leesi maanteelt avaneva maastikuvaate vaadeldavus.

Kokkuvõte Maastikuilme ja maakasutuse seisukohast on olulise positiivse iseloomuga loomakasvatustalu rajamine ja planeeringualal paiknevate Loo mõisa kõrvalhoonete taastamine (nii alternatiiv I kui ka II). Tulenevalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjast, on antud piirkonnas hoonete rajamine lubatud vaid taluhoonestuse taastamiseks, seejuures peavad hooned moodustama kompleksid. Eelnevast lähtuvalt ei ole alternatiiv I elluviidav. Alternatiiv II puhul on eelistatumaks variandiks variant 1. Olemasoleva olukorra säilimise mõju maastikuilmele ja maakasutusele on nõrgalt negatiivne, kuna alal paiknevad paekivist hooned lagunevad edasi. Samuti toimub ala osaline võsastumine, mida on võimalik leevendada. Kokkuvõtlikult käsitleb mõju olulisust tabel 4.6.

Tabel 4.6. Mõju maastikuilmele ja maakasutusele Võimalikku Mõju olulisus mõju avaldav Mõju Alternatiiv II tegevus liik Alternatiiv I 0-alternatiiv Variant 1 Variant 2 LA (LA) PA (PA) LA PA (PA) LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) Loomakasva tus - talu rajamine ja Ilme +3 (+4) +3 (+4) +3 (+4) +3 (+4) +3 (+4) +3 (+4) kasutamine Kasutus +3 +3 +3 +3 +3 +3 Hoonete Ilme +3 (+4) +3 (+4) +3 (+4) +3 (+4) +3 (+4) +3 (+4) taastamine Kasutus +3 +3 +3 +3 +3 +3 Hoonete kompleksi Ilme -3 -3 -1 (0) 0 (0) -2 (-1) 0 (0) terviklikkuse moodustumine Kasutus -5 -5 +3 +3 +2 +2 Olemasoleva Ilme -2 -2 (-1) olukorra jätkumine Kasutus -2 -2 (-1) Ilme +1 (+4) +1 (+4) -2 -2 (-1) +2 (+4) +3 (+4) +1 (+3) +3 (+4) Koondhinne Kasutus -4 -4 -2 -2 (-1) +3 +3 +2 +2 * LA – lühiajaline mõju, (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 47 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 4.5. Mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh radooni riskitegur, liiklusohutus)

Inimeste heaolu ja tervise seisukohast on olulisteks teemadeks joogiveekvaliteet, potentsiaalne radoonirisk ning planeeritava uue tee rajamine. Peatüki lõpus on alternatiivide tegevustega kaasnevate mõjude olulisust kokkuvõttev tabel 4.7.

Alternatiiv I Joogivee kvaliteet Detailplaneeringuala joogiveevarustuseks on plaanis kasutama hakata Mäeveeru kinnistu põhjaosas paiknevat olemasolevat puurkaevu, mille vesi ei vasta läbiviidud veeanalüüsi alusel sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) toodud nõuetele raua- ja mangaanisisalduse osas (vt ka ptk 4.2 Mõju põhja- ja pinnaveele ).

Leevendavad meetmed: • Puurkaevule tuleb teostada puhastuspumpamine, määrata veeandvus ning sügavus. • Kuna puurkaevu vee analüüs näitas ülenormatiivset raua- ja mangaanisisaldust, on puurkaevule vaja paigaldada raua- ja mangaaniärastusfilter, et tagada vee vastavus joogiveele kehtestatud nõuetele.

Kokkuvõttes kaasneb joogivee kvaliteedi seisukohast inimeste heaolule ja tervisele piirkonna raua- ja mangaanirikkast põhjaveest tulenevalt pikaajaliselt väheoluline negatiivne mõju, mida on võimalik leevendada. Lühiajalist olulist mõju ette näha ei ole.

Radoon Detailplaneeringuala paikneb kõrge pinnase radoonisisaldusega maa-alal (joonis 2.3 ptk 2.3). Kõrge pinnase radoonisisaldus on probleemiks kogu Põhja- ja Kirde-Eestis. Tegemist on negatiivset keskkonnamõju põhjustava elemendiga, mille kõrge kontsentratsioon ruumide siseõhus suurendab terviseriske. Radoon satub hoonesse peamiselt hoonet ümbritsevast pinnasest, läbi ebatihedate konstruktsiooniavade. Radoon ja selle tütarelemendid on tervistkahjustavad, jõudes inimorganismi peamiselt nende sisse hingamisel, olles oluliseks kopsuvähi põhjustajaks. Standard EVS:839 “Sisekliima” kehtestab elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmiseks radoonisisalduse ülempiiriks 200 Bq/m 3.

Eesti esialgsel radooniriski kaardil (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004) ei ole pinnase radoonisisaldust arvuliselt määratud, mistõttu ei ole teada ka detailplaneeringuala katva pinnase täpne radoonisisaldus. Sellegipoolest on tegemist kõrge radoonisisaldusega pinnasega, mistõttu tuleb elamu ehitamisel ette näha hoonete radoonisisalduse vähendamise meetmed. Rajatav eluhoone on seejuures kavandatud paepealsele alale, kus pinnakate on suhteliselt õhuke ( ca 1-2 m), mistõttu on pinnasest pärinev radoonirisk eeldatavalt suurem kui paksema pinnakattega aladel.

Leevendavad meetmed: • Enne elamu projekteerimist on soovituslik teostada kavandatava elamu asukohas pinnase radoonisisalduse määramine. • Elamu ehitamisel tuleks silmas pidada standardis „Radooniohutu hoone projekteerimine“ (EVS 2003) toodud soovitusi.

48 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Kokkuvõttes võib pinnase kõrge radoonisisaldus põhjustada inimeste heaolu ja tervise seisukohast pikaajaliselt nõrgalt negatiivset mõju. Asjakohaseid soovitusi rakendades on mõju leevendatav, mille tulemusel mõju puudub.

Loo - Andineeme tee ümbersõidu ja kergliiklustee rajamine Detailplaneeringuga on Loo - Andineeme teega paralleelselt planeeritud Mäeveeru ja Mõisaääre kinnistute piires rajada uus teelõik, mida hakatakse senise Loo - Andineeme teelõigu asemel kasutama. Käesoleval hetkel asub Loo - Andineeme tee servast ca 7 m kaugusel elumaja (Vesiveski maaüksus (35203:001:0446)). Nimetatud teel ei ole läbi viidud liiklussageduse mõõtmisi, mida tehakse tavapäraselt ka väikese liiklussagedusega teedel, mistõttu ei ole nimetatud tee kasutamine eeldatavasti väga intensiivne. Nimetatud järeldust toetab ka see, et tegu on tupikteega. Siiski võib eeldada, et vähemalt suvisel ajal toimub Loo - Andineeme tee intensiivsem kasutamine, kuna nimetatud tee viib Andineeme randa.

Autoliikluse mõju inimeste heaolule ja tervisele on käesoleval hetkel negatiivse iseloomuga, kuna elumaja asub tee lähedal. Lisaks sellele on nähtavus enne kurvi tee servas paikneva kõrge aia tõttu halb. Ümbersõidu rajamisega hakkaks tee majast ca 55 m kauguselt mööduma, mis oleks märkimisväärne kauguse suurenemine. Viimane on oluline, kuna kauguse suurenedes väheneb ka müratase. Seetõttu on uue teelõigu rajamine inimeste heaolu seisukohast positiivse iseloomuga, kuna juhib autoliikluse elamust eemale ning tõstab liiklusohutust.

Lisaks rajatakse Kuusalu – Leesi maantee äärde kergliiklustee, mis samuti tõstab teel liikuvate jalgratturite ohutust.

Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamisega kaasnev mõju inimeste heaolule ja tervisele nii lühi- kui pikaajalises skaalas on nõrgalt positiivne, kuna vähendab mürataset tee äärde jääva elamu juures ning aitab tõsta liiklusohutust. Liiklusohutust suurendatakse ka kergliiklustee rajamisega.

Heaolu Detailplaneeringuga kavandatud looma(laudad)tallid paiknevad liigniiskel alal (vt ptk 4.1.2 Mõju pinnasele ), mis tähendab nii loomadele kui ka tallis töötavatele inimestele vihmaperioodil mudas tallamist. Siiski asuvad kavandatavad laudahooned maaparandussüsteemidega kaetud alal. Võimalik, et ala praegune liigniiskuse probleem on tingitud ummistunud maaparandussüsteemidest, mistõttu on eeldatavalt võimalik ala liigniiskust vähendada läbi maaparandussüsteemi korrastamise. Seega kaasneb inimeste (ja ka loomade) heaolule väheoluline negatiivne mõju, seda nii lühi- kui pikaajaliselt. Mõju on võimalik eeldatavasti vähendada tagades olemasolevate maaparandussüsteemide korrastamise ja toimimise.

Leevendav meede: • Tagada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. Uue maaparandussüsteemi rajamine alale ei ole lubatud.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 49 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel liiklusohtlikke olukordi põhjustada halb nähtavus enne kurvi tee äärde jääv paekivisein. Kokkuvõtvalt kaasneb nii lühi- kui pikaajalises ajaskaalas nõrgalt negatiivne mõju.

Alternatiiv II Joogivee kvaliteeti ning Loo - Andineeme tee ümbersõidu ja kergliiklustee rajamist puudutavad mõjud on iseloomustatavad alternatiiv I juures toodud vastava mõju kirjeldusega.

Radoon Alternatiiv II korral on hoonestusele ette nähtud kaks asukohaalternatiivi. Kuigi esialgse Eesti radooniriski kaardil (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004, vt ptk 2.3) on planeeringuala terves ulatuses märgitud kõrge radooniriskiga alaks, võib siiski eeldada, et radoonirisk on mõnevõrra suurem õhema pinnakattega kohtades.

Variant 1 – kuna hoonestus rajatakse paepealsele alale, kus pinnakate on suhteliselt õhuke ning radoonirikas diktüoneemakilt on maapinnale suhteliselt lähedal, on inimeste heaolu ja tervise seisukohast tegemist pikaajalises skaalas nõrgalt negatiivse mõjuga. Selle leevendamiseks tuleb rakendada samu leevendavaid meetmeid, mis on toodud alternatiiv I juures: • Enne elamu projekteerimist on soovituslik teostada kavandatava elamu asukohas pinnase radoonisisalduse määramine. • Elamu ehitamisel tuleks silmas pidada standardis „Radooniohutu hoone projekteerimine“ (EVS 2003) toodud soovitusi.

Variant 2 – hoonestus rajatakse alale, kus pinnakate on võrreldes loopealsega ca 2 korda paksem. Seetõttu on radoonioht võrreldes nii alternatiiv I kui alternatiiv II variandiga 1 väiksem, olles pikaajaliselt väheoluliselt negatiivne. Mõjude leevendamiseks on vajalik rakendada juba eespool toodud leevendavaid meetmeid: • Enne elamu projekteerimist on soovituslik teostada kavandatava elamu asukohas pinnase radoonisisalduse määramine. • Elamu ehitamisel tuleks silmas pidada standardis „Radooniohutu hoone projekteerimine“ (EVS 2003) toodud soovitusi.

Heaolu Alternatiiv II variant 1 korral paikneb kavandatav hoonestus võrreldes alternatiiviga I ja alternatiiv II variandiga 2 maapinna suhtes kõrgemal, st ei esine võimalikku alternatiiv I juures kirjeldatud liigniiskuse probleemi. Samas paikneb kavandav majapidamine (elamu + laut(tall)) maapinna astangul, mis võib raskendada majapidamise toimimist ja vähendada seeläbi elanike heaolu. Viimane aga sõltub majapidamisse elama asuvate inimeste eelistustest, arvestades seejuures, et tegemist on suhteliselt lauge astanguga.

Võimalik liigniiskusest tingitud probleem võib tekkida variant 2 korral, kuna sellisel juhul paiknevad nii eluhoone kui looma(laut)tall liigniiskel alal, mistõttu on pinnase liigniiskusprobleemide jätkumisel vihmaperioodil inimeste heaolule ette näha nõrka negatiivset mõju. Mõju on alternatiiviga I kaasnevast mõjust suurem, kuna variant 2 korral on kogu kavandatav majapidamine koondatud praegusele liigniiskele alale (võrdluseks alternatiivis I oli mainitud alale paigutatud ainult lauda(talli) hooned). Mõju on võimalik vähendada tagades olemasolevate maaparandussüsteemide korrastamise ja toimimise.

50 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Leevendav meede: • Tagada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. Uue maaparandussüsteemi rajamine alale ei ole lubatud.

Kokkuvõte Negatiivne mõju inimeste heaolule ja tervisele kaasneb peamiselt seoses detailplaneeringuala pinnase kõrge radoonisisaldusega. Kui ehitamisel lähtutakse välja pakutud radooniohtu vähendavast meetmest, on mõju leevendatav. Inimeste tervisele ja heaolule võib negatiivselt mõjuda ka joogiveeks kasutatava põhjavee kõrge rauasisaldus (ptk 4.1.), kuid ka antud mõju on võimalik leevendada. Negatiivne mõju võib kaasneda ka liigniiskele alale rajatud hoonete kasutamisega. Positiivne mõju avaldub seoses Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamisega. 0-alternatiivi rakendumisel võib inimeste heaolule ja tervisele negatiivselt mõjuda praeguse Loo - Andineeme tee asukoht. Mõju olulisust inimeste heaolule ja tervisele käsitleb kokkuvõtlikult tabel 4.7.

Tabel 4.7. Mõju inimeste heaolule ja tervisele Mõju olulisus Võimalikku mõju 0- Alternatiiv II Alternatiiv I avaldav tegevus alternatiiv variant 1 variant 2 LA PA (PA) LA PA LA PA (PA) LA PA (PA) Joogivee kvaliteet 0 -1 (0) 0 -1 (0) 0 -1 (0) Radoon 0 -2 (0) 0 -2 (0) 0 -1 (0) Loo-Andineeme tee ümbersõidu ja +2 +2 +2 +2 +2 +2 kergliiklustee rajamine Heaolu -1 -1 (0) 0 0 -2 -2 (-1) Olemasoleva olukorra jätkumine -2 -2 Koondhinne +1 -1 (0) -2 -2 +2 -1 (0) -1 -1 (0) * LA – lühiajaline mõju, PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

4.6. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (sh jäätmeteke)

Alternatiiv I Sotsiaalne keskkond Piirkonna arendamisega rajatakse juurde üks elumaja, millega seoses lisandub omavalitsusse uute elanike näol maksumaksjaid ning paraneb konkreetse ala heakorrastatus. Uute elanike lisandumine elavdab vähesel määral ka sotsiaalsfääri. Arvestades lisanduvate inimeste minimaalset hulka, siis kaasneb sotsiaalsele keskkonnale väheoluline positiivne mõju.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 51 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Jäätmeteke Elamu ja lautade ehitamisel ja vanade hoonete taastamisel tekib erinevaid ehitusjäätmeid (pakkimisvahendid, puitmaterjal, ehitusmaterjalide jäägid jms). Rajatud hoonete kasutamisel tekib samuti jäätmeid, kuid kuna arendusmaht on väikesemahuline, siis ei ole jäätmete kogus suur. Kõikide tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda vallas kehtivast korrast.

Leevendav meede: • Ehitusperioodil tekkivad erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sorteerida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

Kokkuvõttes mõju jäätmetekkest lähtuvalt sotsiaal-majanduslikule keskkonnale pikaajaliselt puudub. Lühiajaliselt (ehitusetapis) on tegemist väheolulise negatiivse mõjuga, mida aitab leevendada väljapakutud meetme rakendamine.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Arendustegevuse puudumine piirkonnas välja kujunenud sotsiaal-majanduslikku olukorda ei muuda. Senini ei ole aset leidnud ala prügistamist, kuid selle esinemisel tuleb tagada ala korrashoid.

Alternatiiv II Sotisaal-majandusliku keskkonna osas on mõjud võrreldavad alternatiiv I juures toodud hindepallidega.

Kokkuvõte Nii detailplaneeringu kui ka alternatiiv II elluviimine piirkonna sotsiaal-majanduslikku keskkonda oluliselt ei mõjuta, pikaajaliselt on tegemist väheoluliselt positiivse mõjuga. 0- alternatiivi rakendumisel sotsiaal-majanduslikus valdkonnas mõju puudub. Kokkuvõtvalt käsitleb sotsiaal-majanduslikule keskkonnale kaasnevate mõjude olulisust tabel 4.8.

Tabel 4.8. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Mõju olulisus Võimalikku 0- Alternatiiv II mõju avaldav Alternatiiv I alternatiiv tegevus Variant 1 Variant 2 LA (LA) PA LA PA LA (LA) PA LA (LA) PA Sotsiaalne keskkond +1 +1 +1 +1 +1 +1 Majanduslik keskkond 0 0 0 0 0 0 Jäätmeteke -1 (0) 0 -1 (0) 0 -1 (0) 0 Olemasoleva olukorra jätkumine 0 0 Koondhinne +1 (0)** +1 0 0 +1 (0)** +1 +1 (0)** +1 * LA – lühiajaline mõju, (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata. ** antud hinne kajastab vaid jäätmekäitlust puudutavat leevendatavat mõju; positiivseid mõjusid ei leevendata.

52 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 5. Mõju Natura 2000 aladele (nn Natura hindamine)

Natura hindamine viidi läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Käesolevas töös on Natura hindamisel kasutatud Euroopa Komisjoni juhendit „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (keskkonnaministeerium 2005) ja juhendmaterjali „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006).

5.1. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitse korraldamisega

Detailplaneeringuga kavandatav ei ole otseselt seotud Natura-alade kaitse korraldamisega. Küll aga soodustab loomade karjatamine planeeringualale jääva esmatähtsa elupaigatüübi 6280 – lood (ka alvarid) säilimist. Seejuures on aga oluline karjatatavate loomade hulk.

Planeeringuala jääb Lahemaa rahvuspargi territooriumile, mille kaitse on määratletud kaitse- eeskirjaga. Detailplaneeringuga kavandatakse lamba- või hobusekasvatustalu või segakarjaga talu rajamist, millega soodustatakse piirkonna traditsioonilise kultuurmaastiku säilimist ning ühes sellega aidatakse kaasa Lahemaa rahvuspargi kaitse korraldamisele.

5.2. Detailplaneeringuala mõjupiirkonda jäävate Natura-alade kirjeldus

Detailplaneeringuala jääb täielikult Lahemaa linnu- ja loodusala äärealale. Planeeringuala mõjupiirkond hõlmab planeeringuala ja selle lähiala.

Detailplaneeringualast põhja pool paikneval naaberkinnistul tegeletakse samuti lambakasvatusega, mistõttu võib detailplaneeringu elluviimise järgselt esineda Natura-aladele kumuleeruv koosmõju.

1. Lahemaa loodusala Lahemaa loodusala on loodud ptk 2.5.1 toodud Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Seejuures jäävad planeeringualale ja selle lähiümbrusesse tabelis 5.1 (vt ka joonis 2.10, ptk 2.5.1) toodud elupaigatüübid, millest enamuse näol on tegemist esmatähtsate elupaigatüüpidega.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 53 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Tabel 5.1. Planeeringualale ja selle lähiümbrusesse jäävad kaitstavad elupaigatüübid Ligikaudne Nr Elupaigatüübi nimetus Kood Esmatähtis pindala (ha) planeeringualal 1 soostunud ja soo-lehtmetsad, (Paal (2000) järgi 9080 + 1,8 ha lodumetsad) 2 põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed 6280 + 10,2 ha silekaljud (Paal (2000) järgi looniit) 3 sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad (Paal 91E0 + - (2000) järgi lammimetsad) 4 hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused 5130 - - nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (Paal (2000) järgi loometsad ja –kadastikud) 5 Tilio-Acerion’i kooslustega nõlvade, rusukallete ja 9180 + - jäärakumetsad (Paal (2000) järgi kuukressi metsa kasvukohatüüp).

Lahemaa loodusala on loodud ka ptk 2.5.1 toodud liikide elupaikade kaitseks. Teadaolevalt mainitud liike planeeringualal ei esine.

2. Lahemaa linnuala Lahemaa linnuala on loodud ptk 2.5.1 toodud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Planeeringualaga seotud linnuliigid on toodud tabelis 5.2, joonisel 5.1 ja lisas 4.

Tabel 5.2 . Planeeringualale ja selle lähedusse (mõjualasse) jäävad kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid (Aus, 2008). Arvukus Arvukus Linnu- IBA- Ladinakeelne Pesitsus- Kaitse- Liik maaüksu- mõjualas direktiivi kritee nimi tunnus kategooria sel (paari) (paari) I lisa -rium Hiireviu Buteo buteo 1 - toitekülaline III - - Rukkirääk Crex crex 5 - territoorium III I C1 Numenius Suurkoovitaja - 1 - III - - arquata Valgeselg- Dendrocopos 1 - territoorium II I - kirjurähn leucotos Väänkael Jynx torquilla - 1 territoorium III - - maaüksusel Suitsu- Hirundo toitekülaline, 4 4 III I - pääsuke rustica territoorium mõjualas Punaselg-õgija Lanius collurio 1 - territoorium III I C6 Emberiza Põldtsiitsitaja - 1 territoorium II I C6 hortulana Märkus : IBA-kriteeriumid: C1 – globaalselt ohustatud liik, C6 – EL tasandil ohustatud liik.

54 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Joonis 5.1 . Planeeringualale jäävate kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide pesitsuskohad.

3. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad ehk IBA – alad Lahemaa Rahvuspark (kood 073, pindala 72 504 ha) on arvatud IBA alade nimistusse. Planeeringualaga seotud IBA kriteeriumitele vastavad linnuliigid on toodud tabelis 5.2.

4. Muud kaitstavad liigid ja kooslused Lisaks eeltoodule teadaolevalt teisi kaitstavaid liike, püsi- ja vääriselupaiku planeeringualal ega selle lähiümbruses ei paikne.

5.3. Mõju hindamine Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Natura 2000 alade juures on oluline ala terviklikkuse säilitamine. Ala terviklikkuse ehk sidususe all mõistetakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja –vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise. Loodusliku elupaigatüübi seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levilapiires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

Ala terviklikkuse olemasolu vaadeldakse kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast. Kaitse- eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikus on säilinud (liigid ja elupaigad on soodsas seisundis; Peterson, 2006).

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 55 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 5.3.1. Mõju elupaigatüüpidele Tabelis 5.3 kirjeldatakse keskkonnamõju kaitstavatele elupaigatüüpidele detailplaneeringus (sh alternatiiv I ja II) ette nähtud tegevuste elluviimisel .

Peamine mõju kaasneb detailplaneeringu ellu viimise järgselt loomade karjatamisega. Suure osa planeeringualast moodustab esmatähtis elupaigatüüp - põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (vt ptk 2.5.1). Mainitud elupaigatüübi säilimiseks on vajalik niitmine või karjatamine. Seega kaasneb loomade karjatamisega elupaigatüübile positiivne mõju. Seejuures on aga oluline karjatamiskoormus. Vähese koormuse puhul jääb osa taimi söömata ning need hakkavad domineerima. Optimaalsest suurema koormuse puhul on väljaheidete kogumid, trambitud kogunemiskohad ja teerajad liiga ulatuslikud ning ärasöödud taimede taastumine aeglane või puudulik.

Planeeringualast põhjapoole jääval alal tegeletakse lambakasvatusega. Peamine mõju kaasneb karjatamisega, mille mõju on aga lokaalne ja seotud konkreetse piirkonnaga. Kuigi käesoleval hetkel kasutab naaberkinnistu omanik oma lammaste karjatamiseks aegajalt planeeringuala, siis detailplaneeringu ellu viimise järgselt jäävad ala kasutama ainult arendaja loomad. Seetõttu ei ole ette näha kumulatiivset mõju detailplaneeringualale jäävatele Natura aladele. Küll aga kaasneb detailplaneeringu elluviimise järgselt koos teiste piirkonda jäävate loomakasvatustaludega positiivne kumulatiivne mõju Lahemaa Natura aladele laiemalt.

Tabel 5.3. Kavandatava tegevuse (sh alternatiiv I ja II) mõju kaitstavatele elupaigatüüpidele Tegevus, mis Elupaigatüüp elupaigatüüpi Mõju Mõju hinnang mõjutab kirjeldus soostunud ja soo- Hoonete ja teede Võimalik Arvestades vahemaad lähimate lehtmetsad – 9080 rajamine pinnase rajatavate objektide ja elupaigatüübi veerežiim vahel ( ca 120 m - alternatiiv I ja II i muutus. (variant 2)) ning juba olemasolevaid maaparandussüsteeme, siis oluline mõju puudub. Samuti puudub mõju alternatiiv II variant 1 korral. põhjamaised lood ja Loomade Karjatami Liiga suure ja liiga väikese eelkambriumi karbonaatsed karjatamine skoormus karjatamiskoormusega kaasneb silekaljud – 6280 est sõltub lühiajaliselt mõõdukalt negatiivne (- elupaigatü 3) ja pikaajaliselt oluline negatiivne übi (-4) mõju. Optimaalse säilimine karjatamiskoormuse (leevendav meede) korral kaasneb lühiajaliselt mõõdukalt positiivne ((+3)) ja pikaajaliselt oluline positiivne ((+4)) mõju. sanglepa ja hariliku saarega - - Mõju puudub lammimetsad - 91E0 hariliku kadaka (Juniperus - - Mõju puudub communis) kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel - 5130 Tilio-Acerion’i kooslustega - - Mõju puudub nõlvade, rusukallete ja jäärakumetsad - 9180

56 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 5.3.2. Mõju linnustikule Tabelis 5.4 (vt ka lisa 4) on analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitsekorralduslikult olulistele planeeringualaga seotud lindudele. KSH käigus mais-juunis 2008. a läbi viidud linnuvaatluse (Aus, 2008) käigus ei tuvastatud planeeringualaga seotud kaitsekorralduslikult olulisi rändlinnuliike, mistõttu keskendutakse mõju hindamisel planeeringualaga seotud haudelindudele. Võimalikud ohud haudelindudele on: • häirimine pesitsemise ajal, mida tekitab ehitusest tulenev müra ning loomakasvatusest tulenev tallamine ning uue planeeritud Loo - Andineeme teelõigu kasutuselevõtt; • elupaiga kadumine – veerežiimi häirimisest tulenevad muutused ja elupaiga hävitamine (n hoonete ja teede rajamine), loomakasvatusest tulenev tallamine.

Peamine võimalik negatiivne mõju kaasneb detailplaneeringu elluviimise järgselt, planeeringualaga seotud kaitsekorralduslikult olulistest linnuliikidest, rukkiräägule. Planeeringualal pesitseb kokku 5 rukkiräägu (globaalselt ohustatud liik) paari. Seejuures esineb rohkem pesi ala lääneosas. Alternatiiviga I on antud piirkonda kavandatud osaliselt Loo - Andineeme tee ümbersõit, juurdepääsutee elamu- ja laudahoonetele ning laudahooned. Loo - Andineeme tee näol on tegemist küll tupikteega, kuid samas ka nö rannateega, mistõttu on selle kasutamine kõige intensiivsem suvisel ajal. Samale ajale langeb ka rukkiräägu pesitsusperiood (maist augustini), mistõttu võib liiklemisest tingitud müra häirida rukkiräägu pesitsemist antud kohas. Loo - Andineeme tee ümbersõit on kavandatud rukkiräägu pesitsuskoha lähedusse ning praeguse tee asukohaga võrreldes pesitsuspaigale lähemale. Arvestades, et tee rajatakse metsaserva on rukkiräägu pesitsemiseks sobiliku elupaigatüübi pindala vähenemine minimaalne. Detailplaneeringuga on Loo - Andineeme tee ümbersõidu äärde kavandatud tihe hekk, mis aitab vähendada tee kasutamise aegset rukkiräägu pesitsemise häirimist. Lisaks tuleb ette näha meetmeid (vältida pesitsusaegseid ehitustöid, vt ptk 5.3.3) pesitsemise häirimise vähendamiseks võimaliku ümbersõidu rajamise korral.

Rukkiräägu pesitsuskohast mõnevõrra eemale ( ca 50 m) on alternatiiviga I kavandatud laudahoonete ja nendeni viiva juurdepääsutee rajamine. Võimalik negatiivne mõju kaasneb juurdepääsutee ja laudahoonete ehitamise järgus. Seejuures on tegemist lühiajalise mõjuga, mida on võimalik leevendada vältides rukkiräägu pesitsusajal (maist augustini) ehitustöid. Juurdepääsutee ja laudahoonete ehitamise käigus tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide säilimine, mistõttu ei ole ette näha ka olulist piirkonna veerežiimi muutust, mis võiks muuta lindude pesitsuspaiga keskkonnatingimusi. Laudahoonete ja nendeni viiva juurdepääsutee kasutamise ajal olulist negatiivset mõju ette näha ei ole, tulenevalt asjaolust, et lauda kasutamine suvisel ajal on minimaalne.

Alternatiiv II variandiga 2 kavandatakse arendustegevus samuti planeeringuala lääneossa. Seega on nii Loo - Andineeme tee ümbersõidu kui ka hoonestuse (laudahoone + elamu) ja selle juurde viiva juurdepääsutee rajamise mõjud sarnased alternatiiv I vastavate mõjudega. Kuna elamu ja laudhoone on mõeldud ühe pere tarbeks, ei ole olulist negatiivset mõju ette näha majapidamise kasutusfaasi jooksul. Variandi 2 ellu viimise korral tuleb arvestada samu leevendavaid meetmeid, mis alternatiiv I ellu viimise korral.

Alternatiiv II variandiga 1 kaasnevad võimalikud mõjud on seotud peamiselt Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamisega (vt alternatiiv I vastavat mõju). Elamu ja lauda asukohas nende ehitamise ja kasutamisega seostuvat negatiivset mõju Natura liikidele ette näha ei ole.

Detailplaneeringualal pesitseb ka valgeselg-kirjurähn, kellele sobiliku elupaigatüübi säilimiseks on vajalik surnud ja mahalangenud puude säilitamine.

Eeltoodut ja allpool välja pakutud leevendavaid meetmeid arvesse võttes ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidele. Samas tagatakse loomade karjatamisega maastiku hooldus, mis aitab säilitada sobilikke elupaigatüüpe. Seetõttu kaasneb lamba- või hobusekasvatustalu rajamisega kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidele (suitsu-pääsuke, punaselg-õgija) positiivne mõju.

58 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel Tabel 5.4. Kavandatava tegevuse mõju kaitsekorralduslikult olulistele haudelinnuliikidele Liik Tegevus, mis Mõju kirjeldus Mõju hinnang mõjutab linnuliiki Planeeringualal toitekülaline. Olulist mõju ette näha ei Oluline mõju puudub Hiireviu ole. Laudahoonete Pesitsuspaik jääb kavandatavast hoonestusest ca 50 m Lühiajaliselt kaasneb nõrk negatiivne (-2) (alternatiiv I) ja elamu kaugusele. Hoonete ehitamisega kaasnev müra võib mõju, mida on võimalik leevendada ((0)). + laudahoone häirida pesitsemist. Pikaajaline mõju puudub. (alternatiiv II, variant 2) ehitamine Loomade karjatamine Liiga suur karjatamis koormus ja varajane karjatamise Lühiajaliselt kaasneb mõõdukalt algus võivad häirida pesitsemist ning perspektiivselt negatiivne (-3) ning pikaajaliselt oluline Rukkirääk viia pesitsuspaiga hävimiseni. negatiivne mõju (-4). Mõju on võimalik leevendada ((0)) Teede rajamine ja Pesitseb kavandatavate Loo - Andineeme tee Lühi - ja pikaajaliselt kaasneb mõõdukas kasutamine. ümbersõidu ja juurdepääsutee (alternatiiv I ja negatiivne mõju (-3). Mõju on võimalik alternatiiv II variant 2) läheduses. Teede ehitamise ja leevendada ((0)) kasutamisega kaasnev müra võib häirida pesitsemist.

Pesitseb väljaspool planeeringuala, teisel pool Kuusalu Oluline mõju puudub Suurkoovitaja – Leesi mnt. Olulist mõju ette näha ei ole. Valgeselg- Võimalik Oht kaasneb eelkõige metsa surnud ja vanemaealise Kaasneb lühi- ja pikaajaline väheoluline kirjurähn metsamajandamine puude eemaldamisega. (-1) mõju. Mõju on leevendatav ((0)). Pesitseb väljaspool planeeringuala. Olulist mõju ette Oluline mõju puudub Väänkael näha ei ole. Pesitseb väljaspool planeeringuala, planeeringualal Lühiajaline mõju puudub. Pikaajaliselt Suitsu-pääsuke toitekülaline. Uute hoonete rajamisega soodustatakse kaasneb väheoluline positiivne (+1) sobilike pesapaikade lisandumist. mõju. Loomade karjatamine Loomade karjatamisega tagatakse maastiku hooldus, Lühi- ja pikaajaliselt kaasneb mõõdukas Punaselg-õgija säilivad sobilikud elupaigad. positiivne (+3) mõju. Pesitseb väljaspool planeeringuala, teisel pool Oluline mõju puudub Põldtsiitsitaja Kuusalu-Leesi mnt. Olulist mõju ette näha ei ole.

Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste 59 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel 5.3.3. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus Natura-alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast

Natura ala terviklikkuse säilitamiseks tuleb alternatiiv I või II ellu viimisel rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid (vastava meetme kohustuslikkus alternatiivide lõikes on toodud meetme kirjelduses): • Õige karjatamiskoormuse valik. Kirjandusele tuginedes (Talvi, 2001) on loopealsete soovituslik karjatamiskoormus 1,4-2 utte või noorlammast hektari kohta või 0,4-0,6 noorhobust ja 0,2 hobust hektari kohta. Arvestades planeeringualale jääva elupaigatüübi pindala (10,2 ha), siis oleks optimaalne loomade arv antud elupaigatüübil karjatamiseks 14 – 20 utte koos talledega või 4 - 6 noorhobust või 2 hobust. Segakarjana oleks loopealse soovituslik karjatamiskoormus 1 hobune ja 7 - 9 lammast. Optimaalse karjatamiskoormuse tulemusena peaks vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. Meetmega tuleb arvestada planeerimisprotsessis (lautade suurus, veetarve) ning reaalse karjatamise käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Ala, eriti loopealse säilimise seisukohast on parim kasutada karjatamisel mitmest liigist (nt lambad, hobused) koosnevaid segakarju (pärandkoosluste majandamise praktika). Meetmega tuleb arvestada planeerimisprotsessis (lauda suurus, veetarve) ning reaalse karjatamise käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Tulenevalt rukkiräägu pesitsemisest tuleb vältida karjatamist planeeringuala lääne osas paiknevast olemasolevast metstukast (joonis 5.2) läänepoole jääval alal enne juuli algust. Meede tagab head tingimused (kõrge rohi) rukkiräägu pesitsemiseks. Meetmega tuleb arvestada reaalse karjatamise käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Säilitada maksimaalselt planeeringualale jäävad vanemad puud. Meede tagab valgeselg-kirjurähni pesitsemiseks ja toitumiseks vajalikud elupaigad. Meetmega tuleb arvestada planeerimisprotsessi ja reaalse karjatamise käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Säilitada maa-alal paiknevad maaparandussüsteemid. Meede tagab väljakujunenud niiskusrežiimi säilimise antud alal, mis on vajalik niiskuse muutusele tundlikule elupaigatüübile (esmatähtis elupaigatüüp soostunud ja soo-lehtmetsad). Samuti aitab säilitada rukkiräägu pesitsuspaikasid. Meetmega tuleb arvestada planeerimisprotsessi käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Rukkiräägu pesitsusajal (maist augustini) tuleb vältida teede (kõik alternatiivid) ja hoonetega (alternatiiv I ja alternatiiv II variant 2) seotud ehitustöid. Meede aitab vältida rukkiräägu häirimist pesitsusperioodil. Meetmega tuleb arvestada reaalse ehitustegevuse kavandamisel ja läbi viimisel.

Joonis 5.2 . Hilisema karjatamise algusega ala (kollane, karjatamine alates juulist).

Leevendavaid meetmeid peab järgima ja ellu viima tegevuse arendaja ja detailplaneeringu koostaja. Järelevalvet meetmete elluviimise üle teostavad kohalik omavalitsus ja Natura ala valitseja detailplaneeringu kehtestamisel, ehituslubade andmisel ja kooskõlastamisel.

Leevendavate meetmete kasutusele võtmise korral ei ole ette näha pikaajalisi olulisi negatiivseid mõjusid ning tagatakse Natura alade terviklikkus.

5.3.4. Kokkuvõte Natura hindamisest Kokkuvõtliku ülevaate Natura hindamisest annab tabel 5.5., mis on koostatud vastavalt Natura hindamise protseduurile (Keskkonnaministeerium, 2005).

61 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Tabel 5.5. Kokkuvõte Natura hindamisest Mõisaääre ja Mäeveeru maaüksustel küsimus vastus märkused Kas kava on ala EI Detailplaneeringuga kavandatav ei ole kaitsekorraldamisega otseselt otseselt seotud Natura-alade kaitse seotud või selleks vajalik? korraldamisega. Küll aga soodustab loomade karjatamine planeeringualale jääva esmatähtsa elupaigatüübi 6280 – lood (ka alvarid) säilimist. Kas on tõenäoline, et kava JAH Loo - Andineeme tee ümbersõidu avaldab alale olulist mõju? rajamisega kaasneb negatiivne mõju rukkiräägu pesitsemisele. Liiga suure karjatamise koormuse ja varajase karjatamise algusega kaasneb negatiivne mõju rukkiräägu pesitsemisele. Liiga suur või liiga väike karjatamiskoormus kahjustab esmatähtsat elupaigatüüpi – lood (6280). Kas kava mõjub kahjulikult ala EI Leevendavate meetmete (ptk 5.3.3) terviklikkusele? rakendamine aitab säilitada ala terviklikkust ja aitab selle säilimisele kaasa.

ELLU VÕIB VIIA ALTERNATIIVI I JA II

62 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

6. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik

Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaala meetodit. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 6.1 toodud skaala alusel.

KSH käigus hinnati järgmiseid alternatiive: • Alternatiiv I (planeeritavale alale ehitusõiguse andmine) - detailplaneering • 0-alternatiiv – säilib olemasolev olukord. • Alternatiiv II (planeeritavale alale ehitusõiguse andmine) – detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse asukoha alternatiiv. Seejuures on kavandatava uue hoonestuse paiknemise asukohaks kaks varianti: variant 1 – hoonestus rajatakse varemetest kirdesuunas (lisa 7) ja variant 2 – hoonestus rajatakse varemetest põhjasuunas (lisa 7). Ülejäänud osas (v.a hoonestus) on alternatiiv II lahendus võrreldav alternatiiv I vastava lahendusega.

Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala Soovitatud meetmetega vähendatav 0 mõju puudub ( ) või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 väheoluline negatiivne mõju +1 väheoluline positiivne mõju -2 nõrgalt oluline negatiivne mõju +2 nõrgalt oluline positiivne mõju -3 mõõdukalt oluline negatiivne mõju +3 mõõdukalt oluline positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline ne gatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes.

Alternatiivide võrdlemisel arvestatud keskkonnamõju kriteeriumitele leitud kaalud, kaalkriteeriumite hindepallid ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus on esitatud tabelis 6.2.

63 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Tabel 6.2. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdlus ALTERNATIIV I 0-ALTERNATIIV Alam- Mõju kriteerium Kaal kriteerium LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Põhja- ja vesi 0,101 -1 -0,101 0 -1 -0,101 0 0 0 0 0 -1 -0,101 0 0 pinnaveele ning pinnasele pinnas 0,075 -2 -0,150 -1 -0,075 -1 -0,075 0 0 0 0 0 -2 -0,150 0 0 Õhukvaliteedile 0,083 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elustikule ja ökosüsteemidele 0,162 -2 -0,324 +3 0,486 -4 -0,648 +4 0,648 0 0 0 -2 -0,324 0 0 Maastikuilmele ja ilme 0,141 +1 0,141 +4 0,564 +1 0,141 +4 0,564 -2 -0,282 0 -2 -0,282 -1 -0,141 maakasutusele kasutus 0,122 -4 -0,488 0 -4 -0,488 0 -2 -0,244 0 -2 -0,244 -1 -0,122 Inimeste heaolule ja tervisele 0,087 +1 0,087 0 -1 -0,087 0 0 -2 -0,174 0 -2 -0,174 0 Sotsiaal- majanduslikud mõjud 0,068 +1 0,068 0 0 +1 0,068 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 1 -0,767 +0,975 -1,190 +1,212 -0,700 0,000 -1,275 -0,263 ALTERNATIIV II Alam- Mõju kriteerium Kaal Variant 1 Variant 2 kriteerium LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Põhja- ja vesi 0,101 -1 -0,101 0 -1 -0,101 0 0 -1 -0,101 0 -1 -0,101 0 0 pinnaveele ning pinnasele pinnas 0,075 -1 -0,075 0 -1 -0,075 0 0 -2 -0,150 -1 -0,080 -1 -0,075 0 0 Õhukvaliteedile 0,083 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elustikule ja ökosüsteemidele 0,162 -2 -0,324 +3 0,486 -4 -0,648 +4 0,648 -2 -0,324 +3 0,486 -4 -0,648 +4 0,648 Maastikuilmele ja ilme 0,141 +2 0,282 +4 0,564 +3 0,423 +4 0,564 +1 0,141 +3 0,423 +3 0,423 +4 0,564 maakasutusele kasutus 0,122 +3 0,366 0 +3 0,366 0 +2 0,366 0 +2 0,366 0 Inimeste heaolule ja tervisele 0,087 +2 0,174 0 -1 -0,087 0 0 -1 -0,087 0 -1 -0,087 0 0 Sotsiaal- majanduslikud mõjud 0,068 +1 0,068 0 0 +1 0,068 0 +1 0,068 0 0 +1 0,068 0 KOKKU 1 +0,390 +1,050 -0,054 +1,212 -0,209 +0,834 -0,176 +1,212 * LA – lühiajaline mõju, (LA) – lühiajaline mõju koos leevendavate meetmetega; PA – pikaajaline mõju, (PA) – pikaajaline mõju koos leevendavate meetmetega; HA – hindepall; KHP – kaalutud hindepall; X – tegevus, mida vastava alternatiivi puhul ei kavandata ning mille mõju ei hinnata.

KSH aruandes analüüsiti ptk-s 3 kirjeldatud alternatiive, käsitleti nende mõjusid ning leevendavaid meetmeid.

0-alternatiivi realiseerumisel jääb ala intensiivsest inimtegevusest puutumata. Kuna tegemist on liigirikka pool-loodusliku kooslusega, võib selle hooldamise puudumisel ala võsastuda ja väheneda bioloogiline mitmekesisus. Mõnevõrra aitab võsastumist leevendada planeeringualal aegajalt toimuv naaberkinnistu omanikule kuuluvate lammaste karjatamine. Lisaks lagunevad detailplaneeringualal paiknevad endise Loo mõisa paekivist kõrvalhooned. Kokkuvõttes on 0-alternatiiviga kaasnev mõju negatiivne ja seda nii lühiajalises (kaalutud hinne -0,7) kui ka pikaajalises (kaalutud hinne -1,275) skaalas. KSHs toodud leevendavate meetmete rakendamisel oleks pikaajaline kaalutud hinne -0,263.

Alternatiiv I puhul kavandatakse detailplaneeringualale väike loomakasvatustalu, sh üks elamu ja abihooned. Seejuures taastatakse planeeringualal paiknevad ja hetkel lagunevad Loo mõisa kõrvalhooned. Lisaks kavandatakse olemasoleva Loo - Andineeme tee osaline ümbersõit. Peamine negatiivne mõju võib elustikule ja ökosüsteemidele kaasneda liiga suure loomade karjatamiskoormusega. Optimaalse karjatamiskoormuse korral on ette näha olulist positiivset mõju tulenevalt asjaolust, et planeeringuala näol on tegemist pool-loodusliku kooslusega, mis vajab regulaarset hooldust (nt karjatamine). Maastikuilmele ja maakasutusele kaasneb positiivne mõju planeeringualal paiknevate Loo mõisa kõrvalhoonete taastamise ja loomakasvatustalu rajamisega. Negatiivne mõju inimeste heaolule ja tervisele võib kaasneda seoses detailplaneeringuala pinnase kõrge radoonisisaldusega, kuid mõju on leevendatav. Samuti võib negatiivselt mõjuda joogiveeks kasutatava põhjavee kõrge rauasisaldus, kuid ka antud mõju on võimalik leevendada. Positiivne mõju inimeste heaolule ja tervisele avaldub seoses Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamisega.

Loo – Andineeme teelõigu rajamiseks tuleb Mäeveeru maaüksusel paiknevat metsa teekoridori ulatuses (ca 380 m 2) maha võtta. See aga läheb vastuollu Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga, mille kohaselt on kaitseala piiranguvööndis lageraie keelatud, lisaks on piiranguvööndi metsade juhtfunktsiooniks looduskaitse (bioloogilise mitmekesisuse säilitamine). Kavandatav ümbersõit läbib sisuliselt metsatukka, mitte suurt metsamassiivi, seega arvestades lisaks ka mahavõetava metsa pindalalist suurust ning asjaolu, et antud metsa näol ei ole tegemist ka olulise kaitsealuste liikide elu- või kasvupaigaga, kaasneks reaalselt uue teelõigu rajamisega elustikule ja ökosüsteemidele lühi- ja pikaajaliselt vaid väheoluline negatiivne mõju. Ümbersõidu rajamine on käesoleval juhul õigustatud, kuna nii tekib kaks kompleksset talukompleksi, mis toetavad rahvuspargi kaitse-eeskirjaga sätestatud pea-eesmärke.

Kokkuvõttes avaldub alternatiiv I elluviimisel keskkonnale lühi- ja pikaajaline negatiivne mõju (kaalutud hinded vastavalt -0,767 ja -1,19). Leevendavate meetmete kasutuselevõtul on tegemist positiivse mõjuga (kaalutud hinne lühi- ja pikaajaliselt vastavalt +0,975 ja +1,212). Vaatamata eelnevale, on detailplaneeringuga kavandatav hoonestus paigutatud planeeringualale hajusalt, mistõttu ei moodustu olemasolevate hoonetega (Mõisaääre maaüksesel paiknevad vared) ühtset tervikut. Viimane on oluline, kuna Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt on hoonestuse rajamine antud piirkonda lubatud ainult taluhoonestuse taastamise näol, sealhulgas peab

moodustuma talukompleksi(de) tervik. Eelnevast lähtuvalt ei ole alternatiiv I kooskõlas Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ning pole seetõttu elluviidav.

Alternatiiv II sisuline erinevus võrreldes alternatiiviga I seisneb kavandatava hoonestuse paiknemise osas, st kogu ehitustegevus on viidud Mõisaääre kinnistul paiknevate varede lähedusse. Seejuures on kavandatava uue hoonestuse paiknemise osas kaks varianti. Kuna võrreldes alternatiiviga I rajatakse alale üks loomakasvatustall, on ehitusalane pind väiksem ning pinnast mõjutatakse vähemal määral. Siinkohal on pinnase mõjutamise seisukohast parem alternatiiv II variant 1, kuna võrreldes variandiga 2 ei asu see liigniiskel alal. Pinnase liigniiskus on ka inimeste heaolu seisukohast probleemiks. Maastikuilme ja maakasutuse seisukohast on tegemist positiivse mõjuga, kuna luuakse terviklik(ud) talukompleks(id), seejuures on variant 1 korral tegemist mõningal määral positiivsema mõjuga (rajatav hoonestus asub olemasolevatele varedele lähemal, tekib parem sidusus olemasolevate varedega). Teistes valdkondades avalduv mõju on võrreldav alternatiiv I vastavate mõjudega. Kuna kavandatava Loo – Andineeme teelõigu asukoht on alternatiiviga I sama, säilib teelõigu rajamisel vastuolu Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Nagu alternatiiv I juures on välja toodud, on KSH koostaja seisukohal, et ümbersõidu rajamine on käesoleval juhul õigustatud, kuna nii tekib kaks kompleksset talukompleksi, mis toetavad rahvuspargi kaitse-eeskirjaga sätestatud pea-eesmärke. Seejuures kaasneks reaalselt uue teelõigu rajamisega elustikule ja ökosüsteemidele lühi- ja pikaajaliselt vaid väheoluline negatiivne mõju

Kokkuvõttes on alternatiiv II variandiga 1 kaasnev lühiajaline mõju positiivne (kaalutud hinne 0,39), KSHs toodud leevendate meetmete rakendamisel suureneb positiivne mõju veelgi (kaalutud hinne 1,05). Pikaajaline mõju on negatiivne (kaalutud hinne -0,054) ning meetmeid rakendades leevendatav (pikaajaline kaalutud hinne +1,212). Variant 2 korral on nii lühi- kui pikaajaliselt tegemist negatiivse mõjuga (kaalutud hinded vastavalt -0,209 ja -0,176), mis on KSHs toodud meetmeid rakendades leevendatav (kaalutud hindepallid lühi- ja pikaajalises skaalas vastavalt +0,834 ja +1,212). Kokkuvõttes võib öelda, et detailplaneeringu alternatiiviga II kavandatav arendustegevus piirkonda sobiv ning pool-looduslike koosluste hooldamise vajadusest tulenevalt ka vajalik. Rakendada võib mõlemat hoonestuse asukohavarianti (variant 1 ja variant 2), kuid seejuures on väiksemate koondmõjudega variant 1. Arendustegevuse ellu viimisel tuleb arvestada KSHs toodud leevendavate meetmetega.

Natura hindamise tulemusena leiti, et detailplaneeringu ja selle alternatiiviga kavandatav ei oma negatiivset mõju Natura alade terviklikkuse säilimisele vaid juhul, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid. Leevendavate meetmete rakendamisel kaasneb positiivne mõju esmatähtsa elupaigatüübi põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (6280) ning EL tasandil ohustatud linnuliigi – punaselg-õgija pesitsuskoha säilimisele.

Olulisemad järeldused – realiseerida võib alternatiivi II (väiksemad koondmõjud on variandiga 1), seejuures tuleb juhinduda järgnevatest aspektidest: • Optimaalne karjatamiskoormus . Optimaalne karjatamiskoormus detailplaneeringualal on 3,4 – 9 lü, st arendaja peab valima kas kuni 12

66 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

(minimaalselt 4) hobuse, kuni 60 (minimaalselt 22) lamba või segakarja karjatamise vahel, mille puhul ei kaasne maa-ala üle- ega alakarjatamist. • Natura hindamise peatükis (ptk 5.3.3) toodud leevendavate meetmetega arvestamine.

67 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

7. Vajalik keskkonnaseire

Keskkonnaseire seaduse kohaselt teostab ettevõtja (arendaja) keskkonnaseiret oma kulul tema tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas kas ettevõtja enda soovil oma tarbeks või siis seaduse alusel antava keskkonnaloaga määratud mahus ja korras. Keskkonnaseire korraldamine on vajalik, et ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele. Alljärgnevalt on esitatud olulisemad meetmed seire teostamiseks alternatiiv II rakendumise korral:

• Elamu väljaehitamise järgselt viia läbi eluruumide radoonisisalduse mõõtmine. Ehitusvigade ilmnemisel need likvideerida ja vajadusel viia läbi kordusmõõtmised.

68 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

8. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise aruande koostamisel

KSH aruande esimese avaliku väljapaneku (august 2008. a) ajal saabus seisukoht Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva – Lääne-Viru regioonilt (vt lisa 7), kus muuhulgas toodi välja järgnev:

Riikliku Looduskaitsekeskuse kirjast ajendatult toimus asjaosaliste vaheline koosolek, mille põhijärelduseks oli, et vastavalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja § 31 võib kaitseala valitseja anda nõusoleku maatulundusmaale ehitamiseks antud piirkonnas vaid taluhoonestuse taastamiseks. Seejuures peab rajatav hoonestus moodustama terviku ehk ühtse(d) talukompleksi(d), mis peavad haakuma alal paiknevate varemetega. Eelnevast lähtuvalt ei olnud alternatiiv I kooskõlas Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga, mistõttu loodi arendaja, planeerija, Keskkonnaameti Harju – Järva – Rapla regiooni (endine Harjumaa Keskkonnateenistus ja Riikliku Looduskaitse Keskuse Järva – Lääne-Viru regioon) ja KSH koostaja vahelise koostööna alternatiiv II, mille ellu viimisega kaasnevaid mõjusid käsitleti ka KSH aruandes. Kuna KSH aruandesse lisandus uus alternatiiv, viidi läbi ka uus KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu.

69 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

9. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi

Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas paiknevate Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Kuusalu Vallavalitsuse 23.03.2006. a korraldusega nr 268 (lisa 1).

Mõisaääre ja Mäeveeru maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ja sellega seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I, 24.03.2005, 15, 87) sätestatud nõuetele.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi osas küsiti seisukohti Kuusalu Vallavalitsuselt, Harjumaa Keskkonnateenistuselt, Tallinna Tervisekaitsetalitluse Harjumaa osakonnalt, Muinsuskaitseametilt, Sotsiaalministeeriumilt, Harju Maavalitsuselt ning Riikliku Looduskaitsekeskuse Järva - Lääne-Viru regioonilt. Vastavad saabunud seisukohad on esitatud lisas 2.

Mõisaääre ja Mäeveeru maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamisest teatati 09.04.2008. a ajalehes „Sõnumitooja“ ja väljaandes Ametlikud Teadaanded (08.04.2008. a). Programmi avalikustamise teated saadeti KSH programmis toodud huvitatud isikutele.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 23.04.2008. a kell 16 Kuusalu Vallamaja saalis. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm kiideti heaks Harjumaa Keskkonnateenistuse 12.05.2008. a kirjaga nr 30- 11-4/23653-2. KSH programm, avaliku arutelu protokoll, avalikul arutelul esitatud ettepanekutega arvestamine ning programmi heakskiitmise otsus on esitatud aruande lisades 2 ja 3.

KSH aruande eelnõu esimesest avalikustamisest teavitati 30.07.2008. a ajalehes „Sõnumitooja” ja väljaandes Ametlikud Teadaanded (24.07.08). Aruande avalikustamise teated saadeti KSH programmis toodud huvitatud isikutele. KSH aruande avalik arutelu toimus 25.08.2008. a kell 16 Kuusalu Vallamajas. KSH aruande avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri ning aruande eelnõule esitatud ettepanekutega arvestamine on toodud aruande lisas 6.

KSH aruande teine avalik arutelu toimus 25.03.2009. a kell 15 Kuusalu Vallamajas. KSH aruande eelnõu teisest avalikustamisest teavitati 04.03.2009. a ajalehes „Sõnumitooja” ja väljaandes Ametlikud Teadaanded (03.03.09). Aruande avalikustamise teated saadeti KSH programmis toodud huvitatud isikutele. KSH aruande avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri ning aruande eelnõule esitatud ettepanekutega arvestamine on toodud aruande lisas 8.

KSH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 02.05.2009. a kirjaga nr HJR 6-8/11516-2 (lisa 9).

70 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

10. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte 10.1. Detailplaneeringuala keskkonna ülevaade

Detailplaneeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Soorinna küla territooriumil Kuusalu-Leesi kõrvalmaantee (11270) ääres. Ala koosneb kahest maaüksusest (Mõisaääre ja Mäeveeru), mis on kogupindalaga ca 27 ha, seejuures toimub reaalne arendustegevus ca 6,5 ha suurusel maa-alal.

Maastikuliselt paikneb planeeringuala Soome lahe rannikumadalikul, mille maastikku on kujundanud jää ja mere liikumine. Piirkonna valdavateks pinnavormideks on Antsülusjärve, Litoriinamere ja Limneamere rähksed paetasandikud ja Läänemere kuhjelised rannamoodustised, millest tuleneb ka detailplaneeringualale iseloomulik maapind. Ala pinnakatte moodustavad meretasandikule iseloomulik liiv, kruus ja moreen koos rahnudega. Alvarite-alal on pinnakate õhuke, kohati puudub. Maapinna lähedal lasub peamiselt lubjakivi.

Eesti Geoloogiakeskuse 2004. a koostatud esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi kohaselt on detailplaneeringualal tegemist kõrge radooniriskiga alaga. Piirkonnas esineb ka karsti.

Detailplaneeringuala idaosas on maapinnalt lähtuvalt esimeseks aluspõhjaliseks põhjaveekihiks Ordoviitsium, milles esinev põhjavesi paikneb ca 5 m sügavusel maapinnast. Ordoviitsiumi veekihile järgneb ca 10 m sügavusel Ordoviitsiumi- Kambriumi veehorisont. Planeeringuala läbivast klindiastangust läänepoole jääval osal on esimeseks aluspõhjaliseks põhjaveekihiks Ordoviitsium – Kambrium, mille veetase jääb ca 10 m sügavusele maapinnast. Samas muutuvad geoloogilised tingimused antud kohas üsna kiiresti, millest annab tunnistust detailplaneeringualast 150 m kaugusel lõunasuunas paikneva puurkaevu (kat. nr. 16 113) arvestuskaart. Selle kohaselt on antud piirkonnas põhjavee veetase ca 15-20 m sügavusel maapinnast, kuid puurkaev kasutab hoopis Kvaternaari veekompleksi põhjavett. Harju alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt paikneb detailplaneeringuala ida- ja keskosa kaitsmata ning lääneosa keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Detailplaneeringualale lähim pinnaveekogu on Loo jõgi, mis kulgeb kagu-loode suunaliselt maaüksuste lõunaservast 50 m kaugusel. Soome laht asub ca 900 m kaugusel loodes. Lisaks paiknevad Mõisaääre maaüksusest lõunas kaks Loo jõele rajatud paisutiiki, millest üks piirneb maaüksusega ja teine asub veidi kaugemal. Planeeringuala lääneosas esineb mitmeid kuivenduskraave.

Detailplaneeringuala paikneb 1.juunil 1971. a asutatud Lahemaa Rahvuspargi kaitseala territooriumil. Lisaks jääb detailplaneeringuala täielikult Lahemaa linnu- ja loodusala äärealale, mis kuulub Natura 2000 alade koosseisu. Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonnaministeeriumi andmeil paikneb detailplaneeringualal ja selle lähiümbruses mitmeid loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe.

71 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmetel kaitsealuseid taimi ja loomi planeeringualal ei ole. Käesoleva KSH Natura hindamise käigus viidi läbi planeeringualaga seotud kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide inventuur, mille tulemusena selgus, et planeeringualaga on seotud 7 kaitsealust linnuliiki. Lähimad kaitsealused taimed on detailplaneeringualast loodesuunas 100 m kaugusel III kaitsekategooriasse kuuluvad vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii ) ning 400 m kaugusel kuradi-sõrmkäpp ( Dactylorhiza maculata ), laialehine neiuvaip ( Epipactis helleborine ) ja suur käopõll ( Listera ovata) . Loodesuunda jääb ka II kaitsekategooriasse kuuluva kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukoht, mille täpse leiukoha avalikustamine on keelatud. Planeeringualast 500 m kaugusel lõunas on kaitse alla võetud III kategooria taim kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ). Lähim kaitsealune üksikobjekt on Sammuli tamm, mis paikneb detailplaneeringualast ca 1 km kaugusel loodes. Mäeveeru maaüksuse idaosa on loopealne alvar (PRIA toetuskõlblikud niidud), samuti paikneb maaüksusel Maa- ameti kaardiserveri andmeil 7 kivikalmet (arheoloogiamälestised). Lisaks on detailplaneeringule lähim veekogu Loo jõgi lõhejõgi ning lähipiirkonnas paikneb ka kolm vääriselupaika.

Ala on enamasti kaetud võsastuva heinamaaga, kus kasvavad peamiselt kõrrelised heintaimed ning kadakad. Mäeveeru kinnistul asub veidi ka metsamaad. Mäeveeru kinnistu on hoonestamata, Mõisaääre maaüksusel aga paiknevad lagunevad Loo mõisa kõrvalhooned, mis ei ole muinsuskaitse all.

Detailplaneeringuga kavandatav on kõrgemate strateegiliste dokumentidega kooskõlas, kui : • arvestatakse Harjumaa teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Lahemaa väärtuslikku maastiku puudutavate soovitustega; • lähtutakse Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast; • detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse Kuusalu valla üldplaneeringus toodud hajaasustuspiirkonnas kehtivate soovitustega ning võimaliku matkaraja paiknemisega.

10.2. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna külas asuvate Mõisaääre (tunnus 35203:001:0124) ja Mäeveeru (tunnus 35203:001:0123) katastriüksuste detailplaneering. Detailplaneering ja selle KSH algatati Kuusalu Vallavalitsuse 23.03.2006. a korraldusega nr 268. Planeeringualale soovitakse rajada üks elamu koos kolme abihoonega ning taastada alal paiknevad Loo mõisa kunagised abihooned. Samuti on reserveeritakse detailplaneeringuga üks transpordimaa krunt – Loo - Andineeme tee.

Detailplaneeringu koostajaks on Zero OÜ ning detailplaneeringu koostamisest huvitatud osapooleks OÜ Oldekop. Detailplaneeringu kehtestajaks on Kuusalu Vallavolikogu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi teostab OÜ Alkranel ning järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Harju – Järva – Rapla regioon.

72 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KSH viiakse läbi vastavalt 22.02.2005. a vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87).

KSH programmi avalik arutelu toimus 23.04.08 kell 16 Kuusalu Vallamaja saalis. KSH programm on heaks kiidetud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt12.05.2008. a kirjaga nr 30-11-4/23653-2. KSH algatamist ja programmi puudutav dokumentatsioon on toodud aruande lisades 1-3. KSH aruande avalik arutelu toimus 25.08.2008. a kell 16 Kuusalu Vallamajas. KSH aruande avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri ning aruande eelnõule esitatud ettepanekutega arvestamine on toodud aruande lisas 6. KSH aruande teine avalik arutelu toimus 25.03.2009. a kell 15 Kuusalu Vallamajas. KSH aruande teise avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri ning aruande eelnõule esitatud ettepanekutega arvestamine on toodud aruande lisas 8. KSH aruanne on heaks kiidetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 02.05.2009. a kirjaga nr HJR 6- 8/11516-2 (lisa 9).

10.3. Mõjude hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnati järgmiseid alternatiive: • Alternatiiv I (planeeritavale alale ehitusõiguse andmine - detailplaneering). Detailplaneeringuga on maa-alale kavandatud väikese loomakasvatustalu rajamine (sh üks elamu ja abihooned). Käesoleval hetkel ei ole arendajal teada, kas rajada lamba- või hobusekasvatus. Juhul kui jäädakse ainult hobuste pidamise juurde oleks arendaja soov kasvatada 15 hobust, ainult lammaste pidamise korral põhikarjana 30 lammast (peale poegimist ca 50 lammast) või segakarja kasvatamise korral 10 hobusest ja 20 lambast koosnevat karja. Samuti kavandatakse detailplaneeringuga Mõisaääre maaüksusel paiknevate endise Loo mõisa kõrvalhoonete taastamist. Lisaks nähakse planeeringuga ette olemasoleva Loo - Andineeme tee osaline ümbersõit. • 0-alternatiiv – säilib olemasolev olukord, st jätkub ala osaline võsastumine ning Loo mõisa kõrvalhoonete lagunemine. • Alternatiiv II – (planeeritavale alale ehitusõiguse andmine) – detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse asukoha alternatiiv. Seejuures on kavandatava uue hoonestuse paiknemise asukohaks kaks varianti: variant 1 – hoonestus rajatakse varemetest kirdesuunas (vt lisa 7) ja variant 2 – hoonestus rajatakse varemetest põhjasuunas (vt lisa 7). Ülejäänud osas (v.a hoonestus) on alternatiiv II lahendus võrreldav alternatiiv I vastava lahendusega.

Järgnevalt on toodud tähtsamad KSH käigus tehtud järeldused ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Detailplaneeringu lahenduse täiendamiseks mõeldud leevendavad meetmed märgitud allajoonitult. Lisaks on kursiivkirjas toodud

73 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel leevendavad meetmed, mis on vajalikud detailplaneeringuga määratud tegevuse reaalse ellu viimise käigus. Viimati mainitud meetmed ja nende rakendamise nõudmine ning teostatav järelvalve on peamiselt vastavate lubade (ehitus-, tegevus-, keskkonnaload jms) väljaandjate pädevuses, lähtuvalt kehtivast õiguskorrast.

1. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE (SH JOOGIVEE AMMUTAMINE JA REOVEE- NING SÕNNIKUKÄITLUS, SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE)

Alternatiiv I Joogiveevarustuse tagamine Detailplaneeringuala veevarustuse lahendamiseks on planeeringu kohaselt plaanis kasutama hakata Mäeveeru kinnistu põhjaosas paiknevat puurkaevu (katastri nr 4866). Kuigi puurkaevu vett kasutatakse naaberkinnistul asuva lambalauda veevarustuse tagamiseks, puuduvad KSH koostajatel andmed võetud veeproovide kohta. Seetõttu teostati KSH käigus puurkaevu veeanalüüs, mille tulemused näitasid puurkaevuvee ülenormatiivset rauasisaldust (1,1 mg/l, piirnorm 0,2 mg/l). Lisaks esines vees kõrge mangaanisisaldus (0,23 mg/l, kehtiv piirnorm 0,05 mg/l). Teiste näitajate osas vastab puurkaevu vesi joogivee kvaliteedile kehtestatud nõuetele. Seetõttu on puurkaevule vaja paigaldada raua- ja mangaaniärastusfilter, et tagada vee vastavus joogiveele kehtestatud nõuetele. Kuna puurkaevu arvestuskaart on mittetäielik, tuleb puurkaevule teostada puhastuspumpamine, määrata veeandvus ning sügavus.

Kuigi käesoleval hetkel puuduvad täpsed andmed planeeringualale jääva puurkaevu tootlikkuse kohta, võib Maa-ameti geoloogia kaardirakendusele tuginedes eeldada antud piirkonna puurkaevude erideebitiks 0,1 - 0,5 l/s*m. Seega puurkaevu ööpäevane eeldatav tootlikkus jääb vahemikku 8,6 – 43,2 m 3. Vaatamata asjaolule, et hobuse või lambakasvatuses tarbitava veekogus on erinev jääks detailplaneeringu ellu viimisel veetarve koos naaberkinnistu lambalauda veetarbega siiski maksimaalselt ca 1 m 3/d juurde. Tulenevalt eelnevast piisab puurkaevu eeldatavast tootlikkusest detailplaneeringu ellu viimise järgse veetarbe rahuldamiseks.

Reoveekäitlus Detailplaneeringu kohaselt lahendatakse olmereovee kogumine rajatava elamu juurde paigaldatava veekindla kogumiskaevu (5-10 m 3) baasil. Reovesi transporditakse Kuusalu regionaalsesse reoveepuhastisse. Lühiajaliselt kaasneb seoses kogumiskaevu ja kanalisatsioonitrassi rajamisega väheoluline negatiivne mõju, tulenevalt võimalikust rajamisaegsest põhjavee reostusohust. Korralikult dimensioneeritud ja lekkekindla kogumiskaevu ning kanalisatsioonitrassi korral pikaajaline mõju puudub

Sõnnikukäitlus Veeseadus § 26 2 lg 1 ütleb, et kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei ole lautades, kus loomi peetakse

74 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel sügavallapanul ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada aastase sõnnikukoguse, sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Sõnnikuhoidla rajamine on vajalik alates 14 hobusest, 67 lambast koosneva karja või üle 10 hobusest ja 20 lambast koosneva segakarja puhul. Arvestades arendaja soovitud kasvatatavate loomade arvu (15 hobust või 30 – 50 lammast või 10 hobusest ja 20 lambast koosnev segakari), tuleks sõnnikuhoidla rajada ainult hobuste pidamisel. Juhul kui sõnnikuhoidlat ei rajata tuleb tagada sõnniku nõuetekohane käitlemine laudas. Kuna hobuste ja lammaste pidamisel eraldi virtsa ei teki, ei ole tarvis rajada ka virtsahoidlat. Sõnnikuhoidla või ajutise sõnniku ladestuskoha kavandamisel ja rajamisel tuleb vältida võimaliku nõrgvee jõudmist põhjavette. Nii välditakse põhja- ja pinnavee võimalikku reostumist. Sõnnikuhoidla peab vastama ülal toodud Vabariigi Valitsuse 28.08.2001. a määruse nr 288 nõuetele.

Sademevee ärajuhtimine Sademevesi immutatakse krundi piires haljasalale või juhitakse olemasolevatesse kraavidesse. Lühi- ja pikaajaline mõju puudub.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Ehitustegevuse puudumisel ei toimu alal pinnase veerežiimi muutmist ja mõjutamist. Küll aga võib pikaajaliselt kaasneda detailplaneeringuala osade piirkondade veerežiimi muutus seoses kuivenduskraavide kinnikasvamisega, mistõttu tuleb tagada ala hooldamine.

2. MÕJU PINNASELE

Alternatiiv I Hoonestuse rajamine ja kasutamine Võrreldes detailplaneeringuala suurusega on hoonete ja teede rajamiseks eemaldatava loodusliku pinnase osakaal marginaalne. Detailplaneeringu kohaselt on looma(laudad)tallid kavandatud Mõisaääre maaüksuse läänepoolsele osale, mille pinnas on alal paiknevale maaparandussüsteemile vaatamata liigniiske. Võimalik seletus sellele oleks, et olemasolev maaparandussüsteem on ummistunud, lisaks

75 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel takistab selle toimimist kinnikasvanud kraavistik. Vastavalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjale on rahvuspargi piiranguvööndis uute maaparandussüsteemide rajamine keelatud. Selleks, et kavandatud alale saaks looma(laudad)tallid rajada, tuleb tagada olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. Uue maaparandussüsteemi rajamine alale ei ole lubatud. Kui alal esinevat liigniiskuse probleemi ei suudeta likvideerida, avaldub see looma(lautade)tallide kasutusperioodil pinnasele väheolulist negatiivset mõju, kuna tallamisega rikutakse niisket pinnast. Lühiajaliselt kaasneb pinnasele tulenevalt ehitustegevusest mõõdukalt negatiivne mõju, kuna ala muutub tõenäoliselt mudaseks, kui ehitustegevust viiakse läbi kõrgvee perioodil ja ala niiskus on tingitud maaparandussüsteemi korrastamatusest

Infrastruktuuride rajamine Võrreldes detailplaneeringuala suurusega, mis on ca 27 ha, on teede ja muu infrastruktuuri (sisetee, Loo – Andineeme uus teelõik, reovee kogumiskaev ja veetorustikud) rajamiseks eemaldatava loodusliku pinnase osakaal aga marginaalne. Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamisega tuleb arvestada olemasolevate maaparandussüsteemidega ning tagada nende toimimine ja hooldus.

Elamu ja laudahoonete vaheline tee on osaliselt kavandatud üle planeeringuala läbiva astangu. Arvestades, et tegemist on suhteliselt lauge astanguga ning rajatava tee näol on tegemist juurdepääsuteega (st väikese liiklusintensiivsusega), siis ei ole olulist mõju astangu säilimisele ette näha.

Alternatiiv II Alternatiiv II korral on infrastruktuuride rajamise mõjud alternatiiviga I samad (v.a üle astangu kulgev juurdepääsutee, mida alternatiiv II puhul ei kavandata).

Hoonestuse rajamine ja kasutamine Kuna minimaalne nõutav laudapind ühe ute kohta on 1,5 m 2 ning ühe hobuse kohta 5 m2, siis planeeringuala optimaalset karjatamiskoormust arvestades oleks maksimaalne lauda(talli) hoone pindala kuni 300 m 2. Sellega alternatiiv II lahendusvariandi koostamisel arvestatud. Võrreldes alternatiiviga I rajatakse planeeringualale elumaja ja ainult üks kõrvalhoone (loomalaut), millest tulenevalt on hoonestuse rajamiseks eemaldatava pinnase maht võrreldes alternatiiviga I väiksem.

Variant 1 – hoonestus rajatakse astangupealsele alale, kus tegemist ei ole liigniiske ega maaparandussüsteemiga kaetud alaga. Seetõttu on lühiajaliselt tegemist väheolulise negatiivse mõjuga, pikaajalised mõjud puuduvad .

76 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Variant 2 – hoonestus rajatakse samasse kohta, kuhu alternatiiv I korral on ette nähtud loomatallide rajamine (st pinnas on alal liigniiske). Mõjud on võrreldavad alternatiiv I juures kirjeldatud mõjudega, kuid mõju olulisus on mõnevõrra väiksem. Viimane on tingitud asjaolust, et võrreldes alternatiiviga I on rajatavate hoonete ehitusalune pind ja seega eemaldatava pinnase kogus väiksem. Tagada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. Uue maaparandussüsteemi rajamine alale ei ole lubatud.

3. MÕJU ÕHUKVALITEEDILE (SH MÜRA-, ÕHUSAASTE)

Õhusaaste seisukohast võib õhukvaliteeti mõjutada loomakasvatushoonetest lenduvad heitmed. Võrreldes lõhnaprobleeme tekitavate sea- ja veisekasvatuskompleksidega, kus loomade arv ulatub sadadesse peadesse, on antud juhul tegemist marginaalse loomade arvuga. Lisaks jäävad lähimad elamud ca 130 m kaugusele rajatavast laudast. Seetõttu võib järeldada, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatavast loomakasvatusest tuleneda võiv õhusaasteprobleem on mitteoluline.

Kokkuvõttes müra ja õhusaaste seisukohast oluline mõju õhukvaliteedile puudub, seda nii lühi- kui pikaajalises skaalas.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Olemasoleva olukorra jätkumine detailplaneeringualal õhukvaliteedi muutust kaasa ei too, kuna ala ei ole aktiivses kasutuses.

Alternatiiv II Müra ja õhusaaste Õhukvaliteedile avalduvad mõjud on võrreldavad alternatiiv I vastavate mõjudega, st mõju puudub nii lühi- kui pikaajalises skaalas.

4. MÕJU ELUSTIKULE JA ÖKOSÜSTEEMIDELE (LOOMASTIK, TAIMESTIK, ROHEVÕRGUSTIK)

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel detailplaneeringualal kaitsealuseid taime- ja loomaliike ei esine. Käesoleva KSH Natura hindamise käigus viidi läbi planeeringualaga seotud kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide inventuur, mille tulemusena selgus, et planeeringualaga on seotud 7 kaitsealust linnuliiki, millele kaasnevat mõju hinnati Natura hindamise peatükis. Vastavalt Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ei paikne detailplaneeringuala rohevõrgustiku territooriumil

77 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Alternatiiv I Loomakasvatustalu rajamine ja kasutamine Lautade perspektiivsest asukohast ca 150 m kaugusel lõunasuunas voolab Loo jõgi. Jõge eraldab lautadest Andineeme tee. Lisaks tuleb arvestada, et lautade asukoht paikneb Loo jõega enam-vähem samal kõrgusjoonel, mistõttu võimaliku sõnnikust saastunud vee liikumine Loo jõe poole olulist ohtu ei kujuta.

Seega loomakasvatustalu rajamise ja kasutamisega kaasneb elustikule ja ökosüsteemidele lühiajaline väheoluline negatiivne mõju. Pikaajaliselt kaasneb elustikule ja ökosüsteemidele nõrgalt negatiivne mõju, mida on võimalik leevendada nõuetekohase sõnnikukäitlusega.

Loomade karjatamine Detailplaneeringualal saab karjatamiseks kasutada ca 17 ha maad, millest ca 10 ha moodustab loopealne ja ca 7 ha lamminiit. Detailplaneeringuala karjatamiseks sobiva ala optimaalne karjatamiskoormus on 3,4 – 9 lü ning soovituslik on segakarja pidamine. Loomade karjatamisel tuleb jälgida soovituslikku karjatamiskoormust. Seejuures on oluline vältida soovituslikust karjatamiskoormusest väiksemat või suuremat koormust. Selleks, et vältida karjatamisest tulenevat keskkonnataluvuse piire, on karjatamist soovitatav hajutada.

Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamine Uue teelõigu rajamine eeldab Mäeveeru maaüksusel paikneva metsa mahavõtmist ca 380 m 2 suuruselt alalt. Vastavalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja punktile 30 on piiranguvööndis keelatud lageraie, lisaks on piiranguvööndi metsade juhtfunktsiooniks looduskaitse (bioloogilise mitmekesisuse). Kavandatav ümbersõit läbib sisuliselt metsatukka, mitte suurt metsamassiivi, seega arvestades lisaks ka mahavõetava metsa pindalalist suurust ning asjaolu, et antud metsa näol ei ole tegemist ka olulise kaitsealuste liikide elu- või kasvupaigaga (EELISe, töö käigus läbi viidud inventuuri ja varem alal läbi viidud Natura elupaikade inventuuri andmetel), kaasneks reaalselt uue teelõigu rajamisega elustikule ja ökosüsteemidele (va. Natura 2000 aladega seotud liigid ja elupaigatüübid) lühi- ja pikaajaliselt vaid väheoluline negatiivne mõju. Ümbersõidu rajamine on käesoleval juhul õigustatud, kuna nii tekib kaks kompleksset talukompleksi, mis toetavad rahvuspargi kaitse-eeskirjaga sätestatud pea-eesmärke.

78 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Alternatiiv II Loomade karjatamise ja Loo-Andineeme tee ümbersõidu rajamisega seotud mõjud on võrreldavad alternatiiv I vastavate mõjudega. Sealjuures säilib vastuolu Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamisel Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja metsade säilitamist puudutava osaga (vt alternatiiv I). Ümbersõidu rajamine on käesoleval juhul õigustatud, kuna nii tekib kaks kompleksset talukompleksi, mis toetavad rahvuspargi kaitse-eeskirjaga sätestatud pea-eesmärke.

Loomakasvatustalu rajamine ja kasutamine Hoonestuse rajamisel kõrghaljastust eemaldada ei tule. Looma(laut)tall rajatakse reostustundlikust Loo jõest ca samale kaugusele kui alternatiiv I korral, mistõttu sõnnikust saastunud vee liikumine Loo jõe poole olulist ohtu ei kujuta. Võrreldes alternatiiviga I kavandatava elamu ja laudahoonete vahelist ühendusteed alternatiiviga II ei rajata, mistõttu kaasneb elustikule ja ökosüsteemile alternatiiv II ellu viimisega väiksem mõju. Kokkuvõttes mõjud sõnniku nõuetekohasel käitlemisel puuduvad.

5. MÕJU MAASTIKUILMELE JA MAAKASUTUSELE

Alternatiiv I Loomakasvatustalu rajamine ja kasutamine (sh loomade karjatamine) Loomakasvatustalu rajamise ja kasutamisega tagatakse piirkonna korrashoid, efektiivne maakasutus ja maastikumustri säilimine. Eelnevast tulenevalt kaasneb tegevusega nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas mõõdukas positiivne mõju, mida on võimalik suurendada lähtudes järgmistest aspektidest: • Piirdeaedade rajamisel tuleb lähtuda piirkonna traditsioonilisest mustrist. Käesoleval hetkel on lähiümbruse aiad 3 horisontaalse puust latiga. • Uute hoonete kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi (välisviimistlus – kivi, puit). • Rajatavad hooned peavad olema kas viil, kelp- või poolkelpkatusega.

79 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel kohustusega hajaasustusaladel, taluhoonestuse taastamiseks, piirkonna elukorralduse jaoks erilist tähtsust omavate objektide rajamiseks. Antud juhul võib Mõisaääre kinnistul paiknevate varede taastamist lugeda taluhoonestuse taastamiseks. Seejuures peavad aga kavandatavad uued hooned moodustama terviku olemasolevate taastatavate hoonetega (varedega). Eelnevast lähtuvalt tuleb detailplaneeringuga kavandatavad uued hooned paigutada olemasolevate varede lähedusse (vt alternatiiv II) . Hoonete kavandamine ühtse kompleksina omab positiivset mõju ka talukomplekside reaalsele toimimisele ja efektiivsele maakasutusele.

Hoonete taastamine Detailplaneeringu kohaselt soovib arendaja taastada Mõisaääre maaüksusel paiknevad endise Loo mõisa kõrvalhooned, mis käesoleval hetkel lagunevad. Sellega seoses kaasneb nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas maastikuilmele kui maakasutusele mõõdukas positiivne mõju, kuna ajalooliselt kaunite hoonete taastamisel paraneb ala esteetiline väärtus ning efektiivne kasutus. Seejuures on võimalik positiivset mõju suurendada, arvestades Loo mõisa kõrvalhoonete taastamisel maksimaalselt nende ajaloolise välimusega.

Hoonete kompleksi terviklikkuse moodustamine Kuna kavandatav hoonestus on paigutatud Mõisaääre kinnistul paiknevate varede lähedusse, tagatakse võrreldes alternatiiviga I hoonete parem sidusus Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Seejuures esineb erinevus kahe alternatiiv II allvariandi vahel

Variant 1 – rajatavad uued hooned jäävad olemasolevatest varedest ca 44 m kaugusele, mis on piirkonnas levinud talukomplekside sisest hoonete vahelist kaugust arvestades (10 - 20 m) mõnevõrra suurem, kuid siiski mitte selline, et rikutud oleks kaitse-eeskirjas sätestatud eesmärke. Tekkiva hoonetekompleksi terviklikkust vähendab kavandatav Loo - Andineeme tee ümbersõit. Samas on Loo - Andineeme tee ka praeguses asukohas maastikuilme aspektist lähtudes hoonetekompleksi (Vesiveski ja Mõisaääre kinnistute hoonestus) läbi lõikav. Seejuures saab määravaks maakasutuse efektiivsus – Vesiveski ja Mõisaääre kinnistute omanikud on avaldanud soovi, et detailplaneeringu kehtestamise järgselt läheksid Mõisaääre kinnistul paiknevad vared Vesiveski kinnistu omaniku käsutusse, mistõttu tekiksid kaks funktsioneerivat ja rahvuspargi kaitse-eeskirja eesmärke täitvat talukompleksi.

80 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Sarnaselt alternatiiviga I kavandatakse Loo – Andineeme tee ümbersõidu rajamist. Nimetatud teelõik jääb nähtavaks eelkõige Kuusalu – Leesi maanteelt. Kuna tegemist on tee ümbertõstmisega, st tee on kavandatava ümbersõidu lähistel juba olemas, siis avaldub maastikuilmele negatiivne mõju vaid lühiajaliselt. Kavandatava Loo - Andineeme tee ümbersõidu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva Loo - Andineeme tee laiust (4 m) ja kaitsevööndit (20 m). Tee rajamiseks on vajalik Lahemaa Rahvuspargi valitseja nõusolek.

Rajatavad elamu ja laudahoone jäävad nähtavaks Kuusalu – Leesi maanteelt. Kui olemasolevad varede taastamisel ja rajatavate uute hoonete projekteerimisel arvestatakse ümbritsevat väljakujunenud ehituslaadi, siis olulist negatiivset mõju maanteelt avaneva maastikuvaatele ja rahvuspargi kaitse-eeskirjas toodud eesmärkidele ette näha ei ole. Seejuures on positiivse iseloomuga kavandatava lauda ja elumaja juurde kõrghaljastuse rajamine. Lähtudes Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskirjast, tuleb aga maastiku vaatelisuse tagamiseks detailplaneeringus kavandatud Kuusalu – Leesi maanteeäärsest kõrghaljastusest loobuda.

Variant 2 – võrreldes alternatiiv II variandiga 1 on olemasolevate ja taastatavate varede ning uute hoonete vaheline kaugus suurem, olles lähimast varest 60 m. Võrreldes variandiga 1 takistab olemasolevate ja rajatavate hoonete kompleksi sidusust lisaks eelnevale ka hoonete vahele jääv mets. Samas hakkaks kavandatava Loo – Andineeme tee ümbersõidu järgselt sarnaselt variandiga 1 efektiivselt toimima kaks majapidamist (Vesiveski maaüksus koos Mõisaääre varedega ning uus elamu koos laudaga).

Kavandatav elamu koos lauda(talliga) Kuusalu – Leesi maanteelt näha ei jää, kuna asub võrreldes maanteega madalamal tasandi ning on sellest eraldatud metsaga. Seetõttu ei ole uute hoonete rajamisega olulist negatiivset mõju maanteelt avaneva maastikuvaate säilimisele ette näha. Ka variant 2 puhul on Kuusalu – Leesi maantee äärde kavandatud kõrghaljastus, mille rajamine ei ole antud juhul põhjendatud. Seega tuleks detailplaneeringus kõrghaljastuse rajamisest Kuusalu – Leesi maantee äärde loobuda.

6. MÕJU INIMESTE HEAOLULE JA TERVISELE (SH RADOONI RISKITEGUR, LIIKLUSOHUTUS)

Alternatiiv I Joogivee kvaliteet Detailplaneeringuala joogiveevarustuseks on plaanis kasutama hakata Mäeveeru kinnistu põhjaosas paiknevat olemasolevat puurkaevu, mille vesi ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele raua- ja mangaanisisalduse osas. Seetõttu tuleb puurkaevule teostada puhastuspumpamine, määrata veeandvus ning sügavus. Kuna puurkaevu vee analüüs näitas ülenormatiivset raua- ja mangaanisisaldust, on puurkaevule vaja paigaldada raua- ja mangaaniärastusfilter, et tagada vee vastavus joogiveele kehtestatud nõuetele.

81 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Radoon Detailplaneeringuala paikneb kõrge pinnase radoonisisaldusega maa-alal, kuhu elamu rajamine võib suurendada oluliselt inimeste terviseriske. Rajatav eluhoone on seejuures kavandatud paepealsele alale, kus pinnakate on suhteliselt õhuke ( ca 1-2 m), mistõttu on pinnasest pärinev radoonirisk eeldatavalt suurem kui paksema pinnakattega aladel. Enne elamu projekteerimist on soovituslik teostada kavandatava elamu asukohas pinnase radoonisisalduse määramine . Elamu ehitamisel tuleks silmas pidada standardis „Radooniohutu hoone projekteerimine“ (EVS 2003) toodud soovitusi.

Loo - Andineeme tee ümbersõidu ja kergliiklustee rajamine Autoliikluse mõju inimeste heaolule ja tervisele on käesoleval hetkel negatiivse iseloomuga, kuna elumaja (Vesiveski maaüksus (35203:001:0446)) asub teest ca 7 m kaugusel. Lisaks sellele on nähtavus enne kurvi tee servas paikneva kõrge aia tõttu halb. Ümbersõidu rajamisega hakkaks tee majast ca 55 m kauguselt mööduma, mis oleks märkimisväärne kauguse suurenemine. Viimane on oluline, kuna kauguse suurenedes väheneb ka müratase. Loo - Andineeme tee ümbersõidu rajamisega kaasnev mõju inimeste heaolule ja tervisele nii lühi- kui pikaajalises skaalas nõrgalt positiivne, kuna vähendab mürataset tee äärde jääva elamu juures ning aitab tõsta liiklusohutust. Lisaks rajatakse Kuusalu – Leesi maantee äärde kergliiklustee, mis samuti tõstab teel liikuvate jalgratturite ohutust.

Heaolu Detailplaneeringuga kavandatud tallid paiknevad liigniiskel alal, mis tähendab nii loomadele kui ka tallis töötavatele inimestele vihmaperioodil mudas tallamist. Liigniiskuse probleem võib olla tingitud ummistunud maaparandussüsteemidest. Inimeste heaolule avalduva negatiivse mõju leevendamiseks tuleb tagada olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. Uue maaparandussüsteemi rajamine alale ei ole lubatud.

0-alternatiiv Olemasoleva olukorra jätkumine Olemasoleva olukorra jätkumisel on inimeste heaolule ja tervisele negatiivse iseloomuga Loo- Andineeme tee paiknemine Vesiveski maaüksusel asuva elumaja külje all. Samuti võib liiklusohtlikke olukordi põhjustada halb nähtavus enne kurvi tee äärde jääv paekivisein. Kokkuvõtvalt kaasneb nii lühi- kui pikaajalises ajaskaalas nõrgalt negatiivne mõju.

Alternatiiv II Joogivee kvaliteeti ning Loo - Andineeme tee ümbersõidu ja kergliiklustee rajamist puudutavad mõjud on iseloomustatavad alternatiiv I juures toodud vastava mõju kirjeldusega.

Radoon Variant 1 – kuna hoonestus rajatakse paepealsele alale, kus pinnakate on suhteliselt õhuke, on inimeste heaolu ja tervise seisukohast pikaajalises skaalas tegemist nõrgalt negatiivse mõjuga. Enne elamu projekteerimist on soovituslik teostada kavandatava elamu asukohas pinnase radoonisisalduse määramine. Elamu ehitamisel tuleks silmas

82 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel pidada standardis „Radooniohutu hoone projekteerimine“ (EVS 2003) toodud soovitusi.

Variant 2 – hoonestus rajatakse alale, kus pinnakate on võrreldes loopealsega ca 2 korda paksem. Seetõttu on radoonioht võrreldes nii alternatiiv I kui alternatiiv II variandiga 1 väiksem, olles pikaajaliselt väheoluliselt negatiivne. Enne elamu projekteerimist on soovituslik teostada kavandatava elamu asukohas pinnase radoonisisalduse määramine. Elamu ehitamisel tuleks silmas pidada standardis „Radooniohutu hoone projekteerimine“ (EVS 2003) toodud soovitusi.

Heaolu Alternatiiv II variant 1 korral paikneb kavandatav hoonestus võrreldes alternatiiviga I ja alternatiiv II variandiga 2 maapinna suhtes kõrgemal, st võimalikku liigniiskuse probleemi ei esine. Võimalik liigniiskusest tingitud probleem võib tekkida variant 2 korral, kuna sellisel juhul paiknevad nii eluhoone kui looma(laut)tall liigniiskel alal, mistõttu on pinnase liigniiskusprobleemide jätkumisel vihmaperioodil inimeste heaolule ette näha nõrka negatiivset mõju. Tagada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi säilimine, funktsioneerimine ja korrastamine. Uue maaparandussüsteemi rajamine alale ei ole lubatud.

7. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD MÕJUD (sh JÄÄTMETEKE)

Alternatiiv I Sotsiaalne keskkond Omavalitsusse lisandub uute elanike näol maksumaksjaid ning paraneb konkreetse ala heakorrastatus. Lisaks aitab uute elanike lisandumine vähesel määral sotsiaalsfääri elavdada, mistõttu sotsiaalsele keskkonnale kaasneb väheoluline positiivne mõju.

Majanduslik keskkond Lühi- ja pikaajalises skaalas ei ole loomakasvatustalu rajamisel majanduslikus keskkonnas olulisi muutusi ette näha, kuna tegemist ei ole majanduslikul eesmärgil loodava taluga, vaid loomi kasvatatakse hobi korras. Jäätmeteke Elamupiirkonna ehitusperioodil tekib erinevaid ehitusjäätmeid, mis tuleb kohapeal sorteerida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Kõikide tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda vallas kehtivast korrast. Detailplaneeringu elluviimine jäätmetekke seisukohalt pikaajaliselt olulist keskkonnamõju ei avalda.

Alternatiiv II Sotisaal-majandusliku keskkonna osas on mõjud võrreldavad alternatiiv I juures toodud hindepallidega.

83 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

8. MÕJU NATURA 2000 ALADELE (nn NATURA HINDAMINE)

Kokkuvõtliku ülevaate Natura hindamisest annab tabel 10.1, mis on koostatud vastavalt Natura hindamise protseduurile (Keskkonnaministeerium, 2005).

Tabel 10.1. Kokkuvõte Natura hindamisest Mõisaääre ja Mäeveeru maaüksustel küsimus vastus märkused Kas kava on ala EI Detailplaneeringuga kavandatav ei ole kaitsekorraldamisega otseselt otseselt seotud Natura-alade kaitse seotud või selleks vajalik? korraldamisega. Küll aga soodustab loomade karjatamine planeeringualale jääva esmatähtsa elupaigatüübi 6280 – lood (ka alvarid) säilimist. Kas on tõenäoline, et kava JAH Loo - Andineeme tee ümbersõidu avaldab alale olulist mõju? rajamisega kaasneb negatiivne mõju rukkiräägu pesitsemisele. Liiga suure karjatamise koormuse ja varajase karjatamise algusega kaasneb negatiivne mõju rukkiräägu pesitsemisele. Liiga suur või liiga väike karjatamiskoormus kahjustab esmatähtsat elupaigatüüpi – lood (6280). Kas kava mõjub kahjulikult ala EI Leevendavate meetmete (ptk 5.3.3) terviklikkusele? rakendamine aitab säilitada ala terviklikkust ja aitab selle säilimisele kaasa.

ELLU VÕIB VIIA ALTERNATIIVI I JA II

Natura hindamise tulemusena leiti, et detailplaneeringuga kavandatav ei oma negatiivset mõju Natura alade terviklikkuse säilimisele vaid juhul, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid. Leevendavate meetmete rakendamisel kaasneb positiivne mõju esmatähtsa elupaigatüübi põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (6280) ning EL tasandil ohustatud linnuliigi – punaselg-õgija pesitsuskoha säilimisele. Leevendavad meetmed on järgmised: • Õige karjatamiskoormuse valik. Meetmega tuleb arvestada planeerimisprotsessis (lautade suurus, veetarve) ning reaalse karjatamise käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Ala, eriti loopealse säilimise seisukohast on parim kasutada karjatamisel mitmest liigist (nt lambad, hobused) koosnevaid segakarju (pärandkoosluste majandamise praktika). Meetmega tuleb arvestada planeerimisprotsessis (lautade suurus, veetarve) ning reaalse karjatamise käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Tulenevalt rukkiräägu pesitsemisest tuleb vältida karjatamist kavandatavast elamust ja laudahooneid ühendavast juurdepääsuteest läänepoole jääval alal

84 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

(vt joonis 5.2) enne juuli algust. Meede tagab head tingimused rukkiräägu pesitsemiseks. Meetmega tuleb arvestada reaalse karjatamise käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Säilitada maksimaalselt planeeringualale jäävad vanemad puud. Meede tagab valgeselg-kirjurähni pesitsemiseks ja toitumiseks vajalikud elupaigad. Meetmega tuleb arvestada planeerimisprotsessi ja reaalse karjatamise käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Säilitada maa-alal paiknevad maaparandussüsteemid. Meede tagab väljakujunenud niiskusrežiimi säilimise antud alal, mis on vajalik niiskuse muutusele tundlikule elupaigatüübile (esmatähtis elupaigatüüp soostunud ja soo-lehtmetsad). Samuti aitab säilitada rukkiräägu pesitsuspaikasid. Meetmega tuleb arvestada planeerimisprotsessi käigus. Seejuures on meede kohustuslik nii alternatiiv I kui ka alternatiiv II mõlema variandi korral. • Rukkiräägu pesitsusajal (maist augustini) tuleb vältida teede (kõik alternatiivid) ja hoonetega (alternatiiv I ja alternatiiv II variant 2) seotud ehitustöid. Meede aitab vältida rukkiräägu häirimist pesitsusperioodil. Meetmega tuleb arvestada reaalse ehitustegevuse kavandamisel ja läbi viimisel.

ALTERNATIIVIDE HINDAMINE Alternatiiv I ei ole kooskõlas Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ning pole seetõttu elluviidav.

Detailplaneeringu alternatiiviga II kavandatav arendustegevus on piirkonda sobiv ning pool-looduslike koosluste hooldamise vajadusest tulenevalt ka vajalik. Loo – Andineeme teelõigu rajamiseks tuleb Mäeveeru maaüksusel paiknevat metsa teekoridori ulatuses (ca 380 m 2) maha võtta. See aga läheb vastuollu Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga, mille kohaselt on kaitseala piiranguvööndis lageraie keelatud, lisaks on piiranguvööndi metsade juhtfunktsiooniks looduskaitse (bioloogilise mitmekesisuse säilitamine). Kavandatav ümbersõit läbib sisuliselt metsatukka, mitte suurt metsamassiivi, seega arvestades lisaks ka mahavõetava metsa pindalalist suurust ning asjaolu, et antud metsa näol ei ole tegemist ka olulise kaitsealuste liikide elu- või kasvupaigaga, kaasneks reaalselt uue teelõigu rajamisega elustikule ja ökosüsteemidele lühi- ja pikaajaliselt vaid väheoluline negatiivne mõju. Ümbersõidu rajamine on käesoleval juhul õigustatud, kuna nii tekib kaks kompleksset talukompleksi, mis toetavad rahvuspargi kaitse-eeskirjaga sätestatud pea-eesmärke.

Rakendada võib mõlemat alternatiiv II hoonestuse asukohavarianti (variant 1 ja variant 2), kuid seejuures on väiksemate koondmõjudega variant 1. Arendustegevuse ellu viimisel tuleb arvestada KSHs toodud leevendavate meetmetega.

Olulisemad järeldused – realiseerida võib alternatiivi II (väiksemad koondmõjud on variandiga 1), juhul kui juhindutakse järgnevatest aspektidest:

85 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

• Optimaalne karjatamiskoormus detailplaneeringualal on 3,4 – 9 lü, st arendaja peab valima kas kuni 12 (minimaalselt 4) hobuse, kuni 60 (minimaalselt 22) lamba või segakarja karjatamise vahel, mille puhul ei kaasne maa-ala üle-ega alakarjatamist. • Natura hindamise peatükis (ptk 5.3.3) toodud leevendavate meetmetega arvestamine.

VAJALIK KESKKONNASEIRE Alljärgnevalt on esitatud olulisemad meetmed seire teostamiseks alternatiiv II rakendumise korral: • Elamu väljaehitamise järgselt viia läbi eluruumide radoonisisalduse mõõtmine. Ehitusvigade ilmnemisel need likvideerida ja vajadusel viia läbi kordusmõõtmised.

86 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel

Kasutatud materjalid

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskus 2009 • Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi interneti kodulehekülg (www.emhi.ee ) • Eesti põhjavee kaitstuse kaart (mõõtkava 1:400 000). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2004 • Esialgne Eesti radooniriski kaart, Eesti Geoloogiakeskus 2004 • Harjumaa maakonnaplaneering (I etapp), Harju maavalitsus 1999 • Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused , Harju maavalitsus 2003 • „Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine“. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja AS Maves 2004 • Keskkonnaministri 6.04.2006. a käskkiri nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) • Keskkonnaseire seadus (RTI 1999, 10, 154) • Kuusalu valla arengukava, Kuusalu Vallavolikogu 2007 • Kuusalu valla ehitusmäärus (Kuusalu Vallavolikogu 26.juuni.2003. a määrus nr 17) • Kuusalu valla üldplaneering, Kuusalu Vallavolikogu 2001 • Kuusik, A., 1995. Reoveeväikepuhastid Eestis. • Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määrusega nr 109) • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) • Maa-ameti kaardiserver ( http://www.maaamet.ee ) • Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232) • Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153) • Pool-looduslikud kooslused. Tiina Talvi, Viidumäe-Tartu 2001 • Põllumajandusministri 11.01.2008. a määrus nr 2 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 (RTL 2008, 7, 77) . • Regio kaardiserver ( www.regio.ee ) • Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369). • Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) • Vabariigi Valitsuse 28. 08. 2001. a määrus nr 288 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded (RT I 2001, 72, 443) • Veeseadus (RT1 1994, 40, 655)

87 Mõisaääre (35203:001:0124) ja Mäeveeru (35203:001:0123) maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine – OÜ Alkranel