About Jõgeva, Kuusiku and Olustvere Soils
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
JÕGEVA, KUUSIKU JA OLUSTVERE KATSEALA MULDADEST Raimo Kõlli ,٭Kaire Rannik Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kreutzwaldi 5D, 51014 Tartu e-post: [email protected] ABSTRACT. About the soils of Jõgeva, Kuusiku and concentration, thickness and humus stocks of A- Olustvere experimental areas. In present work the horizons) are also treated. Soils of JKA have high en- composition and properties of three experimental vironmental protection value due to neutral or slightly areas’ (Jõgeva – JKA, Kuusiku – KKA and Olustvere acid reaction, optimal humus content, great cation – OKA) soil covers were analyzed in concordance exchange capacity, sufficient solum thickness and with soil forming (pedo-ecological) conditions and good properties of subsoil. The environmental land management practice. The soil cover of JKA is protection ability of KKA soil cover is decreased due relatively homogenous, whereas its dominant soil to high content of rock fragments in soil and low species are eluviated (KI) and leached (Ko) brown biological activity of epipedons. In case of OKA, the soils (altogether 83%) and the dominant soil texture of low environmental protection value results from sandy humus cover (topsoil) is slightly pebble loam (90%), topsoil texture, acidic soil reaction, and low humus as for the rest of JKA the texture is sandy loam. From content and stock. the 8 associated soil species, the most distributed are gleyed eluviated (KIg) brown soils (~10%). The Keywords: contrast of soils, environment protective differences in soil cover composition between three value, humus cover types, humus status, pedodiversity, separately studied arable land massifs of JKA were soil cover composition, soils suitability for crops. not significant. The soil cover of KKA experimental area is much more heterogeneous, as the contrast by Sissejuhatus soil genesis was 5 stages and by soil moisture conditions 4 stages. The soil texture of KKA is also Agronoomilise suunitlusega katsetulemuste iga- approximately two to three times more heterogeneous külgse tõlgendamise ja eduka praktikasse rakendamise than others (JKA and OKA,) as in its humus cover the eeldus on katseala muldade omaduste, ökoloogiliste loamy sands (38%), sands (33%) and loams (29%) seoste ja talitlemiste põhjalik tundmine. Suure hulga were found. The character soil species of the KKA are katsealade mullaomadusi käsitlevate tööde analüüs leached gley soils (Go), Ko, KIg and pebble rendzina näitas aga, et teave katsepõldude muldade kohta on (K), which form together ~75% from total area and liialt tagasihoidlik. Peamised esitatavad näitajad on , therefore may be classified as dominant soils. With mullaliigi ja/või -erimi nimetus, künnihorisondi pH, huumuse ja üldlämmastiku sisaldus, lõimis ning them 10 soil species with variable pedogenetic taimedele omastatava kaaliumi ja fosfori sisaldus properties are associated. For receiving suitable teatud ajaperioodi kohta. Enamjaolt on olemas ka areas for experimental fields, the KKA total area was mulla morfoloogiline kirjeldus, mis annab ülevaate divided into separate (by soil cover more homo- muldkatte geneetilistest horisontidest ning alusmulla geneous, but different from each other by dominant ja lähtekivimi lõimistest. Praegusel ajal on aga soil species) three arable land massifs: (I) with domi- kättesaadav hoopiski laialdasem andmestik, mis nating Ko, K and strongly skeletal pebble rendzina võimaldab muldasid hinnata palju mitmekülgsemalt ja (Kr), (II) where the Kr and K are dominants and (III) põhjalikumalt (Doran, Jones, 1990; Blum, 2002). with dominating drained Go and KIg. In the soil cover Teatavasti püsib osa mullaliigi omadustest muutu- of OKA, the dominant soil species is pseudopodzolic matuna väga pikka aega. Üks olulisemaid püsi- soil (LP, 86%) and dominant humus cover texture is omadusi on pealis- ja alusmulla lõimis – nii selle sandy loam (76%), whereas the stage of heterogeneity peenese kui ka korese ja peenkivisuse osas. Praktiliselt is very similar to JKA. If JKA is by soil cover muutumatuna säilib ka maa-ala reljeef ja pinnakatte composition and properties representative to central pealmine (1–2 m) kiht. Teine osa muldade omadustest Estonian pedo-ecological conditions, then OKA to on dünaamilisemad ning muutuvad olulisel määral South Estonian and KKA to North Estonian pedo- maakasutuse ja mullaharimise käigus. Taolised mulla ecological conditions. In the work by three research talitlemist ja produktiivsust suuresti mõjutavad areas (JKA, KKA, OKA) and by their seven arable omadused on pealismulla huumuse ja taimedele omas- land massifs, besides the soil cover composition and tatavate toitainete sisaldus, happesus ning muldade pedo-ecological conditions, the soil cover pedodiver- majandamisega seotud agro- ja biokeemiline seisund. sity, contrast of presented in soil cover soils, humus Reguleeritavad on ka mulla veeolud nii muldade cover types and agrochemical status are analyzed. kuivendamise kui ka niisutamise kaudu. From the aspect of dominant soils, the fabric of soil profile and characteristic on soil humus status (humus K. Rannik, R. Kõlli 30 Suur osa põllumaadel läbiviidud katsetest käsitlevad meetodil Katšinski järgi. Fosfori- ja kaaliumisisalduse (või on käsitlenud) erinevaid harimis- ja väetusviise, määramiseks kasutati Mehlich-3 meetodit ning liikuv et uurida mulla kaudu taimedele sobiva kasvukesk- kaltsium ja magneesium määrati 1 M ammoonium- konna loomist ning erinevate põllukultuuride atsetaadi lahusest (pH 7.0) aatom-absorptsioon- varustamist kõige eluks ja arenemiseks vajalikuga. spektromeetriliselt. Huumuskatte huumusvaru leiti Viimast peetakse teatavasti ka mulla üheks peamiseks arvutuslikul teel huumusesisalduse ning A-horisondi ökoloogiliseks rolliks looduslikes ökosüsteemides tüseduse ja lasuvustiheduse alusel. (Dobrovolskij, Nikitin, 1990). KA mullastikulise koosseisu kindlakstegemisel Peale taime(metsa)kasvatusliku rolli on muldkattel kasutati Maa-ameti geoportaali kaudu kättesaadavat täita palju muid (keskkonna hea tervise seisukohalt suuremõõtkavalist (1 : 10 000) mullastikukaarti koos väga tähtsaid) ülesandeid, millisteks on näiteks vastava andmestikuga (Maa-amet, 2001). Mulla- orgaanilise aine lagundamine ja muundamine, bio- erimite võrdleval analüüsil kasutati Eesti mullaerimite loogilise mitmekesisuse säilitamine, loodusele võõras- tüüpprofiile ehk mudeleid (Kokk, Rooma, 1978; Kõlli te ainete kahjutustamine jpt (Blum, 2002; Carter, et al., 2008). Üldise tava järgi – samuti selles töös – 2002). Eriti tähtis roll on muldkattel süsinikuringluses, on mullaliikide ja lõimiste ning mulla geneetiliste mis on põhjuslikus seoses selle koosseisus olevate horisontide nimetamisel kasutatud nii nende täis- muldade orgaanilise süsiniku talletamisvõime ja nimetusi kui ka neid kajastavaid koode. Seega võiks levikumustriga. Kuigi mulla orgaanilise süsiniku hulk lugejal käepärast olla kaasajal aktsepteeritud mulla- sõltub peamiselt mullaliigi (-erimi) füüsikalistest, liikide ja lõimiste ning mulla geneetiliste horisontide keemilistest ja bioloogilistest omadustest ning regio- koodid ja nimestikud, mis on kergesti kättesaadavad naalsest ilmastikust, on olulise tähtsusega mullaoma- ka internetis (Maa-amet, 2001; Kõlli et al., 2008). duste dünaamika ka maakasutuse iseloom (kasutatud Mullastikulise mitmekesisuse võrdleval analüüsil agrotehnoloogia) ja majandamise intensiivsus võeti arvesse mullaliikide ja erimite suhteline arvukus, (Pierzynski et al., 2001). mullakontuuride keskmine pindala ning erineva Katsealade muldade põhjalikum uurimine ning koostise ja kihistumisega mullalõimiste esinemine. mullaomaduste ja -protsesside dünaamika seire või- Mullastiku kontrastsust hinnati muldade maatriksi maldab mitmekülgsemalt interpreteerida taimkatte (genees ja veeolud) ning lõimiste maatriksi abil. Agro- kohta kogutud andmeid ning selgitada mulla ja taime rühmadesse kuulumise, kasutussobivuse ja keskkonna- (muldkatte ja taimkatte) vahelist seost. Need seosed kaitselise väärtuse hindamisel kasutati meie varem on teoreetiline alus keskkonna terviklikkuse tajumisel avaldatud materjale (Kõlli, 1994; Kõlli et al., 2004). ja ökosüsteemse käsitluse rakendamisel, sest parim Andmete töötlemisel ja statistilise näitajate leidmisel muldade kaitse on teatavasti nende õige, pedoöko- kasutati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel. loogilisi seaduspärasusi arvestav kasutamine. Käesolevas artiklis käsitletakse nii meie tehtud väli- Tulemused ja arutelu uurimiste kui ka mullastiku kaartide ja mudelmuldade Pedoökoloogilised tingimused andmete alusel Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (JKA), Katsealad paiknevad Eestimaa erinevates maa- Kuusiku katsekeskuse (KKA) ja Olustvere katsejaama kondades (JKA Jõgeva, KKA Rapla ja OKA Viljandi (OKA) (1) mullastiku kooseisu, peamiste mullaliikide maakonnas). Mullastiku järgi kuulub JKA Adavere, morfoloogiat ja mulla talitlemist mõjutavaid omadusi KKA Mahtra-Haimre ja OKA Viljandi agromullas- ning (2) analüüsitakse katsealade pedoökoloogiliste tikulisse mikrorajooni (AMR) (Kokk, Rooma, 1974). tingimuste seost muldkatte mitmekesisuse ja praeguse AMR, mis hõlmab KA-st laiema ala, võimaldab saada seisundiga. hea ülevaate erinevatest piirkondlikest mullastiku- listest tingimustest (tabel 1). Materjal ja metoodika Väliuurimistööd tehti huumusseisundi uurimise Tabel 1. Ülevaade katsealade piirkondlikust muldkattest AMR andmete alusel transektide ehk (lühidalt) huumustransektide (HT) Table 1. Overview of experimental areas regional soil cover meetodil aastatel 1996–2000 kolme eelnimetatud on the basis