DOCSLIB.ORG

17. Sajandil Metalworking Sites in Estonia During the 7Th–17Th Centuries

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
17. Sajandil Metalworking Sites in Estonia During the 7Th–17Th Centuries RAGNAR SAAGE DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 10 Metallitööpaigad Eestis 7.–17. sajandil Metallitööpaigad Eestis 7.–17. RAGNAR SAAGE Metallitööpaigad Eestis 7.–17. sajandil Metalworking Sites in Estonia during the 7th–17th Centuries Tartu 2020 1 ISSN 1736-2733 ISBN 978-9949-03-296-9 DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 10 DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 10 RAGNAR SAAGE Metallitööpaigad Eestis 7.–17. sajandil Metalworking Sites in Estonia during the 7th–17th Centuries Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu Ülikool Käesolev väitekiri on lubatud kaitsmisele 18.12.2019 toimunud Humanitaar- teaduste ja kunstide valdkonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu koos- oleku otsusega. Juhendajad: Andres Tvauri, PhD Tartu Ülikool Jüri Peets, PhD Tallinna Ülikool Sebastian K. T. S. Wärmländer, PhD Stockholmi Ülikool Oponent: PhD Thomas Birch (Aarhus University, School of Culture and Society – Centre for Urban Network Evolutions) Kaitsmine: 11. märts 2020. a kell 16.15 Tartu Ülikooli senati saalis, Ülikooli 18–204. Doktoritöö valmimist toetas Kultuuriteooria tippkeskus CECT ja Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, mille finantseerijad on Euroopa Liidu Regionaal- arengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond. Lisaks finantseerisid teadustöö valmimist Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Teadusfondi grandid ETF 6110 ja 7880, institutsionaalsed uurimistoetused IUT20-7, IUT18-8 ja IUT19-29 ning TLÜ Ajaloo Instituudi sihtfinantseeritav projekt SF0130012s08. ISSN 1736-2733 ISBN 978-9949-03-296-9 (trükis) ISBN 978-9949-03-297-6 (pdf) Autoriõigus: Ragnar Saage, 2020 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee SISUKORD / TABLE OF CONTENTS ARTIKLID / LIST OF PAPERS ................................................................... 8 METALLITÖÖPAIGAD EESTIS 7.–17. SAJANDIL ................................. 9 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 9 1.1. Uurimisküsimused ............................................................................. 9 1.2. Varasem uurimistöö .......................................................................... 11 1.3. Uurimistöö kulg ................................................................................ 14 2. METALLITÖÖGA SEOTUD MÕISTED ............................................... 17 3. MEETODID ............................................................................................. 19 3.1. Metallograafiline analüüs .................................................................. 19 3.2. Elementanalüüs ................................................................................. 20 3.3. Fotogramm-meetria ........................................................................... 20 4. ALLIKAD ................................................................................................ 22 4.1. Rauatöö ............................................................................................. 22 4.2. Tiiglid ja valuvormid ......................................................................... 24 5. METALLITÖÖ RAUAAJAL 7. SAJANDIST 13. SAJANDI ALGUSENI .............................................................................................. 26 5.1. Rauatöö ............................................................................................. 26 5.1.1. Rauasulatus ............................................................................. 26 5.1.2. Sepikojad ................................................................................ 28 5.1.3. Sepatöö ................................................................................... 29 5.2. Värviliste ja väärismetallide töötlemine ............................................ 33 5.2.1.Valukojad, tooraine ja tööriistad ............................................. 33 5.2.2. Tina, plii ja putteri valamine ................................................... 37 5.2.3. Metallitöölised ........................................................................ 38 6. METALLITÖÖ 13.–17. SAJANDIL ....................................................... 43 6.1. Rauatöö ............................................................................................. 43 6.1.1. Kõrgahjud ja osmund .............................................................. 43 6.1.2. Kohaliku rauasulatuse lõpp .................................................... 44 6.1.3. Sepikojad ................................................................................ 46 6.1.4. Sepatöö ................................................................................... 49 6.2. Värviliste ja väärismetallide töötlemine ............................................ 51 6.2.1. Metallitöölised ........................................................................ 51 6.2.2. Tooraine, tiiglid ja valukojad .................................................. 53 6.2.3. Tina, plii ja putteri valamine ................................................... 58 7. KOKKUVÕTE ......................................................................................... 60 5 METALWORKING SITES IN ESTONIA DURING THE 7TH–17TH CENTURIES ........................................................................ 64 1. INTRODUCTION .................................................................................... 64 1.1. Research questions ............................................................................ 64 1.2. Previous archaeometallurgical research ............................................ 66 1.3. Research overview ............................................................................ 69 2. DEFINITIONS RELATED TO METALWORKING ............................. 72 3. METHODS .............................................................................................. 73 3.1. Metallographic analysis ..................................................................... 73 3.2. Elemental analysis ............................................................................. 74 3.3. Photogrammetry ................................................................................ 74 4. SOURCES ................................................................................................ 76 4.1. Iron processing .................................................................................. 76 4.2. Non-ferrous casting ........................................................................... 78 5. METALWORKING FROM THE 7TH TO EARLY 13TH CENTURY IN ESTONIA ................................................................................................. 81 5.1. Ironworking ....................................................................................... 81 5.1.1. Ironsmelting ............................................................................ 81 5.1.2. Smithies .................................................................................. 83 5.1.3. Smithery ................................................................................. 84 5.2. Casting of non-ferrous metals ........................................................... 87 5.2.1. Workshops, metal, and tools ................................................... 87 5.2.2. Casting of tin, lead, and pewter .............................................. 91 5.2.3. Metalworkers .......................................................................... 93 6. METALWORKING FROM THE 13TH–17TH CENTURIES IN ESTONIA ................................................................................................. 96 6.1. Ironworking ....................................................................................... 96 6.1.1. Blast furnaces and the osmund ............................................... 96 6.1.2. End of local iron production ................................................... 98 6.1.3. Smithies .................................................................................. 100 6.1.4. Smithery ................................................................................. 103 6.2. Non-ferrous metalwork ..................................................................... 105 6.2.1. Metalworkers .......................................................................... 105 6.2.2. Metal, crucibles, and casting sites .......................................... 107 6.2.3. Casting of tin, lead, and pewter .............................................. 111 7. SUMMARY ............................................................................................. 113 KASUTATUD KIRJANDUS / REFERENCES ........................................... 117 Lühendid / Abbreviations ......................................................................... 117 Arhiiviallikad / Archive sources .............................................................. 117 Käsikirjad / Manuscripts .......................................................................... 117 Publikatsioonid / Publications .................................................................. 118 6 LISAD / APPENDICES ................................................................................ 125 PUBLIKATSIOONID / PUBLICATIONS ................................................... 132 ELULOOKIRJELDUS .............................................. .................................... 236 CURRICULUM VITAE ............................................................................... 238 7 ARTIKLID / LIST OF PAPERS I Saage, R., Peets, J., Tiidu, E., Maldre, L. 2015. New Research Results From the Smithy Site of Käku in 2013–2014.
Load more

Recommended publications
  • 151A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    151A buss sõiduplaan & liini kaart 151A Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 151A buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 20:05 (2) Loksa: 5:45 - 17:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 151A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 151A buss saabub. Suund: Balti Jaam 151A buss sõiduplaan 43 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 20:05 teisipäev 20:05 Loksa 49 Tallinna, Loksa kolmapäev 20:05 Lõuna neljapäev 20:05 Vanaveski reede 20:05 laupäev 19:40 Kotka pühapäev 19:40 Luha Kolgaküla Kõnnu Tee 151A buss info Suund: Balti Jaam Ulliallika Peatust: 43 Reisi kestus: 80 min Loksa Tee Liini kokkuvõte: Loksa, Lõuna, Vanaveski, Kotka, Luha, Kolgaküla, Kõnnu Tee, Ulliallika, Loksa Tee, Kolga Tee, Kahala, Kahala-Kursi, Kupu, Kuusalu Kolga Tee Keskus, Kuusalu Keskus, Kapa, Rihumägi, Kiiu, Kiiu Mõis, Valkla Tee, Kivisilla, Kodasoo, Ruu Mõis, Jägala Kahala Jõgi, Koogi, Jõelähtme, Männisalu, Linnake, Kostivere Tee, Ületee, Priisle, Rauna, Kiviku, Kahala-Kursi Mustakivi, Taevakivi, Laagna, Kotka Kauplus, Paesilla, Vesivärava, Gonsiori, Hobujaama, Linnahall, Kupu Balti Jaam Kuusalu Keskus 37 Kuusalu Tee, Kuusalu Kuusalu Keskus 30 Kuusalu Tee, Kuusalu Kapa Rihumägi Kiiu 5 Vana-Narva Maantee, Estonia Kiiu Mõis Valkla Tee Kivisilla Kodasoo Ruu Mõis Jägala Jõgi Koogi Jõelähtme Männisalu Linnake Tallinn — Narva, Estonia Kostivere Tee Ületee Priisle Rauna Kiviku Raadiku sild, Tallinn Mustakivi 24 Kivila Tänav, Tallinn Taevakivi Laagna 10 Virbi Tänav, Tallinn Kotka
    [Show full text]
  • Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) Kohta
    2016 Kultuurilooline kirjeldus Juminda poolsaarel ja Kolga lahe ääres asuvate külade (Hara, Virve, Tapurla, Juminda, Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Pedaspea, Pudisoo, Tsitre, Andineeme) kohta PROJEKTI „LAHEMAA RANNAKÜLADE MÄLUMAASTIKUD“ I ETAPP MELIKA KINDEL SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 4 JUMINDA POOLSAARE PAIKNEMINE JA LOODUSLIKUD OLUD ............................................................................ 6 KÜLADE ADMINISTRATIIVSEST KUULUVUSEST JA KULTUURILISTEST ERIPÄRADEST ........................................... 7 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ......................................................................................................................... 11 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE KOLGA RANNAST ........................................................ 12 1. HARA KÜLA ........................................................................................................................................ 14 1.1 ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSTEST ................................................. 14 1.2 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ................................................................... 15 1.3 ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST JA PÄRIMUSEKANDJATEST
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Jõelähtme Valla Siseliin Nr.J3
    Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Muuga - Altmetsa - Iru - Loo - Saha - Kurgla - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Nr. Peatus 01 J3-01 1 Noorte 07:05 2 Mäeotsa 07:06 3 Kallavere 07:10 4 Kallavere kauplus 07:11 5 Orumetsa 07:12 6 Uuevälja 07:13 7 Lepalinnu ühistu 07:14 8 Kroodi oja 07:15 9 Maardu veehoidla 07:17 10 Uus-Muuga 07:18 11 Kabelikivi 07:19 12 Õunapuu-Ploomipuu teerist 07:20 13 Altmetsa 07:24 14 Altmetsa-Viljapuu teerist 07:25 15 Vasar 07:28 16 Põllu 07:33 17 Iru küla 07:34 18 Nurme 07:35 19 Loo tee 07:38 20 Loo 07:42 Töötamise päevad 1-5 Veootsa pikkus (km) 18,0 Sõiduaeg (h.,min.) 0:37 Reis Nr. Peatus 02 J3-01 1 *Loo 07:45 2 *Vanasauna tee 07:47 3 *Saha 07:49 4 *Maardu mõis 07:52 5 *Veski põik 07:54 6 *Aruküla 08:04 7 *Kurgla 08:10 8 *Teeristi 08:13 9 *Kostivere 08:15 10 *Kostivere kool 08:15 Töötamise päevad 1-5 Veootsa pikkus (km) 23,4 Sõiduaeg (h.,min.) 0:30 Märkused Liini teenindamine ainult koolipäevadel Sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud bussipeatustes ja Jõelähtme Vallavalitsuse, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse ning OÜ ATKO Liinid vahel kokku lepitud peatumiskohtades. Jõelähtme valla siseliin Nr.J3 Kallavere - Muuga - Altmetsa - Iru - Loo - Saha - Kurgla - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid 7:05 7:45 ATKO Liinid OÜ Jõelähtme valla siseliin Nr.J4 Neeme tee - Kaberneeme - Salmistu - Kuusalu kool - Kaberneeme - Jõelähtme - Urke - Kostivere kool Sõiduplaan kehtib alates 11.01.2021 Liini teenindab OÜ ATKO Liinid Reis Nr.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 24 Tornimäe, JAH1000112 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Tornimäe Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80098409 1.3. Aadress Tornimäe küla 94501 Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Raivo Reinart 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4594427 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raivo Reinart Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kübassaare maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 28.07.2005 määruse nr 203 „Kübassaare maastikukaitseala kaitse- nimetus/ eeskiri” § 4 lg 3 ja lg 6, § 9 p 3, p 4, § 12 lg 2 ja LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • kaitsealal on piirangu lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht; • inimeste viibimine on keelatud Merelaidude sihtkaitsevööndis 1.
    [Show full text]
  • Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2013 – 2024
    KUUSALU VALLAVALITSUS LISA Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrusele nr 10 KUUSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013 – 2024 Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ 2013 Kuusalu valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013-2024 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS............................................................................................ 5 2.1. EUOOPA LIIDU DIREKTIIVID...................................................................5 2.2. EESTI SEADUED ................................................................................6 2.3. VABARIIGI VALITSUSE JA MINISTRITE MÄÄRUED ...........................................8 2.4. ARENGUAVAD, UURINGU JA PLANEERINGUD ...............................................9 2.5. DETAILPLANEERINGUD ........................................................................11 2.6. STANDARDID ...................................................................................13 2.7. KUUALUVALLA ÕIGUAKTID ................................................................13 3. VEERESSURSID JA -KASUTUS ..................................................................... 15 3.1. PÕHJAVEEVARUDE UUINGUD ................................................................15 3.2. VEE ERIKASUULOAD ........................................................................16 3.3. PÕHJAVEE KVALITEET..........................................................................20 4. UURINGUD
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
    [Show full text]