Lisa: Vallavolikogu 31.03.2010 määrusele nr 7 „Kuusalu valla jäätmekava aastateks 2010 – 2015 vastuvõtmine”

KUUSALU VALLA JÄÄTMEKAVA 2010 - 2015

TÖÖ NR 6-2008

Jargo Jürgens, KMH 0114 OÜ RealEnviron Kurekella 4, Tõrvandi Ülenurme vald 61715 Tartumaa Tel. 5214263, e-mail: [email protected]

TARTU/KUUSALU 2008-2009 Sisukord Sissejuhatus ...... 3 1 Kuusalu valla jäätmehoolduse iseloomustus ...... 6 1.1 Prognoositavalt tekkivad jäätmekogused ja liigid...... 6 1.2 Väljatöötatud jäätmete kogumissüsteem...... 9 1.2.1 Jäätmekoguste muutmine 2005 – 2008.a...... 15 1.2.2 Korraldatud jäätmevedu ...... 16 1.2.3 Pakendijäätmete kogumine...... 21 2 Jäätmehoolduse arendamise eesmärgid ja meetmed ...... 22 2.1 Püstitatud eesmärgid ja nende täitmine ...... 22 2.1.1 Üleriigiline jäätmekava 2002...... 22 2.1.2 Kuusalu valla jäätmekava 2004 - 2009...... 24 2.2 Jäätmekava alternatiivsed arengusuunad...... 27 2.3 Jäätmehoolduse riiklikud eesmärgid ja meetmed aastani 2015...... 30 2.4 Kuusalu valla jäätmehooldusalased eesmärgid ning meetmed ...... 32 2.4.1 Jäätmehoolduse üle kontrolli saavutamine ...... 33 2.4.2 Jäätmetekke vältimine ning –koguste vähendamine ...... 35 2.4.3 Korraldatud jäätmevedu ...... 39 2.4.4 Jäätmete taaskasutamise suurendamine ning jäätmete ohtlikkuse vähendamine...... 39 3 Jäätmehoolduse rahastamine...... 42 4 Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale ...... 45 5 Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks...... 47

2 Sissejuhatus Käesoleva jäätmekava üldeesmärk on uuendada Kuusalu Vallavolikogu 27. jaanuari 2005.a. määrusega nr 7 kinnitatud Kuusalu valla jäätmekava, mis kehtis 2004 - 2009.a. Uuendamise käigus antakse hinnang olemasolevale jäätmehooldusele, vaadatakse üle eelmisel perioodil püstitatud eesmärkide täitmine, püstitatakse uued eesmärgid ning koostatakse nende täitmise tegevuskava.

Jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) §-st 42, mille kohaselt on Kuusalu valla jäätmekava Kuusalu Vallavolikogu 30.05.2009.a. määrusega nr 7 kinnitatud Kuusalu valla arengukava aastateks 2007 – 2025 osa, mis käsitleb täpsustatult jäätmehoolduse arendamist Kuusalu vallas. Seetõttu ei ole käesolevas jäätmekavas toodud eraldi kirjeldust Kuusalu valla kohta, vaid on kasutatud arengukavas toodud andmeid. Sellega tagatakse kahe kava omavaheline ühildumine.

Käesolev jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse olukorda Kuusalu vallas, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Eesmärkide ning meetmete määratlemisel on aluseks võetud jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid, Riigi Jäätmekava 2008 – 2013 ning mitmeid Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud uuringuid ja tegevuskavasid. Tähtsamateks siinkohal on Biolagunevate jäätmete käitlemine I ja II etapp (Enprima-Estivo, 2004 ja 2005) ning Segaolmejäätmete ja pakendijäätmete sortimisuuringud (SEI, 2008).

Kuusalu valla jäätmekava sisaldab:  jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning päritolu kirjeldust ja nende koguseid;  jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale;  kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine;  eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingute valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus.

Täpsustatult käsitleb käesolev jäätmekava Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo arendamist, jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetse jäätmeliigi kaupa ning jäätmehoolduse rahastamist. Jäätmehoolduse arendamise eesmärgid ja meetmed sätestatakse aastani 2015 ja nende täitmisele antakse hinnang ning sätestatakse uued eesmärgid uue Riigi Jäätmekava valguses.

Kuusalu valla jäätmekava peamiseks eesmärgiks on võimalikult suurel määral tekkivate jäätmete kokkukogumine ja kontrollitud jäätmekäitlussüsteemile üleandmine ning jäätmekäitlushierarhia rakendamine jäätmekäitlustoimingute valikul või neid ettevalmistavates tegevustes, näiteks jäätmete kogumisvõimaluste arendamisel. Jäätmekava täpsustatud eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu

3 suurendamine, jäätmete liigitikogumine ja nende sorteerimise võimaluste parendamine, keskendudes pakendi- ja biolagunevatele jäätmetele ning liigiti kogumiskohtade võrgustiku väljaarendamisele. Eesmärkide täitmise seisukohalt on oluliseks meetmeks Kuusalu valla elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine läbi teavitus- ja koolitustöö. Lisaks kooliõpilaste teavitustööle, pööratakse käesoleva jäätmekava rakendusperioodil rohkem tähelepanu just täiskasvanute teavitustööle.

Jäätmekavas on käsitletud peamiselt kodumajapidamistes tekkivaid ja käideldavaid jäätmeid. Ettevõtluses tekkivate jäätmete väljaselgitamiseks on kasutatud riiklikku jäätmearuandlust ning Kuusalu Vallavalitsuse poolt läbiviidud kirjaliku küsitluse andmeid. Kuna tegemist on esmase küsitlusega, ei saa lugeda saadud andmeid lõplikeks ning korrektse ülevaate saamiseks tuleb tagada aruandluse järjepidevus. Seetõttu on seatud jäätmekavaga ettevõtetele täiendavad kohustused oma jäätmehoolduse planeerimiseks ning vallavalitsusele ülesandeks järjepidevalt kontrollida ettevõtete poolt pandud ülesannete täitmist.

Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse:  välisõhku heidetavad saasteained ja heited - välisõhu suhtes on põhiliseks reguleerivaks õigusaktiks välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298);  reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmeid - veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) reguleerimisala. Jäätmekava käsitleb reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed, näiteks reoveesete;  radioaktiivsed jäätmeid (kiirgusseaduse (RT I 2004, 26, 173) reguleerimisala);  lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed – lõhkematerjaliseaduse (RT I 2004, 25, 17) reguleerimisala;  loomseid jäätmed ja kõrvalsaadused, sealhulgas loomakorjuste käitlemine - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad ja loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598) reguleerimisala;  mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik - veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) reguleerimisala ning muid mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmeid;  maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid - maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) reguleerimisala.

NB! Jäätmekava üheks osaks on ka Pakendiseadusega (RT I 2004, 41, 278) reguleeritavad pakendid ja pakendijäätmed ning nende kogumine.

Käesoleva jäätmekava ajakohastamine peaks toimuma ühe aasta jooksul pärast Riigi Jäätmekava kehtestamist ning igakordselt pärast põhimõttelisi muutusi jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides. Jäätmekava pidev uuendamine peaks toimuma igal aastal pärast suuremate muudatuste toimumist Kuusalu valla jäätmehoolduses, hinnates läbiviidud tegevusi ja nende efektiivsust ning täpsustades jäätmehoolduse arenguvisiooni ja planeeritavaid meetmeid.

4 Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Kuusalu Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse §-des 55 – 59 sätestatud korras. Jäätmekava eelnõu avalikustamine ja kehtestamine toimub järgmise programmi alusel: 1. Jäätmekava eelnõu avalikustatakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks Kuusalu valla koduleheküljel www.kuusalu.ee, Kuusalu vallamajas ning valla raamatukogudes. Sellekohane kuulutus ilmub Ida-Harjumaa nädalalehes Sõnumitooja vähemalt 14 päeva enne jäätmekava eelnõu avalikku väljapanekut. Jäätmekava eelnõu avalik väljapanek kestab 14 päeva. 2. Jäätmekava eelnõu avalik koosolek toimub vaid juhul, kui eelnõu suhtes on esitatud eelmises punktis nimetatud perioodil kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid. Teade avaliku koosoleku toimumise või mittetoimumise kohta esitatakse 14 päeva enne selle toimumist Kuusalu valla koduleheküljel ning ajalehes Sõnumitooja.

Enne jäätmekava vastuvõtmist (protsess toimub paralleelselt eelnõu avalikustamisega) esitatakse see arvamuse avaldamiseks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile ning Harju maavanemale.

5 Kuusalu valla jäätmehoolduse iseloomustus Kuusalu valla senise jäätmehoolduse toimimise alusteks on jäätmekava, jäätmehoolduseeskiri ning korraldatud jäätmeveoga seotud dokumentatsioon.

Senise jäätmehoolduse iseloomustamisel on tehtud prognoos tekkivate jäätmekoguste ning – liikide osas, kirjeldatud senist jäätmekogumissüsteemi, antud ülevaade vallast kogutud jäätmeliikidest ning –kogustest. Eeltoodud andmete alusel on antud hinnang senisele jäätmehooldusele. Eelnimetatud hinnangu ning eelmises jäätmekavas sätestatud kuid hetkel täitmata eesmärkide alusel on püstitatud eesmärgid uueks jäätmekava rakendusperioodiks.

Kuusalu valla senised halduskorralduslikud meetmed jäätmehoolduse korraldamisel Jäätmehoolduse korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid(avanevad lingina otse käesolevast jäätmekavast):  Jäätmekava 2004 – 2009.a.  Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (muudetud 26.03.2008).  Kuusalu Vallavolikogu 30. juuni 2005 määrus nr 18 "Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend" (muudetud).  Kuusalu Vallavolikogu 22. veebruari 2006 määrus nr 10 "Kuusalu korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade kehtestamine".  Kuusalu Vallavolikogu 29. oktoobri 2008 määrus "Korraldatud jäätmeveopiirkonna kehtestamine".  Kuusalu Vallavolikogu 1. oktoobri 2008 määrus nr 17 "Kuusalu korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade kehtestamine" muutmine.

Jäätmehoolduse paremaks korraldamiseks antakse pidevat informatsiooni Kuusalu valla koduleheküljel: www.kuusalu.ee, kus on alalink keskkond ja infrastruktuur. Teemad mida on põhjalikumalt käsitletud on: korraldatud jäätmevedu, sorteeritud jäätmed, loomsed jäätmed, jäätmehoolduseeskiri, jäätmekava, pakendikonteinerid Kuusalu vallas, jäätmejaam.

Jäätmetekitajate informeerimiseks ja juhendamiseks on koostatud mitmeid materjale, mis on valla koduleheküljel kõigile tutvumiseks (avanevad lingina otse käesolevast jäätmekavast):  Jäätmete sorteerimine - milliseid jäätmeid kuhu panna.  Jäätmekäitlus Kuusalu vallas.  Jäätmete sorteerimise õpetus.  Korraldatud jäätmeveo rakendamine.  Jäätmete liigiti kogumine - milliseid jäätmeid kuhu panna.  Kohalike omavalitsuste piiriülene KJV korraldamine - Eelised, puudused, takistused.

Prognoositavalt tekkivad jäätmekogused ja liigid Prognoositavalt tekkivate jäätmeteliikide ja –koguste hindamiseks on kasutatud Riigi Jäätmekavas 2008-2013 toodud prognoose ning Keskkonnaministeeriumi tellimusel teostatud olme- ja pakendijäätmete sorteerimisuuringute andmeid aastast 2008. Prognoosi

6 aluseks on võetud Kuusalu valla elanike arv, kuna ka riiklikud prognoosid ning uuringute tulemused on taandatud elanike arvule.

Kuusalu vallas tekkivate jäätmeliikide- ja koguste prognoos on väljendatud järgmistest osades:  Tekkivad olmejäätmete kogused;  Olmejäätmete liigiline koostis, koos koguste liikide kaupa;  Olmejäätmete hulgas olevad biolagunevad jäätmed, sh liikide kaupa;  Olmejäätmete hulgas olevad pakendijäätmed, sh liikide kaupa;  Pakendijäätmete liigiline koostis tulenevalt kasutatavast pakendijäätmete kogumissüsteemist;  Tekkivate segaolmejäätmete kogus ning liigiline koostis.

Teostatud prognoosi alusel on võimalik hinnata senise kogumissüsteemi efektiivsust, seada eesmärgid süsteemi parendamiseks ning anda hinnang, kas Kuusalu vallast prügilasse suunatud jäätmete liigiline koostis aitab täita prügilas jäätmete kõlbulikkust – peamiselt biolagunevate jäätmete massiprotsendi osas.

Prognoosi aluseks on võetud järgmised näitajad:  Harjumaal tekib ühe inimese kohta 445 kg olmejäätmeid aastas;  Olmejäätmetest moodustavad ca 65% biolagunevad jäätmed;  Ühe elaniku kohta ladestati 2007.a. prügilatesse ca 390 kg segaolmejäätmeid.

Tabel 1.3-1. Kuusalu valla elanike arv 2009 a seisuga ning tekkivad olmejäätmete kogused. Asula Elanikud Kortermajad Eramud Tekkivad jäätmed El. kohta Jäätmekogus Allika küla 70 26 445 kg/a 31,15 t/a küla 21 29 445 kg/a 9,35 t/a Aru küla 34 14 445 kg/a 15,13 t/a küla 12 5 445 kg/a 5,34 t/a Hara küla 90 1 95 445 kg/a 40,05 t/a küla 92 45 445 kg/a 40,94 t/a Ilmastsalu küla 36 13 445 kg/a 16,02 t/a küla 38 25 445 kg/a 16,91 t/a küla 36 1 30 445 kg/a 16,02 t/a küla 68 39 445 kg/a 30,26 t/a Kahala küla 119 46 445 kg/a 52,96 t/a Kalme küla 21 1 445 kg/a 9,35 t/a küla 95 60 445 kg/a 42,28 t/a Kemba küla 52 29 445 kg/a 23,14 t/a alevik 893 13 56 445 kg/a 397,39 t/a Kiiu-Aabla küla 36 26 445 kg/a 16,02 t/a küla 63 1 20 445 kg/a 28,04 t/a Koitjärve küla 0 445 kg/a 0,00 t/a alevik 501 8 35 445 kg/a 222,95 t/a Kolga-Aabla küla 104 3 56 445 kg/a 46,28 t/a

7 Kolgaküla küla 187 3 84 445 kg/a 83,22 t/a küla 1 445 kg/a 0,45 t/a Kosu küla 11 9 445 kg/a 4,90 t/a Kotka küla 30 23 445 kg/a 13,35 t/a Kupu küla 45 16 445 kg/a 20,03 t/a Kursi küla 34 22 445 kg/a 15,13 t/a Kuusalu küla 229 1 15 445 kg/a 101,91 t/a Kuusalu alevik 1225 27 200 445 kg/a 545,13 t/a Kõnnu küla 78 1 50 445 kg/a 34,71 t/a Külmaallika küla 5 1 445 kg/a 2,23 t/a küla 44 59 445 kg/a 19,58 t/a küla 23 5 445 kg/a 10,24 t/a Loksa küla 46 10 445 kg/a 20,47 t/a küla 4 4 445 kg/a 1,78 t/a Mustametsa küla 67 1 15 445 kg/a 29,82 t/a küla 33 25 445 kg/a 14,69 t/a Nõmmeveski küla 10 1 445 kg/a 4,45 t/a Mäepea küla 72 1 25 445 kg/a 32,04 t/a Pala küla 0 1 445 kg/a 0,00 t/a küla 27 5 445 kg/a 12,02 t/a küla 34 39 445 kg/a 15,13 t/a küla 44 26 445 kg/a 19,58 t/a Põhja küla 20 10 445 kg/a 8,90 t/a Pärispea küla 109 93 445 kg/a 48,51 t/a küla 7 7 445 kg/a 3,12 t/a Rummu küla 91 1 16 445 kg/a 40,50 t/a küla 86 71 445 kg/a 38,27 t/a Saunja küla 85 53 445 kg/a 37,83 t/a küla 52 29 445 kg/a 23,14 t/a küla 34 11 445 kg/a 15,13 t/a Suru küla 4 3 445 kg/a 1,78 t/a küla 163 1 46 445 kg/a 72,54 t/a Sõitme küla 84 1 39 445 kg/a 37,38 t/a küla 49 24 445 kg/a 21,81 t/a Tammistu küla 14 13 445 kg/a 6,23 t/a küla 36 32 445 kg/a 16,02 t/a küla 26 10 445 kg/a 11,57 t/a küla 80 48 445 kg/a 35,60 t/a Tõreska küla 4 445 kg/a 1,78 t/a küla 169 47 445 kg/a 75,21 t/a küla 43 16 445 kg/a 19,14 t/a Valgejõe küla 37 25 445 kg/a 16,47 t/a küla 547 4 88 445 kg/a 243,42 t/a Vanaküla küla 55 41 445 kg/a 24,48 t/a

8 küla 250 6 68 445 kg/a 111,25 t/a küla 157 70 445 kg/a 69,87 t/a Virve küla 12 24 445 kg/a 5,34 t/a KOKKU: 6844 el. 74 tk 2169 tk 3045,58 t/a

Märkus: eeltoodud elanike arv ei ole lõplik ning see on pidevas muutumises. Seetõttu on tegemist informatiivse prognoosiga, mis iseloomustab tekkivate jäätmekoguste suurusjärku.

Suurima jäätmetekkega asulad on Kiiu alevik, Kolga alevik, Kuusalu küla, Kuusalu alevik, Valkla küla ning Vihasoo küla, kus elab kokku ca 3645 elanikku ning tekib ca 1622 tonni olmejäätmeid aastas.

Jäätmehooldusele täpsema hinnangu andmisel ning eesmärkide püstitamisel on oluline teada tekkivate olmejäätmete liigilist koostist. Koostise hindamise aluseks on 2008.a. teostatud üle-eestilise olmejäätmete sorteerimisuuringu tulemused 1.

Tabel 1.3-2. Tekkivate olmejäätmete liigiline koostis (Riigi Jäätmekava 2008 – 2013 alusel) Jäätmeliik Massi % Kogus, t/a 1 2 3 Tabelist selgub, et suurem osa tekkivatest jäätmetest on bioloogiliselt lagundatavad jäätmed, mis on Plast 9 274 märgitud eeltoodud tabelis tumedalt. Bioloogilised Klaas 6 183 jäätmed moodustavad kuni 65% tekkivatest Metall 4 122 olmejäätmetest. Paber ja papp 19 579 Biolagunevad - sega 3 91 Oluline jäätmetekke prognoosis on, et see baseerub Köögijäätmed 28 853 olmejäätmetel, mis on erinevate kogumissüsteemide kaudu kokku kogutud. Aiajäätmed 12 365 Prognoos ei sisalda kõiki jäätmeid, mis käideldakse Puit 3 91 jäätmetekkekohtades, näiteks kodus kompostimine, Ohtlikud 1 30 põletamine jne. seetõttu moodustavad Elektroonika 2 61 biolagunevatest jäätmetest prognoosi kohaselt Põlevad jäätmed - sega 6 183 enamuse köögijäätmed, mitte aiajäätmed, mida Inertsed (mittepõlevad) - sega 7 213 eramajapidamistes kohapeal kompostitakse. KOKKU: 100 % 3046 t/a

Väljatöötatud jäätmete kogumissüsteem Kuusalu vallas on rakendatud neljaosaline jäätmete kogumissüsteem: 1. korraldatud jäätmevedu, kogutavateks jäätmeliikideks on segaolmejäätmed ning biolagunevad jäätmed; 2. pakendikogumissüsteem, baseerub avalikel kogumiskonteineritel, kus kogutakse liigiti segapakendit ning paber-papppakendit; 3. Kuusalu valla jäätmejaam, kus kogutakse ohtlikke jäätmeid (v.a. eterniit), vanapaberit, pappi, pakendijäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmeid, vanarehve ja lehtklaasi. 4. ettevõtete jäätmetekogumine

1 Allikas: http://www.envir.ee/1001

9 Kuusalu vallast kogutud jäätmetest ülevaate saamiseks on kasutatud riikliku jäätmestatistika andmeid, mille alusel tekkis vallas 2008.a. aastal kokku 3880 tonni erinevat liiki jäätmeid: EJL jäätmekood Jäätmete nimetus Jäätmekogus 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 163,696 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) 11,45 03 01 05 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit 2,72 07 07 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 0,32 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 5,56 11 01 06* Nimistus mujal nimetamata happed 411,992 11 05 02 Tsingituhk 43,834 12 01 01 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 80,36 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 1,75 13 08 02* Muud emulsioonid 12,5 13 08 99* Nimistus mujal nimetamata jäätmed 0,8 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 12,868 15 01 02 Plastpakendid 37,137 15 01 03 Puitpakendid 17,108 15 01 04 Metallpakendid 5,519 15 01 06 Segapakendid 48,34 15 01 07 Klaaspakendid 102,628 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,595 15 02 02* Absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus 0,205 16 01 03 Vanarehvid 8,97 16 01 04* Romusõidukid 3,383 16 01 07* Õlifiltrid 0,069 16 02 09* PCB-sid sisaldavad trafod ja kondensaatorid 4,027 16 02 13* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 0,017 16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed 0,097 16 02 15 04* Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud pliist ohtlikud osad 0,949 16 02 16 01 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud mustmetallosad 196,18 16 02 16 02 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud vask- ning vasesulamosad 3,617 16 02 16 03 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud alumiiniumisulamosad 14,38 16 02 16 06 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud värvilistest metallidest osad 2,01 16 02 16 07 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud segametallidest osad 53,57 16 06 01* Pliiakud 1,39 16 06 05 Muud patareid ja akud 0,036 17 01 01 Betoon 0,92 17 01 02 Tellised 2,58 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud 12,76 17 02 01 Puit 1,22 17 04 04 Tsink 24,86 17 04 05 Raud ja teras 320,24 17 04 11 01 Vaskkaablid või elektrijuhtmed 21,29 17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 25 17 05 04 Kivid ja pinnas 20,44 17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05 31,82 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 105,02 18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks kõrvaldama erinõuete kohaselt 0,032

10 19 12 01 Paber ja kartong 2,697 19 12 04 Plast ja kummi 140,297 19 12 05 Klaas 655,4 19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06 49,6 19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid 0,042 20 01 01 Paber ja kartong 108,607 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed 1,48 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,225 20 01 33* Patareid ja akud 0,24 20 01 35* Elektri- ja elektroonikaseadmed 10,5 20 01 36 Eektri- ja elektroonikaseadmed 0,5 20 01 40 Metallid 10,36 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,115 20 02 01 Biolagundatavad jäätmed 19,42 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 1066,215 KOKKU: 3879,957 tonni

Graafik 1.2-1. Kuusalu vallast kogutud jäätmeliigid

1200 P uit

1000 Metallid 800 Elektroonika

600 P lastid 400 Ohtlikud

200 Segapakendid

0 Metallpakendid 2008.a. jäätmearuandus Biolagunevad köögijäätmed Suurem osa eeltoodud jäätmetest on tekkinud ettevõtetes. Ettevõtluses Biolagunevad jäätmed tekkinud jäätmete kogumis- ja käitlusvõimaluste loomine on ettevõtete endi Segaolmejäätmed ülesanne ning Kuusalu vallal on peamiselt kontrollifunktsioon. Loomsed jäätmed P aber-kartong Valla jäätmehoolduse arendamise seisukohalt on olulised aga just olmejäätmed, Kivid-pinnas mis sisaldavad peamiselt elanike poolt tekitatud jäätmeid. Olmejäätmete Ehitusjäätmed käitlemisel on valla kohustuseks luua kogumisvõimalused. Klaaspakendid Klaas

Siiski moodustavad suurema osa kogutud jäätmetest segaolmejäätmed, mis Vanarehvid kogutakse läbi korraldatud jäätmeveo ning ladestatakse Jõelähtme prügilasse. P lastpakendid

P aberpakendid

P uitpakendid

Ettevõtetest kogutud jäätmeliigid ja kogused (segaolmejäätmed, paber ja papp ning biolagunevad antakse ettevõtete poolt üle korraldatud jäätmeveosüsteemile): EJL jäätmekood Jäätmete nimetus Jäätmekogus 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 138,45 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) 11,45 03 01 05 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit 2,72 11 01 06* Nimistus mujal nimetamata happed 411,992

11 11 05 02 Tsingituhk 43,834 12 01 01 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 80,36 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,82 13 08 02* Muud emulsioonid 12,5 13 08 99* Nimistus mujal nimetamata jäätmed 0,8 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 12,601 15 01 02 Plastpakendid 34,957 15 01 03 Puitpakendid 17,108 15 01 04 Metallpakendid 5,137 15 01 06 Segapakendid 42,149 15 01 07 Klaaspakendid 101,139 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,595 15 02 02* Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid 0,205 16 01 03 Vanarehvid 2,86 16 02 13* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed 0,017 16 02 14 Kasutuselt kõrvaldatud seadmed 0,097 16 02 16 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad 99,865 16 02 16 01 Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud mustmetallosad 75,59 16 06 01* Pliiakud 1,66 17 01 01 Betoon 0,92 17 01 02 Tellised 2,58 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud 10,84 17 02 01 Puit 0,38 17 04 01 Vask, pronks, valgevask 22,136 17 04 02 Alumiinium 14,161 17 04 04 Tsink 24,86 17 04 05 Raud ja teras 348,428 17 04 11 Kaablid 12,334 17 04 11 01 Vaskkaablid või elektrijuhtmed 1,064 17 05 03* Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 25 17 05 04 Kivid ja pinnas 20,44 17 05 06 Süvenduspinnas 31,82 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 86,47 18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks kõrvaldama erinõuete kohaselt 0,032 19 12 02 Mustmetall 121,061 19 12 07 Puit 72,04 20 01 01 Paber ja kartong 49,607 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,054 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed 0,4 20 01 40 Metallid 10,36 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,025 20 02 01 Biolagundatavad jäätmed 1,42 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 529,425 KOKKU: 2482,763 tonni

Kodumajapidamistest kogutud jäätmed (loetelu sisaldab ka jäätmejaamast ja pakendikogumisvõrgustikuga kogutud jäätmeliike ja –koguseid): EJL jäätmekood Jäätmete nimetus Jäätmekogus 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 3,246

12 07 07 04* Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused 0,32 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 5,56 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,93 15 01 02 Plastpakendid 2,18 15 01 04 Metallpakendid 0,382 15 01 06 Segapakendid 4,241 15 01 07 Klaaspakendid 1,489 16 01 03 Vanarehvid 0,07 16 01 04* Romusõidukid 3,383 16 01 07* Õlifiltrid 0,069 17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, 1,92 17 02 01 Puit 0,84 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 14,86 20 01 01 Paber ja kartong 59 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,171 20 01 33* Patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid 0,24 20 01 35* Elektri- ja elektroonikaseadmed 10,5 20 01 36 Elektri- ja elektroonikaseadmed 0,1 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,09 20 02 01 Biolagundatavad jäätmed 18 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 513,8 KOKKU: 641,391 tonni

Eeltoodust tuleneb, et suurem osa kogutud jäätmetest pärineb ettevõtetest. Lisaks kogutud jäätmetele, tekkis 2008. aastal ca 756 tonni jäätmeid, mis suunati taaskasutusse jäätmetekitaja enda poolt. Üheks selliseks ettevõtteks on Weerec AS, kes võtab vastu kasutatud elektroonikaseadmeid ning suunab tekkinud jäätmed ise taaskasutusse (loetelus peamiselt koodiga 16 02 kirjeldatud jäätmed).

Riikliku jäätmestatistika kohaselt on Kuusalu vallas tekkinud jäätmete käitlusega seotud mitmed jäätmekäitlusettevõtted. Üks osa neist jäätmete kogumisega ei tegele ning on jäätmekäitluskohad, kuhu on suunatud Kuusalu vallas tekkinud jäätmed: Ettevõtte nimi Jäätmete nimetus ATI Grupp OÜ Ehitus- ja lammutussegapraht Baltfer Co. OÜ Mustmetalliviilmed ja treilaastud Demontering, OÜ Romusõidukid Ecometal AS Pliiakud EcoPro, AS Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas Saastunud pakendid Nimistus mujal nimetamata jäätmed Nimistus mujal nimetamata happed Saastunud puhastuskaltsud, filtermaterjalid Eesti Pandipakend, OÜ Metallpakendid Klaaspakendid Plastpakendid Ekoservis Teenused OÜ Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid Patareid ja akud Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed

13 Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed Sortimata ravimikogumid Orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed Vanarehvid Õlifiltrid Flexoil, OÜ Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid KESTO, OÜ Pliiakud Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Muud emulsioonid Saastunud pakendid KTV Trade OÜ Vaskkaablid või elektrijuhtmed Kuusakoski AS Raud ja teras Seadmetelt eemaldatud mustmetallosad Tsingituhk Pliiakud Metallid Tsink Kaablid Lontan OÜ Raud ja teras Loomsete Jäätmete Käitlemise AS Loomsete kudede jäätmed MAASIKAS & KO, OÜ Romusõidukid Nelitäht OÜ Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed O-I Production AS Klaaspakendid Paikre OÜ Ehitus- ja lammutussegapraht Poliplast, OÜ Puitpakendid Plastpakendid Paber- ja kartongpakendid Metallpakendid Klaaspakendid RADIX HOOLDUSE OÜ Biolagundatavad jäätmed Ehitus- ja lammutussegapraht Prügi (segaolmejäätmed) Paber ja kartong Ragn-Sells AS Prügi (segaolmejäätmed) Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid Paber ja kartong Segapakendid Jäätmed, mida peab koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt Saastunud absorbendid, puhastuskaltsud Plastpakendid Kivid ja pinnas Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) Sortimata ravimikogumid Elektri- ja elektroonikaseadmed Paber- ja kartongpakendid Refonda, OÜ Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad Alumiinium Vask, pronks, valgevask Mustmetall

14 Resk, OÜ Segapakendid Tallinna Prügila AS Süvenduspinnas Betoon Prügi (segaolmejäätmed) Vanarehvid Tellised Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud Ehitus- ja lammutussegapraht Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit Biolagundatavad jäätmed Puit Teesalu Auto, OÜ Puit Utileek OÜ Prügi (segaolmejäätmed) Vakaru Refonda OÜ Vask, pronks, valgevask Alumiinium Mustmetall WeeRec, AS Kasutuselt kõrvaldatud seadmed Kasutuselt kõrvaldatud seadmed Veolia Keskkonnateenused, AS Ehitus- ja lammutussegapraht Kivid ja pinnas Süvenduspinnas VIDORAL, OÜ Raud ja teras VP Autolammutus, OÜ Romusõidukid VSA Eesti AS Prügi (segaolmejäätmed)

Jäätmekoguste muutmine 2005 – 2008.a. Tabel 1.2.1-1. Jäätmetekke muutmine viimase nelja aasta jooksul 2005 2006 2007 2008 Kuusalu vallas tekkinud jäätmed, sh: 43133,48 2 2483,898 2885,493 3879,957  ettevõtetest kogutud jäätmed: 853,604 1856,305 1914,429 2482,763  kodumajapidamistest kogutud jäätmed: 315,811 582,735 616,043 641,391

Oluliseks jäätmete tekkes peetakse just olmejäätmete tekkimist, mis ei ole nii otseselt seotud ettevõtlusega ning peaks kajastama paljuski elanike poolt tekitatud jäätmeliike ja –koguseid.

Tabel 1.2.1-1. Kuusalu vallast 2004 – 2008 kogutud olmejäätmed Jäätmeliik 2005 2006 2007 2008 Elavhõbedajäätmed 0,178 0,195 0,195 0,225 Elektroonikaseadmed 0,255 0,315 1,665 0,500 Ohtlikke osi sis. elektroonikaseadmed* 2,490 10,500 Patareid ja akud 0,098 0,051 0,103 0,240 Ravimijäätmed 0,091 0,042 0,035 0,115 Biolagunevad jäätmed 3,300 0,080 20,900 Paber ja kartong 3,374 11,000 11,000 108,607 Prügi (segaolmejäätmed) 521,815 1174,968 1258,45 1066,215

2 Jäätmekoguse muudavad suureks suures koguses betoonijäätmed ja süvenduspinnas, mis on olnud ühekordse tekkega.

15 Suurjäätmed 1,780 Metallid 10,360 KOKKU: 529,111 1190,841 1271,528 1217,662

Ülevaatest selgub, et peale 2005.a. toimus segaolmejäätmete koguse suur kasv, mis on tingitud Kuusalu ja Loksa valla ühinemisel suurema omavalitsuse tekkimisest. Tähelepanuväärne on, et statistikas ei kajastu korraldatud jäätmeveo alla kuuluvate suurjäätmete koguseid ning seda teenust ei kasutata elanike poolt. Võrdlemaks Kuusalu valda teiste omavalitsustega, võib järeldada, et 2008.a. tekkis vallas 178 kg olmejäätmeid aastas, mis moodustab ca 50% riigi keskmisest näitajast. Samas on eelmises peatükis toodud andmetest näha, et jäätmekoodide kasutamine ei ole selge ning paljud elanike poolt tekitatud jäätmed on liigitatud teiste jäätmekoodide, mitte 20-ga algava koodi alla. Kui arvestada kogu jäätmeteket, tekkis Kuusalu vallas 2008.a. ca 567 kg jäätmeid ühe elaniku kohta.

Korraldatud jäätmevedu Jäätmeseaduse § 66, lg 1 järgi on korraldatud olmejäätmevedu kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta. Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele.

Kuusalu vallas viidi läbi esimene jäätmeveo konkurss 2005-2006. aastal ning jäätmevedu rakendus 01.03.2006. aastal, olles esimeste omavalitsuste hulgas, kes suutsid vastava ülesande täita (vastavalt Riigikontrolli teostatud auditile ei olnud 2008.a. juulikuu seisuga 43% omavalitsustest konkurssi veel korraldanud). Jäätmeveo teostamiseks sõlmiti leping parima pakkumise teinud Radix Hoolduse OÜ-ga.

Korraldatud jäätmeveoga haarati järgmised jäätmeliigid:  Segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01)  Vanapaber ja kartong (jäätmekood 20 01 01)  Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08)  Suurjäätmed (jäätmekood 20 03 07)

Segaolmejäätmete üleandmise kohustus on kehtestatud kõigile Kuusalu vallas elavatele ning tegutsevatele jäätmevaldajatele. Vanapaberi ja kartongi konteineri omamise kohustus määrati 5 ja enama korteriga kortermajadele ning ärikinnistutele. Vastav kohustus rakendus alates 01.01.2006.a. Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiskonteineri omamise kohustus rakendus 01.01.2007.a samuti kõikidele 5 ja enama korteriga elamutele ning ärikinnistutele. Eeltoodust tulenevalt on olulised piirkonnad korraldatud jäätmeveos just Kiiu alevik, Kolga alevik, Kolga-Aabla küla, Kolgaküla küla, Kuusalu alevik, Valkla küla ning Vihasoo küla, kus peaks olema korraldatud lisaks segaolmejäätmete kogumisele, vanapaberi-kartongi ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine kortermajade juurest. Nendes asulates elab suurem osa vala elanikkonnast ning tekib üle 50% Kuusalu vallas kokku tekkivatest olmejäätmetest.

16 Esimene korraldatud jäätmeveo perioodi leping sõlmiti Radix Hoolduse OÜ-ga kolmeks aastaks. Seoses lepingu lõppemisega, kuulutati 27.11.2008.a. vallavalitsuse poolt välja uus konkurss, millele tegid pakkumise lisaks Radix Hoolduse OÜ-le, Ragn-Sells AS; AS Jõgeva Elamu, VSA Eesti, AS Cleanaway (uue nimega Veolia Keskkonnateenised AS) ning OÜ Adelan Prügiveod. Pakkujate rohkusest tulenevalt võib järeldada, et jäätmeveoteenuse osutamine Kuusalu vallas on jäätmevedajatele perspektiivne ning oluline. Parima pakkumise tegi senine teenuse osutaja Radix Hoolduse OÜ, kellega sõlmiti leping 3 aastaks.

Võrreldes eelmise konkursiga jäid jäätmeveo üldtingimused samaks, muudeti ainult jäätmeveo piirhindasid, mis oluliselt ei muutunud. Samuti ei muutunud konkursi lõpptulemusena jäätmeveohind Kuusalu valla jäätmevaldajatele.

Tabel 1.2.1-1. Jäätmeveo teenuse hind alates 2006. aastast. Konteiner Piirhind 2006 Teenusehind 2006 Piirhind 2008 Teenusehind 2009 Segaolmejäätmed 80 l 50,60 kr 17,00 kr 56,00 kr 17,00 kr 140 l 52,80 kr 26,90 kr 59,00 kr 26,90 kr 240 l 60,50 kr 49,90 kr 67,00 kr 49,90 kr 260 l 62,70 kr 49,90 kr 70,00 kr 49,90 kr 370 l 82,50 kr 87,00 kr 92,00 kr 87,00 kr 600 l 88,00 kr 59,90 kr 98,00 kr 59,90 kr 800 l 96,00 kr 69,90 kr 107,00 kr 69,90 kr 2500 l 296,00 kr 299,90 kr 329,00 kr 299,90 kr 4500 l 527,00 kr 499,90 kr 586,00 kr 499,90 kr Paber ja kartong 240 l 33,00 kr 0,01 kr 33,00 kr 0,01 kr 600 l 49,50 kr 0,01 kr 49,50 kr 0,01 kr 800 l 137,50 kr 0,01 kr 137,50 kr 0,01 kr 2500 l 214,50 kr 0,01 kr 214,50 kr 0,01 kr Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed 80 l - 16,95 kr - 16,95 kr 140 l - 26,85 kr - 26,85 kr 240 l 91,74 kr 49,85 kr 91,74 kr 49,85 kr 600 l - 59,85 kr - 59,85 kr Suurjäätmed 1 m3 453,75 kr 56,00 kr 453,75 kr 56,00 kr

Graafik 1.2.1-1. Korraldatud jäätmeveo hinnad erinevates maakondades.

17 Graafikust selgub, et Kuusalu vallas on maakondade keskmiste hindadega võrreldes oluliselt madalam teenusehind.

Allikas: www.envir.ee

Oluline on ka asjaolu, et alates 2006. aastast on segaolmejäätmete konteinerite rendihind sõltumata konteineri suurusest 0,01 kr kuus. Sellega on tagatud jäätmevaldajatel soodne võimalus muuta konteineri suurust vastavalt tema vajadustele, ilma, et sellega kaasneks olulisi lisakulusid. Konteineri renditeenust osutab jäätmeveo raames Radix Hoolduse OÜ.

Jäätmeseaduse §69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks on tekitada omavalitsusel ülevaade kõikidest piirkonna jäätmevaldajatest, nende poolt jäätmeliikidest ja kogustest ning üles ehitada tõhus andmevahetus jäätmekäitlejatega.

Kuusalu valla jäätmevaldajate register on asutatud Kuusalu Vallavolikogu poolt 25.08.2005.a. määrusega nr 20. Registrit peetakse Exceli tabelis, kuhu kantakse järgmised jäätmevaldajate andmed: katastriüksuse aadress, jäätmevaldaja nimi, jäätmevaldaja kontaktaadress, kontakttelefon, elanike ori. arv jäätmetekkekohas, märge jäätmeveo liitumise kohta, lepingu nr, kasutatava mahuti suurus, veo sagedus, märkused.

Jäätmevaldajate registri peamiseks ülesandeks on registreerida vallas olevad jäätmetekkekohad ning jäätmevaldajad. Järgnevalt on oluline nende jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveoga ning jäätmeveos toimuvate muutuste registreerimine: näiteks jäätmeveost vabastamine, veosageduse muutmine jne.

Kuusalu valla korraldatud jäätmeveopiirkond iseloomustavad järgmised näitajad: elanike arv on ligikaudu 6880 inimest. Kuusalu valla territooriumil on 3 alevikku ja 64 küla. Jäätmeveo piirkonda jäävad 3 alevikku ja 60 küla (piirkonnast jäävad välja Pala, Kolgu, Tõreska ja Suru külad). Veopiirkonnas asub ühepereelamuid 2280, kortermaju 132 ning korterite arv kortermajades on 1324, 2 kooli, 2 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool, 1 erihooldekodu.

18 2009.a. septembris oli Kuusalu valla jäätmevaldajate registris märgitud 3622 jäätmetekkekohta ning märge liitumise kohta on 1616 jäätmetekkekohal.

Tabel 1.2.1-2. Kuusalu vallas tekkivad ja kogutud segaolmejäätmed Jäätmeliik el/aastas Kogus, t/a % Kogus, t/a Hinnang: % Plast 53,2 364 18,6 227 -138 62,2 Klaas 23,7 162 8,3 101 -61 62,3 Metall 7,4 51 2,6 32 -19 62,5 Paber ja papp 50 342 17,5 213 -129 62,3 Biojäätmed kokku, sh: 104,6 716 36,7 447 -269 62,4 Köögijäätmed 85,6 586 30,0 365 -220 62,4 Aiajäätmed 15 103 5,3 65 -38 62,9 Muud biojäätmed 3,9 27 1,4 17 -10 63,9 Puit 1,3 9 0,4 5 -1069 54,8 Ohtlikud jäätmed 0,6 4 0,2 2 -2 59,3 Elektroonika 1,6 11 0,6 7 -4 66,7 Põlevad segajäätmed 18,1 124 6,3 77 -47 61,9 Tekstiil ja rõivad 12,7 87 4,4 54 -33 61,7 Muu mittepõlev materjal 12,2 83 4,3 52 -31 62,7 Biolagunevad kokku: 159,7 1093 56,0 682 -411 62,4 Pakendijäätmed kokku: 98,4 673 34,5 420 -253 62,4 Põlev materjal kokku: 239,8 1641 84,0 1023 -618 62,3 Mittepõlev materjal kokku: 45,6 312 16,0 195 -117 62,4 Märkused:  lahtris 2 on toodud uuringute alusel prügilasse segaolmejäätmete hulgas ladestatud keskmine jäätmekogus liigi kaupa keskmiselt ühe elaniku kohta;  lahtris 3 on toodud tekkivate segaolmejäätmete liigiline prognoos Kuusalu valla kohta;  lahtris 4 on toodud segaolmejäätmete liigiline koostis massiprotsendid;  lahtris 5 on toodud segaolmejäätmete liigiline koostis Kuusalu vallast kogutud segaolmejäätmete koguse alusel;  lahtris 6 ja 7 on toodud hinnanguliselt „vähem kogutud” jäätmekogused ning hinnanguline kogumisefektiivsus

Eeltoodud andmetest tuleneb, et võrreldes prognoositavate jäätmekogustega kogutakse hetkel Kuusalu vallast ca 62% uuringute järgi keskmiselt tekkivatest jäätmetest. Suurema osa nendest jäätmetest kogutakse segaolmejäätmetena. Väiksema kogumisefektiivsuse üks põhjustest on kindlasti suhteliselt madal korraldatud jäätmeveoga liitumise aktiivsus. Arvestades, et liitunute arv pidevalt suureneb, on võimalik järgnevatel aastatel saavutada oluliselt kõrgem jäätmeveo efektiivsus. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata aga biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigitikogumisele, kuna 2008.a. kogutud 21 tonni selgelt liiga väike (eraldi prognoos biolagunevate jäätmete kohta on toodud peatükis 1.2.2).

Biolagunevad ning vanapaberi-kartongi jäätmed Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning vanapaber-kartong moodustavad ühe osa Kuusalu valla korraldatud jäätmeveost. Kehtestatud regulatsiooni kohaselt peavad kõik vähemalt 5 korteriga korterelamud olema varustatud alates 01.01.2006.a. vanapaberi- kartongi ning 01.01.2007.a. biolagunevate jäätmete konteineriga ning andma vähemalt kord

19 kuus vastavaid jäätmeid kogumissüsteemile üle. 2008.a. anti kogumissüsteemile üle ca 21 tonni liigitikogutud biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, mis suunati kompostimisele Jõelähtme prügilasse.

Kuusalu vallas on vähemalt 5 korteriga korterelamuid 69 tk, kus on ehitisregistri järgi kokku 973 eluruumi. Kuna hetkel puudub täpne ülevaade sellest kui palju nendes inimesi elab, on prognoosi tegemisel arvestatud keskmiseks leibkonna suuruseks, Statistikaameti andmete alusel 2,3 liiget. Eeldades, et nimetatud kortermajad on liitunud korraldatud jäätmeveoga ning kasutavad ainult segaolmejäätmete kogumisteenust, võib prognoosida, kui palju tuleks nendest välja sorteerida köögijäätmeid ning vanapaberit-kartongi.

Tabel 1.2.2-1. Kortermajades tekkivate segaolmejäätmete liigiline koostis Jäätmeliik Jäätmekogus Plast 53 t/a Prognoositavalt tekib rohkem kui 5 korteriga Klaas 24 t/a korterelamutes ca 50 tonni vanapaberit-kartongi Metall 7 t/a ning 86 tonni biolagunevaid köögijäätmeid aastas. Paber ja papp 50 t/a Biojäätmed kokku, sh: 105 t/a, sh 2008.a. koguti korraldatud jäätmeveo raames Köögijäätmed 86 t/a Kuusalu vallast 108 tonni vanapaberit-kartongi ning Aiajäätmed 15 t/a 21 tonni biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. Muud biojäätmed 4 t/a Kuna vanapaberit-kartongi kogutakse ka Puit 1 t/a pakendikogumiskonteinerites ning seda tekib palju Ohtlikud jäätmed 1 t ka ettevõtetes (näiteks kaubanduses), on kogutud Elektroonika 2 t jäätmekogus piisavalt suur. Kindlasti on Põlevad segajäätmed 18 t motiveerinud liigitikogumist praktiliselt tasuta Tekstiil ja rõivad 13 t kogumine korraldatud jäätmeveo raames. Muu mittepõlev materjal 12 t/a Biolagunevad kokku: 160 t/a Seevastu biolagunevate jäätmete Pakendijäätmed kokku: 98 t/a kogumisefektiivsuseks võib hinnata alla 25%-ndi, Põlev materjal kokku: 240 t/a mis on väga madal. Mittepõlev materjal kokku: 46 t/a

20 Pakendijäätmete kogumine Pakendijäätmete kogumiseks on üle kogu valla paigaldatud kokku 57 kogumiskonteinerit. Kogumissüsteemiga on haaratud kõik suuremad asulad ning esindatud on kõik pakendikogumiskohustust omavad tootjavastutusorganisatsioonid: Pakendiringlus MTÜ, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Tootjavastutusorganisatsioon.

Lisaks eelnimetatule on üle valla kokku 28 paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerit, mis kuuluvad Kuusalu vallale.

21 Jäätmehoolduse arendamise eesmärgid ja meetmed

Püstitatud eesmärgid ja nende täitmine Kuusalu valla senisele jäätmehooldusele hinnangu andmisel ning uute eesmärkide püstitamisel on oluline vaadata, millised eesmärgid ning nende täitmise meetmed seati üles eelmisel jäätmekava rakendusperioodil riigi ja Kuusalu valla tasandil.

Üleriigiline jäätmekava 2002 Jäätmekavaga seati üldistatult järgmised eesmärgid:  Puidujäätmed – tekke vähendamine ja taaskasutamise suurendamine;  Ehitus- ja lammutuspraht (v.a metallijäätmed) – taaskasutamise suurendamine;  Olmejäätmed:  stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2005–2006;  suurendada olmejäätmete taaskasutamist (korduskasutamist, materjaliringlust, kompostimist), eesmärk oli taaskasutada 30-40% jäätmetest;  suunata jõulisemalt jäätmete sorteerimist tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust;  laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sortimist kodumajapidamistes;  korraldatud jäätmeveo sisseseadmine ning kindlustada olmejäätmete käitlemise teenusega kõik jäätmetekitajad, välja arvatud seal, kus vastava võrgustiku väljaarendamine ei ole majanduslikult otstarbekas;  Ohtlikud jäätmed:  vähendada olmejäätmete ohtlikkust ning lõpule kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku rajamine; ·  võtta kontrolli alla kõik põhilised ohtlike jäätmete vood ja kindlustada nende keskkonnaohutu ning majanduslikult põhjendatud käitlus;  moodustada 2004. aasta alguseks kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik (nn maakonnakonteinerid, bensiinijaamades asuvad konteinerid jm).  Prügilad:  arendada välja jäätmekäitluskeskused ja tavajäätmeprügilate rajamine;  tavajäätmete prügilate sulgemine;  prügilate korrastamine.  Pakendid:  vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist;  soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise Pakendiseaduses ettenähtud mahus:  Vanarehvid – luua vanarehvide käitlemiseks majanduslikud ja tehnilised tingimused, kuna 2006. aasta juulist on Euroopa Liidu prügiladirektiivist 1999/31/EÜ ja meie nn prügilamäärusest lähtudes vanarehvide ladestamine prügilatesse keelatud.  Romusõidukid - teha olemasoleva olukorra analüüs ja sellest lähtuvalt kavandada meetmed romusõidukite direktiivi rakendamiseks.

22  Elektroonikaromud – luua elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustik ning rakendada tootjavastutus põhimõtet käitlussüsteemi rahastamisel.  Tervishoiul tekkivad jäätmed – spetsiifiliste haiglajäätmete prügilatesse ladestamine lõpetamine, rajada selleks haiglajäätmete põletustehas või alternatiivse variandina paigaldada piirkonnahaiglate juurde autoklaavid ja käivitada kogumissüsteem.  Reoveesete - võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50% reoveesettest.

Hinnang eelmise perioodi eesmärkide täitmisele3: Puidujäätmed - eesmärk osaliselt täidetud, seda puidujäätmete taaskasutamise osas – prügilasse ladestataks suhteliselt vähe puidujäätmeid. Samas on puidujäätmete kogus suurenenud, seda nii tööstuses (puidu töötlemine, mööblitööstus jm) tekkivate jäätmete kui ka ehitus-lammutusprahis sisalduvate puidujäätmete arvel.

Olmejäätmed . stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2005–2006 – seoses majanduse kasvuga ei ole õnnestunud olmejäätmete teket stabiliseerida, seda eriti pakendijäätmete tekke suurenemise arvelt; . suurendada olmejäätmete taaskasutamist (korduskasutamist, materjaliringlust, kompostimist); eesmärk on taaskasutada 30–40% jäätmetest - 2005. a oli olmejäätmete taaskasutamise (koos ekspordiga) osatähtsus 29%, seega eemärk on peaaegu täidetud; tegelikult on taaskasutamine väiksem, sest on arvestatud ka vaheladustatud (sorditud) kogustega (taaskasutustoiming kood R13), need ei pruugi üldse tegelikku taaskasutamist leida; . suunata jõulisemalt jäätmete sorteerimist tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust – on märgata tendentsi, et jäätmete ladestamine prügilasse on vähenenud; . laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sortimist kodumajapidamistes - edu on saavutatud joogipakendi eraldi kogumises, kuid biolagunevate jäätmete osas on propaganda tulemused tagasihoidlikud; . korraldatud jäätmeveo sisseseadmine; – eesmärki pole täielikult saavutatud; 2007. a oli Eesti 29 jäätmejaama, peaks olema 80-120; samuti jätkub korraldatud jäätmeveo sisseseadmine - 2006. aastal oli 1/3 seda teinud omavalitsustest; . vähendada olmejäätmete ohtlikkust; 2003. aastal viia lõpule kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku rajamine - eesmärk osaliselt täidetud, kohati on ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik hästi välja arendatud; . biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamine - eesmärk on täitmata, tõenäoliselt on biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates olmejäätmetes tõusnud, kui eelnevalt on sorditud välja põhiliselt mitte-biolagunevad jäätmed; . arendada välja jäätmekäitluskeskused ja tavajäätmeprügilate rajamine – eesmärk on osaliselt täidetud, protsess jätkub; rajatud on Tallinna, Uikala, Väätsa, Torma ja Paikuse prügilad ning osaliselt toimub nende laiendamine (II järgud); prügilad ei ole pelgalt jäätmete ladestuskohad vaid ka jäätmete töötluskohad; Loode-Eesti ja Kagu- Eesti keskused (koos prügilatega) jäid rajamata.

3 Hinnangu on andnud Riigi jäätmekava 2008-2013 eelnõu koostajana AS Maves.

23 . tavajäätmete prügilate sulgemine - prügilate sulgemine ja korrastamine on toimunud suhteliselt hästi. Kui 2001. aastal oli kasutusel 125 tavajäätmete prügilat, siis 2006. aastal oli töötavaid tavajäätmete prügilaid 20; prügilate korrastamine (katmine jm) ei ole alati hästi õnnestunud, seejuures puudub ka piisav järelhooldus. Mitmed suletud prügilad on lahti kaevatud ja uuesti kasutusele võetud. Sageli unustatakse, et tegemist on jätkuvalt jäätmehoidla maaga. Tihtipeale pole neid planeeringutel eraldi välja toodud.

Ohtlike jäätmete käitlemise arendamise ja korrastamise eesmärgid on täidetud. On rajatud Vaivara, Tallinna ja Tartu ohtlike jäätmete kogumiskeskused. Pärnu keskus jäi ehitamata. Kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on kohati ebapiisav, kuid seoses jäätmejaamade rajamisega see võrgustik tiheneb. Pakendi ja pakendijäätmed. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine on olnud suhteliselt edukas. Töötab 3 pakendi kogumise organisatsiooni, need on Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus ning OÜ Eesti Pandipakend, kellele pakendiettevõtjad saavad üle anda oma turule lastud kauba pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustused. Samas on vajadus kogumissüsteemi täiustada, pakendijäätmete kogumispunkte on kohati vähe.

Probleemtoodete jäätmed . Vanarehvid - suuremahuline taaskasutamine olemasolevates ettevõtetes (Kunda Nordic Tsement, Eesti Elektrijaam) ei õnnestunud. Rehvidele rakendub taaskasutuskohustus ja tootjavastutuse põhimõtte rakendamine - tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Olulise panuse vanarehvide kogumise ja taaskasutamise edendamisse on andnud MTÜ Eesti Rehviliit. 2007. aasta alguses võeti vanarehve vastu 40 punktis (jäätmejaamad, prügilad jm). Tootjavastutus rakendub ettevõtjatele, nii valmistajatele, importijatele, kui ka hulgi- ja jaemüüjatele, kes peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks. . Romusõidukid - vastav uuring ja olemasoleva olukorra analüüs on läbi viidud. On loodud MTÜ Eesti Lammutuskodade Liit (MTÜ ELV), moodustati 2002. a aprillis. Möödunud perioodil alustati romusõidukite käitluskohtade võrgustiku väljaarendamisega. 2007. aasta alguses oli 31 litsentseeritud ettevõtet, kes tegelevad romusõidukite käitlusega. Mitmel litsentseeritud ettevõttel on mitu käitluskohta. Lisaks tegeleb romusõidukitega veel hulgaliselt litsentseerimata ettevõtteid. . Elektroonikaromud - eesmärk on täidetud, sest on teostatud vastavad uuringud ja analüüs. Tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid nagu MTÜ Eesti Elektroonikaromu ja MTÜ EES-Ringlus.

Reoveesete - hinnanguliselt on eesmärk täidetud, kuigi andmed reoveesette kasutamise kohta on vastukäivad. KKM Info- ja Tehnokeskuse ülevaaadete põhjal taaskasutati olmereovee puhastamisel tekkivast settest 79%, teistel andmetel taaskasutati 37%.

Kuusalu valla jäätmekava 2004 - 2009 1 EESMÄRK. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta Alaeesmärk 1.1. Kuusalu vallas tekkivate jäätmete, jäätmete koostise, jäätmevoogude liikumise ja

24 jäätmete käitlemise kohta ülevaate saamine Alaeesmärk 1.2. Korduv- ja taaskasutamisele ning ladestamisele suunatud jäätmetest ülevaate saamine TÄITMINE: Asutatud on jäätmevaldajate register, kuhu on kantud jäätmetekkekohad, millised peaksid liituma korraldatud jäätmeveoga. Jooksvalt kantakse registrisse andmeid liitunud jäätmevaldajate osas lepingu numbrid, kasutatavad konteinerid, kokkulepitud tühjendamissagedus. Mitteliitunud jäätmevalajate puhul kantakse registrisse teostatud järelvalvetoimingute ülevaade. Jäätmekava rakendusperioodil ei teostatud spetsiaalseid jäätmetekkeuuringuid ega küsitlusi, kuna riiklikul tasandil teostatud uuringud on piisavad oma eesmärkide püstitamiseks ning jäätmehooldusest ülevaate saamiseks. Hetkel jooksvat jäätmevoogude üldülevaadet ei koostata, kuna omavalitsusel puudub otsene osa üldises jäätmearuandlussüsteemis. 2 EESMÄRK. Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine Alaeesmärk 2.1. Stabiliseerida olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete teke inimese kohta aastaks 2008-2009; Alaeesmärk 2.2. Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist ehitustöödel; Alaeesmärk 2.3. Tagada korduskasutuspakendi ringlusse tagasivõtt 90 % ulatuses 5 aasta jooksul; Alaeesmärk 2.4. Elanikkonnapoolne jäätmekäitlus-probleemide mõistmine ja maksimaalne jäätmekäitluses osalemine, s.h. õigete jäätmekäitlustoimingute juurutamine elanike hulgas TÄITMINE: Üldise jäätmestatistike alusel võib väita, et kogutud jäätmekogused on pisut vähenenud, kuid see on pigem tingitud tarbimise vähenemisest. Omavalitsusel on spetsiaalseid meetmeid jäätmetekke stabiliseerimiseks raske astuda. Samuti on vähenenud ehitus-lammutusjäätmete tekkimine, tulenevalt ehitustegevuse vähenemisest. Jäätmete taaskasutusse suunamise ühe osana on rajatud Kuusalu valla jäätmejaam. Üldiseks Kuna pakendikogumissüsteemi ülevaadet omavalitsus ei pea, puudub otsene ülevaade püstitatud eesmärgi täitmise kohta. Küll aga võtavad Kuusalu valla kaubandusettevõtted tagasi müüdud tagatisrahaga kaetud pakendi ning rajatud on avalik pakendikogumiskonteinerite võrgustik. Üldise keskkonnateadlikkuse tõstmiseks viiakse läbi erinevaid infopäevi nii korteriühistutele kui kooliõpilastele. Keskkonnasõbraliku ettevõtte valimist ei ole peetud vajalikuks läbi viia. 3 EESMÄRK. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Alaeesmärk 3.1. Vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilatesse Alaeesmärk 3.2. Ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine valla elanikele Alaeesmärk 3.3. Ettevõtetes ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlus TÄITMINE: paigaldatud on täiendavaid patareide kogumiskaste ning ohtlike jäätmete üleandmise võimalused on loodud Kiiul asuvasse jäätmejaama ning bensiinijaamadesse. Samuti kogutakse elektroonikajäätmeid jäätmejaamas. Täiendavaid kogumisreide ei ole läbi viidud. Ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemise suunamise osas täiendavaid meetmeid ei ole rakendatud. 4 EESMÄRK. Jäätmete taaskasutamine, s.h.: 1) pakendijäätmete taaskasutamine, 2) ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine Alaeesmärk 4.1. Taaskasutada olmejäätmetest 40 % aastaks 2009 Alaeesmärk 4.2. jäätmete tekkekohas sorteerimise (ja töötlemise) tõhustamine, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest Alaeesmärk 4.3. Taaskasutatavate jäätmete kogumise korraldamise tõhustamine ning vajadusel ümbertöötlemisele suunamine Alaeesmärk 4.4. Tagada pakendijäätmete taaskasutamine 50 % ulatuses aastas pakendijäätmete

25 kogumassist Alaeesmärk 4.5. Vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust 50 % võrra ja taaskasutada tekkivatest vanapaberi- ja papijäätmetest 50 % aastaks 2009 Alaeesmärk 4.6. Tõhustada vanapaberi ja papi eraldikogumist kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes Alaeesmärk 4.7. Eramutes tekkinud biolagunevate jäätmete kompostimine kohapeal 80 % ulatuses ning korterelamutes biolagunevate jäätmete eraldi kogumine 60 % ulatuses aastaks 2009 Alaeesmärk 4.8. Vallas tekkivate haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimine vähemalt 70 % ulatuses aastaks 2009 Alaeesmärk 4.9. Võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50 % reoveesettest aastaks 2006 TÄITMINE: Kogutud olmejäätmetest suunati taaskasutusse ca 17%. Samas koguti lisaks olmejäätmetele vallast ca 2600 tonni erinevaid teiste jäätmekoodidega (mitte 20 algavate) nimetatud jäätmeid, mis osaliselt sisaldasid ka elanikel tekkinud jäätmeid, näiteks liigitikogutud pakendijäätmed. Biolagunevate jäätmete ning vanapaberi-kartongi liigitikogumine on üheks osaks korraldatud jäätmeveost. Senini on head tulemused just vanapaberi-kartongi liigitikogumisel. 2008.a. koguti erinevat liiki paberijäätmeid kokku ca 125 tonni. Täpne ülevaade eramutes kohapeal kompostimise kohta puudub ning liigitikogutud köögijäätmed kompostitakse peamiselt Jõelähtme prügilas. Teiste biojäätmete kompostimise võimalusi vallas veel loodud ei ole. 5 EESMÄRK. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine TÄITMINE: Kuusalu vallast kogutud ning ladestamisele kuuluvad jäätmed viiakse Jõelähtme prügilasse. Ohtlike jäätmete kogumisel tehakse koostööd ainult vastavat litsentsi ning elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumise kogemust omavate käitlejatega. 6 EESMÄRK. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine Alaeesmärk 6.1. Kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveoga, s.h suvila- ja aianduskruntide omanikud Alaeesmärk 6.2. Kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine Alaeesmärk 6.3. Tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid ja minimiseerida jäätmete ebaseaduslikku käitlemist Alaeesmärk 6.4. Kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutuse määr TÄITMINE: Tänaseks on alustatud teist kolmeaastast korraldatud jäätmeveo perioodi. Kehtestatud on seda toetav jäätmehoolduseeskiri ning seadustatud on jäätmevaldajate registri pidamine. Registri alusel teostatakse pidevat järelevalvet jäätmevaldajate üle. 7 EESMÄRK. Muud eesmärgid Alaeesmärk 7.1. Ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine Alaeesmärk 7.2. Kontroll tekkivate jäätmevoogude üle TÄITMINE: Peamise meetmena on rakendatud jäätmevaldajate register ning selle alusel järelevalve teostamine.

Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et üldiselt on rakendatud kõik meetmed eesmärkide täitmiseks. Kõiki eesmärke, peamiselt jäätmete taaskasutamisega seotud numbrilisi eesmärke, ei ole suudetud veel saavutada. Selleks nähakse uuel jäätmekava rakendusperioodil ette tegevusi peamiselt rakendatud meetmete tõhustamiseks.

26 Jäätmekava alternatiivsed arengusuunad Jäätmehoolduse arengusuundade määratlemisel on oluline jäätmehoolduse areng üle riigi ning jäätmehooldus Kuusalu vallas moodustab ainult ühe osa tervest jäätmekäitlustsüklist. Omavalitsuse tasandil on peamiseks kohustuseks korraldada tekkivate jäätmete kogumine. Jäätmete edasine taaskasutamine või kõrvaldamine sõltub aga käitlusettevõtetest ning ei peaks olema omavalitsuse prioriteetseim ülesanne. Küll on võimalik omavalitsusel suunata kogumissüsteemi üles ehitades edasist jäätmete käitlust – panustades ainult segaolmejäätmete kogumisele, tõenäoliselt suurem osa jäätmetest ladestatakse prügilatesse ning luues mitmekülgseid võimalusi liigitikogumiseks ja tasuta kogumissüsteemile üleandmiseks, on suurem tõenäosus, et kogutud jäätmed taaskasutatakse käitlusettevõtete poolt.

Väljatöötatud arengusuund ning seda täitavad meetmed (kokkuvõttes kohaliku omavalitsuse poolt välja töötatud jäätmete kogumissüsteem) peaksid igati kaasa aitama olemasolevate ning planeeritavate käitlusvõimaluste efektiivsele kasutamisele ja rakendamisele. Samas on toimunud viimastel aastatel oluline muudatus jäätmehoolduse planeerimises. Kui eelnevalt oli tähelepanu suunatud mitmekülgsele jäätmete liigitikogumise võimaluste leidmisele omavalitsuse tasandil ning jäätmekäitlusettevõtted püüdsid leida nendele liikidele taaskasutusvõimalusi, siis viimase paari aasta jooksul on alustatud planeerimist käitlusest ning siis püütud kujundada kogumissüsteemi sellele vastavaks.

Eeltoodust tulenevalt võib välja tuua neli olulist jäätmekäitluse võimalust, mis mõjutavad paljuski jäätmete kogumissüsteemide planeerimist ning nende toimimise efektiivsust: 1. Masspõletusele orienteeritud jäätmehooldus – tähendab suuremat rõhku segaolmejäätmete kogumisele ning mõjutab negatiivselt jäätmete liigitikogumist; 2. MBT ja jäätmekütusele orienteeritud jäätmehooldus – põhirõhk on segaolmejäätmete kogumisel, kuid erinevalt masspõletusest suunatakse osaliselt jäätmed materjaliringlusesse. 3. Taaskasutusele, sh materjali ringlusele orienteeritud jäätmehooldus – põhirõhk on jäätmete liigitikogumisel ning mitmekesise kogumisvõrgustiku rakendamisel; 4. Prügilale orienteeritud jäätmehooldus – nagu jäätmete maaspõletamise puhulgi, on jäätmehooldus keskendunud segaolmejäätmete kogumisele. Erinevus seisneb ainult lõppkäitluse toimingus.

Joonis 2.2-1. Jäätmete kogumissüsteemid ning nendele vastavad käitlusvõimalused

27 Korraldatud Jäätmete liigiti jäätmevedu kogumine

(Prügi) Biolagunevad Metall, pakendid, puit, klaas, paber, papp, segaolmejäätmed jäätmed ehitusjäätmed, ohtlikud jäätmed

Kõrvaldamine: Taaskasutamine: Taaskasutamine: Taaskasutamine: prügila masspõletus MBT, jäätmekütus materjaliringlus

Arvestades eeltoodut, tuleb tõdeda, et kogumissüsteemi arengusuunad on eelkõige sõltuvuses nende hilisemast käitlemisest. Samas on omavalitsuse tasandil raske mõjutada käitlusvõimaluste otsest arendamist. Kuna tegemist on suurte investeeringutega, on nende rakendamine seotud pigem finantsmajanduslike oludega. Saamaks aimdust, milliste jäätmekäitluskohtade ja -tehnoloogiate vahel on Kuusalu vallal jäätmete käitluskoha kindlaks määramisel (korraldatud jäätmeveo raames) valida tuleb vaadelda Joonist 2.2-1 alt poolt üles. Mõned võimalik ettevõtted, kes esindavad neid jäätmekäitlussuundi on:  Jäätmete kõrvaldamiskohad (ladestamine prügilasse): Tallinna Prügila AS, Uikala Prügila AS;  Jäätmete otsepõletamine: Eesti Energia AS Iru Elektrijaam (rajamisel); OÜ Tallinna Elektrijaam Väo Elektrijaam (jäätmete põletusosa on rajamisel);  Jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine, sh RDF (jäätmekütus) tootmine: Tallinna Prügila AS, Uikala Prügila AS, Ecocleaner OÜ, Ragn-Sells AS (vastav tootmisosa on rajamisel) ning RDF (jäätmekütuse põletamine): AS Kunda Nordic Tsement.

Eelkirjeldatud valikute tegemisel on Kuusalu valla jaoks tähtsaim jäätmekäitlushierarhia rakendamine, just jäätmete käitlemist reguleerivas osas. 1. Jäätmete taaskasutamise laiendamine a. otseses ringluses (korduvkasutamine) b. materjaliringluses c. bioloogilistes protsessides (kompostimine) d. energeetiliseks otstarbeks (põletamine) - 2. Keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine 3. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine (n. ladestamine)

Jäätmekäitlushierarhiat arvestades seab Kuusalu vald erinevad tehnoloogiad enda jaoks järgmisesse prioriteetsuse järjekorda: 1. jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine, sh kompostimine ja RDF-i tootmine; 2. RDF-i põletamine; 3. Jäätmete otsepõletamine (masspõletamine); 4. Jäätmete kõrvaldamine (ladestamine prügilasse).

28 Eeltoodut arvestades, on tõenäoliselt jäätmehoolduse edasisel planeerimisel parimaks lahenduseks jätkata olemasoleva kogumissüsteemi arendamisega ning märksõnadeks on: 1) korraldatud jäätmeveo efektiivsuse tõstmine ning 2) jäätmete liigitikogumise võimaluste parendamine.

Teiseks oluliseks küsimuseks on korraldatud jäätmeveo edasise arendamise alternatiivid. Korraldatud jäätmeveo peamiseks eesmärgiks on liita süsteemiga võimalikult palju jäätmetekitajaid ning tagada maksimaalselt suurel hulgal jäätmete üleandmine kosumissüsteemile. Arvestades, et korraldatud jäätmeveo näol on tegemist avaliku teenusega, mida korraldajana pakub Kuusalu vald oma haldusterritooriumil elavatele elanikele ja tegutsevatele ettevõtetele, on oluline tagada teenuse kvaliteet. Korraldatud jäätmeveo kvaliteeti iseloomustavad mitmed näitajad: mugavus, paindlikkus, meeldiv kliendisuhe, õiglane hind 4 jne.

Hetkel pakutava korraldatud jäätmeveo teenusega on suudetud tagada suurem osa hea avaliku teenuse näitajatest: teenuse hind on madalam kui keskmine hind Eestis, kohustusena sätestatud liigitikogutud jäätmete kogumisteenuse hind on oluliselt palju madalam kui segaolmejäätmete hind, kogumiskonteineritel praktiliselt puudub rendihind.

Probleemidest võib kindlasti nimetada olukorda, kus tuleb tasuda mittetäis konteineri tühjendamise eest täishinda. Samuti on korraldatud jäätmeveo graafik jäik, mis võrreldes varasema tellimuspõhise teenusega tundub ebamugav. Oluline on nende probleemide puhul asjaolu, et nendest ebamugavustest tingituna suudetaksegi hoida korraldatud jäätmeveo hinda madalal. Üldistatult võib eeldada, et pooltühjad konteinerid katavad ära lisakulud, mis tulenevad liiga täis konteinerite tühjendamisest ning tänu jäigale graafikule suudetakse kontrolli all hoida transpordikulusid.

Alternatiiviks on korraldatud jäätmeveo teenuse tasustamise üleviimine kaalupõhisusele. Oluliseks küsimuseks on siinkohal teenuse hinna võimalik muutus. Prognoositavalt muutuks teenuse hind kallimaks, kuna raske on teha arvestust teenuse hinna kohta pakkumist tehes. Kuna jäätmete erikaal võib kõikuda väga suurel määral, muutuks teenuse hinna kujundamine „loteriiks“. Hetkel on hinnakujunduse algandmed paigas: klientide arv, konteinerite suurused, jäätmeveoringi pikkus jne. Kaalupõhise teenuse kujundamisel muutuks konteineri suurus/kaal X-ks ning seega ei ole võimalik prognoosida tulusid. Samuti on olulised tehtavad investeeringud kaalumiseks ning kaalu igakordseks fikseerimiseks. Tõenäoliselt oleks sellisel juhul vajalik rakendada süsteemi, kus vedaja suudaks igale kliendile tõestada kaalumise tulemust. Kuna teenuse hind on iga kord erinev ja sõltub konteineri reaalsest kaalust, on vaja tagada kaalumise usaldusväärsus. Vastasel juhul oleks süsteem manipuleeritav ja raskesti kontrollitav. Samas, kuna kaalupõhine teenus muudaks jäätmeveo oluliselt õiglasemaks kliendi jaoks ning kajastaks teenuse reaalset hinda, tuleks täpsemalt analüüsida selle rakendamise võimalusi järgmises korraldatud jäätmeveo tsüklis, 2011-2012. aastal. Senikaua tuleks jätkata mahupõhise süsteemiga, kuid pöörates rohkem tähelepanu konteineri suuruse valikule ning tühjendussageduse reguleerimisele.

4 Õiglane hind erineb seni kasutatud taskukohasest hinnast selle poolest, et õiglane hind sisaldab ühelt poolt kõiki jäätmehooldusega seotud kulusid ning teiselt poolt vastab tarbitud teenuse mahule.

29 Jäätmehoolduse riiklikud eesmärgid ja meetmed aastani 2015 Riiklikud jäätmehooldusalased eesmärgid ja meetmed on sätestatud Riigi Jäätmekavas 2008 – 2013. Jäätmekavas on toodud meetmed, mis peavad tagama sel perioodil erinevate õigusaktidega kehtestatud jäätmehooldusalaste normide täitmise.

Riigi Jäätmekava põhieesmärk on: . jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. . seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel. Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel - see põhimõte on EL kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (2002) ja ka Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030. . põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: vältida jäätmeteket, kui see on võimatu, siis tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta, viia prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

Kui eelmise jäätmekava märksõnadeks olid: keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine; tootjavastutuse rakendamine probleemtoodetele (elektroonika, vanarehvid jne) ning korraldatud jäätmeveo rakendamine, siis uue jäätmekava märksõnaks on JÄÄTMEKÄITLUSE HIERARHIA.

Jäätmekäitluse hierarhia on jäätmete käitlusvõimaluste pingerida, mille puhul tuleb valik teha järjekorranumbrite alusel, kasutades käitluseks esimest võimalikku meetodit: 4. Jäätmetekke vältimine 5. Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine 6. Jäätmete taaskasutamise laiendamine a. otseses ringluses (korduvkasutamine) b. materjaliringluses c. bioloogilistes protsessides (kompostimine) d. energeetiliseks otstarbeks (põletamine) 7. Keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine 8. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine (n. ladestamine)

Selle pingerea tõsine rakendamine peab aitama jäätmehoolduse taseme tõsta nii kõrgele, et täidetakse erinevate õigusaktidega sätestatud nõuded ning välditakse jäätmetest põhjustatud elukeskkonna halvenemist tulevikus. Tegemist on põhimõtteliselt keskkonnakahjude ja rahaliste kulutuste vähendamise ennetusprintsiibiga, vastupidiselt 90-ndate aastate jäätmehooldusega, kus keskenduti peamiselt jäätmetekitajatelt jäätmete kogumise ning nõukogudeaegse kahju likvideerimisega.

Jäätmekava ajaline haaratus – üleriigiline jäätmekava haarab ajavahemiku 2008-2013. a. 1. kavandataval perioodil peab oluliselt kasvama probleemtoodete jäätmete ja pakendijäätmete kogumine ning taaskasutamine;

30 2. biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine prügilatesse ladestatavates olmejäätmetes - alates 16. juulist 2010. a ei tohi see olla üle 45 massiprotsenti ja alates 16. juulist 2013. a üle 30 massiprotsenti;

Riikliku jäätmekavaga sätestatakse järgmised eesmärgid ja rakendusmeetmed nende saavutamiseks (toodud on ainult Kuusalu valda, kui kohaliku tasandi jäätmehoolduse korraldajat puudutavad osad): 1. JÄÄTMETE VÄLTIMINE JA VÄHENDAMINE NING TAASKASUTAMISE SUURENDAMINE 1.1. MEEDE – Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise suurendamine 1.1.1. TEGEVUS – Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise arengukava 1.2. MEEDE – Jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine 1.2.1. TEGEVUS – Jäätmejaamade ehitamine 5 1.2.2. TEGEVUS – Üleriigilise pakendijäätmete kogumisvõrgustiku arendamine 6 1.2.3. TEGEVUS – Elektroonikaromude kogumisvõrgustiku täiendamine 7 1.2.4. TEGEVUS – Romusõidukite kogumisvõrgustiku täiendamine 8 1.2.5. TEGEVUS – Biolagunevate jäätmete vähendamine ladestatavates olmejäätmetes 1.2.6. TEGEVUS – Üleriigilise ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine 9 2. JÄÄTMETE LADESTAMISEST JA LADESTAMISTEHNOLOOGIAST TULENEVA KESKKONAMÕJU JA –RISKI VÄHENDAMINE 2.1. MEEDE – Tavajäätmete kõrvaldamisel kaasneva keskkonnamõju vähendamine ja optimaalse jäätmekeskuste (koos prügilaga) võrgustiku rajamine 2.1.1. TEGEVUS – Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine 2.1.2. TEGEVUS – Uute piirkondlike jäätmekäitluskeskuste rajamine 2.1.3. TEGEVUS – Rajada üle-eestiline tervishoiul tekkivate jäätmete käitlusvõrgustik 2.2. MEEDE – Hüljatud jäätmete ja saastunud pinnase keskkonnaohutu käitlemine 2.2.1. TEGEVUS – Saastunud pinnase likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel 2.2.2. TEGEVUS – Vanades mahutites olevate ohtlike vedeljäätmete likvideerimine 3. KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE 3.1. MEEDE – Jäätmekäitlusalaste kampaaniate läbiviimine ja juhendmaterjalide koostamine 4. JÄÄTMEHOOLDUSE EDENDAMINE 4.1. MEEDE – Omavalitsuste jäätmekorraldusliku suutlikkuse tõstmine 4.1.1. TEGEVUS – Omavalitsuste haaramine jäätmealasesse koostöövõrgustikku 4.1.2. TEGEVUS – Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate osatähtsuse suurendamine.

5 Üldiseks printsiibiks, et jäätmejaam paikneb jäätmetekitajast 10...20 km kaugusel. 6 Arendada välja ühtlane pakendijäätmete kogumise võrgustik. Linnades 1 punkt iga 1000 el kohta (500 m kaugusel), maapiirkondades 1 km kaugusel. 7 Kogumisvõrgustik baseerub põhiliselt olemasolevatel ja rajatavatel jäätmejaamadel. 8 Et kogumispunkt oleks ca 50 km kaugusel. 9 Maapiirkondades koos jäätmejaamade võrgustikuga.

31 Kuusalu valla jäätmehooldusalased eesmärgid ning meetmed Jäätmehoolduse korraldamisel on lähtutud üldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest:  terviklikkuse põhimõte – jäätmete tekke vähendamine ja maksimaalse taaskasutust võimaldava tehnoloogia rakendamine tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis;  “saastaja maksab” põhimõte – jäätmetekitaja kohustub kandma kõik kulutused jäätmete käitlemisele ning nendest põhjustatud keskkonnakahjustuste likvideerimisele;  elutsükli põhimõte – kajastada toote omahinnas kõik keskkonnakaitselised kulutused kogu toote elutsükli jooksul (sealhulgas hilisemalt tootest tekkinud jäätmete käitlemise kulud);  “tootja vastutuse” põhimõte – kui tooted on muutunud jäätmeteks, peab tootja korraldama nende kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures ulatuses;  läheduse põhimõte – jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal keskkonnanõuetele vastavas ning parimat tehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas;  jagatud vastutuse põhimõte – jäätmehoolduses rakendatavad meetmed jagatakse osapoolte vahel selliselt, et need annavad parima tulemuse.

Lisaks eeltoodud põhimõtetele on eeldatud, et lähiaastatel piirkonna elanike arv oluliselt ei kasva. Samas aga suureneb kindlasti olmejäätmete kasv, seda tingituna elanike elatustaseme kasvust ja tarbimisharjumuste muutumisest. Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad kõik piirkonna jäätmetekitajad. Seetõttu suureneb vajadus taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsema korraldamise järele. Arvestades, et taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine, on peamine võimalus jäätmetekitajatel igapäevase jäätmehooldusega seotud kulutusi kokku hoida, peaks kõigil jäätmetekitajatel olema võimalikult võrdsed võimalused jäätmetest vabanemiseks. Seepärast on piirkonna jäätmehoolduse planeerimisel suuremat tähelepanu pööratud hajaasustusega piirkondade kaasamisele korraldatud jäätmekogumissüsteemiga.

Kuusalu vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esimene tasand – jäätmete liigitikogumine nende tekkekohal. Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand) – elanikkonnalt liigitikogutud jäätmete vastuvõtmine jäätmejaamas ning väiksemates kogumispunktides. Samuti arendatakse koos reoveesette käitlusega teiste orgaaniliste jäätmete kompostimist (eelkõige haljastusjäätmed, hiljem ka teised biolagunevad olmejäätmed). Kolmas tasand – jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine. Kuusalu valla mõistes peaks olema kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks segaolmejäätmete osas Jõelähtme prügila ning OÜ Ecocleaner MBT tehas ning jäätmekütuse osas Kunda Nordic Tsement AS. Tõenäoliselt lisanduvad nende juurde lähiaastatel Iru Elektrijaam ja/või Väo jäätmepõletustehas.

32 Jäätmehoolduse üle kontrolli saavutamine EESMÄRK  Jäätmevoogude kohta tõepärase informatsiooni kogumine.  Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajate tõhus kontrollimine.  Saada järgmiseks korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamiseks TEGELIKUD andmed Kuusalu valla jäätmevaldajate ja jäätmevoogude kohta.  Saada ülevaade Kuusalu vallas tegelikult tegutsevatest ettevõtetest.

MEETMED:  Jäätmevaldajate registri uuendamine ning tarkvarapõhise registri rakendamine;  Kuusalu vallas tegutsevatest ettevõtetest ja nende jäätmehooldusest ülevaate saamine;  Selekteerida ettevõtetest välja jäätmearuande esitamise kohustusega ettevõtted 10;  Koostöö Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla osakonnaga ettevõtetepoolsete jäätmearuannete esitamise kvantiteedi tõstmisel;  Ettevõtete jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade kohustusliku koostamise määratlemine.

KORRALDUS:

Jäätmevaldajate register Registrisse kantavad andmed peavad andma selge ülevaate valla jäätmevaldajatest (ka jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajatest, kes esitavad aruande oma jäätmekäitluse kohta), nende kasutatavatest jäätmemahutitest (mahutite arv, maht, tühjendamise sagedus), jäätmevedaja(te)st. Kindlasti peaks registrisse kandma ka tekkinud jäätmekogused ning reaalne konteinerite tühjendamise tihedus, mis saadakse jäätmevedajatelt. Omavalitsus peaks kindlasti omama järgmisi andmeid: tekkivate jäätmete kogused jäätmeliikide lõikes (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, vanapaber ja papp, suurjäätmed jt). Registrisse tuleks lisada avalike pakendikogumiskonteinerite andmed ning jäätmejaamast ja kogumispunktidest kogutud jäätmed. Seega peab jäätmevaldajate register kajastama nii korraldatud jäätmeveo kui jäätmete taaskasutussüsteemi läbi kogutavaid jäätmeliike ja – koguseid. Hetkel kasutatav register kajastab Kuusalu valla jäätmevaldajate andmeid ning märget nende liitumise ning jäätmehoolduse üldtingimuste kohta.

Tegevused jäätmevaldajate registri arendamisel prioriteetsuse järjekorras:  Kahe registri (Kuusalu ja endise Loksa valla) kokkuviimine üheks registriks;  Jäätmevaldajate registris eraisikute ja ettevõtete/asutuste eristamine;  Arvutiprogrammipõhisele registrile üleminek;  Registrisse jäätmeveo teostamisest ülevaate lisamine – jäätmeveo tegelik sagedus;  Registrisse teiste jäätmeliikide ja kogumiskohtade lisamine: 1)kogutavatest jäätmeliikidest: biolagunevad jäätmed, paberi-papijäätmed, suurjäätmed; 2) pakendikogumiskohad, jäätmejaam ning kogumispunktid.

10 Jäätmearuande peaks esitama kõik aruande kohuslased vastavalt Jäätmeseaduse §116 ja §117.

33 Jäätmehoolduse aruandlus Jäätmete tekke ja edasise käitlemise iseloomustamisel saab aluseks võtta keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 138 „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ (RTL, 06.01.2005, 3, 11) kohaselt keskkonnateenistusele kord aastas esitatavaid jäätmearuandeid.

Jäätmeseaduse järgi esitavad vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks järgmised isikud: . jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omav isik; . jäätmeseaduse § 74 kohaselt tegevuskohajärgses keskkonnaametis registreeritud isik (s.o. isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest; samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik).

Keskkonnaametil on õigus nõuda peale nimetatud isikute jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav, kuid kellede tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas.

Eeltoodud regulatsiooni alusel aruandekohuslaseks määratud juriidilised isikud peavad esitama jäätmearuande keskkonnaametile iga aasta. Kuna riikliku aruandesüsteemi statistiline osa ei anna täpset ülevaadet ettevõtetepõhise jäätmeliikumise kohta, tuleks täpsema ülevaate saamiseks teha Kuusalu Vallavalitsusel koostööd Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regiooniga.

Kõik Kuusalu valla jäätmearuande kohuslased peavad esitame vormikohase aastaaruande, mis käsitleb eelmise kalendriaasta jäätmekäitlustegevust, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile hiljemalt 20. jaanuariks. Jäätmearuande vorm on toodud eelnimetatud keskkonnaministri määruse nr 138, lisas 1 ning Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse koduleheküljel www.keskkonnainfo.ee/jaatmed/.

Juriidilised isikud, kes ei ole kohustatud iga-aastast jäätmearuannet esitama, peavad pidama ettevõttesiseselt arvestust tekkivate jäätmeliikide ja –koguste üle ning esitama Kuusalu Vallavalitusele andmed kord aastas. Esitatud andmed peaks koosnema järgmistest osadest: Ettevõte nimi Tekkivad jäätmed Jäätmekogus Teistele üleantud Ise käideldud ………….. ………………. ………………. ………………… ………………..

Ettevõtete jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine Jäätmeseaduse § 44, lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse organ nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt Jäätmeseaduse § 39 nõuetele vastava jäätmekava koostamist ja omavalitsusele esitamist, kui see on vajalik omavalitsuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

34 Ettevõtete jäätmekava koostamise eesmärgiks on korrastada ja juhtida Kuusalu valla haldusterritooriumil tegutsevate või tegevust alustavate ettevõtete ja asutuste tähelepanu ettevõttes tekkivate jäätmete käitlusele, leidma võimaluse jäätmetekke vähendamiseks ning kasutama tootmises keskkonnakaitseliselt parimat võimalikku tehnoloogiat.

Jäätmeseaduse § 116 kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Sama seaduse kohaselt on jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isik kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Kuusalu vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused peavad lisaks jäätmeseadusele11. ja Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale täitma järgmisi jäätmekäitlusega seotud kohustusi: 1) jäätmetekitajad, kes annavad üle rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid aastas, esitavad Kuusalu Vallavalitsusele kui ametiasutusele aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul; 2) autoremondi, -hoolduse või -lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima ohtlike jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseks ohtlike jäätmete käitlusettevõttega lepingu; 3) meditsiiniasutused ja -ettevõtted peavad jäätmete kogumiseks kasutama spetsiaalseid kogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja, kus on toodud ettevõtte või asutuse jäätmekäitluse kirjeldus ning jäätmekäitlusettevõte nimi, kellele jäätmed üle antakse; 4) juriidilised isikud, kellelt keskkonnaministri kehtestatud tingimustel ja korras ei nõuta jäätmeloa olemasolu, on kohustatud ennast Keskkonnaministri 20. aprilli 2004 määrusega nr 18 „Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi“ sätestatud alustel registreerima Keskkonnaametis. 5) ettevõtted, kes alustavad oma tegevust Kuusalu vallas ja vajavad jäätmeseaduse § 75 lõige 1 sätestatud jäätmeloa omamise kohustustust jäätmete tekitamiseks on kohustatud Kuusalu vallavalitsusele kui ametiasutusele esitama ettevõtte jäätmekava, kus on ülevaade tootmisest ja jäätmehoolduse korraldamisest.

Jäätmetekke vältimine ning –koguste vähendamine EESMÄRK  Stabiliseerida olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete teke inimese kohta aastaks

11 Jäätmeseaduse §44 lg 4 – kohaliku omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt Jäätmeseaduse §39 lg 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

35 2015. aastaks.  Korduvkasutatavate materjalide kasutamise ja jäätmete korduskasutamise suurendamine.  Tagatisrahaga kaetud korduvkasutatava pakendikogumissüsteemi efektiivne rakendamine – esmalt hetkeolukorrast ülevaate saamine ning seejärel tagada ringlussevõtt 90% ulatuses 5 aasta jooksul.

MEETMED:  Jäätmete kordus- ja taaskasutusse suunamine;  Korduvkasutatavate materjalide kasutamise suurendamine, millede kasutamine on võimalik selliselt, et need ei muutu vahepeal jäätmeteks: . tagatisrahaga kaetud pakendikogumise rakendamine kõikides pakendimüügikohtades; . ettevõtetes materjalide ja kõrvaltoodete (jääkide, praakmaterjalide) korduskasutamine/ümbertöötlemine; . kasutatud materjalide korduskasutamine – kasutatud pakkematerjalide (n. puidukile, pakkelindid jne) ja ehitusmaterjalide korduskasutamine.  Elanike üldise keskkonnateadlikkuse tõstmine, sh jäätmekäitlusalane teavitustöö – elanike informeerimine: . meedias ja avalikes kohtades – info levitamise võimalused: ajalehes, Internetis, kauplustes, valla avalikes teabepunktides, raamatukogudes, õppeasutustes, infovoldikute jagamine elanike postkastidesse jm; järgmiste jäätmemajanduse valdkondade kohta: korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduseeskirjad, jäätmete üleandmiskohad, jäätmekäitlus – kompostimine, pakendi ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete liigiti kogumine; eelkõige tuleb anda infot muudatuste kohta jäätmemajanduses ning ergutada elanikke jäätmeid liigiti koguma; . teavitustöö infopäevade, jäätmekäitlus- ja heakorrakampaaniate toimumise ajal; . selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides – vastavasisulised õppetunnid, mängud, konkursid; . säästvate tarbimisharjumuste propageerimine.

KORRALDUS:

Pakendijäätmete kogumine  Pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon – korraldab pakendite vastuvõttu müügipunktides või kogumispunktides (taara kokkuostupunktid), korraldab tagatisraha liikumise ning katab kaubandusettevõtete tehtud kulutused pakendite vastuvõtule (vastavalt omavahelisele kokkuleppele);  Kaubandus e. müügipunktid – võtavad vastu tarbijalt tagastuspakendi, tagastavad tarbijale tagatisraha ning ladustavad ajutiselt tagastuspakendi. Seejärel annavad kogutud pakendikogused üle taaskasutusorganisatsioonile;  Tarbija – tagastab müügikohta sealt ostetud või samalaadse, tagatisrahaga kaetud, pakendi ning saab tagasi kauba soetamisel makstud tagatisraha. Pakend peab olema säilinud vormiliselt algsel kujul. Süsteemis osalemine on vabatahtlik;

36  KOV – määrab oma jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks müügikohad, millistes tuleb vastu võtta tagatisrahaga kaetud pakendit ning pakendiliigid, milliseid vastu võetakse. Kontrollib müügikohtade lepingute olemasolu taaskasutusorganisatsiooniga ning müügipunktide omavahelisel kohustuse jagamisel koostöölepingute olemasolu. Omavaheline delegeerimine peab olema kirjalikult fikseeritud.

Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine Käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide elluviimine sõltub lisaks Kuusalu valla kui kohaliku omavalitsuse organi pingutustest loomaks võimalusi jäätmeid keskkonnaohutult käidelda, elanike (jäätmetetekitajate – jäätmevaldajate) keskkonnaalasest teadlikkusest, hoolivusest oma elukeskkonna suhtes ning soovist seda parendada. Suurimaks takistuseks jäätmehoolduse arendamisel on müüt, et jäätmekäitlus on elanike jaoks liiga kallis teenus. Arvestades Eesti keskmist palka ja käesolevas jäätmekavas toodud segaolmejäätmete konteinerite keskmist ühekordset tühjendushinda võib väita, et otsesed kulud jäätmehooldusele moodustavad max 1% elaniku sissetulekust. Probleemiks on hoopis tõsiasi, et kulusid tekkinud jäätmete käitlemisele on raske vältida – INIMENE TEKITAB ALATI JÄÄTMEID. Igapäevasest keskkonnanõuetele vastavast jäätmekäitlusest kallim on hoopis tagajärgede likvideerimine, millega on viimased 10 aastat läbi SA Keskkonnainvesteeringute keskuse tegeletud. Seetõttu on vajalik ja odavam jäätmeid koheselt, pärast nende tekkimist õigesti käidelda.

Aspektid, millele tuleb elanike tähelepanu juhtida:  Jäätmete kohene keskkonnaohutu käitlemine on odavam, kui tagajärgede likvideerimine;  Igapäevased kulud jäätmehooldusele on oluliselt odavamad kui mistahes teised olmekulud (elekter, küte, televisioon, telefon jne);  Igapäevaseid jäätmehoolduskulusid on võimalik vähendada, selleks tuleb: o jäätmeid liigiti koguda ja kasutada jäätmete liigiti äraandmise võimalusi, mis on elanike jaoks tasuta; o kasutada eelkõige võimalusi pakendijäätmete ja paberi-papi eraldikogumiseks, sest need moodustavad mahuliselt suurema osa (ca 60%) tekkivatest olmejäätmetest; o valida endale sobiva suurusega kogumiskonteiner, et mitte maksta pooliku aga suurema konteineri tühjendamise eest rohkem (hind on konteineri mahu järgi); o leida võimalused biolagunevate jäätmete kompostimiseks kodumajapidamistes (biolagunevad jäätmed moodustavad ca 20% olmejäätmete mahust ning ca 40% massist), kasutades näiteks kompostrit. Korrektse kompostimise lisatulemiks on veel kodumajapidamises kasutatav kompostmuld.

Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et pelgalt jäätmehoolduseeskirjade kehtestamine jäätmeseaduses ettenähtud tähtajaks ei reguleeri ega korralda jäätmehooldust iseenesest ilma teavitamise ja kontrollita.

37 Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised:  jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega;  inimesele tuleb teadvustada enda rolli jäätmete tekkes;  jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; teatud kampaaniaid ja üritusi võib korraldada perioodiliselt (näiteks ohtlike jäätmete kogumisreidid, jäätmete sorteerimise propageerimise kampaaniad);  teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine – selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet, st kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; näiteks kui ohtlike jäätmete suhtes antakse teavet nende iseloomu ja kogumise kohta, siis peab ohtlike jäätmete kogumispunkt olema sisuliselt valmis; samas vajavad elanikud aega rakendatud abinõudega kohanemiseks;  teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt);  info edastamine peaks toimuma mitmeid allikaid pidi – kohalik ajaleht, infobrošüürid avalikes kohtades, elanike postkastidesse, infopunktis, internet, televisioon, raadio jm.; samuti võib korraldada jäätmekäitlusalaseid infopäevi näiteks korteriühistutele, ettevõtetele ja asutustele;  elanike kaasamine teatud otsuste tegemisse aitab neil tunnetada oma osalust valla juhtimises ja tõstab nende huvitatust ning teadlikkust valla probleemidest.  selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada erinevate sihtgruppidega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, koolilapsed), asustust/elukohta (eramajad/korterelamud; hajaasustus/tiheasustus). Teabe edastamiseks on olemas erinevaid kanaleid, mis on samuti suunatud erinevatele sihtgruppidele.

Kuusalu vallas planeeritakse 3 erinevas vormis teavitustööd : 1. üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest. Väljund – seminarid, koolitused, õppepäevad, viktoriinid koolides jne. 2. konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne. Väljund – seminarid, artiklid ajalehes- koduleheküljel, voldikud jne. Suuremat tähelepanu pööratakse just täiskasvanute koolitamisele. Selles osas tehakse koostööd kodanikuühendustega, näiteks külaseltsid. 3. jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada. Väljund – seminarid, artiklid, pilootprojektid jne. Koostööd tehakse jäätmekäitlusettevõtete ja kodanikuühendustega.

38 Korraldatud jäätmevedu EESMÄRGID  Liita korraldatud olmejäätmeveoga 90% jäätmetekitajatest 31.12.2015. aastaks.  Tagada korraldatud jäätmeveo raames biolagunevate jäätmete kõrgem liigitikogumise efektiivsus.  Suurjäätmete kogumise teenuse reaalne rakendamine.

MEETMED:  Järelevalve tõhustamine.  Jäätmeveolepingute sõlmimise propageerimine.  Koostöös jäätmevedajaga biolagunevate jäätmete kogumisvõimaluste parendamine.  Jäätmeveoalase informatsiooni jagamine.

KORRALDUS Järelevalve tõhustamise tähtsamaiks osaks on jäätmevaldajate registri arendamine. Jäätmeveoga liitunute osakaalu tõstmiseks tuleks läbi viia regulaarselt „lepingute sõlmimise päevi“, kus koostöös jäätmevedajaga jagatakse jäätmehooldusalast informatsiooni ning antakse võimalus kohapeal sõlmida veolepinguid.

Biolagunevate jäätmete liigitikogumise efektiivsuse tõstmiseks tuleb tagada selleks piisav motivatsioon. Peamiseks motiveerimise võimaluseks tajutav hinnavahe, võrreldes segaolmejäätmete teenuse hinnaga. Eesmärgi saavutamiseks tuleb leida, koostöös jäätmevedajaga vastavad võimalused.

Arvestades, et suurjäätmete (näiteks vanamööbel) üleandmine on suhteliselt soodne, on selle teenuse vähene kasutamine tingitud tõenäoliselt vähesest informatsioonist. Seetõttu tuleb koostöös vedajaga regulaarselt korraldatud jäätmeveo teenuse võimalusi ning tingimusi.

Jäätmete taaskasutamise suurendamine ning jäätmete ohtlikkuse vähendamine Taaskasutatavate jäätmete käitlemise korraldamise eesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid, suurendada erinevate materjalide kordus- ja taaskasutust. Jäätmeseaduse kohaselt on prügilatesse keelatud töötlemata12 jäätmete ladestamine, samuti segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine.

Arvestades, et käesoleval ajal puuduvad otsesed nõuded ja piirid, millest alates loetakse olmejäätmed sorteerituks, planeeritakse kogu jäätmete liigitikogumise ja taaskasutamise süsteem Kuusalu vallas selliselt, et piirkonnas oleks efektiivne jäätmete kohapeale liigitikogumine ning rakendatud kõik Jäätmeseaduses toodud sorteerimise ja taaskasutusse suunamise meetmed tagamaks Jäätmeseaduse § 35 tingimused ning liigiti koguda: 1) paber ja kartong (20 01 01);

12 Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

39 2) pakendid (15 01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga ‘*’ tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) vanarehvid (16 01 03) kaasa arvatud, elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39); 8) suurjäätmed (20 03 07); 9) metallid (20 01 40).

Regulatsiooni kohaselt loetakse jäätmed töödelduks, kui omavalitsuse poolt on tagatud esimese nelja jäätmeliigi liigitikogumise võimalused. Eelmistes peatükkides toodu järgi võib tõdeda, et Kuusalu vallas on vastavad kogumisvõimalused loodud ning kogutud jäätmeid tuleb lugeda töödelduks. Samas tuleb tagada kogumissüsteemide efektiivsuse oluline tõus lähiaastatel.

Jäätmete efektiivse taaskasutamise eelduseks on:  jäätmete kohtsorteerimine nende tekkekohas (n. majapidamistes);  jäätmete liigitikogumine nende tekkekohas ning kogumispunktides ja –konteinerites;  liigitikogutud jäätmete materjalipõhine puhtus;  kogutud jäätmete kriitiline kogus, millest alates on nende taaskasutamisse suunamine otstarbekas;  inimeste jäätmehooldusalane teadlikkus ja hoolivus;  omavalitsuse tasandil jäätmete liigitikogumise võimaluste olemasolu;  liigitikogutud jäätmete reaalse taaskasutusvõimaluse, -tehnoloogia olemasolu.

EESMÄRK  Suurendada kortermajades liigitikogutud biolagunevate köögijäätmete kogust 75%-ni (ca 208 tonni aastas) tekkivatest olmejäätmetest 13;  Aia- ja pargijäätmete kogumine nii valla avalikelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt kui ka elanikelt ja nende kompostimine koos reoveesettega Kiiu aleviku endise reoveepuhasti territooriumil;  Tagada pakendijäätmete kogumisefektiivsus vähemalt 60% ulatuses müüdud pakendi kogumassist, 404 tonni (hetkel ca 160 tonni aastas); Mugava ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku loomine kõikidele Kuusalu valla elanikele.  Koguda aastaks 2015 ühe Kuusalu valla elaniku kohta vähemalt 4 kg olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid aastas, ca 27 tonni (hetkel ca 11 tonni).  Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega, kui ehituse käigus tekib rohkem kui 5 tonni ehitusprahti;

 13 Biolagunevate jäätmete kogumisel on oluline teada, et prügilasse ladestavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: - üle 45 massiprotsendi alates 16.07.2010.a. - üle 30 massiprotsendi alates 16.07.2013.a. - üle 20 massiprotsendi alates 16.07.2020.a. Hetkel moodustavad biolagunevad jäätmed ca 56% ladestavatest segaolmejäätmetest.

40  Vähendada segunenud ehitus-lammutusjäätmete üleandmist, kuna need suunatakse ladestamisele prügilasse;

MEETMED:  Rajada jäätmejaam koostöös Loksa linnaga, kus võetakse vastu ka ehitus- lammutusjäätmeid;  Ehitatakse välja Kuusalu valla kompostimisplats;  Arendatakse edasi Kiiu aleviku jäätmejaama;  Rajada jäätmete liigitikogumise punktid suurematesse asulatesse: Kuusalu alevik, Kolga alevik, Valkla küla, Viinistu küla, Vihasoo küla. Jäätmekogumispunktis võetaks vastu ohtlikke jäätmeid (paigaldatakse spetsiaalne ohtlike jäätmete kogumiskonteiner), pakendijäätmeid, elektroonikajäätmeid, suurjäätmeid), vanarehvid jne;  Toetatakse OÜ Hiiu Seafarmi biogaasijaama rajamise projekti, mis võiks olla üheks võimaluseks liigitikogutud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete käitlusvõimaluseks Kuusalu vallas. Täpsemad võimalused biolagunevate jäätmete käitlemisel selgitatakse välja ehitus-projekteerimise käigus;  Viiakse läbi regulaarselt ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumisreide, keskendudes peamiselt hajaasustusega piirkondadele;  Elanikkonna ja ettevõtjate seas ulatusliku teavitustöö läbiviimine jäätmete sorteerimise vajalikkusest/kasulikkusest ning jäätmete kogumismeetodite, -võimaluste ja taaskasutamise kohta; näiteks eramute elanikele/valdajatele tutvustada lähemalt kompostimise võimalusi, tehnoloogiaid;  Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumine ja kogumissüsteemile peab olema oluliselt odavam kui segaolmejäätmete üleandmine, mis omakorda hoiab kokku igapäevaseid jäätmehoolduse kulusid ja motiveerib elanikke jäätmeid liigiti koguma.  Suuremad ettevõtted peavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks rakendama liigitikogumist ning paigaldama selleks kogumiskonteinerid (vastavalt ettevõtte tegevusvaldkonnale vähemalt ohtlikud, paberi-papi, puidu, metalli ning pakendijäätmete) – liigitikogumise korraldus tuleb määratleda ettevõtte jäätmekavas.  Ehitusjäätmete tekkimisel tuleb need liigiti koguda (eraldi puit, kivid, metall, klaas). Samuti tuleb eraldada ohtlikud jäätmed: 1) asbesti sisaldavad materjalid, 2) värvide, naftasaaduste jt ohtlike ainetega saastunud materjalid (kivid, pinnas, puit jms), 3) puidukaitsevahenditega immutatud puitmaterjalid.

41 Jäätmehoolduse rahastamine Üks olulisemaid teemasid jäätmemajanduse valdkonnas on nn “saastaja maksab” printsiip, mis jäätmeseaduse kohaselt tähendab, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja. Ehk teisisõnu kõik isikud peavad enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise eest ka maksma.

Tihti ei kata jäätmekäitluse kulutusi otseselt jäätmetekitaja, vaid need katab vald oma eelarvest. Seetõttu on tekkinud olmejäätmevaldajal illusioon, et see ongi valla kohustus ning ise ei pea sentigi jäätmete käitlemise eest maksma. Taoline suhtumine ning valla nõusolek finantseerida nimetatud kulutusi on mõjunud pärssivalt jäätmeseaduse põhieesmärgi – jäätmetekke vähendamisele ja taaskasutamise suurendamisele.

Jäätmekäitluse süsteemi ümberkorraldamine tõstab jäätmekäitluse hinda. Lähimal perioodil põhjustavad hinnatõusu järgmised faktorid: . uute jäätmekäitluskohtade rajamine (investeeringud) ja nende jooksvad kulud, sh prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde kulud, keskkonnatasude tõus; . suurenevad jäätmete transpordikulud; . ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamisega seotud kulud; . jäätmehoolduse üldised kulud nagu planeerimine, uuringud, selgitustöö.

Jäätmekäitluse rahastamise osas võib kohaliku omavalitsuse jaoks olulised aspektid tinglikult jagada Jäätmeseadusest tulenevalt alljärgnevalt: . jäätmehoolduse korraldamine – korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine, sh korraldatud jäätmeveost jäätmevaldajate vabastamine. Samuti kindlustada jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele ja kokkukandepunktidele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. . jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; . jäätmete sortimise korraldamine - jäätmejaamade, sorteerimis- ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamine ja haldamise korraldamine; . jäätmekäitluskohtade rajamine - kodumajapidamistes tekkivate taaskasutavate jäätmete kogumiseks rajatavad jäätmejaamad ning jäätmete liigitikogumise punktid ja nende jooksvate kulude katmine; . ohtlike jäätmete kogumise korraldamine - kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine (v.a tootja vastutusega jäätmed); . keskkonnajärelevalve teostamine

Jäätmevaldajate kulud Jäätmevaldajate kulude allikaks on keskkonnakaitse ja jäätmehoolduse üldpõhimõte – saastaja maksab. Saastaja maksab printsiibist lähtuvalt peab jäätmete tekitaja rahastama enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise.

42 Jäätmevaldajate otsesed kulud jäätmehooldusele on seotud nende poolt tekitatud segaolmejäätmete üleandmisega korraldatud jäätmeveo kogumissüsteemile. Korraldatud jäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud.

Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad on toodud tabelis 5.1.3.7-1. Lisaks korraldatud jäätmeveo raames üleantavate segaolmejäätmete kuludele, tuleb jäätmevaldajatel kanda tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega seotud kulud ning alates 2009.a. ka biolagunevate köögijäätmete käitlemisega seotud kulud (võimalikud biolagunevate jäätmete käitlemise piirmäärad on toodud käesoleva jäätmekava lisas 3).

Jäätmevaldaja (va juriidiline isik) ei pea tasuma järgmiste jäätmete üleandmise eest: o Pakendijäätmed; o Paberi- ja papijäätmed; o Ohtlikud jäätmed; o Probleemtoodete jäätmed, sh. elektroonika ja vanarehvid; o Suurjäätmed.

Kuusalu Vallavalitsuse kulud o Ohtlike jäätmete kogumine; o Paberi- ja papijäätmete kogumise osaline finantseerimine. o Jäätmetekogumise kohtade väljaehitamine (omafinantseering KIK-i projektis): jäätmejaam, kompostimisplats ning jäätmete liigitikogumise punktid; o Eelnimetatud jäätmekogumiskohtade haldamine.

Vastavalt Keskkonnatasude seadusele 07.12.2005, jõustunud 01.01.2006.a (RT I 2005, 67, 512) on keskkonnatasu maksmise eesmärk erinevate saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimaliku kahju. Vastavalt seadusele jagunevad keskkonnatasud kaheks: 1) loodusvarade kasutusõiguse tasuks, 2) saastetasuks. Saastetasu ei maksta jäätmete viimisel keskkonda kui viidav kogus on väiksem kui Jäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa kohustuslikkuse alampiir ning jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses.

Eelnimetatud seaduse § 21 kohaselt on saastetasumäärad olmejäätmete kõrvaldamisel (n. prügilasse ladestamisel) alates 01.01.2009.a. 156,5 kr. Keskkonnatasude seaduse § 15 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkonda viimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisel laekub 100% saastetasust riigieelarvesse. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse ei kanta keskkonnanõuetele mittevastavasse prügilasse ladestamisel suurendatud saastetasu osa, mis läheb kõik riigieelarvesse.

Kuusalu valla eelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse Kuusalu valla jäätmehoolduse arendamiseks ning käesoleva jäätmekava tegevuskava täitmiseks.

43 Lisaks kasutatakse Kuusalu valla jäätmehoolduse arendamisel välisabi, koostades projektitaotlusi RIP-i (riiklike investeeringute programm), Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) ning EL struktuurifondidesse, Ühtekuuluvusfondi.

44 Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, ning võib olla nii otsene kui kaudne. . OTSENE KESKKONNAMÕJU - loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine, jäätmekäitluskohtade rajamine; . KAUDNE KESKKONNAMÕJU - prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu

Suurima otsese keskkonnamõju ja –kasutusega tegevuseks Kuusalu valla jäätmehoolduses on spetsiaalsete jäätmekäitluskohtade rajamine reoveesette ja biolagunevate ning taaskasutavate liigitikogutud jäätmete käitlemiseks.

Jäätmekäitluskohtade rajamine Käesoleva jäätmekava kohaselt planeeritakse Kuusalu valda jäätmete kompostimisplatsi rajamist ning suurematesse asulatesse jäätmete liigitikogumise punkte. Liigitikogumise punktid ei ole Jäätmeseaduse kohaselt jäätmekäitluskohad, kuna seal ei toimu jäätmete töötlemist, vaid väiksemates koguses kogumine. Oluline on kasutada nõuetekohast kogumistaarat ning mitte jätta jäätmeid pikaks ajaks kogumispunkti seisma. Kompostimisplatsi rajamiseks viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine, mille käigus selguvad täpsemad tingimused ning vastavus erinevatele keskkonnatingimustele.

Jäätmete kogumine Jäätmekäitluse üldise negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Samuti on vajalik kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine, mis on võimalik läbi jäätmete sorteerimise nende tekkekohal. See tagab kogutud jäätmete parema liigilise puhtuse, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid paremini kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kogumisel avaldab negatiivset keskkonnamõju eelkõige toidujäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket.

Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel negatiivne mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete ajutine ladustamine kodumajapidamistes suurendab oluliselt ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Selleks tuleb luua kohapealsed võimalused, kus elanikel on võimalik järjepidevalt oma jäätmeid üle anda. Ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada ainult selleks ette nähtud spetsiaalset kogumistaarat.

Omaette tingimused tuleb seada plahvatusohtlikele, süttivatele ja kergestisüttivatele jäätmetele, samuti nakkusttekitavatele ja muudele tervist ohustavate omadustega jäätmeliikidele.

45 Jäätmete vedu Jäätmete veo keskkonnamõju on seotud jäätmete või neis sisalduva materjali võimaliku levikuga keskkonda veo ajal ja transpordivahendi keskkonnamõjuga. Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, sh kasvuhoonegaase, mistõttu majanduslikust otstarbekusest ja ka keskkonnakaitselisest seisukohast tuleb olmejäätmete vedu korraldada kõige optimaalsemalt. Üheks oluliseks jäätmete veoga seotud keskkonnamõjude vähendajaks on korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine, kus jäätmeveo marsruudid on paika pandud ka logistiliselt läbimõeldult. Sel moel vähenevad jäätmeveo masinate poolt läbitavad vahemaad ning väheneb transpordist tingitud keskkonnamõju jäätmekäitluses. Jäätmete kogumine ja vedu tuleb korraldada kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgida kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda, et vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist. Samuti tuleb jäätmete veo keskkonnamõju vähendamiseks oluliselt vähendada Kuusalu vallast välja veetavate jäätmete kogust.

Jäätmete kõrvaldamine Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügilate mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Tavajäätmete prügilatesse ladestatakse tegelikult segajäätmeid, kus on nii olme-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid. Keskkonnamõju ilmneb ka sotsiaalsele keskkonnale, väljendudes lisaks mainitule veel mitmes häiringus (hais, lenduv prügi). Jäätmekavaga kavandatud jäätmetekke vähendamine, tekkekohas sortimine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele (väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk, saasteainete sisaldus nõrgvees ja mõju välisõhu kvaliteedile), samuti väheneb omakorda taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud.

Kuusalu vallas esineb ka jäätmete ebaseadusliku ladestamise probleem. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtades tuleb tugevdada järelevalvet. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle, mis on ka jäätmeseadusega kehtestatud korra üks peamisi eesmärke.

Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang Kuna Kuusalu vallas ei ole tegutsevat prügilat, mis vajaks sulgemist, ei nõua prügilate sulgemine ega katmine rohkem loodusvara kasutamist. Väiksemamõõtmelisema jäätmekäitlusrajatise (jäätmejaam/kogumispunkt, kompostimisväljak) rajamine ei nõua olulises mahus loodusvara kasutamist.

46 Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Nr. Tegevuse / projekti nimi Teostamise Teostaja , Orienteeruv aeg rahastaja maksumus

1. JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLE KONTROLLI SAAVUTAMINE

Jäätmevaldajate registri tarkvara soetamine ja 1.1 2010 KOV 25 000.00 rakendamine

1.2 Igaaastase jäätmevoogude aruande koostamine Pidev KOV *

1.3 Jäätmehoolduse üle järelevalve teostamine Pidev KOV *

JÄÄTMETEKKE VÄLTIMINE NING –KOGUSTE VÄHENDAMINE, KESKKONNATEADLIKKUSE 2. TÕSTMINE

Keskkonnateadlikkuse ja välja ehitatud jäätmekogumissüsteemide tutvustamine: KOV, 1) artiklid ajalehes; kodanikuühendus 2.1 Pidev * 2) infopäevade korraldamine täiskasvanutele; ed, jäätmevedaja, koolid, lasteaiad 3) õpetajate ja koolilaste infopäevade korraldamine ning vanapaberi kampaania korraldamine

KOV, 2.2 Kuusalu valla jäätmekogumisaktsiooni läbiviimine 2010 - 2015 kodanikuühendus * ed, ettevõtted, KIK

Kaasaegsete jäätmekäitlustehnoloogiate tutvustamine 2.3 2010 - 215 KOV, koolid * kooliõpilastele – seminarid, ekskursioonid

KOV, Biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalusi kodanikuühendus 2.4 2010 - 2015 tutvustavate infopäevade teostamine ed, korteriühistud, KIK

3. KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

3.1 Jäätmeveo konkursi korraldamine 2011 KOV *

KOV, 3.2 Lepingu sõlmimise päevade korraldamine Pidev * jäätmevedaja

Biolagunevate jäätmete kogumise rakendusplaani KOV, 3.3 2010 * koostamine jäätmevedaja

3.4 Kaalupõhise jäätmeveo rakendusplaani koostamine 2010 – 2011 KOV *

4. TAASKASUTUSE SUURENDAMINE JA JÄÄTMETE OHTLIKKUSE VÄHENDAMINE

47 Nr. Tegevuse / projekti nimi Teostamise Teostaja , Orienteeruv aeg rahastaja maksumus

KOV, Loksa linn, 4.1 Loksa linna jäätmejaama rajamine 2010 – 2013 KIK

4.2 Kuusalu valla kompostimisplatsi rajamine 2010 – 2015 KOV, KIK 900 000.00

Kiiu aleviku jäätmejaama edasiarendamine:

4.3  Kaalu ja täiendavate jäätmekonteinerite soetamine 2010 – 2015 KOV, KIK 1 500 000.00

 Platsi asfalteerimine ja kogumishoone remont

Viie jäätmete liigitikogumise punkti rajamine Kuusalu 4.4 2010 – 2015 KOV, KIK 500 000.00 valla suurematesse küladesse

4.5 Viie ohtlike jäätmete kogumiskonteineri soetamine 2010 – 2015 KOV, KIK 250 000.00

Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumisreidide 4.6 Iga aasta KOV * korraldamine

KOV, KIK, 4.7 Kortermajade juurde jäätmekogumismajade rajamine 2010 – 2015 100 000.00 korteriühistud

Hinnu Seafarm 4.8 Hinnu seafarmi biogaasijaam 2010 - 2015 OÜ, PRIA, KIK, 10 000 000.00 EAS

Märkus: eeltoodud maksumused on hinnangulised. Projektide täpsem maksumus tuleb selgitada arendustegevuse esimeses etapis (taotluste koostamisel).

48