Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Neemes Ja Ihasalus Paranes Liiklus Jõelähtme Vallas
NR. 206 AUGUST 2014 Jõelähtme vallas Neemes ja Ihasalus paranes liiklus makstavatest toetustest Kuidas kasutada elektroonilist õpilaskaarti Tutvume Loo Keskkooli andekate ja tublide õpilastega Teatrilaagris räägiti lugu Jäälinnust Foto: 3x Merike Metstak Neeme kergliiklustee on valmis. meetri sõidutee remont. Vana kihutada, teatud aja jooksul paigaldataks teekatendi alla be- rajab vald ajutise parkla. Parki- Külaskäik Loo Tervisesportlastele ja jalakäija- tee oli sedavõrd lagunenud, et kehtib siin ajutine kiirusepii- toonplaadid. Kergtee kulgeb ka misala asub paekivi põhjal, tele mõeldes paigaldati tee äär- selle katet ei olnud enam või- rang 30 km/h. Hiljem, kui tee gaasitrassi peal ning tööd muu- muldpinnas kooritakse ja raja- Keskkooli sõpruskooli de ka kuus istepingi ja prügi- malik lappida. Mitmekordse va- põhi on korralikult vajunud, dab veelgi keerukamaks see, et takse mahasõit. kasti komplekti. Neeme küla na pindamiskihiga teekate võe- jääb piirkiiruseks siin 40 km/h. rajatava kergtee kohal asuvad Kergliiklustee valmib osali- Saksamaal keskusest kuni Pärnasalu bus- ti üles, pinnati ja sõidutee tehti Teetöid Neemes ja Ihasalus elektri õhuliinid. Töid teostab selt EAS toetusega, ajutine sipeatuseni võib nüüd nautida ka natuke laiemaks. Kõige peal- tegi Tallinna Teede AS. Lemminkäinen Eesti Aks- parkla valla eelarvest. liikumist kahe ja poole meetri mine kiht on nüüd graniitkillu- Peagi peaks valmis saama tiaselts, suuremas osas tuleb ra- 4. septembril algusega kell Kostiveres toimus laiusel kergteel. 1,6 kilomeetri stikust. Kuusiku tee kergliiklustee pik- hastus EASilt. 19 toimub Ruu-Ihasalu kergliik- pikkuse kergliiklustee rajamine Ihasalu tee remont läks val- kusega 650 meetrit. Tööde al- Nüüd õnnestub lahendada lustee ametlik avamine. Toimu- mõisapäev ja läks vallale maksma 160 tuhat lale maksma 86 tuhat eurot, ra- gus viibis, kuid lõpuks kooskõ- ka parkla probleem. -
2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast. -
Esitatud Ettepanekud Eelarvesse 2021
Esitatud ettepanekud eelarvesse 2021 Eelarves 2021 arvestatud / Ettepaneku esitaja Ettepanek Selgitus mitte arvestatud Maigi Päären, Haljava Haljava-Raasiku kergliiklustee. mitte arvestatud Puudub programm, millest rahastada. külavanem Haljava tee remondi jätkumine. arvestatud Jooksva remondi korras. Täiendava tänavavalgustuslambi paigaldamine külaplatsile. arvestatud Jooksva remondi korras. Mänguväljakule hakkepuidu lisamine. arvestatud Jooksva remondi korras. Tiigi puhastamine (et täis ei kasvaks). Võimalusel liivaranna mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. loomine ühte külge. arvestatud Erinevate külaseltsi projektide kaasfinantseerimine (KOP jne) Kert Veiper, Ihasalu küla Prügikonteineritele prügimaja ehitus koos betoonalusega. mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. külavanem Külaplatsi elektriliitumine (3x20A) arvestatud Jooksva remondi korras. Külaplatsi tee projekteerimine vastavalt kehtesstatud DP-le II mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. etapp Külaplatsi tee väljaehitamine II etapp mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Külaplatsi valgustuse projekteerimine ja väljaehitamine mitte arvestatud Ettepanek realiseerida projektitoetuse kaasabil. Tiia Välk, Vandjala küla Külaplatsi niitmine ja hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt külavanem Vandjala tuletõrjeveevõtukoha hooldamine. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Vana Vandjala külatee äärte hoolduseks summa 600 eurot. arvestatud MTÜ-de toetuse alt Rajada Raasiku-Kostivere -
151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka -
Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST -
Ma Jõelähtme Valda!
Ma Jõelähtme valda! Ma Eestimaad www.reform.ee Eesti Reformierakonna prioriteedid Jõelähtme valla alevike ja külade arendamiseks Loo, Liivamäe, Saha, Nehatu, Maardu Kaberneeme, Haapse, Kullamäe Neeme, Ihasalu, Jõesuu, Jägala-Joa, Ruu Visioon Lasteaia juurdeehituse valmisehitamine; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogi- Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Loo aleviku, Lagedi kes- Kaberneeme külamiljöö säilitamine nii hoonestuses kui teede ra- vee kvaliteedi parandamine; Jõelähtme vallas on mõ- kuse ja Saha külade vahele; jamisel; Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; nus elukeskkond - inim- Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning joogivee Ühisveevärgi rajamine ning joogivee kvaliteedi parandamine; Valgustatud ratta- ja kõnniteede rajamine Neeme küla ja Jõe- sõbralik, roheline, tervis- kvaliteedi parandamine; Ühissõidukiliikluse parandamine; suu küla vahele; lik, sportlik, turvaline. Väärtustatakse vallas ela- Ühissõidukiliikluse parandamine ja Tallinna linnaliinide pikendami- Valgustatud kõnni- ja rattatee rajamine Kaberla küla, Kaberneeme Ühissõidukiliikluse parandamine; ne Loole; küla ja Haapse küla vahele. Korvpalliväljaku rajamine; mist, luues uusi võimalusi Naabrivalve edendamine ja turvakaamerate võrgustiku laiendamine; Kolmanda lasteaiarühma avamine. elukvaliteedi tõstmiseks. Keskküttetrasside rekonstrueerimine; Vald on stabiilne, hooliv, Teede tolmuvabaks muutmine ja külakeskuste valgustamine; Iru tegus ja keskkonnasõbra- -
Kaitseala Piiramisrõngas. Välitöödest Rebala Maastikukaitsealal 2005. A
Helping people understand Kaitseala piiramisrõngas Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseum, teadussekretär Jõelähtme valla territooriumil, üsna Tallinna külje all paiknev Rebala muinsuskait- seala on ainulaadne kultuurmaastik, mida on inimkäsi kujundanud juba muinas- ajast saadik. Sellel 74 km² suurusel maa-alal asub üle 350 arheloogiamälestise – muistsed asulakohad, kivikalmed, kultuskivid ja Eesti vanimad, pronksiaegsed muinaspõllud. Siin on ka mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha.1 Rikkalikult muististega ülekülvatud piirkond omab ka poliitilist tähendust kui üks laulva revolutsiooni hälle – just arheoloog Vello Lõugase initsiatiivil 1987. a loodud kaitseala peatas fosforiidikarjääri laienemise ning oli üks Virumaa kaitseks peetava fosforiidisõja käivitajaid.2 1 Näiteks Rebala, Vandjala, Parasmäe ja Rootsi-Kallavere. Kirjalikes allikates mainitakse neid esmakordselt 1241. a. 2 Rebala piirkonna muististe senisest põhjalikuma väljaselgitamisega alustas harrastusarheoloog Oskar Raudmets 1970. aastate alguses, mil siinsele piirkonnale hakkas peale suruma laienev fosforiidikarjäär. Alates 1974. aastast tegeles siin muististe arvelevõtu, kaardistamise ja ulatuslike päästekaevamistega arheoloog Vello Lõugas, kellelt pärineb ka kaitseala loomise mõte. Just päästekaevamiste käigus avastati suur osa Rebala arheoloogiamälestistest, sh ka Lastekangrud ja üle 2000 aasta vanused muinaspõllud. Kaitseala määruse kinnitamine venis 12 aastat. Lõpuks, 24. septembril 1987. a kinnitati Eesti -
Marsruut: Vald-Külanõukogu-Vald
Jõelähtme4 V A L L A L E H T NR. 1 1 7 JAANUAR 2 0 0 7 ERINUMBER - 15 AASTAT TAASISESEISVUST! Marsruut: vald-külanõukogu-vald Sussi raudtee Jägala jõe sillal Valla kui kohali- Tänase Jõelähtme valla eelkäijaks lähtme valla maade ja tunnistatakse vis,1924. aasta peakoosolek tunnis- võib lugeda 1891. aastal tekkinud Tallinn-Loksa raudteeliini ehitamine tab tarvilikuks meierei asutamise, Jõelähtme vald - ku omavalitsusliku valda, mil kuus väikest mõisavalda hädavajalikuks, novembris1925. a. juunis 1925 on selts tulnud toime raa- minu kodu haldusüksuse juured : Jõelähtme, Jägala, Kostivere, Hül- arutatakse alkohoolsete jookide müü- matukogu asutamisega , novembris gase, Kodasu ja Rummu ühinesid gilubade andmist, lubatakse edasi pi- 1934 korraldatakse koos Maanaiste Kui sa satud meie valda, ulatuvad Liivi sõja al- üheksJõelähtme vallaks ja esimene dada Koogi restorani. seltsiga Põllumeeste päev, 1934-1935 varu aega, kerget jalga. Kohti kauneid põnevaid, vallavolikogu istung toimus 19. jaa- 1928. aastal remonditakse Jõe- kerkib esile uus teema – koduümbru- gusaastaisse(1564), hulganisti leida võid. nuaril1891. aastal. lähtmes asuvat kivisilda, 1938. aastal se kaunistamine. mil Rootsi valitsuse Vallavanemana tegutses Tõnu pöördub volikogu Rahvusliku Jõuko- Linna piirilt algab Loo, ajal hakkasid tekkima Härt ning tal oli kuus abimeest. Jõe- mitee poole kirjaga, milles teatab et 2. peatus - Jõelähtme küla- asutused siin on koos. lähtme vallas oli 982 maksumaksjat. PK ”Võiekspordi” piimapunkti ja üm- nõukogu Moodne ujula ja võimla, keskkool ikka esirinnas. vallataolised moodus- 1917. aastal lahutatakse Jõelähtme bruskonna talud, kokku 20 üksust, 31. oktoobril 1940 teatab vallava- tised – vakud .Nende vallast Saunja küla ja Kodasu kogu- soovivad Jõelähtmesse elektrivalguse litsus, et vastavalt „poliitharidustöö Tallegg üle Eesti teada, mõjujõud aga ei ulatu- konna maad.1917. -
Svensk Ortnamnsatlas
SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera. -
2012. Aastal Mtüdega Sõlmitud Lepingud
2012. aastal MTÜdega sõlmitud lepingud Jõelähtme Vallavalitsus on MTÜde rahastamisel aluseks võtnud Jõelähtme Vallavolikogu 27. Mail 2010 vastuvõetud määruse nr 24 ¹Jõelähtme valla eelarvest mittetulundustegevuseks toetuse andmise kord.º Määruse järgi võivad toetust taotleda Jõelähtme elanikele suunatud tegevuse huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. §3 lg 3 järgi toetame üritusi ja nende korraldamisega seotud kulusid ( sh töötasusid, ruumide majandamiskulusid ja transpordikulusid). Vastavalt määruse § 3 lg 5 esitas 32 MTÜd oma taotlused 2012. aasta tegevustoetuse saamiseks 1. novembriks 2011 (kuna olin lehes kuupäevaga teinud vea, siis võtsin vastu taotlusi kuni 15. Novembrini). Jõelähtme Vallavalitsus toetus ja toetub ka edaspidi oma otsuses raha eraldamise osas määruses väljatoodud kriteeriumidele: projektid peavad olema suunatud Jõelähtme elanikkonnale, toimub reeglina Jõelähtme haldusterritooriumil või esindab valda väljaspool, Projekt peab olema selgete eesmärkidega, tegevused jätkusuutlikud , vajalikkus põhjendatud. Samuti vaadatakse omaosaluse olemasolu ja suurust. Menetlusse võetakse ainult nende MTÜde taotlusi, kel pole võlgnevusi vallavalitsuse ees. Toetuse konkreetne suurus oleneb eelarve vastavas valdkonnas rahaliste vahendite olemasolust ja taotluse finantseerimise vajadusest. 15. novembriks 2011 laekus 32 taotlust. Kriteeriumidele vastasid 28 taotlust. Rahuldamata jäeti: 1. MTÜ Tuulekell - küsis toetust 640 € suvelavastuse Birkenruh' episood korralduskulude katteks. Äraütlemise põhjus: meie vallaga ei -
Võrkpallipäev Neemes
NR. 242 AUGUST 2017 Võrkpallipäev Neemes Neeme kool uue õppeaasta ootuses Jüri Paavel Peakohtunik Valla külade võrkpalli meistri- Õpilaste võistlused on saanud viimastel aastatel uue näo ja hingamise. sõidusoodustusest Aastaid Jõelähtmes rahvamaja kõrval toimunud mängud käi- vad nüüd sujuvalt külakorda. Kui eelmisel aastal võõrustas osalejaid Loo alevik, siis selle suve lõpul, 27. augustil, kohtu- sid mängijad Neemes kooli- ja rahvamaja kõrval asuval liiva- väljakul. Sportlaste meeleolu tõstsid päikeseline ilm ja põnevad mängud, turniirisüsteemis pee- tud võistluse esikolmik saigi lõplikult paika alles pärast vii- Kümme aastat tagasi mast mängu. Meistrivõistluste- le registreerus ja osales viis sündis Rebala tallis võistkonda ning kõik said män- gulusti piisavalt – nelja mängu imelaps jagu, kõik omavahel läbi. Valla meistriks krooniti Loo aleviku võistkond, neile järgne- Ihasalu valis uue sid: 2. Ihasalu, 3. Neeme Noo- red, 4. Neeme Naised ja Mere- külavanema mehed, 5. Uusküla. Meistriks tulnud Loo võist- konda esindasid Grete-Helena Kuidas läks vallas Eranurm, Maris Pajur, Einar Sild, Meelis Kull ja Ragnar Lei- avatud talude ten. Harrastajatele soovime tõ- simeeli harjutamist ja kohtume päevadel? juba järgmisel suvel! Vallas on võrkpalliplatse rohkemgi, loo- detavasti võtab korraldamise Kostivere koolis on rõõmu oma kanda veel mõni küla. algamas 330. Fotod: Tõnis Tuuder õppeaasta Lastelaager Kaberneeme vanas koolimajas Võeti vastu esimene Jõelähtme valla noortevaldkonna arengukava Jõelähtme rahvas tantsis rahvus- vahelisel suurfestivalil Võerdlas peeti külapäeva Eakad käisid Läänemaal NR. 242 2 UUDISED AUGUST 2017 Volikogu veerg Art Kuum Vallavolikogu esimees Neeme kool uue õppeaasta 17. augustil toimus esimene volikogu istung pärast lühikest suvist pausi. Mitmed volikogu liikmed ei olnud ennast ilmselt veel töö- lainele ümberhäälestanud ja nii alustasime istungit, kui laua taga oli vaid 11 saadikut! Hiljem lisandus veel kaks, kuid sellele vaata- mata jäi osalejate arv võrdlemisi madalaks. -
O T S U S Kuusalu 28. Märts 2018 Nr 29 Kehtestatud Üldplaneeringute
O T S U S Kuusalu 28. märts 2018 nr 29 Kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine Võttes aluseks planeerimisseaduse paragrahvi 92, vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni 20.03.2018 ettepaneku, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering ja Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering ülevaadatuks vastavalt lisale. 2. Jätkata punktis 1 nimetatud üldplaneeringute alusel töötamist kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kalmer Märtson volikogu esimees Lisa Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusele nr 29 Kuusalu valla üldplaneeringute ülevaatamine 1.Sissejuhatus Planeerimisseaduse paragrahv 92 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle vaatamise kohustuse. Üldplaneeringu ülevaatamise eesmärk on välja selgitada kehtiva üldplaneeringu ajakohasus, selle edasise elluviimise võimalused ja uue planeeringu koostamise vajadus. Seaduse kohaselt selgitatakse välja ja vaadatakse üle planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; planeeringu vastavus planeerimisseaduse eesmärgile; planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule,