Lisa Kuusalu Vallavolikogu 27.04.2016 määruse nr 11 „ Kuusalu valla teede arengukava 2016-2025“ juurde KUUSALU VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2016-2025 KIIU 2016 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS 2. VALLATEEDE ÜLDANDMED 3. VALLATEEDE, PARKLATE, SILDADE JA TÄNAVAVALGUSTITE SEISUNDID 4. TEEHOIU KAVANDAMISE JA VAHENDITE JAGAMISE PÕHIMÕTTED 5. HOIUTÖÖDE KESKMINE FINANTSVAJADUS AASTAS 6. TEEDE HOOLDAMINE 7. KRUUSATEEDE SÄILITUSREMONT 8. KATTEGA TEEDE SÄILITUREMONT 9. KATTEGA TEEDE TAASTUSREMONT 10. SILDADE REMONT 11. TRUUPIDE REMONT 12. TEEDEVÕRGU ARENDAMINE JA EHITAMINE 13. ERATEEDE VALLA OMANDISSE VÕTMINE 14. TEEDE, SILDADE, TRUUPIDE, PARKLATE, KERGLIIKLUSTEEDE JA TÄNAVAVALGUSTUSE ARENDAMINE 2016-2025 15. VALLATEEDE INVESTEERINGUD 2016-2018 16. KOKKUVÕTE 1. SISSEJUHATUS 1.1 Arengukavaga kavandatakse Kuusalu valla sõiduteede, kergliiklusteede, parklate ja tänavavalgustuse ehitust, renoveerimist ning teehoidu järgneva kümne aasta lõikes. 1.2 Arengukava koostamisel lähtutakse teeseaduse § 25 lg 3 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 toodust. 1.3 Arengukavas toodud tegevuste eesmärgiks on suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu, parendada kruusateede ja parklate seisukorda, tänavavalgustust, liiklusohutust ja rajada kergliiklusteid. 1.4 Arengukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise kavandamisest, mis määrab ära teehoiutööde järjekorra. Kirjeldatakse vahendite jaotamise põhimõtteid ning tutvustatakse teevõrgu üldandmeid, teede seisukorda ja nende muutusi koos tehtud kulutustega viimase kümne aasta vältel. 1.5 Ehitatavate ja remonditavate teede ja teemaal asuvate rajatiste remondivajadus vaadatakse volikogu poolt üle igal aastal ning tehakse vajadusel korrektiive vastavalt valla eelarve strateegiale, muutunud teekatte seisundile ning liiklussagedusele. Avariilisi remonditöid teostab vallavalitsus vastavalt tekkinud vajadusele. 1.6 Arengukavas käsitletakse vallateid, st. valla omandis olevaid teid ja teid, mille omanik on sõlminud Kuusalu Vallavalitsusega eratee avaliku kasutamise lepingu. 2. VALLATEEDE ÜLDANDMED 2.1 Vallateede võrk on aastaid olnud sisuliselt samalaadne. Üksikud muutused toimuvad seoses mõnede uute teelõikude ehitamise või teede nimekirja täiendamisega mõne kohaliku teega seoses tee funktsiooni muutusega. 2.2 Vallas paiknevad teed jagunevad riigiteedeks, vallateedeks, erateedeks ja metsateedeks. Põhimaanteed ja tugimaanteed on riigi omandis. Kõrvalmaanteed on valla ja eraomandis. 2.3 Valla kohalike teede koosseisu kuuluvad need teed, mis on kantud vallateede nimekirja. 2.4 Erateed kuuluvad eraomanikele ja liiklemine nendel teedel toimub vastavalt eratee omanikuga kokkuleppel. 2.5 Kuusalu vallas on 01.01.2015 seisuga kohalike teede nimekirja kantud 366 km avalikult kasutatavaid teid, millest 56 km on kattega teid ja 294 km on kruusateid. Vallateede korrashoiuks kulutati aastatel 2013 ja 2014 vastavalt 365 983 ja 366 985 eurot. Teostati pindamist, teede hööveldamist, kruusateedel pealmise kruusakihi taastamist, teepervede niitmist ja teede talihooldust. 2014. Aastal investeeriti teedesse 181 820 eurot, mille käigus teostati järgmised tööd: Kiiu Lasteaia tee koos Veski-Torni kergliiklusteega; Kuusalu, Kiiu, Valkla, Tapurla, Uuri teede pindamine; Juminda, Loksa-Vihasoo, Kodasoo-Rummu, Kolga-Mustametsa, Hirvli tee, Kolgaküla-Hara, Vahastu ja Sõitme kruusateede taastusremont. Teehoolduseks kulus 2014. Aastal 116 545 eurot. Kokku oli 2014. Aastal Kuusalu valla eelarvesse planeeritud vallateede korrashoiuks 366 985 eurot. LISA 1 VALLATEEDE KVALITEEDI KIRJELDUS 3. VALLATEEDE, PARKLATE, SILDADE JA TÄNAVAVALGUSTITE SEISUNDID Arengukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et valla teedevõrk on väljakujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Kogu teede mahust 85 % on kruusateed, suurimaks probleemiks on kruusateede kulunud katendid ja tolm. Kruusateedel kasutatav kruus peab sisaldama saviosakesi, mis tagab tee parema püsivuse, kuid tolmamist see ei vähenda. Seetõttu on eesmärk kruusateedele katete ehitamine, mis tagab 2025-ndaks aastaks vähemalt tiheasustusega aladel võimaluse tolmust vabanemiseks. Suur osa kruusateedest on sadevee kraavideta, siis on teeseisundile ohuks teekeha läbimärgumine, mis oluliselt kahandab tee kandevõimet. Seetõttu mõjutavad teede tehnilist seisukorda eelkõige kevadel ja sügisel suurt liikluskoormust lisavad põllutöömasinad ja –raskeveokid. Teede säilimiseks tuleb hooajaliselt piirata liikuvate sõidukite massi. Hinnang vallateedele: TABEL 1 Kuusalu vallateede pinnakatete hinnang (AS Regio andmebaas). Hinnang meetrid teelõikude arv väga hea 24306 37 hea 160269 307 rahuldav 159492 361 halb 17337 59 väga halb 4728 11 Valdavalt on vallateede pinnakatete seisukord kas hea või rahuldav. Halvas või väga halvas seisundis on ca 22 kilomeetrit teid, ehk vähem kui 7% vallateede pikkusest. TABEL 2 Vallateede kattetüübid, seisukord, kogus ja pikkus väga hea hea rahuldav halb väga halb katte tüüp tk m m m m m m asfaltbetoon 48 13006 3785 7197 1830 194 0 kruusatee 380 206929 415 106358 89748 10408 0 mustkate 118 49527 20016 21728 7379 404 0 pinnastee 229 96670 90 24986 60535 6331 4728 24306 160269 120263 17337 4728 TABEL 3 Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukord, pikkus ja hinnang pikkus hinnang omand kergliiklustee nimetus m 3530251 Kiiu kergliiklustee (Mõisa tee ääres) 605 väga hea Kuusalu–Kooli kergliiklustee väga hea 3530252 (Kuusalu alevikust Rihumäele) 1061 Kiiu–Kooli kergliiklustee (Narva väga hea 3530253 mnt ääres) 1607 3530254 Kiiu–Käli kergliiklustee 3900 väga hea Kapa–Kooli kergliiklustee (Aiandi väga hea 3530255 rist-Rihumägi) 983 Kuusalu viadukti kergliiklustee väga hea (Kuusalu ringteest kuni Tehnika 3530256 tänavani) 459 reformimata Kiiu viadukti kergliiklustee 550 väga hea reformimata Kiiu lasteaia kõnnitee 160 väga hea reformimata ja väga hea SA Kolga Mõis Kolga koolitee 540 korteriühistute rahuldav maa Kolga Mõisa allee kergliiklustee 215 Vallas on kergliiklusteid 10 080 meetrit ja need on väga heas korras. TABEL 4 Valla omandis olevate parklate omand, katend ja hinnang nr omand parkla nimetus m2 kate hinnang 1 vald Vihasoo kooli parkla 450 asfalt hea Kolgaküla Rahvamaja 2 vald parkla 1200 kruus hea 3 reformimata Kuusalu köstrimaja parkla 1300 asfalt hea Kuusalu Tervisekeskuse 4 reformimata parkla 1000 asfalt hea 5 reformimata Kuusalu Rahvamaja parkla 800 asfalt hea 6 reformimata Kuusalu surnuaia parkla 1100 kruus rahuldav Kuusalu Kunstidekooli 7 vald parkla 500 asfalt halb 8 vald Kuusalu kooli parkla 2800 asfalt hea 9 vald Kuusalu kooli vana parkla 1400 asfalt rahuldav 10 vald Jussikese Lasteaia parkla 800 asfalt väga hea 11 vald Kiiu mõisa parkla 1150 asfalt halb 12 vald Andineeme rannaparkla 700 kruus hea 13 vald Salmistu sadama parkla 1300 kruus rahuldav 14 vald Kiiu Kiigepõnni LA parkla 400 kivi väga hea 15 vald Kiiu Kiigepõnni LA parkla 300 kivi väga hea 16 vald Kolga Lasteaia parkla 450 asfalt rahuldav 17 reformimata Kolga töökoja parkla 500 pinnatud rahuldav 18 reformimata Leesi poe parkla 550 pinnatud hea 19 reformimata Nõmmeveski parkla 900 kruus rahuldav 20 vald Viinistu Rahvamaja parkla 550 asfalt rahuldav 21 reformimata Kiiu kõrtsi parkla 1600 asfalt rahuldav KOKKU 19300 Vallas on 21 parklat pindalaga 19 300 m2. Parklate kvaliteet on valdavalt hea. Mõned parklad vajavad pindamist või mustkatte alla viimist. TABEL 5 Vallateede sildade pikkus, katend ja hinnang samba silla pikkus laius koormu kande materja nr silla nimi m m s t v osa l katend hinnang 3530 Nõmmeveski puit 1 sild 22 4,3 10 teras betoon väga hea 3530 puit 2 Joaveski sild 32 4,3 10 teras betoon väga hea 3530 puit 3 Meeka sild 13 4,5 10 teras betoon hea 3530 puit 4 Tagavälja sild 8 4,3 10 teras betoon rahuldav 3530 puit 5 Liivapõllu sild 8 4,3 8 puit puit rahuldav 3530 Kiiu nn 6 Inglisild 20 2 0,5 betoon betoon betoon rahuldav 3530 Andineeme teras 7 rippsild 12 1,2 0,3 tross teras puit väga hea 3530 Joaveski teras 8 rippsild 20 1,0 0,3 tross teras puit väga hea 3530 Kolga 9 koolitee sild 20 2 0,5 betoon betoon betoon hea 3531 0 Saunja sild 80 4 0 puit betoon puit väga halb 3531 Pärispea Piksi 1 tee sild 8 4 2 puit teras puit Väga halb Vallateedel on 5 autosilda, 2 rippsilda, 2 kergliiklustee silda ja 1 amortiseerunud sild, kogupikkusega 235 m. Sildade üldine seisukord on hea. LISA 2 VALLA TEEDEL PAIKNEVAD TRUUBID JA NENDE SEISUND TABEL 6 Tänavavalgustus nr tänavavalgustuse asukoht valgustite arv võimsus võimsus tk 250 w 70 w 1 Allika koolimaja 1 1 2 Hara 3 3 3 Hirvli bussipeatus 1 1 4 Joeveski 6 2 4 5 Juminda 15 15 6 Juminda nõmme 1 1 7 Kaberla 14 14 8 Kaberla Kiviaia tee 15 15 9 Kahala postijaam 3 3 10 Kasispea 1 1 11 Kiiu 93 60 33 12 Kiiu-Kuusalu kergliiklustee 47 47 13 Kiiu-Aabla bussipeatus 1 1 14 Kodasoo 4 4 15 Kolga alevik 101 31 70 16 Kolga aleviku koolitee 25 25 17 Kolga kool 15 15 18 Kolga-Aabla 13 13 19 Kolgaküla 5 5 20 Kuusalu alevik 182 10 172 21 Kuusalu küla 5 5 22 Kõnnu 1 1 23 Leesi 4 4 24 Nõmmeveski 2 2 25 Parksi 1 1 26 Pedaspea 2 2 27 Pärispea 2 2 28 Rihumägi 9 5 4 29 Salmistu 12 12 30 Soorinna 6 6 31 Suurpea 22 22 32 Tammispea bussipeatus 1 1 33 Tammistu 6 6 34 Tapurla 3 3 35 Turbuneeme 2 2 36 Uuri 5 5 37 Valgejõe 2 2 38 Valkla HK 32 5 27 39 Valkla vanaküla 17 7 10 40 Vanaküla 3 3 41 Vihasoo bussipeatus 1 1 42 Vihasoo 33 7 26 43 Vihasoo rahvamaja 2 2 44 Viinistu 23 3 20 45 Virve 7 2 5 KOKKU 739 165 574 TABEL 7 Rahvaküsitluste tulemused 2007-2013 Kas olete rahul vallateede olukorraga? Hinnang 2007 2011 2013 Väga rahul 65 4,40% 98 7,89% 83 8,00% Pigem rahul 559 38,20% 542 43,64% 450 43,20% Pigem rahulolematu 496 33,90% 361 29,07% 338 32,40% Täiesti rahulolematu 327 22,40% 200 16,1ja%