DOCSLIB.ORG

„Kuusalu Valla Jäätmehoolduseeskiri” Juurde Jäätmete Vastuvõ

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
„Kuusalu Valla Jäätmehoolduseeskiri” Juurde Jäätmete Vastuvõ LISA 4 Kuusalu Vallavolikogu 31.10.2012 määruse nr 12 „Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri” juurde Jäätmete vastuvõtukohad Kuusalu vallas Klaastaara vastuvõtupunktid: 8. Juminda-Pudisoo tee 1. Kuusalu alevikus: 9. Kahala kauplus 1.1. Konsumi kaupluse territooriumil 10. Kasispea-Vihasoo tee 1.2. Meie poe juures 11. Kiiu – Aabla infotahvel 2. Kiiu alevikus: 12. Kodasoo töökoda 2.1. Torni 11 13. Kolga-Aabla infotahvel 2.2. jäätmejaam 14. Kolgaküla Sepikoja 2.3. Mõisa tee 8, 15. Kolgaküla kortermajad ( Päästeotsa 2) 2.4. Kiiu garaažid 16. Kuusalu küla, Rihomägi 30 2.5. Kuusalu vallamaja 17. Kuusalu küla, Tarva tn 3. Allika endine koolimaja 18. Kõnnu kauplus 4. Kahala kauplus 19. Leesi kauplus 5. Kolga töökoja kauplus 20. Nõmmeveski parkla 6. Hirvli küla raamatukogu 21. Parksi infotahvel 7. Valkla kortermajad 22. Pedaspea bussipeatus 23. Pudisoo Pandipakendivastuvõtu kohad: 24. Pärispea Seltsimaja 1. Kuusalu alevikus: 25. Rummu 1.1. Grossi toidukaubad 26. Salmistu Pedassaare tee 1.2. Emart Auto territooriumil 27. Saunja küla 1.3. Konsumi kauplus 28. Sigula küla 2. Kolga Mõisa pood 29. Sõitme 30. Suurpea linnaku bussipeatus Segapakendijäätmete kogumismahutid: 31. Suurpea Toomarahva bussipeatus 1. Kuusalu alevikus: 32. Tammispea postkastid 1.1. Meie pood 33. Tapurla infotahvel 1.2. Konsumi kauplus 34. Turbuneeme kauplus 1.3. Kuusalu tee 8 35. Uuri küla 2. Kiiu alevikus: 36. Valgejõe bussipeatus 2.1. Jäätmejaam 37. Valkla kortermajad 2.2. Vallamaja 38. Valkla hooldekodu 2.3. Garaažid 39. Vihasoo lasteaed-algkool 2.4. Mõisa tee 8 40. Vihasoo endine kauplus 2.5. Torni 11 41. Vihasoo töökoja teerist 3. Kolga alevikus: 42. Viinisu kauplus 3.1. Kolga mõisa kauplus 43. Virve infotahvel 3.2. töökoja kauplus 3.3. Mõisa allee 5 Vanapaberi kogumismahutid: 4. Allika endine koolimaja 1. Kuusalu alevik: 5. Hara küla Lohja bussipeatus 1.1. Meie pood 6. Hirvli küla raamatukogu 1.2. Kuusalu tee 8 7. Joaveski – Joaveski-Tõugu tee 0,1 km 1.3. Rahvamaja 1.4 Konsum Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt – 2. Kiiu alevik: Kuusalu jäätmejaamas Kiius, 2 kord aastas 2.1. jäätmejaam kogumisringid. 2.2. Torni 11 2.3. Garaažid Patareide kogumiskastid: 2.4. Vallamaja 1. Kuusalu alevik: 2.5. Mõisa tee 8 1.1. Kauplus Perepood 3. Kolga alevik: 1.2. Kauplus Konsum 3.1. Mõisa pood 1.3. Kauplus Nurga 3.2. Kolga Keskkool 1.4. Grossi toidukaubad 3.3. Töökoja kauplus 2. Kiiu alevik: 3.4. Lasteaed 2.1. Vallamaja 3.5. Mõisa allee 5, Kolga 2.2. Kauplus Teeroos 3.6. Raamatukogu 3. Kolga alevik: 4. Allika vana koolimaja 3.1. Mõisa pood 5. Hara küla Lohja bussipeatus 3.2. Töökoja pood 6. Hirvli küla raamatukogu 4. Kahala küla kauplus 7. Juminda infotahvel 5. Vihasoo lasteaed-algkool 8. Kahala kauplus 6. Kõnnu kauplus 9. Kasispea kauplus 7. Viinistu kauplus 10. Kiiu – Aabla infotahvel 8. Leesi kauplus 11. Kodasoo töökoda 9. Valkla kauplus 12. Kolga – Aabla infotahvel 10. Juminda küla infotahvel 13. Kolgaküla Sepikoja 11. Kotka bensiinijaam 14. Kuusalu küla Rihomägi 30 12. Hirvli raamatukogu 15. Kuusalu küla Tarva tn 13.Tapurla infotahvel 16. Kuusalu küla Kuusalu Keskkool 17. Kõnnu kauplus 18. Leesi kauplus 19. Parksi infotahvel 20. Pedaspea bussipeatus 21. Pudisoo küla 22. Pärispea Seltsimaja 23. Rummu 24. Salmistu Pedassaare tee 25. Saunja küla 26. Sõitme küla 27. Tapurla infotahvel 28. Turbuneeme kauplus 29. Uuri küla 30. Valkla kortermajad 31. Valkla Hooldekodu 32. Vihasoo lasteaed-algkool 33. Vihasoo töökoda 34. Vihasoo endine kauplus 35. Viinistu kauplus 36. Virve Infotahvel .
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • Tsitre Piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu Vallas
    Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 1 / 44 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” Tsitre piirivalvekordon Harjumaal Kuusalu vallas Sisukord 1. Kohustuslikud andmed .............................................................................................. 2 2. Asukoha skeemid ...................................................................................................... 3 3. Fotod.......................................................................................................................... 6 4. Täiendav info........................................................................................................... 42 Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste 2014 Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs” 2 / 44 1. Kohustuslikud andmed 1.1 Algne nimetus 6. piirivalvesalga 11. piirivalvekordon (Pjotr Rodionovi nim), s/o 2294-M, kutsung „Stražnik” 1.2 Hilisem(ad), sh praegune(sed) nimetus(ed) 1.3 Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla. Lähiaadress: Tsitre piirivalve objekti (2,8 ha), tunnus: 35203:001:0037 1.4 Koordinaadid 59°31′5.07″, 25°31′0.01″ 1.5 Algne teave, sh ajalugu 1.6 Praegune funktsioon Erastati 2008. aastal, kavas ümber ehitada puhkemajadeks. 1.7 Seisukorra hinnang 1.8 Ümbruse lühikirjeldus Kaugus merest 150 m. Kordonist 300 m läänes on randa suunduva tee ääres lagendikul betoonplaatidega kaetud 10x10 m plats. 1.9 Joonised Hoonete ja asukoha skeemid (6) 1.10
    [Show full text]
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Meede Aaviku Külaselts MTÜ Räästa Alla 800,00 € Elukeskkonna Ja Kogukonnateenust
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Meede summa Aaviku Külaselts MTÜ Räästa alla 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ajaveski MTÜ Väliürituste arendamine Ajaveski tegevuste mitmekesistamiseks 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine ALANSI Vabatahtlik Päästeselts MTÜ Paakauto veepump 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Mõis MTÜ Pärtlipäeva laat Anija kogukonna heaks 1 952,00 € kogukonna areng Anija Mõis MTÜ Infotahvel - Kõrvemaa värav 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Anija Valla Mälumängu Selts MTÜ Anija valla mälumänguturniir 2015-2016 1 010,83 € kogukonna areng EELK Risti Kogudus Sillutise paigaldamine Risti kogudusemaja õuele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Ellamaa Loodusselts MTÜ Valgjärve Lubja-Leenu 1 555,52 € kogukonna areng Eru lahe Rannarahva Selts MTÜ Pärispea poolsaare rannalooduse õpperadade juht 1 798,20 € kogukonna areng Haabersti Tugikeskus MTÜ Tegusad ja aktiivsed Haabersti elanikud 1 999,00 € kogukonna areng Haljava Külaselts MTÜ Haljava külaplats III etapp: laste mänguväljak 1 800,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Haridus- ja Kultuuriselts Läte MTÜ Lätte mahl 1 700,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Harjumaa Päästeselts MTÜ Tabasalu vabatahtliku päästekomando päästeauto valmisolek 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hiirekese Mängutuba MTÜ Õhksoojuspumbad Hiirekese Perekeskusele 2 000,00 € elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine Hüüru Külaselts MTÜ Küla interaktiivse
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • 151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka
    [Show full text]
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • On Estonian Folk Culture: Pro Et Contra
    doi:10.7592/FEJF2014.58.ounapuu ON ESTONIAN FOLK CULTURE: PRO ET CONTRA Piret Õunapuu Abstract: The year 2013 was designated the year of heritage in Estonia, with any kind of intangible and tangible heritage enjoying pride of place. Heritage was written and spoken about and revived in all kinds of ways and manners. The motto of the year was: There is no heritage without heir. Cultural heritage is a comprehensive concept. This article focuses, above all, on indigenous cultural heritage and, more precisely, its tangible (so-called object) part. Was the Estonian peasant, 120 years back, with his gradually increasing self-confidence, proud or ashamed of his archaic household items? Rustic folk culture was highly viable at that time. In many places people still wore folk costumes – if not daily, then at least the older generation used to wear them to church. A great part of Estonians still lived as if in a museum. Actually, this reminded of the old times that people tried to put behind them, and sons were sent to school in town for a better and more civilised future. In the context of this article, the most important agency is peasants’ attitude towards tangible heritage – folk culture in the widest sense of the word. The appendix, Pro et contra, at the end of the article exemplifies this on the basis of different sources. Keywords: creation of national identity, cultural heritage, Estonian National Museum, Estonian Students’ Society, folk costumes, folk culture, Learned Es- tonian Society, material heritage, modernisation, nationalism, social changes HISTORICAL BACKGROUND By the end of the 19th century, the Russification period, several cultural spaces had evolved in the Baltic countries: indigenous, German and Russian.
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • Kuusalu Valla Jäätmekava 2010 - 2015
    Lisa: Kuusalu Vallavolikogu 31.03.2010 määrusele nr 7 „Kuusalu valla jäätmekava aastateks 2010 – 2015 vastuvõtmine” KUUSALU VALLA JÄÄTMEKAVA 2010 - 2015 TÖÖ NR 6-2008 Jargo Jürgens, KMH 0114 OÜ RealEnviron Kurekella 4, Tõrvandi Ülenurme vald 61715 Tartumaa Tel. 5214263, e-mail: [email protected] TARTU/KUUSALU 2008-2009 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 3 1 Kuusalu valla jäätmehoolduse iseloomustus .............................................................................. 6 1.1 Prognoositavalt tekkivad jäätmekogused ja liigid................................................................6 1.2 Väljatöötatud jäätmete kogumissüsteem................................................................................9 1.2.1 Jäätmekoguste muutmine 2005 – 2008.a. ................................................................................... 15 1.2.2 Korraldatud jäätmevedu .............................................................................................................. 16 1.2.3 Pakendijäätmete kogumine.......................................................................................................... 21 2 Jäätmehoolduse arendamise eesmärgid ja meetmed ............................................................... 22 2.1 Püstitatud eesmärgid ja nende täitmine ............................................................................... 22 2.1.1 Üleriigiline jäätmekava 2002.......................................................................................................
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Saateks Loksa Gümnaasiumi Lõpetajatele
    Kuusalu Loksa kandi noored Ajalugu valla on aktiivsed tuleb kirev elu projektides mäletada osalejad lk 3-5 lk 7 lk 8 LOKSA KANDI AJALEHT juuli 2016 Saateks Loksa Gümnaasiumi lõpetajatele Palju õnne sünnipäevaks! JUULI Elena Izrayleva 90 Tamara Taivasalo 90 Pjotr Uljanov 88 Leida Maurus 86 Sinaida Krusell 86 Helga Kalvan 85 Mariia Gavriliuk 85 Silvi Vares 84 Avgusta Zaytseva 83 Eiki Ponn 82 Arvo Allemann 81 Loksa Gümnaasiumi lõpetajad Gennady Smirnov 81 Efrosinia Zenchenko 81 12. klass Marko Kurisoo Karmo Peetermann Klassijuhataja: Silvi Bonde Jaan Lisin Medalist Tatjana Prokopova Nikolay Prokopov 80 (hõbemedal) Artur Lomp (hõbe) Ljudmilla Vislova 80 Anastasia Belova Medalist Tatjana Marhivka Kadri Pääsuke Evi Popova 80 Artur Fjodorov (kuld) Lisett Sindeva Kristjan Kaskla Ellen Müil Medalist Zoja Štšukina (hõbe) Boris Chernobay 75 Niina Sosedova 75 Jevgenia Golubeva 75 Noored daamid ja härrad! nagu ka eelmine, olnud edukas. Kindlasti ei ole tänased Teie head Nina Bambizova 75 Kui eelmise aasta 61. lennu 29-st tulemused tulnud kergelt ja tihti Kas ma pean Teile rääkima iga- noorest said medali 6 lõpetajat, on väga heade õpitulemuste nimel Zoja Slobodina 75 aastast teksti ja meelde tuletama, siis tänase, 2016. a 62. lennu 13-st pidanud mõnestki ahvatlusest Anatoli Safin 70 kuidas Te olite pisikesed, läksite noorest teenivad oma 12aastase loobuma. lasteaeda, saite siis veidi suuremaks töö eest medali kolm lõpetajat. Galina Lazareva 70 ja siis kooli tulite ja siis jälle muudkui Kuldmedaliga lõpetab Loksa Güm- Head noored! kasvasite ja saite veel targemaks ja naasiumi Tatjana Marhivka ja Hinnakem täna ka seda rasket suuremaks. No ei pea. Te istute siin hõbemedaliga Tatjana Prokopova ja omakasupüüdmatut tuge ja saalis täna kõige tähtsamal kohal ja ning Zoja Štšukina.
    [Show full text]