Kuusalu Valla Teede Arengukava 2016-2025“ Juurde

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kuusalu Valla Teede Arengukava 2016-2025“ Juurde Lisa Kuusalu Vallavolikogu 27.04.2016 määruse nr 11 „ Kuusalu valla teede arengukava 2016-2025“ juurde KUUSALU VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2016-2025 KIIU 2016 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS 2. VALLATEEDE ÜLDANDMED 3. VALLATEEDE, PARKLATE, SILDADE JA TÄNAVAVALGUSTITE SEISUNDID 4. TEEHOIU KAVANDAMISE JA VAHENDITE JAGAMISE PÕHIMÕTTED 5. HOIUTÖÖDE KESKMINE FINANTSVAJADUS AASTAS 6. TEEDE HOOLDAMINE 7. KRUUSATEEDE SÄILITUSREMONT 8. KATTEGA TEEDE SÄILITUREMONT 9. KATTEGA TEEDE TAASTUSREMONT 10. SILDADE REMONT 11. TRUUPIDE REMONT 12. TEEDEVÕRGU ARENDAMINE JA EHITAMINE 13. ERATEEDE VALLA OMANDISSE VÕTMINE 14. TEEDE, SILDADE, TRUUPIDE, PARKLATE, KERGLIIKLUSTEEDE JA TÄNAVAVALGUSTUSE ARENDAMINE 2016-2025 15. VALLATEEDE INVESTEERINGUD 2016-2018 16. KOKKUVÕTE 1. SISSEJUHATUS 1.1 Arengukavaga kavandatakse Kuusalu valla sõiduteede, kergliiklusteede, parklate ja tänavavalgustuse ehitust, renoveerimist ning teehoidu järgneva kümne aasta lõikes. 1.2 Arengukava koostamisel lähtutakse teeseaduse § 25 lg 3 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 toodust. 1.3 Arengukavas toodud tegevuste eesmärgiks on suurendada tolmuvaba teekatete osakaalu, parendada kruusateede ja parklate seisukorda, tänavavalgustust, liiklusohutust ja rajada kergliiklusteid. 1.4 Arengukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise kavandamisest, mis määrab ära teehoiutööde järjekorra. Kirjeldatakse vahendite jaotamise põhimõtteid ning tutvustatakse teevõrgu üldandmeid, teede seisukorda ja nende muutusi koos tehtud kulutustega viimase kümne aasta vältel. 1.5 Ehitatavate ja remonditavate teede ja teemaal asuvate rajatiste remondivajadus vaadatakse volikogu poolt üle igal aastal ning tehakse vajadusel korrektiive vastavalt valla eelarve strateegiale, muutunud teekatte seisundile ning liiklussagedusele. Avariilisi remonditöid teostab vallavalitsus vastavalt tekkinud vajadusele. 1.6 Arengukavas käsitletakse vallateid, st. valla omandis olevaid teid ja teid, mille omanik on sõlminud Kuusalu Vallavalitsusega eratee avaliku kasutamise lepingu. 2. VALLATEEDE ÜLDANDMED 2.1 Vallateede võrk on aastaid olnud sisuliselt samalaadne. Üksikud muutused toimuvad seoses mõnede uute teelõikude ehitamise või teede nimekirja täiendamisega mõne kohaliku teega seoses tee funktsiooni muutusega. 2.2 Vallas paiknevad teed jagunevad riigiteedeks, vallateedeks, erateedeks ja metsateedeks. Põhimaanteed ja tugimaanteed on riigi omandis. Kõrvalmaanteed on valla ja eraomandis. 2.3 Valla kohalike teede koosseisu kuuluvad need teed, mis on kantud vallateede nimekirja. 2.4 Erateed kuuluvad eraomanikele ja liiklemine nendel teedel toimub vastavalt eratee omanikuga kokkuleppel. 2.5 Kuusalu vallas on 01.01.2015 seisuga kohalike teede nimekirja kantud 366 km avalikult kasutatavaid teid, millest 56 km on kattega teid ja 294 km on kruusateid. Vallateede korrashoiuks kulutati aastatel 2013 ja 2014 vastavalt 365 983 ja 366 985 eurot. Teostati pindamist, teede hööveldamist, kruusateedel pealmise kruusakihi taastamist, teepervede niitmist ja teede talihooldust. 2014. Aastal investeeriti teedesse 181 820 eurot, mille käigus teostati järgmised tööd: Kiiu Lasteaia tee koos Veski-Torni kergliiklusteega; Kuusalu, Kiiu, Valkla, Tapurla, Uuri teede pindamine; Juminda, Loksa-Vihasoo, Kodasoo-Rummu, Kolga-Mustametsa, Hirvli tee, Kolgaküla-Hara, Vahastu ja Sõitme kruusateede taastusremont. Teehoolduseks kulus 2014. Aastal 116 545 eurot. Kokku oli 2014. Aastal Kuusalu valla eelarvesse planeeritud vallateede korrashoiuks 366 985 eurot. LISA 1 VALLATEEDE KVALITEEDI KIRJELDUS 3. VALLATEEDE, PARKLATE, SILDADE JA TÄNAVAVALGUSTITE SEISUNDID Arengukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et valla teedevõrk on väljakujunenud ja oma tiheduselt praegustele vajadustele vastav. Kogu teede mahust 85 % on kruusateed, suurimaks probleemiks on kruusateede kulunud katendid ja tolm. Kruusateedel kasutatav kruus peab sisaldama saviosakesi, mis tagab tee parema püsivuse, kuid tolmamist see ei vähenda. Seetõttu on eesmärk kruusateedele katete ehitamine, mis tagab 2025-ndaks aastaks vähemalt tiheasustusega aladel võimaluse tolmust vabanemiseks. Suur osa kruusateedest on sadevee kraavideta, siis on teeseisundile ohuks teekeha läbimärgumine, mis oluliselt kahandab tee kandevõimet. Seetõttu mõjutavad teede tehnilist seisukorda eelkõige kevadel ja sügisel suurt liikluskoormust lisavad põllutöömasinad ja –raskeveokid. Teede säilimiseks tuleb hooajaliselt piirata liikuvate sõidukite massi. Hinnang vallateedele: TABEL 1 Kuusalu vallateede pinnakatete hinnang (AS Regio andmebaas). Hinnang meetrid teelõikude arv väga hea 24306 37 hea 160269 307 rahuldav 159492 361 halb 17337 59 väga halb 4728 11 Valdavalt on vallateede pinnakatete seisukord kas hea või rahuldav. Halvas või väga halvas seisundis on ca 22 kilomeetrit teid, ehk vähem kui 7% vallateede pikkusest. TABEL 2 Vallateede kattetüübid, seisukord, kogus ja pikkus väga hea hea rahuldav halb väga halb katte tüüp tk m m m m m m asfaltbetoon 48 13006 3785 7197 1830 194 0 kruusatee 380 206929 415 106358 89748 10408 0 mustkate 118 49527 20016 21728 7379 404 0 pinnastee 229 96670 90 24986 60535 6331 4728 24306 160269 120263 17337 4728 TABEL 3 Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukord, pikkus ja hinnang pikkus hinnang omand kergliiklustee nimetus m 3530251 Kiiu kergliiklustee (Mõisa tee ääres) 605 väga hea Kuusalu–Kooli kergliiklustee väga hea 3530252 (Kuusalu alevikust Rihumäele) 1061 Kiiu–Kooli kergliiklustee (Narva väga hea 3530253 mnt ääres) 1607 3530254 Kiiu–Käli kergliiklustee 3900 väga hea Kapa–Kooli kergliiklustee (Aiandi väga hea 3530255 rist-Rihumägi) 983 Kuusalu viadukti kergliiklustee väga hea (Kuusalu ringteest kuni Tehnika 3530256 tänavani) 459 reformimata Kiiu viadukti kergliiklustee 550 väga hea reformimata Kiiu lasteaia kõnnitee 160 väga hea reformimata ja väga hea SA Kolga Mõis Kolga koolitee 540 korteriühistute rahuldav maa Kolga Mõisa allee kergliiklustee 215 Vallas on kergliiklusteid 10 080 meetrit ja need on väga heas korras. TABEL 4 Valla omandis olevate parklate omand, katend ja hinnang nr omand parkla nimetus m2 kate hinnang 1 vald Vihasoo kooli parkla 450 asfalt hea Kolgaküla Rahvamaja 2 vald parkla 1200 kruus hea 3 reformimata Kuusalu köstrimaja parkla 1300 asfalt hea Kuusalu Tervisekeskuse 4 reformimata parkla 1000 asfalt hea 5 reformimata Kuusalu Rahvamaja parkla 800 asfalt hea 6 reformimata Kuusalu surnuaia parkla 1100 kruus rahuldav Kuusalu Kunstidekooli 7 vald parkla 500 asfalt halb 8 vald Kuusalu kooli parkla 2800 asfalt hea 9 vald Kuusalu kooli vana parkla 1400 asfalt rahuldav 10 vald Jussikese Lasteaia parkla 800 asfalt väga hea 11 vald Kiiu mõisa parkla 1150 asfalt halb 12 vald Andineeme rannaparkla 700 kruus hea 13 vald Salmistu sadama parkla 1300 kruus rahuldav 14 vald Kiiu Kiigepõnni LA parkla 400 kivi väga hea 15 vald Kiiu Kiigepõnni LA parkla 300 kivi väga hea 16 vald Kolga Lasteaia parkla 450 asfalt rahuldav 17 reformimata Kolga töökoja parkla 500 pinnatud rahuldav 18 reformimata Leesi poe parkla 550 pinnatud hea 19 reformimata Nõmmeveski parkla 900 kruus rahuldav 20 vald Viinistu Rahvamaja parkla 550 asfalt rahuldav 21 reformimata Kiiu kõrtsi parkla 1600 asfalt rahuldav KOKKU 19300 Vallas on 21 parklat pindalaga 19 300 m2. Parklate kvaliteet on valdavalt hea. Mõned parklad vajavad pindamist või mustkatte alla viimist. TABEL 5 Vallateede sildade pikkus, katend ja hinnang samba silla pikkus laius koormu kande materja nr silla nimi m m s t v osa l katend hinnang 3530 Nõmmeveski puit 1 sild 22 4,3 10 teras betoon väga hea 3530 puit 2 Joaveski sild 32 4,3 10 teras betoon väga hea 3530 puit 3 Meeka sild 13 4,5 10 teras betoon hea 3530 puit 4 Tagavälja sild 8 4,3 10 teras betoon rahuldav 3530 puit 5 Liivapõllu sild 8 4,3 8 puit puit rahuldav 3530 Kiiu nn 6 Inglisild 20 2 0,5 betoon betoon betoon rahuldav 3530 Andineeme teras 7 rippsild 12 1,2 0,3 tross teras puit väga hea 3530 Joaveski teras 8 rippsild 20 1,0 0,3 tross teras puit väga hea 3530 Kolga 9 koolitee sild 20 2 0,5 betoon betoon betoon hea 3531 0 Saunja sild 80 4 0 puit betoon puit väga halb 3531 Pärispea Piksi 1 tee sild 8 4 2 puit teras puit Väga halb Vallateedel on 5 autosilda, 2 rippsilda, 2 kergliiklustee silda ja 1 amortiseerunud sild, kogupikkusega 235 m. Sildade üldine seisukord on hea. LISA 2 VALLA TEEDEL PAIKNEVAD TRUUBID JA NENDE SEISUND TABEL 6 Tänavavalgustus nr tänavavalgustuse asukoht valgustite arv võimsus võimsus tk 250 w 70 w 1 Allika koolimaja 1 1 2 Hara 3 3 3 Hirvli bussipeatus 1 1 4 Joeveski 6 2 4 5 Juminda 15 15 6 Juminda nõmme 1 1 7 Kaberla 14 14 8 Kaberla Kiviaia tee 15 15 9 Kahala postijaam 3 3 10 Kasispea 1 1 11 Kiiu 93 60 33 12 Kiiu-Kuusalu kergliiklustee 47 47 13 Kiiu-Aabla bussipeatus 1 1 14 Kodasoo 4 4 15 Kolga alevik 101 31 70 16 Kolga aleviku koolitee 25 25 17 Kolga kool 15 15 18 Kolga-Aabla 13 13 19 Kolgaküla 5 5 20 Kuusalu alevik 182 10 172 21 Kuusalu küla 5 5 22 Kõnnu 1 1 23 Leesi 4 4 24 Nõmmeveski 2 2 25 Parksi 1 1 26 Pedaspea 2 2 27 Pärispea 2 2 28 Rihumägi 9 5 4 29 Salmistu 12 12 30 Soorinna 6 6 31 Suurpea 22 22 32 Tammispea bussipeatus 1 1 33 Tammistu 6 6 34 Tapurla 3 3 35 Turbuneeme 2 2 36 Uuri 5 5 37 Valgejõe 2 2 38 Valkla HK 32 5 27 39 Valkla vanaküla 17 7 10 40 Vanaküla 3 3 41 Vihasoo bussipeatus 1 1 42 Vihasoo 33 7 26 43 Vihasoo rahvamaja 2 2 44 Viinistu 23 3 20 45 Virve 7 2 5 KOKKU 739 165 574 TABEL 7 Rahvaküsitluste tulemused 2007-2013 Kas olete rahul vallateede olukorraga? Hinnang 2007 2011 2013 Väga rahul 65 4,40% 98 7,89% 83 8,00% Pigem rahul 559 38,20% 542 43,64% 450 43,20% Pigem rahulolematu 496 33,90% 361 29,07% 338 32,40% Täiesti rahulolematu 327 22,40% 200 16,1ja%
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • Lisa 2. Loodushoiuobjektide Prioriteetsuse Hindamine
    Lisa 2. Loodushoiuobjektide prioriteetsuse hindamine RMK külastuskorralduslikust tegevusest tulenev prioriteetsuse hinnang (hinne 1- 5, kus 1 näitab väga kõrget prioriteetsust ja 5 väga madalat) antakse võttes aluseks külastajauuringu andmeid, loodushoiuobjektide külastatavust ja ligipääsetavust, maastiku atraktiivsust ja esteetilist väärtust puhkemaastikuna, eksponeeritavaid või säilitatavaid kaitseväärtusi, üle-eestilist või rahvusvahelist tähtsust, paiknemist matkateel, paiknemist majandusmetsas, loodushariduslikku tähtsust (programmide, ürituste korraldamise koht) jms. Prioriteetsuse hinnangu selgituse lahtris on selgitatud lühidalt põhiaspektid, millele hinnang tugineb. Hinnangufaktorid kirjeldada olulisuse järjekorras (üle- eestiline tähtsus, kõrge külastatavus, tugifunktsioon, kaitseväärtuste eksponeerimine ja säilitamine, loodushariduslik väärtus jms või siis põhjendus miks on hinnang madal). Loodushoiuobjektid on tabelis reastatud prioriteetsuse hinnangu järjekorras, üldjuhul suurema külastusmahuga loodushoiuobjektid eespool. Erandiks on matkatee, mis seob üle Eesti objekte. Kui loodushoiuobjektid moodustavad kogumeid (üks loodushoiuobjekt on teisele nö tugifunktsiooniks), siis on need koondatud tabelis kokku (näiteks matkarada ja raja alguses paiknev lõkkekoht, telkimisala ja telkimisala tegevusi laiendav matkarada jms). 1- väga kõrge 2- kõrge 3- keskmine 4- madal 5- väga madal Lahemaa rahvuspark Loodushoiuobjektid Prioriteetsuse Paikneb Prioriteetsuse hinnangu selgitus (prioriteetsuse alusel hinnang matkateel reastatud) RMK
    [Show full text]
  • Urmas Kirtsi Protokollis
    KUUSALU VALLAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL Kiiu 25.07.2019 Algus kell 8.30, lõpp kell 10.00 Juhatas: Urmas Kirtsi Protokollis: Meeli Vaarik Võtsid osa: Jaanus Hein, Kaupo Parve, Mart Laanpere, Priit Tammets Puudusid: Hilleri Treisalt Kutsutud: - Arutati istungi päevakorda ning otsustati kinnitada alljärgnev päevakord: 1. Leinatoetuslaagris osalemise toetamine 2. Puudega inimese toetuse määramine 3. Tugiisikuteenuse määramine 4. Koduteenusel võtmine 5. Eluruumi üürilepingu pikendamine 6. Kultuuritegevuse toetamine 7. Riigihanke „Salmistu sadama põhiprojekti koostamine“ hankekomisjoni moodustamine 8. Kuusalu valla avalike teede mustkatte remonttööd 2019. aastal“ esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine, eduka pakkuja kvalifitseerimine ning lepingu sõlmimine 9. 2019.a hajaasustuse programmi projektide rahastamine 10. 2019.a hajaasustuse programmi taotluste rahuldamata jätmine 11. Hajaasustuse programmi Vanaküla Kaasiku-Eespere kanalisatsiooni projekti aruande heakskiitmine 12. Õigusvastaselt võõrandatud Ajaotsa 18 maa tagastamine 13. Õigusvastaselt võõrandatud Ajaotsa 18 vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni suuruse määramine 14. Projekteerimistingimuste väljastamine Rummu küla Uustalu kinnistule üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks 15. Kasutusloa väljastamine Tammistu küla Valteri kinnistule püstitatud üksikelamule ja abihoonele 16. Kasutusloa väljastamine Andineeme küla Vaino kinnistule püstitatud rajatistele 17. Kasutusloa väljastamine Loksa küla Tiigi katastriüksusele püstitatud üksikelamule
    [Show full text]
  • Päästeameti Tulekahjusündmuste Ajalis-Ruumiline Muster Perioodil 2009-2013
    TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Ilona Vares PÄÄSTEAMETI TULEKAHJUSÜNDMUSTE AJALIS-RUUMILINE MUSTER PERIOODIL 2009-2013 Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias Juhendajad: PhD Raivo Aunap MSc Tanel Tamm Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2014 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Tulekahju ning seda soodustavad peamised faktorid ................................................ 4 1.1. Tulekahju olemus ............................................................................................... 4 1.2. Tulekahju peamised tekkepõhjused .................................................................... 6 1.3. Tulekahju peamised mõjufaktorid ...................................................................... 7 2. Geokodeerimine ....................................................................................................... 12 3. Andmed ja metoodika .............................................................................................. 15 3.1. Uuritavate piirkondade valik ............................................................................ 15 3.2. Andmed ............................................................................................................ 17 3.3. Andmete kontroll ja geokodeerimine ............................................................... 18 3.4. Andmeanalüüs .................................................................................................
    [Show full text]
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Meede Aaviku Külaselts MTÜ Räästa Alla 800,00 € Elukeskkonna Ja Kogukonnateenust
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Meede summa Aaviku Külaselts MTÜ Räästa alla 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ajaveski MTÜ Väliürituste arendamine Ajaveski tegevuste mitmekesistamiseks 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine ALANSI Vabatahtlik Päästeselts MTÜ Paakauto veepump 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Mõis MTÜ Pärtlipäeva laat Anija kogukonna heaks 1 952,00 € kogukonna areng Anija Mõis MTÜ Infotahvel - Kõrvemaa värav 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Valla Mälumängu Selts MTÜ Anija valla mälumänguturniir 2015-2016 1 010,83 € kogukonna areng EELK Risti Kogudus Sillutise paigaldamine Risti kogudusemaja õuele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ellamaa Loodusselts MTÜ Valgjärve Lubja-Leenu 1 555,52 € kogukonna areng Eru lahe Rannarahva Selts MTÜ Pärispea poolsaare rannalooduse õpperadade juht 1 798,20 € kogukonna areng Haabersti Tugikeskus MTÜ Tegusad ja aktiivsed Haabersti elanikud 1 999,00 € kogukonna areng Haljava Külaselts MTÜ Haljava külaplats III etapp: laste mänguväljak 1 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Haridus- ja Kultuuriselts Läte MTÜ Lätte mahl 1 700,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Harjumaa Päästeselts MTÜ Tabasalu vabatahtliku päästekomando päästeauto valmisolek 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hiirekese Mängutuba MTÜ Õhksoojuspumbad Hiirekese Perekeskusele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hüüru Külaselts MTÜ Küla interaktiivse
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • 151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka
    [Show full text]
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]