OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne

Töö nr 12/0957

Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2

Kinnitan:

Erki Niitlaan ...... Juhatuse liige

Keskkonnamõju hindasid:

Arvi Toomik ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0023, 09.04.2016)

Aadu Niidas ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017)

Eike Simmer ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0148, 13.12.2017)

Martin Kaljuste ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0151, 28.06.2018)

Hedi Schvede ...... Hüdrogeoloog

Raili Kukk ...... Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3

SISUKORD

1. SISU KOKKUVÕTE ...... 6 2. SISSEJUHATUS ...... 8 2.1 Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised ...... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ...... 8 2.3 Kasutatud infoallikad ...... 9 3. ARENDAJA KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 10 3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele ...... 10 3.3 Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ja arengukavadele ...... 11 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LÄHIÜMBRUS ...... 14 4.1 Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad piirangud ...... 14 4.2 Maastik ja kliima ...... 14 4.3 Taimestik, loomastik, linnustik, kaitstavad loodusobjektid mäeeraldisel ja selle ümbruses (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustik ...... 17 4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ...... 20 4.4.1 Geoloogiline kirjeldus ...... 20 4.4.2 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu ...... 20 4.4.3 Hüdrogeoloogiline kirjeldus ...... 22 4.4.4 Hüdrograafilise võrgu kirjeldus ja pinnavee seisund ...... 23 4.5 Kuivendustingimused, kuivendustööd ja veekõrvaldus ...... 23 4.6 Peatüki kokkuvõte ...... 27 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...... 28 5.1 Ettevalmistus- ja ehitustööd turbatootmisala väljaarendamisel ning mäetööde arengukava ...... 28 5.2 Turba kaevandamise tehnoloogia: kasutatav tehnika ja tootmisprotsess ...... 30 5.3 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivide võimaluste kirjeldus ...... 30 5.4 Korrastamistööd. Soovitatavad korrastamise suunad ja nende lühikirjeldus ...... 31 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ...... 34 6.1 Hindamise prognoosmeetod ...... 34 6.2 Turbatootmisala kuivendamise ja kuivendusvee ärajuhtimise mõju pinna-, pinnase ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile ...... 35 6.2.1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogude veerežiimile ja kvaliteedile ...... 35 6.2.2 Kuivendamine soosetetes ning mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ...... 47 6.3 Mõju infrastruktuurile ...... 49 6.4 Tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolm, selle vastavus normidele ...... 50 6.4.1 Müra ...... 50 6.4.2 Tolm ...... 55 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 4

6.5 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega ...... 56 6.6 Võimalikud keskkonnaavariid ...... 57 6.7 Tuleohutus ja riskihinnang ...... 58 6.8 Mõju maastikule kaevandamise ajal ja selle järel ...... 59 6.9 Mõju elanikkonnale ja majandusele ...... 59 6.10 Ressursside otstarbekas kasutamine ...... 61 6.11 Mõju taimestikule, loomastikule, linnustikule, rohevõrgustikule, kalastikule ja kaitstavatele loodusobjektidele ...... 61 6.11.1 Taimestik ...... 61 6.11.2 Loomastik, linnustik ja rohevõrgustik ...... 62 6.11.3 Kalastik ...... 62 6.11.4 Kaitstavad loodusobjektid ...... 63 6.12 Kavandatava tegevuse koosmõju ümberkaudsete tegevustega ...... 66 6.13 Peatüki kokkuvõte ...... 67 7. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU LEEVENDAMISE VÕIMALUSED JA KESKKONNASEISUNDI SEIRE ...... 70 7.1 Leevendusmeetmed ...... 70 7.2 Keskkonnaseisundi seire ...... 73 8. NATURA HINDAMINE ...... 81 8.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...... 82 8.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus ...... 82 8.3 Kaberla loodusalal ja hoiualal kaitstavad elupaigatüübid ...... 83 8.4 Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitse korraldamisega ...... 86 8.5 Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine Natura alade kaitse- eesmärkidele ...... 86 8.6 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ...... 87 8.7 Leevendusmeetmed Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast ...... 90 9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ...... 91 9.1 Kriteeriumitele kaalu andmine ...... 91 9.2 Kriteeriumite hindamine ...... 93 9.3 Kriteeriumitele väärtuste leidmine ...... 94 10. KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS ...... 95 10.1 Taotlus ...... 95 10.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 95 10.3 Keskkond ...... 96 10.4 Kavandatav tegevus ...... 96 10.5 Keskkonnamõju ...... 97 10.6 Soovitused ja ettepanekud ...... 98 10.7 Koondhinnang ...... 99 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 5

11. KASUTATUD KIRJANDUS ...... 100

TEKSTI LISAD

1. AS Tootsi Turvas Kodasoo turbatootmisala maavara kaevandamise luba HARM-069 (L.MK.HA-37029). 2. Vee-erikasutusloa taotlus Kodasoo turbatootmisala mäeeraldistel. 3. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 14.07.2011. a kiri taotlejale nr HJR 7-6/11/18956-4 vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja keskkonnamõju hindamise algatamine. 4. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 14.12.2011. a kiri taotlejale nr HJR 7-6/11/18956-8 keskkonnamõju hindamise programmi esitamisest. 5. Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu protokoll koos registreerimislehega (05.03.2012. a). 6. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 07.03.2012. a kiri taotlejale nr HJR 7-6/11/24877-8 ettepanekud kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta. 7. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 02.07.2012. a kiri arendajale KMH programmi heakskiitmise otsusega nr HJR 6-7/11/24877-15. 8. Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise heakskiidetud programm. 9. Kohalike inimeste esitatud (10.05.2013, 12.05.2013 ja 16.05.2013. a) kirjad ja vastused seoses kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõjuga. 10. Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avaliku arutelu (14.05.2013. a) ning infotunni (17.06.2013. a) protokollid koos registreerimislehtedega ning infokirja saajate loetelu. Aruande avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekutelehed koos ekspertide ja Keskkonnaameti vastustega. 11. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 07.06.2013. a kiri arendajale nr HJR 6-7/13/24877-22 ettepanekud kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande kohta. 12. Keskkonnamõju hindamise algatamise (27.07.2011. a), programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (03.02.2012. a), programmi heakskiitmise (16.07.2012. a) ning aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (26.04.2013. a) teated Ametlikes Teadaannetes. 13. RMK 20.06.2013. a kiri OÜ Inseneribüroo STEIGER-ile seoses Kodasoo turbatootmisala juurdepääsutee rajamisega koos lisadega. 14. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.10.2013. a kiri arendajale nr HJR 6-7/13/24877-26 keskkonnamõju hindamise aruande menetlustähtaja pikendamine. 15. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 29.10.2013. a kiri arendajale nr HJR 6-7/13/24877-27 ettepanekud keskkonnamõju hindamise aruandes esinevate puuduste kõrvaldamiseks koos vastuskirjaga. 16. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 24.03.2015. a kiri arendajale nr HJR 6-7/15/24877-33 ettepanekud keskkonnamõju hindamise aruandes esinevate puuduste kõrvaldamiseks koos vastuskirjaga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 6

1. SISU KOKKUVÕTE

AS-l Tootsi Turvas (edaspidi arendaja) on Kodasoo turbatootmisalal maavara kaevandamise luba HARM-069 (L.MK.HA-37029) kehtivusega kuni 20.10.2019. a. Kodasoo turbatootmisala teenindusmaa pindala on 139,95 ha, sh mäeeraldis 112,52 ha. Kuna 21.02.2006. a-l väljastatud vee erikasutusluba kaotas 20.02.2011. a-l kehtivuse, taotleb arendaja Kodasoo turbatootmisala kuivendamiseks ja kuivendusvete juhtimiseks eesvoolu uut vee erikasutusluba. Seetõttu algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon (edaspidi Keskkonnaamet või otsustaja) keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel 14.07.2011. a kirjaga nr HJR 7-6/11/18956-4. Keskkonnamõju hindamine algatati vastavalt keskkonnamõju- hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõikele 1, mille kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punktile 31 tuleb üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmisel nagu kuivendamisel või raadamisel algatada keskkonnamõju hindamine.

Kodasoo turbatootmisala mäeeraldis asub Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Rummu küla territooriumil. Seoses turba kaevandamisega kaasneva ärajuhitava vee erikasutusega on vaja välja selgitada olulise keskkonnamõju olemasolu. Vee erikasutuse loa taotluses on märgitud Kodasoo turbatootmisalal eesvooluks Kodasoo oja ning ärajuhitava kuivendusvee koguseks 321 tuh m3/aastas, mis formeerub sademete ja lumesulavetest. Tootmisega otseselt reovett ei teki. Peamiseks saasteaineks, mis kaevandamise ja turbatootmisala kasutuse käigus vette satub on turba heljum, samas eemaldatakse see enne eesvoolu juhtimist settebasseinides (lisa 2).

Aruandes on kirjeldatud turbatootmisala ja selle piirkonna looduslikke tingimusi, arendaja kavandatavat tegevust ja võimalikke alternatiive. Antud on ülevaade reaalsetest korrastamissuundadest ja nende rakendamisvõimalustest. Analüüsitud on turbatootmise mõju pinna- ja põhjavee režiimile ja kvaliteedile ning nende mõjutegurite kaudset mõju piirkonna looduskeskkonnale. Töös on antud soovitusi keskkonna mõjutegurite seireks, käsitletud leevendusmeetmeid ning alternatiivseid tegevusi keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks.

KMH menetluse käiku kajastavad kronoloogilises järjekorras järgmised dokumendid, mis on toodud ka aruande lisades:  AS Tootsi Turvas maavara kaevandamise luba (lisa 1);  AS Tootsi Turvas vee erikasutusloa taotlus (lisa 2);  Keskkonnaameti 14.07.2011. a kiri nr HJR 7-6/11/18956-4 vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja keskkonnamõju hindamise algatamine (lisa 3);  KMH algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 27.07.2011. a (lisa 12);  Keskkonnaameti 14.12.2011. a kiri nr HJR 7-6/11/18956-8 keskkonnamõju hindamise programmi esitamisest (lisa 4);  KMH programmi avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 03.02.2012. a (lisa 12);  KMH programmi avaliku arutelu (05.03.2012. a) protokoll (lisa 5); OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 7

 Keskkonnaameti 07.03.2012. a kiri nr HJR 7-6/11/24877-8 ettepanekud programmi kohta (lisa 6);  Keskkonnaameti 02.07.2012. a kiri nr HJR 6-7/11/24877-15 KMH programmi heakskiitmise otsusega (lisa 7);  KMH programmi heakskiitmise teade Ametlikes Teadeannetes 16.07.2012. a (lisa 12);  Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm (lisa 8);  KMH aruande avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 26.04.2013. a (lisa 12);  Kohalike inimeste esitatud (10.05.2013, 12.05.2013 ja 16.05.2013. a) kirjad seoses Kodasoo turbatootmisala KMH (lisa 9);  KMH aruande avaliku arutelu (14.05.2013. a) protokoll (lisa 10);  Keskkonnaameti 07.06.2013. a kiri nr HJR 6-7/13/24877-22 ettepanekud aruande kohta (lisa 11);  KMH infotunni (17.06.2013. a) protokoll (lisa 10);  RMK 20.06.2013. a kiri seoses Kodasoo turbatootmisala juurdepääsutee rajamisega (lisa 13);  Keskkonnaameti 11.10.2013. a kiri nr HJR 6-7/13/24877-26 keskkonnamõju hindamise aruande menetlusaja pikendamine (lisa 14);  Keskkonnaameti 29.10.2013. a kiri nr HJR 6-7/13/24877-27 keskkonnamõju hindamise aruandes esinevate puuduste kõrvaldamine (lisa 15).  Keskkonnaameti 24.03.2015. a kiri nr HJR 6-7/15/24877-33 keskkonnamõju hindamise aruandes esinevate puuduste kõrvaldamine (lisa 16).

Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. KMH toimus vastavalt KeHJS-le ja juhinduti Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ / 1 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 8

2. SISSEJUHATUS

2.1 Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised

Arendaja:

AS Tootsi Turvas, registrikood 10021374, aadress Papiniidu 5, 80010 Pärnu. Majandustegevuse registri registreering maavara kaevandamiseks on nr KA 00094, registreerimise kuupäev 14.04.2004. a. EMTAK 08921. Kontaktisik Tiit Saarmets, ressursijuht, tel 503 0561, e-post: [email protected].

Otsustaja ja järelevalvaja:

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, aadress Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn. Kontaktisik Diane Banhard, tel 674 4809, e-post: [email protected].

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216, Tallinn, tel 614 0267. Keskkonnamõju hindamise vastutav spetsialist Arvi Toomik, litsents nr KMH 0023, 09.04.2016. a. Kontaktisik Aadu Niidas, tel 668 1013, e-post: [email protected]. Ekspertrühma koosseis:  Arvi Toomik, keskkonnaekspert, tehnikakandidaat;  Aadu Niidas, keskkonnaekspert, BSc;  Eike Simmer, keskkonnaekspert, MSc;  Martin Kaljuste, keskkonnaekspert, BSc;  Hedi Schvede, hüdrogeoloog, MSc;  Raili Kukk, keskkonnaspetsialist, MSc.

Asjast huvitatute ringi kuuluvad arendaja, Kuusalu Vallavalitsus, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, Harju Maavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus ja valla elanikud.

2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine

KeHJS § 10 lõike 2 kohaselt on KMH järelevalvajaks Keskkonnaamet, kuna kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ei ulatu teise maakonda, piiriveekogule või merele ega ole piiriülene. Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 14.07.2011. a kirjaga nr HJR 7-6/11/18956-4 (lisa 3) lähtudes arendaja vee erikasutusloa taotlusest (lisa 2).

Keskkonnamõju hindamine algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõikele 1, mille kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 loetletud olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul tuleb algatada keskkonnamõju hindamine / 2 /.

AS Tootsi Turvas esitatud taotluse kohaselt kavandatakse vee ärajuhtimist 112,52 ha suuruselt mäeeraldiselt. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punktile 31 tuleb üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmisel nagu kuivendamisel või raadamisel algatada keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 27.07.2011. a (lisa 12). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 9

KMH algatamise järgselt alustati ettevalmistustöödega ja materjali kogumisega. Seejärel koostati KMH programmi eelnõu, mille arendaja edastas otsustajale. Programmi avalikustamisest teavitati läbi Ametlike Teadaannete 03.02.2012. a. Ajavahemikus 03.02.2012. kuni 29.02.2012. a toimus Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regiooni Harju kontoris ja Keskkonnaameti veebilehe vahendusel KMH programmi eelnõu avalik väljapanek (lisa 12). Seejärel korraldas arendaja 05.03.2012. a kell 16:00 Kuusalu vallamajas KMH programmi avaliku arutelu, mida protokolliti (lisa 5). Arutelul osales 13 inimest. Arutelu käigus tehtud ettepanekute põhjal täiendatud programmi kiitis heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 02.07.2012. a kirjaga nr HJR 6-7/11/24877-15 (lisa 7).

Lähtudes kinnitatud programmist hindas OÜ Inseneribüroo STEIGER Rummu (Kodasoo) turbamaardlas asuva Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, mille tulemused ja järeldused on esitatud käesolevas aruandes. Keskkonnamõju hindamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seadusest / 2 /, Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ / 1 /, veeseadusest / 3 /, järelevalvaja poolt heakskiidetud programmist (lisa 8) ja arvestati Eestis töötavate turbatootmisalade pikaaegseid kogemusi.

Seejärel koostati KMH aruande eelnõu, millest teavitati läbi Ametlike Teadaannete 26.04.2013. a (lisa 12). KMH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 26.04.2013 - 12.05.2013. a Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harju kontoris ja Keskkonnaameti veebilehe vahendusel (lisa 12). Seejärel korraldas arendaja 14.05.2013. a kell 16:00 Kuusalu vallamajas KMH aruande avaliku arutelu, mida protokolliti (lisa 10). Arutelul osales 14 inimest. Inimeste soovil toimus Kuusalu vallamajas lisaks aruande avalikule arutelule 17.06.2013. a kell 18:05 ka infotund, mis keskendus peamiselt Kodasoo turbatootmisala kuivendamise mõjuraadiusele, seirele ja lähiümbruskonda jäävatele kaevudele. Samuti protokolliti infotundi, mis on toodud aruande lisas 10. Infotunnist võttis osa 15 inimest. Aruannet on täiendatud laekunud kirjade, aruande avaliku arutelu ja infotunni käigus tehtud ettepanekute ning 2014. a koostatud kaevandamise projekti / 4 / põhjal.

2.3 Kasutatud infoallikad

Keskkonnamõju hindamisel olid põhilisteks infoallikateks:  Vee erikasutusloa taotlus;  Maavara kaevandamise luba;  Kodasoo turbatootmisala kaevandamise projekt, 2014. a;  Harju rajooni Kodasoo (Rummu) turbamaardla detailuuringu aruanne;  Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ja Kuusalu valla üldplaneering;  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed ja Maa-ameti X-GIS rakendus;  Kirjavahetus arendajaga.

Kasutatud dokumentide ja infoallikate täielik loetelu on toodud käesoleva aruande 11 peatükis. Aruande tekstis on tehtud viited vastavatele infoallikatele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 10

3. ARENDAJA KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

AS Tootsi Turvas (edaspidi arendaja) on Eestis pikaajalise kogemusega turvast kaevandav ja turbatooteid valmistav ettevõte. Arendaja põhitegevuste hulka kuulub veel puiduhakke- ja soojatootmine. Alates 1996. a novembrist on AS Tootsi Turvas eraaktsiaselts ning 2002. aastast kuulub kontserni VAPO OY. Arendajal on Kodasoo turbatootmisalal maavara kaevandamise luba HARM-069 (L.MK.HA-37029) kehtivusega kuni 20.10.2019. a, mis asub kohaliku tähtsusega Rummu (Kodasoo) turbamaardla keskosas, turbatootmisala kinnistul (katastritunnus 35201:001:0210). Teenindusmaa pindala on 139,95 ha, sh mäeeraldis 112,52 ha. Maavara kaevandamise loas on seatud arendajale kolm täiendavat tingimust: - vormistada Keskkonnaametis vee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba. - tagada Rummu järve kaitsetsooni säilivus ja järvevee puhtus. - taotleda Keskkonnaametilt vähemalt kolm aastat enne tegevuse lõppemist korrastamisprojekti koostamiseks lõplikud tingimused.

Tootmisprotsessi oluline osa on turbatootmisala kuivendamine ja vee kõrvaldus. Tuginedes veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 13 peab olema vee erikasutusluba, kui vett juhitakse suublasse maavara kaevandamise eesmärgil / 3 /. Kuna kehtiv vee erikasutusluba on aegunud, taotleb arendaja uut vee erikasutusluba / 5 /. Viimasest tulenevalt esitas arendaja 18.05.2011. a Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile vee erikasutusloa taotluse (lisa 2). Vee erikasutuse loa taotluses on märgitud Kodasoo turbatootmisalal eesvooluks Kodasoo oja ning ärajuhitava kuivendusvee koguseks 321 tuh m3/aastas, mis formeerub sademete ja lumesulavetest. Kaevandamise projekti / 4 / kohaselt juhitakse Kodasoo turbatootmisala kuivendusveed Kodasoo ojja magistraalkraav M-1 kaudu.

3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele

Rummu (Kodasoo) turbamaardla on kohaliku tähtsusega maardla, mille Kuusalu valda jääval osal paikneb Kodasoo turbatootmisala. Arendajal on Kodasoo turbatootmisalal turba kaevandamiseks kehtiv maavara kaevandamise luba HARM-069 (L.MK.HA-37029). Keskkonnamõju hindamise algatas otsustaja 14.07.2011. a kirjaga nr HRJ 7-6/11/18956-4 arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel. Keskkonnamõju hindamine algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõikele 1, mille kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 loetletud olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul tuleb algatada keskkonnamõjude hindamine. Arendaja poolt esitatud taotluse kohaselt kavandatakse vee ärajuhtimist 112,52 ha suuruselt mäeeraldiselt. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 31 tuleb üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmisel, nagu kuivendamisel või raadamisel algatada keskkonnamõjude hindamine. Vee erikasutusloa taotlus avalikustati veeseaduse § 9 nõudel. Taotlusega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regioonis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 11

3.3 Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ja arengukavadele

Harju maakonnas kehtestati 2001. aastal „Kuusalu valla üldplaneering“ / 6 / ja 2003. aastal Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ / 7 /. Planeeringud käsitlevad rohevõrgustiku elemente, nende tasemeid ja kehtestavad üldised nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks.

Järgnevalt on toodud Kodasoo turbatootmisala, detailplaneeringute ja rohevõrgustikuga seotud dokumendid kronoloogilises järjekorras: - Maavara kasutusluba HARM-016 väljastati arendajale 21.10.1994. aastal. - Rohevõrgustiku paiknemine on toodud 11.02.2003. a kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. - Maavara kaevandamise luba HARM-069 (L.MK.HA-37029) väljastati arendajale 01.06.2005. a, mis kehtib 20.10.2019. aastani. - Vee erikasutusluba L.VV.HA-48622 väljastati arendajale 21.02.2006. aastal, mis kaotas kehtivuse 20.02.2011. aastal. - Pauluse ja Bruno kinnistutel kehtestati detailplaneering 30.01.2008. aastal. - Arendaja esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse 18.05.2011. aastal. - Kadaka kinnistul algatati detailplaneering 22.05.2014. aastal.

Rohevõrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis planeerimisel eristub domineeriva rohelise alana. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse säilimise, puhastab õhku saasteainetest, kindlustab looma- ja taimeliikide levikuvõimalused maastikul ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Rohevõrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad ehk suuremad metsamassiivid, sood ja rabad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega loodusalad. Rohekoridorid on siduselemendid tuumalade vahel. Valla rohevõrgustiku tuumalad on kogu maakonda hõlmava rohevõrgustiku olulised osad. Harju maakonna rohelise võrgustiku elementide hierarhilised tasemed ja struktuurielementide kriteeriumid on toodud tabelis 3.1.

Tabel 3.1 Harju maakonna rohelise võrgustiku elementide hierarhilised tasemed ja struktuurielementide kriteeriumid

Ribastruktuuride Tasand Tugiala läbimõõt Indeks Eesti 2010 tasand läbimõõt Rahvusvaheline Riigi 25 - 50 km 10 - 20 km T6 (K6) tasand T7; T8; T9 Piirkondlik 5 - 25 km 2 - 10 km Riigi tasand (K7; K8; K9) Kohalik 1 - 5 km 300 - 2 000 m T10 (K10) Mikrotasand

Järgnevalt on toodud loetelu tingimustest, millega kavandatava tegevuse käigus tuleb arvestada.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 12

Nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks: 1. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90 %. 2. Suurtele tugialadele ja koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja leevendada võimalikku negatiivset mõju.

Tugi- ehk tuumalade äärealade säilitamise vajadus on oluline, sest need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis jäävad tuumalast välja, kuid on nende moodustamise aluseks. Äärealade maakasutuse muutmisel, eelkõige looduslikkuse vähendamisel, väheneb ka tuumala. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada maavalitsuse ja keskkonnaametiga ning nende keskkonnamõju hindamisel tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele.

Kodasoo turbatootmisala asub rohelise võrgustiku tugialal T9. Nimetatud tugiala pindala on ~770 ha. Seega hõlmab 112,52 ha suurune turbatootmisala tugialast ~14,6 % (joonis 3.1). Kaevandamise projekti koostamisel selgus, et Kodasoo turbatootmisala mäeeraldise tegelik pindala on koordinaate arvestades 112,70 ha (peatükk 4.4.2), kuid ka sellisel juhul hõlmab turbatootmisala rohevõrgustiku tugialast ~14,6 %.

Joonis 3.1 Rohevõrgustiku ja mäeeraldise kattumine

Kodasoo turbatootmisalale väljastati maavara kasutusluba HARM-016 juba 21.10.1994. aastal, mille asemele väljastati 01.06.2005. aastal maavara kaevandamise luba HARM-069 (L.MK.HA-37029), mis kehtib kuni 20.10.2019. aastani. Seega on mäeeraldise sihtotstarbeks määratud 100 % turbatööstusmaa. Kuna kasutusluba anti OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 13 turbatootmisalale enne rohelise võrgustiku moodustamist, ei ole rohelise võrgustiku määramisel arvestatud Kodasoo turbatootmisalal kehtiva maavara kaevandamise loaga.

Detailplaneeringud. Kodasoo turbatootmisalast ~50 m kaugusele kirdesse jääb Pauluse kinnistu (katastritunnus 35201:001:0239) detailplaneeringuala ja ~260 m kaugusele põhja Kadaka kinnistu (katastritunnus 35201:001:0187) detailplaneeringuala. Turbatootmisalast kaugemal, ~500 m kaugusel kirdes paikneb Uuetoa detailplaneeringuala ning ~1 km kaugusel loodes Nõmmiku V detailplaneeringuala. Pauluse ja Bruno kinnistutel kehtestati 30.01.2008. a detailplaneering viie üksikelamukrundi rajamiseks. Kadaka kinnistul algatati 22.05.2014. a kinnistu omaniku taotluse alusel detailplaneering, üksikelamu ja abihoonete rajamise eesmärgil. Detailplaneeringualade paiknemist ja detailplaneeringute elamualade kaugusi iseloomustab joonis 3.2. Kadaka detailplaneeringu kaugus turbatootmisalast ja juurdepääsuteest/väljaveoteest on toodud kuni detailplaneeringuala piirini, kuna KMH aruande koostamisel ei olnud elamualade paiknemine veel otsustatud.

Joonis 3.2 Detailplaneeringualade paiknemine ning lähimad olemasolevad elumajad

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 14

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LÄHIÜMBRUS

4.1 Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad piirangud

Kodasoo turbatootmisala (katastritunnus 35201:001:0210) mäeeraldis asub Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Rummu küla territooriumil. Mäeeraldise maa-ala paikneb Tallinnast 30 km idas ja Kuusalust 4 km loodes. Kodasoo turbatootmisala asukoht on toodud joonisel 4.1. Turbatootmisala on kohaliku tähtsusega, mille sihtotstarve on 100 % turbatööstusmaa. AS Tootsi Turvas omab Kodasoo turbatootmisalale välja antud maavara kaevandamise luba HARM-069 (L.MK.HA-37029), mis kehtib kuni 20.10.2019. aastani.

Kodasoo raba on tekkinud järve soostumise tagajärjel. Mäeeraldisega piirneb Anija metskonnale kuuluva raba-alaga. Mäeeraldisest ~220 m kaugusel kagus asub Rummu järv. Vältimaks Rummu järve veetaseme langust määrati geoloogilise uuringu käigus ümber järve arvutuslikult (välikatsetel saadud filtratsioonikoefitsienti kasutades) 200 m laiune kaitsetsoon, millega arvestati maavara kaevandamise loa välja andmisel. Vastavalt Looduskaitseseadusele / 8 / on üle 10 ha suurusel järvel (Rummu järv ~44,4 ha) piiranguvööndi laius 100 m. Mäeeraldisel ei ole teada looduskaitsealuseid objekte, kaitsealuseid taimi ega loomi. Mäeeraldise lähiümbruses asuvaid loodusobjekte on kirjeldatud peatükis 4.3. Lähim elumaja asub Naeri kinnistul (katastritunnus 35201:003:1280), jääb mäeeraldisest ~330 m kaugusele kagu suunda.

Kommunikatsioonidest tingitud piirangud Kodasoo turbatootmisala teenindusmaal ja mäeeraldisel puuduvad. Turbatootmisalast ~ 700 m kaugusel põhjas kulgeb Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee (tee nr 11260), mida ühendab turbatootmisalaga, selle loode nurgast kulgev pinnastee. Teisele poole Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteed, ~700 m kaugusele jääb 3,05 ha suurune Valkla lubjakivikarjäär, kus kaevandab Põhjakivi OÜ kehtiva maavara kaevandamise loa HARM-034 (L.MK/318220) alusel. Turbatootmisalast ~1 km kaugusele läände jääb Kodasoo-Kaberla kõrvalmaantee (tee nr 11104) ning ~1,2 km kaugusele lõunasse Tallinn-Narva maantee (tee nr 1).

4.2 Maastik ja kliima

Kodasoo turbamaardla asub Põhja-Eesti platool. Soo pinna kõrgusmärgid ulatuvad 36,3 - 40,9 m ja mineraalpõhja kõrgused 32,8 - 38,3 m. Soo ümbruse pinnamood on tasandikuline (moreen- ja alvaritasandikud), mida liigestavad üksikud voored / 9 /.

Maardla asukoha kliimat mõjutab Balti mere vahetu lähedus, mis tingib ilmastiku ebapüsiva ja niiske iseloomu. Temperatuuri ja sademete ilmavaatlusandmed Tallinn- Harku Aeroloogiajaamas on toodud aastatel 2001 - 2010 (tabel 4.1). Kevadel on iseloomulikud öökülmad ja väike sademete hulk. Suvi on lühike ja jahe, sagedaste vihmadega. Kõige soojem kuu on juuli keskmise temperatuuriga 18,6 °C. Sügis on pikk ja sagedaste vihmadega. Sademed on olulised põhjaveerežiimile. Aasta keskmine sademete hulk on 669 mm. Aastate lõikes on kuude sademete summade muutused üsna suured. Minimaalselt on sademeid märtsis ja mais ning kõige enam juulis ja novembris. Tuule kiirused keskmiste näitajate põhjal aastatel 2002 - 2011 ulatusid 2,7 kuni 3,8 m/sek (tabel 4.2). II kvartalis valitsesid peamiselt põhja-, edela- ja läänetuuled (tabel 4.3) ja III kvartalis valitsesid peamiselt lõuna- ja edelatuuled (tabel 4.4). ASENDIPLAANASENDIPLAAN JoonisJoonis 4.14.1 MM 11 :: 5050 000000 7.6 4.2 4.2 4.0 1.2

3.6 2.2 1.8 10.3 H a a p s e 17.1 1.7 2.0 S a l m i s t u Suurlageda oja a j 40.1 o la r e 18.6 9.7 b metsnik a K

40.6

36.4 42.8 43.4 27.8

N 16.0

43.5 V a l k l a 38.9 33.1 K a b e r l a V 22.4 38.4 a 36.9 lk la 31.6 o ja

K i 38.1 iu Rummu raba p kr 40.5 26.8 Rummu jv a 40.4 oj 36.0 Rummu o p 42.2 so k a r od K K o d a s o o K i i u 45.6 33.5 Rummu

38.4 41.8 43.3

35.5 41.7 39.2

o 40.0 d

s 37.9 o 39.0 o

r 46.7

45.0 37.8 S a u n j a

55.7

38.8 J ä g a l a

Kodasoo mv 38.2 42.7 40.3

48.1 45.2 35.2

MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir

Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 16

Tabel 4.1. Tallinn-Harku keskmised ilmavaatlusandmed aastatel 2001 - 2010

Kuu I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta Temp, -3,9 -3,7 -0,7 4,8 10,5 13,9 18,6 17,0 12,3 5,8 1,4 -2,6 6,1 °C Sade- mete 46,7 37,1 32,2 36,9 34,6 70,1 119,9 46,1 57,4 66,0 74,2 48,2 669 ∑, mm Sade- meteta 11 13 17 20 21 18 18 18 16 15 12 13 193 päevad

Tabel 4.2 Harku AJ kuude keskmised tuule kiirused (m/s) aastatel 2002 - 2011

Kuu I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Keskmine 3,6 3,3 3,3 3,2 3,1 3,0 2,7 2,7 3,0 3,3 3,6 3,8

Tabel 4.3 II kvartali Tallinn-Harku AJ tuulte sagedusjaotus aastatel 2002 - 2011

(%) N NE E SE S SW W NW Kokku Tuulevaikus 2,3 1 - 5 m/s 13,3 9,1 5,3 7,4 12,2 17,1 13,5 7,7 85,7 6 - 10 m/s 0,7 2,3 0,5 1,0 1,2 2,8 3,1 0,3 12,0 11 - 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 üle 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kokku 14,0 11,4 5,9 8,4 13,4 19,9 16,7 8,0 100,0

Tabel 4.4 III kvartali Tallinn-Harku AJ tuulte sagedusjaotus aastatel 2002 - 2011

(%) N NE E SE S SW W NW Kokku Tuulevaikus 3,4 1 - 5 m/s 10,4 8,8 6,2 10,0 18,9 18,2 10,1 6,5 89,2 6 - 10 m/s 0,4 1,5 0,4 0,5 1,0 2,2 1,2 0,2 7,4 11 - 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 üle 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kokku 10,7 10,2 6,6 10,5 20,0 20,4 11,4 6,7 100,0

Joonis 4.2 II ja III kvartali tuuleroosid aastatel 2002 - 2011 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 17

4.3 Taimestik, loomastik, linnustik, kaitstavad loodusobjektid mäeeraldisel ja selle ümbruses (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustik

Kodasoo turbatootmisala ümbruskonnas asuvate loodusobjektide kirjeldamisel on lähtutud kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast. Kuivenduse mõju veetaseme langusele soosetete kihis ulatub eeldatavasti kogumiskraavist maksimaalselt kuni 150 m kaugusele. Kahe masina töötamisel mäeeraldise piiril levib eeldatavasti ülenormatiivne müratase (üle 55 dB) maksimaalselt kuni 560 m kaugusele (joonis 6.7). Kuna kasutatud valem ei arvesta maapinna reljeefi ja absorbeerimisomadusi ning ümber turbatootmisala jäävat puistut, on täpsem hinnang müratasemele toodud peatükis 6.4.1. Turba tootmisest põhjustatud häiriv tolmukontsentratsioon levib eeldatavasti kuni 100 m kaugusele ning ühtlustub piirkonna tolmufooniga 400 m kaugusel. Täpsemad hinnangud kavandava tegevusega kaasnevale keskkonnamõjule on toodud peatükis 6.

Eelpool tulenevast on Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) / 10 / andmetel välja toodud loodusobjektid, mis jäävad mäeeraldisele või selle piirist kuni 600 m kaugusele: - Pärandkultuuri objekt Haavakannu-Rummu talitee, mis ei ole kantud looduskaitse, muinsuskaitse ega kultuurimälestiste riiklikusse registrisse, läbib mäeeraldise põhjaosa; - II kaitsekategooria veelendlase (Myotis daubentonii) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) toitumispaik jääb ~220 m kaugusele läände; - Kaberla hoiuala (KLO2000130) ja Kaberla loodusala (EE0010177) jäävad ~600 m kaugusele loodesse.

Kodasoo turbatootmisala asub rohevõrgustiku tugialal T9. Turbatootmisala hõlmab tugialast ~14,6 %. Põhjalikum rohevõrgustiku teema käsitlus on toodud peatükis 3.3.

Järgnevalt on ümbruskonna iseloomustamiseks kirjeldatud loodusobjekte, mis jäävad turbatootmisalast kuni 4 km kaugusele.

Kaitsealade hulka kuuluvad veel ~1 km kaugusel edelas Kodasoo mõisa park ja ~2,4 km kaugusel põhjas Ubari maastikukaitseala. Ubari loodusala jääb ~2,4 km kaugusel põhja ja Valkla klindi loodusala ~2,9 km kaugusele kirdesse. Valkla klindi hoiuala asub ~3,3 km kaugusel samuti kirdes. Projekteeritav Ruu maastikukaitseala jääb ~2 km kaugusele läände.

I kaitsekategooria looma- ja taimeliigid Kodasoo turbatootmisalal ja selle lähiümbruses puuduvad.

II kaitsekategooria loomaliikidest esinevad veel:  Suurkõrv (Plecotus auritus) ~0,7 km kaugusel lõunas, ~1,2 km kaugusel läänes ja ~2,2 km kaugusel kirdes;  Põhjanahkhiir (Eptesicus nilssonii) ~2,2 km kaugusel kirdes;  Kivisisalik (Lacerta agilis) ~2,8 km kaugusel loodes;  Kanakull (Accipiter gentilis) ~3,2 km kaugusel edelas.

II kaitsekategooria taimeliike esineb piirkonnas kaks:  Alpi nurmikas (Poa alpina) ~0,7 ja 0,9 km kaugusel loodes; OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 18

 Aas nelk (Dianthus superbus) ~1,1 km kaugusel kirdes.

III kaitsekategooria taimeliike esineb piirkonnas neli:  Madal unilook (Sisymbrium supinum) ~1,3 km kaugusel põhjas;  Aas karukell (Pulsatilla pratensis) ~2,7 km kaugusel läänes;  Vööthuul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ~3 ja 3,3 km kaugusel põhjas;  Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) ~3 ja 3,3 km kaugusel põhjas.

III kaitsekategooria seeneliike esineb piirkonnas üks:  Hall hundiseenik (Boletopsis grisea) ~2,7 km kaugusel loodes.

Lähimad üksikobjektid asuvad kahe kuni kolme kilomeetri kaugusel. Lähim kaitstav üksikobjekt, Ruu hobukastan asub ~3,6 km kaugusel läänes. Kaitsealused rändrahnud ~4 km raadiuses on järgmised: Kangrukivi ~2,4 km ja Tepi rändrahn ~2,5 km kaugusel lõunas ning Jaanukse kivi ~3,5 km kaugusel kirdes.

Lähimad allikad asuvad ~2,1 ja 3 km kaugusel. Kolme kilomeetri raadiuses asub kolm oja ja kolm kraavi: kagus asub ~0,7 km kaugusel Rummu peakraav pikkusega ~2,4 km, lõunas ~0,8 km kaugusel asub Kodasoo oja pikkusega ~7,1 km ja Kodasoo kraav pikkusega ~4,0 km, idas asub ~1,9 km kaugusel Valkla oja pikkusega ~12,5 km, Kaberla oja asub ~2,2 km kaugusel läänes pikkusega ~18,0 km ja Kiiu peakraav asub ~2,4 km kaugusel idas pikkusega ~5,8 km.

Ühe km kaugusel turbatootmisalast loodes asub kaks seirejaama ja neli mõõtekohta:  ~0,4 kuni 0,9 km kaugusel asub Haavakannu seirejaam, Haavakannu 2 ja Haavakannu 6 mõõtekoht, kus seiratakse vastavalt ohustatud taimekooslusi ja päevaliblikate kooslusi;  ~0,92 km kaugusel asub Aavakannu ja Haavakannu seirejaamad ning Haavakannu mõõtekohad 2 kuni 10, kus seiratakse nii ohustatud soontaime- ja samblaliike kui ka päevaliblikate kooslusi.

Eelpool loetletud looduskaitselised objektid ja alad on toodud joonisel 4.3 (v.a. I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad). Vastavalt looduskaitseseaduse / 8 / § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. 10.02.2015 12/0957 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 Mõõtkava 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000 1 : 20 000

Kuupäev Töö nr Joonise nr 4.3

A K

$ , 5

r 3 K $

$ G " $ ,

)

, ,

, , r

K $ r

4 K $

$ 4

5 $ " tk

$ A $

$ Tamma

)

$ 3 , saet ,

) 0

r 1

r , $

K 7

K G

4 6

r Männituka 3 2

" 1

K $

1 6

6 ,

tk el (Ojaäärse) Pihlaka

K ,

$ )

$ G

" A $ , $ A

A "

$ 1

" $

tk r

puurk 6 Kurblu saar $ )

Kruusimäe

r ) $

K $

! (Rünka) 4

" ! r

r Saare

$ K G $ K

4 4 23 24 )

2 r 4K $

K $

" $ $

r ,

47 k

p r "

K u i

1 i

Kuusiku 4 ,

) K 73

, $ 22

$ $ (Liivapõllu) , " 28 puurk

, " K

5 , 27

Laane

7 $ 6

) (Rahula)

tk 5

3 1

Tõnikse

, " $ 72 ,

r K 6 puurk $ , 26 #

(Väljajüri) r 70

4 71 )

1 ,

" r

K ,

1 , ) ## Martin Kaljuste Martin Kaljuste Erki Niitlaan

$ 20 " $ $ $

" $ Pruuli

, Oja

25 $ r

3 , objektide plaan gar

$ " $ Kangru

, ) , A

Seedrikalda

3 ,

r Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Looduskaitseliste Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Kraavi abs kõrgus

Vooluveekogu Ribastruktuuri konflikt

Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik

Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik K Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Hoiuala Kaitseala Natura 2000 loodusala Vääriselupaik (VEP) Vääriselupaiga tunnustega ala Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik Rõhevõrgustik III kaitsekatogooria taime kasvukoht Üksikobjekti kaitsetsoon Täpsustamate kaitstav liik Hooldatav sihtkaitsevöönd Projekteeritavad alad Seireala Meri Mere kaldapiiranguvöönd Järv Järve kaldapiiranguvöönd Vooluveekogu kaldapiiranguvöönd Allika kaldapiiranguvöönd Poollooduslikud kooslused Sood Niidud ELF`i inventuuri alad III kaitsekatogooria seene või sambliku kasvukoht Üksikobjekt Pais Allikas Veelase Seirejaam Pärandkultuuri objekt Puurkaev Liigi alamkirjed "Eesti ürglooduse raamatu" objektid Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Mäeeraldise piir Lõhejõed Pärandkultuuri objekt

Väljaveotee 4

6 2 1 $

$ 1

4 " "

" r ,

K $

4 $

K $

) Matsuaugu 5 $ Koka " Hinnomiku $

) " $

Paali-Jaani tk $

kpl

Kr $

6 $

kr iu p

i K Koostas Joonestas Kinnitas

$ $ , el $

, ) el $ S

Ukumäe (

⊥

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ )

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ # ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ r ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ n ‘ K ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ $ 4

T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 M ä e p a T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 35,5 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8

$ Pihlaka tk $ $

$ " $

r % tnk

Allika K

r K 4

K r 4 K $

4 69 $ Vilve

Nõmmiku

$ r

A park

)

K S $

kaal

, $

A 68 69 , 6

G " r $

Seera r K

$ )

4 & K

r $ A $

gar S

K Alandi 8 r

K G

6 A

A Kuusiku

Ees-Kaasiku

5 Härma $ 0 $ 1 1 tk 1

$ Jossi el

" $

kpl r

r K

G K )

6 tnk

Männituka

$ K

5 8 0 + el

1 $

tk r 1

1 K '

(Kaasiku) r $

$ 0 "

K 1

5 A 1 Taga-Kaasiku

r Lääne K sjsk 4 Oja Peetri

$ Lepiku $ sport

5 5 3 r 0

Teinbergi 1 tk

K " K i u

Altmetsa 6 0 liiv

$ $ 1

Ekholmi

r 1

r 6 Oblika

5 ! $

A A $ 0 tk $ A (Kingu) !

1 liiv Laurisöödi

1 r

K 1 $

$ K

Adleri r

5 Vaga

Liivamäe Kaarli-Tuuleveski 3

1 Käru r K 6 1

(Veere) liiv

r r K $ 4

K $

Riina K 6 3 $

r 0

r 1 $

r 6 K K 3

1 6

(Koplimäe)

Tooma K

4 K

3 4

Salmistu

1 5

K 6 67 K

Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud KKm Info- ja Tehnokeskuse EELIS (Eesti Looduse Infosüsteemi) andmeid 8 2. Kasutatud tarkvara: MapInfo 8.0 (litsents: MIPWES0800500041) 3. Kaardi alasse jäävad II kategooria liikide elupaigad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabevahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373)

7 A

liiv $

$ r K 5 Tel. 6681013, Faks 6681018

(

Suurekivi

j o

u r u u K $

r K

3 Männiku tee 104, 11216 Tallinn $ OÜ Inseneribüroo STEIGER

liiv

⊥ (Adula)

K ü l m a i k

Vana-Adula AS Tootsi Turvas $ tk Jaani tk 46 (Jaanukse) liiv

64 *

⊥ Kooli 63 62 45 ehit

tk *

r 4 r K 4

6 6 61

2 liiv Mäe 1 tk tk 1

liiv

$ r

A 4K Kodasoo turbatootmisala

k $

$ p r u 3K

i 44

⊥ r

K $ 5

$ r

⊥

$ K

K " $

4Kr $ 4 19 (Paju) pl Arumäe

A 1

A $ Harju maakond, Jõelähtme vald

r 42

K 4

18 16

4 K

59 4 17 $

41 "

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

$ r

K k 3 3

$ Nõmme $

38 39 tk

Trolli

$ " $

$ (Kukkoja)

K $ 4 $ 37 36

r (Madala)

" 14

$ 5K $ (Tuleviku) " $

$ $

$ 58

" "

$ " $ "

Raja " Sõrenõmme

35 Tõnise

Jõe

) 13 a

)

ja o 11 o a k

a $

l hi a o

(T k

tk a j l 55 o 49

i a $ $ (Saare) l lk a h 10 Silla 56

V $ Esklimäe o

T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9 K 2

4 ( $ T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9 34 Soo T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9 $ Kuuseaia T9 T9 T9 T9 T9 T9 7 T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9

T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9 $ T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9 50

ehit

a $ j

Lepiku o ant

a Välja

$ l

l Kõrgemäe

A 6 6

6 $ a (Väljaotsa) 53 999 $

999 V

999

33 999 r

Sauri 999

999

r 999 4

1 n

Nõlvaku

7 " r

n K

K 4 r

6 k

4 3 5

Koplimetsa $ 8

Kasesilla

(Eriku) 32 4

puurk $

Villemi

VALKLA TEE +

Rünka $

K 6

$ 3 $ $

Hansunurme KKK

KKK K

KKK $

KKK 4

KKK KKK KKK

(Kõrtsi)

' r

(Tohilaka) (Kukemäe)

Koolinurga

Vana-Tohilaka

K $

Mustikmetsa 6 r

r 6

LE K r

2 K 4

K 6

r K 4

Suurevälja

r r

K r K

4 K 4 Vädajõe

(Aruniidu)

Poolvahe

5Kr (Audla)

Oru

48 12

2 2 6 1

tk (Koplimäe)

1 tk

Nurga Männiku

tk r

4 r K 6

Tammiku

r K 4 Sillaotsa

Aru tk

) r a

K Kr

o 4

(Rünka)

G "

A k

r K a 4 l Teedu tk Kurelinna

i h Sepasauna

T K

( 4 4Kr

tk 3Kr a

j o

51 a

4 a

A r

K r

5 K 5 2 5 "

tk 3

1 Väike-Rannametsa 1 Väo Haaviku Jõesuu

Lanni

r 6

K 2

1 V a l k 1 2

Loopere Andrekse

" 9 9 9 "

9 9 9 9 9 9

9 9 9 9 9 9 ,

9 9 9 9 9 9

⊥

R R R R R R R K R R R R R R R

R R R R R R R 5 R R R R R R R R R R R R R R R R R R R R R $ R R R R R R R park

A kpl

Kalda Suurekivi 0

Jõeääre

(Soomelaskme)

1 1

1 5

tk 1

Pärtli "

$ "

laululava

r (Kasesalu)

/ K

4 Vahtra

KKK A

KKKK

KKK

KKK4

KKK KKK

KKK

park tvh

n ‘ 4

Kivimäe

a l

a V 2 2 $

Allika

1 n

⊥ 1 ,

Lumiste

tk r G 49 50 1

⊥ k

) u

puurk 4K

9 m

Suigu a

a j A

j + m

4Kr o u (Vesiveski)

o 1

44 1 R

a Halisvälja

2 a K

1 " 4 Hinneri

l 1 k 8 ,

a l

Lennuki

2 i

a 1

r "

5 " V (Kaheristi)

K 6

1 "

( , (Turba) " " "

(Kadapiku)

" "

" " K

" 10 6 " " r

K "

" 4

k 1 r

" u 3 + (Raadiku) (Taaveti) " Otsa

, m

" " E n E EE

r ,

K tk

3 " A

(Uustalu)

5 Kr (Tiitsu)

A 44 2

r , " 1

A tk

4 K

r 4

)))))))

))))))) Raudi

))))))) 6A vvvv))))))) K

vvvv

vvvv aaaavvvv

aaaavvvv 3 9

aaaa

E aaaa aaaa E EE aaaaaaaa rrrrrarraaaaaaa rrrrrraraaa rrrrrrr , aaaa

rrrrrrr kkkkrrrrrraraaa r Kullamäe rrrrrrr kkkk 4K 2 aaaakkkk kkkk aaaa Paukse aaaakkkk

aaaa eeeeaaaa r eeee " Olde aaaa eeee eeee 0 ppppeeee ppppeeee

p ppp K 6 uuuu p ppp " uuuu

uuuu 5 uuuu uuuu

uuuu

2 uuuu

mmm , mmm

mmm

mmm 1 mmm

mmm

" mmm

mmm

mmm 1 mmm Pulga uuuummm " uuuummm uuuu uuuu uuuu uuuu

RRRuuuu

RRR

RRR " ((((((R(RR , ((((((R(RR (( ((((R(RR

(( ((((R(RR

(( (((((

(( ((((( 1 4444 6 4444 3

A 4 444 6 4 444 vvvv vvvv Järve

vvvv (Härma) vvvv "

vvvv 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 2 aaaavvvv Lepiku 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 aaaavvvv ( 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 aaaa 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 aaaa

36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 aaaa aaaa 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 aaaa

Rägapaju 1 aaaa 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 aaaaaaaa rrrrrrr

aaaa ⊥ rrrrrrr Uuetoa rrrrrraraaa aaaa Kivistiku

1 rrrrrraraaa rrrrrrr G KKKKrrrrrrr KKKKrrrrrrr KKKK KKKK 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 ( KKKK 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 KKKK 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 KKKK 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 1 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5

r 12

3 3 3 3 3 3

A 3 3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3

3 8

3 3 3 3 3 3

3 3 3 3 3 3 3

v v v v v v v

v v v v v v

v v v v v v v

v v v v v v

, v

v v v v v v v

v v v v v v ehit v

a a a a a a

0 tk

a a a a a a

1 a a a a a a a

a a a a a a a ehit

a a a a a a a

a a a a a a

1 a a a a a a

⊥ a

a a a a a a

a Romi

a a a a a a a

r r r r r r

a a a a a a a

r r r r r r r

a a a a a a a "

r r r r r r

r a a a a a a a

r r r r r r r

K K K K K K

K K K K K K K

r "

K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K K

4 ⊥

+ $ " ) "

Lamme

Õunapuu +

(Loksto)

Otsa

" r

Paju r "

$ 4K 4 K

) "

5 $

(Ooba) ,

$ r KIVISILLA K ,

+ 5 7 "

$ tk "

)

Vahtramäe

37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0

K r K r K r K r K r K r K r

a a v a a a a v a v a a a a v a v v a a

K r K r K r K r K r K r K r 2

2 2

a a v a a a a v a v a a a a v a v v a a

v Tänava K r K r K r K r K r K r K r 2

2 2

KIVISILLA a a v a a a a v a v a a a a v a v v a a v , K r K r K r K K r r K r K r 2

2 2

a a v a a v a a a a a v a v v a a v a a v 2

2 2

K r K r K r K r K r K r K ( r a a v a a a a v a v a a a a v a v v a a v K r K r K r K r K r K r K r 2

2 2

2 $ a a v a a a a v a v a a a a v a v v a a v K r K r K r K r K r K r K r 2

2 2

2 a a v a a a a v a v a a a a v a v v a a v 2

2 2

$ $

, r

6 6 Haapse

Noa

43 "

(Jäätmaa)

$ (

$ K

3 K

R u m "

Jussi

tk Aia ,

, 3 " 2 $

Liivaku $

Rummu järv

r K " 3 , ⊥ $

Uuetoa

saet

(Keskküla) tvh (Vanatoa) 5

(Tõnu) , biotk Jäetma tk ,

Pauli

Lehtmetsa

4 r r

2 K 5

‘

$ (Rummu maja) 5

K 2 5

(Mäe) ‘ ,

Väljaku ,

‘ "

11 ) ‘

' Sepa $

7 "

, Rummu raba a

$ j (Roosi)

r o K

Uus-Mauno , 6 o

Veski

, o

+ ,

K $

4 Loovälja

" Västriku

)

⊥ r

" 46 K

1 ,

, $

Pearna

$ 2 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1

Kraav 1

Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Vahtramäe Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1

Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 Kraav 1 " Murru

999

999 Saunja , 999 "

999 KKK

KKK

KKK ( 42 Naeri KKK

KKK 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 26 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 KKK 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5

KKK 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 " 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 37,5 r

K $

3 ,

Päärna "

tk , $ ,

4K "

r $ ,

" Haavakännu

Tagametsa "

$ , $

r "

r $ Valeri

K "

(Pähklimäe)

K 5 ( r 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5

10 , 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5

38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5

4 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5

38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 38,5 K

" "

$ 6

$ K Pärnamäe 2 6

tk ,

paas

, " " , $ $

$ Kuusiku

$ ,

$ Sirkase

Angametsa $ " ' , 45 " + " ,

(Põhjakivi)

" ,

" T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9

T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9

T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9 Teemeistri r

T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9 r "

Vana-Välja T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9

, T9 T9 T9 T9 T9 T9 T9

K K $

5 4

, Lepiku ,

+ Koplimäe $ Räägu $ tk

Sassi $

" ' Kerilane LE $ $ ,

, ,

41 $ r

" K Puupapi

1 (Merimetsa)

' $

4 $ $ tk " 1 r

$ ,

K $ 6

Jõe $ # # $

H a v k n u

$ 25

r "

$ r 1 Veskirehe 4

$ , K $

4 (Mikumärdi) "

, $ ( , Kullakaevu

r $

n 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 k

37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0

37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 o 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 37,0 1 o

Rosenvaldi

a " d $

o 1

, K

38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 ( 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0

38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 $ 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 a

38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,0

" , , $ oj

$ $ " "

Lepiku

" !

oo ehit n

2 , $

A $ 2 $

⊥

Vahtra ,

r , Männiku

K oda

Lallu

" 4 Pajusalu Tepi $

" ,

17 "

Kasemetsa $ r K 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5

4 ( 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5

r 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5

36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5

, $ 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 "

" (Uus-Veeru) r

K "

o s a d , o

4 K $ "

A ' n $ $

K $ $

Kivi

2 "

Põllu

Kr r

$ 4 1

Ületee $ K 1 i

$ 4 "

g K o d a s

$ õ

$ Liivapõllu 2 " $ j

0 $

1 $ 6 "

1 2 E $ "

E EE r

K "

8 8 8 Pärna 4 8 8 8

8 8 8 $ 8 8 8 "

8 8 8

8 8 8 l

$ 8 8 8

1 1 1 0 4

r a

8 r

3 K tk '

$ Kalme ' (Kivimäe)

$ $ $

r $

K Aia J

Kopli $ $

40 K

Kõrgemäe

4Kr

KODASOO

" $ $ " Kivila Kivila

" r K

9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 " 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9

9 9 9 9 9 9 9

r 9 9 9 9 9 9 9

" (Poomi)

tk Uuesarapiku

" KKK

KKK

$ KKK

KKK Kodumäe $

KKK KKK $ Veski Tiitsu (Oja)

! $ $

Gudimi

(Ubari)

Hansu-Risti Lubjaahju $

1 $

Uuevälja 1

n park (Sarapiku) Valdna

+ Kopli

r $ $

r # K

$ K K K K K K K K

K K K K K K K K K K K K K K

K K K K K K

3 K K K K K K K r

K $

K K K K K K K

" K K K K K K K 5 ' K

E E EE 4 Innu "

Kangro

Tärda $

‘

' "

Laanekõrve

r r K

3 r $

tk K

K ‘ ‘

" $

23 (Aia) r

' K

$ 3

tk $

39 r

" K

$ $

Vana-Nurme

r Kalda Nurme

K 3 r $ (Patarei)

K + 4

(Kodasoo maja) $

Pajuoja $

$ Tooma $ "

$ $

r " $ tk " $

$ K "

9 9 9 4 tk

9 9 9

9 9 9 9 9 9 r $ 9 9 9 9 9 9

9 9 9

K $

$ 1

$ $

r K

$ " r

3 4 6 2 $ 1 " r 1 $

K "

" 4

3 Laanekõrve 0 6 tk 2

1 1 Ristimäe

(Poolvahe) $ $

$ tk

$ $ n

Tammiku KKK KKK KKK KKK

r Palu

KKK A (Kunilepa)

K $

KKK A 3

$ $ LI

3Kr

Metsoja

K 37 $ $

$ $

tk $

" $

a j a

l o $

$ $

" a

r Neo a tk

$ b $

‘

g a a

j K a b e r l

o K

a $ l

ä r

Tärda

e Väljaotsa

b 2 kpl a $

4 $ $ $

(Kassi)

$ $

$ tk " $

$ (Oru)

Allika $

Sepa

$ n 3 sport

$ $ $

" A

$ $ a j

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ o ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ Sepa-Allika

⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗

⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ ⊗ ⊗⊗ a

" j

o A

$ 4

21 s

a $ $

(Vahivälja)

$ d "

$ 4 o 2 r

2 a K 1 K l 1

3 $ $

$ r Kooli "

2 $

e "

Liiva $

Tõnnike $

r $

K r

r $ tk b K

4 " , K $ a $

4 $ $

' $

K $ Kr

4 " $

a j

Kr 4 o $ tiir

ehit

a $ r

" K r 3 Kaberla

$ b

A a $ r

$ $

Tõnni

$ $

" r

$ K ,

1 , $

4 $ " ,

, "

# ) "

)

$ , $ $ $ ,

$ A (Pihlaka) 3

(Ojamäe) "

, "

Jägala $

35 " A ' ,

, r

$ $ tk K '

$ 4

RAASIKU TEE

ant

$ $

r $ 6

4Kr K 1 n

1 3

$ ,

4Kr

$ 0 $ ,

1 Mäe

a $

A j $

a l

, a 0

$ , 3 , Risti

$ A 1

1 ,

$ $ 3 $ el $ Niina

1 $ $ " , " , $ $ $ $ r , $ $ ,

r r ,

$ 4

K $ K

$ "

$ 3 3

$ $

$ $ $

$ " $ $ $ ,

$ ! #

$ j "

$ $

a l a 19 $

$ r , ä

$ K

$ $

4 34 r

$ $ "

Lepiku

4 $ $ " "

tk $ "

$ $

, $

" $ $ "

$ " $

$ $

" ,

" $ 4Kr $

$ + , " +

R R R R R R

R Silla

R R R R R R

tktk R

$ R R R R R R

R R R R R R

R R R R R R R R R R R R R R R R R R R R R

" Ülejõe " ' $ ,

, 33 18 "

" "

$ $

r $ $ $ $ K K $

4 $ " $ " "

, $

$ Lakessoo

Lepametsa

$ $

" $ $

$ ,

Vahtra $

" $ $ $ "

A $

A A

' "

Saare

$ $ $

$ $

! $

T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 $

T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8 " $ # T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8

T8 T8 T8 T8 T8 T8 T8

$ r r K K 4 4

$ " $

Mõisamäe

' $ $

$ "

a $

" j

Loopere Loopere ⊥

d $ $ $

a 17

$ r l r $

r "

$ $ u K K

$ 5 5

S Kuriste

$ r ⊥

$ $ N

K $ "

$ 5 $ $

$ $ $

$ $

' $

$ $

$ 3

1 $ (Tammiku)

$ $ $

" $

$ $

$ tvh

$ '

$ $ $

$ $

" '

$ $

$ $ $

$ " $

$ $ $

$ $

31 $

$ ehit Kordoni

$ +

$ $ 16 "

$ $ $ $

$ r r

K K $ $

3 3

$ " $ $

$ Räägu

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 20

4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused

4.4.1 Geoloogiline kirjeldus

Aluspõhja ülemise osa moodustavad erineva kihilisusega (peen- kuni paksukihilised) lubjakivid ja dolomiidid paksusega 8 - 10 m. Paleosoiliste settekivimite kompleks on kaetud väga õhukese pinnakattega, mille paksus ulatub (alvaritel) 0,1 m-st kuni (soo keskosas) 7 meetrini. Pinnakatte stratigraafia liigestusest annab ülevaate tabel 4.5.

Tabel 4.5 Pinnakatte stratigraafia / 9 /

Sette Ülemlade, Geoloogiline Litoloogiline Paksus, geneetiline tüüp lade indeks koostis m Soosetted b IV turvas 0 - 5,9

Holotseen sapropeel, peliidikas Järvesetted l IV aleuriit orgaanika 0 - 4,8 sisaldusega Glatsiaalsed saviliiv ja rähk, Niemunase gIIIjr 0,1 - 5,0 setted 3 moreen Biokemo- peene- kuni geensed Lasnamäe O2ls paksukihiline 8 - 10 settekivimid lubjakivi ja dolokivi

Uuritava maardlaga on seotud soo- ja järvesetted. Glatsiaalsed setted levivad kogu vaadeldaval alal, kattes aluspõhja kivimeid. Sapropeel paikneb turbalasundi ja Rummu järve all. Rummu järve põhjas oleva sapropeeli paksus on 4,8 m. Tööstusliku paksusega lasund alates 0,5 meetrist hõlmab turba all 115 ha, millest 41 ha asub järvekaitsetsooni piires ja 8 ha moodustavad maardla lääneosas väikesed eraldi kolletes paiknevad sapropeeli varude alad / 9 /.

4.4.2 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu

Kodasoo turbamaardla tervikuna (arvestades ka järvekaitsetsooni) hõlmab tööstuslasund 349 ha (86 % nullkontuurist). Lasundi tüüpidest valdab rabalasund 145 ha (42 % tööstuslikust pindalast), järgneb madalsoolasund 106 ha (30 % pindalast) ja raba- segalasund 98 ha (28 % pindalast). Alusturvas levib 217 hektaril. Turba kvaliteeti iseloomustamiseks eristatakse Kodasoo turbamaardlal kolme tüüpala: I - raba (R), II - raba-sega (RS) ja III - madalsoo (M) lõikes. Igal tüüpalal on leitud ka eri tooraine kategooriate kvaliteedi keskmised näitajad, sealhulgas eraldi alusturbal, kütte- ja väetisturbal.

Rabalasund, mis kuulub märe alltüüpi, levib maardla keskosas ja koosneb ülemises osas 0,5 - 4,5 m paksusest põhiliselt raba fuskumiturba kihist, mille all paiknevad siirdesoo ja madalsooturbad. Rabaturvas moodustab lasundi kogu paksusest üle poole. Vähelagunenud rabaturba ehk alusturba keskmine paksus on selles lasunditüübis 2,02 m. Kogu lasundi keskmine paksus ulatub 3,8 meetrini. Rabalasundi maksimaalne paksus on 5,9 m, sealhulgas alusturbal 4,5 m. Raba-segalasundis on rabatüüpi turvast, mis moodustab kogu lasundi paksusest kuni pool. Sealhulgas vähelagunenud rabaturvast (alusturvast) on 0,5 - 2,2 meetrini (keskmiselt 0,83 m). Raba-segalasund OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 21

ümbritseb kõikjal rabalasundit, olles ulatuslikum maardla ida- ja lääneosas. Raba- segalasundi keskmine paksus on 2,64 m.

Madalsoolasund paikneb maardla äärealadel ja Rummu järve ümber 0,8 - 4,2 m paksuse põhiliselt puu-, tarna- ja puu-pillirooturbast koosneva kihina. Tööstusliku lasundi keskmine paksus on 1,29 m. Madalsoolasund levib kõikjal maardla perifeersetes osades kuni lõikumiseni mineraalmaaga.

Maardlas domineerib turbaliikidest raba fuskumiturvas, moodustades 33 % kõigist võetud proovidest. Siirdesooturvaste hulgas leidub enam siirdesoo puuturvast (9,8 %), madalsooturvastest-, puu- ja tarnaturvast (vastavalt 6,9 % ja 5,8 %). Maardla keskmised näitajad on arvutatud kaaluliste keskmistena. Turba lagunemisaste varieerub kogu maardlal 5 - 65 %, olles keskmiselt 30 % (alusturbal 11 %, kütte- ja väetusturbal 42 %). Tuhasuse minimaalne, maksimaalne ja keskmine kogu maardlal on vastavalt 1,0 %, 14,6 % ja 4,8 %, sealhulgas alusturbal 2,7 % ja kütte- ning väetusturbal 6,2 %. Looduslik niiskus kogu maardlal on keskmiselt 90,4 %. Tüüpalade lõikes on turba looduslik niiskus järgmine: I - tüüpala (R) - 91,9 %, II - tüüpala (RS) - 89,2 % ja III - tüüpala (M) - 84,8 %. Maardla kännusus on väike, olles keskmiselt 0,26 %. Suurema kännususega kihid on 1 - 1,5 m ja 2 - 2,5 m sügavusel. Kõigi kvaliteedinäitajate järgi sobib turvas raba- ja rabasegalasundi ülemine osa alusturba, vastavate lasundite alumine osa ja madalsoo piirkonna turvas kütte- ja väetusturba tootmiseks / 9 /.

Maavara varu. Vastavalt Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetele on Kodasoo turbatootmisala mäeeraldise piires (112,52 ha) vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru (plokk 2) 222 tuh t ja hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal (plokk 1) 358 tuh t. Turba kaevandatav varu vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokis 2 on 211 tuh t ning hästilagunenud turba plokis 1 vastavalt 147 tuh t. Kaevandamise maksimaalne aastamäär on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 21.12.2010. a välja antud maavara kaevandamise loa HARM - 069 (L.MK.HA-37029) alusel 50 tuh t.

Kaevandamise projekti koostamisel selgus, et maavara kaevandamise loas märgitud 139,95 ha suurune teenindusmaa ja 112,52 ha suurune mäeeraldis erinevad koordinaatide järgi arvutatud pindaladest. Maavara kaevandamise loas märgitud koordinaatide järgi on Kodasoo turbatootmisala teenindusmaa tegelik pindala 139,44 ha ning mäeeraldise tegelik pindala 112,70 ha. Kaevandamise projekti koostamisel arvestati koordinaatide järgi määratud teenindusmaa ja mäeeraldise piiridega. Tulevikus tuleb parandada maavara kaevandamise loas esitatud mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad vastavaks koordinaatide järgi arvutatud pindaladele. Ka aktiivse tarbevaru plokkide 1 ja 2 piirid tuleb viia vastavusse mäeeraldise tegelike piiridega / 4 /.

Kodasoo turbatootmisala maapinna absoluutkõrgused jäävad enne turbatootmise alustamist vahemikku +38,4 kuni +40,2 m. Turbalasundi lamam langeb turbatootmisala keskosast ida ja lõuna suunas, mille absoluutkõrgused varieeruvad +33,5 kuni +37,5 m. Vastavalt maavara kaevandamise loale on turbatootmisalal lubatud turvast toota absoluutkõrgusteni +35,95 kuni +37,68 m. Kaevandamise loa taotluses esitatud lõigetele on märgitud mahatootlus sügavusjoon, mille kohaselt jääb tootmata tuharikas põhjapealne turbakiht. Turbatootmisala põhja jäetakse maavara kaevandamise loa OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 22 kohaselt 0,5 - 1,8 m paksune turbakiht, mis on suurem selle idaosas ning väiksem lääneosas. Kaevandamise projektis arvestati tootmissügavuse määramisel mahatootlus sügavusjoonega, mille kohaselt kavandatava tegevusega märgitud joont sügavuti ei ületata ning maksimaalse varude kasutamise võimalusega isevoolse kuivendamise tingimustes / 4 /.

4.4.3 Hüdrogeoloogiline kirjeldus

Vaadeldaval alal levivad järgmised pinnase- ja põhjaveekihid: soosetete veehorisont (b IV), glatsiaalsete setete veehorisont (gIIIjr3) ja Ordoviitsiumi veekompleks (O). Lisaks eelpool nimetatutele on vett kandvad ka järvelise tekkega peliidikad aleuriidid (l IV), mis levivad turbakihi all, kuid väga väikese paksuse tõttu (0,1 - 0,7 m) ei eraldata neid välja iseseisva veehorisondina. Allpool iseloomustatakse lühidalt eelnimetatud veehorisonte ja -komplekse.

Soosetete veehorisont (b IV) on seotud raba-siirdesoo- ja madalsooturbaga. Veetase on 0,0 - 0,5 m sügavusel maapinnast, taseme kõikumise amplituud ei ületa 0,5 m. Turba filtratsioonikoefitsient on keskmiselt 0,5 m/ööpäevas, veejuhtivus 102 m²/ööp, puuraukudest teostatud katsepumpamisel on saadud erideebiti väärtuseks 0,005 - 0,1 l/s m. Rummu järve kaitsetsooni laiuse arvutamisel määrati taseme-taastavuste katsepumpamisega turba filtratsioonikoefitsient. Katsepumpamised teostati 2 šurfist ja nende tulemusel saadi filtratsioonikoefitsiendiks I šurfis 0,48 m/ööp ja II šurfis 0,44 m/ööp.

Glatsiaalsete setete veehorisont (gIIIjr3) on lokaalselt vettandev, vett sisaldavad liiva- ja kruusarikkamad kihid ja läätsed. Veehorisondi paksus ulatub 0 - 5 meetrini. Veetaseme keskmine sügavus on 2,2 m maapinnast. Filtratsioonikoefitsient on 1,3 - 1,6 m/ööp. Glatsiaalsete setete veehorisont on seotud nii Ordoviitsiumi veekompleksi veega kui ka soosetete veega.

Ordoviitsiumi veekompleks (O) on vaadeldaval alal seotud Kesk- ja Alam- Ordoviitsiumi (O2 - O1) karbonaatsete kivimitega. Veekompleksi paksuseks uuritud territooriumil on 20 - 30 m. Põhjaveed on nõrgalt survelised, piesomeetrilise taseme absoluutkõrgus ulatub 31 - 36 meetrini. Allikad avanevad Valkla oja ja Kaberla jõe orgudes / 9 /.

Veerežiim Kodasoo rabas ja Rummu järves. Kodasoo raba on tekkinud järve soostumise tagajärjel, selle tõestuseks on turba lamamiks 0,1 - 0,7 m paksused järvesetted. Kodasoo raba (põhja-loode-lääne osa) on jõudnud arengufaasi, kus raba on minetanud oma sõltuvuse tekketeguritest ehk sõltuvuse maapinnalähedasest põhjaveest. Raba toitub ainult sademeveest ning kuival ja madalveeperioodil toimib loodusliku kompensatsioonialana.

Rummu järv on kunagise suurema järve järelejäänud osa ning järv on kinnikasvamise arengufaasis. Rummu järve põhjas on ligikaudu 4 m paksune sapropeelikiht, lisaks on lamamiks aleuroliidi ja moreeni kiht. Tekkinud lamam moodustab halvasti vett juhtiva kihi ning seetõttu puudub järvel intensiivne põhjavee sissevool. Järvest võetud veeproovid näitavad, et järvevesi sarnaneb oma keemilise koostise poolest rohkem pinnaveega / 9 / kui põhjavee keemilise koostisega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 23

4.4.4 Hüdrograafilise võrgu kirjeldus ja pinnavee seisund

Kodasoo turbatootmisala territoorium kujutab endast 1996. aastal rajatud eelkuivenduskraavidest mõjutatud rabaala. Kavandataval tegevusel juhitakse kuivendusveed esmalt magistraalkraavi M 1 (keskkonnaregistri kood puudub, joonis 4.5), mis suubub Kodasoo ojja, mis omakorda suubub Kaberla ojja.

Kodasoo oja on Kaberla oja lisajõgi (pikkus ~5 km). Kodasoo oja kuulub Vabariigi Valitsuse 03.01.2006. a korralduse nr 1 „Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu“. Riigi poolt hoitakse Kodasoo oja korras lõigul alguspunktiga Kodasoo - Kaberla mnt truubist 0,85 km (voolu suunas) ja lõpp-punktiga Tallinna - Narva mnt truubist 1,35 km (vastuvoolu). Kodasoo oja vooluhulk on suvisel madalvee perioodil 50 l/s (12.08.2009) enne suubumist Kaberal ojja / 11 / Kodasoo oja vooluhulk suurveeajal (4.01.2015) Kodasoos (Kodasoo-Kaberla maanteesilla truup) oli 457 l/s. Kodasoo ojal paikneb 2009. aasta uuringu kohaselt 6 koprapaisu / 11 /.

Kaberla oja algab Jõelähtme külast 8,5 km idakagu pool ja suubub Kolga lahte. Oja on uuritud 1993. a. Oja pikkus on 18 km ja valgala 36,8 km2. Oja veepinna absoluutkõrgus on lähtel 40,0 m ja suudmes 0 m. Vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6), hapnikusisaldus (5,7 mgO2/l) ja kergesti lagundavate orgaaniliste ainete sisaldus (BHT5 - 1,7 mgO2/l) on madal. Vesi on ojas eutroofne. Juulis on oja temperatuuriks mõõdetud 16,4 °C / 12 /.

Kaberla oja kuulub kogu ulatuses keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ / 13 /. Määrusega kehtestatakse nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt „Looduskaitseseaduse“ § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning muudab veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilist režiimi.

4.5 Kuivendustingimused, kuivendustööd ja veekõrvaldus

Kodasoo turbatootmisalale on rajatud eelkuivendamiseks kogujakraavid, mis on käesoleval ajal osaliselt kinni kasvanud. Veeärastus planeeriti 1995. aastal koostatud kuivenduse projekti / 14 / kohaselt lõunas asuvasse Rummu järve ja edelas asuvasse Kodasoo ojja. Käesoleval ajal on Kodasoo turbatootmisala turba tootmiseks kasutusele võtmiseks koostatud nõuetekohane kaevandamise projekti / 4 /, mille kohaselt on veeärastus planeeritud turbatootmisalalt ainult Kodasoo ojja.

Turbatootmisala kuivendusveed suunatakse esmalt magistraalkraavi M-1, mis suubub Kodasoo ojja ning see omakorda suubub Kaberla ojja, mis kuulub keskkonnaministri 15.06.2004. a määruse nr 73 alusel „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Kevadise tippvooluhulga vähendamiseks eesvoolus on kaevandamise projektis võetud kasutusele erimeetmed, millega pikendatakse kevadise suurvee voolamise perioodi eesvoolu / 4 /.

Kaevandamise projekt hõlmab Kodasoo turbatootmisala teenindusmaa piiri. Magistraalkraavi M-1 laiendamisel koostatakse ehitusprojekt, mis kooskõlastatakse vastavate institutsioonidega. Selleks, et takistada turbatootmisalalt koguneva OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 24 kuivendusvee sattumist Rummu järve, likvideeritakse täitmisega magistraalkraav M-2. Magistraalkraav M-1 täidetakse teenindusmaa piirist kuni Rummu järveni (joonis 4.5) / 4 /. Kraavide hetkeolukorda on selgitatud peatükis 6.2.

Ettevalmistustööd. Eelkuivenduseks rajatud olemasolevad kogujakraavid ei ühti mäeeraldise tegeliku piiriga, seetõttu tuleb nende asukohta kuivendusvõrgustiku väljaehitamisel korrigeerida. Ettevalmistustöödel märgitakse mäeeraldise piiridele kogujakraavide teljed ning rajatakse esmased kuivenduskraavid, mida kaevatakse 2 - 3 korda sügavamaks enne kui saavutatakse kraavide projektkõrgused. Kraavidest väljatud materjaliga on võimalik täita olemasolevad kogujakraavid. Pärast esmaste kogujakraavide rajamist märgitakse maha settebasseinide asukohad. Seejärel toimub esmaste väljakukraavide ehitamine esialgu 40 m vahekaugusega ning settebasseinide väljaehitamine. Kuivendusvõrgu väljaehitamisele järgneb väljaveotee rajamine ning ümberpööramiskohtade ja hooldusplatside ehitamine. Samaaegselt on võimalik väljakutelt eemaldatud sugekihti kasutada ehitatava tee või aunade aluste täitmiseks. Seejärel rajatakse drenaaž ning väljakukraavide otstesse ülesõidukohad / 4 /. Ettevalmistustööde läbiviimiseks kulub ~3 - 5 aastat.

Koguja- ja kuivenduskraavid. Külmunud pinnase parema kandevõime tõttu alustatakse kogujakraavide eelkuivenduskraavide kaevamist talvisel perioodil. Tööd viiakse läbi profiilkopaga ekskavaatoriga. Vajaduse korral on võimalik parema kandevõime saavutamiseks kasutada alusmatte. Väljakukraavide rajamisega jätkatakse pärast eelkuivenduseks rajatud kogujakraavide kaevamist, siis kui kogujakraavid on saavutanud piisava sügavuse üleliigse vee ärajuhtimiseks. Projekteeritud väljakukraavide vaheline kaugus on 21 m. Kuivendusvõrgu märjematel aladel ja lauka kohtades on samuti ohutum väljakukraave rajada talvel ning kasutada alusmatte. Koguneva vee äravoolu tagamiseks toimub kraavide rajamine kui ka sügavamaks kaevamine vastuvoolu. Projekteeritud koguja- ja kuivenduskraavid hõlmavad ainult turbapinnast, seega ei süvendata kavandatava tegevusega mineraalpinnaseni / 4 /.

Settetiigid ja basseinid. Enne tootmiseperioodi algust toimub settetiikide maha- märkimine ja väljaehitamine, et vähendada eesvoolu juhitavas vees heljumi sisaldust. Basseinide ja settetiikide väljaehitamisega alustatakse pärast kogujakraavide esmast stabiliseerumist. Settetiikide S-1 ja S-2 kõrvale ehitatakse kogu settetiigi laiuses nõrutusala. Settetiikide S-3 ja S-4 puhul on nõrutusala pikkus 37 m. Nõrutatud turbaheljum kasutatakse ära toodangus. Kraavide K-1 ja K-2 ristumiskohta (joonis 4.5, pikett 15+12) rajatakse toruregulaator TR/3, millega saab reguleerida väljavoolu settetiikide S-1 ja S-2 või S-3 ja S-4 kaudu. Sulgedes antud punktis väljavool kraavist K-1 kraavi K-2, koguneb settebasseinidesse S-3 ja S-4 vett ainult 26 ha suuruselt alalt. Seega vajavad peamiselt puhastamist settebasseinid S-1 ja S-2. Basseinide ja settetiikide rajamine toimub sarnaselt kraavide rajamisega mitmes ehitusjärgus / 4 /. Settetiikide ja basseinide asukohad on toodud joonisel 4.5.

Tuletõrjevee tiigid. Vastavalt kaevandamise ja kaeveõõne teisese kastutamise ohutus- nõuetele / 15 / peab tuletõrje veevõtukohtades olema iga hektari tootmispinna kohta kustutusvee varu vähemalt 5 m3. Kaevandamise projektis on kasutatud erilahendusena kevadise suurvee kogumist, millest tulenevalt on võimalik säilitada kustutusvett vajaminevas mahus basseinides S-3, S-4 ja S-5. Lisaks on turbatootmisala põhjaossa, parema juurdepääsu tagamiseks projekteeritud tuletõrjevee tiik T-1 (joonis 4.5), mis varustatakse veevõtu platvormiga / 4 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 25

Kevadise suurvee kogumiseks on turbatootmisalale projekteeritud basseinid/veemahutid S-3, S-4 ja S-5 (tabel 4.6 ja joonis 4.5). Basseinide ülesanne on koguda kevadist suurvett ja seda kevad-suvisel perioodil juhtida eesvoolu maksimaalselt pika ajaperioodi jooksul / 4 /.

Tabel 4.6 Suurvee mahutamiseks rajatavad basseinid / 4 /

Bassein/vee Pikkus, Laius, Pindala, Sügavus, Suurveeperioodil kogutava vee mahuti m m m2 m maht, m3 S-3 770 20 15 260 1,50 21 158 S-4 150 20 2 860 1,65 4 311 S-5 1 155 26 29 848 1,44 40 586 Kokku 2 075 - 47 968 - 66 054

Basseinidesse S-3 ja S-4 juhitakse kevadine suurvesi kraavi K-2 kaudu. Kuna basseini sügavus on sama, mis kraavil K-2 on turba väljakute üleujutamise vältimiseks projekteeritud toruregulaatorid TR/1 ja TR/2. Vee basseinidesse S-3 ja S-4 pumpamiseks kasutatakse mobiilset pumplat I ning vee kogumiseks basseinidesse suletakse regulaator TR/1 täielikult. Basseinide tühjenemisel avatakse toruregulaator TR/1, mis võimaldab vee juhtimist läbi settebasseinide turbatootmisalalt magistraalkraavi M-1. Vee juhtimiseks basseini S-5 kasutatakse mobiilset pumplat II. Kuna basseini S-5 kasutatakse ainult kevadise suurvee kogumiseks, tuleb rajada ka toruregulaator TR/4. Suurvee perioodil on oht, et suurvesi ujutab turbatootmisala väljakud üle. Selle vältimiseks säilitatakse kraav K-1, mis juhib vajadusel üleliigse vee läbi settebasseinide S-1 ja S-2 magistraalkraavi M-1. Lisaks on vee voolu reguleerimiseks projekteeritud kraavile K-1 (joonis 4.5, pikett 1+56) toruregulaator TR/5 / 4 /.

Kasutades toruregulaatoreid läbimõõduga 200 mm on võimalik tagada vooluhulkade vahemik 0 - 630 l/s ja läbimõõduga 400 mm vahemik 0 - 2 860 l/s. Võttes aluseks mahutatava veekoguse 66 054 m3 ja tühjenemis- perioodi 2 kuud, on vajalik tagada vee vooluhulk 12,7 l/s. Toruregulaatorina on võimalik kasutada pöördklapp regulaatorit (joonis 4.4), mille reguleerimine toimub puitpurdel asuva kraaniga. Toruregulaatori väljalaske ava suuruse muutmisel on võimalik basseinide tühjenemis- perioodi vajadusel pikendada või lühendada / 4 /.

Joonis 4.4 Pöördklappregulaatori põhimõtteline skeem / 16 / 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 0 5 0 5

2 3 3 4 4 7 7 7 7 7

5 5 5 5 5 Meeraldise piir

6 593 000 Meeraldise teenindusmaa piir

K - 1 Tuletõrjevee tiik Veevoolu suund ja kogujakraavi nimetus 4 M 1:1000 Kogujakraav

Vljakukraav

Rajatav vljaveotee

4 3 T - 1 8 5 1 ,0

N 1

r ,5 Lamami samakõrgusjoon, m n

Jõhvika

e Anija metskond 135 e 3 x 3 m puit või betoon- 35201:001:0188 t Pauluse Olemasolev kraav

o platvorm 35201:001:0645

e 35201:001:0239

v Rajatav piirdekraav

a j

l L Kaasiku - 1 Anija metskond 23 P Likvideeritav kraaviosa 35201:001:0577V Rommeli 35201:001:0990 35201:001:0242 Metsa-Kullakaevu 3 5,5 Turba tootlussgavuse samakırgusjoon, m 35201:001:0272

P 3 l 5 j Jrve a , - 5

Katastriksuse nimi, piir ja tunnus v Kuusiku 1

e 35201:003:0730

3 o Koplime 6 592 500 35201:001:0578 7

t .

e 9 35201:001:0003 3 e 7

. 8 Projekteeritud aunatusala n

Paju 1 - 1 35201:001:0126 T I 0 , 6 3 Tootmisvlja nimetus, tootmisala brutopind, ha T/6 nr 2 69,42 eotee - 1 Vljav Muraka P 3

35201:001:0155 3 5 , 3 5 3 , 5 7 6 7 3 3 , 0 . 7 ,5 Olemasolev truup ja nr 35 Turbatootmisala T/2 7.8 3 35201:001:0210

5 , 6 3 Phklimetsa I Keika T/3 Rajatav truup ja nr 35201:001:0265 0 , 35201:001:0523 6 69,42 3 3 3 7 6 ,5 ,5 3 6 , 0 7 37. Truupregulaator ja nr ,5 36 7,0 TR/3

3 3 7

. 3

8 1

- 9

r 5

Tammiku P Mobiilse pumbajaama asukoht ,

n 5

3 36 35201:001:0560 e ,5 3 5 3 ,

e 7 5 t

, 0 0

5 , , Puitvarja asukoht o P/1

7 5 e

6 592 000 3 3 v

a 6 j 37. K - 1

l TR/3

K - 1 P/1 36,0 21 22 5 V 0 9 Proovivõtu koht ja nr K - 2 ,0 19 2 1 14+62 17 18 36 + T/3 16 37,5 2 13 14 15+12 2 11 12 1 3 9 10 2 5 + Pumpla I 8 8

37.5 ,0 K TR/2 37

- 1 Anija metskond 23 Puitvari kogujakraavis 37.5 1 4 5 , ,0 35201:001:0990 4 36 vee kogumiseks 3 3 7 7 ,5 0 35, kahes osas ,5 5

2 3 3

6 M 1 : 50

- ,0 3 T/4

1 + 13 P/2

K 2 A - A' 1 2

1 7 0 6 , 1 Aunatusala ja basseini 4 6 Puitvari 37. 3 + 3 vaheline turbatamm 10 m 1 Pumpla II 3 5 ,5

Lubjapõllu 0 1 2 ,

3 3 1 Purre 35201:001:0067 7

6 5 3

,0 5

. -

Kogujakraavi ja basseini .

- vaheline turbatamm 14 m

II i

S e

2 s

43,28 0 s

6 591 500 4 7.3 1 3 a 1

1 b 36,0 0 : : , 1 5

v 1

1 a

7.3

3 t

Anija metskond 137 j

K a

0 r

35201:001:0639 ,

s 0 9

3 3

, k 5

6 ,

3 3 e

2 1

, i

5 Naeri - Rummu jrv

Turbatootmisala m

6 a 35201:001:0648 t

5 35201:001:0210

u 0,40

a 2

5 7.2 m 3 ,

5 5

, e

0 4

, ,0

6 e 3 3

5 v

3 R

4 r

2 u

- m

S m

K 7 1 ,0 36 u Mrkused: ,5 Hiiekoja 5 p 3 k 35201:001:0146 Jrve r 1. Plaani koostamisel on kasutatud: 35201:003:0730 1 34 0 3 T/5 K - 34,0 ,5 35, 4,5 -Põhikaardi leht nr 63 971; M - 1 1 37.1 4 5 6 0 6 5 233,5 3 34,5 7 0 + 8 -Harju rajooni Kodasoo (Rummu) turbamaardlate detailuuringu aruanne 35, 1 + ssein S - 5 5 1 iseks rajatav ba 0 S - 1 Suurvee mahutam V.Salo, jt.,1987 (EGF 5244); + Anija metskond 131 TR/1 3 S - 2 2 -Maa-ameti poolt vljastatud digitaalseid katastripiire; 35201:003:0557 1 -Tarkavara Bentley PowerCivil V8i (litsents:70000661800020). - TR/4 3 x 3 m puit või betoon- 6 591 000 2. Koordinaadid L-EST-97 ssteemis, kırgused Balti ssteemis. M platvorm tuletõrje vee kogumiseks Kanali Naeri 35201:003:0125 35201:003:1280 T/2 Kivime koda 35201:001:0557 1

- Kivime Anija metskond 23 M 35201:001:0556 35201:001:0990 Veeseire punkti koordinaadid Kivime mets Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis 4.5 35201:001:0554 T/1 Nr X Y Kodasoo turbatootmisala Mõõtkava 1 6 591 097,32 572 842,88 Eelkuivendusplaan Harju maakond, Kuusalu vald 1:5000

O Inseneribroo STEIGER Koostas Mikk Sarv Kuupev 28.03.2014

Mnniku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis Kaido Põrk Tel. 668 1011, Faks 668 1018 T nr 14/1244 Kinnitas Meelis Peetris OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 27

4.6 Peatüki kokkuvõte

Arendajal on Kodasoo turbatootmisalal turba kaevandamiseks kehtiv maavara kaevandamise luba. Vältimaks Rummu järve veetaseme langust määrati geoloogilise uuringu käigus arvutuslikult (välikatsetel saadud filtratsioonikoefitsienti kasutades) ümber järve 200 m laiune kaitsetsoon, millega arvestati maavara kaevandamise loa välja andmisel. Vee erikasutuse loa taotluses on märgitud Kodasoo turbatootmisalal eesvooluks Kodasoo oja ning ärajuhitava kuivendusvee koguseks 321 tuh m3/aastas. Kodasoo turbatootmisalale on rajatud eelkuivendamiseks kogujakraavid, mis on käesoleval ajal osaliselt kinni kasvanud. Veeärastus planeeriti esmalt 1995. aastal koostatud kuivenduse projekti kohaselt lõunas asuvasse Rummu järve ja edelas asuvasse Kodasoo ojja. Käesoleval ajal on Kodasoo turbatootmisala turba tootmiseks kasutusele võtmiseks koostatud kaevandamise projekti, mille kohaselt juhitakse turbatootmisala kuivendusveed magistraalkraav M-1 kaudu Kodasoo ojja. Kodasoo oja suubub omakorda Kaberla ojja, mis kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“, milles tulenevalt on kaevandamise projektis võetud kasutusele erimeetmed kevadise suurvee äravoolamisperioodi pikendamiseks. Turbatootmisalale on projekteeritud suurvee kogumiseks veemahutid ning ärajuhitava vee reguleerimiseks toruregulaatorid.

Kommunikatsioonidest tingitud piirangud Kodasoo turbatootmisala teenindusmaal ja mäeeraldisel puuduvad. Lähim elumaja asub Naeri kinnistul, mis jääb turbatootmisalast ~330 m kaugusele kagu suunda. Kodasoo turbatootmisalast ~50 m kaugusele kirdesse jääb Pauluse kinnistu detailplaneeringuala ja ~260 m kaugusele põhja Kadaka kinnistu detailplaneeringuala. Turbatootmisalast ~ 700 m kaugusel põhjas kulgeb Jõelähtme- Kemba kõrvalmaantee. Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteega on turbatootmisala ühenduses, selle loode nurgas kulgeva pinnasteega, mis on planeeritud turbatootmisala väljaveotee asukohaks. Teisele poole Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteed, ~700 m kaugusele jääb Valkla lubjakivikarjäär.

Mäeeraldis asub rohevõrgustiku tugialal T9, hõivates sellest ~14,6 %. Mäeeraldise piires ei ole teada looduskaitsealuseid objekte, kaitsealuseid taimi ega loomi. Mäeeraldise põhjaosa läbib pärandkultuuri objekt Haavakannu-Rummu talitee, mis ei ole kantud looduskaitse, muinsuskaitse ega kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Rummu järv on II kaitsekategooria loomaliikide veelendlase ja põhja-nahkhiire toitumispaigaks, mis jääb turbatootmisalast ~220 m kaugusele lääne suunda. Kaberla hoiuala ja Kaberla loodusala jäävad ~600 m kaugusele loodesse.

Kodasoo turbatootmisala maapinna absoluutkõrgused jäävad enne turbatootmise alustamist vahemikku +38,4 kuni +40,2 m. Turbalasundi lamami absoluutkõrgused varieeruvad +33,5 kuni +37,5 m. Vastavalt maavara kaevandamise loale on turbatootmisalal lubatud turvast toota absoluutkõrgusteni +35,95 kuni +37,68 m. Kaevandamise loa taotluses esitatud lõigetele on märgitud mahatootlus sügavusjoon, mille kohaselt jääb tootmata tuharikas põhjapealne turbakiht. Turbatootmisala põhja jäetakse maavara kaevandamise loa kohaselt 0,5 - 1,8 m paksune turbakiht. Kaevandamise projektis arvestati tootmissügavuse määramisel mahatootlus sügavusjoonega, mille kohaselt kavandatava tegevusega märgitud joont sügavuti ei ületata. Absoluutkõrgusteni +35,95 kuni +37,68 m on võimalik kaevandada turvast isevoolse kuivendamise tingimustes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 28

5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

Järgnevas peatükis on kirjeldatud arendaja kavatsusi ja sellega kaasnevaid tegevusi. Kirjeldatud on kasutatavat tehnoloogiat, võimalikke tegevuse alternatiive ja levinumaid korrastamissuundi. Kuigi tegemist on vee erikasutusloa põhise keskkonnamõju hindamisega, kus põhirõhk pööratakse turbatootmisala kuivendamisele ja kuivendusvete ärajuhtimisele, kirjeldatakse ka kaevandamisega seotud tegevusi.

Veeärastus planeeriti esmalt 1995. aastal koostatud kuivenduse projekti kohaselt lõunas asuvasse Rummu järve ja edelas asuvasse Kodasoo ojja. Käesoleval ajal on Kodasoo turbatootmisala turba tootmiseks kasutusele võtmiseks koostatud 2014. aastal nõuetekohane kaevandamise projekti, mille alusel on veeärastus planeeritud turbatootmisalalt ainult Kodasoo ojja.

Kaevandamise projekti eesmärk on tagada maavara optimaalne väljamine ja keskkonna minimaalne mõjutamine, samuti maavara kaevandamiseks tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud kaevandamisviisil kaevandamine. Kaevandamise projekt koostati vastavalt projekteerimise lähteülesandele ning arvestati maksimaalse varude kasutamise võimalusega isevoolse kuivendamise tingimustes.

5.1 Ettevalmistus- ja ehitustööd turbatootmisala väljaarendamisel ning mäetööde arengukava

Kodasoo turbatootmisala mäeeraldise piiri lähistele on juba enne kavandatava tegevuse alustamist rajatud eelkuivenduskraavid, mis on käesolevaks ajaks osaliselt kinni kasvanud ning amortiseerunud. Eelkuivenduseks rajatud kogujakraavide asukohti tuleb korrigeerida, kuna need ei ühti mäeeraldise tegeliku piiriga. Ettevalmistustööde esimeses faasis märgitakse mäeeraldise piiridele kogujakraavide teljed ning rajatakse esmased kuivenduskraavid, mida süvendatakse 2 - 3 korda kuni saavutatakse projektkõrgus. Kraavidest väljatud materjaliga on võimalik täita olemasolevad eelkuivenduskraavid, mis ei ühti projekteeritud kuivendusvõrgustikuga. Ettevalmistustööde käigus on planeeritud ka juurdeehitatava tee telje mahamärkimine ning mäeeraldisel tootmisväljakute rajamiseks ja teenindusmaal tuleohutuse eesmärgil metsa ja võsa raadamine. Sugekiht eemaldatakse 0,2 m paksuse kihina pärast raba pinnase piisavat stabiliseerumist. Edaspidi kasutatakse sugekihti teedealuse pinnase tihendamiseks ja tasandamiseks või aunaaluste maa tasandamiseks / 4 /.

Kuivenduskraavide projekteeritud keskmine sügavus on 1,87 m ning keskmine ristlõikepindala 1,63 m2. Kuivendamise tulemusena jäävad kraavid arvutuslikust sügavusest keskmiselt 18 - 20 % madalamaks. Pärast kuivendusvõrgu lõpliku sügavuse saavutamist ehitatakse üle kuivenduskraavide tootmismasinate ülesõidud. Ülesõitude torustiku ette paigaldatakse puidust prahitõkke rest. Väljakukraavidele rajatakse enne kogujakraavidesse suubumist turbaheljumi setitamiseks süvendid, mis vähendavad kuivendusvees heljumi sisaldust juba enne settebasseinides setitamist / 4 /.

Väljaveotee (joonis 4.5) on jagatud kaheks eraldiseisvaks osaks. Turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piirides ehitatakse väljaveotee nr 2 kruuskillustikust ning teenindusmaalt väljuv tee osa ehk väljaveotee nr 1 raudbetoon plaatidest. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 29

Väljaveotee nr 2 rajamisel paigaldatakse turbamuldele geotekstiil ja geovõrk ning seejärel kruuskillustiku kiht. Teenindusmaalt väljuva tee nr 1 alus rajatakse samal põhimõttel nagu väljaveotee nr 2 alus. Erinevus seisneb tee kattes, milleks kasutatakse raudbetoonplaate. Veokite möödasõidu ja ümberpööramise jaoks on projekteeritud keskmiselt iga 500 m järel ümberpööramisplats / 4 /. Käesoleval ajal kulgeb ~700 m kaugusel põhjas Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee (tee nr 11260), mida ühendab turbatootmisalaga, selle loode nurgast kulgev pinnastee. Pinnasteele on tee rajamiseks välja eraldatud Riigi reservmaa piiriettepaneku ala nr AT0911020033. Turbatootmisala juurdepääsutee rajamiseks alternatiivid puuduvad, kuna nimetatud pinnastee asukoht on kaevandamise projekti / 4 / kohaselt ainus võimalik ligipääs Kodasoo turbatootmisalale. Seetõttu tuleb juurdepääsutee planeerimisel arvestada ettenähtud piiriettepaneku ala koridori kasutamisega.

Settetiigid on projekteeritud kogujakraavide väljavoolule, kahekaupa paralleelselt. Arvestatud on tootmispinna suurust ning tingimust, et ühe settebasseini mõõtmed tagavad keskmiselt 30 - 50 ha suuruselt tootmispinnalt kogunevas kuivendusvees oleva heljumi settimise. Maksimaalne lubatud voolukiirus settetiigis on 0,01 m/s ja viibeaeg on vähemalt üks tund. Settetiikide dimensioneerimisel arvestati kevad-suviste maksimaalsete vooluhulkadega (esinemissagedus 25 % tõenäosusega). Keskmiseks vooluhulgaks arvestati ehitatavale tootmispinnale 200 l /s x km2 kohta. Heljumi väljatõstmine tiigist toimub hüdraulilise ekskavaatoriga. Settetiikide puhastamisel kasutada pikanoolega ekskavaatorit. Settebasseinide S-3 ja S-4 projekteerimisel arvestati, et nende puhastamine toimub vajadusel turbatootmisala kasutusaja jooksul ning selleks rajatakse ajutised ülesõidud kogujakraavidest / 4 /.

Vastavalt Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuetele / 15 / peab iga hektari tootmispinna kohta tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Samuti peab turbakaevandamisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid. Antud ala puhul on seega vajalik 112,7 ha x 5 = 564 m3 vett. Tuletõrjevee tiigi asukoht on näidatud joonisel 4.5. Arvestades, et põhjapoolse tuletõrjetiigiga on võimalik teenindada turbatootmisala mäeeraldisest ~50 % ulatuse, seega tuleb tagada tuletõrje veevaru olemasolu ka turbatootmisala lõunaosas. Lisaks projekteeritud tuletõrjevee tiigile säilitatakse projekti kohaselt vajalik tulekustutusvee varu (1 650 tuh m3 ulatuses) basseinis S-5. Seega on tagatud piisav tuletõrjevee varu, kokku 3 300 m3 / 4 /.

Kogujakraavide ületamine inimesele ilma abivahendeid kasutamata on suure laiuse tõttu vähe tõenäoline. Turbatootmisala on tuleohtlik, seetõttu on üle kogujakraavid projekteeritud ohutusnõuete tagamiseks üleminekukohad ehk purded. Puitpurretele on projekteeritud ka puitvarjad, selleks et võimaldada vee kogumist ja suunamist mobiilsesse pumplasse II (joonis 4.5). Puitpurde põhimõtteline skeem on toodud joonisel 4.5 / 4 /.

Turbatootmisala põhjaküljele mäeeraldise teenindusmaa piirist ~4 m sissepoole on projekteeritud piirdekraav (P1), mille ülesanne on takistada kõrval olevatelt aladelt vee juurdevoolu turbatootmisala mäeeraldisele ja selle teenindusmaale, samuti tulekahju levimist turbatootmisalalt väljapoole. Piirdekraavi rajamisel tuleb järgida, et töödega ei väljuta teenindusmaa piiridest / 4 /. Kuivendustöid ja veekõrvaldust on detailsemalt OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 30 käsitletud peatükis 4.5.

5.2 Turba kaevandamise tehnoloogia: kasutatav tehnika ja tootmisprotsess

Kodasoo turbatootmisalal on planeeritud turba tootmine freesmeetodil, pneumaatiliste kogujatega. Tootmisperiood kestab maikuust kuni septembrini. Turba tootmisel on võimalik pneumaatilise vaakumkogujaga heade ilmastikutingimuste juures kaevandada turvast aastas kuni 400 m3/ha kohta. Tootmise tehnoloogia koosneb turbakihi freesimisest, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba pneumaatilisest kogumisest, kogutud turba aunatamisest, millele järgneb turba transport tarbijani. Turbatootmisala kuivendamise eesmärgil rajatakse mäeeraldisele 21 m vahekaugusega kuivendus- kraavitus / 4 /.

Turba freesimine toimub 10 - 20 mm paksuse turbakihina, mis jäetakse väljakule kuivama. Turbalasundi freesimissügavus sõltub kuivamistingimustest, freesitava kihi kvaliteedist ja toodangu liigist. Freesturba kaevandamine toimub tsüklitena, mille kestvus on olenevalt ilmast keskmiselt 2 - 2,5 päeva. Järgnevalt toimub turba pööramine, mille eesmärk on freesitud turba kuivamise kiirendamine. Praktikas toimub turba pööramine ühe tootmistsükli jooksul 1 - 2 korda / 4 /.

Pärast vajaliku niiskussisalduse saavutamist (üldjuhul ~40 %) toimub freesturba pneumaatiliste kogujatega kogumine. Laoplatsile kogutud turvas aunatatakse, keskmiselt 30 - 50 m laiuste aunadena. Aunatamiseks kasutatakse hüdraulilist ekskavaatorit. Viimases etapis toimub toodangu laadimine veoautode poolhaagistele ning toodangu väljavedu turbatootmisalalt tellijani. Turbatootmisalal kasutatakse turbatoodangu väljaveoks kruuskillustik ja raudbetoon kattega teed. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal on teedel kiirusepiirang 30 km/h. AS Tootsi Turvas on pikaajalise kogemusega turba tootmisele spetsialiseerunud ettevõte, kelle masinaparki kuuluvad eelpool nimetatud töödeks vajaminevad masinad / 4 /.

5.3 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivide võimaluste kirjeldus

Arendajal on Kodasoo turbatootmisalal turba kaevandamiseks kehtiv maavara kaevandamise luba. Maavara kaevandamise loa andmisel arvestati Rummu järve säilimiseks geoloogilise uuringu käigus arvutuslikult (välikatsetel saadud filtratsioonikoefitsienti kasutades) määratud 200 m laiuse kaitsetsooniga. Tegevus on seotud tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas, seega asukoha valikul alternatiivid puuduvad.

Turbatootmisaladel on kuivendamiseks kui ka tootmiseks pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivid kavandatavale tegevusele puuduvad. Võimalik on käsitleda, vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kodasoo turbatootmisala on plaanis välja arendada 2014. aastal koostatud kaevandamise projekti kohaselt. Arendaja kavandatavat tegevust võrreldakse 0-alternatiiviga.

Kavandatav tegevus on Kodasoo turbatootmisala kuivendamine ja kuivendusvete ärajuhtimine eesvoolu. Vee erikasutusloa taotluse põhjal on Kodasoo turbatootmisala OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 31 eesvooluks Kodasoo oja ning ärajuhitava kuivendusvee maksimaalseks koguseks aastas 321 tuh m3. Kaevandamise projekti kohaselt juhitakse turbatootmisala kuivendusveed Kodasoo ojja magistraalkraavi M-1 kaudu. Kodasoo oja suubub omakorda Kaberla ojja, mis kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Seetõttu on turbatootmisalale projekteeritud suurvee äravoolamisperioodi pikendamiseks veemahutid ning toruregulaatorid. Kodasoo turbatootmisalale on varasemalt rajatud eelkuivendamiseks kogujakraavid, mis on käesolevaks ajaks osaliselt kinni kasvanud. Kuivendustöid ja veekõrvaldust on detailselt kirjeldatud peatükkides 4.5 ja 5.1, neist viimases on toodud ka turbatootmisala väljaarendamiseks läbi viidavad ettevalmistus- ning ehitustööd. Turvas hakatakse tootma freesmeetodil, mida on täpsemalt kirjeldatud peatükis 5.2. Kavandatav tegevus sisaldab peatükis 7.1 toodud leevendusmeetmeid.

0-alternatiiv tähendab, et Kodasoo turbatootmisalale uut vee erikasutusluba ei väljastata ning kuivendusvõrgu väljaehitamist ei alustata. Kuivendamata turbatootmisalal ei ole turba kaevandamine freesmeetodil võimalik ning samuti puuduvad antud olukorras teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad.

5.4 Korrastamistööd. Soovitatavad korrastamise suunad ja nende lühikirjeldus

Vastavalt Maapõueseaduse / 17 / § 48 lõikele 1 on kaevandamisloa omanik kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastusprojekti alusel. Sama paragrahvi alusel tuleb maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamisel tagada järgmised tingimused: kaevandamisala põhjavee režiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele, korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku, korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased ja korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele.

Turbatootmisala korrastamissuundadest on üldlevinumad - korrastamine metsamaaks, korrastamine veekoguks, tingimuste loomine taassoostumiseks, jõhvikakultuuride rajamine, energianiidu rajamine ja korrastamine põllumaaks. Korrastamissuuna valik sõltub sadevee eemaldamise võimalustest, jääkturba paksusest, botaanilisest koosseisust, turba lagunemisastmest, vee happesusest, taimedele vajalike toitainete sisaldusest, üleujutuste esinemisest, turbalasundi aeratsioonist, mineraalse aluspõhja lõimisest jm teguritest. Oluliseks osutub ka see, kas tegemist on suhteliselt väikese sooga, mille naaberaladelt levivad seemned kiiresti või ulatub jääksoo pindala sadade hektariteni. Nendel ja paljudel teistel põhjustel ei saa jääksoode korrastamise suunda otsustada üheselt / 18 /.

Korrastamine metsamaaks. Kehtivas maavara kaevandamise loas on kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarbeks määratud metsamaa. Jääksoode looduslik metsastumine on ebasoodsate tingimuste tõttu väga pikaajaline protsess ja mets väheproduktiivne. Metsastamine on küll võimalik kuivendamise ja perioodilise väetamisega, kuid pikemas perspektiivis ei ole see tulemusrikas. Metsastamiseks sobivad üksnes õhukese jääkturbaga alad, kus jääklasundi paksus on 0,3 m ja põhjavee tase on kuivendusnormi piires. Kuna turba jääklasundis on puude kasvamiseks vajalikke toitaineid liiga vähe, siis tuleb aeratsioonitingimuste parandamiseks jääkturba- ja mineraalpinna kihid omavahel kokku segada. Oluliseks probleemiks on ka ekstreemsed temperatuurid, mis kahjustavad ja piiravad noorte taimede levikut. Ohuks on OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 32 külmakohrutus, mis kergitab taimejuured maa seest välja ja rebib need katki. See vähendab metsastamiseks sobivate puuliikide valikut. Metsastamisel on sobivaimaks puuliigiks arukask. Okaspuude kasvatamine toob kaasa suuremaid kulutusi / 18 /. Kodasoo turbatootmisala metsastamine ei ole majanduslikult põhjendatud, kuna kaevandatud turbaalale istutatud mets ei ole pikemas perspektiivis produktiivne.

Korrastamine veekoguks. Veekogu rajamise üldnõue on, et veekogu sügavus peab olema valdavalt vähemalt 2 m. Kui turbatootmisala ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguste erinevused on suured, on üheks korrastamise võimaluseks veekogu rajamine. Kujundatava veekogu ümber jääb tavaliselt looduslikus olekus raba, mis on tuleohtlik, seetõttu ei ole mõistlik veekogu supluskoha eesmärgil rajada. Raba järved on soovitav valdavalt kujundada loodusmaastiku osaks. Kodasoo turbatootmisala ei ole otstarbekas veekoguks korrastada. Veekogu rajamiseks ei saavutata piisavat sügavust, kuna pärast varu ammendamist jääb turbatootmisala maapind ümbritsevast alast ~0,8 - 1,6 m madalamaks.

Tingimuste loomine taassoostumiseks. Euroopa Liidu (EL) veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EU / 19 / kehtestab Euroopa Liidus vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks ühtse raamistiku. Direktiivi nõuded laienevad kõikidele vee ökosüsteemidele, sh märgaladele. Nimetatud dokumendis on täiendava meetmena toodud märgalade loomine ja taastamine. Seega on märgaladele veeressursside kaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamisest lähtudes soovitav Kodasoo turbatootmisala taastada sooks.

Taastuva soo tekkimise jaoks on vajalik jätta taimestiku juurdumiseks optimaalne jääkvaru kiht. Liiga õhukese jääkturbaga alal võib mineraalpind turbaga seguneda ja muuta korrastatava ala toitelisust. Mäeeraldiselt tootmisjääkide eemaldamise järel tuleb tagada taastuvale soole sobiv veerežiim. Eesvoolule või põhikogujakraavile tuleb vajadusel ehitada regulaator, et ala perioodiliselt üle ujutada. Regulaatorite kõrval on püsiva taimestiku kasvu soodustamiseks ja leviku kindlustamiseks vaja rajada püsivast veetasemest kõrgemale ulatuvad vallid. Ammendatud ala tuleb katta kas osaliselt või täielikult turbsambla fragmentidega. Turbasambla fragmente koguda maksimaalselt 10 cm sügavuselt lähedal asuvatelt doonoraladelt (välja arvatud looduskaitsealused alad). Korrastatava ala ja doonorala pindalade suhe peaks olema 1:10. Taimedega kaetav kiht peaks olema optimaalselt 1 - 2 cm paksune ja kaetud õlgedega, et vältida külmumist ja kuivamist / 18 /.

Jõhvikakultuuride rajamiseks sobivad kõige paremini vähelagunenud turbakihiga ja suhteliselt kõrge põhjaveega jääksood. Jõhvikakultuuride rajamisega taastatakse jääksoode rabataimestik ja inimesed saavad kodu lähedale jõhvikasoo, mille jõhvikasaak on enamasti palju suurem kui looduslikus jõhvikasoos. Ajapikku hakkab marjakultuuriga kaetud alal akumuleeruma ka turvas. Seega on jõhvikakultuuride rajamine nii inimeste kui ka looduskaitse seisukohalt positiivseks korrastamissuunaks / 18 /. Kuna Kodasoo turbatootmisalal kaevandatakse vähelagunenud turba kiht ära, siis pärast turbavaru ammendamist tõenäoliselt jõhvikate kasvatamiseks soodsad tingimused puuduvad.

Energianiidu rajamine. Üheks korrastamise võimaluseks on energianiidu rajamine katlamajades põletava rohumassi kasvatamiseks. Energianiidu rajamiseks sobivad jääsood, mille turbakihi paksus on 0,2 m. Kuna päideroogu koristatakse hästi madalalt, OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 33 tuleb maapind kändudest ja puujuurtest korralikult puhastada ja tasandada. Enne külvi on vaja maapind kobestada, sest turbakihi ja selle all oleva mineraalpinnasega segamine loob head keskkonnatingimused taimede kasvamiseks. Päideroo kasvatamine võimaldab jääksoo pinna kiiresti ja suhteliselt väheste kulutustega katta rohukamaraga. See parandab märgatavalt jääksoo maastikulist ilmet ja vähendab turbalasundist eralduvate kasvuhoonegaaside hulka. Päideroo kütteväärtus on suhteliselt madal ja maht suur ning praegused küttekolded ei sobi päideroo põletamiseks. Seega ei ole päideroo kasvatamise lõpptulemus efektiivne / 18 /. Energianiidu rajamise efektiivsusest tulenevalt ei ole Kodasoo turbatootmisalale energianiidu rajamine otstarbekas.

Korrastamine põllumaaks on kulukas ja töömahukas (drenaaži ümberehitamine, tee korrastamine), hilisem saagikus aga kasin. Seega ei ole soovitav Kodasoo turbatootmisala põllumaaks korrastada.

Soovitused korrastamissuuna valikuks. Eelpool toodud korrastamissuundadest on looduse mitmekesisuse säilitamisest ning rohevõrgustiku taastamisest lähtudes kõige otstarbekam luua pärast kaevandamist tingimused taassoostumiseks. Täpsem korrastamisspetsiifika määratakse korrastamise projektis. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt. Korrastamistingimuste taotlemist on soovitav alustada vähemalt 3 aastat enne kaevandamistööde lõppu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 34

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU

6.1 Hindamise prognoosmeetod

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel on kasutatud kirjandust ja teisi avaliku info allikaid ning objektiga seotud dokumente. Kasutatud kirjanduse loetelu on toodud peatükis 11. Lisauuringuid KMH raames läbi ei viidud.

Kavandatava tegevusega võib avalduda keskkonnamõju otseselt või kaudselt. Näiteks turbatootmisala kuivendamine võib otseselt mõjutada piirkonna pinnasevee režiimi ning läbi pinnasevee režiimi muutuse võidakse mõjutada ka piirkonna taimestikku ja loomastikku. Järgnevates peatükkides on hinnatud järgmiste mõjukriteeriumite võimalikku keskkonnamõju lähiümbruskonnale: - Mõju pinnavee kvaliteedile; - Mõju pinnavee režiimile; - Mõju põhjaveele ja kaevudele; - Mõju infrastruktuurile; - Müra mõju ümbruskonna elanikele ja looduskeskkonnale; - Tolmu mõju ümbruskonna elanikele ja looduskeskkonnale; - Jäätmete teke; - Keskkonnaavariid; - Tuleohutus; - Mõju maastikule; - Mõju elanikkonnale; - Mõju majandusele; - Loodusressursside otstarbekas kasutamine; - Mõju taimestikule; - Mõju loomastikule ja rohevõrgustikule; - Mõju kalastikule; - Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 alad; - Koosmõju ümberkaudsete tegevustega.

Kavandatud tegevusega ei kaasne keskkonnas KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga seotud tagajärgi ega muutusi. Kavandatav tegevus sisaldab peatükis 7.1 toodud leevendusmeetmeid. Samas peatükis 7.1 on hinnatud ka keskkonnamõju välistamise/vähendamise eesmärgil kasutatavate leevendusmeetmete efektiivsust.

Kavandatava tegevuse ja 0-alternatiivi võrdlemisel on kasutatud kaalutud intervall- skaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile on antud vastava alapeatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1). Kriteeriumite hindamise koondtabel on toodud peatükis 9.2.

Lisaks on igale mõjukriteeriumile antud peatükis 9.1 kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramisel on kasutatud paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium on võrreldud kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile on omistatud väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, on OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 35 mõlema kriteeriumi väärtuseks antud 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.

Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Kaalutud hinde saamiseks on peatükis 9.3 korrutatud mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja 0-alternatiivi üldhinnang ja omavaheline võrdlus on saadud kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

Natura hindamisel lähtuti MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu koostatud juhendist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ / 20 /.

6.2 Turbatootmisala kuivendamise ja kuivendusvee ärajuhtimise mõju pinna-, pinnase ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile

6.2.1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogude veerežiimile ja kvaliteedile

0-alternatiiv (A0). Kavandatava tegevuse 0-alternatiiv tähendaks seda, et Kodasoo turbatootmisalale vee erikasutusluba ei väljastata ning kaevandamist ei alustata. Kodasoo turbatootmisalal on rajatud 90-tel aastatel eelkuivendusvõrgustik, mis on tänaseks osaliselt kinni kasvanud. Seega on turbatootmisala ajalooliselt eesvoolude veekvaliteeti ja veerežiimi juba mõjutanud. Eesvoolude hetke seisundit (veekvaliteet, veerežiim, valgalad) on kirjeldatud käesolevas peatükis. 0-alternatiivi kohaselt jätkub turbatootmisele rajatud kraavide kinnikasvamine.

Kavandatava tegevuse käigus juhitakse Kodasoo turbatootmisalalt ära soo ja/või rabavett, millele turbatootmise käigus ei lisata puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Seetõttu on turbatootmisaladelt ärajuhitav vesi oma keemiliselt koostiselt võrreldav soo ja raba veega. Rabavesi on kõigist teistest looduslikest pinnavetest erinev. Näiteks sisaldab rabajärve ja -laugaste vesi lahustunud mineraalaineid kümneid kordi vähem kui mineraalmaal asuv jõe- või järvevesi / 21 /. Turbatootmise käigus suureneb turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub pinnaveekogusse turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb pinnavees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhjaummistusi ning muutusi veeloomade koosluses.

Turbatootmisaladelt väljajuhitava kuivendusveega kaasnevaid mõjusid on põhjalikult uuritud Soomes. Erinevates uuringutes on leitud, et kuivendusveega kaasnevad mõjud OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 36 on väiksemad kui põllumajandusliku tootmisega kaasnevad mõjud / 22 /. Kuivendusveega kaasneva mõju suurus on sõltuv turbatootmisala suurusest ning selle suhtest valgala pindalasse, vastuvõtva veekogu veekvaliteedist, piirkonna üldisest kuivendusolukorrast, turbakihi paksusest ja soo tüübist. Lisaks mõjutab pinnavee kvaliteeti heljumi osas settebasseinide puhastusefektiivsus.

Tabelis 6.2 võrreldakse põllumajanduslikult maalt, looduslikult rohumaalt ning madal- ja siirdesoost tulevaid koormuseid ümbritsevatele aladele. Tabelist 6.2 nähtub, et põllumajanduslikult maalt on koormused lämmastiku ning fosfori osas märgatavalt suuremad, kui turbatootmisaladelt tulenev koormus. Lisaks saab järeldada, et loodusliku rohumaa põllumajanduslikuks maaks ümber arendamisel suureneb koormus mitmeid kordi rohkem võrreldes märgala turbatootmisalaks arendamisel. Sellise olukorra põhjuseks on põllumajanduses kasutatavate väetiste ladustamine põllule, samas aga turbatootmisalal väetisi ega muid kemikaale ei kasutata.

Tabel 6.2 Erinevate maakasutustüüpide ühikkoormused / 23 /

Keskmine P Keskmine N Maa tüüp ühikkoormus ühikkoormus kg/ha/a kg/ha/a Väga intensiivne põllumajandus 27 0,44 tootmine, haritava maa osakaal kõrge Valdavalt põllumajanduslik maa, 12 0,24 haritava maa osakaal < 75 % andmed Looduslik rohumaa 3 puuduvad Madalsoo, siirdesoo 5,2 0,11 Kuivendatud metsamaa 4,5 0,2 Turbatootmisala 6,5 - 8,0 0,38

Turbatootmisega kaasneva kuivendusvee mõju eesvooludele avaldub eelkõige pinnaveekogu suudmes, kuhu kuivendusvett juhitakse ning väljendub veekvaliteedi ning liigilise kooseisu muutustes. Turbatootmisega kaasnev mõju on väiksem kui eesvool, kuhu vett juhitakse, on juba mõjutatud metsakuivenduse, hajaasutuse või põllumajanduse poolt. Seetõttu on ka turbatootmise mõju hinnang nendel aladel raskendatud, kuna samas piirkonnas esineb teisi pinnavee kvaliteeti mõjutavaid tegureid. Mõju pinnaveekogule antud teguritest võib olla sarnane või suurem turbatootmistegevuse tagajärjel tekkinud mõjust.

Mõju Kodasoo ojale. Kodasoo oja kuulub Vabariigi Valitsuse 03.01.2006. a korralduse nr 1 „Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu“. Riigi poolt hoitakse Kodasoo oja korras lõigul alguspunktiga Kodasoo - Kaberla mnt truubist 0,85 km (voolu suunas) ja lõpp-punktiga Tallinna - Narva mnt truubist 1,35 km (vastuvoolu). Kodasoo oja vooluhulk on suvisel madalvee perioodil 50 l/s (12.08.2009) enne suubumist Kaberal ojja / 11 /. Kodasoo oja vooluhulk suurvee ajal (4.01.2015) Kodasoos (Kodasoo- Kaberla maanteesilla truup) oli 457 l/s (mõõdetud käesoleva KMH raames vastavalt Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud vooluhulkade mõõtmise juhendile, pinnaujuki meetodi abil). Kodasoo ojal paikneb 2009. aasta uuringu kohaselt 6 koprapaisu / 11 / Kodasoo oja valgala on 11,8 km2 / 24 / ning kavandatava tegevuse OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 37 käigus rajatav turbatootmisala moodustab sellest ~9,3 %. Kuna turbatootmisala paikneb veelahkmel, seega kavandatava tegevuse käigus Kodasoo oja valgala suureneb.

Valgala ja veelahkme asukoha määramiseks Kodasoo turbatootmisalal on kasutatud 2013. aasta mõõdistuslennu käigus saadud lidariandmeid. Lidariandmete põhjal on loodud maapinnamudel (joonised 6.3) ja sellele toetudes maapinna mudeli samakõrgusjooned. Kavandatava tegevuse käigus suureneb Kodasoo oja valgala ligikaudu 0,55 km2, arvutatud maapinna mudelite põhjal.

Joonis 6.1 Kodasoo oja valgalal paiknev maaparandus. Helekollasega kujutatud maaparanduslik kuivendusvõrk ning punase joonega Kodasoo oja riigi poolt korras hoitav lõik

Uuringute kohaselt muutuvad soomuldadega kaetud aladelt leostuvate toiteainete kontsentratsiooni näitajad oluliseks eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele alates 20 % soomuldadega kaetud alade osakaalust vaadeldaval vooluvee valgalal / 25 /. Kodasoo oja valgalal asub põllumajanduslikke maid, metsamaid ning maaparandusehitisi reguleeriv võrgustik (joonis 6.1). Kodasoo turbatootmisala keskmine vooluhulk vastavalt vee-erikasutusloale on ärajuhitava kuivendusvee koguseks 321 tuh m3/aastas ehk 10 l/s. Kavandatava tegevusega kevadisel suurvee ajal suurt vooluhulka ei ole oodata, kuna kasutusele võetakse veemahutid, millest suurveeajale järgneval ajal suunatakse vesi eesvoolu ligikaudse vooluhulgaga 12,7 l/s (hinnanguliselt kahe kuu jooksul). Lisaks on turbatootmisala iseloomustavaks omaduseks, et sademetevaesel perioodidel (kuivadel suvedel) katkeb kuivendusvee KaberlaKaberla ojaoja jaja ValklaValkla ojaoja paikneminepaiknemine JoonisJoonis 6.26.2 KodasooKodasoo turbatootmisalaturbatootmisala suhtessuhtes MM 11 :: 6060 000000

Kaberneem

6.5 1.7 K a b e r n e e m e l a h t Rohusi 9.8 Kaberneeme sadam Pedassaar Kaberneeme mv K a b e r n e e m e 7.6 1.5 11.3 Umblu 3.1

2.2 7.6 4.2 4.2 4.0 1.2

3.6 2.2 10.3 H a a p s e 17.1 1.7 2.0 S a l m i s t u

Suurlageda oja 3.3

ja 40.1 a o j la o r e metsnik 18.6 b u a l d K r u

K 40.6

36.4 42.8 43.4 27.8

16.0

18.8

43.5 V a l k l a 38.9 33.1 K a b e r l a V 22.4 38.4 a 36.9 lk A l l i k a l a 31.6 o ja

42.1 Allika M ä e p e a K i iu 38.1 Rummu raba p kr

Rummu jv 40.5 26.8 42.2 oja 40.4 Rummu o 36.0 p so k 42.2 a r od K K o d a s o o K i i u 45.6 Kuusalu 33.5 Rummu

41.8 43.3

35.5 41.7 39.2

K o 40.0 d

s 37.9 o 39.0 o 53.2

r 46.7 53.3

45.0 37.8 S a u n j a

55.7

38.8 J ä g a l a

Kodasoo mv 38.2 R e h a t s e s o o 42.7 55.3 40.3 Rehatse 48.1 45.2 35.2

R 53.6 a 46.2 a 53.3 s ik u -A n i ja Märkused: p k r MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) 5

3 0

, 5

, 3

0 , 8 3

0 , 8

5 5 ,

, 9

8 0

3 9 3

5 ,

5 1

0 0 ,

3 ,

3 9 ,

0 N

8 3

3 1,0

9 4

, 5

Valkla oja valgala 54,76 ha

Kaberla oja valgala 0 9, 74,58 ha 3

0,5

3 4

0 ,

0 0 40, 3 8,5

39,5

, 0

,0 8 3

,0 9 3 3 5 9 , ,5 8 3 3 8 0

, ,

0 7

5 , 9 3 3

, Mäeeraldise piir 5

Mäeeraldise teenindusmaa piir

5 , 8 Kuivenduse mõjuraadius 30m 3 37,5

Kodasoo turbatootmisala veelahe

,0 37 Kraav 3 8,0 3 8,5 Maapinna samakõrgusjoon, m

,0 8 3

4 0,0 ,5 39

39,0 39,0 3

5 5

3 ,

5 7 , 3 8 8

,0 3

3 38,0

8 Märkused: ,

, 38,0 7 3

5 1. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

0 ,

, 7 9

3 3

3 2. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud lidariandmeid (seisuga aprill 2013) , 0 3. Valgalade pindalad on esitatud arvestades kuivenduse mõju ulatust 30 m mäeeraldise piirist.

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 3

38,5 8

5 3

3 9

8 ,

5 ,

0 0 , Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis nr 6.3 9 3 AS Tootsi Turvas Kodasoo turbatootmisalal Mõõtkava Kodasoo turbatootmisala

0 1:5000 , olemasolev veelahe 3 9 Harju maakond, Jõelähtme vald 9 3 , 0

OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hedi Schvede Kuupäev 09.02.2015

Männiku tee 104, 11216 Tallinn Joonestas Kaja Paat Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Töö nr12/0957 Kinnitas Erki Niitlaan OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 40

ärajuhtimine peaaegu täielikult ning kuivendusvee kogus kuival perioodil on nullilähedane (sarnaselt metsakuivenduse ja põllumajandusliku kuivendusega). Arvestades Kodasoo oja valgala iseloomustavat inimtegevust (põllumajandus, metsakuivendus, maaparandus), turbatootmise ja Kodasoo oja valgala ning kasutusele võetavat kevadise suurvee kogumist, siis turbatootmise rajamisega olulist mõju Kodasoo ojale ei kaasne.

0-alternatiivil jääb Kodasoo oja valgala suurus võrreldes olemasolevaga samaks. Kuna 0-alternatiivil Kodasoo turbatootmisalal uut kuivendussüsteemi välja ei ehitata, jääb ka koormus pinnavee kvaliteedile võrreldes olemasolevaga samaks.

Mõju Kaberla ojale. Kaberla oja kuulub kogu ulatuses keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ / 13 /. Määrusega kehtestatakse nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt „Looduskaitseseaduse“ § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning muudab veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilist režiimi. Kaberla oja valgala iseloomustab ulatuslik põllumajanduslik maakasutus ja metsakuivendus (joonis 6.4).

Kaberla oja algab Jõelähtme külast 8,5 km idakagu pool ja suubub Kolga lahte. Oja pikkus on 18 km ja valgala 36,8 km2. Oja veepinna absoluut kõrgus on lähtel 40,0 m ja suudmes 0 m. Vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6), hapnikusisaldus (5,7 mgO2/l) ja kergesti lagundavate orgaaniliste ainete sisaldus (BHT5 - 1,7 mgO2/l) on madal / 26 /. Vastavalt Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale (kinnitatud 1.04.2010. a) on Kaberla oja seisundiklassiks hinnatud „Hea“ ning 2015. a eesmärgiks seisundiklassi „Hea“ säilitamine).

Kodasoo turbatootmisala pindala moodustab Kaberla oja valgalast ~3 %. Kaberla oja valgala suureneb kavandatava tegevuse tõttu maksimaalselt ~54,76 ha (joonis 6.3) ehk ~1,5 %. Seega saab kavandatavat tegevust Kaberla oja vooluhulgale ja veekvaliteedile hinnata minimaalseks. Uuringute kohaselt muutuvad soomuldadega kaetud aladelt leostuvate toiteainete kontsentratsiooni näitajad oluliseks eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele alates 20 % soomuldadega kaetud alade osakaalust vaadeldaval vooluvee valgalal.

Kavandatava tegevuse käigus ei ole oodata, et kevadisel suurvee ajal jõuab eesvoolu suur kuivendusvee vooluhulk. Kavandatava tegevuse käigus rajatakse turbatootmisalale kevadise lumesulavee kogumiseks settebasseinid, millest suurvee-ajale järgneval ajal suunatakse vesi eesvoolu ligikaudse vooluhulgaga 12,7 l/s (hinnanguliselt kahe kuu jooksul). Lisaks on turbatootmisalasid iseloomustavaks omaduseks, et sademetevaesel perioodidel (kuivadel suvedel) katkeb kuivendusvee ärajuhtimine peaaegu täielikult ning kuivendusvee kogus kuival perioodil on nullilähedane (sarnaselt metsakuivenduse ja põllumajandusliku kuivendusega). Arvestades Kaberla oja valgala iseloomustavat inimtegevust (põllumajandus, metsakuivendus, maaparandus), turbatootmise ja Kaberla oja valgala suurust ning kasutusele võetavat kevadise suurvee kogumist, siis ei ole turbatootmisala rajamisel olulist mõju Kaberla ojale oodata.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 41

Joonis 6.4 Kaberla oja valgala iseloomustab ulatuslik põllumajanduslik maakasutus ja metsakuivendus. Helekollasega maaparanduslik kuivendusvõrk ning punase joonega Kodasoo oja riigi poolt korras hoitav lõik.

Turbatootmise mõju eesvoolude veekvaliteedile on hinnanud mitmete KMH-de käigus. Näitena saab tuua Ellamaa oja Harjumaal. Eeltoodud oja on olnud eesvooluks mitmetele turbatootmisaladele ligikaudu 50 aastat. Maaülikooli 2009. aastal läbi viidud jõgede hüdrobioloogilise seire aruandes leiti, et Ellamaa oja veekvaliteet on vaatamata inimtegevusele jõe valgalal „Hea“ / 27 /. Turbatootmise mõju lõheliste ja karpkalaliste veekogule on hinnatud ka näiteks Rae ja Rae II turbatootmisala KMH raames. Rae ja Rae II turbatootmisala asub Pirita jõest ~1,7 km kaugusel ning mõju Pirita jõe hüdromorfoloogiale hinnati vähe oluliseks / 28 /. Vähe oluliseks on hinnatud ka näiteks Tallinna Lennujaama lennuliiklusala laiendamisel suunatava lumesula ja sadevee mõju Pirita jõele / 29 /. Viimati mainitud KMH aruandes on leitud, et kuna Tallinna Lennujaama sadevee eesvoolu pindala moodustab alla 2 % OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 42

Pirita jõe valgalast, siis eesvoolu veed eraldiseisvana Pirita jõe seisundile olulist mõju ei avalda ega oma kriitilist tähtsust Pirita jõe veekvaliteedile ega sellest tulenevale ökoloogilisele seisundile.

0-alternatiivil jääb Kaberla oja valgala suurus samaks. Kuna 0-alternatiivil Kodasoo turbatootmisalal uut kuivendussüsteemi välja ei ehitata, jääb ka koormus pinnavee kvaliteedile võrreldes olemasolevaga samaks.

Mõju Rummu järvele. Rummu järve pindala on ~44,4 ha ning keskmine sügavus ~2,0 m / 10 /. Rummu järve veetaset on mõõdetud läbi aastakümnete (tabel 6.3). Kuigi topograafiliste ja põhikaartide koostamisel kasutatakse palju eelnevate kaartide infot saab siiski tabelis 6.3 olevatest andmetest järeldada, et järvevee veetase varieerub 36,0 - 37,3 m abs vahel. Varasemate andmete põhjal ei ole Kodasoo turbatootmisalale eelkuivendamiseks kogujakraavide rajamine ega ka metsakuivendus Rummu järve veetaset oluliselt mõjutanud.

1987. aasta detailuuringu andmed arvestavad piirkonna geoloogilist informatsiooni. Välikatsetel saadud turba filtratsioonikoefitsienti kasutades jõuti arvutuslikult tulemuseni, et 200 m laiune kaitsetsoon tagab Rummu järve veerežiimi säilimise. Näitena olemasolevate turbatootmisalade põhjal 200 m kaitsetsooni rakendamisest rabajärvede säilimise tagamiseks võib tuua Kalina järve Ida-Virumaal. Nimelt asub Kalina järvest 200 m kaugusel turbatootmisala, mille kaitsetsoon on taganud järve veerežiimi säilimise. Näitena võib tuua ka Peningi turbatootmisala Harjumaal, kus Lõilasmäe järve ümber on ~50 - 200 m kaitsetsoon, mis on samuti taganud järve veerežiimi säilimise.

Tabel 6.3 Rummu järve veetase

Rummu järve abs. Jrk.nr Kaart/ muu info Aasta ja/või kuup kõrgus, m 1 NL topokaart O42 1:100 000 1925 36,5 2 Eesti topograafiline kaart 1:25 000 1927 36,4 3 Eesti topograafiline kaart 1:50 000 1936 36,4 4 NL topokaart O42 1:50 000 1939 36,5 5 NL topokaart O42 1:25 000 1948 36,0 6 NL topokaart O42 1:200 000 1953 36,0 7 NL topokaart O42 1:50 000 1959 36,0 8 NL topokaart O42 1:10 000 1959 37,3 9 NL topokaart C63 1:25 000 1972 36,0 10 Kodasoo turbamaardla detailuuring 1987 36,85 11 NL topokaart O42 1:25 000 1988 37,3 12 Eesti baaskaart 1:50 000 1996 36,0 13 Eesti põhikaart 1:20 000 2002 37,3 6.12.2013 36,5 Kodasoo turbatootmisala 14 14.03.2014 36,6 kaevandamise projekt 22.07.2014 36,4

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 43

Rummu järve ümbruses olevate kraavide olukord selgitati välja juunis 2013. a (madalvee perioodil) ning 14.03.2014. a lumesula perioodil. Joonisel 4.3 on toodud ~1990. a rajatud kraavid ning alljärgnevalt nende olukord:  Kraav 1 (fotod 6.1 ja 6.2), oli suvisel vaatlusperioodil taimestikku täis kasvanud, kuiv ning looduses vähemärgatav. Kevadisel perioodil oli kraavis ~5 cm seisvat vett.  Kraav 2 (fotod 6.3 ja 6.4), oli suvisel vaatlusperioodil samuti kuiv ning taimestikku täis kasvanud. Kevadisel perioodil oli kraavis ~5 - 10 cm seisvat vett.  Kraav 3 (fotod 6.5 ja 6.6), põhjas oli suvisel ajal seisev vesi (veekihi paksus ~10 - 15 cm) ning kraav on taimestikku tihedalt täis kasvanud. Suurvee ajal oli kraavis ~15 cm seisvat vett.  Kraav 4 ehk Rummu peakraav (fotod 6.7 ja 6.8), suvisel ajal oli kraavis seisev vesi (veekihi paksus ~0,5 m). Kraavi oli kukkunud puid ning kraavis on inimeste viidud prügi. Kõrgvee hooajal oli kraavis ~0,5 m vett ning ummistunud Rummu peakraavi alguskohas oli kukkunud puude ja puitpurde vahel näha vee vähest voolu. Samas võis osaliselt veevool olla tingitud tugevast loodetuulest.

Fotod 6.1 ja 6.2 Kraav 1 madalvee (vasakpoolne) ja kõrgvee perioodidel (parempoolne) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 44

Fotod 6.3 ja 6.4 Kraav 2 madalvee (vasakpoolne) ja kõrgvee perioodidel (parempoolne)

Fotod 6.5 ja 6.6 Kraav 3 madalvee (vasakpoolne) ja kõrgvee perioodidel (parempoolne) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 45

Fotod 6.7 ja 6.8 Kraav 4 ehk Rummu peakraav madalvee (vasakpoolne) ja kõrgvee perioodidel (parempoolne)

Rummu peakraav on Rummu järve ümbruses olevatest kuivenduskraavidest ainuke, kus on säilinud (kõrgvee hooajal ja suurematel vihmaperioodidel) vähene kuivenduse mõju Rummu järvele. Kõrgvee hooajal valgub Rummu järve vesi Rummu peakraavi. Ajalooliste kaardistamiste ja välitöödel läbi viidud vaatluste põhjal ei oma Rummu järve ümbrusesse tehtud kraavitus tugevat kuivenduse mõju Rummu järvele. Rummu järve veetaset tuleb arendajal kontrollida tellitud seirega ning esitada tulemused Keskkonnaametile. Juhul kui seire tulemused näitavad, et Rummu järve veetase alaneb kahel järjestikusel madalveeperioodil (III kvartal) alla absoluutkõrguse +36,1 m, tuleb esmalt välja selgitada veetaseme languse põhjus ja sellest tulenevalt võtta tarvitusele vastavad abinõud. Veetaseme alanemist võivad põhjustada näiteks ilmastikutingimused, kraavide kaevamine Rummu järve 200 m laiuses kaitsetsoonis, vm põhjus. Täpsemalt on Rummu järve veetaseme seiret käsitletud peatükis 7.2.

Pärast kaevandamist jäävad maapinna absoluutkõrgused turbatootmisalal vahemikku +35,95 kuni +37,68 m. Samas jääb enamus maapinna absoluutkõrgusi kõrgemaks kui Rummu järve veetase või sarnaseks Rummu järves mõõdetud (ka ajalooliselt mõõdetud) veetasemetega, seega ei ole oodata pärast kaevandatava varu ammendamist, et Rummu järv jääks turbatootmisalast märgatavalt kõrgemale. 0-alternatiivil mõju Rummu järvele jääb võrreldes olemasoleva olukorraga samaks.

Mõju Valkla ojale. Vakla oja asub Kodasoo turbatootmisalast ~2,3 - 2,6 km kaugusel ida suunas (joonis 6.5). Veekogu kuulub osaliselt riigi poolt korrashoitavate OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 46

ühiseesvoolude loetellu. Lisaks kuulub veekogu „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“, Valka paisust suubumiseni Soome lahte. Veekogu kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega vooluveekogude tüüpi. Valkla oja valgala pindala on 46,5 km2 / 10 /. Kavandatava tegevuse käigus väheneb Valkla oja valgala ~54,76 ha võrra (joonis 6.3), seega väheneb Valka oja valgala ~1,2 %. Arvestades, et Valkla oja valgala muutub kavandatava tegevuse käigus vähesel määral, saab mõju Valka ojale hinnata väikeseks. 0-alternatiivil olemasolev olukord säilib ning Valka oja valgala suurust ei muudeta.

Joonis 6.5 Valkla oja valgala iseloomustab ulatuslik põllumajanduslik maakasutus ja metsakuivendus. Helekollasega maaparanduslik kuivendusvõrk ning punase joonega riigi poolt korras hoitavad lõigud OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 47

Mõju Kolga lahele. Kolga laht asub Kaberneeme ja Juminda poolsaare, Malusi saarte ning Rammu ja Koipsi saare vahel. Lahte suubuvad Loo ja Pudisoo jõgi ning Kaberla, Valkla, Kurdlu, Kuusalu ja Aabla oja. Loo jõe vooluhulk on 8 600 m3/päevas / 12 /, Pudisoo jõe vooluhulk alamjooksul on 30 240 m3/päevas / 12 /, Kaberla oja vooluhulk on 17 000 m3/päevas, Valkla oja vooluhulk 3456 m3/päevas / 12 /. Kurdlu oja, Kuusalu oja ja Aabla oja vooluhulki ei ole kirjanduse kaudu võimalik kindlaks teha. Antud ojade vooluhulgad on tõenäoliselt väiksed, kuna nende valgalad on ~10 km2.

Summeerides Loo, Pudisoo, Kaberla ja Valkla jõgede vooluhulgad saame, et Kolga lahte suubub vett jõgede kaudu ~59 296 m3/päevas. Kodasoo turbatootmisalalt juhitakse vett ära 892 m3/päevas, mis moodustab kogu Kolga lahte jõgede kaudu suubuvast veemahust ~1,5 %. Arvestades, et Kolga lahe veemaht moodustub veel sademete ja läbi pinnase infiltreeruvast veest, siis moodustab turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi ainult marginaalse osa Kolga lahe veehulgast. Antud infole toetudes on Kodasoo turbatootmisala kuivendusvee mõju Kolga lahele minimaalne. 0-alternatiivil turbatootmisalal uut kuivendusvõrku välja ei ehitata, seega mõju Kolga lahele jääb võrreldes olemasoleva olukorraga samaks.

Tuginedes eelpool kirjeldatule saab kavandatava tegevuse mõju pinnavee kvaliteedile lugeda väheseks (hindepall „-1“). Samuti saab lugeda väheseks mõju pinnavee režiimile (hindepall „-1“). 0-alternatiivil uut kuivendussüsteemi välja ei ehitata, seega mõju pinnavee kvaliteedile (hindepall „0“) ja režiimile (hindepall „0“) jääb võrreldes olemasoleva olukorraga samaks.

6.2.2 Kuivendamine soosetetes ning mõju põhjaveele ja tarbekaevudele

Kuivenduse mõjuraadius oleneb turbakihi paksusest ja turbakihi absoluutväärtustest ümber turbalasundi. Kaevandamise projekti pikiprofiilide põhjal alustatakse kaevandamisega abs kõrgustelt 38,4 - 40,2 m / 4 /. Maavara kavandamise loa (lisa 1) alusel on turbatootmisalal lubatud turvast toota abs kõrgusteni +35,95 kuni +37,68 m ning Maa-ameti kaardirakenduse põhjal jääb turbatootmisala ümberkaudne maapinna abs kõrgused vahemikku 37,5 - 38,5 m. Antud absoluutkõrguste erinevused lubavad järeldada, et kaevandamise lõppedes jääb maapind turbatootmisalal ~0,8 - 1,6 m sügavamale kui ümbritseval alal. Arvestades kaevandamise lõppjärgus turbatootmisalale jäävaid abs kõrgusi on kuivenduse mõjuulatus soosetete veekihis pigem väiksem.

Mitmed uuringud turba kuivendamise teemadel on hinnanud kuivenduse mõju ulatust erinevalt. Kui U. Valk andmetel väidetakse, et kuivenduskraavide mõju rabaaladele ulatub vaid 15 - 20 m kaugusele, siis TTÜ Keskkonnatehnika instituudi koostatud aruandes „Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks“ / 25 / lk 72 jõutakse järeldusele, et viimastel aastatel Eestis läbiviidud erinevate turbamaardlate geoloogilised ja keskkonnamõju hindamised [Larvi (Orru, 1998), Sangla (Ramst, 2003), Niibi (Orru, 2000, Ramst, 2007), Kaseraba (Orru, 1999), Soosaare (Orru, 2004), Laiküla (Orru, 2004)] näitavad, et rabas ulatub kuivenduse mõju maksimaalselt 80 - 100 m kaugusele. Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala KMH / 30 / raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 48

Arvestades tehtud uuringuid, turba hüdrogeoloogiliste parameetrite (turba filtratsioonikoefitsient, veeand, poorsus) sarnasust erinevate maardlate vahel ning turbatootmisala kõrgusandmeid turbamaardla ammendumisel ja ümbritseval alal, on maksimaalne kuivenduse ulatus ~150 m. Joonisel 7.1 on ära toodud 150 m mõjuulatus turbatootmisala piirilt.

Haavakannu suletud prügila mõju. Prügila on rajatud 1960ndate lõpus endisesse paekivikarjääri. Ladustatud on kõiki jäätmeid läbisegi / 6 /. Ümbruskonna tarbekaevude reostuse tuvastamiseks seirati Haavakannu prügilat, mis toimus aastatel 2004 - 2006 ja 2010. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha Kuusalu vallale 29.12.2010. a kirjaga nr HJR 8-2/45747-2, et Haavakannu prügila järelhoolduse võib lõpetada ja täiendavate uuringute teostamine ei ole vajalik. Haavakannu suletud prügila ümber on moodustatud 500 m raadiuses sanitaarkaitseala. Kodasoo turbatootmisala teenindusmaa jääb prügilast ~800 m kaugusele. Kaevandades absoluutkõrgusteni +35,95 kuni +37,68 m, ei toimu Ordoviitsiumi põhjaveekihi vee ärajuhtimist ning seega ei saa mõjutatud potentsiaalselt reostunud vesi Haavakannu suletud prügila all.

Kuivendamise mõju põhjaveele ja piirkonna kaevudele. Piirkonna kaevud toituvad Ordoviitsiumi karbonaatkivimites olevast põhjaveest, Ordoviitsium-Kambriumi, Kambrium-Vendi veekompleksist (Tabel 7.1). Turba kaevandamine toimub soosetete veekihis, mida eraldab Ordoviitsiumi veekompleksist vett vähe juhtiv moreen ja sapropeel. Kuna turbatootmine toimub soosetetes, siis ümbruskonna kaevude veekvaliteedile ja veetasemele mõju puudub.

Arendaja ning kohalike elanike soovil on koostatud piirkonna salv- ning puurkaevude asukoha skeem. Kogutud informatsioon ning soovitused seire läbiviimiseks on toodud peatükis 7.2. Seiratavate kaevude arvu, seire tiheduse ning määratavad näitajad puur- ning salvkaevudes täpsustab seirekava, arvestades KMH-s antud soovitusi. Seirekava koostatakse pärast KMH heakskiitmist, kuid enne vee-erikasutusloa väljastamist. Seirekava koostamine enne vee-erkasutusloa väljastamist on oluline kuna KMH valmimise raames on küll koostatud piirkonnas olevate kaevude nimekiri, kuid ei ole teada kaevude seisukord ja sobivus seireks.

Kohalikud elanikud on tundnud muret võimaliku raua sisalduse suurenemise üle põhjavees turbatootmise käigus ning seetõttu ka tarbekaevudes. Raud on organoleptiline näitaja ehk meeltajutav näitaja, mille kõrge sisaldus annab joogiveele kollakas-punaka varjundi ning kui esineb suuremates kogustes ka lõhna. Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuete ning analüüsimeetodite seaduse kohaselt on raud määratud kui indikaatornäitaja ning joogiveepiirnormi ületav kogus ei ole tervist kahjustav. Vastavalt OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Eesti Hüdrogeoloogilisele Atlasele ei ole ühest korrelatsiooni kõrge raua sisaldusega põhjavees ja turbamaardlate olemasolu vahel välja toodud. Kõrgendatud raua sisaldus on iseloomulik Ordoviitsiumi põhjaveekompleksile kogu Eesti alal ning suuri raua sisaldusi põhjavees ei saa seostada turbatootmistegevusega. Tulenevalt kohaliku elaniku murest on seiratavate näitajate seas ka raua sisalduse määramine.

Maavara kaevandamise loa alusel on arendajal lubatud kaevandada absoluutkõrguseni +35,95 kuni +37,68 m. Lubjakivi kihtide maksimaalne absoluutkõrgus turbalasundi all jääb vahemikku ~33 - 32 m / 9 /. Seega kaevandades kuni lubatud kõrguseni ei saa OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 49

Ordoviitsiumi veekompleks turbalasundi all mõjutatud ning mõju põhjaveele ja tarbekaevudele puudub (hindepall „0“). 0-alternatiivil kuivendussüsteemi välja ei ehitata. Ka 0-alternatiivi korral mõju põhjaveele ja tarbekaevudele puudub (hindepall „0“).

6.3 Mõju infrastruktuurile

Kommunikatsioonidest tingitud piirangud Kodasoo turbatootmisala teenindusmaal ja mäeeraldisel puuduvad. Turba tootmise mõju infrastruktuurile väljendub peamiselt liiklusintensiivsuse kasvuga väljaveoks kasutataval teel, mis omakorda võib mõjutada selle tee seisukorda ja tavapärast kasutamist. Turba transpordist põhjustatud liiklusintensiivsused sõltuvad tootmismahtudest, veokite kandevõimest ja tööajast. Turba aastane tootmismaht sõltub peamiselt ilmastikutingimustest.

Kaevandamise projekti kohaselt on pneumaatilise vaakumkogujaga heade ilmastikutingimustel võimalik turvast kaevandada aastas kuni 400 m3/ha kohta. Arvestades, et Kodasoo turbatootmisala tegelik mäeeraldise pindala on koordinaatide järgi 112,70 ha, millest reaalselt kuulub tootmise alla ~80 % ehk 112,70 x 0,8 = ~90,16 ha, siis jääb heal aastal kaevandamise maht suurusjärku ~36 tuh m3. Materjali väljaveoks kasutatakse ~90 m3 mahuga veokeid, seega tuleb arvutuslikult teha 36 000 / 90 x 2 = ~800 edasi- tagasi reisi aastas. Toodangut veetakse turbatootmisalalt välja tootmisperioodi välisel ajal (oktoober-aprill). Tööpäevi aastas on tootmisvälisel perioodil ~150, seega on keskmine väljaveo intensiivsus arvutuslikult 800 / 150 päeva = ~5 masinat/päevas.

Arendaja planeerib mäeeraldiselt saadavat materjali vedada mööda Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteed. Arvestades tee muud liiklust on läbitava tee liiklussagedus lõigul 11,516 - 15,870 km Maanteeameti 2013. a loenduse / 31 / põhjal keskmiselt 840 masinat/ööpäevas. Seega keskmine liiklussagedus koos turbatootmisalalt väljaveetava toodanguga on 840 + 5 = ~845 masinat/ööpäevas ning kavandatava tegevusega kasvab olemasolev liiklusintensiivsus kasutataval teel ~0,6 %. Kuna reaalselt ei jaotu toodangu väljavedu tööpäevadele ühtlaselt, siis sama arvutust kasutades kasvab näiteks 50 väljaveo päeva korral liiklusintensiivsus Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteel ~1,9 %.

Kokkuvõtvalt on toodangu väljaveo liiklusintensiivsus võrreldes kogu liiklusintensiivsusega Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteel minimaalne ning kavandatava tegevusega ei avaldata kõvakattega maantee seisukorrale ja kasutatavusele märkimisväärset negatiivset mõju. Kavandataval tegevusel avaldub liiklusintensiivsuse kasvuga antud piikonnas vähene negatiivne mõju (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral toodangu transporti ei toimu, järelikult mõju puudub (hindepall „0“).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 50

6.4 Tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolm, selle vastavus normidele

6.4.1 Müra

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra. See on üsna analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalalt sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, masinate ja seadmete tehnilisest korrasolekust jne. Turbatootmisalal toimuvad tööprotsessid ja nende põhjustatud helivõimsustasemed on toodud tabelis 6.4 / 22 /.

Tabel 6.4 Tööprotsessid turbatootmisel ja nende põhjustatud helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine* 99,9 - 110 Vaalutamine* 100 Kogumine HAKU meetodil 110 Freesturba pneumaatiline kogumine* 104,6 - 113,5 Freesturba mehaaniline kogumine 104,1 Pööramine* 96,4 - 103 Pinna profileerimine* 117 Laadimine* 107 * Tööprotsessid Kodasoo turbatootmisalal

Müraallikate puhul on olulisemaks näitajaks nende tekitatav helivõimsustase. Tabeli 6.4 alusel põhjustab turbatootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat heli- võimsustaset pinna profileerimine (kuni 117 dB). Helivõimsustase LwA on akustiline energia mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse r funktsioon, s.t müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Müratase mingis punktis on leitav järgneva valemiga:

LpA  LwA  20log r 8dB [ 6.1 ]

Valemi 6.1 järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Juhul kui turbatootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat/tööprotsessi, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.6.

Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB

Müraallikate erinevus, dB

Joonis 6.6 Müratasemete liitumine mitme allika korral OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 51

Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate/tööprotsesside koosmõju minimaalne. Konservatiivselt arvestades satub maksimaalselt kaks masinat/tööprotsessi ühte piirkonda. Oletame, et nendeks on kaks suurimat müraallikat ehk pinna profileerimine ja freesturba pneumaatiline kogumine (LwA = 113,5 dB). Seega on müraallikate erinevus 117 - 113,5 = 3,5 dB ja vastavalt joonisele 6.6 liitub suurimale müraallikale ligikaudu 1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = 70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel avamaastikul on toodud allolevas tabelis 6.5 ja joonisel 6.7.

Tabel 6.5 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel avamaastikul

Kaugus r, m 50 100 200 300 400 500 600 Müratase LpA, dB (üks masin) 75,0 69,0 63,0 59,5 57,0 55,0 53,4 Müratase LpA, dB (kaks masinat) 76,5 70,5 64,5 61,0 58,5 56,5 54,9

Võttes aluseks sotsiaalministri 4.03.2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ / 32 / § 5 lg 4 p 2, siis on tööstusmüra taotlustase III kategooria segaalal päevasel ajal (7.00-23.00) 55 dB (joonisel 6.7 punane joon) ja öisel ajal (23.00 - 07.00) 45 dB. Seadusega kehtestatud müra normtasemed arvestavad inimeste tundlikkust müratasemele. Võrdluseks võib tuua, et inimese tavalise kõne müratase on 50 dB. Avamaastiku korral oleks päevasel ajal elumaja juures 55 dB tagatud, ühe masina töötamisel vähemalt 500 m kaugusel ning kahe masina töötamisel vähemalt 600 m kaugusel (tabel 6.5 ja joonis 6.7). Kasutatud valem ei arvesta maapinna reljeefi ja absorbeerimisomadusi ega ka ümber turbatootmisala kasvavat metsa, seetõttu on saadud tulemused konservatiivsed.

85 80 75 70 65 60

55 Müratase, dB 50 45

100 300 800 200 400 500 600 700 900

1000 1200 1400 1600 1100 1300 1500 Kaugus allikast, m Üks masin Kaks masinat Piirnorm

Joonis 6.7 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel avamaastikul

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 52

Kodasoo turbatootmisala ümbritseb mets, seega toimub metsas mürataseme täiendav sumbumine iga 50 m kohta 5 dB / 33 /. Mürataseme arvutamisel olemasolevate ja planeeritud elumajade juures on tabelis 6.6 arvestatud võimalike müraallikatega turbatootmisalal ja juurdepääsuteel, müra sumbumisega avamaastikul ning täiendava sumbumisega metsas.

Kaevandamise projekti kohaselt on turba tootmine tsükliline tegevus, mida viib peamiselt korraga läbi siiski vaid üks masin. Seega müra liitumist üldjuhul ei toimu ning kõige suurema helivõimsustasemega pinna profileerimist tehakse tootmishooaja jooksul üks kord / 4 /. Seega on eeldatavasti müratasemed olemasolevate ning planeeritavate elamute juures tabelis 6.6 arvutatud müratasemetest madalamad. Olemasolevate elumajade juures ega Kadaka planeeringualal müratasemed kehtestatud normtasemeid päevasel ega öisel ajal ei ületa ning leevendusmeetmete rakendamine ei ole vajalik.

Tabel 6.6 Müraallikate mürataseme prognoos olemasolevate ja planeeritavate elumajade juures

Elumaja Müra Täiendav kaugus Metsa Müratase Tuleb rakendada Müra- sumbumine müra Kinnistu müra- laius, elumaja leevendusmeedet, allikas avamaastikul, sumbumine, allikast, m juures, dB lubatud kuni 55 dB dB dB m Naeri 330 58 240 24 35 Ei Pauluse, 120 50 70* 7 60 Jah planeering

117 dB Kadaka, üks masin, Tootmisalal 260** 56 210** 21 40 Ei planeering

Naeri 330 58 240 24 36 Ei

Pauluse, 120 50 70* 7 62 Jah planeering

Tootmisalal Kadaka, lähestikku kaks 260** 56 210** 21 41 Ei masinat, 118,5 dB planeering

Kullakaevu 80 46 0 0 39 Ei

Lepiku 130 50 0 0 35 Ei

Tootmisala Kadaka, veoauto, 85dB juurdepääsuteel 300 58 0 0 27 Ei planeering * metsa laius teenindusmaa piirist kuni elamualani; ** kuna täpne elamumaa ei ole tänaseks teada, siis on arvestatud kinnistupiiriga.

Kodasoo turbatootmisala ja Pauluse planeeringualal paikneva lähima elumaja vahele jääv mets paikneb eraomandis oleval Pauluse kinnistul (katastritunnus: 35201:001:0239) ja Keskkonnaministeeriumile kuuluval (volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) Anija metskond 23 kinnistul (katastritunnus: 35201:001:0990). Pauluse planeeringualal paikneva lähima elumaja juures ületab tabeli 6.6 põhjal müratase 55 dB (ühe masina korral) arvutuslikult ~5 dB (ilma metsata ületaks ~12 dB), seega tuleb kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse mõju vähendamiseks ette nähe OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 53 leevendusmeetmed. Planeeritavate elamute projekteerimisel tuleb rakendada elamutes normeeritud müratasemete tagamiseks EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõuded”. Turbatootmisala ja planeeritavate elumajadele vahele jääv ~50 m laiune mets Pauluse kinnistul on soovitav elamuala planeerimisel säilitada, mis vähendab tolmu kontsentratsiooni ja mürataseme levikut planeeritavate elumajadeni. Kodasoo turbatootmisalal töötavatel masinatel on soovitatav mürataseme vähendamiseks kasutada müra isoleerivaid katteid. Kuna arvutused on ligikaudsed, siis tuleb elumajade realiseerumisel mõõta nende juures mürataset kolm korda tootmisperioodi jooksul ning kui müratase ületab 55 dB, tuleb olukorra leevendamiseks ehitada turbatootmisalale müratõkkevall. Ehitatud müratõkkevalli toimimist tuleb mürataseme mõõtmistega kontrollida. Vajadusel tuleb esialgselt modelleerimisega dimensioneeritud müratõkkevall kõrgemaks ehitada. Mürataseme mõõtmisi Pauluse kinnistul asuva lähima elumaja juures tuleb jätkata seni kuni kasutatud leevendusmeetmete tulemusena jääb müratase elumaja juures alla 55 dB.

Turbatootmisala ja Naeri kinnistu kui ka turbatootmisala ja Kadaka kinnistu detailplaneeringuala vahele jääv mets paikneb Anija metskond 23 kinnistul. Tabelis 6.6 toodud andmete põhjal koos metsaga ülenormatiivseid müratasemeid kavandatava tegevusega elamuteni ei levi. Samas metsa eemaldamise korral ületaks müratase normtaset (55 dB) Naeri kinnistul asuva elumaja juures ~4 dB ning Kadaka kinnistupiiril ~6 dB. Seetõttu on soovitav mürataseme leviku ja tolmu kontsentratsiooni vähendamise eesmärgil turbatootmisala ja Naeri kinnistu kui ka turbatootmisalal ja Kadaka kinnistu detailplaneeringuala vahele jääv mets säilitada. Metsa eemaldamise korral tuleb arendajal mürataseme väljaselgitamiseks tellida esmalt mürataseme mõõtmised. Mürataseme mõõtmisi tuleb läbi viia kolm korda tootmisperioodi jooksul. Kui müratase ületab 55 dB, tuleb olukorra leevendamiseks ehitada turbatootmisalale müratõkkevall(id). Ehitatud müratõkkevalli(de) toimimist tuleb samuti mürataseme mõõtmistega kontrollida. Vajadusel tuleb esialgselt modelleerimisega dimensioneeritud müratõkkevall(id) ehitada kõrgemaks. Mürataseme mõõtmisi Naeri kinnistul asuva elumaja juures ja/või Kadaka kinnistu detailplaneeringualale rajatava elumaja juures tuleb jätkata seni kuni kasutatud leevendusmeetmete tulemusena jääb müratase elumaja(de) juures alla 55 dB.

Lisaks tootmisväljakutel toimuvale põhjustab müra ka toodangu väljavedu. Müratase tee läheduses sõltub sõidukiirusest, kasutatavatest rehvidest, teekattest ja raskeveokite osakaalust. Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteest asub lähim elumaja (Lepiku kinnistu, katastritunnus: 25201:001:0576) ~50 m kaugusel. Üldise seaduspärasuse järgi on liiklusintensiivsus ja müratase omavahel logaritmilises seoses. Näiteks liiklusintensiivsuse kahekordistumisel ehk helirõhutaseme kahekordistumisel kasvaks müratase tee lähedases piirkonnas 3 dB võrra, liikluse neljakordistumisel kasvaks müratase 6 dB võrra, liikluse kaheksakordistumisel 9 dB võrra jne. Seda seaduspärasust on kujutatud joonisel 6.8. Antud juhul saime (peatükk 6.3) Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteel maksimaalseks liiklusintensiivsuse kasvuks ~1,9 %. Vastavalt joonisele 6.8 ei kasva plaanitava tegevusega Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteel väljakujunenud müratase.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 54

5.0 4.5 4.0 3.5 3.0 2.5 2.0 1.5

Mürataseme kasv, dBkasv, Mürataseme 1.0 0.5

0.0

10 20 30 40 90 50 60 70 80

100 110 120 160 170 180 130 140 150 Liiklusintensiivsuse kasv, %

Joonis 6.8 Mürataseme kasv sõltuvalt liiklusintensiivsuse kasvust

Foto 6.9 Kodasoo turbatootmisala juurdepääsutee turbatootmisala läheduses

Arendaja on planeerinud rekonstrueerida juurdepääsutee turbatootmisalast kuni Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee 11,3 kilomeetrini. Olemasolev pinnastee kaetakse kõvakattega. Tabelis 6.6 toodud arvutuste põhjal juurdepääsutee ääres asuvate elumajade juures päevasel ega öisel ajal toimuv toodangu väljavedu lubatud mürataset (55 dB) ei ületata, seega puudub ka vajadus olukorra leevendamiseks. Kavandatava OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 55 tegevusega kaasnevat mürataset ei ole varasemalt mõõdetud, kuna tegemist on rajatava turbatootmisalaga ja rekonstrueeritava juurdepääsuteega (foto 6.9). Kaebuste korral tuleb mõõta müratasemeid ka lähima juurdepääsutee lähedusse jääva majapidamise juures (Kullakaevu kinnistu, katastritunnus: 35201:001:0269), mis asub juurdepääsuteest ~80 m kaugusel. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks töötada (turvast toota kui ka toodangut välja vedada) päevasel ajal (7:00 - 23:00). Vältida öist ja puhkepäevadel töötamist.

Kavandatava tegevusega ülenormatiivne müratase turbatootmisalalt ega väljaveoteelt olemasolevate elamuteni ei levi. Kuna ligikaudsed arvutused ei näita reaalset olukorda, siis tuleb Pauluse detailplaneeringul olevate elumajade realiseerumisel mõõta mürataset ning vajadusel kasutada leevendusmeetmeid. Kavandatava tegevusega kaasnevale negatiivsele mõjule müra seisukohast on hinnatud nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivi korral negatiivne mõju ümbruskonnale puudub (hindepall „0“).

6.4.2 Tolm

Turbatolm nagu müragi tekib erinevatest turbatootmisalal toimuvatest tööprotsessidest ja transpordist (peatükk 6.4.1). Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon turbatootmisalalt sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest, sademetest ja õhuniiskusest, samuti tootmis- protsessist, turba niiskusest ning lagunemisastmest. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast saab toota just kuival ajal. Soomes 1985 - 1995. aastatel tehtud turbatolmu mõõtmistulemuste / 22 / põhjal alaneb turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring näitab, et häirivust põhjustav tolmukontsentratsioon levib nende tekke kohast kõigest kuni 100 m kaugusele ning turba tootmisest põhjustatud tolmukontsentratsioon ühtlustub piirkonna tolmufooniga 400 m kaugusel.

Arvestades, et lähim olemasolev majapidamine jääb turbatootmisala mäeeraldisest 330 m kaugusele ja turbatootmisala ümbritseb mets, siis ei ole ülenormatiivsete tolmu tasemete jõudmine olemasolevate majapidamiseni tavapärastel ilmastikutingimustel tõenäoline. Tootmisala ümbritsev mets takistab tolmu levikut ka planeeringualadele jäävate elamualadeni, mida on kirjeldatud peatükis 3.3. Häirivust põhjustav tolmutase jääb turbatootmisala piiresse. See aga ei välista ilmastikutingimuste ekstreemumeid (suured tuulekiirused, pikaaegne põud, madal õhuniiskus), kus turbatolm võib levida vastavalt eelpool toodud Soome uuringule eeldatavalt 0,4 - 5 km kaugusele. Peamine leevendusmeede, mida on võimalik arendajal tolmu levimise vähendamiseks rakendada, on peatada turba tootmine (freesimine, kogumine jne) ja laadimine pikka aega kestnud põuaperioodi ja tugeva tuule korral (alates 12 m/s). See aitab oluliselt vähendada turbatolmu levimist turbatootmisalast kaugemale.

Lisaks tööle tootmisväljakutel põhjustab tolmu ka toodangu väljavedu. Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Nagu müralgi võib võrreldes varasemaga suurenevaid tolmutasemeid põhjustada liiklusintensiivsuse kasv. Erinevalt mürast on tolm ja liiklusintensiivsus lineaarses sõltuvuses. Oluliseks erinevuseks müraga on see, et tolmu teke ja levik on määravas sõltuvuses ilmastikutingimustega. Transpordist põhjustatud tolm tekib peamisel kuival OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 56 suveperioodil. Kodasoo turbatootmisalal plaanitakse toodangut välja vedada peamiselt tootmisperioodi välisel ajal. Kuna tegemist on rajatava turbatootmisalaga ja rekonstrueeritava juurdepääsuteega, siis ei ole varasemalt tolmutasemete mõõtmisi tee ääres asuvate elumajade juures tehtud.

Kaevandamisprojekti kohaselt on Kodasoo turbatootmisala juurdepääsutee (väljaveo tee nr 1) kattematerjaliks raudbetoon plaadid, mis tagavad minimaalse tolmu tekke veokite liikumisel väljaspool turbatootmisala / 4 /. Tolmu vähendamiseks sademetevaesel perioodil väljaveotee äärsete majapidamiste juures kasutatakse kruusateede korral peamiselt tee niisutamist või töötlemist kloriidiga. Antud juhul on tegemist kõvakattega teega ning suvisel perioodil toodangu väljavedu ei toimu, seega ei ole juurdepääsutee niisutamine otseselt vajalik. Võimalikku turbatolmu levimist kasutatavatele teedele välistab väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakatetega. Projekti kohaselt on kõigil mäeeraldisele ja selle teenindusmaale rajatavatel teedel kiirusepiirang 30 km/h, samast kiirusepiirangust tuleks lähtuda ka turbatootmisalal juurdepääsutee kasutamisel. Kiirusepiirang on oluline nii ohutuse kui ka tolmu ja müra vähendamise seisukohast.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad turbatootmisala piiresse, toodangu väljavedu ei toimu aastaringi ega sadmevaesel perioodil ning tolmu vähendamiseks võetakse kasutusele leevendusmeetmed, mis on välja toodud peatükis 7.1. Hinnang kavandatavale tegevusele tolmu seisukohast on nõrgalt negatiivne (hindepall „-2“) ning 0-alternatiivi korral mõju puudub (hindepall „0“).

6.5 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega

Turba kaevandamise jäägiks võib lugeda turbalasundis olevaid kände. Turba kännusus mõjutab oluliselt turba, kui maavara väärtust ja kaevandamisväärsust. Maardla kännusus on väike, olles keskmiselt 0,26 % / 9 /. Kännud juuritakse selleks spetsiaalselt mõeldud agregaadiga ja kogutakse kuivamiseks ettevalmistatud kohta. Kändude ladustamisega keskkonda negatiivselt otseselt ei mõjutata, kuna tegemist on loodusliku materjaliga. Samas on turbatootmisalale ladustatud kuivanud kännud tuleohtlikud, seetõttu tuleks vältida olukorda, kus ladustatud kännuhunnikud jäävad turbatootmisalale pikemaks ajaperioodiks. Kände on võimalik kasutada hakkepuidu tootmiseks. Jäätmeseaduse / 34 / § 352 lg 1 p 4 alusel loetakse turba kaevandamise korral jäätmehoidalaks (ala või ehitis), juhul kui turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivaid jäätmeid ladustatakse rohkem kui kolm aastat.

Turbatootmisalalt kooritud sugekihti turbatootmisalal pikaajaliselt ei ladustata. Projekti kohaselt on võimalik väljakutelt eemaldatud sugekihti samaaegselt kasutada ehitatavate teede või aunade aluste täitmiseks. Settebasseinide ja veemahutite puhastamise käigus nõrutatud turbaheljumi maht on võrreldes toodangu mahuga marginaalne, mida on võimalik pärast kuivamist toodanguna realiseerida. Seega turba kaevandamisel jäätmeid otseselt ei teki.

Jäätmeid võib tekkida aga masinate ja seadmete remondil ning hooldusel. Kodasoo turbatootmisalal masinatega seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) kogutakse kokku turbatootmisalalt hooldusplatsile ja sealt edasi toimetatakse jäätmete OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 57 kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse. Kirjeldatud jäätmete teket annab ära hoida arendaja organiseeritud töökorraldusega.

Turba kaevandamisel on praktiliselt kogu kaevandatav materjal kaubastatav ja jäätmeid ei teki. Kändude sisaldus on Kodasoo turbatootmisalal suhteliselt väike. Eeldades arendaja organiseeritud töökorraldust masinatega seotud jäätmete tekkimisel, siis negatiivne mõju kavandataval tegevusel puudub (hindepall „0“). Samuti puudub jäätmete tekke oht 0-alternatiivil (hindepall „0“).

6.6 Võimalikud keskkonnaavariid

Masinate tankimine peab toimuma selleks ettenähtud kohas. Mäeeraldisel võib ettevaatamatuse ja ohutusnõuete mitte täitmisel vette sattuda masinate määrdeõli ja kütust. Reostuse edasikandumisel eesvoolu võidakse mõjutada veekvaliteeti ja seeläbi ka sealset elustikku. Seetõttu tuleb tekkinud reostus viivitamatult lokaliseerida ja likvideerida. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool mäeeraldist ning selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega / 4 /.

Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, teostatakse vastavas töökojas või seadmete remondi platsil. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masina parkimisel tuleb tagada ohutus. Masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu / 4 /.

Kui avariileke toimub masinate töötamisel turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi jäätmehoidlasse. Turba filtratsioonimoodul 20 % lagunemisastme juures on 0,2 m/ööp (hästilagunenud turbal) kuni 8 m/ööp (vähelagunenud turbal) / 35 /. See tähendab, et turvas seob lekkinud vedeliku, kas kütuse või õli kiirelt ja takistab selle edasist levikut, kui lekkiv vedelik just otse vette ei satu. Hooldusplatsil peavad olema vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Lisaks turbale on ka näiteks saepuru väga hea imendumisvõimega materjal, mida on võimalik avariireostuste likvideerimisel kasutada.

Tuleohutuse tagamiseks (vt ka peatükk 6.7) tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust. Tuule kiiruse jälgimiseks ja sidepidamiseks tuleb tagada vajalikud vahendid. Aunade sisemist temperatuuri tuleb regulaarselt kontrollida, isesüttimise ohu korral tuleb rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Tuule kiiruse ja aunade sisemise temperatuuri mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis. Tõsise ja vältimatu ohu korral peab olema töötajatel võimalik lahkuda töökohalt kiirelt ja ohutult, mille jaoks on Kodasoo turbatootmisalale projekteeritud kaks üleminekukohta ehk purret / 4 /. Turba kaevandamisel tagatakse ohutus vastavalt Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuetes sätestatule / 15 /.

Turbatootmisala tuleohtlikkusele antakse hinnang peatükis 6.7. Turbatootmisalal töötavate masinate rikke korral säilib mõningane oht reostuseks, seega ei saa OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 58 keskkonnaavariide tekkimist täielikult välistada. Seega on hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale negatiivsele mõjule ka kõikide ohutusnõuete täitmisel keskkonnaavariide seisukohast vähene (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral turbatootmisala kuivendusvõrgu ehitamist ei alustata ning seetõttu ei ole võimalik ka turbatootmisalal turbast kaevandada, millest tulenevalt puudub ka oht masinate rikke korral keskkonnaavariide tekkeks (hindepall „0“).

6.7 Tuleohutus ja riskihinnang

Turba tootmine toimub kuival ja soojal aastaajal. Põleng turbatootmisaladel võib tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms. Üsna sageli põhjustavad põlenguid turbatootmisaladel metsa põlengud, millele ei ole suudetud piiri panna. Tuleohtlikkuse riski võivad tõsta ka tootmisterritooriumile sattuvad kõrvalised isikud. Tulekahju korral võidakse suurde ohtu seada kohalik elu- ja looduskeskkond ning omand.

Kaevandamiseks vajaliku kuivendusvõrgu rajamise järgselt on mäeeraldis kaetud kuivenduskraavidega (21 meetrise intervalliga), seetõttu tuleb tuleohutuse tagamiseks ette näha tulekaitsetsoon. Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride vahele jäetakse ~50 m laiune tulekaitsetsoon, millelt likvideeritakse mets ja võsa. Tuleohutuse tagamiseks on lisaks tulekaitsetsoonile projekteeritud turbatootmisalale tuletõrjevee tiik. Tuletõrjevee kogumise eesmärki täidavad ka turbatootmisalale projekteeritud settebasseinid. Projekti kohaselt on tuletõrjevee maht kokku 3 300 m3. Arvestades Kodasoo turbatootmisala mäeeraldise suurust, siis peab vastavalt Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuetele olema kustutusvee varu vähemalt 530 m3 / 4 /. Seega on projekteeritud tuletõrjetiigis ja settebasseinides piisav veevaru tuleohutuse tagamiseks.

Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seetõttu tuleb tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses rangelt jälgida. Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust, mille jälgimiseks ja side pidamiseks tuleb tagada vajalikud vahendid. Tuleohu ja tuulekiiruse jälgimine peab olema pideva järelevalve all. Tuule kiiruse tõustes kuni 6 m/s tohib turba laadimistöid jätkata vaid sädemepüüdjate tehnilise korras oleku korral ja pärast heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Turba laadimine tuleb lõpetada kui tuule kiirus tõuseb kuni 12 m/s / 4 /.

Ohtlikuks võib pidada esimesel aastal kasutuses olnud väljakutelt kaevandatud freesturvast, mille aunade temperatuur võib tõusta kuni 65°C. Freesturba aunade sisemist temperatuuri tuleb pidevalt jälgida isesüttimise ohu kiireks avastamiseks ja vältimiseks. Igasugune eelpool nimetatud seire tuule suuna ja tuleohu vältimiseks dokumenteeritakse vastavalt ettevõtja kehtestatud juhendile / 4 /. Varasemalt on turbatootjad lokaalsed tulekolded suutnud suhteliselt kiiresti avastada ja omaljõul kustutada ning teinud koostööd (ka metsa põlengute kustutamisel) Päästeametiga.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rabad on nii looduslikus olekus kui ka kasutusel olles turbatööstusmaana kõrge tuleohtlikkuse alad. Kuna ka kõikide ohutusmeetmete rakendamisel säilib kavandatava tegevusel oht tulekahju tekkeks, siis võib negatiivset OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 59 mõju lugeda mõõdukaks (hindepall „-3“). Ka 0-alternatiivi korral on looduslikus olekus raba tuleohtlik, kuid vähem kui kavandataval tegevusel (hindepall „-2“). 0-alternatiivi korral puuduvad rabas näiteks tihe kuivendusvõrk ning raba pinnal töötavad masinad.

6.8 Mõju maastikule kaevandamise ajal ja selle järel

Negatiivse keskkonnamõju vähendamise eelduseks on maavarade kaevandamise pikaajaline kavandamine alates tootmisalade asukoha valikust kuni tehismaastiku planeerimiseni. Sellest hoolimata ei õnnestu maakasutusega seotud vahetut keskkonnamõju täielikult neutraliseerida. Lisaks turbatootmisala tegevusele mõjutab keskkonda ja maastikuilmet tiheasustus, tööstus ja põllumajandus.

Maa-ameti andmetel jäävad Kodasoo turbatootmisala ümberkaudse maapinna absoluutkõrgused vahemikku 37,5 - 38,5 m. Maavara kavandamise loa (lisa 1) alusel on turbatootmisalal lubatud turvast toota absoluutkõrgusteni +35,95 kuni +37,68 m. Antud absoluutkõrguste erinevused lubavad järeldada, et kaevandamise lõppedes jääb maapind turbatootmisalal ümbritsevast maastikust ~0,8 - 1,6 m sügavamale.

Kui lähtekriteeriumiks võtta olukord enne kaevandamist, siis maastik mäeeraldise piires muutub ja seda mõju tuleb lugeda negatiivseks (hindepall „-2“). Antud juhul on erandiks asjaolu, et eelkuivenduskraavid on ümber turbatootmisala juba rajatud ja seega on raba juba varasemalt mõjutatud. 0-alternatiivi negatiivset mõju on hinnatud väheseks (hindepall „-1“).

Pärast kaevandatava varu ammendamist järgneb kaevandamisega rikutud maa-ala korrastamine ning negatiivne mõju pikemas perspektiivis väheneb. Olenevalt korrastamissuunast ja korrastamistööde edukusest võib maastikupilt võrreldes esialgse ilmega täielikult muutuda. Kodasoo turbatootmisalale on kõige otstarbekam, pärast kaevandatava varu ammendamist, luua tingimused taassoostumiseks (peatükk 5.4).

6.9 Mõju elanikkonnale ja majandusele

Mõju elanikkonnale ja majandusele sõltub kavandatava arenduse ulatusest ja sellest tulenevalt vajadusest tööjõu järele, olemasolevate kommunikatsioonide valmidusest rajatavat objekti teenindada, kohalike inimeste igapäevase elu seotusest loodusega ja piirkonna üldisest elukorraldusest. Mäetööstusest lähtuv sotsiaalne mõju kohalikele elanikkonnale on kombinatsioon otseselt kaevandamisest lähtuvatest füüsikalistest ja sellest tulenevalt kaudsetest mõjudest. Kaevandamisest lähtuvad füüsikalised keskkonnamõjud on näiteks veetaseme langus, liikluse tihenemine, tolmu ja müra suurenemine, mis võivad halveneda kohalike inimeste elutingimusi. Väheneb ka võimalus kasutada territooriumi puhkealana ning privaatsust hindavaid inimesi häirib teadmine, et nende elukoha läheduses toimub kaevandamine.

Kodasoo turbatootmisala kuivendamine toimub soosettete kihis, mis on seotud rabaveega (joogiks kõlbmatu) ning kuivendamisega ei mõjutata ümbruskonnas paiknevate tarbekaevude vee kvaliteeti ega -režiimi (peatükk 6.2). Ülenormatiivsed müratasemed ja tolmu kontsentratsioonid jäävad peamisel turbatootmisala piiridesse. Turbatootmisala ümbritseb mets ning häirivust põhjustav müra ja tolm olemasolevate elumajadeni ei levi. Turbatootmisala juurdepääsutee kaetakse projekti kohaselt OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 60 raudbetoonplaatidega, mis tagab minimaalse tolmu tekke veokite liikumisel väljaspool turbatootmisala. Ka müra vähendamise seisukohast on kõvakattega tee rajamine võrreldes kruuskattega teega oluliselt parem variant (täpsem müra ja tolmu hinnang toodud peatükis 6.4). Füüsikaliste tegurite negatiivse mõju vähendamiseks tuleb rakendada läbimõeldud töökorraldust, et säilitada kohalike inimeste elukvaliteet. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks tuleb vältida ööpäevaringset (s.t. öist tootmist ja toodangu väljavedu) ja puhkepäevadel töötamist.

Kodasoo turbatootmisala lähistel paiknevatest detailplaneeringualadest on lähim Pauluse detailplaneeringuala (peatükk 3.3 ja joonis 3.2), mis on kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 2008. a 30. jaanuari otsusega nr 4. Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute jagamine ja elamute rajamiseks tingimuste loomine. Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonise kohaselt asub lähim hoonestusala (positsioon P8a) mäeeraldise piirist ~120 m kaugusel. Mäeeraldist ja planeeringuala elamualasid eraldab üksteisest ~70 m laiune mets (rohevõrgustiku osa). Häirivust põhjustavad tolmu kontsentratsioonid jäävad turbatootmisala piiresse, mille levikut elumajadeni takistab turbatootmisala ümbritseb mets. Turba tootmine Kodasoo turbatootmisalal toimub suveperioodil, mis võib põhjustada planeeritava elamuala juures arvutuslikult maksimaalseks müratasemeks 60 dB (tabel 6.6), mis ületab lubatud piirnormi (55 dB) 5 dB. Seetõttu tuleb Pauluse kinnistule planeeritavate elamute ehitamisel rakendada peatükis 7.1 toodud leevendusmeetmeid. Kodasoo turbatootmisalast kaugemal asuvate detailplaneeringualade hoonestusalade ja mäeeraldise vaheline kaugus on vähemalt 260 m ning neid eraldab omavahel mets, seetõttu ei ole ülenormatiivse müratasemete ja tolmu kontsentratsioonide levimine nendeni tõenäoline (tabel 6.6). Planeeritavate elamute projekteerimisel tuleb rakendada elamutes normeeritud müratasemete tagamiseks EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõuded”.

Uute mäetööstusobjektide käivitamisega kaasneb tavaliselt üheaegselt nii positiivne kui ka negatiivne sotsiaalne mõju, mis on üksteisest tingitud ja omavahel seotud. Sotsiaalsete mõjude üks oluline faktor on avalik arvamus kavandatava tegevuse suhtes. Arvestades toimunud avaliku arutelu koosolekuid, on kohalike inimeste vastasseis Kodasoo turbatootmisalal tegevuse alustamise vastu suhtelisest tugev. Varasemalt kaevandatud alad ja piirkonnad, kus kaevandamisega on juba alustatud, on aja jooksul kohalike inimeste tõrjuv suhtumine vähenenud. Vaadates pikemat perspektiivi, siis kaevandamisest laekuvad keskkonnatasud suurendavad kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja pikemas perspektiivis kohalik piirkond areneb. Ettevõtlus parandab tööhõivet, luues stabiilseid töökohti mitmekümneteks aastateks. Tavaliselt eelistatakse tööjõuna kohalike elanike. Seega võib eeldada, et majanduslik mõju piirkonnale on positiivne.

Kokkuvõtvalt tuleb arendajal kavandatava tegevusega kaasnevaid negatiivseid füüsikalisi mõjusid läbi leevendusmeetmete kasutamise ennetada või vähendada. Siiski mistahes leevendusmeetmete rakendamine ei tekita olukorda, kus me saaksime väita, et igasugune mõju puudub. Samas ei saa ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes seada takistusi tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas väljakujunenud tavasid ning tagab inimeste tervise ja vara ohutuse. Kavandatava tegevuse mõju majandusele võib lugeda mõõdukalt positiivseks (hindepall „+3“) ja mõju elanikkonnale nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivi mõju majandusele tuleb lugeda mõõdukalt negatiivseks (hindepall „-3“). Negatiivne mõju elanikkonnale 0-alternatiivi korral puudub (hindepall „0“). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 61

6.10 Ressursside otstarbekas kasutamine

Säästva arengu seaduse / 36 / § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid. Seejuures ei tohi looduskeskkonda oluliselt kahjustada ning säilitada tuleb looduslik mitmekesisus. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise kui ka kasutuskõlbmatuks muutmise eest tuleb arendaja maksta maavara kaevandamisõiguse tasu.

Kehtivas maavara kaevandamise loas on kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarbeks määratud metsamaa. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra kohaselt tuleb väljakkaevandamisega ammendatud jääksoo kujundamisel haritavaks maaks või metsamaaks jätta kaevandamata vähemalt 0,3 m paksune turbakiht. Turbatootmisala korrastamine metsamaaks ei ole, aga Kodasoo turbatootmisalal majanduslikult põhjendatud, kuna turbaalale istutatud mets ei ole produktiivne. Peatükis 5.4 on soovitatud Kodasoo turbatootmisalale pärast kaevandatava varu ammendamist luua tingimused taassoostumiseks.

Kodasoo turbatootmisala piiride määramisel on arvestatud kaevandamisväärse turbavaruga antud kohas ja seejuures arvestati ka Rummu järve säilimisega ning projekt ei lähe vastuollu ressursside otstarbeka kasutamisega (hindepall „+4“). 0-alternatiivil ei alustata turbatootmisalal kuivendusvõrgu ehitamist ning sellisel juhul ei ole ka turbatootmine võimalik. 0-alternatiiv ei ole kehtiva maavara kaevandamise loaga määratud mäeeraldisel ressursside kasutamise seisukohast otstarbekas (hindepall „-4“). 0-alternatiivil jäävad riigile ka laekumata maavara kaevandamisõiguse tasu.

6.11 Mõju taimestikule, loomastikule, linnustikule, rohevõrgustikule, kalastikule ja kaitstavatele loodusobjektidele

6.11.1 Taimestik

Kodasoo turbatootmisalal kaitstavad taimeliigid ja haruldased kooslused puuduvad. Otsene mõju kaevandamise piirkonnas on taimestikule negatiivne, kuna turbatootmisala ettevalmistamise käigus pealmine taimkate ehk sugekiht eemaldatakse. Turbatootmisala kuivendamise mõju ulatub viimasest kogujakraavist peamiselt ~30 m kaugusele ning maksimaalselt kuni ~150 m kaugusele. Veetaseme alanemisega kaasneb olemasoleva taimestiku muutus ka mäeeraldise ümbruses. Kuivendamisega kaasneb hapniku juurdevool kuivendatud alale ning puude kasv intensiivistub. Intensiivsemat puude kasvu on oodata kraavide ja mäeeraldise äärealadel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 62

Pärast kaevandatava varu ammendamist, saab turbatootmisala korrastamist lugeda positiivseks aspektiks, kuna pikemas perspektiivis luuakse pärast tegevust tingimused uute elupaikade ja taimekoosluste tekkeks. Kavandatava tegevuse mõju on hinnatud nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivi korral turbatootmisalalt taimestikku ehk sugekihti ei eemaldata (hindepall „0“).

6.11.2 Loomastik, linnustik ja rohevõrgustik

Kuusalu jahiseltsi andmetel elavad Kuusalu vallas metsloomadest peaaegu kõik Eestis elavad isendid. Rummu raba peamised asukad on põder, metssiga, metskits, ilves, rebane ja kährik. Esineb ka väiksemaid närilisi. Piirkonnas liikuvaid ulukeid hoiab turbatootmisalast eemale seal toimuv inimtegevus ning roomajaid ja kahepaikseid masinate mootoritest tekkiv vibratsioon.

Kodasoo turbamaardla asub piirkondlikul tasandil oleva rohevõrgustiku tugialal, mis on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega ala (peatükk 3.3). Kodasoo turbamaardlasse Kodasoo turbatootmisalale väljastati maavara kasutusluba turba kaevandamiseks juba 1994. aastal ning mäeeraldise sihtotstarbeks on määratud 100 % turbatööstusmaa. Maavara kaevandamise kasutusluba on antud enne rohevõrgustiku moodustamist, seega ei ole rohevõrgustiku määramisel arvestatud maasihtotstarbega ning kehtiva maavara kaevandamise loaga.

Kodasoo turbatootmisala asub keset rohelise võrgustiku tuumala, hõlmates sellest ~14,6 %. Turbatootmisala rohekoridoridega ei lõiku, seega loomade liikumine mööda rohekoridore ei katke. Turbatootmisalal päevasel ajal töötavad masinad ei ohusta loomi ning inimpelglikumad loomad saavad liikuda/varjuda ümber turbatootmisala jäävas puistus. Turbatootmisala rajamine otseselt loomade liikumist ei takista, kuna kasutusel olevatel turbatootmisaladel võib sagedasti kohata näiteks rebaseid aga ka teisi Eestis elavaid metsloomi. Aktiivsem loomade liikumine toimub peamiselt öisel ajal, kui kaevandamisega seotud tegevust turbatootmisalal ei toimu. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist turbatootmisala korrastatakse ning negatiivne mõju rohevõrgustikule taastatakse.

Kavandatava tegevusega ei ohusta loomi ega häirita otseselt nende liikumist, küll aga vähenevad loomade jaoks sobivate elupaikade, sh lindude pesitsemiskohtade pindala (hindepall „-2“). 0-alternatiivi korral praegune olukord ei muutu, seega puudub ka mõju loomastikule ning rohevõrgustikule (hindepall „0“).

6.11.3 Kalastik

Vee erikasutuse loa taotluse alusel on Kodasoo turbatootmisala eesvooluks Kodasoo oja, mis suubub keskkonnaministri 15.06.2004. a määruse nr 73 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kantud Kaberla ojja.

Turbatootmisala kuivendusvee teekonna pikkuseks enne Kaberla ojja jõudmist on ~3,6 km, mistõttu ei kandu Kaberla ojja turba tootmisest tulenevad otsesed füüsikalised häiringud (müra, tolm jt). Kaberla oja vee kvaliteedi ja kalastiku mõju hinnangu osas on seega oluliseks mõjutavaks teguriks vaid tootmisalalt ärajuhitav vesi ja selle kvaliteet.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 63

EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse 2009. aasta suvel (juuli - august) läbi viidud uuringu kohaselt / 11 / oli oja jahedaveeline (11 - 15 °C), selge ja pruunika alatooniga. Vooluhulk oli suhteliselt väike, ülemjooksul 20 - 40 l/s, alamjooksul 40 - 160 l/s. Uuringu kohaselt annavad sellised vooluhulkade kõikumisvahemikud suvise madalveeperioodi ajal tunnistust sademete domineerivast rollist oja voolurežiimi kujundamisel. Kohalike elanike andmetel oja kuivaks ei jää, ent sademetevaesel aastal on võimalik vooluhulga vähenemine piirini, mille puhul oja ei suuda läbi murda suudmesse tormide poolt kantavatest liivavallidest, mistõttu ühendus merega ajuti katkeb.

Varasemate kirjandusandmete põhjal (Eesti jõed, 2001) on Kaberla ojas esindatud kalaliikidest jõe- ja meriforell, trulling ja luukarits, kuid vähk olevat kadunud 1960. aastatel. 2009. aastal läbi viidud uuringute käigus tuvastati Kaberla ojas lisaks forellile ja luukaritsale ka jõesilm.

Uuringutes välja toodud peamisteks ohu- ja mõjuteguriteks olid rändetakistused, röövpüük ja reostus. 2009. aasta suvel oli Kaberla ja Kodasoo ojas kokku 38 rändetõket, millest forellile ületamatuteks osutus 17. Röövpüüki küll uuringu käigus ei avastatud, ent röövpüük on probleemiks peaaegu kõigil forellijõgedel, enamasti asustamata piirkondades, kus jõed/ojad voolavad teede lähedal. Reostuse negatiivse mõjuna on 2009. aasta uuringus välja toodud arvukatest koprapaisudest põhjustatud seisev vesi, mille hapnikusisaldus on madal.

Kodasoo turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees setitatakse heljum enne eesvoolu juhtimist settebasseinides ja -tiikides, mis tagab ärajuhitava vee kvaliteedi. Kaberla oja veerežiimi säilitamiseks ja kevadise suurvee kogumiseks on Kodasoo turbatootmisalale projekteeritud settebasseinid/veemahutid ning ärajuhitava vee hulga reguleerimiseks toruregulaatorid, mis tagavad Kaberla oja veerežiimi võimalikult väikesed muutused. Selliste leevendusmeetmete kasutuselevõtuga tagatakse kavandatava tegevuse võimalikult minimaalne mõju eesvoolule. Arvestades asjaolu, et Kodasoo turbatootmisala pindala moodustab Kaberla oja valgalast ~3 %, saab kavandatavat tegevust Kaberla oja vooluhulgale ja veekvaliteedile ning selle kaudu kalastikule hinnata minimaalseks (hindepall „0“). 0-alternatiivil turbatootmisala kuivendamisega ega kuivendusvee ärajuhtimisega eesvoolu ei alustata, see puudub ka mõju sealsele vee- elustikule, sh kalastikule (hindepall „0“).

6.11.4 Kaitstavad loodusobjektid

Turbatootmisala juurdepääsutee mahasõiduga Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee 11,3 kilomeetrilt läbitakse Kaberla hoiuala, millele on hinnatud mõju Natura mõju hindamise peatükis 8. Kaberla hoiuala võeti kaitse alla 2005. aastal EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - alvarite (6280*), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitseks / 37 /. Kaberla hoiuala hõlmab endas Kaberla loodusala, mis võeti kaitse alla tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusest nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Kaberla loodusala kaitse eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike (5130), loode (alvarite – *6280) ja vanade loodusmetsade (*9010) kaitse. Kaberla loodus- ja hoiuala OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 64 asuvad turbatootmisalast ~600 m kaugusel. Eelnevalt loetletud taimede elupaikade veerežiimi turba kaevandamine ei ohustata, kuna kuivendamise maksimaalne mõju ulatub rabas kuni 150 m kaugusele. Kaevandamise projekti kohaselt turbatootmisala ja Jõelähtme-Kemba teed ühendav pinnastee kaetakse raudbetoonplaatidega, seega tolmu seisukohast ei avalda juurdepääsutee kasutamine negatiivset mõju Kaberla loodus- ja hoiualalal kasvavale taimestikule.

Kodasoo turbatootmisalast ~220 m kaugusel kagu suunas asub Rummu järv, mis on II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide – veelendlase ja põhja-nahkhiire 44,16 ha suurune toitumispaik. Nahkhiired toituvad öösiti. Looduslike kallastega veekogude ääres on nahkhiire saakputukaid rohkesti, seevastu metsades ja veest kaugemal on saakputukaid vähem. Seetõttu on veekogude kaldapiirkond paljudele nahkhiireliikidele tähtis toitumiskoht. Putukate ja neist toituvate nahkhiirte rohkust veekogude ääres soodustab puistu olemasolu ning toitumispaikade väärtust suurendab varjepaikade lähedus. Veelendlane ja põhja-nahkhiir on Eestis tavalised, paiguti arvukad ja laialt levinud liigid ning nende asurkonnad ei ole ohus, kuna nad on tänapäevase maastiku ja inimtegevusega küllaltki hästi kohastunud / 38 /. Looduskaitseseaduse / 8 / alusel tagatakse II kaitsekategooria liikide kaitse, teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest vähemalt 50 % ulatuses, kaitsealade või hoiualade moodustamisega või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Piiritlemata II kaitsekategooria liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.

Veelendlane (Myotis daubentonii) elab Eestis aastaringi ning on laialt levinud mandriosas, kuid elab ka Saaremaal ja Hiiumaal. Eestis on suvise asurkonna suurus hinnanguliselt 30 000 - 50 000 isendit ning talvituvate isendite arv teadaolevates talvituspaigatüüpides hinnanguliselt 2 000 isendit. Alates 1970-ndatest on veelendlase arvukus tõusnud mitmel pool Euroopas, seda kinnitavad loendusandmed. Saaremaal ja Hiiumaal vähearvukas. Suveperioodil elab veekogude lähedal, metsades ja parkides. Päevasteks varjepaikadeks nii üksikisendite kui kolooniate puhul on puuõõnsused ja ka linnupesakastid. Toitumispaikadeks on tuulevaiksed vabaveealad siseveekogudes (tiikides, järvedes, jõgedes, kanalites) ja paiguti ka mererannikul. Toitub ka hõredas puistus. Talvituspaikadeks on suured tehiskoopad, mõned väiksemad tehiskoopad, vanad kindlusevarjendid ning suuremad ja soojemad keldrid mõisates ja linnustes. Talvel jahedad või läbi külmuvad keldrid võivad olla ülemineku-varjepaikadeks sügisel / 38 /.

Suvistes elupaikades on ohuteguriteks suvekolooniate varjepaikade üldised ohud. Veelendlase puhul eeskätt õõnsate puude olemasolu sobivateks toitumispaikadeks olevate veekogude lähedal. Ohtudeks on ka pestitsiidide kasutamine putukatõrjes, röövloomad ning toitumispaigaks olevate veekogude hävimine või nende seisundi halvenemine. Eeskätt vee reostumine ja sellega kaasnev taimestikust vaba veepinna ala vähenemine, samuti kallaste puhastamine taimestikust. Talvituspaikade ohuteguriteks on avade kinniajamine, kasutamine inimese poolt, nahkhiirte häirimine, talvituspaiga mikrokliima või siseehituse muutmine ja looduslikud tegurid (külm, avade sulgumine varingu läbi). Talvekolooniad tehiskoobastes ja paljudes keldrites on ohustatud varisemisohu tõttu. Soodusteguriteks on talvitustingimuste paranemine mõnes mõisakeldris ja tehisveekogude rajamine (näiteks kalakasvatuse eesmärgil). Tähtis on vanade metsade, parkide ja õõnsate puude säilitamine ning maavaldajate ja -kasutajate teavitamine nahkhiirte kaitseabi- nõudest. Liiki soodustavateks tegevusteks on ka parkide ja muude puistude (eriti lehtpuude) rajamine, millesse ajapikku tekivad õõnsused. Puistudes, kus on vähe õõnsusi, OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 65 saab liigi elutingimusi parandada varjekastide paigutamisega puudele / 38 /.

Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elab Eestis aastaringselt ning on levinud kogu mandril ja paljudel saartel. Eestis on suvise asurkonna suurus hinnanguliselt 100 000 - 300 000 isendit ning talvituvate isendite arv teadaolevates talvituspaigatüüpides hinnanguliselt 8 300 isendit. Arvukas ka Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsis. Eesti paikneb selle liigi levila optimumalal, kus tal on väga soodsad elutingimused suvel kui ka talvel. Seepärast on põhja-nahkhiir olnud Eestis domineeriv nahkhiireliik vähemalt sajandi. Suvel elab metsades kui ka asulates. Päevasteks varjepaikadeks on katusealused, seinapraod, pööningud, puuõõnsused ja müürilõhed ning harva linnupesakastid. Toitumispaikadeks on avatud biotoobid mitmesugustes puistudes ja veekogude ääres, sh linnades. Talvituspaikadeks on suured tehiskoopad, mõned väiksemad koopad, vanad kindlusevarjendid ning paljud keldrid mõisates, linnustes, talude juures ja harva linnades. Talvel jahedad või läbi külmuvad keldrid võivad olla ülemineku-varjepaikadeks sügisel või talve esimesel poolel / 38 /.

Suvistes elupaikades on ohuteguriteks suvekolooniate varjepaikade üldised ohud. Eriti ehitustööd hoonetes (katuse ja seinte remont ning puitosade töötlemine mürgiste ainetega) ja puuõõnsuste kadumine. Ohtudeks on ka muutused toitumispaikades, näiteks veekogu või seda ümbritseva puistu hävimine. Samuti on ohtudeks pestitsiidide kasutamine putukatõrjes ning röövloomad. Talvituspaikade ohuteguriteks on nende hävimine, avade kinniajamine, kasutamine inimese poolt, nahkhiirte häirimine, talvituspaiga mikrokliima või siseehituse muutmine, looduslikud tegurid (külm, röövloomad, avade sulgumine varingu läbi). Samuti vanade mõisa- ja linnusekeldrite ja koobaste varisemisoht. Soodusteguriteks on talvitustingimuste parandamine mõisakeldrites ning vanade majade ja õõnsate puude säilitamine. Liiki soodustavateks tegevusteks on ka uute metsade, parkide ja veekogude rajamine ning maavaldajate ja -kasutajate teavitamine nahkhiirte kaitseabinõudest. Sama põhimõte kehtib ka linnades, kus põhja-nahkhiire toitumis- tingimusi saab parandada veekogude ja parkide rajamisega / 38 /.

Kodasoo turbatootmisala mõju veelendlase ja põhja-nahkhiire toitumispaigaks olevale Rummu järvele. Veelendlase ja põhja-nahkhiire jaoks on oluline Rummu järve ja selle ääres olevate õõnsate puude, sh kogu olemasoleva puistu säilimine, mis on nahkhiirtele päevaseks varjepaigaks. Toitumispaiga kvaliteeti mõjutaks negatiivselt eelkõige järve reostumine ja taimestikust vaba veepinna vähenemine ning kallaste taimestikust puhastamine. Kavandatava tegevusega Kodasoo turbatootmisalal kuivendusvett Rummu järve ei suunata, mis võiks selle seisundit halvendada või kiirendada järve kinnikasvamist. Samuti ei eemaldata järve ääres kasvavat puistu (loodusliku puhverala laius 200 m) ega puhastata järve kaldaid taimestikust. Turbatootmine toimub päevasel ajal, seega müra seisukohast veelendlase ja põhjanahkhiire öist toitumist kavandatava tegevusega ei häirita. Veelendlane ja põhja-nahkhiir on tänapäevase maastiku ja inimtegevusega küllaltki hästi kohastunud ning turbatootmisalal toimuv tegevus ei tõrju nahkhiiri toitumispaigast eemale.

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajal esitas kohalik elanik otsustajale informatsiooni, mille kohaselt paikneb Kodasoo rabas III kaitsekategooria kaitsealune taimeliik kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata). EELIS-e andmetel varasemate inventuuride põhjal (aastatel 2011 ja 2012) kaitsealused liigid Kodasoo turbatootmisalal puuduvad. Kodasoo turbatootmisalal ei tuvastatud kaitsealuseid liike, sh kuradi- OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 66 sõrmkäppa ka keskkonnamõju hindamise käigus toimunud välitöödel. Välitööd toimusid 14.06.2013. ja 22.07.2014. aastatel, mida viisid läbi Aadu Niidas ja Hedi Schvede.

Kokkuvõtvalt ei mõjutata kavandatava tegevusega Kaberla loodus- ja hoiualal kasvavate elupaigatüüpide kasvutingimusi ega tõrju veelendlast ja põhja-nahkhiirt Rummu järvest kui toitumispaigast eemale. Juurdepääsutee kaetakse kõvakattega (hindepall „0“). 0-alternatiivi korral tegevust turbatootmisalal ei alustata, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub (hindepall „0“).

6.12 Kavandatava tegevuse koosmõju ümberkaudsete tegevustega

Kodasoo turbatootmisala kuivendusveed jõuavad Kaberla ojja, mis on üheks võimalikuks eesvooluks ka kavandatavale Ruu ehituslubjakivi karjäärile. Ruu lubjakivi- karjääri teiseks võimalikuks eesvooluks on Jägala jõgi.

Ruu lubjakivikarjäärist välja juhitava vee puhtuse saavutamiseks on OÜ Väo Paas kavandatava Jägala lubjakivimaardla I ploki ehk Ruu uuringuruumis leviva ehituslubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt / 26 / soovitatud rajada karjääri settetiigid. Ruu lubjakivikarjääris on soovitatud veepuhtusindikaatorina settetiigi teise astmesse sisse viia kalu, kes asustavad ka Kaberla oja. Pärast Ruu lubjakivikarjääri sulgemist korrastatakse kaevandatud ala veekoguks. Sellisel juhul säilib veekogust väljavool ja välditakse veekogu eutrofeerumise ohtu / 26 /.

Voolukiirus Kaberla ojas on 0,02 - 1,0 m/s ja vooluhulk madalseisu ajal 10 l/s. Hilisemate uuringute kohaselt on vooluhulk olnud 0,353 m3/s. Ruu lubjakivikarjäärist väljavoolava vee maksimaalne hulk on 0,106 m3/s, mis moodustaks Kaberla oja veehulgast ~30 % / 26 /.

Kodasoo turbatootmisala ärajuhitav vesi suunatakse esmalt magistraalkraav M-1, mis suubub Kodasoo ojja ning see omakorda Kaberla ojja. Vee erikasutusloa taotluste põhjal on Kodasoo turbatootmisalalt ärajuhitava vee hulk 892 m3/ööpäevas ehk 0,010 m3/s, mis moodustaks Kaberla oja vee hulgast vaid ~3 %. Summaarselt on Ruu lubjakivikarjääri ja Kodasoo turbatootmisala veehulk 0,106 + 0,010 = 0,116 m3/s, mis moodustaks Kaberla oja veehulgast ~33 %.

Kaberla oja kuulub kogu ulatuses keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Kuigi Kaberla oja ei kuulu keskkonnaministri 09.10.2002. a määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ kohaselt riikliku seirega kaetud jõgede hulka, on jões siiski mitme kvaliteediparameetri säilimine oluline. Viimati mainitud riiklike seirejaamadega veekogude vee kvaliteedinõuetes on kehtestatud kindlad nõudmised vee temperatuurile, lahustunud hapnikule, pH-le, heljuvainele, bioloogilisele hapnikutarbele, üldfosforile, üldlämmastikule, fenoolile, naftasaadustele, ammoniaagile, jääkkloorile, tsingile ja vasele / 39 /. Lubjakivikarjääris toimuv lubjakivi kaevandamine suurendab põhiliselt heljuvainete sisaldust karjäärist ärajuhitavas vees. Samas on lubjakivikarjääris heljuvaine setitamiseks projekteeritud settebasseinid. Töökorras settebasseinid vähendavad ärajuhitavas vees heljuvaine sisaldust, mis ei ületa seadusega kehtestatud piirnormi. Lubjakivikarjäärist põhjavee OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 67 pumpamisel eesvoolu teised lõhelistele kehtestatud keemilised ja füüsikalised näitajad ei muutu. Settebasseinidega vähendatakse vaid hõljuvaine sisaldust ärajuhitavas vees. TÜ Eesti Mereinstituudi spetsialist Mart Kanguri hinnangul aitab veehulga suurenemine Kaberla ojas vähendada kalade väljasuremise ohtu põuasel perioodil. Näiteks 2002. ja 2003. a olid suhteliselt veevaesed ja 2002. a septembriks olid Kaberla ojast järel vaid loigud, millest enamus kuivas. 2002. a sügisel meriforell ojas kudeda ei saanud, 2003. a sügisel esines vaid üksikuid kahesuviseid isendeid ja valdavaks liigiks oli luukarits. Samale situatsioonile viidatakse ka EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse 2009. aasta suvel (juuli - august) läbi viidud uuringus / 11 /. Kudemist ei olnud ka 2004. a ja forelli noorjärke ei olnud ojas üldse, sest 2001. a põlvkonna viimased kalad olid merre laskunud ning 2003. a ei olnud kudemiseks piisavalt vett või ei pääsenud kudekalad ojasse. Alles 2005. a läks kudemine taas korda. Antud juhul parandaks kontrollitud kvaliteediga täiendavate veehulkade suunamine Kaberla ojja oja veerežiimi ja kalade kudemise võimalusi / 11 /.

Eelnevast lähtudes võib järeldada, et Ruu lubjakivikarjääri ning Kodasoo turbamaardla koosmõju on Kaberla oja veekvaliteedile ja selle kaudu kalastikule minimaalne (hindepall „0“). Samuti puudub koosmõju 0-alternatiivi korral (hindepall „0“) Samas on oodata Ruu lubjakivimaardla kasutuselevõtuga, et vooluhulk Kaberla ojas suureneb. Ruu lubjakivikarjääri mõju Kaberla ojale täpsustatakse Ruu lubjakivikarjääri KMH-s.

6.13 Peatüki kokkuvõte

Arvestades Kodasoo oja ja Kaberla oja valgala, inimtegevust, valgalal, turbatootmise pindala ning kasutusele võetavat kevadise suurvee kogumist, siis turbatootmise rajamisel oluline mõju Kodasoo ojale ja Kaberla ojale puudub. Rummu järve veetaseme säilimise tagamiseks on Rummu järve ümber moodustatud arvutuste tulemusena kaitsetsoon, mille laius on minimaalselt 200 m. Piirkonna kaevud toituvad Ordoviitsiumi karbonaatkivimites leiduvast põhjaveest ja Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksist. Kuna turbatootmine toimub soosetetes, siis puudub ka mõju ümbruskonna kaevude veekvaliteedile ja veetasemele.

Kodasoo turbatootmisala väljaveoteena kasutatakse Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteed. Võrreldes toodangu väljaveoga lisanduvat liiklusintensiivsust kogu kõrvalmaantee liiklusintensiivsusega, moodustab väljavedu Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee liiklusintensiivsusest ~1,9 %. Seega ei avalda kavandatav tegevus kõvakattega maantee seisukorrale ja kasutatavusele märkimisväärset negatiivset mõju.

Arvestades, et lähim majapidamine jääb turbatootmisala mäeeraldisest 330 m kaugusele ja turbatootmisala ümbritseb mets, ei ole ülenormatiivsete tolmu tasemete jõudmine olemasolevate majapidamiseni tavapärastel ilmastikutingimustel tõenäoline. Tootmisala ümbritsev mets takistab tolmu levikut ka planeeringualadele jäävate elamualadeni. Häirivust põhjustav tolmutase levib teke kohast kuni 100 m kaugusele ning jääb turbatootmisala piiresse. See aga ei välista ilmastikutingimuste ekstreemumeid, kus turbatolm võib turbatootmisalast kaugemale levida. Kaevandamise projekti kohaselt on Kodasoo turbatootmisala juurdepääsutee kattematerjaliks raudbetoon plaadid, mis tagavad minimaalse tolmu tekke juurdepääsuteega piirnevatel aladel. Ka müra vähendamise seisukohast on kõvakattega tee rajamine võrreldes kruuskattega teega oluliselt parem variant. Füüsikaliste tegurite negatiivse mõju vähendamiseks tuleb rakendada läbimõeldud töökorraldust, et säilitada kohalike inimeste elukvaliteet. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks tuleb vältida ööpäevaringset (s.t. öist OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 68 tootmist ja toodangu väljavedu) ja puhkepäevadel töötamist. Arvutuste tulemusena ületab Pauluse planeeringualale jääva lähima elumaja juures müratase päevasel ajal lubatud normtaset (55 dB), mistõttu on soovitav planeeritavate elumajadele vahele jääv ~50 m laiune mets elamuala planeerimisel säilitada. Kui müratase mõõtmiste tulemusena ületab 55 dB, tuleb olukorra leevendamiseks ehitada turbatootmisalale müratõkkevall. Arvutuste tulemusena ületaks ka turbatootmisala ja Naeri kinnistu kui ka turbatootmisala ja Kadaka kinnistu vahele jääva metsa eemaldamisel müratase päevasel ajal lubatud normtaset (55 dB), seetõttu on soovitav ka neid eraldav mets säilitada ja vajadusel rakendada samu abinõusid (seire, müratõkkevall), mis on väljapakutud Pauluse planeeringualal.

Uute mäetööstusobjektide käivitamisega kaasneb tavaliselt üheaegselt nii positiivne kui ka negatiivne sotsiaalne mõju. Sotsiaalsete mõjude üks oluline faktor on avalik arvamus kavandatava tegevuse suhtes, mis uute mäetööstusalade kasutusele võtmisel on pigem tõrjuv, nii ka Kodasoo turbatootmisalale tegevuse alustamisel. Kasutusel olevatel aladel aja jooksul kohalike inimeste tõrjuv suhtumine tavaliselt väheneb. Kaevandamisest laekuvad keskkonnatasud suurendavad kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja pikemas perspektiivis kohalik piirkond areneb.

Juuritud kännud ladustatakse turbatootmisalale kuivamiseks hunnikutesse, mida on võimalik kasutada hakkepuidu tootmiseks. Samas on turbatootmisalale ladustatud kuivanud kännud tuleohtlikud, kui jätta need turbatootmisalale pikemaks ajaperioodiks. Turbatootmisalalt kooritud sugekihti turbatootmisalal pikaajaliselt ei ladustata. Projekti kohaselt on võimalik väljakutelt eemaldatud sugekihti samaaegselt kasutada ehitatavate teede või aunade aluste täitmiseks. Settebasseinide ja veemahutite puhastamise käigus nõrutatud turbaheljumi maht on võrreldes toodangu mahuga marginaalne, mida on võimalik pärast kuivamist toodanguna realiseerida. Seega on praktiliselt kogu kaevandatav materjal kaubastatav ja jäätmeid ei teki. Masinatega seotud jäätmed kogutakse kokku hooldusplatsile ja toimetatakse sealt edasi jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse.

Turba tootmine toimub kuival ja soojal aastaajal. Põleng turbatootmisaladel võib tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms. Tuleohtlikkuse riski võivad tõsta ka tootmisterritooriumile sattuvad kõrvalised isikud. Tulekahju korral võidakse suurde ohtu seada kohalik elu- ja looduskeskkond ning omand.

Kaevandamise lõppedes jääb maapind turbatootmisalal ümbritsevast maastikust ~0,8 - 1,6 m sügavamale. Kui lähtekriteeriumiks võtta olukord enne kaevandamist, siis maastik mäeeraldise piires muutub ja seda mõju tuleb lugeda negatiivseks. Pärast kaevandatava varu ammendamist järgneb kaevandamisega rikutud maa-ala korrastamine ning negatiivne mõju pikemas perspektiivis väheneb. Kodasoo turbatootmisala korrastamissuunaks on soovitav valida tingimuste loomine taassoostumiseks.

Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust. Turba tootmisel põhjustavad maavara kadu aunaalused, teetervikud, kogumis- ja kuivenduskraavid. Need kaod on turba kaevandamise paratamatu osa ning ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest. Vastavalt pikaajalisele turbatootmispraktikale on freesturba tootmisel välja kujunenud efektiivne tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada võimalikult väikeste kadudega. Kodasoo turbatootmisala OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 69 piiride määramisel on arvestatud kaevandamisväärse turbavaruga antud kohas ja seejuures arvestati ka Rummu järve säilimisega. Kaevandamise projekt ei lähe vastuollu ressursside otstarbeka kasutamisega.

Kuusalu vallas elavad metsloomadest peaaegu kõik Eestis elavad isendid. Rummu raba peamised asukad on põder, metssiga, metskits, ilves, rebane ja kährik. Piirkonnas liikuvaid ulukeid hoiab turbatootmisalast eemale seal toimuv inimtegevus ning roomajaid ja kahepaikseid masinate mootoritest tekkiv vibratsioon. Turbatootmisalal päevasel ajal töötavad masinad ei ohusta loomi ning inimpelglikumad loomad saavad liikuda/varjuda ümber turbatootmisala jäävas puistus. Aktiivsem loomade liikumine toimub peamiselt öisel ajal, kui kaevandamisega seotud tegevust turbatootmisalal ei toimu. Kavandatava tegevusega loomade liikumist otseselt ei häirita, küll aga vähenevad loomade jaoks sobivate elupaikade, sh lindude pesitsemiskohtade pindala. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist turbatootmisala korrastatakse ning negatiivne mõju loomastikule, sh rohevõrgustikule taastatakse.

Kaberla loodus- ja hoiuala asuvad turbatootmisalast ~600 m kaugusel. Kuivendamise maksimaalne mõju ulatub rabas kuni 150 m kaugusele, seega kuivendamisega Kaberla loodus- ja hoiualal kaitstavate taimede elupaiga kasvutingimusi ei mõjutata. Kaevandamise projekti kohaselt turbatootmisala ja Jõelähtme-Kemba teed ühendav pinnastee kaetakse raudbetoonplaatidega, seega tolmu seisukohast ei avalda juurdepääsutee kasutamine Kaberla loodus- ja hoiualal kasvavale taimestikule negatiivset mõju.

Kodasoo turbatootmisalast ~220 m kaugusel kagu suunas asub Rummu järv, mis on II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide – veelendlase ja põhja-nahkhiire toitumispaik. Kavandatava tegevusega Kodasoo turbatootmisalal kuivendusvett Rummu järve ei suunata, mis võiks selle seisundit halvendada. Samuti ei eemaldata järve ääres kasvavat puistu. Turbatootmine toimub päevasel ajal, seega müra seisukohast nahkhiirte öist toitumist kavandatava tegevusega ei häirita. Veelendlane ja põhja-nahkhiir on tänapäevase maastiku ja inimtegevusega küllaltki hästi kohastunud. Turbatootmisalal toimuv tegevus ei tõrju nahkhiiri toitumispaigast eemale.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluv Kaberla oja on kaudselt eelvooluks nii Kodasoo turbatootmisalale kui ka eeldatavasti Ruu lubjakivikarjäärile. Analüüsides mõlema karjääri ärajuhitava vee kvaliteedi parameetreid saab järeldada, et koosmõju Kaberla oja veekvaliteedile ja selle kaudu kalastikule on minimaalne. Kodasoo turbatootmisalalt ärajuhitava vee hulk moodustab Kaberla oja vee hulgast vaid ~3 %. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 70

7. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU LEEVENDAMISE VÕIMALUSED JA KESKKONNASEISUNDI SEIRE

7.1 Leevendusmeetmed

Järgnevalt on toodud kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju vältimiseks või minimeerimiseks leevendusmeetmed ning hinnatud leevendusmeetmete kasutamise eeldatavat efektiivsust. Leevendusmeetmete rakendamine on vajalik ja kohustuslik.

Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees suureneb heljumi sisaldus: - Leevendusmeetmed. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamine settetiikides ja basseinides enne eesvoolu juhtimist. Heljumi efektiivseks setitamiseks peab settebasseinis olema voolukiirus 0,01 m/s ning settebasseini tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamisel tuleb valida minimaalne vooluveehulga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu. - Leevendusmeetmete efektiivsus. Settetiikides ja basseinides on projekteeritud maksimaalseks voolukiiruseks 0,01 m/s ning viibeaeg vähemalt üks tund, mis on piisav ärajuhitavas vees heljumi sisalduse vähendamiseks. Settetiikide ja basseinide ehitamine turbatootmisalale ning nende iga aastane puhastamine tagab eesvoolude ökoloogilise seisundi säilimise.

Turbatootmisalalt kogunev kevadine suurvesi mõjutab eelkõige Kodasoo oja veerežiimi: - Leevendusmeede. Kevadise suurvee kogumiseks on Kodasoo turbatootmisalale projekteeritud kolm settebasseini/veemahutit (S-3, S-4 ja S-5). Kogutud vett juhitakse pärast suurvee hooaega eesvoolu maksimaalselt pika ajaperioodi jooksul (kuni 2,5 kuud). Kuivendusvee väljavoolu reguleerimiseks kasutatakse toruregulaatoreid. - Leevendusmeetme efektiivsus. Mahutitest juhitakse vett 12,7 l/s sekundis, kusjuures Kodasoo oja kevadine vooluhulk 4.01.2015. a oli 457 l/s, seega juurdetulev vooluhulk ei suurenda kevadist tippvooluhulka oluliselt. Leevendusmeetme rakendamine on piisav ning vajadusel on võimalik veemahutite tühjenemisperioodi toruregulaatorite väljalaske ava suuruste muutmisega pikendada või lühendada.

Turba kaevandamisel kui ka toodangu väljaveol kasutatavad masinad põhjustavad müra: - Leevendusmeetmed. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks ja väljaveoks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra, vibratsiooni ja on kütusesäästlikum. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. Müra vähendamiseks on võimalik abinõuna kasutada masinatel müra isoleerivaid katteid. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks tuleb töötada (turvast toota kui ka toodangut välja vedada) päevasel ajal (7:00 kuni 23:00). Vältida tuleb öist ja puhkepäevadel töötamist. - Leevendusmeetmete efektiivsus. Päevasel ajal turbatootmisalal töötavad tehniliselt korras masinad ei põhjusta lähima olemasoleva elumaja juures ülenormatiivseid müratasemeid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 71

Arvutuste tulemusena ületab Pauluse planeeringualale jääva lähima elumaja juures müratase päevasel ajal lubatud normtaset (55 dB): - Leevendusmeetmed. Turbatootmisala ja planeeritavate elumajadele vahele jääv ~50 m laiune mets Pauluse kinnistul on soovitav elamuala planeerimisel säilitada, mis vähendab tolmu kontsentratsiooni ja mürataseme levikut planeeritavate elumajadeni. Turbatootmisalal töötavatel masinatel on soovitatav mürataseme vähendamiseks kasutada müra isoleerivaid katteid. Kuna arvutused on ligikaudsed, siis tuleb elumajade realiseerumisel mõõta nende juures mürataset kolm korda tootmisperioodi jooksul ning kui müratase ületab 55 dB, tuleb olukorra leevendamiseks ehitada turbatootmisalale müratõkkevall. - Leevendusmeetmete efektiivsus. Ehitatud müratõkkevalli toimimist tuleb mürataseme mõõtmistega kontrollida. Vajadusel tuleb esialgselt modelleerimisega dimensioneeritud müratõkkevall kõrgemaks ehitada. Leevendusmeetmete efektiivsuse tagamiseks tuleb mürataseme mõõtmisi Pauluse kinnistul asuva lähima elumaja juures jätkata seni kuni kasutatud leevendusmeetmete tulemusena jääb müratase elumaja juures alla 55 dB.

Arvutuste tulemusena ületab turbatootmisala ja Naeri kinnistu kui ka turbatootmisala ja Kadaka kinnistu vahele jääva metsa eemaldamise korral müratase päevasel ajal lubatud normtaset (55 dB): - Leevendusmeetmed. Mürataseme leviku ja tolmu kontsentratsiooni vähendamise eesmärgil on soovitav turbatootmisala ja Naeri kinnistu kui ka Kadaka kinnistu vahele jääv mets säilitada. Turbatootmisalal töötavatel masinatel on soovitatav mürataseme vähendamiseks kasutada müra isoleerivaid katteid. Metsa eemaldamise korral tuleb arendajal tellida mürataseme väljaselgitamiseks esmalt mürataseme mõõtmised. Mürataseme mõõtmisi tuleb läbi viia kolm korda tootmisperioodi jooksul. Kui müratase ületab 55 dB, tuleb olukorra leevendamiseks ehitada turbatootmisalale müratõkkevall(id). - Leevendusmeetmete efektiivsus. Ehitatud müratõkkevalli(de) toimimist tuleb mürataseme mõõtmistega kontrollida. Vajadusel tuleb esialgselt modelleerimisega dimensioneeritud müratõkkevall(id) ehitada kõrgemaks. Leevendusmeetmete efektiivsuse tagamiseks tuleb mürataseme mõõtmisi Naeri ja/või Kadaka kinnistul asuva elumaja(de) juures jätkata seni kuni kasutatud leevendusmeetmete tulemusena jääb müratase elumaja(de) juures alla 55 dB.

Tolmu tekib turba tootmisest ja laadimisest. Pikka aega kestnud põuaperioodil ning tugeva tuule korral võib turbatolm levida turbatootmisalast kaugemale: - Leevendusmeede. Peatada turba tootmine ja laadimine pikka aega kestnud põuaperioodil ning tugeva tuule kiiruse korral (alates 12 m/s). - Leevendusmeetme efektiivsus. Ekstreemsete ilmastikutingimuste korral tootmisega seotud tegevuse peatamine vähendab olulisel määral turbatolmu levimist turbatootmisalast kaugemale, mis on piisav leevendusmeede ekstreemumitest tuleneva võimaliku tolmuleviku vähendamiseks.

Tolmu teke rajatava juurdepääsutee ääres asuvate elumajade juures ja Kaberla hoiualal: - Leevendusmeetmed. Kaevandamise projekti kohaselt kaetakse juurdepääsutee turbatootmisalast kuni Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee 11,3 kilomeetrini raudbetoonplaatidega. Projekti kohaselt on kõigil mäeeraldisele ja selle teenindusmaale rajatavatel teedel kiirusepiirang 30 km/h, samast kiirusepiirangust OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 72

tuleks lähtuda ka juurdepääsutee kasutamisel. Võimalikku turbatolmu levimist teedele välistab väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega. Vajadusel on võimalik tolmu vähendamiseks juurdepääsuteed niisutada või töödelda kloriididega. - Leevendusmeetmete efektiivsus. Kruusakattega väljaveotee niisutamine sademetevaesel perioodil vähendab oluliselt tolmu teket. Kuna projekti kohaselt kaetakse juurdepääsutee kõvakattega, mis tagab minimaalse tolmu tekke lähimate elamute juures ja Kaberla hoiualal, siis ei ole juurdepääsutee niisutamine vajalik. Suvisel perioodil toodangut välja ei veeta. Kiiruspiirang aitab müra ja tolmu teket veelgi rohkem vähendada ning tagab ohutuse. Juurdepääsutee katmine kõvakattega, kiirusepiirangu kehtestamine ning veoautode poolhaagiste katmine koormakatetega on piisavad leevendusmeetmed, et vähendada tolmu teke juurdepääsuteega külgnevatel aladel.

Turbatootmisalal võib tekkida jäätmeid masinate ja seadmete remondil ning hooldusel: - Leevendusmeede. Tootmismasinatega seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) tuleb hooldusplatsile kokku koguda ning toimetada sealt edasi jäätmehoidlasse. - Leevendusmeetme efektiivsus. Masinate ja seadmete remondil tekkivate jäätmete kokkukorjamine hooldusplatsile ning sealt edasi jäätmehoidlasse toimetamine on jäätmete seisukohast piisav leevendusmeede.

Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt edasi eesvoolu. See võib oluliselt mõjutada eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku: - Leevendusmeetmed. Seadmete tankimine, remondi- ja hooldustööd peavad toimuma väljaspool mäeeraldist ning selleks spetsiaalselt ettevalmistatud hooldusplatsil või töökojas. Hooldusplatsil peavad olema vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema tehniliselt korras. - Leevendusmeetmete efektiivsus. Hooldusplatsil remondi- ja hooldustööde tegemisega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil, kuid see ei välistata avariilekete tekkimise ohtu masinate töötamisel turbatootmisalal. Seetõttu peavad hooldusplatsil olema vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe jäätmehoidlasse. Lisaks turbale on hea imendumisvõimega materjal näiteks saepuru, mida on võimalik avariireostuste likvideerimisel kasutada.

Turbatootmisala on kõrge tuleohtlikkusega ala, kus võib põleng tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms: - Leevendusmeetmed. Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust, mille jälgimiseks ja side pidamiseks tuleb tagada vajalikud vahendid. Tuule kiiruse tõustes kuni 6 m/s tohib turba laadimistöid jätkata vaid sädemepüüdjate tehnilise korras oleku korral ja pärast heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Turba laadimine tuleb lõpetada kui tuule kiirus tõuseb kuni 12 m/s. Aunade sisemist temperatuuri tuleb regulaarselt kontrollida ning OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 73

isesüttimise ohu korral tuleb rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masina parkimisel tuleb tagada ohutus. Masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu. Turbatootmisala juurdepääsuteed peavad olema korrastatud ja läbitavad ning sissepääsude juures vastavad hoiatustähised. Kuivenduskraavid peavad olema stabiilsed. Masinate hoiuplatsid, pesemis- ja tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud ja hooldatud. Turbatootmisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, kus ei tohi kasvada mets. Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab iga ha tootmispinna kohta olema tuletõrje veevõtukohtades kustutusvett vähemalt 5 m3. Samuti peab turbatootmisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid. Tõsise ja vältimatu ohu korral peab olema töötajatel võimalik töökohalt kiirelt ja ohutult lahkuda. Turbatootmisalale kuivamiseks kogutud kännuhunnikuid mitte ladustada üle kolme aasta. Kände on võimalik kasutada hakkepuidu tootmiseks. - Leevendusmeetmete efektiivsus. Kaevandamise projekti kohaselt on tulekaitsetsooni laius mäeeraldise ja teenindusmaa vahel 50 m, millelt eemaldatakse mets ja võsa. Kodasoo turbatootmisala suurust arvestades peab olema kustutusvee varu vähemalt 530 m3, seega on projekteeritud tuletõrjetiigis ja settebasseinides kustutusvee kogus (3 300 m3) piisav. Kaevandamise projekti koostamisel on arvestatud „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõudeid“ / 15 /. Leevendusmeetmete efektiivsuse tagab turbatootmisala kaevandamise projekti kohaselt välja arendamine, tuleohutusnõuete range täitmine ning koostöö Päästeametiga.

Turbatootmisala korrastamist ei saa otseselt leevendavaks meetmeks lugeda, kuid õnnestunud korrastamissuuna valiku ja korrastamisega on võimalik turba kaevandamisest mõjutatud maa-ala korrastada võimalikult looduslähedaseks. Kuna Kodasoo turbatootmisala asub rohevõrgustiku tugialal, soovitame pärast turbavaru ammendamist luua tingimused taassoostumiseks.

7.2 Keskkonnaseisundi seire

Veerežiim ja kvaliteet. Enne kaevandamist ja selle ajal toimuvaks seireks on antud alljärgnevalt soovitusi. Seiret tuleb teha salv-ja puurkaevudele, eesvoolule ning Rummu järvele. Tabelis 7.1 on toodud keskkonnamõju hindamise käigus selgunud lähi- ümbruskonnas asuvad kinnistud, millel asuvad joogivee tarbeks kasutavad kaevud.

KMH aruande 14.05.2013. aastal toimunud avalikul arutelul lepiti kohalike elanike soovidest lähtuvalt kokku, et turbatootmisalast 1 km raadiuses viiakse läbi tarbekaevude ühekordne seire, mille käigus fikseeritakse kaevude olukord enne turba kaevandamise alustamist. Esmase ühekordse seire käigus võetakse kaevudest vee keemilised näitajad ning mõõdetakse veetaseme absoluutkõrgused. Hiljem valitakse salv- ja puurkaevudest välja kaevud, mida seiratakse kuni tootmisperioodi lõpuni. Puurkaevude valikul tuleb pöörata tähelepanu, et kogu tootmisperioodi ajal seiratavad kaevud asetseksid turbatootmisala suhtes geograafiliselt erinevas kohas ning esindatud peavad olema sügavamad ning madalamad kaevud. Kaevandamisperioodil seiratavaid tarbekaeve on vähem kui esmaseks seireks (ehk kaevandamise eelse fooni fikseerimiseks) kokku OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 74 lepitud kaeve, kuna mõju avaldumisel on võimalik andmeid samadest veekompleksidest toituvatele kaevudele üle kanda.

Tootmisperioodi ajal võib ette tulla, et salv- või puurkaev ei sobi enam seireks (kinnivajumise, omaniku keeldumise või mõnel muul põhjusel). Sellisel juhul tuleb valida välja uus salv- või puurkaev võimalikult sarnane esialgsele, arvestades geograafilist situatsiooni ja kaevu sügavus. Väljavalitud puurkaevu tuleb seirata kuni tootmisperioodi lõpuni. Tabelis 7.1 toodud kaevud on kantud alljärgnevale joonisele 7.1. Tabelis 7.2 on toodud soovitused, milliseid näitajaid seire käigus tuleb määrata ja millal tuleb seiret läbi viia.

Vee kvaliteeti tuleb seirata vastavalt kehtivatele proovivõtumeetoditele / 40 /. Proovivõtja peab olema atesteeritud ja analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris (lisa 2). Vältida tuleb proovivõtmist erakorraliste ilmastikutingimuste (näiteks paduvihm, lume kiire sulamine vms) ajal. Esinduslikku proovi, eriti heljumi osas ei ole võimalik saada ka perioodiliselt toimuvate settetiikide ja -basseinide puhastamise ajal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 75

Tabel 7.1 Kodasoo turbatootmisala lähiümbruskonnas asuvad tarbekaevud

Puurkaevude Küla Nr kaardil Kinnistu Katastriüksuse nr Veekompleks Sügavus, m 1 km raadiuses registrikood 1 Lepiku 35201:001:0576 - - - jah 2 Ületee 35201:001:0870 - - - jah 3 Keskuta 35201:001:0530 PRK0050143 Ordoviitsiumi-Kambriumi 39 jah 4 Haavakännu 35201:001:0186 - - - jah 5 Pajusalu 35201:001:0820 - - - jah Haavakannu 6 Västriku 35201:001:0424 - - - jah 7 Valeri 35201:001:0410 - - - jah 8 Koplimäe 35201:001:0003 - - - jah 9 Kuusiku 35201:001:0578 - - - ei 10 Põllu-Keskuta 35201:001:0534 PRK0050335 Ordoviitsiumi-Kambriumi 42 jah 11 Sarapiku 35201:001:0263 - - - jah 12 Lubjaahju 35201:001:0890 - - - jah 13 Uuevälja 35201:001:0028 PRK0001589 Ordoviitsiumi-Kambriumi 50 jah Kaberla 14 Murru 35201:001:0043 - - - jah 15 Tooma 35201:001:0009 - - - ei 16 Tammiku 35201:001:0560 - - - jah 17 Palu 35201:001:0500 PRK0014548 Ordoviitsiumi-Kambriumi 30 ei 18 Paluoja 35201:001:0153 PRK0004885 Ordoviitsiumi - ei 19 Hansu-Risti 35201:001:0125 PRK0008900 Ordoviitsiumi-Kambriumi 24 jah Kodasoo 20 Hiiekoja 35201:001:0146 PRK0022349 Ordoviitsiumi 16 jah 21 Tiitsu 35201:001:1090 PRK0022348 Ordoviitsiumi-Kambriumi 33 jah 22 Kopli 35201:001:0730 - - - jah 23 Kivimäe 35201:001:0556 - - - jah Kodasoo 24 Kivimäe koda 35201:001:0557 - - - jah OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 76

25 Poomi 35201:001:0528 PRK0025927 Ordoviitsiumi-Kambriumi 34 jah 26 Oja-Kivimäe 35201:001:0555 PRK0021453 Ordoviitsiumi-Kambriumi 38 jah 27 Patarei 35201:003:0468 - - - ei 28 Jõe 35201:001:0529 - - - jah 29 Oja 35201:003:0407 - - - jah 30 Aia 35201:003:0362 - - - ei 31 Pärna 35201:003:0143 - - - jah Kodasoo 32 Kangru 35201:003:0063 - - - ei 33 Kõrgemäe 35201:003:1032 - - - ei 34 Põllu 35201:003:0358 PRK0018574 Ordoviitsiumi 28 ei 35 Koppe 35201:003:0361 PRK0022996 Ordoviitsiumi-Kambriumi 36 ei 36 Kodumäe 35201:001:0251 PRK0004886 Ordoviitsiumi-Kambriumi - jah 37 Uuemaja 35201:003:0484 - - - ei 38 Kivila 35201:003:0062 - - - ei 39 Veski 24505:002:0096 - - - ei 40 Kuusiku 35201:003:0741 PRK0015066 Ordoviitsiumi-Kambriumi 28,7 jah 41 Männiku 35201:003:0081 - - - ei 42 Seinoja 35201:003:0890 - - - jah 43 Aia talu 35201:003:0181 - - - jah Rummu 44 Paju talu 35201:003:0010 - - - ei 45 Jäetma 35201:003:0005 - - - ei 46 Rästiku 35201:003:0388 PRK0000904 Ordoviitsiumi-Kambriumi 50 jah 47 Rummu mõis 35201:003:0454 PRK0000926 Ordoviitsiumi-Kambriumi 55 jah 48 Loovälja 35201:003:0462 - - - jah 49 Jussi 35201:001:0164 - - - jah Valkla 50 Lamme 35201:001:0001 - - - jah 51 Uuetoa 35201:001:0403 PRK0023360 Ordoviitsiumi-Kambriumi 39 jah 6

14 50 4 1 8 7 51 5 49 9

10 2 15 3

13 11

18 17 19

46 43 22 28 23 24 47 25 26 37 27 36 44 39 31 29

30 42 TINGMÄRGID 45 48 Mäeeraldise piir

32 41 40 Katastriüksuse piir 38 1 km raadius 33 Soosetete piir

Maksimaalne kuivenduse mõjuraadius (150 m) Kuivenduse mõjuraadius (30 m)

35 40 Registrisse kantud puurkaev 34 Kohalike inimeste andmetel:

40 Salvkaev 40 Puurkaev

40 Salvkaev ja puurkaev

40 Täpsustamata kaev

Rummu järve veetaseme seire koht

1 Lepiku 35201:001:0576 11 Sarapiku 35201:001:0263 21 Tiitsu 35201:001:1090 31 Pärna 35201:003:0143 2 Ületee 35201:001:0870 12 Lubjaahju 35201:001:0890 22 Kopli 35201:001:0730 32 Kangru 35201:003:0063 3 Keskuta 35201:001:0530 13 Uuevälja 35201:001:0028 23 Kivimäe 35201:001:0556 33 Kõrgemäe 35201:003:1032 4 Haavakännu 5201:001:0186 14 Murru 35201:001:0043 24 Kivimäe koda 35201:001:0557 34 Põllu 35201:003:0358 5 Pajusalu 35201:001:0820 15 Tooma 35201:001:0009 25 Poomi 35201:001:0528 35 Koppe 35201:003:0361 6 Västriku 35201:001:0424 16 Tammiku 35201:001:0560 26 Oja-Kivimäe 35201:001:0555 36 Kodumäe 35201:001:0251 7 Valeri 35201:001:0410 17 Palu 35201:001:0500 27 Patarei 35201:003:0468 37 Uuemaja 35201:003:0484 8 Koplimäe 35201:001:0003 18 Paluoja 35201:001:0153 28 Jõe 35201:001:0529 38 Kivila 35201:003:0062 9 Kuusiku 35201:001:0578 19 Hansu-Risti 35201:001:0125 29 Oja 35201:003:0407 39 Veski 24505:002:0096 10 Põllu-Keskuta 35201:001:0534 20 Hiiekoja 35201:001:0146 30 Aia 35201:003:0362 40 Kuusiku 35201:003:0741

41 Männiku 35201:003:0081 42 Seinoja 35201:003:0890 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 7.1 43 Aia talu 35201:003:0181 44 Paju talu 35201:003:0010 Kodasoo turbatootmisala Mõõtkava 45 Jäetma 35201:003:0005 Kaevude asukohad 11 ::: 2200 000000 46 Rästiku 35201:003:0388 Harju maakond, Kodasoo vald 47 Rummu mõis 35201:003:0454 48 Loovälja 35201:003:0462 49 Jussi 35201:001:0164 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Aadu Niidas Kuupäev 10.02.2015 50 Lamme 35201:001:0001 51 Uuetoa 35201:001:0403 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Joonestas Aadu Niidas Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Niitlaan Töö nr 12/0957 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 78

Tabel 7.2 Seire käigus määratavad näitajad ning seire läbiviimise aeg ja sagedus

Salv- ja Rummu Seire läbiviimise aeg ja Näitaja Eesvool puurkaevud järv sagedus Veetasemete kõrgusnäitajad: Esmase seire ajal ning üks kord madalvee- Veetaseme + + perioodil III kvartalis absoluutkõrgus (kogu kaevandamisperioodi ajal) Maapinna Esmase seire ajal + absoluutkõrgus (ühekordselt) Esmase seire ajal Kaevu sügavus* + (ühekordselt) Vee keemilised näitajad: BHT7 + KHT + Kaks korda aastas P + üld tootmisperioodil II ja III N + üld kvartalis (kogu Heljum + kaevandamisperioodi Naftasaadused + ajal) pH + Raudüld + Temperatuur + Esmase seire ajal Maitse + tabelis 7.1 toodud salv- Hägusus + ja puurkaevudest, mis Lõhn + jäävad 1 km raadiusesse Elektrijuhtivus + (ühekordselt) ning kogu PHT + tootmisperioodil välja NH4 + valitud kaevudest III kvartalis (kogu Raudüld + kaevandamisperioodi pH + ajal) * Kaevu sügavus mõõta esmase seire ajal kui on võimalik, kuna olenevalt kaevu konstruktsioonist/pumba tüübist ei ole võimalik kõikide kaevude sügavust mõõta

Turbatootmise kuivendusvetega kaasnevate ainete kontsentratsioonidele ei ole Eestis kehtestatud erinõudeid. Samas on Eesti Vabariigi Veeseaduse § / 3 / 24 lõike 2 alusel, kehtestatud reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta piirväärtused. Veeseaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruse § 4 lõige 6 sätestab, et kui reostusallika reostuskoormust ei ole võimalik § 3 lõike 1 kohaselt inimekvivalentides väljendada, siis määrab loa andja heitvee reostusnäitajate piirväärtused või reovee puhastusastmed arvestusega, et ärajuhitav heitvesi ei põhjustaks suubla seisundi halvenemist.

Arendajale on väljastatud tootmisala kohta maavara kaevandamise luba, mis sätestab kuivendusvee puhastustehnoloogiana settebasseine. Settebasseinide eesmärk puhastusprotsessis on heljumi eemaldamine kuivendusveest ning seega on võimalik heljumi sisaldust hooldatud settebasseinidega kontrollida. Settebasseinid ei vähenda toitainete ega lahustunud orgaanilise aine sisaldust vees märkimisväärselt. Arvestades OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 79 antud infot, on vajalik määrata heljumi kontsentratsioonile piirväärtus, mida tuleb vee- erikasutusloas arvestada. Kodasoo turbatootmisala kuivendusvetele sätestada heljumi piirnormiks 40 mg/l. Turbatootmisega kaasneb ka toitainete (lämmastik, fosfor) ning lahustunud orgaanilise aine (KHT ja BHT7) kandumine vette. Settebasseinidega ei ole võimailik antud keemilisi näitajaid oluliselt vähendada. Seepärast ei ole asjakohane määrata lämmastik ja fosforiühenditele ning lahustunud orgaanilisele aine kontsentratsioonidele vee erikasutusloas piirmäärasid. Samas on vajalik lämmastik, fosfor, KHT ja BHT7 seire, kuna saadud andmestik võimaldab tulevikus keskkonnamõju ümber hinnata või antud piirkonna uute arenduste keskkonnamõju hinnanguid koostada. Turbatootmisalal töötava tehnika näol on tegemist võimaliku naftasaaduste reostusallikaga. Seetõttu on vajalik seirata naftasaaduste sisaldust kuivendusvees (vee erikasutusloas sätestatavaks piirmääraks 5 mg/l). Lisaks soovitame seirata pH-d. Kõrgendatud raua sisaldus on iseloomulik Ordoviitsiumi põhjavee- kompleksile kogu Eesti alal ning suuri raua sisaldusi põhjavees ei saa seostada turbatootmistegevusega, kuid tulenevalt kohaliku elaniku murest on seiratavate näitajate seas ka raua sisalduse määramine. Kokkuvõtvalt soovitame eesvoolus seirata lämmastiku ja fosfori ühendeid, naftasaadusi, heljumit, KHT, BHT7, pH-d ja rauda kaks korda aastas tootmisperioodil II ja III kvartalis (kogu kaevandamisperioodi ajal).

Kaevandamisprojekti kohaselt rajatakse magistraalkraavile M-1 (joonis 4.5) veeseire punkt (koordinaadid x: 6 591 097,32; y: 572 842,88), mis sobib turbatootmisalal ärajuhitava kuivendusvee veekvaliteedi kontrollimiseks. Rummu järve veetaset tuleb seirata järve lõunakaldal. Veetaseme seireks tuleb paigutada järve lõuna kaldale mõõtelatt järve sisse. Mõõtelatt tuleb varustada mõõteskaalaga ning mõõtelati koordinaadid tuleb kajastada vee erikasutusloas. Mõõtelatt tuleb Rummu järve paigutada enne vee erikasutusloa väljaandmist. Rummu järve veetaset tuleb arendajal kontrollida tellitud seirega ning seiretulemused tuleb esitada Keskkonnaametile. Veetaseme seiret tuleb läbi viia esmase seire ajal ning edaspidi üks kord aastas madalveeperioodil III kvartalis (kogu kaevandamisperioodi ajal).

Ajalooliste kaartide põhjal on Rummu järve veetaseme absoluutkõrguseks märgitud viiel korral +36,0 m, seega võib sellist veetaset pidada üsna sageli esinevaks ning foonilise ehk loodusliku variatsiooni minimaalsemaks tasemeks. Juhul kui seire tulemused näitavad, et Rummu järve veetase alaneb kahel järjestikul aastal madalveeperioodil III kvartalis alla absoluutkõrguse +36,1 m, on arendajal kohustus tellida ühe kuu jooksul pärast mõõtmistulemuste fikseerimist ekspertiis. Esmalt tuleb välja selgitada veetaseme languse põhjus ja sellest tulenevalt võtta tarvitusele vastavad abinõud. Veetaseme alanemist võivad põhjustada näiteks ilmastikutingimused, kraavide kaevamine Rummu järve 200 m laiuses kaitsetsoonis, vm põhjus. Loodusliku variatsiooni minimaalne tase ei tähenda otseselt negatiivset situatsiooni ning määratud reageerimise lävend +36,1 m abs võimaldab Rummu järve veetaseme alanemise korral õigeaegselt reageerida.

Arendaja peab jälgima kevadise lumesula perioodi lõppu ning suurvee hooaja lõppedes juhtima lumesula vee basseinidest eesvoolu ligikaudse vooluhulgaga 12,7 l/s.

Lisaks tabelis 7.2 toodule tuleb kinnistu omaniku soovil teostada Kodasoo ojas Ojasaare kinnistul (katastritunnus: 24505:002:0372) paiknevas lõigus veetaseme seiret. Mõõtepunkti koordinaadid on x: 6 590 755,60 ja y: 570 436,30. Kodasoo ojas tuleb OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 80 määrata veetaseme absoluutväärtus ning vooluhulk enne tootmise algust ning tootmisperioodil III kvartalis (kogu kaevandamisperioodi ajal).

Müra. Kuna arvutuste tulemusena ületab Pauluse planeeringualale jääva lähima elumaja juures müratase päevasel ajal lubatud normtaset (55 dB), tuleb nimetatud planeeringu elumajade realiseerumisel mõõta nende juures mürataset kolm korda tootmisperioodi jooksul ning kui müratase ületab 55 dB, tuleb olukorra leevendamiseks ehitada turbatootmisalale müratõkkevall. Pärast müratõkkevalli rajamist tuleb Pauluse kinnistul asuva lähima elumaja juures jätkata mürataseme mõõtmisi seni kuni kasutatud leevendusmeetmete tulemusena jääb müratase elumaja juures alla 55 dB. Juhul kui Kodasoo turbatootmisala ja Naeri kinnistu ja/või turbatootmisala ja Kadaka kinnistu vahele jääv mets eemaldatakse tuleb arendajal sarnaselt Pauluse kinnistuga tellida mürataseme mõõtmised ning vajaduse korral rakendada leevendusmeetmeid (müratõkkevalli rajamine).

Kaebuste korral soovitame mõõta tolmu- ja müratasemeid lähima (~80 m kaugusel) juurdepääsutee läheduses asuva majapidamise juures (Kullakaevu kinnistu, katastritunnus: 35201:001:0269). Mõõtmised teha kord aastas esimese paari aasta jooksul kuival ilmastiku perioodil. Kui on vaja olukorda leevendada, siis jätkata mõõtmist, kuni kasutatud leevendusmeetmed on andnud positiivseid tulemusi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 81

8. NATURA HINDAMINE

Natura hindamisel on lähtutud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 2013. a koostatud materjalile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis“ / 20 /. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koos teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid.

Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluses osaleja kaitstava loodusobjekti valitseja näol. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile ja elupaikadele.

Natura-ala on Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üle- euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitse.

Natura ala kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse-eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel Vabariigi Valitsuse korralduses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta.

Natura ala kaitse-eesmärgi ja ala terviklikkuse omavaheline suhe – ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis / 20 /.

Ala terviklikkus ehk sidusus on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest, ehk ala kaitse- eesmärgid on saavutatud kui ala on terviklik ja vastupidi. Siin mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades. Ala terviklikkuse olemasolu vaadeldakse ala kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast. Ehk, ala on terviklik siis, kui ala kaitse- eesmärgid saavutatakse.

Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning toimivad tõenäoliselt ka tulevikus, mis jääb prognoosimisulatusse.

Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade jõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.

Natura hindamisel tuleb seejuures silmas pidada, et kuigi esmaseks otsustuse aluseks on looduskaitselised kaalutlused ning kompromissid sotsiaal-majanduslike kaalutlustega on OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 82 lubatud vaid vastavalt Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni nõusolekul, ei ole Natura 2000 raames kaitse all olevatel aladel majandustegevus automaatselt keelatud. Natura alad sisaldavad lisaks kaitstavate liikide elupaikadele ka nn puhveralasid, millel tegutsemine, olenevalt selle tegevuse iseloomust, ei pruugi ala terviklikust ja kaitse- eesmärke oluliselt mõjutada. Seega peab Natura hindamisel eelkõige lähtuma ülal loetletud arusaamadest ala kaitse-eesmärkide, liikide soodsa seisundi, elupaikade soodsa seisundi ja ala terviklikkuse kaitsmise osas.

8.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

AS-l Tootsi Turvas on Kodasoo turbatootmisalal maavara kaevandamise luba HARM-069 (L.MK.HA-37029) kehtivusega kuni 20.10.2019. a. Kuna 21.02.2006. a-l väljastatud vee erikasutusluba kaotas 20.02.2011. a-l kehtivuse, taotleb arendaja Kodasoo turbatootmisala kuivendamiseks ja kuivendusvete juhtimiseks eesvoolu uut vee erikasutusluba. Seetõttu algatas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon keskkonnamõju hindamise arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel 14.07.2011. a kirjaga nr HJR 7-6/11/18956-4.

Kodasoo turbatootmisala mäeeraldis asub Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Rummu küla territooriumil. Mäeeraldisest ~600 m kaugusele loodesse jääb Kaberla hoiuala (KLO2000130) ja Kaberla loodusala (EE0010177). Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, et kavandatava tegevusega kaasnev kuivenduse mõju veetaseme langusele soosetete kihis ulatub kogumiskraavist maksimaalselt kuni 150 m kaugusele. Kahe masina töötamisel mäeeraldise piiril levib ülenormatiivne arvutuslik müratase (üle 55 dB), mis ei arvesta maapinna reljeefi ja absorbeerimisomadusi ning ümber turbatootmisala jäävat puistut, maksimaalselt kuni 560 m kaugusele. Turba tootmisest põhjustatud häiriv tolmukontsentratsioon levib kuni 100 m kaugusele. Kavandatav turbatootmisala väljaveotee läbib Kaberla hoiuala ning Kaberla loodusala. Täpsemad hinnangud kavandava tegevusega kaasnevale keskkonnamõjule on valdkondade kaupa toodud peatükis 6.

Kuna Natura hindamine on Kodasoo KMH aruande lahutamatu osa ning aruande peatükis 5 on üksikasjalikult kirjeldatud kavandatavat tegevust, siis neid teemasid Natura hindamise peatükis ei korrata vaid lähtutakse nimetatud peatükis kirjeldatust.

8.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus

Kodasoo turbatootmisala juurdepääsutee läbib turbatootmisalast ~600 m kaugusel loodes asuvat Kaberla loodusala ja Kaberla hoiuala.

Kaberla loodusala (EE0010177) asub Harju maakonnas ning selle pindala on 52,6 ha. Loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi elupaigatüüpide – alvarite (6280*), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Kaberla loodusalaga samades piirides on Kaberla hoiuala (KLO2000130), mille kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - alvarite (6280*), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 83

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmetel Kaberla loodusalal ja hoiualal püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid puuduvad.

Kaberla hoiuala kaitse korraldamise aluseks on 2014. aastal koostatud Kaberla hoiuala kaitsekorralduskava / 41 /, kus on antud ülevaade kaitstavast alast, kaitsekorrast ja kaitse eesmärkidest. Kaitsekorralduskava on koostatud aastateks 2015 - 2024.

8.3 Kaberla loodusalal ja hoiualal kaitstavad elupaigatüübid

Kaberla loodusala ja hoiuala piirid ning kaitstavad elupaigatüübid ühtivad, mistõttu on nende katvus ning esinduslikkus toodud tabelis 8.1. Andmed katvuse ja esinduslikkuse kohta pärinevad Keskkonnaministeeriumi hallatavast „Natura standardandmebaasist 2010“.

Tabel 8.1. Kaberla loodusalal ja hoiualal kaitstavad elupaigatüübid

Jrk Elupaiga tüübi Esmatähtis Katvus Esinduslikkus Elupaigatüübi nimetus nr kood (*) (ha) ** Hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused 1 nõmmedel ja lubjarikka 5130 16 A mullaga rohumaadel (kadastikud) Põhjamaised lood ja Eel- Kambriumi karbonaatsed 2 6280 * 31 C silekaljud (alvarid ja loopealsed) Läänetaiga (vanad 3 9010 * 5 A loodusmetsad) **Esinduslikkuse koodide selgitus: A - väga hea, B - hea ja C - arvestatav

Hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused nõmmedel ja lubjarikka mullaga rohumaadel (5130). Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis enamasti on kujunenud karjatamise ning niitmise lõppemisel loopealsetel (alvaritel), liivanõmmedel jm kuivades kasvukohtades asuvatele endistele niitudele. Lookadastikud kasvavad karbonaatsetel muldadel – rendsiinadel, mis on arenenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal, ning nende levik on Eestis väga selgepiiriline, hõlmates Saaremaad ning Loode- ja Põhja-Eesti paealasid. Liivaste leetunud muldadega nõmmedele võivad kadastikud mõnikord kasvada ka metsade lageraie või põlemise järel / 42 /.

Kadastike tunnustaimed ja -samblikud on: soontaimed - nõmm-liivatee, verev kurereha, luikas, angerpist, hobumadar, harilik nurmenukk, sulg-eruluste; samblad - lood- jõhvikasammal, loodehmik, läik-ulmik, harilik keelik; samblikud - maapinnal leht- ja liibuv porosamblik, lumi-tundrasamblik, loo-rebasesamblik; kadaka okstel kadaka- rebasesamblik. Tunnusloomad on: haudelinnud - punase-õgija, vööt-põõsalind, kanepilind; putukad - liblikalistest pisi-sinitiib, verikireslased, sinihall-puhmaöölane; kiletiivalistest ehitab kadakatesse tihti pesa Norra-metsaherilane / 43 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 84

Põhjamaised lood ja Eel-Kambriumi karbonaatsed silekaljud (6280*). Loopealseid ehk alvareid leidub paetasandikel, Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivide avamusaladel Põhja- Eesti lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Pinnamood on neil aladel tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega. Loopealsed on enamasti kuivad või isegi väga kuivad kasvukohad; ajuti, eelkõige kevaditi, on sulglohud ja karstialad ülaveega küllastunud. Vastavalt sellele on muldadest iseloomulikumad kuivad või gleistunud (glei-) paepealsed ja rähksed rendsiinad. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikkas: valitsevad kuiva taluvad ja lubjalembelised taimed. Liigirikka taimkatte kujunemist on oluliselt mõjutanud karjatamine, mis takistab looniitude kinnikasvamist kadakate, sarapuude ja mändidega, seda eriti tüsedama muldkattega aladel. Jõelähtme- Kemba teest lõunapoolse elupaigatüübi moodustab, üksikute puudega põõsakogumitega ala, kus domineerivad sarapuu, kadakas, lodjapuu, magesõstar, paakspuu ja türnpuu / 42 /.

Loopealsete tunnustaimed ja -samblikud on: soontaimed - kuivadel loodudel harilik ja valge kukehari, kuldkann, nõmmkannike, verev kurereha, harilik keelikurohi, hobumadar, tui-tähtpea, sõlmine kesakann, angerpist, loodtimut, mugultulikas, mägiristik; niisketel loodudel luikas, villtarn, vesihaljas ja hirsstarn, põõsasmaran, kaljupuju; samblad - kuivadel loodudel loodehmik, kähar sulgsammal, lood- jõhvsammal, lood-keerdsammal, paetanukas, harjastiivik; niisketel loodudel sirge skorpionsammal, harilik skorpionsammal, tavasirbik, kuldsamblad; samblikud (peamiselt kuivadel loodudel) - liibuv ja looporosamblik, harilik särasamblik, stepi- naastsamblik, loo-rebasesamblik. Tunnusloomad on: putukad - liblikalistest pruunvalge kirivaksik, loovaksik; mardikalistest tömplõug-jooksik / 43 /.

Kaberla loodus- ja hoiualal paiknevad esinduslikumad loopealsed lõuna- ning keskosas, millest ~3,5 ha-l karjatatakse hobuseid. Loodus- ja hoiuala idapoolne, kolmest lahustükist koosnev osa, on halvas seisundis eelkõige hoolduse lakkamise tõttu / 41 /.

Läänetaiga (9010*). Sellesse väga laia elupaigatüüpi, mida loodusdirektiivis nimetatakse läänetaigaks, kuuluvad Eesti tingimustes mitmete kasvukoha-tüübirühmade metsad. Arvestades seda, et Eesti asub hemiboreaalses taimkattevööndis, siis need metsad meil üldjuhul kliimakooslusteks (v. a Alutagusel ja Ida-Eestis). Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu, arvatakse siia elupaigatüüpi sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele / 42 /.

Vanade loodusmetsade tunnustaimed ja -samblikud on: soontaimed - männikutes pohl, mustikas, kanarbik, palu härghein, võnk-kastevars; segametsades lisanduvad leseleht, jänesekapsas, laanelill, metsosi; samblad - palusammal, kaksikhambad, harilik laanik; metsakäharik, lehviksammal; samblikud - epifüüridena narmassamblikud, pikk ja kahar lõhnasamblik, niitjas rihmsamblik, habesamblikud; maapinnal põdrasamblikud, porosamblikud ja kilpsamblikud. Tunnusloomad on: haudelinnud - kanakull, händkakk, laanepüü, kolmvarvas-rähn, musträhn, väike-kärbsenäpp; putukad -mardikalistest männisinelane, väike-punalamesklane / 43 /.

Vanad loodusmetsad on esindatud Kaberla loodus- ja hoiuala kagunurgas ~5 ha suurusel alal, kus tegemist on küpse, 70 - 80 aasta vanuse kuusemetsaga. Järelkasvus OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 85 leidub kuuske ja vahert, põõsarindes sarapuud, kuslapuud, magesõstart ja pihlakat. Tegelik vanade loodusmetsade pindala on suurem, ent see ei ole hõlmatud loodus- ja hoiuala piiresse.

Lisaks Kodasoo turbatootmisalast 600 m kaugusele jäävale Kaberla loodus- ja hoiualale on Natura inventuur läbi viidud kogu kavandatava Kodasoo turbatootmisala piirkonnas. Joonisel 8.1 on toodud elupaigatüübid, mis jäävad turbatootmisalale, selle kohaselt on kogu mäeeraldis hõlmatud siirdesoode- ja rabametsade elupaigatüübiga (91D0*) ja looduslike rabade elupaigatüübiga (7110*). Eeltoodud inventeeritud elupaigatüübid ei oma looduskaitseseadusest tulenevalt kaitse staatust, mistõttu otseselt Natura hindamisel neid ei hinnata. Samuti kuulub Kodasoo turbatootmisala soode looduskaitselise inventeerimise / 44 / põhjal looduslike rabade elupaigatüüpi (7110*), mis on kuivendusest nõrgalt mõjutatud.

Siirdesoode- ja rabametsade elupaigatüübi aladele (91D0*) on iseloomulik siirde- ja õõtsiksoode ning rabadele omastest kooslustest märgatavalt tihedam ja kõrgem puurinne: puude võrad katavad vähemalt 30 % taevast (liituvus >0,3) ning puude keskmine kõrgus küünib üle 4 meetri. Vähem kui 30 cm tüseduse turbalasundiga metsi, s.o soostuvaid metsi hõlmavad elupaigatüübid 9010* „Vanad loodusmetsad“ ja 9080 „Soostuvad ja soo-lehtmetsad“. Eestis tuleb seda elupaigatüüpi interpreteerida nimetusest veidi laiemalt ning selles elupaigatüübis käsitleda meie suhteliselt väheseid madalsookuusikuid ja -männikuid / 42 /.

Siirdesoo- ja rabametsade tunnustaimed on: soontaimed - rabametsade põõsarindes vaevakask; puhmarindes sookail, küüvits, harilik kukemari, kanarbik, hanevits, sinikas; rohurindes tupp-villpea, rabamurakas, ümaralehine huulhein; siirdesoometsade põõsarindes tuhkur paju, madal kask; puhmarindes harilik jõhvikas; rohurindes niitjas, alss- jt. tarnad, pilliroog, soo- ja püstkastik; samblad - valdavalt turbasamblad, karusamblad; mätastel palusammal, soovildik, kaksikhambad. Tunnusloomad on: haudelinnud - sookurg, metsis, kassikakk, metskiur, hoburästas, tutt-tihane, öösorr; putukad - liblikalistest soo-kääbuskaruslane, mustika-õrnvaksik, võsavaksik, sinikavaksik / 43 /.

Looduslikus seisundis rabad (7110) on sademetevee-toitelised toitevaesed happelise mullaga (turbaga) rabad, mille veetase on tavaliselt ümbritsevatest aladest kõrgem. Püsitaimestikuga alad, mille vaste Eestis on rabad ehk kõrgsood, kus taimede surnud osadest ladestuv turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küündi enam toitainerikka veeni ning seetõttu saavad taimed toitaineid üksnes nii palju, kui neid toovad rabasse sademed. Turbakihi keskmine tüsedus on Eesti rabades U. Valk andmetel 3,2 m (kõige tüsedam on 18 m Vallamäe soos). Raba taimestikus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, puisrabades kasvab ka kiduraid mände, harva kaski. Taimedest levivad alal harilik küüvits, õievähene tarn, porosamblikud, ümaralehine huulhein, tupp-villpea, harilik jõhvikas, hanevits, kanarbik ja sookail. Loomadest pesitsevad alal kiilid, liblikad, ämblikud, sipelgad, kilgid ja rohutirtsud. Haudelindudest võib alal pesitseda sookurg, rüüt, mudatilder, väikekoovitaja, sookiur ja rabapüü / 42 /.

Rabade tunnustaimed ja -samblikud on: soontaimed - vaevakask, sookail, küüvits, hanevits, kanarbik, harilik jõhvikas, harilik kukemari, mudatarn, õievähene tarn, huulheinad, raba-jänesvill (peamiselt Lääne-Eestis), tupp-villpea, valge nokkhein, OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 86 rabakas; samblad - mättaid moodustavad peamiselt pruun, lillakas ja punane turbasammal, raba-karusammal; älvestest valdavalt balti, pudev ja õrn turbasammal; samblikud - raba-põdrasamblik, kähar, soomus- ja täht-porosamblik, harilik rabasamblik. Tunnusloomad on: haudelinnud - sookurg, rüüt, mudatilder, väike- koovitaja, sookiur, hallõgija, rabapüü, väikepistrik; putukad - liblikalistest raba- võiliblikas, villpea-aasasilmik, jõhvika-sinitiib, kirburohutäpik, varane kannikesetäpik, rabasilmik, koiöölane, triipvaksik, raba-karusvaksik, lisaks pisiliblikad; mardikalistest raba-ketasjooksik (elupaigatruu rabaasukas) / 43 /.

Joonis 8.1 Natura 2000 kriteeriumitele vastavad elupaigatüübid koos koodidega

8.4 Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitse korraldamisega

Kavandatava tegevuse potentsiaalsesse mõjupiirkonda jääb Kaberla loodusala ja Kaberla hoiuala, mis jäävad Kodasoo turbatootmisalast ~600 m kaugusele loode suunda. Turba kaevandamine ja kuivendusvee ära juhtimine ei ole otseselt seotud ega vajalik loodusala ja hoiuala kaitsekorralduseks.

8.5 Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine Natura alade kaitse- eesmärkidele

Mäeeraldisele on planeeritud rajada kuivendussüsteem, mille rajamise ja töötamise mõju võib ulatuda mäeeraldise teenindusmaa piiridest kaugemale. Samuti on kavandatud rekonstrueeritakse turbatootmisala loodenurgast väljaveotee Jõelähtme- OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 87

Kemba kõrvalmaanteele mööda riigi reservmaad (piiriettepaneku nr AT0911020033). Eelnimetatud mõjude selgitamiseks on KMH ja Natura hindamise protsessis aluseks võetud Keskkonnainstituudi 2008. aastal Lavassaare ja Elbu rabades läbi viidud kuivenduse mõjuraadiuse uuringud / 23 / ning Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmised / 24 /. Nimetatud uuringutele toetudes võib konservatiivselt arvestades Kodasoo turbatootmisala kuivendamise maksimaalseks mõjuraadiuseks hinnata ~150 m. Kuivenduse mõjuraadius ja juurdepääsutee asukoht on toodud joonisel 8.1. Kaberla hoiuala kaitse eesmärk on alvarite, kadastike ja vanade loodusmetsade kaitse, seega antud olukorras on looduskaitse seisukohalt peamiseks mõjuteguriks tolm. Kuna turbatootmisalalt levib teke kohast häirivust põhjustav tolm 100 m kaugusele (peatükk 6.4.2), siis ei ulatu see ~600 m kaugusel paikneva Kaberla loodus- ja hoiualani. Lisaks ümbritseb turbatootmisala metsariba, mis vähendab veelgi turbatolmu leviku kaugust turbatootmisalaga piirnevatele aladele.

Tolmu mõju Kaberla loodus- ja hoiualani avaldub peamiselt turba transpordiks kasutatava juurdepääsutee ääres. Arendaja hakkab turba väljaveoks kasutama Jõelähtme-Kemba teed, mille 11,3 km-lt rekonstrueeritakse ~700 m pikkune juurdepääsutee, mis läbib Kaberla loodus- ja hoiuala ~100 m ulatuses. Toodangu väljavedu toimub peamiselt turba tootmisaja välisel perioodil. Kaberla hoiualale leviva tolmu vähendamiseks tuleb võtta kasutusele vastavad abinõud, eelkõige tuleb juurdepääsutee rekonstrueerimisel katta tee kõvakattega. Vajadusel saab kaevise väljaveoks kasutatavate teede tolmuteket vähendada teede niisutamisega. Kaevandamise projekti (2014. a) kohaselt kaetakse turbatootmisala ja Jõelähtme-Kemba teed ühendav pinnastee raudbetoonplaatidega. Turbatootmisala juurdepääsutee kasutamine ei avalda tolmu seisukohast negatiivset mõju Kaberla loodus- ja hoiualale.

Turbatootmisala juurdepääsutee kulgeb mööda selleks ette nähtud riigi reservmaad ning ettevalmistused tee rajamiseks (puistu eemaldamine, mõningane pinnase täitmine) on eelnevalt tehtud, seega saab juurdepääsutee rajamist vaadelda pigem tee rekonstrueerimisena. Sama seisukohta kinnitab 14.12.2010. a Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regiooni kiri nr HJR 6-5/45777-2, mille alusel leiab Keskkonnaamet, et nimetatud tee projekti kohane rekonstrueerimine (kruusa ja killustikuga tugevdamine) ei ole vastuolus alal kehtestatud kaitsekorraga ning kavandatu ei kahjusta esmatähtsate (*) elupaigatüüpide 6280* ja 9010* kaitseaspekte. Samas on Keskkonnaamet oma 26.05.2010. a kirjas nr HJR 14-6/20323-2 lisanud, et tee rekonstrueerimisel on välistatud: kasvavate puude langetamine ja metsakoosluste raie, teetammi kraavitamine ja ala kuivendamine, olemasoleva tee laiendamine ala koosluste arvelt, jms tegevus, mis kahjustab alal kaitstavaid koosluseid.

Juurdepääsutee rekonstrueerimisel ning raudbetoonplaatidega tee katmisega ei avaldata negatiivset mõju Kaberla loodus- ja hoiualale kaitse-eesmärkidest tulenevalt, kui jälgitakse ülal toodud tingimusi Kaberla loodus- ja hoiuala läbivas teelõigus (~100 m).

8.6 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Eelnevates peatükkides kirjeldatud teabele tuginedes ning Kodasoo turbatootmisala kuivendussüsteemi ja juurdepääsu tee rekonstrueerimise kohta koostatud prognooside põhjal, on tabelis 8.2 toodud Natura 2000 ala terviklikkuse kontrollnimekiri. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 88

Tabel 8.2 Kaberla loodusala ja hoiuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri Kaitse-eesmärgid Selgitus Kas projekt või kava võib: Jah/ei 1 2 Ei, kui kavandatava tegevuse Aeglustada ala kaitse-eesmärkide rakendamisel arvestatakse kõiki KMH-s saavutamist? toodud leevendavaid meetmeid.

Ei. Kaitse eesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on säilinud. Kaitstava ala füüsilist pindala ei vähendata, kuid seda läbiv juurdepääsutee rekonstrueeritakse. Juurdepääsutee rekonstrueerimisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige väärtuslike elupaikade säilimisele ning järgida Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas peatükis 8.3 toodud nõudeid (tee liikumise? rekonstrueerimisel on välistatud: kasvavate puude langetamine ja metsakoosluste raie, teetammi kraavitamine ja ala kuivendamine, olemasoleva tee laiendamine ala koosluste arvelt, jms tegevus, mis kahjustab alal kaitstavaid koosluseid).

Ei. Ala soodsat seisundit aitab antud juhul Takistada selliste tegurite toimimist, mis tagada veerežiimi säilimine ja väljaveotee aitavad säilitada ala soodsat seisundit? katmine tolmuvaba kattega. Ei, loodusala liigilist koosseisu ei Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena muudeta. Juurdepääsutee kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, rekonstrueerimine ei vähenda liikide levikut ja asustustihedust? asustustihedust. Kas projekt või kava võib:

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei. Kriitilise tähtsusega, ala olemust ala olemust määravates aspektides (nt määravates aspektides (nt toitainete toitainete tasakaal), millest sõltub ala tasakaal) kavandatav tegevus muudatusi ei toimimine elupaiga või ökosüsteemina? põhjusta.

Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei. Kavandatav tegevus ei muuda pinnase määravate seoste (nt pinnase ja vee või ja vee või taimede ning loomade vaheliste taimede ja loomade vaheliste seoste) seoste dünaamikat. dünaamikat?

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 89

1 2 Mõjutada ala prognooside järgi või Ei. Vee keemilist koostist ei mõjutata. eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi Kuivendussüsteemi rajamine ja (nagu näiteks veedünaamika või keemiline juurdepääsutee kasutamine ei mõjuta koostis)? loodusala veedünaamikat. Ei. Kavandatav tegevus ei vähenda esmatähtsate kaitstavate elupaigatüüpide Vähendada esmatähtsate pindala. Juurdepääsutee rekonstrueerimine elupaigatüüpide pindala? põhjustab küll ajutist häiringut elupaigatüübile, ent see mõju on lühiajaline. Ei, kaitstavate liikide arvukust ei Vähendada esmatähtsate liikide arvukust? vähendata. Ei, esmatähtsate liikide tasakaalu võib ohustada näiteks tulekahju, avariist tingitud õli ja kütte reostus piirkonnas või liigsed tolmu ja müra emissioonid. Muuta esmatähtsate liikide vahelist Kaevandaja plaanib kasutada tasakaalu? turbatootmisalal parimat võimalikku tehnikat, mis hoiab tolmu- ja müratasemed minimaalsetena. Avariiliste masinate parandamiseks on ettenähtud töökojas/hooldusplatsil. Ei. Täites KMH-s esitatud leevendusnõudeid ja rakendades kõrget Vähendada ala mitmekesisust? töökultuuri, ei vähene ala ökoloogiline mitmekesisus. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei. Leevendusmeetmete kasutamisel asurkondade suurust või esmatähtsate häiring asurkondade suurusele ja liikide vahelist tasakaalu või esmatähtsatele liikidele on väheoluline asustustihedust? ega halvenda praegust seisundit. Ei, kavandatav tegevus toimub kindlalt piiritletud alal, kuivenduse mõju Kaberla loodus- ja hoiualani ei ulatu. Juurdepääsutee rekonstrueerimine ja kasutusele võtmine 100 m ulatuses läbi loodus- ja hoiuala ei põhjusta killustatust, Põhjustada killustatust? kuna tegemist on varem rajatud teega, mida vaid korrastatakse. Lisaks läbib loodus- ja hoiuala ka praegu 1,1 km ulatuses ida-läänesuunaline Jõelähtme- Kemba kõrvalmaantee, mistõttu on ala juba praegu liiklusest mõjutatud. Ei. Peamiste tunnuste vähenemist või Põhjustada peamiste tunnuste (nt hävimist ei põhjustata, kui väljaveotee puistaimkatte, iga-aastased üleujutused rajamisel lähtutakse Keskkonnaameti jne) vähenemist või hävimist? varasematest tingimustest. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 90

Kokkuvõtvalt ei mõjutata Kodasoo turbatootmisala kuivendamisega ~600 m kaugusel asuva Kaberla loodus- ja hoiuala veerežiimi. Juurdepääsutee kasutuselevõtt ei põhjusta loodus- ja hoiuala lõunapoolse lahustüki killustatust, kuna tegemist on olemasoleva pinnastee rekonstrueerimisega. Juurdepääsutee kaetakse raudbetoonplaatidega, seega tolmu toodangu väljaveol olulisel määral ei teki. Kui arendaja kaevandab turbatootmisalal turvast vastutustundlikult ja järgib juurdepääsutee rekonstrueerimisel peatükis 8.4 toodud tingimusi, ei too kavandatav tegevus endaga kaasa negatiivset mõju Kaberla loodus- ja hoiualale.

8.7 Leevendusmeetmed Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast

Kaberla loodus- ja hoiuala kaitse-eesmärkidest lähtudes on peamiseks mõjuteguriks tolm. Tolmu mõju Kaberla hoiualani avaldub peamiselt turba transpordiks kasutatavate väljaveoteede ääres. Seega tuleb Kaberla hoiualale leviva tolmu vähendamiseks võtta kasutusele vastavad abinõud. Kõige efektviimsemaks leevendusmeetmeks on katta rekonstrueeritav tee kõvakattega, mis on võrreldes kruusakattega teega oluliselt väiksema tolmu emissiooniga. Turbatootmisala ja Jõelähtme-Kemba teed ühendav pinnastee kaetakse kaevandamise projekti kohaselt raudbetoonplaatidega, seega tolmu seisukohast ei avalda juurdepääsutee kasutamine negatiivset mõju Kaberla loodus- ja hoiualale. Vajadusel on võimalik juurdepääsuteed tolmu teke vähendamiseks niisutada. Turbatolmu leviku vähendamiseks on soovitatav kasutada toodangu väljaveol koormakatteid. Turbatootmisala kuivendamise mõju ei ulatu Kaberla loodus- ja hoiualani, seetõttu ei ole vaja selles osas leevendusmeetmeid rakendada. Juurdepääsutee rekonstrueerimisel tuleb järgida Keskkonnaameti nõuet, mille kohaselt on tee rekonstrueerimisel välistatud kasvavate puude langetamine ja metsakoosluste raie, teetammi kraavitamine ja ala kuivendamine, olemasoleva tee laiendamine ala koosluste arvelt, jms tegevus, mis kahjustab alal kaitstavaid koosluseid Kaberla hoiualal ja loodusalal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 91

9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

9.1 Kriteeriumitele kaalu andmine

Kõik aruandes analüüsitud kriteeriumite loetelu on toodud hindamise prognoosmeetodi peatükis 6.1 ning kriteeriumite olulisuse teemat on käsitletud peatükis 6 vastava teema alapeatükkides. Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KMH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindaja väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Aruandes on välja pakutud kaks tegevusvarianti ehk alternatiivi, milledeks on: - arendaja kavandatav tegevus on Kodasoo turbatootmisala kuivendamine ja kuivendusvete juhtimine eesvoolu. Kavandatav tegevus sisaldab leevendusmeetmeid; - 0-alternatiiv tähendab, et Kodasoo turbatootmisalale uut vee erikasutusluba ei väljastata ning kuivendusvõrgu väljaehitamist ei alustata.

Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Kriteeriumi väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi sisuline väärtus oleks 0, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Tabelis 9.1 on kriteeriume omavahel võrreldud, mille tulemusena moodustub viimasesse veergu iga kriteeriumi kaal. Nagu tabelist 9.1 nähtub, on suurima kaaluga kriteeriumiteks mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele, elanikele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Olulise kaaluga on ka võimalike keskkonnaavariide ja tulekahjude poolt põhjustatav mõju, kuna nende tegevustega võib tekkida keskkonnale pöördumatu kahju. Keskmise kaaluga on mõju majandusele, ressursside otstarbekale kasutamisele, loomastikule ja rohevõrgustikule ning kalastikule. Väiksema kaaluga on mõju infrastruktuurile, müra ja tolmu mõju piirkonnale, võimalike jäätmete tekkele, maastikule ja taimestikule.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 92

Tabel 9.1 Kriteeriumite kaalud

Kriteeriumite kaalud Jrk. Võrdlus Kriteerium ∑ Kaal Nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 1 Pinnavee kvaliteet 0,5 0,5 1 1 1 1 0,5 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 0,5 1 14.0 0.09 2 Pinnavee režiim 0,5 0,5 1 1 1 1 0,5 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 0,5 1 14.0 0.09 3 Põhjavesi ja kaevud 0,5 0,5 1 1 1 1 0,5 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 0,5 1 14.0 0.09 4 Infrastruktuur 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0 0 1 0,5 0,5 0,5 1 0 0 0 0 5.0 0.03 5 Müra 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0 0 0,5 0,5 0 0 0 0 0 0 0.5 3.0 0.02 6 Tolm 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0 0 0,5 0,5 0 0 0,5 0 0 0 0.5 3.5 0.02 7 Jäätmed 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0 0 0,5 0,5 0 0 0,5 0 0 0 0.5 3.5 0.02 8 Keskkonnaavariid 0,5 0,5 0,5 1 1 1 1 0,5 1 0,5 1 1 1 0,5 0,5 0,5 1 13.0 0.08 9 Tuleohutus 0,5 0,5 0,5 1 1 1 1 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 0,5 1 14.0 0.09 10 Maastik 0 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0.5 3.0 0.02 11 Elanikkond 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0,5 1 1 1 1 0,5 0.5 11.0 0.07 12 Majandus 0 0 0 0,5 1 1 1 0 0 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0 0 7.5 0.05 13 Ressursid 0 0 0 0,5 1 1 1 0 0 1 0 0,5 1 0 0 0 0 6.0 0.04 14 Taimestik 0 0 0 0 1 0,5 0,5 0 0 0 0 0 0 0,5 0 0 0.5 3.0 0.02 15 Loomastik ja rohevõrgustik 0 0 0 1 1 1 1 0,5 0 1 0 0,5 1 0,5 0,5 0 0.5 8.5 0.06 16 Kalastik 0 0 0 1 1 1 1 0,5 0 1 0 0,5 1 1 0,5 0 0.5 9.0 0.06 Kaitstavad loodusobjektid 17 0,5 0,5 0,5 1 1 1 1 0,5 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 1 14.0 0.09 (sh Natura 2000) 18 Koosmõju 0 0 0 1 0.5 0.5 0.5 0 0 0.5 0.5 1 1 0.5 0.5 0.5 0 7.0 0.05 Kontroll: 1,00 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 93

9.2 Kriteeriumite hindamine

Kavandatud tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja sellega kaasnevatele mõjudele on antud hinnangud vastavate kriteeriumite lõikes peatükis 6. Iga kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kirjeldati põhjalikult vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodi iga alternatiivi jaoks välja koondhinne (tabel 9.2).

Tabel 9.2 Hinnangute koondtabel kaasnevatele mõjudele vastavate kriteeriumite lõikes

Kavandatav Jrk tegevus koos 0- Kriteerium Nr leevendus- alternatiiv meetmetega 1 Pinnavee kvaliteet -1 0 2 Pinnavee režiim -1 0 3 Põhjavesi ja kaevud 0 0 4 Infrastruktuur -1 0 5 Müra -2 0 6 Tolm -2 0 7 Jäätmed 0 0 8 Keskkonnaavariid -1 0 9 Tuleohutus -3 -2 10 Maastik -2 -1 11 Elanikkond -2 0 12 Majandus 3 -3 13 Ressursid 4 -4 14 Taimestik -2 0 15 Loomastik ja rohevõrgustik -2 0 16 Kalastik 0 0 17 Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000) 0 0 18 Koosmõju 0 0

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 94

9.3 Kriteeriumitele väärtuste leidmine

Seejärel korrutati kriteeriumite kaalud ja mõjude hinnangud, mille tulemusena saadi alternatiivide paremusjärjestus, mis on toodud tabelis 9.3.

Tabel 9.3 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel

Kavandatav Jrk tegevus koos Kriteerium 0-alternatiiv Nr leevendusmeet metega 1 Pinnavee kvaliteet -0.1 0.0 2 Pinnavee režiim -0.1 0.0 3 Põhjavesi ja kaevud 0.0 0.0 4 Infrastruktuur -0.1 0.0 5 Müra -0.2 0.0 6 Tolm -0.2 0.0 7 Jäätmed 0.0 0.0 8 Keskkonnaavariid -0.1 0.0 9 Tuleohutus -0.3 -0.2 10 Maastik -0.2 -0.1 11 Elanikkond -0.2 0.0 12 Majandus 0.3 -0.3 13 Ressursid 0.4 -0.4 14 Taimestik -0.2 0.0 15 Loomastik ja rohevõrgustik -0.2 0.0 16 Kalastik 0.0 0.0 17 Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000) 0.0 0.0 18 Koosmõju 0.0 0.0 Kokku punkte: -1.1 -0.9 Koht: 2 1

Hindamise tulemusena osutus parimaks alternatiiviks „0-alternatiiv“ võrreldes „kavandatava tegevusega koos leevendusmeetmetega“. Kuna keskkonna seisukohalt avaldab igasugune tootmine mõju, on kõige tähtsam tähelepanu pöörata tegevustele, millega kaasneb tõenäoliselt oluline keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena analüüsitud mõjutegurid on Kodasoo turbatootmisalal arvestades turbatootmise tehnoloogiat traditsioonilised, mis ei ületa keskkonna taluvuse piiri ning tegevust on võimalik leevendada. Seetõttu soovitame valida alternatiiviks „kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega“.

Leevendusmeetmete kasutamine ja seire läbiviimine on vajalik ja kohustuslik. Samuti tuleb jälgida teisi KMH aruandes antud soovitusi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 95

10. KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS

10.1 Taotlus

Kohaliku tähtsusega Kodasoo turbatootmisala asub Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Rummu küla territooriumil, kus on arendajal kehtiv maavara kaevandamise luba HARM-069. Turbatootmisala teenindusmaa pindala on loa alusel 139,95 ha, sh mäeeraldis 112,52 ha. Vältimaks Rummu järve veetaseme langust määrati geoloogilise uuringu käigus arvutuslikult (välikatsetel saadud filtratsioonikoefitsienti kasutades) ümber järve 200 m laiune kaitsetsoon, millega arvestati maavara kaevandamise loa välja andmisel. Maavara kaevandamise loas on seatud arendajale kolm täiendavat tingimust: 1) vormistada Keskkonnaametis vee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba; 2) tagada Rummu järve kaitsetsooni säilivus ja järvevee puhtus; 3) taotleda Keskkonnaametilt vähemalt kolm aastat enne tegevuse lõppemist korrastamisprojekti koostamiseks lõplikud tingimused. Kodasoo turbatootmisala kasutamisele võtmiseks on 2014. aastal koostatud kaevandamise projekt.

Tuginedes veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 13 peab olema vee erikasutusluba, kui vett juhitakse suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Arendaja taotleb Kodasoo turbatootmisala kuivendamiseks ja kuivendusvete juhtimiseks eesvoolu uut vee erikasutusluba, kuna varasem vee erikasutusluba kaotas 2011. aastal kehtivuse. Viimasest tulenevalt esitas arendaja 18.05.2011. a Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile vee erikasutusloa taotluse. Vee erikasutuse loa taotluses on märgitud Kodasoo turbatootmisalal eesvooluks Kodasoo oja ning ärajuhitava kuivendusvee koguseks 321 tuh m3/aastas. Kaevandamise projekti kohaselt juhitakse Kodasoo turbatootmisala kuivendusveed Kodasoo ojja magistraalkraav M-1 kaudu.

10.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele

Kodasoo turbatootmisala asub keset rohelise võrgustiku tuumala, hõlmates sellest ~14,6 %. Rohelise võrgustiku määramisel ei ole arvestatud Kodasoo turbatootmisalal kehtiva maavara kaevandamise loaga. Kodasoo turbatootmisala sihtotstarbeks on määratud 100 % turbatööstusmaa, esimene maavara kasutusluba väljastati 1994. aastal. Turbatootmisala rohekoridoridega ei lõiku, seega loomade liikumine mööda rohekoridore ei katke. Turbatootmisalal päevasel ajal töötavad masinad ei ohusta loomi ning inimpelglikumad loomad saavad liikuda ümber turbatootmisala jäävas puistus. Turbatootmisala rajamine loomade liikumist otseselt ei takista.

Kodasoo turbatootmisala lähistel paiknevatest detailplaneeringualadest on lähim Pauluse detailplaneeringuala, mille elamuala asub mäeeraldise piirist ~120 m kaugusel. Mäeeraldist ja planeeringuala elamualasid eraldab üksteisest ~70 m laiune mets. Häirivust põhjustavad tolmu kontsentratsioonid jäävad turbatootmisala piiresse, mille levikut elumajadeni takistab turbatootmisala ümbritseb mets. Turba tootmine Kodasoo turbatootmisalal toimub suveperioodil, mis võib põhjustada planeeritava elamuala juures mürataset üle lubatud piirnormi (55 dB), seetõttu tuleb planeeringu realiseerimisel eeldatavasti mürataseme vähendamiseks võtta kasutusele leevendusmeetmed (peatükk 7.1). Kodasoo turbatootmisalast kaugemal asuvate

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 96 detailplaneeringualade hoonestusalade ja mäeeraldise vaheline kaugus on vähemalt 260 m ning neid eraldab omavahel mets, seetõttu ei ole ülenormatiivse müratasemete ja tolmu kontsentratsioonide levimine nendeni tõenäoline. Samas ületaks arvutuste tulemusena ka turbatootmisala ja Naeri kinnistu kui ka turbatootmisala ja Kadaka kinnistu vahele jääva metsa eemaldamisel müratase päevasel ajal lubatud normtaset (55 dB), seetõttu on soovitav ka neid eraldav mets säilitada ja vajadusel rakendada samu abinõusid (seire, müratõkkevall), mis on väljapakutud Pauluse planeeringualal.

10.3 Keskkond

Kommunikatsioonidest tingitud piirangud Kodasoo turbatootmisala teenindusmaal ja mäeeraldisel puuduvad. Lähim elumaja asub Naeri kinnistul, mis jääb turbatootmisalast ~330 m kaugusele kagu suunda. Kodasoo turbatootmisalast ~50 m kaugusele kirdesse jääb Pauluse kinnistu detailplaneeringuala ja ~260 m kaugusele põhja Kadaka kinnistu detailplaneeringuala. Turbatootmisalast ~700 m kaugusel põhjas kulgeb Jõelähtme- Kemba kõrvalmaantee. Jõelähtme-Kemba kõrvalmaanteega on turbatootmisala ühenduses, selle loode nurgas kulgeva pinnasteega, mis on plaanitud rekonstrueerida.

Mäeeraldise piires ei ole teada looduskaitsealuseid objekte, kaitsealuseid taimi ega loomi. Mäeeraldise põhjaosa läbib pärandkultuuri objekt Haavakannu-Rummu talitee, mis ei ole kantud looduskaitse, muinsuskaitse ega kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Rummu järv on II kaitsekategooria loomaliikide veelendlase ja põhja- nahkhiire toitumispaigaks, mis jääb turbatootmisalast ~220 m kaugusele lääne suunda. Kaberla hoiuala ja Kaberla loodusala jäävad ~600 m kaugusele loodesse.

10.4 Kavandatav tegevus

Kavandatav tegevus on Kodasoo turbatootmisala kuivendamine ja kuivendusvete ärajuhtimine eesvoolu. Kodasoo turbatootmisalale on varasemalt rajatud eelkuivendamiseks kogujakraavid, mis on osaliselt kinnivajunud ning amortiseerunud. Veeärastus planeeriti 1995. aastal koostatud kuivenduse projekti kohaselt lõunas asuvasse Rummu järve ja edelas asuvasse Kodasoo ojja. Käesoleval ajal on Kodasoo turbatootmisala turba tootmiseks kasutusele võtmiseks koostatud nõuetekohane kaevandamise projekti, mille alusel on veeärastus planeeritud turbatootmisalalt ainult Kodasoo ojja. Sellega välistatakse mõju Rummu järve veetasemele.

Kavandatava tegevuse käigus juhitakse kuivendamise projekti alusel Kodasoo turbatootmisala kuivendusveed magistraalkraav M-1 kaudu Kodasoo ojja, mis omakorda suubub Kaberla ojja. Kaberla oja kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“, milles tulenevalt on kaevandamise projektis võetud kasutusele erimeetmed kevadise suurvee äravoolamisperioodi pikendamiseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 97

Turbatootmisalale on projekteeritud suurvee kogumiseks veemahutid ning ärajuhitava vee reguleerimiseks toruregulaatorid. Kuivendustöid ja veekõrvaldust on kirjeldatud peatükkides 4.5 ja 5.1, neist viimases on toodud ka turbatootmisala väljaarendamiseks läbi viidavad ettevalmistus- ning ehitustööd.

Turvas hakatakse tootma freesmeetodil. Tootmisperiood kestab maikuust kuni septembrini. Tootmise tehnoloogia koosneb turbakihi freesimisest, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba pneumaatilisest kogumisest, kogutud turba aunatamisest, millele järgneb turba transport tarbijani (peatükis 5.2). Arendaja kavandatav tegevus sisaldab peatükis 7.1 toodud leevendusmeetmeid.

Kavandatavat tegevust võrreldi 0-alternatiiviga ehk olukorraga kui uut vee erikasutusluba ei väljastata ning kuivendusvõrgu väljaehitamist ei alustata. Turbatootmisala kuivendamiseta ei ole ka turba kaevandamine võimalik.

10.5 Keskkonnamõju

Kodasoo turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees setitatakse heljum enne eesvoolu juhtimist settebasseinides ja -tiikides, mis tagab ärajuhitava vee kvaliteedi. Kevadise suurvee kogumiseks on Kodasoo turbatootmisalale projekteeritud settebasseinid ning ärajuhitava vee hulga reguleerimiseks toruregulaatorid, mis tagavad eesvoolu veerežiimi võimalikult väikesed muutused. Arvestades Kodasoo oja ja Kaberla oja valgala, inimtegevust, valgalal, turbatootmise pindala ning kasutusele võetavat kevadise suurvee kogumist, siis turbatootmise rajamisel oluline mõju Kodasoo ojale ja Kaberla ojale puudub. Kaberla oja on eeldatavasti eelvooluks ka Ruu lubjakivikarjäärile. Analüüsides mõlema karjääri ärajuhitava vee kvaliteedi parameetreid saab järeldada, et koosmõju Kaberla oja veekvaliteedile ja selle kaudu kalastikule on minimaalne. Turbatootmine toimub soosetetes ning mõju ümbruskonna kaevude veekvaliteedile ja -tasemele puudub.

Toodangu väljavedu moodustud kogu Jõelähtme-Kemba kõrvalmaantee liiklusintensiivsusest ~1,9 %, mis ei avalda märkimisväärset negatiivset mõju kõvakattega maantee seisukorrale ega kasutatavusele. Kaevandamise projekti kohaselt on Kodasoo turbatootmisala juurdepääsutee kattematerjaliks raudbetoon plaadid, mis tagavad minimaalse tolmu tekke juurdepääsuteega piirnevatel aladel. Arvestades, et lähim olemasolev elumaja jääb mäeeraldisest 330 m kaugusele ja turbatootmisala ümbritseb mets, ei ole ülenormatiivsete tolmu tasemete jõudmine selleni tavapärastel ilmastikutingimustel tõenäoline. Turbatootmisala ümbritsev mets takistab tolmu levikut ka planeeringualadele jäävate elamualadeni. Häirivust põhjustav tolmutase levib teke kohast kuni 100 m kaugusele ning jääb turbatootmisala piiresse. Olenevalt ilmastikutingimustest võib turbatolm turbatootmisalast kaugemale levida. Arvutuste tulemusena ületab Pauluse planeeringualale jääva lähima elumaja juures müratase päevasel ajal lubatud normtaset (55 dB), mistõttu on soovitav planeeritavate elumajadele vahele jääv ~50 m laiune mets elamuala planeerimisel säilitada. Kui müratase mõõtmiste tulemusena ületab 55 dB, tuleb olukorra leevendamiseks ehitada turbatootmisalale müratõkkevall. Samas ületaks arvutuste tulemusena ka turbatootmisala ja Naeri kinnistu kui ka turbatootmisala ja Kadaka kinnistu vahele jääva metsa eemaldamisel müratase päevasel ajal lubatud normtaset (55 dB), seetõttu on

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 98 soovitav ka neid eraldav mets säilitada ja vajadusel rakendada samu abinõusid (seire, müratõkkevall), mis on väljapakutud Pauluse planeeringualal.

Põleng turbatootmisaladel võib tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, hooletusest vms. Tuleohtlikkuse riski võivad tõsta ka tootmisterritooriumile sattuvad kõrvalised isikud. Tulekahju korral võidakse suurde ohtu seada kohalik elu- ja looduskeskkond ning omand. Praktiliselt kogu kaevandatav materjal on kaubastatav ja jäätmeid ei teki. Settebasseinide ja veemahutite puhastamise käigus nõrutatud turbaheljumi maht on võrreldes toodangu mahuga marginaalne, mida on võimalik kasutada toodangus. Turbatootmisalale pikemaks ajaperioodiks ladustatud kuivanud kännud on tuleohtlikud. Masinatega seotud jäätmed kogutakse hooldusplatsile ja toimetatakse jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse.

Kodasoo turbatootmisala piiride määramisel on arvestatud kaevandamisväärse turbavaruga antud kohas ning Rummu järve säilimisega. Kaevandamise projekt ei lähe vastuollu ressursside otstarbeka kasutamisega. Kaevandamise lõppedes jääb maapind turbatootmisalal ümbritsevast maastikust ~0,8 - 1,6 m sügavamale. Maastik mäeeraldise piires muutub ja seda mõju tuleb lugeda negatiivseks. Pärast kaevandatava varu ammendamist turbatootmisala korrastatakse ning pikemas perspektiivis negatiivne mõju väheneb.

Kodasoo turbatootmisalal kaitstavad taimeliigid puuduvad. Otsene mõju kaevandamise piirkonnas on taimestikule negatiivne, kuna turbatootmisala ettevalmistamise käigus pealmine taimkate eemaldatakse. Kaberla loodus- ja hoiuala asuvad turbatootmisalast ~600 m kaugusel. Kuivendamise mõju ulatub maksimaalselt 150 m kaugusele, seega kuivendamisega Kaberla loodus- ja hoiualal kaitstavaid elupaigatüüpe ei mõjutata. Turbatootmisala juurdepääsutee kaetakse raudbetoonplaatidega, seega tolmu seisukohast ei avalda tee kasutamine Kaberla loodus- ja hoiualal kasvavale taimestikule negatiivset mõju.

Piirkonnas liikuvaid ulukeid hoiab turbatootmisalast eemale seal toimuv inimtegevus. Aktiivsem loomade liikumine toimub peamiselt öisel ajal, kui tegevust turbatootmisalal ei toimu. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist turbatootmisala korrastatakse ning negatiivne mõju loomastikule ja rohevõrgustikule taastatakse. Turbatootmisalast ~220 m kaugusel kagu suunas olev Rummu järv on II kaitsekategooria kaitsealuste veelendlase ja põhja-nahkhiire toitumispaik. Rummu järve veetaseme säilimise tagamiseks moodustati geoloogilise uuringu käigus arvutuslikult (välikatsetel saadud filtratsioonikoefitsienti kasutades) järve ümber 200 m laiune kaitsetsoon. Kodasoo turbatootmisala kuivendusvett Rummu järve ei suunata, mis võiks selle seisundit halvendada. Samuti ei eemaldata järve ääres kasvavat puistu. Turbatootmine toimub päevasel ajal, seega müra seisukohast nahkhiirte öist toitumist ei häirita. Veelendlane ja põhja-nahkhiir on inimtegevusega küllaltki hästi kohastunud ning turbatootmisalal toimuv tegevus ei tõrju nahkhiiri toitumispaigast eemale.

10.6 Soovitused ja ettepanekud

Valida tegevusvariandiks „kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega“.

Turbatootmisala rajada kaevandamise projekti kohaselt.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 99

Juurdepääsutee rekonstrueerimisel on Kaberla loodus- ja hoiuala läbiva teelõigu piires välistatud: kasvavate puude langetamine ja metsakoosluste raie, teetammi kraavitamine ja ala kuivendamine, olemasoleva tee laiendamine Kaberla loodus- ja hoiuala koosluste arvelt, jms tegevus, mis kahjustab alal kaitstavaid koosluseid.

Projekti kohaselt on kõigil mäeeraldisele ja selle teenindusmaale rajatavatel teedel kiirusepiirang 30 km/h, samast kiirusepiirangust lähtuda ka juurdepääsutee kasutamisel.

Kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema tehniliselt korras.

Seadmete tankimine, remondi- ja hooldustööd peavad toimuma väljaspool mäeeraldist ning selleks spetsiaalselt ettevalmistatud hooldusplatsil või töökojas.

Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks töötada (turvast toota kui ka toodangut välja vedada) päevasel ajal (7:00 - 23:00). Vältida öist ja puhkepäevadel töötamist.

Turba tootmine ja laadimine peatada pikka aega kestnud põuaperioodil ning tugeva tuule kiiruse korral (alates 12 m/s).

Keskkonnaavariide ja tulekahjude ärahoidmiseks täita „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõudeid“ ning teha koostööd Päästeametiga.

Keskkonnamõju välistamiseks või vähendamiseks rakendada peatükis 7.1 toodud leevendusmeetmeid ning peatükis 7.2 toodud seiret.

Viia vee erikasutusloa taotlus vastavusse kaevandamise projektiga.

Kaevandamise projekti koostamisel selgus, et maavara kaevandamise loas märgitud teenindusmaa ja mäeeraldise pindalad erinevad koordinaatide järgi arvutatud pindaladest, millest tulenevalt tuleb kehtivat maavara kaevandamise luba muuta. Teenindusmaa ja mäeeraldise pindalade ebatäpsuse parandamine ei too keskkonnamõju hindamise seisukohast kaasa sisulisi muutusi.

Eelistada korrastamissuunana tingimuste loomist taassoostumiseks.

10.7 Koondhinnang

Kokkuvõtteks on Kodasoo turbatootmisalal kuivendamine ja kuivendusvete eesvoolu juhtimine võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgida hindamisel antud soovitusi, leevendusmeetmeid ja keskkonnaseiret.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 100

11. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2007.

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2014, 109).

3. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 2014, 109).

4. Sarv, M., Põrk, K., Sein, O. Kodasoo turbatootmisala kaevandamise projekt. Koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 14/1244, Tallinn 2014.

5. Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid (RTL 2002, 48, 664; 2013, 14).

6. Kuusalu valla üldplaneering, 2001.

7. Harju maakonna planeeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Seletuskiri. Tallinn 2003 (Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond).

8. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 2014, 109).

9. Harju rajooni Kodasoo (Rummu) turbamaardla detailuuringu aruanne, Keila 1987 (Eesti geoloogiakeskus).

10. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur.

11. Järvekülg, R., Jürgenstein, T. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. Tartu 2009.

12. Järvekülg, A. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu 2001.

13. Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (RTL 2004, 87, 1362; 2005, 47, 652).

14. Kodasoo turbatootmisala kuivenduse projekt, Tallinn 1995 (AS Maves).

15. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded (RT I 2004, 112, 1761; 2011, 5).

16. Eccua OÜ kodulehekülg - http://eccua.ee/.

17. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2014, 109).

18. Paal, J. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Tartu 2011.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 101

19. EL veepoliitika raamdirektiiv. 2013. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ).[WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=37 5189/32000L0060ET.pdf (07.06.2013).

20. Aunapuu, A., Kutsar, R. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu-Tallinn 2013.

21. Valk, U. Eesti rabad. Halo Kirjastus, 2005.

22. Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002.

23. Loigu, I., Iital, A. Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine. TTÜ keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2007.

24. Kangur, M., Lode, E. Kaberla oja valgala veekeskkonda mõjutavad survetegurid ning kaitsepiirangud. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. Tallinn 2013.

25. Loigu, E., Leisk, Ü., Orru, M. jt. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks. Koostaja: TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2008.

26. OÜ Väo Paas`i poolt kavandatava Jägala lubjakivimaardla I ploki ehk Ruu uuringualal leviva ehituslubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn 2008 (Eesti Geoloogiakeskus).

27. Niidas, A., Simmer, E., Schvede, H., Kaljuste, M. Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0965, Tallinn 2013 (heaks kiidetud 16.01.2014).

28. Niidas, A., Kaljuste, M., Schvede, H., Kukk, R., Simmer, E. Harju maakonna Rae valla Rae ja Rae 2 turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvee ärajuhtimisega Rae-Lagedi peakraavi kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne (heaks kiidetud 11.09.2014).

29. Verš, V., Ritsberg, K., Rahno, E., Pajula, R., Puhkim, H., Aunapuu, A., Riis, E., Kehapalu, K. Tallinna lennujaam lennuliiklusala arendusprojekti keskkonnamõju hindamine (heaks kiidetud 08.04.2014).

30. Johanson, J., Toomik, A., Timm, U., Kaljuste, M. AS Torfex Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala töötamise ja Põhara II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 11/0636. Tallinn 2011.

31. Maa-amet Maanteeameti kaardirakendus (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Kodasoo turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 102

32. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511).

33. SNIP 11-22-77. Ehituse normid ja reeglid II osa. Moskva 1978.

34. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 2015, 21).

35. Lazareva, A. V., Kortšunova, S. S. Turba käsiraamat. Moskva 1982.

36. Säästva arengu seadus (RT I 1995,31,384; 2014, 109).

37. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr. 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (RT I 2005, 38, 300; 2014, 21).

38. Masing, M., Keppart, V., Lutsar, L. 2004. Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005 - 2009. Lisa 1 „Nahkhiireliikide ökoloogiline iseloomustus ja kaitse elluviimise alused“ ja lisa 2 „Arvukustabelid“.

39. Keskkonnaministri 09. oktoobri 2002. a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ (RTL 2002, 118, 1714; 2011,1).

40. Keskkonnaministri 6.05.2002 määrus nr 30 „Proovivõtumeetodid“ (RTL 2002, 56, 833; 2013,2).

41. Põldaas, K., Laasi, T. Kaberla hoiuala kaitsekorralduskava 2015 - 2024. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon.

42. Paal, J. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn 2007.

43. Paal, J. Euroopas väärtustatud elupaigatüübid Eestis. Koostaja: Eesti Keskkonna- ministeerium. Tallinn 2004.

44. Paal, J., Leibak, E. Soode looduskaitseline inventeerimine. Eestimaa Looduse Fond. Tartu 2011.