Kuusalu Valla Jäätmekava Kehtestamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Kuusalu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 47, 407 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Vastu võetud 27.01.2005 nr 7 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 364ning jäätmeseaduse § 42, Kuusalu Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Kuusalu valla jäätmekava (lisatud). 2.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Kalmer MÄRTSON KUUSALU VALLA JÄÄTMEKAVA Töö nr 0411 Töö tellija: Kuusalu Vallavalitsus Töö teostaja: AS Tallmac Projektijuht: Ülle Ambos 1. JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS Kuusalu valla jäätmekava on osa valla arengukavast ja käsitleb Kuusalu valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava on koostatud juhindudes Harjumaa ja üleriigilisest jäätmekavast ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Kuusalu valla jäätmekava määrab valla jäätmehoolduse arengusuunad järgnevateks aastateks, lähtudes omavalitsuse hetkeseisust, isikupärast ning arenguvisioonidest ja arvestades seadusandlusest tulenevaid kohustusi ning võimaluste/vahendite olemasolu. Jäätmekava eesmärk on valla jäätmehoolduse korrastamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse arendamine. Peamine tegevus, millele tuleb tähelepanu pöörata, on prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähendamine, mille eelduseks on jäätmete kohapealse sorteerimise arendamine ja taaskasutusse suunamine. Jäätmekava on koostatud Kuusalu Vallavalitsuse tellimusel AS-i Tallmac poolt vastavalt 01.04.2004 sõlmitud töövõtulepingule. Töös osalesid: • Ülle Ambos, projektijuht • Rein Ratas, keskkonnaekspert Kuusalu Vallavalitsuse poolt saadi vajalikku teavet, seisukohti ja olukorra tutvustust keskkonnateenistuse juhatajalt Priit Adlerilt. Töös kasutati jäätmealast seadusandlust ning Eesti ja Harjumaa jäätmehooldusalaseid materjale. Kava ulatus Üldnõuded jäätmekava sisu osas on toodud jäätmeseaduse(RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Käesolev Kuusalu valla jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 1 / 32 Kava seos teiste haldusdokumentidega Kuusalu valla arengukava on kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25. novembri 1998. a määrusega nr 12. Käesolev jäätmekava on arengukava eraldiseisev dokument. Koostamisel on Kuusalu valla arengukava aastateks 2004–2013. Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri on kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 28. augusti 2003. a määrusega nr 19 ning seda tuleb uuendada vastavalt 1. mail 2004. a jõustunud jäätmeseaduseleja käesolevale jäätmekavale. Kava täideviimise kontrollimine ja kehtivusaeg Arvestades asjaolu, et maakonna jäätmekava vaadatakse üle (ajakohastatakse) iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates, peab ka kohaliku jäätmekava üle vaatama vähemalt korra viie aasta jooksul või vastavalt maakonna kava muudatuste kehtestamisele. Soovitatav on jäätmekava vaadata üle igal aastal tema olukorrale vastavuse ja muutmisvajaduste väljaselgitamiseks. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena jäätmeseaduse(01.05.2004) § 2 mõistes1. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu jäätmeseaduse§ 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseadusereguleerimisalasse: • välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. 1Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse§ 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 2. JÄÄTMEHOOLDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON 1. mail 2004. a jõustunud jäätmeseaduslähtub kahest Euroopa Liidu jäätmealasest nn raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/4427/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta, muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Jäätmeseaduson aluseks muudele jäätmekäitlusalastele õigusaktidele, mis reguleerivad mitmesuguste jäätmeliikide käitlust, nõudeid jäätmekäitluskohtadele ning jäätmete ja jäätmehooldusega seotud tegevusalasid. EL jäätmealaste õigusaktide süsteemis on 1999. aastast peale tähtsal kohal Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, mille põhimõtteid ja nõudeid on järgitud vastavas Eesti õigusaktis – keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruses nr 38 Prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded(RTL 2004, 56, 938; 108, 1720). Üleriigilisel jäätmekaval(RT I 2002, 104, 609) on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine; • parima võimaliku tehnika kasutamine; • jäätmete taaskasutamisel nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele; • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas. Üleriigiline jäätmekavaon aluseks piirkondlikele jäätmekavadele. Eesti keskkonnastrateegiasja seda täpsustavas Eesti keskkonnategevuskavason nimetatud prioriteedid fikseeritud. Eesti keskkonnastrateegiason esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduskasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmehoolduse planeerimist jäätmekavade kaudu kohustab jäätmeseadus. Jäätmekava koostamine lähtub otseselt jäätmeseaduse§-dest 39, 42–44 ja 55–59, mis määravad kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisu, koostamise ja avalikustamise protsessi. Leht 2 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused ja õigused jäätmehoolduse korraldamisel Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse (KOV) ÜLESANDED §12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 KOV organ korraldab jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 lg 1 Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse KOV § 42 üksuse jäätmekava KOV üksuse arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse kohta. § 43 lg 4 Ajakohastab oma jäätmekava, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44 lg 4 Võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 5 KOV organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. § 55–59 KOV üksuse jäätmekava avalikustamine, kooskõlastamine ja vastuvõtmine § 65 lg 2 KOV organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud probleemtoodete osas, mille kokkukogumine ja käitlemise korraldamine on tootja kohustus. § 66 lg 2 KOV organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 3 KOV organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66 lg 4 Kehtestab volikogu määrusega jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piir. § 67 lg 1 KOV organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 67 lg 4 KOV volikogu määrab veopiirkonna, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 KOV üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed). § 69 lg 6 KOV-l on