KOOSOLEKU PROTOKOLL

Kiiu 06.08.2020 nr 2-7/8

Algus kell 10:00 Lõpp kell 11:50

Juhatas Kaupo Parve Protokollis Maris Torga Osalesid: Ljubov Beglova, Elina Einaru, Kaupo Parve, Kadi Raudla, Alo Reidolv, Maris Torga. Kutsutud: Urmas Kirtsi Puudus: Enno Tammemäe

Päevakord:

1. Salmistu küla Ranna kinnistult (35201:002:0410) Parkla maaüksusele (35301:001:1304) täiendava väljasõidu rajamine. 2. Päikeseelektrijaamade rajamise võimalused järgmistele kinnistule: 1) alevik Uue-Saluvälja (35201:002:0038), 55 102 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets. 2) Kuusalu alevik Vahe-Saluvälja (35201:002:0371), 34 468 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets. 3) Kuusalu alevik Tammeoru (35201:004:1240), 108 478 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets. 4) Allika küla Kurepõllu (35201:002:0541), 8.40 ha, maatulundusmaa, haritav maa. ÜP valgeala. 5) Allika küla Uue-Kure (35201:002:0539), 8.40 ha, maatulundusmaa, haritav maa. ÜP valgeala. 6) Allika küla Kureniidu (35201:002:0542), 5.97 ha, maatulundusmaa, haritav maa. ÜP valgeala. 3. Loksa küla Kaasikumetsa ( 42301:004:0442, 11.35 ha) kinnistule päikesepargi rajamine. 4. külla Laane (35203:001:0250, 9.37 ha, maatulundusmaa) kinnistule päikesepaneelide pargi rajamine 5. küla Jõekalda kinnistule (42301:004:0427, 19148 m², tootmismaa ) ehitusõiguse taotlus. 6. Projekteerimistingimuste taotlus Vihasoo küla Jõekalda (42301:004:0409, 13 984 m², maatulundusmaa) kinnistule üksikelamu ja abihoone projekti koostamiseks. 7. küla Miku kinnistule (35301:001:0048, maatulundusmaa, 4.97 ha) üksikelamu püstitamine 8. Saunja küla Rahumäe kinnistule (35201:003:0382) ehitusõiguse taotlemine. 9. Salmistu küla Pedassaare tee 131 detailplaneeringu eskiislahenduse osas arvamuse andmine. 10. aleviku Mõisa tee 27 kinnistu detailplaneeringu algatamine. 11. Kiiu aleviku Nurmenuku kinnistu eskiislahenduse osas arvamuse avaldamine. 12. küla Uue-Andi kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse osas arvamuse andmine.

Arutelu:

1. Salmistu küla Ranna kinnistult (35201:002:0410) Parkla maaüksusele (35301:001:1304) täiendava väljasõidu rajamine.

Salmistu külas Ranna kinnistule kavandatav elamu abihoonega (ehitusteatisekohustuslik hoone - paadikuur), mille ehitusteatise menetluses nr 2011201/12469 kooskõlastas Maanteeamet ehitusprojekti.

Plankomi otsus 11.06.2020: Ranna paadikuuri ehitusprojekti puhul on väljasõit kavandatud Parkla kinnistule 35301:001:1304. Parkla kinnistu osas on Kuusalu vallal huvi küsida kinnistu munitsipaalomandisse. Tegemist on busside ümberkeeramise platsiga ja selleks peab olema ruum tagatud. Ranna kinnistu on piisava suurusega, et see küsimus krundi siseselt lahendada. 11.06.2020 otsus: Komisjon ei poolda Ranna kinnistult uut väljasõitu Parkla kinnistule. Paadikuuri teenindamine on võimalik lahendada kinnistu siseselt ja kahe olemasoleva sissesõiduga.

U.Kirtsi: Munitsipaalomandisse soovida jäetav ala on hetkel planeerimata ala, millel on liikluskorraldus hindamata. Palume Ranna kinnistu omanikul lahendada ala läbi ja tõestada, et tagatud oleks liiklusohutus ja mitte munitsipaalis oleva kinnistu kinni parkimine

Otsus:. Komisjon toetab täiendava väljasõidu rajamist juhul, kui munitsipaali taotletava osa kasutus on projekteerija poolt läbi lahendatud (busside ala, küla avaliku parkla ala, eramute juurdepääs jne)

2. Solar Light OÜ küsib kas on võimalik kaaluda päikeseelektrijaama rajamist järgmistele kinnistule: 1) Kuusalu alevik Uue-Saluvälja (35201:002:0038), 55102 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets. 2) Kuusalu alevik Vahe-Saluvälja (35201:002:0371), 34468 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets. 3) Kuusalu alevik Tammeoru (35201:004:1240), 108478 m², maatulundusmaa. ÜP kaitsemets.

Otsus:. Punktides 1,2 ja 3 toodud kinnistud asuvad üldplaneeringu kohasel kaitsemetsa alal , mis on ette nähtud Kuusalu alevikku ümbritseva haljasvööndina kaitseks Tallinn-Narva lk 2/9

maanteelt tuleneva müra ning saaste eest. Antud ala lähipiirkonnas asub olemasolev lasteaed ning kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud ala hooldekodu rajamiseks. Metsa-alale päikesepargi rajamine ei ole põhjendatud.

4) Allika küla Kurepõllu (35201:002:0541), 8.40 ha, maatulundusmaa, haritavmaa. ÜP valgeala. 5) Allika küla Uue-Kure (35201:002:0539), 8.40 ha, maatulundusmaa, haritav maa. ÜP valgeala. 6) Allika küla Kureniidu (35201:002:0542), 5.97 ha, maatulundusmaa, haritav maa. ÜP valgeala.

Otsus: Punkt 4, 5 ja 6 osas Allika külas palume täpsustada planeeritavate päikesepaneelide asukohad.

3. Loksa küla Kaasikumetsa ( 42301:004:0442, 11.35 ha) kinnistule päikesepargi rajamine.

Üldplaneeringu järgi valge ala. Kinnistu asub osaliselt Lahemaal.

Otsus: Palume täpsustada planeeritavad päikesepaneelide asukohad.

4. Pudisoo küla Laane (35203:001:0250, 9.37 ha, maatulundusmaa) kinnistule päikesepaneelide pargi rajamine

lk 3/9

K.Raudla: Kehtiva üldplaneeringu järgi on tegemist elamuehituse reservmaaga.

Otsus: Päikesepaneelide pargi jaoks tuleb menetleda päikesepargi rajamist läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu.

5. Vihasoo küla Jõekalda (42301:004:0427, 19148 m², tootmismaa ) kinnistule ehitusõiguse taotlus.

K.Raudla: Kehtiva üldplaneeringu järgi on tegemist tootmismaaga.

Otsus: Kinnistule saab taotleda ehitusõigust läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu.

lk 4/9

6. Projekteerimistingimuste taotlus Vihasoo küla Jõekalda (42301:004:0427, 19148 m², tootmismaa ) kinnistule üksikelamu ja abihoone projekti koostamiseks. ÜP tootmismaa ja põllumaa.

Kuna ka naaberkinnistu Vaarika kuulub samale omanikule, soovitas Keskkonnaamet kaaluda võimalust kinnistud ümber kruntida üheks.

Otsus: Kinnistule saab taotleda ehitusõigust läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, sest ehitusala jääb tootmismaa alasse.

7. Ehitisregistris projekteerimistingimuste taotlus Uuri küla Miku kinnistule (35301:001:0048, maatulundusmaa, 4.97 ha) üksikelamu püstitamiseks.

L.Beglova: Kehtiva üldplaneeringu järgi valge ala, osaliselt alvarite ala ja detaili kohustusega. Maa-ameti kitsenduse kaardilt on näha palju kitsendusi: maaparandusala, muinsuskaitseala, maardla, elektripaigaldise kaitsevöönd, tee kaitsevöönd ja Muinsuskaitseameti poolt määratud Asulakoht.

Otsus: Kuna tegemist on alvarite alaga, mille osas kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus, saab ehitusõigust kaaluda läbi detailplaneeringu koostamise menetluse. Alustuseks tuleb saata päring Muinsuskaitseametile, et täpsustada võimalik ehitusala.

8. Saunja küla Rahumäe kinnistule (35201:003:0382) ehitusõiguse taotlemine.

Otsus: Ehitusõiguse seadmine võimalik projekteerimistingimuste alusel. Omanikul esitada vastav taotlus.

9. Salmistu küla Pedassaare tee 131 detailplaneeringu eskiislahenduse osas arvamuse andmine.

K.Raudla: Pedassaare tee 131 kinnistu asub Salmistu külas olemasoleval tiheasustusalal. Planeeringu eskiislahendusega on tehtud ettepanek antud kinnistu jagamiseks kaheks elamukrundiks suurustega 837 ja 812 m². Lubatud ehitisealust pinda on planeeritud

lk 5/9

vastavalt kuni 250 ja 240 m². Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on tiheasustusalal väikeelamute krundi minimaalseks suuruseks 800 m². Eskiislahenduse avalikul arutelul osalenud naaberkinnistute omanike poolt tuuakse välja asjaolu, et menetletavas üldplaneeringus on tehtud Salmistu külakogu poolt ettepanek, et perspektiivselt võiksid olla tiheasustusalal elamukrundid 2000 m². Ka teiste esitatud ettepanekute kohaselt peaks olema minimaalsed suurused suuremad kui 1000 m². Kuigi tegemist ei ole veel kehtiva dokumendiga, võiks arvestada elanike sooviga mitte rohkem tihendada küla ning tekitada juurde krunte, mis ei ole piisava suurusega. Kui vaadelda hetkel planeeritava krundi lähiümbrust, siis antud piirkonnas ei ole 800 m² suuruseid krunte. Kõik krundid, mis piirnevad planeeritava alaga on on tunduvalt suuremad: Pedassaare tee 49: 1484 m²; Pedassaare tee 51: 1353 m²; Pedassaare tee 53: 1484 m²; Pedassaare tee 129: 1630 m²; Pedassaare tee 128: 1674 m²; Pedassaare tee 128: 1670 m²; Pedassaare tee 130: 1603 m². Sama suurusjärk on Pedassaare alal valdavalt kõigil kruntidel. See, et üldplaneeringus on sätestatud minimaalne võimalik suurus, ei tähenda, et krunte peaks saama matemaatiliselt jaotada. Planeeringu koostaja peaks analüüsima keskkonda ning lahendus peaks olema põhjendatud ning arusaadav. Oluline on järgida sobivust keskkonda ning lähialal asuvaid krundisuuruseid. Pedassaare tee 131 kinnistu jagamine tihendab oluliselt antud kohta ning ei ole sobiv. Arutelul osalenud tegid ettepaneku mitte jagada Pedassaare tee 131 kinnistuks kaheks. Antud kinnistu on piirkonda sobituv olemasoleva suurusega. Kohale tulnud isikutel ei ole pretensioone olemasoleva krundi hoonestamiseks piirkonda sobiva elamu ning abihoonetega.

Otsus: Saata eskiislahendus külavanemale arvamuse esitamiseks.

10. Kiiu aleviku Mõisa tee 27 kinnistu detailplaneeringu algatamine.

lk 6/9

K.Raudla: Vallavalitsusele on laekunud avaldus, mille kohaselt soovitakse algatada detailplaneeringut ärimaa planeerimiseks. Esitatud eskiisi kohaselt soovitakse alale rajada sõida/pargi parklat, bussiooteterminaali, äripindasid, parkimisalasid ning gaasi/elektri tanklat. Soovitakse perspektiivselt saada Kiiu mahasõidule hetkel mööda sõitvad kiirliinid ja arendada bussiühendust.

L.Beglova: ettepanek laiendada planeeritavat ala teisele poole Kiiu-Soodla teed algataja eelmise planeeringuga planeeritud jalgteeni.

Otsus: Komisjon kiidab detailplaneeringu algatamise heaks, planeeritava ala ulatuse määramisel arvestada naabruses kehtestatud detailplaneeringuga.

11. Kiiu aleviku Nurmenuku kinnistu eskiislahenduse osas arvamuse avaldamine.

K.Raudla: Antud teema on varasemalt läbinud planeeringute komisjoni (30.01.2020): Otsustati: Mitte kooskõlastada eskiislahendust, sest see ei ole üldplaneeringule vastav. Oluline on säilitada ÜP kohane rohevöönd olemasoleva tootmise (sh ohtlik ettevõte ) ning elamumaa vahel. Tootmismaa osa on ÜP-s pigem väiksem, jäädes rohevööndist olemasolevate tootmisalade poole. Kortermajade kavandamine antud alale ei ole sobiv, selleks ei ole sobiv keskkond. Pigem võiks kaaluda üksik- kaksik- või väiksemat sorti ridaelamu kavandamist üldplaneeringu kohasele elamualale. Korrigeeritud eskiislahendusele lisada kontaktvööndi analüüs, mis toetaks kavandatavat. Uue lahenduse kohaselt on alale siiski kavandatud ka kortermaju, paarismaju, ridaelamuid. Püütud on ühele krundile anda võimalikult lai kasutus. L.Beglova: planeeritavat ala katab ka kõrval asuva tootmisettevõtte ohuala. Sellega peab arvestama, rohevööndi kavandamine on ka selles mõttes ülioluline. Samas ei ole antud ala elamuehituseks eriliselt atraktiivne, kuid ka seda on võimalik oskusliku rohevööndi planeerimisega parandada.

lk 7/9

Komisjon tutvub uue lahendusega.

Otsus: Tänane olukord ei ole muutunud võrreldes aasta algusega, et komisjon peaks kaaluma oma eelmise seisukoha muutmist. Lähtuda eelmises komisjonis antud seisukohtadest.

12. Tapurla küla Uue-Andi kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse osas arvamuse andmine.

K.Raudla: Vallavalitsusele on edastatud menetlemiseks planeeringu eskiislahendus, mille kohaselt soovitakse kavandada kinnistule elamu ning abihooned. Seoses looduskaitseliste kitsendustega on hoonestusala võimalik kavandada vaid kinnistu külatee äärsesse serva. Esialgse lahenduse kohaselt on tehtud ettepanek kõrval asuva Tõnu talu puukooli juurdepääsu likvideerimiseks. Avalikule arutelule tulnud külaelanikud tegid ettepaneku, et eskiislahendust on vajalik korrigeerida ning kanda peale olemasolev veetrass. Tõnu talu puukooli omanik tegi ettepaneku, et on kogu hoonete vahelise tuleohutuskuja kandmisega tema kinnistule selleks, et säiliks puukooli teenindamiseks vajalik avalik juurdepääs, mis asub kahjuks Uue-Andi kinnistul. Olemasolev ringtee kavandada eraldi katastriüksusena, arvestada hooldamiseks vajaliku alaga, mida ei tohiks piirdeaiaga kitsendada. Omanik ei olnud antud tingimustega nõus: soovib endiselt puukooli juurdepääsu kaotamist, avaldab arvamust, et küla veetrass on ebaseaduslik ning ümberkeeramise plats tuleks viia küla teise otsa, Masti kinnistule. Tapurla külavanem Ene Vagiström on andnud selgitused veetrassi rajamise ning ümberkeeramise platsi osas: Tapurla küla ühisveevärgi torustik pikkusega 250 meetrit algusega Risti kinnistust kuni Tõnu talu aiani on rajatud aastal 2003 14.07-23.07 kolme pere algatusel, kuna eelnevate soojade suvedega langes veetase kaevudes oluliselt. Põhitrass on rahastatud ühiselt ning igaühel oma õue individuaalselt. Suuliselt on luba küsitud Andi kinnistu selleaegselt

lk 8/9

omanikult maa läbikaevamiseks, et viia torustik Luite kinnistule ja Kivi kinnistule. Avaldus veetrassi rajamiseks on esitatud Loksa vallavalitsusele, mille mustand on kahjuks hävinud, Manuses mustand Loksa vallavalitsusele toetuse saamiseks. Seesama torustik 2005.-ndal aastal üle antud Loksa vallale (ehitusregistri kood 22289065) ja lisatud Kuusalu valla ühisveevärgi arendamise kavasse aastatel 2016-2027. Hiljem on selle põhitrassi külge rajatud veetoru piki praeguse Uue-Andi kinnistu serva (Luiteheina ja Luite kõrvalt) Joonase, Alakopli ja Andi kinnistuteni, mis samuti on rahastatud kinnistu omanike poolt. Suuline luba selleks on samuti küsitud tollaselt Andi kinnistu omanikult. Uue-Andi praegune omanik on kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 3.04.2018. Kui praegune omanik ei ole rahul veetorustikuga tema maa peal siis miks on detailplaneeringus märgitud veetorustikuga liitumiskohaks krundi piiril Luiteheinalt tulev torustik. Tänasel päeval veetrassi enam kusagilt mujalt kaevata polegi võimalik, sest ühel pool on tänavavalgustus postid ja teisel pool tee ja kraavi vahel maa-alune elektrikaabel. Kas kinnistu omanik pakub mingit võimalust vähemalt 5 majapidamisele vee saamiseks või soovib ise liituda veetoruga, mille olemasolu tema krundil talle ei meeldi ja teised majapidamised jätta ilma veeta. Kas Kuusalu vallavalitsus pakub antud küsimuses kõiki pooli rahuldavat lahendust. Küla keskel asuv ringtee on tekkinud ilmselt juba 70.-ndatel ikka vajadusest ringi keerata, seetõttu sai külasse käia ka õhtune Tallinn- liin. Ka tänastes oludes ei ole mõistlik tekitada umbküla, igas asumis peaks olema võimalus ringikeeramiseks. Tapurla külla käib sisse 2 koolibussi ja reedeti vallabuss. Sellest aastas läheb esimesse klassi 1 laps ja kahe aasta pärast veel 2 last. Seega vajadust koolibussi teenusele on perspektiivis veel 10 aastat. Arendaja poolt pakutud Masti kinnistu kasutamine ringikeeramiseks tuleb sellisel juhul välja ehitada, et rasketel masinatel oleks võimalik ohutult pöörata, lisada tänavavalgustus. Samuti läheb tee tõusvas joones mäkke, kas tagatakse teede liivatamine talvel ja lahti lükkamine korraliku talve korral. Kuiv liivakott mäe all ei ole lahendus bussitraspordile. Olles elanud Tapurlas 26 aastat on kõike ette tulnud. Tee küla keskelt edasi on lahti lükkamata olnud nädalaid ja enne Masti kinnistut isegi mitu kuud. Uue-Andi omanikud vähemalt esialgu kavandavad ilmselt suveelamist, seega mürataluvus ikka praegusel ringteel peaks olema minimaalne, kuna koolibussid sõidavad septembrist juunini.

Otsus: Jätkatakse detailplaneeringu menetlusega arvestades olemasolevat veetrassi ja ümberkeeramisplatsi. Ümberkeeramise platsi osas peab arvestama vajadusega pääste, prügi ning koolilaste bussi ümberkeeramise vajadusega küla keskel. Alale näidata servituudi vajadus või siis eraldada ala elamumaast.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Parve Maris Torga

lk 9/9