Kuulametaas Kuusalut

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kuulametaas Kuusalut November 2018 Millest seekord juttu? Kuulame taas Kuusalut Hea Kuusalu valla käekäigust huvitatud lugeja! Oleme Kuusalu valla rahvas muutmisel (volikogu ot- kokku pannud Kuula Kuusalut teise numbri, kus selgita- näitas aasta tagasi vali- sus 2. oktoobril, vt lk 4), me lahti otsuste tagamaid ning anname ülevaate praegu mistulemusega, et käes tee-ehituse korraldamisel kõige aktuaalsematest teemadest. Palume lahkelt meiega on pöördelised ajad. Um- (vt lk 6), paremate spor- kaasa mõtlema, tegema oma ettepanekuid ning avaldama bes 41% valijaid tahtsid, timisvõimaluste loomisel arvamust. Vaid koos avatud vallajuhtimise ning kogukonna et vallajuhtimine läheks (vt lk 3), haridussüsteemi kaasamisega jõuame parimate lahendusteni, kuidas eden- edasi nagu varem - siis, sisu ja korralduse kaas- dada Kuusalu valda. kui niivõrd olulised pol- ajastamisel - ehk kõiges nud ratsionaalsed argu- nüüd ja edaspidi algavate Selle lehe teemad: mendid ja tegelikud sea- tegevuste juures. maamaksumuudatus; dused, vaid võitis see, Riigireformi SA val- tutvustame meie uusi spetsialiste; kes rääkis kõige ilusamini mistab ette paindlikku ja • valla arengukava ja hariduse arengukava aja- ja kõvemini. Samas üle tõhusat riiki. Lähiajaloo • kohastamine; poole vallarahvast on aga kogemuse kohaselt on • riigi plaanidest polügoonil; neid, kes tahavad avatud selle eesmärgi täitmi- Kolga spordiplatsi arendamine; ja argumenteeritud dis- sel edukad riigid, mis on • teeremondi prioriteetsuse valem; kussiooni, kehtivate sea- strateegiliselt juhitud ja • kaasav eelarve; duste austamist ja tões- kohanemisvõimelised • tatud arvutustele ning Valla fotokonkursi eripreemia - “Kevade algus”, ning avatud ja järjekind- argumentidele tuginevat autor Maris Matsi. lad oma riigikorralduse • vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike toetamine; juhtimist. uuendamisel – Kuusalu • valla finantsplaan; meie muutuvas maailmas nimeerida nii palju kui noorsootöö ümberkorraldused; Tänavu juunis moodus- vald on sellise riigi loo- • jätkusuutlik. võimalik varasemast tu- toetatud elamise maja; tasid koalitsiooni viimati misel omavalitsuse pi- • Meie uuenev ja uuen- lenevaid kahjusid. Varem turismiprojekt meretee-maatee; nimetatud valijate esinda- lootprojekt – muudatuste • dusmeelne meeskond on antud garantiikirjade ja mereharidus Kuusalu vallas; jad. On loomulik, et endi- protsessi lõppedes on • jõudnud argumentidele võetud kohustuste tõttu KredExi üürimajade projekt; ne võim võitleb võimu pä- Eestis üks kaasaja tead- tuginedes ja analüüsides ei õnnestu see mitte kõi- • Kuusalu valla hariduse tugikeskus; rast, aga umbmäärasuse ja mistel ja tehnoloogiatel optimeerida valla struk- ges. Küll aga saab teha • vallavara haldus-hooldusasutuse dispetšerteenus; kõhutunde põhjal elu kor- toimiv, paindlik ja tõhus tuuri. Oleme panustanud kaalutud ja analüüsitud • raldav vallavalitsus ei ole vald. valla eelarvestrateegia; hulga ajaressurssi, et mi- otsuseid maksusüsteemi • mürauuringud. • • Vallavalitsuses pikenesid vastuvõtuajad Alates novembrist on kodanike paremaks teeninda- miseks vallamajas pikemad vastuvõtuajad - esmas- päeval kell 8.30-12 ja kolmapäeval 13-18. Kantselei on avatud E, T, N kell 8-16; K 8-18; R 8-14. Muudatus on ka ruumides. Esimesele korrusele kolisid maa, planeeringute ja ehituse spetsialistid, esimesel korrusel on ka sotsiaal- ja hoolekandespetsialistid. Neile kehtivad vastuvõtuajad! Lisaks on esimesel korrusel haridusspetsialist ja haldur. Ülejäänud spetsialistid töötavad teisel korrusel. Nende vastu- võtule tulekuks palume eelnevalt aja kokku leppida. Valla fotokonkursi peapreemia - “Äike merel”, autor Jüri Voit. Kaasav eelarve annab paremini aimu kulutuste planeerimisest Vallavalitsus on välja Kuusalu valda sisse kir- tud ning tuleb teha pidevalt tuleb tuvastada oma isik luslehele Volises, kus saab korral kasutatud Anija val- töötamas kaasava eelarve jutatud, võimalust kaasa valikuid. See tähendab, et isikukoodiga ning seejärel anda oma hääle investee- las (2016 ja 2018), sellega mudelit. Selleks on 2019. rääkida valla pakutavate eelarverea summat saab saab hakata eelarves exceli- ringute poolt, mida vald loodi unikaalne kogukonna aasta eelarvesse prognoosi- teenuste ja investeeringute suurendada ainult selle tabelis muudatusi tegema. peaks kindlasti ellu viima ja omavalitsuse koostöö tud summade põhjal tehtud eelarve koostamisel. võrra, kui palju oled mujalt Tabelit muuta ja tulemu- ja kuhu saab lisada oma mudel, kohaliku koostöö lihtsustatud exceli-tabel, Lisaks demokraatliku ära võtnud. Tabel ei luba se ära saata saavad kõik, ettepanekuid. kiirendi. Lüliti ühendas millest valla IKT-spetsia- eelarve kujunemisele on lõppsummast suuremat kuid arvesse lähevad ainult Anija valla eeskujul ko- kohalike head ideed, oma- list arendab (tulevikus ID- eesmärk anda kõigile soo- tulemit. valda sisse registreeritud handada Kuusalu valda valitsuse, erasektori nõu kaardiga) pilootprojektina vijatele aimu, mida kujutab Kasutajale peaks kaasav kodanike ettepanekud. Li- Lüliti formaadi, mis või- ning toetuse. Valla rahalist isikukoodiga ligipääsetava endast kohaliku omavalit- eelarve välja nägema nii, saks eelarve muutmise maldab teha kaasavat eel- toetust arutame eelarve tabeli. Soovime pakkuda suse eelarve koostamine, et Kuusalu valla kodulehel võimalusele tuleb ka teine arvet nö raamist väljas koostamisel. kõigile kodanikele, kes on kui rahasummad on piira- on viide eraldi lehele, kus viide, mis suunab küsit- meetodil. Lülitit on kahel 2 KUULA KUUSALUT November 2018 Vallavalitsuse meeskonda lisandus sügisel 8 uut spetsialisti Aile Pilberg Peeter Solman Kristiina-Raivi Vilepaju Haldur alates 12. novembrist, Hoolekandespetsialist alates 15. oktoobrist on Kuusalu valla Pudisoo külast. Seni on Kuu- 1. novembrist. Kristiina on Kiiust, ettevõtlus- ja turismikoordi- salu vallas vara omandatud tal on kõrgharidus omandamisel. naator Aile Pilberg Pudisoo ja sellega tegutsetud üsna Seni töötas ta vallavalitsuses pe- külast. Ta sai kõrghariduse eklektiliselt – lähtudes sellest, rede tugiisikuna poole kohaga. Tartu Ülikooli matemaatika- kas ja kust midagi saab ja siis Ta kandideeris hoolekandespet- teaduskonnas ja läbis Estonian kohandatud see kasutusse. sialistiks, kuna südamelähedased Business Schoolis tippjuhti- Halduri esmane ülesanne on on just Kuusalu valla inimesed ja dele mõeldud strateegilise luua tõhus vallavara haldamise sotsiaalvaldkonna areng. Tema juhtimise 2-aastase program- ja hooldamise organisatsioon peamised ülesanded on koostöö mi. Lisaks pedagoogilisele paralleelselt vallavara kaardis- lastekaitsespetsialistiga, erivajadusega isikute ja eakate hoo- tööle on ta olnud Kolga kooli tamisega. Kogu valla kinnisvarale ja tehnikale tuleb koostada lekande korraldamine ning neile vajalike teenuste osutamine. õppealajuhataja ja õpetaja, passid/ülevaated, et teada, mis meil on, mis seisukorras, kas juhtinud ehitusettevõtet, personalitööd ja loonud toimivaid ja milleks meil seda kõike on vaja, millest puudu ja mis üle, ning unikaalseid ärimudeleid majutus- ja toitlustussektoris. ning kuidas teha, et vara säiliks ja teenindaks efektiivseimal Gerli Sveta Pajupuu Viimati on ta tegutsenud koolitaja, mentori ja lahenduskeskse moel valla vajadusi ja huve. Peetri juhtimisel püüame leida Juhtiv maa ja planeeringute coachina. Aile Pilberg: „Uuenduste ja muudatuste ellu viimine töötavad logistikalahendused nii tavareisijate veoks kui kooli- spetsialist alates 12. novembrist, on vesi minu veskile. Mulle meeldib olla pidevas arengus ning bussisüsteemile. Peetril on kogemus Viimsi vallavara halduse Kemba külast. Gerli Sveta Paju- tänapäevases keskkonnas. See töö on suurepärane väljakutse, ja hoolduse juhtimisest. See kogemus koos tänapäevaste puul on magistrikraad õigustea- kus kahtlemata saan rakendada oma teadmisi ja kogemusi.“ lahendustega loob tõhusa koosluse vallavarade parimaks duses ning 2017. aastal lõpetas Koordinaator tegeleb vallas turismi-, turundus- ja ettevõt- teenindamiseks. ta Kehtna Majandus- ja Tehno- lusvaldkonnaga ning rahvusvaheliste ja siseriiklike projekti- loogiakoolis maamõõtja erialal. taotlustega. Aile Pilberg on alustanud tööd sügisel käivitatud jaan varter Ta on olnud ettevõtja, töötades teemadega: turismikoostööprojekti meretee-maatee loomine. maamõõtjana ning eelnevalt Loodav turismitee ühendab mereäärsed ettevõtjad ja loob Sisekontrolör-järelevalveamet- olnud erinevates omavalitsustes uusi ettevõtlus- ja rekreatsioonipunkte. Projekti esialgsesse nik-jurist alates 22. oktoobrist. maakorraldajana (sh Kuusalu vallas aastatel 2003-2004) koostöögruppi kuuluvad Salmistu, Hara, Käsmu sadamate ja Tal on juriidiline kõrgharidus, ametis. Viimane töökoht oli tal Tapa valla maakorraldaja. Võsu Kuurordi eestvedajad. Eesmärk on tuua Kuusalu vald varem on ta töötanud Sisekait- Kuusalu vallavalitsusse kandideeris ta tööle, et võtta vastu laiemalt esile kui väga mitmekülgse looduse ja toimivate seakadeemias õppejõuna ning väljakutse oma koduvallas: “Tunnen Kuusalu valda läbi ja teenustega turismisihtkoht. lõhki. Olen maamõõtjana läbi käinud kõik külad ja piirkon- Teine suurem teema on mobiilse tööjõu ja sotsiaalkorterite haldusosakonna juhina, Häi- nad. Ei pea hakkama kaardilt otsima, kui keegi räägib mõnest projekt koostöös valla ettevõtjatega. Ettevõtjate ja valla koos- rekeskusesespolitsei- ja piirivalvekolledžis keskuse juhataja Kuusalu valla külast. Loodan, et uued tuuled vallajuhtimises tööd on plaanis tõhusamaks muuta ka ettevõtjate ümarlaua ja juhi asetäitjana, viimati oli toovad vallaelanikele kasu avatuma ja läbipaistvama valla- korraldamisega. Tihedam koostöö tähendab ka nõustamist
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Kuusalu Valla Jäätmekava 2010 - 2015
    Lisa: Kuusalu Vallavolikogu 31.03.2010 määrusele nr 7 „Kuusalu valla jäätmekava aastateks 2010 – 2015 vastuvõtmine” KUUSALU VALLA JÄÄTMEKAVA 2010 - 2015 TÖÖ NR 6-2008 Jargo Jürgens, KMH 0114 OÜ RealEnviron Kurekella 4, Tõrvandi Ülenurme vald 61715 Tartumaa Tel. 5214263, e-mail: [email protected] TARTU/KUUSALU 2008-2009 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 3 1 Kuusalu valla jäätmehoolduse iseloomustus .............................................................................. 6 1.1 Prognoositavalt tekkivad jäätmekogused ja liigid................................................................6 1.2 Väljatöötatud jäätmete kogumissüsteem................................................................................9 1.2.1 Jäätmekoguste muutmine 2005 – 2008.a. ................................................................................... 15 1.2.2 Korraldatud jäätmevedu .............................................................................................................. 16 1.2.3 Pakendijäätmete kogumine.......................................................................................................... 21 2 Jäätmehoolduse arendamise eesmärgid ja meetmed ............................................................... 22 2.1 Püstitatud eesmärgid ja nende täitmine ............................................................................... 22 2.1.1 Üleriigiline jäätmekava 2002.......................................................................................................
    [Show full text]
  • Saateks Loksa Gümnaasiumi Lõpetajatele
    Kuusalu Loksa kandi noored Ajalugu valla on aktiivsed tuleb kirev elu projektides mäletada osalejad lk 3-5 lk 7 lk 8 LOKSA KANDI AJALEHT juuli 2016 Saateks Loksa Gümnaasiumi lõpetajatele Palju õnne sünnipäevaks! JUULI Elena Izrayleva 90 Tamara Taivasalo 90 Pjotr Uljanov 88 Leida Maurus 86 Sinaida Krusell 86 Helga Kalvan 85 Mariia Gavriliuk 85 Silvi Vares 84 Avgusta Zaytseva 83 Eiki Ponn 82 Arvo Allemann 81 Loksa Gümnaasiumi lõpetajad Gennady Smirnov 81 Efrosinia Zenchenko 81 12. klass Marko Kurisoo Karmo Peetermann Klassijuhataja: Silvi Bonde Jaan Lisin Medalist Tatjana Prokopova Nikolay Prokopov 80 (hõbemedal) Artur Lomp (hõbe) Ljudmilla Vislova 80 Anastasia Belova Medalist Tatjana Marhivka Kadri Pääsuke Evi Popova 80 Artur Fjodorov (kuld) Lisett Sindeva Kristjan Kaskla Ellen Müil Medalist Zoja Štšukina (hõbe) Boris Chernobay 75 Niina Sosedova 75 Jevgenia Golubeva 75 Noored daamid ja härrad! nagu ka eelmine, olnud edukas. Kindlasti ei ole tänased Teie head Nina Bambizova 75 Kui eelmise aasta 61. lennu 29-st tulemused tulnud kergelt ja tihti Kas ma pean Teile rääkima iga- noorest said medali 6 lõpetajat, on väga heade õpitulemuste nimel Zoja Slobodina 75 aastast teksti ja meelde tuletama, siis tänase, 2016. a 62. lennu 13-st pidanud mõnestki ahvatlusest Anatoli Safin 70 kuidas Te olite pisikesed, läksite noorest teenivad oma 12aastase loobuma. lasteaeda, saite siis veidi suuremaks töö eest medali kolm lõpetajat. Galina Lazareva 70 ja siis kooli tulite ja siis jälle muudkui Kuldmedaliga lõpetab Loksa Güm- Head noored! kasvasite ja saite veel targemaks ja naasiumi Tatjana Marhivka ja Hinnakem täna ka seda rasket suuremaks. No ei pea. Te istute siin hõbemedaliga Tatjana Prokopova ja omakasupüüdmatut tuge ja saalis täna kõige tähtsamal kohal ja ning Zoja Štšukina.
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2013 – 2024
    KUUSALU VALLAVALITSUS LISA Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrusele nr 10 KUUSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013 – 2024 Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ 2013 Kuusalu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013-2024 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS............................................................................................ 5 2.1. EUOOPA LIIDU DIREKTIIVID...................................................................5 2.2. EESTI SEADUED ................................................................................6 2.3. VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUED ...........................................8 2.4. ARENGUAVAD, UURINGU JA PLANEERINGUD ...............................................9 2.5. DETAILPLANEERINGUD ........................................................................11 2.6. STANDARDID ...................................................................................13 2.7. KUUALUVALLA ÕIGUAKTID ................................................................13 3. VEERESSURSID JA -KASUTUS ..................................................................... 15 3.1. PÕHJAVEEVARUDE UUINGUD ................................................................15 3.2. VEE ERIKASUULOAD ........................................................................16 3.3. PÕHJAVEE KVALITEET..........................................................................20 4. UURINGUD
    [Show full text]
  • O T S U S Kuusalu 28. Märts 2018 Nr 29 Kehtestatud Üldplaneeringute
    O T S U S Kuusalu 28. märts 2018 nr 29 Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine Võttes aluseks planeerimisseaduse paragrahvi 92, vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni 20.03.2018 ettepaneku, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering ja Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering ülevaadatuks vastavalt lisale. 2. Jätkata punktis 1 nimetatud üldplaneeringute alusel töötamist kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kalmer Märtson volikogu esimees Lisa Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusele nr 29 Kuusalu valla üldplaneeringute ülevaatamine 1.Sissejuhatus Planeerimisseaduse paragrahv 92 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle vaatamise kohustuse. Üldplaneeringu ülevaatamise eesmärk on välja selgitada kehtiva üldplaneeringu ajakohasus, selle edasise elluviimise võimalused ja uue planeeringu koostamise vajadus. Seaduse kohaselt selgitatakse välja ja vaadatakse üle planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule,
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Arengukava Seminar 23.08.2018 Koolid
    VALLAVARA HOONED RAJATISED KINNISTUD ARENGUKAVA SEMINAR 23.08.2018 KOOLID Kuusalu Keskkool Kolga Kool Vihasoo Lasteaed-Algkool Kuusalu Kunstide Kool LASTEAIAD Kuusalu lasteaed Kiiu lasteaed Kolga lasteaed Vihasoo lasteaed-algkool SPORDIASUTUSED JA RAJATISED Kuusalu spordihoone Kuusalu staadion Rihumäe tenniseväljak RAHVAMAJAD Viinistu rahvamaja Pärispea rahvamaja Vihasoo rahvamaja Leesi rahvamaja Kolgaküla rahvamaja Kõnnu seltsimaja Õnnemaja (Kolga vana vallamaja) Kuusalu rahvamaja Kodasoo seltsimaja 12 KORTERIT Kiiu alevik: Torni tn 11-1 ja 11-4 Kiiu 44-1 ja 44-4, Kolga alevik: Saalimäe tee 2-18 ja 2-19 Kolga 65-3 ja 68-6 Kuusalu alevik: Kuusalu tee 37-8, Viinistu küla: Tuule 1-3 Raamatukogu Suurpea küla: Lahe põik 5-10 Rihumäe: Kooliõue 1-2 6 MÄNGUVÄLJAKUT Kuusalu alevik Kiiu alevik Kolga alevik Kuusalu küla (Käli) Suurpea küla Salmistu rand HOONED Kiiu mõis- vallamaja Kuusalu tervisekeskus Kiiu vana vallamaja- sotsiaalelamispinnad Kiiu vana koolimaja Kiiu tornlinnus Kolga-Aabla lauluplats KINNISTUD Salmistu sadam Tammistu külaplats Vihasoo biopuhasti Käli mänguväljak Vihasoo pumbamaja Salmistu külaplats Pärispea pumbamaja Tapurla külaplats Viinistu pumbamaja Leegiranna rannaosa Kolga-Aabla veetöötlusjaam Tõnuvälja, kinnistu Saunja külas Kahala järve pumbamaja TEED 2018 Valla teede üldandmed • Vallateid kokku 366 km • Musta kattega teid – 72 km • Kruusa kattega teid - 294 km • kergliiklusteid 10 km • Vallateedel on 11 silda (5 autosilda, 2 rippsilda, 2 kergliiklustee silda ja 1 amortiseerunud sild, kogupikkusega 235 m. ) Teede arengukava Kuusalu valla teede arengukava 2016-2025 • Vastu võetud 27. aprill 2016 määrusega nr 11 Eelarve 2018 • Teede eelarve 2018 - 430 000 eurot • Kulud 230 000 Investeeringud ( Kotka pargi ja sõida projekt EAS 120 000 eurot) • Hooldustööd, lumetõrje ja remont 200 000 Arengukava investeeringud : Musta kattega teedel 2016 – Kuusalu Kursi ; Kursi – Aru; investeering 100 000 eurot 2017 – Kuusalu tee ; Kodasoo – Soodla ; Muuksi – Uuri ; Veski tn.
    [Show full text]
  • Kuusalu Vallavalitsus
    Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu valla arengukava 2012 - 2032 mai 2012 Kiiu Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 1. Kuusalu valla arengustrateegia ................................................................................ 5 1.1 Kuusalu valla missioon, visioon, väärtused ja tunnuslause ....................................................................... 5 1.2 Kuusalu valla strateegiakaart ............................................................................................................................... 6 1.3 Kuusalu valla strateegilised eesmärgid ............................................................................................................ 8 1.3.1 Eesmärgid ja mõõdikud elaniku vaates .......................................................................................................... 8 1.3.2 Eesmärgid ja mõõdikud arenguvaldkondade vaates ................................................................................ 9 1.3.3 Eesmärgid ja mõõdikud valla juhtimise vaates ....................................................................................... 14 2. Valla investeeringute ja tegevuste kava .................................................................. 16 2.1 Ideede hindamismetoodika ja hindamise tulemused ................................................................................. 16 2.2 Kuusalu valla investeeringute kava 2012-2016 .........................................................................................
    [Show full text]
  • Tsistertslaste Roll 13. Sajandi Eestis
    Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30 doi: 10.3176/hist.2009.1.01 MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Tsistertslaste tegevuse uurimisel on ajalooallikaid kombineeritud maastikuajaloolise teabega, mis avardab oluliselt senist arusaama vendade rollist tolleaegse ühiskonna kujundamises. On analüüsitud Valkena kloostri rajamise põhjusi ja asukohavalikut ning selle maavaldusi Järva- ja Virumaal, samuti Gotlandi Roma ning Daugavgrīva kloostri omandit tänapäevasel Harjumaal. Eesti alal tegutsenud tsistertslasi on ajaloouurijad seostanud peamiselt ristisõja ja misjonitegevusega. Samas esineb neid 13. sajandi esimese poole dokumentides erakordselt vähe, sagedasemaks muutuvad mainimised alles sajandi teisel poolel.1 Selleks ajaks oli aga ristisõda Eesti alal oma aktuaalsuse kaotanud ja tsistertslaste ordu loovutanud oma senise juhtpositsiooni kerjusordudele. Silma torkab ka asja- olu, et tsistertslaste maavaldused jäid Taani kuninga haldusalasse, ainus munga- klooster rajati Tartu piiskopkonda, ja kui eristaatusega Järvamaa kõrvale jätta, siis Saksa Ordu alale 13. sajandil tsistertslasi ei lastud. Selline olukord ärgitab tee- masse rohkem süvenema ja otsima neid põhjusi, miks võõras piirkonnas kanda kin- nitades tehti just selliseid asukohavalikuid ning mis rolli valged mungad 13. sajandi Eesti ühiskonnas mängisid. Kahjuks on allikalised andmed napid, kuid kombinee- rides olemasolevat teavet maastikuajaloolise teabega, võivad avaneda hoopis uued üllatavad perspektiivid. VALKENA2 KLOOSTER Ainsa Eesti alal 13. sajandil asutatud tsistertslaste mungakloostri rajamise asja- olud on üsna segased. Erialakirjanduses figureerivad eri aastaarvud ja pole selgust 1 Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
    [Show full text]
  • KOOSOLEKU PROTOKOLL Kiiu 06.08.2020 Nr 2-7/8 Algus Kell 10:00 Lõpp Kell 11:50 Juhatas Kaupo Parve Protokollis Maris Torga O
    KOOSOLEKU PROTOKOLL Kiiu 06.08.2020 nr 2-7/8 Algus kell 10:00 Lõpp kell 11:50 Juhatas Kaupo Parve Protokollis Maris Torga Osalesid: Ljubov Beglova, Elina Einaru, Kaupo Parve, Kadi Raudla, Alo Reidolv, Maris Torga. Kutsutud: Urmas Kirtsi Puudus: Enno Tammemäe Päevakord: 1. Salmistu küla Ranna kinnistult (35201:002:0410) Parkla maaüksusele (35301:001:1304) täiendava väljasõidu rajamine. 2. Päikeseelektrijaamade rajamise võimalused järgmistele kinnistule: 1) Kuusalu alevik Uue-Saluvälja (35201:002:0038), 55 102 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets. 2) Kuusalu alevik Vahe-Saluvälja (35201:002:0371), 34 468 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets. 3) Kuusalu alevik Tammeoru (35201:004:1240), 108 478 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets. 4) Allika küla Kurepõllu (35201:002:0541), 8.40 ha, maatulundusmaa, haritav maa. ÜP valgeala. 5) Allika küla Uue-Kure (35201:002:0539), 8.40 ha, maatulundusmaa, haritav maa. ÜP valgeala. 6) Allika küla Kureniidu (35201:002:0542), 5.97 ha, maatulundusmaa, haritav maa. ÜP valgeala. 3. Loksa küla Kaasikumetsa ( 42301:004:0442, 11.35 ha) kinnistule päikesepargi rajamine. 4. Pudisoo külla Laane (35203:001:0250, 9.37 ha, maatulundusmaa) kinnistule päikesepaneelide pargi rajamine 5. Vihasoo küla Jõekalda kinnistule (42301:004:0427, 19148 m², tootmismaa ) ehitusõiguse taotlus. 6. Projekteerimistingimuste taotlus Vihasoo küla Jõekalda (42301:004:0409, 13 984 m², maatulundusmaa) kinnistule üksikelamu ja abihoone projekti koostamiseks. 7. Uuri küla Miku kinnistule (35301:001:0048, maatulundusmaa, 4.97 ha) üksikelamu püstitamine 8. Saunja küla Rahumäe kinnistule (35201:003:0382) ehitusõiguse taotlemine. 9. Salmistu küla Pedassaare tee 131 detailplaneeringu eskiislahenduse osas arvamuse andmine. 10. Kiiu aleviku Mõisa tee 27 kinnistu detailplaneeringu algatamine. 11. Kiiu aleviku Nurmenuku kinnistu eskiislahenduse osas arvamuse avaldamine.
    [Show full text]
  • Census Geography
    Census Geography Georgian delegation study visit at SE Tallinn, Estonia, 13.12 – 17.12.2010 Diana Makarenko-Piirsalu The Aims of Census Geography (I) • To support the planning and taking census (other survey) • Pilot census areas • Enumerator areas – each enumerator should know the territory to be enumerated • Supervisory areas • Visualisation the current state of the preparation 14 .12.2010 The Aims of Census Geography (II) • To support the census dissemination • Administrative units ( LAU – local Administrative units; NUTS - Nomenclature of Units for Territorial Statistics) • Functional territories (rural and urban areas = localities) • Grids Census results should be easily used in many territorial levels 14 .12.2010 Census Geography territories , hierarchically sub-ordinated administrative territories postal areas voting districts previous enumeration areas ….. EA depends on the method of census and assigned work load of the enumerators 14 .12.2010 Census Geography Census AREAS Pilot Census Dissemination A Areas Census Region Statistical Units Census District Administrative Grid based Localities NUTS units statistics Urban and Rural Supervisory Area Enumerator Area 14.12.2010 Compilation of EA vs using Administritative areas or previous Census EA in Estonia • New Census Method in use • Financial Pressure • Other Surveys = wishing all in one solution • Census 2000 EA are not applicable due to heavy changes is settlement patter changed work load • Decision: compilation of new functional EA + areas for other surveys 14 .12.2010 Inhabitants
    [Show full text]