Jõgeva, Kuusiku Ja Olustvere Katseala Muldadest
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis -
Organic Village Supper
the name of hiking bonus: SAUNA bonus: CATERING location location summer winter season price per one maximum standard the type of hiking county parish season person amount of length of (participators participators hiking trip together: 8 persons) Härgla smoke sauna (1)organic village supper (1) Rapla Juuru 01.05-30.10 01.12-01.03 25 8 6 trekking in the wilderness Iiripillisaare (*) smoke sauna (1)organic village supper (1) Järva Paide 15.05-30.10 01.12-01.03 ask Your price 8 7 trekking in the wilderness Iiripillisaare nighttrip (*) smoke sauna (1)organic village supper (1) Järva Paide 01.05-30.10 01.12-01.03 ask Your price 8 8 overnight trekking (wilderness) Ilvesemäe (*) smoke sauna (1)organic village supper (1) Rapla Kaiu 15.05-30.10 01.12-01.03 ask Your price 8 7 trekking in the wilderness Kanamatsi (*) smoke sauna (1)organic village supper (1) Jõgeva Koeru 15.05-30.10 01.12-01.03 ask Your price 8 7 trekking in the wilderness Kangla cave sauna (2) supper table of vikings (2) Harju Raasiku 15.04-30.10 01.12-01.03 25 8 7 trekking in the wilderness Karukõrve (S) smoke sauna (1)organic village supper (1) Lääne Kullamaa 21.07-30.10 01.12-01.03 ask Your price 8 8 trekking in the wilderness Kasukamäe smoke sauna (1)organic village supper (1) Rapla Rapla 15.05-30.10 01.12-01.03 35 8 8 trekking in the wilderness Katlamäe smoke sauna (1)organic village supper (1) Rapla Kohila 01.05-30.10 01.12-01.03 35 8 8 trekking in the wilderness Kohala (*) finnish sauna (3)organic village supper (4) L-Viru Kadrina 01.05-30.10 01.12-01.03 ask Your price 8 -
Country Background Report Estonia
OECD Review of Policies to Improve the Effectiveness of Resource Use in Schools Country Background Report Estonia This report was prepared by the Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia, as an input to the OECD Review of Policies to Improve the Effectiveness of Resource Use in Schools (School Resources Review). The participation of the Republic of Estonia in the project was organised with the support of the European Commission (EC) in the context of the partnership established between the OECD and the EC. The partnership partly covered participation costs of countries which are part of the European Union’s Erasmus+ programme. The document was prepared in response to guidelines the OECD provided to all countries. The opinions expressed are not those of the OECD or its Member countries. Further information about the OECD Review is available at www.oecd.org/edu/school/schoolresourcesreview.htm Ministry of Education and Research, 2015 Table of Content Table of Content ....................................................................................................................................................2 List of acronyms ....................................................................................................................................................7 Executive summary ...............................................................................................................................................9 Introduction .........................................................................................................................................................10 -
Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Wood Pellet Damage
Wood pellet damage How Dutch government subsidies for Estonian biomass aggravate the biodiversity and climate crisis Sanne van der Wal July 2021 Colophon Wood pellet damage How Dutch government subsidies for Estonian biomass aggravate the biodiversity and climate crisis July 2021 Author: Sanne van der Wal Edit: Vicky Anning Layout: Frans Schupp Cover photo: Greenpeace / Karl Adami Stichting Onderzoek Multinationale This report is commissioned by Greenpeace Ondernemingen Netherlands Centre for Research on Multinational Corporations T: +31 (0)20 639 12 91 [email protected] www.somo.nl SOMO is a critical, independent, not-for- profit knowledge centre on multinationals. Since 1973 we have investigated multina- tional corporations and the impact of their activities on people and the environment. Wood pellet damage How Dutch government subsidies for Estonian biomass aggravate the biodiversity and climate crisis SOMO Sanne van der Wal Amsterdam, July 2021 Contents Summary ................................................................................................................... 4 Introduction .............................................................................................................. 7 1 Context ................................................................................................................ 8 1.1 Dutch Energy Agreement .................................................................................. 8 1.2 Wood pellet consumption in the Netherlands ........................................................ -
ENE INDERMITTE Exposure to Fluorides in Drinking Water
DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 41 DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 41 ENE INDERMITTE Exposure to fluorides in drinking water and dental fluorosis risk among the population of Estonia Department of Geography, Institute of Ecology and Earth Sciences, Faculty of Science and Technology, University of Tartu, Estonia This dissertation was accepted for the commencement of the degree of Doctor philosophiae in geography at the University of Tartu on June 7, 2010 by the Scientific Council of the Institute of Ecology and Earth Sciences of the University of Tartu Supervisors: Professor emeritus Astrid Saava, MD, dr.med. Department of Public Health, University of Tartu, Estonia Senior researcher Ain Kull, PhD Department of Geography, University of Tartu, Estonia Opponent: Ilkka Arnala, MD, PhD Head of Department of Orthopaedics Kanta-Häme Central Hospital, Finland Commencement: Scientific Council Hall, University of Tartu Main Building, 18 Ülikooli Street, Tartu, on 30 August 2010 at 2.15 p.m. Publication of this thesis has been funded by the Institute of Ecology and Earth Sciences of the University of Tartu and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology created under the auspices of the European Social Fund. ISSN 1406–1295 ISBN 978–9949–19–424–7 (trükis) ISBN 978–9949–19–425–4 (PDF) Autoriõigus: Ene Indermitte, 2010 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 358 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 7 Interactions between the papers .................................................................... -
Transnationalism in the Nordic-Baltic Region Hargmaisus Põhjala-Balti
Labour Mobility and Transationalism in the Nordic-Baltic Region 7 March 2014, Tallinn Transnationalism in the Nordic-Baltic Region Hargmaisus Põhjala-Balti piirkonnas Tiit Tammaru Professor of Population and Urban Geography Centre for Migration and Urban Studies Department of Geography University of Tartu www.cmus.ut.ee The world connected: global population networks http://news.utoronto.ca/diaspora-nation-economic- Author: Kamran Khan potential-networks#! Diasporas and transnational ties: Challenges Global security threat The new order of social inequalities Family members left behind Diasporas and transnational ties: Opportunities Alleviating social problems in the sending country Betterment of ones life chances Increased tolerance towards diversity Innovation diffusion: knowledge and skill transfer Opportunities can be better harnessed and challenges are easier to overcome within a regional context Outline of the talk Transnationalism: The concept Transnational institutional arrangements in the EU and in the Nordic-Baltic region Migration, cross-border commuting and return migration in the Nordic-Baltic region Policy challenges: A sending country perspective Transnationalism: The concept (as related to spatial mobility of people) Transnationalism (Glick Schiller et al. 1992; 2006; Vertovec 2005; Faist 2006; King et al. 2013) Transnationalism is most often defined as the outcome of the process by which immigrants link together their country of origin and their country of destination To be transnational means to belong to two or more -
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 -
Ruumilise Arengu Analüüs
Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa -
Rapla Valla Külade Esindajate Ümarlaud KOOSOLEKU
Rapla valla külade esindajate ümarlaud KOOSOLEKU PROTOKOLL Rapla 07. juuni 2018 nr 3 Algus kell 17.00, lõpp kell 19.30 Koosolekut juhatas ja protokollis Rita Triinu Peussa Osa võtsid: Tiit Tammsaar - Raka küla, valla Külade Ühenduse juhatuse esimees, Raplamaa Külade Liidu juhtuse liige Marve Reede – Sikeldi, valla Külade Ühenduse juhatuse liige Erika Reinumägi – Vahastu küla Väino Sassi – vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, Rapla linn Meelis Mägi – abivallavanem Ants Kuningas – Kuusiku küla (Kuusikau ja Iira külade külavanem) Ivi Sark – Iira küla, Raplamaa Külade Liidu juhatuse liige Aivi Meister – Nõmme küla Ülle Pikkinen – Kuusiku-Nõmme küla Urmas Tammemäe – Pirgu küla Karine Rajasaar – Põlliku-Suurekivi Vahastu Aare Klooren – Tamsi Ene Kangur – Raikküla Anne Leht – Kabala, Raikküla piirkonna juht Ulvi Blande – Kodila Kertu Künnapas - Vaopere Iiris Saluri – Kuimetsa Tiia Sõber – Kabala Rita Triinu Peussa – Rapla Vallavalitsus, kultuurinõunik PÄEVAKORD: 1. Eelmise koosoleku protokolli üle vaatamine – kultuurinõunik R. T. Peussa 2. Vallas toimunust ülevaade – abivallavanem M. Mägi 3. Kokkuvõte kaasava eelarve tulemustest – kultuurinõunik R.T. Peussa 4. Kokkuvõte arengukava vestlustest kantides – kultuurinõunik R.T. Peussa 5. Kuidas leida informatsiooni valla kodulehelt – kultuurinõunik R.T. Peussa 6. Informatsioon: uued külavanemad; tulevased tegevused – kultuurinõunik R.T. Peussa 7. Rapla Valla Külade Ühenduse informatsioon –juhatuse esimees T. Tammsaar 8. Rapla Maakonna Külade Liidu info – juhatuse liige I. Sark 9. Informatsioonid -
About Jõgeva, Kuusiku and Olustvere Soils
JÕGEVA, KUUSIKU JA OLUSTVERE KATSEALA MULDADEST Raimo Kõlli ,٭Kaire Rannik Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kreutzwaldi 5D, 51014 Tartu e-post: [email protected] ABSTRACT. About the soils of Jõgeva, Kuusiku and concentration, thickness and humus stocks of A- Olustvere experimental areas. In present work the horizons) are also treated. Soils of JKA have high en- composition and properties of three experimental vironmental protection value due to neutral or slightly areas’ (Jõgeva – JKA, Kuusiku – KKA and Olustvere acid reaction, optimal humus content, great cation – OKA) soil covers were analyzed in concordance exchange capacity, sufficient solum thickness and with soil forming (pedo-ecological) conditions and good properties of subsoil. The environmental land management practice. The soil cover of JKA is protection ability of KKA soil cover is decreased due relatively homogenous, whereas its dominant soil to high content of rock fragments in soil and low species are eluviated (KI) and leached (Ko) brown biological activity of epipedons. In case of OKA, the soils (altogether 83%) and the dominant soil texture of low environmental protection value results from sandy humus cover (topsoil) is slightly pebble loam (90%), topsoil texture, acidic soil reaction, and low humus as for the rest of JKA the texture is sandy loam. From content and stock. the 8 associated soil species, the most distributed are gleyed eluviated (KIg) brown soils (~10%). The Keywords: contrast of soils, environment protective differences in soil cover composition between three value, humus cover types, humus status, pedodiversity, separately studied arable land massifs of JKA were soil cover composition, soils suitability for crops.