Väljaandja: Kuusalu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 47, 407
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine
Vastu võetud 27.01.2005 nr 7
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 364ning jäätmeseaduse § 42, Kuusalu Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Kuusalu valla jäätmekava (lisatud). 2.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.
Volikogu esimees Kalmer MÄRTSON
KUUSALU VALLA JÄÄTMEKAVA
Töö nr 0411
Töö tellija: Kuusalu Vallavalitsus Töö teostaja: AS Tallmac Projektijuht: Ülle Ambos 1. JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS Kuusalu valla jäätmekava on osa valla arengukavast ja käsitleb Kuusalu valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava on koostatud juhindudes Harjumaa ja üleriigilisest jäätmekavast ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Kuusalu valla jäätmekava määrab valla jäätmehoolduse arengusuunad järgnevateks aastateks, lähtudes omavalitsuse hetkeseisust, isikupärast ning arenguvisioonidest ja arvestades seadusandlusest tulenevaid kohustusi ning võimaluste/vahendite olemasolu. Jäätmekava eesmärk on valla jäätmehoolduse korrastamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse arendamine. Peamine tegevus, millele tuleb tähelepanu pöörata, on prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähendamine, mille eelduseks on jäätmete kohapealse sorteerimise arendamine ja taaskasutusse suunamine. Jäätmekava on koostatud Kuusalu Vallavalitsuse tellimusel AS-i Tallmac poolt vastavalt 01.04.2004 sõlmitud töövõtulepingule. Töös osalesid: • Ülle Ambos, projektijuht • Rein Ratas, keskkonnaekspert Kuusalu Vallavalitsuse poolt saadi vajalikku teavet, seisukohti ja olukorra tutvustust keskkonnateenistuse juhatajalt Priit Adlerilt. Töös kasutati jäätmealast seadusandlust ning Eesti ja Harjumaa jäätmehooldusalaseid materjale. Kava ulatus
Üldnõuded jäätmekava sisu osas on toodud jäätmeseaduse(RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Käesolev Kuusalu valla jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 1 / 32 Kava seos teiste haldusdokumentidega Kuusalu valla arengukava on kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25. novembri 1998. a määrusega nr 12. Käesolev jäätmekava on arengukava eraldiseisev dokument. Koostamisel on Kuusalu valla arengukava aastateks 2004–2013. Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri on kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 28. augusti 2003. a määrusega nr 19 ning seda tuleb uuendada vastavalt 1. mail 2004. a jõustunud jäätmeseaduseleja käesolevale jäätmekavale. Kava täideviimise kontrollimine ja kehtivusaeg Arvestades asjaolu, et maakonna jäätmekava vaadatakse üle (ajakohastatakse) iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates, peab ka kohaliku jäätmekava üle vaatama vähemalt korra viie aasta jooksul või vastavalt maakonna kava muudatuste kehtestamisele. Soovitatav on jäätmekava vaadata üle igal aastal tema olukorrale vastavuse ja muutmisvajaduste väljaselgitamiseks.
Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena jäätmeseaduse(01.05.2004) § 2 mõistes1. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu jäätmeseaduse§ 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseadusereguleerimisalasse: • välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega.
1Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse§ 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 2. JÄÄTMEHOOLDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON
1. mail 2004. a jõustunud jäätmeseaduslähtub kahest Euroopa Liidu jäätmealasest nn raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/4427/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta, muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Jäätmeseaduson aluseks muudele jäätmekäitlusalastele õigusaktidele, mis reguleerivad mitmesuguste jäätmeliikide käitlust, nõudeid jäätmekäitluskohtadele ning jäätmete ja jäätmehooldusega seotud tegevusalasid. EL jäätmealaste õigusaktide süsteemis on 1999. aastast peale tähtsal kohal Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, mille põhimõtteid ja nõudeid on järgitud vastavas Eesti õigusaktis – keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruses nr 38 Prügilate rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded(RTL 2004, 56, 938; 108, 1720).
Üleriigilisel jäätmekaval(RT I 2002, 104, 609) on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine; • parima võimaliku tehnika kasutamine; • jäätmete taaskasutamisel nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele; • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas.
Üleriigiline jäätmekavaon aluseks piirkondlikele jäätmekavadele.
Eesti keskkonnastrateegiasja seda täpsustavas Eesti keskkonnategevuskavason nimetatud prioriteedid fikseeritud.
Eesti keskkonnastrateegiason esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduskasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.
Jäätmehoolduse planeerimist jäätmekavade kaudu kohustab jäätmeseadus.
Jäätmekava koostamine lähtub otseselt jäätmeseaduse§-dest 39, 42–44 ja 55–59, mis määravad kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisu, koostamise ja avalikustamise protsessi.
Leht 2 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused ja õigused jäätmehoolduse korraldamisel Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse (KOV) ÜLESANDED §12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 KOV organ korraldab jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 lg 1 Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse KOV § 42 üksuse jäätmekava KOV üksuse arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse kohta. § 43 lg 4 Ajakohastab oma jäätmekava, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44 lg 4 Võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 5 KOV organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. § 55–59 KOV üksuse jäätmekava avalikustamine, kooskõlastamine ja vastuvõtmine § 65 lg 2 KOV organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud probleemtoodete osas, mille kokkukogumine ja käitlemise korraldamine on tootja kohustus. § 66 lg 2 KOV organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 3 KOV organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66 lg 4 Kehtestab volikogu määrusega jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piir. § 67 lg 1 KOV organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 67 lg 4 KOV volikogu määrab veopiirkonna, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 KOV üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed). § 69 lg 6 KOV-l on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta. § 70 KOV organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise.
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 3 / 32 KOV organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 KOV üksus kehtestab volikogu määrusega jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja. § 71 lg 3 KOV jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79 KOV üksus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul KOV organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ. Pakendiseadus (RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.
Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb arvestada nii jäätmeseadusealusel vastu võetud kui ka mitmete teiste õigusaktidega, millest on loetelu toodud lisas 1. Omavalitsuse jäätmehooldusalane seadusandlus
Kuusalu valla haldusterritooriumil reguleerivad jäätmehooldust lisaks riiklikele õigusaktidele Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri(kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 28. augusti 2003. a määrusega nr 19) ja heakorra eeskiri(kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 21).
Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjaeesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Kuusalu vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. Eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Kuusalu valla haldusterritooriumil – jäätmekäitluse üldprintsiibid, jäätmete kogumise ja sorteerimise korra ning jäätmete veo ja nende käitlemise vastavalt kehtivatele õigusaktidele eesmärgiga soodustada jäätmete liigiti kogumist, taaskasutamist elanike ja ettevõtete poolt ning selle läbi leevendada jäätmeveo hinnatõusu. Jäätmehoolduseeskiri sätestab ka valla jäätmekava koostamise kohustuse. Jäätmehoolduseeskirja kohaselt on Kuusalu valla olmejäätmete valdaja kohustatud liituma olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Kuusalu Vallavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga. Jäätmetekitajal ja kinnistu valdajal on kohustus omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid. Mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Jäätmevaldaja peab vältima jäätmete segunemist nende tekkekohas ja jäätmeid liigiti koguma ning toimetama need selleks ettenähtud mahutitesse või Kuusalu Vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse (klaaspakendid, vanapaber, papp, ohtlikud jäätmed). Lubatud on ka jäätmete nõuetekohane kompostimine ja põletamine. Jäätmehoolduseeskirja tuleb uuendada või koostada uus eeskiri vastavalt 1. mail 2004. a jõustunud jäätmeseaduseleja käesolevale jäätmekavale. Kuusalu valla heakorraeeskirjaülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus ja heakord ning kehtestab nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused (sh üldkasutatavate
Leht 4 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine prüginõude ja -konteinerite kasutus, nõuded prügikastide paigutusele ning tühjendamisele, nõuded prahi põletamisele). 3. GEOGRAAFILINE JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE 3.1. Asukoht ja looduskeskkond Kuusalu vald paikneb Harju maakonna kirdeosas, jäädes Tallinnast itta. Läänes piirneb vald Jõelähtme, idas Loksa vallaga ning omab suures osas ühist piiri Lääne-Viru ning Järva maakonna. Põhjas ulatub vald välja Soome laheni ning lõunas on vahetuks naabriks Anija vald. Valla pindala on 485,6 km2, mis moodustab 11,2% Harjumaast ja on suuruselt teisel kohal Harjumaal. Valla füüsilis-geograafiline asend on soodne. Rannikul asuva vallana on Kuusalu vallal eeldusi suurendada ranna ja merega seonduvat majandustegevust. Valda läbivad olulised suured infrastruktuurid (Tallinn– Narva põhimaantee, gaasi-, elektri ja sidetrassid). Lisaks valda läbivatele infrastruktuuridele on ettevõtlust soodustavateks teguriteks lähedal asuvad Muuga sadam ja Tallinna lennuväli. Kuusalu vald paikneb vaheldusrikka loodusega alal. Valla territooriumil asuvad kaitsealad: Lahemaa Rahvuspark, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala, Ohepalu looduskaitseala, Kolga lahe maastikukaitseala. Veerand valla territooriumist on inimtegevusest peaaegu puutumata. Kuusalu vald on üks Harjumaa metsarikkamaid omavalitsusüksusi – metsasus 61%, mistõttu on mets ka Kuusalu valla olulisemaid ressursse nii keskkonnakaitselisest, puhkemajanduslikust kui ka metsamajanduslikust aspektist. Ligi veerand valla metsadest asub kaitsealadel ja nende majanduslik kasutamine on seetõttu piiratud.
Looduslikku väärtust omavad ka mitmete mõisate juures asuvad pargid. 3.2. Elanikkond ja elamumajandus Kuusalu vallas elab 1. jaanuari 2004. a seisuga 4736 inimest, kellest mehi on 2353 ja naisi 2383. Elanikkonnast üle poole elab valla kolmes asustatud punktis – Kuusalu alevikus, Kiiu ja Kolga külas. Tabel 2. Kuusalu valla rahvastik Pindala Elanike arv Rahvastiku 1995 1998 2000 2002 2004 tihedus 485,6 km2 4738 4766 4698 4651 4736 9,7 in/km2
Kuusalu vallas on 38 küla, suurimad on: Kiiu 890 elanikku ehk 18,8 % Kolga 545 elanikku ehk 11,5 % Valkla 576 elanikku ehk 12,2 % (sh Valkla Hooldekodu hoolealuseid 257)
Valla keskus on Kuusalu alevik, kus elab 1213 elanikku ehk 25,6% kogu valla elanikkonnast. Valla elanikkonnast on 93% eestlased, ülejäänud 7% on põhiliselt venelased, kes on integreerunud ümbritsevasse keskkonda. Valla rahvastik on püsinud viimased aastad stabiilsena. Samas võimaldavad atraktiivne rannikumaastik ja piirkonna tuntus oskusliku tegutsemise juures elanikke valda juurde meelitada. Kavandatava elamuehituse laiendamise ning puhkemajanduse korrastamise tulemusena võib tulevikus loota sisserände kasvu. Potentsiaali elanikkonna kasvuks loovad vähesel määral suvilaomanikud, kes oma suvilaid elamuteks kohandavad, ja läbiviimisel olev omandi- ja maareform. Kuusalu vallas on 1300 majavaldust. Suuremates asustustes paiknevad korterelamud järgmiselt: – Kuusalu alevik – 16 korterelamut kokku 313 korteriga; – Kiiu küla – 17 korterelamut kokku 292 korteriga; – Kolga küla – 13 korterelamut kokku 165 korteriga. Vallas on üle 500 suvila – Andineeme 60, Salmistu 150, Valkla 36, Vahastu ja Sigula 300 suvilat. Suvekuudel suureneb valla elanike arv ligikaudu kaks korda. Kuusalu vallas on kinnisvara arendajate tegevus kiire ning tulemuslik. Kinnisvaraarendus on aktiivsem merega piirnevates külades: Salmistu, Põhja, Valkla, Mäepea, Sõitme ja Andineeme külas. Detailplaneeringutega on uusi krunte planeeritud juurde ~600.
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 5 / 32 Hetkel on väljatöötamisel Kuusalu rannaalade osaüldplaneering Vakla külast Andineeme külani aastani 2015.Vastavalt selles töös viidatud uurimusele «Uuselamuehitusest tulenevate rahvaarvu muutuste ning teeninduskeskuste analüüs»moodustab kõikidest vallas planeeritavatest elamispindadest planeeringuala tervelt 60%. Kõikide planeeritavate elamispindade hulk Kuusalu vallas on 1057 (eramud 901, korterid/ ridaelamuboksid 23, eramuteks ehitatavad suvilad 133). Uuringu käigus teostati rahvastiku prognoos planeeritavate elamispindade (detailplaneeringud ja suvilapiirkondade ümberehitusprotsendid, eeldades et kõik planeeringud realiseeruvad) ja väljastatud ehituslubade alusel ning koostati kõige tõenäolisem stsenaarium vastavalt leibkonna suurusele (kolm inimest leibkonnas). Prognoosi kohaselt kasvab vastavalt eeltoodud eeldustele rahvaarv Kuusalu vallas 3171 inimese võrra. Rahvastiku juurdekasv vallas planeeritavate elamispindade prognoosi järgi on seega ligikaudu 67%. 3.3. Ettevõtlus Kuusalu valda iseloomustab arenenud tööstus, suur tiheasustusalade hulk ja nendega kaasnev infrastruktuur. Kuusalu valla elanikest töötab 41%. Töötavate meeste ja naiste osakaal on vastavalt 52,05% ja 47,95%. Tabel 3. Kuusalu valla töötav rahvastik (15-aastased ja vanemad) jaguneb 31. märtsi 2000. a seisuga järgmiselt (Allikas: Statistikaamet): Tegevusala Töötajate arv Osakaal, % Töötlev tööstus 456 23,36 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite 297 15,22 ja kodumasinate remont Tervishoid ja sotsiaalhooldus 201 10,30 Põllumajandus, jahindus ja 187 9,58 metsamajandus Haridus 149 7,63 Avalik haldus ja riigikaitse; 142 7,27 kohustuslik sotsiaalkindlustus Ehitus 121 6,20 Veondus, laondus ja side 108 5,53 Hotellid ja restoranid 86 4,41 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 64 3,28 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja 54 2,77 isikuteenindus Elektrienergia-, gaasi- ja 26 1,33 veevarustus Mäetööstus 22 1,13 Finantsvahendus 20 1,02 Tegevusala teadmata 13 0,67 Kalandus 5 0,26 Palgatöötajatega 1 0,05 kodumajapidamised Kokku 1952 100,00
Väljaspool Kuusalu valla haldusterritooriumi töötab päris suur osa elanikkonnast, põhiliselt naised, kuna kohapeal on naistele töökohti napilt. 2002. a seisuga tegutses Kuusalu vallas 200 ettevõtet. Sellest moodustab primaarsektori osakaal 34,5% (sh põllumajandus 27,5%), sekundaarsektori osakaal 22% (sh töötlev tööstus 15%) ja tertsiaarsektor (kaubandus, teenindus) 43,5%. Kõige aktiivsemad ettevõtluspiirkonnad on Kuusalu alevik, Kiiu ja Kolga küla. Suurimad tööandjad Kuusalu vallas on AS Balti Spoon (~650 töökohta; peamiseks toodanguks on mööblitööstuses kasutatav kasespoon), Kuusalu Vallavalitsus, Valkla hooldekodu, ABF Baltic Production, Lafarge Tekkin, Remedia, Modely, Hinnu Seafarm (põhitegevusala on seakasvatus – farmis toodetakse ise põrsad ja nuumatakse need lihasigadeks; farmis oli eelmise aasta seisuga umbes 9500 siga; ettevõtte territooriumil asub väiketapamaja võimsusega kuni 1000 LÜ aastas). Primaarsektori (põllumajandus, kalandus, jahindus, metsamajandus) olulisemad ettevõtted lisaks Hinnu Seafarmile on Uuri Suurtalu, Küüni-SF, Suurekivi, Leedikõrve Taimekasvatusühistu. 3.4. Sotsiaalsfäär Vallas töötab kaks keskkooli (Kuusalu ja Kolga) ja kaks koolieelset lasteasutust (Kuusalu ja Kolga) ning muusikakool. Valla koolivõrk rahuldab piirkonna vajadused.
Leht 6 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Kuusalu alevikus asub valla rahvamaja, kus tegutsevad taidlus- ja huviringid. Vallas töötab neli raamatukogu ja kolm muuseumi. Tegutseb neli spordiklubi, kümme seltsi, klubi ja ühingut. Tervishoiuasutustest tegutseb Kuusalu Tervisekeskus, kus võtavad vastu kolm perearsti. Kuusalus paikneb ka eraapteek. Kuusalus tegutsevad sotsiaalasutused: Kuusalu Eakate Kodu on spetsialiseerunud vanurite hooldusele ning Kuusalu Almakeskuse eesmärk on sotsiaalsete erivajadustega inimeste abistamine. Kolgas Päevakeskuses on ruumid sotsiaaltöötajatele ja huvitegevusele. Valkla Hooldekodu pakub hooldust ja toetust vaimupuudega inimestele. 4. KUUSALU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE OLEMASOLEV OLUKORD
4.1. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis Jäätmete tekke, koostise ja edasise käitlemise iseloomustamisel saab aluseks võtta keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määruse nr 2 Jäätmearuande vorm ja esitamise kordkohaselt keskkonnateenistusele kord aastas esitatavaid jäätmearuandeid.
Jäätmeseadusejärgi esitavad vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks järgmised isikud: – jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omav isik; – jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik (isik, kes on jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik). Keskkonnateenistusel on õigus nõuda peale nimetatud isikute jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas. Keskkonnateenistuste poolt kogutud ja kontrollitud jäätmearuannete põhjal teeb Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus kokkuvõtte – Eesti jäätmekäitluse ülevaade.
Jäätmekoguste arvestusel saab kasutada ka Eestis läbi viidud uuringute põhjal tehtud üldistusi jäätmetekke kohta. Jäätmearuandlusejärgi (andmed ettevõtetes tekkinud ja käitlejate poolt kogutud jäätmete koguste kohta) tekkis Kuusalu vallas 2003. a ligi 1630 tonni jäätmeid (849 tonni ettevõtetes; 780 tonni kodumajapidamistes), sealhulgas 800 tonni olmejäätmeid (239,3 tonni ettevõtetes; 560,4 tonni kodumajapidamistes). Alljärgnevad tabelid iseloomustavad jäätmete teket Kuusalu vallas 2003. a, mis on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse ning Harjumaa Keskkonnateenistuselt saadud 2003. a jäätmearuandluse andmete põhjal. Antud kogused ei pruugi kajastada Kuusalu valla tõelist jäätmeteket, sest puuduvad andmed majapidamiste ja ettevõtete kohta, kes ei kasuta jäätmeveo teenust. Tabel 4. Kuusalu valla jäätmeteke kodumajapidamistes jäätmearuandluse põhjal 2003, t/a Jäätmekood2 Jäätmeliik Kogus 08 03 18 Trükipulbrijäätmed 0,003 15 01 05 Komposiitpakendid 2,254 16 01 03 Vanarehvid 0,92 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 204,019 20 01 01 Paber ja kartong 8,295 20 01 02 Klaas 143,575 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja 0,4 elektroonikaseadmed 20 01 39 Plastid 5,84 20 01 40 Metallid 0,362 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 401,644 * Ohtlikud jäätmed 12,542 Kokku 779,854
Kõige suurema osa ehk veidi üle poole majapidamistes tekkivatest jäätmetest moodustasid segaolmejäätmed. Küllaltki suure osa – neljandiku – tekkivatest jäätmetest moodustasid ehitus- ja lammutussegapraht. Ohtlikud jäätmed sisaldasid suuremas koguses järgmisi jäätmeliike: tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 7 / 32 jäätmed (koodiga 05 01 06* – 5,52 t), pliiakud (16 06 01* – 3,115 t) ning mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid (13 02 08* – 2,65 t), vt. ka tabel 13. Tabel 5. Jäätmeteke Kuusalu valla ettevõtetes jäätmearuandluse põhjal 2003, t/a Jäätmekood Jäätmeliik Kogus 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 112,2 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid 0,3 12 01 01 Mustmetalliviilmed ja treilaastud 10,06 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 6,6 15 01 02 Plastpakendid 2,62 15 01 07 Klaaspakendid 326,1 16 01 06 Romusõidukid, mis ei sisalda 1,48 vedelikke ega ohtlikke osi 16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud 0,015 seadmed ja aparaadid 17 04 Metallid 147,096 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 1,68 20 01 02 Klaas 15 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 224,291 * Ohtlikud jäätmed 1,603 Kokku 849,045
2Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr 102 on kehtestatud jäätmete, sh ohtlike jäätmete nimistu. Antud määruse kohaselt lähtutakse jäätmete liigitamisel jäätmete tekkevaldkonnast. Jäätmeliigid on nimistus määratud kuuekohaliste koodinumbritega ning kahe- ja neljakohaliste nimistu jaotiste ja alajaotiste koodinumbritega, mis tähistavad kolme liigitustasandit. Iga jäätmeliigi käsitlemisel peab viitama kõrgemalseisvale liigitustasandile. Seega on olmejäätmed nimistus tähistatud kõrgemalseisva koodinumbriga 20 – Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsedkaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed. Neljakohalised koodinumbrid tähistavad vastavalt 20 01 – olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed; 20 02 – aia- ja haljastusjäätmed (sh kalmistujäätmed)ning 20 03 – muud olmejäätmed(mille alajaotisse kuulub 20 03 01 koodinumbriga tähistatud segaolmejäätmed). Ettevõtetes tekkinud jäätmetest moodustavad segaolmejäätmed veidi üle neljandiku. Üle 38% tekkivatest jäätmetest moodustavad klaaspakendid (Remedia), üle 17% metallid (valdavalt raud ja teras) ehitus- ja lammutusprahina ning 13% loomsete kudede jäätmed (Hinnu Seafarm). Vt ka tabel 10.
Olmejäätmed
Jäätmeseaduse§ 7 kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb praktiliselt kogu elanikkond. Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja olulisel määral mitmesuguste asutuste ja ettevõtete olemasolust. Tabel 6. Olmejäätmete teke Kuusalu valla kodumajapidamistes ja ettevõtetes jäätmearuandluse põhjal 2003, t/a Jäätmeliik Jäätmekood Ettevõtetes Kodumaja- Kokku pidamistes Prügi 20 03 01 224,291 401,644 625,935 (segaolmejäätmed) Plastid 20 03 39 5,840 5,840 Klaas 20 01 02 15,000 143,575 158,575 Paber ja papp 20 01 01 8,295 8,295 Metallid 20 01 40 0,362 0,362 Elektri- ja 20 01 36 0,400 0,400 elektroonikaseadmed Patareid ja akud 20 01 33* 0,027 0,027 Luminestsentslambid 20 01 21* 0,014 0,210 0,224 ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Kokku 239,305 560,353 799,658
Leht 8 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Tabelist nähtub, et majapidamistes ja ettevõtetes tekkivatest olmejäätmetest moodustavad peamise osa segaolmejäätmed (vastavalt 72% ja 94%, kokku 625,9 tonni), mis veeti enamuses ladestamisele prügilasse (valdavalt Kosel asuvasse nõuetele mittevastavasse Oru prügilasse – 284 t). Veerand majapidamistes tekkinud olmejäätmetest moodustab liigiti kogutud klaas, mis näitab, et olemasolevaid pakendikogumiskonteinereid elanikud kasutavad klaasi kogumiseks (+ klaastaara kokkuostupunkt). Samas liigiti kogutud plastid moodustavad olmejäätmete koguhulgast vaid 1,04%. Paber ja papp aga 1,5%, mis osaliselt tuleneb tõenäoliselt pabermaterjali ahjus põletamise võimalusest eramutes (arvatavasti põletatakse ka plasti). Biolagunevate jäätmete kogused jäätmearuandluses ei kajastu, kuid Kuusalus läbi viidud jäätmetekke uuringu järgi tekib neid üle 56% segaolmejäätmetest (jäätmearuandluse põhjal arvutatuna 225 t/a). Tõenäoliselt eramutes osa biojäätmeid kompostitakse. Ülaltoodud tabelist järeldub, et 2003. a majapidamistest koguti liigiti 158,709 tonnijäätmeid ehk 28,3% kogutud olmejäätmetestja mis tõenäoliselt suunatakse taaskasutussevõi käideldakse vastavalt.
Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti sõltub olmejäätmete koostis aastaajast, seda eriti maal. Arvestades Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta antud nõudeid, mis on fikseeritud ka Eesti keskkonnaministri määruses Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõued,on oluline teada tekkivate ja ladestatavate olmejäätmete koostist. Biolagunevate jäätmete osatähtsus peab ladestatavate jäätmete koguses vähenema. Maal ja väikeasulates on suuremad võimalused biojäätmete kompostimiseks ja põletamiseks. See asjaolu on kogu aeg mõjutanud väiksematesse prügilatesse ladestatavate olmejäätmete koostist. Üldistades Eestis tehtud jäätmetekke uuringuid, võib olmejäätmete keskmiseks jäätmetekkeks Kuusalu valla korterelamutes võtta ~250 kg/a inimese kohta. Kuusalu vallas on 46 korterelamut – Kuusalu alevikus, Kiiu ja Kolga külas – kokku 770 korteriga. Eramutes on olmejäätmete kogused, mis üldisesse jäätmekäitlussüsteemi lähevad, mõnevõrra väiksemad (biolagunevate jäätmete kompostimise ja paberijäätmete põletamise võimalus) – hinnanguliselt 150 kg/a inimese kohta. Tabel 7. Hinnangulised olmejäätmete kogused Kuusalu vallas on järgmised: Elanike arv Jäätmeteke t/a Korterelamud * 2310 578 Kiiu – 292 korterit 876 219 Kolga – 165 korterit 495 124 Kuusalu – 313 korterit 939 235 Eramud 2426 364
* Ühes majapidamises on keskmiselt kolm inimest, mis on võetud korteris elavate inimeste arvestuse aluseks. Seega tekib ülaltoodud arvestuse põhjal Kuusalu valla kodumajapidamisteshinnanguliselt 942 tonni olmejäätmeid aastas. Võrreldes jäätmearuandluse põhjal arvestatuga, mis kajastub jäätmekäitlejate poolt majapidamistest kogutud jäätmete koguse (560 t/a) alusel, on valla hinnanguline jäätmeteke ligi 370 tonni võrra suurem. See näitab, et statistilised andmed ei pruugi olla täiesti tõepärased, kuid ka seda, et suur osa majapidamisi (sh suvilad) ei ole tellinud jäätmevedu. Kuusalu vallas on umbes 550 suvilat. Valla elanike arv suureneb suvekuudel ligikaudu kaks korda, seega suurenevad ka tekkivad jäätmekogused. Samuti kohandavad elanikud oma suvilaid ümber aastaringseteks elamuteks. Suvilate jäätmekäitlus on küllaltki probleemne, sest suvilaühistutes puudub suures osas jäätmevedu. Korraldatud jäätmeveole üleminekuga peaks see olukord paranema. Tulevikus valla jäätmete kogused tõenäoliselt suurenevad uute planeeritavate elamukruntide elanike võrra (planeeritud elamispindade hulk on üle 1000, mis tähendab elanike arvu kasvu umbes 3000 inimese võrra), kui jäätmeteke püsib samastes kogustes. Et ladestamisele minevate jäätmete hulka vähendada, tuleb ka uutel elamualadel luua võimalused jäätmete liigiti kogumiseks. Olmejäätmete käitlemise arvestusel võivad tekkida mitmed raskused ning statistika põhjal saadud tulemused ei ole täiesti usaldusväärsed, sest olmejäätmed võivad sisaldada ka teisi jäätmeliike nagu ehitus- ja lammutusjäätmeid, põllumajandusjäätmeid, vanarehve jm, millest tulenevalt ei kajastu need aruandluses tõepäraselt. Statistiliste andmete vähest usaldusväärsust põhjustab ka valdavalt toimuv jäätmete mahuline hindamine ja jäätmete koguse teisendamine massiühikuteks. Ühes piirkonnas kogutud jäätmed ladestatakse tihti sellest väljapool, mistõttu ei saa prügilate andmete põhjal arvestada ühe valla või linna jäätmeteket.
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 9 / 32 Olmejäätmete koostiston Eestis episoodiliselt määratud. AS Vaania poolt viidi 30. augustil 2000. a läbi Kuusalu vallas Kiiul paiknevates konteinerites olevate jäätmete (856 kg) koostise uuring (AS Tallmac, Haavakannu prügila sulgemise eeluuringute projekt, 2001). Tulemused ja nendest tuletatud hinnanguline jäätmeteke Kuusalu valla majapidamistes on alljärgnevas tabelis. Tabel 8. Hinnanguline jäätmeteke Kuusalu valla majapidamistes Materjal Kaal, kg Osatähtsus, % Jäätmeteke*, t/a Orgaanilised jäätmed 479,4 56 519 Paber ja kartong 166,9 19,5 181 Klaas 0 0 Metall 6 0,7 6 Plastik 35,1 4,1 38 Puit 101,9 11,9 110 Inertsed jäätmed 26,5 3,1 17 Komposiitmaterjalid 5,1 0,6 6 Tekstiil 35,1 4,1 38 Ohtlikud jäätmed 0 0
*Arvestuse aluseks on võetud olmejäätmete hinnanguline teke majapidamistes 926 t/a. Kuna antud konteinerid ei sisaldanud klaasi- ega ohtlikke jäätmeid (tõenäoliselt kogutud eraldi), ei saa hinnata nende teket. Üldiselt aga võib klaasi osa olmejäätmetest moodustuda 7–13 % ja ohtlike jäätmete osa 1–2%. Seega nende jäätmete osa võib olla vastavalt 93 ja 14 t/a.
Pakendijäätmed Pakendijäätmete liike ja koguseid on Eestis võimalik hinnata, kui uurida olmejäätmete koostist. Sellealaseid uuringuid on Eestis episoodiliselt tehtud. 2000. aastal läbiviidud olmejäätmete koostise valikuuringu tulemused võimaldasid hinnata olmejäätmete koostises olevate pakendijäätmete osa. Pakendijäätmete ligikaudne kaaluline osa olmejäätmete üldmassist oli selle uuringu kohaselt 25–30%. Mahuliselt oli pakendijäätmete osa isegi ligi 60%. Nende andmete põhjal võib öelda, et Eestis tekib aastas 120 000–130 000 tonni pakendijäätmeid. Seda toetab ka statistiliste andmete alusel tehtud pakendikoguste uuringu ja pakendiregistri andmete analüüs. Seega tekib ühe inimese kohta aastas kuni 85 kg pakendijäätmeid. Pakendi tekke ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest moodustab üle 50% papp- ja paberpakend, klaasijäätmetest ligi 100 % on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad vastavad pakendijäätmed. Samuti moodustavad pakendijäätmed olulise osa puit- ja komposiitmaterjalist. Kaudselt võib eespool toodud andmete põhjal hinnata ka eri pakendimaterjalide osa pakendijäätmetes: paber ja papp 43%, klaas 24%, plast 17%, metall 8%, puit 8% ja muu 1%. Eeltoodud andmete põhjal on hinnanguline pakendijäätmete teke Kuusalu vallas keskmiselt 400 tonni aastas. Võttes aluseks tabeli 8 andmed, võivad majapidamistes olmejäätmete koosseisus olevad pakendijäätmete kogused olla: papp- ja paberpakendid 90,5 t/a, plastpakendid 30,4 t/a, metallpakendid 4,8 t/a.
Tabel 9. Pakendite (koodiga 15 01 00) teke Kuusalu vallas 2003. a jäätmearuandluse põhjal Jäätmekood Jäätmeliik Kogus, tonni 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 6,6 15 01 02 Plastpakendid 2,62 15 01 05 Komposiitpakendid 2,254 15 01 07 Klaaspakendid 326,1 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või 0,14 nendega saastunud pakendid Kokku 337,714
Tabelis toodud pakenditest on kodumajapidamistest kogutud ainult komposiitpakendid, ülejäänud on pärit ettevõtetest. Majapidamistest koguti liigiti kogutud jäätmeid, mida saab käsitleda kui pakendijäätmeid järgmiselt: klaaspakendeid 143,6 tonni ja plastpakendeid 5,8 tonni (tabel 6). Kuna pakendijäätmete osakaal on olmejäätmete hulgas küllaltki suur, tuleb valla jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisele, mis tuleneb pakendiseadusest. Lisaks joogitaarale kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldikogutud pakendijäätmete koguseid. Seega peaks pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes aja jooksul mõnevõrra vähenema.
Leht 10 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Ehitus- ja lammutusjäätmed Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades ehitus- ja lammutusjäätmeid 150–300 kg/a elaniku kohta. Seega võib Kuusalu vallas olla nende jäätmete teke vahemikus 700–1400 t/a. Kuusalu valla kodumajapidamistes tekkis ehitus- ja lammutussegaprahti jäätmearuandluse järgi 204 tonni, mis moodustab neljandiku majapidamistes tekkinud jäätmetest, ning enamikus neist ladestati Oru prügilas. Ehitus- ja lammutusprahti tekkis Kuusalu valla ettevõtetes jäätmearuandluse järgi ligi 150 tonni, millest 99% moodustasid metallid (17% kogu ettevõtetest kogutud jäätmetest), valdavalt raud ja teras, ning mis anti üle AS- le Eesti Metallieksport. Ehitus- ja lammutussegaprahti koguti ettevõtetest vaid 1,68 tonni, kuid tõenäoliselt tekkis seda rohkem. Jäätmearuandlus ei kajasta ehitusjäätmeid, mis tekkekohas taaskasutati. Samuti võib teatud jäätmeliike (kivid, pinnas, süvenduspinnas) ka tekkekohast väljaspool taaskasutada. Osa ehitusjäätmetest viiakse ka keskkonda – ebaseaduslikesse prügi mahapanekukohtadesse. Ehitus- ja lammutusprahti kogutakse tihti ka segaolmejäätmete hulka ja seega ei kajastu aruandluses.
Ettevõtete jäätmete teke
Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjajärgi on ettevõtted kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. Kuusalu vallas tegutsevatest ettevõtetest omab jäätmeluba Hinnu Seafarm OÜ, kelle põhitegevusala on seakasvatus. Jäätmearuande esitasid 2003. a Hinnu Seafarm OÜ ja Remedia AS, kes tegeleb alkohoolsete jookide tootmisega. Esitatud jäätmearuannete põhjal ei ole võimalik anda ülevaadet valla ettevõtete jäätmetekkest. Ülejäänud Kuusalu valla ettevõtetes tekkinud ja kogutud jäätmed kajastuvad jäätmekäitlusfirmade aruannetes. Alljärgnevas tabelis on esitatud ettevõtete jäätmekogused, mis kajastuvad Info- ja Tehnokeskuse jäätmeandmebaasi andmetest. Kuna tabelis esitatud ettevõtted ei hõlma kõiki Kuusalu valla ettevõtteid, ei näita see tabel ettevõtete lõplikku jäätmeteket. Tabelis on esitatud olulisemad jäätmetekitajad ja tekkinud jäätmeliigid, kuid lisaks tegutseb vallas ka väiksemaid ettevõtteid, kes tekitavad peamiselt segaolmejäätmeid (130,891 tonni, vt ka tabel 5). Tabel 10. Jäätmeteke Kuusalu valla ettevõtetes tulenevalt jäätmearuandlusest 2003, t/a Jäätmekood02 01 02 02 07 02 12 01 01 15 01 16 01 06 16 02 98 17 04 20 01 02 20 03 01 JäätmeliikLoomsetePiirituse Mustmetalli-PakendidRomusõidukid,KasutuseltMetallid Klaas Prügi Ohtlikud Kokku Jäätmetekitajakudede destilleeri-viilmed mis ei kõrvaldatud (segaolme-jäätmed jäätmed misjäägidja sisalda seadmed jäätmed) treilaastud vedelikkeja ega aparaadid ohtlikke osi Teeroos 14,3 14,3 OÜ Hinnu 112,2 33,44 7,2 1,24* 153,08 Seafarm Remedia 0,3 335,32 4,06 15 55,7 410,38 AS Kuusalu 0,015 6,096 6,111 Auto OÜ Põhjakivi 30,3 30,3 OÜ Balti 26,3 0,054** 26,354 Spoon AS Valkla 1,48 0,04 1,52 Hooldekodu
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 11 / 32 Poseidon 16,2 16,2 Foods AS Üle OÜ 0,309***0,309 Kiiu 31,42 31,42 Metall OÜ Baltic 10,06 15,44 25,5 Bison OÜ Kokku 112,2 0,3 10,06 335,32 1,48 0,015 147,096 15 93,4 1,603 716,474 ettevõtted
* sh lahustid, lahustisegud, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid, ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid ** sh luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed, pliiakud *** sh pliiakud, mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid Kuusalu Vallavalitsus viis valla ettevõtete seas läbi küsitluse jäätmetekke ja jäätmekäitluse kohta. 180-st saadetud küsimustikust tagastati 46. Nendest 18 ettevõtet ei märkinud tekkinud jäätmekoguseid (väidetavalt on neil olmejäätmeveo leping või ei teki nende tegevuse käigus jäätmeid) või teatasid oma tegevuse lõpetamisest. Adekvaatsemaid andmeid ettevõtte jäätmetekke ja -käitluse kohta võis välja lugeda 28 ettevõtte poolt tagastatud küsimustikust.
Küsimustiku tagastanud ettevõtetel on enamikel sõlmitud olmejäätmeveo leping jäätmekäitlusfirmaga (Radix Hoolduse OÜ, Vaania AS, Ragn-Sells AS). Segaolmejäätmeid tekib neis ettevõtetes 309 tonni aastas. Eraldi koguti paberit ja pappi 14 t/a, mis anti üle käitlusfirmale (Vaania, Radix) või põletati ahjus.
Ettevõtete tegevuse käigus tekib ohtlikke jäätmeid 81 tonni aastas. Suurem osa sellest tekitavad firmad Galv-Est (keemilised lahused, 61 t; tegevusala kuumtsinkimine) ja Balti Spoon (õlid ja määrdeained, 12 t/a; tegevusala spooni tootmine). Ülejäänud osa moodustavad peamiselt vanad õlid, õlifiltrid, akud. Ohtlikud jäätmed antakse üle firmadele EcoPro, Masp, Emart Auto või viiakse kogumispunkti.
Metallijäätmeid tekib küsitletud ettevõtetes 55,2 t/a, mis antakse üle AS-le Emex. Saepuru tekib 700 m3, mis antakse üle OÜ-le Maksirel. Puit, mida tekib 20 m3, põletatakse. Tulundusühistu Küüni-SF tegevuse käigus tekib läga 4000 t/a, mis laotatakse põldudele. Tekkinud rehvid (1 t) antakse üle jäätmekäitlusfirmale Slops. 10 tonnist tekkinud biojäätmetest 6 tonni kompostitakse. AS-l Remedia ja Poseidon on koostatud 2004. a jäätmekäitluskava. AS-l Remedia tekivad alkohoolsete jookide tootmise käigus muuhulgas järgmised jäätmed: piirituse destilleerimisjäägid 0,3 t/a, keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed 300 t/a, klaaspakendid 300 t/a; AS-l Poseidon tekib kalatöötlemisel pesemis- ja puhastamissetteid 7000 t/a, mis kanaliseeritakse läbi rasvapüünise; loomsete kudede jäätmeid 24 t/a, mis antakse üle TÜ-le Küüni SF. 4.2. Ülevaade jäätmekäitlejatest ja jäätmete vastuvõtupunktidest 2003. a jäätmearuandlusest nähtub, et Kuusalu vallas anti jäätmeid üle kaheksale jäätmekäitlejale, sh viiele olmejäätmete käitlejale, kahele ohtlike jäätmete käitlejale ja ühele metallijäätmete käitlejale. Tabel 11. Kuusalu vallast kogutud jäätmete käitlejad ning nende kogutud jäätmekogused 2003. a, tonni Nr Ettevõtetelt Majapidamistelt Kokku 1 RADIX 478 478 HOOLDUSE OÜ 2 VAANIA, AS 257,076 257,076 3 Ragn-Sells AS 132,571 30,913 163,484 4 Eesti Metallieksport, 158,651 158,651 AS 5 Cleanaway Tartu, AS 16,2 16,2 6 MASP, AS 1,294 13,865 15,159 7 JÄRVAKANDI 15 15 KLAAS, AS 8 EcoPro, AS 0,309 0,309
Leht 12 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Jäätmekäitlejatelt saadud andmete põhjal teenindatakse Kuusalu vallas 334 klienti ehk jäätmevaldajat (kodumajapidamised – eramud, kortermajad, sh korteriühistud; ettevõtted, valla asutused): Vaania AS – 72 Radix Hoolduse AS – 211 Ragn-Sells AS – 51 Sorteeritud jäätmete koguminetoimub Kuusalu valla suuremates keskustes alates 1997. aasta kevadest Kiius, Kolgas, Kodasoos ja Kuusalus. Kogutakse olmepaberit, klaastaarat, alumiiniumi. Olemas on 20 25-liitrist avalikku prügikasti Kiiu, Kuusalu ja Kolga külas. Kuusalu vallas tegutseb kaks AS Vaania klaastaara vastuvõtupunkti alates 1997. aastast – Kiiu külas ja Kuusalu alevikus.
Kuusalu vallas paikneb 11 0,6 m3ja neli 2,5 m3mahuga vanapaberi ja papikogumise konteinerit. Vanapaberi kogumisega alustati 1998. aastal. Tabel 12. Vanapaberi ja papi kogumise konteinerid Kuusalu vallas Küla, tänav Maht tk Kolga kool 0,6 1 Kolga 0,6 4 Kiiu, vallamaja 0,6 1 Kodasoo küla 0,6 1 Kuusalu keskkool, Kuusalu küla 0,6 1 Kuusalu lasteaed 0,6 1 Kuusalu, Rihomägi 30 0,6 1 Kuusalu, Tarva tn 0,6 1 Kolga küla 2,5 1 Kiiu küla 2,5 2 Kuusalu, Laane tn 2,5 2
Pakendikogumise konteinereid(0,6 m3) on Kuusalu vallas 15. Esimesed pakendikonteinerid paigaldati juba 1997. aastal. 1. Kuusalu küla – 2 konteinerit 2. Hirvli – 1 konteiner 3. Kodasoo – 1 konteiner 4. Kaberla – 1 konteiner 5. Valkla Hooldekodu – 1 konteiner 6. Valkla küla – 2 konteinerit 7. Kiiu – 1 konteiner 8. Kolga – 3 konteinerit 9. Kahala – 1 konteiner 10. Rummu küla – 1 konteiner 11. Sõitme küla – 1 konteiner Kuusalu vallas on ohtlikke jäätmeidkogutud alates 1997. aasta sügisest. AS-i MASP teenindav ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt asub Kuusalu alevikus Kuusalu tee 51A (Emart Auto hoovil), kuid sellele on plaanis leida uus asukoht. Alljärgnevas tabelis on toodud vastuvõtupunktis 1998–2003. a kogutud ohtlike jäätmete kogused. Tabel 13. Ohtlike jäätmete kogumispunktis 1998–2003. a kogutud ohtlikud jäätmed Jäätmeliik 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Akud 2500 kg 4400 kg 3915 kg 2316 kg 5812 kg 3115 kg Patareid – – – – – 27 kg Vanad õlid 400 kg 1850 kg 1500 kg 1050 kg 1500 kg 6170 kg Õlifiltrid 105 tk 40 tk 230 tk 801 tk 440 tk 280 tk Värvide ja 10 kg 120 kg 2850 kg 71 kg 800 kg 444 kg lahustite jäätmed Päevavalguslambid273 tk 304 tk 405 tk 354 tk 500 tk 210 tk Ravimid – – 80 kg 20 kg 35 kg 18 kg Elavhõbe (Hg) – – 0,2 kg – – 0,5 kg
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 13 / 32 Kemikaalid – – 190 kg 20 kg 50 kg 128 kg Tulekustutid – – – 2 kg 20 kg – Süstlad – – – – 10 kg – Rehvid – – – – 45 kg 920 kg TV – – – – – 19 tk (kineskoobid) Tahmakassetid – – – – – 3 kt
Tabelist nähtuvalt aastate jooksul küllaltki stabiilselt toodud jäätmekogused näitavad, et kohalikud elanikud on teadvustanud kogumispunkti olemasolu ja kasutavad neile antud võimalust ohtlike jäätmete keskkonnaohutule käitlemisele suunamiseks.
Tabel 14. Ohtlike jäätmete kogumise tulemused 1998. ja 2002. aastal (kogutuna ühel päeval kampaaniatena) 1998 2002 Päevavalguslambid 197 tk 104 tk Akumulaatorid 1595 kg 12 566,5 kg Süstlad – 6 kg Kustutid 4 tk 12 tk Patareid 6 kg 37 kg Pestitsiidid/kemikaalid 115 kg 122 kg Ravimijäätmed 28 kg 234 kg Värvijäätmed 224 kg 2180 kg Õlijäätmed 25 kg 194 kg Õlifiltrid – 26 tk TV 7 tk 80 tk Elavhõbe (Hg) 0, 01 kg 6 kg Pakendid saastatud OJ – 198 tk
Patareide kastid asuvad Kuusalu alevikus Nurga kaupluses ja kõigis Kuusalu valla haridusasutustes. Settega heitvee ja fekaalidevastuvõtupunktid asuvad Kiiu külas, hooldaja AS Kuusalu Energia, ja Kuusalu alevikus, hooldaja OÜ Kuusalu Soojus. Vanametalli kogumistkorraldab Kuusalu Vallavalitsus koostöös AS-ga EMEX. Kuusalu vallas puuduvadkompostimisväljak, tekstiilijäätmete ja suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtt. Suuregabariidilised jäätmed viiakse ära inimeste omal initsiatiivil vastavalt jäätmehoolduseeskirjale (p 5.10.2 jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud organiseerima mahukate jäätmete äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks). Kuusalu vallas jäätmete taaskasutamist ja ladestamistei toimu, kõik jäätmed antakse üle käitlusfirmadele. Kuusalu valla jäätmed ladestatakse Tallinna, Tapa ja Kose (Oru) prügilas.
Endine kohalik Haavakannu prügilasuleti 2003. aastal vastavalt prügila sulgemiskavale (AS Tallmac, Haavakannu prügila sulgemiskava, 2002). Prügila sulgemistööde käigus viidi muuhulgas läbi jäätmeladestu tihendamine kompaktoriga tiheduseni, mis vastab nõuetele (> 900 kg/m³) ning jäätmeladestu katmine kattematerjaliga – kohapealse stabilaadi ja juurdeveetava kasvupinnasega, paksusega 50 cm. Haavakannu prügila paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Valkla külas, Põhja-Eesti karbonaatsel platool, Vana- Narva maanteest põhja pool. Prügila asetseb alvartasandikul ning seda piirab läänest ja põhjast tüüpiline, suhteliselt hõre sarapik üksikute mändide ja kuuskedega. Prügila maa-alale, endisesse kuni 3 m sügavusse paemurdu hakati jäätmeid tooma 1974. aastal. Prügila pindala on 3 ha, millest jäätmeladestu all oli 1,6 ha. Jäätmekihi paksus oli 1–4 m, olles suurim prügila põhja- ja lääneosas. Prügilasse toodi olme- ja ehitusjäätmeid ning mitmelaadset prügi. Lisaks orgaanilistele olmejäätmetele ladestati hulgaliselt mineraalseid ehitusjäätmeid, puitu, plastikjäätmeid, metalli, autokumme, autoosi, mööblit jm. Arvestuslik jäätmete ladestuskogus aastas oli 2300 m3, hinnanguline kogus umbes 3500–9000 m3aastas. Prügila sees toimuvate stabilisatsiooniprotsesside jälgimiseks ja prügilast leviva reostuse kontrolliks on ette nähtud prügila monitooring ja järelhooldus pärast sugemist. Prügilast on võetud pärast sulgemist veeproove 1–2 korda aastas selleks ettenähtud kohtadest ning määratud taimetoitained ja prügila reostust iseloomustavad ained. Veeproovide analüüside tulemused on olnud korras, mis tähendab, et suletud Haavakannu prügila ei kujuta endast enam mittemingisugust reostusallikat. Samuti ei ole täheldatud endisele prügila territooriumile elanike poolt prügi toomist. Haavakannu prügila, pidades silmas väga kõrget stabilisatsiooni juba sulgemise eelselt, järelhooldust ei vaja.
Leht 14 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Euroopa Liidu jäätmekäitlusalastes dokumentides ja ka Eesti riiklikus jäätmekavas on pööratud suurt tähelepanu jäätmete korduvkasutusele ja prügilatesse ladestatavate jäätmete osa vähendamisele. Toonitatakse ka kompostimise osatähtsuse suurendamist, kaasa arvatud väheväärtuslik kompost (stabilaat), mida saab kasutada maastiku kujundamisel ja prügilate alus- ja pealiskattena. Üleriigilises jäätmekavas märgitakse seoses väikeprügilate sulgemisega ka perspektiivi nende kohale jäätmekäitlusjaamade rajamiseks, milles toimuks ka jäätmete kompostimine. Pidades silmas eeltoodut, on Haavakannu prügila hästi sobiv jäätmekäitlusjaama rajamiseks, kus toimuks jäätmete esialgne sorteerimine ja aeroobne töötlus olemasoleval stabilaadi (aeroobselt lagunenud jäätmete) kihi peal. Kuna prügilas kujunenud 2–3 m paksune kõdunenud jäätmete-stabilaadi kiht toimib filtrina nii raskmetallide kui ka orgaanilisele reostusele, oleks pinnasesse imbuv vesi suhteliselt väiksema reostusega. Jäätmejaamas stabiliseeritud jäätmeid saaks kasutada lähipiirkonna pinnase parandamiseks.
4.3. Probleemid Kuusalu valla jäätmehoolduses • Puudub ühtne ülevaade ja regulaarne kontroll kõigi jäätmevaldajate ning tekitatud jäätmekoguste üle. • Osa Kuusalu valla eramutest ei ole liitunud jäätmeveoga, millest tulenevalt ei käidelda jäätmeid nõuetele vastavalt. Probleemsemad piirkonnad on aiandus- ja suvilaühistud ja maapiirkonnad, kus kõik jäätmed kas põletatakse või visatakse loodusesse. • Ebapiisav jäätmete liigiti kogumine, kuigi võimalused on olemas (konteinerid liigiti kogutud jäätmetele suuremates külades). • Vallas esineb ebaseaduslikke jäätmete mahapanekukohti, sh ohtlike jäätmete. • Elanikkonna ebapiisav teadlikkus jäätmekäitluse osas – inimesed ei mõista jäätmete liigiti kogumise ega säästliku tarbimise eelist. • Puuduvad biolagunevate jäätmete (aia- ja pargijäätmed ning korterelamutes tekkivad biojäätmed) ja reoveesette käitlemisvõimalused – kompostimisväljak. • Puuduvad suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalused. Võimalik on tellida antud teenust jäätmekäitlejalt, kuid vastav üleandmiskoht Kuusalu vallas puudub. • Jäätmekäitluse teenus ei toimi kogu vallas optimeeritult. • Jäätmehooldusalane järelevalvesüsteem on ebapiisav. Vallas on puudu inimestest, kes tegeleks järelevalvega. • Puudub koostöö omavalitsuste vahel. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID JA EESMÄRKIDE REALISEERIMISE VAHENDID NING MEETMED 5.1. Jäätmehoolduse eesmärgid riiklikul tasandil
Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamisel on aluseks Eesti keskkonnastrateegiagaantud põhiprintsiibid – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondadega, integreeritus teiste keskkonnakaitse valdkondade ja loodusvarade kasutamisega. Keskkonnastrateegias tooduga on arvestatud Üleriigilise jäätmekavaeesmärkide püstitamisel. Kavandatavad eesmärgid üldises plaanis peavad tagama jäätmealaste põhisuundade järgimise, milleks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine. Jäätmehoolduse üldised eesmärgid on järgmised: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; • kõikide jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi. 5.2. Jäätmehoolduse eesmärgid Kuusalu vallas
Lähtudes Eesti KeskkonnastrateegiastjaÜleriigilisest jäätmekavastning tulenevalt jäätmehoolduse olemasolevast olukorrast ja probleemidest püstitatakse jäätmekavas eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks järgmistes valdkondades: • tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta; • jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine; • elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine; • jäätmete ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamine, sh: – pakendijäätmete taaskasutamine – ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine; • jäätmete kogumise ja veo optimeerimine; • muud eesmärgid.
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 15 / 32 5.2.1.Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta Üleriigilise, maakondlike ning kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks ning täiendamiseks on vaja üksikasjalikku teavet jäätmete tekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta. Jäätmeseaduse§ 118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Keskkonnaregistri seaduse(RT I 2002, 58, 361; 2004, 30, 209) alusel lülitatakse jäätmeandmestik keskkonnaregistrisse. Jäätmeandmestik sisaldab teavet tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi, hulga ja päritolu, jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate, jäätmevahendajate, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning jäätmete riikidevaheliste vedude kohta. Jäätmeandmestik koostatakse keskkonnaregistris jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate ja jäätmevahendajate kaupa.
Jäätmealase teabe aluseks on keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määrus nr 2 Jäätmearuande vorm ja esitamise kord(RTL 2002, 14, 174). Aruanne peaks andma rohkem vajalikku teavet jäätmekäitluse planeerimiseks ja kontrollimiseks, lähtuvalt jäätmekäitluse põhisuundadest, samuti võimaldama paremini täita kohustusi, mis tulenevad EL vastavatest õigusaktidest. Ametlikud andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta saadakse kvartaalsetest saastetasu aruannetest ja jäätmearuandlusest, mis laekuvad keskkonnateenistustesse. Aruande esitavad jäätmeloa ja/või aruandekohuslased tööstusettevõtted jt asutused ning olmejäätmete käitlejad/prügilate haldajad, mis moodustavad nn statistilise baasi.
Jäätmeseaduse10. peatükk sätestab ka jäätmete arvestuse, aruandluse ja andmetöötluse korra. § 116 kohustab muuhulgas: o Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. o Jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätme liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Tegelikkuses ei peegelda praegune jäätmearuandlus jäätmete teket adekvaatselt, kuna kõik aruandekohustuslased ei esita jäätmearuannet ning mõned ei kajasta aruandluses jäätmeid üleandnud isikuid omavalitsusüksuste kaupa. Samuti puudub tekkepõhine ülevaade olmejäätmete koostise kohta.
Kohalik omavalitsus peab jäätmeseadusekohaselt korraldatud olmejäätmeveo korraldamise käigus asutama jäätmevaldajate registrija kehtestama registri pidamise korra. Registrisse kantavad andmed peavad andma selge ülevaate valla jäätmeveopiirkonna jäätmevaldajatest (ka jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajatest, kes esitavad aruande oma jäätmekäitluse kohta), nende kasutatavatest jäätmemahutitest (mahutite arv, maht, tühjendamise sagedus), jäätmevedaja(te)st. Kindlasti peaks registrisse kandma ka tekkinud jäätmekogused, mis saadakse jäätmevedajatelt (korraldatud jäätmeveo aruannete põhjal või nt täpsemate andmete saamiseks mahutite tühjendamise põhjal arvestatud jäätmekogused elamupiirkondade/elamutüüpide ja jäätmeliikide lõikes). Omavalitsus peaks kindlasti omama järgmisi andmeid: tekkivate jäätmete kogused jäätmeliikide lõikes (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, vanapaber ja papp, ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed jt), edasisele käitlusele suunatud jäätmekogused (taaskasutus, ladestus, jäätmekäitluskohad). Eesmärgid: • Kuusalu vallas tekkivate jäätmete, jäätmete koostise, jäätmevoogude liikumise ja jäätmete käitlemise kohta ülevaate saamine; • Korduv- ja taaskasutamisele ning ladestamisele suunatud jäätmetest ülevaate saamine.
Meetmed: • Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamine; • Korraldatud jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedajate poolt ja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute poolt; • Jäätmetekke uuringute läbiviimine – uuringute teostamiseks on võimalused järgmised: lasta jäätmetekitajatel kirja panna tekkinud jäätmekogused jäätmeliikide ja eri käitlusviiside kaupa või jäätmekonteinerite sisu sortides; • Küsitluste läbiviimine – küsimustikud eri sihtrühmadele, et välja selgitada valla majapidamiste/ettevõtete tarbimisharjumused, suhtumine jäätmekäitlusse, informeeritus, ka näiteks rahulolu eri teenustega, ettepanekud jne.
5.2.2. Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine Jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise (mis on jäätmehoolduse tegevuste pingereas esikohal) kõige olulisemaks eelduseks on ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõus ja tarbimisharjumuste muutus ning tootmises moodsa tehnoloogia rakendamine. Ühiskonna sotsiaal-majandusliku heaolu kasvuga kaasneb tarbimise kasv, mille tulemusena üldjuhul suurenevad ka jäätmekogused. Kõrvaldamisele minevate jäätmete kogust saab vähendada taaskasutamise teel. Eesmärgid: • Stabiliseerida olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete teke inimese kohta aastaks 2008–2009;
Leht 16 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine • Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist (nt asjatut vigastamist) ehitustöödel; • Tagada korduskasutuspakendi ringlusse tagasivõtt 90% ulatuses viie aasta jooksul; • Elanikkonnapoolne jäätmekäitlusprobleemide mõistmine ja maksimaalne jäätmekäitluses osalemine, sh õigete jäätmekäitlustoimingute juurutamine elanike hulgas. Meetmed: • Jäätmete kordus- ja taaskasutusse suunamine; • Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa ka see, kui kõike seda, mis tarbimises üle jääb, ei kohelda jäätmetena, nt tagatisrahaga korduvkasutuspakend; • Elanike üldise keskkonnateadlikkuse tõstmine, sh jäätmekäitlusalane teavitustöö – elanike informeerimine: – meedias ja avalikes kohtades – info (k.a infovoldikud, plakatid) ajalehtedes, Internetis, kauplustes, raamatukogudes, koolides jm järgmiste valdkondade kohta: korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduseeskirjad, jäätmete üleandmiskohad, jäätmekäitlus – kompostimine, pakendi ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete liigiti kogumine; – teavitustöö infopäevade, jäätmekäitlus- ja heakorrakampaaniate toimumise ajal (infopäevad on soovitatav korraldada kindlasti korraldatud jäätmeveo tutvustamiseks); – selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides – mängud, võistlused; – säästvate tarbimisharjumuste propageerimine (näiteks säästuperede liikumine); • Soodustamaks üleminekut säästvamale tehnoloogiale, korraldada valla ettevõtetes iga-aastased nn säästliku või keskkonnasõbraliku ettevõtte valimised.
5.2.3. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine on samuti võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega, mis eeldab keskkonnateadlikkuse tõusu ja on pikaajaline protsess. Tööstuses väheneb jäätmete ohtlikkus näiteks tooraine asendamise kaudu vähem ohtlikumatega. Üleriigiline jäätmekava näeb ette ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamiseks moodustada 2004. aasta alguseks kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik (nn maakonnakonteinerid, bensiinijaamades asuvad konteinerid jm). Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale, välja arvatud probleemtoodetest3tekkivate jäätmetepuhul. Jäätmeseaduskohustab tootjaid (seaduse mõistes ka maaletoojaid ja müüjaid) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab samuti tootja. Nimetatud tootjavastutusekohustuste täitmiseks luuakse tõenäoliselt vastav tootjavastutusorganisatsioon(id). Et saavutada maksimaalne kokkukorjamise ja taaskasutamise määr, nähakse ühe lahendusena nende jäätmete käitluse korraldamisel koostööd kohalike omavalitsustega. Organisatsioon sõlmib vastava lepingu kohaliku omavalitsusega, kes korraldab oma territooriumil probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise näiteks jäätmejaamas või ohtlike jäätmete kogumispunktis. Sellisel juhul on elanikul (jäätmevaldajal) mugavam neid jäätmeid üle anda, sest ta saab seda teha oma kodule võimalikult lähedal. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr.
3Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Nende hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Ohtlike jäätmete eraldamine jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlike jäätmete tavajäätmetest eraldi kogumist ja kogumissüsteemi täiustamist. Kuusalu valla elanike teadlikkust ohtlike jäätmete osas võib lugeda suhteliselt heaks. Aastate jooksul kogumispunkti toodud kogused on olnud stabiilsed. Kuid oluline on teavitustöö ning süsteemi täiustamine. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete eest vastutab ohtlikke jäätmeid tekitav ettevõte ise kuni jäätmete üleandmiseni ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eesmärgid: • Vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilatesse; • Ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine valla elanikele; • Ettevõtetes ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlus.
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 17 / 32 Meetmed: • Täiendavate patareide kogumiskastide paigutamine valla kauplustesse, vallamajja ja teistesse valla asutustesse; • Ohtlike jäätmete kogumispunktile uue asukoha leidmine – ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt võiks toimuda bensiinijaamades (Kolga, Kiiu); jäätmejaama rajamisel varustada see ohtlike jäätmete kogumiskohaga, sh probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumine koostöös tootjatega; • Perioodiliselt teostada nn kogumisreide valla elanikelt ohtlike jäätmete (sh koostöös tootjatega koguda ka elektri- ja elektroonikaseadmeid – külmikud, telerid jne) kokkukorjamiseks, millele peab eelnema vastav teavitustöö; antud üritust võiks korraldada ka mõne suurema kampaania korras, näiteks kevadiste heakorratööde käigus; • Tagamaks ohutu ettevõttesisene ohtlike jäätmete kogumine, on otstarbekas ettevõtetelt nõuda ettevõttesiseste ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud; ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; • Tõhustada järelevalvet ettevõtete üle ohtlike jäätmete käitluse osas; • Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt jäätmekäitlusalase ülevaate saamiseks ja planeerimiseks jäätmekava koostamist, millega on kavandatud jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine ettevõttes; • Tervishoiuasutustes tuleb rakendada jäätmete liigiti kogumist – kõik tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuste osutamisel tekkinud ohtlikud jäätmed (bioloogilised jäätmed – operatsioonide jäätmed, ühekordsed süstlad, vereülekandesüsteemid jne; teravad ja torkivad jäätmed; nakkusohtlikud jäätmed; ravimijäägid; kemikaalide jäätmed) tuleb nakkusohu vältimiseks koguda ja kõrvaldada nõuetekohaselt ning vältida nende sattumist prügilatesse; tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra KOV üksuse territooriumil sätestatakse KOV üksuse jäätmehoolduseeskirjaga.
5.2.4.Jäätmete taaskasutamine
Jäätmeseadusegaon kohalikule omavalitsusorganile pandud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse kohustus. Samuti korraldab kohaliku omavalitsuse organ jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Jäätmeseadusekohaselt on prügilatesse keelatud töötlemata4jäätmete ladestamine. Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb keeld prügilasse vastu võtta ja ladestada sortimata olmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendele prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks (nt sorteerimistehas). Jäätmete taaskasutamise eelduseks on: • jäätmete tekkekohas liigiti kogumine ja vajadusel järelsortimine sorteerimistehases vm jäätmekäitluskohas; • jäätmete segunemise vältimine; • tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega; • elanike oskuslik kaasamine jäätmehooldusse. Vanade keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine tähendab kindlasti ladestatavate jäätmete hinnatõusu. Seetõttu on väga oluline jäätmete liigiti kogumine, et tagada taaskasutus ja prügilasse ladestatavate jäätmete koguse vähendamine. Jäätmetest taaskasutatava materjali saamiseks on esmajärgus kindlasti oluline biolagunevate jäätmete eraldamine. Näiteks toidujäätmetega määrdunud paber, plastik jm ei ole enam kvaliteetne taaskasutamiseks, nende väärtus ning nõudlus nende järele langeb märkimisväärselt. Olmest tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga, kuid tekkivate koguste mõjutamine on võimalik nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu kaudu. Majanduslikuks vahendiks on sorteeritud ja sorteerimata jäätmete erinev maksustamine. Lähtudes eeltoodud põhimõtetest saab jäätmekäitluse jaotada kahte etappi:
Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete sortimine tekkekohas, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest, ja kohtsorteeritud jäätmete kogumine elanikelt ja väikeettevõtjatelt elamute ja ühiskondlike asutuste juures. Siia kuulub ka kompostimine aias või ühiskompostris.
Teisel tasandil toimub jäätmekäitluse arendamine jäätmekäitluskohas(jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks) – jäätmejaamades, jäätmekeskustes, prügilates, kus toimub koondatud jäätmete töötlemine ja materjali edasisuunamine. Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks: 1. Taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu; 2. Vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine; 3. Transport töötlemiskohta või müük/üleandmine; 4. Taaskasutatavate jäätmete töötlemine; 5. Valmistoodangu turustamine.
Leht 18 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine 4Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. Omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile ehk taaskasutatavate jäätmete sortimise arendamisele.
Üleriigiline jäätmekavaon olmejäätmete taaskasutamise osas toonud järgmised põhieesmärgid, millest tuleb lähtuda ka Kuusalu valla jäätmehoolduse korraldamisel:
Taaskasutada olmejäätmetest 30-40 % (korduskasutamine, materjaliringlus, kompostimine);
Laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sorteerimist kodumajapidamises, samuti tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust. Eesmärgid: • Taaskasutada olmejäätmetest 40% aastaks 2009; • jäätmete tekkekohas sorteerimise (ja töötlemise) tõhustamine, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest; • Taaskasutatavate jäätmete kogumise korraldamise tõhustamine ning vajadusel töötlemisele suunamine; • Tagada pakendijäätmete taaskasutamine 50% ulatuses aastas pakendijäätmete kogumassist; • Vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust 50% võrra ja taaskasutada tekkivatest vanapaberi- ja papijäätmetest 50% aastaks 2009; • Tõhustada vanapaberi ja papi eraldikogumist kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes; • Eramutes tekkinud biolagunevate jäätmete kompostimine kohapeal 80% ulatuses ning korterelamutes biolagunevate jäätmete eraldi kogumine 60% ulatuses aastaks 2009; • Vallas tekkivate haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimine vähemalt 70% ulatuses aastaks 2009; • Võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50% reoveesettest aastaks 2006. Meetmed: • Jäätmete liigiti üleandmiseks võimaluste täiustamine – konteinerid, kogumispunktid, sh jäätmejaama rajamine; • Kuusalu aleviku, Kiiu ja Kolga küla korterelamute juurde (korterelamute grupi peale või tsentraalsed jäätmete kogumiskohad asustuses) rajada jäätmemaja, lihtsam katusealune või aedik, kus on mahutid segaolmejäätmetele, vanapaberile ja biolagunevatele jäätmetele, soovi korral ka pakendijäätmetemahuti. Uute elamualade puhul tuleks lahendada jäätmete liigiti kogumise võimalused juba planeeringute käigus; • Rajada valda (võimalusel koostöös naaberomavalitsustega) jäätmejaam– valla ühtne kogumispunkt eri jäätmeliikidele: vanapaber ja -papp, pakendijäätmed, tekstiilijäätmed, ohtlikud jäätmed, metalli- ja puidujäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, vastavate lepingute sõlmimisel ka probleemtoodetest tekkivad jäätmed; jäätmejaama eesmärk on võimaldada elanikele liigiti kogutud jäätmete üleandmine, sh jäätmete, mida ei koguta valla üldises taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustikus; jäätmejaam võiks asuda valla tihedama asustusega piirkonnas, nt Kiiu–Kuusalu joonel, kuhu on elanikel mugavam ligipääs; • Vanapaberi eraldi kogumise juurutamine valla jäätmevaldajatelt – ettevõtetelt ja asutustelt, kus tekib vanapaberit rohkem kui 50 kg nädalas, nõutakse eraldiseisvate vanapaberi ja kartongi kogumiskonteinerite paigaldamist ja vanapaberi eraldi kogumist; vähemalt viie korteriga elamutes tuleb paber ja kartong koguda eraldi mahutisse; • Kõikide biolagunevate jäätmeliikide (aia- ja köögijäätmed) kompostimine eramute koduaias koos komposti kasutamisega kohapeal; • Aia- ja pargijäätmete kogumine nii valla avalikelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt kui ka elanikelt (kogumine ka haljastusega tegelevates ettevõtetes) ja nende kompostimine (valla) kompostimisväljaku(te)l ning komposti kasutamise korraldamine; eeldab valla koostööd haljastusega tegelevate ettevõtetega ja komposti kasutamise võimaluste uurimist; • Reoveesette kompostimine koos aia- ja haljastusjäätmete ning puidujäätmetega; komposti kasutamine prügilate katmiseks või pinnasetäiteks, milleks sobib ka madalama kvaliteediga kompost; •Biolagunevate jäätmete käitluse ja kompostimisväljaku rajamise alternatiivid ja võimalused: – Haljastusjäätmete kompostimiseks on sobiv kasutada aunkompostimist, mille puhul tuleb arvestada ka regulaarsete hoolduskulude ja vastava tehnika vajadusega; arvestada tuleb, et 1 m3aia- ja pargijäätmete kompostimiseks on vaja 1,0–1,5 m2maad; – haljastusjäätmete kompostimine koos reoveesettega Kuusalu reoveepuhasti juures; puhastis tekkiva reoveesette kogus on 120 t/a, mis on planeeritud kompostida tugimaterjalidega asfalteeritud kompostimisväljakul; – rajada haljastusjäätmete kompostimisväljak mujale valla territooriumile, näiteks Haavakannu prügila territooriumile; – suunata haljastusjäätmed nt Tallinna prügilasse kompostimisele; – eelnevalt hinnata haljastusjäätmete ja reoveesette mahte ning komposti kasutusvõimalusi;
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 19 / 32 – kompostimisväljaku rajamisel kaaluda ka naaberomavalitsuste kaasamist kompostimissüsteemi; – kompostimisväljaku rajamisel valda võib tulevikus kompostimissüsteemi haarata ka Kuusalu valla majapidamistest ja ettevõtetest eraldi kogutud biojäätmed. • Biojäätmete (köögijäätmete) eraldikogumise juurutamine korterelamutest (kompostimine valla või Tallinna prügila kompostimisväljakul või mujal) – vähemalt kaheksa korteriga elamutes tuleb biolagunevad jäätmed koguda eraldi mahutisse; • Elanikkonna ja ettevõtjate seas ulatusliku teavitustöö läbiviimine jäätmete sorteerimise vajalikkusest/ kasulikkusest ning jäätmete kogumismeetodite, -võimaluste ja taaskasutamise kohta; näiteks eramute elanikele tutvustada lähemalt kompostimise võimalusi, tehnoloogiaid; • Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumist saab motiveerida sorteeritud jäätmete ja segaolmejäätmete konteinerite ja jäätmete üleandmise erineva maksustamisega (liigiti kogutud jäätmete puhul hind odavam; korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäär kehtestatakse vallavolikogu määrusega).
Pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamine
Pakendite ja pakendijäätmete käsitlemisel ja kogumissüsteemi juurutamisel tuleb lähtuda 1. juunil 2004. a jõustunud pakendiseadusest. Antud seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist on pakendiettevõtjal (isikul, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) kohustus tagada tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmine müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb pakendiseadusette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest, milles ei sisaldu pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise ning selle korraldamise kulud. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Pakendite, millele tagatisraha ei kehtestata, tagasikogumiseks on samuti seatud sihtmäärad. Kohustus pakendijäätmete kogumiseks on pandud pakendiettevõtjatele. Pakendiettevõtja või -ettevõtjad võivad tagasivõtmiskohustuse delegeerida pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile selle organisatsiooniga liitudes. Kohustust ei tohi taaskasutusorganisatsioonile üle anda, kui nimetatud tagasivõtmise kohustus on isikul, kes müüb tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa lõppkasutajale ja tarbijale. Seega on kaubandusel kohustus kindlasti korraldada tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmine. Teiste pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuste täitmine korraldatakse tõenäoliselt pakendiettevõtjate poolt loodava taaskasutusorganisatsiooni (nn pakendiorganisatsiooni) poolt. Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid). Tagatisraha süsteemi käivitumisel kogutakse kogumiskonteinerite ja -punktide süsteemi kaudu pakendijäätmeid, millele ei ole tagatisraha määratud ning mida ei saa tegutsevatesse müügi- ja kokkuostukohtadesse tagastada. Kuusalu vallas on edaspidi otstarbekas jätkata pakendijäätmete kogumist olemasoleva kogumisvõrgustiku baasil. Olemasolevat süsteemi pole mõtet lõhkuda, kuivõrd inimesed on süsteemiga juba harjunud, vaid seda võiks täiendada pakendikonteinerite lisamise näol, sh uutesse planeeritavatesse elamupiirkondadesse. Vallavalitsuse asemel peab süsteemi asuma rahastama taaskasutusorganisatsioon. Eesmärgid: • Pakendi ja pakendijäätmete tekkekohas eraldamine ja nende kogumise korraldamine (alates 01.01.2005); • Pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide (kogumisviiside, taaskasutuse korralduse) välja arendamine ja täiendamine (alates 2005); • Pakendijäätmete taaskasutamise osakaaluks saavutada 50% pakendijäätmete kogumassist. Meetmed: • Pakendijäätmete eraldikogumise põhimõtete määratlemine ja tutvustamine; • Koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendamine; • Tagatisrahaga koormatud pakendi kogumissüsteemi väljaarendamine müügikohtades või nende vahetus läheduses;
Leht 20 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine • Pakendi ja pakendijäätmete üleandmisvõimaluste laiendamine (siduda ka planeeritava jäätmejaamaga), sh uutel elamualadel.
Ehitusjäätmete taaskasutamine
Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Kindlasti tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed sorteerida tekkekohas liikidesse, et võimaldada nende laiaulatuslikku korduv- ja taaskasutamist. Eraldi tuleb sorteerida: • puit, • paber ja papp, • kiled, • metall (eraldi must ja värviline metall), • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), • raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mitte sisaldav asfalt. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada näiteks täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid; puhast puitu võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks tuleks ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega ja ehituslubadesse sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded sätestatakse jäätmehoolduseeskirjaga. Eesmärgid: • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke minimiseerimine ja maksimaalne liigitikogumine; • Ehitusjäätmete ohtlikkuse vähendamine ja ohtlike ehitusjäätmete eraldikogumine; • Ehitusjäätmete taaskasutamine vähemalt 70% ulatuses aastaks 2009. Meetmed: • Ehitusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmekäitluseeskirja lisana; • Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist (nt asjatut vigastamist) ehitustöödel; • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus; • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega, kui ehituse käigus tekib teatud kogus ehitusprahti, ja mille nõue sätestatakse jäätmehoolduseeskirjas; samuti ehituslubadesse sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused; • Ehitus- ja lammutusjäätmete suunamine püsijäätmete ladestuspaika.
5.2.5.Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine
Kogutud segaolmejäätmed tuleb viia jäätmeseadusekohaselt tekkekohale lähimasse tehnoloogiliselt sobivasse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Kuusalu vallale lähim nõuetele vastav jäätmekäitluskoht jäätmete ladestamiseks on Tallinna prügila Jõelähtmel, kuhu tuleb viia vallast kogutud ladestatavad jäätmed. Seni on jäätmeid ladestatud ka keskkonnanõuetele mittevastavatesse Kose ja Tapa prügilasse.
Elanikkonnalt kokku kogutud ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
5.2.6.Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine
Vastavalt jäätmeseaduseleon kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 21 / 32 Jäätmevaldajate haaramine jäätmekogumissüsteemi tähendab kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamist – st ka nende valdajate, kes asuvad piirkonnas, kus omavalitsus võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata (hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus). Uue süsteemi eeliseks on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas (sellest tulenevalt ka vähem keskkonda saastav) vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Põhjendatud avalduse alusel võib vallavalitsus erandkorras jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui ta korraldab oma jäätmekäitluse ise. Nimetatud jäätmevaldaja peab kord aastas esitama kirjaliku selgituse oma jäätmete käitluse kohta.
4736 elanikuga Kuusalu vallas on otstarbekas moodustada üks jäätmeveo piirkond, sest jäätmeseaduse järgi ei või ühes veopiirkonnas üldjuhul olla rohkem kui 10 000 elanikku. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse kõik Kuusalu valla jäätmevaldajad, nii elamud kui ettevõtted. Hajaasustusalal on korraldatud jäätmeveost logistiliselt otstarbekas välja jätta järgmised piirkonnad: valla praktiliselt asustamata kaguosa – Kolgu, Pala, Tõreska, Suru küla – kokku seitse elanikku. Mujal väiksema elanike arvuga külades peab olema võimalus tellida jäätmemahuti mitme majapidamise peale. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse segaolmejäätmed ning vanapaber ja kartong, samuti biojäätmed, kui rakendatakse korterelamutest nende kogumine. Pakendijäätmete vedu peaks jääma korraldatud jäätmeveosüsteemist esialgu eraldiseisvaks (pakendijäätmetele rakendub tootjavastutus), kuid piirkonna ainuvedaja võib tühjendada ka pakendikonteinereid ja pakendijäätmeid vedada, leppides kokku vastavates tingimustes pakendiorganisatsiooniga (pakendiorganisatsioon ostab veoteenuse piirkonna ainuvedajalt). Vanapaberi, biojäätmete ja pakendijäätmete mahutite tühjendamine on optimaalne integreerida naaberomavalitsustega, kuna ainult Kuusalu vallast eraldi nende jäätmete vedu võib osutuda liialt kulukaks.
Korraldatud jäätmeveo tarbeks peab iga jäätmevaldaja5omale rentima või ostma prügikonteineri. Suvila- ja aiamaade komplekside (ühistute, suvilakruntide gruppide peale) juurde on soovitatav paigaldada üks-kaks ühist konteinerit. Jäätmeseaduskohustab olmejäätmete regulaarse äraveo tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Korruselamute segaolme- ja biojäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas, taaskasutatavate jäätmete mahuteid olenevalt täitumisest 1–2 korda kuus. Kui jäätmeteke majapidamises on tõestatult väiksem kui 140 l kuus (sorteeritakse aktiivselt jäätmeid, kompostitakse biolagunevaid jäätmeid või leibkond koosneb ühest-kahest inimesest), on võimalik tellida üks konteiner mitme majapidamise peale. Korraldatud jäätmeveoga liidetakse ka asutused ja ettevõtted. Tööstusettevõtetel, kellel tekib suures osas ka muid jäätmeid peale olmejäätmete, peab jääma võimalus taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost. Samas võib nendest ettevõtetest vedada jäätmeid ka kaks jäätmekäitlusettevõtet – olmejäätmeid veopiirkonnas ainuõiguse saanud vedaja ja tööstus-, ehitusjäätmeid vm teine jäätmekäitleja, sõltuvalt ettevõtte tegevusalast.
5Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajaks on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum või hoone kui vallasasja omanik. Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse vallavolikogu määrusega. Korraldatud olmejäätmete veo eesmärgid: • Kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveoga, sh suvila- ja aianduskruntide omanikud; • Kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine; • Tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid ja minimiseerida jäätmete ebaseaduslikku käitlemist; • Kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutuse määr. Meetmed: • Korraldatud jäätmeveo dokumentatsiooni koostamine ja volikogu poolt vastuvõtmine; • Jäätmehoolduseeskirja ajakohastamine; • Jäätmevaldajate registri asutamine ning registri pidamise korra kehtestamine; • Jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine; • Elanikkonna seas ulatuslikum teavitustöö läbiviimine jäätmete kogumise ja veo uue korra kohta, eesmärgiga anda ülevaade tekkivatest muudatustest jäätmekäitluses ja selle vajalikkusest; • Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine, sh lepingute sõlmimine, konteinerite paigaldamine; • Korraldatud olmejäätmete kogumisvõrgustiku toimimine, sh veomarsruutide optimiseerimine.
5.2.7. Muud eesmärgid
Leht 22 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Kuusalu vallas on oluliseks probleemiks omavolilised jäätmete mahapaneku kohad (näiteks metsaalused), kuhu visatakse ka ohtlikke jäätmeid. On tõenäoline, et neid tekitavad enamuses jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid. Seega peaks korraldatud jäätmeveo rakendamine vähendama prügikoguste esinemist looduskeskkonnas. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostuse ja -kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kuid enamasti ei ole võimalik tekitajat kindlaks teha ja seega peab omavolilisi prügilaid likvideerima vald. Eesmärgid: • Ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine; • Kontroll tekkivate jäätmevoogude üle.
Meetmed: • Üheks meetmeks on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi, sest kui elanikud on jäätmeveoga liitunud ja prügikonteiner olemas, ei teki põhjust jäätmete keskkonda viskamiseks; • Järelevalve tugevdamine valla poolt ebaseaduslike jäätmete mahapaneku kohtades (kõige lihtsam, mida vald teha saab, on näiteks vastavate keelusiltide väljapanemine teatud kohtadesse); • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine. 6. JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE Jäätmekäitluse rahastamise osas võib kohaliku omavalitsuse jaoks olulised aspektid tinglikult jagada jäätmeseadusesttulenevalt alljärgnevalt: 1. jäätmehoolduse korraldamine – korraldatud jäätmevedu; 2. jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 3. jäätmete sortimise korraldamine; 4. kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine (v.a tootja vastutusega jäätmed); 5. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; 6. uute jäätmekäitluskohtade rajamine ja nende jooksvad kulud; 7. vanade prügilate sulgemine.
Kuusalu valla eelarvest jäätmehooldusele tehtud kulutused 2004 – Ohtlike jäätmete punkt – hooldus ja ohtlike jäätmete 25 100 krooni vedu kogumispunktist – Paberikonteinerite tühjendamine 25 000 – Ohtlike jäätmete likvideerimine looduskeskkonnast 50 000 – Prügivedu üldistest prügikastidest 35 000 – Infovoldik jäätmehoolduseeskirja levitamiseks 10 000 – Infovoldiku kojukanne 4 000 – Jäätmekava koostamine 27 000 – Haavakannu prügila veeseire 9 000 – Haavakannu prügila mõõdistamine ja kinnistuks 4 000 muutmine – Haavakannu prügila niitmine 1 000 Kokku 190 100 krooni
Jäätmeseaduse§ 11 lõike 2 kohaselt kannab jäätmehoolduse kulud jäätmevaldaja. Ehk teisisõnu – kõik isikud peavad enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise eest ka maksma. Seni on Kuusalu vallas jäätmehoolduse rahastamine jäätmevaldaja poolt toimunud järgmiselt: elanikud maksavad segaolmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu jäätmekäitlusettevõttele; ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest.
Saastaja maksabprintsiibist lähtuvalt peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Lisaks segaolmejäätmetele hõlmatakse korraldatud jäätmeveo süsteemi ka paberi- ja biojäätmed, mille käitlemise eest peab jäätmevaldaja hakkama samuti maksma jäätmeveo teenustasu. Vanapaberi ja papi kogumise mahutite tühjendamist ja jäätmete vedu finantseeris seni vald. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendi ning pakendijäätmete käitlemist peavad hakkama finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta.
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 23 / 32 Jäätmeseaduse§ 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Saastetasu seadusejärgi on alates 2005. aasta 1. jaanuarist saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30,0 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Kuusalu vallast peaks kogutud jäätmete ladestamisel prügilasse laekuma iga tonni pealt 22,5 krooni valla eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks. Seega, kui võtta aluseks jäätmearuandlusest saadud andmed segaolmejäätmete (mis veeti eeldatavalt enamuses ladestamisele) tekke kohta Kuusalu vallas 2003. a, siis peaks saastetasust 2005. a alates igal aastal valla eelarvesse laekuma ligikaudu 19 tuhat krooni. See arv on siiski väga hinnanguline ja 2005. a Kuusalu vallas tekkivate olmejäätmete ladestamise osas mängivad rolli olulised uued aspektid: • kõik jäätmetekitajad on liitunud korraldatud jäätmeveoga, millest võib eeldada suuremaid tekitatud jäätmekoguseid, kui seda on näha 2003. a jäätmearuandlusest; • teiselt poolt võib suureneda mõningal määral jäätmete (sh pakendi ja pakendijäätmete) liigiti kogumine ja taaskasutusse suunamine. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid ja mitte jätta kõrvale sellest protsessist jäätmetekitajat, seda nii elanike kui ka ettevõtete tasandil. Kokkuvõtteks on jäätmekäitluse finantseerimise allikad järgmised: • jäätmevaldaja; • ettevõtete vahendid; • omavalitsuse eelarve; • riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm); • Keskkonnainvesteeringute Keskus; • laenud; • abirahad – EL struktuurifondid, Ühtekuuluvusfond. 7. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE KORRALDUSLIKUD MEETMED
7.1. Elanike kaasamine ja selgitustöö – keskkonnateadlikkuse tõstmine Jäätmehoolduse korraldamisel on oluline aspekt, et jäätmekäitluse arendamine ei ole ainult tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada ja eelkõige elanike jäätmealasest teadlikkusest. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et pelgalt jäätmehoolduseeskirjade kehtestamine jäätmeseaduses ettenähtud tähtajaks ei reguleeri ega korralda jäätmehooldust iseenesest ilma teavitamise ja kontrollita. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada järgmiselt: • üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh ka kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest; • konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne; • jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada eri sihtgruppidega. Soovitatav oleks viia läbi eri kampaaniaid eri sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, koolilapsed), asustust/elukohta (eramajad/ korterelamud; hajaasustus/tiheasustus). Teabe edastamiseks on olemas eri kanaleid, mis on samuti suunatud eri sihtgruppidele. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; teatud kampaaniaid ja üritusi võib korraldada perioodiliselt (näiteks ohtlike jäätmete kogumisreidid, jäätmete sorteerimise propageerimise kampaaniad); • teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine – selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet, st kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; näiteks kui ohtlike jäätmete suhtes antakse teavet nende iseloomu ja kogumise kohta, siis peab ohtlike jäätmete kogumispunkt olema sisuliselt valmis; samas vajavad elanikud aega rakendatud abinõudega kohanemiseks; siiski – iga konkreetse programmiga seotud teavitamine peab käivituma tunduvalt varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist; • teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt);
Leht 24 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine • mitte üleküllastada inimesi teabega; kindlasti on aga vajalik elanikke ja ettevõtteid teavitada muudatustest jäätmehoolduse korralduses ja uutest jäätmehoolduseeskirjadest; seejuures tähelepanu juhtida, kuidas on võimalik jäätmeid sorteerides jäätmekäitluskulusid kokku hoida; • info edastamine peaks toimuma mitmeid allikaid pidi – kohalik ajaleht, infobrošüürid avalikes kohtades, Internet, televisioon, raadio jm; samuti võib korraldada jäätmekäitlusalaseid infopäevi näiteks korteriühistutele, ettevõtetele; • oluline on praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas, näiteks pilootseadmete paigaldamine. Võimaluseks on ka korraldada vallas avalikke üritusi, näiteks jäätmepäevi, kus muuhulgas elanikele demonstreerida, kuidas jäätmeid sorteerida (tehes seda praktiliselt, sorteerides prügikasti sisu), mida eraldi koguda ja kuhu viia sorteeritud jäätmed. Eelkõige tuleks selliste tegevuste puhul rõhku panna lastele ja noortele, viies erinevaid jäätmealaseid üritusi läbi koolides ja lasteaedades, kus õpilased omandaksid jäätmealaseid teadmisi praktiliste tegevuste kaudu; • elanike kaasamine teatud otsuste tegemisse aitab neil tunnetada oma osalust valla juhtimises ja tõstab nende huvitatust ning teadlikkust valla probleemidest. 7.2. Koostöö teiste omavalitsustega Jäätmehoolduse paremaks organiseerimiseks peavad omavalitsused tegema koostööd. Üleriigilise jäätmekava järgi asutaksid omavalitsused koostöös teiste omavalitsustega piirkondlikud jäätmehoolduskeskused kui jäätmekäitluse korraldamise territoriaalsed üksused. Jäätmehoolduskeskusefunktsioonid oleksid järgmised: – teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; – jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; – optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; – arendustöö ja propaganda; – konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; – andmebaaside pidamine. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonidest tulenevalt saaks kohalik omavalitsus anda osa oma seadusandlusest tulenevaid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel jäätmehoolduskeskuse pädevusse. Harjumaal on Harjumaa Omavalitsuste Liit alustanud sellise institutsiooni asutamist Harjumaa jäätmehoolduskeskuse näol. Jäätmehoolduskeskus moodustatakse Harjumaa omavalitsuste poolt neile jäätmeseadusega pandud jäätmehoolduse ülesannete täitmiseks. Moodustatavale institutsioonile delegeeritakse vastavad ülesanded. Õiguse ülesannete delegeerimiseks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusja sellest tulenevalt saab jäätmehoolduskeskus seadusliku õiguse tegeleda kõigi temale üleantud tegevustega. Teadaolevalt paneb jäätmeseadus kohalikule omavalitsusele palju ülesandeid, mis vajavad sihipärast ja pidevat arendamist ning milliste üksi täitmiseks peaks vald tõenäoliselt palkama lisatööjõudu. Seega on soovitatav Kuusalu vallal liituda loodava Harjumaa jäätmehoolduskeskusega, sest ühistegevus aitab optimeerida kulutusi jäätmekäitluse korraldamiseks ja teha see teenus elanikkonnale soodsamaks. Harjumaa jäätmehoolduskeskuse funktsiooniksongi koondada kogu Harjumaa jäätmehoolduse alane koordineeriv tegevus ühte institutsiooni, mille kaudu saavad omavalitsused täita neile pandud vastavaid ülesandeid.
Kuusalu vallal on otstarbekas ka taaskasutatavate jäätmete kogumine ja vedu korraldada koostöös naabervaldadega, et see ei osutuks ülemäära kalliks. Lisaks tasub pakendijäätmete kogumise korraldamisel teha koostööd pakendiorganisatsiooni ja naaberomavalitsustega, et saavutada optimaalsed lahendused kogumissüsteemi käivitamisel. 7.3. Järelevalve Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seadusejärgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma haldusterritooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Keskkonnainspektori ülesanne muuhulgas on jäätmehoolduseeskirjaga sätestatud jäätmekäitlusnõuete täitmise kontroll. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised:
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 25 / 32 – parem koostöö Keskkonnainspektsiooni (Harju osakonna) ja valla vahel; – väiketootjate – jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus; – korraldatud jäätmevedu ja koostöö jäätmevedajatega; – dispetšerteenistuse sisseseadmine ja avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele. 8. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE KESKKONNAMÕJU Jäätmekäitluse mõju keskkonnalevõib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning looduskeskkonna reostamine, kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Jäätmekäitluse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel.
Siinkohal mõistetakse jäätmekäitluse keskkonnamõju all eelkõige mõju looduskeskkonnale, mis on jäätmekäitluse eri etappides erinev, seetõttu on erinevad ka negatiivse mõju vähendamise võimalused. Üldjuhul ei oma kohaliku tähtsusega jäätmekäitlustegevused olulist keskkonnamõju. Kuusalu valla korraldatav jäätmekäitlus seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises. Jäätmete kogumine Jäätmete kogumisel on oluline jäätmete sorteerimine. See on kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamise peamine võimalus, millega vähendatakse ka jäätmekäitluse negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimine loob eelduse jäätmete kordus- ja taaskasutamiseks (eraldatakse taaskasutatav materjal) ning ohtlike jäätmete eraldamiseks. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist.
Tähelepanu tuleb pöörata sorteeritud jäätmete, eriti ohtlike jäätmete ohutule ladustamisele kuni nende edasisele käitlejale üleandmiseni. Probleemiks on jäätmete sorteerimise tagamine nii ettevõtetes kui kodumajapidamistes, sest puuduvad sorteerimisharjumused või lahuskogumise võimalused.
Jäätmete kogumise keskkonnamõju avaldub eelkõige nende ladustamisel. Ohtlike jäätmete hoiustamisega kaasneb võimalik mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Probleemid võivad tekkida toiduainete jm kergesti roiskuvate biolagunevate jäätmetega (võivad mõjuda hügieenitingimustele), eriti soojal aastaajal. Omaette tingimused tuleb seada plahvatusohtlikele, süttivatele ja kergestisüttivatele jäätmetele, samuti nakkusttekitavatele ja muudele tervist ohustavate omadustega jäätmeliikidele. Jäätmete vedu Jäätmete veo keskkonnamõju on seotud jäätmete või neis sisalduva materjali võimaliku levikuga keskkonda veo ajal ja transpordivahendi keskkonnamõjuga. Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, sh kasvuhoonegaase, mistõttu majanduslikust otstarbekusest ja ka keskkonnakaitselisest seisukohast tuleb olmejäätmete vedu korraldada kõige optimaalsemalt. Üheks oluliseks jäätmete veoga seotud keskkonnamõjude vähendajaks on korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine, kus jäätmeveo marsruudid on paika pandud ka logistiliselt läbimõeldult. Sel moel vähenevad jäätmeveo masinate poolt läbitavad vahemaad ning väheneb transpordist tingitud keskkonnamõju jäätmekäitluses. Jäätmete kogumine ja vedu tuleb korraldada kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgida kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda, et vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist. Jäätmekavaga kavandatud jäätmetekke vähendamine, tekkekohas sortimine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele (väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk, saasteainete sisaldus nõrgvees ja mõju välisõhu kvaliteedile), samuti väheneb omakorda taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud. Jäätmeseadusest tuleneva korraldatud jäätmeveo keskkonnamõju peaks avalduma selles, et võimalikult palju tekitatud jäätmeid tuuakse jäätmekäitlussüsteemi (sh taaskasutusse) ja sellega vähendatakse keskkonda ebaseaduslikult sattuvate jäätmete koguseid. Jäätmekäitlusobjekti(nt. jäätmejaama) rajamisel valla territooriumile tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Esineb ka jäätmete ebaseadusliku ladestamiseprobleem. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtades tuleb tugevdada järelevalvet. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle, mis on ka uue jäätmeseadusegakehtestatud korra üks peamisi eesmärke. Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang Kuna Kuusalu vallas ei ole prügilat, mis vajaks sulgemist, ning endine Haavakannu prügila on suletud 2003. a vastavalt sulgemiskavale, ei nõua prügilate sulgemine ega katmine rohkem loodusvara kasutamist.
Leht 26 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Väiksemamõõtmelisema jäätmekäitlusrajatise (jäätmejaam/kogumispunkt, kompostimisväljak) rajamine ei nõua olulises mahus loodusvara kasutamist. Loodusvara võib kasutada teatud määral näiteks ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade või jääkreostuse likvideerimisel – pinnasega katmisel. Pinnasena oleks siin otstarbekas kasutada näiteks aia- ja haljastusjäätmetest saadavat komposti. 9. Jäätmehoolduse tegevuskava Jäätmehoolduse tegevuskava võtab kokku jäätmehoolde eesmärgid, vahendid ja meetmed eesmärkide realiseerimiseks, eeldatava meetmete maksumuse ning võimalikud rahastamise allikad. Tegevuskava ulatus võib olla 3–5 aastat.
Eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi tuleb käsitleda kui võimalusi jäätmehoolde parendamiseks. Juhul kui neid ei ole mingil põhjusel võimalik antud aastal täita, võib need lülitada järgmis(t)e aasta(t)e tegevuste hulka. Oluline on omada ülevaadet, millised tegevused on täidetud, millised mitte. Samuti võib tekkida vajadus uute tegevuste lülitamiseks jäätmekavasse. Selleks on vajalik jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine. Tabel 15. Jäätmehoolduse tegevuskava aastateks 2005–2009 Eesmärk Eesmärgi Läbiviimise aeg / vajalikud vahendid (tuhat krooni) Võimalikud 31.12.2009 saavutamiseks2005 2006 2007 2008 2009 rahastamis- vajalikud allikad tegevused 1. Tõepärase 1.1. 40 40 45 45 50 KIK, valla info saamine Elanikkonna eelarve jäätmete ja ettevõtete koguse ja tarbimisharjumuste koostise ja kohta jäätmetekke uuringu läbiviimine 1.2. Nõuda 150 m3/a 125 m3/a 100 m3/a 75 m3/a 50 m3/a ettevõtted jäätmekava koostamist ettevõtetelt, kus ladestatavate jäätmete kogus ületab näidatud koguse ning kus tekib olulisel määral ohtlikke jäätmeid 1.3. ettevõtted, Ehitus- ja füüsilised lammutusjäätmete isikud tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega 1.4. 20 15 5 5 5 valla eelarve Jäätmevaldajate registri asutamine ja rakendamine 2. 2.1. Elanike 55 60 70 70 80 valla eelarve, Olmejäätmeteinformeerimine, MTÜ Ökokratt, selgitus- ja sponsorlus
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 27 / 32 tekke kasvatustöö stabiliseeriminekorraldamine lasteaedades ja koolides; jäätmekäitlus- ja heakorrakampaaniad 2.2. pakendiettevõtted Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamine müügikohtades koostöös pakendiettevõtjatega 2.3. 20 30 30 40 40 valla eelarve, Soodustamaks ettevõtted, üleminekut sponsorlus säästvamale tehnoloogiale, korraldada valla ettevõtetes nn säästliku või keskkonnasõbraliku ettevõtte valimised 3. 3.1. Ohtlike 35 35 30 25 25 valla eelarve, Olmejäätmetejäätmete ettevõtjad ohtlikkuse kogumissüsteemi vähendamine täiustumine: – kogutakse ohtlike 70% jäätmete tekkinud kogumiskonteinerite ohtlikest paigaldamine jäätmetest bensiinijaama(desse) või/ja jäätmejaama, patareide kastide paigaldamine kauplustesse, vallamajja jm kohtadesse (kokkulepped ettevõtjatega) 3.2. 25 25 30 30 35 valla eelarve, Perioodiliste KIK, tootjad ohtlike jäätmete kogumisreidide korraldamine; siduda elektri- ja elektroonikajäätmete kogumiskampaaniatega 3.3. Nõuda ettevõtetelt ja tervishoiuasutustelt nõuetekohast ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist, jäätmekava koostamist ja vastav vallapoolne
Leht 28 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine järelevalve. Vt 7.6 4. Jäätmete 4.1. taaskasutamineTaaskasutatavate – 40% jäätmete kogutud kogumispunktide jäätmetest võrgu täiustamine (vt allpool) 4.2. Koostöö 25 50 75 75 100 valla eelarve ettevõtete ja lähimate omavalitsustega taaskasutatavate jäätmete edasise käitlemise korraldamiseks 4.3. 500 400 valla eelarve, Jäätmejaama KIK rajamine 4.4. 25 30 30 35 35 valla eelarve Mahukate jäätmete kogumiskampaaniate korraldamine 4a. 4.5. 40 50 60 valla eelarve, BiolagunevateBiojäätmete ettevõtted, jäätmete tekkekohas KIK, taaskasutaminekompostimise jäätmevaldajad propageerimine eramutes, oskusteabe jagamine, vallapoolne abi kompostrite soetamisel (2005) 4.6. 30 20 valla eelarve Biojäätmete kogumise süsteemi juurutamine korterelamutes (2005) 4.7. valla eelarve Biojäätmete kogumise süsteemi juurutamine ettevõtetes (2006) 4.8. 700 fondid, Kompostimisväljaku ettevõtted rajamine. Vt ka 4.2 4b. 4.9. jäätmevaldajad Paberi- ja Vanapaberikonteinerite papijäätmete paigutamine taaskasutaminekorterelamute juurde (2005) 4.10. 20 10 valla eelarve Vanapaberi
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 29 / 32 eraldi kogumise juurutamine vallavalitsuses, haridus- jt asutustes (2005) 4c. Pakendi- 4.11. pakendi- jäätmete Pakendi ja ettevõtted taaskasutaminepakendijäätmete (pakendiorga- – 50% kogumissüsteemi nisatsioon) pakendijäätmeteväljaarendamine kogumassist koostöös pakendiettevõtjatega (2005) 4d. 4.12. jäätmetekitaja, Ehitus- ja Ehitus- ja jäätmekäitleja lammutusjäätmetelammutusjäätmete taaskasutaminesorteerimise 70% ulatuses ja taaskasutuse korraldamine (2005). Vt ka 1.3, 4.2 4.13. valla eelarve Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirja lisana 4e. 4.14. jäätmekäitleja MetallijäätmeteMetallijäätmete taaskasutaminekogumiskampaaniate perioodiline korraldamine 5. Jäätmete 5.1. valla eelarve kogumise Korraldatud ja veo jäätmeveoga optimeerimine,seotud et täita dokumentatsiooni eesmärgid koostamine, taaskasutamisekonkursi osas läbiviimine, rakendamine (2004– 2005). Vt ka 1.4 5.2. 100 100 100 valla eelarve, Jäätmemajade jäätmevaldajad rajamine korterelamute juurde 5.3. Uute ettevõtjad, kaupluste, jäätmevaldajad majutus- ja toitlustusasutuste ning planeeringualade planeerimisel lahendada ka jäätmete liigiti kogumise küsimused 6. 6.1. 70 80 90 90 100 valla eelarve, Jääkreostuse Ebaseaduslike KIK kollete jm jäätmete ohtlike
Leht 30 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine objektide mahapanekukohtade ohutustamine likvideerimine 7. 7.1. valla eelarve Jäätmehoolde Osalemine regulaarne maakonna järelevalve, jäätmekava kavandamine,läbivaatamisel, koolitus jm täiendamisel 7.2. Koostöö valla eelarve omavalitsustega: piirkondlik jäätmehoolduskeskus 7.3. valla eelarve Jäätmekava ja -eeskirja regulaarne ülevaatamine 7.4. ettevõtted Ettevõtete koolitus jäätmekavade koostamiseks jm 7.5. valla eelarve Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine 7.1.–7.5. 50 60 70 80 90 Kokku 7.6. 100 110 120 130 140 valla eelarve Järelevalve tõhustamine. Vt ka 3.4 KOKKU 655 1915 1155 625 700
KASUTATUD MATERJALID • Üleriigiline jäätmekava (RT I 2002, 104, 609) Keskkonnaministeerium, Tallinn 2002. • Eesti keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390). • Jäätmeseadus, Riigikogus vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 1. mail 2004. • Pakendiseadus, Riigikogus vastu võetud 21.04.2004, jõustunud 1. juunil 2004. • Muud jäätmealased õigusaktid. • Harjumaa jäätmekava, AS EcoPro, AS Tallmac, Tallinn 2000. • Kuusalu valla arengukava (kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25.11.1998. a määrusega nr 12). • Kuusalu valla arengukava aastateks 2004–2013. Projekt 31.08.2004. • Kuusalu valla üldplaneering. • Kuusalu rannaalade osaüldplaneeringu Valkla külast Andineeme külani aastani 2015. Olemasolev olukord, lahenduste kujunemise põhimõtted ja protsessi kirjeldus. Vaheetapp. OÜ Hendrikson & Ko. Kuusalu 2004. • Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri, Kuusalu Vallavolikogu 28.08.2003 määrus nr 19. • Kuusalu valla heakorraeeskiri, Kuusalu Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 21. • Harju maakonnaplaneering, Harju maavanema 19.04.1999. aasta korraldus nr 1682. • Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003. • Jäätmemajad, -katusealused ja -aedikud. Tüüplahendused ja valikupõhimõtted. Tallinna Linnavalitsus. Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2002. • Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemide analüüs. Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2003. • Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis. Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2003. • Kuusalu Vallavalitsus http://www.kuusalu.ee • Keskkonnaministeerium http://www.envir.ee • Keskkonnalubade infosüsteem http://klis.envir.ee/klis • Statistikaamet http://www.stat.ee
Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine Leht 31 / 32 Leht 32 / 32 Kuusalu valla jäätmekava kehtestamine