Loksa kandi noored Ajalugu valla on aktiivsed tuleb kirev elu projektides mäletada osalejad lk 3-5 lk 7 lk 8

LOKSA KANDI AJALEHT juuli 2016 Saateks Loksa Gümnaasiumi lõpetajatele

Palju õnne sünnipäevaks!

JUULI

Elena Izrayleva 90 Tamara Taivasalo 90 Pjotr Uljanov 88 Leida Maurus 86 Sinaida Krusell 86 Helga Kalvan 85 Mariia Gavriliuk 85 Silvi Vares 84 Avgusta Zaytseva 83 Eiki Ponn 82 Arvo Allemann 81 Loksa Gümnaasiumi lõpetajad Gennady Smirnov 81 Efrosinia Zenchenko 81 12. klass Marko Kurisoo Karmo Peetermann Klassijuhataja: Silvi Bonde Jaan Lisin Medalist Tatjana Prokopova Nikolay Prokopov 80 (hõbemedal) Artur Lomp (hõbe) Ljudmilla Vislova 80 Anastasia Belova Medalist Tatjana Marhivka Kadri Pääsuke Evi Popova 80 Artur Fjodorov (kuld) Lisett Sindeva Kristjan Kaskla Ellen Müil Medalist Zoja Štšukina (hõbe) Boris Chernobay 75 Niina Sosedova 75 Jevgenia Golubeva 75 Noored daamid ja härrad! nagu ka eelmine, olnud edukas. Kindlasti ei ole tänased Teie head Nina Bambizova 75 Kui eelmise aasta 61. lennu 29-st tulemused tulnud kergelt ja tihti Kas ma pean Teile rääkima iga- noorest said medali 6 lõpetajat, on väga heade õpitulemuste nimel Zoja Slobodina 75 aastast teksti ja meelde tuletama, siis tänase, 2016. a 62. lennu 13-st pidanud mõnestki ahvatlusest Anatoli Safin 70 kuidas Te olite pisikesed, läksite noorest teenivad oma 12aastase loobuma. lasteaeda, saite siis veidi suuremaks töö eest medali kolm lõpetajat. Galina Lazareva 70 ja siis kooli tulite ja siis jälle muudkui Kuldmedaliga lõpetab Loksa Güm- Head noored! kasvasite ja saite veel targemaks ja naasiumi Tatjana Marhivka ja Hinnakem täna ka seda rasket suuremaks. No ei pea. Te istute siin hõbemedaliga Tatjana Prokopova ja omakasupüüdmatut tuge ja saalis täna kõige tähtsamal kohal ja ning Zoja Štšukina. Aitäh Teile – abi, mida olete saanud oma Uusi ilmakodanikke ei kõik saalisviibijad teavad ja näevad olete olnud väga tublid. armsatelt õpetajatelt, kes Teid sündinud. kõike seda oma silmaga. Järgmistel lendudel on, kelle järgi õpetades muudavad tugevamaks Loksa kooli jaoks on see aasta, joonduda. ja kutsuvamaks ka meie peatse j 2 AKTUAALNE

9.a klass Saateks Loksa Gümnaasiumi lõpetajatele Klassijuhataja: Reet Pärtel juubilari - Loksa Kooli. Aitäh Teile kodust saadav abi, kasvatus ja toetus Kallid lõpetajad! Teile armsate inimestega. Siis on tublid õpetajad. andvat ainult 50% lapse tarkusest Elu ei ole teatevõistlus, kus üks Teil hea elada. Andres Burov ning ülejäänu tuleb puhtalt geenidest, eluetapp järgmisele teatepulga Kaarel Eelmäe Ja kodu. Tugeva kodu ja vanemate arvan mina, et kui kõik see, mida ulatab, vaid iga inimese ainukordne Õnne ja edu Teile kõigi Teie Daniel Gurevitš toetuseta on raske ette kujutada Teid tugev kodu annab, ära võtta ega siis ja ainult Tema elu lugu oma ettevõtmistes ja otsingutes. Martin Ilves tublisid noori , täna siin aukohal palju enam järgi ei jää. Seepärast – dünaamilise arengu ja mõõnade ning istumas. Kuigi viimased uuringud suur-suur aitäh Teile – tublid emad- tõusudega. Tundke rõõmu sellest, Värner Lootsmann Pelle Jürgens geenitehnoloogias väidavad, et isad. mis tehtud ja jagage oma rõõme Loksa linnapea Pert Kaptein Kendra Kari Kristian Erik Krautman 9.a klass Jan-Magnus Kruusala Ermo Kungla Angelica Lumiste Märt Mägi Carmen Mühlbach Mart Padar Jakob-Mattias Piibemann Anastasia Vandysh (kiituskiri) Helena Vikk

9.b klass Klassijuhataja: Larissa Plehova

Anna Amosova Anastasia Avdejeva Karina Frolova Elizaveta Galiakberova (kiitusega) Anton Jefimov Angelika Kask Nikolai Kipjatkov Irina Kniazeva Mark Kotik Kristina Kotova Evgeny Larionov 9.b klass Jelizaveta Minajeva Maria Nikitina (kiitusega) Regina Novikova (kiitusega) Vadim Olševski Timur Petrovichev Jekaterina Rožneva Kirill Sergejev Alina Tšitšigeševa Karolina Vakaryuk Anna Zaharjaš (kiitusega) Aleksei Štšepelin Daniil Vorobjov ELU 3 Unustatud kuusalu elik koerad hauguvad, aga karavan läheb ikka edasi teeks, aga remonditult ei ostaks seda vallamaja peaks olema ikka Kuusalu siin elus. Hea on teiste raha jagada, ja raha, aga mitte armastus ligimese keegi, sest see oleks siis liiga kallis. keskuses ja Kuusalu kihelkonna, aga ärme unustame ära inimest ja vastu. Maardu mõis on hea näide. kogukonna, aleviku süda kirikaiaga pea silmas ainult omakasu. Ja lisaks arvan ma, et Loksale sobiks peaks olema selline, mis tooks Jah muidugi on see jutt või arvamus Mõni aeg tagasi avaldas üks vallamaja rohkem, kui Kiidu. Üks külalisi meilt ja mujalt kokku. Mitte, praeguses olukorras lootusetu. Lion vallaelanik arvamust, et tundub, eesti rahvas ju meil.. Tuleb ju välja, et me ainult tarbime ja lüpsame nagu Feuchtwanger raamatus Vennad et Kuusalu valla opositsioon on et ei ole vahet, kus Kuusalu vallamaja lehma. Eesti Vabariigi sajandaks Lautensackid räägib nii aastast mõistlikum ja targem, kui koalitsioon. asub. Kolhoosikeskust me enam sünnipäevaks võiks siiski ehitada 1932, enne Hitleri võimule tulemist. Ja tõesti – poliitiline kemplemine taastada ei saa, sest kolhoosiaeg on vallamaja Kuusallu ja korrastada Üksik mees, kelle relvaks on üksnes ei ole ilus. Aga kurb on vaadata möödas ja armastatud Arnold Vungi kirikaed ning vabadussammas. teadmine, et tal on õigus, ja kes inimesi, kes koalitsioonileppe põhjal sugust meest ka ei ole. Loksa oleks Võib-olla on ka häda selles, et selle relva abil ründab mõistuseta vaikivad ja teevad rumalusi ja on igati kaunis linnake, kus võiks olla vallavanemad suuremalt jaolt on mateeriat, on don Quijote. Käputäis unustanud, mis on julgus seista oma valla keskus. Samas vallavanemaks Kuusalus olnud võõraste juurtega võimu on kasulikum, kui kotitäis kodukoha eest. sobiks elukogemustega ja kodukandi mehed. Vallavanemaks sobiks hästi õigust, ütleb väga õigesti saksa heaolu ja inimeste eest muretsev ka Peeter Paenurm, kelle isapoolsed vanasõna. Parem olla don Quijote Omaaegne Kõue vallavanem ja Kuusalu kihelkonna juurtega Värner juured on Kuusalu kihelkonnas ja kui hiiglaseks peetud tuuleveski. praegune Kose koguduse juhatuse Lootsmann, kes on juba küpsemas emapoolne vanaisa oli Kuusalu Seepärast julgen ka arvamust esimees Andres Õis, kes on ka Peeter Paenurm, Kuusalu juurtega eas ja ei põe poisikeselikke kirikuõpetaja ca 35 aastat. Tundub, avaldada ja ei kahetse seda, sest Kuusalu vallas Joaveskil palju vaeva mees, kirjutas lehte Sõnumitooja komplekse. Ja samas oleks seegi et sellel mehel on innovaatilisust ja on kurb, et praegune Kuusalu näinud, on öelnud: “Olenemata loo unustatud Kuusalust ja tegi hea, kui tükike Lääne-Virumaast kaugele vaatavat silma. vallavolikogu koalitsioon on arvanud sellest, kuidas poliitikud kujundavad ettepanekud Kuusalu aleviku saaks suurendama meie valda. Eks Kuusalu ajaloolise kihelkonna ja jagavad maailma ümber, on arendamiseks. Et tehtaks vallamaja siis volikogu ju saaks näidata oma Kui arvatakse, et kirikhärra peab südame ajaloo prügikasti. meie kohustus tugevdada kristlikku Kuusallu, kus detailplaneeringus oli võimekust ja vallavanema valla kõike kogudusele kuuluvat enda kogudust, püüda säilitada tulevastele ette nähtud tehase vastu, et tekiks arengu ja investeeringute eest tööle omaks, siis see nii ei ole. Poliitilise paratamatuse karmis põlvedele vara, mis on meie kätte mingi kiriku ja vallamaja vaheline panna. Kirikuõpetajadki nagu vallavanemad ruumis ei kattu sõnad ja teod mitte usaldatud ja põlvest põlve edasi side. Pakkus välja tee taastamine Praegu tundub, et vallavanem on tulevad ja lähevad. alati. Ajalugu tuleb saatusest, antud siin Maarjamaal viimased Kordejaanile läbi Kuusalu tehase hädas, kuna volikogust ei tule Ei ela enam Kuusalus ja tõesti lubadused ja sõnad aga tulevad 800 aastat. Sellele usaldusele on ja Kuusalu Soojuse vahelise ala, sõnumit valla arenguks ja nõnda on ütlen eemalt vaadates, et praeguse kurgust, fabritseeritakse keele ja rajatud meie visioon, tegutsemine ja lootuses, et tehase mahajäänud Urmas Kirtsi volikogule sunnitud volikogu otsuste täideminemisel hammaste ning suulae abil ja ei vastutus”. paigad saaks ka sellega koos ette andma, mida heaks kiita. saab Kuusalust unustatud ääremaa tähenda tuhkagi, kui on tegemist kaunimaks. Koalitsioonil mõtteid vähe ja igal ja Kuusalu vald kaob samuti. See truudusega. Alles südamehääle poolt Ka kogukonna kohta kehtib see liikmel omad mured. Seepärast volikogu koalitsioon läheb selle väljendatud sõnade puhul võib juttu sõnum, sest nii kirikaed, kui surnuaed Kirik oma kiriklatega on kuulunud on ka vist areng meil Kuusalu otsusega ajalukku. olla truudusest või sõnamurdmisest. on meie esivanematega seotud. alati kogudusele, kes on ka kogukond. südames seisma jäänud, kuna ainuke Võim ja sõprus on vastukäivad Ärme siis unustame oma esivanemate Ei kiriklad ega kirikud ole kuulunud võimalus valda arendada on pangast Olen püüdnud vältida konflikte, poolused, mis mõnikord surmavaid kingitust meile, mis on vaja meil paljukirutud kirikuõpetajatele vaid laenu võtta. Samas tuleks otsida sest kodurahu on väga tähtis ja sädemeid tekitavad, olla ütelnud tulevasele põlvele edasi anda. siiski kogukonnale, kui kasutada investeerijaid meie valda. See nõuab ka valla juhtimine, aga praegu Adolf Hitler samas raamatus, mida mõisa küll mitte. praeguseid termineid. Mõisad aga koostööd ja sõbralikkust, mitte enam ei saa vaikida. Tahaks, et soovitaksin kõigil poliitikutel on kuulunud ikka eraomandisse. kärsitust ja kiirustamist. Kuusalu vald püsiks ka edaspidi lugeda, sest aeg tundub justkui oleks Jaanus Jalakas Kiiu praegusele mõisale leitakse keskusega Kuusalus. Ükskõiksus ja aasta 1932. Oluline ei ole inimene – EELK Kuusalu koguduse õpetaja kindlasti ostja, kes selle korda Ja kui Loksale ei kõlba, siis Kuusalu parteikuulekus on kõige halvemad eesti rahvas ja kodukant vaid võim

Kuusalu vallavanemale Kuusalu vallavanemale Hr Urmas Kirtsi Hr Urmas Kirtsi

ARUPÄRIMINE ARUPÄRIMINE Kuusalu vald on üks väheseid kui mitte ainuke Harjumaa Alates 18augustist 2015a tekitab Kolgaküla elanike ja nende külaliste jaoks segadust olukord, mis on tekkinud seoses omavalitsus, kus pole suudetud vaatamata korduvatele Jaan Lattiku kinnistut läbiva teelõigu kasutamist(mittekasutamist) võimaldava probleemiga. Arupärija Värner Lootsmann meeldetuletustele alates 2006 a, vastu võtta valla esitas 27.01.2016a asjakohase arupärimise. Vallaametnik Peeter Raudseppa poolt koostatud vastuses 10.02.2016a üldplaneeringut. Seetõttu kehtivad ikka veel eraldi endise selgitatakse, et Kuusalu vallavalitsus asus “peale kohaliku Kalda tee sulgemist jõuliselt probleemi lahendama”. Täna, Kuusalu valla ja 2005 a oma tegevuse lõpetanud Loksa valla enam kui kümme kuud probleemi tekkimisest, on olukord sama. Ainult täiendavaid kohtuasju on algatatud ja mõned üldplaneeringud. Arupärijad ei tea, kas sellel või mingitel tulemusteta koosolekud “objektil” korraldatud. Väidetavalt olevat viimasel koosolekul vallajuhid teada andnud, et muudel, ainult tänastele vallajuhtidele teadaolevatel vallavalitsus hakkab siis aktiivsemalt tegutsema kui Riigikohus mingi lõpliku lahendi annab. Varasemalt(talvel) on põhjustel on veninud paljude detailplaneeringute külaelanikele ka teada antud, et kasutada võiks ka Kolgaküla rahvamaja juurest viivat teed. Ettepaneku tegijad arvatavast menetlemine, mille algatamine toimus juba aastaid ja ei tea, et seal pole teed juba ligi pool sajandit. Aga suurtele juhtidele see ju andestatav – peavad nemad siis nüüd kõiki aastakümneid tagasi. Kuigi nii kohus, keskkonna amet ja Harju tädi Maalini viivaid teejuppe teadma - oma isiklike teede korrastamisega niigi palju vaeva! maavanem on planeeringute kohta oma arvamuse juba ammu öelnud, jätkab Kuusalu võimukoalitsioon “tuimalt” aga ehk Eelnevast tulenevalt siiski mõned konkreetsed küsimused: hoopis “eesmärgipäraselt” nende planeeringute menetlemist. 1. Milles on seisnenud Kuusalu vallavalitsuse jõuline tegutsemine eelnimetatud probleemi lahendamisel? Ja siit meie küsimused: 1. Mitu aastatel 2006 - 2016 algatatud 2. Miks keeldub Kuusalu vallavalitsus jätkuvalt leidmaks teisi lahendusi - näiteks maa ostmine külaelanike detailplaneeringut on käesoleval ajal vajadusi rahuldava tee rajamiseks? menetluses? (palume märkida planeeringute arv, detailplaneeringu koht – küla, kinnistu, planeeringu 3. Kas kogu viieliikmeline vallavalitsus on seisukohal, et probleemi võiks hakata lahendama alles siis kui Riigikohus tellija, detailplaneeringu eesmärk tulenevalt mõne aasta pärast lõpliku lahendi annab? lähteülesandest, planeeringu tänane menetlusseis) 4. Kui see nii on, siis kas ja millal (kuupäevaliselt) esitab vallavalitsus terviklahenduse, kuidas on tagatud 2. Kui palju on selliseid detailplaneeringuid, mis külaelanikele (12 kinnistut – vallavalitsuse info!) ja nende külalistele turvaline ja aastaringne teekasutus on algatatud enne 2006 a? (palume märkida olukorras, kus piirkonnas olevate erateede ajutised teelepingud lõpevad 2017a? iga detailplaneeringu kohta algatamise aasta, detailplaneeringu koht– küla, kinnistu, planeeringu Palume arupärimisele kirjalikku vastust. tellija, detailplaneeringu eesmärk tulenevalt lähteülesandest, täpne ülevaade põhjustest, miks Lisaks eeltoodule esitame TEABENÕUDE Kolgaküla elanikule pr. Lemme Andrele saadetud vastuskirja koopia detailplaneering ei ole veel kinnitatud või miks väljastamiseks arupärijatele. Kui vastuskirja pr. Lemme Andre avaldusele 04 juunist 2016a pole veel väljastatud, palume detailplaneeringu menetlemine ei ole lõpetatud kui seda teha esimesel võimalusel. planeeringut pole vallavalitsuse arvates võimalik kinnitada) Täiendavalt teeme ettepaneku arupärimisele vastuse koostajale – vallaametniku tööaja säästmiseks palume mitte ümber jutustada kogu toimuvaga seotud ajalugu, millega arupärijad on kursis, vaid vastata esitatud küsimustele lühidalt ja Palume arupärimisele konkreetseid vastuseid ilma energiat säästvalt. ilukirjanduslike lisanditeta. 29. juuni 2016 a 29. juuni 2016a Suurima austusega, Suurima austusega, Värner Lootsmann, Kuusalu vallavolikogu liige Värner Lootsmann, Kuusalu vallavolikogu liige Sulev Valdmaa, Kuusalu vallavolikogu liige Sulev Valdmaa, Kuusalu vallavolikogu liige 4 ELU

Juhtimine Kuusalu moodi ja revisjonikomisjonile „kott pähe“ Eile (29.06.2016) toimus valla- kahe aasta majandusaasta aruannete juba teist korda komisjon, kelle volikogu suvepausi eelne istung. esitamata jätmisega. Teisisõnu - miks ülesandeks on ettepaneku tegemine Nagu suviti juunikuus kombeks, mängitakse leping kätte sisuliselt Loksa linnale ühinemisläbirääkimiste taas ühes kenas ja põnevas kohas, riiulifirmale? pidamiseks. Esimene samalaadne kus istungi lõppedes sai ka keha katse jooksis pool aastat tagasi kinnitada. Eks tööaastaga ole ka Neid arupärimisi peeti nii tähtsateks, susinal liiva, kuna kogu asi ei olnud lõdvemaks laskmine ära teenitud. et lausa vallavolikogu esimees lihtsalt läbi mõeldud. Nüüd siis On olnud pingelisi arutelusid, edasi- isiklikult “registreeris” need, võt- teine katse, ainult et vahepeal on tagasi otsustamisi, nalja ja naeru, tes sellega nö käigult üle valla palju aega mööda läinud ja Loksa ning vaata et nuttugi. Näiteks on sekretäri ülesanded. (Tegelikult linna on jõutud vahepeal küll sõnas, olnud kolm umbusaldamist - kaks tegi hr Kirsman niimoodi muidugi küll kohaliku dotatsiooniseitungi vallavanema suhtes ja üks volikogu nalja, tahtes arupärimisi üleolevalt veergudel kirjas tublisti juurde esimehe suhtes. Eile siis teistkordne alavääristada - just: üle ja ala!) sõimata ja alandada. Need sõnakad vallavanema umbusaldamine. Seejärel tahtis üks volikogu liige inimesed sättisid nüüd ennast aga Need meil siiski läbi ei lähe, sest teada, miks tema istungieelsele asemel, et rääkida asjast, ja sisuliselt, Aga uue põhimäärusega tahetakse läbirääkimiskomisjoni liikmeteks. koalitsioon on suur, inimeste heaolu e-maili teel esitatud küsimusele võttis ta miskipärast üles teema, et võibolla panna päitseid pähe No pidage ikka hoogu ja mõelge ja huvid on mängus, ning seistakse ühe eelnõu autorluse kohta pole umbusalduse esitajat ennast on ka hoopis revisjonikomisjonile. Selle järele! Läbirääkimiste edukuse nagu müür. vastatud. Läks suuremaks lamendiks umbusaldatud. Ei saanud aru, mis komisjoni kohta on eelnõus kohe suur pant on sobivate läbirääkijate ja lärmiks, kuna vallavolikogu selle etteaste osa mõte oli. Aga väga kaks lehekülge tihedat teksti, leidmine. Muidu on asi eos surnud... Hakatuseks oli eile kolm arupärimist. esimees väitis, et vastatud pole üleolevas ja parastavas toonis see et kuidas moodustatakse, mida Nojah, aga niisuguse kvaliteediga Ühega tahetakse teada, kui palju sellepärast, et polevat aru saadud, absats kostus küll. teeb, ning kes lubab teha. Selles kvaliteetjuhtimine meil siin on. on meie vallas enne 2006. aastat kellele küsimus oli adresseeritud, kui lubamises võibki olla kogu valla algatatud detailplaneeringuid, mille see oli adresseeritud kollektiivselt Alles siis, tubli poole tunni järel, põhimääruse uue redaktsiooni Panen ka ühe pildi Kiiu valitsusest menetlemine on lõpetamata. Neid paarikümnele inimesele. Mina jõuti päevakorrani. See oli tervenisti uba, sest eelnõus on must-valgel eile õhtul kenas looduslikus mil- on! Aga miks? Teisega tahetakse mõtlen, et mis seal siis arusaamatut ülihuvitav. Eks jälle esitati eelnõusid, kirjas: “Kontrollimised toimuvad jöös juurde. Minu autorlus ja isiku- teada, miks vallavalitsus on lasknud oli - küsimus oli ju esitatud mille autoreid hoitakse saladuses. vallavolikogu esimehe poolt kinni- kaitsega arvestatud. (Küsimusele ühe teejupi üle inimeste vahel käiva sellele, kes eelnõu esitas. Teistele Kuusalu valla põhimääruse uuen- tatud kirjaliku kontrolliülesande - kas tohib pildistada, ei vastatud. vaidluse minna nii tuliseks, et juba adressaatidele anti kirjaga lihtsalt damise eelnõu iseenesest on olu- alusel.” Seda saab iga kell tõl- Vaikimine on teatavasti nõusoleku on alanud füüsilise vägivallaga teada, et selline küsimus oli. Oli ju korras, kus omavalitsuste reform gendada nii, et kui koalitsiooni märk. Vallavolikogu esimees soo- ähvardaminegi, ning ei kasuta tema küllalt selge “varga peas põleb müts” võib meidki puudutada, kummaline. kuuluv vallavolikogu esimees ei vitas peale klõpsu tegemist mul käes olevaid võimalusi olukorra efekt. No ei saadud aru! Jah, mis sa Mis me siis võtame vastu uut kinnita kontrollimisülesannet, miskipärast pildistada ka veeloiku leebemaks lahendamiseks. Teisisõnu teed... Vastamise asemel hakkas põhimäärust, et meil on niisugune siis kontrollida ei tohigi. Ja valla tema jalgade juures. Ma ei saanud - miks inimesi kiusatakse? hr Kirsman hoopis nagu mantrat lipp ja naasugune vapp, kui ca aasta juhtimine hakkab toimuma raudse aru, miks, ja seda ei pildistanud.) kordama valjuhäälselt küsija nime, pärast võib muutuda omavalitsuse eesriide taga. Tahame soodustada Kolmandaga tahetakse teada, tahtes teda ilmselt vaikima sundida. nimi, tuleb uus lipp ja uus vapp ja riiulifirmasid - tehtud! Tahame Juhtimine Kuusalu moodi ja revis- miks kuulutati üks hange välja Oligi lärmi ja lamenti asja üle, mida seega tuleb võibolla hakata täiesti jagada rahva raha nii, et saamamehed jonikomisjonile kott pähe. vaid kitsa levikuga kohalikus ennast polnud ollagi. Nimeta need uut põhimäärust kirjutama. Kannatas ei peagi aru andma, mis sellega tehti dotatasiooniseitungis, ning võitjaks mõned nimed ja asi vask. Aga ei! see vana siiani, võib veel aastakese - tehtud! Ja ükski rott Kuusalus ei Sulev Valdmaa kuulutati ainus pakkuja, kel lepingu Samasugune imelik asi juhtus, kui kannatada. Volikogu koalitsioon aga köhi! Kuusalu Vallavolikogu sõlmimise ajal oli Äriregistris vallavanem hr Kirtsi hakkas vastama arvab, et nii on siiski parasjagu kõige Veel üks päevakorrapunkt oli revisjonikomisjoni esimees sundlikvideerimise hoiatus seoses temale esitatud umbusaldusele. Selle õigem sõelaga vett kanda. kummaline. Nimelt moodustati nüüd

Hr Urmas Kirtsi Kuidas lubatav ühinemistoetus pani Kuusalu vallavanem 29.06.2016 Kuusalu vallajuhtide silmad särama ARUPÄRIMINE Sattusin lugema külamehe ja haldusreformeri Tiit Kuresilma paari kuu tagust kirjatükki „Kuidas me haldusreformi ära tegime“ ajalehes “Õhtuleht“. 07. aprill 2016 andis Kuusalu vallavalitsus korralduse hanke läbiviimiseks Salmistu ranna- ja sadama alale haldaja lei- „Kui naabrimehel seda lugeda soovitasin, ütles too järgmisel päeval vaid dmiseks 2016. aasta suveks. Korraldus nägi ette avaldada vastav kuulutus ajalehes Sõnumitooja. Kuulutus ilmus Sõnumi- toojas 13.04.2016 ja 20.04.2016. kaks tunnustavat sõna – irnu erneks!. Tõepoolest – humoorikas lugu! Artiklit Tähtajaliselt 01. maiks 2016 laekus hankele vaid üks pakkumus - OÜ-lt Salmistu Rand. oli tõepoolest mõnus lugeda. Härra Kuresilma hea sule läbi sai lugeja tõetruu 12. mail tunnistas Kuusalu vallavalitsus OÜ Salmistu Rand pakkumus hanke tingimustele vastavaks ja andis korralduse pildi sellest, mida Kuusalu valla elukogenud külamehed vallast ja selle sõlmida pakkujaga hankeleping. reformimisest ning elust Eestimaal arvavad. Kokkutulnud meeste mõtted Pakkujal oli tema pakkumuse esitamise, vallavalitsuse poolt pakkumuse hanketingimustele vastavaks tunnistamise ja le- ei mahu aga sugugi volikogu esimees Kirsmani ja vallavanema Kirtsi poolt pingu sõlmimise ajal Äriregistris likvideerimishoiatus, kuna OÜ-l Salmistu Rand olid esitamata kahe viimase majandusaasta pakutud haldusreformi käsitluse raamidesse. Külamehed vaagisid Loksa aruanded. 2013. ja 2014. aasta majandusaasta aruanded esitas OÜ alles 26. juunil 2016 ehk üle-üleeile. linnalt tulnud ühinemissoovi igast kandist, kuid isegi arvamusi, mis kakluseni viinuks, ei olnud. Vaieldes leiti rahumeelne ja sobiv lahendus – ühendvalla Küsimused: nimeks tulgu ilus ja neutraalne Malusi. Tulgu siis keskus kus tahes. Peaasi, 1. Miks avaldas Kuusalu vallavalitsus hankekuulutuse leidmaks Salmistu ranna- ja sadama alale 2016. aasta suveperioodiks et Malusi kõrts taastataks! haldajat ainult kitsa levikuga Sõnumitoojas? Miks ei avaldatud kuulutust ühtlasi Harju Elus ja Loksa Elus või lisaks ka mõnes ülemaalise levikuga ajalehes? Praeguse olukorra näol on tegemist selgelt suunatud pakkumuse ilmega aktiga, mille esmaeesmärk ei olnud mitte leida Kas sellest rahva tahtest ka Kuusalu vallajuhid kuulnud on, siinkirjutaja ei Salmistu ranna- ja sadama alale võimalikult hea haldaja, vaid anda kindlale pakkujale suveks leping. tea. Aga ega sellest pole lugu! Kuusalu võim teab ise kõige paremini, mida tema valija tahab! Kolm korda viimase kaheteistkümne aasta jooksul on 2. Miks ei sisaldunud hankekuulutuses tingimust, et pakkujal ei tohi esineda majanduslikke ega juriidilisi võlgnevusi, ning Kuusalu valla poolt torpedeeritud mõtted ühinemisest Loksa linnaga – küll ta ei tohi olla likvideerimisel? Aprillis avaldatud kuulutuse järel oleks pakkuja sellise tingimuse korral saanud oma võlgne- ei meeldi Loksa rahvas, küll Loksa linnajuhtide tegevused linna arengu vuse likvideeritud juba hanketähtajaks, mitte aga rohkem kui kuu aega peale hankelepingu sõlmimist? Miks üldse tunnistas tagamisel. Veel aasta tagasi teatas Kirtsi ironiseerivalt, et Loksa linn võiks Kuusalu vallavalitsus likvideerimishoiatusega pakkuja poolt esitatud pakkumuse lepingu sõlmimise ühineda hoopis Tallinna linnaga. Kui aga selgus, et vabatahtliku ühinemise vääriliseks? korral on võimalik saada riigilt kuni 800 000 eurot toetust, hakkasid Ebameeldiv seik OÜ Salmistu Rand majandusaasta aruannete võlgnevusega loob pakkujast mulje kui riiulifirmast ja tu- Kirsmani – Kirtsi silmad põlema. See oleks just see raha, millega saaks katta gevdab veelgi suunatud hanke muljet, mille eesmärgiks ei ole Salmistu ranna- ja sadama alale haldaja leidmine. Kiiu mõisa remondiks võetava laenu. Selle nimel ohverdas võimukoalitsioon 3. Missugune on OÜ Salmistu Rand taust ning kogemus ranna- ja sadama ala haldamiseks? kõik varasemad seisukohad ja võttis mõnusas puhkemajas 22. juunil 2016 a toimunud volikogu istungil vastu otsuse alustada ühinemisläbirääkimisi Vastust oma arupärimisele soovin vastavuses Kuusalu valla põhimäärusega kehtestatud korrale. Loksa linnaga.!!

Lugupidamisega Kuidas edasi? Eks vist ikka nii, et kõigepealt teeme korda Kiiu mõisa, sest Sulev Valdmaa „...valla kinnisvarasse tehtav investeering on igal juhul õigustatud. Me Kuusalu vallavolikogu liige parandame oma vara, isegi kui siin ei saa tulevikus olema vallavalitsus, on see müüdav või kasutatav muul otstarbel....“ (vallavanem Urmas Kirtsi sõnavõtust tema umbusaldamisel 01.02.2016). See muu otstarve on esialgu vallajuhtide saladus. Asi siis mõisa kõrval ka kõrtse taastada, kui see rahvale korda läheb. Raha pole pankades veel otsa saanud. Vallavolinikele Tähelepanu LOKSALASED! piisab pidulikust istungist, olgu näiteks see mõnes puhketalus või Salmistu 13. juulil 2016 toimub Loksal TASUTA suurjäätmete äravedu (mööbel, madratsid, vaibad, sadamakõrtsis, peaasi, et laenuvõtmised ja haldusreformid Kuusalu moodi diivanid). Korteriühistute juhatajatel ja eramajade omanikel palume saata avaldused kuni ära otsustada. Ja kui näiteks kõrtsi enam vaja pole, saab ju selle „sadama- ja 11. juulini 2016 e-postile, [email protected], milles on märgitud lepingu number ja turismiarendajatele“ maha ärida või „muul otstarbel …….“ lepinguline isik, jäätmete kirjeldus, asukoht ning ligikaudne kogus. Jäätmed palume panna Peaasi, et vallavõim ise rahul oleks ja see tüütu rahvas liiga agaralt oma nina jäätmekonteinerite juurde, eraisikud panevad oma territooriumile nii, et on tagatud vallaisade tegemistesse ei topiks. juurdepääs. Kellel ei ole võimalust e-postiga saata, palun tuua vastav avaldus Rein Heina Loksa Linnavalitsusse. Loksa linnavolikogu esimees ELU 5

Salmistu sadam jäi Eesti sõjaväelendurite mälestamise eurorahadeta Üks Kuusalu valla ambitsioonikamaid projekte – Salmistu sadama traditsioon Järvi järvede ääres jätkub ümberehitus – toppab, sest Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist raha ei saadud. 1941. aasta juulis toimusid dra- maatilised sündmused Järvi jär- Andres Tohver, [email protected] vede ääres, mis asuvad täna nn polügooni alal. Punaväelaste haa- Ajalooliselt on piirkonna peamiseks sadamaks olnud Kaberneeme. 1974. rangus kaotas siis oma elu rühm aastal otsustas kohalik kalurikolhoos Majak luua sadama ka Salmistusse. noori Eesti sõjaväelendureid. Et ehitada Salmistu sadama akvatooriumi kaitsev kai, uputati merre palkidest Kuusalu Muinsuskaitse Selts kastid graniit- ja paekividega, mis kinnitati omavahel armatuurrauaga. Pealt taastas 1994. aastal mälestuskivi, kaeti konstruktsioon betooniga. mis oli hukkunutele paigaldatud Salmistust vaid pooleteise kilomeetri kaugusele jääva Pedassaare rannikul juba 1942. aastal, aga vahepeal olid kalurikolhoosi sumbad, kus kasvatati forelli. Forelli toideti räimega. hävitatud. Salmistu sadamast oli mugav seda kõike organiseerida. Viga juba ehituses Alates 1994. aastast on Kuusalu Endine Loksa linnapea, praegu pensionärina kaatriga huvilisi Salmistust Muinsuskaitse Seltsi eestvõtmisel Pedassaarele sõidutav Märt Praks väidab aga, et sadam ehitati kiirustades, toimunut ka iga-aastaselt mee- vale koha peale ja vale konstruktsiooniga, mistõttu hakkas see lagunema nutatud. Mälestuspäeva korraldavad juba nõukogude ajal. ja viivad koostöös läbi Kuusalu Salmistu rannikul otse merre suunduv kai teeb alguses täisnurga all pöörde Muinsuskaitse Selts, Eesti Õhuvägi paremale ja siis täisnurga paremale. Praksi arvates on see viga. Tema sõnul ja Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste oleks kai pidanud meres pöörama vasakule, sest praeguse asendi tõttu Ühendus. ummistab meri sadamat liivaga, mistõttu akvatooriumis on vee sügavuseks vaid 40-60 sentimeetrit, ehkki sadamat on korduvalt süvendatud. Rahvusvahelist tuntust kogunud Teine viga tehti Praksi väitel täitematerjaliga. Palkidest kastidesse poleks tohtinud panna paekivi, sest paas laguneb merevees kiiresti. “Sadam näeb isamaaline üritus toob igal aastal välja, nagu oleks see pommitabamuse saanud,” ohkab Praks. Kuusalu maile kokku osalejaid Lagunenud ja liivaga ummistunud Salmistu sadamas märkab silm lähedalt ja kaugelt, sh välis- pühapäevasel pärastlõunal vaid kahte paati ja kahte kaatrit, ehkki Salmistu eestlasi kõikjalt üle maailma. Seda on Kuusalu valla peamine sadam – ja Kuusalu on Eesti valdadest omakorda kajastatakse Välis-Eesti meedias. kõige pikema merepiiriga. Ürituse mainest annab tunnistust, et Sadamaregister.ee annab Salmistu kohta info: “Väikesadam, kus ei osutata igal aastal osaleb sellel Eesti Õhuväe tasulisi sadamateenuseid.” Sellegipoolest võtab Praks huviliste Pedassaarele juhataja ning mitmeid tuntud viimise eest tasu, lubades väiksele kaatrile kuni kaheksa matkajat korraga, isikuid. 2009. aastal osalesid üritusel neist kaks lausa kaatri ninale. Reisijatest keegi ei saa selga päästevesti. näiteks kolm lennuväekindralit Jäätist, mahla ja kohvi pakkuva Salmistu sadama kõrtsi lahtiolek sõltub korraga - Eesti õhuväe endine ülem, selle pidaja Veiko Väitsi tujudest. Kõrtsi ukse kõrval on tahvlid vee- ja õhutemperatuuri kohta, ent neil haigutab tühjus. brigaadikindral Teo Krüüner ja Eesti õhuvägede tolleaegne ülem, Lendurite kivi juures toimunud mälestusüritustel on igal aastal osalenud Remondiraha pole leitud brigaadikindral Valeri Saar ning kõrgemaid õhuväe ohvitsere. Pildil on (vasakult) kindralmajor erus Teo USA õhujõudude kindralmajor Tiiu Krüüner, kindralmajor Valeri Saar, kindralmajor erus Vello Loemaa “Olen vaene pensionär,” läheb Märt Praksi suu korraga lukku. Tausta uurides 12. juulil 2014 toimunud mälestusüritusel. selgub, et 2009. aastal sõlmis MTÜ Salmistu Paadimees, mille esindaja on Kera. Märt Praksi poeg Madis Praks, Kuusalu vallaga hoonestusõiguse seadmise lepingu, millega võttis kohustuse investeerida Salmistu sadamasse viie aasta Mälestuspäeva kaaskorraldajad pa- jooksul 15 miljonit Eesti krooni. nustavad ürituse ettevalmistamisse Kuusalu vallavolikogu lõpetas selle lepingu 30. septembril 2015, sest ja läbiviimisse palju vabatahtlikku MTÜ lepingulisi kohustusi ei täitnud. “MTÜsse kuuluvad isikud said tööd. Kuusalu vald on pea kõiki valla nõusolekul oma äranägemise järgi Salmistu rannas toimetada, senitoimunud üritusi toetanud mitmesuguseid teenuseid pakkuda, autodelt parkimistasusid kasseerida jne. Mingeid hinnakirju selleks, mida notariaalne leping ette nägi, ning mis oleks omalt poolt rahaliselt, mille eest on tulnud vallale kinnitamiseks esitada, kunagi ei esitatud,” selgitab Kuusalu korraldatud kokkutulnud veteran- vallavolikogu liige Sulev Valdmaa. sõjaväelenduritele ja isamaalise üri- Tänavu veebruaris esitas Kuusalu vald euroraha taotluse, et rekonstrueerida tuse külalistele ühistoitlustamine aastatel 2017-2019 Salmistu väikesadam nõnda, et seal oleks ruumi 48 ning valmistatud laululehed. väikelaevale. Vajaminevast 1,9 miljonist eurost oli vald valmis välja käima ise 15%, ülejäänud 85% loodeti saada EASi kaudu Euroopa Liidu piirkondade Kahjuks ei pidanud Kuusalu val- konkurentsivõime tugevdamise programmist. lavalitsus võimalikuks rohkem kui Taotlusele tuli eitav vastus 22. juunil. “Põhimõtteliselt öeldi, et raha on vähe kahekümneaastase traditsiooniga ja kõigile ei jätku,” kurdab Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Ta loodab mälestuspäeva käesoleval aastal 100 siiski, et EASi tulevastes taotlusvoorudes läheb paremini. “Salmistu sadama euroga rahaliselt toetada. Võibolla praegune olukord on väga halb,” ütleb ta. Küsimusele, kui kaua sadam ilma remondita vastu peab, vastab Kirtsi: “Jätan on nüüd prioriteedid mujal. vastamata. Ma ei ole ennustaja.” Et isamaaline ja meie vabaduse 12. juulil 2014 toimunud 20. mälestusüritusel autasustas Eesti Endiste “Pole kuulda olnud mingist korralikust finantsmajanduslikust analüüsist Metsavendade Liidu juhatuse aseesimees, Kaiseliidu Lääne maleva teavi- eest võidelnud sõjamehi austav juhuks, kui raha ka saadakse ja ehitus realiseerub. Millised saavad olema tuspealik Heiki Magnus kauaaegseid mälestusürituse eestvedajaid Eesti tegevuskulud, kes hakkab opereerima jne jne. Samas puudub visioon valla traditsioon saaks jätkuda, pöördus Endiste Metsavendade Liidu kõrgete autasudega. territooriumil asuvate väikesadamate – , – arengust Kuusalu Muinsuskaitse Selts vajaliku üldse. Asja tuleks põhjarannikul vaadata üldisemalt ja arendamist näha ette toetuse saamiseks Loksa linna poole. koos teiste omavalitsustega – Vihula vallaga,” arutleb Värner Lootsmann, Loksa linnavalitsuse korraldusega kes on nii Loksa linnapea kui Kuusalu vallavolikogu liige. meie palve ka rahuldati.

TEAVE 2016. aastal toimub Eesti sõja- Salmistu sadam väelendurite mälestuspäev Järvi Omanik on Kuusalu vald. järvede ääres laupäeval 16. juulil. Paikneb Salmistu külas lahe Tahaks loota, et seekordnegi üritus ääres. Sadama maa-ala pindala igati õnnestub. on 11 427 ruutmeetrit. Sadamas on kai pikkusega 75 meetrit ja laiusega 6 meetrit. Kõik on teretulnud osa saama! Sadamat kasutatakse väikelaevade sildumiseks. Kaubakäitlemist ei Sulev Valdmaa toimu. Paatide vettelaskmiseks Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi on betoonist slipitee. Olemas on esimees killustikkattega parkla, siseteed Kuusalu vallavolikogu liige on osaliselt kaetud asfaltiga. Lagunenud ja liivaga ummistunud Salmistu Sadamas on veelrannavaatlus- sadamasse pääsevad praegu vaid väiksemad torn, sadamahoone, paadid ja kaatrid. Taustal paistab Pedassaar. Igal aastal osaleb üritusel ajateenistuses olevate sõdurite esindus. Fotol mänguväljakud, prügikastid. Foto: Andres Tohver on Vahipataljoni aukompanii sõdurid 12. juuli 2014 mälestusüritusel. 6 NOORED

Loksa Gümnaasium hindab ja väärtustab loodust loovuse arendajana

Juba kolmandat õppeaastat järjest duskoolis. Sagadi looduskoolis oli osaleb Loksa Gümnaasium edu- võimalus õppeprogrammides osa- kalt Keskkonnainvesteeringute leda kõikidel meie kooli klassidel. Keskus SA poolt väljakuulutatud Otsustasime ka kogu töökollektiivi- konkurssidel, millesse on kaasa- ga veeta ühe õppepäeva Sagadis, et tud nii eesti kui vene õppekeelega tunda ja õppida seda, mida õpilased. õpilased, võttes osa erinevatest õp- Veetsime ühe igati hariva ja õpetliku peprogrammidest üle Eesti. päeva saades nii teoreetilisi kui ka 2014/2015 õa sai rahastuse projekt praktilisi teadmisi, juhendajaks oli „Eesti kauni loodusega tutvumine“ Asta Tuusti. Suur tänu talle selle summas 11060 € meeldejääva päeva eest! 2015/2016 õa toimus projekt „Loksa Kokku osalesid õpilased selle pro- Gümnaasium hindab ja väärtustab grammi raames 29 õppeprogrammis loodust loovuse arendajana“, pro- erinevates looduskeskustes (Kabli, jekti maksumus oli 15 104,84 € Muraste, Tipu, Palamuse, Kauksi), 2016/2017 õa teostamist ootav pro- Tallinna loomaaias jne. jekt „Keskkonnateadlik Loksa Güm- Täname kõiki KIK-i projektide naasium“, summa 13 000 € hindajaid. Eriti suur tänu Harju pro- jektispetsialistile Terje Puudersellile. Selle õppeaasta projekt „Loksa Samuti suur tänu Loksa Linnavalit- Gümnaasium hindab ja väärtustab susele, kes alati katab meie kõikide loodust loovuse arendajana“ oli edu- projektide omaosaluse. kas ja huvitav. Kool otsustas selles osaleda, et olla kogu kooliga (nii Õnnela Tedrekin õpilased kui õpetajad) koos selles Loksa Gümnaasiumi protsessis, mis väärtustab ja hindab direktor loodust kui loovuse arendajat. Iga hea asi saab kord otsa. Õpilaste poolt hinnati kõige huvita- vamaks õppeprogramme Sagadi loo- Keelelaager “Ole sõbraks Otepääl” Projekt “Kaitse end ja aita teist” (KEAT)

Loksa kooli vene õppekeelega õpilastel oli võimalik osa võtta keelelaagrist tänu Sillamäe Gümnaasiumi poolt kirjutatud projektile mida toetas HTM ja kuhu Loksa Gümnaasiumi kaasati. Õpilastega oli kaasas Natalja Marhivka ja sõidutas Tõnu linnavalitsuse bussiga. Suured tänud kõigile!

Loksa kooli 6.b klassil oli võimalus Meie 8 õpilast olid võistlustel 25. jalgrattal vigursõit, lisaks oli veel osaleda projektis „Kaitse end ja mail. palju huvitavaid ülesandeid. aita teist“. Projekti eesmärgiks on Kokkuvõtvaks ürituseks valmistuti Meeldejäävaks kujunes, kui saavutada laste oskuslik käitumine terve õppeaasta: läbi viidi õpitoad demonstreeriti, kuidas töötavad eriolukorda sattumisel, mis hõlmab koostöös päästeameti, politsei ja politseikoerad tegelikult. nii esmaabi, ohutut liiklemist, vee- kooli medõega. Ohutuse teemadel Päev oli kasulik ja huvitav. ja tuleohutust jne. arutleti nii inimeseõpetuse- kui ka Võistkond tegutses entusiastlikult, Koolitus lõppes kahe võistluspäevaga, klassijuhatajatundides. kasutades oma varem omandatud Margit Karina–Tarassova (projektijuht, eesti keele õpetaja): kus korrati üle teooriatundides Murastes oli terve päev sisustatud teadmisi ja oskusi. „Laager toimus Otepää Veski Spordi - ja Puhkekeskuses kauni järve kaldale õpitu. Võistluspäevad toimusid praktiliste ohutusalaste ülesannetega. Päev lõppes kokkuvõtete tegemisega. olid kogunenud kolme gümnaasiumi noored, et koos veeta viis sisukat 25. - 26.mail Muraste Politsei- ja Võistlustel oli kaksteist valdkonda: Kõik osalejad said kingitusi. Oli suvepäeva. Kohal olid Sillamäe Gümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi Piirivalve Kolledžis. Tallinnast ja tuli anda esmaabi, kustutada väga vahva päev! ja Loksa Gümnaasiumi noored, kokku 51 inimest. Projektijuht Margit Harjumaalt osales 50 kooli 2563 tulekahjut, päästa uppujat, käituda Karina-Tarassova. Projekti eesmärgiks oli hariduslik lõimumine koolide õpilasega. Kuna osalejaid oli palju, õnnetusse sattudes, teada ja osata Irina Votintseva vahel. Töökeeleks noortelaagris oli eesti keel, aga tore oli koos õppida jagati võistkonnad kahele päevale. kasutada hädaabinumbrit, sooritada Juhendaja õpetaja ka inglise keelt. Noortelaagris tegelesid õpilastega oma ala spetsialistid. Inglise keelt õpetas Katrin Kõiv, kes töötab Põhja–Ameerika Teabekeskuses õppimisvõimaluste üliõpilasnõustajana. Tantsutunnid viis läbi Viljandi Loksa Noortekeskuse projektitegevusest Gümnaasiumi tantsuõpetaja Ave Alvre, muusika ja vene kultuuriloo pedagoog oli Viktor Tarassov Narvast ja eesti kultuuriloo lektor oli Monika Noortekeskuse projekt “Meri kodus ja Mändmaa Viljandist. Laagri juhataja vastutusrikast ülesannet täitis Lada mujal” algas loomaaia külastustega. Fomicheva Sillamäe Gümnaasiumist. 9. juunil käisid loomi uurimas Tegevused vaheldusid noorterühmade vahel. Õhtuti toimusid lõbusad nooremad noored ja vanemad said õhtuprogrammid, mille korraldajateks olid noored ise. Vedas ilmaga, kõik tutvuda loomade öisema käitumisega päevad olid haruldaselt soojad 26 – 28 kraadi. Noortel oli piiramatu võimalus hilisõhtusel ekskursioonil 16. juunil. järves ujuda. Meeldejääv oli teine laagripäev – matkapäev. Jalgsi läbiti Väga hariv oli liikuda koos giidiga, 12 km. Veski Spordi– ja Puhkekeskusest läbi Tehvandi spordimuuseumi kes oskas rääkida palju toredaid Pühajärvele. Jällegi ujumine, lõunasöök Pühajärve Puhkekeskuses ja tagasi fakte loomadest ning naljakaid koju. Suured tänud Veski Spordi– ja Puhkekeskuse lahketele töötajatele. juhtumeid loomaiaelust. Ühtlasi Kolmanda päeva õhtul toimus kontsert. Külalisesinejaks oli rahvamuusik juhtis ta tähelepanu asjadele, mida Ants Taul Riidajast. Paljud noored nägid esmakordselt torupilli ja said seda ise külastades ei taipagi vaadata ka oma käega katsuda. Vaheldumisi torupilli ja lõõtsalugudele laulsid noored või märgata. Selleks, et noored ise tuntud rahvuslikke laule, neid mis koos muusikatundides selgeks õpitud. paremini aru saaks olid ka erineva Üllatuskülaliseks oli Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit, kes keelega giidid. Väga huvitavad oli aega leidnud noori tervitama tulla. Kontserdi lõpus musitseerisid Viktor ekskursioonid, mis andsid palju Tarassov ja Ants Taul koos improviseerides. Nii möödusid viis toredat uusi teadmisi loomadest ja loomaaia päeva. Noored leidsid endale sõpru teistest koolidest. On loodud kestvad erisusest, meeldisid noortele. sõprussidemed ja on plaan jätkata ühistegevusi juba järgmisel õppeaastal. Augustis jätkub projekt uute väl- Projektijuhina tänan kõiki projektis osalejaid ja toetajaid!” jasõitudega. Õnnela Tedrekin Margit Amer Loksa Gümnaasiumi direktor Loksa Noortekeskuse juhataja NOORED/ ELU 7 Õnnetriinude lastekaitsepäev Lastekaitsepäev on 1. juunil tähistatav tähtpäev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule ja õigustele ning lastekaitse tähtsusele. Sel päeval toimuvad ka mitmesugused lasteüritused. Esmakordselt kuulutati lastekaitsepäev välja ülemaailmsel laste heaolu konverentsil 1925. aastal. Järjekindlalt hakati seda kindlal päeval tähistama 1954. aastast. Meie lasteaias tähistasime seekordset lastekaitsepäeva pisut teisiti kui tavaliselt on seda tehtud. Alustasime piduliku kontserdiga, kus iga rühm oli ettevalmistanud oma etteaste – kas laulu, tantsu või luuletuse näol. Meid olid selle tähtsa päeva puhul tervitama tulnud ka lapsevanem Pavel Kosjakov ja hoolekogu esinaine Deivi Loomus. Laulud lauldud, luuletused loetud, tantsud tantsitud – suundusid kõik rühmad lasteaia hoovi peidetud aardeid otsima. Liikumisõpetaja Ebe oli ette valmistanud erinevaid tegevusi, mille läbimine oli kõikidel kohustuslik. Igas punktis oli paberil kirjas uus vihje, mis juhatas lõpuks kõik rühmad oma liivakasti, kus tuli ehitada liivaskulptuur. Lõpetuseks tegime mõned katsed – proovisime tõelist nõiaväge. Mõned meist olid seda juba volbripäevast saadik harjutanud. Katsetasime segada erinevat värvi vedelikke, tekitada elektrit, õhupalli topsist välja puhuda ja panna plastikpudeli vulkaanina purskama. Aitäh liikumisõpetaja Ebele nõu ja jõu eest. Eriliselt suured tänud Pavel Kosjakovile ja Loksa Ehitusele kingituse eest. Suur aitäh kõigile, tänu teile sai see päev just selline, nagu oli.

Kaire Kotkas Loksa Lasteaed Õnnetriinu direktor Me pole lihtsalt tüdrukud ja poisid – Hüvasti lasteaed Ära ahvatle nüüd me oleme sinuga õpilased... varast! Saabunud suvi on aktiivne ja tegus aastaaeg ka pikanäpumeestele. Selleks, et suvi mööduks kõigile turvaliselt ja ilma probleemideta, tuleb ka ise hoolas olla ning hoida väärtuslikke asju võõra silma eest. Põhiline reegel varguse ohvriks langemise vältimiseks on see, et uksed, väravad ja kuurid peavad olema lukus ning vähegi väärtuslikud asjad nende uste ja lukkude taga. Ja lukk korralik. On küll ütlus, et lukk on looma jaoks, kuid samas on teine ütlus: mis ripakil, see ära. Iga pikanäpumees ei lähe lukke murdma, eriti kui taba on korralik, kuid „maast leitud“ asja võtab ta kaasa. Varaste üheks sihtmärgiks on jät- „Kuhu on kadunud kevaded, suved, kuvalt autod. Randa, kauplusesse kirevad sügised, talved ja lumed. või külla minnes jäetakse sageli Kuhu on jäänud me väikesed poisid, autodesse palju esemeid ja tava- Niisuguste sõnadega laulust „Hüvastijätu laul“ jätsid lasteaiaga hüvasti tüdrukud, kes alles käekõrval käisid?“ päraselt ei mõelda sellele, et Jaaniusside rühma lapsed oma lõpupeol. Neile tulid külla kaasaegse Nii algas Päevakoerte rühma lõpupidu, reedel 3. juunil. Igal kevadel on õhk tegelikult on autosse jäetud esemed multifilmi „Fiksikud“ tegelased - Simka ja Nullike. Neil, nagu alati, tekkisid täis linnulaulu, loodus õitseb ja kogu maailm on imeline. Imeline ja eriline oli sama palju „ripakil“ nagu näiteks probleemid nende lahendamisega, aga lapsed tulid kergesti toime. Tüdrukud ka see päev lasteaias. Sel päeval saatsime kooliteele 8 oma kõige vanemat ja maja ette jäetud muruniiduk või ja poisid tervitasid Fiksikuid võiduhüüd-ega „Tõ-dõšš“ ja seejärel lahendasid tublimat last. Kontserdil esinesid nii väiksemad, kui suuremad Päevakoerad, jalgratas. Me ju ei jätaks oma nii- mõistatusi elektriseadmetest, aitasid Simkat ja Nullikest tantsimisel, laulsid ja et veel viimast korda laulda ja tantsida üheskoos. dukit pärast niitmist maja ette lugesid luuletusi. Fiksikutel oli hea meel niisuguse sooja vastuvõtu üle, nad „Möödas on nüüd mängupäevad, õue? igaüks võib langeda varguse korraldasid lastele lõbusaid liikumismänge. Pidu sai helge, soe ja lustakas. varsti algab koolitee. ohvriks. Korrarikkumine leiab Peale kõiki etteasteid võtsid sõna Loksa Lasteaia Õnnetriinu direktor, Õpsid, sõbrad maha jäävad, aset siis, kui sobivas ajas ja kohas Linnavalitsuse esindajad ja lapsevanemad. Kõlas rohkesti tänusõnu ja häid veidi kurb on minu meel.“ kohtuvad kurjategija, soodne hetk soove. Tulevased koolilapsed lahkusid peolt suure kingituste hulgaga. ja kuriteoobjekt. Kui kasvõi ühte Lõpupeo organiseerimise eest tahaks eriti tänada: Margarita Šultsi, Snežana Soovime tänada lapsevanemaid, kes organiseerisid toreda peo lastele, kust ei neist tingimustest muuta, muutub Tšistjakovat, Anita Jakobsoni ja kõiki Jaaniusside rühma lapsevanemaid. puudunud üllatuskülaline ja maiustused. ka kuriteo toimepanemise võimalus ILUSAT KOOLITEED! ning selles osas saavad inimesed ise Natalja Kalinina ja Olga Trubotšev Pille Paesüld ja Margret Latt palju ära teha. Jaaniusside rühma õpetajad Päevakoerte rühma õpetajad Varaste tähelepanu äratavad navi- gatsiooniseadmed, CD-maki panee- lid, sülearvutid, fotoaparaadid, mo- Loksa Linnaraamatukogu on puhkusel 1. juulist – 31. juulini. biiltelefonid, käekotid, ühesõnaga Loksa Gümnaasium võtab konkursi korras tööle: Avame 1. augustil. kõik, mis on vähegi väärtuslik ja - põhikooli aineõpetaja (ajalugu ja ühiskonnaõpetus) Lähim interneti kasutamise võimalus Loksa Linnavalitsuses. nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi Telefon 6031253 - eripedagoogi (1,0 ametikohta) purustamine ning tähelepanu köit- -haridustehnoloogi (0,5 ametikohta) ILUST SUVE KÕIGILE! nud esemete autost haaramine võtab -põhikooli ja gümnaasiumi tütarlaste kehalise kasvatuse aega vaid mõned sekundid. Politsei kuuleb sageli kannatanute selgitusi, õpetaja REGISTREERI ENNAST et ära käidi ainult hetkeks või pooleks Avaldus, CV, tervisetõend, haridust tõendavate dokumentide ja LOKSA LINNA ELANIKUKS tunniks… Kuid tegelikult ei mängi vajadusel keeletaset tõendava dokumendi koopiad saata aadressil rolli, mitte see kui kaua ära oled, vaid [email protected] ja [email protected] hiljemalt Kõigile alates 18. eluaastast, kes on registreerinud end Loksa linna elanikuks see, kas autos on nähtaval kohal asju, 07.08.2016 ajavahemikul 01. jaanuar - 31. detsember 2016. a ning on 01. jaanuar 2017. mis köidab varaste tähelepanu. Seega seisuga Loksa linna elanikud, kingib linn Loksa ujula aasta pääsmed ja nad osalevad nähtavalt kohalt tuleb ära panna auhindade loosimises! kõik esemed, ka siis kui lähete auto LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD! Sellel perioodil Loksa linna elanikuks registreerinute vahel loositakse välja juurest ära kasvõi mõneks minutiks. 1 sülearvuti ja 2 kuni neljaliikmelise pere kruiisi Rootsi (reis + toitlustus laevas) ning Turvalisuse loomine on kõigi meie Loksa Lasteaed Õnnetriinu on kollektiivsel puhkusel 5 perepiletit kõikidele Loksa Kultuurikeskuses toimuvatele kontsertidele 2017. a endi kätes ning kuritegusid ennetada 27.06-31.07.2016. jooksul. on alati odavam. 1.-5. augustini töötab valverühm. Ilusat suve ja hoiame oma varal silm 01. jaanuari 2017 seisuga koostatakse rahvastikuregistri andmete põhjal nimekiri, peal! Alates 8. augustist alustavad tööd kõik rühmad. kes on kampaania perioodil linnaelanikuks registreerunud. Uued linlased pääsevad ILUSAT SUVE! ujulasse tasuta juba alates 09. jaanuarist 2017. a. Kairi Ränk, Ida-Harju konstaabli- Loosimise viib linnavalitsus läbi 2017. a jaanuarikuu linnavalitsuse istungil. jaoskond, piirkonnavanem 8 MEENUTUS

Tänusõnad

Juuniküüditamise aastapäeval meenu- tati kirikuaia mälestuskivi juures kõiki kodukandi inimesi keda nimetatud ülekohus puudutas. Südamliku palvega tuletas õpetaja Jaanus Jalakas meile meelde, et tuleb hoida üksteist, et sellised päevad ei korduks. Kõnega esines Loksa linnapea Värner Loots- mann. Kirikukellad, Lauri Metuse puhkpilliansambli ja proua Jalakase pilli helid tungisid kõigile hinge. Auvalves olid Loksa kodutütred ja noorkotkad. Mälestuskivi alla asetati lilled ja kurba sündmust jäid meenu- tama võbelevad küünlaleegid. Aitäh kõigile osalejatele! Võidupüha ja jaanipäev

Eesti heliloojate jälgedes 10. juunil käisid huvilised muusikakooli õpilased ekskursioonil Viljandimaal: külastati Viljandimaalt sirgunud eesti heliloojate sünnipaiku:

Kõigepealt jõudsime Hüpassaarde, kus on sündinud Mart Saar. Meile tutvustati maja, kuulasime muusikat ja saime ka mängida Mart Saarele kuulunud klaveril. Edasi suundusime Suure-Jaani, kus sõime lõunat „Arturi juures”. Kohviku nimi on inspireeritud helilooja Artur Kapist. Peale lõunat ootas meid heliloojate Kappide majamuuseumi perenaine. Suure-Jaaniga on seotud mitmed tuntud inimesed:

Joosep Kapp oli Suure-Jaani kihelkonnakooli juhataja. Poeg Hansust kujunes ka koolmeister ja kohaliku laulukoori juht. Joosepi teisest pojast Arturist, Arturi pojast Eugenist ja Hansu pojast Villemist kujunesid - Viljandi rippsillal tunnustatud Eesti heliloojad. Maja, kus praegu asub majamuuseum ehitas - Mart Saare Hans Kapp ligi 90 aastat tagasi. Ka siin said lapsed klaveril mängida, siinne majamuuseumi ees klaver kuulus Eugen Kapile. - Heliloojate Kappide majamuuseumis Peale muuseumiga tutvumist läksime jalutuskäigule mööda Suure-Jaani. - Linda Trolla mängimas Käisime kirikus, kus saime kuulata orelimängu oreli sees ja näha, kuidas Mart Saare klaveril orelimehhanism töötab. Julgemad proovisid ka orelimängu. Jalutasime surnuaial, kuhu on maetud Mart Saar, Joosep, Artur, Eugen ja Villem Kapid. Ekskursiooni lõpetasime kirikumõisas, kus praegu toimuvad renoveerimistööd. Pööningul nägime harukordset mantelkorstnat. Kui Suure-Jaani oli „vallutatud”, sõitsime Viljandisse Ordulinnuse varemetesse. Eriti meeldis kõigile rippsild.

Päev kujunes pea 10 tunni pikkuseks, aga väsimust ei näidanud keegi lastest välja: veel tagasiteel kuni Loksani oli buss lõbusat jutuvada täis. Aitäh õpetaja Erikale abi eest ja ema Tiina Trollale, kes tegi meile teel Hüpassaarde vahepeatuses Olustvere mõisaterritooriumil ekskursiooni: on ju ema Tiina sealtkandist pärit. Aitäh toredatele ja lõbusatele lastele! Loodan, et meeldis!!! Riina Paartalu Loksa Muusikakooli viiuliõpetaja LINNAVARA MÜÜK Loksa Linnavalitsus müüb avalikul suulisel enampakkumisel alljärgneva linnavara: 1. Endise laboratooriumihoone kinnistu aadressil Kalurite tn 2b Loksa linn, pindalaga 7195 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine), enampakkumise alghind 21600 eurot. Kinnistu asub looduslike tiikide põhjakaldal, mereni (Hara laht) umbes 250 m. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. 2. Kinnistu aadressil Kalurite tn 2c Loksa linn, pindalaga 2317 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine), enampakkumise alghind 4650 eurot. Mereni umbes 300m. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. 3. Kinnistu aadressil Nooruse tn 6 Loksa linn, pindalaga 3232 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine kaheks eramu krundiks), enampakkumise alghind 32 320 eurot. Kinnistu asub Loksa linna keskosas. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. 4. Jõekalda kinnistu Loksa linnas, pindalaga 14414 m², sihtotstarve elamumaa, võimalik maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine. Enampakkumise alghind 59960 eurot. Kinnistu asub looduskaunis kohas Valgejõe kaldal, piirneb mereäärse parkmetsaga, mereni (Hara laht) umbes 300 m. Tehnovõrkudega liitumise võimalus. 5. Hoonestatud kinnistu aadressil Posti tn 11 Loksa linn, pindala 2342 m², sihtotstarve ärimaa. Võimalik maa sihtotstarbe muutmine. Kinnistul asub endine saunahoone pindalaga 527 m², koos kõikide tehnovõrkudega ja lokaalse kütte võimalusega, võimalik vaba katusealuse väljaehitamine (umbes 100m²), Hoones on toimiv elektrisaun. Võimalik on kinnistu suurendamine kõrvalasuva hoonestamata maa arvelt. Enampakkumise alghind on 79 125 eurot. Loksa linnas on rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteem ja biopuhasti. 6. Loksa linn võõrandab suulisel enampakkumisel Loksa linna omandis olev kinnistu aadressil Tallinna tn 41 Loksa linn, katastritunnusega 42401:001:0051, pindalaga 1424m², sihtotstarve ärimaa, alghind 21 360 eurot. 7. Loksa linn võõrandab suulisel enampakkumisel Loksa linna omandis olev hoonestatud kinnistu aadressil Tallinna tn 43 Loksa linn, katastritunnusega 42401:001:0052, pindalaga 1085m², sihtotstarve ärimaa, kinnistul kaubandushoone ehitisregistritunnusega 116043740, pindalaga 327,8 m², alghind 50000 eurot. Hoone koormatud TÖÖPAKKUMINE tähtajatute rendilepingutega. Seoses toodangu suurenemisega LOKSA CLOTHING EXPERT OÜ Ilusalong vajab õmblejaid kõikidele masina liikidele (overlock, universaal, Länvin Osavõtu tingimused: ootab oma uusi ja vanu kliente! Osavõtutasu 100 eurot tasuda enne enampakkumist Loksa Linnavalitsuse kattemasin jne.) Asume Loksal Kalurite tn 1. KÜÜNESTUUDIO tel 520 7167 Informatsiooni saab telefonil 5615 5384. arvele 10002025531005 SEB panka. Osalemisel esitada maksedokument. KOSMEETIK tel 5563 5395 Alates 01.08.2016 lisaks telef.58 227034 või kohapeal Registreeruda saab kohapeal enne oksjonit. Notarikulud tasub ostja. JUUKSUR tel 5802 9199 Enampakkumine toimub 29.07.2016 ja 11.08.2016 kell 11.00 Loksa Linnavalitsuse LOKSAL Kalurite tn 1. saalis Tallinna tn 45 Loksa linn. Info telefonidel 509 4088, 603 1252. SR Veod OÜ otsib oma kollektiivi autojuhti, töö toimub kallur poolhaagisega Eestis. Vajalik on CE kategooria ja autojuhi ametikoolituse tunnistuse olemasolu. Saada oma CV [email protected] või helista 5055309.

METALLUKSED korter, trepikoda, tuletõkke EI-60, Tellimine: tel 5013363, 5027999, e-post: [email protected] MÜÜA SÕELUTUD MULDA info@sõelutudmuld.ee 505 4150 Pakume ka transporditeenust, liiva, killustikku, freesasfalti jt puistematerjale.

Korstnapühkimise teenus! OÜ Dolmax korstnapühkijad (litsents nr 075620) teevad puhtaks teie majade korstnad ja lõõrid. Selle alal on meil üle 20-aastane kogemus – see on puhtus ja kvaliteet. Hind on taskukohane, pensionäridele 10% allahindlust. Tel.: 508 8941 või 6031263 E-post: [email protected] Loksa käsitöömeistrid 11. juunil toimus Loksa Kultuurikeskuses suurepärane käsitöönäitus. Väga paljud käsitöömeistrid vastasid minu kuulutusele ja tulid näitusele oma töid esitama. Meile meeldis ürituse õhkkond. Siin võis näha nii palju ideid, väga erinevaid tehnikaid ja variante, et vahepeal hakkas lausa pea ringi käima. Seal olid tikkimistööd, erinevad ilusad mänguasjad, käekotid, tooted nahast, õm- blustööd, kudumid, viltimistööd, kipsist kujud, pärlitest kujud, siid... Loodame, et järgmisel näitusel, mis toimub jõulude ajal, osalevad kõik need meistrid uuesti ja tuleb juurde ka neid, kes see kord ei julgenud osaleda. Tä- name käsitöömeistreid osalemise eest. Teie olete tublid! Marija Kudrjakova SA Loksa Kultuur juhatuse liige