DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 24 Tornimäe, JAH1000112 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Tornimäe Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80098409 1.3. Aadress Tornimäe küla 94501 Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Raivo Reinart 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4594427 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raivo Reinart Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kübassaare maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 28.07.2005 määruse nr 203 „Kübassaare maastikukaitseala kaitse- nimetus/ eeskiri” § 4 lg 3 ja lg 6, § 9 p 3, p 4, § 12 lg 2 ja LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • kaitsealal on piirangu lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht; • inimeste viibimine on keelatud Merelaidude sihtkaitsevööndis 1. kirjeldus aprillist 15. juulini; • sõidukiga sõitmine on kaitsealal lubatud ainult teedel. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud jahipidamise käigus kütitud ulukite väljaveoks tingimusel, et selle käigus ei kahjustata pinnast; • kaitsealal ei või kaitseala valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; • kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitse-eeskirjas nimetatud erandid. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; • kaitsealal ei või ilma kaitseala valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 1/2 4.2. Objekti Välta merikotka püsielupaik, Leisi merikotka püsielupaik, Muraja merikotka püsielupaik, Kapra merikotka nimetus/ püsielupaik, Reina merikotka püsielupaigad, Mui merikotka püsielupaik. LKS § 30 lg 2 p 3, § 50 lg 2 p 2, lg 5 ja 5¹, piirangu § 14 lg 1 p 6, p 10, § 53 lg 1 ning keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse kirjeldus alla võtmine ja kaitse-eeskiri” § 4 lg 5 lähtuvad piirangud: • Välta, Leisi, Kapra, Reina, Mui ja Muraja merikotka püsielupaigas on inimeste viibimine ja jahipidamine keelatud 15. veebruarist 31. juulini; • püsielupaigas ei või püsielupaiga valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; • merikotka püsielupaigas on keelatud uute ehitiste püstitamine. Olemasolevate ehitiste hooldustööd Välta, Leisi, Kapra, Reina ja Mui merikotka püsielupaikades on 1. augustist 14. veebruarini lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul; • püsielupaigas ei või ilma püsielupaiga valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta; • täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.3. Objekti Koigi maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 määruse nr 219 „Koigi maastikukaitseala kaitse alla võtmine nimetus/ ja kaitse-eeskiri” § 4 lg 5 ja lg 7, § 9 p 3, p 5, § 12 lg 2 p 1 ja LKS § 14 lg 1 p 6, p 10 lähtuvad piirangud: • piirangu kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht Raba sihtkaitsevööndis, kus linnujaht on lubatud vaid kirjeldus hallvaresele; • kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud jahipidamise käigus kütitud ulukite väljaveoks tingimusel, et selle käigus ei kahjustata pinnast; • kaitsealal ei või kaitseala valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; • kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitse-eeskirjas nimetatud erandid. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; • kaitsealal ei või ilma kaiteala valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 4.4. Objekti Väikese väina hoiuala, Kahtla- Kübassaare hoiuala. LKS §14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • kaitsealal, nimetus/ hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja piirangu nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada kirjeldus püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; • kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Tornimäe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Jahipiirkonna Tornimäe jahipiirkonna piir läheb Väikese väina rannajoone ja Kuressaare–Kuivastu maantee ristumiskohast mööda piirikirjeldus Väikese väina rannajoont Neemi peakraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub koos saarte ja laidudega 200 meetri kaugusele rannajoonest); edasi mööda Neemi peakraavi Koigi peakraavini ning mööda Koigi peakraavi Mini-Poldri teeni, jätkudes mööda Mini-Poldri teed Postimäe teeni ning mööda Postimäe teed Postimäe–Kingli teeni; teeristist mööda Postimäe–Kingli teed Masa–Laimjala–Tumala maanteeni, jätkudes mööda Masa–Laimjala–Tumala maanteed Kapra teeni ning mööda Kapra teed Koigi-Kuke peakraavini; seejärel mööda Koigi-Kuke peakraavi Koigi sooni; sealt mõttelise sirgjoonena üle Koigi soo Kuke peakraavini (Lutsu kinnistu kagunurk); edasi mööda Kuke peakraavi Kasesalu kinnistu kirdepiirini ning mööda Kasesalu kinnistu kirdepiiri Kasesalu kinnistu põhjanurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Virbi soo Andrese kinnistu lõunanurgani; seejärel mööda Andrese kinnistu edelapiiri Luha sihini ning mööda Luha sihti Kuressaare– Kuivastu maanteeni, jätkudes mööda Kuressaare– Kuivastu maanteed Väikese väina rannajooneni. 6.2. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000112&mount=view Jahipiirkonna kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Kõrkvere Kooli Lugu 2015
    Kõrkvere kooli lugu Koostanud Aldur Järvalt Andres Pitk 2015 1 2 Kõrkvere kooli ajalugu Järgnev on kirja pandud säilinud käsikirjalise kroonika, ajalehtede artiklite ja isiklike mälestuste alusel. Loo on koostanud Aldur Järvalt ( koolipoiss 1946-1951), paljud fotod koos allkirjadega pärinevad Andrus Pitka ( Keskvere Aida Aivo poeg) fotokogudest. Viinakeldri kooli võib lugeda esimeseks algrakuks 19. sajandi algul. Õpilasi käis juhuslikult, õpetati piiblilugu lutheriusu lastele paar korda nädalas. Viinakeldri kooli järglane oli kool Otsa talus. Kooli käis kontrollimas Pöide kirikuõpetaja, kes kontrollis usuõpetust. Samaegselt Otsa kooliga tegutses Antsu kool vene õigeusu lastele. Lisaks usuõpetusele veel vene keel, rehkendamine, maateadus ja loodusõpetus. Õpetajateks olid teadaolevalt Anton Kivi, Mihail Kommel, Aleksander Klaas, L.Klaas Koolis kasutatud maakaarte oli säilinud veel teise maailmasõja järel. Kõrkvere algkooli õpilase Maria Peedi tunnistus 1922/23 õppeaastal. Maria Peet - Kanissaare Jurna Mann 20. sajandi algul oli kool Kanissaare Ollil selleks ehitatud majas. Kooli võeti põhiliselt veneõigeusu lapsi kuid võeti ka lutheriusulisi, mis ei meeldinud aga Pöide kirikuõpetajale. 3 Kooli õppekeel oli vene keel, lisaks usuõpetusele ka maateadus, rehkendamine ja loodusõpetus. Õpetajatest on teada Aleksander Uffert (1906-1910), Anton Sirp (1906-1919). 1920 aastatel otsustati ehitada Kõrkverre uus koolimaja, milleks toodi Kinglist mõisahoone, mis lammutati 1924. Kool alustas tegutsemist 1926. aastal Kõrkvere 6- klassilise algkoolina. Esimeseks kooliõpetajaks uues majas oli 26 aastaneVassili Pukk, kes tuli koos siia koos abikaasa Elisaveta ja tütre Silviaga Pärsamaalt. Kahjuks on kaduma läinud Vassili Puka poolt alustatud kooli kroonika. Säilinud on teadaolevalt kroonika aastast 1944 kuni 1953. Novembrist 1941 kuni augustini 1943 oli juhatajaks Heino Aro, õpetajaks 1941- 1942 Salme Rehi. 1942/1943 tuli õpetajaks Emilie Järvalt, kes määrati pärast Aro lahkumist 1943 juhataja kohusetäitjaks ning õpetajaks tuli Alla Kommel.
    [Show full text]
  • BREVIA Breeding Birds of Juniper Thickets in Southeast Saaremaa In
    Hirundo 24: 1-6 (2011) BREVIA Breeding birds of juniper thickets in southeast Saaremaa in 1975 Eet Tuule I have made observations in Laimjala and Pöide districts since 1960 (mainly in the surroundings of Kingli, Audla and Saareküla). During that time I have seen a considerable change in the composition of local breeders. Even though there are no consistent counts of adequate volume, there is sufficient data for illustrating the local bird fauna of 1975 by using data of counts of breeding birds carried out in juniper thickets. This is because juniper thickets are the typical landscape of southeast Saaremaa. From one side the observation plot comprises Laimjala, Ridala, Oti, Tornimäe, Ardla, Välta, Neemi, Unguma and the villages of Laheküla, extending up to the sea in south (from Saaremõisa up to Kahtla islet). Yet the main counts were carried out in the surroundings of Kingli, Audla and Saareküla, but also along Sauna bay and in coastal juniper thickets of Luhina, Sääremäe and Saastna. The relief is greatly changing with curvy ridges. Highest above the sea level (islets of the former Pöide archipelago) grow broad‐leaved mixed forests, while pine forests, juniper thickets and cultural landscape remain lower and swamps in the very lowest part (the largest being Kingli reed swamp). Alvars are covered with junipers and often bordered by stone fences. Occasional stone heaps surrounded by a few trees and bushes are adding character to juniper thickets. In general, the observation plot is diverse and mosaic in places. Therefore, various biotopes can surround a rather small juniper thicket and thereby enrich avian diversity.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Humanitaarteaduste Ja
    TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Üldajaloo osakond Karl Jaago PÖIDE PASTOR KARL NIKOLAI VON NOLCKEN Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Andres Andresen Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 1. Teekond pastori ametisse ......................................................................... 7 1.1. Perekond von Nolcken Saaremaal ............................................................................ 7 1.2. Saulusest sai Paulus .................................................................................................... 8 1.3. Teoloogiastuudium ................................................................................................... 11 1.4. Pöide kihelkond Nolckeni saabumisel .................................................................... 14 1.4.1. Kirik .................................................................................................................................... 16 1.4.2. Kirikumõis ........................................................................................................................... 18 2. Pöide kirikuõpetaja Nikolai von Nolcken ............................................. 20 2.1. Pöide kogudus ........................................................................................................... 22 2.1.1. 1868.-1869. aastate näljahäda ............................................................................................
    [Show full text]
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Riigimaa Kasutamiseks Andmiseks
    Avalik kirjalik enampakkumine riigimaa kasutamiseks andmiseks Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord". Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 01.04.2016 kella 10:30ni. Tulenevalt keskkonnaministri 03.02.2016 käskkirjaga nr 97, 15.02.2016 käskkirjaga nr 152 ning 09.10.2015 käskkirjaga nr 909, mida on osaliselt muudetud 29.01.2016 käskkirjaga nr 92 langetatud riigivara kasutamiseks andmise otsustest antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad järgmised kinnisasjad: 1. Harju maakond Rae vald Kurna küla Käo kinnisasi (65301:001:3567; 4,15 ha; kasutusala pindala 4,15 ha; (M)) alghind 94.-, tagatisraha 23.-; 2. Hiiu maakond Emmaste vald Emmaste küla Alutaguse kinnisasi (17501:004:0293; 7565 m2; kasutusala pindala 0,63 ha; (M)) alghind 13.-, tagatisraha 3.-; 3. Lääne maakond Hanila vald Kaseküla Toomapõllu kinnisasi (19501:001:0437; 10,03 ha; kasutusala pindala 9,97 ha; (M)) alghind 578.-, tagatisraha 144.-; 4. Lääne maakond Hanila vald Pivarootsi küla Sepapõllu kinnisasi (19501:001:0444; 6,81 ha; kasutusala pindala 6,81 ha; (M)) alghind 463.-, tagatisraha 115.-; 5. Lääne maakond Lihula vald Laulepa küla Pihapõllu kinnisasi (41101:001:0476; 5,44 ha; kasutusala pindala 5,29 ha; (M)) alghind 290.-, tagatisraha 72.-; 6. Lääne maakond Lääne-Nigula vald Kuijõe küla Kaldapõllu kinnisasi (68001:004:0173; 4,37 ha; kasutusala pindala 4,18 ha; (M)) alghind 84.-, tagatisraha 21.-; 7. Pärnu maakond Are vald Kurena küla Ojalauda kinnisasi (14901:001:0129; 2,11 ha; kasutusala pindala 2,11 ha; (M)) alghind 208.-, tagatisraha 52.-; 8.
    [Show full text]
  • 17. Sajandil Metalworking Sites in Estonia During the 7Th–17Th Centuries
    RAGNAR SAAGE DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 10 Metallitööpaigad Eestis 7.–17. sajandil Metallitööpaigad Eestis 7.–17. RAGNAR SAAGE Metallitööpaigad Eestis 7.–17. sajandil Metalworking Sites in Estonia during the 7th–17th Centuries Tartu 2020 1 ISSN 1736-2733 ISBN 978-9949-03-296-9 DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 10 DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 10 RAGNAR SAAGE Metallitööpaigad Eestis 7.–17. sajandil Metalworking Sites in Estonia during the 7th–17th Centuries Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu Ülikool Käesolev väitekiri on lubatud kaitsmisele 18.12.2019 toimunud Humanitaar- teaduste ja kunstide valdkonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu koos- oleku otsusega. Juhendajad: Andres Tvauri, PhD Tartu Ülikool Jüri Peets, PhD Tallinna Ülikool Sebastian K. T. S. Wärmländer, PhD Stockholmi Ülikool Oponent: PhD Thomas Birch (Aarhus University, School of Culture and Society – Centre for Urban Network Evolutions) Kaitsmine: 11. märts 2020. a kell 16.15 Tartu Ülikooli senati saalis, Ülikooli 18–204. Doktoritöö valmimist toetas Kultuuriteooria tippkeskus CECT ja Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA, mille finantseerijad on Euroopa Liidu Regionaal- arengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond. Lisaks finantseerisid teadustöö valmimist Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi Teadusfondi grandid ETF 6110 ja 7880, institutsionaalsed uurimistoetused IUT20-7, IUT18-8 ja IUT19-29 ning TLÜ Ajaloo Instituudi sihtfinantseeritav projekt SF0130012s08. ISSN 1736-2733 ISBN 978-9949-03-296-9
    [Show full text]
  • Muhu Ja Ida-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava 2011 – 2015
    MUHU JA IDA-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA 2011 – 2015 Saaremaa 2011 Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmekava 2011-2015 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Olemasoleva olukorra kirjeldus.........................................................................5 1.1. Üldiseloomustus .................................................................................................5 1.2. Tekkivate jäätmete iseloomustus.................................................................... 11 1.3. Jäätmehoolduse korraldus..................................................................................11 1.4. Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmekava 2006 – 2010 eesmägid ning nende saavutamine...........................................................................................19 1.5. Jäätmehoolduse probleemid..............................................................................23 2. Jäätmehoolduse eesmärgid...............................................................................24 3. Jäätmekäitluse mõju keskkonna seisundile ....................................................29 3.1. Jäätmehoolduses vajamineva loodusvara mahu hinnang .................................29 3.2. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale ....................................................29 4. Jäätmehoolduse rahastamine ...........................................................................31 5. Korraldatud jäätmevedu ..................................................................................34
    [Show full text]
  • Facing the Sea
    Facing the sea Marika Mägi A prehistoric harbour site in a ritualized landscape Research into Estonian prehistoric and medieval maritime landscapes got wind in its sails from the second half of the 1990s, and particularly in the early 2000s. To a certain extent, there has always been some discussion of historical harbours, but it has remained on the level of romantic visions of prehistory. The actual localization of archaeological harbour sites has been generally considered more or less impossible until very recent times. One of the main reasons why archaeologists did not deal with historical maritime landscapes in Estonia was the system of numerous restrictions connected to coastal areas in the Soviet Union. There was also the Iron Cur- tain in a broader sense, separating Estonian archaeologists from the western academic thought and publications. Free access to the sea turned into a beau- tiful dream, and people started to believe that sailing to other countries was risky and complicated. The prevailing political situation was unintentionally projected back into history. Another important aspect was the scarcity of cartographic material. Maps that Soviet-time archaeologists could use were only for very general over- views and often deliberately misleading, while exact maps were concealed. Although the land mass rise in the western and northwestern parts of Esto- nia, and even the speed of it1 was generally known, it remained impossible to evaluate the process on landscape – maps with contour lines belonged to special files. In the early 1990s when the maps on a scale of 1:10000 and with contour lines after every meter, originally meant for the use of Soviet military forces, became available for archaeologists, research on landscape archaeology changed remarkably.
    [Show full text]
  • Rüütel, Ingrid. Saaremaa Laule Ja Lugusid. Mis on Jäänud
    INGRID RÜÜTEL Saaremaa laule ja lugusid MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE I Saaremaa laule ja lugusid Väljaanne tutvustab saarlaste lauluvara 20. sajandi alguses. Regilaulud olid taandumas, esiplaanile tõusis uuem rahva- laul: laulud ajaloosündmustest, sõduri- ja meremehelaulud, külalaulud, ringmängu- ja tantsulaulud, ballaadid ja armas- Saaremaa tuslaulud. Kajastades inimeste elukorraldust ja ühiskondlikke suhteid, tavasid ja arusaamu, väljendavad nad saarlaste isik- likku ja kogukondlikku identiteeti. Raamatus leidub ka jutus- laule ja lugusid tusi laulude autoritest, sündmustest ja prototüüpidest, laul- misolukordadest, uskumustest ja kommetest, pillimängust, tantsimisest jm. INGRID RÜÜTEL Päikeseloojang Tulitul / Ingrid Rüütli foto 2014 Esikaanel: Tulitu laht / Ingrid Rüütli foto 2007 INGRID RÜÜTEL Saaremaa laule ja lugusid Tuulikul. C. C. Bulla foto 1909. SM F 3761: 2016 MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE I Saaremaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2018 Raamatu koostas Ingrid Rüütel Toimetas Asta Niinemets Viisid noodistasid Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon ja Edna Tuvi Viisid toimetasid Ingrid Rüütel ja Edna Tuvi Noodigraafika teostas Edna Tuvi Tekstid litereerisid Erna Tampere ja Ingrid Rüütel Murdekeelt toimetas Ester Kuusik Küljendas ja kujundas Krista Saare Resümee tõlkis Inna Feldbach 2015. aastal ilmunud trükise veebiväljaanne Raamatu väljaandmist toetasid: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Saaremaa ekspertgrupp Programm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” Eesti Muusikanõukogu toetusprogramm „Muusikatrükised” Väljaanne on seotud HTM institutsionaalse uurimistoetusega IUT 22-4 ISBN 978-9949-586-63-9 (pdf) © EKM Teaduskirjastus © Ingrid Rüütel SaaTEKS 15 SaaRLASTE LAULuvaRA 20. SAJANDI ALGusES 19 1. Kogumise olukorrad ja eesmärgid 19 2. Regivärsilised rahvalaulud 23 3. Uuemad rahvalaulud 34 4. Trükised laulutraditsiooni mõjutajana 39 4.1. Noodiraamatud 39 4.2. Tekstiraamatud 48 4.3. Raamatulaulude ainevaldkonnast, stiilist ning suhetest suulise traditsiooniga 61 5.
    [Show full text]