O T S U S Kuusalu 28. Märts 2018 Nr 29 Kehtestatud Üldplaneeringute
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
O T S U S Kuusalu 28. märts 2018 nr 29 Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine Võttes aluseks planeerimisseaduse paragrahvi 92, vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni 20.03.2018 ettepaneku, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering ja Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering ülevaadatuks vastavalt lisale. 2. Jätkata punktis 1 nimetatud üldplaneeringute alusel töötamist kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kalmer Märtson volikogu esimees Lisa Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusele nr 29 Kuusalu valla üldplaneeringute ülevaatamine 1.Sissejuhatus Planeerimisseaduse paragrahv 92 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle vaatamise kohustuse. Üldplaneeringu ülevaatamise eesmärk on välja selgitada kehtiva üldplaneeringu ajakohasus, selle edasise elluviimise võimalused ja uue planeeringu koostamise vajadus. Seaduse kohaselt selgitatakse välja ja vaadatakse üle planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus; muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused. 2. Kehtivad üldplaneeringud Kuusalu vallas kehtib kaks üldplaneeringut: Kuusalu vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering ja Loksa vallavolikogu 27.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering. Pärast kahe valla liitumist jäid kehtima mõlemad planeeringud. Kuusalu vallavolikogu poolt on algatatud uue üldplaneeringu koostamine, mille menetlus on käesoleval hetkel pooleli. Eeldatav üldplaneeringu kehtestamine võiks toimuda 2019.a. 3.Planeeringute analüüs 3.1 Ettevõtlus Endise Kuusalu valla piirkonna üldplaneering Peamised vallaelanikele teenuse pakkujad paiknevad Kuusalu ja Kiiu alevikus. Planeeringuga reserveeritud maa-alade potentsiaal ei ole ära kasutatud, väljapool tootmismaa juhtotstarbega aladele survet ei ole. Kuusalu ja Kiiu alevikus on hulgaliselt planeeritud äri- ja tootmismaa krunte, mis on kasutusele võtmata. Maardlatena on aktiivselt kasutuses Huntaugu liivakarjäärid, karjäärid Kuusalu aleviku lähiümbruses, Haavakannu lubjakivi karjäär, ettevalmistamisel on turbatootmine Haavakannu külas. Kõik nimetatud maardlad on üldplaneeringu kohased. Üldplaneering sätestab, et teenindus-, kaubandus-, tööstus- ja laohoonete rajamiseks tuleb koostada detailplaneering. Endise Loksa valla piirkonna üldplaneering Rannakülade keskustes on reserveeritud äriotstarbelist maad, mis on sihtotstarbeliselt kasutuses vähesel määral. Uusi ettevõtteid juurde ei lisandunud. Piirkonna elanikele teenusepakkuja on ka Loksa linn. Erandiks on Viinistu küla mereäärne arendus, kus toimub jätkuvalt endise kalatööstuse hoonetes nii äri- majutus kui ka kultuuriotstarbeline tegevus. Sadam pakub väikelaevadele sadama teenust. Üldplaneeringuga reserveeritud tootmismaadel toimub planeeritud tegevus, mis on valdavalt puidu- või põllumajandusliku suunitlusega. Suuremad ettevõtted paiknevad Kõnnu, Kolgaküla ja Vihasoo külades. Endised kalatootmise alad on kasutusest väljas nii Kotka, Pärispea kui ka Kolga-Aabla külades. Kokkuvõte: üldplaneeringuga äri- ja teenindusettevõtete ning tootmise ja maardlate jaoks reserveeritud maade potentsiaal ei ole ära kasutatud ja seega ettevõtluse arengut maa-alade üldplaneeringujärgne reserveerimine ei pidurda. Uues üldplaneeringus võiks võimaldada lihtsamat menetlust tootmis- ja äritegevuse toetamiseks. Hetkel ette nähtud detailplaneeringu menetlus võib olla kohati tegevusi pärssiv. Toetada ettevõtluse arengut, seada tingimusi loodusturismi ning külades lähiteenust pakkuvate ettevõtete arendamiseks. Eelistada võiks olemasolevate hoonete ja hoonete komplekside taastamist, olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmist. 3.2 Sotsiaalvaldkond Endise Kuusalu valla piirkonna üldplaneering Laste- ja haridusasutuste ehitustegevusega on jäädud olevate territooriumide piiresse. Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on valminud Kiiu alevikus uus lasteaed. Kuusalu Keskkooli hoonetes on probleemid laste mahutamisega. Kolga Kooli juures on ebapiisavad tingimused kehalise kasvatuse tundide ning treeningute läbiviimiseks. Kuusalu alevikus on kehtestatud detailplaneeringud hooldekodu ning toetatud elamise kortermaja rajamiseks. Tervishoiuasutuste maht on vallas jäänud samale tasemele. Kuusalu Rahvamaja ning Sigula külamaja on aktiivses kasutuses. Mõlema hoone juures on piisavalt maad ka hoonete edasiseks arendamiseks. Kolga Rahva maja ning Kodasoo külamaja ehitus ei ole lõpetatud, võimalused arendamiseks on olemas. Saunjas on olemas külaplats ning kehtestatud detailplaneering külamaja rajamiseks. Endise Loksa valla piirkonna üldplaneering Pärispea, Leesi, Vihasoo, Joaveski, Viinistu ja Kolgaküla Rahvamajad ning Kõnnu külamaja on sihipäraselt kasutuses. Vihasoo lasteaed-algkool on selle piirkonna ainuke Kuusalu vallale kuuluv laste- ja haridusasutus. Kokkuvõte: Kui tervishoiu teenust pakkuvate ehitiste kasvu ei ole ette näha, siis eakate hoolekande teema on kujunenud väga aktuaalseks, vajadus nimetatud maade ja hoonete järele kasvab lähiajal olulisel määral. Täiendavate maa-alade reserveerimine tuleb kavandada uue koostatava üldplaneeringuga. Piirkonna elanikele on üks suurematest laste- ja haridusasutuste ning tervishoiualase teenusepakkujatest lisaks Kuusalu ja Kolga alevikele ka Loksa linn. Uute alade kasutusele võtt ei ole lähiaastatel vajalik. Kuusalu Keskkooli võimalikuks juurdeehituseks on tagatud maa-ala üld- ja detailplaneeringuga. 3.3 Rekreatsioon Endise Kuusalu valla piirkonna üldplaneering Üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti on jätkuvalt RMK maadele metsadesse, randadesse ja matkaradadele rajatud taristu, mida pidevalt täiendatakse, uuendatakse. Sportimise võimalused on loodud koolide juures paiknevatel spordiväljakutel ja -saalides. Kuusalu Keskkooli ja spordihoone vahelisele alale on rajatud uus rulapark. Eraalgatusena on loodud tennise mängu harrastamise võimalus sisehallis Kolga töökoja territooriumil. Uue kergliiklustee lõigu rajamisega Kiiu ja Kuusalu vahele Jõelähtme-Kemba maantee lõunaküljele ning Kiiu aleviku Veski tänava äärde, on seotud varem rajatud kergliiklustee ühtseks ringiks, mis annab võimaluse lisaks turvalisele liiklemisele ka võimaluse aktiivseteks tegevusteks. Suvisel perioodidel kasutatakse aktiivselt ranna-alasid, milledest populaarsemad on Valkla, Salmistu ja Andineeme rannad. Arendama on asutud Rehatse kaitseala terviseradade piirkonda. Alevikes on olemas alad avalike mänguväljakute arendamiseks. Endise Loksa valla piirkonna üldplaneering RMK maadele rajatud taristu ja Lahemaa rahvuspargi vaatamisväärsused on jätkuvalt üks eelisatud vabaaja veetmise võimalusi. Külaplatsid on aktiivses kasutuses Valgejõel, Tammistul, Tapurlas, Pärispeal ja Kolga-Aablas, vähemal määral Joaveskil ja Suurpeal. Kolgaküla külas on talvisel ajal valgustatud suusarajad. Suvistel perioodidel kasutatakse aktiivselt ranna-alasid, milledest populaarsemad on Kolga-Aabla, Kiiu-Aabla, Pärispea, Kasispea ja Suurpea rannad. Kokkuvõte: Kehtiva üldplaneeringuga ei ole reserveeritud piisavalt ühistegevust toetavaid maid v.a supelranna alad. Uue üldplaneeringuga võiks täiendavalt reserveerida maad aktiivseks vaba-aja veetmiseks, sportimiseks. Kergliiklusteede võrgustik planeerida lisaks maakonnaplaneeringus toodule ka kohalikest vajadustest lähtuvalt. 3.4 Elamuehitus Endise Kuusalu valla piirkonna üldplaneering Kõige aktiivsem on olnud tegevus üksikelamute kruntide kavandamisel ja hoonete rekonstrueerimisel. Suuremad uued elamualad on üldplaneeringuga suunatud Kaberla, Salmistu, Valkla, Mäepea, Kuusalu ja Sõitme küladesse. Enim kehtestatud detailplaneeringud asuvad samuti nendes külades, välja arvatud Kuusalu küla, kus on üldplaneeringu kohaste elamualade väljaehitamine on jäänud pigem kesiseks. Hulgaliselt on ka menetletud ühe-kahe kinnistu planeeringuid üldplaneeringujärgsele nn valgele alale, millede algatamine toimub viimastel aastatel igakordselt Kuusalu Vallavalitsuses kaalutlusotsusena kas üldplaneeringujärgsena või üldplaneeringut muutvana. Endise Loksa valla piirkonna üldplaneering Endise Loksa valla territooriumil on elamuehituse osas valdavalt surve olemasolevate ranna- äärsete külade asustuse tihendamiseks. Sageli soovitakse kinnistute jagamist koos lisa ehitusõigusega. Harvem on ehitussoov seni hoonestamata aladele. Kuna valla idapoolne ala jääb valdavas osas Lahemaa Rahvuspargi ja teemaplaneeringu järgse rohevõrgustiku alale, siis tingimusi ehitamiseks väljastavad vastavalt Keskkonnaamet ja Harju Maavalitsus (alates 01.01.2018 Rahandusministeerium). Keeruline teema on eraisikute ja/või firmade poolt endiste piirivalve ja sõjaväe objektide ja alade kasutusele võtuga. Üldplaneeringu kohasel Suurpea nn elamuala ei ole praktiliselt mingisuguseid arenguid toimunud. Suurem menetluses olev planeeringuala jääb Loksa külla Kopli kinnistule. Suuremamahulised kehtestatud elamualad asuvad samuti väljaspool Lahemaa Rahvuspargi ala, Loksa linna lähistel. Kokkuvõte: Üldplaneeringuga määratud elamumaade